Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 18.11.2025 nr 1.1-2/25/248 Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: Muudan haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” lisa 1 ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ elluviimiseks“ muutmine“ „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Riigieelarves kavandatud teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) rahastamine osakaaluna sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP)“. 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse, kui asjakohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte. Toetatavate tegevustega aidatakse puutumuse korral edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Keskkonnatrendide indeks“. 1 1.5. Toetuse andmise eesmärgid on − suurendada nutika spetsialiseerumise valdkondades avaliku sektori võimekust rakendada teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse tulemusi poliitikakujundamises ning ühiskonna olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamises; − suurendada avaliku sektori rolli Eestis läbiviidava teadus- ja arendustegevuse strateegilisel suunamisel ning toetada riigi jaoks oluliste teadus- ja arendussuundade arendamist; − tõsta avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse valdkonna nõustamise ja poliitikakujundamise eest vastutavate töötajate pädevust ning suurendada töötajate Eesti- sisest ja rahvusvahelist koostööd; − tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. 1.6. Mõisted: 1) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid ; teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 2) rakendusuuring – uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 3) teadus- ja arendustöötaja – isik, kes töötab asutuses, kas akadeemilise töötajana, teadus- ja arendusspetsialistina või insenerina, ning teadus- ja arendusasutuse ja selle struktuuriüksuse juht, kes korraldab teadus- ja arendustegevuse kavandamist ja elluviimist; 4) nutika spetsialiseerumise valdkonnad – „Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ raames kinnitatud eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, millel on oluline potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid : digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) teadusnõunik – ministeeriumis või Riigikantseleis avaliku teenistuse seaduse alusel töötav ametnik või töölepingu seaduse alusel töötav teenistuja, kelle ülesanne on nõustada ministeeriumit või Riigikantseleid asutuse vastutusvaldkonna teadus- ja arendustegevuse küsimustes, planeerida ning korraldada rahvusvahelist ja siseriiklikku teadus- ja arendustegevuse alast koostööd, toetada ministeeriumit või Riigikantseleid teadus- ja arendustegevuse tellimisel ning täita teisi ametijuhendis kirjeldatud tööülesandeid; 6) arendusnõunik – erialaliidu töötaja, kelle peamine tööülesanne on erialaliidu ja selle liikmete nõustamine teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas, erialaliidu teadus- ja arendustegevuse alase koostöö korraldamine ning valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse võimekuste ja vajaduste kaardistamine ja avalikustamine; 7) erialaliit – valdkonna ettevõtteid ja asutusi koondav katusorganisatsioon, mis on registreeritud juriidilise isikuna, millel on alalised töötajad ning mille eesmärk on toetada liikmete tegevusi ning esindada liikmete huvisid ; käesoleva käskkirja mõistes 2  kuuluvad erialaliitude alla ka ettevõtteid, asutusi ja erialaliite ühendavad esindusorganisatsioonid. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.5. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Alategevus 1: Eesti ühiskonna või majanduse väljakutsete lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine. 2.1.1. Tegevuse partneriteks on valitsusasutused ja Arenguseire Keskus. 2.1.2. Tegevusega toetatakse Eesti ühiskonna või majanduse suurte väljakutsete lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist nutika spetsialiseerumise valdkondades. 2.1.3. Rakendusuuringute valiku tingimused: 2.1.3.1. Rakendusuuringute probleemipüstituste leidmiseks viib elluviija partnerite seas läbi voorud uurimisideede korjeks. Probleemipüstituste hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks. Vooru mahu kinnitab elluviija, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.1.3.2. Toetusperioodil viiakse läbi vähemalt kolm ideekorjevooru. 2.1.3.3. Interdistsiplinaarse rakendusuuringu probleemipüstituse esitab partner või mitu partnerit ühiselt seotult nutika spetsialiseerumise valdkondadega ning kooskõlas valdkonna arengukavades, „Eesti 2035“ strateegias seatud eesmärkide või ühiskonna ja majanduse väljakutsetest lähtuvate arenguvajadustega. Juhul kui probleemipüstituse esitab ministeeriumi vastutusalas olev valitsusasutus, peab probleemipüstituse enne esitamist kooskõlastama selle ministeeriumiga, mille vastutusalasse valitsusasutus kuulub. 2.1.3.4. Kui elluviija tuvastab esitatud probleemipüstitustes kattuvusi, on elluviijal õigus teha partneritele ettepanek probleemipüstituste koondamiseks. 2.1.3.5. Elluviija hindab esitatud probleemipüstituste kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Juhul, kui esitatud ettepanek ei ole seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, loetakse probleemipüstitus toetuse andmise tingimustele mittevastavaks ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse. 2.1.3.6. Elluviija moodustab probleemipüstituste hindamiseks ja paremusjärjestusse seadmiseks Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu (asendus)liikmetest ja TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud isikutest hindamiskomisjoni. Hindamiskomisjoni moodustamisel arvestab elluviija komisjoni liikmete võimaliku huvide konfliktiga. Komisjoni koosseisus on TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud isikuid rohkem kui Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu (asendus)liikmeid. 2.1.3.7. Hindamiskomisjon lähtub esitatud probleemipüstituste hindamisel ja paremusjärjestusse seadmisel probleemipüstituste hindamisjuhendist, sh alljärgnevatest kriteeriumitest: 1) Probleemi aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning 3  mõjust Eesti ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele (hindamiskriteeriumi kaal 50%) 2) Probleemi lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide saavutamise teadusmahukus ning vastavus teadus- ja arendustegevuse määratlusele (hindamiskriteeriumi kaal 35%). 3) Probleemi lahedamise panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%). 2.1.3.8. Probleemipüstitusi hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antakse 0,5-punktise sammuga. 2.1.3.9. Probleemipüstitusele, mille 1) või 2) kriteeriumi hinne jääb alla 3,0 punkti, rakendusuuringuid ei tellita ning probleemipüstituse menetlemine lõpetatakse. 2.1.3.10.Paremusjärjestuse ning ideekorjevooru mahu alusel teeb hindamiskomisjon elluviijale ettepaneku, millistele probleemipüstitustele rakendusuuringuid tellida. Valituks osutunud probleemipüstitustele koostatakse probleemipüstituse esitanud partneri ja elluviija koostöös rakendusuuringu lähteülesanne, kaasates vajadusel erialaeksperte. Lähtudes hindamiskomisjoni ettepanekust, tellib elluviija rakendusuuringu, kohaldades riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 sätestatud teadus- ja arendusteenuse erandit. 2.1.3.11.Rakendusuuringu maksumus võib olla minimaalselt 150 000 ja maksimaalselt 850 000 eurot ning rakendusuuringu kestvus kuni 2 aastat. Elluviijal on õigus põhjendatud juhtudel rakendusuuringu läbiviimise perioodi pikendada kuni ühe aasta võrra, kuid rakendusuuringu maksimaalset maksumust see ei mõjuta. Rakendusuuringu eeldatava maksumuse määrab elluviija, olles ära kuulanud probleemipüstituse esitaja(te) ettepaneku. Rakendusuuringu maksumusest 21% katab probleemipüstituse esitaja. 2.1.3.12.Rakendusuuringu teostajaks saab olla: 1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (TAIKS) mõistes teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool; 2) asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on teadus- ja arendusasutus, evalveeritud rakenduskõrgkool või ülikool. 2.1.3.13. Rakendusuuringut läbi viia sooviv teostaja esitab probleemipüstitusele vastava rakendusuuringu ettepaneku (edaspidi uuringuettepanek) elluviija poolt kinnitatud vormil. Elluviija esitab rakendusuuringu ettepaneku vormi enne kinnitamist probleemipüstituse esitanud partneri(te)le arvamuse avaldamiseks. 2.1.3.14.Uuringuettepanekute hindamiseks moodustab elluviija eksperdikomisjone, mille koosseisus on ka probleemipüstituse esitanud partneri esindaja(d). Eksperdikomisjonide töökorrad kehtestab elluviija. 2.1.3.15.Ekspertkomisjonil on õigus hindamisse kaasata eksperdikomisjoni väliseid eksperte. 4  2.1.3.16.Uuringuettepanekuid hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ §-s 7 nimetatud valikukriteeriumitele ja metoodikale: Hindamiskriteerium ja selle Alakriteeriumi kirjeldus Alakriteeriumi Kriteeriumi kaal kaal kriteeriumist lävend Kriteerium 1 1.1. Rakendusuuringu 50% Rakendusuuringu põhjendatus põhjendatus ning vastavus ja mõju (50%) probleemipüstitusele, uuringu tulemuste mõju püstitatud probleemide lahendamisele (sh tulemuste rakendatavus ja rakendamise plaan) 1.2. Uurimisteema panus 20% 3,5 rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse 1.3. Uurimisteema ja tulemuste 30% mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis, sh uuringu mõju valdkonna järelkasvule ja jätkusuutlikkusele Kriteerium 2 2.1. Uuringu uuenduslikkus 50% Rakendusuuringu teaduslik ning teaduslik tase, sh tase ja teostatavus metoodika asjakohasus (50%) 2.2. Teostaja võimekus 25% uuringut ellu viia (sh vastutavate täitjate ja põhitäitjate pädevus ja senise teadustöö tulemuslikkus) ning vajaliku taristu olemasolu 3,5 2.3. Eelarve planeerimise 25% asjakohasus ja põhjendatus, ajakava põhjendatus ja realistlikkus; kommunikatsiooniplaani ja riskide maandamise plaani asjakohasus 2.1.3.17.Uuringuettepanekuid hinnatakse hindamiskriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hindeid antaks 0,5-punktise sammuga. Uuringuettepanekute koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide kaalutud keskmisena. 2.1.3.18.Uuringuettepanek, mille esimese või teise hindamiskriteeriumi hinne jääb alla lävendi (3,5 punkti), ei kuulu rahastamisele ning uuringuettepaneku hindamine lõpetatakse. 2.1.3.19.Eksperdikomisjon kinnitab igale uuringuettepanekule koondhinde ning moodustab hindamise tulemusena uuringuettepanekute pingerea. 2.1.3.20.Võrdsete koondhinnetega uuringuettepanekute puhul eelistatakse uuringuettepanekuid, mille esimese hindamiskriteeriumi, uuringu põhjendatus ja mõju, hinne on kõrgem. 2.1.3.21.Eksperdikomisjon teeb pingerea alusel elluviijale põhjendatud ettepaneku: 5  uuringuettepanek rahuldada või mitte rahuldada. Eksperdikomisjonil on õigus teha ettepanek seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused. 2.1.3.22.Elluviija rahuldab igal probleemipüstitusel vähemalt ühe, pingereas kõrgeimal positsioonil oleva uuringuettepaneku. Kui ideevooru maht võimaldab, võib elluviija rahuldada ühel probleemipüstitusel rohkem kui ühe uuringuettepaneku, kui see on kooskõlas eksperdikomisjoni ettepanekuga. Juhul, kui probleemipüstitusele ei esitata lävendit ületavaid uuringuettepanekuid, siis antud probleemipüstitusel rakendusuuringut ei rahastata. 2.1.3.23.Elluviijal on õigus, eksperdikomisjoni ettepanekul, seada uuringuettepaneku rahuldamisele täiendavad tingimused, mida rakendusuuringu teostaja on kohustatud täitma. 2.1.4. Rakendusuuringute läbiviimise tingimused: 2.1.4.1. Rakendusuuringu läbiviimise koordineerimiseks moodustab elluviija igal probleemipüstitusel rakendusuuringu juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni kuulub vähemalt 2/3 ulatuses probleemipüstituse esitanud partneri(te) nimetatud esindajad. Ülejäänud juhtkomisjoni liikmed nimetatakse rakendusuuringu teostaja poolt. 2.1.4.2. Rakendusuuringu juhtkomisjon jälgib ja vajadusel suunab rakendusuuringu teostamist ning kooskõlastab rakendusuuringu tegevuste ning eelarve muudatused. 2.1.4.3. Rakendusuuringu teostaja esitab elluviija poolt määratud tähtajaks rakendusuuringu vahearuande ning lõpparuande. 2.1.4.4. Juhtkomisjoni liikmed, kes ei ole rakendusuuringu teostaja poolt nimetatud, hindavad rakendusuuringu vahe- ja lõpparuandeid. Rakendusuuringu vahe- ja lõpparuande osas tehakse elluviijale põhjendatud ettepanek: kiita aruanne heaks, saata aruanne tagasi täiendamiseks või lükata aruanne tagasi. 2.1.4.5. Elluviija, lähtudes juhtkomisjoni ettepanekust, kiidab rakendusuuringu vahe- või lõpparuande heaks, saadab aruande teostajale tagasi täiendamiseks või lükkab aruande tagasi. Kui elluviija lükkab vahearuande tagasi, on elluviijal õigus rakendusuuringu läbiviimine ja selle rahastamine lõpetada. 2.2. Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine. 2.2.1. Tegevuse partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2.2.2. Tegevusega toetatakse: − rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute läbiviimist „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussüsteemi ja teadmussiirde suuna eesmärkide täitmise hindamiseks; 6  − partnerite ja elluviija asutustes teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks. 2.2.3. Elluviija koordineerib partneritelt rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute ettepanekute kogumist. Ettepanekuid võib esitada ka elluviija ise. 2.2.4. Alategevuse elluviimiseks moodustab elluviija partnerite ja elluviija esindajatest juhtkomisjoni, kooskõlastades juhtkomisjoni liikmed eelnevalt rakendusasutusega. 2.2.5. Juhtkomisjon kinnitab iga-aastase uuringute plaani, teeb elluviijale ettepaneku rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute tellimise ning pädevuse kasvatamisega seotud tegevuste läbiviimise osas, koordineerib rakendusuuringute, poliitikaanalüüside või eksperdihinnangute läbiviimist. 2.2.6. Rakendusuuringuid, poliitikaanalüüse ja eksperdihinnanguid tellib elluviija teenusena või koostab need ise. 2.2.7. Rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna uuringuettepaneku teinud partnerid. Pädevuse kasvatamise tegevuste maksumusest 21% katavad omafinantseeringuna osalevad partnerid. 2.3. Alategevus 3: ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine. 2.3.1. Tegevusega toetatakse: − ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamist koolituste, seminaride, õppereiside korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu; − ministeeriumide, Riigikantselei ja erialaliitude omavahelist koostööd ühisürituste korraldamise ja nendes osalemise toetamise kaudu; − teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonda ja teaduspõhist poliitikakujundamist käsitleva koolitusprogrammi väljatöötamist ja selles osalemist. 2.3.2. Alategevuse raames korraldatud üritused viiakse läbi järgides keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise põhimõtteid. 2.3.3. Elluviija koordineerib tegevuse sihtrühma huvide ja vajaduste väljaselgitamist ning kinnitab kord aastas koolitus- ja tegevusplaani, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. 2.3.4. Tegevus on suunatud ühistegevuste toetamiseks. Põhjendatud juhtudel on võimalik toetada sihtrühma individuaalseid tegevusi, kuid sellisel juhul hindab elluviija tegevuse vastavust sekkumise eesmärkidele ning kooskõlastab tegevuse rahastamise rakendusasutusega. 2.3.5. Erialaliitudele antakse toetust vähese tähtsusega abina, toetuse saaja peab vastama 7  Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). Elluviija hindab toetuse taotleja vastavust ning juhul, kui toetuse taotleja ei vasta Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele, toetust taotlejale ei määrata. 2.3.6. Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina, kehtivad järgmised nõuded: 2.3.6.1. komisjoni määruse (EL) 2023/2831 alusel antava vähese tähtsusega abi korral ei tohi vähese tähtsusega abi kogusumma mis tahes kolme eelneva aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot; 2.3.6.2. kontserni kuuluvate või muul viisil omavahel seotud ettevõtjatele abi andmisel arvestatakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhetes; 2.3.6.3. vähese tähtsusega abi andmisel peab arvesse võtma komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 lõigetes 1-3 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid; 2.3.6.4. elluviija säilitab projekti elluviimisega seotud dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti. 2.3.7. Käesolevat käskkirja ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 2.3.8. Tegevusi võib läbi viia elluviija ise või tellib elluviija need teenusena. 2.4. Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) arendus. 2.4.1. Tegevuse raames toetatakse: − ETIS-e uute moodulite väljatöötamist ja olemasolevate edasiarendamist; − ETIS-e uute liideste ja teenuste loomist; − ETIS-e küberturvalisuse tagamisega seotud arendustegevusi; − ETIS-e sidustamist ning sidustatuse parendamist teiste infosüsteemidega. 2.4.2. Kõik ETIS-e uued arendused luuakse lähtudes riiklikult kehtestatud nõuetest, sealhulgas vastavalt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele. 2.4.3. Haridus- ja Teadusministeerium on ETIS-e vastutav töötleja, elluviija on ETIS-e volitatud töötleja. ETIS-e arendamine toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviija koostöös. 2.4.4. ETIS-e arendamine viiakse läbi vastavalt ETIS-e arenduskavale, mis lepitakse kokku koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja elluviijaga. ETIS-e arendamine tugineb ETIS-e strateegilistele eesmärkidele, ETIS-e juhtkomitee ettepanekutele, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja ETIS-e kasutajate sisendile. 2.4.5. ETIS-e arendused tellitakse teenusena või teostab neid elluviija. 2.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud välistustega. 8 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud: 3.1.1. alategevuse 1 tulemusena: − rakendusuuringute tulemusi võetakse kasutusele ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades; − teadus- ja arendustegevusega tegelevates asutustes kasvab võimekus viia läbi riigi jaoks olulistel teemadel interdistsiplinaarseid rakendusuuringuid, toetatud on Eesti ühiskonna ja majanduse jaoks olulised teadussuunad; − kasvab valitsusasutuste ja Arenguseire Keskuse pädevus rakendusuuringute tellimisel, edeneb teaduspõhine poliitikakujundamine; 3.1.2. alategevuse 2 tulemusena: − on tagatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ teadussuuna ja teadmussiirde suuna elluviimise seire ning arengukava eesmärkide täitmise tõenduspõhine hindamine; − on kasvanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundamise ja elluviimise eest vastutavate töötajate pädevus; 3.1.3. alategevuse 3 tulemusena: − ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse- alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevus ja koostöö on kasvanud; − ministeeriumide ametnike teadlikkus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas on kasvanud, ametnikud on võimelised teadus- ja arendustegevust tellima ja tulemusi oma töös rakendama; 3.1.4. alategevus 4 tulemusena: − on loodud uued ETISe moodulid, liidesed ja teenused, olemasolevad moodulid on vajadusel kaasajastatud; − on loodud vajalik sidusus ETISe ja teiste relevantsete infosüsteemide vahel; − on tagatud ETIS-e keskkonna ja andmete turvalisus; − ETISe keskkond vastab Eesti teadus- ja arendussüsteemi ning kasutajate vajadustele, toetab teadus- ja arendustegevuse rakendamist ning teaduspõhist poliitikakujundamist; − ministeeriumid kasutavad ETISe keskkonda oma teadus- ja arendustegevuse konkursside ja taotlusvoorude läbiviimiseks, taotluste ja aruannete menetlemiseks. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega (tabel 1): Tabel 1. Tegevuste seire ja hindamise näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase 2024 2029 2022 Meetmete nimekirja näitajad 9 Tulemusnäitaja Toetatud 0 Ei 15 Innovatsiooniprojektide innovatsiooniprojektide kohaldu kumulatiivne arv. arv Innovatsiooniprojektid peavad põhinema teadus- ja arendustegevusel ning pakkuma praktilist, (Eesti jaoks) uut lahendust eelnevalt määratletud probleemidele, lahendused võib edasi suunata testimisele. Elluviija koondab ja esitab andmed. Ühistes 0 6 16 Unikaalsete teadusasutuste Väljundnäitaja teadusprojektides kumulatiivne arv. Näitaja osalevad teadusasutused hõlmab vaid aktiivset osalemist ühistes uurimisprojektides (koostöö võib olla uus või olemasolev ning see pea b kestma vähemalt toetatava projekti kestuse) ning välistab muud lepingulised kokkulepped, mille puhul toetatavas projektis puudub aktiivne koostöö. TAT spetsiifilised väljundnäitajad Alategevus 1 Läbiviidud 0 0 20 Loendatakse heaks rakendusuuringute arv kiidetud lõppraporteid. Elluviija koondab ja esitab andmed. Alategevus 2 Läbiviidud 0 2 16 Loendatakse heaks rakendusuuringute, kiidetud lõppraporteid või poliitikaanalüüside ja hinnanguid. Elluviija eksperdihinnangute arv koondab ja esitab andmed. Alategevus 3 Läbiviidud koolituste, 0 7 34 Elluviija koondab ja esitab seminaride, õppereiside andmed. arv Alategevus 3 Koolitusprogrammis 0 0 150 Andmed koondab ja esitab osalenud isikute arv elluviijale koolitusprogrammi läbiviija , elluviija esitab andmed. Alategevus 4 ETIS-es läbiviidud 0 4 30 Elluviija koondab ja esitab taotlusvoorude arv andmed. 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (rakendusasutus). 4.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste keskus (rakendusüksus). 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Tegevuse elluviijaks on SA Eesti Teadusagentuur (elluviija). 5.2. Punktis 2 toodud: 5.2.1. alategevuse 1 partneriteks on valitsusasutused ja Arenguseire Keskus, kelle 10  ülesandeks on rakendusuuringute probleemipüstituste sõnastamine, lähteülesannete koostamine, rakendusuuringu läbiviimise juhtimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks; 5.2.2. alategevuse 2 partneriteks on Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigikantselei ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, partnerite ülesanne on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitikaga seotud uuringuvajaduste sõnastamine, juhtkomisjoni töös osalemine, rakendusuuringute ja poliitikaanalüüside läbiviimise koordineerimine ning rahaline panustamine omafinantseeringu katteks. 6. Sihtrühm 6.1. Tegevuse sihtrühm on valitsusasutused, Arenguseire Keskus, teadus- ja arendusasutused, ülikoolid või evalveeritud rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendustegevusega või poliitikaanalüüsidega tegelevad asutused ja ettevõtted, erialaliidud ning nimetatud asutuste töötajad. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on vahemikus 01.04.2023 – 31.08.2029 (tabel 2). Tabel 2. Tegevuste abikõlblikkuse perioodid. Tegevus Abikõlblikkuse periood Alategevus 1: Eesti ühiskonna või majanduse suurte väljakutsete 01.09.2023 – 31.08.2029 lahendamiseks interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tellimine Alategevus 2: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika 01.09.2023 – 31.08.2029 analüüsimine ja seire ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine Alategevus 3: Ministeeriumide ja Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse- 01.09.2023 – 31.08.2029 alase nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni-alase pädevuse kasvatamine Alategevus 4: Eesti Teadusinfosüsteemi arendus 01.04.2023 – 31.08.2029 Horisontaalsed tegevused 01.04.2023 – 31.08.2029 8. Tegevuste eelarve 8.1. Käesoleva käskkirjaga reguleeritava tegevuse eelarve on 19 126 486 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse 13 388 540 eurot, riiklikust kaasfinantseeringust 2 651 502 eurot ja toetuse saajate omafinantseeringust 3 086 444 eurot. Eelarve (EUR) Osakaalud (%) Riiklik kaas- Omafinant- Eelarve RK Tegevuse nr EL toetus finantseering seering kokku EL F OF Kokku 70,0 9,0 100,0 Alategevused 1-2 10 288 145 1 322 761 3 086 444 14 697 350 % % 21,0% % Alategevused 3- 4, horisontaalsed 70,0 30,0 100,0 tegevused 3 100 395 1 328 741 0 4 429 136 % % 0,0% % 70,0 13,9 100,0 Kokku 13 388 540 2 651 502 3 086 444 19 126 486 % % 16,1% % 11 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 9.2.2. kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6. 9.2.3. teenuste tellimine riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punktis 19 toodud teadus- ja arendusteenuse erandi alusel, kui teenuse tellimine vastab erandi tingimustele; 9.2.4. projekti elluviimiseks vajalike sisseostetavate teenuste kulud, sealhulgas rakendusuuringute, poliitikaanalüüside ja eksperdihinnangute kulud, tõlketööde, trüki- ja kujundustööde kulud; 9.2.5. välisriikides läbiviidavate ürituste (koolituste, seminaride, konverentside, töötubade, õppereiside jms) korraldamise ja nendel osalemisega seotud kulud, sh ürituste osavõtutasu, välislähetuse kulud; 9.2.6. infotehnoloogiliste lahenduste kulud, sealhulgas andmesisestus- ja analüüsikeskkonna loomisega seotud kulud, andmebaasi arendustööde, tarkvara ja riistvara kulud ning IT-arendustega seotud hoolduskulud, mis on seotud alategevus 4 elluviimisega; 9.2.7. teaduskommunikatsiooniga seotud kulud, sealhulgas konverentside korraldamise kulud, uuringute ja analüüside tulemuste levitamise, publitseerimise ja populariseerimise kulud; 9.2.8. muud toetavate tegevustega otseselt seotud ja tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud. 9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3. 10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1. korraldama käesoleva käskkirja lisa punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist, sealhulgas koostama ja kinnitama toetavate tegevuste elluviimisega seotud rakendamise juhendid ja vormid; 11.1.2. teavitama partnereid ja sihtrühma toetusmeetmest ning nõustama partnereid toetuse taotlemisel; 11.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks sekkumise kogueelarve alategevuste lõikes, tegevuste ja eelarvete täitmise ülevaate ning tegevuste aastase detailse aja- ja tegevuskava koos eelarvega järgmise aasta kohta jooksva aasta 20. novembriks ning esimese eelarveaasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega rakendusasutusele 30. päeva jooksul pärast toetuse andmise tingimuste kinnitamist; 11.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks, esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse ülevaate, eelarve ning selle jagunemise aastate ja alategevuste lõikes; 11.1.6. teenuste tellimisel järgima riigihangete seadust, kui elluviija on hankija riigihangete seaduse tähenduses; 11.1.7. toetuse andmisel erialaliitudele hindama, kas toetuse saaja vastab Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2831 sätestatud tingimustele; 11.1.8. jälgima, et sekkumise raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 toodud tegevusi ja valdkondi; 11.1.9. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.1.10. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis asjaoludest, mis takistavad elluviijal ülesandeid täitmast või toetuse andmise tingimuste käskkirja muutmise vajalikkusest; 11.1.11. viima tegevused vastavalt aastasele tegevuskavale ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 11.1.12. täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13  12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §- dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 14 Seletuskiri haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ja selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine” elluviimiseks” lisa 1 (edaspidi RITA+). RITA+ koosneb neljast alategevusest, ilmnenud on probleemid Alategevuse 1 “Ministeeriumite valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute tegemine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamiseks” elluviimisel: • Alategevuses toetatakse ministeeriumite valitsemisalade üleste teemadel tehtavaid rakendusuuringuid. Nüüdseks on mitmed Eesti ühiskonna suured väljakutsed/teemad koondunud ühe ministeerimi vastutusalasse (nt. Kliimaministeerium) ning üksnes valitsemisalade üleste uuringute rahastamise piirang takistab (osade) oluliste probleemide lahendamist. • Alategevuse partnerite ringi piiramine üksnes ministeeriumidega ei taga toetusmeetme maksimaalset mõju. Teadus- ja tõenduspõhine poliitikate elluviimine ei toimu ainult ministeeriumide tasandil, vaid selles osalevad olulised määral ka ministeeriumide allasutused – näiteks ametid ja inspektsioonid. • Rakendusuuringu teostajaks saab olla üksnes vähemalt kahe asutuse konsortsium, mille juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud asutus või ülikool. Samas, Eesti tingimustes on reaalne olukord, kui asjakohane TA-pädevus on üksnes ühes TA- asutuses. • Alategevuse partneritel (st. ministeeriumitel) on olnud soov kasutada tegevuse vahendeid kiireloomuliste ja kitsama fookusega poliitikakujundamise küsimuste lahendamiseks. Selle tulemusel on juhtumeid, kus esitatud probleemipüstitused on olnud piiratud ulatusega ega ole käsitlenud Eesti ühiskonna ja majanduse suuri ja strateegilisi väljakutseid. Samas on just see olnud tegevuse raames tehtavate uuringute eesmärgiks. • Probleemipüstituste hindamiskomisjoni kuuluvad kõikide programmi partnerite, st. probleemipüstituse esitajate esindajad, mille tulemusena tekib hindamisel huvide konflikti risk. • Probleemipüstituste vastavust teadus- ja arendustegevuse määratlusele on hinnatud RITA+ elluviija poolt “on - ei ole” skaalal. Teaduses, kunstis jm. loometegevuses ei ole nii jäikade piiride seadmine mõistlik ega ka põhjendatud.  • Probleemipüstituste hindamisse ei ole kaasatud teadlasi, kes oleksid pädevad hindama probleemipüstituse teaduslikku tausta, sh kas probleemipüstituses toodud eesmärkide saavutamiseks on teadusuuring vajalik/põhjendatud. Eelpool toodud probleemide lahendamiseks muudab käskkirja lisa 1 Alategevusega 1 seotud punkte alljärgnevast lähtuvalt: • Täpsustab Alategevus 1 kirjeldust - toetatakse Eesti ühiskonna või majanduse suurte väljakutsete lahendamiseks rakendusuuringute tellimist ja läbiviimist. • Probleemipüstitusi saab esitada programmi partner üksinda, ei pea olema mitme ministeeriumi ülene ettepanek. • Rakendusuuringuid ei pea läbi viima (teadus)asutuste konsortsium, piisab ühest TA- asutusest. • Laiendab partnerite ringi - partneriteks on valitsusasutused (st. ministeeriumid ja (osad) nende vastutusalas olevad asutused) ja jätkuvalt ka Arenguseire Keskus. • Probleemipüstituste hindamise korraldab osaliselt ümber, sh.: o TA-komponendi hindamisel kasutab edaspidi sarnaselt teiste; hindamiskriteeriumitega eristavat skaalat (st. hinnatakse skaalal “1“ kuni „5”); o hindamiskomisjoni koostamisel minimeeritakse huvide konflikti riski; o hindamiskomisjoni koosseisu kaasatakse teadlased. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna teadmussiirde valdkonna nõunik Indrek Ots (735 1074, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna teadussüsteemi valdkonna juht Kairi Värv (735 4048, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). Eelnõu koostamisel on konsulteeritud ministeeriumite teadusnõunikega ja Eesti Teadusagentuuri valdkonna ekspertidega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatused tehakse käskkirja lisa 1 järgmistes punktides: Punktis 2.1. muudetakse alategevuse nimetust, enam ei ole fookus ministeeriumite valitsemisalade üleste probleemide lahendamine, st. probleemipüstituse saab esitada partner (sh. ministeerium) üksinda, mitme partneri/ministeeriumi ühine probleemipüstituse esitamine ei ole enam kvalifitseerumistingimus. Muudetud sõnastusega rõhutatakse suurte väljakutsete lahendamiseks rakendusuuringute tellimist, antud alategevus ei ole mõeldud kiireloomuliste probleemide lahendamiseks väikesemahuliste uuringute tellimiseks. Esimeses alategevuses tellitakse jätkuvalt rakendusuuringuid nutika spetsialiseerumise valdkondades, kuid üksnes Eesti ühiskonna ja majanduse suurte väljakutsete lahendamiseks. Lisaks jäetakse välja seni kehtinud piirang, mille kohaselt sai rakendusuuringuid tellida üksnes ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel. Toetusmeetme rakendamisel on selgunud, et vastav piirang ei toeta meetme eesmärkide saavutamist, kuna mitmed Eesti ühiskonna suured väljakutsed on ühe ministeeriumi valitsemisalas (näiteks kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamine Kliimaministeeriumi all või rahvastiku tervisega seotud küsimused Sotsiaalministeeriumi all). Varasema piirangu väljajätmine võimaldab laiendada teemade ringi, millele on võimalik RITA+ toetusmeetmest rakendusuuringuid tellida. Alategevuse nimetuse muutumisest tulenevalt muudetakse ka käskkirja lisa 1 punkte 2.1.2, 2.1.3.3., 2.1.3.10., 2.1.3.11. ning Tabel 2 olevat Alategevuse 1 kirjeldust. Punktis 2.1.1. laiendatakse alategevuse partnerite nimekirja. Kui senini said alategevuse partneriks olla Eesti Vabariigi ministeeriumid ja Riigikantselei, siis nüüd laiendatakse võimalust kõikidele valitsusasutustele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 39 on valitsusasutused riigi eelarvest finantseeritavad asutused, mille põhiülesanne seaduse alusel on täidesaatva riigivõimu teostamine. Valitsusasutused on ministeeriumid, Kaitsevägi, Riigikantselei, maavalitsused, ametid ja inspektsioonid ja teised seadusega ettenähtud asutused. Alategevuse partneriks jääb edasi ka Arenguseire Keskus. Laiem valitsusasutuste kaasamine suurendab RITA+ raames tellitud uuringute rakendatavust, kuna poliitikate elluviijad saavad osaleda nii probleemide kaardistamises, uurimisküsimuste püstitamiseks kui ka rakendusuuringute tulemustele tagasiside andmises. Partnerite ringi laiendamisest tulenevalt muudetakse ka käskkirja lisa punkte 3.1.1., 5.2.1. ja 6.1. Punktis 2.1.3.3. sõnastuse järgi saavad probleemipüstituse esitada partner üksinda kui ka mitu partnerit ühiselt. Vältimaks olukorda, kus ministeerium ja selle vastutusalas olev asutus esitavad sarnasel teemal konkureerivaid või hoopis vastandlikke ettepanekuid, peab ministeeriumi vastutusalas olev partner kooskõlastama probleemipüstituse eelnevalt ministeeriumiga, mille vastutusalasse ta kuulub. Punktis 2.1.3.5. käsitletakse üksnes probleemipüstituse kooskõla nutika spetsialiseerumise valdkondadega. Varasemalt kirjeldas see punkt ka teadus- ja arendustegevuse määratlusele vastavuse hindamist, edaspidi hinnatakse seda punkti 2.1.3.7. kohaselt. Punktis 2.1.3.6. kirjeldatakse probleemipüstituste hindamiskomisjoni moodustamist. Varasemalt kuulusid hindamiskomisjoni kõigi partnerite juhtkonna liikmed (kokku 13 liiget). Edaspidi on partnerite ring oluliselt laiem (st. kõik valitsusasutused) ja ei ole mõeldav, et kõigi partnerite esindaja oleks komisjonis (nii suur komisjon ei oleks reaalselt töövõimeline). Juhul kui hindamiskomisjonis on üksnes partnerite juhtkonna liikmed, siis paratamatult tekib hindamisel huvide konflikti risk. Lisaks kaasab hindamiskomisjoni töösse teadlased. Edaspidi kuuluksid hindamiskomisjoni koosseisu TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud liikmed ja elluviija poolt Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu (asendus)liikmete seast valitud teadlased. TAI koordinatsioonikogu on ministeeriumite ja ministeeriumite ülese teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika koordineerimiseks haridus- ja teadusministri käskkirjaga valdavalt ministeeriumite teadusnõunikest moodustatud kogu. Alategevus on otseselt suunatud ministeeriumite vajadusest lähtuvate rakendusuuringute tellimisele ning seetõttu on olemasoleva TAI koodinatsioonikogu pädevuse kaasamine probleemipüstituste hindamisse põhjendatud ja vajalik. Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu on Haridus- ja teadusministri poolt kinnitatud eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev ekspertnõukogu, kuhu on koondunud erinevate erialade parim teadusekspertiis Eestis. Hindamisse ei kaasata Hindamisnõukogu kui sellist, vaid Hindamiskogu liikmete seast valitakse parimad võimalikud eksperdid. Probleemipüstituste hindamisel osalenud teadlased ei tohi osaleda tellitavate rakendusuuringute läbiviimisel (st. ei tohi olla rakendusuuringu ettepanekus kirjeldatud projekti vastutav täitja, põhitäitja või täitja). Komisjoni isikkoosseis kinnitatakse peale probleemipüstituste laekumist - see annab võimaluse maandada huvide konflikti riski ning kaasata asjakohaste erialade teadlasi. Kindlasti oleks komisjonis TAI koordinatsioonikogu poolt nimetatud liikmeid rohkem kui Eesti Teadusagentuuri Hindamisnõukogu liikmetest teadlasi – juhul kui hindamiskomisjon ei saavuta otsuse tegemisel konsensust, saab määravaks poliitikakujundajate hääl. Punktis 2.1.3.7. kirjeldatakse probleemipüstituste hindamise kriteeriume. Hindamisel lähtutakse alljärgnevatest kriteeriumitest: 1) probleemi aktuaalsusest, relevantsusest, interdistsiplinaarsusest ning mõjust ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele (hindamiskriteeriumi kaal 50%). Varasemalt oli sama kriteerium, kuid selle kaal oli 85% 2) probleemi lahendamiseks planeeritava rakendusuuringu eesmärkide saavutamise teadusmahukus ning vastavus teadus- ja arendustegevuse määratlusele (hindamiskriteeriumi kaal 35%). Tegemist on uue lisanduva kriteeriumiga, millega hinnatakse probleemipüstituses toodud eesmärkide saavutamiseks teadusuuringu läbiviimise põhjendatust. Üksiti hinnatakse selle kriteeriumiga vastavust TA-tegevuse määratlusele, mis võimaldab rakendusuuringu tellimisel kohaldada riigihangete seaduses sätestatud teadus- ja arendustegevuse erandit. 3) Probleemi lahendamise panusest horisontaalsete põhimõtete (võrdsed võimalused, keskkonnakaitse, kliimaneutraalsus, regionaalareng) eesmärkide saavutamisele (hindamiskriteeriumi kaal 15%). Varasemalt oli sama kriteerium. Detailse hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks (vt. punkt 2.1.3.1.). Punktis 2.1.3.9. sätestatakse hindamiskriteeriumite lävendid. Varasemalt kehtis lävend koondhindele (st. kui kriteeriumite koondhinne jäi alla 3,0 punkti, siis rakendusuuringuid ei tellitud ning probleemipüstituse menetlemine lõpetati). Edaspidi rakendab lävendit 1) ja 2) kriteeriumi hindele eraldi. Kriteeriumi hinnetele lävendite seadmise tulemusena osutuksid valituks üksnes need probleemipüstitused, mis on riigi jaoks olulised ning mille eesmärkide saavutamiseks on ka teadusuuringud vajalikud. Samas, koondhindele lävendi rakendamine võib tekitada olukorra, kus valituks osutub teaduslikult väga hea ettepanek, kuid selle mõju ühiskonna ja majanduse väljakutsete lahendamisele on väike. Ja ka vastupidi – väljakutse on väga oluline, kuid selle lahendamiseks pole teadusuuring põhjendatud. 2) kriteeriumi lävendi ületanud hinne tähendab üksiti seda, et probleemipüstitus ja selle põhjal algatatud rakendusuuring vastab teadus- ja arendustegevuse määratlusele. Detailse hindamisjuhendi kinnitab elluviija, esitades selle eelnevalt partneritele arvamuse avaldamiseks ning rakendusasutusele kooskõlastamiseks (vt. punkt 2.1.3.1.). Punktis 2.1.3.10. täpsustatakse, et rakendusuuringu lähteülesanne koostatakse probleemipüstituse esitanud partneri ja elluviija koostöös, kaasates vajadusel erialaeksperte. Varasema regulatsiooni kohaselt koostas lähteülesande partner (st. ministeerium), oluline on rõhutada, et ka elluviija panus on lähteülesande koostamisel vajalik. Punktis 2.1.3.12. sätestatakse, et rakendusuuringu teostaja saab olla nö. positiivselt evalveeritud teadusasutus üksinda või asutuste konsortsium, mille juhtpartneriks on positiivselt evalveeritud teadusasutus. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kohaselt kuuluksid nende asutuste hulka juriidilised isikud või asutused, rakenduskõrgkoolid ja ülikoolid, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus. Käesoleval juhul on nõue, et rakendusuuringu teostaja peab olema Eestis positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus, põhjendatud teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse tagamisega. Evalveerimisega hinnatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti ja jätkusuutlikkust iga seitsme aasta järel võrreldes seda rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Lisaks aitab positiivselt evalveeritud asutuste jätkusuutlikkust tagada teadus- ja arendustegevuse rahastamine riigieelarvest. Rakendusuuringu teostajale sellise TA-tegevuse kvaliteediga ja jätkusuutlikkusega seotud nõude/piirangu seadmine on mõistlik ja asjakohane. Evalveerimisega samaväärne rakendusuuringu teostaja TA-tegevuse kvaliteedi kontrollimine hindamise käigus oleks nii rahastajale/hankijale kui ka uuringu teostajale ebamõistlikult koormav. Varasemalt kehtiva regulatsiooni kohaselt sai uuringut teostada üksnes mitme asutuse konsortsium, edaspidi võib uuringut teostada nii TA-asutus üksinda kui ka konsortsium, mille juhtpartneriks on TA-asutus. Vastavalt muudetakse ka punktile 2.1.3.16. järgnevas tabelis Kriteeriumi 2 Alamkriteeriumi 2.2. kirjeldust ning punktide 2.1.3.13., 2.1.3.23., 2.1.4.1., 2.1.4.3., 2.1.4.4. ja 2.1.4.5. sõnastusi. Punktis 2.1.3.15. parandatakse loogikaviga: ekspertkomisjoni väliste ekspertide kaasamist saab otsustada ekspertkomisjon, mitte elluviija. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõus tehtavad muudatused ei avalda olulist mõju horisontaalsetele teemadele (regionaalsele arengule, keskkonnahoiule, kodanikuühiskonna arengule, võrdsete võimaluste tagamisele, ühtsele riigivalitsemisele või infoühiskonna edendamisele). Riigile ja maksumaksjale käskkirja rakendamine täiendavaid rahalisi kulutusi kaasa ei too – alategevuste eelarveid ei muudeta. Eelnõu rakendamine võimaldab tegevuse vahendite eesmärgipärast ja efektiivsemat kasutamist. 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks teistele valitsusasutustele, Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele ning ülikoolidele. Ettepanekute ja märkuste kooskõlastustabel on seletuskirja lisa.