Kiri

KORRALDUS 28.10.2024 nr DM-129017-11 Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/522360 väljastamine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 26, § 32, § 35 ning lähtudes aktsiaseltsi KIIRKANDUR (registrikood 10111516) esitatud taotlusest, otsustan: 1.1. Anda aktsiaseltsile KIIRKANDUR (registrikood 10111516) geoloogilise uuringu luba nr L.MU/522360 Uljaste uuringuruumis, kehtivusajaga viis aastat (lisatud). 1.2. Geoloogilise uuringu loale nr L.MU/522360 kantakse järgnevad tingimused: 1.2.1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Kirde regiooni ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 1.2.2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 1.2.3. Uuringu tegemisel on keelatud masinatega liigelda vääriselupaikadel VEP nr.212875 ja VEP nr.107059. 1.3. Korraldus jõustub aktsiaseltsile KIIRKANDUR (registrikood 10111516) teatavaks tegemisest. Geoloogilise uuringu luba ei anna uuringuloa omajale garantiid, et talle hilisemalt antakse maavara kaevandamise luba ning geoloogilise uuringu loa saamisel ei teki õiguspärast ootust kaevandamisloa saamiseks. 2. ASJAOLUD Aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516, aadress Harju maakond, Harku vald, Harkujärve küla, Järvekalda tee 1, 76912) esitas Keskkonnaametile taotluse nr T- L.MU/1024915 geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks Uljaste uuringuruumis. Uuringu loa taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (edaspidi KOTKAS) 29.06.2024 dokumendina nr DM-129017-1. Taotletav uuringuruum asub Uljaste külas, Vinni vallas, Lääne-Viru maakonnas, riigiomandisse kuuluval katastriüksusel Sonda metskond 16 (katastritunnus 70201:003:0400), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav uuringuruumi teenindusala pindala on 19,57 ha. Taotletav uuringuruum koosneb kahest lahustükist. Geoloogilise uuringu käigus planeeritakse rajada kuni 35 uuringukaeveõõnt ja kuni 35 uuringupuurauku maksimaalse uurimissügavusega kuni 20 m. Taotletava loa kehtivusaeg on viis (5) aastat. Uuritavaks maavaraks on liiv ja kruus. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, kruusa füüsikalis- mehaanilised omadused). Mõõdetakse veetase uuringupunktides. Uuringu teostab OÜ J.Viru Markšeideribüroo. Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse aruanne varu arvele võtmiseks maavarade registris. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovitakse taotleda sinna kaevandamisõigust. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 2.1. Uuringuruum Geoloogilise uuringuloa taotluse seletuskirja kohaselt asub uuringuruum metsamaal oosilaadsetel pinnavormidel. Maapinna reljeef uuringuruumi teenindusalal on muutlik. Maapinna absoluutkõrgused on ooside jalamil 73-75 m, ooside lael kuni 87 m. Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjapoolne lahustükk kattub suures ulatuses Eesti põlevkivimaardla Sonda uuringuvälja (reg kaart 0009) põlevkivi aktiivse tarbevaru 13. plokiga ning VKG Kaevandused OÜ poolt taotletava mäeeraldisega Sonda põlevkivikaevandus. Põhjapoolset lahustükki läbib alla 1 kV elektriõhuliin AMKA.3x50+70 (VID kood 227227055), mille kaitsevööndi laius on 2 m liini teljest. Seletuskirjas on selgitatud, et uuringu tegemisel uuringu punkte liini kaitsevööndise ei rajata ja uuringuga liini ei kahjustata. Taotletava uuringuruumi teenindusala lõunapoolne lahustükk piirneb läänes vääriselupaigaga VEP nr.212875 (EELIS kood 212875), vääriselupaik VEP nr.107059 (EELIS kood 6668366) jääb ~ 1 m kaugusele. Taotletava uuringuruumi teenindusala idaservast ~ 10 m kaugusel kulgeb metsatee Mädaoja-Sonda tee nr 7020605. Uuringuruumi lõunapoolne lahustükk külgneb lääne poolt kinnistutega Loobu metskond 274 (katastritunnus 70201:001:0384), Vanaõue (katastritunnus 70201:003:0018) ja Vasemäe 2(11) (katastritunnus 70201:00:0760). Põhjapoolsele lahustükile on lähim lääne pool asuv Uhtna kinnistu (katastritunnus 70201:001:0425), kus asub ka majapidamine. Taotletava uuringuruumi lahustükkide vahelisel alal paikneb üldgeoloogilise uurimistöö loaga Kallavere kihistu uuringuruum (loa nr 333901; loa omaja Eesti Geoloogiateenistus; luba kehtib kuni 12.11.2024.a.) 2.2. Tegevused uuringuruumis Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Uuringuloa taotluse seletuskirjas on märgitud, et uuring viiakse läbi ekskavaatoriga šurfide rajamise teel ning puurmasinaga puuraukude rajamise teel. Kasulik kiht läbitakse võimalusel kuni lamamini, kuid mitte sügavamale kui 20 m maapinnast. Uuringupunktide vahekaugused jäävad üksteisest 100-200 m piiresse ning on planeeritud kaevata ühtlase võrguna ja vajadusel võrku tihendatakse. Alale planeeritakse rajada kuni 35 uuringupuurauku ja kuni 35 uuringukaeveõõnt. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Mõõdetakse veetase puuraukudes. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 2.3. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivad keskkonnahäiringud Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral tuleb vastavalt KeHJS § 11 lg-le 3 algatada keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. Kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade hulka ja on loetletud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) või on tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevusega, mille korral tuleb KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg-te 2, 2 3 ja 4 kohaselt anda eelhinnang ja kaaluda KMH vajalikkust. 3(11) Väikse uuringusügavusega geoloogiline uuring ei kuulu KeHJS § 6 lg-s 1 sätestatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, KeHJS § 6 lg-s 2 sätestatud otsustaja eelhinnangut vajavate valdkondade loetellu ega Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ toodud tegevuste hulka (st tegemist ei ole määruse nr 224 § 3 p 3 kohase süvapuurimisega (üle 1000 meetrise sügavusega puuraugud)). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (55 SE) juurde kuuluvas seletuskirjas on KeHJS § 6 lg 2 p-st 2 maavara geoloogilise uuringu ja üldgeoloogilise uurimistöö kaotamist põhjendatud sellega, et praktika on „näidanud, et eelhinnangute koostamisega kaasneb suur töömaht ja reaalset väärtust sellel ei ole, kuna uuringute mõju ei ole märkimisväärne. Praeguseks ei ole algatatud mitte ühtegi keskkonnamõju hindamist maavara geoloogilise uuringu loa ja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse menetluses. Antud juhul kuulub kavandatav tegevus KeHJS § 6 lg 2 p-s 2 mainitud valdkonda. Samas ei ole kavandatavat tegevust nimetatud määruses nr 224. Samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg-s 21 nimetatud tegevusega. Seetõttu antud juhul KMH ei ole kohustuslik, samuti ei anta eelhinnangut vastavalt KeHJS § 6 lg-le 23 ega kaaluta KMH vajalikkust. MaaPS § 28 lg 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lg 1 täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lg 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lg 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Uuringuloa taotluse seletuskirjas märgitakse, et uuringupunktide rajamine toimub tööpäevadel ja tööajal. Keskkonnaamet täpsustab, et mõistet „tööaeg“ ei reguleeri kellaajaliselt ükski käesoleval hetkel kehtiv seadus. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 7 viidatakse tööajale, kui ajale, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 43 lg 1 täpsustab, et eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Lisaks võib TLS § 52 lg 3 lugeda, et eeldatakse, et iganädalane puhkaeg antakse töötajatele laupäeval ja pühapäeval. Eelnevast nähtub, et töö- ja puhkeaja mõistete puhul võib eeldada välja kujunenud ja enamlevinud kellaaegu ja nädalapäevi, kuid nende järgimise kohustust tööandjal ei ole. TLS kehtestab mõisteid „tööaeg“ ja „tööpäev“ tavamõistest paindlikumalt. Korrakaitseseaduse § 56 määrab ajavahemiku, mille jooksul on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. Tuginedes eelnenule ja arvestades asjakohastes õigusaktides toodut, võib eeldada, et välitöid tehakse nädalapäevadel esmaspäevast reedeni, ajavahemikus kella 08.00-st kuni 17.00-ni. 4(11) Puhkepäevale ja riigipühadel on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra. 2.3.1. Mõju Natura 2000 aladele Taotletavale uuringuruumile lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala on Sirtsi loodusala (EELISe kood RAH0000540), mis asub Uljaste uuringuruumist ~1 km kaugusel lõuna ja ida suunas. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja männisinelane (Boros schneideri). Taotletavale uuringuruumile lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv linnuala on Sirtsi linnuala (EELISe kood RAH0000077), mis asub Uljaste uuringuruumist ~1 km kaugusel lõuna ja ida suunas. Liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix ) ja mudatilder (Tringa glareola). Võttes arvesse eelneva, geoloogilise uuringu jaoks läbiviidava välitöö iseloomu ja ajalist kestust, saab öelda, et geoloogilisel uuringul puudub mõju loodus-, linnualale. Kohtupraktikas on leitud, et väidetavate tagajärgedega ei pea arvestama olukorras, kus ollakse veendunud, et tagajärgede saabumine on välistatud või äärmiselt vähetõenäoline (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2001 kohtumäärus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 p 3). 2.3.2 Mõju metsale, kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele Uuringuloa taotluse seletuskirjas on märgitud, et uuring viiakse läbi ekskavaatoriga šurfide rajamise teel ning puurmasinaga puuraukude rajamise teel. Kasulik kiht läbitakse võimalusel kuni lamamini, kuid mitte sügavamale kui 20 m maapinnast. Uuringupunktide vahekaugused jäävad üksteisest 100-200 m piiresse ning on planeeritud kaevata ühtlase võrguna ja vajadusel võrku tihendatakse. Alale planeeritakse rajada kuni 35 uuringupuurauku ja kuni 35 uuringukaeveõõnt. Geoloogilise uuringu tegemisel ekskavaatoriga ja puurpingiga ei toimu metsaaladel metsa raadamist. Vajalikuks võib osutuda puude langetamine, aga see on täiendavaks aja- ja ressursikuluks ning seepärast tehakse seda möödapääsmatul vajadusel ja minimaalses mahus. Kuna ekskavaator ei ole suurem harvesterist või metsa väljaveotraktorist, siis on võimalik ekskavaatori liikumiseks kasutada olemasolul metsahoolduseks kasutatavate masinate liikumisteid. Puurpink on sarnaselt ekskavaatoriga roomikutel liikuv agregaat, kuid tunduvalt väiksemate gabariitidega. 5(11) Taotletava uuringuruumi teenindusala lõunapoolne lahustükk piirneb läänes vääriselupaigaga VEP nr.212875 (EELIS kood 212875), vääriselupaik VEP nr.107059 (EELIS kood 6668366) jääb ~ 1 m kaugusele. Eelnevast lähtudes seab Keskkonnaamet Uljaste uuringuruumi uuringuloa taotlusele järgneva kõrvaltingimuse: Uuringu tegemisel on keelatud masinatega liigelda vääriselupaikadel VEP nr.212875 ja VEP nr.107059. Oluline on silmas pidada, et geoloogiliste uuringute käigus tehtavad välitööd kestavad lühikest aega (mõne päeva). Võttes arvesse eelneva, uuringuloale seatavaid kõrvaltingimusi, geoloogilise uuringu jaoks läbiviidava välitöö iseloomu ja ajalist kestust saab öelda, et geoloogilisel uuringul puudub mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja vääriselupaikadele. 2.3.3. Heide välisõhku (müra ja peenosakesed) Uuringuruumi lõunapoolne lahustükk külgneb lääne poolt kinnistutega Loobu metskond 274 (katastritunnus 70201:001:0384), Vanaõue (katastritunnus 70201:003:0018) ja Vasemäe (katastritunnus 70201:00:0760). Põhjapoolsele lahustükile on lähim lääne pool asuv Uhtna kinnistu (katastritunnus 70201:001:0425), kus asub ka majapidamine. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning ei kasutata materjale, mis on keskkonnaohtlikud. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde käigus lühiajaliselt päevasel ajal. Oluline on silmas pidada, et geoloogiliste uuringute käigus tehtavad välitööd kestavad lühikest aega (mõne päeva). Seega on müra kestus ajutine ja lühiajaline. Võib eeldada, et geoloogilise uuringuga ei kaasne häiringuid, mis võiks piirinaabrite huve olulisel määral riivata. Uuringualal olev pinnas on looduslikult niiske, mistõttu ei teki kaevandite rajamisel ega likvideerimisel õhusaastet (ülenormatiivset peenosakeste heidet). Kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist. 2.3.4. Mõju põhjaveele Uuringuruumis läbiviidava geoloogilise uuringuga ei kaasne mõju põhjaveele. Hüdrogeoloogilistest töödest viiakse läbi veetaseme mõõtmised uuringupunktides ning ümbruskonna kraavides ja veekogudes. Veeproove ei võeta. Pärast uuringu läbiviimiseks rajatud 6(11) kaevandite ja puuraukude sulgemist taastub looduslik olukord. Geoloogiliste töödega ei avaldata mõju lähimatele veehaaretele (puur- ja salvkaevud), kuivenduskraavidele, maaparandussüsteemide toimimisele ega lähimatele veekogudele. 2.3.5 Jäätmeteke Vastavalt maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel (edaspidi JäätS) käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Uuringuloa taotluse seletuskirjas kinnitab taotleja, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Kuna antud uuringu puhul kasutatakse proovide võtmisest üle jäänud materjal ja kattepinnas ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. 2.3.6. Vibratsioon Geoloogilise uuringuga kaasnev vibratsioon on minimaalne – ei viida läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Kokkuvõtvalt Tuginedes eelnenule, arvestades tegevuse iseloomu ja senist praktikat saab öelda, et geoloogilise uuringuga ei kaasne ümbruskonnale valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ja tegevusega puudub oht suurõnnetuste või katastroofide tekkimisele. Eelpool kirjeldatud info põhjal saab öelda, et tegevusega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnal. Tegevusega kaasneda võiv häiring on lühiajaline ega levi uuringuruumi piiridest oluliselt kaugemale. Kohe peale uuringupuuraukudest ja uuringukaeveõõntest proovide võtmist suletakse need väljatud materjaliga (mida ei ole vaja kasutada laboratsoorsete katsete läbiviimiseks). Tagasitäidetud ala tihendatakse ja tasandatakse. Uuringuruumi teenindusala korrastatakse võimalikult uuringueelsesse seisukorda. Kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 7(11) 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused uuringuloa andmisel MaaPS § 1 lg 3 kohaselt kohaldatakse uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. Geoloogiline uuring on maavara arvele võtmise ja kaevandamise eesmärgil tehtav geoloogiline töö (MaaPS § 4 lg 2). Geoloogilise uuringu läbi viimine on lubatud vaid uuringuloa alusel (MaaPS § 17 lg 2). Vastavalt uuringuloa saamiseks esitab taotleja loa andjale taotluse (MaaPS § 27 lg 1). Uuringuloa andjaks on Keskkonnaamet (MaaPS § 26). Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le, keskkonnaministri 23.01.2017 määrusele nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 400 € on tasutud 29.06.2024 riigilõivuseaduse § 136 1 lg 1 kohaselt. Juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla JäätS § 35² tähenduses tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava (MaaPS § 28 lg 5). Jäätmekava koostamisel, esitamisel ja kinnitamisel lähtutakse JäätS §-ga 42¹ kehtestatud nõuetest. Uuringuloa taotluse kohaselt geoloogilise uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki ning seetõttu ei ole jäätmekava koostamine ja esitamine vajalik. Loa andja kohustus on menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal välja selgitada kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Uuringuloa andmisest keeldumise alused on nimetatud MaaPS § 35. MaaPS § 35 lg 1 p 2-8 ja p 11 ning lg 2 p 2-3 tulenevat keeldumise alust menetluse käigus ei ilmnenud, sellest tulenevat keeldumise alust ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. (vt ka p 2.3.) Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui uuringu tegemine on vastuolus riigi huvidega (MaaPS § 35 lg 1 p 9). Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riiklike huvidega. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Uuringuloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus uuringuloa andmisega (MaaPS § 35 lg 1 p 10). Keskkonnaamet saatis 17.07.2024 kirjaga nr DM-129017-4 8(11) teate avatud menetluse algatamisest ning uuringuloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, Vinni Vallavalitsusele tähtajaga kaks kuud (MaaPS § 27 lg 7). Vinni Vallavalitsus arvamust ei avaldanud. MaaPS 35 lg 2 p 1 sätestab, et uuringuloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest uuringu või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning aktsiaselts KIIRKANDUR (registrikood 10111516) ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 10.10.2024). Eelnevale tuginedes võib väita, et MaaPS §-s 35 sätestatud uuringuloa andmise keeldumise alused puuduvad. 3.2. Uuringuloa taotluse avalikustamine, otsuse eelnõu avalikustamine ja menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaamet avaldas uuringuloa menetluse algatamise teate 17.07.2024 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MaaPS § 30 lg 2) ning teavitas avatud menetluse algatamisest taotlejat aktsiaselts KIIRKANDUR ja menetlusosalisi (HMS § 40 lg 1 ja 2, § 49 lg 1) 17.07.2024 kirjaga nr DM-129017-3. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võis kavandatav tegevus puudutada, paluti uuringuloa taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Ettepanekuid ning vastuväiteid ei laekunud. Keskkonnaamet saatis 17.07.2024 kirjaga nr DM-129017-4 teate avatud menetluse algatamisest ning uuringuloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava uuringuruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele, Vinni Vallavalitsusele tähtajaga kaks kuud (MaaPS § 27 lg 7). Vinni Vallavalitsus arvamust ei avaldanud. MaaPS § 27 lg 3 alusel saatis Keskkonnaamet 17.07.2024 kirjaga nr DM-129017-5 uuringuloa taotluse riigivara valitseja volitatud asutustele Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Riigimetsa Majandamise Keskus andis nõusoleku geoloogilise uuringu tegemiseks (KOTKAS 02.09.2024 dokumendiga nr DM-129017-7) järgnevatel tingimustel: Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Kirde regiooni ( [email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 9(11) Nimetatud tingimused kantakse uuringuloa täiendavateks tingimusteks. Vastavalt HMS § 49 lg 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist, huvitatud isikule ja isikule, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada ja lg 3 taotluse esitajale, võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet pani õigusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja 11.10.2024 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (MaaPS § 30 lg 5). Ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks seati kaks nädalat. Avalikustamise käigus kirjalikke seisukohti ei laekunud. Keskkonnaamet küsis taotlejalt aktsiaselts KIIRKANDUR, riigivara volitatud asutuselt Riigimetsa Majandamise Keskuselt ja Vinni Vallavalitsuselt 10.10.2024 kirjaga nr DM-129017- 8 arvamust või vastuväiteid uuringuloa andmise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja saatmisest. Etteantud aja jooksul arvamusi ja ettepanekuid laekus. Taotleja aktsiaselts KIIRKANDUR edastas enda eelnõuga nõustuva seisukoha e-kirja teel 17.10.2024 (KOTKAS 21.10.2024 numbriga DM-129017-9). Vinni Vallavalitsus edastas enda seisukoha 21.10.2024 kirjaga nr 6-3/93-1 (KOTKAS 23.10.2024 numbriga DM-129017-10), milles nõustus geoloogilise uuringuloa väljastamisega Uljaste uuringuruumis aktsiaseltsile KIIRKANDUR. 3.3. Kaalutlused täiendavate tingimuste seadmisel HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad võib haldusorgan määrata kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). HMS § 53 kohaselt võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse seaduses või määruses sätestatud juhul või kui kõrvaltingimuseta tuleks haldusakt jätta andmata. Vastavalt määruse nr 1 § 4 lõikele 3 kantakse uuringuloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ning kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks ja vajadusel muud täiendavad nõuded. Uuringuloaga reguleeritakse vaid uuringuruumis ja uuringuruumi teenindusalal läbiviidavaid tegevusi ning 10(11)  nähakse ette leevendusmeetmeid otseselt uuringu teostamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Küll aga, toetudes Riigikohtu kohtuasjas nr 3-3-1-31-16 (p 19) toodule, tuleb silmas pidada, et Keskkonnaameti poolt väljastatavatest lubadest tulenev õigus ei ole piiranguteta ja selle adressaat peab järgima ka teisi asjakohaseid õigusakte. See tähendab, et loa omajal on kohustus järgida seadustes (looduskaitseseadus, veeseadus jm) kehtestatud asjakohaseid nõudeid ka ilma nende uuringuloa täiendavateks tingimusteks lisamiseta. Üldised uuringuloaga kaasnevad kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus‑keskkonnatasu/maapou/uuringuluba. Keskkonnaamet seab geoloogilise uuringu loale nr L.MU/522360 järgnevad tingimused: 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Kirde regiooni ( [email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Uuringu tegemisel on keelatud masinatega liigelda vääriselupaikadel VEP nr.212875 ja VEP nr.107059. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Geoloogilise uuringu luba Teadmiseks: AS Baltwood, Eesti Geoloogiateenistus, Elektrilevi OÜ, Maa-amet, OLAV NURME, Osaühing VKG Kaevandused, Põllumajandus- ja Toiduamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Vinni Vallavalitsus Valdo Tohver vanemspetsialist maapõuebüroo 11(11)  Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/522360 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR Registrikood / Isikukood 10111516 Postiaadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi J.Viru Markšeideribüroo OÜ Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Uljaste Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 19.57 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0901 Vinni vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Kruus, ehituskruus 250 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 250 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 35 Uuringukaeveõõnte arv 35 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Proovid granulomeetrilise koostise määramiseks ning füüsikalis-mehaanilisteks katseteks. Topograafiline mõõdistamine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 28.10.2024 Lõppemise kuupäev 28.10.2029 Täiendavad tingimused 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Kirde regiooni ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Uuringu tegemisel on keelatud masinatega liigelda vääriselupaikadel VEP nr.212875 ja VEP nr.107059. Geoloogilise uuringu luba Loa nr L.MU/522360 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR Registrikood / Isikukood 10111516 Postiaadress Järvekalda tee 1, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi J.Viru Markšeideribüroo OÜ Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Uljaste Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 19.57 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0901 Vinni vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Kruus, ehituskruus 250 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 250 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 35 Uuringukaeveõõnte arv 35 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Proovid granulomeetrilise koostise määramiseks ning füüsikalis-mehaanilisteks katseteks. Topograafiline mõõdistamine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kuupäev 28.10.2024 Lõppemise kuupäev 28.10.2029 Täiendavad tingimused 1. Uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Kirde regiooni ([email protected]) välitööde läbiviimisest vähemalt 10 kalendripäeva ette. 2. Kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. 3. Uuringu tegemisel on keelatud masinatega liigelda vääriselupaikadel VEP nr.212875 ja VEP nr.107059.