Vastus arvamustele FIONA üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamise korralduse eelnõu kohta

KORRALDUS 02.07.2024 nr DM-128277-8 Üldgeoloogilise uurimistöö loa nr YGUL/521950 väljastamise korraldus 1. OTSUS Arvestades punktides 2 ja 3 toodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 26, keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 "Keskkonnaameti põhimäärus" lisa 13 punktid 2.1 ja 2.5.4 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 "Keskkonnaameti teabehalduse kord" punkti 4.3 ning tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse taotlusele otsustan: 1.1. Anda Eesti Geoloogiateenistusele (registrikood 77000387) üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/521950 kehtivusajaga 5 aastat. 1.2. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD Eesti Geoloogiateenistus (registrikood 77000387, aadress F. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere, Lääne- Virumaa) esitas Keskkonnaametile taotluse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks, FIONA uuringu jaoks fosforiidiproovide võtmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.04.2023 numbriga DM-128277-1). Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas 04.10.2022 soovitada valitsusel rahastada fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendusuuringut (edaspidi FIONA). Vastavasisuline otsus tehti valitsuse 02.03.2023 istungil. Üldgeoloogilise uurimistöö raames puuritakse alale täiendavad uuringupuuraugud, kus maavara esinemine ja kvaliteet on teada. Üldgeoloogilise uurimistöö põhieesmärk on Kallavere kihistu fosforiidiproovi kogumine teadus- ja arendusuuringuks. Eelnevate üldgeoloogiliste tööde käigus kogutud kivimmaterjali kogus pole piisav, et läbi viia teadus- ja arendusuuringu käigus planeeritavaid tehnoloogilisi katseid. Piisavas koguses kivimmaterjali saamiseks soovitakse puurida Lääne-Virumaal, Rakvere vallas kuni 24 uut uuringupuurauku sügavuseni kuni 50 meetrit Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaosas. Puuraukude sügavus on valitud selliselt, et see ulatuks Kallavere kihistu lamamisse. Uute puuraukude asukohad valitakse varasemate puurimiskohtade lähedusse eesmärgiga saada kivimmaterjal, mis iseloomustab FIONA uuringuala keskmist väärtust. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide kogupindala on 9,70 ha. Uuringuruum jaguneb kaheks lahustükiks: Fiona I (pindala 4,95 ha) ja Fiona II (pindala 4,75 ha). Taotletav uuringuruumi teenindusala asub katastriüksustel Aru-Lõuna paekarjäär (tunnus 77002:001:0037; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) ja Aru-Põhja paekarjäär (tunnus 77002:001:0270; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Mõlemad katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Toolse fosforiidimaardla (maavarade registri registrikaart nr 193) fosforiidi passiivse tarbevaru 10. plokiga ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 18) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 2., ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 4. ja tsemendilubjakivi passiivse tarbevaru 3. plokkidega. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide lõunaosad asuvad Aru-Lõuna lubjakivikarjääri (kaevandamisloa nr KMIN-050; loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS; kehtiv kuni 05.11.2028) mäeeraldisel. Eelnimetatud mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult läänepoolse lahustükiga ja osaliselt idapoolse lahustükiga. Puurimistööde käigus rajatakse kuni 15 suure diameetriga uuringupuurauku (puuraugu diameeter kuni 1500 mm). Lisaks rajatakse kuni 5 PQ diameetriga (südamik kuni 85 mm) uuringupuurauku ja kuni 4 kuni 280 mm diameetriga uuringupuurauku hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks. Südamikpuurimisega valideeritakse kivimikihtide sügavused ning fosforiidikihi kvaliteet, et tagada esindusliku proovimaterjali kättesaamine suure läbimõõduga uuringupuuraukudest. Tööde käigus kirjeldatakse puursüdamike geoloogilised läbilõiked ning teostatakse kivimite geokeemiline uuring. Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks rajatavates puuraukudes mõõdetakse veetasemed ja vajadusel võetakse proove vee keemiliseks analüüsiks. Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks rajatavad puuraugud jäetakse ajutiselt lahti põhjavee info kogumiseks ja suletakse hiljemalt uurimistöö loa kehtivusaja lõpuks. Üldgeoloogilise uurimistöö raames on plaanis koguda kuni 50 tonni fosforiiti, kuni 2 tonni graptoliitargilliiti ja kuni 2 tonni glaukoniitliivakivi. Suure diameetriga puurimisel võetakse fosforiit välja 0,5 m kuni 1 m sammuga, et tagada esindusliku proovi saamine. Kogutud kivimmaterjal homogeniseeritakse ja seejärel pakitakse suurtesse kottidesse (big bag), kaaluga umbes 1-2 tonni, ning transporditakse ja ladustatakse Eesti Geoloogiateenistuse hallatavasse Arbavere uurimiskeskusesse. Suure diameetriga puuraukudest kogutakse kivimimaterjal, mille maht tuleb asendada inertse materjaliga. Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid asendatakse saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja fosforiidi kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse saviga. Aukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning taastatakse võimalikult looduslähedane olukord. 2(8) Rajatavate puuraukude asukohad ei kattu kitsendusi põhjustavate objektidega ega nende piiranguvöönditega. Eesti Geoloogiateenistuse esitatud taotluse seletuskirja kohaselt ei ole taotletava üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk maavarade otsing, uute maardlate moodustamine ega maavaravarude arvele võtmine, vaid on maapõueseaduse § 4 lg 1 alusel käsitletav maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil teostatava teadusuuringuna. Taotluse juurde on lisatud Eesti Geoloogiateenistuse selgitus, mille kohaselt järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata ning kaitsealuseid loomaliike, loodusalasid, vääriselupaikasid ega püsielupaikasid uuringuga ei kahjustata. 3. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 4 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. MaaPS § 17 lõike 1 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö lubatud uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega. MaaPS § 27 järgi esitatakse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise uurimistöö loa Keskkonnaamet. MaaPS § 29 kohaselt toimub avatud menetluses üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine maavara otsinguks. Antud juhul ei taotleta üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsingu eesmärgil, seega ei lahendata üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust avatud menetluses. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS ja keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1). Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust on kontrollinud MaaPS § 27 lõike 2 alusel keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja, Maa-amet. Maa-amet palub 30.04.2024 kirjas nr 9-3/24/5722-2 (KOTKAS 30.04.2024 numbriga DM-128277-2) Keskkonnaametil täiendavalt analüüsida, kas esitatud taotluse vorm on valitud õigesti. Keskkonnaamet on seisukohal, et tehtavate uuringutööde eesmärk ei ole maavara kaevandamisväärsena arvele võtta, vaid neid tehakse teadusuuringute jaoks vajalikus koguses kivimaterjali saamise eesmärgil. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et FIONA uuringu taotlus vastab üldgeoloogilise uuringu eesmärkidele. MaaPS § 27 lõike 3¹ kohaselt teavitab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluses toodud 3(8) uuringuruumi ja selle teenindusala asukohast viivitamata riigivara valitsejat ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut. Antud juhul on riigivara valitsejaks Maa-amet. Keskkonnaamet edastas FIONA uuringuloa taotluse Maa- ametile 24.04.2024 kirjaga nr DM-128277-1. MaaPS § 35 lõike 2 punkt 1 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Eesti Geoloogiateenistus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 29.05.2024). MaaPS § 17 lõigete 3 ja 4 järgi võib uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse (edaspidi VeeS) § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Seega peab Eesti Geoloogiateenistusel olema hüdrogeoloogiliste tööde teostamiseks VeeS § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61¹ lõikes 1 loetletud teabesaamist. Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning KMH vajalikkuse kaalumine. Kuna tegemist ei ole avatud menetlusega, ei avaldanud Keskkonnaamet üldgeoloogilise uurimistöö loa menetluse algatamise teadet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Üldgeoloogilise uurimistöö luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad antud menetluses MaaPS §-s 35 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise keeldumise alused. Kuna ei ole tegemist avatud menetlusega, ei pane Keskkonnaamet avalikkusele tutvumiseks välja õigusakti eelnõud koos asjasse puutuvate oluliste dokumentidega ega avalda vastavat teadaannet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. FIONA uuringuala ei kattu kitsendusi põhjustavate objektidega ega nende piiranguvöönditega. 4(8) FIONA üldgeoloogilise uurimistöö uuringuloale kantakse järgmine täiendav tingimus: 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS-iga. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Eesti Geoloogiateenistuselt 29.05.2024 kirjaga nr DM-128277-3 arvamust või vastuväiteid üldgeolooglise uurimistöö loa andmise eelnõule. Tulenevalt asjaolust, et taotletav uuringuruum kattub osaliselt Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisega, küsis Keskkonnaamet arvamust ka riigivara volitatud asutuselt (Maa-amet), kohaliku omavalitsuse üksuselt (Rakvere Vallavalitsus) ning Aru-Lõuna lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-050 omajalt Heidelberg Materials Kunda AS-ilt. Eesti Geoloogiateenistus nõustus 31.05.2024 kirjaga nr 9-3/24-117 (KOTKAS 04.06.2024 numbriga DM-128277-4) Keskkonnaameti poolt koostatud üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõuga. Rakvere Vallavolikogu andis 19.06.2024 otsusega nr 114 (KOTKAS 21.06.2024 numbriga DM- 128277-7) tingimusliku nõusoleku üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõule. Rakvere Vallavolikogu otsus nr 114 sisaldab järgnevaid tingimusi: 1. Teha Keskkonnaametile ettepanek anda tegevusele eelhinnang keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Keskkonnaameti hinnangul puudub antud menetluses nii kohustus kui vajadus keskkonnamõju hinnata läbi eelhinnangu või KMH. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 lg 3 peab eelhinnangu koostama süvapuurimistele, mille sügavus on üle 1000 m. FIONA uuring sinna alla ei liigitu. Keskkonnaamet arvestas käesoleva üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõud koostades ka võimalike keskkonnamõjudega. Planeeritav uuring toimub kehtiva keskkonnaloaga töötava Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alal (kaevandamisloa nr KMIN-050; loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS; kehtiv kuni 05.11.2028) ning vähesel määral Aru-Põhja lubjakivikarjääri alal. Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Üldgeoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Tehtav uuring ei tekita enda olemuse poolest (ega ka kaevandamistegevusega kumulatiivselt) lähimatele majapidamistele ega ümbritsevale keskkonnale täiendavaid häiringuid müra, vibratsiooni ega tolmu suhtes. Erinevate veekihtide kaitsmiseks ning nende segunemise vältimiseks kasutatakse suurediameetriliste puuraukude puhul manteltoru. Peale puurtööde tegemist ning proovi võtmist suletakse puuraugud inertse materjaliga (välja arvatud veeseireks rajatavad puuraugud, mis suletakse hiljemalt loa kehtivuse lõpuks). 5(8) Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid asendatakse saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja fosforiidi kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse saviga. Puuraukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning taastatakse võimalikult looduslähedane olukord. Antud juhul viib uuringutegevusi läbi Eesti Geoloogiateenistus, kuhu on koondunud ühtede parimate maapõue teadmiste ja taustaga inimeste kollektiiv Eestis. Seega on Keskkonnaamet veendunud, et uuringud viiakse läbi vastutustundlikult ning võimalikke riske vältides. Arvestades suhteliselt väikest uuringutööde mõju, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks antud juhul täiemahulist keskkonnamõjude hindamise eelhinnangut läbi viia ja puurimissügavust planeeritust vähendada. Keskkonnaamet kontrollib uuringute läbiviimist paikvaatlusega. Samuti tuleb uuringute puuraugud peale uuringute lõppu nõuete kohaselt sulgeda ning nende sulgemisest esitada Keskkonnaametile uuringupunktide likvideerimise akt. Antud akti täitmise kohta teeb Keskkonnaamet järelkontrolli. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek piirduda üldgeoloogilise uurimisloa andmisel uuringupuuraukude puurimissügavusega kuni 30 meetrit. Üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei saa maavara arvele võtta. FIONA uuringu puhul on tegu ainult teadusliku uuringutöö ja geoloogilises kaardistamise eesmärgil taotletava loaga. Eesti Geoloogiateenistus taotles puuraukude maksimaalseks sügavuseks kuni 50 meetrit. See on arvestatud varuga. Eeldatavalt nii sügavale ei puurita, ent kuna Eesti Geoloogiateenistus lähtub mudelarvutustest ning reaalselt ei ole teada, kui sügaval ja millise paksusega valitud asukohtades maavara kihid olla võivad, ei ole mõistlik puuraukude sügavust piirata 30 meetrini. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vajalik kiht ei ole uuringu käigus täielikult läbi puuritud, ent uuringuluba seab sügavuse piirangud ning uuringu teostaja peab hakkama loa muutmist taotlema, et enda tööd korrektselt ja keskkonnale ohutult läbi viia. Üle 30 meetri sügavusi puurauke uuringute tegemise eesmärgil on Eestis tehtud varemgi ning tegemist ei ole millegi uue ning ainulaadsega. Võrdluseks võib tuua näiteks Narva karjääris tehtud 16 manteltoruga varustatud tehnilist puurauku sügavusega ca 37,0-42,3 m (riigihanke viitenumber 163142). Teadusuuringute tegemine aitab suurendada teadmisi meid ümbritseva suhtes ning sellega saame paremat teavet, et tulevikus keskkonnariske majandustegevuse planeerimisel ette näha. Seega on oluline, et teadusuuringute tegemine ning keskkonnast info kogumine teadusuuringute ja geoloogilise kaardistamise eesmärgil Eestis ei oleks piiratud. 6(8) Keskkonnaamet ei nõustu Rakvere Vallavolikogu soovitusega piirata uuringupuuraukude sügavust 30 meetrini. 3. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht. Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa kõrvaltingimuseks. 4. Teavitada Rakvere Vallavalitsus enne puurimistöödega alustamist. Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa kõrvaltingimuseks järgneval kujul: Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist. 5. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa kõrvaltingimuseks järgneval kujul: Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. Kokkuvõtvalt Keskkonnaamet seab üldgeoloogilisele uuringuloale nr YGUL/521950 järgnevad täiendavad tingimused: 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS-iga. 2. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht. 3. Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist. 4. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7(8) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Üldgeoloogilise uurimistöö luba Teadmiseks: Heidelberg Materials Kunda AS, Maa-amet, Rakvere Vallavalitsus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Valdo Tohver spetsialist maapõuebüroo 8(8)  Üldgeoloogilise uurimistöö luba Loa nr YGUL/521950 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus FIONA uuringu fosforiidiproovi võtmine Tüüp Maismaa Veekogu liik KOV EHAK 0661 KOV nimetus Rakvere vald Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 9.70 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja FIONA uuringu fosforiidiproovi võtmine. FIONA uuringu tarbeks fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi proovide lähteülesanne kogumine. Uurimissügavus, m 50 Puuraukude arv 24 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Veeproovide võtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 02.07.2024 Lõppemise kpv 02.07.2029 Täiendavad tingimused 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS- iga. 2. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht. 3. Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist. 4. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. Loa andmise ja muutmise otsused Lisad Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 1: Graafiline lisa 1 - Uuringuruumi plaan.pdf Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] 05.08.2024 nr DM-129106-2 Vastus arvamustele FIONA üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamise korralduse eelnõu kohta Lugupeetud Maia-Liisa Anton (Eesti Keskkonnaühenduste Koda) Esitasite Keskkonnaametile 08.07.2024 e-kirja teel arvamuse ning tähelepanekud FIONA üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamise korralduse eelnõu kohta (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2024 numbriga DM-129106-1). Käesolevaga vastab Keskkonnaamet teie kirjas esitatud tähelepanekutele nende esitamise järjekorras: Tähelepanek nr 1 (lühendatult): EKO leiab, et FIONA üldgeoloogilise uurimistöö loa menetlus oleks tulnud läbi viia avatud menetluses. Keskkonnaamet nõustub teie kirjas toodud väitega, et maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 29 on ajas muutunud ning see ei viita enam üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise kohta. Ehk MaaPS § 29 enam ei kohusta üldgeoloogilise uurimistöö loa andmist tegema avatud menetlusega. MaaPS § 32 lõige 1 sätestab - Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine otsustatakse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnevalt lähtudes viis Keskkonnaamet FIONA üldgeoloogilise uurimistöö loa menetluse läbi mitte-avatud menetlusena kuna maapõueseadusest lähtuvalt ei viida seda menetlust läbi enam avatud menetlusena. Täiemahulise avatud menetluse läbiviimine tähendaks kaugelt seaduses toodud tähtaegade ületamist. Üldgeoloogilise uurimistöö läbiviimisega ei saa enam maavara kaevandamisks arvele võtta ning seega ei piirata töödega kellegi huve. Seega polnud otstarbekas antud juhul läbi viia avatud menetlust. Keskkonnaamet täpsustab, et kuivõrd mitte-avatud menetluse korral ei ole Keskkonnaametil kohustust teavitada menetluse algetappides ka kohalikku omavalitsust, tegi Keskkonnaamet seda siiski menetluse käigus ning esitas eelnõu Rakvere Vallavalitsusele tutvumiseks. Antud eelnõu võeti volikogu päevakorda, mis on avalik info. Samuti oli võimalik volikogu istungit vaatamas käia. Rakvere vallavolikogu istungit (ning antud eelnõud) kajastasid mitmed Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 kohalikud ning riiklikud ajalehed (nt Lääne-Virumaa uudised, Virumaateataja (Postimees), ERR). Lisaks korraldas üldgeoloogilise uurimistöö loa taotleja Eesti Geoloogiateenistus enne taotluse esitamist avaliku istungi, millest tegi artikli Eesti Rahvusringhääling. Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja kirjutas ka arvamusloo Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis. Samuti on korduvalt uuringu kohta infot avaldatud Eesti Geoloogiateenistuse kodulehel. Tähelepanek nr 2: Puurimistööde käigus rajatakse kuni 15 suure diameetriga uuringupuurauku (puuraugu diameeter kuni 1500 mm) sügavuseni kuni 50 meetrit maavarade proovide võtmiseks ning samal ajal ka 9 väiksema diameetriga (85-280 mm) uuringupuurauku hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks. Leiame, et selline tööde järjekord võib tekitada olukorra, kus olemasoleva ebatäpse põhjavee mudeli tõttu ei mõista töö teostajad piisavalt hästi pinna- ja põhjavee vahelisi seoseid, tekitades puurimiste käigus olulisi veehäiringuid. Põhjendatud oleks hüdrogeoloogiliste uuringute läbiviimine ning põhjalik analüüs enne suure diameetriga sügavate puuraukude rajamist. On vaja selgemat infot, kuidas ja kui ulatuslikult uuringu tegemine mõjutab põhja- ja pinnavee olukorda ja kasutamist ning selget määratlust, kes ja kuidas kompenseerib võimalikud kahjud, kui need peaks tekkima. See info peab olema nõuete kohaselt jagatud ka kohalikele elanikele kas kohaliku ajalehe kaudu või mõjutatava piirkonna elanikele otse saadetuna. Keskkonnaamet täpsustab, et suure diameetriga puuraugud tehaksegi peale hüdrogeoloogiliste puuraukude rajamist, sealset veeseiret ning seire tulemuste analüüsi. See annab Eesti Geoloogiateenistuse litsenseeritud hüdrogeoloogidele vajaliku info pinna- ja põhjavee tasemete ning nendevaheliste seoste kohta. Samuti võimaldab see detailselt kaardistada hüdrogeoloogilise olustiku enne, kui hakatakse tegema suurediameetrilisi puurauke, et vältida igasuguse negatiivse mõju tekkimist ümberkaudsele keskkonnale ning elanikkonnale. Lisaks säilitatakse osad hüdrogeoloogilised puuraugud pideva seire teostamiseks kogu üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusaja jooksul. Hüdrogeoloogilised uuringud võivad anda ka infot võimalike kohalike murede lahendamiseks mis piirkonnas hetkel juba on. Vastavalt MaaPS § 92 lõikele 1 hüvitavad üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omaja üldgeoloogilise uurimistööga ning geoloogilise uuringuga tekitatud kahju sõltumata oma süüst. Antud juhul viib uurimistöö tegevusi läbi Eesti Geoloogiateenistus, kuhu on koondunud ühtede parimate maapõue teadmiste ja taustaga inimeste kollektiiv Eestis. Seega on Keskkonnaamet veendunud, et tööd viiakse läbi vastutustundlikult ning võimalikke riske vältides. Tähelepanek nr 3: Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks rajatavad puuraugud jäetakse ajutiselt lahti põhjavee info kogumiseks ja suletakse hiljemalt uurimistöö loa kehtivusaja lõpuks. Loa kehtivusajaks on hetkel pakutud 5 aastat. Teeme ettepaneku oluliselt lühendada loa kehtivusaega, et vähendada reostusriski tulenevalt 2(4) puuraukude potentsiaalselt väga pikaajalise lahtioleku tõttu. Üldgeoloogilise uurimistöö loa kehtivusaeg on määratud varuga. Loa kehtivusaja jooksul peab loa omaja uuringu planeerima, ette valmistama, teostama (sh ka eelnimetatud hüdrogeoloogilised uuringud ning andmete analüüs) ning uuringu järgselt ka kogu ala korrastama. Uurimistöö loa kehtivuseajaks määrati 5 aastat, et vältida olukorda, kus ettenägematutel asjaoludel tekkinud viivituste tõttu (näiteks tehnika või proovide transport, ilmastikuolud, projekteerimisele ja planeerimisele kulunud aeg jms) kaotab uurimistöö luba kehtivuse enne, kui tööd on teostatud ning ala korrastatud. Lisaks mida pikemalt on võimalik koguda hüdrogeoloogilise andmeid, seda täpsemaid hüdrogeoloogilisi mudeleid on võimalik modelleerida, mille abil võimalikke hüdrogeoloogilise küsimusi ning probleeme lahendada. Uuringu teostaja lõpetab uuringu esimesel võimalusel ning teavitab sellest Keskkonnaametit, kes teostab uuritud alal jooksvalt ning ka hilisemalt järelkontrolli. Tähelepanek nr 4: Loa taotluses ei ole välja toodud suure diameetriga puuraukude rajamise meetodit. 8. mail Lammasmäe puhkekeskuses peetud ettekandes avaldas Eesti Geoloogiateenistus, et tehnoloogiaks on valitud sillavaiade paigaldamiseks mõeldud masin, mida plaanitakse käesoleval juhul kasutada hoopis kaevandamiseks ehk mitte algselt ettenähtud viisil. Leiame, et selline spetsiifiline tehnoloogiakasutus tuleks loa taotluses dokumenteerida ning läbi viia või viidata eelnevale põhjalikule erapooletule riskianalüüsile, kas taoline tehnoloogiavalik on kooskõlas veesüsteemi mitte kahjustava lähenemisega. Keskkonnaametile esitatud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluses on esitatud suure diameetriga puuraukude rajamise meetod. Erinevate veekihtide kaitsmiseks ning nende segunemise vältimiseks kasutatakse suurediameetriliste puuraukude puhul manteltoru. Peale puurtööde tegemist ning proovi võtmist suletakse puuraugud inertse materjaliga. Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid asendatakse saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja fosforiidi kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse saviga. Puuraukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning taastatakse võimalikult looduslähedane olukord. Tähelepanek nr 5: Geoloogiateenistus on varasemalt näidanud raportis Eesti põhjaveekogumite seisund perioodil 2014-2019 (https://keskkonnaportaal.ee/et/p%C3%B5hjaveekogumite- seisund), et plaanitava uuringupiirkonna põhjavesi on juba halvas seisus ning suur veealandamine võib täiendavalt halvendada põhjaveekogumi seisundit, mis ei ole veepoliitika raamdirektiivi arvestades lubatud. Teeme Keskkonnaametile ettepaneku anda Eesti Geoloogiateenistuse plaanitavale tegevusele 3(4) eelhinnang keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Uurimistöö raames puuraukude rajamisega ei kaasne veetaseme alandamist, ega olulist veekihtide segunemist, mis võiks mõjutada vee kvaliteeti. Lisaks võivad hüdrogeoloogilised uuringud anda ka infot võimalike kohalike murede lahendamiseks, mis piirkonnas hetkel juba on. Keskkonnaameti hinnangul puudub antud menetluses nii kohustus kui vajadus keskkonnamõju hinnata läbi eelhinnangu või KMH. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 lg 3 peab eelhinnangu koostama süvapuurimistele, mille sügavus on üle 1000 m. FIONA uuring sinna alla ei liigitu. Keskkonnaamet arvestas käesoleva üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise korraldust koostades ka võimalike keskkonnamõjudega. Tähelepanek nr 6: EKO soovib olla edaspidi kaasatud FIONA üldgeoloogilise uurimistöö loa menetluses ning sellest lähtuvalt palub Keskkonnaametil edastada menetlusega seonduv informatsioon arvamuse andmiseks. Keskkonnaamet väljastas üldgeoloogilise uurimistöö loa nr YGUL/521950 FIONA uuringuruumis 02.07.2024 korraldusega nr DM-128277-8, mis toimus enne teie poolt esitatud e- kirjas arvamuste andmist koos seal toodud seisukohtadega ning tähelepanekutega. Keskkonnaamet edastab antud korralduse teile koos käesoleva selgitustaotluse vastusega. Usume, et EGT on oma uuringute tulemustes ning edasistes käikudes avatud ka edaspidi. Keskkonnaamet on seisukohal, et (teadus)uuringute tegemist Eestis ei ole põhjendatud keerukamaks ning kulukamaks kui see juba on ilma oluliste põhjusteta muuta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisa: DM-128277-8.bdoc Teadmiseks: Eesti Geoloogiateenistus Valdo Tohver 53238814 [email protected] 4(4)  KORRALDUS 02.07.2024 nr DM-128277-8 Üldgeoloogilise uurimistöö loa nr YGUL/521950 väljastamise korraldus 1. OTSUS Arvestades punktides 2 ja 3 toodut ja võttes aluseks maapõueseaduse § 26, keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 "Keskkonnaameti põhimäärus" lisa 13 punktid 2.1 ja 2.5.4 ja Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/232 "Keskkonnaameti teabehalduse kord" punkti 4.3 ning tuginedes Eesti Geoloogiateenistuse taotlusele otsustan: 1.1. Anda Eesti Geoloogiateenistusele (registrikood 77000387) üldgeoloogilise uurimistöö luba nr YGUL/521950 kehtivusajaga 5 aastat. 1.2. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD Eesti Geoloogiateenistus (registrikood 77000387, aadress F. R. Kreutzwaldi 5, Rakvere, Lääne- Virumaa) esitas Keskkonnaametile taotluse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks, FIONA uuringu jaoks fosforiidiproovide võtmiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 24.04.2023 numbriga DM-128277-1). Teadus- ja Arendusnõukogu otsustas 04.10.2022 soovitada valitsusel rahastada fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendusuuringut (edaspidi FIONA). Vastavasisuline otsus tehti valitsuse 02.03.2023 istungil. Üldgeoloogilise uurimistöö raames puuritakse alale täiendavad uuringupuuraugud, kus maavara esinemine ja kvaliteet on teada. Üldgeoloogilise uurimistöö põhieesmärk on Kallavere kihistu fosforiidiproovi kogumine teadus- ja arendusuuringuks. Eelnevate üldgeoloogiliste tööde käigus kogutud kivimmaterjali kogus pole piisav, et läbi viia teadus- ja arendusuuringu käigus planeeritavaid tehnoloogilisi katseid. Piisavas koguses kivimmaterjali saamiseks soovitakse puurida Lääne-Virumaal, Rakvere vallas kuni 24 uut uuringupuurauku sügavuseni kuni 50 meetrit Aru-Lõuna lubjakivikarjääri põhjaosas. Puuraukude sügavus on valitud selliselt, et see ulatuks Kallavere kihistu lamamisse. Uute puuraukude asukohad valitakse varasemate puurimiskohtade lähedusse eesmärgiga saada kivimmaterjal, mis iseloomustab FIONA uuringuala keskmist väärtust. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide kogupindala on 9,70 ha. Uuringuruum jaguneb kaheks lahustükiks: Fiona I (pindala 4,95 ha) ja Fiona II (pindala 4,75 ha). Taotletav uuringuruumi teenindusala asub katastriüksustel Aru-Lõuna paekarjäär (tunnus 77002:001:0037; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%) ja Aru-Põhja paekarjäär (tunnus 77002:001:0270; sihtotstarve mäetööstusmaa 100%). Mõlemad katastriüksused kuuluvad riigiomandisse, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Toolse fosforiidimaardla (maavarade registri registrikaart nr 193) fosforiidi passiivse tarbevaru 10. plokiga ning osaliselt Kunda lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 18) ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru 2., ehituslubjakivi passiivse tarbevaru 4. ja tsemendilubjakivi passiivse tarbevaru 3. plokkidega. Taotletava uuringuruumi teenindusala lahustükkide lõunaosad asuvad Aru-Lõuna lubjakivikarjääri (kaevandamisloa nr KMIN-050; loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS; kehtiv kuni 05.11.2028) mäeeraldisel. Eelnimetatud mäeeraldise teenindusmaa kattub täielikult läänepoolse lahustükiga ja osaliselt idapoolse lahustükiga. Puurimistööde käigus rajatakse kuni 15 suure diameetriga uuringupuurauku (puuraugu diameeter kuni 1500 mm). Lisaks rajatakse kuni 5 PQ diameetriga (südamik kuni 85 mm) uuringupuurauku ja kuni 4 kuni 280 mm diameetriga uuringupuurauku hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks. Südamikpuurimisega valideeritakse kivimikihtide sügavused ning fosforiidikihi kvaliteet, et tagada esindusliku proovimaterjali kättesaamine suure läbimõõduga uuringupuuraukudest. Tööde käigus kirjeldatakse puursüdamike geoloogilised läbilõiked ning teostatakse kivimite geokeemiline uuring. Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks rajatavates puuraukudes mõõdetakse veetasemed ja vajadusel võetakse proove vee keemiliseks analüüsiks. Hüdrogeoloogilisteks mõõtmisteks rajatavad puuraugud jäetakse ajutiselt lahti põhjavee info kogumiseks ja suletakse hiljemalt uurimistöö loa kehtivusaja lõpuks. Üldgeoloogilise uurimistöö raames on plaanis koguda kuni 50 tonni fosforiiti, kuni 2 tonni graptoliitargilliiti ja kuni 2 tonni glaukoniitliivakivi. Suure diameetriga puurimisel võetakse fosforiit välja 0,5 m kuni 1 m sammuga, et tagada esindusliku proovi saamine. Kogutud kivimmaterjal homogeniseeritakse ja seejärel pakitakse suurtesse kottidesse (big bag), kaaluga umbes 1-2 tonni, ning transporditakse ja ladustatakse Eesti Geoloogiateenistuse hallatavasse Arbavere uurimiskeskusesse. Suure diameetriga puuraukudest kogutakse kivimimaterjal, mille maht tuleb asendada inertse materjaliga. Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid asendatakse saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja fosforiidi kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse saviga. Aukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning taastatakse võimalikult looduslähedane olukord. 2(8) Rajatavate puuraukude asukohad ei kattu kitsendusi põhjustavate objektidega ega nende piiranguvöönditega. Eesti Geoloogiateenistuse esitatud taotluse seletuskirja kohaselt ei ole taotletava üldgeoloogilise uurimistöö eesmärk maavarade otsing, uute maardlate moodustamine ega maavaravarude arvele võtmine, vaid on maapõueseaduse § 4 lg 1 alusel käsitletav maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil teostatava teadusuuringuna. Taotluse juurde on lisatud Eesti Geoloogiateenistuse selgitus, mille kohaselt järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning keskkonnale olulist negatiivset mõju ei tekitata ning kaitsealuseid loomaliike, loodusalasid, vääriselupaikasid ega püsielupaikasid uuringuga ei kahjustata. 3. KAALUTLUSED Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 4 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö maapõue geoloogilise ehituse selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline töö. MaaPS § 17 lõike 1 järgi on üldgeoloogiline uurimistöö lubatud uurimistöö loa alusel, välja arvatud selline üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning kivimi uurimiseks paljandist või puursüdamikust võetud kivimi tükkide või maapinnalt kivististe kogumisega. MaaPS § 27 järgi esitatakse üldgeoloogilise uurimistöö loa saamiseks loa andjale taotlus. MaaPS § 26 kohaselt annab üldgeoloogilise uurimistöö loa Keskkonnaamet. MaaPS § 29 kohaselt toimub avatud menetluses üldgeoloogilise uurimistöö loa andmine maavara otsinguks. Antud juhul ei taotleta üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsingu eesmärgil, seega ei lahendata üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust avatud menetluses. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS ja keskkonnaministri 09.01.2020 määruses nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1). Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlust on kontrollinud MaaPS § 27 lõike 2 alusel keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja, Maa-amet. Maa-amet palub 30.04.2024 kirjas nr 9-3/24/5722-2 (KOTKAS 30.04.2024 numbriga DM-128277-2) Keskkonnaametil täiendavalt analüüsida, kas esitatud taotluse vorm on valitud õigesti. Keskkonnaamet on seisukohal, et tehtavate uuringutööde eesmärk ei ole maavara kaevandamisväärsena arvele võtta, vaid neid tehakse teadusuuringute jaoks vajalikus koguses kivimaterjali saamise eesmärgil. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et FIONA uuringu taotlus vastab üldgeoloogilise uuringu eesmärkidele. MaaPS § 27 lõike 3¹ kohaselt teavitab loa andja üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluses toodud 3(8) uuringuruumi ja selle teenindusala asukohast viivitamata riigivara valitsejat ja riigi kinnisvararegistris registreeritud kinnisasja kasutusõigust omavat isikut. Antud juhul on riigivara valitsejaks Maa-amet. Keskkonnaamet edastas FIONA uuringuloa taotluse Maa- ametile 24.04.2024 kirjaga nr DM-128277-1. MaaPS § 35 lõike 2 punkt 1 sätestab, et üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning Eesti Geoloogiateenistus ei ole karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest (karistusregistri andmed seisuga 29.05.2024). MaaPS § 17 lõigete 3 ja 4 järgi võib uurimistööd ja geoloogilist uuringut korraldada ja juhtida selleks teadmisi, oskusi ja kogemusi omav isik. Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa alusel võib hüdrogeoloogilisi töid teha isik, kellel on veeseaduse (edaspidi VeeS) § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Seega peab Eesti Geoloogiateenistusel olema hüdrogeoloogiliste tööde teostamiseks VeeS § 208 punkti 1 kohane tegevusluba. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 2 loetelu on § 6 lõike 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224) ja KeHJS § 6 lõikes 2¹ viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61¹ lõikes 1 loetletud teabesaamist. Loa taotleja kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ega ka määruse loendisse, mistõttu KeHJS § 3, § 6, § 11 lõigete 3 ja 4 ning määruse alusel ei ole antud juhul KMH algatamine kohustuslik, samuti ei ole vajalik eelhindamine ning KMH vajalikkuse kaalumine. Kuna tegemist ei ole avatud menetlusega, ei avaldanud Keskkonnaamet üldgeoloogilise uurimistöö loa menetluse algatamise teadet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Üldgeoloogilise uurimistöö luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Keskkonnaametile teadaolevalt puuduvad antud menetluses MaaPS §-s 35 sätestatud üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise keeldumise alused. Kuna ei ole tegemist avatud menetlusega, ei pane Keskkonnaamet avalikkusele tutvumiseks välja õigusakti eelnõud koos asjasse puutuvate oluliste dokumentidega ega avalda vastavat teadaannet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. FIONA uuringuala ei kattu kitsendusi põhjustavate objektidega ega nende piiranguvöönditega. 4(8) FIONA üldgeoloogilise uurimistöö uuringuloale kantakse järgmine täiendav tingimus: 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS-iga. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 alusel peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Eesti Geoloogiateenistuselt 29.05.2024 kirjaga nr DM-128277-3 arvamust või vastuväiteid üldgeolooglise uurimistöö loa andmise eelnõule. Tulenevalt asjaolust, et taotletav uuringuruum kattub osaliselt Aru-Lõuna lubjakivikarjääri mäeeraldisega, küsis Keskkonnaamet arvamust ka riigivara volitatud asutuselt (Maa-amet), kohaliku omavalitsuse üksuselt (Rakvere Vallavalitsus) ning Aru-Lõuna lubjakivikarjääri keskkonnaloa nr KMIN-050 omajalt Heidelberg Materials Kunda AS-ilt. Eesti Geoloogiateenistus nõustus 31.05.2024 kirjaga nr 9-3/24-117 (KOTKAS 04.06.2024 numbriga DM-128277-4) Keskkonnaameti poolt koostatud üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõuga. Rakvere Vallavolikogu andis 19.06.2024 otsusega nr 114 (KOTKAS 21.06.2024 numbriga DM- 128277-7) tingimusliku nõusoleku üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõule. Rakvere Vallavolikogu otsus nr 114 sisaldab järgnevaid tingimusi: 1. Teha Keskkonnaametile ettepanek anda tegevusele eelhinnang keskkonnamõju väljaselgitamiseks. Keskkonnaameti hinnangul puudub antud menetluses nii kohustus kui vajadus keskkonnamõju hinnata läbi eelhinnangu või KMH. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 3 lg 3 peab eelhinnangu koostama süvapuurimistele, mille sügavus on üle 1000 m. FIONA uuring sinna alla ei liigitu. Keskkonnaamet arvestas käesoleva üldgeoloogilise uuringuloa andmise eelnõud koostades ka võimalike keskkonnamõjudega. Planeeritav uuring toimub kehtiva keskkonnaloaga töötava Aru-Lõuna lubjakivikarjääri alal (kaevandamisloa nr KMIN-050; loa omaja Heidelberg Materials Kunda AS; kehtiv kuni 05.11.2028) ning vähesel määral Aru-Põhja lubjakivikarjääri alal. Mõlema katastriüksuse sihtotstarve on 100% mäetööstusmaa. Üldgeoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Tehtav uuring ei tekita enda olemuse poolest (ega ka kaevandamistegevusega kumulatiivselt) lähimatele majapidamistele ega ümbritsevale keskkonnale täiendavaid häiringuid müra, vibratsiooni ega tolmu suhtes. Erinevate veekihtide kaitsmiseks ning nende segunemise vältimiseks kasutatakse suurediameetriliste puuraukude puhul manteltoru. Peale puurtööde tegemist ning proovi võtmist suletakse puuraugud inertse materjaliga (välja arvatud veeseireks rajatavad puuraugud, mis suletakse hiljemalt loa kehtivuse lõpuks). 5(8) Poorsemad, vett juhtivad kivimid asendatakse liivaga, ning vettpidavad kivimid asendatakse saviga. Suure diameetriga puuraukude Kallavere kihistu, kust võetakse välja fosforiidi kivimimaterjal, täidetakse liivaga. Türisalu, Varangu ja Leetse kihistu, täidetakse saviga. Puuraukudest kust graptoliitargilliidi proovi ei koguta segatakse see betooni sisse ja paigutatakse savikihi peale. Ülejäänud puurauk täidetakse väljatud materjaliga kivimikihte eraldamata, kuid võimalusel pannakse materjal tagasi samale looduslikule tasemele ning taastatakse võimalikult looduslähedane olukord. Antud juhul viib uuringutegevusi läbi Eesti Geoloogiateenistus, kuhu on koondunud ühtede parimate maapõue teadmiste ja taustaga inimeste kollektiiv Eestis. Seega on Keskkonnaamet veendunud, et uuringud viiakse läbi vastutustundlikult ning võimalikke riske vältides. Arvestades suhteliselt väikest uuringutööde mõju, ei pea Keskkonnaamet vajalikuks antud juhul täiemahulist keskkonnamõjude hindamise eelhinnangut läbi viia ja puurimissügavust planeeritust vähendada. Keskkonnaamet kontrollib uuringute läbiviimist paikvaatlusega. Samuti tuleb uuringute puuraugud peale uuringute lõppu nõuete kohaselt sulgeda ning nende sulgemisest esitada Keskkonnaametile uuringupunktide likvideerimise akt. Antud akti täitmise kohta teeb Keskkonnaamet järelkontrolli. 2. Teha Keskkonnaametile ettepanek piirduda üldgeoloogilise uurimisloa andmisel uuringupuuraukude puurimissügavusega kuni 30 meetrit. Üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel ei saa maavara arvele võtta. FIONA uuringu puhul on tegu ainult teadusliku uuringutöö ja geoloogilises kaardistamise eesmärgil taotletava loaga. Eesti Geoloogiateenistus taotles puuraukude maksimaalseks sügavuseks kuni 50 meetrit. See on arvestatud varuga. Eeldatavalt nii sügavale ei puurita, ent kuna Eesti Geoloogiateenistus lähtub mudelarvutustest ning reaalselt ei ole teada, kui sügaval ja millise paksusega valitud asukohtades maavara kihid olla võivad, ei ole mõistlik puuraukude sügavust piirata 30 meetrini. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vajalik kiht ei ole uuringu käigus täielikult läbi puuritud, ent uuringuluba seab sügavuse piirangud ning uuringu teostaja peab hakkama loa muutmist taotlema, et enda tööd korrektselt ja keskkonnale ohutult läbi viia. Üle 30 meetri sügavusi puurauke uuringute tegemise eesmärgil on Eestis tehtud varemgi ning tegemist ei ole millegi uue ning ainulaadsega. Võrdluseks võib tuua näiteks Narva karjääris tehtud 16 manteltoruga varustatud tehnilist puurauku sügavusega ca 37,0-42,3 m (riigihanke viitenumber 163142). Teadusuuringute tegemine aitab suurendada teadmisi meid ümbritseva suhtes ning sellega saame paremat teavet, et tulevikus keskkonnariske majandustegevuse planeerimisel ette näha. Seega on oluline, et teadusuuringute tegemine ning keskkonnast info kogumine teadusuuringute ja geoloogilise kaardistamise eesmärgil Eestis ei oleks piiratud. 6(8) Keskkonnaamet ei nõustu Rakvere Vallavolikogu soovitusega piirata uuringupuuraukude sügavust 30 meetrini. 3. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht. Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa kõrvaltingimuseks. 4. Teavitada Rakvere Vallavalitsus enne puurimistöödega alustamist. Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa kõrvaltingimuseks järgneval kujul: Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist. 5. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. Keskkonnaamet nõustub esitatud tingimusega ning seab selle üldgeoloogilise uuringuloa kõrvaltingimuseks järgneval kujul: Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. Kokkuvõtvalt Keskkonnaamet seab üldgeoloogilisele uuringuloale nr YGUL/521950 järgnevad täiendavad tingimused: 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS-iga. 2. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht. 3. Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist. 4. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7(8) (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Üldgeoloogilise uurimistöö luba Teadmiseks: Heidelberg Materials Kunda AS, Maa-amet, Rakvere Vallavalitsus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Valdo Tohver spetsialist maapõuebüroo 8(8)  Üldgeoloogilise uurimistöö luba Loa nr YGUL/521950 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Rakvere linn, Lääne-Viru maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Eesti Geoloogiateenistus Registrikood / Isikukood 77000387 Postiaadress F. R. Kreutzwaldi tn 5, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus FIONA uuringu fosforiidiproovi võtmine Tüüp Maismaa Veekogu liik KOV EHAK 0661 KOV nimetus Rakvere vald Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 9.70 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja FIONA uuringu fosforiidiproovi võtmine. FIONA uuringu tarbeks fosforiidi, graptoliitargilliidi ja glaukoniitliivakivi proovide lähteülesanne kogumine. Uurimissügavus, m 50 Puuraukude arv 24 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Veeproovide võtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 02.07.2024 Lõppemise kpv 02.07.2029 Täiendavad tingimused 1. Üldgeoloogilise uuringu käigus tehtavad tööd, nende maht ning ajakava leppida kokku Heidelberg Materials Kunda AS- iga. 2. Jälgida uuringupuuraukude omavahelist kaugust, et välistada vaheseinte varisemisoht. 3. Teavitada Rakvere Vallavalitsust ja Keskkonnaametit enne puurimistöödega alustamist. 4. Võimaldada Rakvere Vallavalitsuse ja Keskkonnaameti esindajatel puurimistööde ajal tööde teostamist vaadelda. Loa andmise ja muutmise otsused Lisad Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 1: Graafiline lisa 1 - Uuringuruumi plaan.pdf