Lisa 1. Hindamisleht
2021-2027.6.01.25-1385
Taotlus "Tulemuslik orienteerumine ebakindluses: praktilised oskused Ida-Viru
täiskasvanutele" ("2021-2027.6.01.25-1385"),
Hindamiskriteerium Maksimumhinne Projekti hinne
1. Projekti panus toetuse andmise 8 8
eesmärkide, valdkondliku arengukava ja
rakenduskava erieesmärgi saavutamisse
1.1 Projekti panus toetuse andmise eesmärgi 4 4
saavutamisse, sh rakenduskava
erieesmärgi ja valdkondliku arengukava
eesmärkide saavutamisse.
Projekti eesmärgid ja kavandatud tulemused on vastavuses määruse, rakenduskava
erieesmärgi ja valdkondliku arengukava eesmärkidega.
Selgitus punkti 1.1 hinnangule: Toetuse kasutamise eesmärk on: suurendada Ida-
Virumaa täiskasvanute huvi elukestva õppe vastu ning arendada hoiakuid, mis
toetavad töö- ja elukeskkonna muutustega kohanemist ja õppimismotivatsiooni.
Projekti tulemusena osaleb vähemalt 120 täiskasvanut praktilisel kursusel
„Tulemuslik orienteerumine ebakindluses“ ning vähemalt 30 osalejat saavad
individuaalset nõustamist ja koostavad personaalse õpitee tulevikuks.
Projekt panustab TAT eesmärki, milleks on suurendada Ida-Virumaal täiskasvanute
osalust elukestvas õppes, selleks mitmekesistada võimalusi ümberõppeks, tuua
rohkem täiskasvanuid tasemeõppesse ja võimestada kohalikke täiskasvanuhariduse
valdkonnas tegutsevaid organisatsioone.
Projekt panustab elukestvas õppes osalemisse ning Haridusvaldkonna
arengukavasse ning on seotud järgmiste eesmärkidega:
1) populariseerida pidevat enesearendamist ja õppes osalemist, pöörates
seejuures enam tähelepanu sihtrühmadele, kes osalevad õppes vähem;
Arendades täiskasvanute koolitaja kompetentse täiskasvanud erivajadusega
õppurite õpetamisel on võimalik paremini toetada nimetatud sihtrühma
õpiteid.
2) tagatakse paindlikud õpivõimalused, kvaliteetse hariduse kättesaadavus ja
toetatud õpe, et vähendada õppest väljalangemist ja katkestamist ning
rakendada maksimaalselt iga inimese potentsiaali.
Projekt on vastavuses ÕÜFi eesmärkidega.
1.2 Projekti panus meetme tulemus- ja 4 4
väljundnäitaja saavutamisse.
Selgitus punkti 1.2 hinnangule:
Projekti sihtrühmana on nimetatud täiskasvanud 30–64 a, kes elavad Ida-Virus,
põhifookusega venekeelsele kogukonnale, et tagada ligipääsetavus, lõimumine ja
kaasatus. Eelkõige inimesed, kes pole varem elukestvas õppes osalenud, sealhulgas
töötud või osalise tööhõivega isikud. Sihtrühm on valitud seetõttu, et just nemad
vajavad enim toetust töö- ja elukeskkonna muutustega toimetulekuks ning elukestva
õppe jätkamiseks
Projekti prioriteetsed sihtrühmad on vastavuses meetme prioriteetsete
sihtrühmadega, kelleks on riigikeeleoskuseta inimesed ning töötud.
Selgitus punkti 1.2 hinnangule: Planeeritud osalejate arv (120) ületab metoodika
miinimumi (70) ning 85% kvalifikatsiooni siht (102 inimest) on läbimõeldult seatud ja
realistlik.
2. Projekti põhjendatus, sh tegevuskava ja 11 6
riskianalüüs
2.1 Projekti olemasoleva olukorra ja projekti 6 3
vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist
lähtuvalt, mh projekti tegevuskava selgus,
teostatavus ja mõistlikkus.
Selgitus punkti 2.1 hinnangule: 1.
Olukorra analüüs (baasoskuste puudus, madal motivatsioon) on annab üldise
ülevaate ja seostub moodulite sisu ning personaalse mentorlusega. Projekti eesmärk
— suurendada täiskasvanute huvi elukestva õppe vastu ja arendada hoiakuid
muutustega kohanemiseks — on vastavuses meetme ja laiema riikliku strateegia
eesmärkidega. Ida-Virumaad iseloomustab madal osalus elukestvas õppes ja suur
vajadus baasoskuste järele, et tulla toime majanduse ümberkujundamise ja õiglase
üleminekuga.
Kuid olukorra analüüs on toodud üldistatud tasemel. Seetõttu jääb analüüs pigem
taustainfoks, mitte otseselt sekkumist toetavaks põhjenduseks. Tausta kirjelduses
ega ka tegevuskavas ei ole toodud selgitusi, kellele ja miks on suunatud interaktiivne
kursus. Kuidas on tuvastatud vajadus sellise õppeprogrammi järgi. Välja on toodud, et
seda saavad hiljem erinevad osapooled kasutada. Ei ole välja toodud kas võimalike
partneritega, kes programmi hiljem võiksid kasutada on selle vajalikkus läbi räägitud.
Statistikast on teada, et vanuse suurenedes vähenevad osalejate digioskused
märkimisväärselt ning vanemates vanuserühmades on suur baasidigioskusteta
inimeste osakaal. Taotlusest ei selgu, kuidas seda arvesse võttes on planeeritud
sihtrühmani jõudmine. Tausta kirjelduses ei ole ka välja toodud analüüsi, kas ja
missugused seda tüüpi õpivõimalused veebipõhiseks õppeks juba praegu olemas.
Näiteks rahatarkuse teemal või karjääri valikute teemal on olemas päris palju häid
materjale, mis kõik on avalikult kättesaadavad.
Taotlusest jääb ebaselgeks, kuidas ja mis alustel valitakse osalejad
nõustamisprogrammil. Samuti ei ole selge, missuguseid tegevusi täpsemalt ette
võetakse, et toetada õppurite jõudmist tasemeharidusse või mitteformaalsesse
õppesse.
Puudub selge plaan jätkutegevuste osas pärast projekti lõppu. On vaid nimetatud, et
projektis väljatöötatud individuaalse arenguvestluse ja õpitee koostamise mudel jääb
tööriistaks ka edaspidi. Ida-Viru nõustajad ja mentorid saavad seda kasutada teiste
täiskasvanute suunamisel tasemeõppesse ja ümberõppesse. Mudelit saab laiendada
ka kohalikes töötukassa teenustes ja haridusasutustes. Puuduvad aga selgitused, kas
sellise mudeli järgi on vajadust ning kas ja kui on vajadust, siis kas ja mida koostöös
partneritega tehakse, et selline nõustamismudel laialdasemat kasutust leiaks. Kas on
teada kas ja kuidas nt raamatukogud või rahavaülikoolid seda kasutaksid ja kes
täpsemalt. Ei ole lisatud, missuguste osapooltega selles osas koostööd on tehtud või
tehakse ning kuidas jätkusuutlikkuse osas sihid saavutatakse.
Taotlusele lisatud õppekava „Tulemuslik orienteerumine ebakindluses“ vaadati läbi
vastavalt Täienduskoolituse standardi nõuetele. Õppekava õpiväljundid on
sõnastatud väga laiaulatuslikult, mistõttu tekib küsitavusi kas ja mil määral on
õpiväljundid saavutatavad. Õppekavas on selgelt määratletud hindamiskriteeriumid:
tunnistuse saamiseks on vajalik aktiivne osalemine ja lõputesti positiivne sooritamine
(vähemalt 60% õigeid vastuseid). Õppekavas on mitmeid vormilisi puudusi
vastavuses Täienduskoolituse standardi § 2 lõike 1 nõuetega. Eelkõige on puudu
õppekavarühm [ § 2 (1) 2)] ning 30 akadeemilisest tunnist koosnevas õppemahus pole
eristatud kontaktõppe ja iseseisva õppe mahtu [, § 2 (1) 5)]. Lisaks on õppekeskkonna
kirjeldus (punkt 7) üldsõnaline. Kuigi tegemist on lühikese ja intensiivse kursusega,
kus valdav osa on auditoorne kontaktõpe, peab vastavus standardile olema tagatud.
Seega nõuab taotluse rahuldamine õppekava parandamist.
2.2 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised 5 3
riskid).
Selgitus punkti 2.2 hinnangule:
On kaardistatud üksikud riskid (osalejate huvi ja katkestamine), käsitlemata on jäänud
aga mitmed projektijuhtimise ja sisutegevuste kavandamise seisukohalt olulised
riskid, nagu näiteks:
• personaliriskid (projektimeeskonna koormus, rollide kattumine),
• finantsriskid (nt hinnatõusud, partnerite panuse vähenemine),
• administratiivsed või juriidilised riskid (nt lepingulised kohustused,
aruandluskoormus).
• koolitusprogrammi on kavandatud katta väga lai teemadering, kuid eeldatav
maht ei võimalda kõiki teemasid käsitleda piisava sügavusega. Selle
tulemusena võivad jääda koolituse õpiväljundid saavutamata.
• Vähene koostöö partneritega.
• Üks õppegrupp on kavandatud suvesse, millega kaasnevad risk, et inimesed ei
soovi suveperioodil kursustel osaleda, riskina seda tuvastatud pole.
3. Projekti kuluefektiivsus 8 4
3.1 Projekti üldine kuluefektiivsus 4 2
Selgitus punkti 3.1 hinnangule:
Projekti eelarves moodustab suure osa ka interaktiivse õppevahendi välja töötamine
ja materjalide tõlkimine, ei ole aga põhjendatud, kuidas ja mil viisil see aitab projekti
eesmärke täita, ehk suurendada õpihuvi ja harjumusi. Jääb ebaselgeks, kellele ja miks
on interaktiivne õppeprogramm suunatud.
Kuna ettevalmistavate ja administreerivate kulude maht on väga suur, siis kujuneb
keskmine maksumus osaleja kohta ebaproportsionaalselt kõrgeks. Arvestades
projekti kogukulu 195 000 eurot 120 unikaalsele osaleja kohta, kujuneb keskmine
maksumus ühe osaleja kohta umbes 1625 eurot.
3.2 Konkreetsete kavandatud kulutuste 4 2
vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus
projekti rakendamise seisukohast.
Selgitus punkti 3.2 hinnangule:
Kavandatud kulutuste vajalikkus ja põhjendatus on konkreetsete tegevuste raames
ebaselge. Planeeritud tegevuste seos olemasoleva olukorra analüüsi ja projekti
vajalikkuse kirjeldusega on ebaselge.
Hinnang tugineb järgnevale:
Projekti ettevalmistavad ja logistilised kulud kokku 65 000 on läbiviidavate koolituste
mahtu arvestades ebamõistlikult kõrge.
Kuna koolitusel kavatsetakse käsitleda teemasid, mille osas on turul kvalifitseeritud
koolitajaid vajalike õppematerjalidega turul olemas, siis antud kulu vajalikkus jääb
ebaselgeks ning ei ole sellises mahus põhjendatud (kulu 16 000 eurot).
Koolitajate tunnihind (85 €/h koos maksudega) ning mentorite hind (70 €/h koos
maksudega) on kvalifitseeritud ekspertide puhul mõistlikud.
Tegevuse 7 („Kokkuvõtete tegemine, meediakajastus, projekti lõpetamine“) eelarve
ei ole samuti sellises ulatuses põhjendatud. Lõpetamise tänuürituse jaoks on
kavandatud 17 500 eurot ligikaudu 100 inimesele poole päeva jooksul. See kulu on
ebamõistlikult kõrge. Kuluartiklite hulka kuulub nt põhjendamatult kõrge hinnaga
toitlustus 37 eurot inimese kohta), tehnika 3500 eurot ning esinejate honorarid 4000
eurot nelja esineja eest. Ehkki tunnustamine on oluline õpimotivatsiooni osa, on
sellise sündmuse nii suur eelarvestamine (umbes 9% projekti kogumahust)
ebaproportsionaalne sisuliste õpieesmärkide saavutamise kontekstis. Põhjendatud
ei ole ka meenete jagamine.
Ei ole ka võimalik aru saada, kuidas on kujunenud litsentside hinnad ja maksumused
ning mis on kalkulatsiooni aluseks.
4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti 6 3
ellu viia
Teemade lõikes on kavandatud kaasata koolitajaid, kes on oma valdkonnas head
eksperdid.
Meeskonna ekspertide (säilenõtkuse, digi- ja finantspädevuse alal) sisuline
pädevus on asjakohane. Kuid taotlus ei tõenda MTÜ Ida-Viru Noorteakadeemia
kui organisatsiooni varasemat kogemust sarnase eelarve ja mahuga
haridusprojektide haldamisel, mis jätab lahtiseks institutsionaalse suutlikkuse.
Meeskonna eksperditasand tagab sisulise elluviimise võiks aidata kaasa projekti
edukale elluviimisele.
Taotluses on kirjeldatud viiest eksperdist koosnev meeskonda, kellel on laialdane
temaatiline pädevus (säilenõtkus, digi-, meedia-, finantskirjaoskus ja
keskkonnamajandus) ning otsene kogemus Ida-Viru sihtrühmaga töötamisel.
Taotleja on koostanud õppekava ning kirjutanud taotluses, et plaanib osalejatele
väljastada täienduskoolituse tunnistuse, samas EHIS-s andmetel, ei ole taotleja
täienduskoolitusasutusena registreeritud. Taotlusest puudub teave
Mittetulundusühing Ida-Viru Noorteakadeemia isiku varasema kogemuse kohta
analoogsete (suuremahuliste finantseeritud) haridusprojektide haldamisel ja
finantsjuhtimisel. Kuna puuduvad formaalsed partnerid (kellel oleks kaasatud
partneri kinnituskiri) ja MTÜ enda organisatsiooniline projektijuhtimise kogemus on
ebaselge, kaasneb projektiga haldusrisk, kuigi on teada, et MTÜ on teinud koostööd
päris mitmete riigiasutustega ning olnud ka toetuse saaja rollis.
Taotleja ei ole ka EHISe andmetel esitanud tegevusnäitajaid läbiviidud koolitustel
väljastatud tunnistuste/tõendtite kohta.
5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise 4 2
arengustrateegia põhimõtete ja sihtidega
Kuna projekt on suunatud oma olemuselt täienduskoolituse pakkumisele, siis
tegevusi ellu viies panustab projekt elukestva õppe näitaja saavutamisse.
Projektis ei ole olukorra kirjelduses välja toodud tõenduspõhiseid statistilisi andmeid.
On toodud üldistatud kujul väited ja puudub täpsem analüüs sihtrühma kohta. Ei ole
analüüsitud näitajaid soo, vanuserühmade jms lõikes.
Taotluses on toodud, et osalejate värbamisel järgtakse soolise võrdõiguslikkuse
printsiipi. Projekt rakendab universaalse disaini ja soostereotüüpide
vähendamise põhimõtteid. See tähendab, et õppetegevused on võrdselt
ligipääsetavad nii naistele kui meestele.
Lihtsalt võrdsed võimalused koolitusele pääsuks ei taga soolist võrdsust, kuna
meeste madala osaluse põhjused võivad olla seotud ajapiirangute, motivatsiooni
puudumise jms põhjustega. Näiteks on statistiliselt teada, et mehed osalevad
elukestvas õppes vähem kui naised. Samuti see, et hoolduskoormus on ebaühtlaselt
jaotunud ning selleks, et naised saaksid osaleda kursustel peab olema tagatud sobiv
ajaraam ja muud toetavad tegevused. Abiks parendavate meetmete kavandamisel on
juhis nii taotlejale kui projekti elluviijale. 2021-2027 | Kompetentsikeskus
KOKKU üldhinne 37 23
Ettepanek:
☐rahuldada taotlus taotletud mahus;
☒rahuldada taotlus osalises mahus;
Ettepaneku põhjendus: Osaline rahuldamine on vajalik puudujääkide tõttu
kuluefektiivsuses (Kriteerium 3) Taotlejal tuleb esitada korrigeeritud eelarve, millega
vähendatakse ebaproportsionaalseid juhtimis- ja lõpuürituse kulusid ning
vähendatakse
Eelarve Algne
Vähendatav Põhjus/Nõue (Osalise Korrigeeritud
Artikkel / Summa
Summa (€) rahuldamise alus) Summa (€)
Tegevus (€)
Halduskulude osakaalu
vähendamine
proportsionaalsele
Projekti
tasemele (u 17%
juhtimine ja 42 000 12 600 29 400
kogumahust), kuna algne
tugi
kulu 21.5% kogumahust on
ebaproportsionaalselt
kõrge.
Luksuslike ja ebavajalike
Tegevus 7: kuluartiklite (nt kõrge
Lõpuüritus ja 17 500 10 000 hinnaga toitlustus, 7 500
PR honorarid ja tehnika
üritusel) eemaldamine.
Finantskirjaoskusele ja
roheoskustele suunatud
materjale on avalikult
kättesaadavalt olemas,
Kahekeelsete seetõttu ei ole vajalik kõigile
materjalide 16 000 8000 moodulitele uusi materjale 8000
loomine välja töötada. Samuti
temaatiliste moodulite osas
olemas koolitajad, koos
vajalike
koolitusmaterjalidega.
Ei ole selgitatud erinevate
litsentsid 4000 3000 litsentside vajalikkust ja 1000
kujunemise aluseid.
Vähendatav
195000 33600
summa
Kui taotlus kvalifitseerub rahastamisele, siis on rahastamisel vajalik seada
kõrvaltingimus, et tunnistuste väljastamiseks on vajalik taotlejal registreerida end
Eesti Hariduse infosüsteemis ning viia õppekava vastavusse täienduskoolituse
standardiga.
OTSUS 21.11.2025 nr 11.3-1/25/5328
taotluse rahuldamata
jätmise kohta
Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 8 lg 2 punkti 2, Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr
55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §
8 lg 2 punkti 5, haridus- ja teadusministri 22.05.2025 määruse nr 25 „“Ida-Viru täiskasvanutele
suunatud hariduslike algatuste toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“
(edaspidi meetme määrus) § 19 lõike 2 ning ekspertide 27.10.2025 konsensusliku hindamislehe
alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus)
otsustab
1. jätta toetuse taotleja Mittetulundusühing Ida-Viru Noorteakadeemia (edaspidi
taotleja), registrikood 80314586, aadress Viru tn 21-6, Kiviõli, 43122, esitatud taotlus
„Tulemuslik orienteerumine ebakindluses: praktilised oskused Ida-Viru
täiskasvanutele“ nr 2021-2027.6.01.25-1385 (edaspidi taotlus) rahuldamata.
Meetme määruse § 18 lõike 1 alusel kuuluvad tähtajalise vooru puhul rahuldamisele
ekspertide poolt hindepunktide alusel moodustunud pingerea alusel taotlused, mis on
ületanud meetme määruse § 17 lõikes 7 toodud lävendi, kuni eelarve ammendumiseni.
Menetluses olevate taotluste osas, mille rahaline maht ületab tegevuse taotluste
rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse meetme määruse § 19 lõike 2 alusel taotluse
rahuldamata jätmine.
Taotleja esitas 20.09.2025 rakendusüksusele taotluse, mille alusel soovib taotleja saada
toetust 195 000 eurot. Meetme määruse § 16 lõigete 2 ja 3 alusel tunnistas rakendusüksus
taotleja ning taotluse nõuetele vastavaks ning edastas taotluse ekspertidele hindamiseks.
Vastavalt meetme määruse § 17 lõigetele 3 ja 4 hindas taotlust konsensuslikult kaks
erapooletut, sõltumatut ja usaldusväärset valdkonna eksperti, kes lähtusid taotluse
hindamisel meetme määruse § 17 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest ning meetme
määruses sätestatud nõuetest, sh valikumetoodikast.
Eksperdid andsid konsensuslikult taotlusele hindeks 23 punkti, mistõttu kvalifitseerub
taotlus rahastamisele. Taotleja taotlus asub paremusjärjestuses 24. kohal. Arvestades aga,
et taotlusvooru eelarve on 1 600 000 eurot ja taotlejast paremusjärjestuses eespool asuvad
taotlused hõlmasid taotlusvooru eelarvest ära 1 600 000 eurot, siis ei mahu taotleja taotletav
toetus taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi sisse.
Seega lähtudes eelpool toodust jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata.
Lähtuvalt ÜSS2021_2027 §-st 12 ei põhjenda rakendusüksus taotluste rahuldamata jätmise
otsuse motiveerimisel projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt,
kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja – korra kohaselt
ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või koondhinnangul.
2. Otsuse lisaks on ekspertide konsensuslik hindamisleht.
3. Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele ÜSS2021_2027 2. peatüki
8. jaos ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul,
arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.
Vastavalt meetme määruse § 4 on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus ja
rakendusasutus Haridus- ja Teadusministeerium.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Sams
toetuste rakendamise osakonna juhataja
Koostaja: Karol Rätsep
55578612
[email protected]