Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 23.02.2024 nr 1-2/24/81 Kliimaministeeriumi 2024–2027 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan Kliimaministeeriumi 2023–2026 programmid – „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm“; „Energeetika ja maavarade programm“; „Transpordi ja liikuvuse programm“; „Ehituse programm“ ja ühisprogramm „Kalandus“ (Kliimaministeeriumi tegevuste ja eelarvega) (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Valitsemisala asutustele  Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 KALANDUS ÜHISPROGRAMM 2024-2027 1 SISUKORD 1. Programmi üldinfo .................................................................................................................3 2. Sissejuhatus ...........................................................................................................................3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ..............................................................5 4. Hetkelukorra lühianalüüs .......................................................................................................6 5. Olulised tegevused .................................................................................................................9 6. Meetmed, tegevused ja teenused ........................................................................................10 6.1 Kestlik kalandus............................................................................................................10 6.1.1 Kutseline kalapüük ................................................................................................10 6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine ...................................................13 6.1.3 Vesiviljelus ............................................................................................................16 6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine ..............................................................................................................................17 6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse ............................................................................18 6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine ...........................19 7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus........................................................................................19 2  1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Tulemusvaldkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutaja Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 Valdkonna arengukava Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada. visioon Programmi nimi Kalandus Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Programmi periood 2024―2027 Vastutaja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Kliimaministeerium) (kaasvastutaja) Kaasvastutajad ( Regionaal- Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), ja Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutused) Kaasvastutajad Keskkonnaamet (KeA) (Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused) Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Kalavarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samal ajal saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende eesmärkide saavutamisele kaasa, esitades nägemuse kalamajandussektori vajadustest, väljakutsetest ja arenguvõimalustest. 2. Sissejuhatus Kalanduse programm on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi ühisprogramm, mis hõlmab valdkonna vastutusala kirjeldust, mõõdetavaid väärtusi ning eelarvet. Ühisprogrammi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister käskkirjaga vastavalt pädevusjaotusele . 3 Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki: • keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus; • kasvab keskkonnateadlik harrastuspüük; • kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline; • kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga. Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“. Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega seotud tegevuse ja teenuste eest, samuti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021―2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium vastutab kalapüügiga seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise eest. 2023. aasta seisuga on valdkonna tervikteenuste protsessis kaardistatud kutselise kalapüügi ning vee-elusressursside töötlemise ja turustamise teenuste protsessid. Kaardistamisel on vesiviljeluse teenuste protsess. Kalanduse programmi 2024. aasta ReM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 13 338 610€ (Tabel 2). Kliimaministeeriumi eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 3 678 537€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma kodulehel pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse igal aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava 4 esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 perioodil ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikute abil. Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa. 2022* 2024 2025 2026 2027 Mõõdik, sh allikas (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Heas seisus varud, % 42 61 61 61 61 Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline 25 711 29 000 29 500 30 500 31 000 kalapüük, vesiviljelus ja kala (2021) töötlemine), €/Statistikaamet Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus 1903 1855 1875 1875 1875 ja kala töötlemine), (2021) Statistikaamet Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kuue tegevuse eelarvest. Tabel 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi tegevuste eelarve Eelarve kulude jaotus 2023 2024 eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 Meede Kestlik kalandus 30 078 835* 17 017 147 28 362 204 30 737 717 29 920 883 Programmi Kutseline 8 638 475 5 264 006 10 063 779 10 045 407 10 428 070 tegevus kalapüük Programmi Vee- 8 644 684 3 330 646 6 402 016 8 590 312 6 708 593 tegevus elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi Vesiviljelus 3 044 400 1 042 474 2 479 749 2 579 215 2 793 765 tegevus 5  Programmi Euroopa 3 747 992 2 636 654 4 903 159 5 041 074 5 522 882 tegevus Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitse meetmete rakendamine Programmi Kalavarude 0* 1 064 830 858 093 838 159 838 896 tegevus haldamine ja kaitse Programmi Kalavarude kaitse 6 003 284*** 3 678 537 3 655 408 3 643 550 3 628 677 tegevus ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine * Ei kajasta kogu 2023.a eelarvet, kuna kalavarude haldamise ja kaitse valdkond liikus Regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse alates 1. juuli 2023. **Kajastab vaid 2023.a juulist üle tulnud vahendeid seoses valdkonna liikumisega Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiga vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele. *** 2023.a number on programmi kinnitamise hetkel veel täpsustamisel. Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuludesse soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud, mis sisaldavad põhivara amortisatsiooni kulu. 4. Hetkelukorra lühianalüüs Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaidloov. Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem. 6 Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks. Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng. Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, olles samal ajal vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee- elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu. Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele. Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu. 7 Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil. Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021―2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest, varasemalt ELi finantsperioodil 2014―2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF ) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on seni rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest. EMKF 2014―2020 rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aasta lõpuni arvestusega, et kõik toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 31. detsembriks 2023. Uue eelarveperioodi 2021―2027 EMKVFi Eesti rakenduskava kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 21. juulil 2022. aastal. Euroopa Komisjon andis sellele heakskiidu 9. detsembril 2022. aastal. Esimeste EMKVF 2021―2027 toetusmeetmete avamist planeeritakse 2023. aasta III kvartalis. Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava aastani 2030 kinnitati 12. juulil 2022. aastal ning see annab võimaluse rakendada EMKVFi vahendeid sektori arenguteks. 8 Elektrienergiatoodete hind kasvas 2022. aastal oluliselt ja seda eelkõige Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. 2023 aasta alguses võimaldati kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. 5. Olulised tegevused Olulised tegevused 2024―2027 eesmärkide täitmiseks: • Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete elektrooniliseks esitamiseks ning andmehalduse kaasajastamiseks juurutatakse elektroonilisi infotehnoloogilisi kliendirakendusi. Tänapäevaste IT-lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada andmehalduses täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle. • Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. • Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada tehnoloogilist võimekust, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsem kasutamine. Vee-elusressursside väärindamisel tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks on ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvahelisel tasandil. Toodetele uute turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna see võimaldab vähendada võimalikke tekkivaid riske peamistel sihtturgudel, mis on tingitud näiteks geopoliitilisest olukorrast maailmas. • Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse tegevusrühmade tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude kalurite majandustegevuste mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning suurendada vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks. Samuti suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. • Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning väärindamise etappides. • Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades kasutatavate püügivahendite arvu vähendamist ning kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamist (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. 9  • Kalavarude hea seisundi saavutamiseks rakendatakse taastamisemeetmeid: rändeteede avamine (paisude ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele), elupaikade ja koelmute taastamine ning taasasustamine. • Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse vabatahtlikke kudealade kaitsmisel. • Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade väljastamine toimub alates 2022. aasta 1. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu. • Jätkatakse harrastuspüügi taristute toetamist, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. • Viiakse ellu harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust tõstvaid tegevusi. 6. Meetmed, tegevused ja teenused 6.1 Kestlik kalandus Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise. Tabel 3. Meetme mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Kutselise kalapüügi 39 237 42 000 44 000 46 000 48 000 lisandväärtus sektori (2021) töötaja kohta, € Vesiviljeluse 15 265 24 800 25 000 25 200 25 500 lisandväärtus sektori töötaja kohta, € Majanduslik mõju 278 320 320 320 320 (sotsiaalmajanduslik mõju) harrastaja kohta aastas, € 6.1.1 Kutseline kalapüük Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor. Poliitika kujundamise ja elluviimisega loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel. Sektori arengu eelduseks on heas seisus kalavarud. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Kalanduse kogusaagist, mis oli 2022. aasta andmetel 74,2 tuhat tonni, saadakse koguseliselt püügil rannavetest ja siseveekogudest 16,6%, kaugpüügil 21% ja Läänemere traalpüügil üle 62% kalast. Väärtuselt moodustab kalasaagist kaalukama osa kaugpüük 73%-e väärtusega, järgnevad ranna- ja sisevete püük 13,5% ja traalpüük 13%-ga kogu Eesti kalasaagist. 10 Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1504 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud kokku 2304 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 83% kogu Eesti väljapüügist, tegutseb 20 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna- ja siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv suur, siis on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal ning kalapüük ei ole enamikule ranna- ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa omanikest püüab alla 200 kg kala aastas). Seega on ranna- ja siseveekogude kalapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal püügikoormuse ning kutselise kalapüügiga tegelejate arvu ja kasutada oleva kalavaru vahel. Lisaks tuleb sissetulekute suurendamiseks toetada tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia). Sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, mis toetab säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Eelduse selleks loob ettevõtjate endi majanduslik koostöö, mille üks vorm on tootjaorganisatsioon. Läänemere traalpüügisektoris toimib selline lähenemine juba aastaid, kus kilu ja räime püüdvad ettevõtjad on koondunud kolmeks toimivaks tootjaorganisatsiooniks ning katusorganisatsiooniks ― tootjaorganisatsioonide liiduks. Ranna- ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks tunnustatud üks tootjaorganisatsioon, mis toimetab peamiselt Peipsi järvel. Tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele, panustades enda tegevusega ka jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse. Näeme, et riigi roll on toetada sellises vormis ühistegevust ka edaspidi, et sektoris toimuksid konkurentsivõimet suurendavad muutused ja arengud. Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks ohustab sektori kestma jäämist, mistõttu on vaja luua sektorist atraktiivne positiivne kuvand. Ühelt poolt tuleb sektorisse suunata parimad teadmised ja lahendused koostöös haridus- ja teadusasutustega ning soodustada selleks ka erinevaid rahvusvahelisi projekte. Teisalt on vaja tõhustada dialoogi ka sektori ja administratsiooni vahel. Vähem tähtsad ei ole ka erinevad teadlikkust tõstvad kampaaniad, mis on hea viis teadmiste viimiseks laiema avalikkuseni. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis leiavad aset kalapüügisektori ja teadus-arendusasutuste koostöös. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ tegevustes. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Lisaks sektori sisestele tegevustele, ei ole vähem tähtis pöörata tähelepanu keskkonnale ja meetmetele, millega hallata kutselise kalapüügi majandamist ja andmete kogumist. Selleks, et muuta püügiga seonduvate andmete esitamist ettevõtjatele lihtsamaks ja administratsioonile 11 süsteemsemaks, on vaja jätkata selleks sobilike elektrooniliste lahenduste parendamist ja juurutamist. Alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata tehakse elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame aastatel 2023―2024 üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel, et 2024. aastast rakendada elektroonilist andmeedastust Eesti kutselises kalapüügis lausaliselt. Täiselektrooniline andmeesitus võimaldab koguda andmeid operatiivselt, mis tähendab, et ka ülevaade kvooditäituvusest saabub operatiivselt. Andmete kvaliteet paraneb tänu nende ühetaolisusele ja elektrooniliste võimalustega loodavate andmete sisestamise eelseadistamise võimalustele. Samuti paraneb andmete aja- ja vajaduspõhine töötluskiirus. Selle pinnalt on võimalik ümber defineerida ka andmete analüüsitehnikad, et kasutada rohkem süsteemitööriistu ja automaatseid aruandlusi. See aitab tõhustada järelevalvet ja vastavalt ka ressursse suunata. Alates 1. jaanuarist 2023 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks majanduslikult olulisemate kalaliikide püügivõimaluste jaotamisel kehtestatud püügivahendite piirarvu jaotamisele lubatud ka aastase saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta. Muudatus võimaldab püügiõiguse omanikel stabiilsemat püügivõimaluste kasutust, kuna nüüd saavad nad ise püügitegevust planeerida, vältides suures koguses kala ühel ajal turule paiskamist, ja teha otsuseid lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest. 2022. aastal kasvas hüppeliselt l kütuse hind maailmaturu Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. Seetõttu suurenesid oluliselt traalapüügi kulud nii Läänemerel kui ookeanil. Nende ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi vahendite toel hüvitada 2022. aastal kalapüügiks kasutatud aktsiisivaba diislikütuse hinnatõusu osa, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust. Programmi tegevuse tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügiga seotud andmete kogumine ja analüüs ning turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF ja EMKVF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet. Tabel 3. Programmi tegevuse mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ranna- ja 54,2 54 54 54 54 siseveekogude kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus Kutselise kalapüügi 79 (2021) 85 88 90 92 ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), % 12  Kutselise kalapüügi 57 892 000 67 700 68 700 70 000 72 000 ettevõtete müügitulu, € (2021) 000 000 000 000 6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang. Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee- elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Eestis on kala tarbimine viimase kolme aastaga olnud kerges tõusutrendis ulatudes 17kg-ni aastas ühe elaniku kohta. See on omakorda mõjutanud Eesti kalatoodetega isevarustatuse taset, mis on püsinud suhteliselt kõrgel ( 2022. aastal 328%). See tähendab, et meil on küllaltki suur hulk ressurssi, mida tarbida ja kõrgema väärtusega toodeteks töödelda. Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala- ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele. Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. Ajapikku on sektor suutnud sellest siiski taastuda (joonis 2). Ka COVID-19 levikust tingituna vähenes 2020. aastal Euroopa-suunaline eksport, eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus oli marginaalne. Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. 13 140 000 250 000 120 000 208 858 188 260 173 686 200 000 189 373 100 000 161 545 147 810 139 252 150 000 80 000 150 629 125 647 134 461 120 282 60 000 108 481 101 519 65 204 63 472 100 000 102 753 97 110 40 000 65 261 42 600 50 000 57 453 20 000 0 0 2018 2019 2020 2021 2022 eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh € Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika aastatel 2018-2022 Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi koguväärtus oli 2022. aastal üle 153,8 miljoni euro (joonis 3), millest külmutatud kala osakaal moodustas koguseliselt üle 60%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele 1% Värske või jahutatud kala, v.a kalafileed Külmutatud kala, v.a kalafileed 10% Kalafileed ja muu 26% kalaliha 18% Kuivatatud, soolatud, suitsukala Vähid 16% 25% Kalatooted ja -konservid; 4% kaaviar Tooted ja konservid vähkidest, limustest Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2022. aastal. 14 Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel. Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA. 15 Tabel 4. Programmi tegevuse mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Eesti päritolu eksporditavate 155 000 160 000 167 000 153 828 729 165 000 000 toodete 000 000 000 koguväärtus, € Kalandustoodete tarbimine Eestis, 17 17 18 19 19 (kg inimese kohta) Kalatöötlemise lisandväärtus 21 501 (2021) 22 500 23 000 23 500 24 000 sektoris töötaja kohta, € 6.1.3 Vesiviljelus Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor. Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Enim tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu. Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid. Konkurentsivõime tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks. Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Seda toetab noorjärkude kasvatamine maismaal paiknevates kalakasvandustes. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel 16 enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega. Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde. Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste tõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale. Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Ühe eelduse loob selleks ettevõtjate endi majanduslik koostöö, mille üheks vormiks on ühistuline tegevus. Sellise koostöövormina tegutseb üks vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks. Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas. Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA. Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud 2022 2024 2025 2026 2027 Mõõdiku nimi (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Vesiviljelusettevõtete 4 900 000 7 000 000 8 000 000 10 000 11 000 000 müügitulu, € 000 Vesiviljelussektori 801 1200 1400 1600 1700 toodang, tonni 6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine Alates 2024. aastast viiakse ellu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, mille keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavate toetuste menetlemist, taotlusvoorude ja nende eelarvete planeerimist. • Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust, 17  tekitamata seejuures täiendavat halduskoormust ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist. • Kalandusandmete kogumise toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks, teaduspõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks. • Merekeskkonna uuringute toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisse. • Kalade kudemistingimuste parendamise toetusega toetatakse kalade kudemiskohtade ja rändeteede taastamist. 6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Sellekohase poliitika kujundamisega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023. 2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust. Oodatava tulemuse saavutamist toetavad oma teenuste kaudu Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik 2022 2024 2025 2026 2027 (algtase) (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase ) ) ) ) 18  Madalas seisus varude arv 22 15 15 15 15 Jõgedel avatud rändetakistuste 118 130 135 140 145 arv (tk) 6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise korraldamine Programmi tegevuse eesmärk on, et kalapüügi ja -käitlemise, kalastiku uuringute valdkonnas ning harrastuspüügivõistlustel on tagatud keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus ja kalade paljundusmaterjali kogumine toimub nõuetele vastavalt. Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise toetamiseks keskkonnajärelevalve ja reguleerimise abil parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maale tuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks arendati välja infosüsteem, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Järgnevatel aastatel tuleb süsteemi toimimist jälgida ning vajadusel teha jätkutegevusi. Programmi tegevuse eesmärgi täitmise eest vastutab oma teenustega Keskkonnaamet. Tabel 9. Programmi tegevuse mõõdikud Mõõdik 2022 2024 2025 2026 2027 (algtase) (sihttase (sihttase (sihttase (sihttase ) ) ) ) Tulemiga ``vastab nõuetele`` 74 Tase ei Tase ei Tase ei Tase ei kontrollide osakaal kalakaitses, ole ole ole ole % langenud langenud langenud langenud 7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus Ühisprogramm „Kalandus 2024―2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkonda „Keskkond“. Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused. Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programmi koostamist ja täitmist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis strateegia- ja finantsosakond ning Kliimaministeeriumis eelarve- ja strateegiaosakond. Programmi kooskõlastavad mõlema ministeeriumi juhtkonnad. Programmi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister vastavalt pädevusjaotusele käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse mõlema ministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas. 19 Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2024―2027. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta tulemusaruande. 20  Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Transport Tulemusvaldkonna Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele eesmärk ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 arengukava/ Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Programmi periood 4 aastat (2024–2027) Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM) ja Riigilaevastik (RL) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja – ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 1  Sisukord Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 ........................................................... 1 Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ...................................................................................... 6 2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes) - täpsustamisel ....................................................... 8 3. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................ 8 Üldist .................................................................................................................................. 8 Raudteetransporditaristu................................................................................................... 14 Veetransporditaristu .......................................................................................................... 16 Õhutransporditaristu ......................................................................................................... 17 Maanteetransporditaristu .................................................................................................. 18 Rattastrateegia .................................................................................................................. 19 4. Olulised tegevused 2024–2027 eesmärkide täitmiseks .................................................... 20 Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ............................................. 20 Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime parendamiseks ............................. 21 Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ................................................... 22 Maanteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ............................................. 22 Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks .............................. 23 Tunneli rajamiseks............................................................................................................ 23 Ohutuse suurendamiseks .................................................................................................. 24 Liikuvuse arendamiseks ................................................................................................... 24 5. Meetmed ja programmi tegevused ................................................................................... 24 5.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ........................................................................ 24 Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .................. 26 Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ......................... 27 Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ........................ 29 Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................. 30 Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ......... 31 Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .......................................... 32 6. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................... 35 7. LISAD .............................................................................................................................. 37 LISA 1 Mõõdikute selgitused .................................................................................................. 38 Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud = programmi mõõdikud .................................. 38 Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ........................................................................... 40 Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ................. 40 Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ......................... 41 Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ........................ 41 Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................. 42 Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ......... 42 Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .......................................... 43 2 LISA 2 TERE teenused programmitegevuste lõikes ................................................................ 45 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .................................................. 45 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ......................................................... 45 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ........................................................ 46 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................................................. 46 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ......................................... 47 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .......................................................................... 47 3  Sissejuhatus Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ1 (edaspidi TLAK) üldeesmärgist: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kaks programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse2 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Ühistranspordi3 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Transpordi ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM).Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. Transpordi tulemusvaldkond aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete 1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 3 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 4 saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi6 aluspõhimõtetega. Transpordi tulemusvaldkond panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega7 korraldatakse senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded lähevad Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, siis sellest tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldatakse ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on edaspidi transpordi tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8. 6 https://www.kul.ee/media/60/download 7 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 8 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee 5 1. Programmi eesmärk ja mõõdikud Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAK-is, mida viiakse ellu transpordi ja liikuvuse ning ühistranspordi programmides toodud tegevuste abil. Samas transpordi tulemusvaldkonnas transpordi ja liikuvuse programmi ning tulemusvaldkonna mõõdikud kattuvad programmi mõõdikutega, kusjuures ühistranspordi programm aitab niisamuti olulisel määral panustada TLAK mõõdikusse: „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“. Siseriikliku reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise eest vastutab regionaalminister (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega) läbi ühistranspordi programmi rakendamise. Lisaks liiguvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusse üle ka eelnevalt kehtinud transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi meetme 2 programmi tegevuse 2.1 mõõdikute planeerimise ja täitmise kohustus. Joonis 1: Transpordi tulemusvaldkonna programmipuu TUV TRANSPORT (TULEMUSVALD KOND) PRO- TRANSPORT JA LIIKUVUS ÜHISTRANSPORT GRAMM (kliimaminister) (regionaalminister) MEEDE TRANSPORDI ÜHISTRANSPORT KONKURENTSIVÕIME PROGRA MMI TEGEVUS Veetranspo Õhutransp Keskkonnahoi Raudteetrans Maanteetrans Ohutu ja ÜHISTRANS- rditaristu orditaristu dlikku ED porditaristu porditaristu liikuvust säästlik PORDITEENUSE arendamine arendamin arendamine arendamine ja transpordis ARENDAMINE JA ja e ja soodustav SOODUSTAMINE ja korrashoid korrashoid üsteem korrashoid korrashoid linnakeskkond Tabel 1: Programmi mõõdikud Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks Programmi eesmärk: kasutajale kättesaadav, ligipääsetav, mugav ja ohutu, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. 6  Tren 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 TUV ja programmi mõõdikud d (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena9 (TLAK mõõdik: vähendada 55 liikluses hukkunute ja raskelt ↘ 44 42 40 38 36 vigastatute arvu poole võrra (eesmär ehk saavutada olukord, kus k: 46) hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30) Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena10 (TLAK mõõdik: vähendada 367 liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ↘ (eesmär 316 309 302 295 288 ehk saavutada olukord, kus k: 322) liikluses raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 187) Transpordi CO2- heitkogused11, kt CO2 ekv 1969,55** 2051,89* 2103,37* (Eesti 2035 mõõdik: 2089,95* 2040,04** 2006,09** CO2 ekv * CO2 * CO2 Kasvuhoonegaaside * CO2 CO2 ekv CO2 ekv ekv ekv heitkogused ekv 2185,75* ↘ transpordisektoris (sihttase 2220,60* 2208,40* ** kt CO2 2358 kt 2188,68 1700 kt CO2 ekv) 2270,87 ** kt CO2 ** kt CO2 ekv CO2 ekv *** kt TLAK mõõdik: transpordi *** kt ekv ekv (2021) CO2 ekv CO2e heitkoguste CO2 ekv vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga) Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)12 (TLAK mõõdik: suurendada ↗ 23 30 40 75 100 120 kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) 350-ni aastaks 2035) Raudteekaubaveo osakaal ↗ tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga13 22% 23% 24% 26% 28% 30% (TLAK mõõdik: suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga) 9 Allikas: Transpordiamet 10 Allikas: Transpordiamet 11 Allikas: KLIM 12 Allikas: KLIM 13 Allikas: Statistikaameti tabel TS121 7  Aastaringsete regulaarsete ↗ lennuliinide arv14 33 ≥25 ≥45 ≥50 ≥55 ≥60 (TLAK mõõdik: suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1 ** Heitkogused TLAK prognoosi järgi 2020. a *** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk olemasolevate meetmetega). 2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Tabel 2: Programmi eelarve* Eelarve 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud -756 962 835 -762 748 312 -808 094 630 -364 458 694 meede 1: Transpordi konkurentsivõime programmi tegevus 1.1: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -433 139 354 -472 060 008 -520 457 966 -78 968 857 programmi tegevus 1.2.: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -32 311 797 -23 438 387 -21 634 625 -21 290 055 programmi tegevus 1.3.: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -10 303 312 -10 303 652 -10 302 591 -10 295 058 programmi tegevus 1.4.: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -227 757 151 -213 089 754 -207 128 619 -185 624 850 programmi tegevus 1.5.: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -41 258 493 -19 947 933 -25 246 210 -55 227 881 programmi tegevus 1.6.: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -12 192 728 -23 908 579 -23 324 619 -13 051 994 Programmi eelarve kokku -756 962 835 -762 748 312 -808 094 630 -364 458 694 Tabel 3: Programmi eelarve 2024 2025 2026 2027 investeeringutega* kulud -756 962 835 -762 748 312 -808 094 630 -364 458 694 sh välistoetused ja kaasrahastus -374 810 008 -423 202 769 -440 956 535 -102 329 290 investeeringud -135 340 472 -142 333 928 -143 197 645 -123 970 679 sh välistoetused ja kaasrahastus -58 279 878 -53 141 726 -49 153 333 0 Programmi eelarve kokku -892 303 306 -905 082 241 -951 292 275 -488 429 373 3. Hetkeolukorra analüüs Üldist Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimisse. 14 Allikas: AS Tallinna Lennujaam 8 Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas: • 2022. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 33 regulaarliinini. Pandeemiaga seotud piirangute lõppemise järgselt paranes oluliselt reisijate ühenduvus nii Euroopa pealinnade kui turismi meelispaikadega. Õhusõidukid on mahult suuremad ning väljumisajad atraktiivsemad, sobides paremini ka ärikliendile jõudmaks nii Eestisse kui Eestist välja. • 2022. aastal sai Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programm Euroopa Investeerimispangalt (EIB) ja Euroopa Komisjonilt (EK) heakskiidu. 2022. a toimus kaks väljamakset, summades 9,06 mln eurot ja 22,997 mln eurot. Programmiga kinnitati muuhulgas elektrilise (vesiniku valmidusega) parvlaeva ja Elroni 10 täiendava elektrirongi hankimine. Sõlmiti leping kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamiseks ning teostati esimene makse rongide eest summas 13 607 017 eurot. • 2022. aastal jätkusid ettevalmistustööd Paldiski Lõunasadamasse uue kai rajamiseks. Investeeringut kaasrahastatakse Euroopa Komisjon 20 miljoni euro ulatuses läbi sõjalise mobiilsuse projekti EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul ning rajada meretuuleparkide hooldamiseks vajalikud kaid ning tagamaad. Kai ja tagala ala planeeritud valmimisaeg on 2025. aasta suvel. • 2022. aastal jätkusid ettevalmistused uue jäämurdja alusuuringu hanke ettevalmistamiseks, millega jõuti lepingusse 2023. aastal. Uuring valmis 2023. aasta lõpuks. Paralleelselt on jätkunud uue jäärmurdja ehituseks vajalike vahendite otsimised. Septembris esitati taotlus MILMOB’i, mida ei rahuldatud. 2024. aasta jaanuaris esitati taotlus CEF-i mille tulemus selgub 2024. a juuliks. • 2022. aastal jätkusid navigatsioonimärkide korralised uuendamised ning veeteede süvendamised. • 2022. aastal tehti investeeringuid riigile kuuluva AS Saarte Liinide poolt sadamate arendustesse 4,8 mln euro eest. Investeeringud puudutasid peamiselt 16 sadamat. Suurimad investeeringud olid seotud Roomassaare sadama kai nr 1 ja ujuvkaide rekonstrueerimise ning laiendamisega suurusjärgus 1,4 mln eurot. • 2022. aastal viidi läbi meremajanduse konkurentsivõime tõstmiseks vajaliku uue laevanduspaketi kaasamised ning koostati kontseptsioon. Uus regulatiivsete meetmete pakett peab valmima 2026. aastaks. • 2022. aastal tehti ettevalmistusi uue ameti loomiseks, et koondada kõik riigile kuuluvad tsiviillaevad ühe ameti alla. Koondamise eesmärgiks on laevastike efektiivsem kasutus ja haldamine ning kulude kokkuhoid. 01.01.2023 loodi Riigilaevastik, mis alustas täiemahulist tööd 01.07.2023. • 2022. aastal valmis strateegiadokument „Meremajanduse Valge raamat“ ning Rahvusvahelise merendusorganisatsiooni IMO riigisisene strateegia. • 2022. aastal lõppes Mereõiguse revisjon, mis algas 2014. a kevadel eelmise struktuurivahendite programmperioodil 2007-2014 programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames ja lõppes 20. oktoobril 2022 viimase eelnõu – kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse eelnõu – esitamisega Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. • 2022. aastal tegeleti tulenevalt täiemahulise Venemaa agressiooniga Ukrainas rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega. • 2022. aastal kinnitas majandus- ja taristuminister transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027, mille alusel alustati raudteede õgvendamise ja elektrifitseerimise projektide elluviimist ning Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitust. • Alates 1. aprillist 2022. a võeti kasutusele uued Põhja-Eesti 30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike ühe piletitootega nii Tallinnas kui Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). See on oluline samm selles suunas, et inimestel ei oleks ühistranspordi kasutamisel piire, vaid nad saaksid seda teha erinevate transpordiliikide üleselt. See on pikema visiooni üks samm, mis on tehtud. • Pärnu ÜTK on koostöös Pärnu kohalike omavalitsutega välja arendanud nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutamiseks planeerimissüsteemid (SF toel), mida on võimalik ja eesmärk kasutusele võtta projekti lõppedes laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes (kasutatakse ka Kagu 9  ÜTK-s). Tarkvara arendatakse edasi selliselt, et seda oleks võimalik laiendada tava nõudetranspordile (finantseerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium läbi ÜT- dotatsioonide, projekt algab 2024. aastal). • Raudteede vallas eraldati 2022. aastal ASile Eesti Raudtee riigieelarvest Haapsalu raudtee II etapile täiendavalt 485 964 eurot, mille raames teostati ettevalmistavaid tegevusi Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks. • Maanteede puhul teostati 2022. aastal erinevaid remonttöid kokku 1674 km teelõigul (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 25 km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 6 silda ja 40 km ulatuses erinevaid teelõike. Katteid ehitati 40 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 35 liiklusohtlikku kohta. • 2022. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule juurde 8%, s.o 3 832 tuh km.15 • Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva16 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. • Aastatel 2020−2022 hukkus maanteedel liikluses keskmiselt 55 inimest (2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2022. aasta sihtasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Jätkus positiivne trend linnaliikluses. Tallinnas vähenes liikluses hukkunute arv 9-lt 4-le, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Kui jätta kõrvale kergliikuriga toimunud ühesõidukiõnnetused, siis vähenes oluliselt ühesõidukiõnnetuste arv. Kasvas joobekontrollide arv, kuid roolist tabatud alkoholi või narkootilisi aineid tarbinud juhte tabati vähem, mistõttu on põhjust eeldada, et alkoholi mõju all liikluses osalevate juhtide üldine arv on langustrendis. • 2022. aastal tehti koostöös Keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele ettepanek toetada ja käivitada 1 miljoni euro suuruse fondiga (piloot) toetusmeede kortermajade juurde elektriautode laadimistaristute arendamiseks. Täpsem sisu ja sihistamine toimub 2023−2024. Transpordi tulemusvaldkonnas on aga jätkuvalt palju väljakutseid: Lahendamist vajavad väljakutsed: • raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks, uue raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt; • raudtee elektrifitseerimine ja muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine (eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine); • 1435 mm rööpalaiusega põhja–lõuna suunalise rahvusvahelise raudteeühenduse loomine ja selleläbi Eesti ühendamine Euroopa raudteevõrgustikuga; • riigiteede seisundi parendamine ja remondivõla vähendamine; • TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rahastamine; • jalgrattateede põhivõrgustike arendamine ja selle toetamine suuremates linnades; • liiklusohutuse suurendamine maismaal, õhu- ja veeteedel; • regionaalsete sadamate ja lennujaamade taristu parendamine; 15 Ligi 80% maakondlikku bussiliiklust teenindavatest bussidest on nooremad kui kümme aastat ja nendest omakorda 17% on keskkonnasõbralikud gaasibussid. Allikas: https://www.transpordiamet.ee/bussiliinid 16 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“. 10 • alternatiivkütuste taristu direktiivi ülevõtmine17 ning elektrilaadimistaristu laiendamine ja vesinikkütuse laadimistaristu väljaehitamine vastavalt direktiivis sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele; sealhulgas meremajanduse väljakutsed: • meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ja uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi kontseptsiooni väljatöötamine koos laevaregistrite reformiga; • Riigilaevastiku erinevate nutikate ja innovaatiliste lahenduste rahastus, mis võimaldavad vähendada emissiooni ja suurendada efektiivsust (lisaks võimelünkade parendamine); • kohanemine ja jätkusuutlik sadamate toimimine sanktsioonidest tingitud kaubamahtude drastilise vähenemisega; • kaldaelektriühenduste ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamine TEN-T sadamates tulenevalt Euroopa kliimapaketi nõuetest; • väikesaarte ja suursaarte laevaliinide dekarboniseerimine; • rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimine ning rohekoridoride loomine Soome ja Rootsiga; • jäämurde teenuse baasrahastus ei kata lepinguga võetud kohustusi; • jäämurde võimekus ei ole piisavalt tagatud ja vajalik on uue jäämurdja ehitamine asendamaks 60. aastast jäämurdjat Tarmo; • väikesaarte uue parvlaeva ehitamise rahastamine; • merenduses ÜRO, EL valdkondliku regulatiivse raamistiku hüppelise mahuga toimetulek olemasolevate vahendite piires; • sanktsioonide rakendamisest tulenev täiendav järelevalve koormus vajab püsivat lahendust; • teadus- ja arendustegevuse ebapiisav rahastus merendusvaldkonna arendamisel; • meremajandusega seotud analüüsitud andmestiku kokkupanek ning avalik jagamine, et tagada kvaliteetne info ning uuendatud ülevaade kõigile osapooltele. • merendusega seotud ja tööks vajalike infosüsteemide kaasajastamine, tehnoloogilise võla vähendamine ning uutele andmevajadustele vastavaks arendamine; • elektroonilise mereinfosüsteemi platvormi arendus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 2019/1239 määrusele, mille kohaselt hakatakse alates 2025. aasta augustist uue andmestandardi järgi infot vahetama Euroopas; • arendatakse ühtne meremajandust ja seotud infot kajastav statistiline töölaud, et kõik osapooled saaksid kasutada ühesugust ning uuendatud infot tegevuste ja otsuste tegemiseks. Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine, riigisiseses ja rahvusvahelises parvlaevaliikluses, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic raudteetrassi väljaehitamine, kaubatranspordi nihutamine raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused peavad olema saavutatud 2030, mis eeldab seitsme aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii taristusse kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks. Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Programmi eelnõu koostamise hetke prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on aga arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordi heide ca 1990 kt, seega ca 390 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide. Transpordi 17 EN direktiiv 2014/94/EL: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0094&from=EN ja poliitiline kokkulepe alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/poliitiline- kokkulepe-alternatiivkutuste-taristu-kasutuselevotu-kohta-2023-03-28_et 11 sektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmist (tarbimismaksud, mis motiveeriks inimesi valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). CO2 eesmärkide täitmine on investeeringutemahukas nii era- kui avalikule sektorile. TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks 2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Kavandatud KHG vähendamise trajektoor vastab TLAKis määratud sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas kirjeldatud poliitikaid. Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, mida täpsustatud vaheprognooside järgi 2022. aastal ei saavutata (2021. a tulemus oli 2 357,73 kt CO2 ekv ning prognoosi järgi on 2022. aastal transpordi KHG heitkogused 2157,68 kt CO2 ekv) ning praegusel trajektooril on aastal 2035 transpordi heide u 1521,7718 kt CO2 ekv. CO2-heitmete sihttaseme ületamine 2021. aastal nii suures ulatuses (ca 390 kt) on seotud sellega, et Covidi mõju prognoositi suuremaks (ja transpordiheidet selle võrra väiksemaks), kui see tegelikult liikumiste vähenemisel oli. CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi aasta varasemaga võrreldes rohkem reisima19. Seoses Covid kriisiga vähenes ühistranspordi kasutus, samas tõusis kodust töötamise osakaal ning autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt kasvab ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure kütusekuluga. TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti õigusesse on ülevõtmisel Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Menetlemisel on liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega suurendatakse ja diferentseeritakse vastavalt ka teekasutustasu määrasid viisil, mis võimaldab enam rakendada “kasutaja maksab, saastaja maksab” printsiipi. Tasumäärade tõstmisel vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt umbes 2,41 kt võrra 2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude suurused jääksid kehtivale tasemele. Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma. Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal, mis panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra. 18 EKUK prognoos, kui arvesse võtta juba olemasolevad meetmed. Kuna EKUKi senised prognoosid erinevad tegelikkusest päris suures mahus, siis tuleb hetkel 2035. aasta trajektoori prognoosi suhtuda teatava ettevaatlikkusega. Programmi eelnõu koostamise seisuga (2023) on 2035. aastal 1521,77 kt CO2 ekv eeldatavasti saavutatav elektriautode laialdasema kasutuselevõtu korral. 19 https://kliimaministeerium.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist 12 Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine. Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei hinda EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid, küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite20 (sh transpordi) emissioone tuleb 2030. aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2 ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv). Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu väljaarendamisega. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh alustada tulevikukindla transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga. Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse. Arengukava ja programmi korrigeeritakse vastavalt kokku lepitavate Jõupingutuste jagamise määruse21 siseriiklikele eesmärkidele ja 2023. aastal eeldatavasti kinnitatava rohepoliitika tegevuskava lõplikule variandile. Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL’i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. TEN-T põhivõrgu maanteed peavad olema välja ehitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 seatud liiklusohutus- ja keskkonnanõuetele vastavaks aastaks 2030, mille mittetäitmine võib lõppeda trahviga. Kaubavahetuses on väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. 20 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. 21 EL määruse eelnõu, mis muudab määrust (EL) nr 525/2013. 13 Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste arendamise ja juurutamise läbi. Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna, ohutu ja turvalisena hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse. Liiklusohutusprogrammis 2016–2025 sätestatud eesmärkide täitmine. Liiklusohutusprogrammi eesmärgid on vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt kolmekümne ja 187-ni. Seatud vahe-eesmärgist 2022. aastal (46 ja 322) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 367). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimist. Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2022. aastaks on Eesti lipu all 23 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. Raudteetransporditaristu TLAK mõõdik: Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga. Eesmärk sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused keskkonnasõbraliku transpordiliigi olemasoluks, mida kasutada kauba kui ka reisiveoks. Seda eelist tuleb arendada selliselt, et tekiks modaalnihe raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele maanteel transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu– Tallinna ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore. 2022. aastal moodustas raudteekaubavedu vaid 22% kõigist kaubavedudest. Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus, mis liikus läbi Venemaa, on tõenäoline, et raudteekaubaveo osakaal lähiaastatel langeb ja teatud määral ka asendub kaubavahetusega muude riikidega. Seoses keerulise 14 olukorraga raudteekaubavedude turul on vajalik analüüsida, kas senine turuosaliste maksevõime hindamise metoodika on sobiv ka muutunud turusituatsioonis. Arendamisel on põhja–lõuna-suunaline transpordikoridor Rail Baltica näol ning eesmärgiks on käivitada regulaarne raudtee kaubarong kolme riigi vahel, olemasoleval 1520mm taristul. Rail Baltica põhitrassi projekteerimistööde eeldatavad lõpptähtajad on nii Harju-, Rapla- kui Pärnumaa lõikudes 2024. aasta teises pooles. 2022. aastal valmisid Ülemiste ühisterminali, Pärnu reisiterminali ning Ülemiste veeremidepoo põhiprojektid. 2023. aastal valmisid Muuga kaubaterminali põhiprojekt, Pärnu hoolduskeskuse ning kaubaterminali ja Soodevahe hoolduskeskuse eelprojektid. 2022. aastal valmisid Rapla kohalike peatuste eelprojektid, 2023. a valmisid Pärnu ja Harju eelprojektid. Ehitusobjektidest on 2017. aastal valminud Tallinna lennujaama ja Ülemiste ühisterminali ühendav trammitee ning Saustinõmme viadukt Tallinna ringteel. 2022. a valmisid Assaku, Tagadi ja Künka viaduktid ning Loone, Urge ja Kalevi ökoduktid. 2023. aasta lõpuks oli valminud või aktiivses ehitusjärgus üle Eesti enam kui 20 RB ristumist (viaduktid, sillad, ökoduktid). Ehitustööd käivad erinevate kolmandatele osapooltele kuuluvate kommunikatsioonide ümbertõstmiseks (kõrgepingeliinid, gaasitrassid). 2023. aasta jooksul kuulutas Rail Baltic Estonia OÜ välja 8 riigihanget enam kui 70 kilomeetri RB põhitrassi rajamiseks, kusjuures ehitus algab kõigi puhul 2024. aasta jooksul. Ülemiste ühisterminali 2 esimest ehituslepingut sõlmiti 2023. aasta esimeses pooles. 2023. aastal alustati Pärnu reisiterminali ehitamisega (Lao tänava ehitusobjekt) ning alustatakse tulevase Pärnu kaubaterminali territooriumile ehitusbaasi ehitamisega. RB CEF vahenditest rekonstrueeriti 2021. aastal RB ehitusmaterjalide veoks Lelle ja Pärnu vaheline raudteelõik kiirusele 40 km/h. Raudteetaristu arengusuunaks on reisirongidele 160 km/h kiiruse tagamine. Selleks on kavas õgvendada raudteed, remontida allesjäänud puitliipritega teelõigud ning elektrifitseerida raudtee Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel. Edasi liigutakse Haapsalu raudtee ehitamise ettevalmistavate tegevustega. Kavas on ka läbilaskevõime suurendamine Tallinna–Lelle raudteelõigul ning Rapla–Lelle lõigu rekonstrueerimine. Jätkuvaks väljakutseks on vajadus tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, kus puudub kasutus ja luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks). Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks nii ohutust kui ka kasutajamugavust. Varasemate väljakutsetena väljatoodud Balti jaama läbilaskevõime ja Pääsküla–Keila raudteelõigu II peatee ehitus on lahendatud ning sellega on loodud 2023. aastaks potentsiaal täiendavaks rongireisijate arvu kasvuks. 2023. aasta märtsis valmis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“, mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt: liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni 160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Soodevahesse. Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on 20 miljonit aastast rongireisijat aastal 2035. Viimase saavutamiseks oleks vajalik teha 15 ka taristu muudatusi. Rongiliikluse atraktiivsust ja kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal suurim. Olulised on nii rongi- ja bussiliikluse omavaheline sidumine, aga ka üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine. Talsinki tunneli planeerimistegevustega jätkatakse. Tunneli trassi võimalik asukoht pakuti välja 2018. aastal projekti FinEst Link raames valminud tasuvusanalüüsi22 käigus. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et tunneli rajamiseks on tingimused sobivad (Eesti pool küll oluliselt keerulisemad, kui Soomes) ning tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga (107km). Selle ehitamine maksab 13–20 miljardit eurot ning selle ehituseks kulub 15 aastat (8 aastat tunneli rajamiseks, 6 aastat raudtee installeerimiseks, peatuskohtade, depoode ja terminalide ehituseks ning 1 aasta rongide testimiseks). Ehitusele eelnev planeerimise faas võib hinnanguliselt kesta 6 aastat. 26. aprillil 2021. a allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka ning Eesti end. majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise transpordikoostöö edendamiseks (sh Tallinna–Helsingi tunneli osas) vastastikuse mõistmise memorandumi23 (edaspidi MoU). MoU järel moodustati 2022. aastal Eesti–Soome transpordialase koostöö töögrupp, kuhu kuuluvad KLIM, Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused. Töögrupp kohtub kaks korda aastas. 2022. aastal toimus kaks kohtumist. Järgmine kohtumine toimub 2023. aasta sügisel Helsingis. Tallinna–Helsingi tunneli trass on märgitud praegu muutmisel oleva üleeuroopalise transpordivõrgustiku ehk TEN-T määruse24 kaartidele kui perspektiivne püsiühendus. TEN-T määruse muudatus on jõudnud faasi, kus algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendis ning seal tuleb kaartide muudatusi kaitsta. TEN-T uuendatud määrus kinnitatakse 2024. aasta alguses. Tunneli trassi valiku jaoks on vajalik algatada riigi eriplaneering (REP). Hetkel RES raames selleks tegevuseks pole vahendeid planeeritud. Hinnanguline REPi maksumus on 10 miljonit eurot. Veetransporditaristu TLAK mõõdik: suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega). 2022. aastaks on saavutatud kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega) 23 laeva. Eesmärgi täitmist on raskendanud algse meetmete paketi ebapiisavus, mis väljenduvad peamiselt tööseadusandlusest ja maksupoliitikast tingitud piirangutest. Piirangute eemaldamiseks on läbi viidud 2022. aastal kaasamised ning tulenevalt VV otsusest valmib uus konkurentsivõimeline pakett 2026. aastaks. Varasemate aastate laevade arvu korrigeeriti 2022. aasta tulemusaruandes kuna seni kuvati ainult üle 500 kogumahutavusega kaubalaevu. Vastavalt mõõdiku eesmärgile on lisatud kõik Eesti laevaregistrites olevad üle 500 kogumahutavusega kauba- ja reisilaevad ning sellele vastavalt on korrigeeritud ka järgmiste aastate prognoose. Tulemusaruandes tehti ettepanek ka 2023. aasta programmis kinnitatud sihttaseme tõstmist 30 laeva peale. 2022. aastal vähenes võrreldes 2021. aastaga laevaregistrites registreeritutest 2 kaubalaeva, mille peamiseks 22 https://www.arcticrailway.as/wp-content/uploads/2018/09/FinEst-link-REPORT-FINAL-7.2.2018.pdf 23https://www.lvm.fi/documents/20181/1019592/Memorandum+of+Understanding+between+Governments+of+Finland+and +Estonia+26.4.2021.pdf/05cff6a3-76ba-18ca-40a0-63cde422bf1b?t=1619444221790 24 http://publications.europa.eu/resource/cellar/f277232a-699e-11e3-8e4e-01aa75ed71a1.0008.01/DOC_1 16 põhjuseks oli Venemaa agressioon Ukrainas ning sanktsioonid vastavale riigile ja vastavatele kaubagruppidele. Merenduses on peamiseks väljakutseks sanktsioonidest tulenev kaubamahtude suur vähenemine ning nende mõjudega toimetulemine, Euroopa kliimapaketist tulenevate nõuete täitmine nii laevade kui ka sadamate vaates, järjest suurenev rahvusvaheliste normide arv ning nendega seotud järelevalve, jäämurde teenuse järjepidev alarahastus, mereolukorra teadlikkuse tõstmiseks vajamineva rahastuse puudumine, et võidelda uue olukorraga Soome lahel (Loksast põhjapool kogunevad laevad), riigilaevade kiire vananemine ja ebapiisav rahastus. Lisaks on Eestis merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö. Õhutransporditaristu TLAK mõõdik: aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine. Valmistame ette ja sõlmime lennunduskokkuleppeid, laiendame terminale ja jätkame arendustöödega, et suurendada Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu otseühenduste kasvatamiseks. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest. 2022. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 33 regulaarliinini. Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist, teatud piirkondade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest ja post-COVID olukorrast. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. Lennunduses andis 2023. aastal tooni Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu. See kahandas lennuettevõtjate ärivõimalusi ning sunnib tegevust muutma ja otsima uusi turge lähipiirkonnast kaugemalt, mis omakorda vähendab Eesti kui ELi geograafilise piiriala hoidva riigi jaoks ühenduvuse võimalusi ja atraktiivsust välisinvesteeringutega seotud äriturismiks. COVID-19 pandeemia mõjutas lennutransporti minimaalselt ja nõudis reisijatelt aeg-ajalt kõrgema nakatumisega sihtkohariigi nõuete täitmist, mh maski kandmist pardal lennu vältel. Välispoliitilised mõjud on pärssinud lennundusvaldkonna ning reisijate mahtude taastumist 2019. aastaga võrreldavale tasemele jäädes seni ligikaudu 10% alla. Probleemiks on eeskätt kõikide Vene Föderatsiooniga seotud õhusõidukite käitamise keelamine äritegevuses ELis, sh kehtib keeld Vene Föderatsioonis registreeritud ja kaudse omandiga seotud ettevõtetele, samuti hooldusteenuse ja varuosade pakkumise keelamine sellistele ettevõtetele. Ühtlasi on piiratud ka Vene Föderatsiooni kodakondsusega seotud isikute kuulumist ELi lennundusettevõtete juhtkonda ning õhusõidukite iseseisvat käitamist eraviisiliselt, sh mehitamata õhusõidukite käitamist. Lennuühenduste nõudlus jätkab kasvu, kuid mitmed probleemid nii hooldamisel kui varuosade kättesaadavusel mõjutavad jätkuvalt lennukite arvu liinidel. Seega koos kõrgemate energiahindade ja tööjõukuludega lennujaamades toob see reisijale kaasa kõrgema piletihinna ka lähiriikidega peetavate ühenduste puhul rääkimata ELi välistest ühendustest Aasia suunal. Siia lisandub kindlasti ka lennuliikluste võimekus kiiresti kasvavaid lende hallata ehk ka 2024. aastat saadavad ulatuslikud hilinemised Euroopa keskosa lennujaamades. 17 Jätkuvalt on fookus ka regionaalsete (Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu) lennujaamade efektiivsusel. Hooajaliselt jätkas tööd Pärnu−Helsingi lennuliin ning 2023. aasta lõpus käivitas Tartu linn hanke Helsingi lennuliini taasavamiseks 1. kvartalis 2024. Riigisiseste lennuühenduste korraldamine on 1. juulist 2023. a Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi pädevuses. Muudatus hõlmab lennuühendusi Kärdla, Kuressaare ja Ruhnuga. Maanteetransporditaristu TLAK mõõdik: Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena25. Aastate 2020−2022 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest. Hukkunute arvu vähenemine on siiski olnud üle kahe korra aeglasem kui liiklusohutusprogrammis seatud eesmärk. 2022. aasta eesmärgiks oli kolme aasta keskmisena mitte enam kui 46 hukkunut. Kuna teist aastat järjest jäi kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad. 2022. aastal juhtus 1699 liiklusõnnetust (võrreldes eelmise aastaga +127 õnnetust, +8%), neis sai vigastada 1918 (+146, +8%) ja hukkus 50 (-5, -9%) inimest. Hukkunute arvu osas oli tegemist läbi ajaloo ühe väikseima hukkunute arvuga ühe aasta kohta Ainult aasta 2017 oli parem, mil hukkus kaks liiklejat vähem (48). Võrreldes 2021. aastaga liiklejate käitumises suuri muutusi ei ole. Mõnevõrra on vähenenud mootorsõiduki alkoholi mõju all juhtimine. Paranevas trendis on olnud ka turvavöö kasutamine sõiduauto tagaistmel ning jalgratturitel kiivri kandmine. Suurenesid kergliikuri osalusel ja neis vigastada saanute arvud, mis paisutasid statistikat. Kui need õnnetused maha arvata, oli statistilise aegrea vaates tegu vigastatute ja õnnetuste olulist langust näitava perioodiga. Joonis 2: Kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused ja neis vigastatud vs inimkannatanutega liiklusõnnetused ja neis vigastatud ilma kergliikuri õnnetusteta 2019–2022 Liiklusohutuse programmi (edaspidi LOP) järgi on eesmärk aastaks 2025 jõuda olukorrani, kus teeliikluses ei hukkuks enam kui 40 inimest ning raskelt vigastada ei saaks enam kui 302 25 vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 187 18 inimest (2023–2025a keskmisena). Tänaste trendide ning ekspertarvamuste põhjal on vähetõenäoline, et soovitud tase saavutatakse. Aastate 2020–2022 keskmine hukkunute arv (55) oli sihttasemest (46) 9 võrra enam. Kuigi jalakäijate ja sõitjate ohutuse tagamise osas eesmärgid täideti, kujunesid 3-aasta keskmised mootorsõidukijuhtide 29 (21) ja jalgratturite 5 (3) hukkunute arvud seatud ülempiirist suuremateks. Investeeringute vähenemine riigiteedesse aastatel 2023–2027 takistab oluliselt TLAKis ja LOPis seatud eesmärkide täitmist, liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdlust. Seoses teehoiu ebapiisava rahastusega ning viimaste aastate (sõda, energiakriis, inflatsioon) hinnatõusust tulenevalt on rahuldava seisukorra tagamine riigiteede võrgustikul ning TEN-T põhivõrgustikku kuuluvate liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavate maanteede (Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna–Pärnu–Ikla maanteed) väljaehitamise tagamine aastaks 2030 kriitiline. Riigiteede võrgu seisundi säilitamise eesmärki on korrigeeritud, sest senist taset ei ole praeguse teehoiu rahastamise juures võimalik hoida. Arendamata ja rekonstrueerimata jäävad ka teised arvestatava liiklussagedusega teelõigud, mida EL vahenditest ei saa rahastada. Niisamuti ei ole võimalik planeeritud mahus ehitada tolmuvabasid katteid kruusateedele, ümber ehitada liiklusohtlikke kohti ega rajada säästlikumaid liikumisviise soodustavat taristut. Teehoiuks ettenähtud vahendite mahu indikatiivne vajadus on 350 miljonit eurot aastas, millest halvas seisus riigiteede osakaalu vähendamiseks ja remondivõla likvideerimiseks on ca 200 miljonit eurot aastas ning teedevõrgu arendamiseks, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede nõuetekohaseks väljaehitamiseks, 150 miljonit eurot aastas. RES 2024–2027 alusel teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinn–Pärnu–Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2023. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses (hõlmab 108 km 2+2 ja 2+1 teelõike 277 km kogupikkusest) ja Tallinna– Pärnu–Ikla maantee 22% ulatuses (kokku 39 km 2+2 ja 2+1 maanteelõike 179 km kogupikkusest). Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna–Pärnu–Ikla maantee Uulu–Ikla lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt TEN-T määruse kohaselt erandit. Tallinna–Tartu–Võru– Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on kantud pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu Euroopa Komisjoni ettepanekul üldvõrgu teeks, mille nõuetele valmimise tähtaeg on 2050. TEN-T üldvõrgu maantee E20 Tallinn–Narva on valmis 43% ulatuses (kokku 87 km 2+2 teelõike 200 km kogupikkusest). Rattastrateegia Rattastrateegia peaeesmärgiks on rattakasutuse oluline suurendamine, mis tuleb ka fikseerida eraldi arvulise eesmärgina. Strateegiale lisaks tuleb koostada selle elluviimise tegevuskava. 19 Heaks ja mõjusaks riiklikuks jalgrattastrateegiaks kvalifitseerimiseks on vaja käsitleda jalgratta kasutamist osana laiemast liikuvussüsteemist, sh selle kasutamisest viimase miili transpordilahendusena. Strateegias on tarvis keskenduda: 1. Jalgrattasõidu erinevatele tahkudele/sihtrühmadele (linnas/maal, transport, vaba aeg, turism; lapsed, pendeldajad, naised, vanurid jne). 2. Infrastruktuuri investeeringutele – jalgrattateede võrgustik, pargi ja sõida parklad 3. Õiguslikule keskkonnale – nõuded rattataristule, muudatused seadustes ja määrustes. Näiteks teeregistri põhimääruses ei ole siiani rattateid kirjas. Ehitise kasutamise otstarvete loetelus ei ole ühtegi rattataristu elementi (rattatee, rattaparkla jne). 4. Haridusele, koolitusele, teadlikkuse tõstmine. 5. Riiklikul tasemel tuleb ellu kutsuda rattakasutust suurendavad kampaaniad ja sihtprogrammid. Rattaga kooli, rattaga tööle jne. Rattasõitu takistavate stereotüüpide murdmisega tuleb süsteemselt tegeleda. Strateegia peab olema konkreetne ja mõõdetav. Selleks tuleb välja töötada indikaatorid ning näha ette eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside analüüs (eelarve). Rattastrateegia tulemuste mõõtmiseks tuleb kaardistada olemasolevad andmed (sh erasektoris), lisaks milliseid andmeid vaja on ja kuidas neid koguda. Strateegias tuleb määrata vastutused (sh nii investeeringute kui ka järelevalve teostamise osas nt) erinevate osapoolte vahel – TRAM, KOV jne. 4. Olulised tegevused 2024–2027 eesmärkide täitmiseks Alljärgnevalt on toodud olulised tegevused erinevates transpordivaldkondades koos indikatiivsete rahastusvajadustega, sh võetud kohustustega. Raudteetransporditaristu konkurentsivoime edendamiseks • AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2023–2028 kogusummas 236,177 miljonit eurot, millest SF vahendid moodustavad 85%. Lisaks eeltoodule läheb elektrifitseerimisse 48,045 miljonit eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2024. aastal summas 88,32 miljonit eurot. • Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 miljonit eurot (2024. aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid. • Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 mln eurot) ning ehitamine (põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 miljonit eurot), 2024. aastal summas 205 miljonit eurot, millega jätkatakse rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kaheksal põhitrassi lõigul, alustatakse ehitusbaaside rajamisega Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse RRF ja SF vahendeid järgmiselt: o RRF kaasabil jätkatakse raudteeristumiste ehitust toetuse mahus kuni 31,05 miljonit eurot; o SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning kohalikud peatuskohad eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 9,755 miljonit eurot (kokku 65 miljonit eurot). 20 • SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 83 miljonit eurot. Aastal 2024 eeldatavas mahus 36,6 miljonit eurot. • Rakendamisel on Ühtekuuluvusfondi projekt Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamiseks ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimiseks kogusummas 18,25 miljonit eurot. 2024. aastal eeldatavas mahus 8 miljonit eurot. • Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena parendatakse raudteetaristut 20 miljoni euro ulatuses CO2 kauplemise vahenditest, millest 2024. aastal eeldatavas mahus 10 miljonit eurot. Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivoime parendamiseks • 2024. aastal ei jätkata reisilaevade toetusmeetmega. Toetusmeede aitas seni laevaomanikel kulusid vähendada, kiirendada Covid-19 kriisist väljumist ning tagada töökohtade26 ja nendelt tuleneva maksutulu säilimise riigile. Meetmega mittejätkamine toob kaasa töökohtade arvu vähenemise sektoris, võimaliku laevade lipu alt lahkumise tulenevalt ebasoodsatest maksutingimustest laevandusele siinses regioonis ning seega maksutulude vähenemise riigile. • 2024. aastal jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga hinnanguliselt 15% (hinnanguline vähenemine 4,8 mln 2024–2027) senise 37,5% (2023) ja 50% (2022), mis aitab mõningal määral Eesti transiidi-sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Sanktsioonide tõttu on sektor sattunud kriitilisse seisu, kuna kaubavood on drastiliselt langenud. Lisaks töötatakse välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest.27 • 2024. aastal jõuti uue 22 miljonit eurot maksva multifunktsionaalse laeva ehituslepinguni28, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva. • 2024. aastal jõutakse uue ca 39 miljonit maksva suursaarte parvlaeva ehituslepinguni, mida hakatakse kasutama põhilaevana Virtsu–Kuivastu Liinil. Projekti rahastatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 miljonit eurot ja CO2 kauplemise vahenditest eeldatavas summas 14,6 miljonit eurot. • 2024. aastal investeeritakse 955 000 eurot raadionavigatsiooni, hüdrograafia ja navigatsioonimärgistu taristu uuendamisesse. • 2024. aastal alustatakse Mohni, Pakri ja Sorgu tuletornide rekonstrueerimisega. • 2024. aastal alustatakse Eesti värava ja Rukki kanali süvendustöödega maksumusega 2,1 mln eurot. • 2024. aastal alustatakse nutipoide võrgustiku arendamise ja vajamineva taristu piloteerimisega. Sõltuvalt avaliku sektori innovatsioonimeetme rahastustaotluse tulemusest. • 2024. aastal alustatakse Virtsu–Kuivastu sadamatesse uue laeva tarvis kaldaelektriühenduseks vajaliku taristu ja sildumiskaide vastavaks ehitamise töödega, mida rahastatakse 3 mln euro ulatuses CEFist ja 8 mln euroga CO2 kvoodirahadest. Taristu peab valmima 2026. aastaks. • Riigi veesõidukite haldamiseks on loodud eraldi asutus (riigilaevastik29), kuhu on koondatud erinevate haldusalade veesõidukid, mida asutuses keskselt hallatakse, selle 26 Lähiriigid on jätkanud varasemate ning täiendavalt ka Covid-19 tingitud toetusmeetmetega, mis võib tuua kaasa ohu, et Eesti lipu all olevad laevad liiguvad teiste, soodsama maksusüsteemiga riikide lipu alla (nt Läti või Soome). Laevade liikumisel muude riikide lippude alla võib tekkidas hinnanguline negatiivne muutus riigi maksutulude vaates (pardatöötajad) ca -54 miljonit ning ca -1,7 miljonit eurot (kaldatöötajad) aastas). 27 Sektor on pärast intensiivistunud sõjategevust Ukrainas kaotamas sanktsioonide tõttu kaubamahtudes ning meetme kaudu on ettevõtjatel võimalus paremini konkureerida lähiriikide sadamatega Kesk-Aasia riikide kaupade pärast, mis aitab sanktsioonidest tekkivad kahju Eesti majandusele kompenseerida. Enne sanktsioonide kehtestamist olid enamike Eesti sadamate kaubamahud tänud veeteetasude vähendatud määrale kasvutrendis, samas kui teiste lähiriikide sadamate kaubamahud valdavalt vähenesid. 28 Uus multifunktsionaalne töölaev võimaldab tõsta riigi teenuste kvaliteeti, moderniseerida laevastikku ja optimeerida kulusid tulevikus, sest laev on planeeritud asendama kahte laeva. 29 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit eurot. 21  käivitamiseks eraldati 2023. aastal summas 6,67 mln eurot, aga baaseelarve vajadus 2024. aastal on 20,5 mln eurot. Riigilaevastiku baasi puudujääki kaetakse 2024. aastal 2,7 mln euroga seoses lootsitasude alalaekumisega sanktsioonide tõttu. Täiendavalt on vajalik loodud asutuse baasrahastuse30 puudujäägi katmine summas 11,4 mln eurot. • Talvise navigatsiooni tagamine31, 2024. aastal baaseelarves 6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot. • 2024. aastast viiakse merenduse ja lennunduse sanktsioonide rakendamine üle Kliimaministeeriumist Transpordiametisse. Luuakse 3 täiendavat püsivat töökohta, kuna sanktsioone tuleb pidevalt juurde ning nende edukas rakendamine muutub üha töömahukamaks. • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 miljonit eurot (projekti kogumaksumus 13,57 mln eurot), 2024. aastal eeldatavas ÜF toetuse mahus 0,455 miljonit eurot. Õhutransporditaristu konkurentsivoime edendamiseks • Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, summas 7,76 miljonit eurot aastas. • Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 miljonit eurot aastas. • Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2025. aastal. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning testimiseks. • Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika leevendamisest. Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga.32 • Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel33 . Maanteetransporditaristu konkurentsivoime edendamiseks • Teedevõrgu korrashoiuks ja säilitamiseks on perioodil 2024–2027 kokku kasutada 458,2 mln eurot, sellest 2024. aastal 93,4 mln eurot. • Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel viiakse 2024. aastal lõpule Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 30,3 miljonit eurot. 2024. aastal alustatakse Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitusega, kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot. Lisaks alustatakse 2024. aastal Libatse– Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 87,5 miljonit eurot. 30 Suur osa olemasolevast riigi veesõidukite elukaarest on kohe lõppemas või juba lõppenud ja seetõttu on väga oluline tagada uue asutuse stabiilne baasrahastus uuteks keskkonnasõbralikeks investeeringuteks. 31 Veetaristu ehitamine ja remontimine, sh jäämurre oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed sadamad 3–4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis. 32 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on Kliimaministeeriumi roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks globaalselt, sh Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid lennumiile. 33 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele. 22 • Kaitseministeeriumiga koostöös alustatakse CEF Military Mobility rahastusotsuse alusel Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitust kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2024. aastal 5 mln eurot. • Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2024. aastal 0,9 mln eurot. • Tallinna ringtee km 0–30 varustatakse struktuurivahendite toel muutuvateabega märkide ja infotahvlitega kogumaksumusega 2,4 mln eurot, sellest 2024. aastal 0,7 mln eurot. • 2023. aastal jõustunud EL Alternatiivkütuste Taristu määrus (AFIR) seab nõuded alternatiivkütuste taristule. Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2 vahenditest. Kohalike teede arendamiseks: • Ühtlasi toetatakse 2024. aastal kohaliku omavalitsuse jalg- ja jalgrattateede ehitamist summas 0,7 mln eurot. • Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2023. aastal 5 mln euroga, 2024. aastal summas 7,5 mln eurot ning 2025. aastal summas 7,5 mln eurot. • Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses. Keskkonnasobraliku ja ligipaasetava34 linnakeskkonna arendamiseks • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel35) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal; • RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 miljonit eurot, 2024. aastal summas 33 miljonit eurot; • Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) 15 miljoni euroga. • CO2 vahenditest toetatakse 20 miljoni euroga meedet, millega parandatakse ligipääsetavust ühistranspordipeatustele. Meedet hakatakse 2024. aastal ette valmistama see on kavas ellu viia aastatel 2025–2026. Tunneli rajamiseks • Jätkatakse Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega. 34 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 35 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“. 23 Õhutuse suurendamiseks • Jätkub liiklusohutusprogrammi elluviimine. Programmi eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2024–2026 keskmisena ei hukkuks üle 38 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 295 inimese aastas 2024–2026 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas kavandatud tegevuste rakendamine ning ohutuks veeliikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Liiklusohutusprogrammi 2024. aastaks kavandatud tegevuste rahastusvajadus on 3 197 000 eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve moodustab 783 000 eurot ja lisavajadus 906 000 eurot. Liikuvuse arendamiseks • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • Alustatakse CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajaliku lahenduse väljatöötamist, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku andmevahetusvõimekuse loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on kaasatud 22 partnerit kokku 9-st liikmesriigist36. Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti kogueelarve on 22,8 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. Kliimaministeeriumi eelarve on sellest 1 miljon eurot. Omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reaalajamajanduse eelarvest. • Taristuarendused programmi tegevuste 1.1.–1.5. all, mis otseselt parandavad ühistranspordi kättesaadavust, suurendavad jalgrattakasutust jne. 5. Meetmed ja programmi tegevused Käesolevas peatükis kirjeldatakse meetmed ja programmi tegevused ning mõõdikute sihttasemed. Mõõdikute selgitused esitatakse programmi lisas 1 ja TERE teenused programmitegevuste lõikes programmi lisas 2. 5.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivoime Tabel 4: Meetme 1 mõõdikud Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Eesmärk: arendada transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendada selle keskkonnajalajälge ning muuta taristul liiklemine ohutumaks – selle tulemusena luuakse kvaliteetne, ohutu, nutikas, kestlik, ligipääsetav ja konkurentsivõimeline transporditaristu. Meetme kirjeldus: Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja 36 Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Belgia partneritena ning Holland, Hispaania ja Iirimaa vaatlejatena 24  kestlikuks. Rohereform on valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.“. Seos energeetika tulemusvaldkonnaga: Biometaani tootmise ja transpordi sektoris tarbimise toetamine37. Eesti peab saavutama transpordis taastuvenergia osakaalu suurenemise (2020 - 10%, 2030 - 14%, sh oli 2021 transpordis 10,59% TE osakaal38). Biometaani tootmise ja kasutuselevõtu toetamine võimaldab sihttasemed saavutada soodsamail viisil. Lisaks peab Puhaste sõidukite direktiivist tulenevalt avalikes hangetes (näiteks ühistransport) kasutusele võtma üha enam puhtaid kütuseid. Selleks on sätestatud konkreetsed sihttasemed maakondlikel ühistranspordi avaliku teenindamise lepingute hangetel. Eesti puhul on fossiilkütuseid kasutava ühistranspordi alternatiivideks biometaanil töötavad bussid või elektribussid. Gaasibusside kasutuselevõtt eeldab gaasitanklate võrgu laiendamist. Rahastusmeetme “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord” (seos Energeetika ja maavarade programmiga) eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (M3 kategooria I klassi sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Projekti tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. 2021. aasta lõpus käivitus rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu pilootprojekt. 2023. aasta toetusvoor taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomiseks on avatud 28. augustini 202339, projektid valmivad hiljemalt 2026. aasta märtsi lõpuks. 2022. aastal toetati ka kolme üleeuroopalise tähtsusega (IPCEI) projekti vesinikutehnoloogiate arendamiseks40, projektid on elluviimisel. “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“ eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetme raames tegeletakse aastatel 2023–2024 toetusmeetme väljatöötamisega ja elluviimisega nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades kogumaksumusega 1 000 000 eurot.41 Moderniseerimisfondist planeeritakse 2026. aastal 15 miljonit eurot elektribusside soetamiseks. Veel energia- ja kliimameetmeid transpordis: • elektritranspordi, jalgsi käimise, jalgratta jt kergliikurite ning biokütuste kasutuse suurendamine • sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine • ühistranspordi arendamine (veeremi soetus, taristu arendamine) • raudteeinfrastruktuuri arendamine • raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine. Trend 2022* 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) 37 https://elering.ee/biometaani-toetus 38 SHARES (Renewables) - Energy - Eurostat (europa.eu) 39 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena 40 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/vesinik 41 Vastavalt keskkonnaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-2/23/70 „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetmest vahendite eraldamine ja taotlusvooru eelarve kinnitamine“ eraldati vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetmest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 1 000 000 eurot nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades. 25  Transpordi energiakulu, TWh42 (TLAK eesmärk: 9,94 TWh Transpordi energiakulu (2021) 8,66 8,62 8,52 ↘ 8,78 TWh** max 8,3 TWh, millest TWh** TWh** TWh** taastuvenergia osakaal 2023.a sihttase transpordis on 24%) 8,74 TWh Taastuvenergia osakaal 10,59%44 ↗ 13% 14% 16% 17% transpordis***, %43 (2021) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast, mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1 ** prognoosid langevad perioodi keskel tulenevalt I → II generatsioonile üleminekust *** Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 29% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2ekv/MJ). Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 5: Programmi tegevuse 1.1. mõõdikud Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, taastada Tegevuse eesmärk: etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi45 (VVTP) punkt 6.2.3. näeb ette Rail Balticu väljaehitamise jätkamist. VVTP punktist 6.2.4. tulenevalt tuleb tagada raudteetaristu korrashoid ja rongiliikluse kiiruste kasv ning edasi minna raudtee elektrifitseerimisega ning punktist 6.2.9. tulenevalt toetatakse Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele. Samuti arendatakse mugavaid rongiühendusi siseriiklikult ja välisriikidega. Üheks oluliseks projektiks on raudtee elektrifitseerimine. Kinnitatud ajakava kohaselt Tegevuse kirjeldus: peaks 2025. aastaks olema elektrifitseeritud Aegviidu–Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2026. aasta lõpuks Tapa–Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee rekonstrueerimine. Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest. Lisaks on kavas Haapsalu raudtee etapiviisiline taastamine. Eesti rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani kontseptsiooni elluviimiseks vajalike taristutööde kavandamine. Trend 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Üleeuroopalise ↗ 6,03% 13,69% 24,9% 39,61% 64,74% 67,87% transpordivõrgustiku (TEN- 42 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares info 2022. aasta kohta tuleb 2024. aasta alguses. 43 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en info 2022. aasta kohta tuleb 2024. aasta alguses. 44 Allikas: KLIM, energeetika osakond 45 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldus nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“, leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 26  T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltica46 Ühendusajad Tallinna– Narva, Tallinna–Tartu, Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinna–Viljandi ja ↘ Tartu 1h 56 Tartu 1h Tartu 1h Tartu 1h Tartu 1h 40 Tartu 1h Tallinna–Pärnu (Rail Baltica min 56 min 56 min 56 min min 40 min tulemusena) liinidel, h min47 Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus, ↗ – – 20km 20km 20km 20km km48 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km49 (SF ↗ – – 50km 50km 50km 50km väljundindikaator) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Käesoleva programmi tegevuse täpsemaks kirjeldamiseks ja eesmärkide ning investeeringuvajaduste välja toomiseks kinnitatakse programmi lisas 3 Veetee hoiukava. Tabel 6: Programmi tegevuse 1.2. mõõdikud Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor Tegevuse eesmärk: konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused alates raadioloa taotlemisest lõpetades laeva registreerimise ja kinnistamiseks. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevastiku toetamiseks on vajalik jätkata tööjõumaksude tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, Tegevuse kirjeldus: mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi. Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontrolli ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike olemasolu, mille tagamine on suurenevate kohustuste vaates. Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mis on aastaid olnud alarahastatud. Lisaks on vajalik alustada uue jäämurdja ehitust, sest 46 Allikas: KLIM, 2030. a sihttase 100% 47 Allikas: Elron, baastase 2020. aastal Tallinn–Narva 2h13min, Tallinn–Tartu 1h56min, Tallinn–Viljandi 1h54min, Tallinn–Pärnu (RB) ühendus puudub; 2035. a sihttase Tallinn–Narva 1h45min, Tallinn–Tartu 1h30min, Tallinn–Viljandi 1h30min, Tallinn–Pärnu (RB) 42 min 48 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020. a 0 km, SF lõpptase 2029. a 105 km 49 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020.a 0 km, SF lõpptase 2029. a 450 km 27  jäämurdja Tarmo ei ole võimeline oma ülesandeid peatselt täitma (ehitatud 1963)). Lisaks on vaja välja vahetada ka EVA 316, mis täna peamiselt hoiab laevateid avatuna Liivi lahes. Jäämurde teenuse tagamiseks viiakse läbi alusuuringud ning otsitakse rahastusvõimalusi uue jäämurdja ehituseks. Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni IMO kliimaeesmärkidest on vajalik riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026. aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. Aastaks ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit. Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise. Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029.a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“. VVTP punktist 6.2.7. tulenevalt kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale väikesadamate piirkondliku rolli. Muuhulgas jätkatakse koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning kaasates Transpordiameti merendusteenistuse, et paremini saavutada VVTP punkti 6.2.5. elluviimine, mille kohaselt tuleb tagada parvlaevaühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsida parandamisvõimalusi. Merenduses on peamiseks väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis panevad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostööd. Trend 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud** (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Jäämurde teenuse tagamine50 → 100% 100% 100% 100% 100% 100% Mõõdetud Eesti mereala51 ↗ 73% 73% 74% 75% 77% 83% Uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes ↗ 0 0 0 1 1 3 kaitsemeetmeid, tk (SF väljundindikaator)52 Eestisisese merenduse CO2e ↘ 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 16,43 kt 11 kt 50 Allikas: KLIM meremajandusosakond 51 Allikas: KLIM meremajandusosakond 52 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus (RTK) 28  vähendamine saarte vaheliste (2019) parvlaevaühenduste nullheitele viimisega (eesmärk 2035.a 12,1 kt vähenemine)53 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 7: Programmi tegevuse 1.3. mõõdikud Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti Tegevuse eesmärk: ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. TLAK lennundusvaldkonna eesmärkide elluviimisel on fookuses kaks prioriteetset arengusuunda: 1) Digitaalne õhuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus: „Eestist maailma innovaatilisem õhuruum“. Tegevused: • riigisiseste õigusaktide kooskõlla viimine EL õigusega, mis võimaldab vastavate süsteemide loomist ülaltoodu rakendamiseks; • riigi järelevalve võimekuse tugevdamine; • riigi valdkondlik tegevuste arendamine ja koordineerimine. 2) Lennukaubandus54: „Eesti kui Aasia lennukauba jaotussõlmpunkt“. Kaubavedu lennutranspordiga on üheks olulisemaks ärivaldkonnaks lennunduses Tegevuse kirjeldus: tervikuna. Kaubavedu genereerib kõrge lisandväärtusega tööhõivet ja on oluliseks tuluallikaks lennujaamadele ja lennuettevõtjatele. Arenenud lennukaubaveo sektor on ka oluline komponent riigi konkurentsivõime tõstmisel. Lennukauba liikumise eelduseks on: • kaubakäitlemiseks vajaliku taristu, sh piisava lennukikütuse varu olemasolu, mis rahuldab kaubaomanike ning vedajate vajadused; • toetuste olemasolu ehk riigi tugi selleks, et Tallinnast saaks regulaarselt opereeriva ja võimalikult laia liinivõrguga lennufirmade sihtkoht – hetkel riigi rahaline toetus puudub, samuti tuleks tagada vajalikud ressursid lennukaubandusega tegelevatele ekspertide ja pädevuste näol ASis Tallinna Lennujaam. Trend 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Irdtorni lahendused ↗ kasutusel 20% 20% 20% 60% 80% 100% lennujaamades, %55 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. 53 Allikas: KLIM 54 Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate konkurentsisituatsioon kavandada regulaarset kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga nagu varasemalt planeeritud. 55 Allikas: KLIM lennundusosakond. Irdtorni arengud tulenevalt lennuliiklustasude ulatuslikust vähenemisest (peamiselt tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonidest) on peatatud 2024. aastani. 29 Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 8: Programmi tegevuse 1.4. mõõdikud Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine Tegevuse eesmärk: mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu erieesmärgi „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T)“ ning Eesti poliitikaeesmärgi – Ühendatum Eesti – saavutamisse. SF programmperioodil 2021–2027 (aastaks 2029) ehitatakse Ühtekuuluvusfondi toel 43 km ulatuses 2+1 või 2+2 teelõiku TEN-T võrgustikul, et täita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1315/2013, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Arendamise poolel on peamiseks väljakutseks TEN-T põhivõrgu maanteede õigeaegne ja nõuetekohane väljaehitamine kogu ulatuses. Suuniste elluviimiseks peavad TEN-T põhivõrgustiku maanteed Tallinn–Pärnu–Ikla Tegevuse kirjeldus: ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, aastaks 2030 olema nõuetekohaselt väljaehitatud. TEN-T üldvõrk peab olema nõuetekohaseks ehitatud aastaks 2050 (sh Narva suund). Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seatud eesmärkide elluviimiseks ja riigi teedevõrgu jätkusuutlikuks korrashoiuks on teehoiu rahastamise vajadus ca 350 mln aastas. Programmi tegevuse raames panustatakse ka säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu56 rajamisse ning pannakse rõhku ligipääsetavusele. VVTP punkti 6.2.2. kohaselt tuleb edasi minna kokkulepitud mahus Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet. 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud Trend (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu ↗ 39% 39% 41% 41% 41% 41% väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru- Luhamaa57 (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport ↗ 22% 22% 27% 27% 39% 39% Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla58 (%) Riigiteede võrgu seisundi → 2,41 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 56 Rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästvat liikuvust läbi võrgulise tähtsusega jalg- ja jalgrattateede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega. 57 Allikas: Transpordiamet, KLIM. 2022. a sai valmis 2 uut teelõiku kogupikkusega 20 km. Vastab nõuetele 108 km 277 km-st. 58 Allikas: Transpordiamet, KLIM. Täpsustatud on teelõikude pikkuseid. Vastab nõuetele 40 km 179 km-st. 30  säilitamine59 (IRI, mm/m) Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede pikkus – TEN-T60 ↗ 0 6 km 18 km 21 km 43 km 43 km (km) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Tabel 9: Programmi tegevuse 1.5. mõõdikud Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Programmi tegevuse eesmärk on soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist Tegevuse eesmärk: liikuvust suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu). Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös kohalike omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi. Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka suurendada ja soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või jalgrataste ja mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi) kasutamist. Tänavad tuleb vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning trammitaristu. Mitmeliigilisi transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte erinevate transpordiliikide vahel, hõlbustades seeläbi juurdepääsu ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii makro- (linn, piirkond ja terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad). Eesmärk saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel: • terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km; • multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille eesmärgiks Tegevuse kirjeldus: on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; • uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km rajatud uut trammiliini aastaks 2029. Programmi tegevus panustab peaasjalikult SF programmperioodil 2021–2027 Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Rohelisem Euroopa“, Eesti kontekstis „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 3 saavutamisse: „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust“. Programmi tegevus panustab ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030. Trend 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Uue trammitaristu pikkus, km61 ↗ 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 59 Allikas: Transpordiamet, KLIM 60 Allikas: Transpordiamet, SF projektiaruanded 61 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 31  Uued või uuendatud ↗ 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk mitmeliigilised sõlmpunktid, tk62 Uus või uuendatud sihtotstarbeline jalgrattataristu, ↗ 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km km63 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. Programmi tegevus 1.6. Õhutu ja saastlik transpordisusteem Tabel 10: Programmi tegevuse 1.6. mõõdikud Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses Tegevuse eesmärk: osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise. Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha seda keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega kogu reisija- ja kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist, eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus (hõlmab mh sotsiaaltransporti) oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav. Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise Tegevuse kirjeldus: kaubaveoinfo vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel toimivate linna- või maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad, isejuhtivad taksod, pakirobotid jmt) turule tuleku soodustamine läbi pilootprojektides osalemise ja seadusandluse ühtlustamise. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI64) hakkab kehtima alates 2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA) ning Transpordiamet, tekib kohustus aktsepteerida elektrooniliselt esitatud kaubasaatedokumente juhul, kui ettevõtted soovivad need elektrooniliselt esitada. Esimesed eFTI rakendusaktid ning delegeeritud aktid valmivad 2023. aasta septembriks. Eesti Kliimaministeerium peapartnerina hakkab Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel ning koostöös 22 partneriga Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Belgiast, Portugalist ja Austriast projekti eFTI4EU raames välja töötama elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajalikku lahendust, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti eelarve on 22,8 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. 62 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 63 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 64 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN 32 Seos VVTP punktiga 6.2.5. „Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk on parandada rattaga liikumis- ja parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.“ Üleriigilist rattastrateegia koostamist veab TRAM. Programmi tegevusteks on ka liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas kavandatud tegevuste rakendamine ning ohutuks veeliikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Kooskõla VVTP punktiga 6.2.2. „Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.“ Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 tegevused kaetakse elluviimiskavaga. Elluviimiskavas 2024–2025 on kolm mõõdikut: hukkunute arv, raskesti vigastatute arv, hukkunud ja raskesti vigastatud kokku ning kavandatud 114 tegevust. Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale. Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja keskendub kõigi liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele, sisaldades üheksat meedet: jalakäijate ohutus, jalgratturite ohutus, eakad liiklejad, liiklusharidus, juhikoolitus, ennetus, juhi tervis, liiklusjärelevalve ja rehabilitatsioon. Ohutu keskkond hõlmab ohutumat ja tõhusamat liikuvust, mis on sotsiaalselt vastutav ja keskkonnasäästlik ning erinevate aastaaegade liikluseripärasid arvestav ja sisaldab seitset meedet: maakasutus ja teedevõrgu planeerimine, säästva ja ohutu taristu projekteerimine, ehitamine ning rekonstrueerimine, teede korrashoid, liikluskorraldus, raudteeristete ohutus, ohutu sõidukiirus ja intelligentsed transpordisüsteemid. Ohutu sõiduk näeb ette tegevused, mis on seotud sõiduki turvalisuse, tööga seotud sõidukite ohutusega ning täisautomaatsete sõidukite kasutuselevõtuga ja fookuses on kolm meedet: tugisüsteemid juhile, sõiduki turvalisus ja tööga seotud sõidukite ohutus. Täitmaks LOPis kavandatud eesmärke sõelus Transpordiamet läbi enam kui 170 erinevat liiklusohutuse suurendamiseks tehtud ettepanekut. Tegevuse mõju järgi valiti välja 13 olulisemat (veapunktisüsteemi rakendamine, kiirusjärelevalve mahu suurendamine, lubatud sõidukiiruse vähendamine kõrvalmaanteedel 80 km/h, raudteeülesõidukohtade ohutus, teelõigu keskmise kiiruse automaatkontroll, liiklusohtlike kohtade kõrvaldamine riigiteedel, terviseseisundile vastava tervisetõendi tagamine, kiivri (jalgrattur, kergliikur juht) kasutamise tõstmine, muutuva teabega kiiruspiirangute rakendamine 2+2 teedel, suuremates linnades piirkiiruse alandamine, sissetulekupõhine rahatrahv, madalama ohutustasemetega teedel piirkiiruse hooajaline suurendamata jätmine), mis oleksid rakendatavad ja teostatavad selliselt, et suudaksid avaldada liiklusohutusele olulist mõju juba aastatel 2024-2025. Täiendavate tegevuste realiseerimisel hukkuks aastas 17 inimest vähem ja välditaks 100 inimesele raskete kehavigastuste tekkimine. Tegevuste algne investeering on 21 MEUR, mis ei kajastu riigi eelarvestrateegias. Elluviimiskavas on kajastatud aastateks 2024–2025 liiklusohutusele kavandatav koguvajadus 6 398 000 eurot, millele eelarvelisi vahendeid on summas 2 869 000 ehk perioodi katmaata lisavajadus on 3 529 000 eurot. 2024. aasta koguvajadus on 2 997 000 eurot, millest vahenditega on kaetud 1 871 000 eurot ja 2025. aastal 3 401 000 eurot, millest vahenditega on kaetud 998 000 eurot. Oluline on silmas pidada, et tegevused mõjutavad üksteist ning mõju on kumuleeruv ehk elluviimiskavaga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik nende kõigi samaaegne rakendamine. Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapere liikmed, õigeaegne navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteede taristu. Transpordiamet loob tingimused ohutuks veeliikluseks tehes riiklikku järelevalvet nii rahvusvahelisel kui siseriiklike nõuete täitmise üle. Järelevalve käigus kontrollitakse veesõidukite vastavust ohutusnõuetele, meremeeste nõuetekohast 33  väljaõpet ning auditeeritakse reederite meresõiduohutuse korraldamise süsteeme. Veetee taristu korrashoid tähendab sadamate järelevalvet, navigatsioonimärgistuse haldamist ning samuti navigatsiooniteabe kogumist ja levitamist. Transpordiameti järelevalvetegevustes on järjest olulisemal kohal ennetav, nõustav ja teavitav roll, mis tõstab veeliiklejate ohutusalast teadlikkust, aitab ennetada laevaõnnetusi, tõstab tervikuna ohutuse taset ning panustab merenduse arengusse. Veeliiklejate käitumismudelit saab suunata merekultuuri arengu kaudu, mis on osa Eesti merenduspoliitikast, mille üheks elluviijaks on Transpordiamet. Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt. Kõige keerulisem ja aeganõudvam (nii lennundusettevõttes kui riigis tervikuna) on parema ohutusalase suhtumise edendamine, mis osaliselt väljendub teavituskultuuris. Teatatud juhtumite arvust on näha, et teavitamiskultuur on lennuettevõtetes paranemas ning see aitab nii lennundusettevõtetel kui riigil korrigeerivate tegevuste kaudu ennetada lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente. 2021. aasta alguses läks Transpordiamet üle uuele üleeuroopalisele raporteerimissüsteemile ECCAIRS 2, mis muudab kasutajatele raporteerimise veelgi lihtsamaks ja läbi selle võimaldab ka paremini hinnata ohutusalaseid protsesse. Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele. Järelevalve perioodid tulenevad õigusaktidest ja teostatud järelevalve tulemustest ning operatsioonide eripärast. Alates 2022. aastast on Transpordiamet võtnud suurema tähelepanu alla ka eralennunduse ja hobilennunduse järelevalve, seda peamiselt parema teavitustegevuse ja suurenenud hulga väliinspekteerimiste kaudu. Trend 2022* 2023 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (tegelik) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) (sihtase) Liikluskäitumise muutuse indeks 65 Algtasemega võrreldes ↗ 7,4 7,6 7,7 7,8 7,9 8,0 indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, tõsiste ↘ 0,33 0,99 0,97 0,95 0,94 0,94 intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt vähenemistrendis66 Laevaõnnetuste koguarv → 5 <5 <5 <5 <5 <5 aastas ei ületa 5 õnnetust67 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2022. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1. 65 Allikas: TRAM 66 Allikas: TRAM. 2022. aastal toimus 0 lennuõnnetust, 2 tõsist intsidenti. See on väga hea tulemus. 67 Allikas: TRAM 34 6. Programmi juhtimiskorraldus Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi kinnitab kliimaminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programmi koostamist ja elluviimist juhivad ning järelevalvet selle elluviimise üle teevad järgmised KLIMi asekantslerid: 1) liikuvuse asekantsler (programmi tegevused nr 1 ja 3–6 oma vastutusala piires); 2) merenduse ja veekeskkonna asekantsler (1. meetme programmi tegevused nr 2 ja 6 oma vastutusala piires). Programmi rakendatakse läbi ühe meetme: transpordi konkurentsivõime. Meetme ja programmi tegevuste täpsemad kirjeldused ja tulemusindikaatorid on toodud peatükis 5. Programmi struktuur vastab enamuses arengukava ülesehitusele (v.a liikuvus, kus üldine liikuvuskorraldus, mis ei hõlma ühistransporti, on valdkondlikult jaotunud erinevate programmi tegevuste ja horisontaalselt programmi tegevuse 1.6 alla ning ühistranspordi korraldamise ja soodustamise kohta on koostatud eraldi programm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis). Programmi koostamisel osalesid Transpordiamet ja Riigilaevastik. Seoses ministeeriumide ümberkorraldamisest ei olnud ajaraami silmas pidades võimalik programmi eelnõu koostamisele kaasata kogu transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskonda, kuid programmi lõppteksti on tutvustatud kõigile juhtkomisjoni liikmetele enne selle kinnitamist. Programmi rakendamisse on kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad transpordi programmis kirjeldatud tegevustesse. Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalikest sektoritest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest). Programmil on otsesed seosed keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks: • Kliimapoliitika põhialused aastani 205068; • Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 203069; • Eesti julgeolekupoliitika alused70; 68 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 69 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 70 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 35  • Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203071; • Eesti Euroopa Liidu poliitika72; • Eesti 2035+ strateegia73; • Energiamajanduse arengukava aastani 203074; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203075; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203076; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“77; • Maakonnaplaneeringud 2030+; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 203078; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203579; • Heaolu arengukava 2023–203080; • Digiühiskonna arengukava 203081; • Metsanduse arengukava aastateks 2021–203082; • Rahvastiku tervise arengukava 2020–203083; • Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203084; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“85; • Haridusvaldkonna arengukava 2021–203586; • Noortevaldkonna arengukava 2021–203587; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia88; • Eesti Merestrateegia89; • Avalike teenuste korraldamise roheline raamat90; • Ehituse pikk vaade 203591; • Meremajanduse valge raamat 2022–203592; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 203093; • Riiklik Lennundusohutusprogramm94; • Liiklusohutusprogramm 2016–202595; 71 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 72 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 73 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 74 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 75 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 76 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 77 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 78 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 79 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 80 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 81 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 82 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 83 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 84 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 85 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 86 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 87 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 88 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 89 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 90 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 91 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade-2035 92 https://www.mkm.ee/media/8055/download 93 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 94 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 95 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 36  • Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–202896 • Riigiteede teehoiukava 2023–202697; • Veetee hoiukava98, mis kinnitatakse TERE programmi lisana. Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega: • kliima ja keskkond (eelkõige negatiivsete transpordi keskkonnamõjude vähendamisele suunatud tegevustega); • võrdsed võimalused (aidates kaasa sotsiaalmajanduslike võrdsete võimaluste tagamisele (nt võimalused tööle, kooli saada olenemata, kas elatakse linnas või maal), seda eelkõige liikuvuskorralduse meetmete ja seeläbi teenuste kättesaadavuse parandamise ning ligipääsetavuse tagamise kaudu); • infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate transpordisüsteemide kasutuselevõtule Eesti transpordisektoris); • regionaalareng99 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid); • riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel). Programmi täitmise (transpordi tulemusvaldkonna) tulemusaruanne100 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Identse infoga tulemusaruanded kinnitavad kliimaminister ja regionaalminister eraldi, kus kliimaminister vastutab transpordi ja liikuvuse ning regionaalminister vastutab ühistranspordi korraldamise sisulise info eest. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks. 7. LISAD Lisa 1 Mõõdikute selgitused Lisa 2 Teenused programmitegevuste lõikes Lisa 3 Veetee hoiukava (esitatakse eraldi dokumendis) Lisa 4 Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis) 96 https://www.mkm.ee/media/6948/download 97 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava 98 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 99 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 100 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117 37  Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 Lisa 1 LISA 1 Mõõdikute selgitused Mõõdiku nimetus Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud = programmi mõõdikud Liikluses hukkunute ja raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena (TLAK mõõdik: vähendada liikluses Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole hukkunute ja raskelt võrra kolme aasta keskmisena: saame mõõta tervikuna vigastatute arvu poole liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste tulemuslikkust. võrra ehk saavutada Liiklussurmade (maanteedel) ja raskelt vigastatute arvu vähenemine olukord, kus hukkunute töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi laiem mõte on arv kolme aasta viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini. keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 187) Transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga: Kasutame prognoosimiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose. Tegelikud Transpordi CO2- numbrid võtame ametlikust KHG inventuuri aruannetest. KHG heitkogused vähendamise trajektoor vastab Transpordi ja Liikuvuse arengukava 2021–2035 sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas (TLAK mõõdik: kirjeldatud poliitikaid. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for transpordi CO2e 55“ ettepaneku101 järgi tuleb vähendada ESR sektorite102 (sh heitkoguse vähenemine transpordi) emissioone 2030. aastaks –24%. Tegemist on sektorite 700 kt võrra võrreldes ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist jaotust ei ole Eestis seni kokku 2018. aastaga) lepitud. Kui eesmärk rakenduks transpordisektorile solidaarselt, peab transpordisektori heide aastal 2030 olema veelgi väiksem kui arengukavas seatud siht 1700 kt. Suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja Kauba- ja reisilaevade suurema kogumahutavusega): Taseme saavutamiseks peab Eesti arv Eesti lipu all (500 ja maksu-, õigus- ja sotsiaalsüsteemi keskkond olema piisavalt enama konkurentsivõimeline, et laevu Eesti lipu alla registreeritaks ja Eestis kogumahutavusega) merendusega seotud äritegevust teostaks. Selleks tuleb teha regulaarseid mõjuanalüüse meetmete tulemuslikkusest ning vajadusel (TLAK mõõdik: korrigeerida nii sotsiaalsete tagatiste kui muude hüvede toimivust. 101 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra ehk 2030. aastaks. 102 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. 38 suurendada kauba- ja Samuti tuleb välja arendada infosüsteemid, et teenus oleks kasutajale reisilaevade arvu Eesti lipu võimalikult mugav, ligipääsetav ja nutikas. all (500 ja enama kogumahutavusega) 350-ni Veeteetasude süsteem peab olema rahvusvaheliselt aastaks 2035) konkurentsivõimeline, diferentseeritud. Talviseks navigatsioonihooajaks peab olema tagatud nõudlusele vastav jäämurdevõimekus. Negatiivset keskkonnakoormust aitab vähendada logistikaahela digiteerimine. Vastavalt mõõdiku eesmärgile esitatakse andmed kõigi Eesti laevaregistrites olevate üle 500 kogumahutavusega kauba- ja reisilaevade kohta vastaval aruandeaastal. Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga: Eesmärk sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused modaalnihke kasvuks Raudteekaubaveo raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb osakaal tonnkilomeetrites teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi võrreldes koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude maanteetranspordiga logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel (TLAK mõõdik: transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), suurendada puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm. raudteekaubaveo osakaalu Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinn ja Tallinn– tonnkilomeetrites võrreldes Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust maanteetranspordiga) ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore. Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu: Aastaringsete Otseühenduste kasvatamiseks suurendame kolmandatest riikidest regulaarsete lennu Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu liinide arv lennunduskokkulepete sõlmimise, terminalide laiendamise jm arendustöödega. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad (TLAK mõõdik: rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja suurendada aastaringsete järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi regulaarsete lennuliinide Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist arvu) riigieelarvest. 39  Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Mõõdiku nimetus (arengukava 1. tegevussuuna mõõdik) Transpordi energiakulu max 8,3 TWh (ENMAK 2030), millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%: energiakulu on koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport korraldatud on (s.h sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse liikumisviisi valikut, nt ühistranspordi kasutust, jms) ning ka transpordisüsteemi säästlikkust. Seoses Euroopa Liidu Transpordi energiakulu, TWh Taastuvenergia osakaal kliimakokkulepetega on keskkonnahoiu mõjud olulise fookuse all transpordis, % osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates transpordi energiakulu. Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt (TLAK eesmärk: Transpordi Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030), prognoosides 0,85% energiakulu max 8,3 TWh, kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%) tulenevat eesmärki (taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis). Osakaal saavutatakse Taastuvenergia direktiivi (2018/2001) kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal kõigi eelduste kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu vähenemine, et saavutada 2012. aastaga sarnane energiakulu (2020. a ligi 9,2 TWh). Eesmärki aitavad täita mh transpordiliikide elektrifitseerimine ja modaalnihke suunamine aktiivsetele liikumisviiside kasutuse kasvu suunas. Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic: Rail Baltica raudtee ehitamine on jagatud etappideks: risted riigi ja kohalike Üleeuroopalise teedega ning elektri- ja gaasi põhivõrkudega; terminalid jt kohalikud transpordivõrgustiku objektid (nt kohalikud peatused, veeremidepood); raudtee põhitrass. (TEN-T – Trans- 2028. aastaks on valminud raudtee lõik Tallinnast Pärnuni koos European Transport reisiliikluse käivitamiseks vajalike kohtobjektidega (jaamad, Network) põhivõrgu kohalikud peatused, veeremidepoo, taristu halduskeskused) ehk ligi väljaehitamine: Rail 80% raudteest. 2030. aastaks on Rail Baltica raudtee Eesti osa ja kogu Baltic, % sellega seonduv infrastruktuur 100% valmis ja kasutuses. % arvutus tehakse eelarve täitmise põhjal. Erinevad raudteelõigud, viaduktid jm ehitised vajavad ehitamiseks investeeringuid, mida mõõdetakse rahas. Ühendusajad Tallinna– Ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, Tallinna–Viljandi Narva, Tallinna–Tartu, ja Tallinna–Pärnu (Rail Baltica tulemusena) liinidel paranevad: Tallinna–Viljandi ja Rail Baltica raudtee väljaehitamisel tekib uus ja kiire 1435 mm Tallinna–Pärnu (Rail raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mille tulemusel väheneb Baltica tulemusena) sõiduaeg praeguselt kiireimalt liigilt (sõiduautoga) 1h 39 min 42 liinidel, h min minutile. 2030.aastaks saavutatakse järgmised ühendusajad: Tallinn– Narva 1h 45 min, Tallinn–Tartu 1h 30 min, Tallinn–Viljandi 1h30min. Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus (SF Rekonstrueeritud või väljundindikaator): Raudteede õgvendamine Tallinna–Tartu ja Tapa– uuendatud raudteede Narva lõikudes, et vähendada turvaliselt raudtee ühendusaegasid. pikkus, km Selleks on vaja kohandada ca 30 rööbastee kurvi geomeetriat. 40  Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus (SF väljundindikaator): 2026. aastaks laiendatakse õhuliinivõrku Narvale, 2029 aastaks Koidula ja Valgani. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse 25 kV Elektrifitseeritud uute õhuliini koos veoalajaamadega. Elektrifitseerimisel vähendatakse raudteede pikkus, km raudteetranspordi negatiivset keskkonnamõju taastuvenergia kasutamise kaudu ning luuakse uus infrastruktuur aitamaks saavutada kiirusi kuni 160 km/h. Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Jäämurde teenuse tagamine: Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta Jäämurde teenuse Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav tagamine, % jäämurdevõimekus, et võimaldada stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Mõõdetud Eesti mereala: Üldkasutatavad laevateed ja merealad on Mõõdetud Eesti mõõdistatud aastaks 2035. Hetkel on mõõdetud 70% Eesti mereala, % üldkasutatavatest laevateedest ja merealast. Mõõdistamiseks kasutakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi (LIDAR tehnoloogia). Uute lainemurdjatega sadamate arv (SF väljundnäitaja): Lühikese külmaperioodiga jäävabad ja tormised talved on osutunud kiiresti kasvavaks riskiks sadamarajatisete säilimisele ning erinevate laevade/ujuvaluste ohutule teenindamisele. Kaitserajatiste (muulide, Uute lainemurdjatega lainemurdjate) puudumine toob kaasa sadamarajatiste (kaide, rampide, sadamate arv, kus on akvatooriumi) kasuliku eluea kiire lühenemise. Tavapäraselt, rakendatud muulidega kaitstud veealal või tormiperioodiks jäätuva merega, peaks kliimamuutuste mõjude betoonist sadamakai kasutusiga olema vähemalt 50 aastat (hetkel u 25 suhtes kaitsemeetmeid, tk aastat). Sagenevate tormide ja suureneva lainetuse tingimustes võib ehitusekspertide hinnangul rajatiste kasulik eluiga väheneda kuni 2 korda, ekstreemsete olude jätkudes ka märksa kiiremini. SF perioodil 2021–2027 uuendatakse kuni nelja AS-i Saarte Liinid sadama kaitserajatist, millega tagatakse sadamarajatiste kasutusiga 50 aastat. Eestisisese merenduse Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste CO2e vähendamine parvlaevaühenduste nullheitele viimisega: indikaatoriga saarte vaheliste panustatakse kliimaeesmärkide saavutamisse parvlaevade parvlaevaühenduste taastuvenergiale viimse kaudu. Siseriikliku parvlaevanduse 0-heitele nullheitele viimisega viimise mõju Eestisisesele merendusele on 12,1 kt CO2 vähenemist. (eesmärk 2035. a 12,1 kt vähenemine), kt Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades: Kavandatakse Irdtorni lahendused tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal loodi strateegia: „mis, kasutusel kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal loodi keskus Tallinnas, 2023. lennujaamades, % aastal toimub uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) osutamine Tartu 41  lennuväljal ning ettevalmistuste tegemine teenuse osutamiseks ka teistel lennuväljadel. 2024. aastal otsustatakse irdtorni teenuse võimekuse loomise üle teistesse regionaallennujaamadesse tulenevalt ülelende vähenemisega seotud vähenenud rahavoost Ukraina kriisi mõjul. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades. Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European – Trans-European Transport Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn– Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tartu–Võru–Luhamaa vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2023– Tallinn–Tartu–Võru– 2026“ lisa 2 objektide nimekirjale. Luhamaa (%) Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European – Trans-European Transport Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn– Network) põhivõrgu Pärnu–Ikla vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ lisa 2 väljaehitamine suunas objektide nimekirjale. Tallinn–Pärnu–Ikla (%) Riigiteede võrgu seisundi säilitamine vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2023–2026“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Indeks). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete Riigiteede võrgu seisundi summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida säilitamine (IRI, mm/m) väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus. Rekonstrueeritud või Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede pikkus (SF uuendatud maanteede väljundnäitaja) vastavalt „Riigiteede teehoiukava 2023–2026“ lisa 2 pikkus – TEN-T (km) TEN-T võrgustiku objektide nimekirjale. Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav Mõõdiku nimetus linnakeskkond Uute trammiteede pikkus (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute trammiteede pikkus. Näitaja hõlmab kogu linnapiirkonda, st et nii linna- kui ka linnalähiliine. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema Uue trammitaristu ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab pikkus, km ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta. Efektiivsuse parandamiseks on vajalik keskmise kiiruse tõstmine ning seeläbi ühendusaegade vähendamine. Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui alternatiivsete trasside arendamiseks kesklinnas, mis on oluline kesklinnas trammide 42  läbilaskvuse tagamiseks. Sekkumine parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust, tõstab selle konkurentsivõimet, võimaldab vähendada ühistranspordi ühendusaegu ning soodustab sellega säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist. Uued või uuendatud mitmeliigilised ühendused (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab erinevate transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist Uued või uuendatud kauba- või reisijateveoks, parandab ühistransporditeenuse mitmeliigilised kättesaadavust ja ligipääsetavust ning tõstab selle konkurentsivõimet. sõlmpunktid, tk Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist, pöörates tähelepanu kasutajakogemusele - mugavusele, ligipääsetavusele, ohutusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele, auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm. Toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatava uue või oluliselt uuendatud sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus, fookusega suuremate linnapiirkondade kesklinnadel. Spetsiaalne eraldatud jalgrattataristu Uus või uuendatud hõlmab nõuetekohaselt märgistatud ja linnade rattastrateegiates välja sihtotstarbeline toodud kvaliteedikriteeriumitest lähtuvaid jalgrattateid. Sekkumine jalgrattataristu, km soodustab aktiivsete liikumisviiside kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning võimaldab nii eri vanuse- kui ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult rattal liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Mõõdiku nimetus Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem Liikluskäitumise muutuse indeks: liikluskäitumise indeks iseloomustab liiklejate hoiakute ja käitumise koondtaseme ja selle Liikluskäitumise prognoositud muutuse keskmist väärtust ning põhineb muutuse indeks üksikindikaatorite103 mõõdetud tulemustel ning varasemal perioodil Algtasemega võrreldes (algtase kuni 2020. aasta tase) fikseeritud muutustel. indeksi kasv 0,5 punkti Liikluskäitumise indeks on väljendatav 10-punktisel skaalal. See on võrra aastaks 2025 üle kantav ka %-skaalale 1-100, väljendades sellisel kujul liikluses positiivselt käitujate osakaalu vastavate üksikindikaatorite keskmise väärtusena. Ärilises- ja mitteärilises Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, lennutegevuses toimunud tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt õnnetuste, tõsiste vähenemistrendis: Euroopa keskandmebaasi ECCAIRSi põhjal on intsidentide ja nendes aasta jooksul toimunud lennuõnnetuste ja selliste juhtumite, mis hukkunute arv on selgelt oleksid võinud väga tõenäoliselt lõppeda lennuõnnetusega 10 000 103 Üksikindikaatorid on väljendatud järgmiste liikluskäitumist mõjutavate teemade kohta: mobiiltelefoni kasutamisest hoidumine mootorsõiduki juhtimise ajal, punase fooritule ja kollase fooritule nõudest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt, punase fooritule nõudest kinnipidamine jalakäijate poolt, jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal, turvavöö kinnitamine sõiduautos, eraldi sõidukijuhtide, laste ja täiskasvanud sõitjate poolt (täiskasvanud sõitjate osas eraldi nii esi- kui tagaistmel), turvavöö kinnitamine bussis, jalgratturikiivri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, jalakäijahelkuri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, suurima lubatud sõidukiiruse järgimine asulas ja asulavälisel teel (asulavälisel teel eraldi põhi- ja tugimaanteedel ning väiksematel maanteedel), alkoholi mõju all sõidukijuhtimisest hoidumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmisest hoidumine, raudteeülesõidukohal punase fooritule nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist, raudteeülesõidukohal tõkkepuu nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist. 43 vähenemistrendis lennutunni kohta, võrreldes eelnevate aastatega selgelt vähenemistrendis. Laevaõnnetuste koguarv aastas ei ületa 5 õnnetust: Ohutuse taset on võimalik mõjutada läbi tõhusama järelevalve veesõidukite tehnilise Laevaõnnetuste koguarv seisukorra ja veeliiklejate väljaõppe üle ning tagades ohutud aastas ei ületa 5 õnnetust tingimused meresõiduks õigeaegse ja täpse navigatsiooniinfo kaudu. 44  Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 Lisa 2 LISA 2 TERE teenused programmitegevuste lõikes 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Riigieelarvelise toetuse vajaduse kaardistamine tagamaks Raudteetranspordi avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja taristu arendamine KLIM raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal, ja korrashoid ning (Transport) raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku transpordipoliitika raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine. kujundamine Raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) eduka elluviimise koordineerimine. Raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Mere- ja siseveelaevaliikluse, nende keskkonnakaitse, merenduse transpordikoridoride rahvusvahelise konkurentsivõime, kaubandusliku meresõidu ja sadamate tööga seotud riigi arengukavade väljatöötamises osalemine ning elluviimise ja tulemuslikkuse seire ning vajadusel transpordipoliitikasse muudatuste sisse viimine. Laevade Eesti lipu alla toomise soodustamine ja Eesti sadamate ja merekoridoride rahvusvaheline tutvustamine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide Veetranspordi eelnõude ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja taristu arendamine KLIM koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja korrashoid ning (Transport) kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös transpordipoliitika (EL, IMO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma kujundamine valdkonna piires. Regionaalühenduste pidamiseks vajalike sadamate ja transpordivahendite, Eesti veeteede taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduste kaardistamine ning arvutamine ja rahastuskavade koostamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine. Sadamate ja veeteede valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). Üldkasutataval veeteel hüdrograafilise mõõdistamise teostamine, Veetaristu jäämurde tööde korraldamine. Laevateede, navigatsioonimärgistuse ja ehitamine ja veeliiklust reguleerivate alade planeerimine üldkasutataval veeteel, seal TRAM korrashoid, sh hulgas laevateede korrashoiu korraldamine. Navigatsioonimärkide ja jäämurre raadionavigatsioonisüsteemide haldamine, kaasajastamine ja paigaldamine ning vastavate infosüsteemide haldamine. Laevade Laevade mehitamine ning tehnilise korrashoiu teenuse pakkumine mehitamine ja klientidele. RL tehniline Tehnilise korrashoiu teenus hõlmab riigiasutuste poolt veealal täidetavate korrashoid ülesannete täitmise jaoks vajalike veesõidukite kasutamise võimaldamist. 45  Siia alla kuulub nende veesõidukite kasutamise üleriigiline planeerimine, logistiline tugi ja varustamine (sh kütus), remondi- ja hooldustööde korraldamine ning veesõidukite vastavuse tagamine tehnilistele, ohutus- ja turvanõuetele. Osapoolte kokkuleppel veesõidukite rendi-, mehitamise ja haldamise teenuse osutamine ametiabiväliselt kui ka ametiabi korras, näiteks ülikoolid ja erasektor. Riigilaevastik vastutab uute veesõidukite, sh riigile kuuluvate parvlaevade, hankimise ja moderniseerimise ning veesõidukite üleriigilise arendamise eest. Laevade mehitamise teenus hõlmab kõiki veesõiduki meeskonnaga seotud tegevusi, sh sobiva kvalifikatsiooniga meremeeste värbamine ja veesõidukite nõuetekohane mehitamine. Laevade ohutu navigeerimise tagamine lootsimispiirkondades. Lootsiteenuse osutamise koordineerimine, korraldamine ja arendamine. RL Lootsimine Lootsinduse valdkonnas rahvusvahelises ja siseriiklikus koostöös osalemine. 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Valdkonnas esitatud ettepanekute analüüsimine ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude Õhutranspordi ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja taristu arendamine KLIM koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate ja korrashoid ning (Transport) kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös transpordipoliitika (EL, ICAO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma kujundamine valdkonna piires. Ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine. Lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste lahendamises osalemine. Lennunduse valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika elluviimiseks, sh õigusloome. Transpordipoliitika otsuste tegemiseks Maantee- sisendi andmine. Üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu transpordi taristu arendamise ja säilitamise kavandamine (sh riigiteede teehoiukavade KLIM arendamine ja väljatöötamine). Kohalikele omavalitsustele kohalike teede (Transport) korrashoid ning juhtumipõhise toetuse eraldamine. Maanteede valdkonnas transpordi transpordipoliitika investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite kujundamine planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF- mõistes). Tee ehituse projekteerimine, auditeerimine, ehitusekspertiiside korraldamine, projektide läbivaatamine ja kinnitamine, maade Taristu ehitamine omandamine, ehitushangete läbiviimine ja lepingute sõlmimine, TRAM ja remontimine omanikujärelevalve korraldamine, ehituslepingute haldamine ja järelevalve ning ehitusobjektide vastuvõtmine. Samuti garantiiperioodi monitooring ja kvaliteeditunnistuse väljastamine. 46  Korrashoiuhangete läbiviimine, lepingute sõlmimine ja haldamine. Teetaristu TRAM Maade haldamine, tee ohutuse kontrollimist, kriisi reguleerimise korrashoid korraldamist, riigiteede kaitsevööndi järelevalvet. 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelise koostöö korraldamine keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Linnalise liiklusruumi Keskkonnahoidlik säästliku liikumise jaoks sobivaks kujundamine, et suurendada säästvate ku liikuvust KLIM liikumisviiside osakaalu (sh rattateede, kergrööbastranspordi ja soodustava (Transport) multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning ühistranspordi viimine linnakeskkonna taastuvenergiale, et vähendada transpordi keskkonnajalajälge. kujundamine Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF mõistes, perioodil 2021–2027). 1.6. Õhutu ja saastlik transpordisusteem Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine õhu-, vee- ja maismaasõidukite (sh raudteeveeremi) tehnonõuete, õhu-, mere- ja maismaaliikluse ning liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades transpordi poliitika Ohutuse alase elluviimiseks ja selle järelevalveks ning valdkondliku sisendi andmine transpordipoliitika transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Valdkonna poliitika analüüsimine KLIM kujundamine ja ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude (Transport) selle elluviimise ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja korraldamine koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös. Riigi arengukavade väljatöötamises, elluviimises ja tulemuslikkuse seires osalemine. Üleriigilise liikuvuspoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Liikuvuspoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või Üleriigilise elluviimise hindamiseks, transpordi arengu ülevaadete koostamine, liikuvuspoliitika valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja kujundamine ning töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides KLIM uudsete osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste (Transport) transpordilahendu kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute ste sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Sh parema väljatöötamises liikuvuskorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike osalemine transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel liikuvuspoliitikasse muudatuste sisse viimine. Liikuvusandmete hõive, toorandmete avaldamine, operatiivtasandi Üleriigilise analüüs, strateegilise tasandi analüüs, strateegiliste TRAM liikuvuse planeerimisdokumentide koostamine/täiendamine (THK, LOP planeerimine elluviimiskava), investeerimisnimekirjade kinnitamine, eelprojektide koostamine, projekteerimistingimuste menetlus ja ehituslubade andmine. Liiklusharjumuste Liiklushariduse korraldamine koostöös haridusasutuste ning TRAM kujundamine omavalitsustega ja liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmine läbi 47  teavitustegevuste ja võrgustikutöö. Liiklusharidusalaste koolituste korraldamine, õppematerjalide väljatöötamine ja tagamine haridusasutustele. Sotsiaalkampaaniate (helikopterid, droonid, väikelaevad) korraldamine artiklite, teabematerjalide koostamine, e- õppekeskkonna haldamine. Juhtide ja liiklusvahenditega seotud lubade väljastamine füüsilistele ja Liikuvusega juriidilistele isikutele (maantee, lennundus, veeteed), nt sõiduki juhiluba, TRAM seotud lubade suur- ja raskeveokite eriluba jmt. väljastamine Ohuprognoosi koostamine ja järelevalvetegevuste läbiviimine (maanteed, veeteed, õhuteed, ühistransport). Täpsem eesmärk on tagada Transpordiametile seadusega ülesandeks seatud valdkondade üle Järelevalve õiguspärane, korrektne, ühetaoline ja sõltumatu järelevalve teostamine. TRAM korraldamine Järelevalvemenetlus hõlmab endas rikkumise märkamist, hinnangut ohu iseloomule, soovitavate eesmärkide sõnastamist, toiminguid sündmuskohal, sh rikkumise fikseerimist ja järelevalvemeetmete rakendamist, sunnivahendi kohaldamist ning järgnevaid paralleeltegevusi. Navigatsiooniteabe kogumine, koostamine ja levitamine. Liiklusinfo Laevaliiklusteenuse osutamine ja laevaliikluse korraldamise süsteemi edastamine (sh haldamine. Maanteeinfo kogumine, koostamine ja edastamine. VMS TRAM laevaliiklus ja (muutuvteabega liikluskorraldusvahend) märkide haldamine ja tark tee navigatsioon) süsteemi haldamine. Maantee ja veetee taristuga seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine füüsilistele ja juriidilistele isikutele, nt tee liiklusväliseks tegevuseks Taristuga seotud TRAM kasutamise luba, ristumiskoha ehitamise kooskõlastus, õiguste andmine navigatsioonimärgistuse projektide kooskõlastus, sadama ja sadamarajatise turvatunnistus jmt. 48  Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Energeetika Tulemusvaldkonna Energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks majanduse eesmärk pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus. Valdkonna Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1, arengukava/ Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502. Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2024-2027 Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Programmi periood 2024-2027 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Eesti Geoloogiateenistus valitsemisala asutused) Kaasvastutaja - ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050 1 Sisukord 1. Programmi üldinfo (esileht) ............................................................................................................ 1 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 4 4. Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................................... 5 5. Olulised tegevused .......................................................................................................................... 7 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................................ 10 6.1. Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ........................... 10 6.1.1 Programmi tegevus: Elektri-ja gaasivarustuse tagamine ...................................................... 11 6.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ....................................... 18 6.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne .......................................... 20 6.2. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ........................................................................................... 23 6.2.1. Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine .......................................................... 23 6.2.2. Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ..................... 27 6.3. Meede: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ............................................. 42 6.3.1. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ..................................... 43 6.3.2. Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents .......................... 46 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 48 2 2. Sissejuhatus Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ (edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks. ENMAK üldeesmärgiks on energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus ja tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu Tööstusstrateegia eesmärkidega. Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele. Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAK-st ja maapõuepoliitika põhialustest tulenevate riiklike ülesannete täitmise vastavalt arengukavades ettenähtule. Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum ja väheneb sõltuvus taastumatutest loodusvaradest. Lisaks käsitleb programm riigi transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste- ja gaasivaru poliitika kujundamist ja selle elluviimist. Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine. Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi). Energeetika ja maavarade programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks haruldaste muldmetallide ja akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, dolokivis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetes. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks Programmi eesmärk: majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus 2022 2024 2025 2026 2027 Programmi mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Soodsa hinnaga ja keskkonnanõudeid arvestav kütuste ja energia kättesaadavus ABA ABA ABA ABA ABA tarbijale. Allikas: Maailma Energeetikanõukog u. Programmi mõõdikud Programmi mõõdik ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on Maailma Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti: energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju. Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas 68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses 26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2022. aastal oli 4 Eesti on koos Sloveeniaga 101 riigi järjestuses 9. kohal (ABA3)4, ületades lähiaastateks seatud sihttaset. Läti oli 2022. aastal 14. ja Leedu 21. kohal. Eesti koondindeksi heasse tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea. 2023 2024 eelarve eelarve eelarve 2025 2026 2027 Programmi kulud -80 658 427 -70 785 829 -44 031 016 -14 724 061 Meede 1 Energiavarustuse -948 304 -942 331 -938 964 -917 885 tagamine ja energiaturu korraldus Programmi tegevus 1.1 Elektri- -538 964 -535 476 -533 684 -521 976 ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevus 1.2 -147 311 -146 176 -145 455 -141 381 Transpordikütuste valdkonna reguleerimine Programmi tegevus 1.3 -262 030 -260 679 -259 825 -254 528 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Meede 2 Primaarenergia -74 664 582 -66 723 431 -40 153 943 -10 883 068 tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus 2.1 -5 388 446 -5 356 909 -10 364 159 -357 726 Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevus 2.2 -69 276 135 -61 366 522 -29 789 784 -10 525 342 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Meede 3 Maapõueressursside -5 045 541 -3 120 067 -2 938 109 -2 923 108 uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 3.1 -3 016 526 -1 101 089 -1 027 309 -1 021 367 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi tegevus 3.2 -2 029 015 -2 018 977 -1 910 800 -1 901 742 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 4. Hetkeolukorra analüüs Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika tulemusvaldkonna tegevusi, mis on seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist ning maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. 3 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 4 https://trilemma.worldenergy.org/ 5 Energeetika tulemusvaldkonnas panustatakse strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas toodud muutuste saavutamisel on energeetikas kõige suuremad väljakutsed: 1. Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa sagedusalaga; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; 1000 MW juhitava (tootmis- ja/või salvestus) võimsuse olemasolu tagamine turutingimustel ja valmisolek täiendava reservi hankimiseks, juhul kui turg ei too piisavat mahtu juhitavaid võimsusi; kriisideks valmisoleku parandamine (sh küber- ja hübriidohtude maandamine)5. 2. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on suurimaks väljakutseks riikliku taastuvenergia eesmärgi täitmine. Energiamajanduse korralduse seadusega (EnkS) võttis Eesti endale 2022. aastal kohustuse, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100 protsenti ning soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Transpordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 29 protsenti selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2ekv/MJ). Sellega seoses on vaja kiirendada uute taastuvenergia võimsuste kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu energia summaarsest lõpptarbimisest. Kiirendada tuleb loamenetlustega seonduvat haldusmenetlust. 3. Energiatõhususe suurendamisel on suurimaks väljakutseks lõpptarbijate energia tõhusam tarbimine (s.o hooned, transport, tööstus), lisaks on oluline täiustada energiasäästu prognoosimise metoodikat energiasäästukohustuse täitmise seiramiseks ja koguda energiatõhususe meetmete tulemuste kohta andmeid säästetud energia koguste hindamiseks. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“6 raames 2023. aastal vastu võetud uuestisõnastatud energiatõhususe direktiiv, millega plaanitakse 2030. aastaks suurendada energiasäästukohustust ligi kaks korda. Eeldatavalt ei suuda Eesti ambitsioonikamat eesmärki praeguste energiatõhususe meetmetega saavutada, mistõttu on direktiivi kehtestamisel vajalik kavandada täiendavaid meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete energiatõhususe suurendamiseks. 4. Eesti energia varustuskindlus on tagatud: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate impordist hetkel üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul, päike ja soojuspumpade abil saadud soojus. Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud. Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel tasemel. Sarnaselt 2022. aasta põhivõrguettevõtte Eleringi varustuskindluse aruandele7 näitavad ka 2023. aasta aruande8 pikaajalised elektrisüsteemi piisavuse analüüsid, et alates 5 https://valitsus.ee/media/6153/download 6 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition 7 https://elering.ee/sites/default/files/2023-05/elering_vka_2022.pdf 8 https://elering.ee/sites/default/files/2023-12/Elering_VKA_2023_WEB.pdf 6 2027. aastast on risk Eesti varustuskindluse normi (LOLE) mitte täita. See tähendab, et pärast Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on ajakavas. Varustuskindluse aruande kohaselt on varustuskindlus tagatud varustuskindluse standardi piires, kuid Venemaa agressioon Ukraina suunas on sellegipoolest suurendanud riske. Põhivõrguettevõtjal (Elering aktsiaseltsil) tuleb kiirendada Baltimaade elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimise protsessi ning teha vajalikud ettevalmistused, et vene elektrisüsteemist lahti ühendamine ning Mandi-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine saaks toimuda 2025. aasta veebruaris. 5. Kasvav toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti9 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena10. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. 5. Olulised tegevused Olulised tegevused 2024–2027 eesmärkide täitmiseks Viiakse lõpuni perioodi 2014–2020 EL rahastutest toetatavad meetmed (projektide lõpetamine, viimased väljamaksed): • Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku rajamist toetati SF vahenditest 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. • Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetati SF vahenditest 2023. aastal 2,3 miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning hoides kaugkütte kulud mõistlikuna. Amortiseerinud ja ebaefektiivsete soojustorustiku ja katelde renoveerimise meede toimub ka rahastusperioodil 2021-2027. 2022 toimunud 20 miljoni suuruses voorus esitatud projektid peavad valmima aastaks 2027. 2024 toimub 2 miljoni suurune teine voor. ´ • 2023. aastal toetati rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele CO2 vahenditest ligikaudu 6 miljoni euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära kasutada põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse puhtamana. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani. 9 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 10 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 7 • Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse CO2 vahenditest 2,6 miljonit euroga transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase. Jätkatakse 2023. aastal käivitatud uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmete elluviimisega, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk- järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud, kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem: • Toetatud on vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatud on jätkumeede rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduse transpordisektoris või rohevesiniku tootmise ja keemiatööstuse lähteainena kasutusele võtmiseks EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 49,1 miljonit eurot. • Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku energiatootmist kaitsesüsteeme häirimata. 2023. aastal toimusid ettevalmistavad tegevused nagu hanked jms. 2024. aastal soetamisega seonduvad tegevused jätkuvad. • Eraldatakse 38 miljonit eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita. Võimaldamaks rohepöördeks vajalikke täiendavaid liitumisi, lähevad need vahendid ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks. 2023. aastal toimuvad projekti ettevalmistavad tegevused, edasiste tegevuste toetus summas 38 miljonit eurot jaguneb aastatele 2024 – 2026. • Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik. • Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 miljonit eurot EL struktuurivahendite rahastust. Projekti lõpptähtaeg aastal 2026. • Käivitamisel on meetme (kogumahus 9,2 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri kasutuselevõtu hoogustamiseks ellu viimine. 2023. aastal toimusid projekti ettevalmistavad tegevused, projekti lõpptähtaeg 2026. aastal. • Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 7,8 miljonit eurot) korraldati 2023. aastal ettevalmistavad tegevused, projekt viiakse ellu 2024. aastal. • Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) kogumahus 22,5 miljonit eurot. 2023. aastal toimusid projekti ettevalmistamisega seotud tegevused, esimesed väljamaksed tehakse 2024. aastal. • Ida-Virumaal (Kiviõli linn) kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamisel (EL toetus 5 miljonit eurot, investeeringu kogumaksumus koos omafinantseeringuga ca 10 miljonit 8  eurot) jätkuvad esimesed konkreetsed tegevused ja väljamaksed toimuvad aastatel 2025 – 2026. • 2024. aastal jätkub „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eelnõu koostamine ja seotud mõjude hindamised. 2024. aastast algavad meetmed: • Uue projektina alustatakse 2024. aastal Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia potentsiaali uuringutega (rahastuse eraldamise CO2 vahenditest mahus 1,25 MEUR). Projekti kestus alates 2024. a. kuni 2026. a. • Otsetoetuse 9L10-IR14-PAENERGY- PA Energy projektiga viiakse läbi Balti riikide ülene uuring, mille tulemus peaks kaasa aitama regionaalse elektri- ja gaasi jaeturu kujunemisele. Uuringu peamine eesmärk on analüüsida lähenemist elektri- ja gaasiturgude jaeturu reeglite ühtlustamiseks kogu Baltikumis. Eesmärgiks on luua Baltikumi turuosalistele võrdsed võimalused turutegevust silmas pidades. Suurem tururuum võib vähendada nii poliitilisi kui ka äririske turuosaliste jaoks (tarnijad, varustusettevõtjad, reservi pakkujad, tarbijad), samuti soodustab see konkurentsi ja suurendab innovatsiooni. Seda nii elektri- kui ka gaasiturul. 2024. aastal valmivad järgmised tööd: • 2024. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot) analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis. • Antakse sisend riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) ajakohastatud versiooni koostamisele energeetika osas. REKK 2030 ajakohastatud versioon tuleb esitada Euroopa Komisjonile hiljemalt 30.06.2024, selle koostamist koordineerib alates 2024. aastast KLIM kliimaosakond. • Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu ja eelnõu mõju hindamised. • 2024. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (3,8 milj eurot). • 2024. aasta alguses valmib elektrisalvestuse mõju hindamise analüüs. • Otsetoetus 9L10-MU00-CETP - Clean Energy Transition Partnership (Puhtale energiale ülemineku partnerlus), taotlusvooru tähtaeg 27.03.2024 (2022. aasta voorus osutusid edukaks kõik 3 projekti Eestist). 2024. aastal jätkuvad järgmised tegevused: • Fokusseeritud maapõueuuringute raames viiakse aastatel 2024. kuni 2026. Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja arendustegevustele suunatud uuring 6, 1 miljoni euro ulatuses. • Eesti Geoloogiateenistus on saanud Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse EGTTWINN projektile (https://cordis.europa.eu/project/id/101079459), kogumaksumus 1,5 miljonit eurot). Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti eesmärgiks on kaasa aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset. Ühtlasi aitab projekt kaasa juhtivate rahvusvaheliste teadusasutuste ekspertide koostöö arendamisele. 9 Plussenergiapiirkondade (PED) alamteema fookuseks on: • Energiaühistud (kodanikuühiskond) muutmas energiasüsteemi kliimaneutraalseks. • Energiasüsteemi paindlikkus. • Energiatõhusus olemasolevas linnaruumis. • Otsetoetus 9L10-MU00-CETP - Clean Energy Transition Partnership partnerlusprojekt. Partnerluse eesmärgiks on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule ja kliimaneutraalsuse saavutamisele11. CET partnerluse sihtteemadeks on: 1. Euroopa optimaalselt integreeritud nullheitega energiasüsteem; 2. nullheitega energiatehnoloogia arendused; 3. kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud salvestustehnoloogiad; 4. tõhusad nullheitega kütte ja jahutussüsteemid; 5. integreeritud regionaalsed energiasüsteemid; 6. integreeritud tööstuslikud energiasüsteemid; 7. hoonete integreerimine energiasüsteemi. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest. 6.1.Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturukorraldus Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse Meetme eesmärk: läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindande ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Meede koosneb kolmest olulisest programmi tegevusest, milleks on Meetme kirjeldus: elektri- ja gaasivarustuse tagamine, transpordikütuste reguleerimine ja ning soojusenergia tõhus toomine ja ülekanne. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud on energiataristu N-1 Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud kriteerium12. Allikas: 11 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu) 12 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium täidetud. 10  Süsteemihaldur Elering AS hinnang. Tagatud on elektri- ja gaasituru toimimine Eestis. Allikas: Konkurentsiameti Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud hinnang, lähtuvalt elektri- ja gaasiturust Eestis13 Elektri ja gaasivarustuse tagamise osas näeb 2023 aasta mais vastu võetud Vabariigi Valitsuse tegevusplaan ette järgmisi tegevusi, mida on alustatud 2023 ja jätkuvad 2024: • Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu - tarbimise juhtimise muudatused, tähtajaga jaanuar 2024 • Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine, tähtajaga jaanuar 2024 • Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu - salvestusturu elavdamine, tähtajaga märts 2024 • Analüüs ja ettepanekud fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse loomiseks 30 kW ulatuses, tähtajaga jaanuar 2024 • Vähempakkumine juhitava võimsusreservi hankimiseks, tähtajaga veebruar 2025 6.1.1 Programmi tegevus: Elektri-ja gaasivarustuse tagamine Programmi tegevus 1 Eleketri- ja gaasivarustuse tagamine Tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise hinna tagamine. Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb seista Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud Tegevuse kirjeldus: arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-iõigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase 13 Vt näiteks https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri- _ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf 11  gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, elektri ja soojuse tootmises kui transpordis. 2022* 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29,34* 27% 34% 34% 47% summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Jaotusvõrgus katkestuste keskmine kogukatkestus minutites 218,6 < 100 < 100 < 100 < 100 tarbimiskoha kohta aastas. Allikas: Konkurentsiamet Andmata jäänud energia kogus ülekandevõrgus, 49,7 < 60 < 60 < 60 < 60 MWh Allikas: Elering AS Infrastruktuuri normi N-1 täitmine. Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Allikas: Elering AS Eesti on ühendatud Kesk-Euroopa Teostatud Teostami Teostami sünkroonalaga 2025 aasta Teostatud Teostatud sel sel aastal 2025 algus Allikas: Elering AS Gaasituru kontsentreeritus (HHI) 4028 3500 3500 3500 3000 Allikas: Konkurentsiamet Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust. 12 6.1.1.1 Teenus: Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning nii tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates mõistlik hind Teenuse kirjeldus: Teenuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb seista Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Teenuse 2022 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Varustuskind täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud lus tagatud Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses. Täna kujuneb elektrienergia hind üle-euroopalisel ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate nõudluse tasakaalupunktis. Eestis on nomineeritud kaks elektribörsi korraldajat – Nord Pool EMCO ja EPEX spot, kellest viimane küll veel aktiivselt Baltikumis ei tegutse ja teenust ei paku. Avatud ja Euroopas ühtse elektrituru eesmärk on tagada üheaegselt varustuskindlus, taskukohane elektrihind ja keskkonnasõbralik elektritootmine. Selleks on oluline, et hinnapiirkonnas oleks piisavalt taastuvenergia tootmist, mis tuleb turule madalama muutuvkuluga ning, et ka hinnapiirkondade vahelised ühendused oleksid piisavad, et ei tekiks pudelikaelu. Eestil on Soome hinnapiirkonnaga kaks ühendust - Estlink 1 ja Estlink 2, koguvõimsusega 1016 MW ning Läti hinnapiirkonnaga kolm liini, koguvõimsusega 1447 MW. Siiski esineb viimastel aastatel sageli pudelikaela Eesti ja Soome piiril, mis takistab Põhjamaadest odavama elektri voolu Eestisse ja Baltikumi. Seega on näha, et pikemas perspektiivis on kindlasti vaja ka kolmandat Estlinki Eesti ja Soome vahele ning neljandat Eesti ja Läti vahelist ühendust. Eesti elektrituru avamine on end õigustanud, tuues normaalses turuolukorras kaasa positiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud (sh madalamad elektrihinnad), tagades varustuskindluse ja edendades taastuvenergia kasutuselevõttu. 2022. aastal alanud Venemaa agressioonUkrainas tõi kaasa energiakriisi. 2022. ja 2023. aastal esines kogu Euroopas väga kõrgeid hindu, kuid piirkondades, kus oli taastuvenergia tootmist rohkem, oli selgelt näha ka kriisisituatsioonis madalamaid hindu. 2023. aastal on näha madalamaid keskmiseid elektrihindu kui 2022. aastal tulenevalt soodsamast maagaasi hinnast Taastuvenergia tootmiste juurdekasv ja piisav ühenduste olemasolu aitab tuua elektriturul hindade üldist taset madalamale ja vähendada sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest, samas on tõenäoline lähiaastatel ka hinna volatiilsuse kasv hulgiturul. Hinna volatiilsuse ja hinnariskide vastu aitab lisaks piisava tootmisvõimsuse ja välisühenduste olemasolule ka pikaaegsete turgude ja riskimaanduse instrumentide kasutus nii tootjate kui elektrimüüjate poolt. Eestis pakutakse hinnapiirkondade vahelise hinnariski 13 maandamiseks finantstoodet FTR ja seda nii Eesti-Läti piiril kui ka piiril Eestist Soome. See võimaldab Eesti ja ka teistel Balti turuosalistel saada osa Põhjamaade EPADide turust, mis aitavad maandada hinnariski konkreetse hinnapiirkonna suhtes. Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke. Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise eesmärgiks on, et väljakujunenud elektri tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel elektriturul täiendavate subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse seisukohalt potentsiaalsete uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada 2025. aasta alguses olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud Kesk-Euroopa sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet võrgutariifile. Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel kehtestatud õigusaktid) sätestatud regulatsioonide. Õigusaktide muutmine võtab aega, mistõttu on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada ülevaadet elektrituru suundumustest ning terviklikest arengutest Euroopa Liidu seadusandluses. Nii on võimalik tagada, et Eestis kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et muutused toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud. Geopoliitiline olukord on Euroopas märgatavalt muutunud ja pinged pärast Venemaa agressiooni algust Ukrainas alates veebruarist 2022 on märkimisväärselt suurenenud. Kuna pinged on suurenenud, siis on viimastel aastatel suurenenud ka hübriidohtude ulatus ja intensiivsus (näiteks küberrünnakud), olgu need siis riiklike või mitteriiklike osalejate poolt toime pandud. Hübriidohtude üldine eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi, mis muudab energiataristu ja sellega seotud süsteemid võimalikuks sihtmärgiks. Tõenäosus, et aset leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri vastupanuvõime suurendamist ning hübriidohtude avastamist, ennetamist ja neile reageerimist. 2021. ja 2022. aastatel elektri hind kerkis oluliselt, 2023. aastal keskmine elektrihind langes, kuid hinnavolatiilsus elektribörsil on jätkuv ja taastuvelektri osakaalu suurenemisel hinnavolatiilsus suureneb veelgi. Hinnavolatiilsus suurenemine loob eeldused turupõhiselt salvestusvõimsustesse investeerida ja tarbimis juhtida. Elektrihinda mõjutas 2021 ja 2022 aastatel kogu Euroopas eelkõige järsk gaasihinna tõus ning Ukraina sõja algus, ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis kaubeldavate ühikutehinna kasv ja hüdroreservuaaride madal maht. Eurostati andmete põhjal näeme, et 2022 teises pooles olid Eesti elektri turuhinnad olnud väga kõrged. 2022 teises pooles olid Eesti kodutarbijatel Euroopa Liidu keskmisest 18,6% soodsamad elektrihinnad, kuid äritarbijatel 19,4% kallimad elektrihinnad. Erinevus tuleneb sellest, Eestis suunati toetusmeetmed eelkõige kodutarbijate elektrihindade leevendamiseks. Äritarbijad said elektri otsetoetuste asemel osa täiendavatest vahenditest, mis suunati ressursitõhususe ja mitmetesse varutuskindluse meetmetesse (nt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi meede toiduainetööstuse toetamiseks). 2023 aasta esimene pool ja päikesepaisteliste ilmade algus tõi kaasa elektrihinna languse, samuti on sagenenud negatiivsete elektrihindade esinemine suure päikeseelektri tootmise tulemusena. Terve 2023. aasta keskmised börsihinnad on madalamad kui 2022. aastal, 14 tulenevalt madalamast maagaasihinnast, gaasimahutite ja hüdroreservuaaride kõrgest täituvusest. 2022. Aasta keskmine börsihind oli 192,82 €/MWh ja 2023. aastal 90,79 €/MWh. Energiahinnad mõjutavad tarbijate toimetulekut. Kõrgete elektrihindadega toimetulemiseks kodutarbijatele töötati välja võimaluse soetada elektri kodutarbijatel ja väikeettevõtjatel elektrit universaalteenusena, mis on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põlevkivi plokkide tootmise hind, millele elektrimüüjad saavad lisada oma marginaali. Kodutarbijal on võimalus kasutada universaalteenust 1. oktoobrist 2022. Universaalteenus on plaanitud lõppema 1. mai 2024. Kuni 2023. aasta lõpuni said universaalteenuse hinnaga elektrit tarbida mikroettevõtjad, väikeettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Lisaks universaalteenuse töötati energiahinna tõusu mõjude leevendamiseks kodutarbijatele ajutised toetused. Need kehtisid tarbijatele perioodil 1. oktoobrist 2022. kuni 31. märtsini 2023. tarbitud energia eest väljastatud arvetele. Toetused olid automaatsed ja kehtisid elektrile, gaasile kaugkütte kodutarbijatele. 2023 – 2024 aasta talveperioodil kodutarbijatele energiakulude hüvitamist ei toimunud. Energianõudluse vähendamiseks viis MKM (kuni 1.07.2023 oli energeetikaosakond MKM koosseisus) koostöös Riigikantseleiga läbi energiasäästu kampaania, mille eesmärk üheltpoolt oli energia varustuskindluse suurendamine ja energiahindade leevendamine. Kampaaniasõnumitega jätkati ka 2023. aastal. Euroopa Liidu liikmesriigid on täiendavalt kokku leppinud elektritarbimise vähendamise tipptundidel 5% võrra 2022. detsember kuni 2023. märts. Eesti vähendas tipptundide tarbimist sel perioodil 5,6% ehk kokkulepitud eesmärk sai täidetud. Olenemata soodsamatest elektrihindadest jätkab Eesti elektritarbimine jätkuvalt langustrendi. Langustrendi põhjuseid on mitmeid sh inimeste käitumisharjumuste muutus, 2022 aasta energiatõhususe investeeringute kiire teostamine ja rekordiline päikesepaneelida paigaldamine. Euroopa Komisjon tuli 2023. aasta alguses välja ettepanekuga elektriturudisaini muutmiseks, mille läbirääkimistes Eesti aktiivselt osa võtab. Muudatused võetakse vastu eeldatavasti 2024. aasta alguses, millele järgneb 2024. aastal õigusaktide ülevõtmine siseriiklikusse õigusesse. Elektrisüsteemis mängib üha enam rolli paindlikkus, mistõttu on Kliimaministeerium asutumas samme salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamiseks. 6.1.1.2 Teenus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk: Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL õigusele. Teenuse kirjeldus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja 15  seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, soojuse ja elektri tootmises kui transpordis. Teenuse 2022 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud varustuskindl us ja tõhus turukorraldus Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus. Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb gaasiturul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on olnud oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu, gaasi müügist omandiliselt eraldatud ülekandesüsteemi halduri olemasolu. Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus, et omandiliselt eraldamata maagaasi ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid konkureerivatele maagaasi tarnijatele ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Tarneahela mitmekesistamise ja tõhusa konkurentsi eelduseks ja aluseks on tihe koostöö naaberriikidega ning ühiste toimeprintsiipide alusel toimiv Balti riikide ja Soome gaasiturg, mis on ühendatud Poola kaudu Kesk-Euroopa gaasituruga. Siinkohal tuleb mainida, et gaasi varustuskindlust ei saa vaadata ainult Eesti põhiselt, vaid seda tuleb teha tervikuna ka regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja Leedu kokku). Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete kütustega ning võtmeküsimuseks tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas tööd 2020. aastal. 2023. aasta 8. oktoobril purunes Balticconnector välise mõju tulemusel. Balticconnector on eeldatud taas alustama tööd pärast gaasitoru parandamist, arvatavasti aprillis või mais . Eesti saab oma gaasi Läti Inčukalnsi maa-alusest maagaasihoidlast mistõttu on Eestist gaasi varustuskindlus 2023/2024 talvel tagatud. Gaasituru ja varustuskindluse korralduses oli 2022 aasta Ukraina sõja alguse tõttu murranguline. Kui varem tuli enamik Baltikumi ja Soome gaasituru piirkonna gaasist Venemaalt imporditud torugaasist, siis 2022 aasta jooksul lõpetati Baltikumis Vene gaasi import täielikult ja mindi üle täismahus LNG kasutusele. 2022 aasta lõpuks loodi Soome Inkoosse täiendav LNG ujuvterminal, ning Paldiskisse ka kai, millel on LNG ujuvterminali vastuvõtuvõimekus. Laadimiskäpp on Elering AS-il tellitud ning see installeeritakse haalamiskaile 2024. aasta kevadel. Kuna haalamiskai oli mõeldud eelkõige Soomes asuva FSRU (Exemplar) vastuvõtmiseks, siis laadimiskäpp võimaldab vastu võtta ka teist tüüpi FSRU-sid. 2022 aasta lõpust on ka seadusega keelatud Vene gaasi import Eestisse. Balti ja 16 Soome piirkonna gaasitaristu on piisav, et LNG peal hakkama saada, Inkoo ja Klaipeda terminal suudavad ära teenindada kogu regiooni tarbimise. 2022. a suve hakul võtsid liikmesriigid eesmärgiks täita maagaasi hoidlad 2022-2023 talveks 80% ulatuses (Eestis maagaasi hoidla puudub). 2023. aasta novembri seisuga enne talve olid gaasimahutid peaaegu täis (üle 90%) kõigis ELi riikides, kus on olemas gaasihoidlad.14 Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes liikmesriikides asuvates terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude Keskus (EVK). Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 2022. aasta korraldus soetada varusse gaasikogus, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti aasta keskmisest gaasitarbimisest või kataks kütteperioodi ühe kuu tarbimise. EVK hallatava strateegilise gaasivaru maht on 1 TWh ja see vastab 29 protsendile uueks aastaseks tarbimisperioodiks prognoositud nõudlusest. EVK hoiustab strateegilist maagaasivaru Lätis Inčulkansi maa-aluses hoidlas. Lisaks lepiti kokku 2022/2023 kütteperioodil vähendada gaasitarbimist 15% võrra. 2023 kevadel pikendati vastavat meedet a 2023/2024 kütteperioodile. Eestis ja ka kogu Balti-Soome regioonis on gaasitarbimise langus olnud palju suurem. Eestis 26% 2022 vs 2021 aasta ja 2023 j33% madalam kui 2021 aasta tarbimine. Maagaasi tarbimise muutus: Paldiski LNG terminali kai rajasid 2022. aastal Alexela ja Infortar ning gaasitoruühenduse Elering. 2023. aasta alguses sõlmisid AS Eesti Varude Keskus (EVK) ja Pakrineeme Sadama OÜ lepingu, millega riik omandas Paldiskis asuva veeldatud maagaasi haalamiskai koos selle juurde kuuluva taristuga ning sadamakinnistuga. Tehingu koguväärtus ilma käibemaksuta on 31,5 miljonit eurot, millest kai maksumus on 30 miljonit ja kinnistu 1,5 miljonit eurot. Rajatud taristu ja vastuvõtuvõimekus Eestis suurendab piirkonna gaasi varutuskindlust. 2023. aastal sõlmisid Eesti ja Läti koostööleppe (MoU) maagaasi varustuskindluse tagamiseks. Täiendavalt lõi MKM (alates 2023 1. juuli Kliimaministeerium) gaasi kodutarbijatele meetmed maagaasi kõrge hinna kompenseerimiseks 2022/2023 kütteperioodiks. Gaasi kodutarbijale kompenseeriti perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023 80 % kuu keskmise gaasihinna sellest osast, mis ületas käibemaksuta 80 eurot/MWh ehk 0,7744 eurot kuupmeeter. 14 https://www.consilium.europa.eu/en/infographics/gas-storage-capacity/ 17 Seejuures kompenseeriti maksimaalselt kuni 2,6 MWh (ehk 251,7 kuupmeetrit) tarbimist, mis on keskmise eramu kuine gaasitarbimine. Gaasimajanduse puhul on oluline olla valmis kütteperioodideks, tagada maagaasi varu ja ühtlustada Balti ja Soome turureeglistikku. Jooksvalt on vajalik tegeleda gaasivõrgu dekarboniseerimisega regioonis, mille peamiseks väljundiks on biometaani tootmis- ja tarbimismahtude suurendamine erinevates valdkondades. Gaasimajanduse arengut mõjutab ka soojus-ning jahutusmajanduse süsinikneutraalsuse tegevusplaan, mille tulemusena võib gaasitarbimine senisest tugevamalt muutuma hakata. 2024. aasta esimeses pooles võetakse EL liikmesriikide poolt vastu gaasi ja vesiniku turgu käsitlevate õigusaktide muudatused. Eesti osaleb EL taseme läbirääkimistel ja kohaldab kokkulepitud muudatused riigisisestesse õigusaktidesse. 2024. aastal eelpoolnimetatud tegevused jätkuvad. 6.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuste valdkonna reguleerimine Teenuse nimetus Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine Teenuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind. Teenuse kirjeldus: Programmi eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Tegevuse 2022 2024 (sihttase) 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvat 13,32* 13% 14% 16% 17% e energiaall ikate osatähtsu s energia summaars est lõpptarbi misest transpordi sektoris % Allikas: Eurostat Transpor täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud dikütuste turul 18 enamkasu tatavate kütuste kvaliteet tagatud Allikas: Keskkonn aministee rium * algtaseme andmed aasta 2022 Eurostat esialgsetest andmetest, sest Eurostati 2022. a. lõplikke andmeid veel ei ole Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%, 2022. a toodi suurem osa kütusevarust Eestisse. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele. Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames. Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud kohustused. Programmi tegevuse alla kuulub üks teenus. 6.1.2.1 Teenus: Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine Teenuse nimetus Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk: Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Teenuse kirjeldus: Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse ning gaasivaru reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. 19 Teenuse 2022 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud varustuskindl us ja tõhus turukorraldus Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Vedelkütuste ja gaasivaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Seda ülesannet täidab Eesti Varude Keskus (EVK). Alates 01.07.2023. a. jääb EVK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ja energeetika valdkond liigub Kliimaministeeriumisse. Sellest tulenevalt ei kajastata energeetika- ja maavarade programmis enam EVK varudega seonduvaid teenuseid. Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa saavutamise. Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest, turule sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused, sellest tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“ turukorraldust, tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks). Eelpool väljatoodust lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused turule ära mahuksid (näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse lubamise kohustuse paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga kauplemiseks (statistikaga kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste kütuste kasutamise investeeringutoetused). 6.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Programmi tegevus Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne Tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil. Tegevuse kirjeldus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti 20  esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne. Tegevuse 2022 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvate 61,32%* 59% 60% 60 % 62 % energiaallika te osatähtsus soojuse ja jahutuse summaarsest lõpptarbimis est, % Allikas: Eurostat * algtaseme andmed aastast 2021, sest Eurostati 2022. a. andmeid veel ei ole Programmi tegevuse alla kuulub järgmine teenus: Teenus 6.1.3.1: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse eesmärk: Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele. Teenuse kirjeldus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Teenuse 2022 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud on täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud soojusmajan 21 duse jätkusuutlik areng Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimisega tegevustoetusi. Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja investeerida hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks muutmisesse ning jääk -ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse. Varustuskindluse tagamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks on oluline kasutada järjest rohkem kodumaiseid kütuseid ning leidma majanduslikult põhjendatud viise kasutada enam hoonete ja tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma tulemuse, et see ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega, soodustaks taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti on 2050. aastaks on vaja jõuda heitmevaba soojus- ja jahutusmajanduseni , mis põhineb kohalikel kütustel ning parimal võimalikul tehnoloogial. Kaugkütteturu arengut pärssivaks teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate kaugkütte lahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon ei motiveeri soojuse tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid kaugküttehindasid ning panustada senisest enam innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte paremates majandustulemustes investeeringud, mis võimaldavad soojusenergia lõpptarbija hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi selliselt, et vähendada tipunõudlusest tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt suunatakse ikka veel tarbijatele. Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus. 22 6.2. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Meede 2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks. Meetme eesmärk: Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Primaarenergia tõhusama kasutuse ja taastuvenergia osakaalu suurendamise meede koosneb kahest programmilisest tegevusest: Meetme kirjeldus: taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja energiatõhususe suurendamine ehk energia lõpptarbimise vähenemine toimub läbi primaarenergia tarbimise tõhusamaks muutmise läbi. 2022 2024 2025 2026 Meetme mõõdikud 2027 (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Energia lõpptarbimine, 33,3* TWh 32,5 32,3 32,2 32,0 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine 54,4* tarbimine, TWh 51,5 51,1 50,6 50,0 Allikas: Eurostat * algtaseme andmed aasta 2022 Eurostat esialgsetest andmetest, sest Eurostati 2022. a. lõplikke andmeid veel ei ole Programmi meede koosneb kahest programmi tegevusest. 6.2.1. Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine Programmi tegevus 2.1 Energiatõhususe suurendamine Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale Tegevuse eesmärk: müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressurssi efektiivsemalt kasutada, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. 23  Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb neljaks teenuseks ja nendeks on lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna Tegevuse kirjeldus: poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi hallatavate meetmete kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile EAS´i ja KredExi ühendatud asutuse kaudu. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Energia lõpptarbimine, TWh 33,3* 32,5 32,3 32,2 32 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,4* 51,5 51,1 50,6 50 Allikas: Eurostat * algtaseme andmed aasta 2022 Eurostat esialgsetest andmetest, sest Eurostati 2022. a. lõplikke andmeid veel ei ole Sihttaseme määramisel tuleb silmas pidada eesmärki 30 TWh energia lõpptarbimise eesmärki, lisaks 45 TWh primaarenergia tarbimise eesmärk aastaks 2030. Programmi tegevusel on kolm teenust. 6.2.1.1 Teenus: Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat Teenuse eesmärk: energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. 24  Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist Teenuse kirjeldus: ning aruandlust riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames. Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (seeläbi on tagatud hoonetes tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused nagu ka muud roheinvestereingud edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete lahenduste rakendamisel. Energiatõhususe mõõdikutesse panustavad lisaks energeetika programmile ka paljud muud valdkondlikud programmid (transport, elamud, tööstus, ettevõtlus, avalik sektor jne.) 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Energia lõpptarbimine, TWh 33,3 32,5 32,3 32,2 32,0 Allikas: Eurostat Primaarenergia sisemaine tarbimine, TWh 54,4 51,5 51,1 50,6 50,0 Allikas: Eurostat *andmete koondamine toimub kahe aastase viitega ehk aastal 2023 on võimalik anda statistikat kõige hiljemalt 2021.a. kohta. 25 Teenuse sisuks on Eesti energiatõhususe alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele. Tegevusse kaasatakse erinevaid energiatõhususe valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii Eestist kui ka välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö energiatõhususe valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb energiatõhususe alastest edusammudest raporteerida Euroopa Komisjonile. Toimub energiatõhususe edendamiseks loodud meetmete väljatöötamine ning nende rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik energia- ja kliimakava ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad, memod, meetmed ja arengukava. Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi jooksul uuendada, mille käigus korrigeeritakse ka energiatõhususe ja säästu eesmärke, lisatakse meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide saavutamise trajektoore. Ajakohastatud versioon tuleb esitada Euroopa Komisjonile 30.06.2024 ja selleks täiendatakse kavandit Euroopa Komisjoni hinnangu ja soovituste15 alusel. Saavutamaks energiatõhususe eesmärke, on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid uuringuid kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid viise. 2024.a. alguses valmib Euroopa Komisjoni kaasrahastatud uuring, mille käigus analüüsitakse Eesti olemasolevaid ja võimalikke energiasäästu saavutamise meetmeid ja valmib laiaulatuslik meetmete kataloog koos vastavate arvutusmetoodikate ja kontrollmehhanismidega. 2023. aastal jätkus töö EL õigusloome uuendamise suunas ning paketi „Eesmärk 55“ raames võeti sama aasta sügisel vastu uuesti sõnastatud ELi energiatõhususe direktiiv. Seejärel algas kaheaastane ülevõtmisperiood, mis hõlmab endas siseriiklike õigusaktide muudatuste vajaduste analüüsi ning läbirääkimisi turuosalistega. Direktiivi muudatuste peamine eesmärk on suurendada energiatõhusust peamiselt lõpptarbimises, täpsemalt vähendada energia lõpptarbimist ELi tasandil 2030. aastaks vähemalt 11,7% võrreldes 2020.a tehtud prognoosidega. Võrreldes eelmise „Energeetika ja maavarade programmiga“ on käesolevas programmi dokumendis muudetud järgmiste aastate sihttasemeid seoses prognoositust madalamate energia lõpptarbimise ja primaarenergia tarbimise algtasemetega ning vajadusega saavutada senisest ambitsioonikamad energiatõhususe eesmärgid. Sealjuures üldise energiasäästukohustuse (s.o kohustus saavutada energiasäästu ja parandada energiatõhusust) all tuleb eristada primaarenergia tarbimise vähendamise eesmärki, millega EL üldisesse eesmärki panustamine on soovituslik (indikatiivne) ning energia lõpptarbimise eesmärki, mis on kollektiivselt siduv ja mille läbi liikmesriigid osalevad liidu energia lõpptarbimise eesmärgi saavutamises. 6.2.1.4 Teenus Kiviõli linnas põlevkivist ja maagaasist soojusetootmise asendamine taastuvenergia allikatega Programmi teenus Kiviõlis põlevkivist soojusetootmise asendamine taastuvenergia allikatega Teenuse eesmärk: Vähendada Kiviõli soojuse tootmise sõltuvust põlevkivist Teenuse kirjeldus: 15 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu) 26  Tegevuse 2022* 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Täiendav taastuvenergiast 0 0 0 7 0 soojuse tootmise võimsus MW Teenuse näol on tegemist riigipoolse investeerimistoetusega summas 5 miljonit eurot (toetuse osakaal on maksimaalselt 45% abikõlblikest kuludest), millega asendatakse Kiviõlis seni põlevkivist ja maagaasist soojust tootnud tootmisseade vähemalt 7 MW ulatuses taastuvenergiat kasutava tootmisseadmega. Rahastus tuleb õiglase ülemineku fondist. Eraldi meetmemäärus, mille alusel korraldatakse konkurss kõige parematel tingimustel taastuvenergia tootja leidmiseks. Teenused 6.2.1.2 Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu, millega nähti ette Tänavavalgustuse arendamise, energiatõhususe tõstmise ning pikemas perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamise üldise energiatarbimise valdkonnas, elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemist ja 6.2.1.3 Toetus vanal pingesüsteemil hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu, mille eesmärk oli Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste üleminek uuele 3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia võrgu kadude vähendamine 2024. aastal enam ei jätku. Teenused lõppevad 2023. aastal. 6.2.2. Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Programmi tegevus 2.2 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Tegevuse eesmärk: Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks Tegevuse kirjeldus: installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Olulist rolli juhitava 27  baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus soojuse ja jahutuse 61 %* 62 % 63 % 63 % 65 % summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus elektrienergia 29 %* 32 % 35 % 37 % 55 % summaarsest lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest lõpptarbimisest 13 %* 13 % 14 % 16 % 17 % transpordisektoris, %** Allikas: Eurostat * andmete koondamine toimub kahe aastase viitega ** mõõdiku madalamad sihttasemed tulenevad I generatsioon põlvkonna biokütuste (õli, suhkur jms) „phase out’ist“ ehk üleminekust II põlvkonna biokütustele. Programmi tegevus koosneb neljateistkümnest teenusest. 28 2022. aastal muudeti energiamajanduse korralduse seadust, mis oli tingitud vajadusest tuua pikemas perspektiivis leevendust kõrgetele elektrihindadele ning panustada Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkide7 täitmisesse. Selle eesmärgi täitmiseks seadis Vabariigi Valitsus energeetika valdkonnas eesmärgiks8, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju taastuvelektrit, kui tarbitakse. Seadusega on sätestatud, et taastuvelektri osatähtsuse eesmärk aastaks 2030 on 100%. Sellega seonduvalt muudeti ka üldist taastuvenergia eesmärki 42%-lt 65%-le. Seaduse muudatusega tuleb pikemas perspektiivis ümber hinnata ka teenuse mõõdikud ja ajakava. 6.2.2.1 Teenus: Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe. KliM´i ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna kujundamine ja edendamine vastavalt ELi kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud Teenuse kirjeldus: osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed. Oluline tegevus on Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvate energiaallikate osatähtsus energia summaarsest 38 %* 40 % 43 % 44 % 55 % lõpptarbimisest, % Allikas: Eurostat 29 6.2.2.2 Teenus: Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu Teenuse nimetus Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning Teenuse eesmärk: pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise energiatarbimise valdkonnas. Programmi tegevust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondist, meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises” sekkumise Teenuse kirjeldus: „Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse)” eesmärgil. Programmi tegevuse tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus 14216 155 160 180 0 kaugküttes, MW Allikas: SA KIK Renoveeritud või uue soojustorustiku 18117 140 150 155 0 pikkus, km 16 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022- 04/Lisa5_Energias%C3%A4%C3%A4stu%20uuringu%20seminari%20slaidid.pdf lk 13 17 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022- 04/Lisa5_Energias%C3%A4%C3%A4stu%20uuringu%20seminari%20slaidid.pdf lk 15) 30  Allikas: SA KIK Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. KliM töötab välja nõuded ja tingimused, mis on aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas. Teenus jätkub 2024. aastal. Meetme eelarve on 2 miljonit eurot. 6.2.2.3 Teenus: Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu Teenuse nimetus Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi ja Eleringi kaudu Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamine läbi toetuste. Lisaks on väljatöötatud meede, mille eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning Teenuse eesmärk: süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. Kolmas meede, mis on hetkel väljatöötamisel keskendub rohevesiniku kasutuselevõtule transpordisektoris läbi tervikliku tootmisahelate toetamise. Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki täideta taastuvenergia osakaaluna transpordis 9,7% aastal 2022 ning 14% aastaks 2030, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on Teenuse kirjeldus: omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses. Toetust antakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega „Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi 31  biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule. Toetuse oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2022 vähemalt 4000 tonni õliekvivalendi (ktoe) (ca 46 GWh biometaani) väärtuses biometaani aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses koguses biometaani tootmise. 2022. aastal toodeti Eestis 168, 271 (GWh) biometaani, mis ületab seatud eesmärki. Toetusskeem kestab aastani 2024. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Meetme tulemusel toodetud ja transpordis kasutusse võetud 4 5,8 0 0 0 biometaani aastane kogus, ktoe Allikas: SA KIK Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh elektromobiilsuse) tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada eesmärki, et aastaks 2022 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest energiaallikatest toodetud kütus vähemalt 7,5 protsenti (2022. aastal moodustas ligikaudu 8,5 %) ning aastaks 2030 vähemalt 29. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM-s on välja töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad biometaani tootjatest taotlejatele toetust maksta. MKM koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb koostööd rakendusasutustega, osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti läbiviimise kohta. Tänu antud projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi meetmeid ja arendada taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega seonduvaid turutõkkeid. 6.2.2.4 Teenus: Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine Teenuse nimetus Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine Eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi Teenuse eesmärk: sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Teenuse kirjeldus: Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad 32  taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu koosneb kahest tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist, erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside kasutuselevõtu abil. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Minimaalne elektribusside arv 0 8 8 8 0 linnaliinil, tk Taastuvelektri 0 0,5 0,5 0,5 0 kasutamine, GWh/a Kokkuhoitud minimaalne CO2/a, 0 0,28 0,28 0,28 0 kt 6.2.2.5 Teenus: Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine Teenuse tegevus Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine Eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis. Teenuse eesmärk: Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela projektile, mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ja mille raames soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. 33  (https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott- transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena) Teenuse kirjeldus: Rohevesinikule üleminek 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Meetme tulemusel on käivitunud Rahastusot esimene suse Projekt on Projekt Projekt töös Projekt valmis rohevesiniku ettevalmist töös valmis tervikahela us pilootprojekt. 6.2.2.6 Teenus: Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise Teenuse nimetus Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike koostöömehhanismide rakendamise Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide Teenuse eesmärk: (taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised toetusskeemid) rakendamise abil. KliM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, sest siis on võimalik Teenuse kirjeldus: taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada arengukavast tulenev eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030.aastaks 30%-ni. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Võimalikult laialdane taastuvenergia täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud koostöömehhanism ide rakendamine Eestis 34  Allikas: MKM/KliM Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh taastuvelektri) eesmärke. Energiamajanduse korralduse seaduse muudatusega aastal 2022 seati aastaks 2030 taastuvelektri osatähtsuse eesmärgiks 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest. KliM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Igapäevase tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja elavdab majandust, parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse energiatootmise arendamise kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused ning võimalused kuidas selle protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua. Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel, sh ajakohaste planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks näeme, et Eestil oleks võimalik võtta regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis. Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Koordineeritakse koostöös taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia projekte arendavatele ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või arendada teiste riikide ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud lähenemist rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste 35 primaarenergia allikate kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist. Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi (edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700-1000 MW). MOU oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja, mis omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute jaoks on võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest kaasrahastust, mille tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu oksjonist eeldatavalt suurem. 6.2.2.7 Teenus: Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Teenuse nimetus Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia vähempakkumised Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast Teenuse eesmärk: energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu. Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast Teenuse kirjeldus: toodetud elektrienergia eesmärkide vastu. Programm on edukalt ellu viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taastuvenergia vähempakkumise tulemusena toodetud 1190 (sh 650 10 340 540 540 taastuvelektri maht, GWh) GWh Allikas: Elering AS Riik on varasemalt läbi viinud neli taastuvenergia vähempakkumist. Vähempakkumiste korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima hinnaga. 36 2023. aastal kuulutati välja 650 GWh tehnoloogia neutraalne vähempakkumise oksjon. Täiendavalt uute taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks on plaanis välja kuulutada oksjonid 2024. aastal 340 GWh ja 2025. aastal samuti 540 GWh ulatuses. 6.2.2.8 Teenus: Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine Teenuse nimetus Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale Teenuse eesmärk: transpordile ülemineku ergutamine Teenuse eesmärgiks on toetada Eesti oludes rohevesiniku kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses: • soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja Teenuse kirjeldus: rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või • rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Rohevesiniku Teenus Teenust kasutuselevõtt Teenust Teenust Teenus on töötatakse hinnatakse ja transpordisektoris ja viiakse ellu viiakse ellu lõppenud välja viiakse lõpule keemiatööstuses. Üheks Eesti taastekavas ettenähtud investeeringuks on vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine selleks, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppega seatud EL-i eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise ehk saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise võimalusi. Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul. Taastekavas ei ole täpsustatud toetatavaid sektoreid. 2020-2021. aastal läbi viidud vesinikuressursside kasutamise analüüs näitas, et Eestis on suurim potentsiaal heite koguste vähendamiseks transpordisektoris, mis sõltub endiselt tugevalt fossiilsetest kütustest. Suurim potentsiaal transpordisektoris on rongidel, praamidel, raskeveokitel ja teistel pikamaasõidukitel, kus elektrifitseerimist on keerulisem teha. Lisaks on vesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris oluline keskenduda tanklavõrgu arendamisele. Sama analüüsi kohaselt seisneb tööstussektoris vesiniku potentsiaal fossiilsetel allikatel põhinevate keemiatoodete impordisõltuvuse vähendamises. Seega on Eesti otsustanud anda abi transpordi- ja keemiatööstuse sektorile saastevaba vesiniku terviklahenduste väljatöötamiseks. Toetuse saamine ei ole piiratud vesiniku tootmisega taastuvelektrist, toetatav on taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomine. Taastuvad energiaallikad on: vesi, tuul, päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Antud teenuse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana välistatud biomass ja sellest saadud kütused. 37 6.2.2.9 Teenus: Tööstusalade meede Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm Tööstusalade meede: Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete Teenuse nimetus kasutuselevõtu hoogustamise programm Hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või Teenuse eesmärk: põhivõrguga liitumise toetamise. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete Teenuse kirjeldus: jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Liitumisvõimsuse I Taotlusvoorud Sisuline kasv elektrivõrgus, 28 MW 0 taotlusvoor lõppenud tegevus MW Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb tarbimise lähedal). Meetme eesmärgiks on hoogustada taastuvenergia tootmisseadmete rajamist tööstusalade juurde läbi võrguga liitumise toetamise. Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse tööstusalades ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid taastuvenergia tootmisseadmete elektrivõrguga liitumiseks. 2018. a. rahandusministeeriumi teostatud analüüsi põhjal on Eesti 79 tööstusala, sh Ida-Viru ja Võru- mõlemas 9; Pärnu, Lääne-Viru-mõlemas 7; Viljandi, Valga, Põlva, Järva, Hiiu- kõigis 5; Saare, Rapla, Lääne, Harju- kõigis 4 ning Tartu, Jõgeva- mõlemas 3. Toetust antakse vastavalt riigiabireeglitele. Esimene taotlusvoor avati 2022. aasta detsembris ja teine taotlusvoor 2023 suvel. Projekti raames teostatavad tööd peavad lõppenud olema 2026. aasta juuliks. 6.2.2.10 Teenus: Lääne-Eesti põhivõrkude tugevdamine Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Lääne-Eesti põhivõrkude tugevdamine: Elektrivõrgu tugevdamise Teenuse nimetus programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti elektritootmise CO2-heite vähendamisele, suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimsust, mis Teenuse eesmärk: võimaldab elektrivõrku ühendada täiendavat taastuvenergia tootmist. Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimsuse suurendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks (näiteks kaitse tormide eest). Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti elektritootmise Teenuse kirjeldus: CO2-heite vähendamisele, suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimsust, mis võimaldab elektrivõrku ühendada täiendavat taastuvenergia tootmist. 38  Selle meetme raames kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja investeeringuid põhivõrku, et lisada vähemalt 310 MW täiendavat võrguvõimsust. Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ülekandevõimsuse suurenemine 0 0 0 310 MW 0 põhivõrgus, MW Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks on vajalik elektrivõrgu tugevdamiseks ja taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks. 6.2.2.11 Teenus: Jaotusvõrgu tugevdamine: Jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamine tagamaks mikroelektrienergia tootjate suurem ligipääs võrgule Teenuse nimetus Jaotusvõrgu tugevdamine Meetme eesmärk on suurendada jaotusvõrkude läbilaskevõimet, Teenuse eesmärk: tagades seeläbi mikroelektrienergia tootjate suurem ligipääs võrgule. Selle investeeringu eesmärk on suurendada elektri jaotusvõrgu läbilaskevõimsust tänu millele on võimalik ühendada võrku täiendavat Teenuse kirjeldus: taastuvelektri tootmist. Investeeringud hõlmavad töid elektrivõrgus, et suurendada võrgu läbilaskevõimsust 180 MW võrra. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ülekandevõimsuse suurenemine 0 0 0 180 MW 0 jaotusvõrgus, MW Jaotusvõrgu tugevdamise programm aitab kaasa taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmisele ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemisele. Programmi raame tugevdatakse elektrivõrku ning tõstetakse taastuvenergia tootmisvõimekust. 6.2.2.12 Teenus: Geotermaalenergia arendamine Teenuse nimetus Geotermaalenergia arendamine Geotermaalenergiast soojuse toomise pilootprojektide läbiviimine ja Teenuse eesmärk: edasise kasutamise potentsiaali loomine Teenuse kirjeldus: 2024. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (summas 3,8 milj eurot). 39  2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Geotermaal Geoterma energia Geotermaal Projektid alenergia kasutamist energia Uued Geotermaalenergia e arenguka soodustava kasutuselev geotermaalene kasutuselevõtt ettevalmi va seadusandl õtu rgia jaamad stus väljatööta use edendamine mine loomine Meetme raames selgitame välja Eesti geotermaalenergia kasutamise potentsiaali. Projekti läbiviimiseks on vajalik: 1) uurida puuraukude temperatuure erineval sügavusel; 2) pilootjaamade rajamine (Tiskre ja Roosna-Alliku); 3) geotermaalenergia arengukava koostamine; 4) geotermaalenergia kasutamist soodustava seadusandluse loomine 2022. a kulud meetmele olid 400 tuh €, 2023. aastal valmisid pilootjaamade puuraugud Tiskres ja Roosna-Allikul. 2024. aastal jätkatakse pilootjaamade meetme maapealse osa tegevustega, et jätkatakse tegevust, et koostada geotermaalenergia arengukava ja seadusandlus. 6.2.2.13 Teenus: Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus Teenuse nimetus Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus Teenuse eesmärk: Merealal taastuvelektri tootmise piloteerimine piiriüleses koostöös CO2 rahastuse kaudu. Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) (alates 01.07.2023. a kuulub energeetikaosakond Kliimaministeeriumi (KliM) koosseisu) ja Läti Majandusministeerium allkirjastasid 2020. aasta septembris vastastikuse mõistmise memorandumi, millega riigid võtsid endale eesmärgiks eelarendada ühiselt Eesti ja Läti merealale meretuulepark ja kahe riigi vaheline elektriühendus. Projekti raames eelarendatakse ning pannakse oksjonile meretuulearenduse ala, kus Teenuse kirjeldus: on võimalik püstitada kuni 1000 MW suurune tuulepark aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti kulud ja tulud jagatakse riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks on plaanis kaasata kuni 50% ulatuses EL rahastust. Projekti jooksul eelarendatakse meretuulepargi alad (viiakse läbi keskkonnamõjude hindamine ja vajalikud tehnilised uuringud) ning pannakse ala koos hoonestusloaga enampakkumisele. Enampakkumisel leitakse arendaja, kes ehitab välja meretuulepargi ning teeb vajalikud toimingud elektrivõrguga liitumise rajamiseks. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) 40  Eelarendusega Hoonestu Hoonest Hoonestusl Hoonestuslo seonduvad sloa usloa oa a enam- või tegevused on menetlus, Hoonestusloa menetlus menetlus, valikpakku lõppenud, keskkonn menetlus ele keskkonna mise hoonestusloa amõjude eelnev mõjude (konkursi) konkurss hindamin tegevus hindamine läbiviimine edukalt läbi e viidud. Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise meretuulepargi eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise eeltöid (sh eeltööd võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala pannakse enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu. Selline enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 2025- 2026. Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark on plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus kasutustegur on pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on ajas kasvav) toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca 40% Eesti aastasest elektritarbimisest. Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks kasutada EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab siia meelitada täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle minemas taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine prioriteediks. Juhul, kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel võrguühenduse rajamine, muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas olevatel projektidel (näiteks Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärk on, et ka teistel tuuleparkidel liiguks mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale, ning võrgu külge oleks tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi. 6.2.2.14 Teenus: Energia salvestuse pilootprogramm Teenuse nimetus Energia salvestuse pilootprogramm Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning Teenuse eesmärk: suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada Teenuse kirjeldus: seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Soojuse salvestuse 0 0 0 35 000 0 maht, m3 41 Elektri salvestuse 0 0 0 4 0 võimsus, MW Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega. Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või elektrisüsteemides, väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks. Meetme tulemusena saavutatakse soojuse salvestuse maht kaugküttes vähemalt 35 000 m3 ja paigaldatakse vähemalt 4 MW elektrisalvetust. Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus. 6.3. Meede: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Maapõueressursside hetkeolukord Keskkonna – ja kliimaeesmärkide täitmise kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti18 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena19. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja20 kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada. Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid. Peamised väljakutsed, mida meetme all adresseeritakse: • Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades; • maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid; • maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus; • maapõueressurside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; • maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. 18 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 19 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 20 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf 42 Meetme oodatav tulemus on: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Riiklik Geoloogiateenistus. Meede 6.3 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule Meetme eesmärk: suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Programmi meede maapõueressursside uurimine ja kasutamine sisaldab kahte programmi tegevust, milleks on maapõueressursside Meetme kirjeldus: uurimine ja kasutamine ning geoloogiline kaardistamine ning maapõuealane kompetents. 2022* 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Tagatud on maapõueressurssid e kasutamise koordineerimine ning nende kasutamise täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud potentsiaali jätkusuutlik uurimine Allikas: MKM/KliM 6.3.1. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine Programmi Maapõueressursside uurimine ja kasutamine tegevus 6.3.1 Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades Tegevuse eesmärk: keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja Tegevuse kirjeldus: kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab 43  maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus. Tegevuse 2022* 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Maapõueressurssid e uurimine ja kasutamine on jätkusuutlik ja täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud koordineeritud Allikas: MKM/KliM *välja tuua viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse: • Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga maapõueressursside valdkondades; • maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid; • maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus. Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. 6.3.1.1 Teenus: Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Teenuse nimetus Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt, Teenuse eesmärk: võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades. Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku Teenuse kirjeldus: regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise. Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemine ja vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja 44  ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Maapõuepoliitika elluviimine on pidev täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud Allikas: MKM/KliM 6.3.1.2 Teenus: Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Teenuse nimetus Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste maapõuealane nõustamine Erinevate kasutajate varustamine nendele vajaliku maapõuealase Teenuse eesmärk: informatsiooniga Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute Teenuse kirjeldus: läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist maapõuepoliitika kujundamisel. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Nõustamiste arv 6 5 5 5 5 Allikas: EGT 6.3.1.3 Teenus: Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teenuse tegevus Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud Teostada maapõue varade geoloogilised uuringud tasemel, mis Teenuse eesmärk: vastaksid kaasaja võimalustele ning võimaldaksid anda eelhinnangud nende kasutuselevõtu potentsiaalile 45  Teenus sisaldab konkreetseid maapõue sh maavarauuringuid ning nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi, Teenuse kirjeldus: keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja väärindamisega. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ülevaadete koostamine on pidev täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud Allikas: EGT 6.3.2. Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Programmi tegevus 6.3.2 Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; Tegevuse eesmärk: korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks. Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise Tegevuse kirjeldus: informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse 38 46 50 54 58 kaardistamisega kaetud ala % Eesti territooriumist 46  Allikas: EGT Teavitusürituste arv 5 5 5 5 5 Allikas: EGT Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse: • maapõueressurside alase informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi; • maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus on korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav. Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest. 6.3.2.1 Teenus: Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Teenuse nimetus Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja avalikustamine Teenuse eesmärk: Rajada kaasajastatud jooksvalt täiendatav geoloogiline infobaas Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali Teenuse kirjeldus: kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks tegemist. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Mõõtkavas 1:50 000 geoloogilise kompleksse kaardistamisega 38 46 50 54 58 kaetud ala % Eesti territooriumist Allikas: EGT 6.3.2.2 Teenus: Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine 47  Teenuse nimetus Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad Teenuse eesmärk: kooskõlas ja avalikkus on informeeritud maapõue valdkonna väljakutsetest, võimalustest ning riskidest. Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse Teenuse kirjeldus: sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja korraldamine. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Teavitusürituste arv 5 5 5 5 5 Allikas: EGT 6.3.2.3 Teenus: Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenuse nimetus Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine Teenuse eesmärk: Tagada geoloogiliste valdkondadega seotud teemade pidev seire Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid; Teenuse kirjeldus: põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid; mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud soovituste ja arengustsenaariumide koostamist. 2022 2024 2025 2026 2027 Teenuse mõõdikud (sihttase) (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Seireprojektide arv 4 4 4 4 4 Allikas: EGT 7. Programmi juhtimiskorraldus Energeetika ja maavarade programmi eest vastutab Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. 48 Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutavad energeetika ja maavarade osakonnad. Energeetika ja maavarade programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega: • Energiamajanduse arengukava aastani 2030; • Strateegia “Eesti 2035”; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; • Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035; • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035. • Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Energeetika ja maavarade osakonnad koostavad igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Energeetika ja maavarade programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Energeetika ja maavarade valdkondade poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd kõikide energeetika ja maavarade valdkondade teenuse pakkujatega (nt mäetööstus-, elektri- ja gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna huvirühmade esindajatest koosnev MKM (alates 01.07.2023. a KliM) energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja meretuuleenergia hoogustamise töörühm. Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste kasutuselevõtu suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel. Lisaks sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine. Elamumajanduse raames on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamise ja uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamisega. 49  Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024–2027 1 Sisukord 1. Programmi üldinfo ............................................................................................................................. 3 2. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 4 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................... 5 4. Hetkeolukorra analüüs ....................................................................................................................... 7 5. Programmi olulised tegevused aastatel 2024–2027 ........................................................................ 15 6. Meetmed ja tegevused .................................................................................................................... 19 Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ....................................... 19 Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ..................................... 20 Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine ...................................................................................................... 26 Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine ............................................................................................................ 29 Meede 2. Ringmajanduse korraldamine ....................................................................................... 33 Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine .............................................................. 34 Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine ................................................. 37 Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine ..................................................................... 38 Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine .............................................................................................. 41 Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine ..................................................... 44 Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus .................................................................... 47 Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine ........................................................................................... 48 Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine .......................................................................... 50 Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus ........................................................................................ 58 Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine ......................................................................................................... 58 Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine ................................................................................................ 66 Meede 5. Ilmainfo tagamine ........................................................................................................ 71 Tegevus 5.1. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine ....................................................... 71 Meede 6. Toetavad programmi tegevused ................................................................................... 75 Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine ........................................................ 75 Tegevus 6.2. Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ..................................................................... 79 7. Programmi juhtimiskorraldus........................................................................................................... 80 2 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Keskkond Tulemusvaldkonna Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine eesmärk elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Valdkonna arengukava* Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2023-2028 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027 Programmi nimi Keskkonnakaitse ja –kasutuse programm Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus Programmi eesmärk keskkonnakasutus on tagatud Programmi periood 2024–2027 Peavastutaja Kliimaministeerium (ministeerium) Keskkonnaamet (KeA) Kaasvastutajad Keskkonnaagentuur (KAUR) (Kliimaministeeriumi Eesti Loodusmuuseum (ELM) valitsemisala asutused) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT) *Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. 3 2. Sissejuhatus Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud keskkonnakaitse ja -kasutuse programm (Joonis 1). Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ilmainfo tagamine ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine. Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse. Programm on aluseks Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste tegevustele ja eelarvele. Programm hõlmab Kliimaministeeriumi, valitsusasutuse Keskkonnaameti, hallatavate asutuste Keskkonnaagentuuri, Eesti Loodusmuuseumi ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tegevusi, teenuseid ja eelarvet. Programmi eesmärke aitavad oluliste partneritena ellu viia haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). Organisatsiooni arendusega seotud tegevusi programmis ei käsitleta, samuti ei kajastata valitsemisala sisemisi tugiteenuseid. 4 Lisaks panustab Kliimaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“. Lisaks viiakse valitsemisala eesmärke ellu tulemusvaldkonnas „Transport“ programmiga „Transport ja liikuvus“, tulemusvaldkonnas „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmiga „Ehitus“ ning tulemusvaldkonnas „Energeetika“ programmiga „Energeetika ja maavarad“ (Joonis 2). Joonis 2. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, arengukavad ja programmid 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud. 2022* 2024 2025 2026 2027 Programmi mõõdikud (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Rangelt kaitstavate 18,1 Vähemalt 10 Vähemalt 10 Vähemalt 10 Vähemalt 10 metsade osakaal, % Kaitstavate alade pindala 20,6 Vähemalt 20,6 Vähemalt 20,6 Vähemalt 20,6 Vähemalt 20,6 osakaal maismaast, % Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus kauplemissüsteemi- 5,5heid 5,7 5,5 5,4 5,3 välistes sektorites, mln tonni CO2 ekvivalenti Tarbijate osakaal, kes saab ühisveevärgist 98,3 99,5 99,5 99,5 99,5 nõuetele vastavat joogivett, % Vähenemise muutus Vähenemise Vähenemise Vähenemise Vähenemise Välisõhu saasteainete aastal 2022: muutus: muutus: muutus: muutus: heitkoguste vähenemine SO2 80,8; SO2 32; NOx 18; SO2 32; NOx 18; SO2 32; NOx 18; SO2 32; NOx 18; võrreldes aastaga 2005, NOx 48,7; LOÜ 10; PM2,5 LOÜ 10; PM2,5 LOÜ 10; PM2,5 LOÜ 10; PM2,5 % LOÜ 26,6; 15; NH3 1. 15; NH3 1. 15; NH3 1. 15; NH3 1. PM2,5 40,4; NH3 3,5. 5  Ohtlike jäätmete %-punkt %-punkt %-punkt taaskasutuse osakaal %-punkt suurem suurem suurem ohtlike jäätmete 24 suurem 2026 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta kogumassist, % (v.a aasta väärtusest väärtusest väärtusest väärtusest põlevkivijäätmed) Olmejäätmete ringlussevõtu osakaal 30,3 48 55 55 55 olmejäätmete kogumassist, % Ringleva materjali määr 16 18 19 20 21 Tabel 1. Programmi eelarve 2023 Eelarve kulude jaotus1 kinnitatud 2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve eelarve Keskkonnakaitse ja - -166 685 587 -154 209 029 -148 929 856 -156 208 721 Programm kasutuse programm -71 807 418 -68 167 753 -66 270 605 -56 547 060 Kliimaeesmärkide Meede elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Kliimamuutuste -58 074 114 -54 860 184 -53 389 105 -44 905 590 Programmi leevendamine ja tegevus kliimamuutustega kohanemine Programmi Õhukvaliteedi -12 103 008 -11 786 074 -11 398 878 -10 219 396 tegevus parendamine Programmi Kiirgusohutuse -1 630 296 -1 521 496 -1 482 621 -1 422 074 tegevus tagamine Ringmajanduse -27 305 897 -20 932 248 -20 077 456 -36 759 802 Meede korraldamine Ressursitõhususe ja -12 532 248 -7 013 521 -3 090 864 -2 796 408 Programmi ökoinnovatsiooni tegevus edendamine Keskkonnamõju -2 774 662 -2 746 200 -1 630 723 -1 062 884 Programmi hindamise ja selle tegevus maandamise tagamine Tööstusheite- ja -2 890 330 -2 603 650 -2 450 007 -2 264 371 Programmi kemikaalipoliitika tegevus kujundamine Programmi Jäätmemajanduse -7 077 515 -6 558 650 -10 961 863 -28 761 704 tegevus korraldamine Maapõueressursside -2 031 142 -2 010 227 -1 943 999 -1 874 434 Programmi kasutamise ja kaitse tegevus korraldamine Merekeskkonna ja vee -18 970 895 -14 534 685 -14 580 786 -13 195 336 Meede kaitse ning kasutus Programmi Merekeskkonna kaitse -3 012 180 -3 088 893 -3 120 998 -3 061 138 tegevus suunamine 1 Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud. 6  Vee säästliku -15 958 715 -11 445 792 -11 459 788 -10 134 199 Programmi kasutamise ja kaitse tegevus tagamine Eluslooduse kaitse ja -30 981 185 -32 630 687 -30 695 224 -32 517 175 Meede kasutus Programmi Elurikkuse kaitse -17 493 431 -18 964 310 -17 071 056 -18 938 320 tegevus tagamine Programmi Metsanduse arengu -13 487 754 -13 666 377 -13 624 168 -13 578 855 tegevus suunamine -4 885 399 -4 776 591 -4 768 304 -4 752 496 Meede Ilmainfo tagamine Ilmaandmete, - -4 885 399 -4 776 591 -4 768 304 -4 752 496 Programmi prognooside ja - tegevus hoiatuste tagamine -12 734 793 -13 167 065 -12 537 481 -12 436 851 Toetavad programmi Meede tegevused Keskkonnateadlikkuse -6 956 017 -7 458 810 -7 117 293 -7 051 483 Programmi ja -hariduse arengu tegevus suunamine Kesksed IT-teenused -5 778 776 -5 708 255 -5 420 188 -5 385 369 Programmi teistele tegevus valitsemisaladele 4. Hetkeolukorra analüüs Keskkonna tulemusvaldkonna puhul on tegemist mitmekesise ja kompleksse tulemusvaldkonnaga, mis hõlmab mitmeid alavaldkondi nagu kliima ja rohereform, ringmajandus, välisõhu kaitse, müra, kiirgusohutus, merekeskkond, vee kaitse ja kasutus, elurikkus, keskkonna- ja looduskaitse, metsandus, jahindus, mullakaitse, ilmainfo, keskkonnaharidus ja -teadlikkus jt. Keskkonna tulemusvaldkonna arengut ja keskkonnapoliitikat, mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe2, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete 2 Viide roheleppega seotud infole - ec.europa.eu/info/strategy/priorities–2019–2024/european-green-deal_et 7 võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. 2023. aasta suvel võttis Euroopa Parlament positsiooni Euroopa Komisjoni algatuse, looduse taastamise määruse3 kohta, mille eesmärk on taastada liikmesriikide kahjustatud ökosüsteemid. Määruse kohaselt peavad 2030. aastaks keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus mh ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist. Seega on Kliimaministeeriumi lähikümnendi fookuses senisest veelgi teravamalt elurikkuse kaitse ning määrusega seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmine. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel saab olulise kaaluga olema alanud kliimaseaduse välja töötamine. Kliimaseadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside tagamine. Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivitusid küll keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021–2027 struktuuritoetuste meetmed, kuid kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate kriitiliseks väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutliku rahastamine. Oleme keskkonnavaldkonnas jõudnud etappi, kus paljud tegevused, eriti kõigi varasemate kahjustatud alade taastamine ja pärandmõjude likvideerimine, tuleb lõpuni viia. Samal ajal tuleb tegeleda uute majandustegevusega paratamatult kaasnevate keskkonnahäiringutega ning tagada, et keskkonnakasutus oleks õiglaselt reguleeritud ja hinnastatud. Kõik need kohustused kokku nõuavad olulisi ressursse. Ressursside puudusel oleme piiratud tegelema vaid kõige kriitilisemate, aga tervikvaates üksikute tegevustega. Jõulisemalt tuleb liikuda „saastaja maksab“ printsiibi rakendamisele. Algatame diskussiooni selle üle, kas praegune keskkonnakasutaja/saastaja maksab süsteem on õiglane ja keskkonnaeesmärkide elluviimist toetavalt üles ehitatud. Esimene samm selleks oleks saastetasude osas nende ülesande taastamine, et need läheksid kasutusse saastuse vähendamise, looduse taastamise ja kaitse ning rohe- ja õiglase ülemineku tagamiseks. Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega. Käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnakaitselubade menetlustele peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused viiakse läbi oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud ulatuslikult REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi. 3 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9–2023-0277_EN.html 8 Kliimapoliitika, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Kliimapoliitika eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemise suunamine. ELi ühine eesmärk on 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidu üleselt kliimaneutraalsus. Riigikogu kiitis 12. mail 2021 heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ning vahe-eesmärgiks seati KHG netoheite vähendamine 8000 kt CO2 ekvivalendini aastaks 2035. Riigikogu poolt 8. veebruaril 2023 ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada KHGde heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks KHGde netoheide nullini. 2023. aasta alguses jõudsid lõpusirgele enamus 2021. aastal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud poliitikameetmete paketi "Eesmärk 55" õigusaktide läbirääkimised. Nii Euroopa Parlamendi kui nõukogu poolt said heakskiidu enamus õigusakte, mis seavad heite vähendamise eesmärgid või toetavad kestlikuma ja puhtamale majandusele üleminekut. Vastu võeti kliima, energeetika, transpordi, tööstuse, hoonete ja maakasutuse valdkondasid puudutavad õigusaktid või nende muudatused. Eesti KHGde koguheide oli 2021. aastal ligikaudu 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis on 57,3% võrra vähem kui 1990. aastal. 2023. aastal valminud KHGde prognoosi aastani 2050 kohaselt on Eestis tarvis „Eesti 2035“ KHGde vähendamise eesmärkide ning „Eesmärk 55“ paketiga seatud riiklike kohustuste täitmiseks rakendada lisameetmeid. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjuga arvestamine ja nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste langetamist, mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus. Kliimapoliitika fookus lähiaastatel on luua kliimaalane õigusraamistik, milles on kokkulepitud nii kliimamuutustega leevendamise kui ka kohanemise eesmärgid ning pandud paika peamised põhimõtted ja tegevused nende eesmärkideni jõudmiseks. 2024. aastal koostatakse kliimaseaduse eelnõu, millega seatakse õiguslikult siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid peamistele sektoritele. Kliimaseadus plaanitakse vastu võtta 2025. aasta alguseks. Lisaks juba planeeritud kliimamõju leevendusmeetmetele tuleb kavandada ja rakendada täiendavaid meetmeid eelkõige heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes (nt transport) ja maakasutuse sektorites. Samuti on oluline parendada kasvuhoonegaaside andmete seire, inventuuri ja aruandluse ning meetmete kliimamõju hindamise süsteemi. Vabatahtliku süsinikuturu riikliku raamistiku loomisega aitame kaasa lisarahastuse suunamisele tegevustele, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Välisõhukvaliteedi osas on Eestile aastateks 2020 ja 2030 seatud teatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused, need on: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on Keskkonnaministeerium 9 koostanud teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Eesti täitis aastal 2021 Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020–2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Enimlevinud fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaasid) kasutus maailmas tõuseb kiiresti – 10-12% aastas (F-gaaside heitkogused moodustavad 2,5% ELi KHGde koguheitest). Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemise ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski kahe reaktorsektsiooni likvideerimine, lõppladustuspaiga rajamisega seotud tegevused, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika programmiga alustamine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine. Ringmajanduse korraldamine Ringmajanduspoliitika fookus on kestlikul ressursside kasutamisel, tarbimise ja tootmise edendamisel, ressursitõhususe suurendamisel ning tervikliku keskkonnamõju vähendamisel. Ringmajanduse arendamisel on peamine väljakutse, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Ka omavalitsuste tegevus ei ole olnud piisav, sest omavalitsustes on ressursside puudus nii inimeste kui ka finantsvahendite osas aga ka tagasihoidlik teadlikkus ringmajanduse võimalustest. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahenduste prioritiseerimine ning positiivne trend ettevõtluses aina enam ringmajanduse põhimõtteid juurutada, kuna see on ka kohalikku konkurentsivõimet tugevdav. Lähiaastate fookuseks ringmajanduse arendamisel on ringmajanduse tegevuskava kokkuleppimine, et majanduse arendamisel lähtutaks põhimõttest, et kogu ringlusesse toodud ressurssi peab kasutama nutikalt ja vajaduspõhiselt võimalikult suure ühiskondliku, sotsiaalse ja majandusliku väärtusega. Seejuures on oluline sekundaarse materjali turunõudluse kasvatamine ning korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine, sh kohalikul tasandil. Ringmajanduse edendamisel on oluliseks osaks jäätmekäitluse tõhus korraldamine. Eesti jäätmekäitluse tugevustena saab välja tuua, et kõigis kohaliku omavalitsuse üksustes (KOV) on korraldatud jäätmevedu, millega on liitunud valdav osa elanikest. Samuti on olemas 10 nõuetekohane jäätmekäitlustaristu, toimiv pandipakendisüsteem, toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv tootjavastutuse süsteem. Valdkonna seniseks kitsaskohaks on suurenenud jäätmeteke ning madal olmejäätmete liigiti kogumise tase, samuti jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. Kitsaskohtade lahendamiseks on vajalik jõuda jäätmehierarhiat tervikuna rakendava jäätmekäitluseni, arendada üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ning ringlussevõtu võimekus. Peamiseks väljakutseks on jäätmete liigiti kogumise tagamine, milleks on vaja leida õiged stiimulid, tõsta teadlikkust ning võimendada koostööd riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel. 2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud analüüsi põhjal on välja töötatud jäätme-, pakendi- jt seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on reformida olmejäätmete valdkonda nii, et suudaksime saavutada kokkulepitud ringlussevõtu määrad. Samuti on kinnitatud riigi jäätmekava 2023–2028, millega pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Käitlusvõimekuste suurendamiseks ning ringmajandustehnoloogiate sh digilahenduste laialdasemaks kasutamiseks suunatakse EL struktuurivahendeid ka edaspidi jäätme- ja ringmajandusse. Eestis on jätkuvalt üheks suuremaks siseriiklikuks kitsaskohaks madal ressursitõhusus. Lähiaastatel jätkatakse ressursitõhususe tõstmise toetusmeedet töötlevas tööstuses, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Tööstusettevõtetele jagatud investeeringud on näidanud meetme edukust ja aidanud seda sektorit muuta ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, seetõttu plaanime sellega jätkata ning kavandame seda meedet laiendada ka teenindussektorile. Lisaks soovime mitmekesistada ja parandada kohalike ressursside väärindamist ning ringset kasutust. Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna- juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Oluline on avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Samuti arendatakse edasi ka teiste keskkonnameetmete kasutamist, nagu ökomärgised ja keskkonnajuhtimissüsteemid. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus. Selleks on käimas projekt "Keskkonnakaitseluba 3.0", samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Eesti vajab arengupotentsiaali realiseerimiseks tulevikukindlaid tööstusharusid, mis vajavad erinevaid maapõueressursse ja toormeid. Rohereformi eesmärgid tähendavad mitmete toorainete nõudluse olulist kasvu ja vajadust tagada nendega varustatus kogu tarneahela ulatuses. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks uurida, väärindada ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust loovalt ja säästlikult. Lähtuvalt ehitusmaavara nõudluse suurenemisest seoses suurte 11 taristuobjektidega on lähiaastatel fookuses mõjutatud maakondade maavarade teemaplaneeringute läbiviimine. Samuti kaevandatud alade korrastamise ja kuivendatud turbaalade veerežiimi taastamise arendamine, sh maapõueseaduse muutmine, mille käigus töötatakse välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained, suur kalapüügikoormus ning laevade poolt tekitatud reostus. Nagu Läänemeri tervikuna, on ka kogu Eesti mereala eutrofeerunud, mis mõjutab tugevalt ka muid mereökosüsteemi komponente. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mereelustiku ja -elupaikade säilimine. Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks. Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, veealuse müraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mereelustiku kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada nende kaitserežiime, et saavutada merekeskkonna hea seisund, täita Helcomi Läänemere tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla (sh 10% range kaitse alla). Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega, kui võetakse vastu EL looduse taastamise määrus. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata4. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2022.a andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 83%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3–5%). Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori 4 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020) ja põhjaveekogumitest 74% (2020) on heas seisundis. 12 jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee- ettevõtete regionaliseerimise soodustamine, samuti haja-asustusega piirkondade reoveekäitluse investeeringute toetamiseks, sh elanikkonna vee- ja reoveetaristuga liitumiseks vajalike vahendite leidmine. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Eluslooduse kaitse ja kasutus Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärgiks on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%5 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 12,2% maismaapindalast. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on ka võõrliikide laienev levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks vajalike infosüsteemide arendamine, elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja kavandatud tegevuste elluviimine, sh ohustatud elupaikade inventeerimine ja vajadusel nende seisundi parandamine ning taastamismeetmete rakendamine. Kesksel kohal on ka siin looduskaitseks vajalike ressursside leidmine. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliima ja elurikkuse eesmärke. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Metsade kasutus on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nende mõjuga kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning 5 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com) 13 metsaökosüsteemide soodsa seisundi. Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusest ning kvaliteetsed ja avalikustatud andmed suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse. 2024. aastal esitatakse Riigikogule uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Metsa vääriselupaikade kaitseks viiakse läbi üle-eestiline inventuur ning vabatahtliku kaitse eesmärgil sõlmitakse erametsaomanikega lepinguid. Järgmiste aastate peamiseks fookuseks on töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõjust süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise suurendamine ning raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise süsteemi väljatöötamine. Ilmainfo tagamine Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks on nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Lähiaastate fookuseks on avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamisega seotud süsteemide edasine arendamine. Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine, keskkonnainfo Tagamaks ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetaks elurikkuse säilitamist, ökosüsteemi teenuste hoidmist ja aitaks leevendada kliimamuutusi, on pidevalt vajalik tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega. Rohereformi ja kliimapoliitika elluviimisel on väga oluline kujundada Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et nad oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele. Seejuures on võrdselt oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus kestlikke otsuseid ja valikuid. Oluline on arendada tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. aastal 41,6%), ei kinnita seda hinnangut inimeste tegelik käitumine. Suur osa elanikest väärtustab puhast ja looduslikult mitmekesist elukeskkonda ning teab, kuidas elada keskkonda säästvalt. Samas ei rakendu see igapäevases tegevuses oskuste ja võimaluste vähesuse tõttu6. Selleks on vaja pidevalt tegeleda kõigi elanikkonna gruppide keskkonnateadlikkuse suurendamisega ning samas toetada tegevusi, teenuseid ja tooteid, mis soodustavad keskkonnateadlike käitumisharjumuste kujunemist. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamiseks valmis 2018. aasta sügisel 6 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022 - https://kliimaministeerium.ee/media/8063/download 14 Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös tegevuskava, mille elluviimist hinnati aastal 2022 ning selle põhjal uuendati tegevuskava perioodiks 2023–20257. Olulisteks prioriteetideks, mis tagaksid valdkonna tõhusama toimimise ja arengu on: 1) keskkonna ja kliimateadlikkuse kompetentsikeskuse loomine; 2) keskkonnahariduse võrgustiku toimimismudeli, sh rahastamismudeli reform ja kvaliteedisüsteemi arendamine; 3) keskkonnahariduse riikliku (koolitus- ja arendus)programmi rakendamine. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonnainfo saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire. Selleks tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud keskkonnaportaal. 5. Programmi olulised tegevused aastatel 2024–2027 Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus • Kliimaseaduse väljatöötamine ja rakendamine. • Taastuvenergia ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ja koordineerimine. • Kliimapoliitika rakendamise ning kasvuhoonegaaside andmete aruandlus (EL, ÜRO). • Kasvuhoonegaaside inventuuri ja prognooside arendusprojektide kavandamine ja elluviimise koordineerimine. • ÜF rahastatud meetme elluviimine KOVide kliima- ja energiakavade koostamiseks ja meetmete rakendamiseks. • Organisatsioonide kasvuhoonegaaside jalajälje mudeli rakendamise koordineerimine ning riigiasutuste keskkonna ja KHG jalajälje hindamine. • LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ juhtimine. • Kohanemise digilahenduste väljatöötamine. • Kuivendatud turbaalade viimine kasvuhoonegaaside netosidujaks. • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 rakendamine ja uuendamine õhukvaliteedi parandamiseks. • Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meetme „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ elluviimine. • Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" elluviimine. • Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine. • Tuumaenergia kasutusele võtmise võimaluste analüüsimine ning (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika programmiga alustamine. • Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine. 7 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava– 2023–2025 15 • Rohereformi tegevusplaani elluviimine. Meede 2. Ringmajanduse korraldamine • Tootjate ja tarbijate võimekuse suurendamine kestliku tootepoliitika suunas, sh majanduslik raamistik, ressursitõhusus, ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid. • Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslik rakendamine avalikus sektoris. • Kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamine keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis. • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KMH/KSH) menetluste efektiivsuse suurendamine ja kvaliteedi tõstmine, sh KMH digipöörde elluviimine. • Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamine nii, et maksupoliitikaga oleks soositud ringmajandus ja ressursside taaskasutust ja maksustatud pakendite ja plasti kasutamine. • Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkide täitmine ja jäätmekäitlussüsteemi arendamine vastavalt olmejäätmete reformile. • Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine (altkaevandatud alad, karjäärid ja kuivendamisest rikutud veerežiimiga turbaalad) sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine ja toetusmeetmete rakendamine ja elluviimine (ÕÜF ja SF TAT meetmete raames teostatavad projektid). Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine. Uue maavarade kasutamise regulatsiooni väljatöötamine (2024–2027). • SF perioodi 2021-2027 ringmajanduse meetmete rakendamine. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus • Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023-2028), mereala seisundihinnangu ajakohastamine (2024) ning merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. • Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks. • Merekeskkonnakaitse reformi läbiviimine, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. • Kestliku sinimajanduse arendamine. • Reostustõrje ja mereuuringute võimekuse tagamine ning suurendamine, sh uue multifunktsionaalse laeva kasutusele võtmisega. • Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed). • Positiivse rahastusotsuse korral Lääne-Eesti vesikonnas Life strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP for Water ellu viimine, selle raames Lääne-Eesti vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalike meetmete rakendamine kuni 2033. aastani. Lisaks üle-Eestiliselt veemajanduskavade koostamise, rakendamise, seire jms tõhustamine. Projekti kestus on 2024–2033 ning kogumaksumus ligikaudu 27,8 miljonit eurot. 16 • LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. • Sademevee kombineeritud lahenduste meetme väljatöötamine ja rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022–2027). • Üleujutuse riskide leevendamiseks 2022–2027 maandamiskavade rakendamine ja kolmanda tsükli üleujutusega seotud riskide hinnangu, üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskide kaartide ning maandamiskavade ajakohastamine (2024–2027). • Veeteenuse reformi strateegilise teekaardi koostamine, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. • Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021–2024 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks ja uue perioodi 2025–2028 kava väljatöötamine 2025. aasta lõpuks. • Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tagamine optimeerimaks veekäitluse kulusid ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele. • 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi. • Vee taaskasutuse poliitika välja töötamine, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega. • Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. • Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse valdkonna õigusliku raami ajakohastamine, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus • Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole (2024–2027). • Panustatakse EL elurikkuse strateegia eesmärki, kaitsta ELis vähemalt 30% maismaast ja 30% merest ning tagades range kaitse vähemalt 10% maismaast ja 10% merest (2024-2027). • Loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine, range kaitse alla võtmine ja seiramine. Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele (2024–2027). • Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja süsteemse ülevaate tagamine siinsete liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Selleks kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi, rakendusuuringuid (2024–2027). • Uuendame ja arendame IT-teenuseid, andmestikke ja rakendusi looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks (2024–2027). 17 • Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus ja toetuste süsteemi ajakohastamine (2024–2027). • Kaitstavate liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi tõhustamine 2024–2027. • LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln. • Kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi uuendamine (2024–2027). • Märgade ja kuivade metsade kavade koostamine, pärandniitude ja kaitstavate soode tegevuskavade uuendamine, liigitegevuskavade ja kaitsekorralduskavade koostamine ja uuendamine (2024–2027). • Metsaelupaikade tegevuskava koostamine (valmib 2024. a lõpuks). • Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine (2024–2027). • Koostatakse metsandusega seotud andmete digitaliseerimise analüüs (2024). • Arendatakse kaugseire võimalusi ja uuritakse metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele (2024–2027). • Puidust referentshoone (loodusmaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist. • Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuete rakendamine (2024–2027). • Töötatakse välja raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutamise kontseptsioon (2024). • Mullakaitse poliitika väljatöötamine ja rakendamine (2024–2030). Meede 5. Ilmainfo tagamine • Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine, sh süsteemide ja teavituskanalite (nt ilmaäpp ILM+) arendamine. • Avalikkusele meteoroloogiteabe, mis on avaandmete direktiivi alusel väärtuslike andmete kategoorias, vabalt kättesaadavaks tegemine. • Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine keskkonnaportaali kaudu. • Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames). • Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames). • Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames) • Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames). • Lennumeteoroloogia vaatlus (sh tehnika) ja prognoosteenuse arendamine/kaasajastamine. 18 Meede 6. Toetavad programmi tegevused • Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 elluviimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sh riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi kavandamine ja elluviimine. • Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi valmimine, sh uue püsiekspositsiooni loomine ning loodusteaduslike kogude kolimine nõuetekohastesse hoidlatesse. • Keskkonna- ja kliimateadlikkuse kompetentsikeskuse loomine ning keskkonnahariduse võrgustiku toimimismudeli reformimine. • Rohereformi toetavate koolitusprogrammide sh kõrgemad keskkonna- ja kliimakursused, riigiametnike e-kursus jm korraldamine. • Teaduspõhise, ajakohase ja tähendusliku keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine erinevatele sihtgruppidele sh Keskkonnaportaali arendamine. • Toimiva seirevõrgu tagamine, et omada infot keskkonnaseisundist ja surveteguritest, mille põhjal on võimalik kujundada tõhusat faktipõhist keskkonnapoliitikat. 6. Meetmed ja tegevused Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus Meetme eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste mõju on leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud. Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: kliimamuutuste leevendamine ja Meetme kirjeldus: kliimamuutustega kohanemine, õhukvaliteedi parendamine, kiirgusohutuse tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Kliimariske teadvustavate ja 47 vastavaid meetmeid võtnud > 60 70 (2021) inimeste osakaal, % välisõhu Välisõhu kvaliteedi tase ei kvaliteedi jah Jah jah jah ületa piirnorme piirnormid on täidetud Kiirgusallikatega seotud 0 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8 intsidentide arv aastas 19  Poliitika kujundamisel ja õigusloomes on arvestatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri 2019.a IRRS- Jätkati 2019.a IRRS- 2019.a IRRS- 2019.a IRRS- (IAEA) kiirgusohutuse follow up ja ettepanekute follow up ja follow up ja follow up ja standarditega, kiirgusohutuse ARTEMIS plaanikohast ARTEMIS ARTEMIS ARTEMIS raamistiku hindamise IRRS ettepanekud rakendamist ettepanekud on ettepanekud on ettepanekud on auditi ja radioaktiivsete on rakendatud rakendatud rakendatud jäätmete käitlemise riiklikku rakendatud korralduse ja dekomissioneerimise auditi ARTEMIS ettepanekutega Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Tegevuse eesmärk: Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud. Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuetega. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas. Töötatakse välja ning rakendatakse meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning sidumise suurendamiseks. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, Tegevuse kirjeldus: tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, kogutakse ja esitatakse kasvuhoonegaaside andmeid ning kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse F-gaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse Jah jah Jah jah jah ühikutega kauplemise süsteemid on rakendatud Korraldatud infopäevade ja 0 2 2 2 2 seminaride arv F-gaaside heitkoguste Algkogus vähenemine võrreldes 2020 179,92 kt CO2 17% 21% 25% 30% aastaga, % ekv Kliimariske teadvustavate ja 47 vastavaid meetmeid võtnud > 60 70 (2021) inimeste osakaal, % 20 Olukorra lühianalüüs Eesti kliimapoliitikat mõjutavad kokkulepped nii globaalselt ÜRO tasandil kui Euroopa Liidus. Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega, mille põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks leevendamise eesmärgile sätestab Pariisi kokkuleppe artikkel 7 üleilmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi (global goal of adaptation), mille kohaselt tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks ning suurendada arengumaadele antavat toetust kliimamuutustega kohanemiseks. Lisaks on ÜRO kliimaläbirääkimisel osapooled vastu võtnud mitmeid olulisi otsuseid ja suunavaid kokkuleppeid (nt Glasgow kliimapakt) ning sektoriaalseid deklaratsioone (Eesti on liitunud ülemaailmse metaanideklaratsiooni, kivisöest loobumise liidu ning metsa ja maakasutuse deklaratsiooniga), mille rakendamine annab eeldused globaalse keskmise temperatuuritõusu pidurdamiseks ja 1,5°C poole püüdlemiseks. Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses8, mis jõustus 2021. aasta juunis. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks koostasid KeM ja MKM koostöös 2019. aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava (REKK), milles lepiti kokku riigi pikaajalised tegevused9. REKKi eduaruanne esitati Komisjonile 2023. aasta kevadel. 10. augustil 2023 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Komisjonile esitamiseks Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versiooni kavandi ja ajakohastatud Eesti riiklik energia- ja kliimakava esitatakse Euroopa Komisjonile 2024. aasta suvel. Riigikogu kiitis 12. mail 2021 heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2 ekvivalenti. 8.02.2023 Riigikogu poolt ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 2021. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide10 ligikaudu 15,6 t CO2 ekvivalenti, mis on 57,3% võrra vähem kui 1990. aastal. Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG netoheide ligi 12,7 miljonit t CO2 ekv. 2023. aastal valminud kasvuhoonegaaside 2050 aastani prognoosi kohaselt on Eestis tarvis „Eesti 2035“ kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks ja EL määrustega võetud kohustuste täitmiseks rakendada lisameetmeid. 2021.a avaldas Euroopa komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Eesmärk 55“ pakett). Ettepanekute kohaselt jõustuksid erinevad õigusaktid (või nende 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/19999 (Euroopa Kliimamäärus): https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1119&from=EN 9 REKK lähtub muuhulgas Riigikogus 2017. aastal vastu võetud ning 2023. aastal muudetud arengudokumendist „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani- 2050). 10 Kasvuhoonegaaside koguheide hõlmab kõikide sektorite netoheidet, sh LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) sektorit. 21 muudatused) vahemikul 2023–2026. „Eesmärk 55“ paketiga tugevdatakse kaheksat kehtivat õigusakti ja esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta kevadel saavutati kokkulepped mitme “Eesmärk 55” õigusakti osas. Euroopa Liidu KHGde lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) on Euroopa Liidu ülese eesmärgina seatud vähendada koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga. Eesmärk on seatud ELi HKSi kuuluvate sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei ole. Turg reguleerib heite vähendamist läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute koguse järk-järgulise vähendamise. Eesti ELi HKSi sektorite kasvuhoonegaaside heide on 2022. aasta andmete kohaselt vähenenud ligi 33% võrreldes süsteemi algusaastaga 2005. Aastal 2021algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem, mis omakorda jaguneb kaheks nö eraldusperioodiks (2021–2025 ja 2026–2030). Uue kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb enampakkumistulu kasutada 2024. aastast 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. Samuti laieneb ELi HKS alates 2024. aastast ka meretranspordile. 2027. aastal luuakse lisaks ka uus ELi HKS maanteetranspordi ja hoonetesektorile. Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse sektorites. Jõupingutuste jagamise määrus katab neid valdkondi, mis EL HKSi alt välja jäävad (transport, jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja hooned). Eestil tuleb uue kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks 2030 KHG heidet vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Arvestades kasvuhoonegaaside heitkoguste ning neid mõjutavate meetmete kohta koostatud prognoose ja trende, saab selle eesmärgi saavutamine olema suur väljakutse. Tagada pole vaja mitte üksnes prognoosides kajastuvate meetmete elluviimine selliselt, et oodatav mõju oleks tagatud, vaid vajalik on uute meetmete rakendamine ning olemasolevate meetmete laiendamine, mis peavad kajastuma erinevates riigi strateegilistes arengudokumentides. Vastavalt määrusele on võimalik kasutada teatavaid paindlikkusi näiteks katta kohustust LULUCF sektoris tekkivat sidumise ülejäägiga teatud ulatuses või kanda eelmise aasta ülejääk järgmise aasta kohustuse täitmiseks. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab riik puudujäägi ostma mõnelt teiselt EL-i liikmesriigilt. Lisaks kehtib maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele uue kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab aastatel 2021–2025 tagama nn no-debit reegli täitmise, ehk sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud samaväärse sidumisega. Aastateks 2026–2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks 2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist 434 kt CO2 ekv võrra. Sektori sidumiskohustus suureneb märkimisväärselt ning sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjudega arvestamine ja nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste tegemist, mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus. Kohanemise eesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Seetõttu on oluline tagada hea koostöö 22 ja infovahetus ning kõigi asjakohaste valdkondade eesmärkide ja indikaatorite sidusus kliimaeesmärkidega. Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene ülevaade. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Näiteks 2021. aasta kasvuhoonegaaside prognooside tegemisel tuvastati 66 kliimameedet, kuid vaid kolmandiku tuvastatud meetmete mõju sai arvuliselt hinnata, mis mõjutab omakorda Eesti KHGde prognooside täpsust. Sarnased probleemid esinevad ka kohanemise meetmete hindamisel. Olukorra parandamiseks on vaja jätkata inventuuri ja aruandluse parandamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendada teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. Samuti vajab ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamine riiklikku raamistikku, tagamaks läbipaistvus, rohepesu vältimine ning teiste säästva arengu eesmärkide toetamine. Täiendavalt panustatakse taksonoomia määruse ülevõtmisse läbi ettevõtete võimekuse tõstmise ning aruandluseks vajalike andmete koondamise ja kättesaadavaks tegemise. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti - 10-12% aastas. Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. Praegu moodustavad F-gaaside heitkogused 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid erinevalt teistest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, olid F-gaaside heitkogused 1990–2014 vahemikus kahekordistunud. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemisega ning kliimaeesmärkide saavutamisega, et suudaksime kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. F-gaaside kiire vähendamise tõttu toimub Euroopa Liidu turul F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. 2018. aastal moodustasid Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid hinnanguliselt 20% kogu Euroopa Liidu F-gaaside legaalsest turust. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Kliimaseaduse väljatöötamine • Sätestatud on põhimõtted, vahe- eesmärgid ja vastutajad 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel. • Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku • Kliimavaldkonna analüüsid ja inventuuri ja prognooside koostamine prognoosid on tehtud, ning aruandluse esitamine Euroopa kasvuhoonegaaside andmed ning Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste kliimaaruanded koostatud ja esitatud. raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri ja aruandluse parandamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG 23  inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. • Jätkub ELi HKSi lubatud heitkoguse • Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu kasutamine, ühikutega kauplemise süsteemid on et anda Eesti panus rahvusvahelisse ajakohased ja toimivad. kliimapoliitika koostöösse, üleujutusriskide maandamiseks, et suurendada Eesti valmisolekut üleujutuseks, vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks, biokütuste ning kasvuhoonegaaside aruandluse parandamiseks ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks ning kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks pilootprojektides (sh kliimamuutuste kohanemise tegevuste elluviimine, teadlikkuse tõstmine, kliimamuutuste mõju uuringute läbiviimine, rohetehnoloogiate arengu soodustamine jms). • Ettevõtete kliimaeesmärkidesse • Vabatahtliku süsinikuturu toimimise panustamise soodustamiseks läbipaistvust ja õigusselgust toetamiseks vabatahtliku süsinikuturu riikliku ja ELi vajalikud tegevused on ellu viidud. raamistiku põhiste tegevuste elluviimine. • Euroopa Majanduspiirkonna perioodi • EMPi programmist toetatavad KOVide 2014–2021 finantsmehhanismi kliima ja energiakavade tegevuste kliimaprogrammi „Kliimamuutuse projektid lõppevad 2024. a kevadeks, leevendamine ja nendega kohanemine“ samuti valmivad TÜ, EMÜ ja TLÜ elluviimine. koostatud kliimaalased õppematerjalid erinevatele kooliastmetele, on läbiviidud kliimateadlikkust suurendavad koolitused õpetajatele. • Taastuvenergia ja rohetehnoloogiate • Vesiniku teekaardi ajakohastamine; kasutuselevõtu edendamine ja biogaasi teekaardi koostamise koordineerimine. koordineerimine ja ajakohastamine. • Heitkogustega kauplemissüsteemide • Heitkogustega kauplemissüsteemid ja ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ja nende muudatused on siseriiklikku nende rakendamine. õigusesse üle võetud ja rakendunud. • KOHAKi tegevuskava rakendamine. • KOHAKi tegevuskava meetmed on rakendamisel. 24 • Osoonikihti kahandavate ainete ja • Osoonikihti kahandavad ained ja fgaasid fgaaside on käitlemine ja järelevalve on käideldud ja järelevalve teostatud, on teostamine. tagatud võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. On vähenenud fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik kaubandus ning järelevalvet nende gaaside üle on tõhustatud. • Täiendavate kliimamõju vähendavate • Tagatud on jooksev ülevaade meetmete kaardistamine, KHG heite kliimameetmete rakendamise seisust, vähendamise potentsiaali analüüs ja nende mõjust ning võimalikest meetmete rakendamine täiendavatest meetmetest koos KHG kasvuhoonegaaside heitkoguste heite vähendamise potentsiaaliga ning vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside sellega on arvestatud RES, CO2 ning uue lubatud heitkoguse ühikutega perioodi välisvahendite planeerimise kauplemise süsteemi välistes sektorites protsessides. ning tugevam integreerimine RES (sh kliimarahade jaotamise) protsessi • Uue perioodi struktuurivahendite • Meetmed on rakendatud. rakendamise toetuse andmise tingimuste välja töötamine ja elluviimine. Aastatel 2024–2027 on plaanitud toetada: o kliimateadlikkuse suurendamist; o KOV kliima- ja energiakavade koostamist ja elluviimist; o üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist; kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist; o meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist; o linnade rohestamise kavade koostamist ja elluviimist; o märgalade, järvede, jõgede, sh mitte heas seisundis veekogude taastamist. o sadamate akvatooriumi kaitse o teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine • Riikliku rohereformi tegevuskava raames • Metoodika on välja töötatud ning riigi sektorile ühtse keskkonna- ja valitsemisalade jalajäljed on hinnatud. kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhise koostamine ning piloothindamise läbiviimine. 25 • Riikliku energia ja kliimakava (REKK) • Ajakohastatud REKK on esitatud. eduaruande (tähtaeg 15.03.2023) ja ajakohastatud REKKi (tähtaeg 30.06.2024) koostamine koostöös seotud ministeeriumidega. • Rahvusvaheline koostöö ja Eesti • Eesti on rahvusvahelises kliimakoostöös seisukohtade esitamine rahvusvaheliste aktiivselt esindatud. lepete sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil 2024. aastal on COP29 ja eel-COP. Lisaks toimub koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine. • Projekti „Kliimamuutustega kohanemise • Projekti rakendatakse. tegevuste elluviimine Eestis“ juhtimine. • Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu • Vesiniku pilootprojektid on arendamine. rakendamisel. Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine Tegevuse eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud. Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, Tegevuse kirjeldus: teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube. Tegevuse 2024 2025 2026 2027 2022 (algtase) mõõdikud (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Rahvusvahelised ja EL Jah jah jah jah jah nõuded on täidetud Üle 45 dB öises müratasemes elanike - - - - Jah (138100 25%) arv Tallinnas ja Tartus (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) (ei mõõdeta) vähenenud <1% <1% <1% '<1% Mittevastavuste <1% mootorikütuste, <1% mootorikütuste, mootorikütuste, mootorikütuste, mootorikütuste, protsent võetud laevakütuste ja 9% <1% <1% <1% <1% kütuseproovide kütteõlide proovide laevakütuste ja laevakütuste ja laevakütuste ja laevakütuste ja arvust arvust <5% kütteõlide <5% kütteõlide <5% kütteõlide <5% kütteõlide proovide arvust proovide arvust proovide arvust proovide arvust Välisõhu kvaliteedi välisõhu kvaliteedi tase ei ületa jah jah jah jah piirnormid on täidetud piirnorme 26 Olukorra lühianalüüs Eestile on aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on KeM koostanud teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Võrdluses 2019. aastaga on peamiste saasteainete (v.a ammoniaak ja lenduvad orgaanilised ühendid) heitkogused vähenenud seoses kõrgel püsinud KHG lubatud heitkoguse ühiku turuhinnast tingitud elektri toodangu vähenemisega (-41%) ning tolmpõletuskateldest vähem saastavamate keevkihtkatelde tööaja osakaalu suurenemisega elektrijaamades. Eesti Energia hinnangul oli 2020. aasta toodangu languse taga ka COVID-19 pandeemiast tingitud väiksem energianõudlus, mida võimendas pehme talv ja Põhjamaade hüdroenergia rohkus rahvusvahelisel turul. Lisaks mõjutas lämmastikdioksiidi heidet klinkri tootmise lõpetamine Kundas ning uute sõidukite arvu ja kasutamise osakaalu järjepidev kasv. Keskkonnakaitseluba omavate käitiste 2021. aasta välisõhu saastamisega seotud tegevuste aastaaruannete esialgsete andmete põhjal elektrijaamade vääveldioksiidi heide küll 2020. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvas. Põhjuseks elektrituru olukord, mis tõi möödunud sügistalvel kaasa põlevkiviõli suurema kasutuse. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta. Eesti täitis aastal 2021 Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020–2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on 1% vähendamist, võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Keerulisem on see seetõttu, et esiteks oli 2005. aastal loomade arv väiksem ning teiseks ei ole loomakasvatussektoris valmisolekut rakendada meetmeid võrreldavas tempos näiteks energeetikasektoriga. Loomade arv on olnud lauges kasvus ning kasvu prognoositakse ka edaspidi. Kuigi järjepidevalt tehakse ka tehnoloogilisi uuendusi, siis küsimus on nende kiiruse piisavuses, et tasakaalustada loomade arvu kasvu. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurte põletusseadmes, mille osakaal on samuti järjepidevalt kasvanud. Samuti üha suuremast kemikaalide sh värvide, antifriiside ja jäätumisvastaste vedelike tootmise ja tarbimisest tingitud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kasv ehituses ja kodumajapidamistes. Nii kemikaalide kui väetiste kasutatud koguste osas on kahtlus, et need võivad sisaldada laoseise. Seetõttu vajavad Statistikaameti algandmed täiendavat analüüsi. Seda enam, et lähiaastatel on näha selliste tegevuste (biogaasi tootmine, kompostimine jne) osakaalu kasvu, mis mõjutavad lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidet. Viimastel aastatel on muutumatuna püsinud 27 lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal ehk keskkonnasõbralikemale kemikaalidele üleminek on peatunud. Ehitusmahtude tõus viimastel aastatel kajastub ka osakeste heites. Transpordi sektori heitkoguste vähenemist mõjutab jätkuvalt suurenev uute autode osakaal. Maagaasi turuhinna tõus, sügistalvine tuulevaegus ja lähiriikide elektrijaamade rikked tingisid 2021.a põlevkivi elektrijaamade toodangu ja sellest tuleneva vääveldioksiidi heitkoguste kasvu. Heitlik olukord, sh põlevkivi elektri nõudluse tõus, jätkus elektriturul ka 2022.a. Viimast kinnitavad ka keskkonnaluba omavate käitiste 2022.a välisõhu saastamisega aastaaruannete esialgsed andmed, mis näitavad põlevkivi kasutuse ja vääveldioksiidi heite kasvu. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine. Aastal 2023 on välja töötatud Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on Küta õigesti! (https://kliimaministeerium.ee/kutaoigesti) kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest. Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad veebilehel www.õhuseire.ee. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega pole Eestis olnud. Aastast 2023 on rakendamisel Euroopa Liidu perioodi 2021- 2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine". Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest, sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest, sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele. 2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus) müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise 28 planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste • „Teatavate õhusaasteainete vähendamise riikliku programmi heitkoguste vähendamise riikliku aastateks 2020–2030 rakendamine programm aastateks 2020–2030“ õhukvaliteedi parandamiseks. rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks. • Euroopa Liidu toetusmeetmete edukas • Euroopa Liidu toetusmeetmed on käivitamine ja rakendamine edukalt käivitatud ja rakendatud („Õhukvaliteedi seirevõrgustiku („Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“ ja “Elamute liitumine süsteemi loomine“ ja “Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“). põhineva kütteseadme uuendamine“). • Välisõhu saasteainete heitkoguste • On täiendatud välisõhu saasteainete inventuurimetoodikate täiendamine heitkoguste inventuurimetoodikad. • Avalikkuse teadlikkuse tõstmine müra- • On tehtud edusamme avalikkuse ja õhuvaldkonnas teadlikkuse tõstmiseks nii müra- kui ka õhuvaldkonnast, et tagada 2030. aastaks kavandatud null-saaste eesmärkide täitmine. • Kohtla-Järve piirkonna lõhnakavade • On ellu viidud Kohtla-Järve piirkonna elluviimine ning järeluuringu lõhnakavad ning teostatud järeluuring teostamine „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“ (KeA). • Projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ • On ellu viidud projekti raames õhusaastelubade süsteemi „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames uuenduse elluviimine õhusaastelubade süsteemi uuendus. Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine Tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu. Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning Tegevuse kirjeldus: kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. 29 Tegevuse 2026 2027 2022 (algtase) 2024 (sihttase) 2025 (sihttase) mõõdikud (sihttase) (sihttase) Kiirgusohutuse riikliku arengukava ja selle alamplaanide osaliselt jah jah jah jah eesmärgid on täidetud Vähendatud on elanikele kiirgusallikatest ja osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt radioaktiivsetest jäätmetest tulenevaid ohtusid Kiirgusallikatega seotud intsidentide 0 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8 arv aastas Poliitika kujundamisel ja õigusloomes on arvestatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentu uri (IAEA) kiirgusohutuse 2019.a IRRS- 2019.a IRRS- 2019.a IRRS- Jätkati 2019.a IRRS-follow up standarditega, follow up ja follow up ja follow up ja ettepanekute ja ARTEMIS kiirgusohutuse ARTEMIS ARTEMIS ARTEMIS plaanikohast ettepanekud on raamistiku hindamise ettepanekud on ettepanekud on ettepanekud on rakendamist rakendatud IRRS auditi ja rakendatud rakendatud rakendatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise riiklikku korralduse ja dekomissioneerimise auditi ARTEMIS ettepanekutega Olukorra lühianalüüs Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Kiirgusohutuse tagamisel on oluline ka Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine ELi ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessidest, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade alusel, olemas on kiirguseksperdi tunnustamise süsteem ning järjepidevalt teostatakse riiklikku järelevalvet. Samuti avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Aastal 2023 alustas Tööinspektsioon järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad), infomaterjalide koostamist ja 30 looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist. Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide minimeerimiseks lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja kiirgushädaolukorraks reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt korraldatakse ka hädaolukorrale reageerimise õppuseid. Keskkonnaamet pakub kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire, radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised, kiirgusohutushinnangute koostamine, inspekteerimine. Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsiooni dekomissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning võimaliku tuumaprogrammiga alustamise etapid). Hetkel puudub pikaajaline plaan vajalike ressursside tagamiseks, selle soovitava lahendusena on välja pakutud idee tagatisfondi loomisest, tuginedes sh teiste riikide näidetele. Oluliseks kitsaskohaks on ka ebapiisav koostöö ja vähene koordineeritus Sotsiaalministeeriumiga (meditsiinikiirituse kiirgusohutus- ja kvaliteedinõuded, meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatus, patsiendidooside optimeerimine patsiendi kaitse, järelevalve). Kliimaministeeriumi loomisega on alates 2023. aasta juulist radioaktiivsete jäätmete käitlemine (AS A.L.A.R.A) ning energeetikvaldkond Kliimaministeeriumi haldusalas. Üle tuleb vaadata lõppladustuspaiga rajamise edasiste protsesside juhtimine ning koostöö teiste ministeeriumite ja nende allasutustega. Kiirgusohutuse alane haridus- ja koolitussüsteem eelkõige loodusliku kiirguse valdkonnas vajab arendamist ning ka elanike teadlikkust kiirgusvaldkonnas tuleb suurendada. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Õigusaktide täiendamine • Kiirguse valdkonna õigusaktid on uuendatud, tagamaks nende kooskõla 2019. aastal algatatud kiirgusseaduse muudatustega (nt doosipõhiselt ohuastme määramiselt kiirgusallikapõhisele lähenemisele üleminek) ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kiirgusohutuse auditite (IRRS, ARTEMIS) ettepanekute rakendamine. • Kiirgustegevuste osas on läbi viidud riskianalüüs ning teatud tegevuste puhul on kiirgustegevusloa asemel 31  nõutud registreering. 2024. aastal on kehtestatud määrus „Kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded, taotluse ja registreeringu andmete loetelud“, muudetud kiirgusseadus ning puutumust omavad teised määrused. • Radooniohtlike alade kaardistamine ja • Lõpetatud on Eesti radooniohtlike alade radooniriskide vähendamine kaardistamine ning valminud radoonikaart, mille alusel täiendatakse kliimaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“. • Radooni uuringud • Läbi on viidud siseruumide radooni sisalduse mõõtmise uuringud ning kiirgusallikate kogumise kampaaniad. • Kiirgustegevuste loastamine • Läbi Keskkonnaameti tegevuse on tagatud, et Eestis läbi viidavad kiirgustegevused on läbi lubade ja registreeringute reguleeritud ning tagatud on tegevuste nõuetele vastavus. Riiklik doosiregister toimib ning pidevalt on teostatud riiklik kiirgusseire. • Kiirgushädaolukordadeks valmisolek • Tagatud on kiirgushädaolukordadeks valmisolek ning sellele reageerimine. • Paldiski endise tuumaobjekti kahe • 2023. aasta lõpuks on radioaktiivsete reaktorisektsiooni likvideerimise ja jäätmete lõppladustuspaiga sobivaim radioaktiivsete jäätmete asukoht välja selgitatud ning lõppeb lõppladustuspaiga rajamise radioaktiivselt saastunud eriplaneeringu koostamise ja metallijäätmete lõppladustamiseks keskkonnamõjude hindamise, ning vajalik käitlemine. nendeks vajalike uuringute elluviimine. • 2025. aasta lõpuks on koostatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigale detailne lahendus, kehtestatud on kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning teostatud on asukohaspetsiifilised ja reaktorsektsioonide likvideerimise insenertehnilised ning radioloogilised uuringud. • Tuumaenergia kasutusele võtmise • 2022. aasta septembris esitati Vabariigi võimaluste analüüsimine ning Valitsusele vahearuanne tuumaenergia (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja kasutuselevõtu tingimuste ja võimaluste osas – kas, millisel juhul ja tingimustel 32  Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika võiks Eestisse tuumaelektrijaama programmiga alustamine. rajada. Lõpparuanne esitati 2023. aasta lõpus. Tuumaenergia kasutuselevõtu arutelud toimuvad Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus 2024. aastal. • Tuumaenergia töörühma töö • Esimene vahearuanne ning ülevaade koordineerimine ning tuumaenergia töörühma töö tulemustest esitati kasutuselevõtmise tingimuste ja Vabariigi Valitsusele 2022. aasta võimaluste osas järelduste, soovituste ja septembris. Lõpparuanne, mis on ettepanekute esitamine Vabariigi läbinud ka vastava Rahvusvahelise Valitsusele. Aatomienergiaagentuuri auditi (toimus oktoobris 2023), avaldati 2023. aasta lõpus. Arutelud tuumaenergia kasutuselevõtu üle toimuvad Vabariigi Valituses ja Riigikogus 2024. aastal. Meede 2. Ringmajanduse korraldamine Meetme eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Meede koosneb viiest programmi tegevusest: ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine, keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise Meetme kirjeldus: tagamine, tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine, jäätmemajanduse korraldamine, maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Aheraine taaskasutamine, 118 40 40 60 80 % Plastpakendi teke 38 41 40 40 40 inimese kohta, kg (2021) Sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2,86 kasvuprotsent suhtena 2,57 2,57 2,57 2,57 (2021) olmejäätmete tekke kasvuprotsenti Keskkonnakaupade ja - 4152 teenuste sektori toodang, 2858,5 2900 4000 4000 (2021) mln eurot 33 Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem Tegevuse eesmärk: keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid. Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu Tegevuse kirjeldus: keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud 2022 (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Keskkonnahoidlike riigihangete mahu % 16 20 25 30 35 riigihangete mahust kokku % Ressursitõhususe meetmest 171 investeeringuteks saanud 150 160 190 190 (2023) ettevõtete arv Olukorra lühianalüüs Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja võimet arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus ka nö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus või ressursside optimaalne kasutamine on olnud meie praktika pikka aega. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahendused, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest. Samas on selgunud, et kitsaskohaks on asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. KOVide roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus (nii inimeste, teadmiste kui raha puudus). Oluliste probleemide lahendamiseks algatati 2023. aastal nn olmejäätmete reform. Ringmajanduse arendamisel on väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head metoodikat, kuidas 34 ringmajanduse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi, kuidas neid kujundada. Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel. Kestlike lahenduste juurutamisele aitab üha enam kaasa ka keskkonnamõju arvestamine finantseerimisel. Näiteks on Euroopa Komisjoni eestvedamisel finantssektorile koostatud nn kestliku rahastamise taksonoomia või ametlikult kestlike investeeringute soodustamise raamistik11, mille alusel hinnatakse nii finantssektori kui ka üle 250 töötajaga suurettevõtete finantseeritavate tegevuste ja finantstoodete vastavust kestliku arengu eesmärkidele. Eesti ettevõtlus saaks kasutada selle raamistiku potentsiaali, et end rohkem uudsete ja keskkonnaeesmärke toetavate tegevuste osas esile tõsta, eriti fookusega meie väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kestlikkuse potentsiaalile, ning kaasata seeläbi enam ja soodsamatel tingimustel rahastust. Raamistik käsitleb eelkõige järgmiste keskkonnaeesmärkide saavutamist: • kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; • vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; • üleminek ressursitõhusale ringmajandusele; • elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine; • saastuse vältimine ja tõrje. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks ning tootmises tekkivate jäätmete ja jääkide vähendamiseks jätkatakse Ühtekuuluvusfondist ning Taaste- ja vastupidavuskavast ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Lisaks tuleb uuel perioodil suurendada ka teenindussektori panust ressursitootlikkuse suurendamisel. Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes läbi keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega kujundab siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist. Selleks on ringmajandusele ülemineku strateegiliseks juhtimiseks kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – koostatud on ringmajanduse Valge Raamat. Oluline on avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Lisaks arendatakse edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. Keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise direktiivi alusel on tagatud aastate 2025 ja 2030 perspektiivis keskkonnahoidlike maanteesõidukite minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes. 11 Viide kestlike investeeringute soodustamise määrusele - estlex.ee/?id=76&aktid=213008&fd=1&leht=1 35 Samuti on ringmajandus üks ELi rahastamisvahendite kasutamise prioriteete võimendades investeeringuid vastavasse valdkonda ning vastavad vahendid on suunatud vajalikeks investeeringuteks. KAUR rakendas 2023.a lõpuni avaliku sektori ringmajanduse võimekuse tõstmise projekti ja tegeleb EL-i ökomärgise kasutusõiguse taotlustega toodetele ja teenustele ning EL-i keskkonnajuhtimise- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistuste taotlustega. KeA tegeleb keskkonnatasu deklareerimise ja kontrolliga. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Tootjate ja tarbijate võimekuse • Ringmajandusele ülemineku suurendamine kestliku tootepoliitika strateegiliseks juhtimiseks on kokku suunas, sh majanduslik raamistik, lepitud Eesti ringmajanduse maapõueressursside väärindamine ja strateegiline nägemus – ringmajanduse ressursitõhusus, ökomärgised, Valge Raamat. keskkonnajuhtimissüsteemid. • Arendatud on vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised ning keskkonnajalajälje hindamine. Ökomärgised ja EMAS12 tunnistused on välja antud ning välja on töötatud keskkonnajalajälje hindamise metoodika. • Keskkonnahoidlike riigihangete • Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine avalikus sektoris. kriteeriumite kasutamine on kohustuslik ja laialdaselt kasutusel üha enamates valdkondades. • Välis- (EL, EMP) ja siseriiklike vahendite • Keskkonnavaldkonna riiklikult (KIK KP) kaudu kestlikusse strateegiliste projektide elluviimine on ressursikasutusse ja ringmajandusse jätkusuutlikult korraldatud ja ellu tehtavate investeeringute viidud. võimendamine. • Analüüs kestliku rahastuse põhimõtete • Keskkonnakestlike investeeringute ja praktika rakendamiseks soodustamiseks Eestis arendatakse keskkonnakestlike investeeringute kestliku rahastuse põhimõtteid ja soodustamiseks Eestis. praktikat rakendamiseks. • Analüüs ettevõtlussektori rahastuse kaasamise kohta rohepöörde elluviimisel ja keskkonnakasutuse majandusmeetmete ülevaatamise kohta. • Keskkonnatasu deklareerimine • Keskkonnatasu deklareerimine on korraldatud ja kontrollitud. 12 Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem 36  • Keskkonnahoidlike maanteesõidukite • Keskkonnahoidlike maanteesõidukite osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja sektori hangetes. võrgustiku sektori hangetes on tagatud. Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine Oluline keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KMH ja KSH) käigus hinnatud ning tagatud Tegevuse eesmärk: kavandatava tegevuse vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH Tegevuse kirjeldus: algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) KMH/KSH juhtumite arv, mille puhul on selgunud prognoosimata või 0 0 0 0 0 alaprognoositud keskkonnamõju Olukorra lühianalüüs Kliimaministeerium osaleb asjaomase asutusena erinevate piiriülese keskkonnamõjuga, riigi eriplaneeringutega ning muude asjakohaste menetlustega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) ülevaatamises ja seisukohtade kujundamises. Oluline on ka keskkonnamõjude objektiivne arvestamine tegevuste planeerimisel ja elluviimisel, seega tuleb tagada keskkonnamõju hindamise süsteemi ajakohasus. Valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Selle rolli täitmiseks on valitsemisala pakutavad teenused seotud peamiselt planeerimistegevuse, keskkonnamõju hindamise (KMH/KSH, Natura), keskkonnakaitselubade menetlemise, optimaalsete looduskaitseliste piirangute kehtestamise ning otsustamise aluseks oleva täpse ja kvaliteetse keskkonnaandmestiku tagamisega. Alustatud on keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamisega digiühiskonna toimimisele vastavaks (nn KMH digipööre) – eesmärgiks on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus. 37 2022. aasta augustis viidi läbi audit, mh keskkonnamõju hindamise protsessile, eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Audit keskendus eeskätt tuuleparkide kavandamise ja loomise kiirendamisele ning auditi tulemusena tehtud ettepanekute elluviimiseks on oluline suunata lisaressurssi KLIM valitsemisalale. 2023. a töötati välja vajalikud seadusandluse muudatused, et kiirendada menetlusprotsesse, sh mõju hindamise valdkonda. Käimasolevate menetluste kiirendamiseks ja üha lisanduvate menetluste asjatundlikuks läbiviimiseks puudub valitsemisalal võimekus – ametnikke ei ole piisavalt ning konkurentsivõimetust töötasust ning ülekoormusest tingituna vahetuvad inimesed tihti ning sellistes tingimustes ei ole võimalik tagada enam piisavat ekspertiisi, sujuvaid menetlusi, rääkimata lisanduva töökoormuse, ekspertiisi ja tempoga toime tulemisest. Kliimaministeerium osaleb suurte arenduste KMH/KSH menetlustes (nt Rail Baltic, maismaa- ja meretuulepargid, maavarade maakonna teemaplaneeringud, riiklikud arengukavad jt). Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid. Tagatud on Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus ELi direktiivide nõuetega. KeA tegeleb keskkonnavastutuse menetlustega, KMH/KSH toimingutega ning planeeringute ja projektide kooskõlastustega. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • KMH/KSH menetluste efektiivsuse • KMH/KSH seisukohad on kujundatud ja suurendamine ja kvaliteedi tõstmine, sh nende kvaliteet tagatud. KMH digipöörde elluviimine • Planeeringute ja projektide kooskõlastamine on korraldatud. • KMH juhtekspertide litsentsid on väljastatud ja pikendatud. • Keskkonnavastutuse juhtumid on menetletud. Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine Tegevuse Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna eesmärk: kui terviku kaitse. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate Tegevuse järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja uut keskkonnakaitseloa kontseptsiooni, kirjeldus: teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegevuse 2022 2024 2025 2026 2027 mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Taaskasutatud põlevkivituha 1,7 4,5 4,5 4,5 4,5 osakaal (2021) kogutekkest, % 38  PVT-järeldused on rakendatud 96 100 100 100 100 tähtaegselt, % Olukorra lühianalüüs Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine (sh lubade menetlus ja järelevalve). Ministeeriumi ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, ELi õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Aga ka õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning suunates arenguid parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamisega. Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi muudatusettepanekute osas Eesti seisukohtade esindamine ning hilisem direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse. Jätkuvalt on lahenduseta riigi poolt suletud prügilate (Kohtla-Järve poolkoksi prügila, Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila) järelhoolduse ja -seire korraldamine ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine majanduslikult jätkusuutlikul viisil – hetkel toimub see Kliimaministeeriumi eelarvest täiendava toeta, mis paneb eelarve väga suure pinge alla. Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. Uue perioodi välisvahendite meetmete kujundamisel on tähtis Eestis ohutu materjaliringluse edendamise tõhus toetamine. Samuti tuleb jätkata panustamist üleriigilise kemikaalikorralduse tõhustamisse ja tõsta teadlikkust kemikaalidest kui läbivast valdkonnast. Planeeritavateks tegevusteks kemikaalide valdkonnas on teadus- ja arendusprojektide elluviimine ning püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riikliku rakenduskava arendamine ja täiendamine. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete üle vaatamisele. Keskkonnakasutuse regulatsiooni poliitika kujundamise eesmärgiks on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike seadustike õigusselgus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Kliimaministeerium on seadnud eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning selle jätkusuutlikuks ja terviklikuks toimeks jätkab 2021. aastal käivitatud projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Projekti eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus. Lisaks algas 2022. aasta septembris projekt „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi projekt), mis kestab 2024. aasta lõpuni. Selle raames analüüsitakse kaugkütteettevõttete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega seotud aruandluskohustusi, mis võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele. 2024. aasta teises pooles luuakse lähtuvalt analüüsi tulemustest ka andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp. Teine osa projektist on lubadega seotud välisõhu omaseire andmete esitamise lihtsustamise ja automatiseerimise võimaluste analüüs. Selle raames koostatakse pideva heiteseire aruandluse jaoks vajaliku automaatse mõõtesüsteemi (AMS) andmehõive standardi koostamine, mis on eelduseks ja aluseks minna üle andmepõhisele aruandlusele. Tegevused panustavad keskkonnainfo kättesaadavusse ning üldise keskkonnaandmete 39 avalikustamisesse, et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole enam keskkonnakasutuse hinnastamisel adekvaatsed. Olukorra parandamiseks kehtestati 2023. aastal keskkonnatasude seaduse muudatus, mille alusel tõstetakse alates 01.07.2024, 01.01.2025, 01.01.2026 ja 01.01.2027 saastetasusid ja alates 01.07.2024 kehtestatakse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Saastetasude muutmise eesmärk on senisest tõhusamalt rakendada põhimõtet, et saastaja maksab, vähendamaks saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Saastetasu määrade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteaine ohtlikkusest, et keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine. Uue tasuliigina kehtestatakse raadamisõiguse tasu, ehk metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, pidades silmas elurikkuse eesmärke. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni • Keskkonnakaitselubade süsteem on kontseptsiooni väljatöötamine. korrastatud, sh arendatud Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendamine, kuhu koondatakse KOTKAS. kogu keskkonnakaitselubadega seonduv menetlus taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni. • Õigusraamistiku kujundamine. • Õigusraamistik kujundatud ja juhised loodud, toimub suhtlus huvigruppidega. • Riigi poolt suletud prügilate • Riigi poolt suletud prügilate järelhoolduse ja -seire korraldamine. järelhooldus ja -seire on korraldatud ja piisavalt rahastatud. • PVT nõuete rakendamine. • PVT nõuete rakendamine on korraldatud. 40  • Teadlikkuse suurendamine • Kemikaalivaldkonnas on suurendatud kemikaalivaldkonnas. teadlikkust ohtlikest ainetest ning nende kasutamise vähendamiseks on toetatud tootearendust. Samuti on täiendatud püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riiklikku rakenduskava. • Kaugkütteettevõttetes ning nende • Kaugkütteettevõttete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste elektritootmiseks kasutatavate kütuste aruandluskohustuste automatiseerimise andmetega seotud võimaluste analüüsimine. aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi on analüüsitud ja on loodud andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp. Lubadega seotud välisõhu omaseire andmete esitamise lihtsustamise ja automatiseerimise võimaluste analüüs on valminud. • Pideva heiteseire aruandluse jaoks • Andmehõive standard on koostatud. vajaliku automaatse mõõtesüsteemi (AMS) andmehõive standardi koostamine. Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine Tegevuse eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat (sh viiakse ellu riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärke), antakse jäätmelube, tehakse analüüse, Tegevuse kirjeldus: koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tegevuse 2024 2025 2026 2027 2022 (algtase) mõõdikud (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Liigiti kogutavate jäätmete osakaal 44 52 54 55 56 olmejäätmete (2021) kogutekkest, % Plastpakendi teke 38 41 40 40 40 inimese kohta, kg (2021) Sisemajanduse koguprodukti (SKP) 2,86 2,57 2,57 2,57 2,57 kasvuprotsent (2021) suhtena 41  olmejäätmete tekke kasvuprotsenti Keskkonnakaupade ja 4152 -teenuste sektori 2858,5 2900 4000 4000 (2021) toodang, mln eurot Olukorra lühianalüüs Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega valdav osa elanikest on liitunud. Samuti on olemas nõuetekohane jäätmekäitlustaristu, toimiv pandipakendisüsteem ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv tootjavastutuse süsteem. Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala olmejäätmete liigiti kogumisega. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusena tuleb märkida ka ebapiisavat teadustööd ja selle rakendamist jäätmevaldkonnas. Näiteks koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel on ebapiisav ning avalikus ja erasektoris valitseb vastavate ekspertide ja spetsialistide puudus. Lisaks toimub jäätmevaldkonna taristu arendamine projektipõhiselt ehk puudub valdkonnas terviklik vaade. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks algas 2022.a jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KliM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimise piloteerimine. Nende kitsaskohtade ja probleemide valguses tuleb jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni arendades üle Eesti välja optimaalse ja toimiva jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse ning leides stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Jätkatakse teadlikkuse tõstmisega jäätmevaldkonnast, eriti liigiti kogumise vallas. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele ja toetavad valdkonna arengut. Lähiaastatel on jõustumas mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi, näiteks patareide ja akude määrus, riikidevahelise jäätmeveo määruse muudatused ning ökodisaini määrus. Lisandumas on veel pakendimäärus, mootorsõiduki ringsuse ja romusõiduki töötluse määrus, raamdirektiivi muudatus. Lisaks on oluline korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber nii, et tagatud oleks ohutu materjaliringsus ning saavutatud olmejäätmetele ja muudele jäätmeliikidele Kehtestatud sihtarvude täitmine. Muudatuste aluseks on koostöös Euroopa Komisjoni ja Maailmapangaga valminud jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mida arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused. Selleks algatati 2023.a nn olmejäätmete reform, mille eesmärk on tugevdada omavalitsuste rolli, luua ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid, vähendada pakendijäätmete teket, edendada pakendite ringlussevõetavust ning tagada ajakohaste jäätmeandmete olemasolu. Riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023–2028“ kinnitati 20.12.2023. a. Riigi jäätmekava on paika pannud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusvahendeid 42 ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. KeA tegeleb keskkonnakaitselubade, riikide vahelise jäätmeveo lubade väljastamise, haldamise ja järelevalvega, jäätmete koristamise korraldamisega reformimata riigimaalt, keskkonnajärelevalvega, mille eesmärk on kontrollida jäätmekäitluse nõuetele vastavuse täitmist. KAUR tegeleb jäätmekäitluse andmete seire korraldusega ja aruannete avaldamisega, jäätmevaldkonna analüüsidega, PAKIS andmete ja PROTO registreeringutega ning valdkonna projektide juhtimisega. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Jäätmekäitlussüsteemi arendamine • Jäätmealased õigusaktid vastavad EL vastavalt Maailmapanga analüüsile. õigusele, on õigeaegselt Eesti õigusruumi üle võetud ja toetavad valdkonna arengut. • Jäätmekäitluse seire on korraldatud, analüüsid tehtud ja aruanded avaldatud. • Jäätmeload on välja antud, riiklik järelevalve teostatud, riigiomandis olevalt maalt jäätmete koristamine on korraldatud, jäätmevaldkonnas kooskõlastused antud. • Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide • Mitmed Riigi jäätmekava 2023-2028 elluviimine. eesmärgid on ellu viidud või elluviimisel. • Uue perioodi välisvahendite meetmete • Uue perioodi välisvahendite meetmed väljatöötamine ja rakendamine. on edukalt väljatöötatud ja ellu viidud. • Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine • Tooted on kestlikumad; jäätmeteke ning jäätmetekke vältimine ja väheneb; tootmisprotsessid on korduskasutuse edendamine. ressursitõhusamad; väheneb jäätmete käitlemisest tulenev negatiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele; kaasneb esmase toorme sääst. • Suurendatakse ohutut materjaliringlust. • Ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid on võetud kasutusele; • Loodud on täiendavad ringmajanduse koostööprojektid; 43  • Tootearendust on edendatud, ohtlikud ained on asendatud tootmisprotsessides ja toodetes. • Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu • Eraldi kogutud biojäätmed, suurendamine. reoveesete ning digestaat läbib ringlussevõtutoimingu (R3o) ning võetakse kasutusele teisese toormena. • Olmejäätmete reformi elluviimine. • KOVidel on motivatsioon ja võimekus olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõtt edendada. • Pakendijäätmete teke väheneb, eelistatud on ringlussevõetavast materjalist pakendite kasutamine. • Olmejäätmete ringlusse võtmine on soodsam kui jäätmete põletamine energiakasutuseks ja jäätmete prügilasse ladestamine. • Ajakohased ja usaldusväärsed jäätmeandmed on osapooltele kättesaadavad. • Olmejäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt suureneb. Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine Tegevuse eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara Tegevuse kirjeldus: kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Allmaakaevandamise kao osakaal kaevandatud ja 27 kasutuskõlbmatuks 29,2 29,2 29,2 29,2 (2022) muudetud põlevkivivarust, % Aheraine taaskasutamine, 118 40 40 60 80 % 44 Olukorra lühianalüüs Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng, kuid seda mitte vaid kasvava ressursside ammendamise arvelt. Tähtis on kaevandamise ruumiline planeerimine ning õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada mäetööstuse keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisest ning laiemalt suurendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist, et tekiks minimaalselt kadusid ja väheneks jäätmeteke. Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, hüljatud või ammendunud turbatootmisalad ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult, avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet. Avalikkust tuleb informeerida maapõue kasutamisega seonduvast pidevalt ja objektiivselt ning teave hoida kättesaadavana. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada õiglase riigitulu kogumise regulatsioon ning aidata korraldada maapõuealase info ja geoloogiliste materjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Maapõue kaitse ja kasutamise tagamiseks on oluline jätkata maapõue poliitika kujundamise ja rakendamisega (sh loastamine ja järelevalve). Selleks on oluline jätkata ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamisega ning vajadusel osaleda EL-i otsustusprotsessis. Muldade kaitse tagamiseks tuleb muuhulgas üle võtta vastav EL direktiiv. Samuti on oluline määratleda tuleva direktiivi ja seonduvate kohustuste valguses ressursside vajadus ja jaotus, sh eri ministeeriumide haldusala vahel, sest muudatused on üpris mastaapsed. Planeeritakse seada sihid sarnaselt kliimapoliitikale muldade hea seisundi tagamiseks aastaks 2050, maa netohõive osas riiklikult aastaks 2030, võtta kasutusele maatehingutes mullapass ja täiendada ja täpsustada mullaseire praktikaid ning muldade kestliku majandamise põhimõtteid. 2023. a lõppesid ResTA maapõueressursside väärindamise TA projektid, mille raames keskenduti kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsingute, uuringute ja kasutuselevõttu hindavatele teadusuuringutele. 2022.a sügisel kinnitati HTM-MKM ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustavad HTM-MKM teadus- ja 45 arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. KliM osaleb maapõueressursside TA tegevuses, eelkõige eesmärgiga tagada uuringute läbiviimisel keskkonnaalaste aspektide arvestamine ja suunata projekte maavara efektiivse kasutamise põhimõtetest lähtuvalt. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023–2029 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi ja SFi raames mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused. Endiste turbatootmisalade taastamisega seoses toimuvad kuni 2023. a lõpuni RMK poolt jääksoode veerežiimi taastamistööd. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu. 2022. aasta lõpus algatas Vabariigi valitsus Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Maapõuepoliitika kujundamine • Maapõuepoliitika on kujundatud, vajalikud uuringud tellitud ja läbi viidud, valdkonna ekspertide kaasamiseks on maavarade komisjoni töö korraldatud, toimub suhtlus huvigruppidega ja allasutustega. Valminud on uus maapõueseadus. • Riigi kohustusse jäänud kaevandatud • Vanade allmaakaevandamisega seotud maa ja maapõue korrastamise varingute ja vajumite, ohtlike korraldamine (altkaevandatud alad, surfiaukude, mahajäetud karjääride, karjäärid ja turbatootmisalad) sh ammendunud turbatootmisalade kahjude hüvitamise regulatsiooni korrastamine on korraldatud. koostamine (2023–2028). • Välja on töötatud kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem. • Maavarade maakondlike Vajalikud maakondade maavarade teemaplaneeringute algatamises ja teemaplaneeringud on kehtestatud. koostamises osalemine (2023–2026). • Maapõueressursside uurimise ja väärindamise alases TA tegevuses osalemine (TAIE, ResTA, Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ja teised TA uuringud. • Ringmajandust suunavate meetmete kujundamine/rakendamine maavarade säästliku kasutamise eesmärgil, sh 46  põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete osas. • Mullakaitse direktiivi ülevõtmine Eesti • Muldade kaitse on tagatud, sh huvidest lähtuvalt ja tervikliku mulladirektiiv üle võetud. mullakaitse poliitika väljatöötamine ja rakendamine nii õiguslikult kui ka riiklike sihtide täitmiseks). • Maavara kaevandamisega seotud • Maavara kaevandamisega seotud load lubade välja andmine, riikliku on välja antud, samuti geoloogiliste järelevalve teostamine. uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud load, riiklik järelevalve on teostatud. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meetme eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: merekeskkonna kaitse Meetme kirjeldus: suunamine ning vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine. Meetme eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Mere meetmekava 100 0 40 50 80 täitmise määr Eesti mereala seisund toitainete alusel väljaspool 0,76 suureneb suureneb suureneb suureneb rannikuveekogumeid (EQR) Rannaprügi kogused on Väheneb väheneb väheneb väheneb vähenenud13 31 Veeteenuse keskmine hind leibkonnaliikme keskmisest 1,1 netosissetulekust. 1,3 1,4 1,5 1,5 (2021) Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% alusel Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 98% 100 100 100 100 2000 ie koormusega (2021) reoveekogumisalade osakaal, % 13 Rannaprügi kogused (prügiesemete arv) 100 m kohta (kõigi seirerandade aastakeskmisena); EL hea keskkonnaseisundi läviväärtus 20 prügieset 100 m rannajoone kohta. 47 Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine Programmi tegevus 3.1 Merekeskkonna kaitse suunamine Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, Tegevuse eesmärk: rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja Tegevuse kirjeldus: esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Maismaalt merre jõudvate Jah (2021) jah jah jah jah saasteainete hulk on vähenenud Mere meetmekava täitmise 100 0 40 50 80 määr Eesti mereala seisund 0,76 suureneb suureneb suureneb suureneb toitainete alusel väljaspool rannikuveekogumeid (EQR) Rannaprügi kogused on 31 Väheneb väheneb väheneb väheneb vähenenud Olukorra lühianalüüs Eesti korraldab merekeskkonna kaitset koostöös teiste Läänemere riikidega (HELCOMi koostöö). Eesti elanikele on kõige murettekitavam rannikumere olukord – seal on eutrofeerumise tagajärjed kõige ilmsemad. Mere kestlikku kasutamist võimaldavate tegevuste määratlemiseks ja soodustamiseks koostatakse pikaajaline kava (nn sinimajanduse kava). Ajakohastatakse mere vesiviljelusega seotud keskkonnanõuded Läänemere piirkonnas ning toetatakse vesiviljeluse kahjulikku mõju leevendavate meetmete rakendamist, et soodustada kestlikku vesiviljelust. Maailmamere seisundi ohustatuse ja rahvusvahelise meretranspordi mõju kasvu tõttu on vaja tagada rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine Eestis ning nende jõustamine nii Eesti merealal kui ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Ratifitseerimist vajab ka 2023.a juunis vastu võetud ÜRO ookeanide rahvusvahelistes vetes kaitsealade moodustamise leping. Eesti mereala seisundi parandamiseks tuleb ajakohastada kogu senine merekeskkonna kaitse korraldus, sh võtta merealad tõhusa kaitse alla, ajakohastada keskkonnanõuded merelistele tegevustele, otsustada merekeskkonna kaitse seaduse koostamise vajalikkus ning tõhustada keskkonnaalast järelevalvet merel. 48 Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Mereala hea keskkonnaseisundi • Merestrateegia meetmekava on saavutamiseks merestrateegia rakendatud. rakendamine. • Merepõhja loodusväärtuste inventuur. • Selgunud on EL direktiivides ja määrustes nimetatud mereelupaikade leviala ja seisund Eesti merealal, mis võimaldavad taastamismeetmete kavandamist ning ohustatud liikide ja koosluste paremat kaitset (sisendandmed merekaitsealade määratlemiseks ja nende kaitserežiimide kujundamiseks). • Ballastvee konventsiooni rakendamise • Meetmed laevadega levivate võõrliikide tagamiseks täiendavate mere leviku piiramiseks, merekeskkonna võõrliikide uuringute ja nende ohutuse ja hea seisundi tagamiseks on ohjamistööde läbiviimine eesmärgiga rakendatud, sh meetmed merest prügi vähendada invasiivsete võõrliikide eemaldamiseks või selle negatiivset mõju kohalikele liikidele, kinnipüüdmiseks merest ja jõgedest. samuti taastada väärtuslikke mereelupaiku. • Merekeskkonna kaitse alase • Välislepingutega võetud kohustused on keskkonnajärelevalve süsteemi kajastatud Eesti õigusaktides, kohustuste tõhustamine, järelevalve süsteemi täitmise tagamiseks on määratletud uuendamine ja arendamine. vastutajad ning järelevalve teostajad ning kehtestatud asjakohased sanktsioonid nõuete rikkumise eest. • Läänemere tegevuskava rakendamine. • Tagatud on Läänemere merekeskkonna kaitse tõhus ja tulemuslik korraldamine. • Sadamates laevaheitmete • Tagatud on laevaheitmete vastuvõtmine vastuvõtusüsteemide korrastamine ja kõikides sadamaid külastatavatelt kaasajastamine, nii laevaheitmete kui laevadelt. mereprügi vastuvõtu ja käitlemise tagamiseks. • Reostustõrje ja mereuuringute • Sadamatel on kooskõlastatud ja võimekuse suurendamine, ajakohased reostustõrjeplaanid koos multifunktsionaalse laeva ehitamine ja vajaliku inventariga reostuse ohtlike ja kahjulike ainete mereveo tõrjumiseks. fondi loomine reostustõrjeks • Mereuuringuload on välja antud. valmisoleku ja mereuuringute • Riigis on olemas uus läbiviimise tagamiseks. multifunktsionaalne laev merekeskkonna seireks ja uuringuteks, tagatud on võimekus merereostusega toimetulekuks nii taristu, seadmete kui ka kompetentse inimressursi näol. • Toetusmeetmete väljatöötamine. • Toetusmeetmed merest toitainete eemaldamiseks, näiteks vetikate ja 49  karpide kasvatamiseks, samuti laevade ohutuks lammutamiseks, laevavrakkide ohutuse tagamiseks, kemikaalitankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ja reostuse likvideerimiseks, naftatankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ning reostuse likvideerimiseks, on kehtestatud. • Merel asetleidvate hädaolukordade • Merel asetleidvate hädaolukordade lahendamise poliitika kujundamine. lahendamiseks, ennetamiseks, valmisolekuks on teadmistepõhiselt poliitika kujundatud ja rakendatud. • Mereseire korraldamine, seiret • Mereseire on korraldatud ja aruanded toetavad uuringud ja arendustööd. avaldatud, valdkonna analüüsid on tehtud, andmed avalikkusele kättesaadavad. Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea Tegevuse eesmärk: seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumite hea seisundi saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlike ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse Tegevuse kirjeldus: põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ühiskanalisatsiooniga 82 84 84 84 84 liitunud elanike osakaal NTA põhjavee seirepunktide protsent, 27% kus nitraatiooni sisaldus ˂37,6 ˂37,6 ˂37,6 ˂37,6 (2021) ületab 40 mg/l ei suurene algtasemega võrreldes 50  Veeteenuse keskmine hind leibkonnaliikme keskmisest 1,1 netosissetulekust. 1,3 1,4 1,5 1,5 (2021) Hinnatakse OECD soovitusliku piiri 3-5% alusel Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 98% 100 100 100 100 2000 ie koormusega (2021) reoveekogumisalade osakaal, % Olukorra lühianalüüs Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 a jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata14. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Samas VMK eesmärkide saavutamine on ebarealistlik, kuna selleks vajalikele tegevustele puudub rahaline kate (vajak ca 165 mln eurot). Samuti ei vasta vajadustele vete seisundi hindamise süsteem, sh on alarahastatud veekogumite seire, vananenud on seiretaristu. Selle tagajärjel on veekogumite seisundi hinnangud madala usaldusväärusega ja ei võimalda tuvastada mitte hea seisundi põhjuseid. Uurimusliku seire rakendamise tase on Eestis madal, mistõttu asjakohased ja teaduspõhised saasteallikate ohjamise kavad ja veekogude elustikku taastavad hüdromorfoloogilised meetmed on jäänud välja töötamata. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, sh tuleb välja töötata rakendamiseks tõhus juhtimissüsteem ja struktuur ning leida rakendamiseks raha. Kavandatud konkreetsete meetmete elluviimiseks tuleb tagada rahastus ning rakendamine. Veekogumite seire ja seisundite hindamissüsteem tuleb ajakohastada, et tagada seisundite hindamise usaldusväärsus. Suurim toitainete reostuskoormus veekogumitele pärineb põllumajandusest. Samas ei rakendata piisavalt põllumajanduskoormuse vähendamise meetmeid. Tootjate teadmised kulutõhusatest ja loodussõbralikest meetmetest on ebapiisavad ja puuduvad meetmete juhtimiseks vajalikud digilahendused. Tulemuseks on näiteks viimastel aastatel nitraaditundlikul alal nitraatiooni sisalduse suurenemine põhjavees. Üheks suurimaks vooluveekogumite mitte hea seisundi põhjuseks on nende tõkestatus paisudega. Vaatamata sellele, et aastatel 2010–2021 on kaladele läbipääsetavaks muudetud üle 100 paisu, põhjustab tõkestatus jätkuvalt enam kui 115 voolukogumi mitte head seisundit. Eestis on maaparandussüsteeme kokku ca 1,3 ha maal, mitteheas seisundis veekogumites 172 on osaliselt või kogu ulatuses maaparandussüsteemi eesvooluks. Veekogumite hea seisundi saavutamist takistav regulaarne eesvoolude hoiutööde tegemine veekogumites. Maaparandustööde mõjude minimeerimiseks tuleb hoiutöid teha võimalikult veekeskkonda säästvalt. 14 Eesti pinnaveekogumitest 51% (2022. a) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a) on heas seisundis. 51 83% riikliku tähtsusega jääkreostusobjektidest on 2023 detsembri lõpu seisuga ohutustatud ning kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele on tagatud võimalused taotleda toetust jääkreostuse likvideerimiseks. Samas on vaja ka ohutustada ülejäänud 17% riikliku tähtsusega jääkreostusobjektidest sh leida selleks vajalikud ressursid. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2022.a andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 83%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Siiski tuleb lähitulevikus valdkonnas ellu viia olulisi muutusi, kuna toetusrahade abil rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu nõuab ulatuslikke reinvesteeringuid, mida olemasoleva veeteenuse hinnaga pole võimalik katta. Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Samas ei ole regionaliseerituse tase piisav ning sama kujul jätkates ei ole tagatud sektori jätkusuutlikkus tarbijale taskukohase hinnaga. Eestis suudavad jätkusuutlikult sh ilma toetusteta majandada vaid 3-4 vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnasid, kuid kokku on Eestis ligi 150 vee-ettevõtet. Riik peab välja töötama veeteenuse reformi strateegilise teekaardi, et tagada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. Lisaks ei vasta paljud individuaalsed joogi- ja reoveelahendused nõuetele, sest uuringud näitavad, et oma kaevuvett tarbivatest inimestest, keda on ligikaudu 12%-15% elanikkonnast, tervelt 60-70% ei saa tervisele ohutut joogivett. Sageli on põhjuseks lekkivad kanalisatsiooniehitised (reovee kogumismahutid, septikud jms) ning nende mitte nõuetekohane tühjendamine. Tuleb välja töötada lahendus individuaalsete reoveesüsteemide haldamiseks ja tagada nende süsteemide tühjendamise teenus. Hajaasustuses kvaliteetse joogivee tagamiseks ja reovee paremaks käitlemiseks tuleb meetmeid suunata ka individuaalsete süsteemide korrastamisse, sh tuleb vajadustega vastavusse viia reovee kohtkäitluse regulatsioon. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Lisaks puudub süsteemne ülevaade Eesti pinnavee ressursist, selle jaotuse ja muutuste dünaamikast ning kriitiliste veevarude ruumilisest jaotusest, st ökosüsteemide toimimiseks vajalikust ressursist. Seetõttu on arendustegevuste kavandamine ning kaasnevate mõjude hindamine raskendatud. Parandada tuleb riigi veevarude kohta andmete kättesaadavust ning suunata KOV enam arvestama veevarudega arendustegevuste planeerimisel. Eesti tingimustesse sobivate vee taaskasutusvõimaluste seadustamiseks tuleb välja selgitada vee taaskasutuse potentsiaal ja vee taaskasutamise mõju erinevate tegevusvaldkondade lõikes. 52 Kuigi tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on erinevate kliimastsenaariumite kohaselt üleujutuste risk pigem madal, ei ole siiski riski ennetamiseks ja leevendamiseks ettenähtud meetmete rakendatud piisavalt, ka elanikkonna teavitus ja teadlikkus üleujutuste riskide kohta on madal, puudu on kahjude ennetamise ja leevendamise meetmetest. Samuti on sademevee käitlus linnalistes piirkondades on ebapiisav, puuduvad konkreetsed projektlahendused. See suurendab saasteainete intensiivsemat kannet veekeskkonda ning põhjustab linnalistes piirkondades lokaalseid üleujutusi ja majanduslikku kahju. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata sademevee käitlusele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestatakse sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Samuti tuleb enam tähelepanu pöörata üleujutusriskide maandamisele ja nende mõjude leevendamisele. Ka suuremahulised uued arendustegevused (transpordi ja energia taristu, kaevandused, tehased, vesiviljelus) võivad mõjutada veekogumite seisundit füüsiliste muutuste, täiendavate saasteainete vette jõudmise või põhjaveetaseme muutuste kaudu. Üheks uueks suuremahuliseks arendustegevuseks on vesiviljeluse arendamine. “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavva aastani 2030” kirjutatud säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Tootmismahu lisandumine tähendab täiendavat reostuskoormust. Vesiviljeluse arenguga kaasneva keskkonnakoormuse vähendamiseks on vajalik välja töötada leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused Veekogumite hea seisundi saavutamiseks • Välja on töötatud veemajanduskavade perioodi 2022–2027 rakendamise juhtimissüsteem, tagatud veemajanduskavade rakendamine, sh ressursid kavade elluviimise juhtimiseks põllumajandustegevuse puhul ning meetmete rakendamiseks. veekaitsenõuete järgimise tagamine, Veekogumite seisundite hindamise veekogumite seisundit mõjutavatest süsteem on välja arendatud ning see on tõkestusrajatistest kaladele läbipääsu toimiv ja usaldusväärne. tagamine, maaparanduse hoiutööde mõju minimeerimine,jääkreostusobjektide ohutustamine jne ning veemajanduskavade edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed). LIFE strateegilise integreeritud • Lääne-Eesti vesikonna veekogumite hea veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks ellu viimine, selle raames Lääne-Eesti vajalikud meetmed on rakendatud. Kogu vesikonna veekogumite hea seisundi Eestis on loodud ja rakendatud saavutamiseks ja säilitamiseks vajalike integreeritud veeseiresüsteem, meetmete rakendamine rõhuga arendatud ja juurutatud on struktuurid 53  maaparanduse hoiutööde jt ja süsteemid (sh Lääne-Eesti vesikonda hüdromorfoloogiliste koormuste, palgatud selleks vajalikud inimesed) põllumajandusliku hajukoormuse, veemajanduskavade rakendamise ohtlike ainete, järvede ja rannikuvee tõhusaks koordineerimiseks. Oluline sisekoormuse meetmetel kuni 2033. arenguhüpe on saavutatud aastani. Lisaks üle-Eestiliselt maaparanduse hoiutööde jt veemajanduskavade rakendamise hüdromorfoloogiliste koormuste, süsteemi ja digilahenduste loomine ja põllumajanduse hajukoormuse , ohtlike juurutamine ning, seiretõhustamine, sh ainete, järvede sisekoormuse, selleks vajalike inimeste tööle rannikuvee koormuste meetmetes ja rakendamine Lääne-Eesti vesikonnas. nende rakendamises. Projekti kestus on 2025–2033 ning kogumaksumus ca 32 miljonit eurot. • LIFE integreeritud veemajanduse projekti • Viru alamvesikonna III tsükli LIFE IP CleanEST rakendamine, mille veemajanduskava meetmed on raames viiakse ellu Viru alamvesikonna rakendatud, sh on LIFE IP CleanEST veekogumite hea seisundi saavutamiseks projekti kaasnevate projektidena vajalikud meetmed kuni 2028. a lõpuni ja kaasatud täiendavad rahastusallikad tehakse ettepanekud veemajanduskava meetmete rakendamiseks. IV tsükli meetmete loomiseks10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Perioodil 2024 – 2027 tehakse lõpetatud tegevuste järelseiret rakendatud meetmete mõju hindamiseks, rekonstrueeritakse Püssi pais Purtse jõel (november 2023 lõppeb objekti keskkonnamõjude hindamine) ning tehakse eelprojektid ja rekonstrueeritakse nende põhjal kuustäiendavat prioriteetset rändetakistust piirkonnas. Valmivad juhendmaterjalid karjäärialade korrastamiseks, jääkreostusobjektide ohutustamiseks, elustiku taastamiseks ja põhjaveekaitse parimate praktikate tutvustamiseks. Valmib ökosüsteemi teenuste ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Suutlikkuse suurendamiseks selgitatakse ärianalüüsiga veemajanduskava digitaalsete tööriistade vajadus, arendatakse põhjavee meetmekataloog ning piirkonna veemajanduskava spetsialist toetab rakendajaid meetmete elluviimisel. Algatatakse kaasnevaid projekte, mis LIFE IP CleanESTile täiendavalt toetavad Viru alamvesikonna 54  meetmete rakendamist. Projekti tulemusi arvestades kujundatakse veemajanduskava IV tsükli 2027 – 2033 Viru alamvesikonna meetmed. • Veeteenuse reformi strateegilise • 2025. a juuniks on välja töötatud teekaardi koostamine, et tagada veeteenuse reformi strateegiline ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse teekaart. Ühisveevärgi ja -kanalisatsooni toimepidevus ja jätkusuutlikkus. seaduses on tehtud muudatused, mis tagavad veeteenuse efektiivset ja jätkusuutlikku toimimist. Välja on töötatud toetusskeemid veeteenuse vajadusepõhiseks toetamiseks ning riigieelarvest on selleks tagatud rahastus. •Kohtkäitluse valdkonna korrastamine, • Veeseadusega on loodud õiguslik et tagada reovee kokku kogumine raamistik reovee kohtkäitluse korralduse piirkondades, kus puudub parendamiseks. ühiskanalisatsioon Sademevee kombineeritud lahenduste • Välja on töötatud toetusskeem KOV- meetme väljatöötamine ja rakendamise dele ja vee-ettevõtetele kombineeritud tagamine lokaalsete üleujutuste sademeveesüsteemide kavandamiseks leevendamiseks või vältimiseks (2022– ja ellu on viidud perioodi 2022–2027 2027). üleujutusriskide maandamiskavad. Pandivere, Adavere-Põltsamaa • Põllumajanduse mõju vähendamiseks nitraaditundliku ala tegevuskava 2021– on ellu viidud nitraaditundliku ala 2024 rakendamine pinna- ja põhjaveele tegevuskava (NTA) perioodi põllumajandustootmisest tuleneva tegevuskava 2021–2024 sh tagatud kava keskkonnariski vähendamiseks ja uue elluviimiseks vajalik rahastus. 2024 a perioodi 2025–2028 kava lõpuks on välja töötatud uus väljatöötamine 2025. a lõpuks. tegevuskava aastateks 2025–2028. • Veeseire korraldamine, vee • Veeseire on korraldatud ja aruanded erikasutuslubade välja andmine, avaldatud, valdkonna analüüsid on järelevalve teostamine. tehtud, vee erikasutuse load on välja antud, veevaldkonna tegevused registreeritud, järelevalve teostatud. • KOVide ja avalikkuse teadlikkuse • KeA teavitustöö tulemusena ja KliM tõstmine. KOVdega koostöö edendamise tulemusel on KOVd teadlikud veevarudega arvestamise vajadusest. KAUR-s on loodud pinnavee varude üle arvestuse pidamise süsteem ning info on kättesaadav avalikkusele. Välja on töötatud nõuded heitvee taaskasutamiseks. • Vesiviljeluse keskkonnamõju • 2027. aastaks Eesti õigusesse üle võetud vähendamine. HELCOM vesiviljeluse töögrupis valmiva soovituse 37/3 lisa, mis kirjeldab 55  Läänemere piirkonna parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnapraktikat vesiviljeluse arendamisel. Erinevate uuringute kaudu on välja selgitatud vesiviljeluse keskkonnamõju kompenseerivad meetmed. • Alustatakse Kurtna järve veerežiimi • Kurtna järvede veerežiimi taastamistööd taastamistöödega ning viiakse läbi Ida- on teostatud ning läbi on viidud Ida- Virumaa joogivee varustuskindluse Virumaa joogivee varustuskindluse uuring. uuring. • Joogivee kvaliteedi riskipõhine tagamine • 2028. a alguseks minnakse joogivee kvaliteedi tagamisel üle WHO poolt tunnustatud riskipõhisele käsitlusele, hinnates joogivee kvaliteeti mõjutavaid riske ja rakendades riskiohjamise meetmeid kogu joogiveeahelas alates joogivee võtmise kohast kuni tarbija kraanini välja. Eesmärk on suunata ressursid joogiveeahela kriitilistesse punktidesse ja optimeerida seeläbi veekäitluse kulusid. • 2024. a uuendatud asulareovee • Uuendatud asulareovee puhastamise puhastamise direktiivi nõuete direktiivi nõuded on õigeaegselt ja ülevõtmine Eesti õigussüsteemi. nõuetekohaselt üle võetud Eesti õigusesse. Kavandatud muudatused on laiaulatuslikud võrreldes seni kehtinud direktiiviga. Ühe suurima uuendusena nähakse eelnõus näiteks ette ravimi- ja kosmeetikatootjatele kohustusliku laiendatud tootjavastutuse süsteemi loomine, et katta selle süsteemi kaudu kokku kogutud rahaga reoveest mikrosaasteainete eemaldamise puhastussüsteemi rajamise ja käigushoidmise kulud. Kavandatud on laiendada reovee kogumissüsteemide ja teise astme puhastuse kohaldamise nõudeid alla 2000 ie koormusega reoveekogumisaladele. Kavandatud on seada reoveepuhastitele rangemad toitainete (lämmastik ja fosfor) piirnormi ja ärastusefektiivsuse nõuded ning kehtestada energianeutraalsuse nõue reoveepuhastitele, mis töötlevad 56  reostuskoormust vähemalt 10 000 ie. Lisaks on kavandatud seada kohustus koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad (sademeveega kaasneva reostuse vähendamiseks), laiendada seirenõudeid (sh tõsta tavasaastenäitajate seiresagedust, laiendada ohtlike ainete seirenõudeid ja seada sisse mikroplasti, mikrosaasteainete ning tervisekaitse näitajate seirekohustus). Nõuded tuleb eelduslikult üle võtta Eesti õigusesse kahe aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest (täpne ülevõtmise aeg selgub direktiivi jõustumisel, ent eelduslikult on selleks tähtajaks 2026. a kevad). • Vee taaskasutuse poliitika kujundamine • 2024 on loodud õiguslikud alused kasutatud vee üleandmiseks kolmandatele isikutele. Õigusaktidega on sätestatud nõuded, et taaskasutusvesi oleks kasutamiseks ohutu sõltuvalt kasutamise eesmärgist. Loodud on eeldused selleks, et tulevikus joogiveega ei puhastataks tänavaid ega immutataks tööstuses puitu. 2026 on koostatud riiklik vee taaskasutuse strateegia. • Vee-ettevõtete KHG jalajälje • 2024 on loodud rahastusmeede toetuse vähendamine ja efektiivsuse andmiseks KOV-ide vee-ettevõtetele suurendamine reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks ning toimub meetme rakendamine. Väheneb veeteenuste sõltuvus kõrgetest energiahindadest. Reoveepuhastamisel hakatakse kasutama süsinikuneutraalset elektrienergiat. 57 Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus Meetme eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: elurikkuse kaitse tagamine ja metsanduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma Meetme kirjeldus: teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Asjakohaste kaitsekorralduskavadega kaetud Vähemalt 84 vähemalt 86 vähemalt 86 vähemalt 86 Natura loodusalade osakaal (% pindalast) 86 I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide 68 75 80 80 85 kaetuse % tegevuskavaga Metsanduse arengu suunamise eesmärgid on ei jah jah jah jah kokku lepitud Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning jah jah jah jah jah energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete Vähemalt 60 vähemalt 50 vähemalt 50 vähemalt 50 mahust, % 50 Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja jah jah jah jah jah ohjamise kava eesmärkide järgi Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et Tegevuse eesmärk: elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuvas kliimas ning korraldatakse nende rakendamist sh taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid, inventuure ja seiret, hinnatakse liikide ja elupaikade seisundit ja kaitse korraldamise tulemuslikkust, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid Tegevuse kirjeldus: (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks), makstakse looduskaitsekompensatsioone, arendatakse andmebaase ja veebiteenuseid, antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 58  2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud 2022 (algtase)v (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Hoolduses olevate poollooduslike koosluste 42 300 47 000 48 000 49 000 50 000 pindala (ha) Liigikavade I ja II prioriteedi 85 90 90 90 60 tegevuste täitmine (%) Kaitsekorralduskavade vahehindamine (aastas 20 20 20 20 20 vahehinnatavate kavade % kõigist kavadest) Taastatavate elupaikade 3898 4000 4000 4000 4000 pindala aastas Asjakohaste kaitsekorralduskavadega Vähemalt 84 vähemalt 86 vähemalt 86 vähemalt 86 kaetud Natura loodusalade 86 osakaal (% pindalast) I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide kaetuse % 68 75 80 80 85 tegevuskavaga Olukorra lühianalüüs15 Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%16 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 12,2% maismaapindalast. Lisaks sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad, kaitsealuste liikide leiukohad jmt. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Üldised kaitse-eesmärgid on kehtestatud ala kaitse alla võtmise määruses ja neid täpsustatakse kaitsekorralduskavades, kus on määratletud täpsemad eesmärgid. Alapõhised kaitsekorralduskavad on koostatud pindalaliselt 86%-le Natura aladest. Kaitse- eeskirju uuendatakse, et need vastaksid kaitse-eesmärgiks olevate liikide ökoloogilisele nõudlusele ja tagaksid elupaikade soodsa seisundi. Üleriigilised kaitse-eesmärgid on sätestatud liigikaitse tegevuskavades ja elupaikade tegevuskavades. Üleriigilised liigitegevuskavad on kinnitatud 34 loodusdirektiivi liigile (lisaks tegevuskava eelnõud veel 53 liigile) ja 17 linnudirektiivi I lisa liigile (lisaks eelnõud veel 17 liigile). Koostatud ja rakendatud on pärandniitude ja kaitstavate soode tegevuskavad, soode tegevuskava uuendatakse programmiperioodi jooksul, koostatud ja kinnitamisel on märgade metsade tegevuskava, koostamisel kuivade metsade tegevuskava. Koostamisel on metsaelupaikade tegevuskava (valmib 2024. a lõpuks). Laiendatud on toetuste süsteemi, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele. Aktiivselt on tegeletud IT-lahendustega looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. Vajalik on tõhustada kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi, et tagada seniste looduskaitsemeetmete operatiivne täiendamine ja parandamine. Valmimas on 15 Kuna MAK ja KEVAD on hetkel veel valmimise/koostamise protsessis, siis on järgnevalt välja toodud eesmärgid, mõõdikud ja tulemused veel lõplikult kokku leppimata ja võivad muutuda. Küll on aga mitmete eesmärkide poole jõudmiseks juba töö käimas. 16 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com) 59 maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis, edaspidi on vajalik kavandada tegevused selle ellu rakendamiseks. Loodud on punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteem, eesmärgiga muuta liikide ohustatuse hindamine ühekordsetest projektidest pidevaks protsessiks. Senised praktilised tegevused, mh elupaikade (jõgede looduslikkuse, pärandniitude, soode veerežiimi jt) taastamine; ex situ liigikaitse tegevused, (näiteks euroopa naaritsa ja kõre loodusesse tagasitoomiseks) on olnud tulemuslikud; karuputke võõrliikide tõrje on olnud edukas. Ranna- ja kaldavööndi elupaikade seisund on valdavalt soodne tänu ranna- ja kaldakaitse piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndite piirangutele. Eesti mitmekesine loodus koos igaüheõiguse ja kaitsealadele rajatud külastustaristuga on oluliseks vaimse ja füüsilise tervise tagajaks, lisaks annab tööd maapiirkondades võimaldades teenida nii rahvusvahelisest kui siseriiklikust turismist. Koostatud on nelja ökosüsteemi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisundi ja teenuste hindamise ja kaardistamise metoodikad ning valik ökosüsteemiteenuseid on üleriigiliselt esmaselt hinnatud ja kaardistatud17. Valminud kaardiandmestikud aitavad saada esmase ülevaate võimalikest halvenenud sidususega aladest ja planeerida rohevõrgustikku. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse valdkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Majandustegevuse mõjude tõttu (nt kuivendus, intensiivne maakasutus, sh põllumajandus jmt) kahaneb liikide arvukus, elupaikade pindala ja sidusus väheneb, kvaliteet halveneb ja elupaigad killustuvad. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Kaitsekorralduslike tööde planeerimine on keerukas ja kallis ning takerdub ajakohaste andmete puudumise ja huvide konfliktide taha. Elurikkuse kaitsmine vajab süsteemsemat lähenemist ja erinevate osapoolte koostööd, et suudaksime kaitstavad liigid ja nende elupaigad viia soodsasse seisundisse. Elurikkuse säilitamiseks vajalike meetmete käsitlus ja integreerimine planeeringutesse on olnud ebaühtlane. Looduse rekreatiivseks kasutamiseks ette nähtud taristu vähesus on kohati kaasa toonud ülekasutamise. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Elupaikade (mh sood, metsad, • Rakendatud on meetmeid, et ühegi EL pärandniidud, vooluveekogud) ja loodus- ja linnudirektiivi liigi ega liikide kaitse, taastamine ja elupaiga kaitsesuundumus ja seisund ei tegevused nende soodsa seisundi halveneks ning 2019. a aruande järgi saavutamiseks, et ühegi EL ebasoodsas seisundis olevatest liikidest kaitsealuse elupaiga ja liigi ja elupaikadest 30% on aastaks 2030 kaitsesuundumus ja seisund ei saavutanud soodsa seisundi või halveneks ning ebasoodsas seisundis näitavad selget positiivset suundumust olevatest elupaikadest ja liikidest paranemise poole. Alade kaitse 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa tulemuslikuks korraldamiseks on kõigile 17 https://keskkonnaagentuur.ee/elme 60  seisundi või näitaks selget positiivset Natura 2000 aladele kinnitatud kaitse- suundumust paranemise poole. Mh eesmärgid (kinnitatud 2023 lõpp). on vajalik defineerida loodus- ja Käivitatud on protsess aastaks 2030 põlismetsad, need kaardistada, võtta defineerida, kaardistada ning range range kaitse alla ja seirata. kaitse alla ning seiresse võtta kõik • Koostatakse ja rakendatakse looduse säilinud loodus- ja põlismetsad. taastamise kava vastavalt EL • Halvas seisundis elupaikade (sh sood, määrusele (2024–2026). metsad, pärandniidud jt) struktuuri ja funktsioonide ökoloogiliseks taastamiseks on koostatud taastamiskava ja seda viiakse ellu18. • Uuendatakse loodusväärtuste kaitseks • Kaitstavate alade kaitsekord on kehtestatud meetmete tõhususe ja ajakohane, vastab LKSle ja tagab kaitse- kaitsekorralduse tulemuslikkuse eesmärkide saavutamise, kavandatud hindamise süsteemi. Uuendatud meetmed on asjakohased, kaitse on süsteem loodud 2024, rakendamine. piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele. Analüüsitakse loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususust ja kaitsekorralduse tulemuslikkust, mh piiranguvööndis. • Elupaigatüüpide tervikliku kaitse • Elupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamiseks elupaikade tagamiseks on koostatud (märgadele ja tegevuskavade (soodele, märgadele kuivadele metsadele), uuendatud ja kuivadele metsadele), ohustatud (soodele), või uuendamisel liikide tervikliku kaitse tagamiseks (pärandniitudele) elupaigatüübipõhised liigitegevuskavade ning alade kaitse tegevuskavad, liikide tervikliku kaitse tulemuslikuks korraldamiseks alade tagamiseks liigitegevuskavad. kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja rakendamine (2024– 2027). • Meetmete rakendamine • Nii seisu- kui vooluveekogudesse eutrofeerumise vältimiseks ja jõudvate saasteainete hulk on põllumajandusmaastiku elurikkuse vähenenud. Põllumajandusmaastiku suurendamiseks. Pärandniitude elurikkus suureneb, taastatakse ja hooldajate nõustamise süsteem toimib. hooldatakse pärandniite, põllumaadel säilitatakse ja luuakse täiendavaid maastikuelemente ning avamaastiku elupaiku ja liike toetavaid rohumaaribasid. Pärandniitude hooldajate nõustamise süsteem toimib. 18EL elurikkuse strateegia: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN 61 • Turvasmuldade kuivendamist • Põllumajandusmaade käsitlevate regulatsioonide maaparandussüsteem ja täpsustamine, et leida juriidilised metsakuivenduskraavid moodustavad lahendused ja praktikas toimivad võimalikult loodusliku meetmed, et põllumajandusmaade veevoolusüsteemi ega kahjusta maaparandussüsteem ja elurikkust. metsakuivenduskraavid moodustaksid võimalikult loodusliku veevoolusüsteemi ega kahjustaks elurikkust. • Tõhus panustamine EL elurikkuse • Ruumilisel planeerimisel ja maastike strateegia eesmärki, kaitsta ELis kujundamisel arvestatakse kultuuri- ja vähemalt 30% maismaast ja 30% merest looduskeskkonna väärtuste säilitamise ning tagada range kaitse vähemalt 10% vajadustega, loodusvarade kasutamine maismaast ja 10% merest ning on elurikkust säästev. Aastaks 2030 üleeuroopalisse loodusvõrgustikku kaitstakse ELis vähemalt 30% EL lõimida ökoloogilised koridorid. maismaast ja merealast ning Pööratakse tähelepanu suurte taristute üleeuroopalisse loodusvõrgustikku on võimalusele toetada elurikkust. lõimitud ökoloogilised koridorid. Koostatakse elurikkust soosiva Rohevõrgustik on toimivate rohealade, - majandamise juhiseid. Nii riigi kui koridoride ja -rajatiste sidus süsteem, kohalike omavalitsuse tasandi mis võimaldab liikidel levida ja planeeringute koostamisel arvestatakse kliimamuutustega kohaneda, rikastab tõhusalt elurikkuse aspektidega. inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Suured taristud toetavad elurikkust (näiteks on loobutud teeäärte hooldusvõttena kasutatud mürgitamisest, rajatud on ökoduktid ja loomatunnelid; elektriliinide, päikeseenergia-parkide ja maismaa-tuuleparkide aluseid maid majandatakse elurikkust soodustavalt jmt). Koostatud on elurikkust soosiva teeservade, infrastruktuurirajatiste, hoonete jt objektide rajamise ja hooldamise juhised. Hüvitus-skeemides arvestatakse elurikkusega. Nii riigi kui kohalike omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel arvestatakse tõhusalt elurikkuse aspektidega. Tagatud on igaüheõiguse põhimõtte jätkuv rakendamine. Kellegi tegevus ei vii looduse hüvede (nagu puhta vee, õhu, süsinikusidumise, loodusele ligipääsu jpm) kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemisele. Tagatud on 62  randade ja kallaste loodusväärtuste säilimine. • Võõrliikidealase teadlikkuse • Võõrliikide ja võõrpopulatsioonide tõstmine, võõrliikide tõrje ja seire loodusesse sattumise ja levimise tõhustamine. takistamiseks on rakendatud meetmed, nende kasutamine haljastuses on vähenenud. • Looduskaitsepiirangutega seotud • Looduskaitsepiirangutega seotud tegevuste lubade välja andmine. tegevuste load (sh CITES load ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks; loodusvarade kasutamine, sihtkaitsevööndis keeluajal liikumine, rahvaürituste korraldamine, väikeehitise ehitamine, loomaia tegevusluba, liigi ümberasustamine, loomaliigi kasutamine teaduse otstarbel, loomade märgistamine, kaaviari käitlemise majandustegevusteade) on välja antud õigeaegselt. Tegevust ei kooskõlastata, kui see võib kahjustada kaitsealuse liigi või elupaigatüübi soodsat seisundit või on vastuolus isendikaitse sätetega. Tagatud on looduskaitsenõuetele vastavus: järelevalvemenetlus, haldusmenetlus või süüteomenetlus. Koostöös erasektoriga on korraldatud hättasattunud ja abitusse olukorda jäänud (vigastatud) metsloomade ravimine ja loodusesse tagasi viimine, vajaduse korral eutaneerimine. • Looduskaitse tulemuslikuks • Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus korraldamiseks on olemas järjepidev ja järjepideva, usaldusväärse ja süsteemne ülevaade Eesti liigilisest ja süsteemse ülevaate tagamine siinsest koosluste (ökosüsteemide) liikide ja ökosüsteemide/koosluste mitmekesisusest ning ohustatusest (mh seisundist. Selleks kasutame mh liikide punase nimestiku regulaarne senisest enam innovaatilisi seire- ja uuendamine, käivitatud on protsess inventuurilahendusi, koosluste punase nimestiku rakendusuuringuid ja piisavas mahus koostamiseks). Kaitstavate liikide invnetuure, uuendame ja arendame nimestik ja nende jaotus andmebaase ja veebirakendusi. kaitsekategooriatesse on ajakohastatud Kaasaegse IT-lahenduste arendamine vastavalt ohustatuse teabe looduskaitse ja keskkonnaga seotud uuenemisele. Loodusväärtuste kaitse andmete paremaks haldamiseks, planeerimiseks ja korraldamiseks kasutamiseks ja avalikustamiseks tellitakse uuringuid ja inventuure. (2024–2026). Liikide ja elupaigatüüpide inventuuride 63  ja seire maht on piisav, et tagada asjakohaste andmete olemasolu nii maismaa kui mere kohta. Vabatahtliku seire osakaalu on suurendatud (sh ka loodusvaatluse nutirakenduse abil (LVA). Eluslooduse seireandmed on aktuaalsed, kasutajasõbralikult kooskasutatavad ja kooskuvatavad teiste kaitstavate objektide (liigid, elupaigad, kaitstavad alad jm) andmetega. IT teenuste arenduste abil on loodud võimalused loodusandmete kooskasutamiseks ja kaitsekorralduse efektiivseks planeerimiseks. Tähtsustatakse loodusteaduslike kogude uurimist, et välja selgitada trende – kliimasoojenemine, elurikkuse kadu jm. Toetatakse eluslooduse geneetilise materjali süsteemset ja sihipärast kogumist ja hoiustamist. • Loodusrikkuste ja hüvede seisundi • Loodud on loodusrikkuste ja hüvede muutuste süsteemse jälgimise, mh nende seisundi muutuste jälgimise, mh nende rahalise väärtuse arvestamise süsteemi rahalise väärtuse arvestamise süsteem, rakendamine. mis toetab elurikkuse säilimisega arvestamist loodusvarade kasutusotsuste tegemisel. Elurikkuse ja looduskaitse andmeid, sh ökosüsteemiteenuste kohta, analüüsitakse koos neid mõjutavate keskkonnategurite või muude näitajatega. Koostatakse otsuste tegemiseks vajalikke ülevaateid loodusväärtuste paiknemise ja leviku kohta ning nende seisundi hinnanguid piirkondlikul või üleriigilisel tasandil. Täidetakse riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevaid aruandekohustusi. Tõhusama looduskaitse korralduse eesmärgil tehakse eluslooduse rakendusuuringuid. • Luuakse mitmekesised võimalused Eesti • Loodud on mitmekesised võimalused looduse nautimiseks ja Eesti looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks ning aktiivseks tundmaõppimiseks ning aktiivseks puhkuseks ja looduses liikumiseks, puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Üldsus loodusväärtuste säilimist. Säilitakse ja teadvustab looduse ja tervise soodustatakse looduslikke rohealasid omavahelisi positiivseid seoseid ning 64  suurte inimasumite lähistel, viiakse ellu looduses liikumise positiivset mõju linnakeskkonna elurikkust inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. suurendavaid tegevusi. Looduslikke rohealasid suurte inimasumite lähistel säilitatakse ja väärtustatakse ning soodustatakse linnametsade ja rohealade loomist ja säilimist. Linnaelanikele loodushüvede pakkumiseks ning linnadest tingitud looduslike elupaikade killustamise vähendamiseks viiakse ellu linnakeskkonna elurikkust suurendavaid tegevusi (sh on tegevus linnade kaupa strateegiliselt läbi mõeldud). • Igaühe looduskaitse põhimõtete • Elurikkust hoitakse ka väljaspool propageerimine ja rakendamine. kaitstavaid alasid – igaühe looduskaitse toimib. Loodud on lahendused looduse toetamiseks ühiskondlikul tasemel, sh maaomanikepoolse vabatahtliku kaitse arendamiseks – maaomanikke motiveeritakse ise kaitseväärtusi märkama ja neid kaitsma. • Kaitstavate liikide poolt tekitatud • Põllumajandusele ja kalandusele kahju ennetamise ja kaitsealuste loomade tekitanud kahju kompenseerimise süsteemi hüvitamise süsteem toimib efektiivselt. tõhustamine. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ennetustöödele. Kaitstaval loodusobjektil paikneva kinnisasja, mille kasutust kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. • Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks • Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks tööde tellimine, ja parandamiseks on tööd tellitud ja ellu arvestades kaitsekorralduskavades, liigi viidud, arvestades kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja elupaiga tegevuskavades kirjeldatud ohjamise tegevuskavades ning elupaiga eesmärke ja vajadusi. tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi. • Elurikkuse säilitamiseks ja • Elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks uudsete vahendite suurendamiseks kasutatakse mh leidmine. uudseid vahendeid, sh finantsinstrumente, mis võimaldavad ka erainvestoritel riiklikesse looduskaitse eesmärkidesse pikaajaliselt 65  investeerida. Kujundatavad süsiniku ja elurikkuse tasaarveldamise (nn offsett- imise) skeemid on õiglased nii looduse kui ka inimeste suhtes, need ei piira ega kahjusta ühishüvede säilimist ja kättesaadavust ning nende rakendamine on elurikkust ja looduse üldist seisundit oluliselt parandavad. • Looduskaitsepiirangute • Elurikkust soodustavate tegevuste kompenseerimine vajalikus mahus, toetus- ja kompensatsioonimeetmed on sh toetuse maksmise jätkamine, sh tõhusad, meetmete pikaajaline ja väljaspool Natura 2000 alasid stabiilne rahastus on tagatud. kaitstavate metsade omanikele. Kompensatsioonisüsteemi on • Eraldiseisvaks Natura hindamiseks ajakohastatud, toetusi makstakse mh ka võimaluse loomine keskkonnamõju väljaspool Natura 2000 alasid (strateegilist) hindamist kaitstavate metsade omanikele. mittevajavate tegevuste • Keskkonnamõju (strateegilist) kavandamiseks Natura 2000 aladel. hindamist mittevajavate tegevuste kavandamiseks Natura 2000 aladel on loodud võimalus eraldiseisvaks Natura hindamiseks. • GMO regulatsioonide kaasajastamine. • GMO regulatsioon on tehnoloogia arenguga kohanev, kindlustades keskkonnaohutuse ning ohutuse inimeste ja loomade tervisele. • LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” • Projekti rakendatakse. elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln. Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja Tegevuse eesmärk: jätkusuutlik kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja Tegevuse kirjeldus: jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust, 66  antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) 2206 2206 2206 2206 2206 Geenireservimetsade pindala (ha) (2021) Riigimetsamaa pindala osakaal 25,2 Vähemalt 20 Vähemalt 20 Vähemalt 20 Vähemalt 20 maismaapindalast, % Hundipesakondade arv sügisese 24–26 15–25 15–25 15–25 15–25 loenduse põhjal, tk (2021) Metsanduse arengu suunamise ei jah jah jah jah eesmärgid on kokku lepitud Pikas perspektiivis kasutatakse jah jah jah jah jah puitu kui taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses Metsade uuendamise osakaal 60 vähemalt 50 vähemalt 50 vähemalt 50 Vähemalt 50 uuendusraiete mahust, % Suurkiskjate populatsioonide jah jah jah jah jah reguleerimiseks on seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja ohjamise kava eesmärkide järgi Olukorra lühianalüüs Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%. Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupaigad (VEP). VEPide kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Jätkuvalt soodustatakse VEPide vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Seni leidmata väärtuslike metsaalade ja loodusmetsa kildude säilitamiseks planeerib Kliimaministeerium VEPid erametsades järgnevatel aastatel inventeerida. Riigimetsades on VEPide inventuur suures osas juba teostatud. VEPide inventuur erametsas on plaanis läbi viia koos loodus- ja põlismetsade inventuuriga. Selleks on tarvis koolitada eksperte ning leida raha inventuuri läbiviimiseks. Metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Metsade majandamise ja vanuselise struktuuri tõttu ei ole viimastel aastatel metsa tagavara enam kasvanud. Ka metsamaa pindala kasv on viimastel aastatel lakanud. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10–20 aastat) perspektiivis hinnata metsade erinevaid väärtusi 67 ja seda, kuidas soovitakse puistute tarbimisväärtust realiseerida. Tuleb otsustada, kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada. Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas perspektiivis ei tohi raiemaht ületada aastast majandatavate metsade juurdekasvu. Metsasektori väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi, sh metsaomanikke ja puidutööstuses hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud paljude valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, taastuvenergeetika, kultuuripärand, terviseedendus, loodusturism jm. Seetõttu on metsanduse pikaajaliseks strateegiliseks suunamiseks koostatud metsanduse arengukava laiapõhjalise dokumendina arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuurilisi aspekte. Koostatava metsanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga; metsasektori on majanduslikult konkurentsivõimeline; metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi leevendavaid mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Hooldusraiete, aga ka teiste eespool nimetatud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele vajab oluliselt enam uuringuid, et teha kindlaks nende tegevuste mõju süsinikuringele. Tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning seemnemajanduse arendamine. Metsaselektsiooni alases tegevuses tuleb muu hulgas rohkem arvestada ka kliimamuutuste mõjudega. Selleks on vaja uurida erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust. Segapuistuteks kujundatud metsad on vastupidavamad nii putukakahjustustele kui seenhaigustele, mistõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide laiemat kasutamist. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele lähtudes ettevaatusprintsiibist, et vältida invasiivsust ning patogeenide levikut. Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurenemist. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii 68 majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Maksimeerida tuleks talletatud süsiniku hulka metsas ja puittoodetes, arvestades samal ajal ka asendusefektiga. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll, sest nõnda on süsinik talletatud pikaks ajaks. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmaja). Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Loodusmaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Loodusmaja on kavandatud ligi nullenergiahoonena. Jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega eraomandile (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne). Edendatakse koostööd tugisüsteemi osaliste vahel. Selleks, et suurendada usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu, kehtestati ettevõtetele biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumite tõendamise kohustus. Täpsemad nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Selleks, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, töötatakse välja toetusmeetmed, kasutades raadamisõiguse tasust laekunud vahendeid. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamise võimekuse arendamine. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehhaanilisele väärindamisele. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise 69 väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks oodatakse riigilt strateegiliste sihtide seadmist ja kinnitamist. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused Metsanduse arengukava aastani 2030 • Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine. on koostatud ja rakendamisel. Arendatakse kaugseire võimalusi ja • Analüüsitakse kaugseire vahendite uuritakse metsamajanduslike tegevuste kasutamise laiendamist metsade olemi mõju süsiniku sidumisele (2024–2027). hindamisel ja seisukorra seiramisel, metsamajanduslike tööde planeerimisel, selle järgsel metsade majandamise otsuste tegemisel ning järelevalves. • On uuritud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele ning erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust. Väärielupaikade inventeerimine ja kaitse • Vääriselupaigad on inventeeritud, ning lepingute sõlmimine. nende kaitseks on lepingute sõlmimine erametsaomanikega hoogustunud. Erametsanduse arengut ja kestlikkust • On toetatud erametsanduse toetatakse tugisüsteemi abil, mille tugisüsteemi arengut ning erametsade kaudu suunatakse metsaomanike metsauuendustööde tegemist ühistegevust metsade kasvatamisel ja võimalikult heade pärilike omaduste ja kasutamisel sh toetatakse erametsade kasvukohale sobivamate kodumaiste metsauuendustööde tegemist puuliikidega. Ergutatud omamaist võimalikult heade pärilike omaduste ja taimetootmist ja üldist kasvukohale sobivamate kodumaiste uuendusmahtude suurendamist. puuliikidega. Ergutatakse omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurendamist (2023– 2026). Maismaa tuuleparkidega rajamise ja teiste • Raadamistega seotud keskkonnatasude raadamistega kaasneva kontseptsiooni süsteem on välja töötatud ja väljatöötamine ja toetusmeetme rakendatud. rakendamine. • Jätkatakse kompensatsiooni maksmist • Kompensatsioonid on makstud. looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest. • Ulukiressurssi kasutatakse säästlikult. • Ulukiressursi säästlik kasutamine on tagatud jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste andmise kaudu. 70  • Rakendusuuringute läbi viimine elustiku • Elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse, kaitsekorralduslike indikatiivsuse ja kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks on meetmete tõhususe hindamiseks. spetsiifilisi rakendusuuringud läbi viidud. • Puidust referentshoone • Puidust referentshoone ehitamisega on (loodusmuuseumi) rajamine eesmärgiga alustatud, piloteerimisel on suurte luua suurte puitehitiste ehitamise puitehitiste ehitamine ning sellega kogemus ja suurendada sellega Eesti suurendatakse Eesti puidusektori puidusektori ekspordipotentsiaali ning ekspordipotentsiaali ja edendatakse edendada kohaliku tooraine kohaliku tooraine väärindamist. väärindamist. • Seire teostamine, lubade välja andmine. • Metsa- ja jahinduspoliitika kujundamiseks teostatakse efektiivselt seiret, kogutakse ja analüüsitakse andmeid. Poliitika rakendamiseks antakse välja vajalikud load ning regulatsioonid. Meede 5. Ilmainfo tagamine Meetme eesmärk: Ilmainfo kättesaadavus on tagatud. Meede koosneb ühest programmi tegevusest: ilmaandmete, ilmaprognooside ja Meetme kirjeldus: -hoiatuste tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot kasutavate sihtrühmade 4,5 4,9 4,9 4,9 4,9 rahulolu Seirevõrgu (meteojaamade) 96 99 99 99 99 automatiseeritus, % Hoiatuste õigustuvus 99,5 99 99 99 99 Tegevus 5.1. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine Tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus. Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, Tegevuse kirjeldus: koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks 71  tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% Uuendatud (vanus alla 10 aasta) ilmajaamade 85% 85% 90% 95% 95% osakaal Meteoroloogilist (sh hoiatused) infot 4,2 4,9 4,9 4,9 4,9 kasutavate sihtrühmade rahulolu Seirevõrgu (meteojaamade) 96 99 99 99 99 automatiseeritus, % Hoiatuste õigustuvus 93 99 99 99 99 Olukorra lühianalüüs Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutuste jälgimisel, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise. Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO kinnitas äsja uuendatud andmepoliitika, mis hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos väljatöötamisel oleva rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist, mis dikteerib arendustööde vajaduse. Meteoroloogia, hüdroloogia ja 72 kliima väärtuslikud andmed on rakendusliidese kaudu kättesaadavad masinloetaval ja hulgiallalaaditaval kujul Keskkonnaportaalis. Jätkub pidev avaandmete täiendamine, sh keskkonnaandmete ja LIFE AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide kättesaadavuse tagamine. Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osaks automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus. Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 1. detsembrist 2020 on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) kahekümne kolmas täieõiguslik liige. Täisliikmelisus võimaldab Eestile juurdepääsu ECMWFi superarvutile ja arhiveerimisruumile, samuti hääleõigusele ECMWFi nõukogus. Prognooside tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Avalikkusele operatiivse ilmainfo, • Ilmavaatlused on korraldatud ja ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, ilmaandmed avaldatud. Seirejaamades sh süsteemide ja teavituskanalite kogutavad ilmavaatlusandmed arendamine . salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse keskkonnaportaalis. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt hüdrometeoroloogia seirevõrgu abil (sh automaatilmajaamad). • Ilmaprognoosid ja hoiatused maismaa, mere ja siseveekogude kohta on koostatud. Teenuse osutamiseks vajalikud prognooside tehakse mitmete ilmamudelite ning kaugseire abil (radarite ja satelliitide info). Ilmamudelid on arendatud ja jooksutatud, produktid ja visualisatsioonid tehtud ning andmebaasid hallatud. • Hoiatussüsteem on kaasajastatud nii, et realiseerub automatiseeritus, 73  mõjupõhisus, asukohapõhisus (detailsus nii territoriaalselt kui ka ajaliselt), optimaalne ettehoiatamise aeg. • Riikliku ilmaäpi (ILM+) edasised arendused on teostatud, nt ligipääsetavuse tagamine (SEME3). • Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna • Meteoroloogiaandmed on avaandmete kättesaadavuse tagamine avaandmetena kättesaadav keskkonnaportaali kaudu. keskkonnaportaalis • Keskkonnaandmed on avaandmetena kättesaadav keskkonnaportaalis • LIFE AdatEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmed on avaandmetena kättesaadavad • Avaandmete kvaliteedi tagamine • Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu • Seirevõrk on ajakohane, nii et ajakohastamine (projekti uuendatud ilmajaamade osakaalu Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja sihttase on saavutatud. keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames). • Meteoroloogiliste radarite võrgu • Eesti territoorium on radariandmetega laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu kaetud. Radarivõrgu koosseis vastab ennetamine ja leevendamine, sihttasemele (kokku 5 meteoroloogilist hoiatussüsteemid projektide raames). radarit, millist kolm on uutes asukohtades ja kaks olemas olevad on uuendatud). • Üleminek uue põlvkonna • Kolmanda põlvkonna satelliidiandmed satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE on avalikkusele kättesaadavad. SIP AdaptEst projekti raames). • Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE • Eesti kliimaprojektsioonid on SIP AdaptEst projekti raames). uuendatud. • Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst • Uuendatud tuleohukaart on projekti raames). operatiivtöösse rakendatud. • Lennumeteoroloogia vaatlus- (sh • Teenus on ümberkorraldatud. tehnika) ja prognoosteenuse ümberkorraldamine. 74 Meede 6. Toetavad programmi tegevused Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud Meetme eesmärk: normiks Eesti elanike igapäevaelus Programmi sisutegevused on toetatud ja IT-teenused teistele valitsemisaladele osutatud. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine ja kesksed IT-teenused teistele Meetme kirjeldus: valitsemisaladele. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse ja -hariduse valdkonna toimimisele 0 80 80 80 80 (keskkonnahariduse ja -teadlikkuse (2018) tegevuskava elluviimise seire) Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning Tegevuse eesmärk: järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke Tegevuse kirjeldus: näituseid ja üritusi, edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid uuringuid jm. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Keskkonnaharidusprogrammides 150545 125000 130000 130000 130000 osalevate õpilaste arv Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang (keskkonnateadlikkuse uuringu 52 60 70 72 andmed) Uute seiremeetodite rakendamine 4 6 6 6 6 erinevates seirevaldkondades - kaugseire kasutamine: valdkondade arv Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse 0 80 80 80 80 ja -hariduse valdkonna toimimisele (2018) 75  (keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava elluviimise seire) Olukorra lühianalüüs Eesti elanikud väärtustavad keskkonnateadlikku eluviisi ja peavad oluliseks loodushoidu. Alates 2010. aastast toimunud uuringu põhjal on elanikud aasta-aastalt muutunud keskkonna suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivamaks. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022.a ca 41,5%), ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine. Üksikisiku tasandil on oluline kujundada selline vaimne ja füüsiline keskkond, kus inimesed ise motiveeriksid end keskkonnahoidlikult käituma. Keskkonnahoidliku käitumise võimaldamiseks igas eluvaldkonnas tagame keskkonnainfo kättesaadavuse, kavandame toetusi ja tunnustusi erinevate organisatsioonide, asutuste ja üksikisikute keskkonnasõbralikke algatusi ning korraldame koolitusi erinevatele sihtrühmadele (riigiasutused, KOV, ettevõtjad, ajakirjanikud jne). Keskkonnateadlikkuse hindamiseks ühiskonnas ja edasiste tegevuste kavandamiseks korraldame regulaarseid uuringuid. Keskkonnahariduse valdkonnas on Kliimaministeerium teinud aastatepikkust koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM), kellega koos on välja töötatud Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025, mis määratleb erinevate osapoolte rollid. Kliimaministeeriumi fookus on mitteformaalse keskkonnahariduse arendamisel ja kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel, HTM toetab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimist. Rohereformi eesmärkide saavutamist haridussüsteemis toetab rahvusvahelise Rohelise kooli programmi rakendamine ligi 200 haridusasutuses. Eestis tegutsevad pika traditsiooniga loodusvaldkonna huvikoolid, kelle tegevus toetab nii formaalharidust kui ka üldist elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamist ning on oluline valdkonna spetsialistide järelkasvu lava. Keskkonnateadliku mõtteviisi kujundamiseks läbi hariduse on kavas koostada ja ellu viia riiklik keskkonnahariduse arendamise programm, mille olulisteks tegevusteks on koolide-keskuste- kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse lõimimine õppeainetesse ja huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste, noortekeskuste keskkonnasõbralik toimimine. Korraldame koolitusi haridustöötajate meeskondadele ja keskkonnaharidus- keskuste töötajatele, loome keskkonnateemalisi õppematerjale, viime ellu kogukonnale suunatud projekte ning arendame koostöömudeleid. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Õppeprogrammides osalemist rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse programmi. Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöövõrgustiku tegevust koordineerib maakondades Keskkonnaamet. Võrgustiku infokanaliks on keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide, koolituste jm kohta. Võrgustikus etendab olulist rolli MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing, mis koondab laiapõhjaliselt erinevaid keskkonnahariduse edendajaid. Aastal 2019 käivitati keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi arendusprojekt, mille käigus töötati välja keskkonnahariduslike õppeprogrammide kirjelduste 76 kvaliteedi kriteeriumid, 2023.a seisuga on hinnatud 1171 aktiivõppeprogrammi kirjeldust, millest 726 omistati märgis "Läbimõeldud programm". Oma programme saatis hindamisele 61 keskust ja keskkonnahariduse pakkujat. Käivitatud on keskkonnahariduskeskuste juhendajate/spetsialistide enesehindamise programm, mille raames on koostatud juhendaja/õpetaja pädevusmudel, ning valmimas on juhendaja/õpetaja enesehindamise tööriist. Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku arendamisel on oluline tagada kvaliteetne keskkonnahariduse kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele. Selleks, et keskkonnahariduskeskuste toimimine oleks jätkusuutlik on vaja muuta rahastamismudelit, ning nende koostöö paremaks korraldamiseks luua keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskus. Jätkuvad ettevalmistustööd uue Loodusmuuseumi maja valmimiseks ning sinna kolimiseks. Selleks on loodud uue Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni kontseptsioon, mis on sisendiks ideekonkursile; valminud on materjalid uue Loodusmuuseumi teenuste disaini suunal. Oluline rõhk on haridusstrateegia väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava ekspositsiooniga. Hetkel on suurimaks väljakutseks kogude töös ruumikitsikuses tegutsemine mis ei võimalda vastu võtta muuseumi pakutavatesse haridusprogrammidesse suuremas mahus kooli- ja lasteaia gruppe. Lisaks seavad praegused ruumiolud piirangud kogude kasvu ja uute kogumismeetodite väljaarendamise võimalustele. Loodusmuuseum on oma äärmiselt kitsal vanalinna pinnal (näituste pinda 360 m²) saavutanud oma arengu ja külastatavuse vastuvõtmise lae (50 000 külastajat aastas), mistõttu on uut muuseumi hoonet aktiivselt planeeritud juba viimased 10 aastat. Olemasolev hoone ligipääsmatu liikumis- ja nägemispuudega inimestele. Muuseumi kogude tingimused on katastroofilises olukorras (laiali jaotatud neljale pinnale üle linna (sh keldrid), millest ükski ei vasta kogude säilitamiseks hädavajalikele tingimustele), mistõttu on riigile väga väärtuslikud loodusteaduslikud kogud väga haavatavas olukorras. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna info saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on kasutusel ja edasiarendamisel keskkonnaportaal. Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused • Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse • Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 elluviimine tegevuskava 2023–2025 on ellu viidud, koostöös Haridus- ja sh on käivitatud ja rahastatud koostöös Teadusministeeriumiga sh riikliku Haridus- ja Teadusministeeriumiga keskkonnahariduse arendamise riiklik keskkonnahariduse arendamise programmi kavandamine ja programm. elluviimine (2023–2025). • Üleriigilise keskkonna- ja • Ministeeriumi koordineerimisel on kliimateadlikkuse erinevate osapoolte koostöös valminud kompetentsikeskuse loomine kompetentsikeskuse mudel ning erinevate osapoolte koostöö keskuse tegevus on käivitunud. tõhustamiseks. Kompetentsikeskus koordineerib ja korraldab valdkondlikke tegevusi, 77  käivitab eri sihtrühmadele suunatud arendusprojekte, koordineerib üleriigilisi keskkonnaharidusprojekte, korraldab koolitusi sihtrühmadele, korraldab teavituskampaaniaid, sh tutvustab keskkonnainfo allikaid ja on oma toimimisega keskkonnahoidlikkuse eeskujuks. • Eesti Loodusmuuseumi uue • Eesti Loodusmuuseumis on loodud uus ekspositsiooni loomine ning ekspositsioon, mis käsitleb mõjusalt üleriigilise keskkonnahariduse olulisi keskkonnateemasid. Muuseumi kompetentsikeskuse keskkonnahariduskeskus toimib osana arendamine (2023–2025). üleriigilisest keskkonnahariduse Põhjamaade kaasaegseima kompetentsikeskusest. Loodusmuuseumi valmimine (sh uus püsiekspositsioon ning loodusteaduslike kogude kolimine), kus hetkel äärmiselt suures ruumikitsikuses töötav Loodusmuuseum saaks kogudele vajalikud säilitamistingimused ning kaasaegsele muuseumile vajaliku ligipääsetavuse. Uues Loodusmuuseumis tekib võimalus pakkuda kvaliteetset loodusharidust ca 250 000 inimesele aastas ning muuseum saab olla keskkonnahariduse lipulaevaks ja rohepöörde kompetentsikeskuseks kogu riigi tasemel. • Mitteformaalse • Mitteformaalse keskkonnahariduse keskkonnahariduse võrgustiku võrgustiku kvaliteedisüsteem tagab arendamine sh tõhusam heatasemelise keskkonnahariduse lõimimine formaalharidusega, kättesaadavuse erinevatele kvaliteedisüsteemi rakendamine sihtrühmadele; ja rahastamise põhimõtete keskkonnahariduskeskuste korrastamine rahastamissüsteem on jätkusuutlik. Keskkonnaharidusportaali Keskkonnaharidusportaal keskkonnaharidus.ee keskkonnaharidus.ee on ajakohane ja ajakohastamine vastavalt uuendatud vastavalt kvaliteedisüsteemi võrgustiku vajadustele. uuendamise käigus tekkinud arendusvajadustele. • Rohereformi toetavate • Kõrgematel keskkonna- ja koolitusprogrammide sh. kliimakursustel on koolitatud otsustajaid, kõrgemad keskkonna- ja arvamusliidreid ja erinevate valdkondade kliimakursused, riigiametnike e- kõneisikuid. Riigiametnikele on 78  kursus jm korraldamine.koostatud rohereformi e-kursus. On Rohesaadikute programmi koolitatud nn rohesaadikud, kes on käivitamine. omandanud oskused roheteemade tutvustamiseks erinevatele sihtrühmadele. • Teaduspõhise, ajakohase ja • Keskkonnaportaal tagab teaduspõhise, tähendusliku keskkonnainfo ajakohase ja tähendusliku kättesaadavuse tagamine keskkonnainfo kättesaadavuse erinevatele sihtgruppidele sh erinevatele sihtgruppidele. Keskkonnaportaali arendamine. • Eesti elanikkonna esindusliku iga- • Igal aastal on läbi viidud Eesti aastase keskkonnateadlikkuse elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringu läbiviimine eesmärgiga uuringud, mille küsimustikud on hinnata valdkonnas toimunud valideeritud ning koostatud muutusi ja kavandada meetmeid keskkonnateadlikkuse indeks annab teadlikkuse suurendamiseks. usaldusväärset infot valdkonnas toimuva hindamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks. • Toimiva seirevõrgu tagamine, et • Valdkonnaülene seire on korraldatud ja omada infot keskkonnaseisundist andmed avaldatud. Keskkonnas ja surveteguritest, mille põhjal on toimuvate muutuste avastamiseks ning võimalik kujundada tõhusat võimalike põhjuste ja pikaajaliste faktipõhist keskkonnapoliitikat. suundumuste selgitamiseks on koostatud valdkonnaülesed keskkonnaanalüüsid. • Riikliku keskkonnaseire • Riikliku keskkonnaseire programmid on programmide uuendamine. koostatud ja uuendatud. Järgmistel aastatel keskendutakse sellele, et koondada kõik keskkonnaseirega seonduvad normid seireseadusesse ja tagada seire terviklik ja ajakohastatud rahastamine. Kaugseire mitmekülgsema rakendamise võimaluste arendamiseks Eestis on tagatud selleks vajalik õigusruum. Tegevus 6.2. Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud. Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Tegevuse kirjeldus: Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. 79  2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Mõõdik on välja töötamisel - - - - - Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele. 7. Programmi juhtimiskorraldus Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi programmijuht on Kliimaministeeriumi kantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ning selle väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. Programm on alavaldkondade järgi jaotatud kuueks meetmeks ning meetmete ja programmi tegevuste väljatöötamise, uuendamise ja elluviimise ning seire koordineerimise eest vastutab vastav Kliimaministeeriumi asekantsler. Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostab Kliimaministeerium programmi tulemusaruande. 80  Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 Lisa 3 Veetee hoiukava 2024–2027 Tallinn 2023 Sisukord Kasutatud lühendid .................................................................................................................................. 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine .......................................................................................... 5 1.1 Hüdrograafia.................................................................................................................................. 5 1.2 Kartograafia................................................................................................................................... 6 1.3 Laevateed ...................................................................................................................................... 6 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon .......................................................................... 8 3. Navigatsioonimärgistus ................................................................................................................. 12 4. Jäämurre......................................................................................................................................... 15 5. Laevastik ........................................................................................................................................ 18 2 Kasutatud lühendid AIS – Automaatne tuvastussüsteem BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon DGPS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem GNSS – Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HIS – Hüdrograafia infosüsteem HO – Hüdrograafiaosakond IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon KO – Kartograafiaosakond LTO – Laevateede osakond NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus MSOS – Meresõiduohutuse seadus REK – Rekonstrueerimine RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus SOLAS – Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel TRAM – Transpordiamet VDES – VHF-andmete edastuse süsteem VJÜ – Veeliikluse juhtimise üksus VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem 3 Sissejuhatus Merendusest sõltub suur osa Eesti majandusest, kuna Statistikaameti andmetel vähemalt 60% Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele koos asukohaga suurte kaubavoogude teel Eesti teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused sh ohutu veeliikluse tagamine ja pädev õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega tööjõud, oskuste ja teadmiste üldine kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud väikelaevaliiklus ja sellega seoses on suurenenud laevateede korrashoiu vajadus. Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapereliikmed, õigeaegne ja täpne navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteetaristu. Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on olnud alarahastatud. Erinevatel alustel loodud veeteetaristu ja selle osade haldamise osasid pole seni terviklikult käsitletud ega koostatud ühtset kava nende haldamiseks. Veetee hoiukava teemadeks on hüdrograafiline mõõdistamine, laevavälised navigatsioonivahendid (navigatsioonimärgid, süsteemid (DGPS ja AIS/VDES) ning teenused (VTS/GOFREP)), jäämurre, laevateede projekteerimine ja haldamine (sh süvendamine) ning navigatsiooniteabe avaldamine. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärgiks, et laevateed, mis viivad riiklikult ja regionaalselt tähtsatesse sadamatesse, peavad olema rekonstrueeritud, tänapäevased, regulaarselt hooldatud ning aastaringselt kasutatavad. Samuti nähakse arengukavas ette, et jäämurdeteenuse tagamiseks ja veeteetaristu kestlikuks arendamiseks ja hooldamiseks töötatakse välja veetee hoiukava. Veetee hoiukava tegevused viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi raames. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035, mida viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis toodud tegevuste abil. Veetee hoiukava panustab transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ mõõdikute saavutamisele. Nendeks mõõdikuteks on jäämurdeteenuse tagamine, Eesti mereala on mõõdistatud ja ohtlike juhtumite ning laevaõnnetuste arv aastas on alla viie. Regulaarne veeteetaristu hindamine ja tööde terviklik planeerimine koostöös kõigi osapooltega loob eeldused Eesti veeteetaristu jätkusuutlikuks arenguks. Hästi planeeritud ja hoitud veeteetaristu vähendab õnnetuste riski ja aitab laevadel kasutada optimaalseid teekondi, vähendades seeläbi koormust keskkonnale ja vähendades ohtu inimeludele. Veetee hoiukava eesmärk on Transpordiameti poolt hallatava veeteetaristu hoiu ja parendamise jätkusuutlik korraldamine. Veetee hoiukava toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. 4  1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine MSOS § 47 kohaselt on Transpordiameti (TRAM) korraldada: - navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamine, väljaandmine ja veeliiklejatele edastamise korraldamine; - üldkasutataval veeteel ja sisevetel hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine ja andmete haldamine; - üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimise korraldamine, rajamine ning haldamine. 1.1 Hüdrograafia HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et konventsiooniga liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate süstemaatiliseks mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon. BSHC-s (Läänemere hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud mõõdistamise plaanis on Eesti mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III) ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille järgi tuleb mõõdistustöid teostada. TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO, navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu korraldamisega laevateede osakond (LTO). Lisaks hindab LTO igal aastal mõõdistamise vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused. HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja) igal aastal kokku ca 1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud alad saada mõõdistatud 2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 70% merealast ja 75% sisevetest. Mõõdistustööd teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia infosüsteemi (HIS), kuhu on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid saab alla laadida mh kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks. HO investeeringute vajadus on toodud tabelis nr 1, kust on näha, et 2026. aastal vajab väljavahetamist vananenud lehviksonar ning 2027. aastal külgvaatesonar. 5 Tabel 1. Hüdrograafiaosakonna investeeringud 2024–2027 Hüdrograafia 2024 2025 2026 2027 Vajaduse selgitus Lehviksonar 170 000 Vana lehviksonari välja vahetamine, et tagada mõõdistustööde stabiilsus, parem kvaliteet ja efektiivsus. Vana lehviksonar jääb varusse, kui mõne laeva lehviksonaril tekib rike, siis ei jää laeva töö seisma kuni seade korda tehakse. Vaja maandada riski, et mõõdistustööd ei katkeks. Külgvaatesonari Vana külgvaatesonari välja vahetamine, et tagada uuendus mõõdistustööde stabiilsus, parem kvaliteet ja 100 000 efektiivsus. Kulud kokku 0 0 170 000 100 000 1.2 Kartograafia Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid, navigatsioonihoiatused, teadaanded meremeestele, lootsiraamat) tegeleb kartograafiaosakond. Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest. Koostatakse nii paberkaarte kui elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse kaartide koostajatele töötlemiseks või laetakse valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide platvormile PRIMAR, kust kasutajad saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE-direktiivi nõuetest laetakse kaardiandmed ka Maa-ameti geoportaali. Navigatsioonihoiatused avaldatakse navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse koostöös RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja NAVTEX-süsteemi. Muutuste kohta navigatsiooniteabes teavitatakse Teadaannetena Meremeestele TRAM-i kodulehel. Avaldatavas lootsiraamatus võetakse navigatsiooniteave regioonide kaupa kokku. Kartograafiaosakonnal puudub investeeringute vajadus aastateks 2024-2027. 1.3 Laevateed Koostöös HO, KO ja navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist LTO. Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit Väinameres, Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava kanalit Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad peamiselt Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete kanaleid kasutavad peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise vajadus tuvastatakse iga-aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal. Järgmised planeeritud süvendused on toodud tabelis nr 2. 6 LTO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab regulaarselt veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse ja kanalite uuendamiseks. Rukki kanali süvendamiseks on baasrahastusena ette nähtud 333 333 eurot iga kahe aasta tagant. Tabel 2. Planeeritud kanalite süvendamised 2024–2027 7 2024 2025 2026 2027 Vajaduse selgitus Rukki kanali 483 000 483 000 Rukki kanal on kriitiline laevatee hooldussüvendus osa Rohuküla ja Heltermaa vahel, kus kanali keskele kuhjub settevall. Kui kanali settevall on kõrge ja veetase madal, siis võib katkeda parvlaevaühendus Hiiumaaga. Sellest tulenevalt on vaja teha regulaarselt kanalis hooldussüvendust ning settinud materjal eemaldada. Kanali regulaarsete hooldussüvendustöödega tagatakse ohutu ja stabiilne parvlaevaühendus mandri ja Hiiumaa vahel. Eesti Värava 2 000 000 Eesti Värav asub Mandri-Eesti ja kanali Piirissaare vahel ning see on Eesti hooldussüvendus vetes ainus laevatatav ühendus Peipsi ja Lämmijärve vahel. Kanal rajati 2008. a ning on tänaseks suures osas liiva ja setteid täis ning sügavused on ohtlikult vähenenud. 2021. a tehti väikeses mahus hooldussüvendus, et kanal oleks mingilgi määral kasutatav. Kui kanalit ei süvendata projekteeritud mõõtemeteni, siis ei ole tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral ei ole kanal üldse laevadele kasutatav. Kulud kokku 2 483 000 0 483 000 0 Baasrahastus 333 333 0 333 333 0 Puudujääk 2 150 000 0 150 000 0 7 Teenuse mõõdikud Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel vähemalt 40 km2 või andmeid kogutud 10 GB. 2025. aastaks on mõõdistatud 75% veeteest. Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0. Alarahastamisega kaasnevad ohud Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik laevateede haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave ning puudulike andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni. Kui kanaleid ei hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral on oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel. 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine hõlmab laevaliikluse juhtimist ja ettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd korraldab TRAM-is veeliikluse juhtimise üksus (VJÜ), mis jälgib mereala Kõpust Narva-Jõesuuni. VJÜ kogub ka andmeid merealal toimunud rikkumiste ja intsidentide kohta. MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd. Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks. AIS-süsteemi korraldamise kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i direktiivis 2002/59. HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse tuvastussüsteemi (AIS) haldamises ning AIS-andmete jagamises ning kogumises. Laevaliiklusteenuste osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale rajatud AIS-kaldajaamade võrk 13 baasjaamaga. Kogutud andmeid on võimalik hiljem kasutada riskide hindamiseks ning merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed saadetakse automaatselt HELCOM-i, kus neid hoitaks kuus kuud. Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem GOFREP, mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni vahetamise laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna 8 ja Muuga lahel on kasutusel radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks laevajuhtidega Soome on lahel kasutusel VHF-raadiosidevõrk. Efektiivne, ajakohane ja kõikidele rahvusvahelistele standarditele vastav navigatsioonimärgistus koos pideva juhitud laevaliikluse korraldamisega loob eeldused ohutuks laevaliikluseks, võimaldab valida optimaalsed sõidutrajektoorid, aitab vähendada ooteaega sadamatesse ning seega saavutada kütuse kokkuhoidu ja vähendada koormust keskkonnale. Hinnanguliselt hoitakse aktiivselt juhitud laevaliikluse abil ära 15 laevaõnnetust aastas. Rahastamise vajadus GOFREP-piirkonnas kehtib laevaettekannete süsteem. Selle peamine eesmärk on koguda ja vahendada infot pääste- ja otsinguoperatsioonideks, reostuse ärahoidmiseks ja laevaliiklusteenuste osutamiseks. GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad uuendamist 2026. aastal, vastasel juhul on süsteemi töö häiritud ja see toob omakorda kaasa keskkonnareostuse riski ja puudused laevaliiklusteenuse osutamises. Vajalik on välja ehitada praegu puuduv ligipääs Leppneeme radarile, et oleks võimalik seadmeid hooldada. AIS-baasjaamade võrk asendati 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab lisaks AIS-i funktsioonidele suurema mahuga andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb sõnumite edastamise usaldusväärsus ning see võimaldab tulevikus rakendada erinevaid e- navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi arendus 2026. aastal. Ajakohane AIS- ning VHF-süsteem võimaldavad efektiivset sidet laevade ja juhtimiskeskuse vahel ning aitavad ennetada ohtlikke olukordi. Eestis on kasutusel kaks DGPS-tugijaama – Ristnas ja Narva-Jõesuus. Nende eesmärk on asukohaparandite rakendamisega tõsta asukoha määramise täpsust. DGPS-teenuse nõuded ja korraldus tuginevad IMO resolutsioonidel. DGPS-jaamade välja kolimine amortiseerunud muinsuskaitsealustest hoonetest võetakse ette 2024. ja 2025. aastal (tabel 3). DGPS-jaamade hoolduse ja uuendamisega tegeleb NMÜ. 9 Tabel 3. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni investeeringud 2024–2027 Laevaliikluse 2024 2025 2026 2027 Vajaduse selgitus korraldamine ja raadionavigatsioon DGPS-jaamade 100 000 150 000 Narva-Jõesuu (2024) ja Ristna (2025) kolimine DGNSS tugijaamade ümber tõstmine seoses kinnistute võõrandamisega. Rahastuseta ei saa kinnistuid võõrandada ja tuleb investeerida praeguste hoonete rekonstrueerimisse, kuna need on väga halvas ehituslikus seisukorras. Hoonete rekonstrueerimine on oluliselt kallim, kui seadmete ümbertõstmine. GOFREP-süsteemi EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise arendus 60 000 vajadus, kaasnevad trahvid riigile nõuete mittetäitmise osas. VTS-süsteemi Vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks. arendus Tõrgeteta toimiv VTS-süsteem hoiab 70 000 aastas ära hinnanguliselt 15 laevaõnnetust. Leppneeme radari 160 000 Vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks. ligipääs Radarivastaja 25 000 Tallinnamadala radarivastaja (racon) on (racon) väga vana ja ei ole enam töökorras. Tallinnamadala Väheneb tiheda laevaliiklusega tuletorni (vana piirkonna meresõiduohutus. asendamine) Ujuvmärkide paigaldamiseks RTK Laevaliikluse ohutuse (nõutud GPS paigaldusseade 10 000 paigaldustäpsuse) tagamine Kulud kokku 295 000 150 000 130 000 0 Tallinnamadala tuletornis asuv radarivastaja on 25 aastat vana ja vajab uuendamist. Radarivastajate laialdasem kasutamine on üks võimalik alternatiiv satelliit- positsioneerimisele. Teised alternatiivsed lahendused on GNSS-ist sõltumatud raadionavigatsioonisüsteemid eLoran ja arendusjärgus olev R-Mode, mille kasutamist tulevikus tuleb kaaluda. Mõõdikud DGPS-süsteemi tagamise eesmärk on, et kahe aasta jooksul on süsteem pidevalt kasutuses vähemalt 99,8 % ajast ja ükski katkestus sellel perioodil pole pikem kui 15 min. Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse korraldamise tööpiirkonnas on 0; Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades (protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis. 10 Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse jälgimissüsteemi ja GOFREP-i monitooringu- ja infosüsteemide käideldavus on minimaalselt 99,8 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus on 18 tundi aastas ja ühe katkestuse kestus on maksimaalselt 1,5 tundi aastas. Alarahastamisega kaasnevad ohud Läänemere ja Soome lahe laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliiklusteenuste (VTS koos GOFREP-iga) osutamiseks vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia laevaõnnetuseni. Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h tihe naftatankerite ja parvlaevade liiklus, ning Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt ohtu nii inimeludele kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga looduskeskkonnale. Pardavarustuse oluline tehniline areng võimaldab laevade automaatset tuvastamist (AIS- süsteemid) laevade paremaks seireks, samuti reisiinfo salvestust (VDR-süsteemid ehk “mustad kastid”) õnnetustele järgneva uurimise hõlbustamiseks. Arvestades selliste seadmete tähtsust laevaõnnetuste vältimise poliitika kujundamisel on need kohustuslikud siseriiklikke või rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel, mis külastavad ühenduse sadamaid. Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste rannikuäärsetele jaamadele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav ja õige kvalifikatsiooniga personal. Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt. Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse ebakompetentsusest sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed, veoteenus muutub kallimaks ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii veeteetasu laekumine kui sadamate tulud. Kokkuvõtvalt mõjub selline olukord kogu majanduskeskkonnale ja transpordiahelale. Samuti kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, kuna meritsi vedu on üks kõige keskkonnasäästlikumaid transpordiviise. 11  3. Navigatsioonimärgistus SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13 sätestab, et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on kooskõlas liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt mõistetav, selleks tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest. Sama reegel sätestab, et info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele seotud osapooltele. MSOS (Meresõiduohutuse seadus) § 47 kohaselt korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ja haldamist ning ühtlasi ka navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist TRAM. TRAM haldab kokku 1121 ujuvmärki, millest 198 on poid. TRAM-i omanduses on 2022. a seisuga 134 püsimärki ning 661 ujuvmärki ning neile lisaks märkidele rendib TRAM välja sadamatele ujuvmärke, mida ka hooldab ja paigaldab. Ka haldab TRAM ametiabi korras ja lepingute alusel 74 tulepaaki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 141 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende seisukorra kohta saadakse reaalajas infot. Eesti püsimärgid erinevad paljuski nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need raskesti ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja renoveerimise maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi lahutamatud osad ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel arvestada. Ujuvmärkidest on kasutusel on nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega kohtades on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja rannikumeres plastikust jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi laternat, mida nimetatakse jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe). Töid navigatsioonimärkidega korraldab TRAM-is navigatsioonimärgistuse üksus (NMÜ) koostöös laevastiku- ja haldusosakonnaga. Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja juhistest. Ujuvmärke hooldatakse lisaks Tallinnas ja Rohukülas asuvatele hooldusbaasidele ka Tartus ning osa teenuseid tellitakse teenusena partneritelt. Navigatsioonimärkide kui andmeobjektide haldamine toimub navigatsioonimärkide infosüsteemis (NMIS), mis koosneb navigatsioonimärkide andmekogust (NMA), navigatsioonimärkide ekspluatatsiooniinfosüsteemist (NME), kaugseires olevate märkide terminalidest ning 7 poitöölaeva tark- ja riistvarast ning neljast virtualiseeritud serverist. NMA on andmebaas, mis sisaldab kõikide Eesti navigatsioonimärkide ajakohaseid andmeid. NMA andmed on sisendiks ka avaldatavale navigatsiooniteabele (s.h navigatsioonikaardid) ning kaardirakendusele Nutimeri. Navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni ja jälgimist läbi GSM-võrgu korraldatakse NME kaudu. Kuna eeldatavasti lõppeb lähiaastatel 2G-andmeside teenuse pakkumine, tuleb seadmeid moderniseerida ja vanemad seadmed välja vahetada uute vastu. Seadmete moderniseerimine kajastub majanduskuludes ja uute soetamine tabelis nr 5. Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil NME-s oma hoolduse intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse. Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse 12 regulaarsete ülevaatuste ja hoolduste käigus. Väiksemaid hooldus- ja remonditöid püsimärkidel teevad NMÜ töötajad ise, suuremad tööd tellitakse. NME oluline funktsioon on ka töökäskude edastamine TRAM-i poitöödega tegelevatele laevadele. Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i laevateede osakonna regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse või lisatakse märke. Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide kasutatavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike juhtumite arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA kasutatavuse kategooriatele (tabel nr 4). Tabel 4. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse kasutatavuse arvutamine Märgi kategooria 3 a kasutatavus 1 99,8% 2 99% 3 97% Kasutatavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt: töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg kogu töökorras oldud aeg Märkide kategooriad ja nende reaalne kasutatavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA sellega kasutatavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujuvmärgid ei pruugi olla õiges asukohas. Kui märgi kasutatavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist. Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Rahastuse vajadus Ujuvmärkide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15 aastat. Tabelis nr 5 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide vanuse alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset. Jäälaternate ostmisel lähtutakse eeldusest, et 2G-andmeside on kasutatav 2025. aasta lõpuni. Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et põhjaliku remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on jõudnud erinevad hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt kauem remontimata, tuleb saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3-4 navigatsioonimärki aastas. Püsimärkide asemele, mille rekonstrueerimine pole otstarbekas, rajatakse uued (2027. a Kaavi tuletorn). Rekonstrueeritavad püsimärgid on valitud arvestades nende tehnilist seisukorda, olulisust navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust. Väiksemad investeeringud kajastuvad real püsimärkide iga-aastased investeeringud. Baasrahastusena on püsimärkide remondiks ette nähtud 300 000 eurot aastas. NMIS, mis on vananenud infosüsteem, vajab uut lahendust, uue infosüsteemi või tugeva tehnoloogilise võla vähendamise arendusega. Praegune süsteem ei vasta paljudele tänapäeva nõuetele, mida peaks 13 infosüsteemides rakendama ja 2 aasta pärast peaks olema selge ja ettevalmistatud uue infosüsteemi arendus või olemasoleva uuendamine. Navigatsioonimärgistuse hoiu kulud on toodud tabelis nr 5. Tabel 5. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2024–2027 Navigatsioonimärgistus 2024 2025 2026 2027 Selgitus Navigatsiooniohutuse ja Püsimärkide iga-aastased navigatsioonimärgistuse teenuse investeeringud 1 400 000 1 400 000 1 400 000 1 400 000 tagamine Mohni tuletorni rek 1 700 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud Pakri tuletorni Tuletorni rek 2025 50 000 800 000 0 0 projekt+rek Sorgu tuletorn Tuletorn on amortiseerunud. 80 000 600 000 600 000 0 projekt+rek Keri tuletorni II etapp 0 1 300 000 1 300 000 0 Tuletorn on amortiseerunud Kaavi tuletorn uus 0 0 0 700 000 Vana rekonstrueerimine ei tasu ära Mohni tuletorn rek 1 700 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud Navigatsioonipoide nõuetekohase Ujuvmärkide soetamine 175 000 120 000 120 000 120 000 töö tagamine Ujuvmärkide Navigatsioonipoide nõuetekohase 150 000 150 000 0 0 terasankrute ostmine töö tagamine Navigatsioonipoide nõuetekohase Jääpoilaternate ostmine 110 000 110 000 115 000 115 000 töö ja kaugseire tagamine Uue tõstuki ostmine tagamaks Tõstuki ostmine 225 000 0 0 0 tõstetööde teostamine Hundipea sadamas Kulud kokku 3 890 000 4 480 000 3 535 000 2 335 000 Baasrahastus 300 000 300 000 300 000 300 000 Puudujääk 3 590 000 4 180 000 3 235 000 2 035 000 14 Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning uuendamiseks viib selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada piisavalt kõrget kasutatavust ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti ei ole tagatud hooldustöötajate ohutus. Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse halvenemiseni ning suureneb intsidentide ja õnnetuste toimumise tõenäosus, mille likvideerimine nõuab oluliselt rohkem ressursse. 4. Jäämurre Jäämurdeteenuse korraldajaks on Eestis meresõiduohutuse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt Transpordiamet. Määruse „Jäämurdetööde kord“ kohaselt on riigi poolt jäämurdjatega teenindatavateks sadamateks Kunda, Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. TRAM määrab vastavalt jääoludele piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestab jäämurdja teenust kasutavatele laevadele nõudmised (jääklass, masinavõimsus jne). Igapäevast tööd, milleks on jäämurdjate tellimuste vastuvõtmine, karavanide koostamine, infovahetus jne, korraldab TRAM läbi mereinfosüsteemi EMDE. Jäämurdeteenuse osutamiseks kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad karavani ja viib nad läbi jää sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam ei vaja jäämurdja abi. Jäämurde korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja regiooniks (Soome laht) ja Lääne regiooniks (Liivi laht). Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm talve tüüpi: pehme, keskmine ja külm. (tabel 6) Tabel 6. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine Pehme talv Keskmine talv Külm talv Põhja regioonis ulatub jää Põhja regioonis ulatub jää Soome laht ja Liivi laht on Narvast Prangli saart läbiva 25. Hiiumaa põhjatipus oleva täielikult jäätunud ning pikkuskraadini. Tahkuna neemeni. Läänemere keskosas ulatub jää põhjast ja idast Gotlandi Pärnu laht on jääs (jää ulatub Liivi lahes ulatub jää Pärnust saareni (Gotlandi–Sõrve Pärnust Sorgu saareni). Sõrve poolsaare tipuni. poolsaare paralleelini). Jääkatte ulatus Eesti vetes sõltub perioodi valdavatest tuultest ja on seetõttu muutlik. Viimased kolmkümmend aastat on olnud ülekaalus keskmised (13) ja pehmed (13) talved. Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuseks püsiv. Kliimamuutusest tulenevalt on oodata, et raskenevad hilistalvel jääolud, eriti Soome lahel. 2023. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus Tallinna Sadama AS-lt renditava põhijäämurdjaga Botnica (leping kuni 2032. aastani) ja jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028. aastani). Põhja regiooni vajatakse pidevalt kahe jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt 15 jääolude raskenemisel. Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb tagada kolmanda jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega. Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks ning keskmisel talvel teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest olukorrast tulenevalt hinnata jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse mitmeotstarbelist laeva EVA-316 ning varujäämurdjana vedurlaeva, mille eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu. Vanasadamat külastavad regulaarliine teenindavad parvlaevad on kõrge jääklassi ja võimsate käituritega, mis ei vaja jäämurdeteenust ning hoiavad jääoludes jäämurdja abita kasutatavana Tallinna lahe laevateed. Seoses koroonakriisiga vähenes Vanasadamas reisilaevade külastuste arv (2019. a 5069 ja 2021.a 4334) ning ka 2022. aasta külastuste arv (4539) jäi koroonaeelsele alla. Ka Muuga sadamas ei ole saavutatud varasemat taset (2019. a 1869. ja 2022. a 1736). Viimase aasta jooksul on kaubamahud vähenenud kõikides Eesti sadamates. Oluliselt on seda mõjutanud transiidi vähenemine. Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade mõõdud on viimastel aastatel läinud suuremaks ja need on muutunud tehniliselt jääoludes sõitmiseks sobivamateks (kõrgem jääklass, võimsamad käiturid). Rahastuse vajadus TRAM-i jäämurret teostavate olemasolevate laevade korrashoiuga seotud investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes. Jäämurde baasrahastus on 5 616 000 eurot aastas ning kokkulepe on, et ülejäänu eraldatakse vastavalt vajadusele Vabariigi Valitsuse reservist. Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurdeteenuse tagamiseks senisel kujul vaja soetada uus jäämurdja aastaks 2028. Sobilike jäämurdjate võimsus jääb vahemikku 9–12 MW, laius on minimaalselt 23 m, pikkus minimaalselt 80 m ja süvis jäämurdel maksimaalselt 7,5 m. 2023. aastal on sellise jäämurdja ehitusmaksumus TRAM-i hinnangul umbes 180 mln eurot. Kui soovitakse kasutada laeva jäämurdevabal perioodil rajatavate tuuleparkide ehitusel või muid teenuseid osutada, on otstarbekas ehitada multifuktsionaalne jäämurdja, mille maksumus on hinnanguliselt 220 mln eurot. Aastateks 2025–2026 on uue jäämurdja ostmiseks planeeritud RES-is mõlemale aastale 36 mln eurot (tabel 7). Aastatel 2026 kuni jäämurdja eeldatava valmimiseni aastal 2028 tuleb arvestada suuremate summadega sõltuvalt valitud laeva maksumusest. 2022. aasta jooksul on laevaehituse maksumus märkimisväärselt tõusnud ja sellise tendentsi jätkumiseks peab ka tulevikus valmis olema. Hinnanguliselt võtab uue jäämurdja ehitus aega koos projekteerimisega 4-5 aastat. 16 Tabel 7. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2024–2027 Botnica kulud ilma kütuseta 2024 2025 2026 2027 Ööpäeva hind (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 44 800 44 800 46 144 47 528 Lepingulisi jäämurde päevi aastas 123 122 122 122 Aastane kulu (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 5 510 400 5 481 728 5 629 568 5 798 455 Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 90 177 92 882 95 668 98 538 Kütus - miinimum, kui laev üldse väljas ei käi 63 654 65 564 67 531 69 556 Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 709 154 5 685 096 5 839 033 6 014 199 Uue jäämurdja ehitus Tarmo asemele 0 36 000 000 36 000 000 36 000 000 TRAM-I laevade jäämurdekulud Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 110 000 110 000 110 000 110 000 Tarmo majanduskulud 490 000 490 000 570 000 490 000 EVA-316 majanduskulud jäämurde hooajal 110 000 110 000 110 000 110 000 Jäämurde kütus keskmine talv (prognoos 2022) 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000 TRAM-I laevade jäämurdekulud kokku 3 710 000 3 710 000 3 790 000 3 710 000 Jäämurde kulud kokku keskmine talv (ilma Botnica kütuseta) 9 419 154 45 395 096 45 629 033 45 724 199 Baasrahastus 5 161 104 5 161 104 5 161 104 5 161 104 Puudujääk 4 258 050 40 233 992 40 467 929 40 563 095 Viimastel aastatel on toimunud muutused Eesti sadamaid külastavate laevade mõõtmetes, tehnilistes näitajates ja veetavates kaubamahtudes ning kliimamuutused mõjutavad nii jää-kui ilmastikuolusid. On algatatud uusi meretuuleparkide arendusi, mille ehitamisel on potentsiaalselt vaja täiendavat ressurssi multifunktsionaalsete laevade kujul. Tulenevalt olude, teenuse kasutajate vajaduste ning riskide muutustest tellitakse 2023. aastal analüüs, kus hinnatakse toimunud muutusi, nendega kaasnevaid riske, jäämurdjaturu seisu ning pakutakse välja alternatiivid jäämurdeteenuse osutamiseks tulevikus. Analüüs omab potentsiaalselt olulist lisaväärtust otsuste tegemisel seoses jäämurdeteenuse osutamisega. Kuna jäämurdeteenust rahastatakse kaudselt kogutavast veeteetasust, tuleb vajadusel kaaluda tasumäärade tõstmist või leida muud rahastusallikad. Laevanduse toetusmeetmena on 2023. aasta lõpuni veeteetasu vähendatud 37,5 protsendi võrra. Teenuse mõõdik Eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud. 17 Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud otsetarnetele regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud ei võimalda olemasoleva jäämurdmisvõimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks ohuks kogu Eesti majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile endale. Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025–2028 ei suudeta alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et alates 2029. aastast on Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse osutada senisel tasemel ainult pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on ettearvamatu, ei saa prahtimise võimalusega arvestada. 5. Laevastik Laevastiku teenuse osutamise eesmärgiks on TRAM-i laevastiku osakonna koosseisu kuuluvate laevade tööks valmisoleku tagamine ametile pandud ülesannete täitmiseks. Laevastiku korrashoidu ning uuendamist korraldab laevastiku osakond. Laevu (tabel 8) kasutatakse töödeks navigatsioonimärkidega, takistuste eemaldamiseks veeteelt, veetee mõõdistamiseks, jäämurdeks ning vajadusel reostustõrjeks. Kõik laevad peale Sektori, mis on prahitud ilma meeskonnata, on riigi omanduses. 18 Tabel 8. Ülevaade veetee hoiuks kasutatavatest laevadest Ehitusaast Jrk Nimi Otstarve a Lisainfo Piirkond 1 Tarmo jäämurdja 1963 vajab kaasajastamist meri 2 poilaev/jäämurdja+ 1980 meri EVA-316 reostustõrje ümber ehitatud 2006, klassiremont 2026 jääklassiga, prahileping lõppeb 3 Sektori poilaev + reostustõrje 1985 30.11.2023 meri 4 Jakob Prei mõõdistuslaev 2012 meri 5 EVA-320 mõõdistuslaev 1997 meri 6 EVA-301 mõõdistus/poilaev 2007 siseveed 7 Kaja mõõdistuskaater 2019 saab viia kuhu vaja treileril 8 EVA-318 poilaev 1994 ekspluatatsiooni lõpp 2026 meri 9 EVA-317 poilaev 1994 rekonstrueeritud 2022 meri 10 EVA-302 poilaev 2007 siseveed 11 EVA-325 poilaev 2002 siseveed 12 EVA-326 teeninduskaater 2006 meri 13 EVA-327 teeninduskaater 2007 siseveed Tööd navigatsioonimärkidega ja takistuste kõrvaldamist veeteelt tellib laevastiku osakonnalt navigatsioonimärgistuse üksus. Mõõdistamiseks tellib laevad oma kasutusse hüdrograafiaosakond. Jäämurdetöid korraldab vastavalt jääoludele laevastiku osakond. Lisaks korraldab laevastiku osakond ametiabi taotluste alusel vedusid väikesaartele. Ujuvmärkide paigaldamiseks on TRAM-il merealadel kasutada mitmeotstarbeline laev EVA- 316 ning poilaevad EVA-317 (rekonstrueeritud 2022. a), Sektori ja EVA-318. Sisevetel on töödeks ujuvmärkidega kasutusel väikese süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA- 325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Väiksemateks töödeks on merel kasutada kraanaga varustatud teeninduskaater EVA-326 ning sisevetel analoogne EVA-327 Hüdrograafilisteks mõõdistusteks on kasutada neli laeva (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja). Mõõdistuskaatrit Kaja on võimalik treileriga vajalikku kohta liigutada. Jäämurdeks kasutatakse laevu EVA-316 ja Tarmo. 19 Rahastuse vajadus Laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 9), kuna need on seotud seadmete töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal tehakse kõikidele laevadele põhja ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega kui 36 kuud. Klassiülevaatuse käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus ning väljastatakse klassi nõuetele vastavuse tunnistus. Järelevalvet laevadele teostab ning nõuetele vastavuse tunnistuse väljastab TRAM-i laevade järelevalve osakond. Töötatud tundide alusel on vastavalt masinate kasutusjuhendile planeeritud Jakob Prei peamasina remont 2025. aastal ja EVA-301 peamasina remont 2026. aastal. Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest soodsam, siis seda ka tehakse. 2026. aastal on EVA-316 puhul klassiülevaatuse tegemiseks plaanis erinevate vananenud seadmete kaasajastamine. EVA-318 puhul on laeva kapitaalremondi maksumus hinnatud uue ehitamisest kallimaks ja seega on 2025. aastal planeeritud uue väikese poilaeva ostmine. Laeva erinevad amortiseerunud seadmete (navigatsiooni- ja ohutusseadmed ning olmetehnika) uuendamine on planeeritud EVA-325 puhul aastatesse 2024 ja 2027. Jäämurdja Tarmo on planeeritud hoida käigus kuni 2028. aastani ning et laev oleks kasutatav, nõuab see investeeringutena laeva kaasajastamiseks keskmiselt 1 mln eurot aastas. Poilaev Sektori rendileping lõppeb 30.11.2023, kuid seda on plaanis 5 aasta võrra pikendada. Poilaev sektorit hakkab tulevikus asendama uus multifunktsionaalne laev, mille soetamise kulud jagunevad aastatele 2024–2025. Planeeritud kuludele lisaks tuleb arvestada, et vanade laevade käigus hoidmisega kaasnevad ettearvamatud rikked ja kulud. 20 Tabel 9. Laevastiku kulud 2024–2025 Laevastiku investeeringud 2024 2025 2026 2027 Uue multifunktsionaalse laeva 10 000 5 000 0 0 Sektori rendilepingu lõpp 30.11.2023, ehituse riigieelarveline osa 000 000 Salme ekspluatatsiooni lõpp 2024 ning sellega seoses uue multifunktsionaalse laeva ehitus Uus väike poilaev 0 5 000 0 0 EVA-318 eluea lõpp, laev ehitatud 1994 000 Uus süvendaja "Watermaster 1 500 300 000 0 0 Sisevetele laevateede puhastus- ja classic" sisevetele 000 süvendusvõimekuse loomine Jakob Prei dokiremont 0 200 000 0 200 Laeva 2,5 aasta dokkimine 000 Jakob Prei peamasina reduktorite 0 150 000 0 50 000 Peajõuseadme reduktorite hooldus remont vastavalt töötundide graafikule Sektori kraana asendamine 100 000 0 0 0 Olemasoleva kraana tootmine lõppenud rendilepingu jätkumise korral ja varuosi toodetakse eritellimusel, mis teeb nende tarneaja väga pikaks Sektori merekõlblikkuse 0 0 100 000 0 Laeva 2,5 aasta dokkimine taastamine (rendilepingu jätkumise korral) EVA-317 peamasinate remont 0 60 000 0 0 Peamasinate remont vastavalt tehase juhendile EVA-317 dokiremont 0 0 100 000 0 Laeva 5 aasta dokiremont EVA-318 merekõlbulikkuse 0 200 000 0 0 Juhul kui uut väikest poilaeva ei tule, taastamine/ümberehitus tuleb modifitseerida laeva jõuseadmeid, kuna olemasolevatele on varuosade tootmine on lõppenud. EVA-320 merekõlblikkuse 120 000 0 0 0 Laeva 5 aasta dokiremont taastamine Tarmo tekikraana vahetus 340 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile amortiseerunud kraana vahetus Tarmo küttesüsteemi 160 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea rekonstrueerimine pikendamise programmile amortiseerunud laeva ruumide küttesüsteemi rekonstrueerimine Tarmo translatsioonisüsteemi 140 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea uuendus pikendamise programmile amortiseerunud süsteemi asendamine. Esitatud LJÜ ettekirjutus. Tarmo EVAC süsteemi paigaldus 360 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea (vaakum WC) pikendamise programmile laeva vastavusse viimine MARPOL, sõidurajooni suurendamine Tarmo klassiühingu alla viimine 0 0 0 660 Sõidupiirkonna suurendamine, (dokk) 000 vastavusse viimine SOLAS, MARPOL konventsioonide nõuetele. Tarmo uued päästevahendid (ja 200 000 0 0 0 Vastavusse viimine SOLAS kohtade arvu suurendamine konventsioonile. nendes) Tarmo navigatsiooniseadmete 0 240 000 0 0 Vastavusse viimine SOLAS kaasajastamine konventsioonile. 21 Tarmo 2,5 a dokk 0 0 250 000 0 MOS regulatsiooni täitmine Tarmo jõuelektrisüsteemide 0 0 750 000 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea osaline vahetus (kaablitrassid, pikendamise programmile, peaautomaadid, amortiseerunud, ohtlike kaablitrasside peaelektrimootorite remont) vahetus, laeva müügiväärtuse tõstmine. Vastavusse viimine SOLAS konventsioonile. Tarmo peajõuseadme 0 0 300 000 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea soojusvahetite vahetus, süsteemide pikendamise programmile, torustike remont amortiseerunud seadmete vahetus Uus töölaev sisevetele 0 0 10 000 0 Olemasolevate töölaevade kasutusiga täis 000 EVA-302 peamasinate 0 50 000 0 0 Kapitaalremont vastavalt kap.remont/asendamine valmistajatehase juhendile EVA-301 peamasina 0 0 110 000 0 Kapitaalremont vastavalt kap.remont/asendamine valmistajatehase juhendile EVA- 325 uus kraana koos 30 000 0 0 0 Olemas oleva kraana remont ei ole enam generaatoriga otstarbekas. Paigaldada ca. 3t tõstejõuga kraana EVA-325 dokiremont ja 110 000 0 50 000 0 Peamasinate remont vastavalt kaasajastamine valmistajatehase juhendile EVA-316 dokiremont 250 000 0 300 000 0 Laeva 2,5 aasta dokkimine EVA-316 klassiremont (eluea 0 0 4 000 0 Vastavalt laeva eluea pikendamise pikendamine) 000 programmile, amortiseerunud peajõuseadme muundurite vahetus. Olemasolevad seadmed ei suuda tagada riketeta jäämurdeteenust. Kulud kokku 13 310 11 200 15 960 910 000 000 000 000 Teenuse mõõdikud Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15. Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna remondid on planeeritud ettenähtud tundide alusel, viib remontide ära jätmine rikete ja potentsiaalselt oluliselt suuremate kulutusteni. Kohustuslikud dokiülevaatused ja nendega kaasnevad põhja, kere ning seadmete uuendamised ja remondid on eeldused klassitunnistuse saamiseks. Ilma klassitunnistuseta ei tohi laevaga opereerida. Kui laevad ei ole kasutatavad, ei ole nendega võimalik navigatsioonimärgistuse, jäämurde ega mõõdistamise teenust senisel kujul ega tasemel osutada. Laevade korraliste hoolduste ja remontide tähtsust suurendab asjaolu, et asendusi pole laevadele Eestist võtta ja ka kaugemalt laevade leidmine on keerukas ning aeganõudev tegevus. 22  Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81 Ehituse programm aastateks 2024-2027 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS Tulemusvaldkonna Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad eesmärk koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele Valdkonna arengukava/ Muu strateegiline dokument - „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“ Programmi nimi EHITUS Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. Programmi periood 2024-2027 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma - valitsemisala asutused) 1 2. Sissejuhatus Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt joonis 1). Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse strateegiast „Eesti 2035“. Lisaks tuginetakse 2021. aastal valminud dokumendile „Ehituse pikk vaade 2035“ ning Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) põhimäärusele. Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust (sh energiatõhusust) suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks ja ohutuks ehitustegevuseks, mis tervikuna toetab Eesti majanduskasvu. Ehituse programmil on kaudsed seosed teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonnaga, aidates ellu viia Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärke. Muuhulgas panustatakse ehitusvaldkonnaga seotud ettevõtjate tootlikkuse tõusu läbi teadus- ja arendustegevuse ning laiema innovatsiooni. Programmil on otsene mõju „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Programmi elluviimisel paraneb ohutus, energiasäästlikkus, elukeskkonna kvaliteet ja elanike üldine rahulolu elukeskkonnaga. Et need väärtused kajastuksid riigi strateegilise juhtimise süsteemis, oleks edaspidi otstarbekas tulemusvaldkondade süsteem „Eesti 2035“ sihtidega paremini ühildada. Programmi planeerimistasandites 2024. aastal olulisi muudatusi ei plaanita. Jätkub ehitusvaldkonna õigusruumi, elamuvaldkonna teenuste ja e-ehituse taristu arendamine. Joonis 1: Ehituse programm 2022-2025. 2 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse Programmi eesmärk: kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni. 2022* 2024 2025 2026 2027 Programmi mõõdikud: (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 64 (2020) 66 69 71 72 Allikas: Eurostat Kodumajapidamiste elektri- ja soojusenergia tarbimine, TWh 6,0 5,2 5,1 5,0 4,9 Allikas: Statistikaamet Programmi rahastamiskava: Eelarve 2023 2024 2025 2026 2027 Programmi kulud -165 417 625 -94 630 080 -68 233 332 -24 375 769 Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine -6 899 227 -3 518 198 -2 674 509 -2 322 552 Programmi tegevus 1.1 E-ehitus -5 361 167 -2 712 383 -1 876 340 -1 565 938 Programmi tegevus 1.2 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine -1 538 060 -805 815 -798 169 -756 613 Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond -158 518 399 -91 111 882 -65 558 823 -22 053 217 Programmi tegevus 2.1 Eluasemepoliitika -158 518 399 -91 111 882 -65 558 823 -22 053 217 4. Hetkeolukorra analüüs Ehituse programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna arenguks. See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete kasum kasvab, kasvab eksport ja valdkonna teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda. 3 Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud KliMi põhimääruses sätestatud tegevustest ja ehituse programmi eesmärkidest, samuti uuringu- ning arengudokumentidest „Ehituse pikk vaade 20351“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia2“. Meede „Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine“ hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ on eraldi meetmena vajalik selleks, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele, energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast. Sellega loob riik soodsad tingimused nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse, ehitatud ruumi kui ka võimeka tarbijaskonna näol. Ehituse kõrval on oluline elamumajanduse poliitika, mille osas otsuste tegemisel vastutab reeglina kohalik omavalitsus. On ka väljakutseid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise, energiatõhususe ja muude küsimuste osas. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, raskendab see nii kohalike omavalitsuste kui riigi elamuvaldkonna poliitika elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elamupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidab otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia täiemahuline elluviimine tagab energiasäästu ja hoonete tervisliku sisekliima ning parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Ehituse programmiga lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised: ● Tõhususprobleemid ehitusõiguse andmisel, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel kui ka muudes seonduvates menetlustes; ● Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud valdkonna killustatuse ja ühtse vastutaja puudumise tõttu; ● Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 63% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 20303 (Joonis 2); ● Hoonete energiatarve moodustab riigi energia lõpptarbimisest umbes 50%, EL keskmine on umbes 40% (Joonis 3). Energiatarbimise vähendamine ja hoonete energiatõhususe parandamine on Eesti kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete; ● Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (Joonis 4). Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta praktiliselt ei toimu. Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise taastuvvajaduse määr; 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia 3 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs 4 ● Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas, vähesel määral Pärnus ning mujal rajatakse üksnes mõned üksikud kortermajad, millest enamik on riigi toetusel rajatud munitsipaalüürielamud (Joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas. Joonis 2: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030. Joonis 3: Hoonete energiatarbe osakaal vastavalt Eesti ja EL-i summaarsest energiatarbest. 5  Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia (2020). Joonis 5: Aastal 2021 valminud korterelamute jagunemine maakonniti. Eelnimetatud väljakutsete lahendamisega juba tegeletakse. 2024. aastal valmib Euroopa Komisjoni tellitud ja rahvusvahelise konsortsiumi poolt elluviidav uuring “Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille põhjal valmistada ette kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamise ettepanek koos eraldi tulemusvaldkonna loomise ettepanekuga. Ehitusseadustik läbib järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse. 2024. aastal valmib eelnõu ning esitatakse ehitusseadustiku tervikmuudatus Riigikogule vastu võtmiseks. 2022. aastal avaldatud metoodika ehitiste süsinikujalajälje hindamiseks ning uuring hoonete lammutusel tekkiva materjali taaskasutuse võimaluste kohta annab suuna 2023. aastal EL liikmesriikide kokkuleppe saavutamiseks hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja ehitustoodete määruse (CPR) muutmisele. Euroopa Komisjoni eelnõudes esitatud ettepanekud on riigi ehitusvaldkonna arengule olulise mõjuga, seega tuleb leida Eesti konkurentsivõimele sobivaimad lahendused. 6 Hoonete energiatõhususe direktiivi nõuete regulaarse uuendamiskohustuse täitmiseks uuendatakse olulised nõuded ehitusseadustiku rakendusaktides, mis käsitlevad eelkõige hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ja nende arvutusmetoodikat. 2024. aastal jätkuvad ehitus- ja elamuosakonna käivitatud mitmeaastased programmid: • Ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni toetus „Ehituse e-hüpe“; • Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“; • 2021-2027. a EL struktuurifondide perioodi eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeetmete jätkamine uuendatud tingimustel, sealhulgas toetused ja elamuinvesteeringute fond. • Jätkatakse e-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendamisega. Muuhulgas toetatakse ruumiliste planeeringute menetluskeskkonna väljaarendamist. Eesmärk on tagada ehitusvaldkonna digitaristu (sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et suurendada ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimiseks ning kriisidele paindlikuks reageerimiseks. Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse rakendamisel jätkatakse elamuvaldkonna riigieelarveliste toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks ja kohalikele omavalitsustele kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks. Programmi rakendumise suurim risk seisneb ebaühtlases rahastamises. Varieeruv rahastus elamuvaldkonnas pärsib ettevõtjate huvi arendada kapitali järjest kasvavate renoveerimismahtude tegemiseks, mis seab muuhulgas ohtu renoveerimistegevuse kvaliteedi ja hinna. E-ehituse taristu ebaühtlane rahastus seaks ohtu väljakujunenud meeskonna ja koostöömudeli, mille taastamine võtaks aega aastaid. Nende riskide maandamiseks otsitakse ajutiselt katteallikaid välisrahastusest, kuid pikaajaliselt on vajalik riigieelarve järjepidev tugi. 5. Olulised tegevused Järgneva 4 aasta vaates on programmi elluviimisel olulisimad tegevused: • Esimese tegevussuunana arendatakse välja e-ehituse digitaristu ja seda täiendatakse järjepidevalt. Esmajärgus tagatakse tugevam ringmajanduse ja renoveerimise otsuste tugi, parandatakse ehitatud keskkonna andmete kvaliteeti ja lisatakse aruannetele prognoosivat analüütikat. Ehitisregister on täielikult üle viidud e-ehituse platvormile uuel arhitektuuril, detailplaneeringuid menetletakse e-ehituse platvormil, toimub dünaamiline energiatarbimise andmete kogumine, töötlus ja analüüs. Ruumi- ja ehitiste andmed on kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad, sh masintöödeldaval kujul ning 3D-s. Kasutusel on uued menetlused (näiteks järelevalvemenetlus, mis kasutab ka visuaalset ruumikujude võrdlust), BIM- ehk ehituse infomudeli põhised kasutusload, uued automaatkontrollid, geoanalüütilised aruanded. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine e-ehituse platvormi ülalpidamiseks ja arendamiseks. • Teise tegevussuunana arendatakse koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. EL struktuuritoetustest rahastatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimist. 7  Loodud on elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku renoveerimislaenu. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks toimib üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine, et ühtlaselt täita „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ eesmärke. • Tegevustena on olulisel kohal EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja otsekohalduva ehitustoodete määruse (CPR) muudatuseelnõude läbirääkimistes Eesti seisukohtade kaitsmine ja kehtestatud nõuete ülevõtmine siseriiklikesse õigusaktidesse; • Tegevustena arendatakse edasi ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja tehakse vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul. Õigusaktidesse viiakse hoonete süsinikujalajälje arvutuskohustus ja piirväärtused, Eestis väljastatud ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonid (EPD) koondatakse ühtsesse andmekogusse ja luuakse ehitusvaldkonna ringmajanduse regulatsioonid. • Elukeskkonna kvaliteedi ja Eesti linnade konkurentsivõime tõstmiseks luuakse tänavaruumi standard. • Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistatakse ette ruumiloome kompetentsikeskuse Maa- ja Ruumiameti käivitamine 2025. aastal. • Elukeskkonna kvaliteetseks ja andmepõhiseks kujundamiseks sh tervise- ning kliimaväljakutsete lahendamiseks soodustatakse vastavat teadus- ja arendustegevust. • Elukeskkonna kujundamisel lähtutakse Euroopa Uuest Bauhausist, mis seab eesmärgiks kestliku, kauni ja kaasava ruumiloome. Samuti lähtutakse kliima-, tervise- ja heaolueesmärkidest ning ehitusettevõtluse võimestamisest. • Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamist ning vastavate tulemusvaldkondade ja programmide väljatöötamist. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Ehituse programm koosneb kahest meetmest, mis on eristatud vastavalt Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonna põhiülesannetele ehk need sisustavad nii ehitus-, elamu- kui ka elukeskkonna poliitikat. Meede 1: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Meede 1 hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud keskkonda4 arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätt läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise. Meetme pikemaajaline eesmärk (aastaks 2030) on parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmise tasemeni. Uudsete digitaalsete teenuste teke koos IKT-sektoriga annab võimaluse ekspordi suurendamiseks ning uute turgude võitmiseks. Ehitatud keskkonnaga seotud andmete ja 4 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. 8 teenuste koondamine e-ehituse platvormile ning 3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate majandusharudega, kõrge lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel. Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi Meetme eesmärk: osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmisele tasemele. Ehitusvaldkonna õigusruumi ja digitaalse infovahetuse arendamine, toetades Meetme kirjeldus: valdkonna säästlikkust, tõhusust ning turvalisust. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Sektori tööjõutootlikkus EL 64 keskmisega võrreldes, % 66 69 71 72 (2020) Allikas: Eurostat Programmi tegevus 1.1 E-ehitus Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna Tegevuse eesmärk: tootlikkust ja kvaliteeti E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning Tegevuse kirjeldus: soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E- ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Ehitusloa menetlemise mediaanaeg päevades alates selle sisestamisest 37 28 26 24 23 ehitisregistrisse Allikas: EHR Programmi tegevus 1.2 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste Tegevuse eesmärk: lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima. Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor Tegevuse kirjeldus: koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus 9  soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ühtlasi paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Uute nõuetele vastavate eluruumide lisandumine, tk 7157 7000 7000 7000 7000 Allikas: EHR Meede 2: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärk on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuendamist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meetme tegevustes järgitakse säästva ja tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, samuti juhindutakse Euroopa uue Bauhausi sihtidest. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab Eesti inimeste tarbimisvõime. Meetmega pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme täpsemad eesmärgid on uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi tagamine (sh ligipääsetavus), jätkusuutlik uuenemine ja energiatõhususe paranemine, eluruumide parema kättesaadavuse tagamine, üleriigilise eluasemeturu arengu soodustamine ja eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele (sh institutsionaalse üürituru teke). Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete Meetme eesmärk: eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana piirkondades üle Eesti. Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme Meetme kirjeldus: tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. 2022 2024 2025 2026 2027 Meetme mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Otsustes tuginetakse ehituse pikale vaatele ja hoonete rekonstrueerimise Jah Jah Jah Jah Jah pikaajalisele strateegiale Allikas: KLIM 10  Programmi tegevus 2.1 Eluasemepoliitika Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete Tegevuse eesmärk: eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike Tegevuse kirjeldus: toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. 2022 2024 2025 2026 2027 Tegevuse mõõdikud (algtase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Riiklike toetuste abil rekonstrueeritud eluruumide 7060 6897 7604 8418 8418 arv Allikas: KLIM 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond, kes vastutab ka selle rakendamise ja seire eest. Ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded on ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, sealhulgas ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine. Ehituse programmi programmijuht on elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler (kuni 01.09.2023 ehituse asekantsler). Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine. Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Ehituse ja elukeskkonna osakond koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande. Ehituse programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele: • Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“; • Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050; • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035; 11  • Digiühiskonna arengukava 2030; • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“; • Heaolu arengukava 2023-2030; • Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Ehitusvaldkonna arengu juhtimine on jagunenud erinevate tulemusvaldkondade, ministeeriumite ja nende allasutuste vahel, mis komplitseerib „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ eesmärkide täitmist. Seetõttu viidi läbi elukeskkonna arengukava koostamise ja ruumipoliitika ümberkorraldamise eeltöö „Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks“, mis valmis 2024. aasta jaanuariks. 2023. aasta detsembris otsustas Vabariigi Valitsus riigi tervikliku ruumiloome kujundamiseks käivitada 2025. aastal Maa- ja Ruumiameti, mida valmistab ette ehituse ja elukeskkonna osakond koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi tegevusi EL õigusaktid, millest peamised on: • Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011; • Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/31/EL; • Energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive ehk EED) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL. Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi veel järgmised algatused: • EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm; • CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös; • Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted; • ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele; • Euroopa uus Bauhaus – EL-i algatus, mis seab kestliku, kaasava ja kauni ruumiloome sihid. Ehituse programmi raames leidub mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamat koostööd tehakse järgmistel teemadel: Kliimaministeerium • Energeetikaosakond. Energiatõhususe poliitika ja taastuvenergeetika; • Maavarade osakond. Ehitusmaterjalide varumine ja geoloogia; • Transpordi arengu ja investeeringute osakond. Transporditaristu arendamine; • Teede- ja raudteeosakond. Ehitusõigus teede ja raudteede valdkonnas; • Veeosakond. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniehitistele ning nende täitmise järelevalve; • Välisõhu ja kiirgusosakond. Ehitustehnilised nõuded kiirgusohutuse osas; 12  • Välissuhete osakond. Rahvusvaheline ehituspoliitika; • Finantsosakond; Strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. Ehitus- ja elamumajanduse arengumeetmete rahastuspoliitika, analüütika ning teadus- ja arendustegevus; • Keskkonnaamet. Teatud ehitustehniliste nõuete järelevalve; • Transpordiamet. Ehitusprotsesside parim praktika ja järelevalve transpordirajatiste alal. • Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus. Ehitusandmete ja menetlusprotsessidega seotud keskkondade haldamine. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium • Majandusarengu osakond. Ehituse tootlikkuse ja majandusmõju edendamine; • Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. Ehitusalase majandustegevuse, ehitustoodete ja ehitiste tehnilistele osadele kohalduvate nõuete koordineerimine; • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Riiklik järelevalve ehitatud keskkonna nõuete üle; • Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus. Elamumajanduse meetmete rakendamine. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium • Ruumilise planeerimise osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse seonduvad küsimused; Ehitatud keskkonna ligipääsetavus; • Regionaalarengu osakond. Elamupoliitika regionaalarengu küsimused; • Maa-amet. Ehitatud keskkonna info kogumine ja süstematiseerimine. Rahandusministeerium • Riigiosaluspoliitika ja riigihangete osakond. Ehitushangete parim praktika; • Riigihalduse osakond. Ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine; • Riigieelarve osakond. Elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine; • Riigi Kinnisvara AS. Ehitusprotsesside parima praktika jagamine hoonete alal; • Statistikaamet. Ehitusinfo kvaliteedi parandamine. Justiitsministeerium • Õiguspoliitika osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse, asja- ja võlaõiguse ning muu seotud õigusloome koordineerimine. Sotsiaalministeerium • Rahvatervise osakond. Ehitustehnilised nõuded ja nende täitmise järelevalve; • Terviseamet. Ehitustehniliste terviseohutusega seotud nõuete järelevalve. Siseministeerium • Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Tuleohutuse alased ehitusnõuded; • Päästeamet. Ehitiste tuleohutuse järelevalve ja parim praktika. Kultuuriministeerium • Kunstide osakond. Arhitektuuripoliitika; • Kultuuriväärtuste osakond. Muinsuskaitsealased nõuded; • Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitsealaste nõuete rakendamine ja järelevalve. Haridusministeerium • Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond. Ehitusalaste oskuste ja haridussüsteemi arendamine; • Sihtasutus Kutsekoda. Ehitusvaldkonna kvalifikatsiooninõuete alane infovahetus. 13 Lisaks toimub ehituse programmi erinevatel teemadel pidev koostöö kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV), kelle ülesandeks on muuhulgas ehitusõiguse rakendamine, järelevalve ning oma territooriumil elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine. Ehituse programmi tegevused tagavad keskkonna, milles KOVid saavad oma toiminguid tõhusalt ja kvaliteetselt sooritada. KOVide planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arenguperspektiivi kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel. Programmi koostades on arvestatud ehitussektorisse panustavate ja seda mõjutavate erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, kellest peamised on: • Eesti Linnade ja Valdade Liit • Eesti Ehitusettevõtjate Liit • Eesti Taristuehituse Liit • Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit • Eesti Arhitektide Liit • Eesti Maastikuarhitektide Liit • Eesti Sisearhitektide Liit • Eesti Ehitusinseneride Liit • Eesti Omanike Keskliit • Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus • Eesti Geodeetide Ühing • Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts • Eesti Vee-ettevõtete Liit • Eesti Soojustehnikainseneride Selts • Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit • Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond • Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut • Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond • Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit • Eesti Korteriühistute Liit • Eesti Puitmajaliit • Digitaalehituse klaster 14