(EIS) algatatud kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] 17.11.2025 nr 13-1/95-1 Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Integratsiooni Sihtasutus Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Riigikantselei Statistikaamet Rahandusministeerium Margit Tilk 628 2358 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud Margarita Källo (e-post [email protected], telefon 5624 5840), Maria Aasma (e-post [email protected], telefon 628 2300) ja Julia Amor ([email protected], telefon 5460 0199), kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg (e- post [email protected], telefon 628 2204) ning juriidilise ekspertiisi tegi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest lisada toetatavasse tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ uus alategevus, muuta toetatavate tegevuste eelarveid ja alategevusi seoses Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsustega tõsta perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitsekuludesse, samuti vajadusest täpsustada muid tehnilisi aspekte. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 15. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 256 ja 15. veebruari 2025. a käskkirjaga nr 50). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 lisatakse toetatava tegevuse 3.2 „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ partneriks Integratsiooni Sihtasutus. Käskkirja punktiga 2 täiendatakse toetatava tegevuse eesmärki sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ arendamise ja rakendamisega. Käskkirja eelnõu punktiga 3 täiendatakse toetatava tegevuse tulemust, et sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasi arendamise ja rakendamisega kasutavad Eestisse elama asunud uussisserändajad personaliseeritud ja proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks. Toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse täiendamine on tingitud uue alategevuse lisandumisest. Alategevuse sündmusteenuse „Eesti kohanemine“ edasi arendamine ja rakendamine lisandumine on tingitud proaktiivsete digitaalsete riiklike teenuste arendamise vajadusest. Proaktiivsete digitaalsete riiklike teenuste arendamine võimaldab suunata digipädevusega uussisserändajaid kasutama iseteeninduslikke lahendusi, vähendades survet manuaalsele süsteemile ja vabastades ressursse nende toetamiseks, kellele digiteenuste kasutamine on keeruline. Selline lahendus toetab teenuste kvaliteedi kasvu ja sihtrühmapõhist lähenemist. Lisaks loob sündmusteenus tugeva aluse kriisiolukordadeks valmistumisel, nagu näitas Ukraina sõjalise kriisi järgne massiline sisseränne. Proaktiivne digiteenus aitab pakkuda vajalikke teenuseid kiiresti ja süsteemselt ka olukordades, kus suur hulk inimesi saabub lühikese aja jooksul. 1 Teenuse arendamine toimub samm-sammult, hõlmates arendusi nii uussisserändajate registri andmebaasis kui ka Eesti riigiportaalis eesti.ee. Kavas on luua personaliseeritud vaated sihtrühmadele, mille kaudu saab pakkuda proaktiivselt ja sihipäraselt riiklikke teenuseid. Lisaks töötatakse välja lahendused andmevahetuseks teiste riiklike registrite ja andmebaasidega, et toetada „ühe korra andmete esitamise“ põhimõtet ning vähendada sihtgrupi kui ka nendega tegelevate asutuste halduskoormust. Teenuse toimimine eeldab mitme riikliku andmebaasi ja infosüsteemi omavahelist andmevahetust ning kasutajakeskse vaate loomist eesti.ee keskkonnas. Sündmusteenuse abil suunatakse sihtrühma liikmed automaatselt ja ajakohaselt neile vajalike teenusteni, mis toetab nii kohanemisprogrammi rakendamist kui ka teiste seotud teenuste nähtavust ja kasutatavust. Peamised kaks suuremahulist arendussuunda: 1. Andmevahetuslahenduste loomine ja arendamine – analüüsi alusel töötatakse välja tehnilised liidesed ning luuakse koostalitlusvõime Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Eesti Hariduse Infosüsteemi ning Eesti Töötukassa infosüsteemiga. Eesti Töötukassa osas täpsustuvad arenduste vajadused paralleelselt tööprotsesside muutumisega, mistõttu tuleb arvestada ka võimalike täiendavate integratsioonide või abisüsteemide vajadusega. Andmevahetus võimaldab täiendada olemasolevat infot uussisserändajate kohanemise kohta ning siduda see „Settle in Estonia“ infoplatvormiga. 2. Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasiarendus riigiportaalis eesti.ee – arenduste sihiks on mitmekihilise ja personaliseeritud kasutajavaate loomine, mis võimaldab iga kasutaja jaoks kuvada just tema olukorrale vastavat infot ja teenuseid. Järgmises etapis on kavas muuta teenus proaktiivseks (teenuse pakkumine algab süsteemipoolselt, kus kasutajale esitatakse automaatselt sobivad teenused ning kasutajal on võimalus pakkumine vastu võtta või sellest keelduda). Selline kasutajakeskne ja ennetav teenuseloogika eeldab märkimisväärseid arendusi nii funktsionaalsuse kui ka andmevahetuse tasandil. Käskkirja eelnõu punktiga 6 lisatakse uus alategevus „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine“. Edasiarenduste käigus täiendatakse uussisserändajate registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega, sh andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed Eesti riigi infoportaali eesti.ee. Käskkirja eelnõu punktidega 7 ja 8 täpsustatakse, et sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise eest vastutab partner Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi INSA). INSA roll seisneb arendustegevuste sisulises juhtimises ja koordineerimises, tagades, et lahendused vastavad sihtrühma vajadustele ja teenuse eesmärkidele. INSA on sobiv partner, kuna ta viib ellu riiklikku kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ ning osutab sihtrühmale otseseid lõimumisteenuseid. Muudatus tagab kohanemisvaldkonna teenuste sisulise sidususe ja vastastikuse täiendavuse, vältides dubleerimist ning tugevdades ühtset koordineerimist kohanemise valdkonnas. Lisanduva alategevuse „Sündmusteenuse „Eestis kohanemine edasiarendamine“ maksumuseks on kavandatud toetatava tegevuse kogueelarvest 1,050 miljonit eurot, mida plaanitakse rakendada perioodil 2026–2029. Ulatuslike arenduste jaoks on aastatel 2027–2029 kavandatud keskmiselt 300 000 eurot aastas. Rakendamise esimesel aastal on eelarve väiksem (ligi 120 000 eurot). See arvestab ajaga, mis kulub teenusejuhi värbamisele ja tegevuste käivitamisele enne arenduskulude tekkimist. Eelarvesse on arvestatud ka Integratsiooni Sihtasutuse otsesed personalikulud, sealhulgas teenusejuhi tööjõukulu, milleks on hinnanguliselt ligikaudu 250 000 eurot toetatava tegevuse elluviimise perioodil (01.01.2026-31.10.2029). Teenusejuhi ametikoht on vajalik arenduste koordineerimiseks, hangete korraldamiseks ja partneritega koostöö tagamiseks. Seoses uue partneri lisandumisega täpsustakse käskkirja punktides 4 ja 5, et partner neis alategevustes on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). 2 Käskkirja eelnõu punktiga 9 täpsustatakse tegevuste elluviimise aega. Lisandunud alategevuse „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine elluviimise aeg on 01.01.2026– 31.10.2029. Käskkirja eelnõu punktiga 10 muudetakse tegevuse 3.4.4.4 sõnastust ning täiendatakse alategevust koostöötegevuste pakkumisega. Koostöötegevused on sisult, formaadilt ja eesmärgilt sarnased kultuuri- ja vaba aja tegevustega ning nende koondamine ühte alategevusse võimaldab tegevusi paremini koordineerida, et täita toetatava tegevuse eesmärk. Alategevus hõlmab ressursitõhusaid, järjepidevaid ja sihtrühma jaoks süsteemselt kavandatud keelepraktika võimalusi läbi erinevate kultuuri- ja vaba aja ning koostöötegevuste. Tegevused võivad sisaldada näiteks etendusasutuste, muuseumide ja näituste külastamist, töötubasid jt keeleõpet sisaldavaid tegevusi. Käskkirja eelnõu punktiga 11 muudetakse tegevuse 3.4.4.6.2 sõnastust ning täiendatakse alategevust koolituste pakkumisega. Tegevuste elluviimise käigus on selgunud, et punktid 3.4.4.6.2 ning 3.4.4.6.3 on oma olemuselt teineteist mõnevõrra dubleerivad ning 3.4.4.6.2 sõnastust muutes saab katta mõlema punkti tegevused sidusamalt. Punktis 3.4.6 sätestatakse toetatava tegevuse sihtrühm “eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud”, mis katab ära vajadusel ka noorteorganisatsioonide ja – ühenduste juhtide ja aktivistide tegevustesse kaasamise. Käskkirja eelnõu punktiga 12 muudetakse toetatava tegevuse alategevuste elluviimise aega. Alategevuse 3.4.4.5 elluviimise aeg lõpeb 31.12.2025, seoses VV otsusega suunata ÜKP vahendeid kaitsekuludesse. Keelelaagrite korraldamine on võrreldes teiste keeleõpet toetavate tegevustega ressursi- ja eelarvemahukam. Eelarve vähendamise tingimustes ei ole võimalik tagada senisel tasemel keelelaagrite kvaliteetset ja laiapõhjalist pakkumist. Lähtudes eesmärgist püüab elluviija saavutada maksimaalse mõju piiratud ressursside tingimustes ning seetõttu suunata enam tähelepanu ressursitõhusamatele keelepraktika vormidele. Alategevuse 3.4.4.6.3 elluviimise aeg lõpeb 30.06.2026, seoses VV otsusega suunata ÜKP vahendeid kaitsekuludesse. Nagu toodud käskkirja eelnõu punktis 12, võimaldab alategevuse 3.4.4.6.2 täiendamine täita siiski toetatava tegevuse eesmärki. Käskkirja eelnõu punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks TAT-i punkt 3.5.5.3, mille sisuks oli Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud ajakirjandusliku sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas. Alategevuse lõppemine on tingitud Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusest ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks. Samuti on põhjuseks pärast TAT kehtestamist vastu võetud Vabariigi Valitsuse otsus eraldada erameediakanalitele riiklikku toetust 2027. aastani, millega on osaliselt kaetud TAT tegevuse eesmärk tagada erameediakanalite toimimine ja jätkusuutlikkus. Käskkirja eelnõu punktiga 14 muudetakse toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ selgitavat teavet ning tõstetakse keeleõppe koolitusel kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 80%-ni ulatuses õppest. Osaluskordade mahu protsendi suurendamine loob eelduse keeletaseme paremaks omandamiseks ja seeläbi muudab sujuvamaks sihtrühma liikumise järgmise taseme õppesse ning ka toetab ka keeleõppegruppide ühtlasema sisenemistaseme kujundamist. Settle in Estonia süsteemis on võimalik automaatselt koondada ainult nende osalejate info, kelle osalus on vähemalt 80%. 60% andmete koondamise nõude kaotamine aitaks vältida käsitsi andmete koondamist, mida hetkel tehakse. Seeläbi väheneb halduskoormus elluviijale. 60% ja 80% osaluskordade erinevus on minimaalne - 1.5a jooksul orienteeruvalt 120 isikut (ca 60 inimest ajutise kaitse saaja ja 60 inimest tavarände sihtrühmas), seega on mõju näitaja täitmisele pigem madal. 3 Käskkirja eelnõu punktiga 15 lisatakse TAT spetsiifiline väljundindikaator „Toimivate „Eestis kohanemine“ sündmusteenuste arv“, mille 2029.a sihttasemeks seatakse 1. Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ koondab uussisserändajatele suunatud olulised riiklikud teenused ühtseks digitaalseks teenusevooks ning võimaldab nende proaktiivset pakkumist läbi riigiportaali eesti.ee. Sündmusteenus arvestab isiku elamisloa või -õiguse andmeid ning tugineb muu hulgas rahvastikuregistri, elamis- ja töölubade registri, uussisserändajate registri, Eesti Hariduse Infosüsteemi ja Eesti Töötukassa andmete automaatsele sidumisele, järgides „ühe korra andmete esitamise“ põhimõtet. Eesmärgiks on personaliseeritud proaktiivse sündmusteenuse loomine, hetkel on olemas infokogum, mis aga ei vasta veel proaktiivse sündmusteenuse definitsioonile. Sihttasemeks on aastaks 2029 üks toimiv sündmusteenus, mis vastab eeltoodud nõuetele ning on integreeritud eesti.ee keskkonda. Käskkirja eelnõu punktiga 16 muudetakse toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 950. Sihttaseme vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks. Rakendusasutus on teinud ettepaneku Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas antud näitaja muutmiseks järgmises meetmete nimekirja muutmise protsessis. Käskkirja eelnõu punktidega 17 ja 18 muudetakse toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“ ning tulemusnäitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv“ selgitavat teavet ning tõstetakse keeleõpet toetavates tegevustes osalejate osaluskordasid kirjalikult tõendatud taasesitatavas vormis vähemalt 80%-ni õppest. Osaluskordade mahu protsendi suurendamine loob eelduse, et osaleja osalemine tegevustes on piisavalt sisuline ja järjepidev. Keeleõpet toetavad tegevuste tulemuslikkus põhineb regulaarsel osalemisel keeleõpet teotavates tegevustes ning osalejate aktiivsel osalemisel, mistõttu on 80% künnis vajalik, et tegevuse eesmärgid (läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paraneks) paremini täituksid. Kõrgem osalemismäär motiveerib osalejaid järjepidevamalt panustama, mis omakorda toetab sihtrühma kaasatust ja loob tugevama aluse eesti keele oskuse ja konkurentsivõime suurenemiseks. Käskkirja eelnõu punktiga 19 muudetakse TAT-i eelarve tabelit. Toetatavasse tegevusse 2 „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ lisandub uus alategevus „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine“, mida hakkab ellu viima partner Integratsiooni sihtasutus ning mille eelarveks on planeeritud 1 050 000 (Euroopa Sotsiaalfond + toetus 735 000 + riiklik kaasfinantseering 315 000). Toetatavate tegevuste 3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ ja 5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ eelarved vähenevad tingituna Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusest ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks. Toetatavas tegevuses „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ väheneb Euroopa Sotsiaalfond + toetus 1 050 000 võrra 2 737 000-ni ning riiklik kaasfinantseering 450 000 võrra 1 173 000-ni. Kärpe tõttu väheneb tööjõulähetusprogrammi pakkumine. 4 Toetatavas tegevuses „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ väheneb Euroopa Sotsiaalfond + toetus 613 208 võrra 5 091 792-ni ning riiklik kaasfinantseering 262 803 võrra 2 182 197-ni. Kärpe tõttu laiendatakse alategevusi 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.2 ning lõpetatakse alates 31.12.2025 alategevuste 3.3.4.5 ja 3.4.4.6.3 pakkumine. Toetatavas tegevuses „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ väheneb Euroopa Sotsiaalfond + toetus 941 600 võrra 4 580 000-ni ning riiklik kaasfinantseering 403 543 võrra 1 962 857-ni. Kärpe tõttu väheneb alategevuse 3.5.5.1 eelarvemaht, mis ei mõjuta aga alategevusega seotud näitajat, kuna järgnevaid tegevusi saab kavandada selle alategevuse raames juba toimunud tegevuste alusel, kasutades väiksemat eelarvet võimalikult efektiivselt. Alategevus 3.5.5.3 senisel kujul lõpetatakse, alategevusse 3.5.5.6 lisandub meediakanalite toimetuste võimestamine. Samuti muudetakse alategevuses 3.5.5.7 lähenemist sihistatumaks, panustades töösuundadesse, mis võimaldavad väiksema kulu juures sisulist kontakti ja infovahetust üldisema infomaterjalide levitamise asemel. Käskkirja eelnõu punktiga 20 muudetakse abikõlblike kulude loetelu TAT-i punktis 7.3.8 ning lisatakse ka infotehnoloogiliste arenduste analüüsimise kulu, samuti muudetakse antud kulu abikõlblikuks ka toetatavatele tegevustele 3.1 ja 3.4. Infotehnoloogiliste arenduste analüüsimise kulu lisamine on vajalik, et tagada sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ ja teiste digilahenduste kvaliteetne ja sihtrühmapõhine väljatöötamine. Analüüs võimaldab kaardistada vajadused, modelleerida äriprotsessid ning tagada andmevahetuse ja infosüsteemide koostalitlusvõime. Ilma piisava analüüsita suureneb risk, et arendused ei vasta eesmärkidele ega kasutajate ootustele. Seotult lõimumist, sh kohanemist toetavate teenuste uuendamise ning arendamisega on osa teenustest liikumas e-keskkondadesse, millega kaasneb ka infotehnoloogiliste arenduste vajadus. Näiteks on Keelesõbra programmi edasiarenduseks ning turvaliseks teenusekorraldamiseks vajalik arendada elluviija Integratsiooni Sihtasutuse kliendihaldus- ja iseteenindusportaalis funktsionaalsust. Samuti võib tõusetuda vajadus antud kulu järele ka kohanemisprogrammi e-õppe formaatide jms seotult. Infotehnoloogiliste arenduste haldamise ja majutamise kulu on abikõlblik ainult infotehnoloogiliste arenduste arendamise ajal. Käskkirja eelnõu punktiga 21 lisatakse, et õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires on abikõlblik ka alategevuses 3.5.5.6. Õppereisidel osalevad tegevusse kaasatud ajakirjandus- ja kommunikatsioonitudengid, ajakirjanikud ning meediatoimetuste töötajad. Õppereiside kaudu on võimalik omandada kogemusi ja teadmisi teistest riikidest, mis võimaldab tõsta pädevusi eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele ajakirjandusliku suunatud sisu tootmisel. Käskkirja eelnõu punktidega 22 ja 24 lisatakse abikõlblike kulude loetellu ning eemaldatakse abikõlbmatute kulude loetelust tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks. Antud kulu abikõlblikuks muutmine on tingitud asjaolust, et TATi tegevused hõlmavad ka osalejate toitlustamist, mis on käsitletav erisoodustusena ulatuses, milles sündmusel osalevad sündmuse korraldajana elluviija või partneri töötajad. Kuna sündmuse korraldaja töötajate osavõtt on põhjendatud ja vajalik, siis peaks ka nende osalemisega kaasnev kulu (neile jaotatav sündmuse korraldamise kulu, sh ka erisoodustusena käsitletav toitlustamise kulu ja selle pealt tasutav maks) kuuluma otseste abikõlblikke kulude loetellu. Käskkirja eelnõu punktiga 23 lisatakse abikõlblike kulude loetellu välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse puhul. Punktis 3.5 kirjeldatud toetatava tegevuse elluviimine kätkeb endas laiaulatuslikke alategevusi, mis eeldavad koostööd ekspertide ja meediapartneritega ning avaliku sektori asutustega. Mitmete alategevuste – nagu koolituste korraldamine (3.5.5.6) 5 kommunikatsioonivõrgustiku loomine (3.5.5.4.1), kampaaniate ja meediasisude tootmine (nt 3.5.5.1, 3.5.5.2), mõju hindamine (3.5.5.9) – edukas elluviimine eeldab ka välisekspertide ja tegevustesse kaasatud spetsialistide (nt koolitajad, moderaatorid, analüütikud) osalemist. Välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulude abikõlblikuks muutmine annab elluviijale paindlikkuse kaasata vajalikke kompetentse sõltumata nende asukohast. Näiteks kvaliteetse ajakirjanduse arendamiseks vajalike koolituste puhul võib osutuda vajalikuks kaasata eksperte ka väljastpoolt Eestit või teistest Eesti piirkondadest. Samuti võib see olla vajalik sihtrühmale suunatud tegevuste elluviimisel väljaspool Tallinna. Kulude hüvitamine toimub vastavalt elluviija sisekorrale, mis tagab kulu põhjendatuse ja läbipaistvuse. Käskkirja eelnõu punktidega 25 ja 26 muudetakse vahe- ja lõpparuande esitamise viisi. Menetluslikult on mõistlikum, et elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded vaid e-toetuse keskkonna vormidel, mis väldib dubleerimist TAT-iga kehtestatud vormidega. Seetõttu muudetakse käskkirja eelnõu punktidega 27 ja 28 seirearuande vorm (lisa 3) ning toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (lisa 4) kehtetuks. Käskkirja eelnõu punktiga 29 muudetakse lisa 5 „Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine“ seoses uue alategevuse „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine“ lisandumisega. Käskkirja eelnõu punktiga 30 sätestatakse, et käskkirja punktis 14 nimetatud TAT-i muudatust Kohanemisprogrammi osalemismäära nõude tõstmisel 80%ni rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. SIE platvorm arvestab keeleõppes edukalt läbinuks alates 80% osaluse lävendist. Otstarbekas on, olenemata teenusepakkumise rahastusallikast, ühtlustada põhimõtteid teenuste korraldamisel. Punktides 17 ja 18 osalemismäära tõstmist keeleõpet toetatavates tegevustes 80%ni rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023.a, et kajastada tegelikku rakenduspraktikat, sest seda põhimõtet on tegevuste planeerimisel ja seireandmete kogumisel juba arvestatud. Punkti 21 õppereiside lubatavuse kohta toetatavas tegevuses 3.5.5.6 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2025. a, sest 2025.a sügisel toimuvate õppereiside ettevalmistust alustati 2025 II poolaasta alguses. Punkti 23 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023. a, sest välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu on olnud vajalik, et kaasata vajalikke kompetentse sõltumata nende asukohast. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TAT-i sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. Sündmusteenuse „Eesti kohanemine“ andmekaitsealane mõjuhinnang on seletuskirja lisas 1. 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Toetatavate tegevuste eelarveid vähendatakse seoses Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsustega tõsta perioodi 2021-2027 6 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitsekuludesse. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõu saadetakse kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Lisa 1. Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ andmekaitsealane mõjuhinnang. 7  EELNÕU 11. november 25 MINISTRI KÄSKKIRI Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) muudan TAT-i punkti 3.2.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning Integratsiooni Sihtasutus.“; 2) muudan TAT-i punkti 3.2.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse ja sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ arendamine ja rakendamine.“; 3) muudan TAT-i punkti 3.2.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. Samuti on edasi arendatud ja rakendatud sündmusteenus „Eestis kohanemine“ ning Eestisse elama asunud uussisserändajad kasutavad personaliseeritud ja proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks.“; 4) muudan TAT-i punkti 3.2.5.1.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija tellib SMITilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest.“; 5) muudan TAT-i punkti 3.2.5.1.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „SMIT tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused.“; 6) lisan TAT-i punkti 3.2.5.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine. Edasiarenduste käigus täiendatakse uussisserändajate  registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed Eesti riigi infoportaali eesti.ee. “; 7) lisan TAT-i punkti 3.2.5.2.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija tellib Integratsiooni Sihtasutuselt sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise sisulise juhtimise, lähtudes sihtrühma vajadustest ning riiklikest teenustest, mis on mõeldud sihtrühma jaoks.“; 8) lisan TAT-i punkti 3.2.5.2.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Integratsiooni Sihtasutus tagab sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise sisulise koordineerimise.“; 9) muudan TAT-i punkti 3.2.6 ning sõnastan selle järgnevalt: „Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.2.5.1 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.2.5.2 nimetatud tegevustel 01.01.2026–31.10.2029.“; 10) muudan TAT-i punkti 3.4.4.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kultuuri ja vaba aja ning koostöötegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks.“; 11) muudan TAT-i punkti 3.4.4.6.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste ja koolituste korraldamine.“; 12) muudan TAT-i punkti 3.4.5 ning sõnastan selle järgnevalt: „Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.4.4.1 – 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.1 – 3.4.4.6.2 nimetatud tegevustel 01.01.2023– 31.10.2029, punktis 3.3.4.5 nimetatud tegevusel 01.01.2023–31.12.2025 ja 3.4.4.6.3 nimetatud tegevusel 01.01.2023–30.06.2026.“; 13) tunnistan TAT-i punkti 3.5.5.3 kehtetuks; 14) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ meetmete nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ selgitavat teavet järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 80% ulatuses õppest. c) osalejaks võib lugeda isiku, kes on edukalt sooritanud e-õppe formaadis kindlaks määratud teadmiste testi. Allikas: elluviija aruanded“; 15) lisan TAT-i punktis toodud tabelis toetatava tegevuse 3.2 „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ väljundnäitaja „Toimivate „Eestis kohanemine“ sündmusteenuste arv. Mõõtühik: arv“, vahesihtasemega 0, sihtasemega 1 ning selgitava teabe järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse töötavat „Eestis kohanemine“ sündmusteenust, mida loetakse kokku tervikuna. Allikas: elluviija aruanded“; 16) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad  tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 950; 17) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“ selgitavat teavet järgmiselt: „Rakenduskava väljundnäitaja. Näitajaga mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: nii ühepäevase keeleõpet toetava tegevuse kui ka koolituse, mille kestus on rohkem kui üks päev, puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 80% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded“; 18) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ tulemusnäitaja „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv“ selgitavat teavet järgmiselt: „Rakenduskava tulemusnäitaja. Näitajaga mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavad tegevused läbinud osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud programmist osa 80% ulatuses, osaluskordade koguarvuks arvestatakse osaluskordi väljundnäitajast „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“. Allikas: elluviija aruanded“; 19) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: Jrk Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate Summa (eurodes) Osakaal nr vaheline jaotus 1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ 18 500 000,00 100,00% pakkumine 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00% 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas 2 550 000,00 100,00% infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00% sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 735 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 315 000,00 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning 3 910 000,00 100,00% tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 737 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 173 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning 7 273 989,00 100,00% kodanikuõpe 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 091 792,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 182 197,00 30,00%  4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, 6 542 857,00 100,00% sealhulgas kohanemisteemadel 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 580 000,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 1 962 857,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% 20) muudan TAT-i punkti 7.3.8 ning sõnastan selle järgnevalt: „Infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning litsentsitasu punktides 3.1, 3.2 ja 3.4 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;“; 21) muudan TAT-i punkti 7.3.10 ning sõnastan selle järgnevalt: „õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 ja 3.5.5.6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;“; 22) lisan TAT-i punkti 7.3.12 ning sõnastan selle järgnevalt: „tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks;“; 23) lisan TAT-i punkti 7.3.13 ning sõnastan selle järgnevalt: „välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse puhul.“; 24) tunnistan TAT-i punkti 7.4.4 kehtetuks; 25) muudan TAT-i punkti 11.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“; 26) muudan TAT-i punkti 11.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates“; 27) tunnistan TAT-i lisa 3 kehtetuks; 28) tunnistan TAT-i lisa 4 kehtetuks; 29) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. 30) Punktis 14 toodud muudatusi rakendatakse alates 1. jaanuarist 2026. a, punkte 17 ja 18 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023. a, punkti 21 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juunist 2025. a ning punkti 23 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 15. märtsist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. Kohanemis- Võrdsed programmi võimalused (CPR Settle in artikkel 9 ja 73) Estonia a)Võrdsed Hoolivuse ja Uussisserändajatele kohanemist toetavate Koolitustegevuste läbiviimisel ja Puutumus pakkumine võimalused koostöömee koolituste pakkumine ning erinevad teised koolitusmaterjalide väljatöötamisel olemas. lsuse integratsioonimeetmed, et uussisserändajad arvestatakse võimalike puuetega mõõdik. õpiksid Eesti riiki ja ühiskonda tundma ning osalejate vajadustega. Subtiitrid ja neil oleksid teadmised ja oskused, mis piltide tekstiline kirjeldus. Koolituste võimaldavad aktiivselt igapäevaelus osaleda. käigus kaetakse võrdsete võimaluste Kohanemisprogramm aitab ühelt poolt vältida (sh meeste ja naiste uussisserändajate ühiskondlikku tõrjutust, võrdõiguslikkust) temaatikat läbivat, kapseldumist ja segregeerumist ning teiselt see on üks kohanemisprogrammi poolt tõrjuvate hoiakute teket. Nimetatud sisuline osa. Koolituste planeerimisel suundumuste vältimine on oluline on arvestatud eri kultuuritausta, soo ühiskondliku sidususe ja sisejulgeoleku ja haridustasemega koolitatavate tagamiseks. Tegevuse käigus jälgitakse seda, vajadustega. Sihtrühmale on et kedagi ei seata ebasoodsasse olukorda. tutvustatud Eestis kehtivaid seadusi, Kohanemisprogrammi koolituse(d) läbinud sh töötamisega seotud. Seeläbi on uussisserändajate konkurentsivõime inimesed teadlikud töö- ja puhkeaja ühiskonnas toimetulemiseks on paranenud. ning lepingutega seotud Samuti aitab see suurendada sisserändajate tingimustest, mis vähendab riski mh (st pererändajate) aktiivset osalemist tööturul tööalaseks diskrimineerimiseks. b) sooline Soolise ning pakub hariduse saamiseks vajalikku Soostereotüüpide vältimine koolitus- võrdõiguslikkus võrdõiguslik teavet ja vahendeid, eriti välismaal sündinud ja metoodilistes materjalides, sh kuse indeks keeleõppematerjalides. Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. c) ligipääsetavus Ligipääsetav lastele ja täiskasvanutele, kellel on Ligipääsetavus tegevustele tagatakse use mõõdik kooliealised lapsed. liikumis-, kuulmis- ja nägemispuude lõikes. Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tööjõus Tegevused ei panusta otseselt Tegevusega tagatakse see, et Kaudne tasakaalustatus osalemise regionaalarengusse ja regionaalsesse uussisserändajatel on teenuse puutumus on (piirkondlike määr 15-74a tasakaalustatusse. kättesaadavus üle Eesti, olenemata olemas. lõhede asukohast. Toetades ka nende vähenemine ja sisserändajate osalemist tegevustes, teenuste ühtlasem kes asuvad ka Tallinnast, Tartust või kättesaadavus) Narvast väljaspool. Mida paremini ja kiiremini on inimene lõimunud, seda aktiivsemalt ta osaleb ka kogukonna- ja ühiskonnaelus ning vaba-aja tegevustes. Tegevuste tulemusena paraneb lõimumist toetavate teenuste kättesaadavus ja väheneb b) KOVide haldus- Tööjõus info killustatus. Sekkumise alla ja osalemise planeeritavad tegevused aitavad arendusvõimekus määr 15-74a ennetada juurprobleemi: ning autonoomia regionaalne ebavõrdsus Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. ühiskonnaelus osalemise ning vaba aja ja haridusega seotud eneseteostusvõimalustes all toodud probleeme. Tegevustel on positiivne mõju riigi regionaalpoliitika üldiste eesmärkide saavutamisele, tugevdades eelkõige Ida-Virumaa sotsiaalset sidustatust muude Eesti piirkondadega. Hästi kohanenud uussisserändajad soodustavad suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise majandusliku konkurentsivõime parandamist. Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid a) Kliimamuutuste Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ Puutumus leevendamine b) strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet puudub. Kliimamuutustega hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole kohanemine c) sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Keskkonnahoid Lisaks tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust Andmevahetus Võrdsed lahenduse (sh võimalused (CPR artikkel 9 ja 73) Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. infoplatvormi) a)Võrdsed Hoolivuse ja Kohanemisprogrammi pakkumisega seotud Infoplatvormis esitatav info arvestab Puutumus edasiarendus ja võimalused koostöömee uussisserändajatele suunatud ühtne erinevate sotsiaalsete rühmade olemas. rakendamine lsuse infoplatvorm, mis võimaldab Eestisse vajaduste ja eelistustega ning on mõõdik. tulevatel ja siin elavatel välismaalastele ning ligipääsetav liikumis-, kuulmis ja nendega kokkupuutuvatel ametiasutustel nägemispuude lõikes. leida ühe akna põhimõttest lähtuvalt vajalikku Sündmusteenus „Eestis informatsiooni Eestis kohanemiseks, siin kohanemine“ koondab olulised pakutavatest teenustest, sh registreeruda riiklikud teenused ühtseks kohanemisprogrammi koolitustele jne. digitaalseks vooks, mis vabastab Arendatav „Eestis kohanemine“ uussisserändajad vajadusest neid sündmusteenus aitab oluliselt suurendada iseseisvalt erinevatest allikatest kohanemisprogrammiga seotud riiklike otsida. Teenused on kättesaadavad teenuste kättesaadavust, võimaldades ühest kanalist – Eesti riigiportaalist uussisserändajatel kasutada digiteenuseid eesti.ee – tagades parema paindlikult ning tagades ligipääs asjakohasele kasutajakogemuse, lihtsama infole endale sobival ajal ja kohas. navigeerimise ja suurema b)sooline Soolise Seos puudub. kasutusmugavuse. Lõpptulemusena võrdõiguslikkus võrdõiguslik on eesmärk arendada välja kuse indeks personaliseeritud lahendus, mis c) ligipääsetavus Ligipääsetav Kuna tegemist on infoplatvormi ja lähtub konkreetsest isikust, tema use mõõdik sündmusteenuse edasiarendusega, siis on õigustest, kohustustest ja nende arendamisel mõeldud ka vajadustest Eestis. See tähendab, et ligipääsetavuse tagamisele (liikumis-, kuulmis- süsteem pakub automaatselt just ja nägemispuude lõikes). selle inimese profiilile vastavaid teenuseid ja informatsiooni, Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. Infoplatvorm ja sündmusteenus suuresti vähendades bürokraatiat ning vastavad avaliku teabe seaduse §-s 32 ja suurendades riiklike teenuste ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri kättesaadavust ja määruses nr 20 „Veebilehe ja kasutajasõbralikkust. mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastavus standardile EN 301 549). Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tööjõus Seost ei leitud. Puutumus tasakaalustatus osalemise puudub. (piirkondlike määr 15-74a lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus) b) KOVide haldus- Tööjõus Seost ei leitud. ja osalemise arendusvõimekus määr 15-74a ning autonoomia Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid a) Kliimamuutuste Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ Puutumus leevendamine b) strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet puudub. Kliimamuutustega hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole kohanemine c) sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Keskkonnahoid Lisaks tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust Eri keele- ja Võrdsed kultuuritaustag võimalused (CPR a inimeste ning artikkel 9 ja 73) tagasipöörduja a)Võrdsed Hoolivuse ja Tegevused toetavad eri keele- ja Tagatud on teavitus tegevustes Puutumus te tööturul võimalused koostöömee kultuuritaustaga inimeste ning osalemiseks erinevates keeltes. olemas konkurentsivõi lsuse tagasipöördujate konkurentsivõime Tegevustega seotud met toetavad mõõdik. paranemist tööturul toimetulekuks. Kuna eri teavitustegevustes arvestatakse eri tegevused keele- ja kultuuritaustaga inimestel on Eesti keele ja kultuuri eripäradega ning tööjõuturul kehvem sotsiaalne positsioon, sellega, et kultuuri- ja komberuumi kehvemad palgad ja suurem töötuse määr, siis tutvustamisel oleks tagatud me planeerime mh ka tegevusi, mis toetavad mitmekesine ja kaasaegne eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste lähenemine. konkurentsivõime tugevdamist ning Lisaks vajadusel analüüsitakse ja sotsiaalmajanduslike lõhede vähendamist. vaadatakse eelnevate aastate Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- kogemusi, kes on enim sarnastes Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. ja kultuuritaustaga inimeste ning tegevustes osalenud ning kas tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul joonistub välja konkreetne osalejate toimetulekuks paranenud. või mitteosalejate sihtrühm ning sellest tulenevalt korrigeeritakse ja täiendatakse vastavalt vajadusele tegevuste sisu. b) sooline Soolise Tegevus ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust. võrdõiguslikkus võrdõiguslik kuse indeks c) ligipääsetavus Ligipääsetav Kõigile tegevustes osalejatele, sealhulgas use mõõdik liikumispuudega inimestele on tagatud ligipääsetavus. Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tööjõus Seost ei leitud. Seost ei leitud Puutumus tasakaalustatus osalemise puudub. (piirkondlike määr 15-74a lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus) Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. b) KOVide haldus- Tööjõus Seost ei leitud. Seost ei leitud ja osalemise arendusvõimekus määr 15-74a ning autonoomia Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid a) Kliimamuutuste Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ Seost ei leitud Puutumus leevendamine b) strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet puudub. Kliimamuutustega hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele kohanemine c) näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on Keskkonnahoid keelelise hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust. Eesti keele õpet toetavad Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73) Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. tegevused ning a)Võrdsed Hoolivuse ja Mitmes piirkonnas (sh Harju- ja Ida-Virumaal) Täiskasvanute eesti keele õppe hea Puutumus kodanikuõpe võimalused koostöömee on probleemiks tava kohaselt väärtustame olemas. lsuse vähene eestikeelne suhtluskeskkond. õpiprotsessis õppijate endi mõõdik. Puudulik eesti keele oskus on üks peamisi identiteeti, kuulame õppijate lugusid põhjuseid, miks teisest rahvusest inimesed ei nende emakeelest ja kultuurist ning osale aktiivselt ühiskondlikus ja poliitilises muudame nii õpiprotsessi rikkamaks, elus, ei saa osa eestikeelsest inforuumist, kultuuri- ja komberuumi samuti on nende usaldus riigi institutsioonide tutvustamine oleks mitmekesine, vastu väiksem kui eestlastel. Kavandatud kaasaegne lähenemine. meetmed aitavad suurendada eesti keele oskajate arvu ja parandada eesti keelest erineva emakeelega inimeste riigikeele oskust. Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud. b) sooline Soolise Tegevus ei mõjuta soolist võrdõiguslikkust. Tegevuste planeerimisel ja võrdõiguslikkus võrdõiguslik rakendamise käigus analüüsitakse, kuse indeks kas mõni sugu on osalejate hulgas alaesindatud võrreldes kogu sihtrühmaga ning võimalusel mõeldakse lahenduste peale Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. alaesindatud soo paremaks kaasamiseks. c) ligipääsetavus Ligipääsetav Vajadusel tagatakse tegevustes osalejatele use mõõdik ligipääsetavus liikumis-, kuulmis-, nägemispuude lõikes. Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tööjõus Keeleõpet toetavad tegevused mõjutavad ka Mõju täpsemaks hindamiseks Puutumus tasakaalustatus osalemise teatud määral regionaalset arengut. uuritakse sekkumise mõju nii eesti olemas (piirkondlike määr 15-74a Piirkonniti varieerub Eesti elanikkonna eesti ja keele oskuse omandamisele ja eesti lõhede vene keele oskus märkimisväärselt. Eesti keele kasutuse aktiivsusele, kui ka vähenemine ja keele oskuse määr on ülejäänud keeleõpet toetavate tegevuste teenuste ühtlasem piirkondadest madalam Ida-Virumaal (23%). vastavust osalejate ootustele ja kättesaadavus) Keeleõppe osalemise tulemusena on vajadustele, samuti seda kuivõrd saavutatud kõrgem konkurentsivõime keeleõpet toetavates tegevustes tööturul ja parem elukvaliteet. Laiemalt on osalemine mõjutab toimetulekut keeleõpet toetavad eesmärk eesti keelest olulistes lõimumisega seotud erinevat emakeelt rääkivate inimeste suurem valdkondades. Keeleõpet toetavad teadlikkus Eesti kultuuriruumist ja selle kaudu tegevused on kättesaadavad nii Eesti ühiskonna sidususe suurendamine. online kui ka e-õppe vormis. b) KOVide haldus- Tööjõus Seos puudub. Lahendus ei mõjuta KOV-de ja osalemise arendus-, teenuste osutamise ja arendusvõimekus määr 15-74a finantsvõimekust. ning autonoomia Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid a) Kliimamuutuste Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ Puutumust leevendamine b) strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet puudub. Kliimamuutustega hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole sellele kohanemine c) näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on Keskkonnahoid keelelise hariduse areng ja seeläbi tööhõive parandamine lahutamatu osa majanduslikust kasvust. Võrdsed võimalused (CPR artikkel 9 ja 73) a)Võrdsed Hoolivuse ja Lahendus mõjutab otseselt võrdsete Ristmeediaprogrammide ning Puutumus Avalikkuse võimalused koostöömee võimaluste edendamist ning võrdset reklaamkampaaniate mõju olemas. teavitamine lsuse kohtlemist. Meetme abil suurenevad eesti ühiskonna liikmete hoiakutele rände-, mõõdik. keelt mittevaldavate inimeste võimalused vähemusrühmade suhtes uuritakse lõimumis-, sh saada riigiinfot (ehk teavet riiklike asutuste kaks korda perioodi jooksul ehk kohanemistee poolt pakutavate teenuste kohta; vajadusel saab korrigeerida tegevusi madel käitumisjuhised ning ohutusteave perioodi keskel eesmärgi kriisiolukordades tegutsemiseks; info EV saavutamiseks. toimimise aluspõhimõtete ning riigivalitsemise kohta; EV ametlikud Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. seisukohad rahvusvahelisel tasandil toimuva kohta vene ja inglise keeles). Selleks võimestatakse riigiasutusi looma riigiinfot vene ja inglise keeles, toetatakse avalike ja erakanaleid edastama ning looma sisu vene ja inglise keeles. b)sooline Soolise Lahendus puudutab soolist võrdõiguslikkust. Ühe tegevusena luuakse võrdõiguslikkus võrdõiguslik Tegevustena on planeeritud avalikkusele Statistikaameti veebis rände- ja kuse indeks suunatud artiklikte sarjad, raadio- ning lõimumis-, sealhulgas telesaated, ristmeedia kampaaniad ning kohanemisalased juhtimislauad, kus sotsiaalreklaamkampaaniad positiivsete statistikat kuvatakse ka soopõhiselt. lõimumis- ja kohanemishoiakute Kvaliteetseid soopõhiseid andmeid kujundamiseks, mille kaudu saab edastada saab kasutada sootundlikumate soolist võrdõiguslikkust edendavad sõnumid otsuste tegemiseks ja poliitika ning vähendada soostereotüüpe ühiskonnas. kujundamiseks selles valdkonnas. Loodatavates turundussõnumites, esitlustes, trükistes, reklaami- ja pildimaterjalis välditakse soostereotüüpseid väiteid ja kuvandeid ja diskrimineerivaid hoiakuid erinevast soost inimeste suhtes. c) ligipääsetavus Ligipääsetav Koolituste korraldamisel tagatakse ligipääs Lihtsas keeles uudiste tootmise use mõõdik liikumis-, kuulmis-, ning nägemispuudega toetamine aitab tõsta erinevate inimestele. sihtrühmade s.h. intellektipuudega Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. Ühe tegevusena on planeeritud lihtsas keeles inimeste informeeritust Eestis uudiste tootmise toetamine, mida saavad toimuvast ning riigi poolt tarbida ka intellektipuudega inimesed. pakutavatest teenustest. Telesaadete tootmisel tagatakse, et nad oleksid varustatud subtiitritega. Regionaalareng (CPR artikkel 9 ja 73) a) Regionaalne Tööjõus Tegevus puudutab eri piirkondi erineval moel. Erilisse fookusesse võetakse Puutumus tasakaalustatus osalemise Mõju Ida-Virumaa ning Harjumaa kommunikatsioonitegevused Ida- olemas. (piirkondlike määr 15-74a maakondadele on suurem, sest nendes Virumaa suunal, kus elab kõige lõhede piirkondades elab rohkem eesti keelt mitte- rohkem venekeelseid inimesi madala rääkivaid inimesi. eesti keele oskusega ning kelle vähenemine ja usaldus riigiinstitutsioonide vastu on teenuste madal. ühtlasem kättesaadavus) b) KOVide Tööjõus Mõju on kaudne. Inimeste parem haldus- ja osalemise informeeritus teenustest võib põhjustada arendusvõimeku määr 15-74a suurema nõudluse ning töökoormuse kasvu. s ning autonoomia Rahastatava Horisontaalne Eesti 2035 Selgitus horisontaalse põhimõtte kriteeriumi Tegevuse mõju Lõplik tegevuse põhimõte alasihi seose kohta meetmega/seose puudumise arvestamise/suurendamise viisid juhtivministeeri nimetus "Tegus kohta umiga inimene" läbiräägitud näitaja hinnang puutumuse olemasolu kohta. Kliima (CPR Puutumus artikkel 9 ja 73) ja puudub. keskkonnahoid a) Kuna meede on kooskõlas „Eesti 2035“ Kliimamuutuste strateegiaga ega hõlma selget kokkupuudet leevendamine b) hinnatava keskkonnaeesmärgiga, ei ole Kliimamuutusteg sellele näha ka olulist negatiivset mõju. Lisaks on tööhõive parandamine lahutamatu a kohanemine c) osa majanduslikust kasvust. Keskkonnahoid  Seletuskirja Lisa 1 Andmekaitsealane mõjuhinnang (DPIA) Teenuse nimetus: Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ 1. Projekti kirjeldus ja eesmärk Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ on avaliku sektori digiteenus, mille eesmärk on toetada Eestis seaduslikult viibivate uussisserändajate kohanemist. Teenuse eesmärk on koondada mitmest erinevast riiklikust registrist ja infosüsteemist pärit andmed ning kuvada need kasutajale personaliseeritud ja kontekstitundlikul kujul eesti.ee portaalis, pakkudes uussisserändajale selgust kohustustes ja võimalustes seoses näiteks kohanemisprogrammi, keeleõppe või elukorraldusega. Teenuse kaudu saab kasutaja muu hulgas ülevaate:  millised kohustused tulenevad tema õiguslikust staatusest (nt seadusest tulenev keelenõue või osalemiskohustus),  millised tegevused on juba sooritatud,  millised võimalused on talle avatud nende kohustuste täitmiseks. Isikuandmeid töödeldakse sündmusteenuse pakkumisel X-tee andmevahetuse kaudu. Isikuandmeid töödeldakse ainult sellises ulatuses ja vormis, mis on vajalik personaliseeritud info edastamiseks andmesubjektile. Teenuse ülesehitus välistab andmete dubleerimise ja toetab läbipaistvat andmekasutust. Käesoleval hetkel on sündmusteenus „Eestis kohanemine“ kättesaadav vaid infoteenusena (st isikustamata kujul) eesti.ee portaalis: https://www.eesti.ee/syndmusteenused/et/eestis- kohanemine. Teenus koosneb kaheksast osateenusest: 1. elukoha registreerimine, 2. kohanemisprogrammis osalemine, 3. perearsti leidmine, 4. eesti keele õpe, 5. mootorsõiduki juhtimine, 6. koolikoha leidmine, 7. peretoetused ja -hüvitised, 8. pangakonto ja tulude deklareerimine. Igal osateenusel on oma sisuline omanik ja vastutav töötleja. Kultuuriministeerium koordineerib osapoolte vahelist koostööd kogu teenuse ulatuses, kuid vastutab sisuliselt ja andmetöötluse osas kahe osateenuse eest:  Kohanemisprogrammis osalemine  Eesti keele õpe Kohanemisprogrammis osalemise osateenuse osas hakkab toimuma andmevahetus elamis- ja töölubade registri alamandmekoguga Settle in Estonia. Andmekogu omanik on PPA, kuid Kultuuriministeerium isikuandmete vastutav töötleja. Kultuuriministeeriumi ja Politsei- ja  Seletuskirja Lisa 1 Piirivalveameti vaheline õiguslik suhe ning andmetöötluse eest vastutus on reguleeritud Ehituslubade ja töölubade registri põhimääruse § 3 lõike 3 alusel. Eesti keele õppe osateenuse osas hakkab andmevahetus toimuma nii Settle in Estonia-ga kui ka järgmiste andmekogudega:  Eksamite Infosüsteem (EIS) ja Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), mille vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM);  Töötukassa andmebaas, mille vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Need andmevahetused on vajalikud selleks, et kuvada portaalis täpsem ja ajakohasem teave isiku keeleõppe ja kohanemisprogrammis osalemise kohta. Teenuse tehnilise toimimise ja andmevahetuse haldamise eest vastutab Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), kes täidab selles kontekstis volitatud töötleja rolli. RIA ja PPA (andmete omanik) vahel on sõlmitud andmetöötluse leping (mida edaspidi täpsustatakse), mis reguleerib vastastikuseid ülesandeid, õigusi ja kohustusi. Selleks, et kuvada kasutajale personaliseeritud andmeid, mis on sündmusteenuse eesmärgi saavutamiseks oluline, on vajalik arendada välja isikustatud andmevahetus iga osateenuse raames vastava andmekogu või registriga. Iga osateenuse eest vastutab vastava osateenuse sisuline omanik ning enamike osateenuste puhul on arendus juba valminud. Samas on hetkel eesti.ee-st täielikult puudu andmed isiku osalemise kohta kohanemisprogrammis ning info eesti keele õppe käigus omandatud oskuste kohta, välja arvatud eesti keele tasemeeksamite tulemused, mis jõuavad süsteemi Eksamite Infosüsteemi (EIS) kaudu. Sellest tulenevalt on Kultuuriministeerium kavandanud kahe osateenuse arendamise: kohanemisprogrammis osalemise jälgimine ja eesti keele õppe edenemise kuvamine ja nimetatud osateenuste arendust analüüsib ka käesolev andmekaitsealane mõjuhinnang. Seega, mõjuhinnangu raames käsitletakse Kultuuriministeeriumi vastutusalas olevate osateenuste (kohanemisprogrammis osalemine ja eesti keele õpe) andmete personaliseerimist, sh korrastamist, täiendamist, andmevahetust ning edastamist eesti.ee portaali kaudu. Kuigi sündmusteenus „Eestis kohanemine“ koosneb kokku kaheksast osateenusest, on käesoleva mõjuhinnangu fookuses need andmevood ja tehnilised lahendused, mis puudutavad Kultuuriministeeriumi vastutusalas olevate andmete liikumist eesti.ee-sse, kuna just nende osateenuste puhul on personaliseeritud info kättesaadavus hetkel kõige puudulikum ning teiste osateenuste osas korraldavad andmevahetust teised asutused. Sündmusteenuse arendused on seni olnud rahastatud Euroopa taasterahastu (RRF) vahenditest. Edasine arendus, sealhulgas personaliseeritud osateenuste laiendamine plaanitakse ellu viia Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toel.  Seletuskirja Lisa 1 2. Isikuandmete kirjeldus ja allikad, töötlemise õiguslikud alused Sündmusteenus ei kogu andmeid ega loo eraldi andmekogu. Arendatavad osateenused kuvavad andmeid kohanemisprogrammis osalemise ja keeleõppe läbimise kohta elamislubade ja töölubade registri andmekogu Settle in Estonia ja EISi, EHISe ja Töötukassa andmekogude kaudu, kasutades turvalist X-tee andmevahetust. Andmete päringud tehakse vastavalt kehtivatele ligipääsuõigustele ja isikuandmete töötlemine algab alles pärast seda, kui andmesubjekt on andnud eesti.ee portaalis nõusoleku personaliseeritud info kuvamiseks. Ilma nõusolekuta teenus ei aktiveeru. Töötlemine hakkab toimuma üksnes sellises ulatuses, mis on vajalik osateenuste toimimiseks ning mõjuhinnangu punktis 1 toodud sündmusteenuse eesmärgi saavutamiseks. Teenuse andmetöötlus põhineb juba kehtivatel õiguslikel alustel ning toetub Eesti teabevärava arengusuundadele. Käesoleval hetkel menetleb Justiits- ja Digiministeerium Avaliku teabe seaduse § 32¹ muutmise eelnõu, mille eesmärk on täpsustada Eesti teabevärava definitsiooni ja luua selge õiguslik alus personaliseeritud teabe kuvamise süsteemi arendamiseks. See loob eelduse sündmusteenuste – sealhulgas „Eestis kohanemine“ – laiendamiseks, tagades õigusselguse, kasutajamugavuse ja andmetöötluse läbipaistvuse. Andmete kuvamine toimub eesti.ee portaali kaudu, mille isikustatud esitluskiht on arendamisel Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) poolt. Vajalikud muudatused seadusandluses – sh Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32¹ täpsustamine ning ministri määrus, millega reguleeritakse personaliseeritud info kuvamise aluseid – on ettevalmistamisel Justiits- ja Digiministeerium eestvedamisel. Nimetatud arendused ja õigusraamistik valmivad 2025. aasta lõpuks, mis võimaldab esitatud andmekoosseisu alusel personaliseeritud info kuvamist eesti.ee portaalis vastavalt kasutaja nõusolekule. Alljärgnevalt on toodud ülevaade isikuandmetest, mille töötlemine toimub Kultuuriministeeriumi vastutusalas olevate osateenuste raames sündmusteenuses „Eestis kohanemine“ ja mis on hetkel teabevärava eelnõus kajastatud.  a) Kohanemisprogrammis osalemine Andmekogu: Rahvastikuregister  Eestis viibimise õigust tõendava dokumendi andmed: o Dokumendi liik o Dokumendi number o Dokumendi staatus o Dokumendi kehtivusaeg b) Eesti keele õpe Andmekogu: Eksamite infosüsteem (EIS), HTM  Keeleeksamile registreerimise andmed: o Avalduse sisestamise kuupäev o Valitud tase, koht ja aeg o Staatus  Keeleeksami tulemused: o Eksami tase o Toimumise aeg o Tulemus o Staatus  Seletuskirja Lisa 1 Kuna isikustatud ja adekvaatse teabe pakkumine kohanemisprogrammi ning eesti keele õppe kohta eeldab oluliselt detailsemat andmestikku, plaanibki Kultuuriministeerium oma vastutusalas olevate osateenuste raames arendada vajalikud andmevahetuslahendused ja sellega seonduvalt edaspidi ka eeltoodud loetelu täiendada. Kohanemisprogrammi puhul on vajalik, et süsteem saaks kuvada:  isiku õigusliku staatuse,  kas konkreetse staatuse puhul on kohanemisprogrammis osalemine seadusest tulenevalt kohustuslik,  kui on, siis millised moodulid (nt baasmoodul, keeleõppe ja tase) isik peaks läbima,  ning kas need moodulid on juba läbitud, läbimata või parasjagu pooleli. Teemamoodulite andmed asuvad Settle in Estonia koolitusmooduli infosüsteemis (SIE), samas kui eesti keele õppe andmestik on killustunud ning paikneb Eksamite Infosüsteemis (EIS), EHISes ja Töötukassa andmebaasides. Alljärgnevalt on toodud orienteeruv loetelu andmetest, mida Kultuuriministeeriumi hinnangul võiks tulevikus andmevahetuse kaudu kuvada, et toetada kasutajate teadlikku osalemist riiklikes kohanemismeetmetes. a) Kohanemisprogrammis osalemine Andmekogu: Settle in Estonia koolitusmooduli infosüsteem Planeeritav andmevahetus:  Osalemise algus- ja lõpukuupäev  Mooduli nimetus (nt baas-, digi-, töömoodul)  Staatus (registreeritud, osaleb, lõpetanud, katkestanud) b) Eesti keele õpe Andmekogud:  Eksamite Infosüsteem (EIS): juba toimiv andmevahetus – keeleeksamite registreerimine ja tulemused (säilitatav loetelu jääb samaks)  EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja Töötukassa: planeeritav andmevahetus Planeeritav lisandus EHIS/Töötukassa kaudu:  Keeleõppeasutuse nimetus  Õppekeel ja keeleõppe tase  Õppetöö algus- ja lõppkuupäev  Staatus (osaleb, lõpetanud, katkestanud)  Koolituse kood ja korraldaja Kohanemisprogrammi pakkumise kohustus ja selle sisu on sätestatud välismaalaste seaduse §- s 1211 ja §-s 223¹, Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 49¹, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 47¹ ning kohanemisprogrammi määruses (siseministri 13.08.2014 määrus nr 34). Kultuuriministeerium tegutseb valitsemisala ülesannete täitmisel Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 ning Kultuuriministeeriumi põhimääruse § 4 punkti 1 alusel. Lisaks on  Seletuskirja Lisa 1 Kultuuriministeeriumi roll ja vastutus uussisserändajate kohanemise toetamisel selgesõnaliselt sätestatud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) eelnõu § 7 lõike 6 punktis 4. Lisaks eeltoodule reguleerib andmetöötlust avaliku teabe seaduse § 5 lõige 1, mille kohaselt on avaliku teabe valdaja (sh riigiasutus või teenuseosutaja) kohustatud tagama avaliku teabe võimalikult suure avalikkuse ning samal ajal järgima isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ puhul tähendab see, et teenus peab olema läbipaistev ja kasutajale arusaadav, pakkudes personaliseeritud teavet, ent samas tagades, et andmesubjekti õigused ja isikuandmete kaitse on igati tagatud. 3. Andmetöötluse osalised ja vastutus Arendatavate osateenuste – kohanemisprogrammis osalemise jälgimine ja eesti keele õppe edenemise kuvamine – eest vastutab Kultuuriministeerium, kes on ka arendatava andmetöötluse osas isikuandmete vastutav töötleja. Settle in Estonia andmekogu, millega andmevahetus hakkab toimuma, vastutav töötleja on PPA ning volitatud töötleja Kultuuriministeerium (AvTS tähenduses). Lisaks sellele on planeeritav andmevahetus järgmiste andmekogudega: Eksamite Infosüsteem (EIS) ja Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), mille vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), ning Töötukassa andmebaasid, mille vastutav töötleja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM). Andmetele ligipääs  Konkreetset isikut puudutavaid andmeid näeb ainult kasutaja ise, eeldusel, et ta on autenditud eesti.ee portaali kaudu ja andnud nõusoleku personaliseeritud vaate loomiseks.  Kultuuriministeeriumi-, RIA töötajad ja arendajad ei pääse ligi andmetele, mis on seotud konkreetse isikuga.  Teenus ei võimalda andmete kuvamist kolmandatele isikutele ega andmete edastamist väljapoole lubatud teekonda. Tehnilised osalised  Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on andmevahetuse raames volitatud töötleja ja haldab eesti.ee portaali ja X-tee turvalist andmevahetuskihti.  IT-partnerid ja tarkvaraarendajad, kes arendavad sündmusteenuse, kuid kellel puudub ligipääs reaalajas kuvatavatele isikuandmetele. Kõik isikuandmete töötlemise toimingud toimuvad kooskõlas Eesti infoturbestandardi (E-ITS) ja isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuetega.  Seletuskirja Lisa 1 4. Andmetöötluse ulatus, kontekst ja eesmärkide vastavus Andmetöötluse ulatus on piiratud konkreetse osateenuse toimimiseks vältimatult vajalike andmetega. Andmeid töödeldakse ainult juhul, kui kasutaja on andnud eesti.ee portaalis vastava nõusoleku. Ilma nõusolekuta ei toimu andmete päringut ega nende kuvamist. Nõusolekut saab anda üksnes sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ terviklikuks kasutamiseks – eraldiseisvatele osateenustele eraldi nõusoleku andmise võimalust ei ole. Andmete töötlemine toimub ainult hetkel, kui isik teenust kasutab. Süsteem ei salvesta andmeid ega tee taustal regulaarseid päringuid. Selline töökorraldus tagab, et andmete töötlemine on minimaalselt sekkuv ning piiratud ainult ajaga, mil kasutaja ise teenust aktiveerib. Täpsemalt andmete säilitamist ja kuvamist reguleerib Avaliku teabe seaduse (AvTS) uus redaktsioon, § 321 lõige 21, milles on sätestatud isikuandmete säilitamise kestus erinevates kasutusstsenaariumites. Sündmusteenuse puhul säilitatakse andmeid üksnes sessiooni ajal ning nõusolekupõhise kuvamise korral lähtub andmete säilitamine nimetatud seaduses toodud tähtajatest. Teenuse eesmärk on toetada inimest tema kohanemisteekonnal, aidates tal õigeaegselt märgata seadusest või poliitikast tulenevaid õigusi ja kohustusi. Lahendus ei tekita kasutajale ühtegi uut kohustust, vaid suurendab tema teadlikkust ja võimaldab hõlpsamini jälgida enda olukorra arengut. Teenuse ülesehitus järgib "andmete ühe korra esitamise" põhimõtet, vähendades vajadust esitada samu andmeid erinevatele asutustele korduvalt. Lisaks toetab lahendus paremat koordinatsiooni ja väldib ülereageerimist, suunates ressursid sinna, kus vajadus on tegelik ja õigel ajal nähtav. 5. Hinnang isikuandmete töötlemise vajalikkusele ja proportsionaalsusele Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ andmetöötlus on suunatud konkreetsele avalikule ülesandele – toetada uussisserändajate kohanemist Eesti ühiskonnas, pakkudes neile personaliseeritud ja ajakohast teavet seadusest või poliitikameetmetest tulenevate kohustuste ja toetavate teenuste kohta. Andmete töötlemine on vajalik selleks, et sihtrühmale oleks võimalik kuvada ainult neid tegevusi ja kohustusi, mis tulenevad nende individuaalsest õiguslikust staatusest, pereolukorrast, varasematest osalemistest või kohanemisteekonna etapist. Ilma selliste andmeteta ei oleks võimalik soovitusi isikupõhiselt kohandada ning teenus muutuks kasutajale segaseks, dubleerivaks või ebaoluliseks. Kasutatavad andmed on valitud minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt – töödeldakse vaid neid andmeid, mis on vältimatult vajalikud konkreetse osateenuse toimimiseks. Näiteks kuvatakse keeleõppe võimalusi üksnes juhul, kui andmetest nähtub, et keelenõue ei ole täidetud.  Seletuskirja Lisa 1 Alternatiivseid meetodeid eesmärgi saavutamiseks ilma isikuandmete töötlemiseta on kaalutud. Näiteks on olemas võimalus pakkuda uussisserändajatele ligipääsu staatilistele infoteenustele eesti.ee portaalis. Selline lahendus ei võimalda aga personaliseeritud lähenemist ning koormab kasutajat suure hulga üldise ja sageli mitteasjakohase infoga. See omakorda võib vähendada teenuse mõistetavust, kasutusaktiivsust ja lõppkokkuvõttes selle mõju sihtrühma kohanemisele. Isikuandmete töötlemine toimub ainult isiku teadlikul nõusolekul ja andmeid ei säilitata sündmusteenuse keskses süsteemis. Selline arhitektuur vähendab riske ning toetab andmekaitse põhimõtteid, nagu sihipärasus, andmete minimaalsus ja läbipaistvus. 6. Riskide analüüs andmesubjektide õigustele ja vabadustele Sündmusteenus „Eestis kohanemine“ kuvab kasutajale personaliseeritud teavet erinevatest riiklikest andmekogudest, lähtudes tema õiguslikust staatusest, senistest toimingutest ja potentsiaalsetest kohustustest. Teenus ei kogu ega säilita isikuandmeid, vaid kuvab neid reaalajas üksnes autenditud kasutajale, kes on andnud andmete personaliseerimiseks teadliku nõusoleku. Selline lähenemine vähendab mitmeid andmetöötlusega seotud riske, kuid võimalikud ohukohad toodud järgnevalt. Tuvastatud riskid: 1. Ebaõigete andmete kuvamine Kui allikas olevad andmed on aegunud, puudulikud või ekslikud, võib süsteem kuvada isikule ebatäpset teavet, mis võib mõjutada tema otsuseid (nt keelekursusele registreerumine, eksami planeerimine). 2. Ligipääs tundlikele või ootamatutele andmetele Teenuse osade kaudu töödeldakse eriliigilisi andmeid (nt tervise- ja lapseandmeid), mis võivad kasutajale ootamatult ilmuda, kui ta ei ole nende olemasolust teadlik. 3. Automatiseeritud soovituste väärinterpretatsioon Kui kasutaja ei saa piisavalt hästi aru, miks süsteem talle teatud soovituse teeb, võib ta süsteemi soovitusi tõlgendada kui kohustusi, kuigi need põhinevad toetaval loogikal. 4. Teadmatus andmetöötluse loogikast Kui andmesubjekt ei ole teadlik, milliseid andmeid temaga seoses töödeldakse ja miks neid kuvatakse, võib see vähendada usaldust ja takistada õiguste kasutamist. 5. Volitamata ligipääs Kui autentimise ja ligipääsu kontrollid pole piisavad, võib esineda risk, et isikuandmeid näeb keegi teine peale andmesubjekti. 6. Teenuste dubleerimine Kui andmevood ei toimi efektiivselt, võib isikule pakutav teenus olla korduv või raisata ressursse. 7. Infoleke (nt meiliaadresside kaudu teavitamisel)  Seletuskirja Lisa 1 Tulevikus, kui arendatakse proaktiivne teavitusmehhanism, tuleb välistada andmete lekkimine või väär edastamine. 8. Süsteemi kättesaadavuse katkemine (nt eesti.ee portaali tõrge) Eeldusel, et eesti.ee portaal ei tööta ajutiselt (nt hooldus, tehniline rike või küberrünnak), võib kasutajal tekkida ajutine takistus juurdepääsul personaliseeritud infole. See võib mõjutada kasutaja teadlikkust oma kohustustest või õigetest tegevusakendest (nt keeleeksamile registreerumine, toetuse taotlemise tähtaeg). Välistatud risk: diskrimineerimine Teenuse loogika ei kasuta ega tööta rahvuse, kodakondsuse, usu ega muu sotsiaalse kuuluvuse alusel. Kõik soovitused põhinevad kasutaja õiguslikul staatuse ja tegevuste andmetel, mitte kultuurilisel ega etnilisel taustal. Süsteem kohtleb kõiki sihtrühma liikmeid võrdselt ning neutraalselt, mis on selle oluline väärtus ja eelis. 7. Planeeritud meetmed riskide maandamiseks Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ andmetöötlusega seotud riskide maandamiseks on rakendatud mitmetasandiline tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete süsteem, mis lähtub andmekaitse üldmäärusest (IKÜM), riiklikest turvastandarditest ja RIA koordineeritavatest andmevahetuspõhimõtetest. Kõik andmed kuvatakse teenuses üksnes reaalajas ja ainult sellele isikule, kelle kohta andmed käivad. Andmeid ei salvestata, kopeerita ega töödelda väljaspool nende algseid andmekogusid, millega välditakse dubleerimist ja liigset andmekogumist. Andmetöötlus toimub turvalise X-tee kaudu, kus andmevahetus on krüpteeritud ja logitud. Autentimine eesti.ee portaalis toimub riiklikult tunnustatud autentimisvahenditega (ID-kaart, Mobiil-ID, Smart-ID), mis tagab, et andmetele pääseb ligi üksnes andmesubjekt ise. Sündmusteenuse arhitektuur ei võimalda ligipääsu teiste isikute andmetele. Andmesubjektide õiguste teostamine on tagatud mitme kanali kaudu. Isikul on võimalik tutvuda oma andmetega eesti.ee portaalis, kus on ka selgelt viidatud nende päritolule ja soovituste loogikale. Samuti on loodud kontaktpunktid (nt INSA, Kultuuriministeerium, Tervisekassa, Transpordiamet jne), kuhu saab pöörduda oma andmete parandamise, töötlemise piiramise või selgitustaotluse esitamiseks. Läbipaistvuse suurendamiseks kasutatakse mitmekesist teavitamist: Settle in Estonia portaal, nõustamisteenused, privaatsustingimused ning kommunikatsioonitegevused. Kasutaja nõusolek andmete personaliseeritud kasutamiseks on eeltingimus teenuse aktiveerumiseks. Ilma nõusolekuta andmeid ei töödeldagi. Turvameetmete ja andmevahetusprotsesside tehniline vastavus kuulub RIA järelevalve alla ning on kooskõlastatud vastavalt kehtestatud riiklikele standarditele ja turvapoliitikale. Ajutise katkestuse korral on kasutajal võimalik saada üldinfot ja tuge teiste kanalite kaudu (nt Settle in Estonia portaal, infotelefonid, nõustajad). Kriitiliste tõrgete puhuks on kehtestatud teenusehalduse protseduurid ja süsteemide taastamiskavad.  Seletuskirja Lisa 1 Tabel 1. Riskide hindamine andmesubjektile Risk Tõenäosus Mõju Kommentaar 1. Ebaõige andmete Madal Keskmine Kuvatakse reaalajas kuvamine (nt andmeid otse vananenud andmed allikast, kuid kui andmekogudes) andmeallikas on vigane, võib info eksitada. 2. Ligipääs Väga madal Keskmine Isik võib ootamatult tundlikele või näha lapse või ootamatutele tervisega seotud andmetele (nt andmeid; risk perearsti- või maandatakse koolikoha leidmine) teavitustega. 3. Automatiseeritud Madal Madal Vajalik selgitada, et soovituste tegemist on väärinterpretatsioon soovitusega, mitte õigusliku kohustusega. 4. Teadmatus Keskmine Keskmine Kaetakse selge andmetöötluse kommunikatsiooniga loogikast portaalides ja nõustamise kaudu. 5. Volitamata Väga madal Kõrge Ligipääs on piiratud, ligipääs autentimine toimub isikuandmetele eesti.ee kaudu; logimine ja X-tee kontrollid lisaks. 6. Teenuste Keskmine Madal Vähendatakse dubleerimine ja andmevahetuse ja ressursside personaliseeritud raiskamine loogika kaudu. 7. Infoleke (nt Väga madal Kõrge Tulevikus meiliaadresside arendamisel tuleb kaudu teavitamisel) kasutada krüpteeritud kanaleid ja isikustatud portaale. 8. Süsteemi Madal Keskmine Portaalil on olemas kättesaadavuse tehnilise halduse ja katkemine (nt infosüsteemide eesti.ee portaali korrashoiu tõrge) protseduurid ning RIA tagab töökindluse järelevalve. Lisaks on paralleelsed infoallikad (nt Settle in Estonia portaal,  Seletuskirja Lisa 1 infotelefonid, nõustajad), mille kaudu saab vajadusel juhiseid ka siis, kui eesti.ee ajutiselt ei tööta. 8. Järeldus ja üldhinnang Sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ puhul on tegemist avaliku sektori arendusega, mille eesmärk on suurendada sihtrühma — peamiselt uussisserändajate — teadlikkust oma kohustustest ja võimalustest, toetades nende kohanemist Eesti ühiskonnas. Teenus visualiseerib olemasolevates andmekogudes talletatud isikuandmeid viisil, mis võimaldab paremini mõista, millised toimingud on veel tegemata ning milliseid teenuseid on võimalik kasutada. Mõjuhinnangu koostamisel tuvastati seitse peamist riskistsenaariumi, mis võivad mõjutada andmesubjektide õigusi ja vabadusi (nt ebaõige andmete kuvamine, ootamatu tundliku info ilmumine, ligipääsukontrolli puudulikkus). Kõiki neid riske hinnati tõenäosuse ja mõju põhjal ning kirjeldati maandamismeetmed, sealhulgas juurdepääsu piirangud, tehnilised logid, autentimiskontrollid, läbipaistvuse suurendamine ning kasutajate teavitamine. Arenduse käigus ei looda uut andmekogu, vaid kasutatakse juba olemasolevate andmekogude teavet, millele on isikutel ka muidu juurdepääs. Lahendus ei tekita kasutajale ühtegi uut kohustust. Andmete kuvamine toimub turvalise X-tee kaudu ning igale kasutajale kuvatakse ainult temaga seotud andmed ning ainult tema teadlikul nõusolekul. Töötlemise õiguslik alus on selgelt määratletud: tegemist on avaliku ülesande täitmisega (GDPR art 6 lg 1 punkt e), mille volitus tuleneb mitmest Eesti õigusaktist, sh Välismaalaste seadus, VRKS, TATi määrus, VV seadus ja muud seotud määrused. Arenduses rakendatakse proportsionaalsuse ja andmete minimiseerimise põhimõtteid: töödeldakse ainult neid andmeid, mis on vältimatult vajalikud personaliseeritud vaate loomiseks. Kõik andmesubjekti õigused, sh juurdepääs, parandamine ja vastuväited, on tagatud eesti.ee portaali või kontaktpunktide kaudu. Isik näeb süsteemis ainult iseennast puudutavat infot ning süsteemi kasutamine on vabatahtlik ning eeldab eelnevat nõusolekut. Lisaks andmekaitsealastele meetmetele on hinnatud ka süsteemi töökindlusega seotud riske, sealhulgas võimalust, et eesti.ee portaal ei pruugi ajutiselt töötada. Selliste olukordade mõju on maandatud paralleelsete infokanalite ja RIA tehnilise järelevalve ning tugimehhanismide kaudu. Kokkuvõtlikult võib hinnata, et:  andmetöötlus on õiguspärane, eesmärgipärane ja proportsionaalne;  riskid on maandatud tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega;  andmesubjekti õigused on tagatud ja teenuse läbipaistvus on piisav.  MINISTRI KÄSKKIRI EELNÕU 11.11.2025 TERVIKTEKST Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused 1 Reguleerimis- ja kohaldamisala 1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri- miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51 „Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus- lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, 21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ (edaspidi toetatavad tegevused) raames. 1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3 alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. 1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika 1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030). 1  kujundamine ja rakendamine“ elluviimist. 1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas kohanemiseks. 1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses. 1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7. 1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus. 1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus). 1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2 Terminid 2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: 2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; 2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; 2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel. 2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik. 2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris. 3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm 3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine. 3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse 2  omandamist. 3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate iseseisev toimetulek on paranenud. 3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ alategevused. 3.1.4.1 Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine. 3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide väljatöötamine. 3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine. 3.1.4.4 Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine. 3.1.4.5 Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine. 3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029. 3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. 3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine. 3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.2.2 Partnerid on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ning Integratsiooni Sihtasutus. 3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse ja sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ arendamine ja rakendamine. 3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. Samuti on edasi arendatud ja rakendatud sündmusteenus „Eestis kohanemine“ ning Eestisse elama asunud uussisserändajad kasutavad personaliseeritud ja proaktiivset sündmusteenust Eestis kohanemiseks. 3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“ alategevused. 3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muuhulgas luuakse koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse. 3.2.5.1.1 Elluviija tellib SMITilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest. 3.2.5.1.2 SMIT tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. 3.2.5.2 Sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamine. Edasiarenduste käigus täiendatakse uussisserändajate registrit vajalike infotehnoloogiliste lahendustega, sealhulgas andmevahetusega teiste riiklike andmebaasidega, kust edastatakse andmed Eesti riigi infoportaali eesti.ee. 3.2.5.2.1 Elluviija tellib Integratsiooni Sihtasutuselt sündmusteenuse “Eestis kohanemine“ edasiarendamise ja rakendamise sisulise juhtimise, lähtudes sihtrühma vajadustest ning riiklikest teenustest, mis on mõeldud sihtrühma jaoks. 3.2.5.2.2 Integratsiooni Sihtasutus tagab sündmusteenuse „Eestis kohanemine“ 3  edasiarendamise ja rakendamise sisulise koordineerimise. 3.2.6 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.2.5.1 nimetatud tegevustel 01.01.2023– 31.10.2029 ning punktis 3.2.5.2 nimetatud tegevustel 01.01.2026–31.10.2029. 3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. 3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused. 3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse. 3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste, uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks paranenud. 3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused. 3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil. 3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks. 3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööturul. 3.3.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023– 31.12.2024. 3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad. 3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad. 3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning tagasipöördujatest tudengid. 3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe. 3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija). 3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga sideme suurendamine. 3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud. 3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused. 3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine. 3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine, sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele. 3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja spordiasutustes. 3.4.4.4 Kultuuri ja vaba aja ning koostöötegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks 4  ning praktiseerimiseks. 3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused. 3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust. 3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks kodanikuks olemisest. 3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste ja koolituste korraldamine. 3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele. 3.4.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.4.4.1 – 3.4.4.4 ja 3.4.4.6.1 – 3.4.4.6.2 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029, punktis 3.3.4.5 nimetatud tegevusel 01.01.2023–31.12.2025 ja 3.4.4.6.3 nimetatud tegevusel 01.01.2023–30.06.2026. 3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. 3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel. 3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija). 3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. 3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet. 3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine. 3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast. 3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ alategevused. 3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete, ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine. 3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine. 3.5.5.3 Kehtetu. 3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele. 3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele. 3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine. 3.5.5.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele tudengitele koolituse pakkumine. 3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste tutvustamine. 3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni 5  parandamiseks. 3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks. 3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate tulemuslikkuse ja mõju hindamine. 3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029. 3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud. 4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad. Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine Meetmete Välju Kohanemis- 0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse nimekirja nd- programmis kohanemisprogrammi näitaja näitaja osalejate arv. „Settle in Estonia“ Mõõtühik: osalejate koolituskordi osaluskord kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 80% ulatuses õppest. c) osalejaks võib lugeda isiku, kes on edukalt sooritanud e- õppe formaadis kindlaks määratud teadmiste testi. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Settle in Estonia 0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on spetsiifili- nd- portaali koolitustele sed näitaja registreeritud registreerunud näitajad külastajate arv. abikõlblike Mõõtühik: arv uussisserändajate arv. Allikas: elluviija aruanded Tulem Kohanemis- 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse us- programmi jooksvalt näitaja koolituse(d) uussisserändajate läbinud enesehinnangulist 6  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik uussisserända- teadmiste paranemist, jate osakaal, kes mis on iseseisva hindavad, et toimetuleku eelduseks. nende Allikas: elluviija konkurentsi- aruanded võime ühiskonnas toimetulekuks on paranenud. Mõõtühik: protsent Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine Meetmete Välju Kohanemis- 0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse nimekirja nd- programmi kokku näitaja näitaja suunatud andmevahetuslahen- välismaalaste duse kaudu esimest arv. korda Mõõtühik: arv kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ suunatud Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikke. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Toimivate 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- andmevahetus- töötavat sed näitaja lahenduste arv. andmevahetuslahen- näitajad Mõõtühik: arv dust, mida loetakse kokku tervikuna. Allikas: elluviija aruanded Välju Toimivate 0 Ei kohaldu 0 1 Näitajaga mõõdetakse nd- „Eestis töötavat „Eestis näitaja kohanemine“ kohanemine“ sündmusteenust sündmusteenust, mida e arv. loetakse kokku Mõõtühik: arv tervikuna. Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused Meetmete Välju Tööjõulähetus- 0 Ei kohaldu 160 950 Näitajaga mõõdetakse nimekirja nd- programmis tööjõulähetustes näitaja näitaja osalejate arv. osalemist isiku põhjal, Mõõtühik: sh võimaldatakse ühele osaleja inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Praktikakohta- 0 Ei kohaldu 40 40 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- de arv avalikus praktikal osalemist sed näitaja sektoris. isiku põhjal, sh näitajad Mõõtühik: arv võimaldatakse ühele 7  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Välju Ajakohastatud 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse nd- tööjõulähetus- ajakohastatud näitaja programmide tööjõulähetuste arv. programmide arvu. Mõõtühik: arv Allikas: elluviija aruanded Tulem Tööjõulähetus- 0 Ei kohaldu 100 798 Näitajaga mõõdetakse us- programmi tööjõulähetuse ühe näitaja läbinute arv. täisprogrammi läbimist Mõõtühik: isiku põhjal, sh osaleja võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Tulem Tööjõulähetus- 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse us- programmi tööjõulähetuse läbinute näitaja läbinute tagasisidena esitatud hinnang hinnangut programmis konkurentsi- osaleja võime konkurentsivõime paranemisele paranemise kohta ühiskonnas. ühiskonnas. Mõõtühik: Allikas: elluviija protsent aruanded Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe Meetmete Välju Lõimumisvald- 0 Ei kohaldu 1000 10866 Rakenduskava nimekirja nd- konna keeleõpet väljundnäitaja. näitajad näitaja toetavates Näitajaga mõõdetakse tegevustes lõimumisvaldkonna osalejate arv. keeleõpet toetavates Mõõtühik: tegevustes osalejate osaluskord osaluskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: nii ühepäevase keeleõpet toetava tegevuse kui ka koolituse, mille kestus on rohkem kui üks päev, puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 80% ulatuses õppest. 8  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik Allikas: elluviija aruanded Tulem Lõimumisvaldk 0 2020 Ei kohaldu 8693 Rakenduskava us- onna keeleõpet tulemusnäitaja. näitaja toetavate Näitajaga mõõdetakse tegevuste lõimumisvaldkonna läbinute arv. keeleõpet toetavad Mõõtühik: tegevused läbinud osaluskord osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud programmist osa 80% ulatuses, osaluskordade koguarvuks arvestatakse osaluskordi väljundnäitajast „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“. Allikas: elluviija aruanded TAT Välju Riigikaitse ja 0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse spetsiifili- nd- kodanikuhari- riigikaitse ja sed näitaja duse teemalistes kodanikuhariduse näitajad koostöötegevus teemalistes tes osalejate koostöötegevustes arv. osalejate arvu. Mõõtühik: Allikas: elluviija osaleja aruanded Tulem Koolituse(d) 0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse us- läbinute osalejate rahulolu enda näitaja hinnang eesti eesti keele oskuse ja keele oskuse ja konkurentsivõime konkurentsivõi paranemisega me ühiskonnas. paranemisele Allikas: elluviija ühiskonnas. aruanded Mõõtühik: protsent Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel Meetmete Välju Sotsiaalreklaam 0 Ei kohaldu 2 6 Näitaja sisuks on nimekirja nd- kampaaniate ja korraldatavad näitaja näitaja ristmeediapro- sotsiaalreklaamkam- grammide arv. paaniad ning Mõõtühik: arv ristmeediaprogrammid. Allikas: elluviija aruanded 9  Näitaja Algtase Aasta Vahesihttase Sihttase Selgitav teave nimetus ja (2024) (2029) mõõtühik TAT Tulem Eesti elanike 59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse, spetsiifili- us- valmisolek kui paljud Eesti ne näitaja näitaja toetada teistest elanikest on enda sõnul riikidest valmis aitama Eestisse elama sisserändajatel Eesti tulnud inimeste eluga kohaneda. kohanemist Allikas: elluviija eluga Eestis. aruanded Mõõtühik: protsent 5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood 5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029. 6 Toetatavate tegevuste eelarve Jrk Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate Summa (eurodes) Osakaal nr vaheline jaotus 1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ 18 500 000,00 100,00% pakkumine 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00% 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat- 2 550 000,00 100,00% vormi) edasiarendus ja rakendamine 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00% sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 735 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00% sealhulgas Integratsiooni Sihtasutus 315 000,00 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning 3 910 000,00 100,00% tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 2 737 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 173 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning 7 273 989,00 100,00% kodanikuõpe 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 091 792,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 182 197,00 30,00% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, 6 542 857,00 100,00% sealhulgas kohanemisteemadel 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 580 000,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% 10  sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 1 962 857,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% 7 Kulude abikõlblikkus 7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. 7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. 7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. 7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud: 7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega; 7.3.2 kommunikatsioonikulu; 7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste kulu; 7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside kulu; 7.3.5 tõlkekulu; 7.3.6 lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses; 7.3.7 sihtrühmale majutus- ja transpordikulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, analüüsimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning litsentsitasu punktides 3.1, 3.2 ja 3.4 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.9 praktika- ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja õppevahendite kulu punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul; 7.3.10 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 ja 3.5.5.6 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.11 õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul; 7.3.12 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks; 7.3.13 välisekspertide ning tegevustesse kaasatud isikute transpordi- ja majutuskulu elluviija sisekorra alusel punktis 3.5 nimetatud toetatava tegevuse puhul. 7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: 7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu; 7.4.2 esinduskulu ja kingitused; 7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute 11  koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; 7.4.4 kehtetu; 7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud; 8 Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26. 8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM-i §-des 24, 25 ja 33. 8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt. 8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. 8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest; 8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia. 8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele otsestele kuludele. 8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega. 8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud. 9 Elluviija kohustused 9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt. 9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud: 9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses, 12  kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea; 9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest; 9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus; 9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt; 9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates; 9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel; 9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks; 9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja 3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase tööpäeva lõpuks; 9.3.10 järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel; 9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel. 9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada. 10 Partnerite kohustused 10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele 13  ligipääsetavuse. 11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord 11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. 11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. 11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. 11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. 11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. 11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. 11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12 TAT-i muutmine 12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. 12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib 14  muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. 12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. 12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. 12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile. 13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. 13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. 13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. 13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 14 Vaiete lahendamine 14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. 14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus. 14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3. Seirearuande vorm (kehtetu) Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (kehtetu) Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht 15