OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Aktsiaselts Kuressaare Veevärk Pikk tn 23 27.11.2025 nr 11.3-1/25/5383 Kuressaare 93819, Saare maakond 10083079 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK või rakendusüksus) teeb meetme „Regionaalareng“ sekkumise „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused“ raames otsuse aktsiaseltsi Kuressaare Veevärk (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2021-2027.5.02.23-0252 „Mändjala reoveekogumisala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rajamine“ (edaspidi projekt). Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole projektijuhtimise teenuse ostmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) ja oma hankekorras sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kuludele 10-protsendilist finantskorrektsiooni määra ning loeb abikõlbmatuks kuluks 245,66 eurot, sh toetus 111,63 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 28, Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 5, § 36, § 37 lg 3, Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 21 lg 1, § 228, riigihalduse ministri 08. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 30, 20.03.2024 taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsus nr 11.2- 50/24/213 (edaspidi TRO), samuti antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Toetuse saaja ei ole täitnud RHS § 3 üldpõhimõtteid 1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused Toetuse saaja sõlmis projektijuhtimisteenuse ostmiseks V. L.-ga käsunduslepingu (edaspidi leping) perioodiks 01.01.2025–30.04.2026, brutotasuga 1800 eurot kuus. Lepingu kogusumma koos maksudega on 38 534,40 eurot. Kuna toetuse saaja on RHS § 5 lõikes 3 nimetatud võrgustikusektori hankija, siis on tegemist alla lihthanke piirmäära jääva ostuga. Vastavalt toetuse saaja 16.05.2024. a juhatuse korraldusega kinnitatud hankekorra (edaspidi hankekord) punktile 27 viiakse ostude puhul, mille maksumus on vahemikus 30 000 kuni 60 000 eurot, läbi väikehange. Hankekorra punkti 29 kohaselt tagatakse väikehanke läbiviimisel RHS §- is 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine selliselt, et riigihanke eesmärk saavutatakse mõistlike kulutustega, tagades konkurentsi olemasolu korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Hankekorra punktis 30 on välja toodud, et väikehanke dokumentatsioon peab sisaldama mh vähemalt pakkumust ja juhatuse liikme poolt kinnitatud protokolli, milles antakse ülevaade saadud pakkumustest ning põhjustest, miks tehakse ettepanek konkreetse pakkujaga lepingu sõlmimiseks ning juhul kui pakkumus küsitakse ühelt isikult, tuleb protokollis selgitada vastavaid põhjuseid. Toetuse saaja esitatud selgituste põhjal pole antud teenuse ostmiseks pakkumusi küsitud ega võrreldud. Toetuse saaja tõi 28.07.2025 e-kirjas välja, et väikehanget ei olnud mõistlik korraldada, kuna sisuline konkurents veemajandusprojekti projektijuhi ametikohale puudus – ettevõtte siseselt puudus olemasolevatel töötajatel vastav kompetents ja hankijale teadaolevalt käsundus- või töölepingu korras Kuressaares veemajandusprojektide projektijuhtimisteenuse pakkujaid ei ole. Toetuse saaja selgitas 21.08.2025 kirjas, et neil on pikaaegne koostöö antud projektijuhiga, kellel on kogemus erinevate veemajandusprojektide elluviimisel ning arvestades, et projektijuhi poolt valmistati ette ja viidi läbi projekteerimis-ehitustööde riigihange ja omanikujärelevalve hange ning korraldati RTK rahastamisotsusega seatud kõrvaltingimuste täitmine, ehk siis projektijuht oli juba kursis Mändjala veemajandusprojekti spetsiifikaga, ei olnud toetuse saaja hinnangul analoogse pädevusega projektijuhti võimalik leida. Toetuse saaja tõi välja, et neil puudus teadmine, kellele veel oleks võinud projektijuhtimise hinnapäringu esitada. Toetuse saaja lisas samas kirjas, et projektijuhtimine eraldiseisva tegevusena oli planeeritud ja kajastatud RTK-le esitatud rahastamistaotluses, kusjuures taotluse koostajaks ei olnud sama projektijuht ning sõlmitud käsunduslepingu maksumus jääb alla rahastamistaotluse eelarve. Eelnevast tulenevalt on toetuse saaja hinnangul saavutatud parima hinna ja kvaliteedi suhe projektijuhtimisteenuse hankimisel. Toetuse saaja tõi 16.09.2025 kirjas veel kokkuvõtvalt välja põhjused, miks osteti projektijuhtimise teenust just kindlalt teenusepakkujalt: - Mändjala veemajandusprojekt näol on tegemist keerulises piirkonnas ehitamisega, kõrge pinnasevesi ja vesiliiv muudavad geotehnilised tingimused keerukaks ning projektijuhtimine vajab täpset ülevaadet olukorrast ning oskusi tööde ja kvaliteedikontrolli koordineerimisel. Toetuse saaja on teadlik antud projektijuhi pädevusest ja kvaliteedist projektide juhtimisel, nad on varem sama teenust kasutanud ning osutatuga rahule jäänud. Sama projektijuhi teenust kasutati ka Mändjala veemajandusprojekti ehitushanke ettevalmistamisel ja läbiviimisel ehk projektijuht oli juba põhjalikult kursis projekti eripära ja ehituslike riskidega. Omades ülevaadet riskidest ja seeläbi ehitustehnilistest lahendustest võimaldas see töövõtjalt ja insenerilt nõuda sobivaid töövõtteid. - Alternatiivse projektijuhi kaasamine oleks toonud kaasa riski, et oluline osa taustateadmistest ja piirkonna tundmisest läinuks kaduma või oleks projekti käivitamine vajanud pikemaajalist sisseelamisperioodi, mis omakorda põhjustanuks viivitusi, lisakulusid või töö kvaliteedi langust. Toetuse saaja selgitas 28.07.2025 kirjas, et hankekorra punktis 30 kirjeldatud juhatuse liikme poolt kinnitatud protokolli ei koostatud, kuna hankijaks, otsustajaks ja lepingu allkirjastajaks oli juhatuse liige. Toetuse saaja tõi 08.09.2025 kirjas välja, et ka isikult, kellega leping sõlmiti, ei küsitud pakkumust ning tingimused lepiti kokku vestluse käigus ja vormistati sõlmitud lepingus. Seega on toetuse saaja projektijuhtimise teenuse ostmiseks pöördunud vaid ühe isiku poole, ilma võrdlevaid pakkumusi küsimata. 1.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus TRO punkti 9.3 kohaselt lähtub toetuse saaja toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel RHS- is sätestatust juhul, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. RHS mõistes hankijatele kehtivad kõikide ostude puhul RHS §-is 3 toodud üldpõhimõtted. Seega tuleb ka alla lihthanke piirmäära jäävate ostude puhul, sõltumata ostu maksumusest, järgida RHS §-i 3. RHS § 3 kohaselt tuleb riigihanke korraldamisel järgida mh järgmisi põhimõtteid: - tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt (p 1); - tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel (p 3); - kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmida hankeleping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel (p 5). Kuna toetuse saaja on hankija RHS-i tähenduses, siis tuleb ostude puhul täita RHS § 3 üldpõhimõtteid. Nagu toetuse saaja hankekorra punkt 29 sätestab, siis tagatakse nendest üldpõhimõtetest kinnipidamine konkurentsi olemasolu korral erinevaid pakkumusi võrreldes. Toetuse saaja tõi oma selgitustes välja, et neil puudus teadmine, kellele veel oleks võinud projektijuhtimise hinnapäringu esitada. Rakendusüksus selgitab, et kui võimalike pakkujate ring pole hankijale teada, siis tuleks teha vastav turu-uuring ning on alati võimalus lisada pakkumuskutse oma kodulehele, andmaks potentsiaalsetele pakkujatele infot ja võimaluse osaleda. Toetuse saaja tõi veel välja, et nende hinnangul sisuline konkurents antud teenuse osutamiseks puudus, kuna teist analoogse pädevusega projektijuhti polnud võimalik leida. Rakendusüksus on seisukohal, et isiku eelnev seotus projektiga ei tähenda veel seda, et keegi teine poleks olnud võimeline samalaadset teenust osutama ning et võrdlevaid pakkumusi ei peaks või ei saaks võtta. Toetuse saaja selgitustest ei nähtu ka seda, miks on vajalik, et teenusepakkuja Kuressaares asuks, eriti arvestades seda, et leping on sõlmitud isikuga, kelle asukohaks on lepingu kohaselt Harku vald. Rakendusüksusel on teiste samas meetmes rakendatavate projektide põhjal teadmine, et selles valdkonnas tegutseb mitmeid projektijuhtimisteenust pakkuvaid ettevõtteid ja isikuid, kellelt oleks saanud pakkumust küsida. Seega ei saa asuda seisukohale, et konkurents üldse puudub. Toetuse saaja tõi 27.08.2025 kirjas välja, et tuginedes varasematele VAKO seisukohtadele ja analoogsetele kohtulahenditele on eeskätt hankijal endal õigus otsustada, millist teenust ta hankida soovib ning kõik vastavas valdkonnas tegutsevad isikud ei pea saama pakkumust esitada. Rakendusüksus nõustub, et hankijal on ulatuslik kaalutlusõigus hangitava teenuse sisu määratlemisel ja hankija ei pea valima kõige soodsamat teenust, aga see ei tähenda hankija õigust pöörduda vaid ühe enda eelistatud pakkuja poole. Hankija peab RHS § 3 põhimõtete täitmiseks selgelt määratlema pakkujatele esitatavad nõuded ja valiku kriteeriumid, tagades, et need on proportsionaalsed hangitava teenuse sisuga. Seatud nõuete põhjal saab hankija hinnata turu olukorda ja otsustada edasised tegevused pakkuja leidmiseks. Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja oleks pidanud kehtestama nõuded teenusepakkujale ja sellest lähtuvalt küsima võrdlevaid pakkumusi, valimaks parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse osutaja. Kuna toetuse saaja pole võrdlevaid pakkumusi küsinud, on rikutud RHS § 3 punkte 1, 3 ja 5 ning hankekorra punkti 29. 1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10% ÜM2022 § 34 lg 1 p 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust ning § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229. Käesoleva rikkumise puhul esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. ÜM2014 § 21 lõige 1 kohaselt vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja kohustuste eiramise tagajärjel on tekkinud kahju, mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks küsinud võrdlevaid pakkumusi. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse rikkumisega, vaid esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise kahju. Rakendusüksus hindas rikkumise raskust ja ulatust, võttes arvesse järgmisi asjaolusid. Esiteks, ostetud teenuse maksumus jääb alla lihthanke piirmäära ja sellele kohalduvad leebemad menetlusreeglid võrreldes lihthanke- ja avatud hankemenetlusega. Toetuse saaja kohustus seisnes üksnes hindade võrdlemises (vähemalt kahe võrdleva pakkumuse küsimises), mistõttu on tõenäoline, et rikkumisest puudutatud isikute ring ei ole ulatuslik. Lisaks oli sõlmitud lepingu maksumus väiksem projekti eelarves kavandatust, mistõttu ei ole alust eeldada, et lepingu hind oleks ebamõistlikult kõrge. Samas riivab antud rikkumine Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi ühisturu toimimisest, kaupade ja teenuste vabast liikumisest ning ettevõtlusvabadusest. Olukorras, kus teenuse osas on teoreetiliselt vaba turg olemas, piirab vaid ühelt ettevõtjalt pakkumuse küsimine ja sellest lähtuvalt temalt teenuse ostmine teiste ettevõtjate võimalust selle teenuse pakkumisele konkureerida. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu toetusfondidest tegevuste rahastamisel seatud oluliseks, et tegevuste tegemisel järgitaks riigihangete seadust, sooritatakse oste läbipaistvalt ning korraldataks ettevõtjate ligipääsu soosivaid hankeid. Kui ostu tegemisel on riivatud Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtuseid, siis ei saa rikkumisest tingitud finantsmõju pidada pelgalt olematuks või väikeseks. Toetuse tagasinõudmine ei ole vaadeldav trahvina või karistusena, millele kohaldub põhiseaduse §-s 113 sätestatud seaduse reservatsiooni klausel. Toetust taotledes nõustub taotleja toetuse saamise tingimustega (ka finantskorrektsiooni aluste, ulatuse ja korraga), sh kohustusega maksta toetus tagasi, kui toetust on saadud aluseta. Toetuse saaja kohustuse või nõude täitmata jätmisel või osalisel täitmisel ei ole põhjendatud maksta toetust taotluse rahastamise otsuses sätestatud algses mahus, kuivõrd toetuse andja ei saa kokkulepitud tingimustel (sh Euroopa Liidu üldpõhimõtteid ja väärtusi järgivat) vastusooritust. Euroopa Kohtu praktikas (nt C-743/18) loetakse, et toetuse täiemahuline andmine olukorras, kus vastusooritus ei vasta enam kokkulepitud tingimustele, kahjustatakse põhjendamatult liidu eelarvet. Lähtudes eeltoodust leiab rakendusüksus, et rikkumise eeldatav finantsmõju ei ole nii suur, et õigustada kõrgeima ehk 25% finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Samas on rikutud RHS üldpõhimõtteid ning ei saa välistada võimalust, et mõne teise pakkuja hinna ja kvaliteedi suhe oleks olnud soodsam. Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda rikkumist sedavõrd väheolulisena, et rakendada kõige väiksemaid ehk 2% või 5% finantskorrektsiooni määra. Võttes arvesse rikkumise olemust, raskust ja ulatust, on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud ja proportsionaalne kohaldada 10% finantskorrektsiooni määra. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse põhimõttega, mistõttu on rakendusüksus analüüsinud ka seda, et kas esinevad sellised erandlikud asjaolud, mille tõttu võiks lugeda proportsionaalseks ka mõnda muud finantskorrektsiooni määra kui ÜM2014 § 21 lõikes 1 toodud. Rakendusüksus on hinnanud käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumiste asjaolusid üksikasjalikult ning on seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid. Rakendusüksus selgitab, et ÜM2014 seletuskirja kohaselt on ÜM2014 sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.4. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on esitanud antud lepinguga seotud kulu perioodi veebruar 2025 eest (KD tunnusega 4) tegevuse 5 „Projektijuhtimine“ raames summas 2408,40 eurot. Nimetatud kulult on arvestatud ühtse määra alusel kulu (tegevus 4) 2% summas 48,17 eurot. Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 5 kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt arvestatakse ühtset määra kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele. Seega on kokku rikkumisega seotud summa 2456,57 eurot (2408,40 + 48,17). Lähtuvalt otsuse punktist 1.3 loeb rakendusüksus antud lepinguga seotud esitatud kuludest abikõlbmatuks kokku 10% ehk 245,66 eurot (2456,57 × 10%), millest toetus moodustab 111,63 eurot ja omafinantseering 134,03 eurot. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetuse ja omafinantseeringu eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Tulenevalt ÜSS2021_2027 § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 27.10.2025 toetuse saajale antud finantskorrektsiooni otsuse eelnõu. Toetuse saaja esitas 12.11.2025 järgmise seisukoha: „AS Kuressaare Veevärk on Saaremaal aastaid ellu viinud mitmeid veemajandusprojekte ega ole seni täheldanud Saaremaal veemajandusprojektide projektijuhtimisteenuse osutajate laialdast konkurentsi. Piirkonna veeettevõttena tegeleme pidevalt tööjõu värbamise ja koostööpartnerite otsimisega ning peame oma pädevust veemajandusprojektide projektijuhtide turusituatsiooni osas adekvaatseks. Finantskorrektsiooni otsuse eelnõus toodud soovitus teostada võimaliku projektijuhi leidmiseks täiendavaid turu-uuringuid on meie hinnangul põhjendamatu aja- ja rahakulu, millel puuduks sisuline kvalitatiivne väljund. Eelnevast tulenevalt leiame, et finantskorrektsiooni otsuse eelnõus kirjeldatud rikkumine on pelgalt formaalne ja finantskorrektsiooni 10%-line määr ei ole põhjendatud.“ Rakendusüksus nõustub, et antud teenuse osutajate ring ei pruugi olla suur, kuid samas ei saa ka väita, et konkurents üldse puuduks. Projektijuhtimisteenust ei pea osutama üksnes hankija asukoha piirkonnas tegutsev teenuse pakkuja nagu nähtus ka praegusest juhtumist, kus leping on sõlmitud Harku vallas asuva isikuga. Projektijuhtimisteenuse iseloomu tõttu on teenust võimalik pakkuda üle Eesti asuvate ettevõtjate poolt. See aga laiendab potentsiaalselt sobilike pakkujate hulka ning toetuse saaja väited teadlikkusest Saaremaa teenusepakkujate osas ei ole asjakohased. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud võrdlevate pakkumuste küsimata jätmine. RHS § 3 üldpõhimõtted eeldavad muu hulgas hindade võrdlemist, nagu on ka toetuse saaja hankekorras välja toodud, kuid seda ei ole antud juhul tehtud. Eelnevast lähtuvalt esineb põhjendatud oht, et antud rikkumine tõi kaasa rahalise mõju ning seetõttu kohalduvad vastavad finantskorrektsiooni rakendamise alused. Lähtuvalt otsuse punktis 1.3 toodud kaalutlustest on rakendusüksuse hinnangul käesoleval juhul proportsionaalne kohaldada 10% korrektsioonimäära. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Mändjala reoveekogumisala ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni rajamine“ raames abikõlbmatuks kuluks 245,66 eurot, millest toetus moodustab 111,63 eurot ja omafinantseering 134,03 eurot; 2. vähendada KD tunnusega 4 seotud abikõlblikke kulusid (tegevuses 4 ja 5) 10% võrra; 3. vähendada projekti tegevuse 4 ja 5 eelarvet otsuse punktis 1.4 toodud summades; 4. muuta TRO punkti 3 alljärgnevalt: „3. Projekti abikõlblik maksumus on 1 479 371,13 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 672 263,37 eurot ja omafinantseering minimaalselt 807 107,76 eurot. Toetuse ja omafinantseeringu osakaal abikõlblikest kuludest on toodud E-toetuse keskkonnas.“ 5. vähendada järgnevaid lepinguga seotud abikõlblikke kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve. Otsuse peale on õigus esitada rakendusüksusele ÜSS2021-2027 § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt vaie 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Angeelika Põldaru 5917 7533 [email protected]