Vastus selgitustaotlusele

Teie 28.04.2021 Perfect Plant OÜ Meie 27.05.2021 nr 10-4/2831-2 [email protected] Vastus selgitustaotlusele Lugupeetud hr Siiner Esitasite 28. aprillil 2021. a Justiitsministeeriumile taotluse selgitada, kuidas on korraldatud kontroll inkassode tegevuse, sh alusetult esitatud nõuete üle. Kõigepealt märgime, et inkassokirja saamisel tuleks inkassolt paluda nõude alusdokumentide, sh nõude loovutamist puudutavate dokumentide esitamist ning teavet selle kohta, millest inkasso esitatud nõue täpsemalt koosneb. Seejuures tuleks inkassoga suheldes kasutada suhtlusviisi, mis võimaldab väidete hilisemat tõendamist. Kui nõue eksisteerib, tuleks kontrollida selle võimalikku aegumist (vt TsÜS1 § 142 koosmõjus TsÜS §§-dega 146 jj.). Aegumisele tuginemiseks peab aegumise vastuväite sõnaselgelt esitama. Oluline on, et koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Nõude olemasolul tuleks kaaluda õigusabiteenuse kasutamist. Juhime tähelepanu ka sellele, et inkasso poolt võlgniku tahtlik eksitamine eesmärgiga saada võlgnikult kätte rahasumma fiktiivse, s.t mitteeksisteeriva nõude alusel on karistatav kelmuse katsena (KarS 2 §§- d 209, 25 lg 2).3 Kui võlgnik tasub taolise fiktiivse nõude alusel raha, on tegemist lõpuleviidud kelmusega (KarS § 209). Eelnimetatud juhtudel saab pöörduda õiguskaitseorganite poole. Märgite oma selgitustaotluses mh, et Teie ettevõtte kohta avaldati Krediidiinfo lehel valeandmeid. VÕS4 § 1047 lg 4 alusel võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kui andmete avaldaja ebaõigeid andmeid ümber ei lükka või ei paranda, saab kannatanu pöörduda kohtusse. 1 Tsiviilseadustiku üldosa seadus. – RT I 2002, 35, 216; RT I, 22.03.2021, 8. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122032021008?leiaKehtiv. 2 Karistusseadustik. – RT I 2001, 61, 364; RT I, 03.03.2021, 3. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103032021003?leiaKehtiv. 3 Vt näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. märtsi 2014. a kohtumäärust asjas nr 3-2-1-186-13, p 24: „Kolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses nimetanud oma põhinõudena märksa suuremat summat (985 eurot) kui hagis (396 eurot 25 senti). See viitab mh võimalusele, et hageja on soovinud kallutada maakohut rikkuma (hageja põhjustatud eksimusest) TsMS § 481 lg-t 21, mille järgi maksekäsu kiirmenetlust ei kohaldata kõrvalnõuetele (eelkõige viivis, intress, lepingu tasu, lepingu pikendamise tasu, võlanõude menetlemisega seotud tasud, nt meeldetuletuskirjade eest jms) ulatuses, mis ületab põhinõuet. See võib aga tähendada kohtule tahtlikku valeandmete esitamist võla kohta ja seda vaatamata maksekäsu kiirmenetluses tehtud avaldusele, et hageja on teadlik valeandmete esitamisega kaasneda võivast kriminaalvastutusest. Selline tegu võib muude eelduse olemasolul olla käsitletav karistusseadustiku § 209 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kelmuse katsena, kui varalist kasu on püütud saada tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel […]“. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/lahendid?asjaNr=3- 2-1-186-13. Riigikohtu poolt öeldu ei kehti üksnes kohtu kaudu esitatud nõuetele, vaid ka inkasso poolt otse võlgnikule esitatud nõuetele. 4 Võlaõigusseadus. – RT I 2001, 81, 487; RT I, 04.01.2021, 19. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021019?leiaKehtiv. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eelnevat arvestades tuleb täpsustada, et riik ei teosta inkassode esitatud nõuete üle riiklikku eelkontrolli ega omaalgatuslikku lauskontrolli. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Aaro Mõttus juhataja Andra Laurand 620 8142 [email protected]