dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Eesti Geoloogiateenistus · 25. märts 2024
Viit
9-3/24-64
Registreeritud
25. märts 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9 Maavarade osakonna töö korraldamine
Sari
9-3 Osakonna kirjavahetus
Toimik
9-3/2024
Vastutaja
Tiit Kaasik (Users, Maavarade osakond)

Failid

  • 📎9-324-64 25.03.2024 Väljaminev kiri.asice895 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Teie: 10.01.2024 nr 10-1.1/23/5605-2 Munga 18, 50088 Tartu [email protected] Meie: 25.03.2024 nr 9-3/24-64 Hinnangu andmine RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamise võimalikkuse osas teenuste tellimisel Vabariigi Valitsuse teadus- ja arendusnõukogu 04.10.2022.a istungil otsustati toetada teadus- ja arendustegevuse osa „Fosforiidi ja kaasnevate ressursside uuringust“. Selle otsuse alusel ja riiklikul finantseerimisel on Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) viimas läbi teadus- ja arendusuuringut eesmärgiga leida parim tehnoloogia Eestis fosforiidi ja kaasnevate ressursside väärindamiseks. Lähtudes riigihangete registri keskkonnas kättesaadavaks tehtud valdkondlikust juhisest „Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuste tellimisel“ (edaspidi juhis) pöördusime Teie poole hinnangu saamiseks nimetatud erandi kohaldamise võimalikkuse osas meie poolt läbi viidavates uuringutes. Oma 10.01.2024 kirjaga nr 10-1.1/23/5605-2 ei pidanud Te seda võimalikuks, kuivõrd lisaks teadus- ja arendustegevusele tehakse uuringu raames ka tegevusi, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse määratlusele. Oleme käesolevaks hetkeks oma planeeritavad tegevused ümber profileerinud ning uuringute lähteülesannet muutnud, jättes sealt välja kõik tegevused, mis ei vasta teadus- ja arendustegevuse määratlusele ja nende tegevustega seotud teenuste CPV-koodidele. Pöördume Teie poolt uuesti hinnangu saamiseks RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamise võimalikkuse osas teenuste tellimisel meie poolt korraldatavas fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendusuuringus alljärgneva käsitluse kohaselt: EGT alustas tegevust 2018.a 1. jaanuaril ning on Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. Tulenevalt EGT põhimäärusest on teenistuse tegevusvaldkonnaks geoloogiline kaardistamine, teadus- ja arendustegevus, geoloogilised alus- ja rakendusuuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine (§ 8). Põhimääruse § 9 sätestab muuhulgas järgmised eelnimetatud tegevusvaldkonna raames täidetavad EGT ülesanded: - maapõueressursside otsingute ja uuringute teostamine (§ 9 lõige 1 punkt 2); - geofüüsikaliste, geokeemiliste ja keskkonnageoloogiliste uuringute teostamine (§ 9 lõige 1 punkt 3); - rahvusvaheliselt tunnustatud teadus- ja arendustöödena geoloogiliste alus- ja rakendusuuringute iseseisev korraldamine ning nendes osalemine koostöös teiste teadus- ja arendusasutustega (§ 9 lõige 1 punkt 9); Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 - maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikkusele (§ 9 lõige 1 punkt 11). Uuringu põhifookuseks on fosfori ja haruldaste muldmetallide (HMM) koos väärindamine. Kuigi fosfaattoorme väärindamisel on maailmas kasutusel mitmeid tehnoloogiaid, siis praeguste parimate teadmiste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas Eesti fosforiidivaru on võimalik koos selles leiduvate HMM-dega majanduslikult kasulikult ja keskkonnasäästlikult kasutusele võtta. Praegu ei ole teada ühtegi sellist arvestatavat ja jätkusuutlikku rakendatud tehnoloogiat. Sellest tulenevalt peab planeeritav uurimis- ja arendustegevus hõlmama endas ka olemasolevate protsesside hindamist, modifitseerimist ja olulist täiustamist. Samuti ei ole Eestis varem spetsiifiliselt haruldaste muldmetallide varusid uuritud. Seetõttu tuleb välja selgitada fosforiidi potentsiaal olla haruldaste muldmetallide allikas, sealjuures hinnates samaaegselt ka fosforiidi potentsiaali fosforhappe, fosforväetiste ja/või mitmesuguste fosforit sisaldavate toodete valmistamiseks. Eelnimetatud ülesannete täitmiseks peab EGT tellima uurimis- ja arendustöö, mille raames peavad toimuma muuhulgas ka rakenduslikul skaalal tehnoloogilised katsetused. Teaduskirjanduse ja -uuringute põhjalikul analüüsil oleme jõudnud järelduseni, et Eesti fosforiidi väärindamiseks võiksid sobida väävelhappeline või soolhappeline töötlus, ning nende kahe protsessi läbiviimise teostatavusele soovimegi käimasolevate uuringute raames teaduslikult põhjendatud hinnangut hankida. Uurimis- ja arendustöö koosneb protsessi modelleerimisest ja hindamisest selle täies ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest, haruldaste muldmetallide eraldamisest kui ka kõikide protsessi käigus tekkivate voogude iseloomustamisest (nii koostise kui massibilansi vaates), lõpetades teostatavuse eeluuringu ja tehnoloogiliste demonstratsioonidega, mis määravad lõppkokkuvõttes protsessi edasise rakendatavuse. Lähteülesande detailid ja konkreetsed tegevused täpsustuvad läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise käigus (vt. Lisa 1). Peamine küsimus, millele hangitavad uurimis- ja eksperimentaalarendustöö teenused peaksid vastuse andma, on fosforiidi ja HMM-de koos eraldamise tehnoloogiline võimalikkus. Seetõttu on esmalt vaja kogu protsessi metoodika välja töötada ja tehnoloogilisel skaalal läbi testida, et oleks võimalik koguda infot kaasnevate voogude kohta ning saada esinduslikud teadmised nii fosfori-põhiste toodete kui ka haruldaste muldmetallide osas. Eelkirjeldatud uurimis- ja eksperimentaalarendustöö teenused vastavad Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 213/2008 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (ELT L 74, 15.03.2008, lk 1–375; edaspidi CPV-määrus), kehtestatud CPV-koodidest koodidele 73100000- 3 – Uurimis- ja eksperimentaalarendustöö teenused, täpsemalt 73120000-9 – Eksperimentaalarendusteenused ning 73300000-5 – Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine. Läbiviidavad testimised vastavad CPV-koodile 73430000-5 - Testimine ja hindamine. Kuna tegemist on tehnoloogiliselt uudsete kontseptsioonidega, on meil kindlasti vajalik tellida ka sobivaimate uurimismeetodite valimise konsultatsioone, mis meie hinnangul kattuvad CPV-määruses nimetatud teenusega „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ – CPV-koodiga 73000000-2. Samuti on vajalik läbi viia teostatavuse eeluuring ja demonstreerida protsesside läbiviimise võimalikkust tehnoloogilisel skaalal, mis kõik kokku vastab CPV-koodile 73420000-2. Kõik eelnimetatud CPV-koodid on riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lõike 1 punktis 19 nimetatud vahemikus. Soovime nimetatud teenuseid tellida pikaajalise protsesside disaini ja arendamise kogemusega teenusepakkujalt, kellel oleks varasem kogemust fosforiidi töötlemisega. Oleme vastavate teenusepakkujatega läbi viinud esmased kohtumised kaardistamaks nende võimalused ja võimekused ning seega omame head ülevaadet potentsiaalsetest partneritest. Oleme seisukohal, et EGT tegevus, mille raames toimub eelnimetatud teenuste tellimine, vastab juhises nimetatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud teadustegevuse ja 2 (3) arendustegevuse definitsioonidele (vt eeltoodud EGT põhimääruse § 8). Samuti vastab meie tegevus juhises nimetatud Frascati manual’i kriteeriumitele kuna see on: uudne – Eesti fosforiidi väärindamise uuringuid pole sellisel skaalal ja sellise täpsusega läbi viidud. Samuti ei ole meile teadaolevalt ühtegi toimivat tehnoloogiat, mis võimaldaks samaaegselt eraldada haruldasi muldmetalle ja fosforit. Uuringu tulemustel saame uusi andmeid Eesti fosforiidi väärindamise protsessi kohta; loominguline – mõlema tehnoloogia (nii väävel- kui ka soolhappelise töötlemise) puhul tuleb läbi viia uurimis- ja arendustegevus, et see vastaks meie toormele ning paralleelselt vastaks ka küsimusele, et kas mõni laboriskaalal olev lahendus on sobilik tehnoloogilisel skaalal haruldaste muldmetallide eraldamiseks happetöötlusprotsessi käigus. Tuleb silmas pidada, et mõlema protsessi disain ja optimeerimine viiakse läbi konsulteerides teenusepakkujatega ning lähteülesande detailid võivad läbirääkimiste käigus täpsustuda; ettemääramatu tulemusega – varasemate suuremahuliste katsetuste puudumise tõttu ei ole võimalik ette teada, millised on protsessi tulemid – millised ainevood ja millises mahus tekivad, millised on nende füüsikalis-keemilised omadused ning kas, kuidas ja millises ulatuses on võimalik haruldasi muldmetalle eraldada. Vastavad teadmised on võimalik saada ainult põhjalikult läbi viidud uurimis- ja eksperimentaalarendustöö käigus protsessi põhjalikul optimeerimisel; süstemaatiline – kuna tegemist on suuremahulise uurimis- ja arendustegevusega, siis oleme tehnoloogiakatsetuste edukaks läbiviimiseks püstitanud konkreetse ja detailse lähteülesande, et tegevus toimuks plaani järgi ning oleks korrektselt dokumenteeritud. ülekantav ja/või korratav – uuringute tulemused on ette nähtud kõikidele asjahuvilistele kasutamiseks. EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 9 kohaselt oleme kohustatud maapõuealast teavet vahendama avalikkusele. Teeme seda kas läbi infopäringute või meie hallatava Eesti Geoloogiafondi infoteenuste kaudu. Selleks, et hangitava tegevuse tulemused oleksid korratavad, peamegi eelnimetatud teenuseid tellima tunnustatud asutustelt, et tagada uurimis- ja arendustöö kõrgetasemeline kvaliteet, optimeeritud tingimuste rakendamine ning katseparameetrite ja -tulemuste nõuetekohane protokollimine. Viimane võimaldab omakorda uurimistulemusi valideerida ning tagab nende reprodutseeritavuse. Tellitavate teenuste eest tasub täies mahus EGT, olles ainsaks lepinguga tasu maksma kohustunud isikuks, ning tellitavatest teenustest ei tule kasu üksnes meile kui hankijale. Samuti ei ole hankijal plaanis saadud tulemust turustada tellija ja teenuse pakkuja vahelise lepingu alusel. Seda aitab tagada ka EGT töö tulemuste ja saadud andmete avalikustamine vastavalt meie põhimäärusele. Eeltoodud info põhjal palume Teil anda hinnang RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamise võimalikkuse osas EGT poolt eelpool kirjeldatud uurimis- ja eksperimentaalarendustöö ning kaasnevate teenuste tellimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor 3 (3) Lähteülesanne Sissejuhatus: Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) üks tegevussuund on maapõues leiduvate kriitiliste toormete uurimine. Fosforiiti peetakse kriitilise tähtsusega ressursiks, mille suurimad teadaolevad varud Euroopa Liidus paiknevad just Eestis. Fosforiit on seni huvi pakkunud oma suhteliselt kõrge fosforisisalduse tõttu. Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärses koguses haruldasi muldmetalle, mistõttu võib fosforiit olla haruldaste muldmetallide potentsiaalseks toormeks. Võttes arvesse edusamme fosfaattoorme väärindamise tehnoloogiate arendamises kogu maailmas, analüüsib Eesti Geoloogiateenistus oma teadus- ja arendusprojekti raames olemasolevaid meetodeid, et määrata kindlaks parim võimalik lahendus Eesti fosforiidi väärindamiseks. Lõpliku otsuse tegemiseks on vajalik olemasolevate tehnoloogiate optimeerimine ja arendamine, kohandamaks neid Eesti materjali spetsiifikaga, hõlmates sealhulgas ka teostatavuse eeluuringuid ja protsesside läbiviimise võimalikkuse demonstreerimist tehnoloogilisel skaalal. Tööde ulatus: Eesti fosforiidi väärindamise katsetamine väävel- ja soolhappelise töötluse teel suurima lisandväärtusega toodete saamiseks, uurides samal ajal haruldaste muldmetallide eraldamise võimalusi. Täitja teeb oma teadmiste ja Tellija esitatud andmete põhjal ettepaneku laboriskaalal katsete (bench scale testing) kava kohta. Pärast katseplaanis kokkuleppimist viib Täitja läbi vajalikud katsed laboriskaalal ja esitab esialgsed tulemused, mille osaks on ka teostatavuse eelhinnangud väävel- ja soolhappelise töötluse kohta (nii haruldaste muldmetallide eraldamisega kui ka ilma selleta). Fosforiidi rikastamise katsetamist ja optimeerimist loetakse katse osaks. Pärast laboriskaalal katsete tegemist valitakse optimaalne stsenaarium ja viiakse teadus- ja arendustegevuse osana läbi suuremamahulised katsetused (pilot scale testing; edaspidi nimetatud tehnoloogiline skaala), et tõendada Eesti fosforiidi väärindamise pideva protsessi teostatavust ning täpsustada teostatavuse hinnanguid uuringu eesmärgipäraseks täitmiseks. Täitja lisab rikastamise või muud eeltöötlemise katsed oma töökavasse ja tagab, et tulemuste koondaruanne sisaldaks tehtud katsete üksikasjalikke kirjeldusi. Kogu teave, mis on protsessi kirjeldamisel olulise tähtsusega, tuleb esitada üheselt mõistetavalt ja ei tohi olla eksitav. Kui saagise väärtused ja toodete kvaliteet erinevad katseplaani raames läbi viidud katsete vahel, s.h. ka projekti arendamise varases etapis, tuleb seda tunnistada. Kohandatud saagiseid ja toodete kvaliteeti tuleb põhjendada ning samuti tuleb tuvastada ja kirjeldada tehnoloogia rakendamisel esineda võivad riskid. Katsetamisel tuleb määratleda protsessi kavandamise parameetrid vooskeemi kõikide segmentide jaoks, sh peenestamise, rikastamise, hüdrometallurgilise töötlemise, vedeliku ja tahke aine eraldamise jms jaoks. Samaväärselt oluline on määratleda seos tooraine kvaliteedi ning saagise ja selliseid tegevuskulusid määravate tegurite vahel nagu jahvatamiseks kuluva energia ja kõikide reaktiivide kulu. Protsessi kavandamise tulemusena tuleb Täitjal esitada protsessi vooskeemid, materjalibilanss, seadmete loetelu, elektrikoormuse loetelu, torustiku ja seadmestiku skeemid ning töö- ja kontrollipõhimõtted. Olemasolevate varude ülevaade: Eestis on märkimisväärsed fosforiidivarud. Uuringus keskendutakse Kunda lähedal asuvale uuringualale. Uuringuala üldised andmed on järgmised:  Lähtekivim on nõrgalt tsementeerunud (ränidioksiid) liivakivi, mis sisaldab F-apatiidist koosnevaid käsijalgsete karpe;  P2O5 keskmine sisaldus on 11,4%;  kogutonnaaž on 42 Mt;  P2O5 kogusisaldus on 4,8 Mt (arvutatud 100% P2O5 alusel);  põhioksiidide keskmised väärtused on SiO2 65%; Al2O3 0,4%; Fe2O3 1,6% ja MgO 0,5%;  Haruldased muldmetallid asendavad apatiidi struktuuris peamiselt kaltsiumit ja nende summaarsed kontsentratsioonid on karpides umbes 1500 ppm ja fosforiidis 400–500 ppm;  jälgelementide keskmised väärtused on U 20 ppm, Th 2,5 ppm, Cd < 0,5 ppm. 1. Fosforiidi proov 1.1. Proovivõtmise kava, metoodika ning vajalikud analüüsid (nt millal mõõdetakse niiskusesisaldust) lepitakse kokku läbirääkimiste ajal, et tagada proovi piisav kvaliteet ja esinduslikkus. Tellija korraldab proovide võtmise ja homogeniseerimise enne nende Täitjale saatmist. Tellija vastutab selle eest, et katseteks saadetud materjal iseloomustab uuringuala keskmisi sisaldusi. 1.2. Pooled lepivad enne lepingu allkirjastamist (läbirääkimiste ajal) ühiselt kokku keemiliseks iseloomustuseks, rikastamiseks, laboriskaala katsete ja tehnoloogilise skaala katse tegemiseks vajaminevas proovi koguses. 2. Laboriskaalal katsed 2.1. Täitja esitab esialgse katseplaani nii laboriskaalal katsete kui ka tehnoloogilisel skaalal katse kohta, mida vajaduse korral kohandatakse ja mis esitatakse lepingu Lisana. Tehnoloogilisel skaalal katse kava vaadatakse üle pärast laboriskaalal katsete teostamist. 2.2. Katsete eesmärk on kindlaks teha maavarade või metallide saagise järjepidevus ja varieeruvus, sh hinnata teostatavust ning iseloomustada nõuetekohaselt tooteid, rikastusjäätmeid, gaasilisi väljundvooge ja ladustatavaid või kõrvaldatavaid heitveelahuseid jne. 2.3. Laboriskaalal katsed peaksid andma üksikasjalikku teavet allolevate aspektide kohta: 2.3.1. Katsed peaksid tõendama Eesti fosforiidi rikastamiseks valitud meetodi tõhusust. Arvesse tuleb võtta lähtekivimi iseloomu, et määrata kindlaks mõju protsessile ja toote saagisele: 2.3.1.1. Uuringu tulemused peaksid sisaldama vähemalt meetodi kirjeldust (otsene või pööratud flotatsioon), kasutatud reaktiivide (kollektorid, depressandid, vahustajad jne) kirjeldust ja kogust, osakeste viibeaega, pH-d, üldist töötlemisaega ja protsessi efektiivsust (tõhusust); 2.3.1.2. Tellija eeldab, et Täitja esitab teavet P2O5 ja haruldaste muldmetallide jaotumise kohta kontsentraadi, rikastusjäätmete ja šlammi vahel; 2.3.1.3. rikastamise teel toodetud fosforiidi kontsentraadi kogus peab olema piisav ja selle materjaliomadused peavad vastama hilisema happelise töötluse sisendi kriteeriumidele. 2.3.2. Esitada tuleb happelise töötluse kontseptsiooni katseline tõestus (proof of concept), mis näitab happelise töötluse meetodi rakendatavust Eesti fosforiidile. See hõlmab nii üldise kui ka üksikute etappide tõhususe hindamist, kui ka saadud toodete keemilist iseloomustust. 2.3.3. Sisend tehnoloogilise skaala katse ettevalmistamiseks, sh soovitused katse teostamiseks ja üksikasjalikud kirjeldused parameetrite kohta, mille puhul võib vajalik olla täiendav optimeerimine. See teave peab olema piisavalt põhjalik tehnoloogilisel skaalal katse läbiviimiseks ilma täiendavate katsete või uuringute tegemise vajaduseta, mis tähendab seda, et peamised parameetrid peavad olema juba kindlaks määratud ja laboriskaalal võimalikult suures ulatuses optimeeritud. 2.3.4. Tuleb anda hinnang, kas fosforiit vajab eeltöötlust (nt rikastamist flotatsiooni teel), ning pakkuda andmed ja anda soovitusi eeltöötluseks tehnoloogilise skaala katse etapis tagamaks, et skaleerimisel oleksid tehnilised riskid minimeeritud (nt perioodiline vs. pidev protsess). 2.3.5. Täitja peab esitama haruldaste muldmetallide kontsentraadi eraldamise kontseptsiooni katselise tõestuse. Selle etapi eesmärk on anda Tellijale teavet haruldaste muldmetallide käitumise kohta eraldusprotsessi ajal, sh nende eraldamise efektiivsuse ja selle kohta, mil määral neid on võimalik eraldada. Lisaks peab Täitja esitama saadud haruldaste muldmetallide kontsentraadi põhjaliku keemilise iseloomustuse. 2.4. Tellija esindajad võivad Täitja laboreid katsete tegemise ajal külastada, et jälgida katseprotsessi ja arutada katsete edenemist. 2.5. Pärast katsetööde lõpetamist peab Täitja peamise tulemusena esitama põhjaliku aruande. Aruande eesmärk on anda Tellijale teavet katsetatava tehnoloogilise protsessi toimimise, sh teostatavuse ja keskkonnamõjude kohta. Lisaks tuleks aruandes esitada soovitused võimalike järgnevate tehnoloogilise skaala katsete tegemiseks. Aruanne peab muu hulgas, kuid mitte ainult, hõlmama järgmist: 2.5.1. kõigi tehtud katsete üksikasjalik kirjeldus, k.a nende, mis ei andnud positiivseid tulemusi. Esitada tuleb tulemusi toetava eksperimentaalse töö kirjeldus ja maht projekti arendamise eri etappides koos saavutatud tulemuste usaldusväärsuse tasemega. Esitada tuleb kõikide katsetatud parameetrite ülevaade, samuti kõikide toodetud voogude iseloomustused koos keemiliste koostistega; 2.5.2. esitada tuleb üldine massibilanss, protsessi efektiivsuse hinnang (nii üldine kui ka iga etapi kohta eraldi), kindlaks teha kaod ja nende võimalikud ennetusmeetmed, kõigi heitkoguste, protsessis kasutatud vee ja jäätmete iseloomustused. See peaks sisaldama ka keemilist koostist, mahuvoolu ja massivoolu kiirust. Kindlaks tuleb määrata kõik teadaolevad keskkonnapiirangud või mis tahes hiljuti avastatud piirangud, mis võivad mõjutada projekti edasist arendamist, või loanõuded. Võimaluse korral tuleb esitada teave protsessis kasutatud vee või mis tahes kasutatud reaktiivide ringlussevõtu või regenereerimise kohta; 2.5.3. esitada tuleb peamiste komponentide, lisandite ja saadud haruldaste muldmetallide segu, toodetud fosforhappe (või kõrgema lisandväärtusega toote), jäätmete ja heitkoguste, sh kõigi toodetud voogude keemiline iseloomustus (koostis) koos selle varieeruvuse hinnangutega; 2.5.4. tehnoloogilised riskid ja määramatused tuleb välja selgitada ning esitada nende kirjeldus, nt fosforiidi kvaliteedi (sh lisandid) kõikumiste mõju. Lisada tuleks ka kõnealuste ohtude võimalikud leevendusmeetmed; 2.5.5. kahe katsetatud happelise töötlusmeetodi võrdlus, võttes arvesse eelkõige teostatavust ja keskkonnamõjusid. Täitja teeb saadud andmete põhjal ettepaneku selle kohta, millist happelist töötlusmeetodit oleks saadud tulemuste põhjal mõistlik katsetada tehnoloogilisel skaalal ; 2.5.6. esitada tuleb soovitused tehnoloogilisel skaalal katse teostamiseks, mille eesmärk on saavutada hilisema töötlemisprotsessi võimalikult väike keskkonnamõju ja võimalikult suur teostatavus, hoides samal ajal katse kestuse minimaalsena (võimaluste piires). 3. Tehnoloogilisel skaalal katse 3.1 Pärast laboriskaalal katsete tulemuste ülevaatamist peab Tellija kirjalikult kinnitama, kas tehnoloogilisel skaalal katset soovitakse läbi viia. Tellija jätab endale õiguse tehnoloogilisel skaalal katset edasi lükata või tühistada, ilma et see tooks kaasa täiendavaid kohustusi. 3.2 Kui fosforiidi rikastamine osutub vajalikuks, tuleks see protsessietapp lisada tehnoloogilisel skaalal katse hulka. Rikastamine peab toimuma pideva protsessina, mille väljund peab olema happelise töötlusprotsessi jaoks sobiv. 3.3 Täitja saadab Tellijale kõigi toodete, jäätmete ja protsessi käigus saadud vahesaaduste esinduslikud proovid. Proovivõtu läbiviimises ja proovivõtukohtades lepitakse kokku enne tehnoloogilisel skaalal katse alustamist. 3.4 Pärast katsete lõpetamist esitab Täitja Tellijale katseprotsessi kokkuvõtva põhjaliku aruande. Aruande eesmärk on anda teavet protsessi teostatavuse ning keskkonnamõju kohta ja esitada soovitusi edaspidiseks. Aruanne peab muu hulgas sisaldama allolevat: 3.4.1 Töötlemisprotsessi valikukriteeriumide määratlus ja põhjendused, vooskeemide valik ja kirjeldus, projekteerimise alus – tehtud katsete kirjeldused, sh peamised parameetrid, nende maksimaalsed vahemikud, võimalikud muudatused, katseseadistuste üksikasjalik kirjeldus, katsete kestus, osakeste viibeajad jms. 3.4.2 Projekti asukoha tingimustega arvestamine olemasoleva fosforiidi kogus ja geograafiline asukoht, transpordikaalutlused, kasutatud reaktiivide kirjeldused, süsteemi seadistus, protsessiparameetrid, tooraine piirnormid. 3.4.2.1 kasutatud reaktiivide kirjeldused (CAS numbrid, kogused või suhtarvud, kontsentratsioonid, vajadusel lahjendused jms); 3.4.2.2 süsteemi seadistus (kirjeldused, mõõtmed ja seadmete materjalid); plokkskeem; reaalajas analüüsiseadmete kirjeldus (proovivõtukohad, vajalik proovivõtusagedus jne). Lisaks peab see sisaldama suurte seadmete dimensioneerimise metoodikat, märkides asjakohased lähteandmed ja nende allikad (katsetöö, tellija, seadme müüja, muu spetsialist, üldtunnustatud tööstusharu tavad jne); 3.4.2.3 protsessiparameetrid – osakeste minimaalne viibeaeg, vedeliku ja tahke aine suhtearv, reaktsiooni temperatuur, pH jne, sh kõigi parameetrite suurimad lubatud kõrvalekalded, mis on vormistatud protsessi vooskeemina; 3.4.2.4 samuti peab kirjeldus sisaldama tooraine piirnormide iseloomustust (osakeste suurust, etteandmiskiirust jms). Esitada tuleb võimalikud leevendusmeetmed, mis võimaldavad protsessi tõhusa toimimise taastada juhul kui fosforiidi kvaliteet kõigub märkimisväärselt (liiga väike kogus, liiga vähe P2O5, liiga palju lisandeid jne). 3.4.3 Massibilanss, protsessi tõhusus, võimalikud kaod, heitkogused ja rikastusjäätmete isoleerimiskoha ja -viisi kindlaksmääramine. Kõigi toodete, jäätmete, vahesaaduste ja heidete keemiline ja mineraloogiline iseloomustus. Heitvee käitlemise nõuete kindlaksmääramine: reovee kirjeldus ja puhastamise vajadus enne keskkonda viimist. Protsessis kasutatud vee ja reaktiivide ringlussevõtu või regenereerimise analüüs, milles kirjeldatakse ka võimalikke piiranguid. 3.4.4 Tehnoloogiliste riskide ja määramatuste kirjeldus koos võimalike leevendusmeetmetega ohu- ja toimivusuuringu (HAZOP) vormis. 3.4.5 Soovitused ja edasiarendused protsessi edasiseks disainiks. 3.4.6 Tooraine puhtusastme ja lisandite eeldatavad ja lubatud hälbed. 3.4.7 Toodetud fosfokipsi keemiline ja mineraloogiline iseloomustus.
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel