Lauri Aim
Keskkond & Partnerid OÜ Teie 25.09.2024
[email protected]
Vasara 50 Meie 30.09.2024 nr 7.1-1/24/16611-2
50113, Tartu, Tartu maakond
Tartu vallas Vasula alevikus külas „Tolmu
maaüksuse planeeringuala tee ja taristu
projekteerimine“ alusel nõuete esitamine
põhiprojekti koostamiseks
Olete taotlenud nõudeid Tartu maakonnas Tartu vallas Vasula alevikus riigitee 42 Kärkna-Kobratu
tee (edaspidi riigitee 42) kaitsevööndis Urmas Nugin OÜ poolt 2006 a. koostatud detailplaneering
„Tolmu maaüksuse (kü tunnus 79401:006:0015) detailplaneering (Töö nr. IB 25/2006) alusel
teede ja tehnovõrkude rajamise põhiprojekti koostamiseks.
Võttes aluseks EhS § 99 lg 2 ja lg 3 määrab Transpordiamet Tartu maakonnas Tartu vallas Vasula
alevikus „Tolmu maaüksuse (kü tunnus 79401:006:0015) detailplaneering“ alusel nõuded
ristumiskohtade ja tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee 42 piirides (teemaal)
ja teekaitsevööndis. Esitatud nõuded on käesoleva kirja Lisades 2-4.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Herkki Rõõm
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
Lisa 1. Detailplaneeringu põhijoonis
Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded
Lisa 3. Tehnovõrkude projekteerimise nõuded
Herkki Rõõm
5219446,
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisa 2. Riigitee ristumiskoha nõuded
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised
nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega.
1. Ristumiskohad projekteerida vastavalt kehtivale detailplaneeringule km 1,237 ja km 1,612.
2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti
staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee
ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid).
5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed.
6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel
ja joonistel.
7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada
riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.
8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.
8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“.
8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha
asukohal.
8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu
tagamiseks.
8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II
põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki
pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.
10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded
määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale
sademevett üldjuhul ei juhita.
Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine
2 (6)
11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast.
12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.
13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.
14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et
tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.
Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/
puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb
selgitada seletuskirjas.
15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei
tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2.
16. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale
tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada
IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele.
17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas
kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.
19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks
Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või
lahendust.
20. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel
liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti
peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise
juhisest“
21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.
22. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse
liikluskorralduse projekt.
23. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti
võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.
24. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku
ülesandeid Transpordiamet.
25. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks
[email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise
lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga.
Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn,
[email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.
3 (6)
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning
Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106
„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ esitame nõuded
tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.
Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud
asjaolude ja nõuetega:
1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude
teemaale paigaldamise kavandamisel.
2. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel
palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja
maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-
is.
3. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada
vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori
13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (Projekteerimine | Transpordiamet
(mnt.ee)). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne).
4. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,
standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed
tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse
käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,
liiklusmärgid jne).
5. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede
laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,
teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute
tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.
6. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning
välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt
ning majanduslikult otstarbekam lahendus.
7. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja
mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning
võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviik tee muldkehast teha vähemalt 1,5; vee- ja
survekanalisatsioonirajatised min 1,8 m; sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui
ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde
varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste
kahjustamist.
8. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.
9. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,
sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.
10. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud
riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused
ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega.
11. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda
„Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise
kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti
4 (6)
juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele
projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24)
ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet.
12. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele
ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste
teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja
kaitsevööndist.
13. Sademevete kanalisatsiooni projekteerimisel palume mitte kavandada sademevee juhtimist
riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud
juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide
läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest
lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda
ja teostada läbilaskearvutused kuni riikliku eesvooluni.
14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada
nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.
15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,
demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,
truupide, mulde ning teekatte taastamine.
16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile MicroStation või AutoCad
formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000
elektroonselt e-posti aadressil
[email protected]. Projektile lisada teemaa
kasutusõiguse ala plaanid.
17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii
hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses
Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud
defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti
poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida
teehoiutöödega seotud tegevusi.
19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile
vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale
tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval
www.transpordiamet.ee – Uudised, ametist ja kontakt – Blanketid – Riigimaa kasutusõiguse
taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku
isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal
projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas
ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks
Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja
ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist
liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-
ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele
tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb
juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele“.
Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja
selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.
5 (6)
Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie
Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.
6 (6)