dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Eesti Geoloogiateenistus · 7. detsember 2023
Viit
9-3/23-349
Registreeritud
7. detsember 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9 Maavarade osakonna töö korraldamine
Sari
9-3 Osakonna kirjavahetus
Toimik
9-3/2023
Vastutaja
Tiit Kaasik (Users, Maavarade osakond)

Failid

  • 📎9-323-349 07.12.2023 Väljaminev kiri.asice880 KB

Sisu (failidest)

Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, 50088 Tartu [email protected] 08.12.2023 nr 9-3/23-349 Hinnangu andmine RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamise võimalikkuse osas teenuste tellimisel Lähtudes riigihangete registri keskkonnas kättesaadavaks tehtud valdkondlikust juhisest „Teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamine teenuste tellimisel“ (edaspidi juhis) pöördume Teie poole hinnangu saamiseks nimetatud erandi kohaldamise võimalikkuse osas järgmistel asjaoludel: Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) alustas tegevust 2018.a 1. jaanuaril ning on Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus. Tulenevalt EGT põhimäärusest on teenistuse tegevusvaldkonnaks geoloogiline kaardistamine, geoloogilised uuringud, geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, riigiasutuste nõustamine ning avalikkuse maapõuealane teavitamine (§ 8). Põhimääruse § 9 sätestab muuhulgas järgmised eelnimetatud tegevusvaldkonna raames täidetavad EGT ülesanded: - maapõueressursside otsingute ja uuringute teostamine (§ 9 lõige 1 punkt 2); - geofüüsikaliste, geokeemiliste ja keskkonnageoloogiliste uuringute teostamine (§ 9 lõige 1 punkt 3); - maapõuealase teabe loomine, haldamine ja vahendamine avalikkusele (§ 9 lõige 1 punkt 9). EGT on läbi viimas Vabariigi Valitsuse poolt finantseeritud teadus ja arendusuuringut eesmärgiga leida parim tehnoloogia Eestis leviva fosforiidi ja kaasnevate ressursside väärindamiseks. Uuringu põhifookuseks on fosfori ja haruldaste muldmetallide (HMM) koos väärindamine. Kuigi fosfaattoorme väärindamisel on maailmas kasutusel mitmeid tehnoloogiaid, siis praeguste parimate teadmiste põhjal ei ole võimalik hinnata kas Eesti fosforiidivaru on võimalik koos selles leiduvate HMM-dega majanduslikult kasulikult ja keskkonnasäästlikult kasutusele võtta. Praegu ei ole meie teada ühtegi sellist tööstuslikul skaalal rakendatud tehnoloogiat. Sellest tulenevalt peab planeeritav arendustegevus hõlmama endas ka olemasolevate protsesside modifitseerimist ja olulist täiustamist. Samuti ei ole Eestis varem spetsiifiliselt haruldaste muldmetallide varusid uuritud. Seetõttu tuleb välja selgitada fosforiidi potentsiaal olla haruldaste muldmetallide allikas, sealjuures hinnates ka fosforiidi potentsiaali fosforhappe, fosforväetiste ja/või mitmesuguste fosforit sisaldavate toodete valmistamiseks. Eelnimetatud ülesannete täitmiseks peab EGT tellima arendustöö, mille keskmes on tööstuslikud tehnoloogilised katsetused. Teaduskirjanduse ja -uuringute põhjalikul analüüsil oleme jõudnud järelduseni, et Eesti fosforiidi väärindamiseks võiksid sobida väävelhappeline või soolhappeline töötlus, ning nende kahe protsessi läbiviimist soovimegi käimasoleva uuringu raames hankida. Arendustöö koosneb protsessi hindamisest selle täies ulatuses, alustades kivimi rikastamisvajaduse väljaselgitamisest, fosfori eraldamisest, Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 haruldaste muldmetallide eraldamisest, kui ka kõikide protsessi käigus tekkivate voogude iseloomustamisest (nii koostise kui massibilansi vaates), lõpetades hinnanguga protsessi kuludele, mis määravad lõppkokkuvõttes protsessi edasise rakendatavuse. Täpse lähteülesande detailid täpsustuvad läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise käigus (vt. Lisa 1). Kuigi protsesside majanduslik hinnang ei liigitu teadus- ja arendustegevuse teenuse alla, on see oluline osa arendustöö probleemi lahendamisest ning osutub teenuse terviklikuks osutamiseks vajalikuks, sest ilma vastava hinnanguta ei ole võimalik püstitatud ülesandele täies mahus vastata. Peamine küsimus, millele hangitavad katsetused vastuse annavad, on fosforiidi ja HMM-de koos eraldamise võimalikkus tööstuslikul skaalal. Seetõttu on esmalt vaja kogu protsess tehnoloogilisel skaalal läbi viia, et oleks võimalik koguda infot kaasnevate voogude kohta ning saada esinduslikud proovid nii fosfori-põhiste toodete kui haruldaste muldmetallide osas. Eelkirjeldatud katsetused vastavad Euroopa Komisjoni määrusele (EÜ) nr 2195/2002 ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ riigihankemenetluste kohta seoses CPV läbivaatamisega (ELT L 74, 15.03.2008, lk 1–375; edaspidi CPV-määrus), kehtestatud CPV-koodidest koodidele 73100000-3 – Uurimis- ja eksperimentaalarendustöö teenused, täpsemalt 73120000-9 – Eksperimentaalarendusteenused ning 73300000-5 – Uurimis- ja arendustöö planeerimine ning elluviimine. Kuna tegemist on tehnoloogiliselt uudsete kontseptsioonidega, on meil kindlasti vajalik tellida ka sobivaimate uurimismeetodite valimise konsultatsioone, mis meie hinnangul kattuvad CPV-määruses nimetatud teenusega „Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused“ – CPV-koodiga 73000000-2. Kõik eelnimetatud CPV-koodid on riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 11 lõike 1 punktis 19 nimetatud vahemikus. Soovime nimetatud teenuseid tellida pikaajalise protsesside disaini ja arendamise kogemusega ettevõtetelt, kellel eelistatult oleks kogemust fosforiidi töötlemisega. Oleme vastavate ettevõtetega läbi viinud esmased kohtumised kaardistamaks nende võimalused ja võimekused ning seega omame head ülevaadet potentsiaalsetest partneritest. Oleme seisukohal, et EGT tegevus, mille raames toimub eelnimetatud teenuste tellimine, vastab juhises nimetatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses sätestatud teadustegevuse ja arendustegevuse definitsioonidele (vt eeltoodud EGT põhimääruse § 8). Samuti vastab meie tegevus juhises nimetatud Frascati manual’i kriteeriumitele kuna see on: uudne – Eesti fosforiidi väärindamise uuringuid pole sellisel skaalal ja sellise täpsusega läbi viidud. Samuti ei ole meile teadaolevalt ühtegi tööstuslikult toimivat tehnoloogiat, mis võimaldaks samaaegselt eraldada haruldasi muldmetalle ja fosforit. Uuringu tulemustel saame uusi andmeid Eesti fosforiidi väärindamise protsessi kohta; loominguline – mõlema tehnoloogia puhul tuleb läbi viia arendustegevus, et see vastaks meie toormele ning paralleelselt ka teemal kas mõni laboriskaalal olev lahendus on sobilik tööstuslikul skaalal haruldaste muldmetallide eraldamiseks happetöötlusprotsessi käigus. Tuleb silmas pidada, et mõlema protsessi disain ja optimeerimine viiakse läbi konsulteerides teenusepakkujatega ning lähteülesande detailid võivad läbirääkimiste käigus täpsustuda; ettemääramatu tulemusega – varasemate suuremahuliste katsetuste puudumise tõttu ei ole võimalik ette teada, millised on protsessi tulemid – millised ainevood ja millises mahus tekivad, millised on nende füüsikalis-keemilised omadused ning kas, kuidas ja millises ulatuses on võimalik haruldasi muldmetalle eraldada. Vastavad teadmised on võimalik saada ainult suuremahulistes katsetes protsessi põhjalikul optimeerimisel; süstemaatiline – kuna tegemist on suuremahulise arendustegevusega, siis oleme tehnoloogiakatsetuste edukaks läbiviimiseks püstitanud konkreetse ja detailse lähteülesande, et tegevus toimuks plaani järgi ning oleks korrektselt dokumenteeritud. 2 (3) ülekantav ja/või korratav – uuringute tulemused on ette nähtud kõikidele asjahuvilistele kasutamiseks. EGT põhimääruse § 9 lõike 1 punkti 9 kohaselt oleme kohustatud maapõuealast teavet vahendama avalikkusele. Teeme seda kas läbi infopäringute või meie hallatava Eesti Geoloogiafondi infoteenuste kaudu. Selleks, et hangitava tegevuse tulemused oleksid korratavad, peamegi eelnimetatud teenuseid tellima tunnustatud asutustelt, et tagada katsete kõrgetasemeline kvaliteet, optimeeritud tingimuste rakendamine ning katseparameetrite ja - tulemuste nõuetekohane protokoll. Viimane võimaldab omakorda uurimistulemusi valideerida ning tagab nende reprodutseeritavuse. Tellitavate teenuste eest tasub täies mahus EGT, olles ainsaks lepinguga tasu maksma kohustunud isikuks, ning tellitavatest teenustest ei tule kasu üksnes meile kui hankijale. Samuti ei ole hankijal plaanis saadud tulemust turustada tellija ja teenuse pakkuja vahelise lepingu alusel. Seda aitab tagada ka EGT töö tulemuste ja saadud andmete avalikustamine vastavalt meie põhimäärusele. Eeltoodud info põhjal palume Teil anda hinnang RHS § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamise võimalikkuse osas EGT poolt eelpool kirjeldatud katsete tellimisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirli Sipp Kulli Direktor Lisa: Lähteülesanne 3 (3) Lähteülesanne Sissejuhatus: üheks Eesti Geoloogiateenistuse tegevussuunaks on uurida Eesti maapõues leiduvaid kriitilisi toormeid. Fosforiiti peetakse kriitilise tähtsusega strateegiliseks ressursiks, mille suurimad varud Euroopa Liidus paiknevad just Eestis. Eesti fosforiit on seni huvi pakkunud eelkõige selles sisalduva fosfori tõttu, mille levinuim kasutusala on väetise toorainena. Fosforiidis leidub aga ka märkimisväärsetes kogustes haruldasi muldmetalle (HMM), nagu näiteks tseerium, praseodüüm, neodüüm, düsproosium ja terbium, mistõttu on fosforiidil tulevikus perspektiivi olla ka haruldaste muldmetallide toormeks. Seetõttu tegeleb Eesti Geoloogiateenistus fosforiidi ja sellega kaasnevate ressursside geoloogiliste ja tehnoloogiliste uuringutega, mille eesmärk on hinnata nende ressursside kasutuselevõtu võimalusi. Fosfaattoorme väärindamiseks on maailmas kasutusel erinevaid tehnoloogiaid, ent praeguste parimate teadmiste põhjal ei ole võimalik hinnata, kas Eesti fosforiidivaru on neid tehnoloogiaid rakendades võimalik koos fosforiidis sisalduvate HMM-dega majanduslikult kasulikult ja keskkonnasäästlikult kasutusele võtta. Teadusuuringute põhjal on Eesti fosforiidi väärindamiseks kõrge potentsiaal soolhappega töötlemise protsessil. ResTA teadusprogrammi raames Tallinna Tehnikaülikoolis teostatud uuringute tulemused näitasid HMM eraldamise kõrgemat efektiivsust võrreldes teiste sarnaste protsessidega. Maailmas enim rakendatud väävelhappe tehnoloogia puhul tuleb teaduskirjandusele tuginedes uurida võimalusi HMM eraldamiseks enne nende fosfokipsi sattumist, sest viimasest ei ole teadaolevalt võimalik neid eraldada. Tööstuslikul skaalal ei ole rakendatud tehnoloogiaid, mis võimaldaks juba happetöötluse käigus HMM edukalt eraldada, samuti ei ole Eestis varem spetsiifiliselt HMM varusid ja nende kasutuspotentsiaali uuritud. Leidmaks parimat viisi fosforiidi väärindamiseks tuleb ette võtta suuremahuline uurimis- ja arendustegevus, mis hõlmaks valitud tehnoloogiate rakendatavuse analüüsi (proof of concept) ning seejärel vastavate protsesside Eesti toormele sobivaks optimeerimist, sealjuures hinnates ka tehnoloogilist teostatavust ja mõju ümbritsevale keskkonnale. Katsed viiakse läbi esmalt laboriskaalal ning seejärel otsustatakse kas ja millise tehnoloogiaga tööstuskatsed läbi viia. Kuna suuremahuliste katsete läbiviimine on äärmiselt kulukas, on Pakkuja kohustatud andma vastava sisendi (nt. suuremad segamiskiirused, pikemad viibeajad jne). Töö üldine eesmärk: testida Eesti fosforiidi väävelhappelist ning soolhappelist töötlust kõige kõrgema väärtusega produktide tootmiseks ning uurida vastavate protsesside käigus HMM eraldamisvõimalusi ning nende eraldamise efektiivsust. Pakkuja viib esmalt happetöötlused läbi laboriskaala katsetena (bench scale testing) ning annab selle põhjal esmase hinnangu CAPEX ja OPEX kuludest kahe stsenaariumi jaoks – töötlusprotsess koos HMM eraldamisega ning ilma HMM eraldamiseta. Saadud tulemuste põhjal otsustab Tellija millise tehnoloogiaga suuremal skaalal ehk tööstuskatsete (pilot scale testing) tasemel jätkata. Tööstuskatsete tulemuse põhjal koostab Pakkuja eelprojekti (Pre-Feed) raporti, mis kirjeldab protsessi ja saadud tulemusi nii koos HMM eraldamise etapiga kui ka ilma HMM eraldamiseta. Kivimi rikastamine loetakse tehnoloogilise protsessi üheks osaks – sealjuures on Pakkuja ülesanne teha kindlaks rikastamise või mistahes muu eeltöötluse (jahvatamine jne) vajadus ning kirjeldada ja põhjendada vastavat vajadust (või selle puudumist) esitatavas raportis. Kuna HMM eraldamise kogemusega ettevõtteid on vähe, on selle protsessi uurimiseks lubatud kasutada alltöövõtjaid. 1. Fosforiidi proov 1.1 Tellija korraldab proovivõtu ja proovi homogeniseerimise enne selle Pakkujale toimetamist; 1.2 Vajaminev proovikogus lepitakse Tellija ja Pakkuja vahel kokku enne lepingu allkirjastamist; 1.3 Proovi saatmise kulud kannab Tellija; 1.4 Pakkuja viib läbi vajalikud analüüsid ning seejärel kinnitab proovi piisava homogeensuse, või vastasel juhul teavitab Tellijat ebapiisavast homogeensusest, misjärel lepitakse kokku edasised tegevused; 1.5 Pakkuja viib läbi esmased analüüsid proovi üldiste omaduste iseloomustamiseks: 1.5.1 Vajalike analüüside kulu sisaldub sõlmitavas lepingus; 1.5.2 Pakkuja saadab analüüside tulemused Tellijale, misjärel kuuluvad nende kasutamise ja avaldamise õigused Tellijale. 2. Laboriskaalal testimine (bench scale testing) 2.1 Laboriskaalal testimise tulemused hõlmavad, aga ei ole piiratud, järgnevate osadega: 2.1.1 Tõestus, et antud meetod sobib Eesti fosforiidi väärindamiseks (proof of concept); 2.1.2 Sisend tööstuskatsete läbiviimiseks; 2.1.3 Kivimi eeltöötluse (peenestamine, rikastamine) vajaduse väljaselgitamine, ning vastav sisend tööstuskatsete läbiviimiseks; 2.1.4 HMM eraldamise metoodika ning selle efektiivsuse hinnang. 2.2 Laborikatsete tööplaan lepitakse kokku lepingu allkirjastamisele eelnevate läbirääkimiste käigus. Pärast punktis 1.5 välja toodud analüüside sooritamist võib Pakkuja teha põhjendatud ettepaneku katseplaani muutmiseks tulemustest lähtuvalt. 2.3 Tellija esindaja võib osaleda Pakkuja läbiviidavates katsetustes ning neid jälgida. 2.4 Pärast katsete läbiviimist esitab Pakkuja katseid kirjeldava ja katsetulemusi kokku võtva raporti. Vastava raporti eesmärgiks on anda Tellijale infot protsessi parameetrite, majandusliku teostatavuse ja keskkonnamõjude kohta ning pakkuda vajalik sisend ja soovitused tööstuskatsete läbiviimiseks. Raporti tulemused hõlmavad, aga ei ole piiratud järgnevate osadega: 2.4.1 Katsete läbiviimise detailne kirjeldus; 2.4.2 Massibilansid, protsessi ja selle osade efektiivsused, kadude hinnang, emissioonide kaardistamine (ja kogused) ning jäätmete teke (nii nende koostis kui hinnang tekkivatele kogustele); 2.4.3 Protsessi põhiosade CAPEX ja OPEX kulud – rikastamine (vajadusel), happetöötlus, HMM eraldamine. Pakkuja esitab CAPEX ja OPEX kulud nii protsessile mis hõlmab HMM eraldamist kui ka ilma HMM eraldamiseta protsessile. 2.4.4 Kõikide tekkivate voogude (põhiprodukt, kõrvalproduktid, emissioonid, jäätmed, protsessi käigus kasutatav ning potentsiaalne heitvesi) koostise kirjeldus; 2.4.5 Põhiproduktide – HMM ning fosfori-põhine toode – põhjalik kirjeldus, mis sisaldab maksimaalseid toodetavaid koguseid ja keemilist koostist (s.h. puhtus); 2.4.6 Tehnoloogiliste riskide ning määramatuste kirjeldus, hinnang ning maandamise võimalused; 2.4.7 Soovitused tööstuskatsete läbiviimiseks saavutamaks võimalikult madalat keskkonnamõju ning kõrget majanduslikku efektiivsust. 3. Tööstuskatsed (pilot scale testing) 3.1 Pilootkatsete tulemused peavad vastama AACE kuluhinnangu klassifitseerimise süsteemi1 tasemele 3 (-15 kuni +30%), ehk Tellijale esitatakse eelteostatavusuuringu (Pre-Feasibility study) raport. Potentsiaalse tehase insenertehniline lahendus peab olema valmis minimaalselt 15% ulatuses. 3.2 Tellija tutvub laboriskaala testide tulemuste raportiga ning seejärel lepivad Tellija ja Pakkuja kokku täpses tegevuskavas tööstuskatsete läbiviimise jaoks – Pakkuja esitleb selleks esmalt oma katseplaani, kirjeldades sealjuures oodatavaid tulemusi ning potentsiaalseid riskikohti. Tellijal on õigus pärast laborikatsete tulemuste hindamist tööstuskatsed edasi lükata või neist loobuda juhul kui see ei osutu majanduslikult mõistlikuks. 3.3 Tellija esindaja võib osaleda Pakkuja läbiviidavates katsetustes ning neid jälgida. 3.4 Tööstuskatsed tuleb planeerida selliselt, et need oleksid hiljem skaleeritavad täismahus tootmise arendamiseks, pöörates sealjuures erilist tähelepanu sellele, et kõik tekitatavad jäätmed ja emissioonid vastaks Eestis kehtivatele nõuetele. Vastasel juhul pakutakse välja ja tõestatakse eksperimentaalselt lisanduvate töötlemismeetodite (nt. gaaside puhastamine) kasutamine normidele vastavate väärtuste saavutamiseks. 3.5 Pakkuja peab vastutama, et kõikidest toodetavatest voogudest (põhiproduktid, kõrvalproduktid, jäätmed, heitmed, jne) oleksid võetud esinduslikud proovid, need oleksid korrektselt hoiustatud ja analüüsitud. Katse lõppemise järel saadetakse osa igast proovist Tellijale. Proovivõtmise protseduur ning sagedus lepitakse Tellija ja Pakkuja vahel kokku enne tööstuskatsete läbiviimist. 3.6 Pärast tööstuskatsete läbiviimist esitab Pakkuja Tellijale katseid kirjeldava ning nende tulemusi analüüsiva raporti, mille eesmärgiks on anda Tellijale informatsiooni protsessi majandusliku teostatavuse ja keskkonnamõjude kohta ning pakkuda vajalik sisend ja soovitused tulevikuks ja edasisteks tegevusteks. Raporti tulemused hõlmavad, aga ei ole piiratud järgnevate osadega: 3.6.1 Katsete läbiviimise detailne kirjeldus; 3.6.2 Töötlemistehase kontseptsioon, mis kirjeldab põhikomponente (mahutid, reaktorid, transportöörid, torustik, jne) ja nende tehnilisi detaile (võimalikud materjalitüübid ning nende piirangud, vastavate ühikute arv, minimaalsed mõõdud jne). Samuti tuleb välja tuua: 3.6.2.1 Kasutatava fosforiidivaru suurus, mille põhjal tehase kontseptsioon loodi; 3.6.2.2 Kasutatavate reagentide kirjeldus (CAS-numbrid, minimaalne puhtus, kogused või suhted, kontsentratsioonid, lahjendamise vajadus, jne); 3.6.2.3 Protsessi/süsteemi kirjeldus (aparatuuri detailid, mõõdud, materjalid), plokkskeem, reaalajas läbiviidavate analüüside vajadus ja aparatuuri kirjeldus (millised parameetreid pidevalt jälgitakse); 3.6.2.4 Protsessi parameetrid – osakeste minimaalne viibeaeg, tahke/vedeliku suhe, reaktsioonitemperatuur, pH. Kõikide parameetrite puhul kirjeldada lubatud maksimaalne hälve; 3.6.2.5 Piirangud toormele – osakeste suurus, protsessi sisenemise kulu ajaühikus, lubatud hälbed toorme kvaliteedis jne. 3.6.3 Massibilanss, protsessi (ja selle osade) efektiivsus, kaod (ning nende vähendamise võimalused), emissioonid ning tekkivad jäätmed; 1 https://www.costengineering.eu/Downloads/articles/AACE_CLASSIFICATION_SYSTEM.pdf 3.6.4 Protsessi põhiosade (eeltöötlus, rikastamine, happetöötlus, HMM eraldamine) CAPEX ja OPEX kulude hinnang. Samuti kogu protsessi CAPEX ja OPEX kulude hinnang kahe stsenaariumi jaoks: koos HMM eraldamisega ning ilma HMM eraldamiseta. 3.6.5 Põhiproduktide (fosfori-põhine toode ning HMM) keemilise ja mineraloogilise koostise kirjeldus; 3.6.6 Tehnoloogiliste riskide ning määramatuste kirjeldus, hinnang ning maandamise võimalused; 3.6.7 Soovitused protsessi edasiseks arendamiseks; 3.6.8 Lubatud piirangud toormaterjali kvaliteedile (koostis ning ebapuhtuste maksimaalsed sisaldused).
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel