2936875 -457200 4506595 -496570 Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnaministeerium MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
[email protected] Registrikood: 80041898 Veski 4, Tartu linn, 51005 Ettepanek Kuivalõuka looduskaitseala moodustamiseks Eesti Ornitoloogiaühing esitab looduskaitseseaduse § 8 järgse ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Kaitse alla võetav loodusobjekt on Kuivalõuka looduskaitseala. Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti: 1) kaitse alla võtmise põhjendust; 2) kaitse alla võtmise eesmärki; 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse; 4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust; 5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Need on esitatud allpool. Järgnev ettepanek on koostatud ornitoloogide poolt, hõlmates linnustikuga seotud kaitseväärtusi. Muude kaitset vajavate liigirühmade või elupaikade tuvastamiseks ja kirjeldamiseks tuleb vajadusel kaasata täiendavad eksperdid. Kaitse alla võtmiseks ette pandav Kuivalõuka looduskaitseala asub Läänemere avaosas, ca 10 km Kõpu poolsaare tipust läänes. Ala keskpunkti koordinaadid on 58,9132°N 21,8284°E ja ligikaudne pindala 28,3 km². 1. Kaitse alla võtmise põhjendus Ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaim liik on aul ( Clangula hyemalis ), kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumite arvulisi künniseid (Eesti Ornitoloogiaühing 2022, tabel 1). Aul kuulub ohustatud liikide hulka globaalsel tasandil (IUCN kategooria “vulnerable”; ohualdis). Eestis on talvitav asurkond hinnatud ohulähedaseks (NT; “near threatened”) ja läbirändav asurkond väljasuremisohus olevaks (EN; “endangered”) (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes ca 25% kogu auli Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast (Luigujõe 2016), mis paneb meile suure vastutuse liigi säilimise eest. Aul koondub peatumisaladel sageli suurtesse salkadesse, mis teeb ta ühelt poolt haavatavamaks mitmesuguste ohutegurite poolt, teisalt aga pakub häid võimalusi liigi kaitsmiseks aladepõhise kaitse kaudu. Tabel 1. Auli arvukus ja täidetud rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumid alal (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). (Kriteerium: A1 – globaalselt ohustatud liigid, C1 – globaalselt ohustatud liigid Euroopa Liidus. Lisaks aulile on alal peatuvate linnuliikidena kohatud kaure ( Gavia stellata et arctica ; mõlemad liigid kuuluvad linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II – III kaitsekategooriaga liikide hulka), tõmmuvaerast ( Melanitta fusca ; Eestis III kaitsekategooria liik), hahka ( Somateria mollissima ), kalakajakat ( Larus canus ) ja hõbekajakat ( Larus argentatus ). Nimetatud liikide teadaolevad arvukused alal on madalad. Kõikide esinevate liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, sest eesmärgiks seatavate katusliikide ja nende elupaikade ning elupaigatüüpide kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka teiste liikide kaitse. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need elupaigatüübid ja liigid, kelle jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja elupaigatüüpide ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Ala kohal toimub rände ajal tugev veelindude ülelend (Eesti Ornitoloogiaühing 2019; Kuresoo, Leito ja Luigujõe 2011). Ala tähtsus veelindude rände seisukohast on suvel ja sügisel väga kõrge, kevadel mõõdukas. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Alal esinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110). Karide pindala alal on hinnanguliselt 799 ha, mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalate pindala 40 ha (EELIS; Eesti looduse infosüsteem; Keskkonnaagentuur seisuga 5.09.2022). Lisaks väärtusele loodusdirektiivi elupaigatüübina omavad nimetatud elupaigatüübid tähtsust lindude toidubaasi tagamisel. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Ala on tööstuslikult oluliste merekalade potentsiaalne koelmuala ( Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Kuivalõuka mereala kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, tüüpilisus ja rahvusvaheline kohustus. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil vastavalt linnudirektiivile kaitsta regulaarselt esinevaid rändlinnuliike (aul) ja vastavalt loodusdirektiivile direktiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad). 2. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) mereala ja sealset elustikku; 2) globaalselt ohustatud rändlinnuliigi auli ( Clangula hyemalis ) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). 3. Ala piiritlemine Ala piiritlemisel on aluseks peatuvate aulide levik ja asustustihedus. Lähtudes rahvusvahelises praktikas levinud põhimõtetest avamere peatumisalade piiritlemisel koostati loendusandmete põhjal kogu ala katvad liigi leviku tiheduspinnad sesoonide kaupa. Viimastelt valiti välja kõrge asustustihedusega kogumeid moodustavad ruumiüksused, mis võeti aluseks ala edasisel piiritlemisel (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). Täiendava tunnusena kasutati mere samasügavusjooni. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide piire ei ole ala piiritlemisel arvestatud. Olemasolevad andmed kujutavad elupaigatüüpide modelleeritud levikut ja selle usaldusväärsust on koostajate poolt hinnatud madalaks (EELIS). Karide levik on ettepandava kaitseala ümbruses kujutatud suurel alal, s.h. peatuvatele veelindudele ebasobivates sügavustes. Elupaigatüüpide kui täiendava loodusväärtusega on arvestatud ainult linnustikuandmetele tuginevalt kavandatud piiri raames. Praktilistel kaalutlustel ei tohiks ala piir olla liigselt liigendatud, esialgne piirivariant siluti. Tulenevalt ala eripärast (mereala), kasutati piiri määratlemiseks geograafilisi koordinaatpunkte ja neid ühendavaid mõttelisi sirgjooni. Ala piir on lisatud elektrooniliselt ja kujutatud skemaatiliselt käesoleva ettepaneku lisas 1. 4. Kaitstava ala tüüp Kuna kaitseala moodustamise peamine eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala säilitamine looduslikuna, teeme ettepaneku võtta ala kaitse alla kui looduskaitseala . Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. LKS §28 lg 1 järgi on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kuna Kuivalõuka puhul ei ole esmane eesmärk meremaastiku säilitamine ja kaitsmine, on maastikukaitseala kaitseala tüübina ebasobiv. Sama kehtib ka rahvuspargi kohta, kus LKS § 26 lg 1 järgi on oluline eesmärk mh kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Hoiuala kaitsekord ei võimalda rakendada mitut piirangut (nt kalapüük, veesõidukite kasutamine jms), mis on ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, kuid käsitletaval alal asuvad mitmed loodusväärtused. 5. Ala kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus Merel läbi viidavad inimtegevused muudavad merekeskkonna füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, mõjutades otseselt või kaudselt mereelupaiku ja neid asustavaid liike ( Pressures (europa.eu) ; Baltic-human-activities-and-pressures-matrix.xlsx (live.com) ; Eesti Ornitoloogiaühing 2010; TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016; Tucker and Evans 1997; TÜ Eesti Mereinstituut 2021). Vajalikke piiranguid on käsitletud allpool. Kavandatavate piirangute rangust arvestades teeb Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku tsoneerida kogu kaitseala ühte sihtkaitsevööndisse , kuna põhimõtteliselt on tegemist alaga, kus inimtegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud, välja arvatud üksikud loetletud tegevused. Arvestades käesoleva ala kaitse-eesmärke, vajavad tähelepanu vähemalt järgmised tegevused. 5.1. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine avaldavad tugevat negatiivset mõju merepõhjale ja selle kooslustele. Lisaks otsesele setete eemaldamisele ja põhjaelustiku hävimisele suureneb h e ljumi hulk vees, mis levib väljapoole otsest häiringuala. H e ljumi settimine mõjutab põhjakooslusi häiringuala naabruses ning vähendab vee läbipaistvust koos sellele järgnevate tagajärgedega (s.h. mõjuga lindude toitumisefektiivsusele). Kaevandamise, süvendamise ja kaadamisega võib kaasneda reostusoht ning mereelustiku häirimine. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine peaksid kaitsealal olema keelatud, v.a. süvendamine navigatsiooniohutuse tagamise eesmärgil kaitseala valitseja loal. Eesti mereala planeeringu järgi kavandataval Kuivalõuka looduskaitsealal maardlaid ega kaadamisalasid ei ole. 5.2. Ehitiste rajamine. Ehitiste vundamentide all hävivad senised põhjakooslused. Teiselt poolt võivad vundamendid ise olla substraadiks kõva pinnast eelistavatele liikidele (näiteks söödavale rannakarbile; Mytilus trossulus ) ja luua neile uue elupaiga (Maar et al., 2009), mis toob kaasa looduslikust erineva toiduvõrgustiku kujunemise (Dannheim et al., 2019) . Vundamentide ümber võib muutuda vee ja setete liikumine. Ehitusetapis võivad kaasneda samasugused negatiivsed mõjud, nagu süvendamise puhul. Suurimad ehitiste rajamisega seotud probleemid on tänapäeval seotud tuuleparkide rajamise kavatsustega. Ohustatud on eelkõige linnud. Linnustikule tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, elupaikade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt) (Fox et al. 2006; Gode 2020; Eesti Ornitoloogiaühing 2016). Tuuleenergia tootmise keskkonnamõjud merekeskkonnale tervikuna on väga mitmekesised. Kirjandusallikate ja olemasolevate avamere tuuleparkide seire põhjal on välja toodud 33 erinevat mõju keskkonnale ja elustikule nii tuulepargi rajamise, käitamise kui likvideerimise faasis (Dannheim et al., 2019). Veealuste kaablite rajamisel võivad ehitusaegsetele mõjudele lisanduda kaablite ümber tekkiva elektromagnetvälja negatiivne mõju kaladele ja mereimetajatele. Kokkuvõttes peaks uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigatsiooniohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd, olema kaitsealal keelatud. Kuigi kõva substraadi lisandumine ehitiste vundamentide näol võib omada teatud organismirühmadele isegi soodsat mõju, tuleks looduskaitsealal eelistada merepõhjatüübile iseloomulike koosluste loomulikku eksisteerimist. 5.3. Laevandus ja veesõidukite kasutamine. Laeva- ja paadiliiklusega võivad kaasneda mitmed negatiivsed mõjud: müra ja häirimine, reostusoht, merepõhja häirimine sõitmisel madalas vees ja ankurdamisel, võõrliikide levitamise oht. Planeeritava Kuivalõuka looduskaitseala loodeosa kattub laevateede alaga ( H iiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ). Kaitsealal ei ole õigustatud laeva- ja paadiliikluse keelamine, kuna (a) suurema süvisega ujuvvahendid reeglina väldivad madalamaid merealasid, mis on auli toitumisalana kõige olulisemad ja (b) tegemist on rannast suhteliselt kaugel oleva alaga, kus paadiliiklus ei ole tõenäoliselt intensiivne. Keelatud peaks olema muude, rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavate liikumisvahendite (jetid, purilauad, lohesurf) kasutamine peatuvatele veelindudele olulistel perioodidel. Sellised liikumisvahendid avaldavad peatuvatele veelindudele tugevat häirivat mõju (näit Krüger 2016), eriti suvisel sulgimisperioodil, kui linnud pole lennuvõimelised. Lisaks võib selliste liikumisvahendite kasutamine madalas vees mõjuda abrasiivselt merepõhja setetele ja kooslustele. 5.4. Reostusohtudest üks olulisemaid on merekeskkonnas naftareostuse oht. Kokkupuude naftasaadustega rikub lindude sulgede isolatsioonivõime, põhjustades alajahtumist. Lisaks nõrgeneb määrdunud sulestikuga lindude ujumis- ja lennuvõime, tingides nälgimist ja uppumist. Sulestiku puhastamisel või reostunud toidu tarvitamisel satuvad naftasaadused lindude organismi, põhjustades mitmesuguseid negatiivseid mõjusid füsioloogilistele protsessidele. Tulemuseks on lindude hukkumine või elujõulisuse ja sigimisedukuse vähenemine. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on naftareostust mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Täielikult pole naftareostuse oht alapõhise kaitsega välditav. Keelatud peaks kaitsealal olema naftasaaduste pumpamine laevalt laevale, v.a. avariijuhtudel. Naftasaaduste pumpamine laevalt laevale avamerel on naftareostuse seisukohast eriti kõrge riskiohuga tegevus. Lähiajaloost on teada näide sellise tegevuse läbiviimisest linnustiku seisukohast tundlikul alal. 5.5. Kalapüügi olulisemaks ohuks on kaaspüük. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on kaaspüüki mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Lindude kaaspüüki Läänemeres põhjustab peamiselt püük nakkevõrkudega (Morkūnas et al., 2022). Muudeks kalapüügiga seotud ohuteguriteks on kalade ülepüük ja häirimine. Traalimisega võib kaasneda põhja kahjustamine, kuid traalpüük on Eestis lubatud üle 20 m sügavusel merealal ja kuna kavandandatavast kaitsealast valdava osa moodustab madalam mereala, ei ole see käesoleval juhul suure tähtsusega. Kalapüügil tekkivad heitmed on mõnedele linnuliikidele kasulikud (kajakad), kuid need liigid ei ole käsitletaval alal kaitse eesmärkideks. Kuivalõuka looduskaitsealal võib kalapüük olla lubatud, v.a. kalapüük nakkevõrkudega. Tegemist on avamerel asuva alaga, mille kasutamine rannakalurite poolt ei ole ilmselt intensiivne. Lisaks jääks alles võimalus kasutada kalapüügil teisi püünisetüüpe. 5.6. Jahipidamise mõju seisneb kütitavate liikide isendite eemaldamises,müras ning häirimises. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on küttimist mainitud keskmise tähtsusega ohutegurina. Eestis ei ole jahipidamine avamerel levinud, kuna preaeguse regulatsiooni järgi on merel jahipiirkondade hulka arvatud ainult ala ulatusega 200 m rannajoonest. Jahipidamine alal peaks olema siiski keelatud, arvestades võimalikke muutusi tulevikus nii jahikorralduses kui ka -traditsioonides. 5.7. Vesiviljelus võib mõjutada nii merepõhja, merevee hüdroloogilisi ja keemilisi omadusi kui ka organismide liigilist koosseisu ja elutingimusi. Kala- ja karbikasvatuse puhul tekib vajadus kaitsta neid lindude eest, mis võib omakorda põhjustada lindude täiendavat hukkumist. Seni ei ole mere akvakultuurid Eestis levinud, kuid nende rajamine on üks tulevikusuundadest. Vesiviljelus peaks looduskaitsealal olema keelatud.Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga Kuivõuka piirkonda vesiviljelusalasid kavandatud ei ole. Sihtkaitsevöönditele traditsiooniline piirang „keelatud on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine“ aitab välistada mitte ainult suure osa eelpool mainitud ohuteguritest, vaid rakendub ka juhul, kui tulevikus lisanduvad uued inimtegevused, mida me ei oska praegusel hetkel ette näha. 5.8. Alal on lubatud inimeste viibimine. Alal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Piirangu seadmine rahvaürituste korraldamisele võimaldab vältida liigset rekreatiivset koormust alale, piirväärtuseks on valitud kaitse-eeskirjades traditsiooniline väärtus 30 osalejat. Kuna tegemist on kogu ulatuses merealaga, siis ei ole vaja maismaaelupaikade ja nende kaitsega seotud tegevusi käesoleva ala puhul reguleerida. 6 . Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang Peatuvate veelindude seire o n otstarbekas läbi viia üle-Eestiliste lennuloenduste raames. Seni on selliseid loendusi läbi viidud 5-aastase sammuga talvel, vajalik oleks loenduste käivitamine ka ülejäänud sesoonidel. Täiendavate uuringute vajadust mereelustiku muude rühmade osas saavad hinnata vastavate rühmade eksperdid. Kaitse alla võtmisega seonduvad täiendava teavitustegevusega seotud kulud. Kuna tegemist on merealaga, siis selle kaitse alla võtmine ei too kaasa maamaksust laekuva tulu vähenemist ega riigile maa, mille sihtotstarbelist kasutamist kehtestatav kaitsekord oluliselt piiraks, omandamise kohustust. Kasutatud kirjandus: Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S. N. R., Brzana, R., Boon, A. R., Coolen, J. W. P., Dauvin, J.- C., De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A. B., Hutchison, Z. L., Jackson, A. C., Janas, U., Martin, G., Raoux, A., Reubens, J., Rostin, L., Vanaverbeke, J., Wilding, T. A., Wilhelmsson, D., Degraer, S. 2019. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 1−17. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research | ICES Journal of Marine Science | Oxford Academic (oup.com) Eesti Ornitoloogiaühing 2010. Linnukaitseliselt väärtuslike merealade määratlemine Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. HYPERLINK "https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering" \l "mereala-planeeringu-" Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. 1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) Fox, A. D., Desholm, M., Kahlert, J., Christensen, T. K. and Krag Petersen, I. B. 2006. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds. Ibis, 148: 129-144. [PDF] Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds | Semantic Scholar Gode, P. R. 2020. How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (PDF) How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (researchgate.net) Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering 2016. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ Hearn, R.D., Harrison, A.L &. Cranswick, P.A. 2015. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Long-tailed Duck (Clangula hyemalis). AEWA Technical Series No. 57. [where does CoE and AEWA go on this page (unep-aewa.org) Krüger, T. (2016). On the effects of kitesurfi ng on waterbirds – a review. Inform.d. Naturschutz Niedersachs. , 36 (1), 3–64. Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Microsoft Word - Maaülikool linnudstikuanalüüs (maakonnaplaneering.ee) Luigujõe, L. 2016. NEMA merelinnud. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine. (Microsoft Word - NEMA_l\365pparuanne_linnud_logodega) (bef.ee) Maar, M., Bolding, K., Petersen, J. K., Hansen, J. L. S., & Timmermann, K. (2009). Local effects of blue mussels around turbine foundations in an ecosystem model of Nysted off-shore wind farm, Denmark. Journal of Sea Research , 62 (2–3), 159–174. Morkūnas, J., Oppel, S., Bružas, M., Rouxel, Y., Morkūnė, R., & Mitchell, D. (2022). Seabird bycatch in a Baltic coastal gillnet fishery is orders of magnitude larger than official reports. Avian Conservation and Ecology , 17 (1). https://doi.org/10.5751/ACE-02153-170131 TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine. HYPERLINK "https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/uuringud" \l "mereala-seisundi-hin" Merekeskkonna uuringud | Keskkonnaministeerium (envir.ee) Tucker, G. M. and Evans, M. I. 1997. Habitats for birds in Europe: a conservation strategy for the wider environment. BirdLife Conservation Series no. 6 TÜ Eesti Mereinstituut 2021. Sinimajanduse arendamise asukoha valiku kriteeriumid. 5_2_1_sinimajanduse_arendamise_asukoha_valiku_kriteeriumid_aruanne.pdf (datadoi.ee) Vabariigi Valitsuse määruse „Apollo meremadaliku looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskiri. Apollo meremadaliku looduskaitseala.pdf - pilv.envir.ee Vabariigi Valitsuse määruse „Neugrundi looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri” eelnõu seletuskiri. Neugrundi looduskaitseala.pdf - pilv.envir.ee LISAD Lisa 1. K uiva lõuk a looduskaitseala piir Lisa 2. Auli interpoleeritud levik ettepanekuga hõlmatud Kuiva lõuka looduskaitseala piirkonnas Joonis 1. Auli tiheduspind Kuiva lõuka looduskaitseala piirkonnas talvel (is/km2) Joonis 2. Auli tiheduspind Kuiva lõuka looduskaitseala piirkonnas sügisel (is/km2) Lisa 3. Loodusdirektiivi I lisa mere-elupaikade levik esitatava Kuiva lõuka looduskaitseala piirkonnas (EELIS).
2936875 -457200 4506595 -496570 E esti Ornitoloogiaühing Keskkonnaministeerium MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
[email protected] Registrikood: 80041898 Veski 4, Tartu linn, 51005 Ettepanek Lääne-Hiiumaa looduskaitseala moodustamiseks Eesti Ornitoloogiaühing esitab looduskaitseseaduse § 8 järgse ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Kaitse alla võetav loodusobjekt on Lääne-Hiiumaa looduskaitseala. Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti: 1) kaitse alla võtmise põhjendust; 2) kaitse alla võtmise eesmärki; 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse; 4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust; 5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Need on esitatud allpool. Järgnev ettepanek on koostatud ornitoloogide poolt, hõlmates eelkõige linnustikuga seotud kaitseväärtusi. Ette pandav looduskaitseala sisaldab projekteeritavat Kõpu merekaitseala ja Klaasirahu hallhülge püsielupaika. Ettepaneku koostamisel on kasutatud Kõpu merealal Eestimaa Looduse Fondi poolt projekti „Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventuur” raames läbi viidud uuringute tulemusi (Ellermaa 2011, Lutsar 2012, TÜ Eesti Mereinstituut 2011, TÜ Eesti Mereinstituut 2012) ning Eestimaa Looduse Fondi poolt koostatud ettepanekut Kõpu merekaitseala loomiseks. Viimast on täiendatud tuginedes vahepeal kogunenud uutele andmetele ja analüüsidele. Kaitse alla võtmiseks ette pandav Lääne-Hiiumaa looduskaitseala on Hiiumaast lääne pool asuv mereala keskpunkti koordinaatidega 58,8861°N 022,1730°E. Ala ligikaudne pindala on 382,5 km². 1. Kaitse alla võtmise põhjendus Ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaimad liigid on aul ( Clangula hyemalis ), hahk ( Somateria mollissima ) , tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ) ja mustvaeras ( Melanitta nigra ) , kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumite arvulisi künniseid (Eesti Ornitoloogiaühing 2022 BirdLife International täiendustega, tabel 1). Aul kuulub ohustatud liikide hulka globaalsel tasandil (IUCN kategooria ohualdis). Enamus liigi isenditest talvitub Läänemerel. Eestis on talvitav asurkond hinnatud ohulähedaseks ja läbirändav asurkond väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes ca 25% kogu auli Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast (Luigujõe 2016), mis paneb meile suure vastutuse liigi säilimise eest. Aul koondub peatumisaladel sageli suurtesse salkadesse, mis teeb ta ühelt poolt haavatavamaks mitmesuguste ohutegurite poolt, teisalt aga pakub häid võimalusi liigi kaitsmiseks aladepõhise kaitse kaudu. Auli rahvusvaheline liigitegevuskava on seadnud eesmärgiks liigi soodsa seisundi saavutamisel kõigi liigile kogu elutsükli vältel oluliste piirkondade kaitsealade võrgustiku loomist ja kaitsmist (Hearn et al 2015). Hahk on globaalselt ohustatud liik (IUCN globaalne kategooria ohulähedane ja Euroopa kategooria väljasuremisohus). Eestis on läbirändav asurkond hinnatud samuti väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud vähemalt 50% nii Sõrve sulgimiskogumid juunis kui ka Põõsaspea läbirändurite arv sügisel. Vähenemine on kooskõlas ka Soome populatsiooni arvukuse langusega. Talvel esineb hahk meie vetes väikesel arvul, tema seisund talvel on hinnatud soodsaks. Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 3,9% haha biogeograafilisest asurkonnast (Luigujõe 2016). Tõmmuvaeras on globaalselt ohustatud liik (IUCN kategooria ohualdis). Liigi sigiv asurkond on Eestis hinnatud kriitilises seisus olevaks, talvituv ja läbirändav asurkond ohualtiks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Tõmmuvaeras on Eestis II kaitsekategooria liik. Nii nagu pesitsev asurkondki, vähenes tõmmuvaera talvituv ja läbirändav asurkond suuremal määral 1990-te teisel poolel ja 2000-te alguses ning arvukus pole taastunud. Eesti vetes peatub 20% kogu tõmmuvaera Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast (Luigujõe 2016). Tõmmuvaera rahvusvahelises liigitegevuskavas on kõrge prioriteediga tegevuseks kaitstavate alade võrgustiku loomine ja kaitsmine kõigil liigile kogu elutsükli vältel olulistel aladel (Dagys & Hearn 2018). Mustvaeras on soodsas seisundis, kuid kuulub meie avamere vastutusliikide hulka, sest 21,6% Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast peatub meie vetes (Luigujõe 2016). Tabel 1. Olulisemad linnuliigid Lääne-Hiiumaa looduskaitsealal (Eesti Ornitoloogiaühing 2022 BirdLife International täiendustega). Liik Aasta Sesoon Arvukushinnang, is IBA kriteeriumid* Min Max aul ( Clangula hyemalis ) 2003-2022 talv 1063 36274 A1, B3a, C1, C3 aul ( Clangula hyemalis ) 2006-2022 läbiränne 1726 16429 A1, B3a, C1, C3 hahk ( Somateria mollissima ) 2001-2022 suvi 300 1200 B1a, C1 hahk ( Somateria mollissima ) 2003-2017 läbiränne 1200 3076 B1a, C1 tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ) 2013-2019 läbiränne 88 167 A1, C1 tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ) 2021 talv 336 A1, C1 mustvaeras ( Melanitta nigra ) 2011-2022 läbiränne 12500 54128 B3a, C3 mustvaeras ( Melanitta nigra ) 2008 talv 12456 B3a, C3 * A1 – globaalselt ohustatud liigid, B1a – globaalselt ohulähedased liigid, B3a – regionaalselt olulised kogumid, C1 – globaalselt ohustatud liigid Euroopa Liidus, C3 – Euroopa Liidu tähtsusega mitteohustatud rändlindude kogumid. Lisaks eelpoolnimetatutele esinevad peatuvate linnuliikidena järve- (Gavia arctica; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka) ja punakurk-kaur ( Gavia stellata ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis III kaitsekategooriaga liikide hulka), tutt- ( Podiceps cristatus ), hallpõsk- ( Podiceps grisegena ; Eestis III kaitsekategooriaga liik) ja sarvikpütt ( Podiceps auritus ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), kormoran ( Phalacrocorax carbo ), laulu- ( Cygnus cygnus ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), väike- ( Cygnus columbianus ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka) ja kühmnokk-luik (Cygnus olor), hallhani (Anser anser), ristpart ( Tadorna tadorna ; Eestis III kaitsekategooriaga liik), piil- ( Anas crecca ), sinikael- ( Anas platyrhynchos ), viu- ( Mareca penelope ), rääks- ( Mareca strepera ), luitsnokk- ( Spatula clypeata ) ja rägapart ( Spatula querguedula ), tutt- ( Aythya fuligula ) ja merivart ( Aythya marila ), sõtkas ( Bucephala clangula ), kirjuhahk ( Polysticta stelleri ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), väike- ( Mergellus albellus ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka ), jää- ( Mergus merganser ) ja rohukoskel ( Mergus serrator ), tutt- ( Thalasseus sandvicensis ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), jõgi- ( Sterna hirundo ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis III kaitsekategooriaga liikide hulka) ja randtiir ( Sterna paradisaea ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis III kaitsekategooriaga liikide hulka), väike- ( Hydrocoloeus minutus ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), naeru- ( Larus ridibundus ), kala- ( Larus canus ), hõbe- ( Larus argentatus ), tõmmu- ( Larus fuscus ; Eestis II kaitsekategooriaga liik) ja merikajakas ( Larus marinus ), alk ( Alca torda ; Eestis II kaitsekategooriaga liik) ning krüüsel ( Cephus grylle ; Eestis II kaitsekategooriaga liik). Kõikide esinevate liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, sest eesmärgiks seatavate katusliikide ja nende elupaikade ning elupaigatüüpide kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka teiste liikide kaitse. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need elupaigatüübid ja liigid, kelle jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja elupaigatüüpide ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Ala on üks olulisemaid veelindude rände pudelikaelu Eestis (Eesti Ornitoloogiaühing 2016, Eesti Ornitoloogiaühing 2019; Kuresoo, Leito ja Luigujõe 2011). 2011. aastal loendati Ristnas kevadrände ajal 0,83 miljonit veelindu, sügisrände ajal 0,55 miljonit veelindu. Võttes arvesse ka vaatlustega katmata osa rändeperioodist, hinnati rände üldarvukuseks kevadel 1-1,2 miljonit veelindu ja aastas 1-2 miljonit veelindu (Ellermaa 2011). Kirjuhaha Läänemerel talvituvast kogumist läbis ala vähemalt 50%, mustvaeral umbes 50% Loode-Euroopa rändetee asurkonnast, mustlaglel umbes 40% Euroopa talvisest asurkonnast, aulil umbes 20% Loode-Euroopa rändetee asurkonnast, rohukosklal umbes 5% Loode-Euroopa asurkonnast, väikekajakal 1 kuni 5% liigi üldarvukusest, tõmmukajaka nominaatalamliigil vähemalt 2% üldarvukusest. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Alal esinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110). Karide pindala alal on hinnanguliselt 15764 ha, mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalate pindala 625 ha (EELIS; Eesti looduse infosüsteem; Keskkonnaagentuur seisuga 5.09.2022). Lisaks väärtusele loodusdirektiivi elupaigatüübina omavad nimetatud elupaigatüübid tähtsust lindude toidubaasi tagamisel. Kõpu poolsaare ümbruses leiti 2011. aastal 23 liiki vetikaid, 4 liiki kõrgemaid taimi ja 28 liiki põhja selgrootuid (TÜ Eesti Mereinstituut 2011). Põhjaloomastiku liigiline mitmekesisus oli väga rikas, mis on tingitud setete varieeruvusest ning taimestiku kõrgest mitmekesisusest. Üheks põhjaloomastiku domineerivaks liigiks oli söödav rannakarp ( Mytilus trossulus ), mis on sukelpartide üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Vaadeldava ala kaguosas esineb hallhülge ( Halichoerus grypus ) Klaasirahu püsielupaik, mille soovitame lülitada looduskaitseala koosseisu. Ala on tööstuslikult oluliste merekalade ning magevee- ja siirdekalade potentsiaalne koelmuala ( Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ). Kõpu poolsaare ümbruse kalade nimestik sisaldab 32 liiki (TÜ Eesti Mereinstituut 2012). Kalade liigiline mitmekesisus on suur, tingituna elupaikade mitmekesisusest. 2011. aastal Kõpu poolsaare ümbruses läbi viidud inventuuril esines loodusdirektiivi II lisa liik võldas ( Cottus gobio ; Eestis III kaitsekategooria). Muude looduskaitselist tähelepanu vajavate kalaliikidena mainiti veel Berni konventsiooni III lisas nimetatud väikest mudilat ( Pomatoschistus minutus ), pisimudilat ( Pomatoschistus microps ) ja nolgust ( Myoxocephalus scorpius ); samuti meripühvlit ( Taurulus bubalis ), kelle seisundisse tuleb suhtuda andmete ebapiisavuse tõttu ettevaatusega. Kõpu poolsaar ja sellega piirnev mereala on esialgsetel andmetel oluline ka nahkhiirtele. Nahkhiired esinevad mere kohal nii toitudes kui rändel. 2011. aastal läbi viidud inventuuri käigus tehti Kõpu poolsaare lääneosas kindlaks 5 nahkhiireliigi esinemine (Lutsar 2012). Neist vähemalt kaks liiki, põhja-nahkhiir ( Eptesicus nilssonii ) ja veelendlane ( Myotis daubentonii ) lendasid ka mere kohal. Lisaks vaadeldi mere kohal liigini määramata väikesi lendlasi. Tõenäoline mere kohal lendaja oli pargi-nahkhiir ( Pipistrellus nathusii ), kes koondusid suve lõpus Kõpu poolsaare lääneosas enne mere ületamist. Kõik nimetatud nahkhiireliigid kuuluvad Eestis II kaitsekategooria loomaliikide hulka. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Lääne-Hiiumaa mereala kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, tüüpilisus ja rahvusvaheline kohustus. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil vastavalt linnudirektiivile kaitsta regulaarselt esinevaid rändlinnuliike (aul, hahk, tõmmu- ja mustvaeras); vastavalt loodusdirektiivile direktiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad). Eesti on liitunud Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega (AEWA). AEWA leppe tegevuskava kohustab liikmesriike, sh Eestit kehtestama meetmeid rändavate veelindude kaitseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohustatud ja ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele. 2. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) mereala ja sealset elustikku; 2) rändlinnuliikide auli ( Clangula hyemalis ), haha ( Somateria mollissima ), tõmmuvaera ( Melanitta fusca ) ja mustvaeras ( Melanitta nigra ) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; 3) veelindude tähtsat läbirändeala; 4) hallhülge ( Halichoerus grypus ) elupaika; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). 3. Ala piiritlemine Ala piiritlemisel on aluseks peatuvate veelindude levik ja asustustihedus. Lähtudes rahvusvahelises praktikas levinud põhimõtetest avamere peatumisalade piiritlemisel koostati loendusandmete põhjal kogu ala katvad liigi leviku tiheduspinnad sesoonide kaupa. Viimastelt valiti välja kõrge asustustihedusega kogumeid moodustavad ruumiüksused, mis võeti aluseks ala edasisel piiritlemisel (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). Täiendavate tunnustena kasutati mere samasügavusjooni ning olemasolevate (Klaasirahu hallhülge püsielupaik) ja varem planeeritud kaitstavate alade (Kõpu merekaitseala) piire. Praktilistel kaalutlustel ei tohiks ala piir olla liigselt liigendatud, mistõttu esialgne piirivariant siluti. Tulenevalt ala eripärast (mereala), kasutati piiri määratlemiseks geograafilisi koordinaatpunkte ja neid ühendavaid mõttelisi sirgjooni ning rannajoont. Ala piir on lisatud elektrooniliselt ja kujutatud skemaatiliselt käesoleva ettepaneku lisas 1. 4. Kaitstava ala tüüp Kuna kaitseala moodustamise peamine eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala säilitamine looduslikuna, teeme ettepaneku võtta ala kaitse alla kui looduskaitseala . Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. LKS §28 lg 1 järgi on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kuna Lääne-Hiiumaa puhul ei ole esmane eesmärk meremaastiku säilitamine ja kaitsmine, on maastikukaitseala kaitseala tüübina ebasobiv. Sama kehtib ka rahvuspargi kohta, kus LKS § 26 lg 1 järgi on oluline eesmärk mh kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Hoiuala kaitsekord ei võimalda rakendada mitut piirangut (nt kalapüük, veesõidukite kasutamine jms), mis on ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, kuid käsitletaval alal asuvad mitmed loodusväärtused. 5. Ala kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus Merel läbi viidavad inimtegevused muudavad merekeskkonna füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, mõjutades otseselt või kaudselt mereelupaiku ja neid asustavaid liike ( Pressures (europa.eu) ; Baltic-human-activities-and-pressures-matrix.xlsx (live.com) ; Eesti Ornitoloogiaühing 2010; TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016; Tucker and Evans 1997; TÜ Eesti Mereinstituut 2021). Vajalikke piiranguid on käsitletud allpool. Kavandatavate piirangute rangust arvestades teeb Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku tsoneerida kaitseala neljaks sihtkaitsevööndiks: põhja sihtkaitsevöönd, Ristna sihtkaitsevöönd, lõuna sihtkaitsevöönd ja Klaasirahu sihtkaitsevöönd. Klaasirahu sihtkaitsevöönd katab praeguse hallhülge püsielupaiga ja vööndi eristamine on vajalik mõningate hallhülge kaitseks vajalike piirangute rakendamiseks. Ülejäänud kaitse ala jagati kolmeks sihtkaitsevööndiks eesmärgiga võimaldada rakendada piiranguid kalapüügile ja ekstreemspordile sesoonselt vastavalt olulisemate liikide alal peatumise ajale. Arvestades käesoleva ala kaitse-eesmärke, vajavad tähelepanu vähemalt järgmised tegevused. 5.1. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine avaldavad tugevat negatiivset mõju merepõhjale ja selle kooslustele. Lisaks otsesele setete eemaldamisele ja põhjaelustiku hävimisele suureneb heljumi hulk vees, mis levib väljapoole otsest häiringuala. Heljumi settimine mõjutab põhjakooslusi häiringuala naabruses ning vähendab vee läbipaistvust koos sellele järgnevate tagajärgedega (s.h. mõjuga lindude toitumisefektiivsusele). Kaevandamise, süvendamise ja kaadamisega võib kaasneda reostusoht ning mereelustiku häirimine. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine peaksid kaitsealal olema keelatud, v.a. süvendamine navigatsiooniohutuse tagamise eesmärgil kaitseala valitseja loal. Eesti mereala planeeringu järgi kavandataval looduskaitsealal maardlaid ei ole. 5.2. Ehitiste rajamine. Ehitiste vundamentide all hävivad senised põhjakooslused. Teiselt poolt võivad vundamendid ise olla substraadiks kõva pinnast eelistavatele liikidele (näiteks söödavale rannakarbile; Mytilus trossulus ) ja luua neile uue elupaiga (Maar et al., 2009), mis toob kaasa looduslikust erineva toiduvõrgustiku kujunemise (Dannheim et al., 2019). Vundamentide ümber võib muutuda vee ja setete liikumine. Ehitusetapis võivad kaasneda samasugused negatiivsed mõjud, nagu süvendamise puhul. Suurimad ehitiste rajamisega seotud probleemid on tänapäeval seotud tuuleparkide rajamise kavatsustega. Ohustatud on eelkõige linnud. Linnustikule tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, elupaikade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt) (Fox et al. 2006; Gode 2020; Eesti Ornitoloogiaühing 2016). Kõige ohualtimateks peatuvateks linnuliikideks avamere tuuleparkide poolt on hinnatud punakurk- ja järvekaur ning tõmmuvaeras (Garthe ja Hüppop 2004). Nimetatud liigid esinevad ka käsitletaval alal, tõmmuvaeras on üks ala kaitse-eesmärkidest. Kokkupõrkerisk võib olla oluline ka merd ületavatele nahkhiirtele. Tuuleenergia tootmise keskkonnamõjud merekeskkonnale tervikuna on väga mitmekesised. Kirjandusallikate ja olemasolevate avamere tuuleparkide seire põhjal on välja toodud 33 erinevat mõju keskkonnale ja elustikule nii tuulepargi rajamise, käitamise kui likvideerimise faasis (Dannheim et al., 2019). Veealuste kaablite rajamisel võivad ehitusaegsetele mõjudele lisanduda kaablite ümber tekkiva elektromagnetvälja negatiivne mõju kaladele ja mereimetajatele. Rannakaitse ehitiste (muulid jms.) rajamine muudab vee ja setete liikumist alal koos sellele järgnevate mõjudega mereelustiku elutingimustele. Kokkuvõttes peaks uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigatsiooniohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd, olema kaitsealal keelatud. Kuigi kõva substraadi lisandumine ehitiste vundamentide näol võib omada teatud organismirühmadele isegi soodsat mõju, tuleks looduskaitsealal eelistada merepõhjatüübile iseloomulike koosluste loomulikku eksisteerimist. 5.3. Laevandus ja veesõidukite kasutamine. Kaitsealal on lubatud laeva- ja paadiliiklus. Klaasirahu sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud mootoriga veesõidukitega sõitmine kiiremini kui 8 sõlme. Kiirusepiirang on vajalik hallhülge kaitseks ning tuleneb hetkel kehtivast püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Muud, rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad liikumisvahendid (jetid, purilauad, lohesurf) avaldavad peatuvatele veelindudele tugevat häirivat mõju (näit Krüger 2016), eriti suvisel sulgimisperioodil, kui linnud pole lennuvõimelised. Lisaks võib selliste liikumisvahendite kasutamine madalas vees mõjuda abrasiivselt merepõhja setetele ja kooslustele. Lääne-Hiiumaa looduskaitseala piires asub haha sulgimisala. Rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavate liikumisvahendite (jetid, purilauad, lohesurf) kasutamine looduskaitsealal peaks olema keelatud Klaasirahu sihtkaitsevööndites aastaringselt ning ülejäänud kaitsealal ajavahemikul 31. august – 31. mai. Konfliktseks kohaks ala kaitse-eesmärkide ja rekreatiivse kasutuse vahel on Ristna sihtkaitsevöönd. Seal asuvad haha sulgimisalad, samas on tegemist traditsioonilise ekstreemspordi alaga. Konfliktide vähendamiseks ja seniseid kogemusi arvestades soovitame jätta rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavate liikumisvahendite kasutamise suvel Ristna sihtkaitsevööndis lubatuks. Selliste liikumisvahendite häiriv mõju sõltub siiski nende kasutamise intensiivsusest ja sulgivate hahkade seisund alal vajaks edaspidist jälgimist. 5.4. Reostusohtudest üks olulisemaid on merekeskkonnas naftareostuse oht. Kokkupuude naftasaadustega rikub lindude sulgede isolatsioonivõime, põhjustades alajahtumist. Lisaks nõrgeneb määrdunud sulestikuga lindude ujumis- ja lennuvõime, tingides nälgimist ja uppumist. Sulestiku puhastamisel või reostunud toidu tarvitamisel satuvad naftasaadused lindude organismi, põhjustades mitmesuguseid negatiivseid mõjusid füsioloogilistele protsessidele. Tulemuseks on lindude hukkumine või elujõulisuse ja sigimisedukuse vähenemine. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on naftareostust mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Naftareostus on üks peamisi ohutegureid ka tõmmuvaera puhul ( Dagys & Hearn 2018 ). Täielikult pole naftareostuse oht alapõhise kaitsega välditav. Keelatud peaks kaitsealal olema naftasaaduste pumpamine laevalt laevale, v.a. avariijuhtudel. Naftasaaduste pumpamine laevalt laevale avamerel on naftareostuse seisukohast eriti kõrge riskiohuga tegevus. Lähiajaloost on teada näide sellise tegevuse läbiviimisest linnustiku seisukohast tundlikul alal. 5.5. Kalapüügi olulisemaks ohuks on kaaspüük. Auli ja tõmmuvaera rahvusvahelistes kaitsekorralduskavades (Hearn et al 2015, Dagys & Hearn 2018) on kaaspüüki mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Lindude kaaspüüki Läänemeres põhjustab peamiselt püük nakkevõrkudega (Morkūnas et al., 2022). Muudeks kalapüügiga seotud ohuteguriteks on kalade ülepüük ja häirimine. Traalimisega võib kaasneda põhja kahjustamine, kuid traalpüük on Eestis lubatud üle 20 m sügavusel merealal ja kuna kavandandatavast kaitsealast valdava osa moodustab madalam mereala, ei ole see käesoleval juhul suure tähtsusega. Kalapüügil tekkivad heitmed on mõnedele linnuliikidele kasulikud (kajakad), kuid need liigid ei ole käsitletaval alal kaitse eesmärkideks. Põhja-Hiiumaa looduskaitsealal võib kalapüük olla lubatud, v.a. Klaasirahu sihtkaitsevööndis aastaringselt kalapüük mõrra ja nakkevõrkudega, Ristna sihtkaitsevööndis aastaringselt kalapüük nakkevõrkudega kaugemal kui 1 km rannajoonest ning ülejäänud kaitsealal kalapüük nakkevõrkudega kaugemal kui 1 km rannajoonest ajavahemikul 31. august – 31. mai. Piirangud kalapüügile on vajalikud kaaspüügi vältimiseks. Samas põhjustaks võrgupüügi täielik keelustamine probleeme rannakaluritele. Kompromissina soovitame jätta võrgupüük lubatuks rannalähedases 1 km laiuses ribas, mis on kaluritele tõenäoliselt kõige olulisem, kuid on vähemtähtis sügavamaid merealasid eelistavatele sukelpartidele. 5.6. Jahipidamise mõju seisneb kütitavate liikide isendite eemaldamises, müras ning häirimises. Tänapäeval võib jahi negatiivne mõju avalduda rannavetes, kuna preaeguse regulatsiooni järgi on merel jahipiirkondade hulka arvatud ainult ala ulatusega 200 m rannajoonest. Jahipidamine alal peaks olema siiski täielikult keelatud, arvestades võimalikke muutusi tulevikus nii jahikorralduses kui ka -traditsioonides. Erandina võib lubada jahipidamist Klaasirahu sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul, kui see on vajalik ala kaitse-eesmärkide säilitamise huvides. 5.7. Vesiviljelus võib mõjutada nii merepõhja, merevee hüdroloogilisi ja keemilisi omadusi kui ka organismide liigilist koosseisu ja elutingimusi. Kala- ja karbikasvatuse puhul tekib vajadus kaitsta neid lindude eest, mis võib omakorda põhjustada lindude täiendavat hukkumist. Seni ei ole mere akvakultuurid Eestis levinud, kuid nende rajamine on üks tulevikusuundadest. Vesiviljelus peaks looduskaitsealal olema keelatud. Sihtkaitsevöönditele traditsiooniline piirang „keelatud on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine“ aitab välistada mitte ainult suure osa eelpool mainitud ohuteguritest, vaid rakendub ka juhul, kui tulevikus lisanduvad uued inimtegevused, mida me ei oska praegusel hetkel ette näha. 5.8. Alal on lubatud inimeste viibimine, v.a. Klaasirahu sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. novembrini. Inimeste viibimise piirang on vajalik hallhülge kaitseks ning tuleneb hetkel kehtivast püsielupaiga kaitse-eeskirjast . Alal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Piirangu seadmine rahvaürituste korraldamisele võimaldab vältida liigset rekreatiivset koormust alale, piirväärtuseks on valitud kaitse-eeskirjades traditsiooniline väärtus 30 osalejat. 5.9. Looduskaitseala lõunaosa kattub sõjaväeõppuste läbiviimiseks planeeritud alaga (Eesti mereala planeering (hendrikson.ee)). Sõjaväeõppused võivad avaldada mitmesugust negatiivset mõju kohalikule mereökosüsteemile. Lõhkekehade detoneerimine kalade, veeimetajate ja -lindude läheduses võib seoses järsu rõhkude muutumisega põhjustada neile tõsiseid terviseprobleeme ja ka surma (Keevin ja Hempen 1997; Lawrence jt 2015; Rausch 1973). Valjud paugud peletavad linde alalt eemale ja võivad häirida rännet (Larkin, Pater ja Tazik 1996). Mereväe tegevus alal võib ka ilma lõhkekehade kasutamiseta elustikku häirida. Näiteks sonari kasutamine ja suurte laevade tekitatav mürareostus häirivad veeimetajaid, s.h. hülgeid, toiduotsinguil ja üksteisega suhtlemisel (Lawrence jt 2015). Linnurikastel aladel lennuharjutuste läbiviimine võib olla eluohtlik nii lindudele kui ka pilootidele endile – näiteks Euroopas toimus aastatel 1960-2000 sõjaväe lennukitega keskmiselt 41 lindudega seotud tõsist õnnetust iga kümne aasta kohta ja keskmiselt iga teine õnnetus oli inimesele fataalne (Richardson ja West 2000). Sõjaväeõppuste läbiviimine on lubatud kaitseala valitseja loal. Kuna tegemist on kogu ulatuses merealaga, siis ei ole vaja maismaaelupaikade ja nende kaitsega seotud tegevusi käesoleva ala puhul reguleerida. 6. Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang Avamerel peatuvate veelindude seire on otstarbekas läbi viia üle-Eestiliste lennuloenduste raames. Seni on selliseid loendusi läbi viidud 5-aastase sammuga talvel, vajalik oleks loenduste käivitamine ka ülejäänud sesoonidel. Vajalik on lausaline läbirändel rannavetes peatuvate veelindude inventuur. Vajalik on sulgivate hahkade seire planeeritavas Ristna sihtkaitsevööndis. Täiendavate uuringute vajadust mereelustiku muude rühmade osas saavad hinnata vastavate rühmade eksperdid. Kaitse alla võtmisega seonduvad täiendava teavitustegevusega seotud kulud. Kuna tegemist on merealaga, siis selle kaitse alla võtmine ei too kaasa maamaksust laekuva tulu vähenemist ega riigile maa, mille sihtotstarbelist kasutamist kehtestatav kaitsekord oluliselt piiraks, omandamise kohustust. Kasutatud kirjandus: Dagys, M. & Hearn, R. (comp.) 2018. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Velvet Scoter (W Siberia & N Europe/NW Europe Population) Melanitta fusca. AEWA Technical Series No. 67. Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S. N. R., Brzana, R., Boon, A. R., Coolen, J. W. P., Dauvin, J.- C., De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A. B., Hutchison, Z. L., Jackson, A. C., Janas, U., Martin, G., Raoux, A., Reubens, J., Rostin, L., Vanaverbeke, J., Wilding, T. A., Wilhelmsson, D., Degraer, S. 2019. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 1−17. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research | ICES Journal of Marine Science | Oxford Academic (oup.com) Eesti Ornitoloogiaühing 2010. Linnukaitseliselt väärtuslike merealade määratlemine Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. HYPERLINK "https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering" \l "mereala-planeeringu-" Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. 1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) Ellermaa, M 2011. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine. Linnustiku-uuringud. Meri — Eestimaa Looduse Fond (elfond.ee) Fox, A. D., Desholm, M., Kahlert, J., Christensen, T. K. and Krag Petersen, I. B. 2006. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds. Ibis, 148: 129-144. [PDF] Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds | Semantic Scholar Garthe, S. & Hüppop, O. 2004. Scaling possible adverse effects of marine wind farms on seabirds: developing and applying a vulnerability index. Journal of applied Ecology, 41 (4): 724-734. Gode, P. R. 2020. How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (PDF) How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (researchgate.net) Hearn, R.D., Harrison, A.L &. Cranswick, P.A. 2015. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Long-tailed Duck (Clangula hyemalis). AEWA Technical Series No. 57. [where does CoE and AEWA go on this page (unep-aewa.org) Jüssi, M. 2019. Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. HYPERLINK "https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering" \l "mereala-planeeringu-" Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Keevin, T. M., & Hempen, G. L. (1997). The environmental effects of underwater explosions with methods to mitigate impacts. U.S. Army Corps of Engineers, St. Louis District. St. Louis, Missouri. Krüger, T. 2016. On the effects of kitesurfing on waterbirds – a review. Inform.d. Naturschutz Niedersachs. , 36 (1), 3–64. Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Microsoft Word - Maaülikool linnudstikuanalüüs (maakonnaplaneering.ee) Larkin, R. P., Pater, L. L., & Tazik, D. J. (1996). Effects of Military Noise on Wildlife. A Literature Review . USACERL Technical Report 96/21. U.S. Army Corps of Engineers, Construction Engineering Research Laboratories. Champaign, Illinois. Lawrence, M. J., Stemberger, H. L., Zolderdo, A. J., Struthers, D. P., & Cooke, S. J. (2015). The effects of modern war and military activities on biodiversity and the environment. Environmental Reviews , 23(4), 443-460. Luigujõe, L. 2016. NEMA merelinnud. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine. (Microsoft Word - NEMA_l\365pparuanne_linnud_logodega) (bef.ee) Lutsar, L. (koost.) 2012. Nahkhiirte uuring Kõpu poolsaare lääneosas ja seda ümbritseval merel 2011. aasta juulis ja augustis. Meri — Eestimaa Looduse Fond (elfond.ee) Maar, M., Bolding, K., Petersen, J. K., Hansen, J. L. S., & Timmermann, K. 2009. Local effects of blue mussels around turbine foundations in an ecosystem model of Nysted off-shore wind farm, Denmark. Journal of Sea Research , 62 (2–3), 159–174. Morkūnas, J., Oppel, S., Bružas, M., Rouxel, Y., Morkūnė, R., & Mitchell, D. 2022. Seabird bycatch in a Baltic coastal gillnet fishery is orders of magnitude larger than official reports. Avian Conservation and Ecology , 17 (1). https://doi.org/10.5751/ACE-02153-170131 Rausch, R., L. (1973). Post mortem findings in some marine mammals and birds following the Cannikin test on Amchitka Island (No. NVO-130). Arctic Health Research Center, Fairbanks, Alaska (United States). Richardson, W. J., & West, T. (2000). Serious birdstrike accidents to military aircraft: updated list and summary . Proceedings of 25th International Bird Strike Committee Meeting. Amsterdam, Netherlands, 67-98. TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine. HYPERLINK "https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/uuringud" \l "mereala-seisundi-hin" Merekeskkonna uuringud | Keskkonnaministeerium (envir.ee) Tucker, G. M. and Evans, M. I. 1997. Habitats for birds in Europe: a conservation strategy for the wider environment. BirdLife Conservation Series no. 6 TÜ Eesti Mereinstituut 2011. Kõpu poolsaare ümbruse mereala inventeerimine. Meri — Eestimaa Looduse Fond (elfond.ee) TÜ Eesti Mereinstituut 2012. Kõpu poolsaare ümbruse mereala kalastik. Meri — Eestimaa Looduse Fond (elfond.ee) TÜ Eesti Mereinstituut 2021. Sinimajanduse arendamise asukoha valiku kriteeriumid. 5_2_1_sinimajanduse_arendamise_asukoha_valiku_kriteeriumid_aruanne.pdf (datadoi.ee) LISAD Lisa 1. Lääne-Hiiumaa looduskaitseala piir ja tsoneering. Lisa 2. Olulisemad veelindude peatumisalad Lääne-Hiiumaa looduskaitsealal. Olulisemad peatumisalad kevadel Olulisemad peatumisalad sügisel Olulisemad peatumisalad talvel Olulisemad peatumisalad suvel Lisa 3. Loodusdirektiivi I lisa mere-elupaikade levik Lääne-Hiiumaa looduskaitseala piirkonnas (EELIS).
2936875 -457200 4506595 -496570 E esti Ornitoloogiaühing Keskkonnaministeerium MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
[email protected] Registrikood: 80041898 Veski 4, Tartu linn, 51005 Ettepanek Põhjamadalate looduskaitseala moodustamiseks Eesti Ornitoloogiaühing esitab looduskaitseseaduse § 8 järgse ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Kaitse alla võetav loodusobjekt on Põhjamadalate looduskaitseala. Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti: 1) kaitse alla võtmise põhjendust; 2) kaitse alla võtmise eesmärki; 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse; 4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust; 5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Need on esitatud allpool. Järgnev ettepanek on koostatud ornitoloogide poolt, hõlmates ennekõike linnustikuga seotud kaitseväärtusi. Muude kaitset vajavate liigirühmade või elupaikade tuvastamiseks ja kirjeldamiseks tuleb vajadusel kaasata täiendavad eksperdid. Kaitse alla võtmiseks esitatav Põhjamadalate looduskaitseala asub Läänemere avaosas, ca 30 km Tahkuna poolsaare tipust kirdes. Ala keskpunkti koordinaadid on 59,17846°N 23,1369°E ja ligikaudne pindala 143,08 km². Kaitse alla võtmise põhjendus Ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaim liik on aul ( Clangula hyemalis ), kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala kriteeriumite arvulisi künniseid (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). Aul on väheneva arvukusega liik, kes kuulub ohustatud liikide hulka globaalsel tasandil (IUCN kategooria “vulnerable”). Eestis on talvitav asurkond hinnatud ohulähedaseks (NT; “near threatened”) ja läbirändav asurkond väljasuremisohus olevaks (EN; “endangered”) (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes ca 25% kogu auli Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast (Luigujõe 2016), mis paneb meile suure vastutuse liigi säilimise eest. Aul koondub peatumisaladel sageli suurtesse salkadesse, mis teeb ta ühelt poolt haavatavamaks mitmesuguste ohutegurite poolt, teisalt aga pakub häid võimalusi liigi kaitsmiseks aladepõhise kaitse kaudu. Auli rahvusvaheline liigitegevuskava on seadnud eesmärgiks liigi soodsa seisundi saavutamisel kõigi liigile kogu elutsükli vältel oluliste piirkondade kaitsealade võrgustiku loomist ja kaitsmist (Hearn et al 2015). Lisaks aulile on alal peatuvate linnuliikidena kohatud kaure (Gavia arctica et stellata, mõlemad linnudirektiivi I lisa liigid; Eestis II - III kaitsekategooria liigid), alki ( Alca torda ) (II kaitsekategooria liik), mustvaerast ( Melanitta nigra ), hahka ( Somateria mollissima ), kalakajakat ( Larus canus ), hõbekajakat ( Larus argentatus ), väikekajakat ( Hydrocoloeus minutus ) ja tutt-tiiru ( Sterna sandvicensis ; Linnudirektiivi I lisa liik, Eestis II kaitsekategoorias). Nimetatud liikide teadaolevad arvukused alal on madalad. Kõikide esinevate liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, sest eesmärgiks seatavate katusliikide ja nende elupaikade ning elupaigatüüpide kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka teiste liikide kaitse. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need elupaigatüübid ja liigid, kelle jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja elupaigatüüpide ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Ala kohal toimub rände ajal tugev vee- ja maismaalindude ülelend (Eesti Ornitoloogiaühing 2019; Kuresoo, Leito ja Luigujõe 2011). Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Alal esinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170; pindala hinnanguliselt 1876 ha) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110; pindala hinnanguliselt 682 ha; EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 5.09.2022). Lisaks väärtusele loodusdirektiivi elupaigatüübina omavad nimetatud elupaigatüübid tähtsust lindude toidubaasi tagamisel. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Alal esinevad viigerhülge ( Pusa hispida , II kaitsekategooria) toitumisalad ja rändealad (Jüssi 2019; Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ). Alal esinevad tööstuslikult oluliste merekalade potentsiaalsed koelmualad ( Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ) Tabel 1. Auli arvukus ja täidetud rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumid alal (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). (Kriteerium: A1 – globaalselt ohustatud liigid, C1 – globaalselt ohustatud liigid Euroopa Liidus) Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Põhjamadalate mereala kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, tüüpilisus ja rahvusvaheline kohustus. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil vastavalt linnudirektiivile kaitsta regulaarselt esinevaid rändlinnuliike (aul) ja vastavalt loodusdirektiivile direktiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad). Eesti on liitunud Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega (AEWA). AEWA leppetegevuskava kohustab liikmesriike, sh Eestit kehtestama meetmeid rändavate veelindude kaitseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohustatud ja ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele. 2. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) mereala ja sealset elustikku; 2) globaalses ohustatud rändlinnuliigi auli ( Clangula hyemalis ) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). 4) II kaitsekategooria liigi viigerhülge ( Pusa hispida ) toitumis- ja rändealasid. Ala piiritlemine Ala piiritlemisel on aluseks peatuvate aulide levik ja asustustihedus. Lähtudes rahvusvahelises praktikas levinud põhimõtetest avamere peatumisalade piiritlemisel koostati loendusandmete põhjal kogu ala katvad liigi leviku tiheduspinnad sesoonide kaupa. Viimastelt valiti välja kõrge asustustihedusega kogumeid moodustavad ruumiüksused, mis võeti aluseks ala edasisel piiritlemisel (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). Täiendava tunnusena kasutati mere samasügavusjooni. Praktilistel kaalutlustel ei tohiks ala piir olla liigselt liigendatud, esialgne piirivariant siluti. Tulenevalt ala eripärast (mereala), kasutati piiri määratlemiseks geograafilisi koordinaatpunkte ja neid ühendavaid mõttelisi sirgjooni. Ala piir on lisatud elektrooniliselt ja kujutatud skemaatiliselt käesoleva ettepaneku lisas 1. 4. Kaitstava ala tüüp Kuna kaitseala moodustamise peamine eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala säilitamine looduslikuna, teeme ettepaneku võtta ala kaitse alla kui looduskaitseala . Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. LKS §28 lg 1 järgi on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kuna Põhjamadalate looduskaitseala puhul ei ole esmane eesmärk meremaastiku säilitamine ja kaitsmine, on maastikukaitseala kaitseala tüübina ebasobiv. Sama kehtib ka rahvuspargi kohta, kus LKS § 26 lg 1 järgi on oluline eesmärk mh kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Hoiuala kaitsekord ei võimalda rakendada mitut piirangut (nt kalapüük, veesõidukite kasutamine jms), mis on ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, kuid käsitletaval alal asuvad mitmed loodusväärtused. 5. Ala kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus Merel läbi viidavad inimtegevused muudavad merekeskkonna füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, mõjutades otseselt või kaudselt mereelupaiku ja neid asustavaid liike ( Pressures (europa.eu) ; Baltic-human-activities-and-pressures-matrix.xlsx (live.com) ; Eesti Ornitoloogiaühing 2010; TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016; Tucker and Evans 1997; TÜ Eesti Mereinstituut 2021). Vajalikke piiranguid on käsitletud allpool. Kavandatavate piirangute rangust arvestades teeb Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku tsoneerida kogu kaitseala ühte sihtkaitsevööndisse , kuna põhimõtteliselt on tegemist alaga, kus inimtegevus ja loodusvarade kasutamine on keelatud, välja arvatud üksikud loetletud tegevused. Arvestades käesoleva ala kaitse-eesmärke, vajavad tähelepanu vähemalt järgmised tegevused. 5.1. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine avaldavad tugevat negatiivset mõju merepõhjale ja selle kooslustele. Lisaks otsesele setete eemaldamisele ja põhjaelustiku hävimisele suureneb h e ljumi hulk vees, mis levib väljapoole otsest häiringuala. H e ljumi settimine mõjutab põhjakooslusi häiringuala naabruses ning vähendab vee läbipaistvust koos sellele järgnevate tagajärgedega (s.h. mõjuga lindude toitumisefektiivsusele). Kaevandamise, süvendamise ja kaadamisega võib kaasneda reostusoht ning mereelustiku häirimine. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine peaksid kaitsealal olema keelatud, v.a. süvendamine navigatsiooniohutuse tagamise eesmärgil kaitseala valitseja loal. Kavandataval Põhjamadalate looduskaitsealal maardlaid ega kaadamisalasid ei ole ( Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ) 5.2. Ehitiste rajamine. Ehitiste vundamentide all hävivad senised põhjakooslused. Teiselt poolt võivad vundamendid ise olla substraadiks kõva pinnast eelistavatele liikidele (näiteks söödavale rannakarbile; Mytilus trossulus ) ja luua neile uue elupaiga (Maar et al., 2009), mis toob kaasa looduslikust erineva toiduvõrgustiku kujunemise (Dannheim et al., 2019). Vundamentide ümber võib muutuda vee ja setete liikumine. Ehitusetapis võivad kaasneda samasugused negatiivsed mõjud, nagu süvendamise puhul. Suurimad ehitiste rajamisega seotud probleemid on tänapäeval seotud tuuleparkide rajamise kavatsustega. Ohustatud on eelkõige linnud. Linnustikule tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, elupaikade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt) (Fox et al. 2006; Gode 2020; Eesti Ornitoloogiaühing 2016). Tuuleenergia tootmise keskkonnamõjud merekeskkonnale tervikuna on väga mitmekesised. Kirjandusallikate ja olemasolevate avamere tuuleparkide seire põhjal on välja toodud 33 erinevat mõju keskkonnale ja elustikule nii tuulepargi rajamise, käitamise kui likvideerimise faasis (Dannheim et al., 2019). Veealuste kaablite rajamisel võivad ehitusaegsetele mõjudele lisanduda kaablite ümber tekkiva elektromagnetvälja negatiivne mõju kaladele ja mereimetajatele. Kokkuvõttes peaks uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigatsiooniohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd, olema kaitsealal keelatud. Kuigi kõva substraadi lisandumine ehitiste vundamentide näol võib omada teatud organismirühmadele isegi soodsat mõju, tuleks looduskaitsealal eelistada merepõhjatüübile iseloomulike koosluste loomulikku eksisteerimist. 5.3. Laevandus ja veesõidukite kasutamine. Laeva- ja paadiliiklusega võivad kaasneda mitmed negatiivsed mõjud: müra ja häirimine, reostusoht, merepõhja häirimine sõitmisel madalas vees ja ankurdamisel, võõrliikide levitamise oht. Planeeritavat Põhjamadalate looduskaitseala läbivad planeeritavad laevateed ja väikelaevateed ( Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering ). Kaitsealal ei ole siiski õigustatud laeva- ja paadiliikluse keelamine, kuna (a) suurema süvisega ujuvvahendid reeglina väldivad madalamaid merealasid, mis on auli toitumisalana kõige olulisemad ja (b) tegemist on rannast suhteliselt kaugel oleva alaga, kus paadiliiklus ei ole tõenäoliselt intensiivne. Keelatud peaks olema muude, rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavate liikumisvahendite (jetid, purilauad, lohesurf) kasutamine peatuvatele veelindudele olulistel perioodidel (1. oktoober-31.mai). Sellised liikumisvahendid avaldavad peatuvatele veelindudele tugevat häirivat mõju (näit Krüger 2016). Lisaks võib selliste liikumisvahendite kasutamine madalas vees mõjuda abrasiivselt merepõhja setetele ja kooslustele. 5.4. Naftasaaduste pumpamine laevalt laevale. Reostusohtudest üks olulisemaid on merekeskkonnas naftareostuse oht. Kokkupuude naftasaadustega rikub lindude sulgede isolatsioonivõime, põhjustades alajahtumist. Lisaks nõrgeneb määrdunud sulestikuga lindude ujumis- ja lennuvõime, tingides nälgimist ja uppumist. Sulestiku puhastamisel või reostunud toidu tarvitamisel satuvad naftasaadused lindude organismi, põhjustades mitmesuguseid negatiivseid mõjusid füsioloogilistele protsessidele. Tulemuseks on lindude hukkumine või elujõulisuse ja sigimisedukuse vähenemine. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on naftareostust mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Täielikult pole naftareostuse oht alapõhise kaitsega välditav. Keelatud peaks kaitsealal olema naftasaaduste pumpamine laevalt laevale, v.a. avariijuhtudel. Naftasaaduste pumpamine laevalt laevale avamerel on naftareostuse seisukohast eriti kõrge riskiohuga tegevus. Lähiajaloost on teada näide sellise tegevuse läbiviimisest linnustiku seisukohast tundlikul alal. 5.5. Kalapüügi olulisemaks ohuks on kaaspüük. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on kaaspüüki mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Lindude kaaspüüki Läänemeres põhjustab peamiselt püük nakkevõrkudega (Morkūnas et al., 2022). Hüljeste kaaspüüki põhjustavad mõrrad ja võrgud, mille silmasuurus ületab 200 mm. Muudeks kalapüügiga seotud ohuteguriteks on kalade ülepüük ja häirimine. Traalimisega võib kaasneda põhja kahjustamine, kuid traalpüük on Eestis lubatud üle 20 m sügavusel merealal ja kuna kavandandatavast kaitsealast valdava osa moodustab madalam mereala, ei ole see käesoleval juhul suure tähtsusega. Kalapüügil tekkivad heitmed on mõnedele linnuliikidele kasulikud (kajakad), kuid need liigid ei ole käsitletaval alal kaitse eesmärkideks. Põhjamadalate looduskaitsealal võib kalapüük olla lubatud, v.a. kalapüük mõrraga ja kalapüük nakkevõrguga. 5.6. Jahipidamise mõju seisneb kütitavate liikide isendite eemaldamises, müras ning häirimises. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on küttimist mainitud keskmise tähtsusega ohutegurina. Eestis ei ole jahipidamine avamerel levinud, kuna preaeguse regulatsiooni järgi on merel jahipiirkondade hulka arvatud ainult ala ulatusega 200 m rannajoonest. Jahipidamine alal peaks olema siiski keelatud, arvestades võimalikke muutusi tulevikus nii jahikorralduses kui ka -traditsioonides. 5.7. Vesiviljelus võib mõjutada nii merepõhja, merevee hüdroloogilisi ja keemilisi omadusi kui ka organismide liigilist koosseisu ja elutingimusi. Kala- ja karbikasvatuse puhul tekib vajadus kaitsta neid lindude eest, mis võib omakorda põhjustada lindude täiendavat hukkumist. Seni ei ole mere akvakultuurid Eestis levinud, kuid nende rajamine on üks tulevikusuundadest. Vesiviljelus peaks looduskaitsealal olema keelatud.Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga Kuivõuka piirkonda vesiviljelusalasid kavandatud ei ole. Sihtkaitsevöönditele traditsiooniline piirang „keelatud on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine“ aitab välistada mitte ainult suure osa eelpool mainitud ohuteguritest, vaid rakendub ka juhul, kui tulevikus lisanduvad uued inimtegevused, mida me ei oska praegusel hetkel ette näha. 5.8. Alal on lubatud inimeste viibimine. Alal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Piirangu seadmine rahvaürituste korraldamisele võimaldab vältida liigset rekreatiivset koormust alale, piirväärtuseks on valitud kaitse-eeskirjades traditsiooniline väärtus 30 osalejat. Kuna tegemist on kogu ulatuses merealaga, siis ei ole vaja maismaaelupaikade ja nende kaitsega seotud tegevusi käesoleva ala puhul reguleerida. 6 . Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang Peatuvate veelindude seire o n otstarbekas läbi viia üle-Eestiliste lennuloenduste raames. Seni on selliseid loendusi läbi viidud 5-aastase sammuga talvel, vajalik oleks loenduste käivitamine ka ülejäänud sesoonidel. Täiendavate uuringute vajadust mereelustiku muude rühmade osas saavad hinnata vastavate rühmade eksperdid. Kaitse alla võtmisega seonduvad täiendava teavitustegevusega seotud kulud. Kuna tegemist on merealaga, siis selle kaitse alla võtmine ei too kaasa maamaksust laekuva tulu vähenemist ega riigile maa, mille sihtotstarbelist kasutamist kehtestatav kaitsekord oluliselt piiraks, omandamise kohustust. Kasutatud kirjandus: Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S. N. R., Brzana, R., Boon, A. R., Coolen, J. W. P., Dauvin, J.- C., De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A. B., Hutchison, Z. L., Jackson, A. C., Janas, U., Martin, G., Raoux, A., Reubens, J., Rostin, L., Vanaverbeke, J., Wilding, T. A., Wilhelmsson, D., Degraer, S. 2019. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 1−17. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research | ICES Journal of Marine Science | Oxford Academic (oup.com) Eesti Ornitoloogiaühing 2010. Linnukaitseliselt väärtuslike merealade määratlemine Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. HYPERLINK "https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering" \l "mereala-planeeringu-" Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. 1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) Fox, A. D., Desholm, M., Kahlert, J., Christensen, T. K. and Krag Petersen, I. B. 2006. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds. Ibis, 148: 129-144. [PDF] Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds | Semantic Scholar Gode, P. R. 2020. How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (PDF) How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (researchgate.net) Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Keskkonnaministri määrus. RT I, 11.12.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/13299788?leiaKehtiv Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering 2016. Kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/hiiu-mereala-maakonnaplaneering/ Hearn, R.D., Harrison, A.L &. Cranswick, P.A. 2015. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Long-tailed Duck (Clangula hyemalis). AEWA Technical Series No. 57. [where does CoE and AEWA go on this page (unep-aewa.org) Krüger, T. (2016). On the effects of kitesurfi ng on waterbirds – a review. Inform.d. Naturschutz Niedersachs. , 36 (1), 3–64. Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Microsoft Word - Maaülikool linnudstikuanalüüs (maakonnaplaneering.ee) Luigujõe, L. 2016. NEMA merelinnud. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine. (Microsoft Word - NEMA_l\365pparuanne_linnud_logodega) (bef.ee) Maar, M., Bolding, K., Petersen, J. K., Hansen, J. L. S., & Timmermann, K. (2009). Local effects of blue mussels around turbine foundations in an ecosystem model of Nysted off-shore wind farm, Denmark. Journal of Sea Research , 62 (2–3), 159–174. Morkūnas, J., Oppel, S., Bružas, M., Rouxel, Y., Morkūnė, R., & Mitchell, D. (2022). Seabird bycatch in a Baltic coastal gillnet fishery is orders of magnitude larger than official reports. Avian Conservation and Ecology , 17 (1). https://doi.org/10.5751/ACE-02153-170131 TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine. HYPERLINK "https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/uuringud" \l "mereala-seisundi-hin" Merekeskkonna uuringud | Keskkonnaministeerium (envir.ee) Tucker, G. M. and Evans, M. I. 1997. Habitats for birds in Europe: a conservation strategy for the wider environment. BirdLife Conservation Series no. 6 TÜ Eesti Mereinstituut 2021. Sinimajanduse arendamise asukoha valiku kriteeriumid. 5_2_1_sinimajanduse_arendamise_asukoha_valiku_kriteeriumid_aruanne.pdf (datadoi.ee) LISAD Lisa 1. Põhjamadalate looduskaitseala piir. Lisa 2. Auli olulisemad peatumisalad esitataval Põhjamadalate looduskaitsealal. Lisa 3. Loodusdirektiivi I lisa mere-elupaikade levik esitatava Põhjamadalate looduskaitseala piirkonnas (EELIS).
2936875 -457200 4506595 -496570 E esti Ornitoloogiaühing Keskkonnaministeerium MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
[email protected] Registrikood: 80041898 Veski 4, Tartu linn, 51005 Ettepanek Põhja-Hiiumaa looduskaitseala moodustamiseks Eesti Ornitoloogiaühing esitab looduskaitseseaduse § 8 järgse ettepaneku loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Kaitse alla võetav loodusobjekt on Põhja-Hiiumaa looduskaitseala. Ettepanek loodusobjekti kaitse alla võtmiseks peab sisaldama loodusobjekti: 1) kaitse alla võtmise põhjendust; 2) kaitse alla võtmise eesmärki; 3) kaarti, millele on kantud loodusobjekti asukoht või piir ja loodusväärtused, mille kaitse eesmärgil loodusobjekti kaitse alla võtmise ettepanek esitatakse; 4) kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldust; 5) kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnangut. Need on esitatud allpool. Järgnev ettepanek on koostatud ornitoloogide poolt, hõlmates eelkõige linnustikuga seotud kaitseväärtusi. Ettepaneku koostamisel on aluseks alal läbi viidud uuringute tulemused ( Leito 2008 ; Kuresoo, Luigujõe ja Leito 2009; Luigujõe 2016b; Luigujõe & Auninš 2016; Luigujõe & Auninš 2021 ) ja nende analüüs riikliku mereala planeeringu ( Eesti Ornitoloogiaühing 2019 ) ning mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamise käigus ( Eesti Ornitoloogiaühing 2022 ). Muude kaitset vajavate liigirühmade või elupaikade tuvastamiseks ja kirjeldamiseks tuleb vajadusel kaasata täiendavad eksperdid. Kaitse alla võtmiseks ette pandav Põhja-Hiiumaa looduskaitseala on Hiiumaast põhja pool asuv mereala k eskpunkti koordinaatidega 59,0889°N 22,4653°E. Ala ligikaudne pindala on 574 km². 1. Kaitse alla võtmise põhjendus Ala on oluline veelindude peatumisala. Tähtsaim liigid on aul ( Clangula hyemalis ), kirjuhahk ( Polysticta stelleri ), hahk ( Somateria mollissima ), tõmmuvaeras ( Melanitta fusca ) ja väikekoskel ( Mergellus albellus ), kelle arvukus alal ületab rahvusvahelise tähtsusega linnuala (IBA) kriteeriumite arvulisi künniseid (Eesti Ornitoloogiaühing 2022 BirdLife International täiendustega, tabel 1). Aul kuulub ohustatud liikide hulka globaalsel tasandil (IUCN kategooria ohualdis). Enamus liigi isenditest talvitub Läänemerel. Eestis on talvitav asurkond hinnatud ohulähedaseks ja läbirändav asurkond väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes ca 25% kogu auli Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast (Luigujõe 2016), mis paneb meile suure vastutuse liigi säilimise eest. Aul koondub peatumisaladel sageli suurtesse salkadesse, mis teeb ta ühelt poolt haavatavamaks mitmesuguste ohutegurite poolt, teisalt aga pakub häid võimalusi liigi kaitsmiseks aladepõhise kaitse kaudu. Auli rahvusvaheline liigitegevuskava on seadnud eesmärgiks liigi soodsa seisundi saavutamisel kõigi liigile kogu elutsükli vältel oluliste piirkondade kaitsealade võrgustiku loomist ja kaitsmist (Hearn et al 2015). Kirjuhahk kuulub globaalselt ohustatud liikide hulka (IUCN kategooria “VU”, ohualdis). Eesti vetes esineb kirjuhahk talvel ja läbirändel, mõlemal juhul on liik meil hinnatud väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Kirjuhahk kuulub linnudirektiivi I lisa liikide hulka, Eestis on liigile omistatud II kaitsekategooria. Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 20% kirjuhaha biogeograafilisest asurkonnast (Luigujõe 2016).Erinevalt teistest avamerel peatuvatest veelindudest on kirjuhaha levik läbirändel ja talvel piiratud, Põhja-Hiiumaa on liigile tähtsuselt teine ala Loode-Saaremaa järel. Hahk on globaalselt ohustatud liik (IUCN globaalne kategooria ohulähedane ja Euroopa kategooria väljasuremisohus). Eestis on läbirändav asurkond hinnatud samuti väljasuremisohus olevaks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Viimase 20 aasta jooksul on vähenenud vähemalt 50% nii Sõrve sulgimiskogumid juunis kui ka Põõsaspea läbirändurite arv sügisel. Vähenemine on kooskõlas ka Soome populatsiooni arvukuse langusega. Talvel esineb hahk meie vetes väikesel arvul, tema seisund talvel on hinnatud soodsaks. Eesti Maaülikooli ornitoloogide hinnangul peatub Eesti vetes 3,9% haha biogeograafilisest asurkonnast (Luigujõe 2016). Tõmmuvaeras on globaalselt ohustatud liik (IUCN kategooria „VU“, ohualdis). Liigi sigiv asurkond on Eestis hinnatud kriitilises seisus olevaks, talvituv ja läbirändav asurkond ohualtiks (EELIS; Liikide ohustatuse hindamised). Tõmmuvaeras on Eestis II kaitsekategooria liik. Nii nagu pesitsev asurkondki, vähenes tõmmuvaera talvituv ja läbirändav asurkond suuremal määral 1990-te teisel poolel ja 2000-te alguses ning arvukus pole taastunud. Eesti vetes peatub 20% kogu tõmmuvaera Põhja-Euroopa/Lääne-Siberi asurkonnast (Luigujõe 2016). Tõmmuvaera rahvusvahelises liigitegevuskavas on kõrge prioriteediga tegevuseks kaitstavate alade võrgustiku loomine ja kaitsmine kõigil liigile kogu elutsükli vältel olulistel aladel (Dagys & Hearn 2018). Väikekoskel kuulub linnudirektiivi I lisa liikide hulka, Eestis on liigile omistatud II kaitsekategooria. Kuigi liigi seisundit Eestis läbirändel ja talvel on hinnatud soodsaks ((EELIS; Liikide ohustatuse hindamised), lasub meil tulenevalt linnudirektiivist kohustus liigi elupaikade kaitseks, s.h. kaitsealade loomise teel. Eesti vetes peatub hinnanguliselt 7,5% kogu väikekoskla biogeograafilisest asurkonnast (Luigujõe 2016). Tabel 1. Olulisemad linnuliigid Põhja-Hiiumaa looduskaitsealal (Eesti Ornitoloogiaühing 2022 BirdLife International täiendustega). Liik Aasta Sesoon Arvukushinnang, is IBA kriteeriumid* Min Max aul (Clangula hyemalis) 2008-2021 talv 1842 8119 A1, C1 aul (Clangula hyemalis) 2006-2017 läbiränne 1126 36321 A1, B3a, C1, C3 kirjuhahk (Polysticta stelleri) 2008 läbiränne 50 A1, C1 kirjuhahk (Polysticta stelleri) 2000-2016 talv 30 400 A1, B3a, C1, C2 hahk (Somateria mollissima) 2008-2015 suvi 1000 9983 B1a, B3a, C1, C3 hahk (Somateria mollissima) 2008-2015 läbiränne 900 16363 B1a, B3a, C1, C3 tõmmuvaeras (Melanitta fusca) 2015 läbiränne 267 A1, C1 tõmmuvaeras (Melanitta fusca) 2021 talv 115 A1, C1 väikekoskel (Mergellus albellus) 2016 talv 406** B3a, C2 * A1 – globaalselt ohustatud liigid, B1a – globaalselt ohulähedased liigid, B3a – regionaalselt olulised kogumid, C1 – globaalselt ohustatud liigid Euroopa Liidus, C2 – Euroopa Liidu tasandil ohustatud liikide kogumid, C3 – Euroopa Liidu tähtsusega mitteohustatud rändlindude kogumid. ** Väikekoskla arvukus koos Tareste maastikukaitsealaga Lisaks eelpoolnimetatutele esinevad peatuvate linnuliikidena järve- (Gavia arctica; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka) ja punakurk-kaur ( Gavia stellata ; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis III kaitsekategooriaga liikide hulka), tutt- (Podiceps cristatus), hallpõsk- (Podiceps grisegena; Eestis III kaitsekategooriaga liik) ja sarvikpütt (Podiceps auritus; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), kormoran (Phalacrocorax carbo), laulu- (Cygnus cygnus; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), väike- (Cygnus columbianus; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka) ja kühmnokk-luik (Cygnus olor), ristpart (Tadorna tadorna; Eestis III kaitsekategooriaga liik), soo- (Anas acuta), piil- (Anas crecca), sinikael- (Anas platyrhynchos), viu- (Mareca penelope), rääks- (Mareca strepera) ja luitsnokk-part (Spatula clypeata), tutt- (Aythya fuligula) ja merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), mustvaeras (Melanitta nigra), jää- (Mergus merganser) ja rohukoskel (Mergus serrator), lauk (Fulica atra), tiirud (Sterna hirundo et paradisaea; kuuluvad linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis III kaitsekategooriaga liikide hulka), väike- (Hydrocoloeus minutus; kuulub linnudirektiivi I lisa liikide ja Eestis II kaitsekategooriaga liikide hulka), naeru- (Larus ridibundus), kala- (Larus canus), hõbe- (Larus argentatus) ja merikajakas (Larus marinus), alk (Alca torda; Eestis II kaitsekategooriaga liik) ning krüüsel (Cephus grylle; Eestis II kaitsekategooriaga liik). Kõikide esinevate liikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine pole vajalik, sest eesmärgiks seatavate katusliikide ja nende elupaikade ning elupaigatüüpide kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka teiste liikide kaitse. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need elupaigatüübid ja liigid, kelle jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja elupaigatüüpide ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev elupaigatüüp, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Ala kohal toimub rände ajal tugev veelindude ülelend (Eesti Ornitoloogiaühing 2019; Kuresoo, Leito ja Luigujõe 2011). Ala tähtsus läbirändavatele veelindudele on kõrge kevadel, suvel ja sügisel, hinnanguliselt läbib seda piirkonda nii kevad- kui ka sügisrände ajal üle 0,5 miljoni veelinnu. Samuti on ala kevadel ja sügisel rände pudelikaelaks maismaalindudele. Veepinnast kõrgemale ulatuvate ehitiste rajamine alale põhjustaks kõrge kokkupõrkeriski ja barjääriefekti. Alal esinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (loodusdirektiivi) I lisas nimetatud elupaigatüübid karid (1170) ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad (1110). Karide pindala alal on hinnanguliselt 18618 ha, mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalate pindala 5887 ha (EELIS; Eesti looduse infosüsteem; Keskkonnaagentuur seisuga 5.09.2022). Lisaks väärtusele loodusdirektiivi elupaigatüübina omavad nimetatud elupaigatüübid tähtsust lindude toidubaasi tagamisel. Näiteks karide üheks tunnusliigiks on söödav rannakarp, mis on sukelpartide, s.h. auli üheks tähtsamaks toiduobjektiks. Ala jääb viigerhülge (Pusa hispida, II kaitsekategooria) rändealale (Jüssi 2019; Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ). Liigi arvukus on siiski suhteliselt madal, 1-80 is/25km². Ala on tööstuslikult oluliste merekalade ning magevee- ja siirdekalade potentsiaalne koelmuala ( Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ). Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus. Põhja-Hiiumaa mereala kaitse alla võtmise eelduseks on ohustatus, tüüpilisus ja rahvusvaheline kohustus. Rahvusvahelisest kohustusest tulenevalt tuleb Eesti riigil vastavalt linnudirektiivile kaitsta direktiivi I lisas nimetatud linnuliike (kirjuhahk, väikekoskel) ja teisi regulaarselt esinevaid rändlinnuliike (aul, hahk, tõmmuvaeras); vastavalt loodusdirektiivile direktiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe (karid ja mereveega alaliselt üle ujutatud liivamadalad). Eesti on liitunud Aafrika-Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega (AEWA). AEWA leppe tegevuskava kohustab liikmesriike, sh Eestit kehtestama meetmeid rändavate veelindude kaitseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohustatud ja ebasoodsas kaitsestaatuses olevatele liikidele. 2. Kaitse alla võtmise eesmärk Kaitseala eesmärk on kaitsta: 1) mereala ja sealset elustikku; 2) linnudirektiivi I lisas nimetatud liikide kirjuhaha (Polysticta stelleri) ja väikekoskla (Mergellus albellus) ning globaalselt ohustatud rändlinnuliikide auli ( Clangula hyemalis ), haha (Somateria mollissima) ja tõmmuvaera (Melanitta fusca) rahvusvahelise tähtsusega peatumisala; 3) vee- ja maismaalindude tähtsat läbirändeala; 3) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110) ja karid (1170). 3. Ala piiritlemine Ala piiritlemisel on aluseks peatuvate veelindude levik ja asustustihedus. Lähtudes rahvusvahelises praktikas levinud põhimõtetest avamere peatumisalade piiritlemisel koostati loendusandmete põhjal kogu ala katvad liigi leviku tiheduspinnad sesoonide kaupa. Viimastelt valiti välja kõrge asustustihedusega kogumeid moodustavad ruumiüksused, mis võeti aluseks ala edasisel piiritlemisel (Eesti Ornitoloogiaühing 2022). Täiendava tunnusena kasutati mere samasügavusjooni. Kavandatava looduskaitseala piiresse jääb täielikult elupaigatüübi “karid” kaitseks loodud Hiiu madala loodus- ja hoiuala. Praktilistel kaalutlustel ei tohiks ala piir olla liigselt liigendatud, mistõttu esialgne piirivariant siluti. Tulenevalt ala eripärast (mereala), kasutati piiri määratlemiseks geograafilisi koordinaatpunkte ja neid ühendavaid mõttelisi sirgjooni ning rannajoont. Ala piir on lisatud elektrooniliselt ja kujutatud skemaatiliselt käesoleva ettepaneku lisas 1. 4. Kaitstava ala tüüp Kuna kaitseala moodustamise peamine eesmärk on elupaikade ja liikide kaitse ning selleks ala säilitamine looduslikuna, teeme ettepaneku võtta ala kaitse alla kui looduskaitseala . Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduskaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. LKS §28 lg 1 järgi on maastikukaitseala kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Kuna Põhja-Hiiumaa puhul ei ole esmane eesmärk meremaastiku säilitamine ja kaitsmine, on maastikukaitseala kaitseala tüübina ebasobiv. Sama kehtib ka rahvuspargi kohta, kus LKS § 26 lg 1 järgi on oluline eesmärk mh kultuuripärandi säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Hoiuala kaitsekord ei võimalda rakendada mitut piirangut (nt kalapüük, veesõidukite kasutamine jms), mis on ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, kuid käsitletaval alal asuvad mitmed loodusväärtused. 5. Ala kaitseks kavandatavate piirangute kirjeldus Merel läbi viidavad inimtegevused muudavad merekeskkonna füüsilisi, keemilisi ja bioloogilisi omadusi, mõjutades otseselt või kaudselt mereelupaiku ja neid asustavaid liike ( Pressures (europa.eu) ; Baltic-human-activities-and-pressures-matrix.xlsx (live.com) ; Eesti Ornitoloogiaühing 2010; TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016; Tucker and Evans 1997; TÜ Eesti Mereinstituut 2021). Vajalikke piiranguid on käsitletud allpool. Kavandatavate piirangute rangust arvestades teeb Eesti Ornitoloogiaühing ettepaneku tsoneerida kaitseala kolmeks sihtkaitsevööndiks: Põhja-Hiiumaa sihtkaitsevöönd, Reigi sihtkaitsevöönd ja K ä rdla sihtkaitsevöönd. Kaitseala tsoneeriti eesmärgiga leevendada piiranguid ekstreemspordile. Arvestades käesoleva ala kaitse-eesmärke, vajavad tähelepanu vähemalt järgmised tegevused. 5.1. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine avaldavad tugevat negatiivset mõju merepõhjale ja selle kooslustele. Lisaks otsesele setete eemaldamisele ja põhjaelustiku hävimisele suureneb heljumi hulk vees, mis levib väljapoole otsest häiringuala. Heljumi settimine mõjutab põhjakooslusi häiringuala naabruses ning vähendab vee läbipaistvust koos sellele järgnevate tagajärgedega (s.h. mõjuga lindude toitumisefektiivsusele). Kaevandamise, süvendamise ja kaadamisega võib kaasneda reostusoht ning mereelustiku häirimine. Kaevandamine, süvendamine ja kaadamine peaksid kaitsealal olema keelatud, v.a. süvendamine navigatsiooniohutuse tagamise eesmärgil kaitseala valitseja loal. Eesti mereala planeeringu järgi kavandataval looduskaitsealal maardlaid ei ole. 5.2. Ehitiste rajamine. Ehitiste vundamentide all hävivad senised põhjakooslused. Teiselt poolt võivad vundamendid ise olla substraadiks kõva pinnast eelistavatele liikidele (näiteks söödavale rannakarbile; Mytilus trossulus ) ja luua neile uue elupaiga (Maar et al., 2009), mis toob kaasa looduslikust erineva toiduvõrgustiku kujunemise (Dannheim et al., 2019). Vundamentide ümber võib muutuda vee ja setete liikumine. Ehitusetapis võivad kaasneda samasugused negatiivsed mõjud, nagu süvendamise puhul. Suurimad ehitiste rajamisega seotud probleemid on tänapäeval seotud tuuleparkide rajamise kavatsustega. Ohustatud on eelkõige linnud. Linnustikule tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid jagatakse enamasti nelja suurde kategooriasse: häiriv ja eemaletõukav mõju, elupaikade hävimine või muutumine, kokkupõrked tuulikutega ning takistus lennu- ja rändeteedel (barjääriefekt) (Fox et al. 2006; Gode 2020; Eesti Ornitoloogiaühing 2016). Kõige ohualtimateks peatuvateks linnuliikideks avamere tuuleparkide poolt on hinnatud punakurk- ja järvekaur ning tõmmuvaeras (Garthe ja Hüppop 2004). Nimetatud liigid esinevad ka käsitletaval alal, tõmmuvaeras on üks ala kaitse-eesmärkidest. Tuuleenergia tootmise keskkonnamõjud merekeskkonnale tervikuna on väga mitmekesised. Kirjandusallikate ja olemasolevate avamere tuuleparkide seire põhjal on välja toodud 33 erinevat mõju keskkonnale ja elustikule nii tuulepargi rajamise, käitamise kui likvideerimise faasis (Dannheim et al., 2019). Veealuste kaablite rajamisel võivad ehitusaegsetele mõjudele lisanduda kaablite ümber tekkiva elektromagnetvälja negatiivne mõju kaladele ja mereimetajatele. Rannakaitse ehitiste (muulid jms.) rajamine muudab vee ja setete liikumist alal koos sellele järgnevate mõjudega mereelustiku elutingimustele. Kokkuvõttes peaks uute ehitiste püstitamine, välja arvatud merel navigatsiooniohutuse tagamiseks vajalike ehitiste püstitamine ja nende hooldustööd, olema kaitsealal keelatud. Kuigi kõva substraadi lisandumine ehitiste vundamentide näol võib omada teatud organismirühmadele isegi soodsat mõju, tuleks looduskaitsealal eelistada merepõhjatüübile iseloomulike koosluste loomulikku eksisteerimist. 5.3. Laevandus ja veesõidukite kasutamine. Laeva- ja paadiliiklusega võivad kaasneda mitmed negatiivsed mõjud: müra ja häirimine, reostusoht, merepõhja häirimine sõitmisel madalas vees ja ankurdamisel, võõrliikide levitamise oht. Planeeritavat looduskaitseala läbib mitu laevaliiklusteed ( Eesti mereala planeering (hendrikson.ee) ). Kaitsealal ei ole siiski õigustatud laeva- ja paadiliikluse keelamine, laeva- ja paadiliiklus on vajalik ligipääsu tagamiseks kaitsealaga piirnevatesse sadamatesse. Suurema süvisega ujuvvahendid reeglina väldivad madalamaid merealasid, mis on veelindude toitumisalana kõige olulisemad. Muud, rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad liikumisvahendid (jetid, purilauad, lohesurf) avaldavad peatuvatele veelindudele tugevat häirivat mõju (näit Krüger 2016), eriti suvisel sulgimisperioodil, kui linnud pole lennuvõimelised. Lisaks võib selliste liikumisvahendite kasutamine madalas vees mõjuda abrasiivselt merepõhja setetele ja kooslustele. Põhja-Hiiumaa looduskaitseala piires asuvad haha sulgimisalad. Rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavate liikumisvahendite (jetid, purilauad, lohesurf) kasutamine looduskaitsealal peaks olema keelatud, v.a. Reigi ja K ä rdla sihtkaitsevööndites ajavahemikul 1. juunist kuni 31. augustini. 5.4. Reostusohtudest üks olulisemaid on merekeskkonnas naftareostuse oht. Kokkupuude naftasaadustega rikub lindude sulgede isolatsioonivõime, põhjustades alajahtumist. Lisaks nõrgeneb määrdunud sulestikuga lindude ujumis- ja lennuvõime, tingides nälgimist ja uppumist. Sulestiku puhastamisel või reostunud toidu tarvitamisel satuvad naftasaadused lindude organismi, põhjustades mitmesuguseid negatiivseid mõjusid füsioloogilistele protsessidele. Tulemuseks on lindude hukkumine või elujõulisuse ja sigimisedukuse vähenemine. Auli rahvusvahelises kaitsekorralduskavas (Hearn et al 2015) on naftareostust mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Naftareostus on üks peamisi ohutegureid ka tõmmuvaera puhul ( Dagys & Hearn 2018 ). Täielikult pole naftareostuse oht alapõhise kaitsega välditav. Keelatud peaks kaitsealal olema naftasaaduste pumpamine laevalt laevale, v.a. avariijuhtudel. Naftasaaduste pumpamine laevalt laevale avamerel on naftareostuse seisukohast eriti kõrge riskiohuga tegevus. Lähiajaloost on teada näide sellise tegevuse läbiviimisest linnustiku seisukohast tundlikul alal. 5.5. Kalapüügi olulisemaks ohuks on kaaspüük. Auli ja tõmmuvaera rahvusvahelistes kaitsekorralduskavades (Hearn et al 2015, Dagys & Hearn 2018) on kaaspüüki mainitud ühe kõige olulisema ohutegurina. Eluviisi iseärasuste tõttu (väga tihedatesse salkadesse koonduv liik) on üheks kalapüüniste poolt ohustatuimaks liigiks kirjuhahk, kusjuures Eestit on seejuures spetsiaalselt ära märgitud ( Polysticta stelleri (Steller's Eider) (iucnredlist.org) ) Lindude kaaspüüki Läänemeres põhjustab peamiselt püük nakkevõrkudega (Morkūnas et al., 2022). Muudeks kalapüügiga seotud ohuteguriteks on kalade ülepüük ja häirimine. Traalimisega võib kaasneda põhja kahjustamine, kuid traalpüük on Eestis lubatud üle 20 m sügavusel merealal ja kuna kavandandatavast kaitsealast valdava osa moodustab madalam mereala, ei ole see käesoleval juhul suure tähtsusega. Kalapüügil tekkivad heitmed on mõnedele linnuliikidele kasulikud (kajakad), kuid need liigid ei ole käsitletaval alal kaitse eesmärkideks. Põhja-Hiiumaa looduskaitsealal võib kalapüük olla lubatud, v.a. kalapüük nakkevõrkudega kaugemal kui 1 km rannajoonest. Piirang nakkevõrkude kasutamisele on vajalik lindude kaaspüügi vältimiseks. Samas põhjustaks võrgupüügi täielik keelustamine probleeme rannakaluritele. Kompromissina soovitame jätta võrgupüük lubatuks rannalähedases 1 km laiuses ribas, mis on kaluritele tõenäoliselt kõige olulisem, kuid on vähemtähtis sügavamaid merealasid eelistavatele sukelpartidele. 5.6. Jahipidamise mõju seisneb kütitavate liikide isendite eemaldamises, müras ning häirimises. Tänapäeval võib jahi negatiivne mõju avalduda rannavetes, kuna preaeguse regulatsiooni järgi on merel jahipiirkondade hulka arvatud ainult ala ulatusega 200 m rannajoonest. Jahipidamine alal peaks olema siiski täielikult keelatud, arvestades võimalikke muutusi tulevikus nii jahikorralduses kui ka -traditsioonides. 5.7. Vesiviljelus võib mõjutada nii merepõhja, merevee hüdroloogilisi ja keemilisi omadusi kui ka organismide liigilist koosseisu ja elutingimusi. Kala- ja karbikasvatuse puhul tekib vajadus kaitsta neid lindude eest, mis võib omakorda põhjustada lindude täiendavat hukkumist. Seni ei ole mere akvakultuurid Eestis levinud, kuid nende rajamine on üks tulevikusuundadest. Vesiviljelus peaks looduskaitsealal olema keelatud. Sihtkaitsevöönditele traditsiooniline piirang „keelatud on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine“ aitab välistada mitte ainult suure osa eelpool mainitud ohuteguritest, vaid rakendub ka juhul, kui tulevikus lisanduvad uued inimtegevused, mida me ei oska praegusel hetkel ette näha. 5.8. Alal on lubatud inimeste viibimine. Alal on lubatud kuni 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine, rohkem kui 30 osalejaga rahvaürituse korraldamine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Piirangu seadmine rahvaürituste korraldamisele võimaldab vältida liigset rekreatiivset koormust alale, piirväärtuseks on valitud kaitse-eeskirjades traditsiooniline väärtus 30 osalejat. Kuna tegemist on kogu ulatuses merealaga, siis ei ole vaja maismaaelupaikade ja nende kaitsega seotud tegevusi käesoleva ala puhul reguleerida. 6. Kaitse alla võtmisega ja kaitse korraldamisega seotud kulutuste hinnang Avamerel peatuvate veelindude seire on otstarbekas läbi viia üle-Eestiliste lennuloenduste raames. Seni on selliseid loendusi läbi viidud 5-aastase sammuga talvel, vajalik oleks loenduste käivitamine ka ülejäänud sesoonidel. Vajalik on lausaline läbirändel rannavetes peatuvate veelindude inventuur. Täiendavate uuringute vajadust mereelustiku muude rühmade osas saavad hinnata vastavate rühmade eksperdid. Kaitse alla võtmisega seonduvad täiendava teavitustegevusega seotud kulud. Kuna tegemist on merealaga, siis selle kaitse alla võtmine ei too kaasa maamaksust laekuva tulu vähenemist ega riigile maa, mille sihtotstarbelist kasutamist kehtestatav kaitsekord oluliselt piiraks, omandamise kohustust. Kasutatud kirjandus: Dagys, M. & Hearn, R. (comp.) 2018. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Velvet Scoter (W Siberia & N Europe/NW Europe Population) Melanitta fusca. AEWA Technical Series No. 67. Dannheim, J., Bergström, L., Birchenough, S. N. R., Brzana, R., Boon, A. R., Coolen, J. W. P., Dauvin, J.- C., De Mesel, I., Derweduwen, J., Gill, A. B., Hutchison, Z. L., Jackson, A. C., Janas, U., Martin, G., Raoux, A., Reubens, J., Rostin, L., Vanaverbeke, J., Wilding, T. A., Wilhelmsson, D., Degraer, S. 2019. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research. ICES Journal of Marine Science, 1−17. Benthic effects of offshore renewables: identification of knowledge gaps and urgently needed research | ICES Journal of Marine Science | Oxford Academic (oup.com) Eesti Ornitoloogiaühing 2010. Linnukaitseliselt väärtuslike merealade määratlemine Eesti territoriaalmeres ja majandusvööndis. Eesti Ornitoloogiaühing 2016. Mereala planeeringu alusuuring: Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele. HYPERLINK "https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering" \l "mereala-planeeringu-" Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2019. Lindude peatumisalade analüüs. Lindude_peatumisalad.pdf (hendrikson.ee) Eesti Ornitoloogiaühing 2022. Mereliste rahvusvahelise tähtsusega linnualade uuendamine. 1451_Merelised_linnualad_aruanne_uuendatud.pdf (eoy.ee) Fox, A. D., Desholm, M., Kahlert, J., Christensen, T. K. and Krag Petersen, I. B. 2006. Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds. Ibis, 148: 129-144. [PDF] Information needs to support environmental impact assessment of the effects of European marine offshore wind farms on birds | Semantic Scholar Garthe, S. & Hüppop, O. 2004. Scaling possible adverse effects of marine wind farms on seabirds: developing and applying a vulnerability index. Journal of applied Ecology, 41 (4): 724-734. Gode, P. R. 2020. How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (PDF) How to design future wind farms to best mitigate their disturbance effects on birds. (researchgate.net) Hearn, R.D., Harrison, A.L &. Cranswick, P.A. 2015. International Single Species Action Plan for the Conservation of the Long-tailed Duck (Clangula hyemalis). AEWA Technical Series No. 57. [where does CoE and AEWA go on this page (unep-aewa.org) Jüssi, M. 2019. Eesti mereala planeering: Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang. Rakendusliku uuringu lepingu NR 1.9-1/404-1 aruanne. HYPERLINK "https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala-planeering" \l "mereala-planeeringu-" Mereala planeering | Rahandusministeerium (fin.ee) Krüger, T. 2016. On the effects of kitesurfing on waterbirds – a review. Inform.d. Naturschutz Niedersachs. , 36 (1), 3–64. Kuresoo, A., Leito, A. ja Luigujõe, L. 2011. Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonna maismaa-alal maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamine: Analüüs linnustiku osas teemaplaneeringuga kavandatavate objektidega kaasnevatest võimalikest mõjudest ja neid leevendavate meetmetest. Microsoft Word - Maaülikool linnudstikuanalüüs (maakonnaplaneering.ee) Kuresoo, A., Luigujõe, L., Leito, A. 2009. Loode- ja Lääne-Eesti avameremadalate mittepesitsusaegne linnustik: 2007-2008.a. lennuloenduste kokkuvõte. Leito, A. (koost.) 2008. Lepingu “Avamere tuuleparkide rajamisega Loode-Eesti rannikumerre kaasnevate keskkonnamõjude hindamine” aruanne. Linnud ja käsitiivalised. Luigujõe, L. 2016. NEMA merelinnud. Eesti merealade loodusväärtuste inventeerimine ja seiremetoodika väljatöötamine. (Microsoft Word - NEMA_l\365pparuanne_linnud_logodega) (bef.ee) Luigujõe, L. 2016b. Hiiu madalate veelinnustiku inventuur seoses avamere tuulepargi planeerimisega Loode-eesti rannikumerre (2013-2015). Luigujõe, L. & Auninš, A. 2016. Talvituvate lindude rahvusvaheline lennuloendus. Luigujoe.pdf (emu.ee) Luigujõe, L. & Auninš, A. 2021. Talvituvate veelindude rahvusvaheline lennuloendus Eesti rannikumerel 2021. aruanne_merelind_2021.pdf (emu.ee) Maar, M., Bolding, K., Petersen, J. K., Hansen, J. L. S., & Timmermann, K. 2009. Local effects of blue mussels around turbine foundations in an ecosystem model of Nysted off-shore wind farm, Denmark. Journal of Sea Research , 62 (2–3), 159–174. Morkūnas, J., Oppel, S., Bružas, M., Rouxel, Y., Morkūnė, R., & Mitchell, D. 2022. Seabird bycatch in a Baltic coastal gillnet fishery is orders of magnitude larger than official reports. Avian Conservation and Ecology , 17 (1). https://doi.org/10.5751/ACE-02153-170131 TTÜ Meresüsteemide Instituut 2016. Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine. HYPERLINK "https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/uuringud" \l "mereala-seisundi-hin" Merekeskkonna uuringud | Keskkonnaministeerium (envir.ee) Tucker, G. M. and Evans, M. I. 1997. Habitats for birds in Europe: a conservation strategy for the wider environment. BirdLife Conservation Series no. 6 TÜ Eesti Mereinstituut 2021. Sinimajanduse arendamise asukoha valiku kriteeriumid. 5_2_1_sinimajanduse_arendamise_asukoha_valiku_kriteeriumid_aruanne.pdf (datadoi.ee) LISAD Lisa 1. Põhja-Hiiumaa looduskaitseala piir ja tsoneering. Lisa 2. Olulisemate linnuliikide peatumisalad Põhja-Hiiumaa looduskaitseala piirkonnas. Olulisemate liikide peatumisalad läbirändel. Olulisemate avamereliikide peatumisalad talvel. Väikekoskla maksimaalne loendustulemus kesktalvisel veelinnuloendusel 2000-2016. Olulisemate liikide peatumisalad suvel. Lisa 3. Loodusdirektiivi I lisa mere-elupaikade levik Põhja-Hiiumaa looduskaitseala piirkonnas (EELIS).
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<metadata xml:lang="en"><Esri><CreaDate>20230517</CreaDate><CreaTime>18082100</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>FALSE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CreateFishnet" Date="20211207" Time="123356">CreateFishnet E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97.shp "286427 6376641" "286427 6653641" 1000 1000 # # "739427 6653641" NO_LABELS # Polygon</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\SpatialJoin" Date="20211207" Time="123837">SpatialJoin 1x1kmRuudustikLest97 VanaRuudustikDissolved E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik.shp "Join one to one" KEEP_COMMON "Id "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,1x1kmRuudustikLest97,Id,-1,-1;Id_1 "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,VanaRuudustikDissolved,Id,-1,-1" "Have their center in" # #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20211207" Time="124648">Copy E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik_1.shp Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211207" Time="124719">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik_1.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Ruudustik.shp ShapeFile</Process><Process Name="Spatial Join" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\SpatialJoin" Date="20211208" Time="142213">SpatialJoin Ruudustik E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Ruudustik_SpatialJoin "Join one to one" KEEP_COMMON "Join_Count "Join_Count" true true false 10 Long 0 10,First,#,Ruudustik,Join_Count,-1,-1;TARGET_FID "TARGET_FID" true true false 10 Long 0 10,First,#,Ruudustik,TARGET_FID,-1,-1;Id "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,Ruudustik,Id,-1,-1;Id_1 "Id_1" true true false 6 Long 0 6,First,#,Ruudustik,Id_1,-1,-1;SOURCE_ID "SOURCE_ID" true true false 10 Long 0 10,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,SOURCE_ID,-1,-1;grid_code "grid_code" true true false 13 Float 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,grid_code,-1,-1;LMiIndex "LMiIndex" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,LMiIndex,-1,-1;LMiZScore "LMiZScore" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,LMiZScore,-1,-1;LMiPValue "LMiPValue" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,LMiPValue,-1,-1;COType "COType" true true false 2 Text 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,COType,0,2;NNeighbors "NNeighbors" true true false 10 Long 0 10,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,NNeighbors,-1,-1;ZTransform "ZTransform" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,ZTransform,-1,-1;SpatialLag "SpatialLag" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,SpatialLag,-1,-1" Contains # #</Process><Process Name="Select" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Select" Date="20211208" Time="142216">Select E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Ruudustik_SpatialJoin E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select "COType = 'HH'"</Process><Process Name="Dissolve" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Dissolve" Date="20211208" Time="142218">Dissolve E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di # # SINGLE_PART DISSOLVE_LINES</Process><Process Name="Add Field" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\AddField" Date="20211208" Time="142219">AddField E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di Id "Long (large integer)" # # # # NULLABLE NON_REQUIRED #</Process><Process Name="Calculate Field" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211208" Time="142220">CalculateField E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di Id "!OBJECTID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\AddFields" Date="20211208" Time="142223">AddFields E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di "Area DOUBLE # # # #"</Process><Process Name="Calculate Geometry Attributes" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211208" Time="142224">CalculateGeometryAttributes E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Conversion Tools.tbx\FeatureClassToFeatureClass" Date="20211208" Time="142403">FeatureClassToFeatureClass E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di "E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder" AmKevadDissolve.shp # "Shape_Length "Shape_Length" false true true 8 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Shape_Length,-1,-1;Shape_Area "Shape_Area" false true true 8 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Shape_Area,-1,-1;Id "Id" true true false 4 Long 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Id,-1,-1;Area "Area" true true false 8 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Area,-1,-1" #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CopyMultiple" Date="20211209" Time="163158">CopyMultiple "'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AlkSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AmKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AulSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AulTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\HahkKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\HahkSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\HahkSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\KaurSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\KaurTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\KaurtKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\LmKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\LmSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\LmSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\PsKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\PsSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\PsTalvDissolve.shp' shapefile_polygon" E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK AlkSygisDissolve;AmKevadDissolve;AulSygisDissolve;AulTalvDissolve;HahkKevadDissolve;HahkSuviDissolve;HahkSygisDissolve;KaurSygisDissolve;KaurTalvDissolve;KaurtKevadDissolve;LmKevadDissolve;LmSuviDissolve;LmSygisDissolve;MfKevadDissolve;MfSuviDissolve;MfSygisDissolve;MfTalvDissolve;MnKevadDissolve;MnSuviDissolve;MnSygisDissolve;MnTalvDissolve;PsKevadDissolve;PsSygisDissolve;PsTalvDissolve "AlkSygisDissolve FeatureClass AlkSygisDissolve.shp #;AmKevadDissolve FeatureClass AmKevadDissolve.shp #;AulSygisDissolve FeatureClass AulSygisDissolve.shp #;AulTalvDissolve FeatureClass AulTalvDissolve.shp #;HahkKevadDissolve FeatureClass HahkKevadDissolve.shp #;HahkSuviDissolve FeatureClass HahkSuviDissolve.shp #;HahkSygisDissolve FeatureClass HahkSygisDissolve.shp #;KaurSygisDissolve FeatureClass KaurSygisDissolve.shp #;KaurTalvDissolve FeatureClass KaurTalvDissolve.shp #;KaurtKevadDissolve FeatureClass KaurtKevadDissolve.shp #;LmKevadDissolve FeatureClass LmKevadDissolve.shp #;LmSuviDissolve FeatureClass LmSuviDissolve.shp #;LmSygisDissolve FeatureClass LmSygisDissolve.shp #;MfKevadDissolve FeatureClass MfKevadDissolve.shp #;MfSuviDissolve FeatureClass MfSuviDissolve.shp #;MfSygisDissolve FeatureClass MfSygisDissolve.shp #;MfTalvDissolve FeatureClass MfTalvDissolve.shp #;MnKevadDissolve FeatureClass MnKevadDissolve.shp #;MnSuviDissolve FeatureClass MnSuviDissolve.shp #;MnSygisDissolve FeatureClass MnSygisDissolve.shp #;MnTalvDissolve FeatureClass MnTalvDissolve.shp #;PsKevadDissolve FeatureClass PsKevadDissolve.shp #;PsSygisDissolve FeatureClass PsSygisDissolve.shp #;PsTalvDissolve FeatureClass PsTalvDissolve.shp #"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211209" Time="163452">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\AmKevadDissolve.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\AmKevadAlad.shp ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Merge" Date="20211211" Time="114057">Merge AmKevadAlad;AulAladDissolve;MnAladDissolve;MfAladDissolve;HahkAladDissolve;PsAladDissolve E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\SPAlad.shp "Shape_Leng "Shape_Leng" true true false 19 Double 0 0,First,#,AmKevadAlad,Shape_Leng,-1,-1;Shape_Area "Shape_Area" true true false 19 Double 0 0,First,#,AmKevadAlad,Shape_Area,-1,-1;Id "Id" true true false 10 Long 0 10,First,#,AmKevadAlad,Id,-1,-1,AulAladDissolve,Id,-1,-1,MnAladDissolve,Id,-1,-1,MfAladDissolve,Id,-1,-1,HahkAladDissolve,Id,-1,-1,PsAladDissolve,Id,-1,-1;Area "Area" true true false 19 Double 0 0,First,#,AmKevadAlad,Area,-1,-1" ADD_SOURCE_INFO</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Dissolve" Date="20211211" Time="114148">Dissolve SPAlad E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\SPAladDissolve.shp # # SINGLE_PART DISSOLVE_LINES</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211211" Time="114249">CalculateField SPAladDissolve Id "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20211213" Time="170616">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.8.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>SPAladDissolve.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Area</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211213" Time="170718">CalculateGeometryAttributes SPAladDissolve "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20211214" Time="160727">Copy E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\SPAladDissolve.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAladDissolve.shp Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211214" Time="160813">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAladDissolve.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1.shp ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211214" Time="182050">CalculateField SPAlad1 Id "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211214" Time="182205">CalculateGeometryAttributes SPAlad1 "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211215" Time="094810">CalculateField SPAlad1 Id "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="094927">CalculateGeometryAttributes SPAlad1 "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20211215" Time="115140">Copy E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1_1.shp Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211215" Time="115156">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1_1.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad2.shp ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20211215" Time="124819">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.8.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>SPAlad2.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Id1</field_name><field_type>LONG</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow><workflow><AddField><field_name>Area1</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211215" Time="125004">CalculateField SPAlad2 Id1 "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="125127">CalculateGeometryAttributes SPAlad2 "Area1 AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211215" Time="130315">CalculateField SPAlad2 Id1 "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="130418">CalculateGeometryAttributes SPAlad2 "Area1 AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\SpatialJoin" Date="20211215" Time="131229">SpatialJoin SPAlad2 KR_linnuala_region E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad3.shp "Join one to one" KEEP_ALL "Id "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,SPAlad2,Id,-1,-1;Area "Area" true true false 19 Double 0 0,First,#,SPAlad2,Area,-1,-1;Id1 "Id1" true true false 10 Long 0 10,First,#,SPAlad2,Id1,-1,-1;Area1 "Area1" true true false 19 Double 0 0,First,#,SPAlad2,Area1,-1,-1;id_1 "id" true true false 11 Double 0 11,First,#,KR_linnuala_region,id,-1,-1;nimi "nimi" true true false 80 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,nimi,0,80;tyyp "tyyp" true true false 10 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,tyyp,0,10;kr_kood "kr_kood" true true false 10 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,kr_kood,0,10;rah_kood "rah_kood" true true false 12 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,rah_kood,0,12" "Have their center in" # #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20211215" Time="131339">DeleteField SPAlad3 tyyp</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20211215" Time="131350">DeleteField SPAlad3 id_1</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\MinimumBoundingGeometry" Date="20211215" Time="131848">MinimumBoundingGeometry SPAlad3 E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad4.shp "Convex hull" None # NO_MBG_FIELDS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\PairwiseErase" Date="20211215" Time="165951">PairwiseErase SPAlad4 Eesti_piir_Estonia1997 E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad5.shp #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="170315">CalculateGeometryAttributes SPAlad5 "Area1 AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\JoinField" Date="20211216" Time="184108">JoinField SPAlad5 Id1 SPTaitnud Id1 aytmarTAIT;clahyeTAIT;larminTAIT;melfusTAIT;melnigTAIT;polsteTAIT;sommolTAIT;Tlmax;Tlmin</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20211217" Time="174809">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.8.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=F:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>SPAlad5.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Olulisus</field_name><field_type>SHORT</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.8\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20220311" Time="113624">CalculateField KANDIDAATALAD PindalaKm2 round( [AreaKm2],2) VB #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.8\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20220311" Time="142656">CalculateField KANDIDAATALAD PindalaKm2 round( [Area],2)
VB #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Select" Date="20230303" Time="171147">Select KANDIDAATALAD "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Kuivalouka.shp" "nimi = 'Kuivalõuka'"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20230517" Time="180821">Copy "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Kuivalouka.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Kuivalouka.shp" Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181009">DeleteField Kuivalouka Id1 "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181017">DeleteField Kuivalouka Staatus "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181023">DeleteField Kuivalouka PindalaKm2 "Delete Fields"</Process></lineage><itemProps><itemName Sync="TRUE">Kuivalouka</itemName><imsContentType Sync="TRUE">002</imsContentType><itemSize Sync="TRUE">0.000</itemSize><itemLocation><linkage Sync="TRUE">file://\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Kuivalouka</linkage><protocol Sync="TRUE">Local Area Network</protocol></itemLocation></itemProps><coordRef><type Sync="TRUE">Projected</type><geogcsn Sync="TRUE">GCS_Estonia_1997</geogcsn><csUnits Sync="TRUE">Linear Unit: Meter (1.000000)</csUnits><projcsn Sync="TRUE">Estonia_1997_Estonia_National_Grid</projcsn><peXml Sync="TRUE"><ProjectedCoordinateSystem xsi:type='typens:ProjectedCoordinateSystem' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.0.0'><WKT>PROJCS[&quot;Estonia_1997_Estonia_National_Grid&quot;,GEOGCS[&quot;GCS_Estonia_1997&quot;,DATUM[&quot;D_Estonia_1997&quot;,SPHEROID[&quot;GRS_1980&quot;,6378137.0,298.257222101]],PRIMEM[&quot;Greenwich&quot;,0.0],UNIT[&quot;Degree&quot;,0.0174532925199433]],PROJECTION[&quot;Lambert_Conformal_Conic&quot;],PARAMETER[&quot;False_Easting&quot;,500000.0],PARAMETER[&quot;False_Northing&quot;,6375000.0],PARAMETER[&quot;Central_Meridian&quot;,24.0],PARAMETER[&quot;Standard_Parallel_1&quot;,58.0],PARAMETER[&quot;Standard_Parallel_2&quot;,59.33333333333334],PARAMETER[&quot;Latitude_Of_Origin&quot;,57.51755393055556],UNIT[&quot;Meter&quot;,1.0],AUTHORITY[&quot;EPSG&quot;,3301]]</WKT><XOrigin>-34999000</XOrigin><YOrigin>-25103900</YOrigin><XYScale>126865535.01142272</XYScale><ZOrigin>-100000</ZOrigin><ZScale>10000</ZScale><MOrigin>-100000</MOrigin><MScale>10000</MScale><XYTolerance>0.001</XYTolerance><ZTolerance>0.001</ZTolerance><MTolerance>0.001</MTolerance><HighPrecision>true</HighPrecision><WKID>3301</WKID><LatestWKID>3301</LatestWKID></ProjectedCoordinateSystem></peXml></coordRef><copyHistory><copy source="C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Kuivalouka" dest="\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Kuivalouka" date="20230517" time="18082100"></copy></copyHistory></DataProperties><SyncDate>20230303</SyncDate><SyncTime>17114700</SyncTime><ModDate>20230303</ModDate><ModTime>17114700</ModTime></Esri><dataIdInfo><envirDesc Sync="TRUE">Microsoft Windows 10 Version 10.0 (Build 22000) ; Esri ArcGIS 13.0.3.36057</envirDesc><dataLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></dataLang><idCitation><resTitle Sync="TRUE">Kuivalouka</resTitle><presForm><PresFormCd value="005" Sync="TRUE"></PresFormCd></presForm></idCitation><spatRpType><SpatRepTypCd value="001" Sync="TRUE"></SpatRepTypCd></spatRpType></dataIdInfo><mdLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></mdLang><mdChar><CharSetCd value="004" Sync="TRUE"></CharSetCd></mdChar><distInfo><distFormat><formatName Sync="TRUE">Shapefile</formatName></distFormat><distTranOps><transSize Sync="TRUE">0.000</transSize></distTranOps></distInfo><mdHrLv><ScopeCd value="005" Sync="TRUE"></ScopeCd></mdHrLv><mdHrLvName Sync="TRUE">dataset</mdHrLvName><refSysInfo><RefSystem><refSysID><identCode code="3301" Sync="TRUE"></identCode><idCodeSpace Sync="TRUE">EPSG</idCodeSpace><idVersion Sync="TRUE">6.7(9.0.0)</idVersion></refSysID></RefSystem></refSysInfo><spatRepInfo><VectSpatRep><geometObjs Name="Kuivalouka"><geoObjTyp><GeoObjTypCd value="002" Sync="TRUE"></GeoObjTypCd></geoObjTyp><geoObjCnt Sync="TRUE">0</geoObjCnt></geometObjs><topLvl><TopoLevCd value="001" Sync="TRUE"></TopoLevCd></topLvl></VectSpatRep></spatRepInfo><spdoinfo><ptvctinf><esriterm Name="Kuivalouka"><efeatyp Sync="TRUE">Simple</efeatyp><efeageom code="4" Sync="TRUE"></efeageom><esritopo Sync="TRUE">FALSE</esritopo><efeacnt Sync="TRUE">0</efeacnt><spindex Sync="TRUE">FALSE</spindex><linrefer Sync="TRUE">TRUE</linrefer></esriterm></ptvctinf></spdoinfo><eainfo><detailed Name="Kuivalouka"><enttyp><enttypl Sync="TRUE">Kuivalouka</enttypl><enttypt Sync="TRUE">Feature Class</enttypt><enttypc Sync="TRUE">0</enttypc></enttyp><attr><attrlabl Sync="TRUE">FID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">FID</attalias><attrtype Sync="TRUE">OID</attrtype><attwidth Sync="TRUE">4</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Internal feature number.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Sequential unique whole numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape</attalias><attrtype Sync="TRUE">Geometry</attrtype><attwidth Sync="TRUE">0</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Feature geometry.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Coordinates defining the features.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Id1</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Id1</attalias><attrtype Sync="TRUE">Integer</attrtype><attwidth Sync="TRUE">10</attwidth><atprecis Sync="TRUE">10</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Staatus</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Staatus</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">20</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">nimi</attrlabl><attalias Sync="TRUE">nimi</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">25</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">PindalaKm2</attrlabl><attalias Sync="TRUE">PindalaKm2</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr></detailed></eainfo><mdDateSt Sync="TRUE">20230303</mdDateSt></metadata>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<metadata xml:lang="en"><Esri><CreaDate>20230517</CreaDate><CreaTime>18034900</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>FALSE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CreateFishnet" Date="20211207" Time="123356">CreateFishnet E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97.shp "286427 6376641" "286427 6653641" 1000 1000 # # "739427 6653641" NO_LABELS # Polygon</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\SpatialJoin" Date="20211207" Time="123837">SpatialJoin 1x1kmRuudustikLest97 VanaRuudustikDissolved E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik.shp "Join one to one" KEEP_COMMON "Id "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,1x1kmRuudustikLest97,Id,-1,-1;Id_1 "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,VanaRuudustikDissolved,Id,-1,-1" "Have their center in" # #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20211207" Time="124648">Copy E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik_1.shp Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211207" Time="124719">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\1x1kmRuudustikLest97Vajalik_1.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Ruudustik.shp ShapeFile</Process><Process Name="Spatial Join" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\SpatialJoin" Date="20211208" Time="142213">SpatialJoin Ruudustik E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Ruudustik_SpatialJoin "Join one to one" KEEP_COMMON "Join_Count "Join_Count" true true false 10 Long 0 10,First,#,Ruudustik,Join_Count,-1,-1;TARGET_FID "TARGET_FID" true true false 10 Long 0 10,First,#,Ruudustik,TARGET_FID,-1,-1;Id "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,Ruudustik,Id,-1,-1;Id_1 "Id_1" true true false 6 Long 0 6,First,#,Ruudustik,Id_1,-1,-1;SOURCE_ID "SOURCE_ID" true true false 10 Long 0 10,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,SOURCE_ID,-1,-1;grid_code "grid_code" true true false 13 Float 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,grid_code,-1,-1;LMiIndex "LMiIndex" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,LMiIndex,-1,-1;LMiZScore "LMiZScore" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,LMiZScore,-1,-1;LMiPValue "LMiPValue" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,LMiPValue,-1,-1;COType "COType" true true false 2 Text 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,COType,0,2;NNeighbors "NNeighbors" true true false 10 Long 0 10,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,NNeighbors,-1,-1;ZTransform "ZTransform" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,ZTransform,-1,-1;SpatialLag "SpatialLag" true true false 19 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\4_OLULISED\ClustersAmKevad.shp,SpatialLag,-1,-1" Contains # #</Process><Process Name="Select" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Select" Date="20211208" Time="142216">Select E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Ruudustik_SpatialJoin E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select "COType = 'HH'"</Process><Process Name="Dissolve" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Dissolve" Date="20211208" Time="142218">Dissolve E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di # # SINGLE_PART DISSOLVE_LINES</Process><Process Name="Add Field" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\AddField" Date="20211208" Time="142219">AddField E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di Id "Long (large integer)" # # # # NULLABLE NON_REQUIRED #</Process><Process Name="Calculate Field" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211208" Time="142220">CalculateField E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di Id "!OBJECTID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\AddFields" Date="20211208" Time="142223">AddFields E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di "Area DOUBLE # # # #"</Process><Process Name="Calculate Geometry Attributes" ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211208" Time="142224">CalculateGeometryAttributes E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Conversion Tools.tbx\FeatureClassToFeatureClass" Date="20211208" Time="142403">FeatureClassToFeatureClass E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di "E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder" AmKevadDissolve.shp # "Shape_Length "Shape_Length" false true true 8 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Shape_Length,-1,-1;Shape_Area "Shape_Area" false true true 8 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Shape_Area,-1,-1;Id "Id" true true false 4 Long 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Id,-1,-1;Area "Area" true true false 8 Double 0 0,First,#,E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\TULEMUSED_VIIMANE\Default.gdb\Outputfeatureclass_Select_Di,Area,-1,-1" #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CopyMultiple" Date="20211209" Time="163158">CopyMultiple "'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AlkSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AmKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AulSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\AulTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\HahkKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\HahkSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\HahkSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\KaurSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\KaurTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\KaurtKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\LmKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\LmSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\LmSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MfTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnSuviDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\MnTalvDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\PsKevadDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\PsSygisDissolve.shp' shapefile_polygon;'E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\5_PIIRITLEMINE\Model builder\PsTalvDissolve.shp' shapefile_polygon" E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK AlkSygisDissolve;AmKevadDissolve;AulSygisDissolve;AulTalvDissolve;HahkKevadDissolve;HahkSuviDissolve;HahkSygisDissolve;KaurSygisDissolve;KaurTalvDissolve;KaurtKevadDissolve;LmKevadDissolve;LmSuviDissolve;LmSygisDissolve;MfKevadDissolve;MfSuviDissolve;MfSygisDissolve;MfTalvDissolve;MnKevadDissolve;MnSuviDissolve;MnSygisDissolve;MnTalvDissolve;PsKevadDissolve;PsSygisDissolve;PsTalvDissolve "AlkSygisDissolve FeatureClass AlkSygisDissolve.shp #;AmKevadDissolve FeatureClass AmKevadDissolve.shp #;AulSygisDissolve FeatureClass AulSygisDissolve.shp #;AulTalvDissolve FeatureClass AulTalvDissolve.shp #;HahkKevadDissolve FeatureClass HahkKevadDissolve.shp #;HahkSuviDissolve FeatureClass HahkSuviDissolve.shp #;HahkSygisDissolve FeatureClass HahkSygisDissolve.shp #;KaurSygisDissolve FeatureClass KaurSygisDissolve.shp #;KaurTalvDissolve FeatureClass KaurTalvDissolve.shp #;KaurtKevadDissolve FeatureClass KaurtKevadDissolve.shp #;LmKevadDissolve FeatureClass LmKevadDissolve.shp #;LmSuviDissolve FeatureClass LmSuviDissolve.shp #;LmSygisDissolve FeatureClass LmSygisDissolve.shp #;MfKevadDissolve FeatureClass MfKevadDissolve.shp #;MfSuviDissolve FeatureClass MfSuviDissolve.shp #;MfSygisDissolve FeatureClass MfSygisDissolve.shp #;MfTalvDissolve FeatureClass MfTalvDissolve.shp #;MnKevadDissolve FeatureClass MnKevadDissolve.shp #;MnSuviDissolve FeatureClass MnSuviDissolve.shp #;MnSygisDissolve FeatureClass MnSygisDissolve.shp #;MnTalvDissolve FeatureClass MnTalvDissolve.shp #;PsKevadDissolve FeatureClass PsKevadDissolve.shp #;PsSygisDissolve FeatureClass PsSygisDissolve.shp #;PsTalvDissolve FeatureClass PsTalvDissolve.shp #"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211209" Time="163452">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\AmKevadDissolve.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\AmKevadAlad.shp ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Merge" Date="20211211" Time="114057">Merge AmKevadAlad;AulAladDissolve;MnAladDissolve;MfAladDissolve;HahkAladDissolve;PsAladDissolve E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\SPAlad.shp "Shape_Leng "Shape_Leng" true true false 19 Double 0 0,First,#,AmKevadAlad,Shape_Leng,-1,-1;Shape_Area "Shape_Area" true true false 19 Double 0 0,First,#,AmKevadAlad,Shape_Area,-1,-1;Id "Id" true true false 10 Long 0 10,First,#,AmKevadAlad,Id,-1,-1,AulAladDissolve,Id,-1,-1,MnAladDissolve,Id,-1,-1,MfAladDissolve,Id,-1,-1,HahkAladDissolve,Id,-1,-1,PsAladDissolve,Id,-1,-1;Area "Area" true true false 19 Double 0 0,First,#,AmKevadAlad,Area,-1,-1" ADD_SOURCE_INFO</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Dissolve" Date="20211211" Time="114148">Dissolve SPAlad E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\SPAladDissolve.shp # # SINGLE_PART DISSOLVE_LINES</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211211" Time="114249">CalculateField SPAladDissolve Id "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20211213" Time="170616">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.8.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>SPAladDissolve.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Area</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211213" Time="170718">CalculateGeometryAttributes SPAladDissolve "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20211214" Time="160727">Copy E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\SPAladDissolve.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAladDissolve.shp Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211214" Time="160813">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAladDissolve.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1.shp ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211214" Time="182050">CalculateField SPAlad1 Id "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211214" Time="182205">CalculateGeometryAttributes SPAlad1 "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211215" Time="094810">CalculateField SPAlad1 Id "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="094927">CalculateGeometryAttributes SPAlad1 "Area AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20211215" Time="115140">Copy E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1_1.shp Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20211215" Time="115156">Rename E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad1_1.shp E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad2.shp ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20211215" Time="124819">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.8.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>SPAlad2.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Id1</field_name><field_type>LONG</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow><workflow><AddField><field_name>Area1</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211215" Time="125004">CalculateField SPAlad2 Id1 "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="125127">CalculateGeometryAttributes SPAlad2 "Area1 AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20211215" Time="130315">CalculateField SPAlad2 Id1 "!FID! + 1" "Python 3" # Text NO_ENFORCE_DOMAINS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="130418">CalculateGeometryAttributes SPAlad2 "Area1 AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\SpatialJoin" Date="20211215" Time="131229">SpatialJoin SPAlad2 KR_linnuala_region E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad3.shp "Join one to one" KEEP_ALL "Id "Id" true true false 6 Long 0 6,First,#,SPAlad2,Id,-1,-1;Area "Area" true true false 19 Double 0 0,First,#,SPAlad2,Area,-1,-1;Id1 "Id1" true true false 10 Long 0 10,First,#,SPAlad2,Id1,-1,-1;Area1 "Area1" true true false 19 Double 0 0,First,#,SPAlad2,Area1,-1,-1;id_1 "id" true true false 11 Double 0 11,First,#,KR_linnuala_region,id,-1,-1;nimi "nimi" true true false 80 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,nimi,0,80;tyyp "tyyp" true true false 10 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,tyyp,0,10;kr_kood "kr_kood" true true false 10 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,kr_kood,0,10;rah_kood "rah_kood" true true false 12 Text 0 0,First,#,KR_linnuala_region,rah_kood,0,12" "Have their center in" # #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20211215" Time="131339">DeleteField SPAlad3 tyyp</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20211215" Time="131350">DeleteField SPAlad3 id_1</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\MinimumBoundingGeometry" Date="20211215" Time="131848">MinimumBoundingGeometry SPAlad3 E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad4.shp "Convex hull" None # NO_MBG_FIELDS</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\PairwiseErase" Date="20211215" Time="165951">PairwiseErase SPAlad4 Eesti_piir_Estonia1997 E:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid\SPAlad5.shp #</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20211215" Time="170315">CalculateGeometryAttributes SPAlad5 "Area1 AREA" # "Square kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\JoinField" Date="20211216" Time="184108">JoinField SPAlad5 Id1 SPTaitnud Id1 aytmarTAIT;clahyeTAIT;larminTAIT;melfusTAIT;melnigTAIT;polsteTAIT;sommolTAIT;Tlmax;Tlmin</Process><Process ToolSource="c:\users\andru\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20211217" Time="174809">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.8.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=F:\DokumendidKoopiaNov2021\Dokumendid\Mereliste_IBAde_uuendamine\TULEMUSED_VIIMANE\7_LOPLIK\Sukelpardid</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>SPAlad5.shp</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Olulisus</field_name><field_type>SHORT</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.8\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20220311" Time="113624">CalculateField KANDIDAATALAD PindalaKm2 round( [AreaKm2],2) VB #</Process><Process ToolSource="c:\program files (x86)\arcgis\desktop10.8\ArcToolbox\Toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateField" Date="20220311" Time="142656">CalculateField KANDIDAATALAD PindalaKm2 round( [Area],2)
VB #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Select" Date="20230511" Time="150558">Select KANDIDAATALAD "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa.shp" "nimi = 'Lääne-Hiiumaa'"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230511" Time="151058">CalculateGeometryAttributes "Lääne-Hiiumaa looduskaitseala" "PindalaKm2 AREA" # "Square Kilometers" # "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20230511" Time="151213">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.0.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>Laane_Hiiumaa</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>X</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow><workflow><AddField><field_name>Y</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230511" Time="151247">CalculateGeometryAttributes "Lääne-Hiiumaa looduskaitseala" "X CENTROID_X" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Decimal Degrees"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230511" Time="151305">CalculateGeometryAttributes "Lääne-Hiiumaa looduskaitseala" "Y CENTROID_Y" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Decimal Degrees"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230517" Time="172029">CalculateGeometryAttributes "Lääne-Hiiumaa LK" "PindalaKm2 AREA" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230517" Time="172111">CalculateGeometryAttributes "Lääne-Hiiumaa LK" "X CENTROID_X" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Decimal Degrees"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230517" Time="172127">CalculateGeometryAttributes "Lääne-Hiiumaa LK" "Y CENTROID_Y" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Decimal Degrees"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20230517" Time="173508">Copy "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa_2.shp" Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20230517" Time="173559">Rename "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa_2.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga.shp" ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="174956">DeleteField Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga Staatus "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="175003">DeleteField Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga PindalaKm2 "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="175010">DeleteField Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga X "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="175017">DeleteField Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga Y "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="175024">DeleteField Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga Id1 "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20230517" Time="180349">Copy "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga.shp" Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20230517" Time="180408">Rename "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Laane_Hiiumaa.shp" ShapeFile</Process></lineage><itemProps><itemName Sync="TRUE">Laane_Hiiumaa</itemName><imsContentType Sync="TRUE">002</imsContentType><itemSize Sync="TRUE">0.000</itemSize><itemLocation><linkage Sync="TRUE">file://\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga</linkage><protocol Sync="TRUE">Local Area Network</protocol></itemLocation></itemProps><coordRef><type Sync="TRUE">Projected</type><geogcsn Sync="TRUE">GCS_Estonia_1997</geogcsn><csUnits Sync="TRUE">Linear Unit: Meter (1.000000)</csUnits><projcsn Sync="TRUE">Estonia_1997_Estonia_National_Grid</projcsn><peXml Sync="TRUE"><ProjectedCoordinateSystem xsi:type='typens:ProjectedCoordinateSystem' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.0.0'><WKT>PROJCS[&quot;Estonia_1997_Estonia_National_Grid&quot;,GEOGCS[&quot;GCS_Estonia_1997&quot;,DATUM[&quot;D_Estonia_1997&quot;,SPHEROID[&quot;GRS_1980&quot;,6378137.0,298.257222101]],PRIMEM[&quot;Greenwich&quot;,0.0],UNIT[&quot;Degree&quot;,0.0174532925199433]],PROJECTION[&quot;Lambert_Conformal_Conic&quot;],PARAMETER[&quot;False_Easting&quot;,500000.0],PARAMETER[&quot;False_Northing&quot;,6375000.0],PARAMETER[&quot;Central_Meridian&quot;,24.0],PARAMETER[&quot;Standard_Parallel_1&quot;,58.0],PARAMETER[&quot;Standard_Parallel_2&quot;,59.33333333333334],PARAMETER[&quot;Latitude_Of_Origin&quot;,57.51755393055556],UNIT[&quot;Meter&quot;,1.0],AUTHORITY[&quot;EPSG&quot;,3301]]</WKT><XOrigin>-34999000</XOrigin><YOrigin>-25103900</YOrigin><XYScale>126865535.01142272</XYScale><ZOrigin>-100000</ZOrigin><ZScale>10000</ZScale><MOrigin>-100000</MOrigin><MScale>10000</MScale><XYTolerance>0.001</XYTolerance><ZTolerance>0.001</ZTolerance><MTolerance>0.001</MTolerance><HighPrecision>true</HighPrecision><WKID>3301</WKID><LatestWKID>3301</LatestWKID></ProjectedCoordinateSystem></peXml></coordRef><copyHistory><copy source="C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Lääne_Hiiumaa\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga" dest="\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Laane_Hiiumaa_tsoneeringuga" date="20230517" time="18034900"></copy></copyHistory></DataProperties><SyncDate>20230511</SyncDate><SyncTime>15055700</SyncTime><ModDate>20230511</ModDate><ModTime>15055700</ModTime></Esri><dataIdInfo><envirDesc Sync="TRUE">Microsoft Windows 10 Version 10.0 (Build 22000) ; Esri ArcGIS 13.0.3.36057</envirDesc><dataLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></dataLang><idCitation><resTitle Sync="TRUE">Laane_Hiiumaa</resTitle><presForm><PresFormCd value="005" Sync="TRUE"></PresFormCd></presForm></idCitation><spatRpType><SpatRepTypCd value="001" Sync="TRUE"></SpatRepTypCd></spatRpType></dataIdInfo><mdLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></mdLang><mdChar><CharSetCd value="004" Sync="TRUE"></CharSetCd></mdChar><distInfo><distFormat><formatName Sync="TRUE">Shapefile</formatName></distFormat><distTranOps><transSize Sync="TRUE">0.000</transSize></distTranOps></distInfo><mdHrLv><ScopeCd value="005" Sync="TRUE"></ScopeCd></mdHrLv><mdHrLvName Sync="TRUE">dataset</mdHrLvName><refSysInfo><RefSystem><refSysID><identCode code="3301" Sync="TRUE"></identCode><idCodeSpace Sync="TRUE">EPSG</idCodeSpace><idVersion Sync="TRUE">6.7(9.0.0)</idVersion></refSysID></RefSystem></refSysInfo><spatRepInfo><VectSpatRep><geometObjs Name="Laane_Hiiumaa"><geoObjTyp><GeoObjTypCd value="002" Sync="TRUE"></GeoObjTypCd></geoObjTyp><geoObjCnt Sync="TRUE">0</geoObjCnt></geometObjs><topLvl><TopoLevCd value="001" Sync="TRUE"></TopoLevCd></topLvl></VectSpatRep></spatRepInfo><spdoinfo><ptvctinf><esriterm Name="Laane_Hiiumaa"><efeatyp Sync="TRUE">Simple</efeatyp><efeageom code="4" Sync="TRUE"></efeageom><esritopo Sync="TRUE">FALSE</esritopo><efeacnt Sync="TRUE">0</efeacnt><spindex Sync="TRUE">FALSE</spindex><linrefer Sync="TRUE">TRUE</linrefer></esriterm></ptvctinf></spdoinfo><eainfo><detailed Name="Laane_Hiiumaa"><enttyp><enttypl Sync="TRUE">Laane_Hiiumaa</enttypl><enttypt Sync="TRUE">Feature Class</enttypt><enttypc Sync="TRUE">0</enttypc></enttyp><attr><attrlabl Sync="TRUE">FID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">FID</attalias><attrtype Sync="TRUE">OID</attrtype><attwidth Sync="TRUE">4</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Internal feature number.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Sequential unique whole numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape</attalias><attrtype Sync="TRUE">Geometry</attrtype><attwidth Sync="TRUE">0</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Feature geometry.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Coordinates defining the features.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Id1</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Id1</attalias><attrtype Sync="TRUE">Integer</attrtype><attwidth Sync="TRUE">10</attwidth><atprecis Sync="TRUE">10</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Staatus</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Staatus</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">20</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">nimi</attrlabl><attalias Sync="TRUE">nimi</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">25</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">PindalaKm2</attrlabl><attalias Sync="TRUE">PindalaKm2</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr></detailed></eainfo><mdDateSt Sync="TRUE">20230511</mdDateSt></metadata>
<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?>
<metadata xml:lang="en"><Esri><CreaDate>20230517</CreaDate><CreaTime>18053200</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>FALSE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Conversion Tools.tbx\FeatureClassToFeatureClass" Date="20230208" Time="115349">FeatureClassToFeatureClass Estonia_New_IBA_Boundaries C:\Users\Tom.Scott\Documents\ArcGIS\Projects\Estonia\Estonia.gdb Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes # "nimi "nimi" true true false 80 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.nimi,0,80;SitRecID "SitRecID" true true false 4 Long 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.SitRecID,-1,-1;IntName "IntName" true true false 254 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.IntName,0,254;Name "Name" true true false 30 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.Name,0,30;Shape_Length "Shape_Length" false true true 8 Double 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.Shape_Length,-1,-1;Shape_Area "Shape_Area" false true true 8 Double 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.Shape_Area,-1,-1;Site_Name "Site_Name" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.Site_Name,0,8000;SpeciesUpdate_ "SpeciesUpdate?" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.SpeciesUpdate?,0,8000;SitRecID_1 "SitRecID" true true false 4 Long 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.SitRecID,-1,-1;DelTxt_New "DelTxt_New" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.DelTxt_New,0,8000;Source_New "Source_New" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.Source_New,0,8000" #</Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20230208" Time="115553">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.7.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=C:\Users\Tom.Scott\Documents\ArcGIS\Projects\Estonia\Estonia.gdb</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>FileGDB</WorkspaceFactory><Dataset>Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><DeleteField><field_name>nimi</field_name><field_name>IntName</field_name><field_name>Name</field_name><field_name>SitRecID_1</field_name></DeleteField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CopyFeatures" Date="20230208" Time="121602">CopyFeatures Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes "C:\Users\Tom.Scott\OneDrive - BirdLife International\Sites\IBA\Estonia 2022\polygons\EstoniaUpdatedBoundariesTS\Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes.shp" # # # #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Select" Date="20230505" Time="160951">Select Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa.shp" "Site_Name = 'Põhja-Hiiumaa'"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Project" Date="20230505" Time="161142">Project Pohja_Hiiumaa "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa_LEST.shp" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] Estonia_1997_To_WGS_1984_1 GEOGCS["GCS_WGS_1984",DATUM["D_WGS_1984",SPHEROID["WGS_1984",6378137.0,298.257223563]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]] NO_PRESERVE_SHAPE # NO_VERTICAL</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Erase" Date="20230506" Time="151834">Erase Pohja_Hiiumaa_LEST Kaitseala_05_2023 "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa_uus.shp" #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20230506" Time="152339">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.0.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>Shapefile</WorkspaceFactory><Dataset>Pohja_Hiiumaa_uus</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><AddField><field_name>Tsenter_X</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow><workflow><AddField><field_name>Tsenter_Y</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow><workflow><AddField><field_name>PindalaKm2</field_name><field_type>DOUBLE</field_type><field_is_nullable>False</field_is_nullable><field_is_required>False</field_is_required></AddField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230506" Time="152415">CalculateGeometryAttributes Pohja_Hiiumaa_uus "PindalaKm2 AREA" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Same as input"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230506" Time="152444">CalculateGeometryAttributes Pohja_Hiiumaa_uus "Tsenter_X CENTROID_X" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Decimal Degrees"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CalculateGeometryAttributes" Date="20230506" Time="152502">CalculateGeometryAttributes Pohja_Hiiumaa_uus "Tsenter_Y CENTROID_Y" # "Square Kilometers" PROJCS["Estonia_1997_Estonia_National_Grid",GEOGCS["GCS_Estonia_1997",DATUM["D_Estonia_1997",SPHEROID["GRS_1980",6378137.0,298.257222101]],PRIMEM["Greenwich",0.0],UNIT["Degree",0.0174532925199433]],PROJECTION["Lambert_Conformal_Conic"],PARAMETER["False_Easting",500000.0],PARAMETER["False_Northing",6375000.0],PARAMETER["Central_Meridian",24.0],PARAMETER["Standard_Parallel_1",58.0],PARAMETER["Standard_Parallel_2",59.33333333333334],PARAMETER["Latitude_Of_Origin",57.51755393055556],UNIT["Meter",1.0]] "Decimal Degrees"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20230509" Time="171428">Copy "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa_uus.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa_uus_1.shp" Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Copy" Date="20230517" Time="180532">Copy "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa_uus_1.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohja_Hiiumaa_uus_1.shp" Shapefile #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\Rename" Date="20230517" Time="180559">Rename "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohja_Hiiumaa_uus_1.shp" "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohja_Hiiumaa.shp" ShapeFile</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180847">DeleteField Pohja_Hiiumaa SitRecID "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180854">DeleteField Pohja_Hiiumaa SpeciesUpd "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180902">DeleteField Pohja_Hiiumaa DelTxt_New "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180909">DeleteField Pohja_Hiiumaa Source_New "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180914">DeleteField Pohja_Hiiumaa Shape_Leng "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180920">DeleteField Pohja_Hiiumaa Shape_Area "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180926">DeleteField Pohja_Hiiumaa Tsenter_X "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180931">DeleteField Pohja_Hiiumaa Tsenter_Y "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="180937">DeleteField Pohja_Hiiumaa PindalaKm2 "Delete Fields"</Process></lineage><itemProps><itemName Sync="TRUE">Pohja_Hiiumaa_uus</itemName><imsContentType Sync="TRUE">002</imsContentType><itemSize Sync="TRUE">0.000</itemSize><itemLocation><linkage Sync="TRUE">file://\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohja_Hiiumaa_uus_1</linkage><protocol Sync="TRUE">Local Area Network</protocol></itemLocation></itemProps><coordRef><type Sync="TRUE">Projected</type><geogcsn Sync="TRUE">GCS_Estonia_1997</geogcsn><csUnits Sync="TRUE">Linear Unit: Meter (1.000000)</csUnits><peXml Sync="TRUE"><ProjectedCoordinateSystem xsi:type='typens:ProjectedCoordinateSystem' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.0.0'><WKT>PROJCS[&quot;Estonia_1997_Estonia_National_Grid&quot;,GEOGCS[&quot;GCS_Estonia_1997&quot;,DATUM[&quot;D_Estonia_1997&quot;,SPHEROID[&quot;GRS_1980&quot;,6378137.0,298.257222101]],PRIMEM[&quot;Greenwich&quot;,0.0],UNIT[&quot;Degree&quot;,0.0174532925199433]],PROJECTION[&quot;Lambert_Conformal_Conic&quot;],PARAMETER[&quot;False_Easting&quot;,500000.0],PARAMETER[&quot;False_Northing&quot;,6375000.0],PARAMETER[&quot;Central_Meridian&quot;,24.0],PARAMETER[&quot;Standard_Parallel_1&quot;,58.0],PARAMETER[&quot;Standard_Parallel_2&quot;,59.33333333333334],PARAMETER[&quot;Latitude_Of_Origin&quot;,57.51755393055556],UNIT[&quot;Meter&quot;,1.0],AUTHORITY[&quot;EPSG&quot;,3301]]</WKT><XOrigin>-34999000</XOrigin><YOrigin>-25103900</YOrigin><XYScale>126865535.01142272</XYScale><ZOrigin>-100000</ZOrigin><ZScale>10000</ZScale><MOrigin>-100000</MOrigin><MScale>10000</MScale><XYTolerance>0.001</XYTolerance><ZTolerance>0.001</ZTolerance><MTolerance>0.001</MTolerance><HighPrecision>true</HighPrecision><WKID>3301</WKID><LatestWKID>3301</LatestWKID></ProjectedCoordinateSystem></peXml><projcsn Sync="TRUE">Estonia_1997_Estonia_National_Grid</projcsn></coordRef><LayerFile>{"type":"CIMLayerDocument","version":"2.7.0","build":26828,"layers":["CIMPATH=map/estonia_new_iba_boundaries_attributes.xml"],"layerDefinitions":[{"type":"CIMFeatureLayer","name":"Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes","uRI":"CIMPATH=map/estonia_new_iba_boundaries_attributes.xml","sourceModifiedTime":{"type":"TimeInstant"},"useSourceMetadata":true,"description":"Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes","layerElevation":{"type":"CIMLayerElevationSurface"},"expanded":true,"layer3DProperties":{"type":"CIM3DLayerProperties","castShadows":true,"isLayerLit":true,"layerFaceCulling":"None","maxDistance":-1,"minDistance":-1,"preloadTextureCutoffHigh":0,"preloadTextureCutoffLow":0.25,"textureCutoffHigh":0.25,"textureCutoffLow":1,"useCompressedTextures":true,"verticalExaggeration":1,"exaggerationMode":"ScaleZ","verticalUnit":{"uwkid":9001},"lighting":"OneSideDataNormal"},"layerType":"Operational","showLegends":true,"visibility":true,"displayCacheType":"Permanent","maxDisplayCacheAge":5,"showPopups":true,"serviceLayerID":-1,"refreshRate":-1,"refreshRateUnit":"esriTimeUnitsSeconds","blendingMode":"Alpha","autoGenerateFeatureTemplates":true,"featureElevationExpression":"Shape.Z","featureTable":{"type":"CIMFeatureTable","displayField":"Site_Name","editable":true,"dataConnection":{"type":"CIMStandardDataConnection","workspaceConnectionString":"DATABASE=..\\..\\..\\..\\..\\Tom.Scott\\OneDrive - BirdLife International\\Sites\\IBA\\Estonia 2022\\polygons\\EstoniaUpdatedBoundariesTS","workspaceFactory":"Shapefile","dataset":"Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes","datasetType":"esriDTFeatureClass"},"studyAreaSpatialRel":"esriSpatialRelUndefined","searchOrder":"esriSearchOrderSpatial"},"htmlPopupEnabled":true,"selectable":true,"featureCacheType":"Session","displayFiltersType":"ByScale","featureBlendingMode":"Alpha","labelClasses":[{"type":"CIMLabelClass","expressionTitle":"Custom","expression":"$feature['Estonia_New_IBA_Boundaries.nimi']","expressionEngine":"Arcade","featuresToLabel":"AllVisibleFeatures","maplexLabelPlacementProperties":{"type":"CIMMaplexLabelPlacementProperties","featureType":"Polygon","avoidPolygonHoles":true,"canOverrunFeature":true,"canPlaceLabelOutsidePolygon":true,"canRemoveOverlappingLabel":true,"canStackLabel":true,"connectionType":"Unambiguous","constrainOffset":"NoConstraint","contourAlignmentType":"Page","contourLadderType":"Straight","contourMaximumAngle":90,"enableConnection":true,"featureWeight":0,"fontHeightReductionLimit":4,"fontHeightReductionStep":0.5,"fontWidthReductionLimit":90,"fontWidthReductionStep":5,"graticuleAlignmentType":"Straight","keyNumberGroupName":"Default","labelBuffer":15,"labelLargestPolygon":true,"labelPriority":-1,"labelStackingProperties":{"type":"CIMMaplexLabelStackingProperties","stackAlignment":"ChooseBest","maximumNumberOfLines":3,"minimumNumberOfCharsPerLine":3,"maximumNumberOfCharsPerLine":24,"separators":[{"type":"CIMMaplexStackingSeparator","separator":" ","splitAfter":true},{"type":"CIMMaplexStackingSeparator","separator":",","visible":true,"splitAfter":true}]},"lineFeatureType":"General","linePlacementMethod":"OffsetCurvedFromLine","maximumLabelOverrun":80,"maximumLabelOverrunUnit":"Point","minimumFeatureSizeUnit":"Map","multiPartOption":"OneLabelPerPart","offsetAlongLineProperties":{"type":"CIMMaplexOffsetAlongLineProperties","placementMethod":"BestPositionAlongLine","labelAnchorPoint":"CenterOfLabel","distanceUnit":"Percentage","useLineDirection":true},"pointExternalZonePriorities":{"type":"CIMMaplexExternalZonePriorities","aboveLeft":4,"aboveCenter":2,"aboveRight":1,"centerRight":3,"belowRight":5,"belowCenter":7,"belowLeft":8,"centerLeft":6},"pointPlacementMethod":"AroundPoint","polygonAnchorPointType":"GeometricCenter","polygonBoundaryWeight":0,"polygonExternalZones":{"type":"CIMMaplexExternalZonePriorities","aboveLeft":4,"aboveCenter":2,"aboveRight":1,"centerRight":3,"belowRight":5,"belowCenter":7,"belowLeft":8,"centerLeft":6},"polygonFeatureType":"General","polygonInternalZones":{"type":"CIMMaplexInternalZonePriorities","center":1},"polygonPlacementMethod":"HorizontalInPolygon","primaryOffset":1,"primaryOffsetUnit":"Point","removeExtraWhiteSpace":true,"repetitionIntervalUnit":"Point","rotationProperties":{"type":"CIMMaplexRotationProperties","rotationType":"Arithmetic","alignmentType":"Straight"},"secondaryOffset":100,"strategyPriorities":{"type":"CIMMaplexStrategyPriorities","stacking":1,"overrun":2,"fontCompression":3,"fontReduction":4,"abbreviation":5},"thinningDistanceUnit":"Point","truncationMarkerCharacter":".","truncationMinimumLength":1,"truncationPreferredCharacters":"aeiou","truncationExcludedCharacters":"0123456789","polygonAnchorPointPerimeterInsetUnit":"Point"},"name":"Class 1","priority":-1,"standardLabelPlacementProperties":{"type":"CIMStandardLabelPlacementProperties","featureType":"Line","featureWeight":"None","labelWeight":"High","numLabelsOption":"OneLabelPerName","lineLabelPosition":{"type":"CIMStandardLineLabelPosition","above":true,"inLine":true,"parallel":true},"lineLabelPriorities":{"type":"CIMStandardLineLabelPriorities","aboveStart":3,"aboveAlong":3,"aboveEnd":3,"centerStart":3,"centerAlong":3,"centerEnd":3,"belowStart":3,"belowAlong":3,"belowEnd":3},"pointPlacementMethod":"AroundPoint","pointPlacementPriorities":{"type":"CIMStandardPointPlacementPriorities","aboveLeft":2,"aboveCenter":2,"aboveRight":1,"centerLeft":3,"centerRight":2,"belowLeft":3,"belowCenter":3,"belowRight":2},"rotationType":"Arithmetic","polygonPlacementMethod":"AlwaysHorizontal"},"textSymbol":{"type":"CIMSymbolReference","symbol":{"type":"CIMTextSymbol","blockProgression":"TTB","depth3D":1,"extrapolateBaselines":true,"fontEffects":"Normal","fontEncoding":"Unicode","fontFamilyName":"Tahoma","fontStyleName":"Regular","fontType":"Unspecified","haloSize":1,"height":10,"hinting":"Default","horizontalAlignment":"Left","kerning":true,"letterWidth":100,"ligatures":true,"lineGapType":"ExtraLeading","symbol":{"type":"CIMPolygonSymbol","symbolLayers":[{"type":"CIMSolidFill","enable":true,"color":{"type":"CIMRGBColor","values":[0,0,0,100]}}]},"textCase":"Normal","textDirection":"LTR","verticalAlignment":"Bottom","verticalGlyphOrientation":"Right","wordSpacing":100,"billboardMode3D":"FaceNearPlane"}},"useCodedValue":true,"visibility":true,"iD":-1}],"renderer":{"type":"CIMSimpleRenderer","patch":"Default","symbol":{"type":"CIMSymbolReference","symbol":{"type":"CIMPolygonSymbol","symbolLayers":[{"type":"CIMSolidStroke","enable":true,"capStyle":"Round","joinStyle":"Round","lineStyle3D":"Strip","miterLimit":10,"width":1,"color":{"type":"CIMRGBColor","values":[255,0,197,100]}},{"type":"CIMSolidFill","enable":true,"color":{"type":"CIMRGBColor","values":[130,130,130,0]}}]}}},"scaleSymbols":true,"snappable":true}]}</LayerFile><copyHistory><copy source="C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Pohja_Hiiumaa_uus_1" dest="\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohja_Hiiumaa_uus_1" date="20230517" time="18053200"></copy></copyHistory></DataProperties><SyncDate>20230506</SyncDate><SyncTime>15183400</SyncTime><ModDate>20230506</ModDate><ModTime>15183400</ModTime></Esri><dataIdInfo><envirDesc Sync="TRUE">Microsoft Windows 10 Version 10.0 (Build 22000) ; Esri ArcGIS 13.0.3.36057</envirDesc><dataLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></dataLang><idCitation><resTitle Sync="TRUE">Pohja_Hiiumaa_uus</resTitle><presForm><PresFormCd value="005" Sync="TRUE"></PresFormCd></presForm></idCitation><spatRpType><SpatRepTypCd value="001" Sync="TRUE"></SpatRepTypCd></spatRpType></dataIdInfo><mdLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></mdLang><distInfo><distFormat><formatName Sync="TRUE">Shapefile</formatName></distFormat><distTranOps><transSize Sync="TRUE">0.000</transSize></distTranOps></distInfo><mdHrLv><ScopeCd value="005" Sync="TRUE"></ScopeCd></mdHrLv><mdHrLvName Sync="TRUE">dataset</mdHrLvName><refSysInfo><RefSystem><refSysID><identCode code="3301" Sync="TRUE"></identCode><idCodeSpace Sync="TRUE">EPSG</idCodeSpace><idVersion Sync="TRUE">6.7(9.0.0)</idVersion></refSysID></RefSystem></refSysInfo><spatRepInfo><VectSpatRep><geometObjs Name="Pohja_Hiiumaa_uus"><geoObjTyp><GeoObjTypCd value="002" Sync="TRUE"></GeoObjTypCd></geoObjTyp><geoObjCnt Sync="TRUE">0</geoObjCnt></geometObjs><topLvl><TopoLevCd value="001" Sync="TRUE"></TopoLevCd></topLvl></VectSpatRep></spatRepInfo><spdoinfo><ptvctinf><esriterm Name="Pohja_Hiiumaa_uus"><efeatyp Sync="TRUE">Simple</efeatyp><efeageom code="4" Sync="TRUE"></efeageom><esritopo Sync="TRUE">FALSE</esritopo><efeacnt Sync="TRUE">0</efeacnt><spindex Sync="TRUE">FALSE</spindex><linrefer Sync="TRUE">TRUE</linrefer></esriterm></ptvctinf></spdoinfo><eainfo><detailed Name="Pohja_Hiiumaa_uus"><enttyp><enttypl Sync="TRUE">Pohja_Hiiumaa_uus</enttypl><enttypt Sync="TRUE">Feature Class</enttypt><enttypc Sync="TRUE">0</enttypc></enttyp><attr><attrlabl Sync="TRUE">FID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">FID</attalias><attrtype Sync="TRUE">OID</attrtype><attwidth Sync="TRUE">4</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Internal feature number.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Sequential unique whole numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape</attalias><attrtype Sync="TRUE">Geometry</attrtype><attwidth Sync="TRUE">0</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Feature geometry.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Coordinates defining the features.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">SitRecID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">SitRecID</attalias><attrtype Sync="TRUE">Integer</attrtype><attwidth Sync="TRUE">10</attwidth><atprecis Sync="TRUE">10</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Site_Name</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Site_Name</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">SpeciesUpd</attrlabl><attalias Sync="TRUE">SpeciesUpd</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">DelTxt_New</attrlabl><attalias Sync="TRUE">DelTxt_New</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Source_New</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Source_New</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape_Leng</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape_Leng</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape_Area</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape_Area</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Area of feature in internal units squared.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Positive real numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr></detailed></eainfo><mdDateSt Sync="TRUE">20230506</mdDateSt><mdChar><CharSetCd value="004" Sync="TRUE"></CharSetCd></mdChar></metadata>
<metadata xml:lang="en"><Esri><CreaDate>20230208</CreaDate><CreaTime>11534900</CreaTime><ArcGISFormat>1.0</ArcGISFormat><SyncOnce>FALSE</SyncOnce><DataProperties><lineage><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Conversion Tools.tbx\FeatureClassToFeatureClass" Date="20230208" Time="115349">FeatureClassToFeatureClass Estonia_New_IBA_Boundaries C:\Users\Tom.Scott\Documents\ArcGIS\Projects\Estonia\Estonia.gdb Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes # "nimi "nimi" true true false 80 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.nimi,0,80;SitRecID "SitRecID" true true false 4 Long 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.SitRecID,-1,-1;IntName "IntName" true true false 254 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.IntName,0,254;Name "Name" true true false 30 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.Name,0,30;Shape_Length "Shape_Length" false true true 8 Double 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.Shape_Length,-1,-1;Shape_Area "Shape_Area" false true true 8 Double 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,Estonia_New_IBA_Boundaries.Shape_Area,-1,-1;Site_Name "Site_Name" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.Site_Name,0,8000;SpeciesUpdate_ "SpeciesUpdate?" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.SpeciesUpdate?,0,8000;SitRecID_1 "SitRecID" true true false 4 Long 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.SitRecID,-1,-1;DelTxt_New "DelTxt_New" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.DelTxt_New,0,8000;Source_New "Source_New" true true false 8000 Text 0 0,First,#,Estonia_New_IBA_Boundaries,EstonainIBAnewAttributes.csv.Source_New,0,8000" #</Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\UpdateSchema" Date="20230208" Time="115553">UpdateSchema "CIMDATA=<CIMStandardDataConnection xsi:type='typens:CIMStandardDataConnection' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/2.7.0'><WorkspaceConnectionString>DATABASE=C:\Users\Tom.Scott\Documents\ArcGIS\Projects\Estonia\Estonia.gdb</WorkspaceConnectionString><WorkspaceFactory>FileGDB</WorkspaceFactory><Dataset>Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes</Dataset><DatasetType>esriDTFeatureClass</DatasetType></CIMStandardDataConnection>" <operationSequence><workflow><DeleteField><field_name>nimi</field_name><field_name>IntName</field_name><field_name>Name</field_name><field_name>SitRecID_1</field_name></DeleteField></workflow></operationSequence></Process><Process ToolSource="c:\program files\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\CopyFeatures" Date="20230208" Time="121602">CopyFeatures Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes "C:\Users\Tom.Scott\OneDrive - BirdLife International\Sites\IBA\Estonia 2022\polygons\EstoniaUpdatedBoundariesTS\Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes.shp" # # # #</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Analysis Tools.tbx\Select" Date="20230517" Time="181431">Select Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes "C:\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohjamadalate.shp" "Site_Name = 'Põhjamadalate'"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181458">DeleteField Pohjamadalate SitRecID "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181504">DeleteField Pohjamadalate SpeciesUpd "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181510">DeleteField Pohjamadalate DelTxt_New "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181517">DeleteField Pohjamadalate Source_New "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181523">DeleteField Pohjamadalate Shape_Leng "Delete Fields"</Process><Process ToolSource="c:\users\eoy\appdata\local\programs\arcgis\pro\Resources\ArcToolbox\toolboxes\Data Management Tools.tbx\DeleteField" Date="20230517" Time="181530">DeleteField Pohjamadalate Shape_Area "Delete Fields"</Process></lineage><itemProps><itemName Sync="TRUE">Pohjamadalate</itemName><imsContentType Sync="TRUE">002</imsContentType><itemSize Sync="TRUE">0.000</itemSize><itemLocation><linkage Sync="TRUE">file://\\DESKTOP-2U4S0OK\C$\Users\eoy\Documents\Mereliste_IBAde_uuendamine\Kaitse ettepanek\Piirid_saatmiseks\Pohjamadalate.shp</linkage><protocol Sync="TRUE">Local Area Network</protocol></itemLocation></itemProps><coordRef><type Sync="TRUE">Geographic</type><geogcsn Sync="TRUE">GCS_WGS_1984</geogcsn><csUnits Sync="TRUE">Angular Unit: Degree (0.017453)</csUnits><peXml Sync="TRUE"><GeographicCoordinateSystem xsi:type='typens:GeographicCoordinateSystem' xmlns:xsi='http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance' xmlns:xs='http://www.w3.org/2001/XMLSchema' xmlns:typens='http://www.esri.com/schemas/ArcGIS/3.0.0'><WKT>GEOGCS[&quot;GCS_WGS_1984&quot;,DATUM[&quot;D_WGS_1984&quot;,SPHEROID[&quot;WGS_1984&quot;,6378137.0,298.257223563]],PRIMEM[&quot;Greenwich&quot;,0.0],UNIT[&quot;Degree&quot;,0.0174532925199433],AUTHORITY[&quot;EPSG&quot;,4326]]</WKT><XOrigin>-400</XOrigin><YOrigin>-400</YOrigin><XYScale>11258999068426.238</XYScale><ZOrigin>-100000</ZOrigin><ZScale>10000</ZScale><MOrigin>-100000</MOrigin><MScale>10000</MScale><XYTolerance>8.983152841195215e-09</XYTolerance><ZTolerance>0.001</ZTolerance><MTolerance>0.001</MTolerance><HighPrecision>true</HighPrecision><LeftLongitude>-180</LeftLongitude><WKID>4326</WKID><LatestWKID>4326</LatestWKID></GeographicCoordinateSystem></peXml></coordRef><LayerFile>{"type":"CIMLayerDocument","version":"2.7.0","build":26828,"layers":["CIMPATH=map/estonia_new_iba_boundaries_attributes.xml"],"layerDefinitions":[{"type":"CIMFeatureLayer","name":"Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes","uRI":"CIMPATH=map/estonia_new_iba_boundaries_attributes.xml","sourceModifiedTime":{"type":"TimeInstant"},"useSourceMetadata":true,"description":"Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes","layerElevation":{"type":"CIMLayerElevationSurface"},"expanded":true,"layer3DProperties":{"type":"CIM3DLayerProperties","castShadows":true,"isLayerLit":true,"layerFaceCulling":"None","maxDistance":-1,"minDistance":-1,"preloadTextureCutoffHigh":0,"preloadTextureCutoffLow":0.25,"textureCutoffHigh":0.25,"textureCutoffLow":1,"useCompressedTextures":true,"verticalExaggeration":1,"exaggerationMode":"ScaleZ","verticalUnit":{"uwkid":9001},"lighting":"OneSideDataNormal"},"layerType":"Operational","showLegends":true,"visibility":true,"displayCacheType":"Permanent","maxDisplayCacheAge":5,"showPopups":true,"serviceLayerID":-1,"refreshRate":-1,"refreshRateUnit":"esriTimeUnitsSeconds","blendingMode":"Alpha","autoGenerateFeatureTemplates":true,"featureElevationExpression":"Shape.Z","featureTable":{"type":"CIMFeatureTable","displayField":"Site_Name","editable":true,"dataConnection":{"type":"CIMStandardDataConnection","workspaceConnectionString":"DATABASE=..\\..\\..\\..\\..\\Tom.Scott\\OneDrive - BirdLife International\\Sites\\IBA\\Estonia 2022\\polygons\\EstoniaUpdatedBoundariesTS","workspaceFactory":"Shapefile","dataset":"Estonia_New_IBA_Boundaries_Attributes","datasetType":"esriDTFeatureClass"},"studyAreaSpatialRel":"esriSpatialRelUndefined","searchOrder":"esriSearchOrderSpatial"},"htmlPopupEnabled":true,"selectable":true,"featureCacheType":"Session","displayFiltersType":"ByScale","featureBlendingMode":"Alpha","labelClasses":[{"type":"CIMLabelClass","expressionTitle":"Custom","expression":"$feature['Estonia_New_IBA_Boundaries.nimi']","expressionEngine":"Arcade","featuresToLabel":"AllVisibleFeatures","maplexLabelPlacementProperties":{"type":"CIMMaplexLabelPlacementProperties","featureType":"Polygon","avoidPolygonHoles":true,"canOverrunFeature":true,"canPlaceLabelOutsidePolygon":true,"canRemoveOverlappingLabel":true,"canStackLabel":true,"connectionType":"Unambiguous","constrainOffset":"NoConstraint","contourAlignmentType":"Page","contourLadderType":"Straight","contourMaximumAngle":90,"enableConnection":true,"featureWeight":0,"fontHeightReductionLimit":4,"fontHeightReductionStep":0.5,"fontWidthReductionLimit":90,"fontWidthReductionStep":5,"graticuleAlignmentType":"Straight","keyNumberGroupName":"Default","labelBuffer":15,"labelLargestPolygon":true,"labelPriority":-1,"labelStackingProperties":{"type":"CIMMaplexLabelStackingProperties","stackAlignment":"ChooseBest","maximumNumberOfLines":3,"minimumNumberOfCharsPerLine":3,"maximumNumberOfCharsPerLine":24,"separators":[{"type":"CIMMaplexStackingSeparator","separator":" ","splitAfter":true},{"type":"CIMMaplexStackingSeparator","separator":",","visible":true,"splitAfter":true}]},"lineFeatureType":"General","linePlacementMethod":"OffsetCurvedFromLine","maximumLabelOverrun":80,"maximumLabelOverrunUnit":"Point","minimumFeatureSizeUnit":"Map","multiPartOption":"OneLabelPerPart","offsetAlongLineProperties":{"type":"CIMMaplexOffsetAlongLineProperties","placementMethod":"BestPositionAlongLine","labelAnchorPoint":"CenterOfLabel","distanceUnit":"Percentage","useLineDirection":true},"pointExternalZonePriorities":{"type":"CIMMaplexExternalZonePriorities","aboveLeft":4,"aboveCenter":2,"aboveRight":1,"centerRight":3,"belowRight":5,"belowCenter":7,"belowLeft":8,"centerLeft":6},"pointPlacementMethod":"AroundPoint","polygonAnchorPointType":"GeometricCenter","polygonBoundaryWeight":0,"polygonExternalZones":{"type":"CIMMaplexExternalZonePriorities","aboveLeft":4,"aboveCenter":2,"aboveRight":1,"centerRight":3,"belowRight":5,"belowCenter":7,"belowLeft":8,"centerLeft":6},"polygonFeatureType":"General","polygonInternalZones":{"type":"CIMMaplexInternalZonePriorities","center":1},"polygonPlacementMethod":"HorizontalInPolygon","primaryOffset":1,"primaryOffsetUnit":"Point","removeExtraWhiteSpace":true,"repetitionIntervalUnit":"Point","rotationProperties":{"type":"CIMMaplexRotationProperties","rotationType":"Arithmetic","alignmentType":"Straight"},"secondaryOffset":100,"strategyPriorities":{"type":"CIMMaplexStrategyPriorities","stacking":1,"overrun":2,"fontCompression":3,"fontReduction":4,"abbreviation":5},"thinningDistanceUnit":"Point","truncationMarkerCharacter":".","truncationMinimumLength":1,"truncationPreferredCharacters":"aeiou","truncationExcludedCharacters":"0123456789","polygonAnchorPointPerimeterInsetUnit":"Point"},"name":"Class 1","priority":-1,"standardLabelPlacementProperties":{"type":"CIMStandardLabelPlacementProperties","featureType":"Line","featureWeight":"None","labelWeight":"High","numLabelsOption":"OneLabelPerName","lineLabelPosition":{"type":"CIMStandardLineLabelPosition","above":true,"inLine":true,"parallel":true},"lineLabelPriorities":{"type":"CIMStandardLineLabelPriorities","aboveStart":3,"aboveAlong":3,"aboveEnd":3,"centerStart":3,"centerAlong":3,"centerEnd":3,"belowStart":3,"belowAlong":3,"belowEnd":3},"pointPlacementMethod":"AroundPoint","pointPlacementPriorities":{"type":"CIMStandardPointPlacementPriorities","aboveLeft":2,"aboveCenter":2,"aboveRight":1,"centerLeft":3,"centerRight":2,"belowLeft":3,"belowCenter":3,"belowRight":2},"rotationType":"Arithmetic","polygonPlacementMethod":"AlwaysHorizontal"},"textSymbol":{"type":"CIMSymbolReference","symbol":{"type":"CIMTextSymbol","blockProgression":"TTB","depth3D":1,"extrapolateBaselines":true,"fontEffects":"Normal","fontEncoding":"Unicode","fontFamilyName":"Tahoma","fontStyleName":"Regular","fontType":"Unspecified","haloSize":1,"height":10,"hinting":"Default","horizontalAlignment":"Left","kerning":true,"letterWidth":100,"ligatures":true,"lineGapType":"ExtraLeading","symbol":{"type":"CIMPolygonSymbol","symbolLayers":[{"type":"CIMSolidFill","enable":true,"color":{"type":"CIMRGBColor","values":[0,0,0,100]}}]},"textCase":"Normal","textDirection":"LTR","verticalAlignment":"Bottom","verticalGlyphOrientation":"Right","wordSpacing":100,"billboardMode3D":"FaceNearPlane"}},"useCodedValue":true,"visibility":true,"iD":-1}],"renderer":{"type":"CIMSimpleRenderer","patch":"Default","symbol":{"type":"CIMSymbolReference","symbol":{"type":"CIMPolygonSymbol","symbolLayers":[{"type":"CIMSolidStroke","enable":true,"capStyle":"Round","joinStyle":"Round","lineStyle3D":"Strip","miterLimit":10,"width":1,"color":{"type":"CIMRGBColor","values":[255,0,197,100]}},{"type":"CIMSolidFill","enable":true,"color":{"type":"CIMRGBColor","values":[130,130,130,0]}}]}}},"scaleSymbols":true,"snappable":true}]}</LayerFile></DataProperties><SyncDate>20230517</SyncDate><SyncTime>18143100</SyncTime><ModDate>20230517</ModDate><ModTime>18143100</ModTime></Esri><dataIdInfo><envirDesc Sync="TRUE">Microsoft Windows 10 Version 10.0 (Build 22000) ; Esri ArcGIS 13.0.3.36057</envirDesc><dataLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></dataLang><idCitation><resTitle Sync="TRUE">Pohjamadalate</resTitle><presForm><PresFormCd value="005" Sync="TRUE"></PresFormCd></presForm></idCitation><spatRpType><SpatRepTypCd value="001" Sync="TRUE"></SpatRepTypCd></spatRpType></dataIdInfo><mdLang><languageCode value="est" Sync="TRUE"></languageCode><countryCode value="EST" Sync="TRUE"></countryCode></mdLang><distInfo><distFormat><formatName Sync="TRUE">Shapefile</formatName></distFormat><distTranOps><transSize Sync="TRUE">0.000</transSize></distTranOps></distInfo><mdHrLv><ScopeCd value="005" Sync="TRUE"></ScopeCd></mdHrLv><mdHrLvName Sync="TRUE">dataset</mdHrLvName><refSysInfo><RefSystem><refSysID><identCode code="4326" Sync="TRUE"></identCode><idCodeSpace Sync="TRUE">EPSG</idCodeSpace><idVersion Sync="TRUE">6.2(3.0.1)</idVersion></refSysID></RefSystem></refSysInfo><spatRepInfo><VectSpatRep><geometObjs Name="Pohjamadalate"><geoObjTyp><GeoObjTypCd value="002" Sync="TRUE"></GeoObjTypCd></geoObjTyp><geoObjCnt Sync="TRUE">0</geoObjCnt></geometObjs><topLvl><TopoLevCd value="001" Sync="TRUE"></TopoLevCd></topLvl></VectSpatRep></spatRepInfo><spdoinfo><ptvctinf><esriterm Name="Pohjamadalate"><efeatyp Sync="TRUE">Simple</efeatyp><efeageom code="4" Sync="TRUE"></efeageom><esritopo Sync="TRUE">FALSE</esritopo><efeacnt Sync="TRUE">0</efeacnt><spindex Sync="TRUE">FALSE</spindex><linrefer Sync="TRUE">TRUE</linrefer></esriterm></ptvctinf></spdoinfo><eainfo><detailed Name="Pohjamadalate"><enttyp><enttypl Sync="TRUE">Pohjamadalate</enttypl><enttypt Sync="TRUE">Feature Class</enttypt><enttypc Sync="TRUE">0</enttypc></enttyp><attr><attrlabl Sync="TRUE">FID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">FID</attalias><attrtype Sync="TRUE">OID</attrtype><attwidth Sync="TRUE">4</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Internal feature number.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Sequential unique whole numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape</attalias><attrtype Sync="TRUE">Geometry</attrtype><attwidth Sync="TRUE">0</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Feature geometry.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Coordinates defining the features.</udom></attrdomv></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">SitRecID</attrlabl><attalias Sync="TRUE">SitRecID</attalias><attrtype Sync="TRUE">Integer</attrtype><attwidth Sync="TRUE">10</attwidth><atprecis Sync="TRUE">10</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Site_Name</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Site_Name</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">SpeciesUpd</attrlabl><attalias Sync="TRUE">SpeciesUpd</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">DelTxt_New</attrlabl><attalias Sync="TRUE">DelTxt_New</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Source_New</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Source_New</attalias><attrtype Sync="TRUE">String</attrtype><attwidth Sync="TRUE">254</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape_Leng</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape_Leng</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale></attr><attr><attrlabl Sync="TRUE">Shape_Area</attrlabl><attalias Sync="TRUE">Shape_Area</attalias><attrtype Sync="TRUE">Double</attrtype><attwidth Sync="TRUE">19</attwidth><atprecis Sync="TRUE">0</atprecis><attscale Sync="TRUE">0</attscale><attrdef Sync="TRUE">Area of feature in internal units squared.</attrdef><attrdefs Sync="TRUE">Esri</attrdefs><attrdomv><udom Sync="TRUE">Positive real numbers that are automatically generated.</udom></attrdomv></attr></detailed></eainfo><mdDateSt Sync="TRUE">20230517</mdDateSt></metadata>
Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: FW: Uute merekaitsealade ettepanekud
Kuupäev: 2023-06-06 07:36
From: Kaarel Võhandu <
[email protected]>
Sent: Tuesday, June 6, 2023 10:00 AM
To: KeM Keskkonnaministeerium <
[email protected]>; KeA Info <
[email protected]>
Cc: Mariliis Paal <
[email protected]>
Subject: Uute merekaitsealade ettepanekud
Lgp. Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet
Eesti Ornitoloogiaühingul valmis eelmisel aastal analüüs<https://www.eoy.ee/ET/17/240/mereliste-rahvusvahelise-tahtsusega-linnualade-uuendamine/> rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumeid ületavate merelindude peatumisalade kohta. Kõik need alad oleme esitanud Birdlife Internationalile, kes kontrollis alade vastavust kriteeriumitele ning tunnistas kõik meie välja pakutud alad rahvusvaheliselt tähtsateks linnualadeks (IBA-d). Käesolevaga esitame ettepanekud nelja uue looduskaitseala loomiseks. Lisaks neile on koostamisel veel seitse uue looduskaitseala loomise ettepanekut, mis loodame esitada juuni kuu jooksul. Kolmandas etapis teeme ettepanekud olemasolevate kaitse- ja hoiualade piiride laiendamiseks, nii et need kataksid kõik olulised veelindude peatumiskohad.
Vastavalt Euroopa Liidu Elurikkuse strateegiale on liikmesriikidel kohustus võtta kaitse alla 30% maismaast ja 30% merealast. Meie IBA-de analüüsi tulemusena on Eestis rahvusvaheliselt tähtsate linnualade kriteeriumitele vastavaid alasid 29,7% merealast. Seega on Eesti riigil võimalus Elurikkuse strateegia eesmärgid suures osas täita IBA-de täiendava kaitse alla võtmisega.
Parimat,
Kaarel Võhandu
--
Kaarel Võhandu
Juhataja / CEO
Eesti Ornitoloogiaühing / Birdlife Estonia
E-mail:
[email protected]<mailto:
[email protected]>
Tel: +3725287694
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.