Eesti Geoloogiateenistus
F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere
[email protected] Teie: 09.09.2024, e-kiri
Meie: 11.09.2024 nr 1-161
Fosforiidi tehnoloogilise proovi kogumise hinnapakkumine
Täname meile tehtud hinnapäringu eest.
Lähtudes edastatud „Fosforiidi tehnoloogilise proovi kogumise“ lähteülesandest, oleme
koostanud hinnapakkumise ja lisanud selle siinsele Lisale 1. Maksumuse vorm.
Lisaks oleme lisanud hinnapakkumisele palutud standardsed korrad.
Nimidiameetriga PQ südamikpuurtöödega ning seirekaevude rajamisega saame alustada
koheselt pärast töövõtulepingu allkirjastamist.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelis Peetris
juhatuse liige
Lisad:
1. Maksumuse vorm – 4 lehel;
2. Fiona I uuringuruumis 3 PQ standardne kord – 5 lehel;
3. Fiona I uuringuruumis 3 SK standardne kord – 3 lehel;
4. Fiona I fosforiidi tehnoloogilise proovi standardne kord – 7 lehel
5. Puurtööde ja tehnoloogilise proovi kogumise ajakava – 2 lehel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437
Männiku tee 104/1 E-mail:
[email protected] ak EE701010220051598014
11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
Tellija: Eesti Geoloogiateenistus LISA 5
Lähteülesanne „Fosforiidi tehnoloogilise proovi kogumine“
Algus Lõpp
Etapi tööde lühikirjeldus alates (kalendripäeva (kalendripäeva
Nr Etapi tööde tulemi kirjeldus
töövõtulepingu sõlmimisest* lepingu lepingu
sõlmimisest) sõlmimisest)
Südamikpuurimine nõutud mahus on tehtud ja vajalik info
1 Puursüdamike kogumine 1 10 seirepuuraukude rajamiseks ning tehnoloogiliste proovide
puurtöödega jätkamiseks on kätte saadud.
Südamikpuurtööde puurimiseks vajalik varustus on
sh ettevalmistavad üldtööd 1 3 komplekteeritud ja transporditud Aru-Lõuna lubjakivikarjääris
asuvale Fiona I alale.
Kolm PQ nimidiameetriga südamikpuurauku sügausega 27-30
sh puursüdamike puurimine, puuraukude
4 9 m on puuritud, südamikukastid on transporditud Arbavere
sulgemine ja puursüdamike käitlemine
uurimiskeskusesse ja puuraugud on likvideeritud.
Südamikpuurimise puurvarustus on ära viidud.
sh puurtööde ala korrastamine 10 10
Südamikpuuraukude puurimisplatsid on korrastatud.
Kolm seirepuurauku on nõuetekohaselt rajatud sh 7
2 Põhjaveeseire puuraukude rajamine 11 27
kalendripäeva ooteaega.
Seirepuuraukude puurimiseks vajalik varustus on
sh ettevalmistavad üldtööd 1 5 komplekteeritud ja transporditud Aru-Lõuna lubjakivikarjääris
asuvale Fiona I alale.
Kolm seirepuurauku on rajatud, millest kaks avavad Leetse ja
Varangu kihistu kihte (sügavus ~25 m) ning üks avab
sh seirepuuraukude rajamine 11 19 Ordoviitsium-Kambrium veekihti Fosforiidi paiknemise
sügavusel (sügavus ~29 m). Seirepuuraukudes on tehtud
puhastuspumpamine.
Puurimise puurvarustus on ära viidud. Seirepuuraukude
sh puuraukude ümbruse korrastamine 20 21
puurimisplatsid on korrastatud.
Seitse suure diameetriga puurauku on puuritud vastavalt EGT
lähteülesandele. Vajalikus koguses fosforiidi,
Katseproovide kogumine ja tööde
3 1 90 graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi tehnoloogilised proovid
aruandlus
on käes ja viidud Arbavere uurimiskeskusesse. Platsid on
korrastatud ja aruanne on koostatud.
Puurvarustus erinavate kivimite läbimiseks ja laaduri
sh ettevalmistavad üldtööd 1 27 tühjenduskonteiner on kohale tarnitud. LDD puurmasin, selle
lisavarustus ja ekskavaator on objektile transporditud.
Seitse suure diameetriga puurauku on puuritud.
sh katseproovide puurimine ja puuraukude
28 62 Proovimaterjal on ladustatud selleks ettenähtud platsedele.
sulgemine
Puuraugud on likvideeritud.
Proovid on kogutud, segatud ja pakendatud Big-Bag
sh proovi segamine, pakendamine ja
63 69 kottidesse. Big-Bag kotid on transporditud Arbavere
transport Arbaverre
uurimiskeskusesse.
Puurvarustus on ära viidud. LDD puurimisplatsid on
sh ala korrastamine 70 76
korrastatud.
sh dokumentatsiooni vormistamine, aruande Vajalikud dokumendid ja aruanne on koostatud. ÜV akt(-id)
77 90
koostamine. on üle antud.
*Ajakava erinevad etapid kattuvad osaliselt ajaliselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
(Pakkuja nimetus)
Meelis Peetris
(pakkuja esindaja nimi)
LISA 4
Standardne kord
Fosforiidi tehnoloogilise proovi kogumine Fiona I alal
Peale selle kui glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliidi ja fosforiid kihtide lasuvussügavused
on pilootpuuraukudega välja selgitatud ja seirekaevud rajatud alustatakse tehnoloogilise
proovide saamiseks suure diameetriga puuraukude puurimisega. Suure diameetriga
puuraukude puurimist alustatakse, mitte varem kui 7 kalendripäeva pärast viimase
seirepuuraugu valmimist (seirepuurauk loetakse valminuks kui on teostatud läbipesu või
tühjenduspumpamine).
Puurtöödel on kavas kasutada vaiade puurimiseks mõeldud puurmasinat Liebherr
LRB355 (või samaväärne), mille orienteeruv mass on 100 tonni.
Suure diameetriga puurtööde etapid on järgmised:
1. Puurimisplatsi ettevalmistamine
2. Puurvarustuse transport
3. Puurvarustuse paigaldamine tööplatsil
4. Puurtööd
• Lubjakivi puurimine (Toila kihistu lamamini)
• Glaukoniidi, graptoliitargilliidi ja fosforiidi puurimine ja proovide kogumine ja
kaalumine
5. Proovide segamine
6. Proovide pakkimine, kaalumine ja transport
7. Puuraukude likvideerimine
8. Platsi korrastamine
9. Veetaseme muutuste jälgimine
1
1. Puurimisplatsi ettevalmistamine
Koostöös tellijaga märgistatakse tehnoloogiliste proovide jaoks mõeldud puuraugud
hästi ära tuntaval viisil ning mõõdetakse nende asukohad üle RTK GPS seadmega.
Puurimisplats piiratakse piirdeajaga, kus siis jäetakse piisavalt ruumi kogu tehnika
hoidmiseks, proovide segamiseks ja hoiustamiseks.
Puurimisplats peab olema tasandatud ja piisavalt hea kandevõimega, mis kannataks kuni
120 tonni kaaluva puurimistehnikaga toimetamist platsil.
Proovide segamiseks mõeldud platsid peavad olema siledad ja sellise põhjaga kus
laaduriga tehnoloogiliste proovide segamisel ei satu võõrast materjali proovide hulka.
Kuna antud projektiga ettenähtud asukohas pinnakate puudub ja puurimisplats on
kaetud vaid kohati õhukese 10-20 cm paksuse sõelmete kihiga, siis viimased kooritakse
ära ning lisaks sellele käiakse segamiseplatsid survepesuri ja tänavapuhastusharjaga üle.
2. Puurvarustuse transport
Koostöös alltöövõtjaga transporditakse puurimisplatsile järgmist puurvarustust:
- Puurmasin Liebherr LRB355, kus siis:
- puurtoru välimine d1180mm/ sisemine d1100mm
- puurkopp välimine d1060mm/ sisemine d1000mm
- Laadur Cat 962M, mass 21 tonni (proovide segamiseks)
- Laaduri 5m³ tühjenduskonteiner
- Ekskavaator (puurmasinale abiks)
- Soojak tööriiete vahetamiseks, lõunatamiseks
- Välikäimla
- Big-Bag kotid 40 tk
- Diiselgeneraator (haagise peal)
- Veemahuti IBC, 2 tk
- Puurkaevupump ja veevoolikud
- Bensiinimootoriga veepump ja voolikud
3. Puurvarustuse paigaldamine tööplatsil
Kohale toodud puurvarustus paigaldatakse selleks ettenähtud kohtadesse. Puurmasin
(Liebherr LRB355) pannakse kokku ja seatakse tööks valmis.
2
Joonis 1. Puuraukude ja proovide ladustamisplatside paiknemise skeem Fiona I alal
(Aluskaart: Maa-amet WMS).
3
4. Puurtööd
Kui puurvarustus on paigas ja puurmasin on kokku pandud alustatakse puurtöödega.
Suure diameetriga uuringupuuraukude puurimine algab Ø1200 mm puurmantli
sektsiooni puurimisega pinnasesse ostsillaatori või puurajamiga (Kelly vardaga
puurimine). Pärast puurmantli sektsiooni puurimist pinnasesse puuritakse materjal
puurmantlist välja puurkopaga. Puurmantli sektsioon pikendatakse ning puuritakse
sügavamale sisse, misjärel puuritakse materjal puurmantlist välja puurkopaga. Protsessi
korratakse kuni jõutakse ettemääratud puurimissügavuseni.
Esimeses etapis puuritakse karbonaatsete kivimite lasundit kuni Toila kihistu lamamini
läbi. Nendest kihtidest proove ei võeta. Materjali ladustatakse eraldi hunnikusse.
Järgmise etapina puuritakse glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliidi ja fosforiidi lasundeid,
kasutades sama puurimismetoodikat. Iga mainitud kihi esimene ja viimane tõste
pannakse eraldi hunnikutesse, et vältida proovideks kogutava põhikuhja aherdumist.
Peale vajaliku proovimaterjali väljatõstmist raputatakse see puurkopast otse laaduri
noole otsas olevasse tühjenduskonteinerisse. Seejärel võetakse prooviga täidetud
konteiner laaduri küljest ära, pannakse selle noole külge nn kraanakaal, millega
kaalutakse konteinerit. Iga tõste materjali kaalud dokumenteeritakse vastavate
sügavusvahemike kaupa. Kaalumise eesmärgiks antud etapil on jälgida väljatõstetud
materjali väljatuleku vastavust nõuetele.
5. Proovide segamine
Tehnoloogilised proovid ladustatakse selleks ettevalmistatud puhastatud platsidele. Iga
pinnaseliigi jaoks nähakse ette omaette ladustamise platsi. Platsi aluspõhi peab olema
ettevalmistatud selliselt, et ei toimuks proovimaterjali aherdumist ning segunemist
maapinnaga.
Tehnoloogilisi proove segatakse eraldi liikide kaupa (fosforiit, glaukoniitliivakivi,
graptoliitargilliit) Tellija poolt ette antud juhenddokumendi (HD Lisas 3) alusel
homogeenseks seguks.
Glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliidi proove hakatakse segama, kui on kogunenud
nõutud kaks tonni proovimaterjali.
Fosforiidi proovimaterjali segatakse kahes etapis:
Esimeses etapis segatakse fosforiidi tehnoloogiline proov ainult ühest puuraugust, et
kontrollida proovi segamise tehnikat ja homogeensust. Tellija esindaja kogub segatud
tehnoloogilisest proovist kolm (3) laboriproovi P2O5 sisalduste määramiseks ja
südamikuga puurimisel saadud laboriproovi tulemustega võrdlemiseks.
4
Teises etapis segatakse kokku kõikide puuraukude fosforiidi tehnoloogilised proovid (sh
esimese etapi proov) homogeenseks prooviks. Homogeensest proovist kogub Tellija
esindaja laboriproovi(d), millega kontrollitakse segamise kvaliteeti ja HD Lisas 3 toodud
juhenddokumendi järgimist.
6. Proovide pakkimine, kaalumine ja transport
Kui nõutud proovide kogused on käes ning fosforiidiproovide analüüsitulemused on Tellija
jaoks rahuldavad ja/või Tellija käest on saadud vastav kooskõlastas, täidetakse
proovimaterjal suurtesse kottidesse.
Homogeniseeritud tehnoloogilise proovi materjal pakitakse suurtesse, vähemalt ühe
tonnise kandejõuga, ilma väljalasketoruta, üleval servas nelja sangaga, valgest
polüpropüleenkangast kottidesse (nn Big-Bag).
Homogeniseeritud tehnoloogilise prooviga täidetud kotid kaalutakse, nende massid
fikseeritakse. Kaalumise täpsus peab olema vähemalt ±5% või parem.
Tehnoloogilise proovimaterjaliga täidetud kotid markeeritakse niiskuskindla
kirjutusvahendiga või aerosoolvärviga. Kottidele kantakse järgmine info:
• ID,
• kuupäev,
• materjal,
• mass kg täpsusega.
Täidetud ja markeeritud kotid transporditakse Arbavere maapõue uurimiskeskusse ja
laetakse maha Tellija poolt määratud kohas.
Kõigi kottide info kantakse Exceli tabelisse.
5
7. Puuraukude likvideerimine
Iga suure diameetriga uuringupuurauk suletakse vahetult peale selle puurimist ja selle
puurauguga seotud vajalike toimingute tegemist.
Kuna Tiskre ja Kallavere kihistute puhul on tegemist vettandvate intervallidega, siis nende
ulatuses täidetakse puurauk liivaga.
Türisalu kihti kui veepidet täidetakse saviga. Varangu, Leetse ja Toila kihistute intervalli
täidetakse betooniga.
Puuraukudest kust graptoliitargilliidi (Türisalu kihistu) intervallist tehnoloogilist proovi ei
võeta kogu sellest intervallist väljapuuritud materjal paigutatakse vaheldumisi betooniga
Varangu, Leetse ja Toila kihistute intervalli tasemele. Esimesena pumbatakse ~0,5 m³
betooni, siis laaduri abil kallatakse puurauku väljapuuritud ~0,5 m³ graptoliitargilliiti
(~1,0 t). Vajadusel enne puurauku panemist materjal purustatakse laaduri külge käiva
mobiilse purustiga. Seda skeemi jätkatakse kuni kogu sellest puuraugust pärit
graptoliitargilliit on sinna betooniga vaheldumisi tagasi pandud. Arvestuslikult tekib sinna
4 x 40 cm betooniga läbi immutatud ja sama paksude betoonikihtidega vahelduvat
purustatud graptoliitargilliidi vahekihti. Sellisel moel tekitatava kihilise „koogi“
orienteeruv paksus on 3,2 m. Ülejäänud puuraugu osa (~2,8 ) kuni Toila kihistu ülemise
piirini täidetakse betooniga.
Ülejäänud puuraugu osa alates Sillaoru kihistu lamamist kuni maapinnani välja
täidetakse väljatud karbonaatse materjaliga. Puuraugu viimased 30-40 cm täidetakse
betooniga takistamaks sadevee imbumist puuraugu suudme kaudu.
Puuraugu likvideerimise ajal eemaldatakse manteltorud järk-järgult ning samaaegselt
teostatakse puuraugu tagasitäitmine materjaliga ja betoneerimine. Betoon pumbatakse
puurauku toru või londi abil, mille ots peab jääma mitte kõrgemale kui kaks meetrit all
pool olevate intervallide isoleerimiseks paigaldatud savikorkist. Eesmärgiks on säilitada
savikorgi terviklikkust ning tagada ühtlase betoonkihi tekkimist.
8. Platsi korrastamine
Kui kõik puurtööd on lõpetatud pannakse varustus kokku ja viiakse tööplatsi pealt ära.
Tekkinud jäätmed utiliseeritakse. Plats korrastatakse, rasketehnikaga segikeeratud
pinnas tasandatakse.
9. Veetaseme muutuste jälgimine
Suure diameetriga puuraukude puurimisel maapinnast kõrgema põhjaveetaseme tõttu
tekkida võivate probleemide ennetamiseks jälgitakse põhjaveetaset eelnevalt puuritud
6
Ordoviitsium-Kambrium põhjaveekihti avavates seirekaevudes. EGT korraldab
seirepuurkaevudesse veetasemeandurite paigalduse ja andmete jälgimise vastavalt
seireprogrammile.
Põhjaveetaseme muutuste jälgimist alustatakse koheselt pärast andurite paigaldust.
7
LISA 2
Standardne töökord
Fiona I uuringuruumis kolme südamikpuuraugu (PQ) puurtööd
Sissejuhatus
Järgmine tekst kirjeldab geoloogiliste südamikpuuraukude puurimisega seotud tööetappe.
Reeglina eelneb sellele tutvumine puuraukude asukohtadega ja vajalike eeltööde mahu
määramine. Puurija hindab kohapeal, kas on vaja rajada ligipääsuteed, ülesõidud sh teostada
raietöid. Samuti uuritakse veega varustamise võimalusi. Vajadusel kooskõlastatakse tellijaga
puuraukude asukohtade nihutamisi ja peetakse läbirääkimisi ligipääsude osas RMK, PMA, muu
maavaldaja või omanikuga. Järgnevalt kirjeldatud tööde teostamine eeldab kõikide vajalike
lubade ja kooskõlastuste olemasolu.
Meeskonna vastutuse ja ülesannete jaotus
Puurmeistri kohustused on järgmised:
• puurmasina ja tööplatsi ettevalmistamine puurtöödeks;
• puurmasina paigaldamisega seotud tööd;
• puuraugu (-kaevu) puurimise tehnoloogilise protsessi läbiviimine;
• valib optimaalsed puurimisrežiimid;
• tegeleb puurimisega seotud dokumentatsiooniga;
• valmistab ette puuraugu geofüüsikalisteks uuringuteks;
• hädavajalikke meetmete rakendamine õnnetuste ja komplikatsioonide
likvideerimiseks;
• puurkaevu (-augu) manteldamise ja tsementeerimise tööde ettevalmistamine ja
teostamine;
• kõigi puukaevu (-augu) proovimisega seotud tööde teostamine;
• jälgib süsteemi korrektset toimimist.
Puurija abi kohustused on järgmised:
• osalemine puurmasina ja tööplatsi ettevalmistamises puurtöödeks;
• osalemine puurmasina paigaldamisega seotud töödes;
• puurimisseadmete ja tööriistade kontrollimine;
• puurmuda ettevalmistamine ja selle parameetrite kontrollimine;
• jälgib uhtevedeliku taseme muutust ja selle vajaliku koguse olemasolu;
• osalemine puur- ja manteltorude sisse- ja väljatõstmise operatsioonides;
• osalemine puurimisseadmete remondis;
• puurlahupumba käivitamine ja paigaldamine, selle töö jälgimine;
• aitab geoloogi puursüdamikuga töötamisel;
• täidab puurmeistri juhiseid.
Geoloogiliste puuraukude puurimise tööprotsessi etapid
1. Tööplatside ettevalmistustööd.
2. Puurpingi ja varustuse transport (mobiliseerimine).
3. Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine.
4. Puuraugu puurimine.
5. Geofüüsikalised uuringud (EGT).
6. Puuraugu likvideerimine.
7. Puursüdamiku transport Arbavere.
8. Puuraugu täpsete koordinaatide ja ü.m.p kõrguse mõõtmine (EGT).
9. Puurpingi ja varustuse transport (demobiliseerimine).
10. Platsi korrastamine.
1. Tööplatside ettevalmistustööd.
Alustatakse puuraugu asukoha maha märkimisega GPS seadme abil kaugelt hästi ära tuntaval
viisil. Puuraugu kõrguste mõõtmine tehakse reaalaja kinemaatilise (RTK) GNSS
positsioneerimisseadmega Trimble VRS Now püsijaamade võrgus.
Vajadusel teostatakse võsa ja puude raiet ning rajatakse ligipääsuteed ja ülesõidud. Vajadusel
tasandatakse maapinda. Plats peab jääma võimalikult tasane ning stabiilne. Vahetult puurpingi
töötsooni jäävad kännud tuleb kas välja juurida või saagida maapinnaga tasa, et tagada
puurimismeeskonna tööohutus.
Orienteeruvad minimaalsed puurimisplatsi mõõtmed on 15 × 4 m, kusjuures puudest täiesti
vaba ala laius peab olema vähemalt 3 m. Siia ei kuulu ligipääsud ja transpordivahendite
hoidmise platsid. Neid paigutatakse vastavalt olukorrale ja optimaalsetele võimalustele.
2. Puurpingi ja varustuse transport
Puurvarustus transporditakse objektile vahetult enne tööplatsi ettevalmistust. Puurvarustuse
koosseisu kuuluvad puurtorud, kroonid, wire-line komplektid, manteltorud, mantlikingad,
veemahutid ja paakauto, puurlahuse valmistamise süsteem, puurlahuse komponendid, pumbad
ja voolikud, savigraanulid, puurpingi vajalikud varuosad ja hooldusvedelikud, telgid, tööriistad,
keevitusseade, elektrigeneraator, üleminekud, geoloogi varustus, valveseadmed jne.
Kui kõik vajalik on koos, siis transporditakse kõik puurimiseks vajalik puuraugu asukohta.
3. Puurpingi puuraugule paigutamine ja abivarustuse monteerimine
Puurpink ja vajalik abivarustus seadistatakse eelnevalt ettevalmistatud puurimisplatsile.
Puurpink nivelleeritakse hüdrauliliste tugijalgade ja vesiloodi abil, tõstetakse ja fikseeritakse
puurimismast. Sätitakse paika vajalikud veeliinid. Seadistatakse ja kontrollitakse wire-line
komplekti põhisõlmed (juht- ehk välistoru, overshot, süstik ehk sisetoru, südamiku kest,
südamiku murdjad, kroonid).
4. Puuraugu puurimine
Juhul kui pinnakate (kvaternaarisetted) on piisavalt seotud ja nende paksus ei ületa ühte meetrit,
siis alustatakse kohe wire-line meetodiga südamikpuurtöid. Südamikpuurimisel kasutatakse
PQ3 nimidiameetriga puurvarustust.
Kui nüüd wire-line meetodiga puurides ei saa kvaternaarisetetest nõutavas koguses
puursüdamikku või kui pinnakate on eelpooltoodust paksem alustatakse puurtöid
kuivpuurimise meetodiga.
Kui pudedad setted on läbitud kindlustatakse see osa puuraugust metallmantli abil (PW
nimidiameeter). Enne puuraugu likvideerimist tõmmatakse need võimalusel välja. Kui
väljatõmbamine ei õnnestu, siis lõigatakse manteltoru 0,5 m sügavuselt maapinnast.
Monoliitsete ja vähelõheliste kivimite esinemisel puuritakse pooleteist kuni kolme meetri
jooksudena. Keerulisema läbilõike puhul on jooksud lühemad, mis on seotud puursüdamiku
kinni kiilumise ja/või materjali välja uhtumisega puurlahuse poolt.
Tehnilise kirjelduse kohasel puuritakse kokku kolm südamikpuurauku. Puurimine lõppeb kui
jõutakse vähemalt kolme meetri ulatuses Tiskre kihistusse. Eeldatav Kallavere kihistu lamam
on 24,5 m sügavusel, sellest lähtudes puuraugu orienteeruvaks sügavuseks on 27,5 m.
Kokkuvõtvalt on puurimistsükkel järgmine:
1) Puuritakse poolteist meetrit laetud topelttoruga (süstik ehk sisemine toru koos päisega
+ juhttoru ehk välimine toru);
2) Ühendatakse puurtorud pöördpeast lahti;
3) Overshoti abil püütakse süstik puurtorudest välja;
4) Saadetakse overshoti abil koheselt teine süstik puurtorude kaudu alla;
5) Ühendatakse puurtorud pöördpea külge tagasi ning hakatakse süstikut puurlahuse abil
alla pumpama;
6) Surutakse puursüdamik süstikust välja;
7) Puursüdamik asetatakse geoloogi laua peale spetsiaalsesse renni;
8) Selleks ajaks on teine süstik alla jõudnud ning algas järgmise jooksu puurimine;
9) Järgmisena hakatakse ette valmistama äsja tühjaks tehtud süstikut järgnevaks alla
laskmiseks. Südamiku kesta poolmed vajadusel puhastatakse ning pannakse süstikusse
tagasi;
10) Tsükkel kordub.
Kui puursüdamik on asetatud selleks ette nähtud rennile, järgnevad tööd:
1) Puursüdamikult puurlahuse jääkide maha pesemine harja ja puhta veega;
2) Käesoleva jooksu infoga sildi (nn „birka“) koostamine;
3) Puursüdamiku paigutamine eelnevalt markeeritud puursüdamiku kasti;
4) Kui väljapuuritud kivim on pude, siis sellist südamikku pannakse täiendavalt sobivasse
plastikrenni.
5) Käesoleva jooksu sügavuse märkimine noole ja numbriga kasti vahelauale
(puursüdamikust alla poole);
6) Klotsi paigutamine südamikukasti lahtrisse jääva tühja ruumi täitmiseks;
7) Puursüdamiku kastidest tehakse pildid koos mõõdulindiga.
Pinnakate ja karbonaatsete kivimite osa puurimisel kasutatakse reeglina uhtevedelikuna tavalist
vett. Alates Leetse kihistu glaukoniidirikkast liivakivist toimub puurimine eranditult puurlahuse
abil tagamaks nõuetele vastavat maksimaalset puursüdamiku väljatulekut.
5. Geofüüsikalised uuringud (EGT)
Vahetult peale südamikpuuraugu puurimist teostab EGT puuraugu loodusliku gamma kiirguse
ja kivimi tiheduse (Gamma-Gamma) sondeerimist.
6. Puuraugu likvideerimine
Kõik kolm südamikpuurauku likvideeritakse kohe peale nõutud puurimise sügavuse
saavutamist ja geofüüsikaliste uuringute teostamist EGT poolt. Likvideerimine toimub tabelis
3 toodud skeemi kohaselt. Täpsed intervallid fikseeritakse „Puuraugu lõpetamise ja
likvideerimise aktis“.
Tabel 3. Puuraugu likvideerimise põhimõtteline skeem.
Kivimid Täitematerjal
Pinnakate Pinnakate materjal
Veekiht (Ordoviitsium) Killustik
Puuraugu osa alates antud kivimite
Veepide (Türisalu kuni Toila kihistute esinemise intervallist 0,5 m madalamal kuni
piires) nende kivimite esinemise intervallist 0,5 m
kõrgemale täidetakse savigraaanulitega.
Veekiht (O-Ca) Liiv
Pinnakate osas täidetakse puurauk kas pinnakate materjali või graanulitega. Ordoviitsiumi
veekiht täidetakse killustikuga (fr.8-16). Veepideme osa (Türisalu kuni Toila kihistud)
täidetakse savigraanulitega. Ordoviitsium-Kambriumi veekiht täidetakse liivaga.
7. Puursüdamikukastide transport
Tühjad puursüdamiku kastid laetakse Arbavere maapõue uuringukeskuses peale ja viiakse
puurimispaika. Peale puurtööde lõpetamist transporditakse kastidesse paigutatud
puursüdamikud puurimispaigast Arbavere maapõue uuringukeskusesse. Puursüdamikukastid
laetakse maha Tellija poolt määratud kohas.
8. Puurvarustuse demobiliseerimine
Puurvarustust pannakse kokku ja transporditakse kas järgmisele objektile või tagasi Männiku
hoiuplatsile.
9. Puuraugu täpsete koordinaatide ja ü.m.p kõrguse mõõtmine
Puuraugukude täpsetete koordinaatide ja ü.m.p kõrguste mõõtmiseks kasutatakse reaalaja
kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisseadet Trimble VRS Now püsijaamade võrgus.
Puuraugud mõõdetakse peale seda kui ajutised manteltorud on paigaldatud. Seda tööd teostab
EGT esindaja.
10. Platsi korrastamine
Peale puuraugu likvideerimist puurpingi ja varustuse ära viimist silutakse puurimisplats ja
ligipääsud vajadusel ekskavaatoriga. Settetiik või -tiigid, kui neid rajati, likvideeritakse.
Koristatakse prügi. Kui plats on korras, siis sellest tehakse pildid (mitmest suunast), mis
edastatakse koos puuraugu lõpetamise ja likvideerimise aktidega tellijale.
LISA 3
Standardne töökord
Fiona I uuringuruumis kolme seirepuuraugu puurtööde kirjeldus
Eesti Geoloogiateenistuse poole koostatud lähteülesande „Fosforiidi tehnoloogilise
proovi kogumine“ raames on kavas puurida kokku kolm seirepuurauku, millest kaks
avavad Alam-Ordoviitsiumi veepidet ning üks Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti.
Puurtöid kolme seirepuuraugu rajamiseks Aru-Lõuna lubjakivikarjääri territooriumil
jagunevad järgmisteks etappideks:
1. Seirepuuraugude projekteerimine (sh kooskõlastamine tellijaga).
2. Koostöös tellijaga puurimiskoha täpse asukoha määramine.
3. Puurimispatsi ettevalmistamine, puurvarustuse paigaldamine.
4. Puurtööd: manteltorude paigaldamine, avatud osa puurtööd ja filterkolonni
paigaldamine.
5. Puuraukude läbipesu ja puhastuspumpamine.
6. Maapinnale puuraugu suudme ümber saviluku tegemine.
7. Objekti korrastamine
1. Seirepuuraukude projekteerimine (sh kooskõlastamine tellijaga)
Seirepuuraugud projekteeritakse vastavalt lähteülesande tehnilise kirjelduses toodud
tingimustele. Ehitusprojekti ei koostata kuna seireaugud rajatakse üldgeoloogilise
uuringuloa (YGUL/521950) raames. Enne puurtööde algust kooskõlastatakse
seirepuuraukude konstruktsioonid tellijaga.
2. Puurimiskoha täpse asukoha määramine
Seirepuuraukude projekteerimisel eeldatakse, et tegelikud asukohad jäävad
lähteülesande tehnilises ülesandes toodud asukohtadele vahetusse lähedusse. Enne
puurtööde alustamist kooskõlastatakse tellijaga seirepuuraukude lõplikud asukohad.
Puuraukude asukohad tähistatakse hästi äratuntava tähisega.
3. Puurimispatsi ettevalmistamine, puurvarustuse paigaldamine
Enne puurvarustuse paigaldamist tehakse vajalikus mahus puude raiet ning pinnasetöid
puurimise platsi tasandamiseks. Seejärel tuuakse kohale puurmasin ning muu
asjakohane varustus, sh puurlahuse valmistamise varustus (veetsistern, puurlahuse
mikser ja mahuti, puurlahuse komponendid). Puurmasin paigaldatakse eelnevalt
tähistatud puuraugu asukohta.
1
4. Puurtööd
4.1 Ordoviitsium-Kambriumi seirepuurauk
Ordoviitsium-Kambriumi seirepuuraugu (skeem 1) puurtööde järjekord on järgmine.
1) Puurtööd DTH haamriga Ø241 orienteeruvalt 26 meetrini kuni Kallavere
kihistu ülemise pinnani.
2) Metallist Ø177,6 mm manteltoru paigaldamine
3) Konduktori tsementeerimine surve all suunaga alt ülesse kuni maapinnani ja
tsemendi tardumise ooteaeg (min 24 h).
4) Teise astme puurtööd teostatakse Ø165 mm rataspuuriga. Uhtevedelikuna
kasutatakse tavalist vett. Teist astet puuritakse orienteeruvalt 29 m sügavuseni.
Eesmärgiks on avada Kallavere kihistu oobulusliivakivi kihte. Nendest üleval
pool olevad kihid isoleeritakse manteltorudega.
5) Pilufiltri Ø113 (PVC) paigaldamine ja kruusapuiste tegemine
(liiv fr. 0,63 – 2,0). Filterkolonni alumine ots suletakse korgiga.
6) Manteltorude maapealne osa jäetakse nii, et see ulatuks 1,0 m üle maapinna.
Puurauk suletakse poldiga kinnitatava kaanega.
4.2 Alam-Ordoviitsiumi veepideme seirepuuraugud
Alam-Ordoviitsiumi veepideme seirepuuraukude (skeem 1) puurtööde järjekord on
järgmine:
1) Puurtööd DTH haamriga Ø241 orienteeruvalt 20 meetrini kuni Varangu kihistu
savide ülemise pinnani.
2) Metallist Ø177,6 mm manteltoru paigaldamine
3) Konduktori tsementeerimine surve all suunaga alt ülesse kuni maapinnani ja
tsemendi tardumise ooteaeg (min 24 h).
4) Teise astme puurtööd teostatakse Ø165 mm rataspuuriga. Uhtevedelikuna
kasutatakse tavalist vett. Teist astet puuritakse orienteeruvalt 25 m sügavuseni.
Eesmärgiks on avada Varangu kihistu savi ja Leetse kihistu glaukoniidirikka
liivakivi. Nendest üleval pool olevad kihid isoleeritakse manteltorudega.
5) Pilufiltri Ø113 (PVC) paigaldamine ja kruusapuiste tegemine (liiv fr. 0,63 –
2,0). Filterkolonni alumine ots suletakse korgiga.
6) Manteltorude maapealne osa jäetakse nii, et see ulatuks 1,0 m üle maapinna.
Puurauk suletakse poldiga kinnitatava kaanega.
5. Puuraukude läbipesu ja puhastuspumpamine.
Kõikides puuraukudes peale avatud osa puurimist teostatakse läbipesu puhta veega, kuni
kõik puurmete jäägid on puuraugust eemaldatud. Järgmise etapina tehakse
Ordoviitsium-Kambriumi seirepuuraugus puhastuspumpamine kuni vee selginemiseni.
Alam-Ordoviitsiumi veepideme seirepuuraukudes puhastuspumpamist suure
tõenäosusega teostada ei õnnestu, kuna tegemist on pigem vettpidavate kihtidega.
2
6. Saviluku tegemine.
Peale puurtööde lõpetamist ja puurvarustuse demonteerimist kaevatakse puuraugu
suudme ümber ca 30 cm laiune riba 0,5 m sügavuseni lahti ning täidetakse see osa Cebo
QSL bentoniidigraanulitega. Savi luku paigaldamisel jäetakse ruumi kasvupinnase
jaoks. Puuraugu ümbrus tasandatakse kasvupinnasega. Juhul kui puuraukude asukoht
satub sellisele kohale, kus pinnakate puudub täielikult ja labidaga puuraugu ümber
kaevata ei ole võimalik, pannakse savilukk puuraugu suudme ümber koonusena
(läbimõõt ~60 cm).
7. Objekti korrastamine
Puurtööde lõppedes pakitakse varustus kokku ja viiakse ära puurmasin ning
utiliseeritakse kõik puurimisel tekkinud jäätmeid, koristatakse objekt. Seejärel tehakse
vajalikus mahus puurtööde ümbruse tasandamistöid.
Skeem 1. Aru-Lõuna lubjakivikarjääris Fiona I uuringuruumis seirepuuraukude
konstruktsioonid (ei ole mõõtkavas).
3
Pakkumuse maksumus artiklite lõikes
Üldmaksumus ja maksumus etappide kaupa Ühik Maksumus
käibemaksuta
Hanke maksumus kokku: kmpl 531 478,00
Sealhulgas südamikpuurimine (I etapp) kmpl 22 487,00
Sealhulgas seirepuuraukude rajamine (II etapp) kmpl 52 304,00
Sealhulgas suure diameetriga puurauk ja aruandlus (III etapp) kmpl 456 687,00
Südamikpuurimise üldtööd (3 puurauku) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Üldtööde kogumaksumus kmpl 4 679,00
Sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni maksumus kmpl 2 190,00
Sealhulgas puurimisala ettevalmistustööde (sh puurimisalale kmpl 1 034,00
juurdepääsu rajamise) maksumus
Sealhulgas puursüdamike käitlemise maksumus (sh transport kmpl 1 455,00
Arbavere uurimiskeskusesse)
Sealhulgas puurimisjärgse ala korrastuse maksumus kmpl 0
Südamikpuurimine puurauk 1 (27,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 5 936,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus (sh m 204,00
kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 326,00
Südamikpuurimine puurauk 2 (27,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 5 936,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus (sh m 204,00
kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 326,00
Südamikpuurimine puurauk 3 (27,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 5 936,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus (sh m 204,00
kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 326,00
Seirepuuraukude rajamise üldtööd (3 puurauku) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Üldtööde kogumaksumus kmpl 9 147,00
Sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni maksumus kmpl 2 880,00
Sealhulgas puurimisala ettevalmistustööde (sh puurimisalale kmpl 4 911,00
juurdepääsu rajamise) maksumus
Sealhulgas puurimisjärgse ala korrastuse maksumus kmpl 1 356,00
Seirepuurauk 1 FG110C (30m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 15 897,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus (sh m 331,00
kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas manteltorude paigaldamise ja tsementeerimise jooksva m 153,00
meetri maksumus
Sealhulgas pilufiltri paigaldamise jooksva meetri maksumus m 317,00
Sealhulgas puhastuspumpamise maksumus kmpl 721,00
Seirepuurauk 2 FG12O1 (25 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 13 630,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus (sh kulu m 331,00
materjalid)
Sealhulgas manteltorude paigaldamise ja tsementeerimise jooksva m 153,00
meetri maksumus
Sealhulgas pilufiltri jooksva meetri paigaldamise maksumus m 317,00
Sealhulgas läbipesu maksumus kmpl 721,00
Seirepuurauk 3 FG13O1 (25 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 13 630,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus (sh m 331,00
kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas manteltorude paigaldamise ja tsementeerimise jooksva m 153,00
meetri maksumus
Sealhulgas pilufiltri jooksva meetri paigaldamise maksumus m 317,00
Sealhulgas läbipesu maksumus kmpl 721,00
Suure diameetriga puuraukude puurimise üldtööd (7 Ühik Maksumus
puurauku) käibemaksuta
Üldtööde kogumaksumus kmpl 36 561,00
Sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni maksumus kmpl 19 040,00
Sealhulgas puurimisala ettevalmistustööde (sh puurimisalale kmpl 6 211,00
juurdepääsu rajamise) maksumus
Sealhulgas puurimisjärgse ala korrastuse maksumus kmpl 2 218,00
Sealhulgas proovi segamise, pakendamise ja Arbaverre transpordi kmpl 9 092,00
maksumus
Suure diameetriga puurauk 1 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,00
ladustamine, segamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Suure diameetriga puurauk 2 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,00
ladustamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Suure diameetriga puurauk 3 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,00
ladustamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Suure diameetriga puurauk 4 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,00
ladustamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Suure diameetriga puurauk 5 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,00
ladustamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Suure diameetriga puurauk 6 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,00
ladustamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Suure diameetriga puurauk 7 (24,5 m) Ühik Maksumus
käibemaksuta
Tööde kogumaksumus kmpl 59 518,00
Sealhulgas puurimistööde jooksva meetri maksumus, mõõdetuna m 2 044,00
puurkopa sügavusest (sh kulumaterjalide maksumus)
Sealhulgas tehnoloogilise proovi käitlemise (kaalumine, kmpl 4 098,0
ladustamine) maksumus
Sealhulgas puuraugu sulgemise maksumus kmpl 5 342,00
Aruandlus Ühik Maksumus
käibemaksuta
Kogumaksumus kmpl 3 500,0
Lähteülesanne ÜLDINFO Vabariigi Valitsuse teadus- ja arendusnõukogu 04.10.2022.a istungi otsuse alusel ja riiklikul finantseerimisel on Eesti Geoloogiateenistus (Tellija) viimas läbi teadus- ja arendusuuringut eesmärgiga leida parim tehnoloogia Eestis fosforiidi ja kaasnevate ressursside väärindamiseks . Teadus- ja arendusuuringu osaks on uuringuala fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi katseproovide kogumine, mis iseloomustaks uuringuala keskmisi sisaldusi. Katseproovide kogumiseks selgitatakse välja selleks vajaliku ainese täpne asukoht ja paiknemine pinnases. Koos katseproovide kogumisega monitooritakse ja uuritakse katseproovide võtmise keskkonnahäiringuid ja -mõjusid saamaks seeläbi sisendandmeid konkreetses kohas paikneva maavara võimaliku väärindamistehnoloogia väljatöötamiseks. Tellija on saanud üldgeoloogilise uurimistöö loa nr YGUL/521950 , mille alusel on õigus koguda fosforiidi , graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi katse proov id . Eesmärk on koguda proovi materjali , mis iseloomustaks Laiendatud Aru-Lõuna uuringuala keskmis i fosforiidi , graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi omadusi . Tellija soovib teadus- ja arendusuuringu eesmärkide saavutamiseks uurimistöö raames puurida: eelduslikult 3 südamikpuurimisega pilootpuurauku vastavalt Punkti REF _Ref167459618 \r \h \* MERGEFORMAT 6 nõuetele . Tellija võib suurendada aukude arvu v iieni , kui selguvad ootamatud asjaolud . eelduslikult 3 p õhjavee seire puurauku vastavalt Punkti REF _Ref167459635 \r \h \* MERGEFORMAT 7 nõuetele . Tellija võib suurendada aukude arvu neljani, kui selguvad ootamatud asjaolud. eelduslikult 7 suure diameetriga uuringu puurauku, millest katse proovi kogumiseks kasutatava puurkopa sisemine diameeter on minimaalselt 900 mm vastavalt Punkti REF _Ref167459653 \r \h \* MERGEFORMAT 8 nõuetele . T öödega peab olema tagatud minimaalselt 20 t fosforiidi , 2 t glaukonii tliivakivi ja 2 t graptoliitargillii di proovi materjali loodusliku niiskuse juures . Glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliidi proov kogutakse ühest või kahest puuraugust. Minimaalne lubatud saagis ühest puuraugust fosforiidi intervallist on 70% , kuid kõikide puuraukude peale kokku peab saagis olema vähemalt 80% . Kui T öö tegija kasutab suurema diameetriga seadmeid , suureneb kogutav a fosforiidi proovi mass , kuid kehtima jäävad samad saagise nõuded. Töö tegija saab arvutada minimaalse lubatud saagise Lisa s 2 esitatud tabeli alusel . Puuraugud puuritakse ükshaaval , võrdlemisi üksteise le lähedale. Puuraukude asukohad märgitakse vastavalt P unktis REF _Ref166758226 \r \h 2.3 esitatud ki rjeldusele. PUURAUKUDE ASUKOHAD JA PUURIMISTÖÖDE JÄRJEKORD Puurimis tööde asukoht on Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Andja küla , Aru-Lõuna lubj akivikarjäär ( KÜ tunnus 77002:001:0037 ) , vt Joonis 1 . P uurimistööd t eostatakse FIONA I ala l . Puuraukude asukohad (pilootpu u raugud , seirepuuraugud ja suure diameetriga uuringupuuraugud ) lepitakse kokku Töö tegijaga enne tööde alustamist ning märgita kse looduses maha koos Töö te gijaga ja Tellijaga. Hilisem puuraukude nihutamine on lubatud üksnes Tellija kirjalikul nõusolekul . T ööde järjekord on alljärgnev: Esmajärjekorras puuritakse ühekaupa südamikpuuri mi sega 3 pilootpuurauku, mille st saadud südamike koostise analüüsiga täpsustakse kivimikihtide, sh fosforiidi täpne sügavus ja paksus . Seejärel puuritakse ühekaupa 3 seirepuurauku , millega hakatakse monitoorima ja uurima katseproovide võtmise mõjusid vee ressurssidele . Seejärel puuritakse ühekaupa suure diameetriga uuringupuuraugud , millest võetakse fosforiidi, glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliidi katse proovid . Pärast üksiku puuraugu puurimis t ja Tellija vajalikke toimingute tegemist, puurauk (v.a. seirepuurau gud ) suletakse ning minnakse j ärgmist puurauku puurima. Ettenägematule geoloogilisele struktuurile (nt rikkele) sattudes võib Tellija nõuda puurimise kohest lõpetamist. Taotletava uuringuala nurgapunkt ja selle number Tinglikud puuraukude asukohad Taotletava uuringuruumi teenindusala piirid Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Asukohaskeem GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA Geoloogilised tingimused Alale on iseloomulik tüüpiline Kirde-Eesti settekivimite kompleks. Kallavere kihistu fosforiidikiht on 3-4 m paks ning lasub umbes 2 4 ,5 m sügavusel. Kvaternaari setete paksus on võrdlemisi väike, ulatudes kuni paari meetrini. Kvaternaari setete all lasuvad Väo, Kandle, Loobu, Sillaoru ja Toila lubjakivid (Kesk-Ordoviitsium), mis moodustavad katendi kõige paksema osa, kokku umbes 18-20 m. Nende all lasuvad Leetse ja Varangu kihistu (Alam-Ordoviitsium) glaukoniitliivakivi ja savid. Kallavere kihistu kohal lasub Türisalu kihistu (Alam-Ordoviitsium) graptoliitargilliit , mille paksus jääb vahemikku 1-2 m. K allavere kihist u ülemi ses osas paikneb madala fosfo risisaldusega (0-3% P 2 O 5 ) liivakivi , nn Orasoja kih i stik , mida me ei soovi proovida . Fosforiidi kihi all lasuvad Tiskre kihistu liivakivid. Eelduslikud läbilõiked on toodud J oonistel 2-4. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Läbilõigete asukohad Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Läbilõige 1-2. H=1x, Z=20x Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Läbilõige A-B. H=1x, Z=20x Hüdrogeoloogilised tingimused Tööde käigus läbitakse 2 veekihti: Lasnamäe-Kunda ( Ls-Kn ) ja Ordoviitsium-Kambrium (O-Cm). Ala FIONA I maapinna absoluutne kõrgus on minimaalselt 44,4m ü . m . p . Veekihtide tasemed on alljärgnevad: Ls-Kn veekihti dreenib Aru-Lõuna karjäär, seega põhjaveetase on karjääri põhjaga samal tasemel, mis on sõltuvalt alast absoluutkõrgusel 41-4 3 m ü.m.p ehk veetase paikneb maapinnast 2 -5 m allpool; O-Cm veekihi vesi on surveline ja ulatub Ls-Kn veekihi veetasemest kõrgemale, survetase on 0-3 m allpool maapinda . T uleb arvestada võimalusega, et suurvee ajal (november-mai) võib alal FIONA I O-Cm veekihi s veetase tõusta kuni 0,5 m üle maapinna. Madalveeperiood i miinimumveetasemed esinevad augustis ja septembris. Töö tegija peab arvestama, et surveline põhjavesi võib mõjutada tö öde läbiviimist ja proovide väljatulekut ning peab rakendama meetmeid, mis tagava d katse proovide esindus likkuse. Oluline on jälgida, et kõigil puuraukudel jääks O-Cm põhjavee survet as e allapoole mantli serva ning et O-Cm põhj avee surve ei purustaks katendi kivimeid, kui puurimisega jõutakse veekihi lähedusse. Suure diameetriga puuraukudel tuleb vajadusel tekitada vasturõhk , pumbates puurmantlisse vett või kasutada muid tehnilisi lahendusi, mis tagavad esindusliku proovi saamise . Eelduslikud kivimite parameetrid Kivim Ühetelgne survetugevus, ( MPa ) Lubjakivid * 2 4 , 5 -93 Glaukoniitliivakivi 12 Graptoliitargilliit 23 Fosforiit 1,6 -4,8 Tiskre liivakivi < 38 * andmed on ühe puuraugu (PH014A) põhjal , rohkem infot saab https://fond.egt.ee/fond/egf/9530 ÜLDISED NÕUDED Tööde alustamine Töö tegija l ei ole reeglina lubatud teha töid juhul, kui Tellija esindaja (geoloogi) objektil ei ole. Töö tegija peab korraldama Tellija esindajaga vahetu infovahetuse töödega seotud plaanide osas. Tellija esindajat tuleb teavitada vähemalt 48 h ette objektil tööde alustamisest , uue puuraugu liigi ( südamik puurimine, seire puurauk, suure diameetriga puurauk) puurimisega alustamis es t, tööde taasalustamisest pärast pikemat (üle 12h) seisakut, objekti korrastamise alustamisest ja muudest sündmustest, mis eeldavad Tellija esindaja (geoloogi) kohale tulemist väljaspool tavapärast rutiini. Kokkuleppel Tellija ga võib erandkorras rakendada lühemat etteteatamisaega ja teha ajutiselt töid ilma, et Tellija esindaja (geoloog) viibiks objektil. Puurimisel kasutatavad lisandained Puurimisel kasutatavad lisandained (sh puurlahuse komponendid, kemikaalid ja määrdeained) peavad olema keskkonnale ohutud. Lisandained tuleb Tellija ga kooskõlastada. Tellija le tuleb esitada kasutatavate ainete ohutuskaardid või nende puudumisel ainete keemiline koostis enne esimese puuraugu puurimise alustamist. Töö tegija üldised ülesanded Töö tegija peab: töö tegemisel lähtuma üldgeoloogilise uurimistöö loa nr YGUL/521950 (Lisa 1), ja muudest juhenddokumentide asjakohastest tingimustest, mis on ära toodud Lisades; lähtuma Heidelberg Materials Kunda AS m eelespeast alltöövõtjale/koostööpartnerile, mis on toodud Lisas 6; Tellija le p uurimistööde lõppedes esitatakse aruanne , mis peab detailselt kirjeldama , esinenud rikkeid ning seisakuid ja kõiki olukordi, kui standardset töökorda ei järgitud . Kõigi puuraukude kohta võib koostada ühise dokumendi , tuues eraldi osadena välja erisused; töid tegema vaid tööpäevadel ajavahemikus kl 8:00 – 20:00; Töö tegija soovil on võimalik teostada objekti külastus koos Tellijaga pärast lepingu sõlmimist , kui selleks avaldatakse soovi lepingu allkirjastamise ajaks . tagama tööde teostamiseks vajalike tarvikute, materjalide ja seadmete olemasolu puurimispaikades; rajama objektile vajadu sel juurdepääsu ja teostama puurimiskoh t a de ettevalmistuse; vajadusel raie tegemiseks teatama sellest riigimetsa majandajale, kes sõlmib Töö tegija ga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu. Raadamise korraldab ja raadamisega seotud kulud kannab Töö tegija ; tegema infotahvli, millel on projekti, Tellija ja Töö tegija info ning paigaldama selle puurimispaiga juurde nähtavasse kohta puurtööde ajaks. Infotahvli sisu kooskõlastatakse Tellija ga ; organiseerima puurimiskohas veevarustuse ja rajama vee tsirkulatsioonisüsteemi (sh vajalikud süvendid pinnasesse). Sealjuures ei ole lubatud puurimise hiiba otse kuivenduskraavidesse ja veekogudesse juhtida; täitma puurimispäevikut iga vahetuse ja puuraugu kohta ning iga vahetuse lõppedes esitama vastava vahetuse täidetud puurimispäevik u Tellija esindajale . Hiljemalt iga puuraugu üleandmisel-vastuvõtmisel tuleb Tellija le esitada puurimispäevik ka digitaalselt täidetuna Exceli formaadis. Päeviku vorm on Lisas 4; päevikus peavad olema kajastatud kõik puurimisel tekkinud probleemid, sh probleemid tõstetega, ülepuurimised jms; puurimistööde teostamiseks määrama Töö tegija vastutava isiku , kes: omab vähemalt kolmeaastas t kogemus t geoloogiliste uuringute puuraukude südamikpuurimise ja hüdrogeoloogiliste uuringute puur kaevude puurimise vallas; valdab eesti või inglise keelt suhtlustasandil vähemalt B1. puurimise lõppedes esitama Tellija le kõik puurimise käigus puurpingi poolt salvestatud andmed , kui puurpingil on olemas logimisseade ; pärast puurimise lõppemist korrastama puuraugud seaduses kirjeldatud ja käesolevas lähteülesandes täpsustatud viisil ja taastama puurimisplatsi ning selleni rajatud ligipääsuteed võimalikult puurimise eelsesse olukorda . Märgistama ajutise , hästi nähtava märgiga suletud puuraukude asukohad ; täitma iga likvideeritud puuraugu kohta vormikohase puuraugu likvideerimise akti, mille vorm on toodud Lisas 5. pidama arvestust transporditavate puursüdamiku kastide ja suurte kottide osas , t äites sellekohase tabeli . Transportima puursüdamiku kas tid ja suured kotid Arbavere uurimiskeskusesse T ellija määratud asukohta . Tabel peab sisaldama kõigi toodud kastide ja kottide ID ja arvu ; tagab objektil geoloogilaua ja telgi olemasolu (vastavalt ilmastikuoludele) . TELLIJA ÜLESANDED Tellija peab: tagama tööde teostamiseks vajalikud load ja nõusolekud (va raiega seotud kooskõlastused, load ja lepingud); tagama piisava koguse puursüdamikukaste; edastama Töö tegija le informatsiooni, mis Tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa tööde optimaalsemale tegemisele; määrama Tellija esindaja (geoloogi), kes viibib alaliselt tööde juures, kes: kontrollib tööde vastavust lepingu nõuetele ning vajadusel annab täpsustavaid suuniseid kõrvalekallete ja ootamatuste korral; mõõdab puuraukude täpsed asukohad; võimalusel teeb esmase puur südamiku kirjelduse . k ogub puursüdamikest proovid ning määrab neist mahukaalu, kuivmahukaalu ja fosforoksiidi sisaldused enne suure diameetriga puuraukude puurimist. Tellija teostab südamikpuurimise puuraukudes geofüüsikalised uuringud . Töö tegija teatab aegsasti ette kui puurauk hakkab valmima, et Tellija meeskond jõuaks aegsasti kohale ja puurimise seisak oleks minimaalne. SÜDAMIKPUURIMINE Puurimise meetod Eelduslikult puuritakse 3 südamik puurauku . Vertikaalne südamikpuurimine, kasutades tehnoloogiaid, mis tagavad nõutava südamiku väljatuleku . Puursüdamiku läbimõõt vähemalt 83 mm ( P- size ). Puurimine lõppeb kui jõutakse vähemalt 3 m ulatuses Tiskre kihistusse. Eeldatav Kallavere kihistu lamam on 2 4,5 m ja puurimise sügavus on 27 , 5 m. Kuna geoloogiline lõige puurimise asukohtades pole täpselt teada , siis võib Tellija nõuda puurimise lõpetamist 30% madalamal või sügava mal , kui punktis 6.1. 5 nimetatud eeldatav puurimise sügavus . Puurimise lõpetamise otsustab Tellija esindaja . Puursüdamiku väljatuleku nõue Nõutav puursüdamiku väljatulek on: Kvaternaar i settekivimitest: > 50 % ; Aluspõhja settekivimitest :> 80 % ; Kallavere kihistust : >90% . V äljatulekut arvestatakse Kallavere kihistus iga tõste kohta eraldi, ülejäänud osas summaarselt kivimikompleksi kaupa ühe puuraugu lõikes. Tellija esindaja otsu sega võ i vad , olla lubatud madalamad väljatulekud, kui see ei mõjuta eesmärkide saavutamist. Südamikpuurtööde ga seotud ülesanded Töö tegija peab: puhastama (nt pestes) puursüdamiku enne kasti paigutamist puurimisel kasutatud abiainetest. Puhastamisel tuleb kasutada töövõtteid ja lahendusi, mis põhjustaks võimalikult vähe puursüdamiku saastumist mujalt pärit keemiliste elementidega ja puursüdamiku kadu; ladustama südamiku puursüdamikukastidesse ja puursüdamikukasti tühimiku täitma klotsiga (südamiku liikumise vältimiseks transpordil) . Pude da südamiku paigutama täiendavalt plastikrenni, mis on sobilik minimaalselt PQ diameetriga südamikule ; lisama puursüdamikukasti iga tõste lõppu märkiva infotahvli, millele märgib niiskuskindlat kirjutusvahendit kasutades järgmise info: puuraugu nr, kuupäev, tõste number, puuritud sügavusvahemik ( puu rtorude järgi), arvestuslik südamiku pikkus ja tõste käigus võetud tegelik südamiku pikkus; puursüdamiku käsitlemisel ja infotahvli ning kasti märgistamisel tuleb järgida Tellija antud suuniseid . vajadusel abistama Tellija esindajat (geoloogi ) objektil puursüdamikukastide ümberpaigutamisel; puurimise järgselt südamikpuurimise pilootpuuraukudes mõõtma loodusliku põhjavee taseme . transportima tühjad puursüdamiku kastid Arbavere maapõue uuringukeskusest puurimispaikadesse ja kastidesse paigutatud puursüdamikud puurimispaigast Arbavere maapõue uuringukeskusesse. Puursüdamikukastid maha laadima Tellija poolt määratud kohas. peab Tellijat viivitamatult teavitama: avariidest, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; avariidest, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; kui avarii tõttu ei ole võimalik sü damik puurauku rajada, siis tuleb avariiline auk sulgeda enne järgmise s üdamik puuraugu puurimise alustamist ja uus asukoht kooskõlastada Tellijaga . Hoidma puurtorusid puuraugus kuni Tellija jõuab teha vajalikud geofüüsikalised mõõtmised. Südamikpuurimisega rajatud pilootpuuraukude sulgemine Lõpetatud või avarii tõttu lõpuni puurimata jäänud puuraugud täidetakse ning veelademed eraldatakse vastavalt Eesti seadusandlusele. Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa. Kui Töö tegija toestas, lähtudes oma valitud tehnoloogiast, puuraugu manteltorudega, eemaldatakse puuraukudest torud. Kui see pole tehnilistel põhjustel võimalik, eemaldatakse manteltoru ots vähemalt 0,5 m sügavuselt maapinnast. Puurauk täidetakse vettandva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Selleks täidetakse puuraugu vettandvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava veepideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga. Lubatud on ka kogu puuraugu ehitusbetooni või saviga täitmine. Kõik puuraugud suletakse ja maa korrastatakse enne tööde vastuvõtmist ja hiljemalt lepingu tähtaja lõpuks. Puurimiskoha keskkoht märgistatakse kergesti märgatava ajutise tähisega. SEIREPUURAUGU PUURIMINE Puurimise meetod Eelduslikult puuritakse 3 seirepuurauku. Seirepuuraugud rajatakse analoogselt põhjavee seirekaevudele vertikaalse puurimise teel. Seirepuuraukude konstruktsioon koosneb manteltorust (plastist või metallist) , nõuetekohase tsementatsiooniga suletud osast ja põhjaveekihti avavast osast. Nende eeldatavad sügavused ja konstruktsioon on kokkuvõtlikult toodud Tabelis 1. Seirepuuraukude asukohad pannakse paika maastikul koos tööde läbiviijaga, kui on teada suure diameetriga puuritavate puuraukude täpsed asukohad. Tabel 1. Rajatavate seirepuuraukude asukohtade, sügavuste ja konstruktsiooni kirjeldus Seire - puuraugu nr Nimi Sügavus (m) Avatud osa algus (m, maapinnast) Avatud osa lõpp (m, maapinnast) Avatav veekiht Avatud osa minimaalne sise diameeter (mm) Avatud osa tüüp 1 F G1 1 OC 30 26 29 O-Cm 89 Pilufilter plastist 2 FG1 2 O1 25 20 25 O1vr-lt 89 Pilufilter plastist 3 FG 13O1 25 20 25 O1vr-lt 89 Pilufilter plastist Seirepuurauk nr 1 rajatakse eesmärgiga avada Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihti fosforiidikihi paiknemise sügavusel (Kallavere kihistu). Puuraugu avatud osa peab olema varustatud sobiliku pilufiltriga. Pilufiltrit tagune täidetakse sobiliku filterliivaga. Seirepuuraugus isoleeritakse Kallavere kihistu peal olevad Ordoviitsiumi kivimid ja Kvaternaari setted plast- või metalltoruga. Filterkolonni alumine ots tuleb sulgeda korgiga, et seirepuuraugu puhastuspumpamise käigus ei tõmmataks seirepuurauku liiva. Seirepuuraugud nr 2 ja 3 rajatakse eesmärgiga avada Alam-Ordoviitsiumi veepidet Varangu ja Leetse kihistute tasemel, puurauk ei tohi ulatuda Türisalu kihistusse ( graptoliitargilliit ). Seirepuuraukudes isoleeritakse veepideme peal olevad Ordoviitsiumi kivimid ja Kvaternaari setted plast- või metalltoruga. Avatud osa stabiliseerimiseks kasutatakse sobilikku pilufiltrit, mille tagune täidetakse sobiliku filterliivaga. Seirepuuraukude rajamisel tuleb kasutada Tabelis 1 antud konstruktsiooni ja sügavuse andmeid. Kuna geoloogiline läbilõige ja põhjaveetaseme sügavus ei ole planeeritud puurimiskohas täpselt teada, siis võib puur augu konstruktsiooni elementide ulatus (suletud ja avatud osa) suureneda või väheneda kuni 10 meetri ulatuses tulenevalt tegelikust geoloogilisest läbilõikest, mis täpsustakse eelneva südamikpuurimise käigus ( P unkt REF _Ref167459883 \r \h \* MERGEFORMAT 2.4.1 ja REF _Ref167459618 \r \h \* MERGEFORMAT 6 ) . Seirepuuraukude lõplik konstruktsioon kooskõlastatakse Tellijaga pärast südamikpuurimise tulemuste selgumist ja enne seirepuur aukude rajamist. Seirepuuraukude rajamiseks kasutatavad manteltorud ja filtertorud peavad olema puurkaevude rajamiseks ette nähtud torudest. Plastist mantel- ja filtertorud peavad vastama DIN 4925 standardile või analoogile . Seirepuuraukude rajamisel peab kindlustama, et isolatsiooni tagamiseks ja eri põhjaveekihtide üksteisest eraldamiseks oleks ettepuuritud puuraugu ja manteltorude läbimõõtude vahe vähemalt 50 mm. Seirepuuraugu manteltoru ei tohi auku sisestada puurimise ajal koos puuriga. Kõik manteltoru tagused tsementeeritakse kogu ulatuses, surve all, suunaga alt ülesse ( Perkinsi meetod). Tsementeerimist tehakse kuni segu jõuab manteltoru tagant maapinnani. Peale tsementeerimist oodatakse vähemalt 24h enne, kui asutakse järgmist seirepuuraugu sügavusintervalli puurima. Tsementeerimine viiakse läbi tööpäevadel kellavahemikus, mis on sätestatud antud dokumendi punktis REF _Ref166590715 \r \h \* MERGEFORMAT 4.3.4 . Enne tsementeerimist on vajalik Tellijat vähemalt 2 tööpäeva ette teavitada selle algusajast, mille järel Tellija annab teada, kas tsementeerimine tuleb läbi viia tema juuresolekul. Seirepuuraukude suudmetagune kindlustatakse vähemalt 0,5 m sügavuseni savilukuga või betoonkraega . Seirepuuraukude suudmed peavad ulatuma 1 m üle maapinna ja olema kaetud lukustatava kaanega. Seirepuurtööde ülesanded Töö tegija peab: esitama Tellijale iga seire puur augu valmides vastava puur aug u kohta käiva tervikliku digitaalse puurimispäeviku Tellijaga kokkulepitud viisil; puurimispäevikus kajastama kõik puurimisel tekkinud probleemid ja ka tähelepanekud, sh vee ilmumise ja puurimislahuse neeldumise kohta; teavitama Tellijat koheselt kõikidest puur aukude rajamise käigus esilekerkivatest muudatustest . Tellija vaatab need üle hiljemalt järgmisel tööpäeval ja selle aja sees tuleb puurimistööd katkestada. Edasine puurimistööde käik otsustakse koostöös Tellijaga ; pärast seirepuuraukude rajamist teostama selle puhastuspumpamise kuni vee selginemiseni või seirepuurauk läbi pest a . Veepidemesse rajatavate le seirepuuraukudele nr. 2 ja 3 tuleb teha läbipesu, milleks kasutatakse seirepuuraugust nr. 1 võetud vett. Kasutatav vesi peab olema selginenud ehk tuleb võtta pärast seirepuuraugu nr. 1 puhastuspumpamist ; peab Tellijat viivitamatult teavitama: avariidest, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; avariidest, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; kui avarii tõttu ei ole võimalik seirepuurauku rajada, siis tuleb avariiline auk sulgeda enne järgmise seirepuuraugu puurimise alustamist ja uus asukoht kooskõlastada Tellijaga . Avariilise puuraugu sulge b Töö teostaja . Seirepuuraukude sulgemine Korrektselt rajatud ja Tellijale üle antud s eirepuuraukude hilisem sulgemine jääb Tellija vastutada. SUURE DIAMEETRIGA UURINGUPUURAUKUDE PUURIMINE Puurimise meetod Suure diameetriga proovide puurimine ei tohi alata varem kui 7 kalendripäeva pärast viimase hüdrogeoloogilise vaatluspuur a ugu valmimist. Puurauk loetakse valminuks kui on teostatud läbipesu või tühjenduspumpamine . Eelduslikult puuritakse 7 suure diameetriga puurauku. Puurimismeetodiks on v ertikaalne, manteldatud , suure diameetriga puurimine, mis tagab esindusliku fosforiidi, glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliidi ja fosforiidi katse proovi väljatuleku . P uurkopa minimaalne sisemine diameeter on 900 mm. Puurmantli ga puurimine lõp etatakse kui jõutakse vähemalt 2 m ulatuses Tiskre kihistusse. Puurmantli suudmed peavad ulatuma vähemalt 1 m üle maapinna. Eeldatav puurimise sügavus on 27 ,5 m . Tellija võib , olenevalt tegelikust geoloogilisest läbilõikest , nõuda puurimise lõpetamist 30 % madalamal või sügavamal kui eeldatav sügavus . Puurimise lõpetamise otsustab Tellija esindaja . Suure diameetriga uuringupuuraukude puurimine algab puurmantli sektsiooni puurimisega pinnasesse o stsillaatori või puurajamiga (Kelly meetod , vaiade puurimine ) . Pärast puurmantli sektsiooni puurimist pinnasesse puuritakse materjali südamik puurmantlist välja puurkopaga. Puurmantli sektsioon p ikendatakse ning puuritaks e sügavamale sisse , materjali südamik puuritakse puurmantlist välja puurkopaga — p rotsess i korratakse kuni jõutakse ettemääratud puurimissügavuseni. Tellija esindaja (geoloog) määrab är a vahemiku (d) , kust hakatakse katse proovi koguma. Fosforiidi puhul kogutakse katsep roov üle 3% P 2 O 5 sisaldusega liivakivist . Proovi hulka ei tohi sattuda Kallavere kihistu ülemine osa ehk Orasoja kihistik, milles on väga madal fosfori sisaldus ( P 2 O 5 alla 3%) . P roovi de kogumisel ja ladustamisel juhindut akse Tellija esindaja (geoloogi) juhistest. Materjali väljatuleku nõue Nõutav materjali väljatulek on: Glaukoniitliivakivist: >80%, väljatulekut arvestatakse 1 puuraugu alusel , massi põhiselt ; Graptoliitargilliidist : >80%, väljatulekut arvestatakse 1 puuraugu alusel , massi põhiselt ; Fosforiidist: >80% väljatulekut , arvestat una summaarselt kõikidest puuraukudest , massi põhiselt . Seejuures ühe puuraugu materjali väljatulek ei tohi olla alla 70%. Tellija esindaja otsusega võvad, olla lubatud madalamad väljatulekud, kui see ei mõjuta eesmärkide saavutamist. Töö tegija ülesanded suure diameetriga uuringupuuraukude puurimisel Töö tegija peab: kaaluma igast p uuraugust väljatuleva fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi proovi materjali koguse , mida Tellija kogub, et ära määrata nõutava materjali väljatulek; ladustama proovid ühte kohta. Kivimitüübid peavad olema ladustatud erinevatesse hunnikutesse (lubjakivid, fosforiit, glaukoniit, argilliit , jne) . Tõstma fosforiidi , glaukoniitliivakivi ja graptoliitargilliidi esimese ja viimase tõste eraldi hunnikute s s e , et vältida põhikuhja aherdumist ; tagama, et l adestamiskoht oleks puhas ning võimaldama seadmetel ilma takistusteta manööverdada ja opereerida; segama katse proovi eraldi liikide kaupa (fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ) Lisas 3 toodud juhenddokumendi alusel homogeenseks seguks . Katse proovi segamise ja ladustamise kohas peab aluspõhi olema isoleeritud või kaetud, et ei toimuks proovimaterjali (fosforiit, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ) aherdumist ning segunemist maapinnaga ; segama fosforiidi proovimaterjali 2 etapis: I etapis segatakse fosforiidi katse proov ainult ühest puuraugust, et kontrollida proovi segamise tehnikat ja homogeensust. Tellija esindaja kogub segatud katse roovist kolme (3) l aboriproovi , millest määratakse P 2 O 5 sisaldus, et kontrollida homogeniseerimise kvaliteeti . II etapis segatakse ko kku kõikide puuraukude fosforiidi proov id (sh I etapi proov) homogeenseks prooviks . Homogeensest proovi s t kogub Tellija esindaja laboriproovi (d) , millega kontrollitakse segamise kvaliteeti ja Lisas 3 toodud juhend dokumendi järgimist . Kui tulemused on rahuldavad, pannakse fosforiidimaterjal suurtesse kottidesse. täitma, peale laadima ning transportima homogeniseeritud katse prooviga täidetud suured kotid Arbavere maapõue uurimis keskusse ja maha laadima Tellija poolt määratud kohas ; tagama piisavas koguses suuri kotte. Kotid peavad olema avatud, 4-sangaga üleval servas, valgest polüpropüleenkangast, kandejõuga vähemalt 1 tonn, ilma väljalasketoruta ; ära kaaluma iga üksiku suure koti massi koos homogeniseeritud katse prooviga ; ära märgistama suured kotid niiskuskindla kirjutusvahendiga või spreiga järgmise infoga — ID, kuupäev, materjal, mass kg täpsusega . Kõigi kottide info tuleb kanda ka Exceli tabelisse, mis esitatakse Tellijale koos aruandega ; peab Tellijat viivitamatult teavitama: avariidest, mis põhjustavad puurimise peatamise ja/või nõuavad puurimise jätkamiseks tehnoloogilisi muudatusi; avariidest, mis välistavad lepingule vastava puuraugu puurimise jätkamise; kui avarii tõttu ei ole võimalik puurauku rajada, siis tuleb avariiline auk sulgeda enne järgmise puuraugu puurimise alustamist ja uus asukoht kooskõlastada Tellijaga . Suure diameetriga uuringupuuraukude sulgemine Suure diameetriga uuringupuurauk suletakse kohe peale puurimist ja vajalike toimingute tegemist . Kui puurauku on sattunud kõrvalisi esemeid, puhastatakse puurauk sellises ulatuses, et oleks võimalik isoleerida puuraugu vettandev osa. Manteltoru eemaldatakse järk-järgult ning samaaegselt teostatakse puuraugu sulgemine ( tagasitäitmine materjaliga, betoneerimine) . Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need sulgemisel. Puurau gud , kust kogutakse fosforiidi proovi , täidetakse vett andva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv või kruuskogu Kallavere kihistu osas. Türisalu kih istu intervall täidetakse saviga. Aukudest , kust graptoliitargillii t i (Türisalu kihistu) proovi ei koguta , segatakse see betooni sisse ja paigutatakse savikihi peale Varangu , Leetse ja Toila kihistute tasemele. G raptoliitargillii t i purustatakse juhul kui seda nõuab tagasitäitmise tehnoloogiline protsess. Ülejäänud puurau gu osa täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte eraldamata, kuid võimalusel panna kse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning taast atakse võimalikult looduslähedane olukord. Beto on lastakse puurauku toru või voolikuga kuni 2 m kõrguselt be t o n eeritavast pinnasest , et vältida betoneeritava pinna se (sav i punni, savikorgi) lõhkumist ning tagamaks ühtlase betoon kihi tekkimist. Puurimistegevuse lõppedes maa korrastatakse enne tööde vastuvõtmist , kuid hiljemalt lepingu tähtaja lõpuks. Tellija jätab endale õiguse muuta suure diameetriga uuringupuurau gu sulgemise skeemi juhul kui geoloogilised olud seda nõuavad.
KORRALDUS
02.07.2024 nr DM-128277-8
Üldgeoloogilise uurimistöö loa nr YGUL/521950 väljastamise korraldus
1. OTSUS
Arvestades punktides 2 ja 3 toodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 26, keskkonnaministri
30.09.2020 määruse nr 47 "Keskkonnaameti põhimäärus" lisa 13 punktid 2.1 ja 2.5.4 ja
Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 "Keskkonnaameti
teabehalduse kord" punkti 4.3 ning tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse taotlusele otsustan:
1.1. Anda Eesti Geoloogiateenistusele (registrikood 77000387) üldgeoloogilise uurimistöö
luba nr YGUL/521950 kehtivusajaga 5 aastat.
1.2. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest.
2. ASJAOLUD
Eesti Geoloogiateenistus (registrikood 77000387, aadress F. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere, Lääne-
Virumaa) esitas Keskkonnaametile taotluse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks, FIONA
uuringu jaoks fosforiidiproovide võtmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis
KOTKAS 24.04.2023 numbriga DM-128277-1).
Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas 04.10.2022 soovitada valitsusel rahastada fosforiidi ja
kaasnevate ressursside teadus- ja arendusuuringut (edaspidi FIONA). Vastavasisuline otsus
tehti valitsuse 02.03.2023 istungil.
Üldgeoloogilise uurimistöö raames puuritakse alale täiendavad uuringupuuraugud, kus maavara
esinemine ja kvaliteet on teada. Üldgeoloogilise uurimistöö põhieesmärk on Kallavere kihistu
fosforiidiproovi kogumine teadus- ja arendusuuringuks. Eelnevate üldgeoloogiliste tööde käigus
kogutud kivimmaterjali kogus pole piisav, et läbi viia teadus- ja arendusuuringu käigus
planeeritavaid tehnoloogilisi katseid.
Piisavas koguses kivimmaterjali saamiseks soovitakse puurida Lääne-Virumaal, Rakvere vallas
kuni 24 uut uuringupuurauku sügavuseni kuni 50 meetrit Aru-Lõuna lubjakivikarjääri
põhjaosas. Puuraukude sügavus on valitud selliselt, et see ulatuks Kallavere kihistu lamamisse.
Uute puuraukude asukohad valitakse varasemate puurimiskohtade lähedusse eesmärgiga saada
kivimmaterjal, mis iseloomustab FIONA uuringuala keskmist väärtust.
Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide kogupindala on 9,70 ha. Uuringuruum
jaguneb kaheks lahustükiks: Fiona I (pindala 4,95 ha) ja Fiona II (pindala 4,75 ha). Taotletav
uuringuruumi teenindusala asub katastriüksustel Aru-Lõuna paekarjäär (tunnus
77002:001:0037; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) ja Aru-Põhja paekarjäär (tunnus
77002:001:0270; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Mõlemad katastriüksused kuuluvad
riigiomandisse, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning
volitatud asutus Maa-amet.
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Toolse fosforiidimaardla (maavarade
registri registrikaart nr 193) fosforiidi passiivse tarbevaru 10. plokiga ning osaliselt Kunda
lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 18) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 2.,
ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 4. ja tsemendilubjakivi passiivse tarbevaru 3. plokkidega.
Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide lõunaosad asuvad Aru-Lõuna
lubjakivikarjääri (kaevandamisloa nr KMIN-050; loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS;
kehtiv kuni 05.11.2028) mäeeraldisel. Eelnimetatud mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult
läänepoolse lahustükiga ja osaliselt idapoolse lahustükiga.
Puurimistööde käigus rajatakse kuni 15 suure diameetriga uuringupuurauku (puuraugu
diameeter kuni 1500 mm). Lisaks rajatakse kuni 5 PQ diameetriga (südamik kuni 85 mm)
uuringupuurauku ja kuni 4 kuni 280 mm diameetriga uuringupuurauku hüdrogeoloogilisteks
mõõtmisteks. Südamikpuurimisega valideeritakse kivimikihtide sügavused ning fosforiidikihi
kvaliteet, et tagada esindusliku proovimaterjali kättesaamine suure läbimõõduga
uuringupuuraukudest. Tööde käigus kirjeldatakse puursüdamike geoloogilised läbilõiked ning
teostatakse kivimite geokeemiline uuring.
Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks rajatavates puuraukudes mõõdetakse veetasemed ja
vajadusel võetakse proove vee keemiliseks analüüsiks. Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks
rajatavad puuraugud jäetakse ajutiselt lahti põhjavee info kogumiseks ja suletakse hiljemalt
uurimistöö loa kehtivusaja lõpuks. Üldgeoloogilise uurimistöö raames on plaanis koguda kuni
50 tonni fosforiiti, kuni 2 tonni graptoliitargilliiti ja kuni 2 tonni glaukoniitliivakivi. Suure
diameetriga puurimisel võetakse fosforiit välja 0,5 m kuni 1 m sammuga, et tagada esindusliku
proovi saamine. Kogutud kivimmaterjal homogeniseeritakse ja seejärel pakitakse suurtesse
kottidesse (big bag), kaaluga umbes 1-2 tonni, ning transporditakse ja ladustatakse Eesti
Geoloogiateenistuse hallatavasse Arbavere uurimiskeskusesse.
Suure diameetriga puuraukudest kogutakse kivimimaterjal, mille maht tuleb asendada inertse
materjaliga. Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid
asendatakse saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja
fosforiidi kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse
saviga. Aukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja
paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte
eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning
taastatakse võimalikult looduslähedane olukord.
2(8)
Rajatavate puuraukude asukohad ei kattu kitsendusi põhjustavate objektidega ega nende
piiranguvöönditega.
Eesti Geoloogiateenistuse esitatud taotluse seletuskirja kohaselt ei ole taotletava üldgeoloogilise
uurimistöö eesmärk maavarade otsing, uute maardlate moodustamine ega maavaravarude arvele
võtmine, vaid on maapõueseaduse § 4 lg 1 alusel käsitletav maapõue geoloogilise ehituse
selgitamise eesmärgil teostatava teadusuuringuna.
Taotluse juurde on lisatud Eesti Geoloogiateenistuse selgitus, mille kohaselt järgitakse kõiki
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata
ning kaitsealuseid loomaliike, loodusalasid, vääriselupaikasid ega püsielupaikasid uuringuga ei
kahjustata.
3. KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 4 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö maapõue
geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. MaaPS § 17
lõike 1 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö lubatud uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline
üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või
tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud
kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega. MaaPS § 27 järgi esitatakse
üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab
üldgeoloogilise uurimistöö loa Keskkonnaamet.
MaaPS § 29 kohaselt toimub avatud menetluses üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine
maavara otsinguks. Antud juhul ei taotleta üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsingu
eesmärgil, seega ei lahendata üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust avatud menetluses.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS ja
keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise
uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning
taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1).
Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust on kontrollinud MaaPS § 27 lõike 2 alusel
keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja, Maa-amet. Maa-amet palub 30.04.2024
kirjas nr 9-3/24/5722-2 (KOTKAS 30.04.2024 numbriga DM-128277-2) Keskkonnaametil
täiendavalt analüüsida, kas esitatud taotluse vorm on valitud õigesti.
Keskkonnaamet on seisukohal, et tehtavate uuringutööde eesmärk ei ole maavara
kaevandamisväärsena arvele võtta, vaid neid tehakse teadusuuringute jaoks vajalikus koguses
kivimaterjali saamise eesmärgil. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et FIONA uuringu
taotlus vastab üldgeoloogilise uuringu eesmärkidele.
MaaPS § 27 lõike 3¹ kohaselt teavitab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluses toodud
3(8)
uuringuruumi ja selle teenindusala asukohast viivitamata riigivara valitsejat ja riigi
kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut. Antud juhul on
riigivara valitsejaks Maa-amet. Keskkonnaamet edastas FIONA uuringuloa taotluse Maa-
ametile 24.04.2024 kirjaga nr DM-128277-1.
MaaPS § 35 lõike 2 punkt 1 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldutakse,
kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle
andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus
ning Eesti Geoloogiateenistus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise
nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 29.05.2024).
MaaPS § 17 lõigete 3 ja 4 järgi võib uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida
selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa
alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse (edaspidi VeeS) § 208 punkti 1
kohane tegevusluba. Seega peab Eesti Geoloogiateenistusel olema hüdrogeoloogiliste tööde
teostamiseks VeeS § 208 punkti 1 kohane tegevusluba.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11
lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6
lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH
algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise
tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse
29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) ja KeHJS § 6
lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja
jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61¹ lõikes 1 loetletud teabesaamist. Loa
taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu
KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul KMH algatamine
kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning KMH vajalikkuse kaalumine.
Kuna tegemist ei ole avatud menetlusega, ei avaldanud Keskkonnaamet üldgeoloogilise
uurimistöö loa menetluse algatamise teadet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Üldgeoloogilise uurimistöö loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse
tegemisel määrav tähtsus. Üldgeoloogilise uurimistöö luba antakse, kui keeldumiseks ei esine
seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise
alused selgitab välja loa andja. Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad antud menetluses
MaaPS §-s 35 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise keeldumise alused.
Kuna ei ole tegemist avatud menetlusega, ei pane Keskkonnaamet avalikkusele tutvumiseks
välja õigusakti eelnõud koos asjasse puutuvate oluliste dokumentidega ega avalda vastavat
teadaannet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
FIONA uuringuala ei kattu kitsendusi põhjustavate objektidega ega nende piiranguvöönditega.
4(8)
FIONA üldgeoloogilise uurimistöö uuringuloale kantakse järgmine täiendav tingimus:
1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku
Heidelberg Materials Kunda AS-iga.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist
menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma
arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Eesti Geoloogiateenistuselt 29.05.2024 kirjaga nr
DM-128277-3 arvamust või vastuväiteid üldgeolooglise uurimistöö loa andmise eelnõule.
Tulenevalt asjaolust, et taotletav uuringuruum kattub osaliselt Aru-Lõuna lubjakivikarjääri
mäeeraldisega, küsis Keskkonnaamet arvamust ka riigivara volitatud asutuselt (Maa-amet),
kohaliku omavalitsuse üksuselt (Rakvere Vallavalitsus) ning Aru-Lõuna lubjakivikarjääri
keskkonnaloa nr KMIN-050 omajalt Heidelberg Materials Kunda AS-ilt.
Eesti Geoloogiateenistus nõustus 31.05.2024 kirjaga nr 9-3/24-117 (KOTKAS 04.06.2024
numbriga DM-128277-4) Keskkonnaameti poolt koostatud üldgeoloogilise uuringuloa andmise
eelnõuga.
Rakvere Vallavolikogu andis 19.06.2024 otsusega nr 114 (KOTKAS 21.06.2024 numbriga DM-
128277-7) tingimusliku nõusoleku üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõule.
Rakvere Vallavolikogu otsus nr 114 sisaldab järgnevaid tingimusi:
1. Teha Keskkonnaametile ettepanek anda tegevusele eelhinnang keskkonnamõju
väljaselgitamiseks.
Keskkonnaameti hinnangul puudub antud menetluses nii kohustus kui vajadus keskkonnamõju
hinnata läbi eelhinnangu või KMH. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 lg 3 peab eelhinnangu koostama süvapuurimistele, mille
sügavus on üle 1000 m. FIONA uuring sinna alla ei liigitu. Keskkonnaamet arvestas käesoleva
üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõud koostades ka võimalike keskkonnamõjudega.
Planeeritav uuring toimub kehtiva keskkonnaloaga töötava Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alal
(kaevandamisloa nr KMIN-050; loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS; kehtiv kuni
05.11.2028) ning vähesel määral Aru-Põhja lubjakivikarjääri alal. Mõlema katastriüksuse
sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Üldgeoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel
ajal. Tehtav uuring ei tekita enda olemuse poolest (ega ka kaevandamistegevusega
kumulatiivselt) lähimatele majapidamistele ega ümbritsevale keskkonnale täiendavaid
häiringuid müra, vibratsiooni ega tolmu suhtes. Erinevate veekihtide kaitsmiseks ning nende
segunemise vältimiseks kasutatakse suurediameetriliste puuraukude puhul manteltoru. Peale
puurtööde tegemist ning proovi võtmist suletakse puuraugud inertse materjaliga (välja arvatud
veeseireks rajatavad puuraugud, mis suletakse hiljemalt loa kehtivuse lõpuks).
5(8)
Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid asendatakse
saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja fosforiidi
kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse saviga.
Puuraukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja
paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte
eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning
taastatakse võimalikult looduslähedane olukord.
Antud juhul viib uuringutegevusi läbi Eesti Geoloogiateenistus, kuhu on koondunud ühtede
parimate maapõue teadmiste ja taustaga inimeste kollektiiv Eestis. Seega on Keskkonnaamet
veendunud, et uuringud viiakse läbi vastutustundlikult ning võimalikke riske vältides.
Arvestades suhteliselt väikest uuringutööde mõju, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks antud juhul
täiemahulist keskkonnamõjude hindamise eelhinnangut läbi viia ja puurimissügavust
planeeritust vähendada.
Keskkonnaamet kontrollib uuringute läbiviimist paikvaatlusega. Samuti tuleb uuringute
puuraugud peale uuringute lõppu nõuete kohaselt sulgeda ning nende sulgemisest esitada
Keskkonnaametile uuringupunktide likvideerimise akt. Antud akti täitmise kohta teeb
Keskkonnaamet järelkontrolli.
2. Teha Keskkonnaametile ettepanek piirduda üldgeoloogilise uurimisloa andmisel
uuringupuuraukude puurimissügavusega kuni 30 meetrit.
Üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei saa maavara arvele võtta. FIONA uuringu puhul on
tegu ainult teadusliku uuringutöö ja geoloogilises kaardistamise eesmärgil taotletava loaga.
Eesti Geoloogiateenistus taotles puuraukude maksimaalseks sügavuseks kuni 50 meetrit. See on
arvestatud varuga. Eeldatavalt nii sügavale ei puurita, ent kuna Eesti Geoloogiateenistus lähtub
mudelarvutustest ning reaalselt ei ole teada, kui sügaval ja millise paksusega valitud
asukohtades maavara kihid olla võivad, ei ole mõistlik puuraukude sügavust piirata 30 meetrini.
Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vajalik kiht ei ole uuringu käigus täielikult läbi puuritud,
ent uuringuluba seab sügavuse piirangud ning uuringu teostaja peab hakkama loa muutmist
taotlema, et enda tööd korrektselt ja keskkonnale ohutult läbi viia.
Üle 30 meetri sügavusi puurauke uuringute tegemise eesmärgil on Eestis tehtud varemgi ning
tegemist ei ole millegi uue ning ainulaadsega. Võrdluseks võib tuua näiteks Narva karjääris
tehtud 16 manteltoruga varustatud tehnilist puurauku sügavusega ca 37,0-42,3 m (riigihanke
viitenumber 163142).
Teadusuuringute tegemine aitab suurendada teadmisi meid ümbritseva suhtes ning sellega
saame paremat teavet, et tulevikus keskkonnariske majandustegevuse planeerimisel ette näha.
Seega on oluline, et teadusuuringute tegemine ning keskkonnast info kogumine teadusuuringute
ja geoloogilise kaardistamise eesmärgil Eestis ei oleks piiratud.
6(8)
Keskkonnaamet ei nõustu Rakvere Vallavolikogu soovitusega piirata uuringupuuraukude
sügavust 30 meetrini.
3. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht.
Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa
kõrvaltingimuseks.
4. Teavitada Rakvere Vallavalitsus enne puurimistöödega alustamist.
Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa
kõrvaltingimuseks järgneval kujul:
Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist.
5. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist
vaadelda.
Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa
kõrvaltingimuseks järgneval kujul:
Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde
teostamist vaadelda.
Kokkuvõtvalt
Keskkonnaamet seab üldgeoloogilisele uuringuloale nr YGUL/521950 järgnevad täiendavad
tingimused:
1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku
Heidelberg Materials Kunda AS-iga.
2. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht.
3. Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist.
4. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde
teostamist vaadelda.
VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
7(8)
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Üldgeoloogilise uurimistöö luba
Teadmiseks: Heidelberg Materials Kunda AS, Maa-amet, Rakvere Vallavalitsus, Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet
Valdo Tohver
spetsialist
maapõuebüroo
8(8)
Üldgeoloogilise uurimistöö luba
Loa nr YGUL/521950
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus
Registrikood / Isikukood 77000387
Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus
Registrikood / Isikukood 77000387
Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus FIONA uuringu fosforiidiproovi võtmine
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
KOV EHAK 0661
KOV nimetus Rakvere vald
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 9.70
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki.
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja FIONA uuringu fosforiidiproovi võtmine. FIONA uuringu tarbeks fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi proovide
lähteülesanne kogumine.
Uurimissügavus, m 50
Puuraukude arv 24
Uuringukaeveõõnte arv 0
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Veeproovide võtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 02.07.2024
Lõppemise kpv 02.07.2029
Täiendavad tingimused 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS-
iga.
2. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht.
3. Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist.
4. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda.
Loa andmise ja muutmise otsused
Lisad
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 1: Graafiline lisa 1 - Uuringuruumi plaan.pdf
Kuhjastatud p uistematerjali homogeniseerimine ekskavaatori või frontaal laaduriga Kuhjastatud p u iste materjali segamine mobiilsete seadmetega toimub alljärgnevalt: P uiste materjal kogutakse ning ladustatakse ühte kohta. Ladestamise plats peab olema puhas ning võimaldama kasutatavatel masinatel vabalt manööverdada . Pu iste m aterjali ladustamise kohas peab aluspõhi olema kaetud või isoleeritud, et ei toimuks pu iste materjali aherdumist ning segunemist maapinnaga . Positsio neerida masin kuhja ühte otsa. F rontaal laaduri kopaga lükata materjal kuhja ühest otsast POS-1 . ( Pöördkopp ekskavaatori korral materjal tõmmatakse kopaga masina poole) . POS-1 Kopp tuleb hoida võimalikult madalal paralleelselt maapinnaga , jälgides, et aluspõhjast ei tuleks muud materjali ega aluspinnast kaasa POS-2 . POS-2 Kopp lükata kuni kuhja keskpunktini ning sujuvalt tõsta ülesse kaldasendisse ja lükata üle kuhja keskpunkti POS - 3 , jälgides, et kopp ei oleks liiga kõrgel ja tühjendada kopa sisu koonusesse POS- 4 . POS-3 POS-4 Laaduri ga tagurdades haarata kuhja tipp kopa välis osaga kaasa ning tõmmata lamedaks kuni kuhja poole kõrguseni POS- 5 . ( Pöördkopp ekskavaatori puhul liigutatakse ainult poomi) POS-5 Korrata tegevused punktist 1. 3 -1. 6 vähemalt 3 korda. Masinaga sõita kuhja vastaspoolele POS-6 ( st p öörata tööfront 180 kraadi ) ja korrata protsess punkti s 1. 3 -1. 6 sätestatud kujul vähemalt kolm korda. POS-6 Pöörata tööfront 90 kraadi ja korrata protsess punktis 1. 3 -1. 6 sätestatud kujul vähemalt kolm korda. Pöörata tööfront 180 kraadi ja korrata protsess punktis 1. 3 -1. 6 sätestatud kujul vähemalt kolm korda. Segamise protsessi lõpuks peab ekskavaator/laadur olema teos tanud kuhja segamist 4 -st erinevast nurgast. Tellija esindaja kontrollib visuaalselt, kas materjal on piisavalt hästi segunenud . Tellija esindaja nõudmisel tuleb kogu protsessi korrata kuni kolm korda .
PUURIMISPÄEVIK Puuraugu nr Puuraugu sügavus vahetuse alguses (m) Aruande nr Puuraugu sügavus vahetuse lõpus (m) Aruande kuupäev Vahetuse jooksul puuritud (m) Vahetus päev/öö Kasutatud puurpea diameeter (mm) Vahetuse koosseis Puursüdamiku kastide numbrid Puursüdamiku väljatulek tõste kaupa: Tõste nr Sügavuse intervall (m) Tõste käigus puuritud (cm) Väljatulek (cm) Väljatulek tõste kohta (%) Puurlahuse kadu (hinnanguline %) Puurlahuse komponendid Kommentaar, südamik Probleemid südamiku väljatulekuga (märkida alati, kui südamiku väljatulek on suurem kui puuritud vahemik) Märkida kui pikk osa kärnist kukkus tagasi/jäi välja tõstmata vms. Samuti märkida, kas ja kuidas vastuolu lahendati (nt infotahvli nihutamine). Märkida kui südamiku käsitlemisel juhtub midagi planeerimatud (nt südamik kukub kasti paneku käigus maha ja puruneb). Tõste nr Mis juhtus Kuidas lahendati Puurimisel ilmnenud probleemid ja katkestused Kellaaeg Kestus Puuraugu sügavus (m) Põhjus ja lahenduse kirjeldus Järgmise vahetuse tööde lühikirjeldus: Lühendid puurlahuse märkimisel: Vesi (ilma lisandita, puhas) Soda Ash IDP-696 Bentonite PAC-L EZ- Mud Gold Kuupäev Täitja nimi Allkiri 052 Core-Lube N- Seal Diamond Seal Aqua Clear PF
Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded,
kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord
ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”
Lisa 1
PUURAUGU LIKVIDEERIMISE AKT
Objekti nimetus
Üldgeoloogilise uurimistöö või
geoloogilise uuringu loa number
Puuraugu nr asukoht
Puurimise algus „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . . a, lõpp „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . a
sügavus . . . . . . m, manteldatud torudega, mille diameeter on:
. . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m,
. . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m,
. . . . . . . mm sügavuses . . . . . . m kuni . . . . . . m
Põhjavee staatiline tase puuraugus . . . . . . m maapinnast
Puuraugu likvideerimise põhjus
Likvideerimise aeg „. . .“ . . . . . . . . . 20 . . . a
Likvideerimise viis
Puurauku jäetud manteltorud diameetriga . . . . mm, intervallis . . . . . . m
. . . . mm, intervallis . . . . . . m
Maapinnani ulatuv manteltoru lõigatud . . . . . . m sügavuselt
Puuraugu ümbruse olukord pärast puuraugu likvideerimist
Üldgeoloogilise uurimistöö või
geoloogilise uuringu loa omaja
(nimi, allkiri)
Likvideerija
(nimi, allkiri, ametikoht)
Maaomaniku seisukoht
(nimi, allkiri)
Tellija: Eesti Geoloogiateenistus LISA 5
Lähteülesanne „Fosforiidi tehnoloogilise proovi kogumine“
Algus Lõpp
Etapi tööde lühikirjeldus alates (kalendripäeva (kalendripäeva
Nr Etapi tööde tulemi kirjeldus
töövõtulepingu sõlmimisest* lepingu lepingu
sõlmimisest) sõlmimisest)
Südamikpuurimine nõutud mahus on tehtud ja vajalik info
1 Puursüdamike kogumine 1 10 seirepuuraukude rajamiseks ning tehnoloogiliste proovide
puurtöödega jätkamiseks on kätte saadud.
Südamikpuurtööde puurimiseks vajalik varustus on
sh ettevalmistavad üldtööd 1 3 komplekteeritud ja transporditud Aru-Lõuna lubjakivikarjääris
asuvale Fiona I alale.
Kolm PQ nimidiameetriga südamikpuurauku sügausega 27-30
sh puursüdamike puurimine, puuraukude
4 9 m on puuritud, südamikukastid on transporditud Arbavere
sulgemine ja puursüdamike käitlemine
uurimiskeskusesse ja puuraugud on likvideeritud.
Südamikpuurimise puurvarustus on ära viidud.
sh puurtööde ala korrastamine 10 10
Südamikpuuraukude puurimisplatsid on korrastatud.
Kolm seirepuurauku on nõuetekohaselt rajatud sh 7
2 Põhjaveeseire puuraukude rajamine 11 27
kalendripäeva ooteaega.
Seirepuuraukude puurimiseks vajalik varustus on
sh ettevalmistavad üldtööd 1 5 komplekteeritud ja transporditud Aru-Lõuna lubjakivikarjääris
asuvale Fiona I alale.
Kolm seirepuurauku on rajatud, millest kaks avavad Leetse ja
Varangu kihistu kihte (sügavus ~25 m) ning üks avab
sh seirepuuraukude rajamine 11 19 Ordoviitsium-Kambrium veekihti Fosforiidi paiknemise
sügavusel (sügavus ~29 m). Seirepuuraukudes on tehtud
puhastuspumpamine.
Puurimise puurvarustus on ära viidud. Seirepuuraukude
sh puuraukude ümbruse korrastamine 20 21
puurimisplatsid on korrastatud.
Seitse suure diameetriga puurauku on puuritud vastavalt EGT
lähteülesandele. Vajalikus koguses fosforiidi,
Katseproovide kogumine ja tööde
3 1 90 graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi tehnoloogilised proovid
aruandlus
on käes ja viidud Arbavere uurimiskeskusesse. Platsid on
korrastatud ja aruanne on koostatud.
Puurvarustus erinavate kivimite läbimiseks ja laaduri
sh ettevalmistavad üldtööd 1 27 tühjenduskonteiner on kohale tarnitud. LDD puurmasin, selle
lisavarustus ja ekskavaator on objektile transporditud.
Seitse suure diameetriga puurauku on puuritud.
sh katseproovide puurimine ja puuraukude
28 62 Proovimaterjal on ladustatud selleks ettenähtud platsedele.
sulgemine
Puuraugud on likvideeritud.
Proovid on kogutud, segatud ja pakendatud Big-Bag
sh proovi segamine, pakendamine ja
63 69 kottidesse. Big-Bag kotid on transporditud Arbavere
transport Arbaverre
uurimiskeskusesse.
Puurvarustus on ära viidud. LDD puurimisplatsid on
sh ala korrastamine 70 76
korrastatud.
sh dokumentatsiooni vormistamine, aruande Vajalikud dokumendid ja aruanne on koostatud. ÜV akt(-id)
77 90
koostamine. on üle antud.
*Ajakava erinevad etapid kattuvad osaliselt ajaliselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
(Pakkuja nimetus)
Meelis Peetris
(pakkuja esindaja nimi)
TÖÖVÕTULEPING nr 9-1/24-175
Kuupäev digiallkirjas
OÜ Inseneribüroo STEIGER, keda esindab põhikirja alusel juhatuse liige Erki Niitlaan edaspidi
Töövõtja või Pool) ja
Eesti Geoloogiateenistus keda esindab põhimääruse alusel direktor Sirli Sipp Kulli, (edaspidi Tellija
või Pool),
keda ühiselt nimetatakse Poolteks, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. LEPINGU OBJEKT JA DOKUMENDID
1.1 Lepingu objektiks on fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi katseproovide kogumine
teadus- ja arendustööks ning sellega vahetult seotud tegevused (edaspidi Töö või Tööd) kooskõlas
lähteülesande tingimuste ja esitatud pakkumusega.
1.2 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.
1.3 Lepingul on sõlmimisel järgmised lisad:
1.3.1 Töövõtja pakkumus (Lepingu Lisa 1);
1.3.2 Lähteülesanne (Lepingu Lisa 2);
1.3.3 Tööde ajakava (Lepingu Lisa 3).
1.4 Lepingu Lisad kuuluvad Tellija ja Töövõtja poolt allakirjutatud Lepingu juurde ja kehtivad selle
lahutamatute osadena.
1.5 Pooled avaldavad ja kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi kohustust, mis
tuleneb õigusaktidest, Poole põhikirjast või muust Poole jaoks kohustuslikust dokumendist või nõudest
ning käesoleva Lepingu sõlmimine ei ole vastuolus Poole poolt varem sõlmitud lepingute ega
kokkulepetega. Lepingu jõustudes kaotavad kehtivuse kõik Poolte vahel varem sõlmitud lepingud,
kokkulepped ja varasem kirjavahetus niivõrd, kuivõrd need on vastuolus Lepinguga.
2. TÖÖDE ÜLDTINGIMUSED
2.1 Vabariigi Valitsuse teadus- ja arendusnõukogu 04.10.2022.a istungi otsuse alusel ja riiklikul
finantseerimisel on Tellija viimas läbi teadus- ja arendusuuringut eesmärgiga leida parim tehnoloogia
Eestis fosforiidi ja kaasnevate ressursside väärindamiseks. Teadus- ja arendusuuringu osaks ja
käesoleva lepingu eesmärgiks on uuringuala fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi
katseproovide kogumine, mis iseloomustaks uuringuala keskmisi sisaldusi. Katseproovide kogumiseks
selgitatakse välja selleks vajaliku ainese täpne asukoht ja paiknemine pinnases. Koos katseproovide
kogumisega monitooritakse ja uuritakse katseproovide võtmise keskkonnahäiringuid ja -mõjusid
saamaks seeläbi sisendandmeid konkreetses kohas paikneva maavara võimaliku
väärindamistehnoloogia väljatöötamiseks.
2.2 Tööde käigus puuritakse:
2.2.1 3 südamikpuurimisega pilootpuurauku;
2.2.2 3 põhjaveeseire puurauku;
1
2.2.3 7 suure diameetriga uuringupuurauku.
2.3 Ootamatute asjaolude selgumisel võib Tellija suurendada pilootpuuraukude arvu kuni viieni.
Sellisel juhul suurendatakse vastavate Tööde maksumust Töövõtja pakutud ühikuhindade järgi.
Kuivõrd lähteülesandes on antud eelduslikud puurimissügavused, mille alusel esitati esialgne
pakkumus, siis juhul kui puurimine lõpetatakse suuremal või väiksemal sügavusel, korrigeeritakse
vastavalt Tööde maksumust Töövõtja pakutud ühikuhindade järgi. Täpse puurimissügavuse otsustab
kohapeal vastavalt avanevale geoloogilisele läbilõikele Tellija esindaja.
2.4 Ootamatute asjaolude selgumisel võib Tellija suurendada põhjaveeseire puuraukude arvu kuni
neljani. Sellisel juhul suurendatakse vastavate Tööde maksumust Töövõtja pakutud ühikuhindade
järgi. Kuivõrd lähteülesandes on antud eelduslik seirepuuraukude konstruktsioon ja sügavus, mille
alusel esitati esialgne pakkumus, siis juhul kui seirepuurkaevu lõpliku konstruktsiooni ulatus ja
sügavus on sellest suurem või väiksem, korrigeeritakse vastavalt Tööde maksumust Töövõtja pakutud
ühikuhindade järgi. Seirepuuraukude lõplik konstruktsioon kooskõlastatakse Tellijaga pärast
südamikpuurimise tulemuste selgumist ja enne seirepuuraukude rajamist.
2.5 Lähteülesandes on antud suure diameetriga uuringupuuraukude eeldatavad sügavused, mille alusel
esitati esialgne pakkumus. Tellija võib, olenevalt tegelikust geoloogilisest läbilõikest, nõuda puurimise
lõpetamist madalamal või sügavamal kui eeldatav sügavus. Sellisel juhul korrigeeritakse vastavalt
Tööde maksumust Töövõtja pakutud ühikuhindade järgi.
2.6 Kui läbilõike geoloogilisest eripärast tingitud ettenägematule geoloogilisele struktuurile (nt
rikkele) sattudes või muul ettenägematul asjaolul, mis ei võimalda Tööde jätkamist lähteülesandes
kirjeldatud tingimustel, on Tellija nõudnud puurimise lõpetamist ning loobunud samas asukohas
puurimistööde jätkamisest, siis vastava puuraugu puurimistööde maksumust vähendatakse Töövõtja
pakutud ühikuhindade järgi.
2.7 Kui puuraugu puurimisel tekib Töövõtja süülise tegevuse või tegevusetuse tõttu avarii, mis välistab
edasise lähteülesandes toodud kirjeldusele vastava puuraugu puurimise, tuleb olemasoleva augu
kõrvale puurida uus auk. Avarii tõttu lõpetamata jäänud puuraugu puurimiskulusid Tellija ei hüvita.
2.8 Mistahes põhjusel ebaõnnestunud puuraugu sulgemise korraldab Lepingu Lisas 2 esitatud nõuete
kohaselt Töövõtja. Sellisel juhul hüvitatakse Töövõtjale tema poolt tegelikult tehtud kulud lähtudes
tema poolt pakutud ühikuhindadest, v.a. Lepingu punktis 2.7. sätestatud juhul.
2.9 Tellijal on igal ajal õigus vähendada Tööde mahtu ja ulatust või Tööd lõpetada, kui Tööde käigus
saadud andmetest selgub Tööde perspektiivitus läbiviidava teadus- ja arendustegevuse või käesoleva
Lepingu eesmärgi suhtes. Sellisel juhul vähendatakse Tööde maksumust ja Töövõtjale hüvitatakse
tema poolt tegelikult tehtud kulud lähtudes tema poolt pakutud ühikuhindadest.
3. TÖÖVÕTJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Töövõtja kohustub:
3.1. teostama Lepingu kohaselt Tööd vastavalt lähteülesandele, sh. hankima kõik Tööde tegemiseks
vajalikud materjalid ja tooted või korraldama nende hankimise, tagama Tööde asukohas (edaspidi ka
Objekt) kõikide vajalike seadmete ja muude töövahendite olemasolu;
3.2. juhul, kui esineb mahajäämus Tööde ajakavast, esitama viivitamatult (aga mitte hiljem kui 3
(kolme) tööpäeva jooksul) selgitused ja tegevuskava (sh ajakava) abinõude kohta, mida Töövõtja
kavatseb kasutada mahajäämuse likvideerimiseks, muutmata seejuures Lepingus sätestatud
vahetähtaegu ja lõpptähtaega;
2
3.3. kooskõlastatult Tellijaga võimaldama ning mitte takistama Objektil mistahes tööde teostamist
teiste Tellija poolt määratud isikute poolt;
3.4. tagama Töövõtja poolt tehtavate Tööde ja kasutatavate materjalide ja toodete kvaliteedi ja
vastavuse õigusaktidele ja Lepingule;
3.5. kasutama Tööde teostamisel vajaliku ja piisava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tellijal on õigus
nõuda alltöövõtjate või kaasatud spetsialistide väljavahetamist Töövõtja kulul, kui nimetatud isikud
teostavad töid mittekohaselt. Lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest vastutab Töövõtja
olenemata sellest, kas Töövõtja teostas vastavad tööd ise või kasutas Tööde teostamiseks alltöövõtjaid
või muid kolmandaid isikuid;
3.6. järgima Tööde teostamise käigus Tööde teostamise aluseks olevaid dokumente ning nende
muudatusi Poolte poolt kokkulepitud ulatuses või Tellija poolt Lepingu alusel ühepoolselt määratud
ulatuses;
3.7. teatama Tellijale viivitamatult järgmistest asjaoludest või sündmustest:
3.7.1. Tellija juhendite järgimine ohustab või võib ohustada või mõjutada tehtavate Tööde
vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust;
3.7.2. esinevad mistahes Töövõtjast olenevad või mitteolenevad asjaolud, mis ohustavad või võivad
ohustada või mõjutada tehtavate Tööde vastupidavust, kvaliteeti, tähtaegu või maksumust, sh aga mitte
ainult:
3.7.2.1. avariid, mis põhjustavad Tööde peatamise ja/või nõuavad Tööde jätkamiseks tehnoloogilisi
muudatusi;
3.7.2.2. avariid, mis välistavad Tööde jätkamise;
3.7.2.3. kui puursüdamiku väljatulek jääb südamikpuurimisel alla lähteülesandes defineeritud määra;
3.7.2.4. kui satutakse ettenägematu geoloogilise struktuuri peale, mis võib raskendada Tööde
teostamist.
Alapunktides 3.7.2.1. - 3.7.2.4. kirjeldatud olukorra ilmnemisel tuleb Tööd peatada ja neid ei ole
lubatud enne jätkata, kui Tellija esindaja on selleks loa andnud
3.8. dokumenteerima Tööde teostamise vastavalt õigusaktidele ja Tellija nõudmistele
(puurimispäevik, töökoosolekute protokollid jms). Töövõtja on kohustatud fikseerima Tööde faktilise
tegemise ja kulgemise ning tagama Tellijale vaba juurdepääsu Objekti ja Tööde teostamise tehniliste
dokumentidega tutvumiseks;
3.9. järgima ja tagama Tööde teostamise käigus ohutustehnika-, tuleohutuse- ja muude kehtestatud
nõuete täitmise ning teostama järelevalvet Objektil selliste nõuete täitmise üle;
3.10. korraldama Tööd selliselt, et oleks tagatud puhtus ja ohutus nii Tööde teostamisel kui ka Objekti
hilisemal kasutamisel ning kehtestama Objektil vastavad reeglid ning järgima nende täitmist tööde
vahetute teostajate poolt. Töövõtja on kohustatud koristama Tööde teostamisel tekkinud prahi ja
puurimisjäätmed;
3.11. hüvitama täies ulatuses Tööde tegemisel või mittevastaval tegemisel Tellijale ja kolmandatele
isikutele tekitatud kahju, naabruses asuvatele ehitistele (sh maapinnas ja õhus paiknevad tehnovõrgud
ja –rajatised) ja keskkonnale tekitatud kahjud, välja arvatud olukorras, kus kahjude tekkepõhjuseks on
veetaseme tõus üle lähteülesandes kirjeldatud piirmäära. Töövõtja on kohustatud täitma kõiki
haldusorganite ettekirjutusi vastavate kahjude ärahoidmiseks ja olukorra fikseerimiseks. Vaidluste
korral määrab kahjude tekkepõhjused Poolte poolt ühiselt valitud sõltumatu ekspert;
3.12. tagama, et Töövõtja alltöövõtjate poolt teostatud tööd on teostatud nõuetekohaselt ning need on
Töövõtja poolt üle vaadatud enne, kui need esitatakse üle vaatamiseks ja vastu võtmiseks Tellijale;
3
3.13. täitma Tellija või Tellija volitatud esindaja õiguspärased korraldused ja nõudmised.
Töövõtjal on õigus:
3.14. teha Tellijale ettepanekuid Tööde teostamise osas niivõrd, kuivõrd need muudatused on Töövõtja
parima arusaama kohaselt vajalikud Tööde tehnilise lahenduse, kvaliteedi, vastupidavuse või
optimaalsema valmimise tagamiseks. Töövõtja esitab Tellijale eelnimetatud ettepanekud kirjalikult
koos asjakohaste põhjendustega. Tellija vaatab esitatud ettepanekud läbi ja teavitab Töövõtjat
kirjalikult oma seisukohast 3 (kolme) tööpäeva jooksul alates vastava ettepaneku saamisest;
3.15. püstitada Objektile omal kulul Tööde tegemiseks vajalikke abirajatisi (soojakud, piirded jm)
Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud asukohta;
3.16. saada Tellijalt Tööde tegemise eest tasu vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
3.17. nõuda Tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist Tööde teostamisel või
korraldamisel;
3.18. kasutada Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid Lepingus sätestatud juhtudel ja korras.
4. TELLIJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED
Tellija kohustub:
4.1. edastama Töövõtjale informatsiooni, mis Tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa
Tööde optimaalsemale tegemisele;
4.2. tagama Tööde tegemiseks vajalike lubade ja nõusolekute olemasolu (v.a. raiega seotud
kooskõlastused, load ja lepingud);
4.3. tagama piisavas koguses puursüdamiku kastide olemasolu;
4.4. tasuma Töövõtjale tehtud Tööde eest vastavalt Lepingus sätestatud tingimustele ja korrale;
4.5. kooskõlastama Töövõtja poolt esitatud materjalid ja/või dokumendid Lepinguga kokkulepitud
tähtaja jooksul või esitama vastava tähtaja jooksul põhjendatud keeldumise;
4.6. tagama omapoolse pädeva kontaktisiku/Tellija esindaja olemasolu Objektil kõikide Tööde juures.
Tellijal on õigus:
4.7. nõuda Töövõtjalt Lepingus sätestatud kvaliteedinõuetest, tähtaegadest, lähteandmetest ja
maksumusest kinni pidamist;
4.8. teostada igal ajal kontrolli ja järelevalvet Tööde vastavuse kohta Lepingus sätestatule ja
kehtestatud nõuetele ning Tellija eesmärgile ja huvidele;
4.9. määrata puurimise juurde Tellija esindajana vastutav geoloog, kes kontrollib tööde vastavust
lepingu nõuetele ning vajadusel annab täpsustavaid suuniseid kõrvalekallete ja ootamatuste korral;
4.10. Tööde vahetute teostajate ja alltöövõtjate kvalifikatsioonis põhjendatud kahtlemise korral või
ebakvaliteetsete tunnustega ja nõuetele mittevastava Tööde teostamise puhul keelduda selle
vastuvõtmisest, esitades selle kohta kirjaliku põhjenduse;
4
4.11. nõuda Töövõtjalt Objektil igapäevast oma tööst tekkinud prahi ja jäätmete koristamist ja Objekti
puhtust. Juhul, kui Töövõtja ei täida nimetatud nõuet või teostab koristamise mittenõuetekohaselt, on
Tellijal õigus peatada Tööd Objektil kuni selliste nõuete täitmiseni või kasutada Objekti koristamiseks
kolmandaid isikuid ning nõuda sellega kaasnevate kulutuste hüvitamist Töövõtjalt. Nimetatud
põhjustel Tööde peatamise korral ei ole Töövõtjal õigust nõuda Tööde teostamise tähtaegade
pikendamist või Tööde kogumaksumuse suurendamist;
4.12. kasutada Lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid Lepingus sätestatud juhtudel ja korras.
5. TÖÖDE TEOSTAMISE TÄHTAJAD
5.1. Töövõtjal alustab Töödega pärast Lepingu sõlmimist.
5.2. Tööd antaks üle ja võetakse vastu vastavalt Lepingu Lisale 3 „Tööde ajakava“ järgmiselt:
5.2.1. I etapp, puursüdamike kogumine: 1 – 10 kalendripäeva jooksul Lepingu sõlmimisest;
5.2.2. II etapp, põhjaveeseire puuraukude rajamine: 11 – 27 kalendripäeva jooksul Lepingu
sõlmimisest;
5.2.3. III etapp: katseproovide kogumine: 1 – 90 kalendripäeva jooksul Lepingu sõlmimisest.
5.3. Tööde Tellijale üleandmise lõppkuupäev on hiljemalt 90. kalendripäev Lepingu sõlmimisest
6. TÖÖDE MAKSUMUS. TASUMISE KORD
6.1. Lepingu sõlmimisel on kokku lepitud Tööde kogumaksumuseks 531 478 (viissada
kolmkümmend üks tuhat nelisada seitsekümmend kaheksa) eurot, millele lisandub käibemaks
õigusaktidega sätestatud määras.
6.2. Tööde maksumus ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist ega muudest teguritest ning Tööde
maksumust võidakse korrigeerida ainult peale kõikide Tööde teostamist konkreetse etapi osas Lepingu
punktis 2. sätestatud alustel ja tingimustel.
6.3. Tööde eest tasutatakse osade kaupa peale Lepingu punktis 7.1. sätestatud Tööde üleandmise-
vastuvõtmise Akti mõlemapoolselt allkirjastamist Töövõtja poolt esitatud arve alusel järgmiselt:
6.3.1. I etapp – 22 487 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kaheksakümmend seitse) eurot, millele
lisandub käibemaks;
6.3.2. II etapp – 52 304 (viiskümmend kaks tuhat kolmsada neli) eurot, millele lisandub käibemaks;
6.3.3. III etapp – 456 687 (nelisada viiskümmend kuus tuhat kuussada kaheksakümmend seitse)
eurot, millele lisandub käibemaks;
6.4. Tellija tasub Lepingust tulenevad tasud Töövõtja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks.
Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 (neliteist) kalendripäeva. Arve tasumine eeldab Töövõtja kõigi
Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning teostatud Tööde või Tööde osa vastuvõtmist Tellija poolt.
6.5. Arved esitatakse ja võetakse vastu elektroonilisel kujul ning e-arvetena. E-arve loetakse laekunuks
selle laekumise kuupäevast.
7. TÖÖDE ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE
7.1. Tööde üleandmine Tellijale toimub etappide kaupa pärast kõikide Tööde lõpetamist konkreetse
etapi osas. Tööde üleandmiseks-vastuvõtmiseks koostab Töövõtja üleandmise-vastuvõtmise akti
5
vastavalt Tellija poolt ette antud vormile. Üleandmise-vastuvõtmise aktile lisatakse kogu Töö
teostamisega seotud dokumentatsioon (puurimispäevik, töökoosolekute protokollid jms).
7.2. Vastuvõtmiseks valmis Tööd peavad vastama Lepingus sätestatud tingimustele.
7.3. Tööde üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
7.4. Tellija võtab Tööd vastu ja allkirjastab akti või keeldub Tööde vastuvõtmisest. Tööde
vastuvõtmisest keeldumise korral esitab Tellija Töövõtjale puuduste kirjelduse ja määrab nende
kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Tööde vastuvõtmisest keeldumisest teatamise aeg on 14 (neliteist)
päeva alates akti esitamisest Töövõtja poolt. Kui nimetatud tähtaja jooksul ei ole Tellija esitanud
Töövõtjale vastuväiteid Töödes esinevate puuduste kirjeldusega, loetakse Tööd Tellija poolt
vastuvõetuks.
7.5. Parandatud Tööde üleandmine toimub samuti Tööde üleandmiseks ettenähtud korras (käesoleva
Lepingu punktid 7.2. – 7.4.).
8. GARANTII
8.1. Töövõtja annab Töödele 24-kuulise garantii alates nõuetekohaselt teostatud Tööde üleandmisest-
vastuvõtmisest.
8.2. Garantii kehtivuse ajal kohustub Töövõtja viivitamatult, aga mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul
vastavasisulise teate saamisest arvates, asuma kõrvaldama omal kulul kõiki ilmnenud vigu ja puudusi.
9. TEADETE EDASTAMINE. POOLTE ESINDAJAD JA SIDEKANALID
9.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon
loetakse nõuetekohaselt edastatuks, kui see on üle antud allkirja vastu või edastatud digitaalselt
allkirjastatuna Poole üldisel e-posti aadressil. Juhul, kui Lepingus on informatsiooni edastamiseks
ettenähtud kirjalik vorm või kui tegemist on informatsiooniga, millele on õiguslikud tagajärjed,
edastatakse selline informatsioon Poole ametlikult kirjablanketil, dateerituna, nummerdatuna ning
Poole esindaja poolt allkirjastatuna.
9.2. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti korraldusliku iseloomuga või
kiireloomulist teadet võib edastada telefoni või e-posti teel.
9.3. Lepingus fikseeritud kontaktisikute muutumisest teavitab Pool teist Poolt viivitamatult kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
9.4. Töövõtjat esindavad:
9.4.1. tehnilistes küsimustes: Mark Karimov telefon: 58187821, e-post:
[email protected];
9.4.2. lepingulistes küsimustes: Meelis Peetris, telefon: 56566777, e-post:
[email protected]
9.5. Tellijat esindavad:
9.5.1. tehnilistes küsimustes: Lauri Joosu, telefon: 55642043, e-post:
[email protected]
9.5.2. lepingulistes küsimustes: Tiit Kaasik, telefon: 51908839, e-post:
[email protected]
10. VÄÄRAMATU JÕUD
10.1. Pooled vabanevad Lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või
täielikult, kui seda takistab vääramatu jõud, kusjuures Pooled on kohustatud rakendama kõiki
abinõusid, et ära hoida teisele Poolele kahju tekitamine ja tagada võimalikult suures ulatuses Lepingu
täitmine. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud selle Poole poolt, kes soovib viidata
6
nimetatud asjaoludele, kui alusele, et vabaneda seadusest tulenevast ja/või Lepingus sätestatud
vastutusest endale Lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest.
10.2. Vääramatu jõu esinemisest tuleb teist Poolt viivitamatult kirjalikult informeerida.
10.3. Vääramatu jõu esinemisel pikeneb Tööde lõpptähtaeg, samuti kõik vahetähtajad nimetatud
asjaolude esinemise perioodi võrra.
11. VASTUTUS
11.1. Pool vastutab teisele Poolele Lepingu rikkumisega tekitatud kahjude eest ning on kohustatud
teisele Poolele Lepingu rikkumisega kaasnevad kulutused hüvitama.
11.2. Kui Töövõtja ei anna Töid üle ettenähtud tähtajaks, on Töövõtja kohustatud Tellija nõudmisel
tasuma viivist 0,1% päevas Tööde maksumusest iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid
mitte rohkem kui 20% vastavate Tööde maksumusest. Tellijal on õigus viivis tasaarvestada Tellija
poolt Töövõtjale tasumisele kuuluva arvega.
11.3. Kui Tellija ei tasu arvet tähtaegselt, on ta kohustatud tasuma viivist 0,1% päevas tasumisega
viivitatud summast, kuid mitte rohkem kui 20% vastavate Tööde maksumusest. Viivis kuulub
tasumisele juhul, kui Töövõtja on kirjalikult esitanud viivise nõude. Arve loetakse tasutuks alates raha
laekumisest Töövõtja arveldusarvele.
11.4. Viivise saamiseks peab seda taotlev Pool esitama teisele Poolele kirjaliku nõude ning
vastavasisulise arve.
11.5. Kui Töövõtja või tema alltöövõtja rikub käesoleva Lepingu punktis 12.4. sätestatud
konfidentsiaalsuskohutust, on Tellijal õigus igakordse rikkumise korral nõuda leppetrahvi summas
3000 eurot. Tellijal on õigusleppetrahv tasaarvestada Tellija poolt Töövõtjale tasumisele kuuluva
arvega.
12. LÕPPSÄTTED
12.1. Töövõtjal on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud õigusi ja kohustusi kolmandatele
isikutele üle anda ainult Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Tellijal on õigus keelduda nõusoleku
andmisest muuhulgas juhul, kui see on seotud julgeolekukaalutlustega, õigusaktidest tulenevate nõuete
või piirangutega jms.
12.2. Leping jõustub selle allkirjastamisest Poolte poolt ning kehtib kuni Poolte poolt endale
Lepinguga võetud kohustuste kohase täitmiseni või Lepingu lõppemiseni Lepingus sätestatud juhtudel.
12.3. Lepingut muudetakse ainult Poolte kirjaliku kokkuleppe alusel.
12.4. Leping ega Lepingu täitmise käigus saadud teave ei kuulu avalikustamisele kolmandatele
isikutele ilma Tellija nõusolekuta, v.a. juhul, kui see on õigusaktide kohaselt Poolele kohustuslik.
Erandina on Pooltel õigus avaldada informatsiooni finantseerijatele, nõustajatele (sh audiitoritele) ja
kontserni kuuluvatele ettevõtetele ja alltöövõtjale, kui see on vajalik Lepingu kohaseks ja efektiivseks
täitmiseks ning Pool paneb nendele isikutele samasuguse avalikustamiskeelu. Täitja ei tegele seoses
lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele
auditooriumidele, välja arvatud Tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on
Tellijaga eelnevalt kooskõlastatud.
7
12.5. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta
mingil viisil Lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka
mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
12.6. Pooled kohustuvad rakendama kõiki kohaseid abinõusid, et lahendada kõik Lepingust tulenevad
vaidlusküsimused läbirääkimiste teel, kahjustamata seejuures teise Poole Lepingust tulenevaid ja
seaduslikke õigusi ja huve. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse kõik Lepingust tulenevad
vaidlusküsimused õigusaktidega ettenähtud korras, kohaldades selleks Eesti Vabariigi materiaal- ja
menetlusõigust.
12.7. Käesolev Leping on koostatud ja sõlmitud 8 lehel kahes originaaleksemplaris, üks eksemplar
kummalegi Poolele või see allkirjastatakse digitaalselt mõlema Poole poolt.
13. POOLTE REKVISIIDID
Töövõtja: Tellija:
OÜ Inseneribüroo Steiger Eesti Geoloogiateenistus
Männiku tee 104, 11216 Tallinn F. R. Kreutzwaldi 5 44314, Rakvere
Registrikood 11206437 Registrikood 77000387
Telefon: +372 668 1011 Telefon: +372 630 2333
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Erki Niitlaan Sirli Sipp Kulli
Juhatuse liige Direktor
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
8