Kiri

Ministeeriumid Meie 22.07.2024 nr 8-1/5632-1 Kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldus) edastamine Esitame kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Eesti Kohtunike Ühingule. Eelnõu esitatakse teadmiseks Riigikogule. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 19. augustiks 2024. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: Eelnõu Seletuskiri Seletuskirja lisa 1 Seletuskirja lisa 2 /*Lisaadressaadid: Tartu Maakohus Harju Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Halduskohus Tartu Halduskohus Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut TalTech Majandusteaduskond Riigikohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Riigikogu Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 12.07.2024 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) § 1. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõike 3 teises lauses asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“; 2) paragrahvi 9 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“; 3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtu tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.“; 4) paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul. (2) Kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“; 5) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“; 6) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja sõnad „oma pädevuse piires“; 7) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“; 8) paragrahvi 12 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kohtudirektori“ sõnadega „kohtuhaldusteenistuse direktori“; 1 9) paragrahvi 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas ja lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõikes 2 ja § 57 lõikes 1 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes; 10) paragrahvis 14, § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes; 11) paragrahvi 15 lõikes 4, § 16 lõikes 4 ja § 161 lõikes 3 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes; 12) paragrahvi 18 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kohtumajad asuvad halduskohtu tööpiirkonnas, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul.“; 13) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses; „(31) Kohtumajade täpsed asukohad otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.“; 14) paragrahvi 18 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“; 15) paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Halduskohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul. (2) Kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“; 16) paragrahvi 22 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „määrab valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu“; 17) paragrahvi 22 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab kohtu esimees. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 43 sätestatust.“; 18) paragrahv 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ringkonnakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul. 2 (2) Kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse.“; 19) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu"; 20) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid Riigikohtu esimees.“; 21) paragrahvi 39 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle kohtute haldus- ja arendusnõukogule. (3) Valdkonna eest vastutaval ministril ja kohtute haldus- ja arendusnõukogul ei ole käsu- ega distsiplinaarvõimu kohtunike suhtes.“; 22) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium.“; 23) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks; 24) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses: „§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ja töökorraldus (1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku kuuluvad Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. (2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe, valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik, üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa nõukokku kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda. (3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist või kui ta nimetatakse kohtu esimeheks. 3 (4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu. (5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu. (6) Valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja võib nõukogu töös osaleda sõnaõigusega. (7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kelleks on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras. (8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega. (9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu liikmele, kes ei ole kohtunik, võib maksta tasu, mille suuruse ja maksmise alused kehtestavad nõukogu kohtunikest liikmed lihthäälteenamusega. Nõukogu liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.“; 25) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks; 26) seadust täiendatakse §-dega 411–413 järgmises sõnastuses: „§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus (1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu: 1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist; 2) kavandab kohtute arendamist ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid, kuulanud ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse ning kontrollib arengueesmärkide täitmist; 3) teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi; 4) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel; 5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist; 6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtu tööpiirkonna määramiseks 7) otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ning ringkonnakohtute täpsed asukohad; 8) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtunike arvu määramiseks ning otsustab kohtunike arvu kohtutes; 9) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet; 10) määrab kindlaks kohtuhaldusteenistuse ülesanded ja struktuuri ning teostab kohtuhaldusteenistuse üle teenistuslikku järelevalvet; 11) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori; 4 12) arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta; 13) arutab teisi küsimusi valdkonna eest vastutava ministri algatusel; 14) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise seisukohalt olulisi küsimusi. (2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle kohtuhaldusteenistusele. (3) Nõukogu võib teha otsuseid ja anda juhiseid. Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. § 412. Kohtuhaldusteenistus (1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab käesolevas seaduses sätestatud ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu antud ülesandeid. (2) Kohtuhaldusteenistus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Nõukogu võib anda kohtuhaldusteenistusele juhiseid. (3) Kohtuhaldusteenistuse struktuuri kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. (4) Kohtuhaldusteenistust juhib kohtuhaldusteenistuse direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist nõukogu. (5) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. (6) Kohtuhaldusteenistuse direktor: 1) kinnitab kohtuhaldusteenistujate koosseisu; 2) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse koosseisu kuuluvad ametnikud või sõlmib ja lõpetab töötajatega töölepingu; 3) annab kohtuhaldusteenistuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte; 4) täidab muid kohtute nõukogu antud ülesandeid.“; 27) paragrahvi 42 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „kohtuteenistujate ülesanded,“; 28) paragrahv 43 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Esimese ja teise astme kohtute eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul. Esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarved kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. (2) Esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu valmistab ette kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks kohtute haldus- ja arendusnõukogule. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu esitab eelarve eelnõu kinnitamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile.“; 29) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „(3) Kohtuteenistujate üle teostab järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistuse teenistujate üle teostab järelevalvet kohtuhaldusteenistuse direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktori üle teostab järelevalvet kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“; 30) paragrahv 46 tunnistatakse kehtetuks; 31) paragrahvi 53 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“; 32) paragrahvi 55 lõikes 4 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“; 33) paragrahvi 584 lõike 1 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „viia“ sõnadega „kohtuhaldusteenistusse või“; 34) paragrahvi 584 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „õiguskantsleriks või riigikontrolöriks“ tekstiosaga „õiguskantsleriks, riigikontrolöriks või kohtuhaldusteenistuse direktoriks“; 35) paragrahvi 76 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga valdkonna eest vastutav minister määrusega“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“; 36) paragrahvi 85 lõikes 3 ja §-s 1271 asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“; 37) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuulates ära kohtute haldus- ja arendusnõukogu arvamuse.“; 38) paragrahvi 112 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada.“; 39) paragrahv 1141 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohtunikuabide koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kohtute haldus- ja arendusnõukogu ettepanekul. (2) Kohtunikuabide jagunemise kohtute vahel otsustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse.“; 40) paragrahvi 119 lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 41) paragrahvi 1221 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „(1) Kohtunikuabi suhtes võib distsiplinaarmenetluse algatada kohtu esimees.“; 42) paragrahvi 125 lõike 1 punktid 1, 2 ja 4–7 ning lõiked 2–5 tunnistatakse kehtetuks; 43) paragrahvi 125 lõike 1 punkt 3 ja § 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 44) seadust täiendatakse §-ga 1303 järgmises sõnastuses: „§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine (1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2025. aasta 1. aprillil. (2) Enne 2025. aasta 1. aprilli kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda.“; 45) seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305 järgmises sõnastuses: „1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2026. aasta 1. jaanuaril. § 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine Käesoleva seaduse § 412 lõike 4 alusel nimetatakse kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse hiljemalt 2025. aasta 1. septembriks.“; 46) seadust täiendatakse §-dega 1316 ja 1317 järgmises sõnastuses: „§ 1316. Kohtudirektori volituste lõppemine Enne 2026. aasta 1. jaanuari nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini. § 1317. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine Enne 2025. aasta 1. aprilli kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2025. aasta 31. märtsini.“. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“. § 3. Kaitseväe teenistuse seaduse muutmine 7 Kaitseväe teenistuse seaduse § 39 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus-ja arendusnõukogu“. § 4. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde lisatakse kohtute haldus- ja arendusnõukogu arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite kohta.“; 2) paragrahvi 37 lõikes 3 asendatakse sõnad „kohtute haldamise nõukoja“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“. § 5. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. aprillil. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 24, 44 ja 46 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. (3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2025. aasta 1. septembril. (4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 6, 7, 11–18, punktis 26 esitatud kohtute seaduse § 401 lõike 1 punktid 7 ja 8, punktid 27, 29, 33, 35, 36 ja 39–42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024. a Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Valitsuse nõunik 8  Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Seadusega muudetakse esimese ja teise astme kohtute kohtuhaldusmudelit. Praegu tegelevad kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiitsministeerium, kohtute haldamise nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo seejuures soodsat pinnast tõhusaks halduseks, mille eesmärk on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia need tulemuslikult ellu. Nende probleemide lahendamiseks tehakse järgmised tähtsamad muudatused. 1. Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiitministeeriumilt üle kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutaja ülesanded, arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade kehtestamine ja kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine. Samuti laiemalt poliitikakujundamisega seotud ülesanded ehk õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi puudutav õigusloome, kohtute eelarve ja andmeanalüüs. 2. Kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu (KHN). Senisest nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu. KHN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Seeläbi suureneb oluliselt kohtunike otsustusõigus kohtute arendamise ja tugiteenuste korraldamise üle. KHN-ile antakse üle järgmised olulisemad ülesanded:  määrata kohtumajade asukohad ja teha valdakonna eest vastutavale ministrile ettepanek kohtute tööpiirkondade määramiseks;  otsustada justiitsministri määrusega kehtestatud üldarvu piirides kohtunike arv esimese ja teise astme kohtutes;  nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet;  koostada esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja esindada kohtuid Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse läbivaatamisel;  kinnitada esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarved pärast seda, kui justiitsminister on kinnitanud kohtute koondeelarve. Lisanduvad kohtute arendamisega seotud ülesanded (kohtute eesmärkide kujundamine ja kinnitamine jm), osalemine kohtuid käsitlevas õigusloomes (eelnõude ettepanekute väljatöötamine ja nende kohta arvamuse avaldamine jm), kohtuvõimu esindamine suhetes teiste võimuharudega kohtute haldamise küsimustes ja siseaktide andmise õigus (kohtuniku valveaja lisatasu arvestamise korra kehtestamine jm). Loetelu on seejuures 1  jäetud lahtiseks, et võimaldada KHN-il arutada ja otsustada ka muid kohtu halduse ja arenduse strateegilise tasandi küsimusi. KHN-i kuuluvad eelnõu kohaselt Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. Kohtunike täiskogu valib kolmeks aastaks KHN-i kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna maakohtunik, üks süüteovaldkonna maakohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või KHN-i kuuluda. Kuigi Riigikohut uue kohtuhaldusmudeliga ei hallata, juhib KHN-i esimehena Riigikohtu esimees. Riigikohtu esimehe kaasumine on oluline, kuna KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna. KHN-i liikmete volitused kehtivad kolm aastat, välja arvatud Riigikohtu esimehel, kelle volitused kehtivad ametikoha järgi üheksa aastat. 3. Luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHN-ile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiitsministeeriumi kohtuhalduse ülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus). Kohtuhalduse paindlikkuse tagamiseks hakkab haldusülesannete täpsemat jaotust kohtute ja KHT vahel otsustama KHN. KHT moodustatakse struktuuriüksusena Tartu Ringkonnakohtu koosseisu. Seejuures on sel vaid formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile1. Tartu Ringkonnakohtu esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Direktori nimetab ja vabastab ametist KHN. Eelnõu kohaselt on tema ametiaeg viis aastat, mida võib ühe korra pikendada. Direktor võib, aga ei pea olema kohtunik. 4. Avaliku teenistuse seaduses asendatakse kohtuhaldusülesannete ülemineku tõttu valdkonna eest vastutav minister KHN-iga. Riigieelarve seaduses asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõppevad ja korrigeeritakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde esitatava KHN-i arvamuse sisu.Kaitseväe teenistuse seaduses asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitaja. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli (5861 8982, [email protected]). Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu kohtunik Rutt Teeveer ja Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 1 Analoogselt kuulub Konkurentsiameti koosseisu eraldiseisva struktuuriüksusena maksejõuetusteenistus, mille juhi on nimetanud valdkonna eest vastutav minister, samuti on järelevalveõigus ministril. 2 Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre. 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone: 1) kohtute seadus (KS), RT I, 04.01.2024, 4; 2) avaliku teenistuse seadus (ATS), RT I, 02.05.2024, 21; 3) kaitseväeteenistuse seadus (KVTS), RT I, 20.02.2024, 5; 4) riigieelarve seadus (RES), RT I, 28.05.2024, 3. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 11.2 näeb ette järgmise ülesande: analüüs ja ettepanekud kohtureformi elluviimiseks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14). 2. Seaduse eesmärk Esiteks on seaduse oluline eesmärk suurendada kohtute vastutust ja otsustusõigust kohtute arendamisel ja haldamisel. Eesmärk märgib ühelt poolt Justiitsministeeriumi rolli muutumist – fookuse ümbertõstmist kohtuhalduse juhtimiselt õiguspoliitika kujundamisele – ning vastab teiselt poolt kohtute valmisolekule võtta rohkem vastutust kohtute haldamise ja arendamise eest2. Teiseks on seaduse eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust. Kuigi 29.07.2002 jõustunud kohtute seaduse ettevalmistamisel oli üheks oluliseks eesmärgiks kaasata kohtud kohtusüsteemi haldamisse ning suurendada kohtunike ja kohtuvõimu sõltumatust, milleks loodi kohtute haldamise nõukoda kui kooskõlastav organ oluliste kohtuhaldust puudutavate küsimuste otsustamisel, oli tegemist siiski pooliku lahendusega. Õigusemõistmise toimimise korrakohasus3 on tõhusalt võimalik tagada üksnes juhul, kui kogu kohtusüsteem toimib ja seda arendatakse edasi ühtsete põhimõtete ning ühtse korra alusel ning arvestades kohast rollijaotust. Sellisel juhul on süsteemisisesed kitsaskohad paremini tuvastatavad ja kõrvaldatavad. Kolmandaks on seaduse eesmärk vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute arendamisele ja haldamisele. Praegu on kohtuhaldus killustunud mitme osapoole vahel, mis tähendab, et killustunud on ka vastutus nende ülesannete täitmise eest. Samuti ei taga ülesannete killustatus piisavalt kohtuteülest vaadet kohtute arendamisel ja haldamisel, st praegu puudub üks otsustusvõimeline keskne institutsioon, millel on terviklik tulevikuvaade kogu kohtusüsteemist lähtudes. Täitevvõimu ning esimese ja teise astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka haldusülesannete killustumist iseloomustavad tabelid 1–4. 2 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring. https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 3 Vt ka ajakirjas Õiguskeel (2009/4) avaldatud Virgo Saarmetsa artikkel „Mis on korrakohane õigusemõistmine ja kuidas seda tagada?“. 3 Tabel 1. Kohtute seaduse alusel justiitsministri pädevusse kuuluvad ülesanded Tabel 2. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtute haldamise nõukoja pädevusse kuuluvad ülesanded 4 Seaduse neljas eesmärk on tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks. See tähendab, et tugiteenuste kättesaadavus ja tase peab olema kohtute jaoks ühetaoliselt kvaliteetne. Viimastel aastatel on tugiteenuste ühtlustamisega küll juba tegeletud, näiteks on kohtus tsentraliseeritud arhiivi-, tõlke ja infotelefoni teenus, kuid selline ühtlustamine peab jätkuma ja toimima kõigi tugiteenuste puhul. Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesanded võimalikult suures ulatuses üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba 2009. a kohtute seaduse eelnõu 649 SE4, mille oluline plaanitud muudatus oligi Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muuhulgas arvestatud eelnõule 649 SE esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus. Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel 2020. a, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu on kavandatud eelnõus KHN-il ja KHT-l. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab ta 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus. 5 kohtunike valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.5 Seaduseelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus6 (edaspidi VTK), mis saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Riigikogule. Rahandusministeerium kooskõlastas VTK märkustega, Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium kooskõlastasid märkusteta. Arvamuse7 esitasid Riigikohus, Tartu Ringkonnakohus, Tallinna Ringkonnakohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Eesti Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing ja Riigiprokuratuur. Kooskõlastusperiood kestis 05.02.2024–26.02.2024. Tuginedes VTK tagasisidele ja aruteludele kohtute haldamise nõukoja, Riigikohtu, kohtute esimeeste ja Eesti Kohtunike Ühinguga on eelnõus tehtud võrreldes VTK-ga järgmised olulisemad muudatused ja täpsustused. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis VTK kohaselt on loodava KHN-i optimaalne suurus 7–11 liiget. KHN-i esimeheks peaks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, kuna KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna. Selleks, et KHN-il oleks laiapõhjalisem vaade, on põhjendatud kaasata KHN-i koosseisu. Igal KHN-i kohtunikust liikmel on üks kohtunike täiskogu valitud asendusliige, välja arvatud Riigikohtu esimehel, kelle asendamine toimub Riigikohtu esimehe asendamise korras (KS § 27 lõige 4). Enim eriarvamusi põhjustas KHN-i kohtunikest liikmete poolt kolme mittekohtunikest liikme määramine. Mõned arvamuse avaldajad leidsid, et välisliikmed tuleks määrata vähemalt osaliselt juba seaduse tasandil, st see ei peaks olema KHN-i kohtunikest liikmete pädevuses. Seejuures ei olnud tagasisides üksmeelt selles, kes need seaduses määratud välisliikmed võiks olla. Nii näiteks märgiti, et ka Riigikogu esindajad võiksid olla kaasatud, et tagada n-ö poliitilise sideme säilimine. Samas leiti ka vastupidi, et Riigikogu liikmete senine kaasatus kohtute haldamise nõukojas ei ole end praktikas õigustanud ning see läheks vastuollu Euroopa Liidu 5 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring. https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/ 6 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav eelnõude infosüsteemis https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/deddcb65-b8ba-472d-aaa4-b9b2cba868b5 7 Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud arvamustega on võimalik tutvuda https://adr.rik.ee/jm/dokument/15077592. 6 riikide kohtute nõukogusid ühendava võrgustiku standardite ja soovitustega. Samuti leidis Eesti Advokatuur, et KHN-i töös võiks osaleda vähemalt sõnaõigusega ka Eesti Advokatuuri esindaja ja Riigiprokuratuur pidas vajalikuks KHN-i alalise liikmena kaasata ka riigi peaprokurör või tema määratud riigiprokurör. Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) leidis, et KHN-i koosseisus peaks vähemalt sõnaõigusega osalema ka EKoÜ esindaja. Tuginedes, VTK kooskõlastamisel korraldatud aruteludele ja osaliselt Soome kohtute ameti praktikale, sätestatakse eelnõus, et KHN-i liikmete arv on üksteist. Eelnõuga ei muudeta KHN- i koosseisu, kuna VTK-le tagasiside esitajad olid eriarvamusel. Samas ükski tagasiside andja ei pooldanud, et KHN-ist kohtunikud valiksid mittekohtunikust liikmed ning väljastpoolt liikmete osalemist pigem pooldati. Eesti Advokatuur ja Riigiprokuratuur pidasid vajalikuks ka edaspidi KHN-i töös osalemist. KHN-i kuulub Riigikohtu esimees kui KHN-i esimees, viis täiskogu poolt valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindajaMittekohtunikest liikmete kaasamise peamine eesmärk on tuua KHN-i kohtuvälist vaadet ja suurendada KHN-i asjatundlikkust valdkondades, mis kohtunikest liikmetel puudub või on vähene. Kuivõrd EKoÜ-sse kuulub üle 70% kõigist kohtunikest, on väga tõenäoline, et EKoÜ esindaja saab KHN-i liikmeks kohtunike täiskogus valimise teel. Seega puudub praktiline vajadus EKoÜ esindatust KHN-i koosseisus seaduse tasemel tagada. Sellise võimaluse loomist ei toetanud ka kohtute haldmise nõukoda oma 24. mai 2024. a istungil nr 129. Lähtudes VTK tagasides välja toodud vajadusest tagada jätkuvalt teatud poliitiline side, võtab eelnõu kohaselt KHN-i istungitest sõnaõigusega jätkuvalt osa ka justiitsminister või tema esindaja. Kohtute haldus-ja arendusnõukogu pädevus VTK-s on märgitud, et kohtusüsteemile ei anta üle poliitika kujundamisega seotud ülesandeid ning need jäävad jätkuvalt Justiitsministeeriumi pädevusse. Tagasisides märgiti, et tuleks tagada, et ei tekiks olukorda, kus seaduse tasandil hakatakse kohtute haldamise soovitud suunda nügimiseks sisse kirjutama detailseid sätteid, mis peaksid jääma kohtusüsteemi enda otsustada ning et KHN peab kaasa rääkima ka õigusloomes. Tagaside põhjal on eelnõus sätestatud, et KHN-i pädevusse kuulub Justiitsministeeriumile ettepanekute tegemine kohtukorraldust, - teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning nende kohta arvamuse andmine. Kohtuhaldusteenistuse pädevus ja juhtimine VTK kohaselt on KHT täpsemate ülesannete määramine otstarbekas jätta KHN-i pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. VTK tagasides toetati õigusemõistmisega otseselt mitteseotud tegevuste, näiteks raamatupidamise ja kinnisvarahalduse, samuti arvutite riist- ja tarkvara keskset haldamist. Samas märgiti, et kinnisvaraga seotud küsimused siiski teatud määral mõjutavad õigusemõistmist, samuti puudutab see arvuti riistvara olemasolu. Kui kohtuhooneid ei ole võimalik kasutada, siis on piiratud ka juurdepääs õigusemõistmisele, samuti on keeruline tegeleda õigusmõistmisega, kui arvutipark on puudulik. Seega peaks tagasiside kohaselt olema sätestatud väga selgelt, kuidas kooskõlastatakse raamatupidamise jm tugiteenuste arendamise põhimõttelisi otsuseid ja antakse sisendit kohtusüsteemi nimel. Eelnõu koostamisel hinnati, millises detailsuses haldusülesandeid kohtute ja KHT vahel jagada, ning leiti, et kuivõrd kohtute seadus ei reguleeri juba praegu tsentraliseeritud teenuste osutamist, ei ole põhjendatud süsteemi paindlikkuse 7 tagamiseks selle reguleerimine seal ka tulevikus. Praktikas võimaldab n-ö üks kontaktkoht (KHT) tulevikus sellistes küsimustes paremini koostööd teha, vajadusi selgitada ja infot jagada. Eraldi tuleb märkida, et kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ja IT-haldust jäävad ka edaspidi pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. Eelnõus on võrreldes VTK-ga täiendatud ka KHT direktorit puudutavaid sätteid.. VTK tagasisides tehti ettepanek sätestada seaduses selgelt direktori ametisse nimetamine, valikukriteeriumid ning koostööpõhimõtted. Samuti oli tagasisides soovitus, et direktor võiks olla kohtunik, kes õigusemõistmisega ametis oleku ajal ei tegele. Arutelude tulemusel on eelnõus sätestatud, et KHT direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist KHN, sealhulgas kehtestab KHN teenistusse võtmise nõuded. KHT direktori ametiaeg on viis aastat ning teda ei saa ametikohale nimetada rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Eelnõu ei välista ka kohtuniku valimist KHT direktoriks. Seega reguleerib eelnõu piisava põhjalikkusega direktori ametikohta puudutavat. Kohtunike koguarv VTK-s on välja pakutud, et kui käesoleval ajal otsustab justiitsminister määrusega kohtunike arvu, siis tulevikus võib kohtunike maksimaalne arv kui kohtusüsteemi põhimõtteliselt toimimist mõjutav asjaolu olla kehtestatud seadusega. Tagasides viidati, et kohtunike arv on küll iseenesest seotud õigusemõistmisele juurdepääsuga, mis on üks põhiõiguseid ja põhiseaduslik põhimõte, kuid seaduse tasandil kohtunike arvu määramine on kohmakas ega taga vajaduse korral süsteemi paindlikkust. Eelnõu koostamisel nõustuti viidatud tagasidega ning süsteemi paindlikkuse ja kohtute sõltumatuse tagamiseks määrab kohtunike koguarvu justiitsminister KHN-i ettepanekul. Kohtute eelarve VTK kohaselt jääb ka edaspidi ministeeriumi ülesandeks vastutada esimese ja teise astme kohtute koondeelarve eest, st kohtute esindamine eelarveläbirääkimistel Rahandusministeeriumis, Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus. Samuti esimese ja teise astme kohtute koondeelarve kinnitamine pärast riigieelarve vastuvõtmist. Tagasisides VTK-le märgiti esiteks, et tagada tuleb piisavad vahendid kohtute edasiseks tegevuseks ning infotehnoloogiliste lahenduste arendamiseks. Samuti küsiti, kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja vajadused jõuavad läbirääkimisteni, kes täpsemalt esindab kohtuid Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse läbivaatamisel ning kes annab KHN-ile sisendi eelarvetatoluse koostamiseks. Praegu ei esinda eelarve läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega. Eelnõus on sätestatud, et kohtud esitavad eelarve eelnõuna ühise eelarvetaotluse ja selle prioriseerib kohtute vahel KHN, mitte enam ministeerium. See tähendab, et kohtuvõim räägib täitevvõimuga ühel häälel ja konkureerib Justiitsministeeriumi valitsemisala ressurssidele ühe suure organisatsioonina. Justiitsminister kinnitab ainult kohtute koondeelarve, aga eelarve täpne jaotus on KHN-i otsustada. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik paindlikumalt otsida võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber kohtuvõimu enda seatud prioriteetide järgi. Infotehnoloogilisi lahenduste rahastamise põhimõtted ei muutu. Seejuures tekib muudatuse tulemusel KHT puhul üks keskus, kes koondab ja esindab kohtuteüleseid huve ka IT-arenduste prioriteetide seadmisel – käesoleva ajani ei ole kohtusüsteemis sellist ühist kokkulepet kohtupoolse tellija puhul leitud. Seetõttu on eelnõus tehtud muudatusi, mis tugevdavad kohtute positsiooni eelarve koostamisel ja jagamisel, kuid eelarve kujundamise paindlikkuse tagamiseks ei ole ülereguleerimine mõistlik ega vajalik. 8 VTK kooskõlastustabel on lisatud eelnõu lisana (lisa 1). VTK põhjal välja pakutud eelnõu valikutele on andnud põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil nr 129. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Kohtute seaduse muutmine Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust. Eelnõu § 1 punkt 1. KS-i § 9 lõige 3. KS-i § 9 lõiget 3 muudetakse, edaspidi otsustab maakohtu kohtumajade täpsed asukohadvaldkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et kohtumajade täpset asukohta ei pea kehtestama määrusega ja ka kehtiva korra järgi peab kohtute haldamise nõukoda selleks siduva nõusoleku andma, ei ole kohtumajade asukohtade määramine ministri poolt edaspidi vajalik. Muudatusega seoses tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“. Eelnõu § 1 punkt 2. KS-i § 9 lõige 4. KS-i § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud strutkuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mil koosseisu kinnitab kohtu esimees. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees. Struktuuri kinnitamisel lähtutakse kohtute seaduse §-s 43 sätestatust, st eelarvest. Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 10 lõige 1. KS-i § 10 lõike 1 kohaselt määrab maakohtu tööpiirkonna valdkonna eest vastutav minister. Muudatuse tulemusel on tööpiirkonna määramiseks lisaks vajalik ka KHN-i ettepanek. Arvestades, et KHN-il on eelnõu jõustumisel suur roll kohtute haldamisel ja arendamisel, on KHN-i ettepanek konkreetse tööpiirkonna kohta oluline. Tööpiirkonna määramise õigust ei anta valdkonna eest vastutavalt ministrilt KHN-ile, kuna erinevalt näiteks kohtumajade konkreetse asukoha otsustamisest (KS § 9 lõige 3), mis antakse eelnõuga KHN-i pädevusse, eeldab tööpiirkonna määramine määruse andmise õigust, mis on ministril. Eelnõu § 1 punkt 4. KS-i § 11. KS-i § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse kohaselt määrab maakohtute kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et maakohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Kuivõrd kohtunike arvu määramine on seotud juurdepääsuga õigusemõistmisele, mis on üks põhiõiguseid ja põhiseaduslik põhimõte, on põhjendatud, et ka edaspidi määrab selle minister. Selline lahendus toetab ka tasakaalu kohtunike sõltumatuse tagamise ja kohtunike ametikohtadega kaasnevate kulude kontrolli vahel. Kohtunike täpse arvu esimese ja teise astme kohtutes ning nende jagunemise kohtumajade vahel on aga töökorralduslik küsimus, mille peaks ministri asemel kindlaks määrama KHN. Seetõttu täpsustatakse lõikes 2, et kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel otsustab KHN, 9 kuulanud ära maa- ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Kuigi kehtiv kord justkui viitab, et kohtunike jagunemise määramisel kuulatakse ära vaid ühe maakohtu esimehe ja ringkonnakohtu esimehe arvamus, kelle tööpiirkonda kohus kuulub, arvestatakse praktikas kõikide seotud kohtute esimeeste arvamusega. Ühese arusaadavuse huvides on eelnõuga korrigeeritud, et kuulatakse ära esimeeste, st kõikide seotud kohtute esimeeste arvamus. Kohtunike jagunemise kohtumajade vahel otsustab edaspidi ministri asemel kohtu esimees, arvestades, et kohtu esimehel on juba praegu KS-i § 9 lõike 4 alusel õigus kinnitada maakohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis. Kohtunike kohtumajadesse jagunemise otsustusõiguse andmine esimehele on põhjendatud, kuna tegemist on kohtu koosseisu küsimusega ning esimehel kui kohtu juhil on parim teadmine, millisesse kohtumajja kohtunikku vaja on. Seejuures, kohtuniku konkursi kuulutab edaspidi välja KHN koostöös kohtu esimehega, st kuigi KHN-il on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eelduseks kohtu esimehe sisend, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse. Ka konkursil kandideeriva inimese jaoks on oluline teada, millises konkreetses kohtumajas tema võimalik tulevane ametikoht asub. Selline lahendus tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtute ja kohtumajade vahel. Eelnõukohase seaduse põhjal tuleb muuta ka justiitsministri 27.10.2005 määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“. Eelnõu § 1 punkt 5. KS-i § 12 lõige 1. KS-i § 12 lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab edaspidi esimehe valdkonna eest vastutava ministri asemel ametisse KHN. Arvestades KHN-i rolli kohtute haldamisel ja arendamisel, on põhjendatud, et just KHN-il on õigus teha lõplik otsus, kes on sobivaim esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja kohtute haldamise nõukoja nõusolekut (KS § 41 lõige 1 punkt 5), st ka juba praegu on antud kohtusüsteemile oluline roll esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll põhjendatult veelgi tugevneb. Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHN konkursikomisjoni. Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist senise toimimise õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHN. Seega määrab KHN kindlaks esiteks selle, millised on esimehele esitatavad nõuded töökogemuse (näiteks ka varasem juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste kohta. Seejuures on KHN-il võimalik valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist8. Samuti on KHN-i reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad voorud ning konkursikomisjoni kohustus esitada KHN-ile otsustamiseks valiku kandidaatidest, keda tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHN-il kujundada kogu esimehe valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle täpsem 8 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide- kompetentsimudel. 10 reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu esimeeste valikul (KS-i § 20 lõige 1 ja § 24 lõige 1). Eelnõu § 1 punkt 6. KS-i § 12 lõige 2. KS-i § 12 lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse piires. Lause sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires. Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused. Seega esimehele sätestatakse ühene õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi reguleeritud. Eelnõu § 1 punkt 7. KS-i § 12 lõike 3 punkt 11. KS-i § 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka korraldada kohtuasutuse haldamist koostöös KHT-ga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses. Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid lähtuvalt kohtute vajadustest ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma kohtuasutuse haldamise eest täielikult. KHN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHT-le. Samas võib KHN jätta vastutuse teatud ülesannete täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada KHT-sse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHT-ga koostöös, st kohtu esimehel oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagabe KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt peab toimuma koostöös KHT-ga ja teiste kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik tagada kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine. Eelnõu § 1 punkt 8. KS-i § 12 lõike 2 punkt 2. KS-i § 12 lõike 2 punktis 2 täpsustatakse, et esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele. Eelnõu § 1 punkt 9. Punktiga 9 asendatakse KS-i § 12 lõigetes 4, 5 ja lõike 12 teises lauses, § 24 lõike 4 sissejuhatavas lauseosas, § 24 lõikes 5, § 36 punktis 2, § 45 lõike 2 esimeses ja teises lauses, § 57 lõikes 1, § 85 lõikes 3 ja §-s 1271 sõnad „valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes. KS-i § 12 lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on KHN-il õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et KHN-il on õigus esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHN-il on õigus esimees ametist vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KS-i § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata), kuulab kohtu üldkogu ja ringkonnakohtu arvamuse ära KHN. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus KHN-ile, mitte valdkonna eest vastutavale ministrile. KS-i § 24 lõike 4 muudatuse tulemusel võib analoogselt maa- ja halduskohtuga esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Samuti kuulab 11 lõike 5 muudatuse tulemusel ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu arvamuse ära valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. KS-i § 36 punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN-ile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja vabastamine on edaspidi KHN-i pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN-ile. KS-i § 45 lõike 2 muudatusena teostab edaspidi esimese ja teise astme esimehe kohustuste täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Samuti võib lõike 2 teise lause kohaselt just KHN nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus. Arvestades, et edaspidi kuulub kohtu esimehe ametisse nimetamine ja ametist vabastamine KHN-i pädevusse (eelnõukohased KS-i 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2), peab ka järelevalveõigus olema just KHN-il. KS-i § 57 lõike 1 esimese lause muudatusena võib Riigikohtu üldkogu kohtuniku tema nõusolekul ja KHN-i ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Kehtiva seaduse järgi on selleks vajalik valdkonna eest vastutava ministri ettepanek, aga KHN-i rolli arvestades on kohane KHN-i sellekohane ettepanek. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHN. Tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim. KS-i § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister KHN-iga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“. Eelnõu § 1 punkt 10. Punktiga 10 asendatakse KS-i §-s 14, § 34 lõikes 3, § 37 lõikes 41 ja § 991 lõikes 2 sõnad „kohtute haldamise nõukoda“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ vastavas käändes. KS-i § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu määramist. Muudatuse tulemusel kooskõlastab rahvakohtuniku arvu kohtute haldamise nõukoja asemel KHN. KS-i § 34 lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel kehtestab minister selle kooskõlastatult KHN-iga. Eelnõukohase seaduse põhjal muudetakse justiitsministri 15.02.2006 määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“. KS-i § 37 lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHN ning kohtud lähtuvad tööjaotusplaani kinnitades kohtute seadusest ja KHN-i kehtestatud alustest. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise 12 otsustusorganina KHN, kelle ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine. KS-i § 991 lõike 2 muudatuse tulemusel on Riigikohtu üldkogul kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmiseks vajalik kohtute haldamise nõukoja nõusoleku asemel KHN-i nõusolek. Tegemist on tehnilise täpsustusega, kuivõrd kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad ning selle ülesanded lähevad üle KHN-ile. Eelnõu § 1 punkt 11. KS-i § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3. KS-i § 15 lõiget 4 muudetakse selliselt, et kinnistusosakonna juhataja määrab kinnistusosakonna kohtunikuabide seast edaspidi kohtu direktori asemel kohtu esimees. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised kohtu direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHT-sse. Seejuures ei saa kohtu põhitegevuse hulka kuuluvaid ülesandeid KHT-le üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna kohtunikuabide töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja kohtunikuabide üle järelevalve tegemine (eelnõukohane § 45 lõige 3) olema esimehe ülesandeks. Samal põhjusel muudetakse ka KS-i § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele õigus määrata kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja. Eelnõu § 1 punkt 12. KS-i § 18 lõige 3. KS-i § 18 lõiget 3 muudetakse selliselt, et halduskohtu tööpiirkonna kehtestab ka edaspidi valdkonna eest vastutav minister määrusega, kuid muudatuse tulemusel on selle aluseks KHN-i ettepanek. Kohtumajade täpsed asukohad otsustab edaspidi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Arvestades, et kohtumajade täpset asukohta ei pea kehtestama määrusega ja ka kehtiva korra järgi peab kohtute haldamise nõukoda selleks siduva nõusoleku andma, ei ole kohtumajade asukohtade määramine ministri poolt edaspidi vajalik. Tegemist on analoogse muudatusega maakohtutega KS-i § 9 lõikes 3 ja §-s 10. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“. Eelnõu § 1 punkt 13. KS-i § 18 lõige 31. Paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 selliselt, et kohtumajade täpsed asukohad otsustab KHN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht. Eelnõu § 1 punkt 14. KS-i § 18 lõige 4. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maakohtutega KS-i § 9 lõikes 4. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte – üldjuhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu direktor, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni korral, mille puhul kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu esimees.Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS-i §-s 43 sätestatust, st eelarvest. Eelnõu § 1 punkt 15. KS-i § 19. KS-i § 19 reguleerib halduskohtunike arvu, mida muudetakse analoogselt maakohtutega (KS-i § 11). Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära halduskohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et halduskohtu kohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Lõikes 2 täpsustatakse, et 13 kohtunike arvulise jagunemise halduskohtute vahel otsustab KHN, kuulanud ära halduskohtute esimeeste ja ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Sarnaselt maakohtutega jääb muudatuse tulemusel esimehe otsustada kohtunike jagunemine kohtumajade vahel, kuna tegemist on esimehe pädevusse kuuluva konkreetse kohtu koosseisu küsimusega. Eelnõu § 1 punkt 16. KS-i § 22 lõige 6. Praegu on tegemist volitusnormiga, mis annab valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega ringkonnakohtu täpne asukoht. Muudatuse tulemusel seda volitusnormi ei ole enam vaja. KS-i § 22 lõiget 6 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab ringkonnakohtu täpse asukoha valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Eelnõuga ei muudeta seni kehtivat erisust, et kui maa- ja halduskohtu tööpiirkonnad määrab valdkonna eest vastutav minister, siis ringkonnakohtute tööpiirkonnad on kehtestatud seaduses (§ 22 lõiked 3 ja 4). Eelnõu § 1 punkt 17. KS-i § 22 lõige 7. KS-i § 22 lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtutega (§ 9 lõige 4, § 18 lõige 4). Muudatusega sätestatakse üheselt, et ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitab edaspidi kohtu esimees. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtute üleselt KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, ei ole vajadust eristada kohtu direktori ja kohtu esimehe pädevust ringkonnakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmise funktsiooniga või mitte. Struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamisel lähtutakse KS §-s 43 sätestatust, st eelarvest. Eelnõu § 1 punkt 18. KS-i § 23. KS-i § 23 reguleerib ringkonnakohtunike arvu, mida muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja 19). Muudatuse tulemusel sätestatakse lõikes 1, et ringkonnakohtunike koguarvu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega KHN-i ettepanekul. Lõikes 2 täpsustatakse, et kohtunike arvulise jagunemise ringkonnakohtute vahel otsustab KHN, kuulanud ära ringkonnakohtute esimeeste arvamuse. Eelnõu § 1 punkt 19. KS-i § 38 lõike 3 punkt 3. Muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu edaspidi kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHN-i kohtunikest liikmed ja asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHN, mille kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki Eesti kohtunikke ühendavale kogule. Eelnõu § 1 punkt 20. KS-i § 383. KS-i kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal KS-i § 41 lõike 1 punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud seisukoha (kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise nõukoja asemel Riigikohtu esimees. Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHN-iga. Teiseks korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHN-i ülesandeid Riigikohtu esimees. Muudatus on vajalik, tagamaks KHN-i ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine seaduses, vaid 14 muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu vajadus. Vastavalt korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja. Eelnõu § 1 punktid 21 ja 22. KS-i § 39. KS-i § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3, samuti täiendatakse paragrahvi lõikega 11. Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise nõukoja ja Justiitsministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid, kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele KHN-ile, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab KHN. Kuivõrd üksikud kohtuhaldusülesanded jäävad ka Justiitsministeeriumile, täiendatakse paragrahvi lõikega 11, mille kohaselt täidab seaduses sätestatud juhul kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu ja neile makstava tasu määramine, Justiitsministeeriumi kui kohtute infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded, arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade kehtestamine, kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine (RVastS-i § 17 lõige 1). Lõikes 2 tehakse tehniline muudatus, mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle KHN-ile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab valdavalt edaspidi KHN, on sellise olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine on mõistlik. Seejuures ei saa valdakonna eest vastutav minister üle anda määruse andmise õigust. Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes käsu- ega distsiplinaarvõimu ka KHN-il. Eelnõu § 1 punkt 23. KS-i § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja töökorraldust, tunnistatakse kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus kohtuhaldusorgan KHN. KHN-i koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 401. Eelnõu § 1 punkt 24. KS-i § 401. KS-i § 401 reguleerib KHN-i koosseisu ja töökorraldust. Lõikes 1 sätestatakse KHN-i koosseis, kuhu kuuluvad ka edaspidi Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud riigiprokurör ja õiguskantsler või tema poolt nimetatud esindaja. KHN-i selline koosseis lähtub eesmärgist tagada KHN-i võimalikult laiapindne koosseis, kes esindaks terve kohtusüsteemi, aga ka kohtusüsteemiväliseid huve, seisukohti ja ootusi. Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE) arvamuse nr 109 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab oluline osa10 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema 9 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 10 Seejuures on CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) juba rõhutatud, et nõukogu segakoosseisu puhul peab „enamik“ selle liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024). 15 ametisse nimetatud lähtudes muuhulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete kaasamine11 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2412 punktis B-IV-10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel ning ametikohast tulenevaid liikmeid tohiks nõukogul olla vaid väga vähesel arvul (punkt B-IV-11). Arvamuse punktis B-IV-14 on rõhutatud, et kõik kohtuastmed- ja harud peaksid olema esindatud. Sama arvamuse punkti B-IV-12 järgi peaks nõukogu juht olema erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem. Eelnõukohase üheteistkümneliikmelise KHN-i koosseisu kuulub viis kohtunike valitud liiget, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, ametikoha alusel kuulub KHN- i vaid Riigikohtu esimees, Riigi peaprokurör ja õiguskantsler võivad nõukogusse nimetada ka enda esindaja, esindatud on kõik kohtuastmed- ja harud. Lõige 2 reguleerib KHN-i liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks aastaks KHN kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Ühest kohtust ei saa KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Kohtu esimees ei või KHN-i kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude ja regionaalse esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal ja otsuste laiapõhjalisus. On oluline silmas pidada, et kohtunikust KHN-i liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma laiemalt kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab väljendama KHN-i kodukord ja arvestama KHN-i valimiskord (eelnõukohane § 401 lõige 5). Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu esimehe13 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise käigus ettepanek piirata KHN-i kohtunikest liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei tohi olla KHN-i liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb optimaalne tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul KHN-i kohtunikest liikmete valimise teel. Lõige 3 sätestab KHN-i kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Volituste lõppemine ametist vabastamise tõttu on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liige ei saa esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole enam selle osa. Samuti tekiks kohtunikust esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste lõppemise aluseks ei ole 11 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu koosseisust vähemalt kolmandiku. Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta, punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. – https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx .pdf (02.07.2024). 12 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the- ccje/1680a47604 (02.07.2024). 13 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHN-i esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KS-i § 27 lõikes 1 üheksa aastaga. 16 KHN-i kohtunikust liikme nimetatamine teise kohtu või valdkonna kohtunikuks. Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHN-i kohtunikust liikmed ei vasta eelnõukohase KS-i § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele. Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik ülereguleerimine. KHN-i kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHN-i efektiivset toimimist. Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHN-i kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHN. Kuivõrd kõikide kohtuharude ja regionaalse esindatuse tagamine KHN-is on oluline, kaaluti eelnõu väljatöötamise käigus lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud ja et ühest kohtust ei saaks KHN-i kuuluda rohkem kui üks kohtunik. Siiski leiti arutelude tulemusel, et teatud juhtudel võib viidatud nõuete kohustuslikkus takistada asendusliikmete efektiivset valimist ning peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord, kus põhiliikme väljalangemisega asendab teda asendusliikmena sama kohtu või valdkonna kohtunik, kes on juba põhiliikmena KHN-is olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused kehtivad sama kaua kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista nimetatud fakt tõenäoliselt KHN-i efektiivset toimimist. Lõige 5 sätestab, et KHN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõuga loodav KHN on organ, mis hakkab vastutama kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse. Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimaid kohtute ühiste huvide eest seisjaid. Lõikes 6 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister või tema esindaja võib KHN-i töös osaleda sõnaõigusega. Tegemist on analoogselt juba kehtivas seaduses sätestatud õigusega, mille allesjätmine on vajalik, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel. Samuti vastutab minister parlamendi ees jätkuvalt õigusemõistmise korralduse ja toimimise eest. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus seda, kas ka kohtute esimeestel või KHT direktoril peaks olema õigus osaleda KHN-i töös sõnaõigusega. Leiti, et sõnaõiguse andmine kohtute esimeestele on oluline ja vajalik tiheda koostöö tagamiseks. Sellisel juhul on kohtute esimehed vahetult seotud ja kursis kohute igapäevaste muredega ja saavad nendes ühiselt kaasa rääkida. Arvestades, et KHT üheks ülesandeks on KHN-i sisuline ja tehniline teenindamine, on vaja anda sõnaõigus ka KHT direktorile. Seejuures, sellised õigused peaks sätestama aga KHN, mitte seadus. Kohtute esimeeste, nagu ka KHT direktori osalemine KHN- i töös on kohtuvõimu siseküsimus, mille peaks otsustama kohtuhalduse tipporgan – KHN. Sellist lahendust, st et esimeeste sõnaõigus peaks olema sätestatud KHN-i töökorras, toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mail 2023. a istungil, analoogselt on see sätestatud ka praegu kohtute haldamise nõukogu kodukorras. 17 Lõikes 7 sätestatakse, et KHN-i juhib ja esindab KHN-i esimees, kes on Riigikohtu esimees. Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine KHN-is vajalik, sest KHN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna. Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees. KHN-i esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHN-i kodukorras. Riigikohtu esimehe asendamise korra sätestab KS-i § 27 lõige 4, mille kohaselt täidab Riigikohtu esimehe äraoleku ajal või volituste lõppemisel Riigikohtu esimehe ülesandeid tema määratud riigikohtunik. Kui kohtu esimees ei ole asendajat määranud, asendab teda kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud KS-i §-s 28 nimetatud kolleegiumi esimees või teenistusaegade võrdsuse korral vanim kolleegiumi esimees. Kolleegiumi esimeeste äraolekul asendab Riigikohtu esimeest kõige kauem kohtunikuna teenistuses olnud riigikohtunik või teenistusaja võrdsuse korral vanim riigikohtunik.i Lõike 8 kohaselt on KHN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra. Lõige 9 võimaldab KHN-il vähendada oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Muudatus on vajalik, kuivõrd KHN-i liikmeks olek eeldab kohtunikult aktiivset panustamist kohtute haldusesse ja arengusse ning ei ole tõenäoline, et seda on võimalik teha täiskoormuse kõrvalt. Lisaks sätestatakse, et KHN-i liikmele, kes ei ole kohtunik, võib maksta tasu, mille suuruse ja maksmise alused kehtestavad nõukogu kohtunikest liikmed lihthäälteenamusega. KHN-i liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud. Nendeks võivad olla näiteks kulud transpordile ja majutusele. Eelnõu § 1 punkt 25. KS-i § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevusi, tunnistatakse kehetuks, sest kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHN. KHN-i pädevuse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411. Eelnõu § 1 punkt 26. KS-i §-d 411, 412 ja 413. KS-i § 411 reguleerib KHN-i pädevust. Lõike 1 kohaselt KHN:  suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;  kavandab kohtute arendamist ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengueesmärgid, kuulanud ära valdkonna eest vastutava ministri arvamuse. Teadlikult on jäetud reguleerimata, millises vormis KHN arengueesmärgid sätestab. See võib olla nii pikaajalise arengukava koostamine kui ka iga-aastaste eesmärkide seadmine (näiteks menetluste kiiruse või lahendatavate asjade hulga kohta). Samuti on KHN-il võimalik teha kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-, kommunikatsiooni- või digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide kinnitamisega kaasneb KHN-ile ka kohustus nende eesmärkide täitmist jälgida ja hinnata, tehes vajaduse korral korrektuure uueks perioodiks. Tagamaks nende eesmärkide kooskõla riigiüleste ja Justiitsministeeriumi valitsemisala eesmärkidega, tuleb enne eesmärkide kinnitamist kuulata ära valdkonna eest vastutava ministri arvamus;  teeb Justiitsministeeriumile ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. Oluline on rõhutada, et KHN-i selline õigus ei ole piiratud Justiitsministeeriumiga, st KHN- il on õigus sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi anda ka teistele ministeeriumitele; 18  esitab valdkonna eest vastutavale ministrile esimese ja teise astme kohtute ning kohtuhaldusteenistuse eelarvete eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel;  korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist. Mõeldud on, et KHN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes kohtuasutuse eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Muuhulgas kuulub arvestuse pidamise hulka ka kuluarvestuse infosüsteemi KAIS täitmine;  teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtu tööpiirkonna määramiseks (§ 10 lõige 1, § 18 lõige 3);  otsustab maakohtute ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lõige 3, § 18 lg 3) ning ringkonnakohtute täpsed asukohad (§ 22 lg 6);  teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku kohtunike arvu määramiseks ning otsustab kohtunike arvu kohtutes (§ 11, § 19, § 23);  nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2, § 20, § 24 lõige 1 ja lõike 4 punkt 2) ning teostab tema üle järelevalvet;  määrab kindlaks KHT ülesanded ja struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet (§ 412);  nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtuhaldusteenistuse direktori (§ 412 lõige 4);  arutab läbi Riigikohtu esimehe poolt Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lõige 3);  arutab teisi küsimusi valdkonna eest vastutava ministri algatusel. Seejuures arutati eelnõu väljatöötamisel ka näiteks kohtute esimeeste õigust vastavaid küsimusi algatada. Kohtute esimeeste osalemise puhul on eespool selgitatud, et KHN-i töös osalemine on kohtuvõimu siseküsimus, mille peaks otsustama KHN, mitte seadusandja. Erinevalt justiitsministrist, kellel kohtusüsteemivälise liikmena peab olema seaduses sätestatud õigus teatud teemade arutamist KHN-is algatada;  täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise seisukohalt olulisi küsimusi. Lõike 2 kohaselt võib KHN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud kohtuhaldusülesande anda üle KHT-le. On oluline rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHN-i kohtuhaldusülesandeid. Selliseks ülesandeks võib olla näiteks riigivara haldamise või töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded. Seega võimaldab säte KHN-il otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele. Ebamõistlik on konkreetsete üleantavate ülesannete loetlemine seaduses, kuna see ei taga süsteemi piisavat paindlikkust. On oluline rõhutada, et ülesande üleandmisega läheb KHT-le üle ka vastutus konkreetse ülesande täitmise eest. Lõikega 3 reguleeritakse KHN-i õigust teha otsuseid ja anda juhiseid. KHN-i otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus kogu avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust. Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes. KS-i lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist. Lõikes 1 sätestatakse KHT olemus, st KHT on kohtuid teenindav õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab seaduses sätestatud ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu antud ülesandeid. KHT on vajalik kohtute igapäevaseks arendamiseks ja 19 tugiteenuste pakkumiseks, et pakkuda ühetaolist kõrgel tasemel kohtuhaldusteenust kõigile kohtutele. KHT-sse koonduksid kõik kohtuhaldusülesanded, mille keskne täitmine on mõistlik ja otstarbekas, sealhulgas: 1) seni Justiitsministeeriumi täidetud ja eelnõuga kohtusüsteemile üleantavad ülesanded, mida ei anta üle KHN-ile (näiteks KHN-i sisuline ja tehniline teenindamine); 2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus, tõlke- ja arhiiviteenus); 3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) ning mõned kohtu esimehe (nt kommunikatsioon) haldusülesanded. Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jäävad pakkuma Riigi Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks kasutajaks küll Justiitsministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks sisuliseks tellijaks, kes oleks kvaliteetseks partneriks nii Justiitsministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide Keskusele. Haldusülesannete jaotus teenistuse ja kohtute vahel ning teenistuse täpsemate ülesannete määramine on otstarbekas jätta KHN-i pädevusse, sest tugiteenustega seotud ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda ka kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon) teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus. Kuigi KHT moodustatakse eelnõu kohaselt Tartu Ringkonnakohtu koosseisu, on sel vaid formaalne tähendus. KHT ja selle direktor allub vahetult KHN-ile. Tartu Ringkonnakohtu esimehel ei ole KHT suhtes mingisuguseid juhtimis- ega järelevalvefunktsioone, samuti ei saa ta otsustada KHT eelarve kasutamise üle. Selline lahendus toetub põhimõtteliselt praegusele esimese ja teise astme kohtute juhtimise mudelile, kus kohut juhivad oma pädevuse piires kohtu esimees ja kohtudirektor, kelle vahel puudub alluvussuhe ja mõlemad alluvad otse justiitsministri järelevalvele. Samuti on juba praegu kohtudirektorite juhtimise alla koondatud ühiseid teenistusi (tõlketeenistus, arhiiviteenistus), mis teenindavad kõiki esimese ja teise astme kohtuid. Et KHT saaks pakkuda kohtuhaldusteenuseid kõigile kohtutele ühetaoliselt, ei tohi see sisuliselt ega ka näiliselt muutuda sõltuvaks ühe kohtu esimehest. Lõikes 2 sätestatakse, et KHT on aruandekohustuslik KHN-i ees. KHN võib anda KHT-le juhiseid. Vastavalt § 41.1 lõike 1 punktile 10 määrab KHT kindlaks KHT ülesanded ja struktuuri ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet ehk tervikuna koordineerib ja suunab KHT tegvust. Lõike 3 kohaselt kinnitab KHT struktuuri KHN. Kuivõrd KHN määrab kindlaks KHT ülesanded, on oluline, et KHN-il on õigus määrata kindlaks ka nende ülesannete täitmiseks vajalik struktuur. KHN-i kindlaksmääratud struktuuris vajalike personaliga seotud juhtimisotsuste tegemine on juba KHT direktori pädevuses (eelnõukohane KS-i § 412 lõige 5). Lõikes 4 sätestatakse, et KHT-d juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist KHN. Direktoril on kohustus teha tihedat koostööd kõigi esimese ja teise astme kohtute esimeestega. Koostöö tagamiseks peaksid sünkroonselt kohtuhaldusnõukogu koosolekutega toimuma kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtu esimeeste osalemine KHN-i töös sõnaõigusega (mille vajadust on selgitatud KS-i § 401 lõike 7 juures) peavad 20 tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib KHN otsustada jaotada ka KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori peamine koostööpartner. Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid enda kohtuasutuse oma. Direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHN. Eelnõuga luuakse võimalus (KS-i § 584 lõige 1), et KHT direktoriks võib olla ka kohtunik, eeldusel, et ta vastab KHN-i seatud nõuetele ja läbib konkursi edukalt. Lõikes 5 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor. Lõikega 6 sätestatakse KHT direktori pädevus. Kuna KHT-l on omaette, KHN-i poolt kindlaksmääratud pädevus, on oluline, et KHT direktoril oleksid osaliselt ATS-is sätestatud ametiasutuse juhi õigused. Nii näiteks annab ATS-i § 11 lõige 3 ametiasutuse juhile õiguse kinnitada teenistuskohtade koosseis. Selline õigus on antud ka KHT juhile eelnõukohase KS-i § 412 lõike 5 punktiga 1. Seega on KHN-il pädevus määrata kindlaks KHT ülesanded ja struktuur, kuid konkreetse koosseisu määramine on direktori pädevuses. Punktis 2 sätestatud õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist teenistujaid vastab ATS-i § 22 lõike 1 kohasele ametikohale nimetamise õigusele, mida on täiendatud õigusega sõlmida või lõpetada töötajatega töölepinguid. Nimetatud õiguste andmine on põhjendatud, kuna KHT direktor vastutab talle määratud ülesannete täitmise eest ning isikukoosseisu määramine on seejuures määrava tähtsusega. Punkt 3 vastab omakorda ATS-i § 67 lõikega 1 ametiasutuse juhile antud õigusele anda ametiasutuse töö korraldamiseks teenistusalaseid akte. Punkti 4 kohaselt täidab KHT direktor ka muid KHN-i antud ülesandeid. Eelnõu § 1 punkt 27. KS-i § 42 lõige 21. KS-i § 42 reguleerib kohtu kodukorda. KS-i § 41 lõike 1 teise lause kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra. Kehtiva lõike 21 kohaselt nähakse kohtu kantselei kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Lõikest 21 võetakse välja sõnad „kohtuteenistujate ülesanded“, kuivõrd kohtuteenistujate ülesanded määravad tulevikus kohtu esimees ja KHT direktor. Lisaks analüüsiti eelnõu koostamise käigus võimalust, et kodukorrad kehtestaks ministri asemel KHN. Siiski jõuti järeldusele, et kodukorra kehtestamise õiguse üleandmine KHN-ile eeldaks eraldiseisvat määruste ja nende volitusnormide sisulist muutmist ning ei ole otstarbekas seda selle eelnõu raames teha. Vaatamata sellele vajavad tehnilistel põhjustel muutmist justiitsministri 19.12.2012. a määrus nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“, 30.06.2010. a määrus nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ ja 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Eelnõu § 1 punkt 28. KS-i § 43. KS-i § 43 reguleerib kohtu eelarvet. Kehtiv lõige 1 reguleerib esimese ja teise astme kohtute eelarvete kinnitamist, lõige 2 täpsustab kulude eristamist eelarves, lõige 3 eelarvekulude muutmist eelarveaasta jooksul ja lõige 4 Riigikohtu eelarve vastuvõtmist. 21 Muudatusega sätestatakse lõike 1 esimeses lauses, et esimese ja teise astme kohtute eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seadusena jõustumisest alates kahe kuu jooksul. Käesoleval ajal kinnitab KS-i § 42 lõike 1 kohaselt minister kohtute eelarved, st iga kohtu kaupa eraldi. Arvestades eesmärki anda kohtutele enam otsustus- ja vastutuspädevust, muuhulgas oma eelarve jaotamisel ning eelarvevahendite kasutamisel ja nende üle arvestuse pidamisel (eelnõukohase § 411 lõike 1 punktid 4 ja 5), on põhjendatud täpsustada, et minister kehtestab kohtute eelarve, st tervikeelarve. Kehtiva esimese lause teine osa, mille kohaselt minister võtab arvesse kohtute haldamise nõukoja kujundatud seisukohta, pole edaspidi vajalik, kuna eelarve eelnõu on juba koostanud ja ministrile esitanud KHN ning sellele järgnevate arutelude korda pole mõistlik kehtestada seaduse tasandil. Lõikesse 1 lisatakse teine lause, mille kohaselt esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarved kinnitab KHN. See tähendab, et kui minister on kohtute tervikeelarve kinnitanud, kinnitab selle jaotamise kohtute ja KHT vahel omakorda KHN. Lõige 2 sätestab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Lõike kohaselt valmistab esimese ja teise astme kohtute ja KHT eelarvete eelnõu ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega ning esitab KHN-ile. Seega kohtud esinevad eelarve koostamisel ühe institutsioonina ja eelarve kohtutevaheline prioriseerimine on KHN-il. KHN esitab eelarvete eelnõu omakorda valdkonna eest vastutavale ministrile ehk enne ministri tervikeelarve kinnitamist peab kindlasti olemas olema ja kuluarvestuse infosüsteemi (KAIS) viidud ka kohtute ja KHT lõikes eelarve jaotus, sest läbi infosüsteemi avatakse uue aasta eelarve. Ehk kohtutel on kohustus õigeaegselt, enne ministri poolt tervikeelarve kinnitamist esitada detailsed andmed eelarve jaotuse kohta ja kanda need KAIS-i, vastasel juhul ei ole vastav eelarve ka uueks aastaks tagatud. Tänase praktika kohaselt kantakse andmed KAIS keskkonda detsembri alguses. Kehtivas seaduses ei ole eelarve koostamise protsessi eraldi välja toodud, mistõttu on ühise arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik. Eespool on selgitatud, et praegu ei esinda eelarve läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega. On oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt juhituks. KHN, kelle kätte koonduvad nii kohtute ressursivajadused kui ka kohustus seada kohtusüsteemi lühema- ja pikemaajalisi eesmärke, omab seeläbi parimat teadmist süsteemi huvide esindamisel. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks paragrahvi lõiked 2 ja 3. Kehtiva KS-i § 42 lõike 2 sisu ei ole edaspidi vaja reguleerida, kuivõrd kohtu eelarve jaotamise, sealhulgas vajaduse korral osakondade ja kohtute üleste tugiteenuste lõikes, otsustab KHN (eelnõukohase § 411 lõike 1 punkt 4). Samuti ei ole vaja reguleerida eelarvekulude muutmist kehtivas lõikes 3 sätestatud kujul, kuna see õigus tuleb juba RES-ist. Eelnõu § 1 punkt 29. KS-i § 45 lõige 3. KS-i § 45 reguleerib järelevalve teostamist. Lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor. Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Muudatusega sätestatakse, et kohtuteenistujate üle teeb järelevalvet kohtu esimees. Kohtuhaldusteenistuse teenistujate üle teeb järelevalvet KHT direktor. Kohtuhaldusteenistuse direktori üle teeb järelevalvet KHN. Muudatus on vajalik, kuna kohtu direktorite volitused lõpevad 31.12.2025. Arvestades, et muudatuse tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, peab vastav järelevalveõigus olema just kohtu esimehel. Järelevalveõiguse üleandmine kohtu esimehele võib tuua kaasa kohtu esimehe töökoormuse suurenemise. Selle 22 tasakaalustamiseks võimaldab juba kehtiv seadus (KS-i § 37 lõige 11) kohtu esimehel käskkirjaga vähendada oma töökoormust õigusemõistmisel esimehe ülesannete täitmiseks vajalikus määras. Kohtuhaldusteenistusse liikuvate tugiteenuseid pakkuvate kohtuteenistujate üle (näiteks personalikonsultandid ja analüütikud) on järelevalve õigus omakorda KHT direktoril. Samuti sätestatakse, et KHT direktori üle teeb järelevalvet KHN kuivõrd KHN-il on õigus KHT direktor ametisse nimetada ja ametist vabastada, samuti määrata kindlaks ülesanded. Eelnõu § 1 punkt 30. KS-i § 46. KS-i § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et esimese ja teise astme kohtud esitavad valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister. Muudatusega tunnistatakse säte kehtetuks, kuivõrd sellel pole praktilist väärtust. Justiitsministeeriumil on ligipääs andmetele juba praegu kohtute infosüsteemi kaudu olemas, st eraldiseisva aruande tegemise kohustus pole mõistlik ega vajalik. Eelnõu § 1 punkt 31. KS-i § 53 lõige 2. KS-i § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtunike kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks Riigikohtu esimees. Eelnõuga muudetakse lõike 2 esimest lauset selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab jätkuvalt välja Riigikohtu esimees. Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja teise astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on just KHN-i ülesanne esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine (§ 43) ning otsustada ka kohtunike arvulise jagunemise maakohtute vahel (§ 11 lõige 2, § 19 lõige 2, § 23 lõige 2), on just KHN kõige pädevam hindamaks konkursi väljakuulutamise vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtunikukoha korral. See ei välista seejuures, et kohtunike konkursside väljakuulutamiseks ettevalmistamine toimub jätkuvalt Riigikohtus. Sellist lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2023 istungil. Tuleb silmas pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtu esimeestega, st neil on parim teadmine kohtunikekohtade vabanemisest. Eelnõu § 1 punkt 32. KS-i § 55 lõige 4. KS-i § lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab Riigikohtu esimees muuhulgas ära KHN-i arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Eelnõu § 1 punktid 33 ja 34. KS-i § 584 lõige 1. KS-i § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool kohut. Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHT-sse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda.Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös. Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile, 23 õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut. Eelnõu § 1 punkt 35. KS-i § 76 lõige 8. KS-i § 76 lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks ette nähtud kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN oma otsusega (KS-i § 411 lõige 3). Ei ole mõistlik ega vajalik seda õigust jätta ministri pädevusse, kui KHN-i pädevuses on tulevikus muuhulgas suunata ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist ning otsustada kohtunike jaotus kohtutesse. Muudatuse tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“. Eelnõu § 1 punkt 36. KS-i § 85 lõige 3 ja § 1271. KS-i § 85 lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel talaari kirjelduse KHN. Tegemist on küsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim ministri määrusega. KS-i § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse vastutav minister KHN-iga, kuivõrd tegemist on küsimusega, mida ei pea reguleerima täitevvõim ministri määrusega. Muudatuste tõttu tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“. Eelnõu § 1 punkt 37. KS-i § 112 lõige 1. KS-i § 112 lõiget 1 muudetakse selliselt, et rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära KHN-i arvamuse. Käesoleval ajal ei ole tasu suuruse ja ja maksmise korra kehtestamisel kohtusüsteemi arvamuse küsimine vajalik. Arvestades, et rahvakohtunikud osalevad õigusemõistmises võrdväärselt kohtunikega ning KHN-il on oluline vastutus kohtusüsteemi arendamisel ja haldamisel, on põhjendatud, et KHN saab avaldada ka arvamust vastava korra kehtestamisel. Vaatamata sellele, et tasu kehtestamine jääb ministrile, on tehnilistel põhjustel vaja korrigeerida justiitsministri 19.12.2006 määrust nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“. Eelnõu § 1 punkt 38. KS § 112 lõige 11. Punktiga täiendatakse § 112 lõikega 11, mis sätestab juba olemasoleva põhimõtte, et valdkonna eest vastutav minister ei tohi määrusega kehtestatatavat rahvakohtuniku tasu suurust vähendada. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd vastavalt HÕNTE § 11 lõikele 4 esitatakse volitusnorm (st eelnõukohane § 112 lõige 1) ühelauselises lõikes, eraldiseisvalt volituse eesmärke, sisu või piire täpsustavate sätetega. Eelnõu § 1 punkt 3. KS-i § 1141. Kehtiva KS-i § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe arvamuse. Sätet muudetakse analoogselt kohtunike arvu määramisega (eelnõukohased KS § 11 lõige 1, 19 lõige 1 ja 23 lõige 1), sätestades, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega kohtunikuabide koguarvu KHN-i ettepanekul Paragrahvi lisatakse teine lõige, mille kohaselt otsustab kohtunikeabide jagunemise kohtute vahel KHN. Selline lahendus tagab piisava paindlikkuse ja tasakaalu, et täitevvõimul säilib kontroll kohtunikuabide koguarvu ja sellega seotud kulude üle, kuid kohtunikuabide vajadust konkreetses kohtus saab parimal viisil hinnata ja otsustada KHN. Eelnõu § 1 punkt 40. KS-i § 119 lõike 1 punktid 4 ja 5. KS-i § 119 lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud ka mõistlik ja vajalik, kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet. Arvestades, et kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning eelnõu kohaselt on ainult kohtu esimehel kohtunikuabi üle 24 järelevalveõigus (eelnõukohane KS-i § 45 lõige 3), pole vajadust kohtudirektori asemel komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse punkt 4 kehtetuks. Samuti tunnistatakse kehtetuks lõike 1 punkt 5, mille kohaselt kuulub komisjoni Justiitsministeeriumi esindaja. Arvestades kohtute suurenenud rolli kohtunikuabide nimetamisel, ei ole Justiitsministeeriumi esindaja osavõtt komisjonist enam vajalik. Eelnõu § 1 punkt 41. KS-i § 1221 lõige 1. KS-i § 1221 lõike 1 muudatus on seotud KS-i § 45 lõike 3 muutmisega. Kuna eelnõu kohaselt on edaspidi järelevalveõigus kõikide kohtunikuabide nimetamisel kohtu esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel, antakse kohtu esimehele ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus kõikide kohtunikuabide suhtes. Eelnõu § 1 punktid 42 ja 43. KS-i § 125 ja 126 lõige 2. KS-i § 125 reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist, kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuivõrd kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning tema ülesanded jaotatakse laiali KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125 tervikuna kehtetuks. KS-i § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd seda praktikas ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka lisatasu määrasid. Eelnõu § 1 punkt 44. Punktiga täiendatakse seadust §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt alustab KHN tööd 2025. a 1. aprillil. Selleks peavad olema valitud nii KHN-i kohtunikest kui ka mittekohtunikest liikmed. KHN-i kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul. Arvestades, et viimasel ajal peetakse kohtunike täiskogu korraline istung maikuus, peab Riigikohtu esimees kutsuma 2025. a veebruaris erakorraliselt kokku täiskogu. Pärast täiskogu otsust valivad KHN-i kohtunikest liikmed mittekohtunikest liikmed. Eelnõukohase KS-i § 401 lõike 5 kohaselt kehtestab KHN-i kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik 2025. a veebruaris KHN-i liikmeid valida, sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2025. a 1. aprilli kehtestab KHN-i liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uue. Eelnõu § 1 punkt 4. Punktiga täiendatakse seadust §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304 reguleerib KHT moodustamist. Sätte kohaselt alustab KS-i §-s 412 sätestatud KHT tööd 2026. a 1. jaanuaril. Paragrahv 1305 reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT direktor hiljemalt 2025. a 1. septembriks. KHT direktor on vaja nimetada enne KHT töölerakendumist 2026. a 1. jaanuaril, et tagada talle piisav aeg KHT töölerakendamiseks. Eelnõu § 1 punkt 46. Punktiga täiendatakse seadust rakendussätetega: §-dega 1316 ja 1317. Paragrahvi 1316 kohaselt kehtivad enne 2026. a 1. jaanuari nimetatud kohtudirektorite volitused kuni 2025. a 31. detsembrini. Seega kuigi KHT direktor on juba ametisse nimetatud, kehtivad edasi ka kohtudirektorite volitused. Selline üleminekuaeg on vajalik, et tagada ladus ja läbimõeldud üleminek uuele haldus- ja arendusmudelile. Paragrahvi 1317 kohaselt kehtivad enne 2025. a 1. aprilli kehtinud kohtute haldamise nõukoja volitused kuni 2025. a 31. märtsini.Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada muudatuste efektiivseks ja optimaalseks elluviimiseks. 3.2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 2 muudetakse avaliku teenistuse seadust. 25 ATS-i § 11 lõike 6 kolmandas lauses, § 14 lõike 3 teises lauses, § 18 lõike 7 teises lauses, § 31 lõike 7 teises lauses ja § 63 lõike 2 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse“ tekstiosaga „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“. ATS-i § 11 lõike 6 muudatuse tulemusel võib valdkonna eest vastutava ministri asemel esimese ja teise astme kohtute teenistuskohtade koosseisude kehtestamise korra, teenistuskohtade klassifikaatori ja teenistuskohtade liigitamise korra kehtestada KHN. ATS-i § 14 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Muudatus on põhjendatud ja vajalik, kuna kohtuhaldusega seotud ülesanded lähevad valdavas osas KHN-ile üle. Muuhulgas lähevad kohtudirektorite kohtu personalijuhtimisega seotud ülesanded üle kohtute esimeestele. Ei ole põhjendatud, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab sellises olukorras vastavad nõuded. ATS-i § 18 lõike 7 muudatuse tulemusel võib teise lause kohaselt esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise õiguse jätmine ministrile. ATS-i § 31 lõike 7 muudatuse tulemusel võib esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate koolituse korra kehtestada valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Muudatus on vajalik, kuna sisu poolest on tegemist kohtute siseküsimusega, mis ei peaks olema ministri otsustada. ATS-i § 63 lõike 3 muudatuse tulemusel kehtestab esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate palgajuhendi valdkonna eest vastutava ministri asemel KHN. Kuna edaspidi vastutab kohtuteenistujate värbamise ning eelarve koostamise ja jagamise eest kohtusüsteem ise, ei ole põhjendatud sellise ülesande jätmine ministrile. 3.3. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Eelnõu §-ga 3 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. KTS-i § 39 lõike 1 punkt 7. Muudatusega asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga kui kohtuniku ajateenistuseks vabastamise ettepaneku esitajaga. 3.4. Riigieelarve seaduse muutmine Eelnõu §-ga 4 muudetakse riigieelarve seadust Eelnõu § 3 punkt 1. RES-i § 35 lõike 3 kehtiva sõnastuse kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Esiteks asendatakse muudatusega kohtute haldamise nõukoda KHN-iga, kuna kohtute haldamise nõukoja volitused lõpevad. Teiseks täpsustatakse, et KHN annab arvamuse planeeritud vahendite kohta, mitte enam nende vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. Täpsustus on vajalik, kuivõrd eelnõu kohaselt (eelnõukohase KS-i § 411 lõike 1 punkti 4) esitab just KHN valdkonna eest vastutavale 26 ministrile esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ning kinnitab esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotuse kohtute ja kohtuhaldusteenistuse vahel. Eelnõu § 3 punkt 2. RES-i § 37 lõikes 3 tehakse tehniline muudatus ning asendatakse kohtute haldamise nõukoda KHN-iga, kuivõrd eelnõuga lõpevad kohtute haldamise nõukoja volitused. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“, „kohtuhaldusteenistus“, „kohtunike koguarv“ ja „kohtunikuabide koguarv“. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu korraldab esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja arendamist. Kohtuhaldusteenistus on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta Tartu Ringkonnakohtu struktuuriüksus, mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning KHN-i antud ülesandeid. Kohtunike ja kohtuabide koguarv on valdkonna eest vastutava ministri määratav maksimaalne kohtuniku ja kohtunikuabi ametikohtade arv. Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE14 § 46 tähenduses mõju riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiitsministeerium, maa-, haldus-, ja ringkonnakohtunikud ning kohtuteenistujad. I ja II kohtuastmes on kokku 240 kohtuniku ametikohta15, millest 13.06.2024 seisuga16 on täidetud 231 ametikohta. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes on 13.06.2024 seisuga täidetud 228 kohtujuristi, 55 kohtunikuabi ja 17 konsultandi ametikohta. Kokku on kohtutes 1027 ametikohta, millest on täidetud 1012. Kavandatud muudatused kohtute haldamises ei mõjuta vahetult füüsilisi ega juriidilisi isikuid, kes erinevate kohtumenetlustega kokku puutuvad. 6.1. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusülesannete üleandmine Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile 6.1.1. Mõju Justiitsministeeriumile Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusülesannetest Justiitministeeriumilt üle kohtusüsteemile. Sellised ülesanded on näiteks õigus määrata kohtumajade asukohad, otsustada valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud üldarvu piirides kohtunike arv esimese ja teise astme kohtutes, nimetada ametisse ja vabastada ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel. Seega kaasneb muudatusega mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud 14 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 15 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 16 Kohtute 2023.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2024-aasta-alguses/. 27 juhul täidab ka edaspidi kohtuhaldusülesandeid Justiitsministeerium. Sellised ülesanded on näiteks kohtute tööpiirkonna määramine, kohtunike koguarvu määramine, maakohtu rahvakohtunike arvu määramine, kohtute infosüsteemi vastutava kasutajana seotud ülesanded, arvamuse andmine esimese ja teise astme kohtute eesmärkidele, kantselei kodukordade kehtestamine ja kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatud taotluse läbivaatamine. Ministeerium keskendub edaspidi enam poliitikakujundamisega seotud ülesannetele ehk talle jäävad õiguspoliitika kujundamiseks vajalikud hoovad: kohtukorraldust ja kohtumenetlusi puudutav õigusloome, kohtute tervikeelarve ja andmeanalüüs. Mõju ulatus on keskmine, kuivõrd Justiitsministeeriumi ja kohtuhaldusülesandeid täitva struktuuriüksuse töökorralduses kaasnevad muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmine on küll regulaarne, aga mitte igapäevane. Sihtrühma suurus on keskmine, arvestades üleantavate haldusülesannetega tegelevate inimeste hulka. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda Justiitsministeeriumil teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine tagab kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema haldamise. Samuti on kohtusüsteemi poolt toodud välja risk, et Justiitsministeeriumil väheneb kohtuhaldusülesannete üleandmisega huvi kohtute vastu, mis võib kajastuda ka eelarves. Eespool on selgitatud, et praegu ei esinda eelarve läbirääkimistel kohtuid mitte üks isik, vaid tegemist on juhusliku ja killustatud esindatusega. Muudatuse tulemusel esitavad kohtud eelarve eelnõuna ühise eelarvetaotluse ja selle prioriseerib kohtute vahel KHN, mitte enam ministeerium. See tähendab, et kohtuvõim räägib täitevvõimuga ühel häälel ja ühiste huvide eest. Seega on kohtusüsteemil endal võimalik paindlikumalt otsida võimalusi tegevuste optimeerimiseks ja paigutada ressursse ümber kohtuvõimu enda seatud prioriteetide järgi. Seetõttu on muudatuse ebasoovitava mõju risk väike. Seega on muudatuse mõju Justiitsministeeriumile suur. 6.1.2. Mõju kohtutele Muudatuse tulemusel tekib kohtusüsteemile juurde uusi organisatoorseid ülesandeid. Seejuures on tervikuna tegemist põhimõttelisemat laadi muudatusega, kus kohtusüsteem võtab endale teadlikult suurema vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob esimese ja teise astme kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma sõltumatuma ja efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks. Mõju ulatus on arvestades konkreetseid ülevõetavaid ülesandeid keskmine, kuna see toob kaasa küll muudatusi, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti suuri kohanemisraskusi. Arvestades, et mingi hulk haldusülesandeid on juba Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üle antud, samuti on osa teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste organite loomisel, mistõttu võib mõju ulatust tervikuna pidada suureks. Olulise positiivse mõjuna võimaldab kohtusüsteemi ühtne haldamine olemasolevaid ressursse 28 otstarbekamalt kasutada, eriti arvestades, et muudatusega antakse kohtusüsteemile oluliselt suurem pädevus oma eelarvet kujundada ja jagada. Mõju avaldumise sagedus on arvestades konkreetseid Justiitsministeeriumilt ülevõetavaid ülesandeid keskmine, kuna kohtud peavad neid ülesandeid küll regulaarselt täitma, kuid mitte iga päev. Arvestades aga kaasneva põhimõttelise muudatusega, st kohtusüsteemi varasemast suurema vastutuse võtmisega kohtute arendamise ja haldamise eest, on muudatuse mõju avaldumise sagedus suur. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda kohtutel ümberkohanemise vajadus, muuhulgas praktiline vajadus asendada mitu kohtute seaduse alusel antud justiitsministri määrust KHN-i otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga, mistõttu võib riski pidada väikseks. Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud ka seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on piisavalt (näiteks KHN-i liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis negatiivselt. Eespool on selgitatud, et muudatuse ebasoovitav mõju risk ressurssidele on väike. Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur. 6.2. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusülesannete jagamine kohtusüsteemis 6.2.1. Mõju kohtutele Muudatuse tulemusel luuakse kohtuhalduse- ja arenduse korraldamiseks kohtusüsteemis senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja arendusnõukogu (KHN). KHN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused. Lisaks luuakse kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHN-ile tuge kohtute arendamisel.KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHN. Arvestades, et KHN peab nimetama KHT direktori ametisse hiljemalt 1. septembriks 2025, on direktoril aega vähemalt neli kuud, et KHT täpne koosseis määrata. Muudatuse tulemusel saab KHN-i vastava otsuse alusel esimeses etapis viia KHT koosseisu juba praegu tsentraliseeritud ülesandeid täitvad ametikohad ja praegu kohtutes laiali jaotatud tugiteenuste osutamisega seotud ametikohad. Töö efektiivsuse tagamiseks on põhjendatud, et samaliigilised ametikohad koondatakse KHT eraldiseisvatesse valdkondadesse, näiteks IT, turvalisus, kantselei, finants- ja varahaldus, personal, kommunikatsioon jms. Valdkondade konkreetne jaotus on KHN-i otsustada, mh tuleb vastava otsuse aluseks olev analüüs teha koostöös varem ametisse nimetatud KHT direktoriga. Võimalike uute inimeste palkamine sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarveressurssidest. Mõju ulatus on suur, kuivõrd KHN-i loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist. Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimisel KHT-sse on oluline positiivne mõju, kuivõrd tagab tugiteenuste ühetaolise pakkumise kohtusüsteemi üleselt ning loob paremad eeldused nende kvaliteedi parandamiseks ja kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse 29 tulemusena kaob mitmel juhul ministeerium protsessides vahelt ära, on tõenäoline, et haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Mõju avaldumise sagedus on suur, kuivõrd uued loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane mõju on KHT-l, kelle kätte koonduvad lisaks Justiitsministeeriumi teatud ülesannetele ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused (näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda kohtute esimeeste töökoormus, kuna KHN-il on võimalik tugiteenused esimeestelt KHT-sse üle anda. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o ca 1000 inimest, sh ka neid, keda vahetult KHT-sse üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane töökorraldus muutub. Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise. Samuti on toodud ebasoovitava mõjuna välja võimalik bürokraatia kasv. Arvestades, et muudatusega antakse olulises osas otsustusõigust ministeeriumilt kohtusüsteemi, võiks see pigem kaasa tuua bürokraatia vähenemise. Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on KHN-i korraldada. Seega on ebasoovitavate mõjude risk väike. Kokkuvõttes on muudatuse mõju kohtutele suur. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eeldatavaid lisakulusid muudatusega riigile ei kaasne. Kulud, mis on seotud Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega, antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks prioriteetsetesse valdkondadesse. Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid tulusid, küll aga võimaldab eelnõu alusel loodav kohtuhaldusmudel efektiivsemalt tegeleda kohtusüsteemi arendamise ja tugiteenuste tsentraliseerimisega. See võimaldab kohtutel omakorda luua efektiivsemad protsessid ja hoida kokku haldustegevusega seotud tööaega. Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta. 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse tõttu tuleb muuta (kavandid lisatud seletuskirjale): 1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“; 2) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“; 3) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“; 30 4) justiitsministri 08.02.2018. a määrust nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“; 5) justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“; 6) justiitsministri 15.02.2006. a määrus nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“; 7) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“. Kehtetuks tuleb tunnistada: 1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“; 2) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“; 3) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2025. a 1. aprillil, arvestades järgmiseid erisusi: 1) käesoleva seaduse § 1 punktid 19, 24, 44 ja 46 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. 2) käesoleva seaduse § 1 punkt 8 jõustub 2025. aasta 1. septembril. 3) käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 6, 7, 11–18, punktis 26 esitatud kohtute seaduse § 401 lõike 1 punktid 7 ja 8, punktid 27, 29, 33, 35, 36 ja 39–42 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril. Nimetatud sätete selline jõustumine on vajalik, kuna uuele haldus-ja arendusmudelile üleminek toimub etapiviisi, sealhulgas arvestades vajalikku ettevalmistus- ja kohanemisaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudile, TalTech Majandusteaduskonnale ja Riigikogule. Eelnõule on lisatud VTK kooskõlastustabel (lisa 1), milles kajastuvad vastused VTK kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Eelnõu koostamisel on arvestatud lisandunud arutelusid kohtute haldamise nõukoja, kohtute esimeeste, Riigikohtu ja Eesti Kohtunike Ühinguga. VTK põhjal välja pakutud eelnõu valikutele on andnud põhimõttelise nõusoleku kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2023. a istungil nr 129. 31  Kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 VTK kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud Esitaja/ Märkuse või ettepaneku sisu Seisukoht edasiseks Jrk nr menetlemiseks A - arvestatud OA – osaliselt arvestatud MA – mitte arvestatud S – selgitatud TV – teadmiseks võetud (kui märkuses puudub konkreetne ettepanek) Tartu Ringkonnakohus 1 Tartu Ringkonnakohus toetab kohtute TV seaduse muutmise seaduse eelnõu (kohtuhaldusmudel) väljatöötamise kavatsusega püstitatud ja taotletavaid eesmärke, sh kohtuhaldusülesannete üleandmist Justiitsministeeriumilt kohtusüsteemile ning kohtuhaldusülesannete jagamist kohtusüsteemis. Tartu Ringkonnakohus ei pea praegusel ajal võimalikuks kujundada väljatöötamiskavatsuses nimetatud lahenduste üldistusastme tõttu täpsemat seisukohta. Tallinna Ringkonnakohus 1 Tallinna Ringkonnakohus toetab TV väljatöötamiskavatsuses pakutud mudeli põhimõtteid ja leiab, et üksikasjade arutamiseks tuleks koostada seaduseelnõu. Eesti Kohtunike Ühing 1 EKoÜ toetab VTK-s kavandatud lahendust. TV EKoÜ hinnangul on vajalik suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust, vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning tagada ühtne ning ühtlaselt kõrge kvaliteediga haldusteenus kõigi kohtute jaoks. Nende eesmärkide saavutamiseks võib VTK-s kavandatud lahendust pidada esimeseks etapiks kohtuhalduse arendamisel. 2 VTK-s kavandatud lahenduse ellu S rakendamise peamiseks eelduseks on On põhjendatud, et piisavate eelarveliste vahendite olemasolu üleminevate kohtute jaoks. VTK elluviimisel tuleb funktsioonidega läheb üle kohtutele üle anda ka need rahalised ka vastav ressurss. vahendid, mis seni olid Seejuures on Justiitsministeeriumi kasutuses seoses kohtusüsteemi kohtute haldamisega. Tagada tuleb detaileelarve kujundamine, 1  piisavad vahendid kohtute edasiseks sh optimeerimiskohtade tegevuseks ning infotehnoloogiliste leidmine tulevikus lahenduste arendamiseks. kohtusüsteemi enda otsustada ja vastutada. Infotehnoloogilisi lahendusi rahastatakse tsentraalselt, vastavalt kokku lepitud prioriteetidele. 3 KHN koosseisu osas ei olnud juhatuses MA üksmeelt küsimuses, kas või kuidas tuleks Kuna EKoÜ-sse kuulub üle arvestada erinevate regioonide esindatust. 70% kõigist kohtunikest, Küll aga leiti üksmeelselt, et KHN on väga tõenäoline, et koosseisus peaks vähemalt sõnaõigusega ühingu esindaja saab KHN- osalema EKoÜ esindaja. EKoÜ esimees ja i liikmeks kohtunike juhatuse liikmed on samuti kohtunike täiskogus valimise teel. valitud, mistõttu ei teki probleemi, kuidas Seega puudub praktiline esindajad leitakse. Lisaks tuleneb vajadus EKoÜ esindatust mitmetest rahvusvahelistest soovitustest, et KHN-i koosseisus seaduse kohtunike ühingutel on kohtute tasemel tagada. sõltumatuse ja kohtunike tagatiste eest seismisel oluline roll. Nii on ühingute olulisele rollile viidatud CCJE arvamuses nr 25, mis puudutab kohtunike sõnavabadust ja mille punktis 2 on rõhutatud kohtunike kohustust kaitsta kohtute sõltumatust, tehes seda eeskätt ühingute kaudu. CCJE arvamuses nr 23, milles on eraldi puudutatud kohtunike ühingute rolli kohtute sõltumatuse tagamisel, on punktis 6 rõhutatud, et kohtunike ühingud peaksid kandma olulist rolli kohtusüsteemi toimimisel. Seetõttu soovitatakse punktis 7, et ühingutele antaks võimalus hinnata ja anda arvamusi olulistest kohtunike staatust ja juhtimist puudutavate õigusaktide loomisel. Dialoog kohtute juhtide ja kohtunike ühingute vahel, milles tunnustatakse mõlema rolli, aitab kaasa kohtusüsteemi toimimisele ja selle arendamisele (punkt 8). 4 VKT-s planeeritud KHN koosseisu osas OA peeti vajalikuks juhtida Teie tähelepanu, etKHN-i koosseisusus on kui koosseisus on 8 liiget, kellest küll 5 on täpsustatud kohtunikest kohtunikud, kuid üks ei ole kohtunike liikmete arv esimese astme valitud liige, ei ole kohtunike valitud kohtust ja liikmed järelikult enamuses ning see ei ole ringkonnakohtust. Muus kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud osas on KHN-i koosseis põhimõtetega. muutmata kujul. Kohtunikest liikmete CCJE arvamuse nr 10 punktis a on valimise korra kehtestab rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, kohtunike täiskogu. Eelnõu peavad enamus selle liikmetest olema seletuskiri peab vajalikuks, 2 kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik et valimise korras nähakse liikmed olema ametisse nimetatud lähtuvalt ette täpsemad reeglid nende kompetentsusest, kogemustest, kandidaatide ülesseadmise kohtuelust arusaamisest ja iseseisvast ja tutvustamise kohta. mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks nõukogu välja andma reeglid, kuidas Nõukogus on ainult üks neid liikmeid valitakse. liige ametikoha järgi. Riigi peaprokurör ja Selles osas leidsid EKoÜ juhatuse liikmed, õiguskantsler võivad et senine viis, kuidas kohtunike täiskogul nõukogusse nimetada ka KHN liikmeid valitakse, vajab sisulises enda esindaja. Nõukogu osas täiendamist. esimees on Riigikohtu esimees, arvestades tema CCJE sama arvamuse punktis b on väljakujunenud rolli rõhutatud, et mittekohtunikest liikmete kohtuvõimu kui terviku nimetamine tuleks usaldada esindamisel parlamendis ja poliitikavälistele jõududele. Kui neid avalikkuse ees. Uuele liikmeid valib parlament, ei tohiks nad ise kohtuhaldusmudelile olla parlamendi liikmed ja nad peaksid üleminekul on oluline, et olema inimesed, kes kohtute nõukogu kohtuvõimu esindab üks koosseisus tagavad ühiskonna mitmekülgse isik ja selleks on kõige esindatuse. suurema legitimatsiooniga kohtunik. Sellisel juhul on CCJE arvamuse nr 24 punktis 10 on kohtuvõimu positsioon täiendavalt rõhutatud, et nõukogu liikmeid suhetes teiste tuleb valida läbipaistvate võimuharudega protseduurireeglite alusel, vältides kellegi tugevam. Nõukogus on huvide eelistamist. Ex-officio liikmeid esindatud kõik tohiks nõukogul olla vaid väga vähesel kohtuastmed. arvul. Sama arvamuse punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema erapooletu isik ning Nõukogu 11 liikmest eelistada tuleks olukorda, kus esimehe valitakse kõrgema astme valib nõukogu ise. Ka arvamuse punktis 14 kohtust ainult kaks on rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest kohtunikku . Kohtu peaksid olema kohtunike endi valitud esimees ei või nõukokku liikmed ning kõik kohtuastmed peaksid kuuluda. olema esindatud. OSCE Warssawi soovituste punktis 2 on muuhulgas rõhutatud, et nõukogudes ei peaks domineerima kõrgemate astmete kohtunikud. Kui kohtu esimees nimetatakse nõukogu liikmeks, peaks ta taanduma kohtu esimehe ametikohalt. EKoÜ juhatuse koosolekul juhiti eeltoodu alusel tähelepanu sellele, et kui KHNi kohtunikest liikmeid oleks edaspidi 5, ei oleks tagatud nõue, mille kohaselt peaks enamuse liikmeid olema kohtunike valitud liikmed. Sellisel juhul oleks kohtunike valitud liikmeid endiselt 4 (8-st liikmest pooled), sest Riigikohtu esimees ei ole kohtunike valitud liige. Olukorras, kus 3  kohtunikest valitud liikmeid on kokku vaid 4, ei ole tagatud põhimõte, mille kohaselt ei peaks kõrgemate astmete kohtunikest liikmed olema nõukogus domineerivad. Kui lisaks eeltoodule on KHN liikmeteks sõnaõigusega kohtute esimehed, ei ole KHN moodustamine kooskõlas eelviidatud rahvusvaheliste põhimõtetega. 5 Muus osas asus EKoÜ juhatus seisukohale, A et seadusesse ei peaks kirja panema muid mitteformaalseid suhtlemise ja kohtumise vorme (n kohtujuhtide nõupäevad) ega võimalikku valdkondade jaotust kohtute esimeeste vahel. See tooks kaasa tarbetut bürokraatiat ja kaotaks võimaliku paindlikkuse tegutsemiseks muutuvates oludes. Viru Maakohus 1 Kuna VTK on üldine, siis leiame, et OA seaduseelnõu väljatöötamisel tuleb Eelnõus on reguleeritud tähelepanu pöörata detailidele ning selgelt muudatused määratleda, millised seni Justiitsministeeriumilt Justiitsministeeriumi pädevuses olnud kohtusüsteemile ülesanded kohtusüsteemile üle antakse. üleantavate pädevuste osas. Vähe tähtis pole ka see, et Põhjendatud ei ole kõikide kohtuhaldussüsteemi siseselt peavad kohtuhaldussüsteemi ülesanded olema selgelt määratletud siseste ülesannete jagunemise reguleerimine seaduses. Tagamaks kohtuhalduse paindlikkust, on põhjendatud anda KHN- ile võimalus ülesandeid jagada vastavalt kohtute tegelikule vajadusele. 2 Üks arvamuse andnud kohtunikest leidis, et A uus mudel on tervitatav. Küsimusi tekitab, Regionaalsete huvide kas ja kuidas on sellise mudeli puhul esindatuse tagamiseks on kaitstud regionaalsed huvid. VTK-s on sätestatud, et ühest kohtust märgitud, et kohtusüsteemi erinevate osade ei või olla KHNi liikmeks huvide tasakaalustamise ja otsuste rohkem kui üks kohtunik. laiapõhjalisuse tagamiseks peavad nõukogus olema esindatud nii kõigi kohtuastmete kui ka kõigi kohtuharude kohtunikud. Seega on nõukogus esindatus määratletud kohtuastmete ning kohtuharude kaupa, kuid ei nähtu, et nõukogus peaksid olema esitatud ka kõik piirkonnad. Ilma piirkondliku esindatuseta võib tekkida olukord, kus piirkonna eripärad võivad jääda arvestamata ning probleemid, mis esinevad ainult ühes piirkonnas, jääda lahenduseta. 4  3 VTK-s on märgitud, et KHN-i S ümberkujundamine strateegiliseks Arvestades, et eelarve otsustusorganiks annab kohtusüsteemile läbirääkimistel lähtutakse varasemast oluliselt suurema vastutuse baaseelarvest, ei ole suures kohtusüsteemi arengu ja haldamise eest. plaanis tegemist liiga Samuti annab võimalus oma eelarvet paindliku võimalusega läbirääkimiseks. Seejuures, sisuliselt ka ise kujundada ja jagada eelnõus on sätestatud, et ressursse paindlikult kohtusüsteemi just KHN otsustab esimese arendamiseks prioriteetsetesse ja teise astme kohtute valdkondadesse. Samas I ja II astme eelarvete jagunemise kohtute koondeelarve eest vastutamine, sh kohtute ja KHT vahel. kohtute esindamine eelarveläbirääkimistes, Eelnõu koostab KHT jääb jätkuvalt Justiitsministeeriumi koostöös esimeestega ja ülesandeks. Seega antakse küll KHN-ile esitab selle KHN-ile võimalus eelarve kujundamiseks ning heakskiitmiseks. Seega ressursside jagamiseks, kuid olukorras, kus KHN-il on võimalik eelarve läbirääkimiste eest vastutav on baaseelarvest lähtuvat Justiitsministeerium, tekib küsimus, kas ja ressurssi võimalik kuidas on tagatud, et KHN-i nägemus ja kujundada ja kasutada just oma nägemuse ja vajaduse vajadused jõuavad läbirääkimisteni. järgi. Korrigeeritud kujul jäävad kehtima ka RES § 35 lg 3 ja § 37 lg 3. Riigikohus 1 Praeguses eelnõu menetlemise etapis ja A ilma selge rakendamiskavata on Eelnõu ei puuduta kavandatavale kohtuhaldusmudelile Riigikohtu haldamist ega keeruline konkreetset hinnangut anda. Riigikohtu täidetavaid Iseenesest on toetamisväärne VTK eesmärk kohtusüsteemi üleseid suurendada kohtuvõimu sõltumatust ja funktsioone ja teiste otsustusõigust (vastutust) kohtuhalduse kohtunike üle. Samas on Riigikohtus erinevad omavalitsusorganite nägemused, kuidas selle eesmärgini jõuda. tegevuse teenindamist. Enim tekitab küsimusi uue halduskorralduse jätkusuutliku finantseerimise ja seeläbi mh kohtute sõltumatuse tagamine. Riigikohtu haldamist uus mudel vähemalt esialgu hõlmama ei peaks. Riigikohtu hilisemat liitumist saab kaaluda siis, kui uus kohtuhaldusmudel on efektiivselt toimima hakanud. Niisamuti võib kaaluda Riigikohtu täita olevate kohtusüsteemi üleste funktsioonide, nagu kohtunike koolitus ja eksamineerimine, aga ka teiste kohtunike omavalitsusorganite tegevuse teenindamise üleandmist uuele kohtuhalduse organile alles teises etapis ehk siis, kui asutus on tööle hakanud ning ennast tõestanud. 2 VTK-s viidatakse uuele Soome S kohtuhaldusmudelile, ent seda pole Soome kohtute amet esitab lähemalt avatud, mh sellest aspektist, kas ja kohtute eelarve (v.a 5  millises ulatuses osaleb see amet kõrgeimate kohtute) eelarveläbirääkimistel; kas sealt oleks Justiitsministeeriumile, kes võimalik midagi positiivset üle võtta. esindab kohtuid Samuti ei ole arusaadav, kas Soome eelarveläbirääkimistel. kohtute haldamise amet täidab ka neid Eelarve jaotus kohtute ülesandeid, mida VTK kavandab kohtute vahel on ameti otsustada. haldus- ja arendusnõukogule (edaspidi Soomes haldab kohtuid KHN) 2 , st kas Soomes on kohtute kohtute amet, mida juhivad haldamiseks samuti vähemalt kaks peamiselt kohtunikest struktuuriüksust? Kas ja millises ulatuses koosnev nõukogu ja sellele kohtunikud osalevad Soome kohtute alluv peadirektor. haldamise ameti töös? Nõukokku kuuluvad 8 liiget (6 kohtunikku, üks kohtuteenistujate esindaja, üks avaliku halduse ekspert). Nõukogu koosolekud toimuvad üle nädala. Seejuures ei ole kohtunikest liikmete töökoormust õigusmõistmisel vähendatud. Ameti peadirektor on kohtunik ja endine kohtu esimees ning ametis töötab kuni 6 tähtajaliselt (kolmeks aastaks) roteerunud kohtunikku. 3 VTK kohaselt võib eeldada ametis olevate A kohtunike rolli suurenemist kohtusüsteemi Eelnõu järgi vähendatakse haldamises osalemisel, kuna teatud KHN-i kohtunikest valdkondades suureneb kohtunike osalus- liikmete, v.a Riigikohtu ja otsustuspädevus. Sellega seoses tuleb esimehe, töökoormust arvestada, et nendel kohtunikel, kes eriti õigusemõistmisel nõukogu aktiivselt KHNi töös osalevad (eelkõige liikme kohustuste KHN-i liikmetel), jääb mõnevõrra vähem täitmiseks vajalikus aega tegeleda õigusemõistmisega. Kaaluda määras. tuleks abinõude kasutuselevõttu, et õigusemõistmise kvaliteet ei kannataks – nt töökoormuse osaline ümberjaotamine vms. 4 VTK-s esitatud plaani järgi oleks KHN-i OA liikmeskond 7–11 inimest, kellest enamik KHN-i koosseisusus on oleksid kohtunikud. VTK järgi on väliste täpsustatud kohtunikest liikmete kaasamise eesmärk tagada, et liikmete arv esimese astme ühelgi kohtuastmel ega -harul ei oleks kohtust ja ülekaalu teiste suhtes. Selle eesmärgi ringkonnakohtust. Muus saavutamiseks tuleks vähemalt mõned osas on KHN-i koosseis välised liikmed juba seaduse tasemel ära muutmata kujul. määrata, kuivõrd see, et KHN valib neid ise, ei pruugi olla parim võimalus (kuigi jääb ebaselgeks, kas KHN nimetaks vaid institutsiooni või välisliikmed ka personaalselt). Praegune kohtute haldamise nõukoja konstruktsioon pole ideaalne, aga 6  mingis mõttes võib öelda, et teatud institutsioonidele (prokuratuur, Riigikohus, õiguskantsler, Justiitsministeerium, advokatuur) on tagatud kaasarääkimise võimalus ja seeläbi ka teatav vastutus: kui neil on midagi öelda, saavad ja peavad nad selle viima kohtute haldamise nõukotta. Üksikindiviididest KHN-i liikmed tulevad ja lähevad; kuna otsustamine toimub kohapeal kollegiaalselt, siis ei vastuta nad lõppude lõpuks eriti millegi eest. Siinkohal puudub Riigikohtus üksmeel, kes need seaduses nimetatud esindajad peaksid olema. Leidub neid, kes peavad vajalikuks kaasata Riigikogu esindajad ning advokatuuri ja prokuratuuri esindajate kaasamist tingimata vajalikuks ei peeta. Samas leidub ka neid, kes on Riigikogu esindajate kaasamisele vastu, sest nende senine kaasatus KHN-is ei ole end praktiliselt tõestanud ning see läheks ka vastuollu Euroopa Liidu riikide kohtute nõukogusid ühendava võrgustiku standardite ja soovitustega (vt täpsemalt lk 12 p-d 3.3 ja 3.6). Tähele tuleb panna, et tegemist on soovitustega ja justiitsnõukogude pädevused on Euroopa riikides väga erinevad, neist mõned (nt distsiplinaarmenetluste läbiviimine) ei pruugi tõesti sobida selliste kogude pädevusse, kus osalevad poliitikud. Kavandatava nõukogu pädevuse puhul selliseid konflikte ette näha pole. Riigikogu liikmete väljajätmine võib aga anda vildaka signaali demokraatliku kontrolli nõrgenemisest kohtuhalduse üle (eristada rangelt õigusemõistmise sisust). Teisi väliseid eksperte (nt juhtimise alal) võiks KHN-i kaasata vajaduspõhiselt arvamuse andmiseks, kuid neid hääleõiguslikeks liikmeteks pole pigem vaja. Ka selles küsimuses on Riigikohtus vastupidiseid hääli, lähtudes eelpool viidatud standarditest ja soovitustest (vt täpsemalt lk 10 p 1.3, lk 12 p 3.2 ja p 4), et väliseid eksperte peaks olema vähemalt üks kolmandik liikmetest ja neil peaks olema hääleõigus. 5 VTK esitab plaani, mille järgi jääb S Justiitsministeeriumi pädevusse vastutada Esimese ja teise astme kohtute koondeelarve eest, st esindada kohtute eelarve eelnõu kohtuid eelarveläbirääkimistel ja kinnitada esitab 7  nende koondeelarve pärast riigieelarve Justiitsministeeriumile vastuvõtmist. VTK jätab hetkel lahtiseks KHN. KHN-i esindab küsimuse, kes täpsemalt esindab kohtuid nõukogu esimees, kelleks Justiitsministeeriumis eelarvetaotluse on Riigikohtu esimees. läbivaatamisel; kas selle määrab KHN oma sisemist töökorraldust reguleeriva aktiga või on see KHN-i juhi ainuotsustada vms. See on oluline küsimus, kuna reformi eesmärke aitab tõhusamalt saavutada see, kui on võimalik soovitavaid muudatusi rahastada. Ideaalmudelina võiks kogu kohtusüsteem olla ka eelarve mõttes iseseisev ja täitevvõimust maksimaalselt lahutatud rahastusega põhiseaduslik institutsioon – nagu kohtutest praegu ainult Riigikohus 6 Kui kohtuid esindab eelarveläbirääkimistel S Rahandusministeeriumis jätkuvalt Esimese ja teise astme Justiitsministeerium, võib kohtute kohtute eelarve eelnõu haldamise omakorraldus jääda tegelikult valmistab ette KHT teatud mõttes muutumatuks ka pärast VTK direktor koostöös kohtute alusel eelnõu vastuvõtmist – raha esimeestega ja esitab selle puudumisel/läbirääkimiste KHN-ile. ebaõnnestumisel ei ole võimalik nt KHN-i soovitud strateegilisi muudatusi ellu viia. Seega vähemalt osaliselt tekib küsimus muudatuste vajalikkuse kohta – VTK p-s 3.2. on leitud, et muudatused annavad võimaluse oma eelarvet sisuliselt ka ise kujundada. VTK-st ei selgu, kes ja millises korras annab KHN-le sisendi (vastutab selle eest) esimese ja teise astme kohtute koondeelarvetaotluse koostamiseks 7 Tekib ka küsimus, kas VTK-s pakutud n-ö S poolele teele jäävat lahendust tuleks näha Uus kohtuhaldusmudel ei üksnes esimese etapina kohtuhalduse ole lõplik ja töö selle ülevõtmisel ja seeläbi kohtusüsteemi arendamisega peab suurema sõltumatuse saavutamisel. jätkuma. Soome kogemus Olukorras, kus täitevvõimu kätte jäävad nii kinnitab, et kohtuvõimu õigusloome kui ka esimese ja teise astme sõltumatust võimaldab kohtute koondeelarve, ei garanteeri suurendada ka selline kohtuhalduslike ülesannete mudel, kus kohtuid Justiitsministeeriumilt äravõtmine puudutav õigusloome ja kohtusüsteemi sõltumatuse kasvu. Pigem kohtute koondeelarve võib juhtuda vastupidi, sest kui jäävad kohtuhalduse ülesannete täitmine on Justiitsministeeriumile lahutatud võimalusest tegelikult eelarvet mõjutada, siis hägustab või vähemalt ei parenda VTK-s kirjeldatu selget vastutusskeemi kohtusüsteemi toimimise eest. Samuti teevad murelikuks viimase aja tendentsid (ebarealistlikud tähtajad, puudulik mõjuanalüüs) kohtunikkonna kaasamisel neid vahetult puudutavasse õigusloomesse (muudatuste mõju kohtute 8  tegevusele ei pruugi olla kaetud olemasoleva eelarvega). 8 Kui kohtu(te) kui iseseisva võimuharu S finantseerimise ja eelarve kujundamise Teatud teenuste riigiülene garantiid ei ole kokku lepitud (mh tsentraliseerimine on sellekohane tava on teadupärast Soomes) põhjendatud ja vajalik ja/või seaduses fikseeritud, tuleb ühtse kvaliteedi tagamiseks ülesannete üleandmise suhtes olla (sarnaselt nagu arhiivi-, ettevaatlik ja nõudlik. Lisaks jäävad juba tõlke ja infotelefoni teenuse praegu riigiülesed tugiteenused VTK tsentraliseerimine kohtus). kohaselt mitte kohtusüsteemi, vaid IT puhul on vastutus täitevvõimu allasutuste korraldada ning jagatud sõltuvalt kohtusüsteemi võimalus nende teenuste konkreetsest teenusest kvaliteeti jmt mõjutada, võib uue mudeli kohtute, RIKi, JMi, RITi raames hoopis väheneda. VTK ei kajasta jm vahel. Seejuures tekib üheski valdkonnas selgelt, kes ikkagi muudatuse tulemusel KHT täpselt ja mille eest vastutama hakkab. Nt näol üks nö keskus, kes IT toimimine – kas vastutab ühe kohtu koondaks ja esindaks esimees või koos direktori/teenistuse kohtuteüleseid huve ka IT- juhiga või koos Registrite ja arenduste prioriteetide Infosüsteemide Keskusega või koos seadmisel - käesoleva ministriga või KHN-iga? hetkeni ei ole kohtusüsteemis sellist ühist kokkulepet kohtupoolse tellija osas leitud. 9 Muudatuste kavandamisel tasuks ehk S mõelda ka selle peale, kas kohtute seaduse KS § 27 kohaselt esitab (KS) § 27 lõike 3 järgne Riigikohtu Riigikohtu esimees kord esimehe aruandekohustus Riigikogu ees aastas Riigikogu koos uue KHN-i juhtimisega tähendab kevadistungjärgul ühtlasi Riigikohtu esimehe n-ö Riigikogule ülevaate personaalset vastutust korrakohase kohtukorralduse, õigusemõistmise eest kõigis kohtutes ja õigusemõistmise ja mille see seisneda võiks. seaduste ühetaolise kohaldamise kohta. KHN-i esimehena suureneb Riigikohtu esimehe vastutus kohtute haldamise eest. 10 VTK-s olemasolevatele tabelitele 1, 2, 3 A võiks parema ülevaate saamise huvides Tabeleid korrigeeritakse lisada tabelid 4 ja 5 praeguse KHN ja ka seletuskirjas. Riigikohtu pädevuse kohta kohtunike haldamisel, koolitamisel. Tabelis 1 võiks lisaks välja tuua ka eelarveläbirääkimiste pidamise, kui väga olulise küsimuse 11 Mõned justiitsministri määrused, mis on A KS alusel antud ja milles tahetakse anda pädevus uuele KHN-le, võivad sisaldada ka teiste seaduste alusel antud norme. Selline on nt VTK-s esile tõstetud maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord, mis sisaldab ka erinevate menetlusseadustike alusel antud norme. Seega tuleks uuele mudelile üleminekul olla tähelepanelik, et 9  kogemata mingid vajalikud määrused ära ei kaoks. 12 Veel leidis osa kolleege, et KHN ei peaks S olema ainus kohtuid teiste võimuharudega Eelnõu ei piira kohtute suhtluses esindav organ. Sõltuvalt suhtlemist teiste konkreetsest olukorrast, peaks kohtutel võimuharudega. endil jääma võimalus ise otse teiste võimuharudega suhelda haldamist puudutavates küsimustes. 13 VTK kirjeldab ühtlasi plaani, et KHN-i S alluvusse luuakse kohtuhaldusteenistus, KHT konkreetsed mille üks eesmärk oleks korraldada kõik ülesanded otsustab KHN. sellised tugiteenused, mis on kohtute ülesed Seejuures on (nt tõlge, arhiivindus jne). Sellele mõttele tsentraliseerimise puhul on raske vastu vaielda. Teine eesmärk on põhjendatud esimeses võtta üle kohtudirektorite ja mõned kohtu etapis paigutada vastavalt esimehe täidetud ülesanded ning teostada ümber juba olemasolevad neid keskselt. See ettepanek kergendaks inimesed. Seejärel on esimeeste töökoormust. VTK-st ei selgu, võimalik hinnata, milliste kas kohtuteenistuses hakkaks neid funktsioonide täitmiseks ülesandeid täitma uus inimene või toimuks oleks vaja nt täiendavat lihtsalt olemasolevate inimeste väljaõpet või lisapersonali. ümberpaigutamine kohtuteenistuse alla. 14 Riigikohtus on esindatud väga erinevad TV arvamused selle osas, kas VTK-s kirjeldatud plaan, et säästlikkuse eesmärgil hakkaks algselt kohtuhaldusteenistus paiknema ringkonnakohtu juures, on hea ja mõistlik. Kui vaadata, kus asuvad seadusandliku ja täidesaatva võimu sarnased teenistused (vastavalt Riigikogu kantselei ning Riigikantselei), siis leidub neid, kelle arvates peaks kohtuteenistus asuma Riigikohtu juures. Samas ei toetatud sarnast plaani 2009. aasta eelnõu puhul. Ühtlasi võiks teenistuse Riigikohtu juures asumine viia võimu tsentraliseerimiseni. On olulisi argumente, et Riigikohtu kui kogu riigi ja põhiseadusliku korra toimimise garandina tegutseva põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu osalus kogu kohtusüsteemi haldamises peaks olema vaoshoitud. Lisaks kaheldi selles, kas ringkonnakohtu juurde n-ö poolikult selle teenistuse loomine suudaks minna edukalt käima ja täita talle antud ülesannet efektiivselt. Samas viimati mainitud muret leevendab mõneti see, et VTK ideaalnägemuse kohaselt on teenistus eraldiseisev ning ringkonnakohtu juures asumine on üksnes ajutine lahendus. Sisu poolest peab kohtuhaldusteenistus kohtusüsteemi kui terviku juures, mõne konkreetse asutusega sidumine on pigem 10  tehniline küsimus ja ringkonnakohut võib pidada selleks sobilikuks. 15 VTK järeldab, et plaanitud muudatustega S lisakulusid ei teki. See on täpne selles osas, On põhjendatud, et et olemasolevad ülesanded jagatakse üleminevate ülesannetega ümber, kuid selge on see, et KHN-i läheb üle ka vastav loomisega kohtute töökoormus kasvab ning ressurss. Justiitsministeeriumi töökoormus väheneb ning sellel kahtlemata on nende mõlema kulutustele mõju Harju Maakohus 1 VTK toob välja, et teatud küsimused, A milles praegu annab justiitsminister Paindlikkuse ja kohtute määruseid, tuleks tulevikus lahendada sõltumatuse tagamiseks seaduse tasandil, tuues näitena kohtunike määrab kohtunike arvu määramise. Küsimus, millisel koguarvu justiitsminister õiguslikul tasandil (seadus, määrus, KHN-i ettepanekul. käskkiri) tuleb teatud küsimused lahendada on väga põhimõtteline. Tuleb kaaluda võimude lahususe põhimõtte ja samas otstarbekuse vahel ja tagada, et seaduse tasandi regulatsioon ei muutuks liiga detailseks. Kohtunike arvu seaduse tasandil kehtestamise näide ei ole õnnestunud. Kohtunike arv on küll iseenesest seotud õigusemõistmisele juurdepääsuga, mis on üks põhiõiguseid ja põhiseaduslik printsiip, kuid seaduse tasandil kohtunike arvu määratlemine on kohmakas ega taga vajadusel süsteemi paindlikkust. 2 Justiitsministeerium jääb vastutama A kohtukorraldust ja kohtumenetlusi Õigusloomes tuleb puudutava õigusloome eest. Tuleb tagada, vastavaid otsuseid teha igal et ei tekiks olukorda, kus seaduse tasandil juhul koos nendega, keda hakatakse kohtute haldamise soovitud need otsused mõjutavad, suunda nügimiseks sisse kirjutama ning nendega arvestades. detailseid regulatsioone, mis peaksid jääma kohtusüsteemi eneseregulatsiooniks. KHT juhi nimetamise Samas on vajalik sätestada nii alused sätestatakse ATSis kohtuhaldusteenistuse juhi ja teiste (ametiaeg 5 a, võimalik teenistujate ametisse nimetamine, nende kaks ametiaega). Täpsemad valikukriteeriumid ning teenistusse valikukriteeriumid saamise kord. kehtestab KHN. 3 Justiitsministeeriumi ülesandeks jääb TV vastutada I ja II astme kohtute koondeelarve eest. Siinkohal soovitaks võimaldada kohtuhaldusteenistusel osaleda koos justiitsministriga valitsuses läbirääkimistel või panna vähemalt seadusesse kohustus kaasata teenistus Riigikogus eelarve läbirääkimistesse. 4 Õigusemõistmisega otseselt mitteseotud S tegevused nagu näiteks raamatupidamine ja Kuivõrd kohtute seadus ei kinnisvarahaldus, samuti arvutite riist- ja reguleeri juba praegu tarkvara haldamine keskselt on mõistlik. tsentraliseeritud teenuste 11  Samas on kinnisvaraga seotud küsimused osutamist, ei ole siiski teatud määral õigusemõistmist põhjendatud selle mõjutavad, samuti puudutab see arvuti reguleerimine seal ka riistvara olemasolu. Kui kohtuhooneid ei tulevikus. Praktikas ole võimalik kasutada, siis on piiratud ka võimaldab nö üks õigusemõistmisele juurdepääs, samuti on kontaktkoht (KHN või keeruline tegeleda õigusmõistmisega, kui KHT) tulevikus sellistes arvutipark on puudulik. Seega peaks olema küsimustes paremini sätestatud väga selgelt, kuidas toimub koostööd teha, vajadusi raamatupidamise jm tugiteenuste selgitada, infot jagada. arendamise puhul põhimõtteliste otsuste kooskõlastamine ja sisendi andmine kohtusüsteemi nimel. 5 Ministeeriumile peab olema tagatud S vajalike kohtusüsteemi puudutavate Mõeldud on andmete andmete saamise võimalus. VTK ei senise kättesaadavuse täpsusta, mida selle all silmas peetakse. Kas jätkumist üldist statistikat, ligipääsu konkreetsetele poliitikakujundajana kohtuasjadele. otsuste tegemiseks, mitte ligipääsu konkreetsetele kohtuasjadele. 6 Senisest kohtute haldamise nõukojast kui S nõuandvast ja kooskõlastavast organist Eelnõus on põhjendatud tuleb luua strateegilise tasandi mahus kriteeriumid otsustuskogu – kohtute haldus- ja (tagamaks valdkondade arendusnõukogu. Seaduse tasandil oleks erisust ja regionaalsust) vaja sätestada KHN liikmete valimisel ka KHN-i liikmete valikul. neile kehtestatud kriteeriumid ning neile Täiskogu poolt kehtestatud anda isiklik aruandekohustus. Praegu on valimise korras on kohtunike üldkogul KHN liikmete soovituslik ette näha valimine suhteliselt juhuslik, puudub detailsemad kriteeriumid, võimalus nn kampaania tegemiseks või nt kandidaatide laiemalt kandidaadi oskuste ja teadmiste seisukohtade tutvustamise teadasaamiseks. Kui KHNist saab oluline ja ülesseadmise osas. kohtuhalduse eestvedaja, tuleb tagada, et KHN liikmed oleksid ka selleks tööks KHN-i liikmete isiklik võimelised. Oluline on, et KHN ei muutuks aruandekohustus pole ainult kohtunikest koosnevaks koguks, vaid mõistlik ega vajalik sellel on tagatud ka nn poliitilise sideme kuivõrd KHN teeb otsuseid säilimine. Justiitsministeeriumi osalemine ühiselt. Juba praegu kuulab hääleõiguseta liikmena on kindlasti vajalik, täiskogu ära Riigikohtu aga võiks siiski säilitada ka esimehe ettekande õigus-ja põhiseaduskomisjoni esimehe osaluse. kohtusüsteemi arengust, st tulevikus kuulab täiskogu ära Riigikohtu esimehe kui KHN-i esimehe ülevaate mh ka KHN-i tegemistest. KHNi koosseisusus on täpsustatud kohtunikest liikmete arv esimese astme kohtust ja ringkonnakohtust. Muus osas on KHN-i koosseis muutmata. Seejuures on 12  KHNi näol tegemist varasemast nõukojast erineva, strateegilise tasandi otsustuskoguga, mis tegeleb ka kohtusüsteemi igapäevast toimimist puudutavate küsimuste ja otsustega. 7 KHN peab kaasa rääkima ka õigusloomes, A eriti, mis puudutab mitte ainult Õigusloome on oluline kohtuhaldust vaid ka kõiki eelnõusid, mis poliitikakujundamise võivad puudutada kohtute töökoormust ja instrument. Seejuures tuleb põhimõttelist olemasolu. VTKs ei ole vastavaid otsuseid teha igal märgitud KHN õigusloomes osalemist. juhul koos nendega, keda need otsused mõjutavad, ning nendega arvestades. Eelnõus on täpsustatud KHN-i pädevust teha Justiitsministeeriumile õigusloomelisi ettepanekuid ja esitada arvamusi. HÕNTEst tulenevalt on see võimalus ka teiste ministeeriumite osas. 8 Teenistuse juht – õpime olemasolevast OA (kohtudirektori positsioonist). Kui isik ei KHT juhi valimise allu kellelegi, kes süsteemis sees tema töö üldpõhimõtted sätestatakse vilju naudib, siis ei oska ka töötada ATSis (valitakse 5ks kellelegi. Teenistuse juhi valimine, tema aastaks, võimalik 1x teadmiste ja oskuste kriteeriumid ning ametiaega pikendada). koostööpõhimõtted peavad olema seaduse Täpsemad tasandil reguleeritud. Ta võiks olla valikukriteeriumid kohtunik. On mitmeid riike (Saksamaa, kehtestab KHN. Eelnõus on Singapur), kus kohtudirektor või haldusjuht jäetud võimalus, et KHT on ametilt kohtunik, kes juhiks võib olla ka õigusemõistmisega ametis oleku ajal ei kohtunik, kuid vastava tegele otsuse teeb KHN. KHT direktor allub KHN-ile, samuti on ette nähtud koostöö esimeestega. 9 VTK mainib, et kohtuhaldusteenistuse alla S võiksid kuuluda ka kohturegistrid ja Eelnõuga ei viida maksekäsu osakond. Lisaks nimetatud osakondi KHT- maksekäsuosakonnale on meil ka üldine sse, vaid need jäävad kohtu eestkoste järelevalve osakond. Kas see on esimehe juhtimisele. meelega VTK loetelus välja jäänud? Registrite puhul tuleb sel juhul tagada, et kohtunikuabil oleks endiselt võimalus küsida kohtunikult vahetut nõu. 10 Väga oluline on, et kohtumenetlust A puudutav IT arendus oleks teenistuse ja Kuivõrd kohtute roll IT laiemalt kohtuteenistuse käes. Esiteks on arendustes on reguleeritud see võimude lahususe põhimõttest vastavates põhimäärustest, tulenevalt oluline, et kohtute sisulised IT tehakse vajalikud 13  lahendused, mis mõjutavad muudatused kohtumenetluse kulgu, oleksid kohtute rakendusaktides. poolt nn tellija tasandil väljatöötatud. Teenistusel ei pea olema endal IT arendajate meeskonda, sellega võib ka edaspidi tegeleda RIK, aga sisuline kaasarääkimise võimalus peab jääma kohtule. Rahandusministeerium 1 Positiivseks saab pidada kohtutele suurema TV eneseotsustusõiguse andmist ning efektiivsuse ja sünergia otsimist kohtuhalduse tegevuste hulgast. 2 Killustatus asutusteks ja asutuste vahel on A suureks (varjatud) halduskoormuse KHT luuakse eraldiseisva põhjustajaks ja sellest tulenevalt toetakse struktuuriüksusena Tartu tegevusi, mis eelnimetatud killustatust Ringkonnakohtu juurde vähendavad. Seetõttu on ning see pakub teenust rahandusministeerium vastu uute asutuste kõikidele kohtutele. KHT loomisele. konkreetsed ülesanded Rahandusministeerium peab oluliseks otsustab KHN. säilitada institutsionaalne selgus, kus asutuste piirid ning nende vastutus ja vastutajad on selgelt määratletud. Seda põhimõtet toetaksid kohtuhaldusteenistuse loomine mõne olemasoleva kohtuasutuse (nt ringkonnakohtu) juurde või uue asutuse loomine. Olemasoleva asutuse juurde luues peab olema selge, et see konkreetne asutus (nt Tallinna või Tartu ringkonnakohus) saab volitused tegeleda ka kõikide teiste kohtute (va Riigikohtu) haldustegevustega. 4 Rahandusministeerium juhib tähelepanu, et MA eestikeelne „teenistus“ (sks k „dienst“) käib Sõna „teenistus“ eeskätt inimese ja asutuse vahelise kasutatakse ka asutuse vm (teenistus-)suhte kohta. Institutsiooni üksuse, samuti asutuste nimena võiks pigem kaaluda „-kantselei“ võrgu kohta (vt Sõnaveeb), kasutamist. nt Riigikontrolli arendus- ja haldusteenistus. Selle sõna vastet inglise keeles kasutatakse ingliskeelsetes riikides sarnaste asutuste nimedes, nt „HM Courts and Tribunals Service“ (Ühendkuningriigis) või „The Courts Service of Ireland“ (Iirimaal). Selle sõna kasutamisega viidatakse KHT missioonile olla kõigi kohtute teenistuses. 5 Institutsionaalse killustatuse S vähendamiseks tehakse kohtusüsteemile Kohtuasutuste võimalikku ettepanek kaaluda võimalust vähendada ühendamist on planeeritud kohtuasutuste arvu 4-ni nii, et jääks üks analüüsida eraldiseisvalt 14  Riigikohus, üks ringkonnakohus (kahe kohtute arengukavas seatud kohtumajaga), üks halduskohus (kahe eesmärkide raames. kohtumajaga) ning üks maakohus (kõigi Seejuures ei eelda seniste kohtumajadega). Selline lahendus kohtuasutuste ühendamine võimaldaks vähendada asutuste vahelist tulevikus põhimõttelisi bürokraatiat ning suurendaks paindlikkust. muudatusi eelnõukohases kohtuhaldusmudelis. Eesti Advokatuur 1 Selleks, et KHN omaks laiapõhjalisemat S vaadet, on põhjendatud kaasata KHN-i KHN-i koosseisusus on koosseisu ka kohtunikest nõukogu liikmete täpsustatud kohtunikest poolt valitud (koopteeritud) liikmeid liikmete arv esimese astme väljastpoolt kohtusüsteemi. See annaks kohtust ja KHN-i otsustele juurde ringkonnakohtust. Muus kohtusüsteemivälist vaadet ning täiendaks osas on KHN-i koosseis nõukogu juhtimise ja strateegilise visiooni muutmata kujul, sh alast asjatundlikkust. Lõppastmes on KHN- kaasatud liikmed i kohtunikest liikmete otsustada, millist väljastpoolt kohtusüsteemi. lisakompetentsi nad oma ülesannete täitmiseks vajavad. 2 Advokatuur on seisukohal, et advokatuuri S esindaja peaks ka tulevikus KHN-i töösse Mittekohtunikest liikmete vaikimisi kaasatud olema. Advokatuuri kaasamise peamine kaasamine pakub koostöö kaudu väärtust eesmärk on tuua KHN-i mõlemale osapoolele, võimaldades kohtuvälist vaadet ja kohtutele mh kohtusüsteemivälist vaadet suurendada tema professionaalsetelt osalejatelt, kellel on asjatundlikkust samuti kohtutega ühine huvi menetluse valdkondades, mis ladusa korralduse ja kohtupidamise tõhusa kohtunikest liikmetel ning efektiivse toimimise vastu. puudub või on vähene. Advokatuuri esindaja ei pea ilmtingimata KHN-i koosseisusus on olema KHN-i hääleõiguslik liige, täpsustatud kohtunikest eelviidatud eesmärki võimaldaks täita ka liikmete arv esimese astme koosolekutel sõnaõigusega osalemise kohtust ja võimalus ringkonnakohtust. Muus osas on KHN-i koosseis muutmata kujul, sh kaasatud liikmed väljastpoolt kohtusüsteemi. Riigiprokuratuur 1 Seonduvalt väljatöötamise kavatsuse A punkti 2.3 alapunktiga 1 „Kohtute haldus- KHN-i koosseisusus on ja arendusnõukogu“ märgib prokuratuur, et täpsustatud kohtunikest loodava kohtute haldus- ja arendusnõukogu liikmete arv esimese astme alaliseks liikmeks võiksid olla ka kohtust ja Advokatuuri juhatuse nimetatud ringkonnakohtust. Muus vandeadvokaat ja riigi peaprokurör või osas on KHN-i koosseis tema poolt nimetatud riigiprokurör muutmata kujul. (analoogselt kehtiva KS § 40 lõikega 1). 2 Prokuratuur toetab kohtute seaduse TV muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust ja sellega kohtusüsteemi juhtimisvõimekuse tõstmist, et kohtusüsteem suudaks ise teha 15 organisatsioonile olulisi otsuseid ja neid ka täide viia. 16  Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 (rakendusaktide kavandid) KAVAND Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ muutmine Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruses“ tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 12 alapunkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) punkti 18 alapunkt 15 sõnastatakse järgmiselt: „15) määrab maa- ja halduskohtute tööpiirkonna, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutes töötavate kohtunike ja kohtunikuabide koguarvu, kinnitab maakohtute osakondade ja kantselei kodukorrad ning täidab muid ülesandeid esimese ja teise astme kohtute haldamisel seaduses ettenähtud alustel ja korras;“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ muutmine Justiitsministri 12. juuli 2010. a määruse nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“ § 3 lõigetes 1 ja 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 2 ja 3, § 7 lõike 2 punktides 3, 11 ja 12, § 7 lõikes 3, § 20 lõikes 2, § 45 lõigetes 1 ja 2 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruses nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ muutmine Justiitsministri 19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“ § 3 lõigetes 1 ja 3, § 4 lõigetes 2 ja 3, § 6 lõigetes 2 ja 4, § 7 lõike 2 punktides 3, 11 ja 12, § 7 lõikes 3, § 20 lõikes 2, § 45 lõigetes 1 ja 2 ning § 56 lõikes 1 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 8. veebruari 2018. a määruse nr 7 „19. detsembri 2012. a määruse nr 60 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 ja § 127 alusel. § 1. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmine Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruses nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 3, § 4 lõikes 2, §-s 9, § 32 lõikes 6, § 36 lõikes 5, § 38 lõigetes 2, 8 ja 9, § 40 lõikes 1 ning § 43 lõikes 2 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 38 lõikest 3 ja § 42 lõikest 2 jäetakse välja sõnad „või kohtudirektori“; 4) paragrahvi 42 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „kohtudirektor või“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 27. oktoobri 2005. . määruse nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse §-de 11, 19, 23 ja 1141 alusel. § 1. Justiitsministri 8. veebruari 2018. a. määruse nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ muutmine Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruses nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§-de 11, 19, 23 ja 1141“ tekstiosaga „§ 11 lõike 1, § 19 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 1141 lõike 1“. 2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Maakohtu kohtunike koguarv Maakohtutes on 158 kohtunikku. Kui kohtunik on pikemat aega teenistusest eemal, võib nimetada ametisse uue kohtuniku, arvestades, et maakohtutes võib ajutiselt olla kuni 164 kohtunikku.“; 3) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 11. Kohtunikuabide koguarv Kohtunikuabide koguarv on 55.“; 4) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt „§ 2. Halduskohtu kohtunike koguarv Halduskohtutes on 25 kohtunikku.“; 5) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt „§ 3. Ringkonnakohtunike koguarv Ringkonnakohtunike koguarv on 46.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 112 lõike 1 alusel. § 1. Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ muutmine Justiitsministri 19. detsembri 2006. a määruse nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“ §-s 6 asendatakse sõna „kohtudirektor“ sõnadega „kohtu esimees“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 15.veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 34 lõigete 1 ja 3 alusel. § 1. Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 15.veebruari 2006.a. määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91 järgmises sõnastuses: „91) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2025. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler  KAVAND Justiitsministri 27.10.2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“, 29.07.2009. a määruse nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“ ja 19.12.2019. a määruse nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“ kehtetuks tunnistamine Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 9 lõike 3, § 18 lõike 3, § 22 lõike 6, § 76 lõike 8, § 85 lõike 3 ja § 1271 alusel. § 1. Justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“, 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“ ja 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“ tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Madis Timpson Minister Tõnis Saar Kantsler