Leping

Lisa Eesti Geoloogiateenistus`e ja Tartu Ülikooli vahel 07.05.2024.a. sõlmitud töövõtulepingule nr 9-1/24-89 TÖÖVÕTULEPINGU MUUTMISE LEPING /kuupäev digitaalallkirjas/ Eesti Geoloogiateenistus, registrikoodiga 77000387 ja aadressiga F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere, keda esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli (edaspidi Tellija) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi Täitja) (edaspidi koos tellijaga nimetatud pooled ja üksikult pool), arvestades, et pooled on töö käigus jõudnud arusaamale, et K eraldumise dünaamikast parema ülevaate saamiseks on vajalik analüüsida (1) mehaanilise aktiveerimise mõju glaukoniidi eripinnale ja (2) K eraldumise muutumist ajas. Samuti ei ole uuringu praeguses, idee kontseptsioonilise tõestamise, faasis vajalik hinnata jälgelementide jaotumist erinevate faaside vahel. on Pooled käesolevaga kokku leppinud alljärgnevas: 1. Pooled muudavad töövõtulepingut ja lepivad kokku, et lepingu esialgse Lisa 1 asemel on töö lähteülesandeks käesoleva muudatuse jõustumisest käesoleva muudatuse lahutamatuks osaks olev muudetud Lisa 1. 2. Teisi lepingu tingimusi ei muudeta, sh lepingu maht ja maksumus jäävad samaks. 3. Lepingu muudatused jõustuvad allkirjastamisest. 4. Käesolev leping on töövõtulepingu nr 9-1/24-89 lisa. 5. Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija esindaja: Täitja esindaja: /digitaalallkiri/ /digitaalallkiri/ Sirli Sipp Kulli Siret Rutiku  Mehaaniliselt aktiveeritud Eesti glaukoniitliivakivi potentsiaal K-väetise toormena: K vabanemise optimeerimine laboriskaalal Taust: Eesti Geoloogiateenistus (EGT) viib perioodil 2023-2025 läbi fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringut, mille üheks eesmärgiks on hinnata kaasnevate maavarade väärindamise potentsiaali. Eesti geoloogilisest ehitusest tulenevalt paiknevad fosforiidikihi kohal mitu erinevat kivimikeha, mis võiksid olla potentsiaalseks toormeks. Fosforiidi kohal levivad ehituslubjakivi, U- ja V-rikas graptoliitargiliit ning K- rikas glaukoniitliivakivi. Lähtudes printsiibist, et Eesti maapõues levivate ressurssidega tuleb ümber käia säästlikult ja heaperemehelikult, tuleb Eesti fosforiiti ja selle kohal levivaid kivimikihte käsitleda kui ühte kompleksset maavara. Siiski on mitme kaasneva ressursi uuritus oluliselt madalamal tasemel võrreldes fosforiidiga. Üheks väheuuritud potentsiaalseks ressursiks on Leetse kihistu glaukoniitliivakivi, mille kasulik komponent on rohekas K- ja Fe-rikas savimineraal glaukoniit. Tulenevalt mineraali komplekssest struktuurist on glaukoniidi keemiline koostis tugevalt varieeruv ning K sisaldused võivad küündida kuni 7%-ni. Lisaks on glaukoniit suhteliselt vastuvõtlik diageneetilisele lagunemisele, mille tõttu on võimalik normaaltingimustel mineraali seotud K vabastada keskkonda. Eesti glaukoniiti kui potentsiaalset tooret on ka varasemalt uuritud. Võimalikud kasutusalad glaukoniidile on näiteks silikaattelliste värvipigmentide koostisosana või adsorbendina heitvee puhastites. Lisaks on uuritud glaukoniitliivakivi ka termoväetiste toorainena. Uuringute tulemused on näidanud et K vabanemine on kõige ulatuslikum ja efektiivsem glaukoniitliivakivi ja põlevkivituha segudes, mis on kaltsineeritud temperatuuril 1000 °C. Termoväetiste tootmine on aga energiakulukas, mistõttu ei ole glaukoniidi ekspluateerimiseni jõutud. Alternatiivina on Brasiilias tegutseva ettevõtte Verde Agritech poolt väljatöötatud meetod – glaukoniidi mehhaaniline aktiveerimine. See meetod seisneb glaukoniidi pikaldases jahvatamises, mille abil muudetakse mineraalide struktuuri ning vähendatakse terasuurusi. Mehaanilise aktiveerimise tulemusel on võimalik K eraldumist suurendada 30 korda (Singla et al., 2020). Verde Agritech toodab eelkirjeldatud meetodil K-väetist Verde Super Greensand. EGT on 2023. aastal tellinud Maaelu Teadmuskeskuselt uuringu, mille eesmärk on hinnata mehhaaniliselt aktiveeritud glaukoniidi taimekasvule. Antud uuringus kasutatud materjal töödeldi vastavalt Singla et al. (2020) poolt väljatoodud parameetritele. Eelpool mainituid uurimustöös kasutatud glaukoniit erineb oluliselt mineraloogilise ja keemilise koostise poolest Eesti glaukoniitliivakivist, mistõttu ei pruugi nende poolt väljatoodud tootmisprotsessid sobida Eesti toormele. Töö eesmärk: Tellitava töö peamine eesmärk on leida optimaalne glaukoniidi mehaanilise aktiveerimise skeem laboriskaalal. Töö eesmärkideks on (1) hinnata mehhaanilise aktiveerimise mõju glaukoniidi terade struktuurile (sh eripinnale), 2) määrata mehhaaniliselt aktiveeritud glaukoniidist vabaneva K kogus ning 3) analüüsida K vabanemise kineetikat. Töö sisu: Tellitav töö koosneb kahest erinevast katsevariandist, mille käigus kasutatakse erinevat lähtematerjali: 1) Peenestatud (< 2 mm) Eesti glaukoniitliivakivi 2) Rikastatud glaukoniit, millest on eemaldatud kvarts, päevakivid jt terrigeensed faasid. Proovide mehaaniliseks aktiveerimiseks kasutatakse kuulveskit koos teraskuulidega. Kuulveskite pöörlemiskiirus katsete ajal on ~ 400 pööret minutis ning teraskuulide ja proovi suhe 10:1. Mehaanilise aktiveerimise ajal peab kuulveski pöörlemissuunda muutma iga 5 min tagant. Mõlemat lähtematerjali aktiveeritakse mehhaaniliselt vastaval 15, 30, 60, 120, 180 ja 240 minutit. Kõikide mehhaaniliselt aktiveeritud proovidest määratakse terasuurused ning vesilahustuva K sisaldused tetrafenüülboraat-meetodil. Lähtematerjalidest määratakse põhikomponentide keemiline koostis. Lisaks uuritakse mehaanilise aktiveerimise mõju glaukoniiditerade morfoloogiale skaneeriv elektronmikroskoobi (SEM) meetodil, glaukoniidi eripinna muutlikust Brunauer-Emmet-Teller (BET) analüüsiga ja K-vabanemise kineetika leek- spektrofotomeetriga. BET analüüs ja leek-spektrofotomeetria analüüsid viiakse läbi peenestatud (<2 mm) Eesti glaukoniitliivakiviga. BET analüüsid teostatakse töötlemata, samuti 30, 120 ja 240 minutit mehaaniliselt aktiveeritud glaukoniitliivakivi proovidega. Leek-spektrofotomeetriga mõõdetakse kaht prooviseeriat: töötlemata ja 240 minutit mehaaniliselt aktiveeritud glaukoniitliivakivi. K sisaldused määratakse tetrafenüülboraat-meetodil leostatud proovidest MP-AES meetodil. Töö tulemused vormistatakse aruandena ja antakse üle tellijale. EGT annab töö teostajale kasutamiseks peenestatud (< 2 mm) Eesti glaukoniitiliivakivi proovi (kogukaal ~5 kg). EGT jagab töövõtjaga olemasolevaid andmeid (varasemad uuringud, keemiliste analüüside tulemused jms), mis on vajalikud töö teostamiseks. Uuringu käigus tekkinud andmed avalikustatakse hiljemalt FIONA projekti lõpus (2025). Andmete avaldamine enne nende avalikustamist tellija poolt ainult tellija poolsel nõusolekul. Kasutatud kirjandus Singla, R., Alex, T.C., Kumar, R., 2020. On mechanical activation of glauconite: Physicochemical changes, alterations in cation exchange capacity and mechanisms. Powder Technology 360, 337–351. https://doi.org/10.1016/j.powtec.2019.10.035 Koostas: Lauri Joosu