Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81
kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine“ muutmine“ seletuskiri
I. Sissejuhatus
Muudetakse toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT), et pikendada abikõlblikkuse perioodi
kahe aasta võrra 2029. aasta lõpuni, ning vähendatakse eelarvet kokku 1 290 900 euro võrra.
Lisatakse uus tegevus – vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena
vananemise toetamine – ning võimaldatakse viia sotsiaalhoolekandes
innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ellu arendusprogramm. Muudatused toetavad
terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ning aitavad kaasa inimeste võimalikult
iseseisevale ja inimväärsele toimetulekule. Muudatused on vajalikud, et suurendada
sotsiaalhoolekandes nii innovatsioonivõimekust kui ka kohalike omavalitsuste suutlikkust, et
korraldada sotsiaaltööd ja teenuseid tulemuslikumalt, tõhusamalt ja kestlikumalt. Sisuliste
muudatuste tulemusena muutub ka TAT eelarve tegevuste ja aastate kaupa.
Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik
Terry Ney (tel 5919 2437,
[email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunikud Margot
Maisalu (tel 52 438 27,
[email protected]) ja Jüri Lõssenko (tel 5913 7882,
[email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]). Käskkirja
eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320;
[email protected]).
Märkused
Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,
kuna TAT-sse lisanduva tegevusega 2.3 „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine
ja aktiivsena vananemise toetamine“ andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algsete
tegevustega ei koguta.
Seletuskirjas on kirjeldatud ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 pikendatakse TAT abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra kuni 2029. aasta
lõpuni. TAT pikendamine on vajalik lisandunud uue tegevuse 2.3 eesmärgipäraseks
elluviimiseks ning TAT raames elluviidava innovatsiooni arendusprogrammi rakendamiseks,
sealhulgas Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.1 määruse „Heaolutehnoloogiate
kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ (eelnõu väljatöötamisel) alusel
toetust saavate projektidele sisulise toe pakkumiseks 2029. aasta sügiseni.
Punktiga 2 täiendatakse TAT punkti 1.1.2, et tuua välja TAT-sse lisandunud tegevuse 2.3
seos Eesti 2035 eesmärkidega.
Punktiga 3 täiendatakse TAT punkti 1.1.4, et põhjendada TAT-sse lisanduva tegevuse 2.3
seoseid puutumuses olevate arengukavade ja programmidega.
Punktiga 4 muudetakse TAT punkti 2 teist ja kolmandat lõiku, et tuua välja TAT-sse
lisandunud tegevuse 2.3 seos TAT eesmärgiga.
Punktiga 5 jäetakse TAT-st välja tegevuskava periood. Tegevuskava kehtestatakse kahe
aasta kaupa ning konkreetse perioodi väljatoomine tekitab vajaduse muuta TAT-d iga uue
perioodi alguses.
Punktiga 6 muudetakse TAT punkti 2.1.2 esimese lõigu viimase lause sõnastust. Muudatus
on vajalik, sest kaardistuse tulemusena otsustati TAT raames vabatahtlike tegevusega mitte
jätkata. Selle põhjuseks on asjaolu, et tegevust toetatakse ka Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi
ESF+) meetmete 21.4.9.1 ja 21.4.9.2 avatud taotlusvoorude kaudu.
Punktiga 7 jäetakse TAT punktist 2.1.2 välja viienda lõigu viimane lause, kuna
Sotsiaalministeerium on Sotsiaalkindlustusameti tegevused üle vaadanud ning sellest
tulenevad otsused ja muudatused on ellu viidud.
Punktiga 8 tuuakse eraldi välja, et nägemis- ja kuulmisvaegusega inimeste ja nende lähedaste
jaoks vajalik info abivahendiste ja nende kättesaadavuse kohta on tagatud.
Punktiga 9 täiendatakse TAT tegevuse 2.2.2 sisu. Muudatus on vajalik, et selgemalt välja tuua
TAT-ga planeeritud tegevuse sisu innovatsioonivõimekuse suurendamiseks. TAT raames
leitakse arendusprogrammi elluviija riigihanke korras. Arendusprogrammis osalejatele antakse
toetust väljatöötamisel oleva määruse „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise-
ja hoolekandevaldkonnas“ alusel.
Punktiga 10 lisatakse TAT-sse tegevus 2.3, mis on seotud vanemaealisi väärtustavate
hoiakute kujundamise ja aktiivsena vananemise toetamisega. Uue tegevuse lisamine on
vajalik selleks, et parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada
vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja
diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise
põhimõtetega. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise
toetamine on lahutamatult seotud pikaajalise hooldusega, sest see vähendab vanusega
seotud eelarvamusi, pikendab eakate iseseisva toimetuleku perioodi ning aitab seeläbi
ennetada kulukamate pikaajalise hoolduse teenuste vajadust, aidates täita TAT üldist
eesmärki luua kestlik ja inimkeskne hooldussüsteem. TAT senine punkt 2.3 muutub punktiks
2.4.
Punktiga 11 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 16 100 000
eurot) 1 290 900 euro võrra, millest ESF+ toetus on 903 630 eurot ja riiklik kaasfinantseering
387 270 eurot. Vabanevad vahendid võetakse aastate vahel jaotamata eelarverealt ning
suunatakse meetme 21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete
sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ TAT määruse „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine“ uue vooru eelarvesse.
TAT eelarve on muutmise järel kokku 14 809 100 eurot, millest ESF+ toetus on 10 366 370
eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 442 730 eurot.
Punktiga 12 täpsustatakse seda, kelle lähetused ja milliste lähetustega kaasnevad kulud on
TAT eelarvest abikõlblikud, muu hulgas ei seata piiranguid lähetuse sihtriikidele. Sõltumata
asukohariigist peavad lähetused olema otseselt seotud TAT eesmärkide ja tulemuste
saavutamisega. TAT tegevuste tulemuslik ja kvaliteetne elluviimine eeldab laialdasi
ekspertteadmisi, rahvusvahelisi kogemusi ja koostööd. Projekti eesmärkide saavutamiseks on
vajalik, et TAT elluviija ja partnerite projektijuhid, valdkonna eksperdid ja spetsialistid ning
partnerid omandaksid uusi teadmisi, oskusi ja kogemusi rahvusvaheliste õppereiside ja
väliskoolituste kaudu. Omandatud teadmised ja kogemused on otseselt rakendatavad TAT
edukal elluviimisel.
Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks TAT punkt 5.4.2, sest see ei ole pärast TAT muudatuse
punktiga 12 lisatavat täiendust enam asjakohane.
Punktiga 14 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks
olevaid dokumente ja tõendeid üks kord kuus. Varem oli seda võimalik teha üks kord kvartalis.
Muudatuse põhjus on vajadus väljamaksete tegemist kiirendada, et aidata kaasa maksetega
seotud eesmärkide saavutamisele.
Punktidega 15–16 muudetakse riigihangete läbiviimisega seotud kohustusi selliselt, partner
ei pea esitama riigihankega seotud dokumente elluviijale ja elluviija ei pea edastama partneri
riigihanke dokumente rakendusüksusele eelnõustamiseks, kui riigihanke korraldab partneri
eest Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Nimelt osutab RTK vabatahtliku keskse hankimise
teenust Sotsiaalkindlustusametile ning teatud hangete puhul ka Tervise Arengu Instituudile.
Keskse hankimise teenuse kasutamisega on piisavalt maandatud võimalikud eksimuse riskid
ning eelnõustamisest loobumisega on võimalik kiirendada projekti tegevustega edenemist.
Punktis 17 sätestatakse, et kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus
lõpparuande. Sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus jääb ära.
Punktiga 18 asendatakse TAT lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT eelarve
kulukohtade kaupa“ uute lisadega, mida on vastavalt tekkinud vajadustele täiendatud ning
need on TAT muudatusega kooskõlla viidud, arvestades sealjuures TAT abikõlblikkuse
perioodi pikendamisega. TAT raamtekstist jäetakse muu hulgas välja viide ajaperioodile lisa 1
pealkirjas, kuna see ei ole asjakohane.
Punkti 19 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Muudatus on
vajalik lisandunud TAT tegevuse 2.3 elluviimise algusega 01.07.2025 ja palgakulude
maksmisega.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
IV. TAT muudatuste mõjud
Muudatusega lisatakse TAT-sse uus tegevus, täpsustatakse olemasolevaid tegevusi ja
pikendatakse tegevuste abikõlblikkuse perioodi kahe aasta võrra. Muudatusel on positiivne
mõju terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomisele ja sotsiaalhoolekande
innovatsioonivõimekuse paranemisele. Tegevused on suunatud iseseisva toimetuleku
toetamisele ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste osutamisele, keskendudes eeskätt
hoolekandevaldkonna tegevuste arendamisele. TAT rakendamise tulemusena vastab pakutav
abi inimeste tegelikule vajadusele ja aitab lahendada veel katmata sihtrühmade vajadusi.
Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine pikendab eakate iseseisva elu etappi,
lükkab edasi pikaajalise hoolduse teenuste vajadust ning vähendab pereliikmete
hoolduskoormust. Lisaks vähendavad TAT raames tehtavad arendused oluliselt nii abivajajate,
KOV-i sotsiaaltöötajate kui ka teenuseosutajate halduskoormust. Kõik need tegurid
panustavad terviklikult riigi tasakaalustatud regionaalarengusse. TAT abikõlblikkuse perioodi
pikendamine võimaldab viia TAT-sse planeeritud tegevusi ellu eesmärgipäraselt ja
tulemuslikumalt. Innovatsiooni arendusprogrammi elluviimine kuni 2029. aasta sügiseni
võimaldab panustada ka ERF-i meetme 21.4.1.1 määruse „Heaolutehnoloogiate
kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekandevaldkonnas“ (eelnõu väljatöötamisel) alusel
toetust saanud projektidesse.
TAT eelarve vähendamine ei oma mõju TAT eesmärkide ja näitajate saavutamisele.
Muudatuse jõustumise järel on meetme 21.4.9.1 eelarve jaotus järgmine:
Riiklik
Meede 21.4.9.1 ESF+ toetus kaasfinantseering Omafinantseering Kokku
38 660 000 70,00% 13 807 143 25,00% 2 761 429 5,00% 55 228 571
TAT käskkiri "Pikaajalise 10 366 370 70,00% 4 442 730 30,00% 0 0,00% 14 809 100
hoolduse kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine"
TAT käskkiri "Sotsiaalkaitse ja 14 167 088 70,00% 6 071 609 30,00% 0 0,00% 20 238 697
pikaajalise hoolduse
kättesaadavus"
TAT määruse "Sotsiaalteenuste 8 952 684 70,00% 1 278 955 10,00% 2 557 910 20,00% 12 789 548
kättesaadavuse parandamine
ja kvaliteedi tõstmine kohalikul
tasandil" 31.03.2025 lõppenud
vooru rahastatud projektide
eelarve
TAT määruse "Sotsiaalteenuste 2 474 812 70,00% 707 089 20,00% 353 545 10,00% 3 535 446
kättesaadavuse parandamine
ja kvaliteedi tõstmine kohalikul
tasandil" Kagu-Eesti vooru
(14.07-14.10.2025) eelarve
TAT määruse "Inimkeskse 555 152 70,00% 237 922 30,00% 0 0,00% 793 074
hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli
jätkurakendamine" 31.12.2024
lõppenud vooru rahastatud
projektide eelarve
TAT määruse "Inimkeskse 2 143 894 70,00% 918 812 30,00% 0 0,00% 3 062 706
hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli
rakendamine" uue vooru
eelarve
Kokku 38 660 000 70,00% 13 657 117 24,73% 2 911 454 5,27% 55 228 571
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2025. Tagasiulatuv jõustumine on vajalik
lisanduva tegevuse 2.3 kulude, sealhulgas personalikulude abikõlblikkusega nimetatud
kuupäevast alates.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava
seirekomisjonile, samuti arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise Arengu
Instituudile ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu
märkustega, millega arvestati. Tervise Arengu Instituut kooskõlastas eelnõu märkusega, mis
vajab sisulisemat arutelu väljaspool kõnealust muudatust. Sotsiaalkindlustusamet
kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ülejäänud osapooled kooskõlastasid eelnõu vaikimisi.
Sotsiaalministri 25.11.2025 käskkirja nr 89
„Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ muutmine“
lisa 1
Tegevuste detailne kirjeldus
(periood 01.01.2025–31.12.2026)
Tegevus 2.1. Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine
Alategevus 2.1.1. Teenuste kvaliteedi edendamine ja kohaliku omavalitsuse üksuste
võimestamine hoolekandelise abi korraldamisel
Kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) toetamiseks elluviidavad tegevused
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) KOV-ide nõustamise talituses jaotuvad kahe suurema
tegevuse alla: nõustamistegevused ja arendustegevused (sh teenuse või toetuse omaniku
volitatud töötleja poolt sisendi andmine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR)
arendusteks). STAR-iga seoses täidetakse teenuseomaniku rolli (sh kasutajate toetamine ning
KOV-idele ja teenusosutajatele juhendite koostamine).
Nõustamistegevused on KOV-ide ja teenuseosutajate nõustamine.
Arendustegevused on järgmised: 1) hea praktika kogumine sotsiaalteenuste korraldamiseks –
kvaliteedi hindamisega seonduvate juhendmaterjalide koostamine ja uuendamine, sealhulgas
toimepidevuse ja kriisivalmiduse tagamiseks; 2) nõustamine sotsiaalteenuste arendamisel,
sealhulgas teadlikkuse suurendamine ESF+ toetusmeetmete võimalustest ja
hindamisvahendite kasutamisest; 3) poliitikakujundamiseks sisuliste ettepanekute tegemine;
4) hooldereformi mõju hindamiseks kokku lepitud andmete kogumine ja analüüsimine;
5) sotsiaalkaitsealase info kättesaadavaks tegemine. Kõikide valdkondade tegevuste tulemid
on suunatud neljale tasandile: inimene, KOV, teenuseosutaja ja riik. Tegevus soodustab
organisatsioonide koordineeritud infovahetust ja omavahelist koostööd
sotsiaalhoolekandeliste abimeetmete kvaliteetsel ja ühtlasemal pakkumisel ning koondab ja
avalikustab olulise info sotsiaalhoolekandeliste statistiliste aruannete kohta SKA veebilehel.
Sekkumiste tulemusena on KOV-id ja teenuseosutajad suutlikumad ning see tagab ühtlasema
hoolekande korralduse eri piirkondades üle Eesti. Sotsiaalteenused on kättesaadavamad,
kvaliteetsemad ja jätkusuutlikumalt korraldatud, sealhulgas kriisiolukordades.
Sotsiaalteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamiseks ja KOV-i sotsiaalvaldkonna
töötajate (koduhooldustöötajad, hooldekodude ja sotsiaalkeskuste juhid, KOV-i ametnikud)
teadmiste ja oskuste täiendamiseks korraldatakse üle-eestilisi ja piirkondlikke arutelusid,
infopäevi, erialaseminare ja koolitusi.
Teenuste kvaliteedi parandamiseks töötatakse välja väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse hoolduskulude ja piirmäära järelevalve metoodika. Samuti luuakse
riskimudel, mis toetab KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö ja sotsiaalteenuste
haldusjärelevalve tegemist.
2026. aastal alustatakse teenuste kvaliteedi elektroonilise enesehindamisvahendi loomisega.
Enesehindamivahend võimaldab teenuseosutajatel hinnata oma teenus(t)e kvaliteedi
hetkeolukorda, tuvastada kitsaskohti ja ühtlustada sotsiaalteenuste kvaliteedi taset üle Eesti.
Tabel 1
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud perioodil
nimetatud tegevust 2025–2026
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Seminarid, infopäevad, koolitused (SKA 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
ja SoM)
2 Sotsiaalteenuste juhendite uuendamine 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
(SKA)
3 KOV-ide ja teenuseosutajate 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
nõustamine (SKA)
4 Hoolekandealase praktika seire, analüüs 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
ja sisulised ettepanekud teenuste
paremaks kujundamiseks (SKA)
5 Hoolekandealase info kättesaadavuse 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
tagamine (SKA)
6 Teenuste kvaliteedi 2025–2026 01.01.2025–31.12.2026
enesehindamisvahendi loomine (SKA)
7 Hoolduskulude järelevalvemetoodika 2025–2026 01.01.2025–31.12.2026
väljatöötamine (SKA)
8 KOV-i täisealistele suunatud sotsiaaltöö 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
ja sotsiaalteenuste üle tehtava
haldusjärelevalve riskimudeli
väljatöötamine (SKA)
Tabel 2
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava aastal kava aastal
2025 2026
Väljund- Seminaridel, 200 400 800 2024. a orienteeruv
näitaja infopäevadel, koolitustel koolitatavate arv
osalenute arv 200 inimest
Läbi viidud 6 6 12
koolituste/infopäevade/se
minaride arv
Kaasajastatud 2 1 5 2024. a sihttase 2
sotsiaalteenuste (üldhooldusteenus
kvaliteedijuhiste arv ja koduteenus)
2026. a
tugiisikuteenus ja
isikliku abistaja
teenus; 2025. a
täisealise isiku
hoolduse teenus,
varjupaigateenus
Valminud ohuprognoosi 1 0 2 2024. a sihttase 1
mudelid ja riskihindamise (üldhooldusteenuse
mudelite arv ohuprognoos).
2025. a KOV-i
sotsiaaltöö
ohuprognoos
(abivajaduse
hindamine, teenust
saama suunamine)
Kaasajastatud 1 3 10 2024. a sihttase 6
sotsiaalteenuste juhendite (eluruumi tagamise
arv teenuse,
koduteenuse,
üldhooldusteenuse,
isikliku abistaja
teenuse,
tugiisikuteenuse ja
täisealise isiku
hoolduse juhendid).
Alategevus 2.1.2. Vabatahtliku tegevuse soodustamine hoolekandes
(tegevus lõppenud 31.03.2024 seisuga)
Alategevus 2.1.3. Kuulmislangusega inimestele tõlketeenuste pakkumine
Kuulmislangusega inimeste põhiprobleemiks Eestis on kommunikatsiooniraskused. Sellega
kaasneb sotsiaalne isoleeritus nn kuuljate maailmast, tekivad raskused nii üld- kui
kutsehariduse omandamisel, tööhõives, igapäevaprobleemide lahendamisel, suhtlemisel
ühiskonna ja pereliikmetega jne. Seeläbi mõjutab kuulmispuue inimese üldist toimetulekut,
tema elukvaliteeti ja isiklikku arengut. Eesti viipekeel on Eesti kurtide poolt kasutatav iseseisev
visuaal-motoorne keel, mis Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on eesti keele kui riigikeele
koostisosa.
Takistused tõlketeenuste kättesaadavuses puudutavad enamasti kuulmislangusega isikuid,
ennekõike viipekeelseid kurte ja vaegkuuljaid, aga ka vaegkuuljatest kuulmisabivahendite
kasutajaid, samuti kuulmispuudega inimese lähedasi ja nendega iga päev kokkupuutuvaid
inimesi (sh tööandjaid).
TAT-st pakutakse kuulmislangusega isikutele SKA korraldatuna kaugtõlketeenust ja
kirjutustõlketeenust. SKA kaudu korraldatavad tõlketeenused parandavad kuulmislangusega
inimeste toimetulekut, sest tagatud on regionaalselt ühetaoliselt kättesaadav ja kvaliteetne
tõlketeenus, mida pakutakse teadmiste ja oskustega viipekeele- ja kirjutustõlkide vahendusel.
Kaugtõlketeenuse puhul tõlgib eesti viipekeeletõlk sidevahendeid kasutades olukorras, kus
tõlk ja/või kliendid asuvad eri paikades. Kaugtõlketeenust pakutakse kaugtõlketeenuse äpi
vahendusel. See võimaldab kahepoolset suhtlust ehk kurt saab võtta äpi vahendusel ühendust
kuuljaga ning samuti võtta vastu kuulja algatatud kõnesid. Kaugtõlke äppi arendatakse ja
kohandatakse vastavalt sihtrühma vajadustele ja tõlkide teenuse pakkumise võimekusele.
Kaugtõlketeenuse rakendusega kaasneb inimesele võimalus kõne broneerimiseks
Kirjutustõlketeenus on suuliselt esitatava teksti samaaegne väljendamine kirjalikus vormis,
markeerides ka mitteverbaalset olulist taustainfot: kes räägib, kuidas räägib, missugused helid
veel ruumis kuuldavad on jmt. Kirjutustõlge on mõeldud eelkõige vaegkuuljatele, kelle jaoks
teeb kirjutustõlk kuuldava teksti kirjalikuks tekstiks, mida on võimalik ekraanilt kohe lugeda.
Kaug- ja kirjutustõlketeenuse sihtrühma kuuluvad kuulmislangusega inimesed, mis tähendab,
et teenusesaajale on määratud kuulmispuue või esineb kuulmispuue ühe puudeliigina liitpuude
koosseisus või on vähenenud töövõime või on eriarst väljastanud kuulmislanguse tõendi
(mõõduka, tugeva või sügava kuulmislanguse esinemise kohta).
Lisaks korraldatakse partnerorganisatsioonidele, senistele ja võimalikele uutele
teenusepakkujatele ning klientidele (sh kuuljatele, kelle poole kaugtõlke vahendusel
pöördutakse) teavitustegevusi, koolitusi, kogemuskohtumisi, infopäevi teenuse arendamise ja
osutamise kohta.
Tabel 3
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Viipekeele kaugtõlketeenuse ja 2023–2025 01.01.2025–31.01.2026
kirjutustõlketeenuse pakkumine (SKA)
Tabel 4
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Viipekeele 30 0 260 2023. ja 2024. a sihttase
näitaja kaugtõlketeenust ja 230. Teenuse osutamine
kirjutustõlketeenust TAT-st lõppeb
saanud 2025. aasta lõpuga.
kuulmislangusega 2026. aasta jaanuaris
inimeste arv TAT tegevused
lõpetatakse.
Alategevus 2.1.4. Teavitustegevused sihtrühmadele
SoM ja SKA viivad ellu teavitustegevusi ning korraldavad infoseminare ja meediakampaaniaid
hoolekande sihtrühma kuuluvatele inimestele ja organisatsioonidele. Teavitustegevuste
eesmärk on jagada infot olulistest muudatustest, vahendada häid kogemusi ning soodustada
suhtlust, koostööd ja võrgustumist abivajajate, KOV-ide, teenuseosutajate,
huvikaitseorganisatsioonide ja hoolduskoormusega inimeste vahel. Korraldatakse ka
seminare ja õppusi sotsiaalteenuste toimepidevuse suurendamiseks. Samuti viiakse ellu
tegevusi, mis tagavad teabe jõudmise erivajadusega abivajajateni, kasutades selleks lihtsat
keelt ning kohandades info edastamise viise ja kanaleid nende vajadustele vastavaks.
SKA viib ellu tegevusi, mis panustavad puude raskusastme tuvastamisest teadlikkuse
suurendamisse erinevate kommunikatsioonitegevuste, sealhulgas teenust tutvustavate
videote kaudu. Teenust tutvustavad videod aitavad taotlejale paremini selgitada teenuse
eesmärki ja teenuse taotlemise protsessi, sealhulgas seda, mida taotluse sisulises osas
kirjeldada ja silmas pidada ning kuidas leida iseteenindusportaalist tehtud otsus. Samuti
korraldatakse valdkonnas toimunud muudatuste tutvustamiseks seotud osapooltele (nt
kohalikud omavalitsused, erivajadusega inimeste esindusorganisatsioonid jms) teavitusüritusi.
SKA alustab tegevusega, mille käigus disainitakse ümber liikumispuudega või pimedat inimest
teenindava sõiduki parkimiskaart (edaspidi parkimiskaart) ja puudega isiku kaart. Kaartide
ümberkujundamise eesmärk on korraldada teenust efektiivsemalt, muu hulgas lähtutakse
puudega inimeste vajadustest ja Euroopa Liidu direktiivist. Teenusedisaini raames töötatakse
mõlema kaardi puhul välja sihtrühmast lähtuvalt kõige mõistlikum klienditeekond ja sobivaim
lahendus digitaalsete kaartide rakendamiseks.
SKA elluviidavate tegevuste puhul arvestatakse võimalike muudatustega, mis tulenevad
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevusest, mille tulemusena koostatakse 2026. aasta
I kvartaliks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise
kavatsus.
Jätkatakse TAT partneri Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPIKoda) poolt 2024. aastal
loodud üle-eestilise veebilahenduse tööshoidmist ja arendamist. Tegemist on
hoolduskoormusega inimestele suunatud virtuaalse kompetentsikeskusega, mille eesmärk on
jagada asjakohast infot, suurendada teadlikkust ja anda tuge reaalajas (uudised, info- ja
juhendmaterjalid, ülevaated jm toetav info) hoolduskoormusega inimestele, spetsialistidele (sh
KOV-i töötajad, valdkonna töötajad) ja teistele valdkonnaga seotud või huvitatud osapooltele
(sh teenuseosutajad). Loodud platvorm aitab kaasa ka hoolduskoormusega inimeste
koondumisele ja võrgustumisele, mis toetab praegu Eestis puudu oleva hoolduskoormusega
inimeste huvikaitse võrgustiku teket. Virtuaalse kompetentsikeskuse usaldusväärsuse ja
tõsiseltvõetavuse tagamiseks uuendatakse pidevalt materjale (sh valdkondi kajastavad
infovideod ja taskuhäälingu episoodid). Lisaks veebikeskkonnas olevatele materjalidele
jätkatakse omastehooldusega seotud teemadel nõu ja info jagamist info- ja usaldusliini kaudu
nii telefoni, e-posti kui ka veebikeskkonnas asuva vestlusakna vahendusel. Korraldatakse
teavitusseminare erinevates Eesti piirkondades eesmärgiga suurendada sihtrühma teadlikkust
omastehooldusega seotud aktuaalsetel teemadel ning tutvustada omastehoolduse infopunkti
veebikeskkonda. EPIKoda annab välja omastehoolduse veebikeskkonda tutvustavad trükised
(infoflaier ja -voldik nii eesti kui vene keeles), mis on mõeldud levitamiseks sotsiaal- ja
tervishoiuasutustes, raamatukogudes, kultuurikeskustes ja puudega inimeste ühingutes. Kahe
aasta jooksul koostatakse kaks EPIKoja ajakirja Sinuga omastehoolduse erinumbrit nii paberil
kui ka veebiversioonina, et suurendada sihtrühma teadlikkust omastehoolduse valdkonnast
ning pakutavatest abi ja toe võimalustest, sealhulgas omastehoolduse infopunkti
veebikeskkonnast.
2026. aastal alustatakse ettevalmistavate tegevustega, et käivitada üle Eesti eesti- ja
venekeelsed omastehooldajate tugirühmad, samuti virtuaalsed tugirühmad. Tugirühmade
eesmärk on pakkuda omastehooldajatele psühhosotsiaalset toetust, teavet, teadmisi
haigustest ja puuetest ning oskusi hoolduse paremaks korraldamiseks. Esimeste tugirühmade
töö käivitub 2026. aasta teises pooles ning jätkub kuni projektiperioodi lõpuni. 2027. aasta
lõpuks on käivitunud vähemalt 15 omastehoolduse tugirühma üle Eesti.
Koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga valmib e-kursus „Täisealise lähedase hooldamine
kodus“, mis on suunatud hooldusvajadusega täiskasvanute hooldajatele ning käsitleb
teemasid eri haigusseisundite olemusest, hooldustoimingutest, abivahenditest, eneseabist ja
elukaare lõpuga seonduvast. Kursus valmib 2026. aasta lõpuks. 2027. aastal valmib
erivajadusega laste ja noorte lähedastele mõeldud käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval“
kaasajastatud versioon nii paberil kui ka veebiversioonina. Käsiraamat pakub erivajadusega
lapse elukaare kontekstis (sünnist kuni täiseani) ülevaadet toetustest ja teenustest ning jagab
perede isiklikke kogemusi erivajadusega laste kasvatamisel.
Tabel 5
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud perioodil 2025–2026
tegevust programmi ajal
ellu viia planeeritakse)
1 Hoolduskoormusega inimestele 2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
loodud veebilahenduse
tööshoidmine ja lahendusega
seotud sisulised ja tehnilised
arendustegevused (EPIKoda)
2 Info- ja usaldusliini kaudu nii 2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
telefoni, e-posti kui ka
veebikeskkonnas asuva
vestlusakna vahendusel
hoolduskoormusega inimeste
toetamine (EPIKoda)
3 Sihtrühma toetamiseks erinevate 2024–2027 01.01.2024–31.12.2027
teavitus- ja õppematerjalide
loomine, seminaride
korraldamine (EPIKoda)
4 Omastehooldajate tugirühmade 2026–2027 01.01.2026–31.12.2027
käivitamine (EPIKoda)
5 Teavitustegevused 2024–2027 01.01.2025–31.12.2026
sihtrühmadele (SoM ja SKA)
6 Erivajadusega inimesi puudutava 2025–2027 01.02.2025–31.12.2026
kommunikatsiooni tõhustamine ja
tagamine ligipääsetavas vormis
(sh õiguslike muudatuste ja abi
saamise võimaluste selgitamine)
(SoM)
7 Tegevused teadlikkuse 2025–2027 01.01.2026–31.12.2026
tõstmiseks puude raskusastme
tuvastamisest (SKA)
7.1 Puude raskusastme tuvastamise 2026–2027 01.01.2026–31.12.2026
teenust tutvustavate tegevuste
läbiviimine (sh videote loomine,
teavitusüritused)
7.2 Parkimiskaardi ja puudega isiku 2025–2026 01.11.2025–1.06.2026
kaardi teenusedisain
Tabel 6
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Veebilahenduse 10 000 0 15 000 2024. a sihttase
näitaja külastuste arv 5000
Väljund- Infoseminaride arv 11 10 21 SKA korraldab 2026.
näitaja aastal vähemalt 8
seminari
Väljund- Parkimiskaardi ja 0 2 2 Disainitud on kahe
näitaja puudega isiku kaardi teenuse
uue kontseptsiooni ja (parkimiskaart ja
rakenduskava loomine puudega isiku kaart)
teenusekontseptsioo
nid
Väljund- Iseteeninduse kaudu 1 Lapsed Lapsed Lapsed SKA iseteeninduse
näitaja taotluste esitamise 62% 70% 70% kaudu saavad
osakaal Vanadus- Vanadus- Vanadus- taotlusi esitada
pensioni- pensioni- pensioni- lapsed ja
1 Kuni 2026. aasta lõpuni saab iseteeninduse kaudu puude raskusastme tuvastamise taotluse esitada
0–16-aastase lapse eest (seda teeb lapse seaduslik esindaja) ja alates 2027. aastast 0–18-aastase
lapse eest.
ealised ealised ealised vanaduspensioni-
24% 30% 35% ealised
Alategevus 2.1.5. Pädevuse tõstmine dementsussündroomiga inimestega töötamisel
Sotsiaalvaldkonna ja vahetult teenust osutavatele töötajatele korraldatakse nende pädevuse
suurendamiseks dementsuse valdkonna arenguprogramm. Arenguprogrammi tegevused on
järgmised: sotsiaalvaldkonnas dementsussündroomiga inimestega töötavate spetsialistide
sisekoolitajate koolitusprogramm, mentorlusprogramm ja võrgustikutegevused, sealhulgas
erialakohtumised, seminarid ja suvekool. Arenguprogrammi tegevused suurendavad pädevust
dementsuse diagnoosiga inimestega töötamisel ning ning parandavad ja ühtlustavad teenuse
osutamise kvaliteeti üle Eesti. Dementsussündroomi käsitlevate koolituste raames
koolitatakse esmalt hooldusasutuste sisekoolitajaid, kes on edaspidi oma asutuse töötajate
koolitajateks. Asutuste sisekoolitused võimaldavad kaadrivoolavuse tingimustes kiiremini
reageerida ning anda teadmisi ja oskusi dementsuse teemal edasi ka uutele töötajatele ning
seeläbi suudab hoolekandeasutus osutada kvaliteetsemat teenust. Koolitusprogrammi raames
on loodud asutuste juhtidele suunatud teenusedisaini moodulid.
Koolitusprogrammi läbinud sisekoolitaja oskab hoolekandeasutuses dementsuseteemalisi
sisekoolitusi läbi viia ning teab, kuidas hoolekandeasutuses dementsuse valdkonnas
kvaliteetset ja jätkusuutlikku teenust pakkuda. 2025. aasta koolitusprogrammi on oodatud
osalema 14 sotsiaalvaldkonna asutust, igast asutustest juht ja kaks töötajat. Sisekoolitajateks
on kaks asutuse töötajat. Juhid on kaasatud osadesse sisekoolitajate moodulitesse, et nad
oleksid teadlikud dementsusega inimestele vajalikest teenusepõhimõtetest ning tahaksid
sisekoolitajate muudatusettepanekuid ellu viia. Juhtidele korraldatakse eraldi ka õppiva
organisatsiooni mooduleid, et dementsusealaseid muudatusi paremini ellu viia.
Paralleelselt koolitusprogrammiga pakub Tervise Arengu Instituut (TAI) programmis
osalevatele asutustele mentorlust. Mentorlusprogrammi eesmärk on toetada teenuseosutajaid
dementsusega seotud küsimuste lahendamisel ja koolitusmoodulites õpitu rakendamisel.
Sotsiaalvaldkonna töötajate dementsusealase kvalifikatsiooni hoidmiseks ning
teenusepakkujate teenuse kvaliteedi ühtlustamiseks ja arendamiseks korraldatakse koolitusi,
võrgustikukohtumisi, arutelusid ja erialapõhiseid teemapäevi (hooldajatele,
tegevusjuhendajatele, sotsiaaltöötajatele jne). Võrgustikutegevuste tulemusena arendatakse
välja dementsusealase teenuse pakkujatele teenuse kvaliteedi hindamise mudel, mis on
näidiseks ja kohandamiseks asutustele lähtuvalt nende spetsiifilistest vajadustest.
Tabel 7
Tegevuse üldajaraam
(näidatakse periood, mille Tegevuse algus- ja
Jrk
Tegevus jooksul nimetatud lõppkuupäev kirjeldatud
nr
tegevust programmi ajal perioodil 2025–2026
ellu viia planeeritakse)
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja
teenusepakkujate dementsuse
1 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
teemaline koolitusprogrammi läbi
viimine (TAI)
Sotsiaalvaldkonna töötajate ja
teenusepakkujate kvalifikatsiooni
2 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
hoidmise ja arendamise
tegevused (TAI)
Koolitusprogrammis osalevatele
asutustele pakutavad
3 2024–2026 01.01.2025–31.12.2026
mentorlusega seotud tegevused
(TAI)
Tabel 8
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava aastal kava aastal
2025 2026
Väljund- Koolitusel osalenud 42 42 112 TAI
näitaja inimeste arv dementsuseteemalise
koolituse sihttase
2024. a 28, 2025. a
42, 2026. a 42
Tugivõrgustikuga 25 25 75 TAI
liitunud uute inimeste võrgustikukohtumised
arv ja erialaseminarid (sh
suvekool). 2024. a
sihttase 25
TAI 10 10 30 2024. a 10, 2025. a 10
mentorlusprogrammis ja 2026. a 10 asutust
osalenud asutuste arv
Alategevus 2.1.6. Erihoolekandeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine
Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega
inimeste toimetuleku toetamiseks. Psüühikahäire all mõeldakse nii kaasasündinud
intellektipuuet kui ka elu jooksul avaldunud või tekkinud psüühikahäiret. Oma vaimse tervise
olukorra tõttu vajavad psüühikahäirega inimesed igapäevaelus tegevusjuhendaja tuge,
nõustamist ja abi, vahel ka järelevalvet. Erihoolekandeteenuste eesmärk on toetada inimest
nii, et ta saaks võimalikult palju iseseisvalt toime tulla ja igapäevaelu tegevustesse panustada,
kõrvalabi ja juhendamist pakutakse vastavalt vajadusele.
Institutsionaalsed erihooldekodud, kus elab koos palju inimesi, kes ei kuulu ümbritsevasse
kogukonda, ei paku psüühikahäirega inimestele piisavalt võrdseid võimalusi eneseteostuseks
ega kaasaegseid elamistingimusi.
Erihoolekandeteenuste kättesaadavuse parandamiseks ja deinstitutsionaliseerimise
põhimõtetele paremaks vastamiseks koostati 2024. aastal erihoolekandeasutuste
reorganiseerimise kava, mis oli sisendiks seni reorganiseerimata jäänud institutsionaalsete
(ühes hoones üle 30 teenusekoha) erihoolekandeasutuste Euroopa Regionaalarengu Fondi
(ERF) toetusmeetme tingimuste väljatöötamisel. Reorganiseerimiskava tegevuste elluviimise
toetamiseks peab SoM tegema tihedat koostööd SKA, reorganiseeritavate asutuste ja teiste
osapooltega. Eesmärk on toetusmeede sujuvalt ellu viia, korraldades pooltevahelist koostööd
ja sõlmides vajalikud kokkulepped. Olulisel kohal on riskide maandamine, mis eeldab protsessi
pidevat monitoorimist ja vajaduse korral ka otsest abistamist või sekkumist.
Tabel 10
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, mille lõppkuupäev kirjeldatud
jooksul nimetatud tegevust perioodil 2025–2026
programmi ajal ellu viia
planeeritakse)
1 Reorganiseerimiskava 2024–2025 01.01.2025–31.12.2025
tegevuste elluviimise toetamine
Tegevus 2.2. Uuenduslike ja integreeritud teenuste arendamine ja pakkumine ning abi
korralduse tõhustamine sotsiaalvaldkonnas
Alategevus 2.2.1. Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogrammi elluviimine
2024. aastal töötati koostöös tervise- ja sotsiaalvaldkonna innovatsiooni ökosüsteemi
osapooltega välja „Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025–2030“ (edaspidi
innovatsiooniprogramm). Tegu on Vabariigi Valitsuse tegevusplaani tegevusega.
Innovatsiooniprogramm tugineb 2020. aastal koostatud aruteludokumendil „Roheline raamat.
Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks
kodus“.
Innovatsiooniprogrammi eesmärk on suurendada tervise- ja sotsiaalvaldkonnas
innovatsioonivõimekust ning kiirendada tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõttu.
Tehnoloogiapõhiste lahenduste kasutuselevõtu mõjul oodatakse, et:
1) eakad ja erivajadusega täisealised inimesed saavad elada oma kodus võimalikult kaua
turvaliselt ja iseseisvalt;
2) hoolduskoormus on vähenenud, võimaldades lähedasi hooldavatel inimestel elukvaliteeti
säilitada ja senisest enam panustada tööellu;
3) teenusekorraldus on tõhusam ja nappivat tööjõudu kasutatakse optimaalselt.
Innovatsiooniprogrammi viiakse ellu kolme omavahel seotud tegevusega:
heaolutehnoloogiate innovatsiooni ökosüsteemi arendamine, innovatsioonivõimekuse
suurendamine ja innovatsiooniprojektide rahastamine. Ökosüsteemi arendamise
eesmärk on luua sidemeid tehnoloogiapõhiseid lahendusi vajavate ja pakkuvate osapoolte
vahel, suurendada teenuseosutajate teadlikkust nii Eestis kui ka teistes riikides
olemasolevatest lahendustest, lahenduste kasutuselevõtu kogemustest ja eduteguritest ning
julgustada osapooli lahenduste arendamisel ja kasutusele võtmisel nii omavahel kui ka
ettevõtete ja teadusasutustega koostööd tegema. Tegevustena kuuluvad siia üritused (nt on
käivitatud igakuine veebiürituste sari „Heaolu tehnoloogiatest”2 ja algatatud iga-aastase
suurema ürituse – heaolutehnoloogiate festivali3 – korraldamine), tehnoloogiliste lahenduste
turu-uuringud, avastusretked teistesse riikidesse kogemuste ja kontaktide saamiseks jmt.
Heaolutehnoloogiate arendusprogrammiga soovitakse suurendada tervise- ja
hoolekandevaldkonna innovatsioonivõimet, et innovatsiooniks vajaliku mõtteviisi, oskuste ja
tööriistade puudumine ei saaks takistuseks potentsiaalselt olulise mõjuga uudsete lahenduste
arendamise käivitamisele ja et arenduses edukaks osutunud lahendused pärast projekti
lõppemist ei sumbuks, vaid jõuaksid süsteemis laiaulatusliku kasutuselevõtuni.
Arendusprogrammi kaudu pakutakse heaolutehnoloogia projektidele struktureeritud
innovatsioonituge alates vajaduste defineerimisest ja lahendusideede genereerimisest kuni
edukaks osutunud lahenduste kasutuselevõtuni. Arendusprogrammi pakub riigihankega leitud
partner.4 Partneri ülesandeks on ka heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise avatud
taotlusvooru sobivate lahendusideede ja meeskondade tekkimise toetamine ja taotluste
eelnõustamine. Ideede arendamist ning ideedest väljatöötatud lahenduste katsetamist ja
kasutuselevõttu rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 21.4.1.1 avatud
taotlusvoorude kaudu.
TAT raames kaasatakse eksperdid, kes hindavad ERFi taotlusvoorudes toetuse taotlusi,
jälgivad toetust saanud projektide elluviimist ja hindavad tulemuste saavutamist.
2 Veebisari "Heaolu tehnoloogiatest" | Sotsiaalministeerium.
3 Heaolutehnoloogiate festival | Sotsiaalministeerium.
4 Riigihange viitenumbriga 294850 „Heaolutehnoloogiate arendusprogramm (Sotsiaalministeerium)“.
Tabel 13
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev
mille jooksul kirjeldatud perioodil
nimetatud tegevust 2025–2026
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Innovatsiooni ökosüsteemi 2024–2029 01.01.2025–31.12.2026
arendamine (sh võrgustiku üritused,
õppereisid, uuringud)
2 Heaolutehnoloogiate 2025–2029 01.01.2025–31.12.2026
arendusprogrammi läbiviimine (sh
projektidele innovatsioonitoe
pakkumine, kogemuste ja tulemuste
jagamine)
3 Innovatsiooniprojektide 2024–2025 01.01.2025–30.10.2025
rahastamistingimuste (ERF TAT)
väljatöötamine ja taotlusvoorude
sisuline toetamine
Tabel 14
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2029)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Heaolutehnoloogiate 0 1 1 Programm on
näitaja innovatsiooniprogramm on ellu välja töötatud ja
viidud. ellu viidud (2025–
2029).
Alategevus 2.2.2. Teenuse arendamine psüühika- ja sõltuvushäirega inimestele
2024. aastal alustati uue teenusemudeli arendamisega, mille sihtrühmaks on psüühikahäirega
inimesed, kellel on sõltuvus alkoholist, narkootilistest ainetest, ravimitest vm sõltuvust
tekitavatest ainetest ja kes kasutavad erihoolekandeteenuseid5 või ööpäevaringset
üldhooldusteenust. Teenusemudeli katsetamisega alustatakse 2026. aastal.
Tabel 15
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul nimetatud perioodil 2025–2026
tegevust programmi ajal
ellu viia planeeritakse)
1 Uue teenusmudeli arendamine 2024–2025 01.01.2025–31.12.2025
(SoM)
2 Teenusmudeli katsetamine (SoM) 2026–2027 01.06.2026–31.12.2026
5 2021. aasta seisuga on 3–8%-l (s.o 175–467 inimest) erihoolekandeteenuseid kasutavatest
inimestest (keda on 5847) alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired kaasuva
diagnoosina.
Tabel 16
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Sihttase Selgitus
tegevus- tegevus- (2027)
kava kava
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Teenust saanud inimeste 0 40 100 2026. a tase 40 ja
näitaja arv 2027. a tase 60
Alategevus 2.2.3. Toetatud otsuse süsteemi väljatöötamine ja rakendamine
(tegevus lõppenud seisuga 31.12.2024)
Alategevus 2.2.4. Inimesekeskse teenuse korraldamise arendamine
Valdkondadeülese koordinatsiooniga võimaldatakse kompleksse abivajadusega inimestel
saada vajalikku abi õigel ajal ning inimesed tulevad koduses keskkonnas võimalikult kaua
toime. Kuni 2026. aasta veebruari lõpuni jätkatakse inimesekeskse koordinatsioonimudeli
rakendamist maakondlikul tasandil neljas maakonnas (Saaremaal, Valgamaal, Raplamaal,
Tartumaal). Toetatakse sisuliselt Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud avatud
taotlusvoorust toetust saanud projekte tegevuste elluviimisel, sealhulgas korraldatakse
kohtumisi ja kogutakse sisendit. Aastatel 2026–2027 jätkatakse sisulist koostööd
koordinatsioonivooru projektidega (RTK korraldab uue taotlusvooru), muu hulgas viiakse ellu
arendustegevusi, et toetada liitumist üleriigilise süsteemiga.
Viiakse ellu tegevusi (sh infoüritused, koolitused), mis toetavad üleriigilise
valdkondadevahelise koordinatsioonimudeli väljatöötamist ja rakendamist piirkondades.
Parima praktika ja kogemuste vahetamiseks osaletakse IFIC (International Foundation for
Integrated Care) korraldataval rahvusvahelise konverentsil eesmärgiga saada sisendit
väljatöötatud mudeli kasutuselevõtuks üle riigi. Konverentsil tutvustatakse ka Eestis seni ellu
viidud tegevusi, kogemusi ja plaane.
Inimese abivajaduse hindamisel kogutud andmed ei ole standardiseeritud ja võimaldavad laia
tõlgendamist. Ühise arusaama tagamiseks rakendatakse rahvusvahelist
funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK). RFK kontseptsioon põhineb
biopsühhosotsiaalsel mudelil, mis võimaldab terviklikult mõista inimese
funktsioneerimisvõimet dünaamilise seisundina, arvestades terviseseisundit, tegutsemis- ja
osaluspiiranguid ning individuaalsete ja keskkonnategurite mõju. RFK kasutamise
rakendamiseks jätkatakse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistide koolitamist ning
arendatakse ja käivitatakse mentorlussüsteem, mis toetab RFK rakendamist.
Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas kasutatakse inimese funktsioneerimisvõime hindamiseks
erinevaid teste ja küsimustikke. Hindamistulemustest ühtse arusaama tagamiseks
seostatakse tulemused RFK-ga. Jätkatakse testide ja hindamisvahendite kaardistamist ning
valitakse välja valdkonnas kõige enam kasutatavad hindamisvahendid. Järgmises etapis
seostatakse valdkonnas enim kasutatava hindamisvahendi/testi tulemused RFK-ga.
Tegevuste elluviimisel on TAT partneriks Tervise Arengu Instituut.
Selleks, et kavandatavad meetmed ja poliitikavalikud vastaksid erinevate sihtrühmade (nt
dementsusega inimesed, hoolduskoormusega inimesed) tegelikele vajadustele, tehakse
uuringuid ja analüüse.
Koalitsioonileppes 2025–2027 on sotsiaalse heaolu valdkonnas kokku lepitud alustada
tööealistele inimestele ühtse tugisüsteemi loomist, kus puude tuvastamise asemel hinnatakse
töövõimet, vähendada vanemaealiste puude tuvastamisega seotud koormust ning otsida
võimalusi toetada tõsiste terviseprobleemidega vanemaealisi senisest paremini sihitatud
toetusmeetmete kaudu. Praegu tuvastatakse tööealistel puude raskusastet (SKA) ja
hinnatakse töövõimet (töötukassa) ning makstakse vastavalt tööealise puudega inimese
toetust ja töövõimetoetust. 2024. aastal avaldatud Riigikontrolli audit soovitab analüüsida, kas
puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteeme on võimalik ühendada nii, nagu seda
pakkus välja uuring „Töövõime toetamise süsteemi loomise ja juurutamise makromajandusliku
mõju hindamine“. Soovitus tuleneb sellest, et sihtrühm (puudega tööealised ja vähenenud
töövõimega inimesed) on suuresti kattuv, kuid inimesi hindavad ja toetusi maksavad erinevad
asutused, mis tervikuna teeb inimese teekonna abi saamisel keeruliseks. Sellest lähtuvalt on
SoMi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, SKA ja töötukassa vahel tehtud
põhimõtteline kokkulepe tööealiste puude tuvastamise ja töövõime hindamise süsteemi
lihtsustada. Eesmärk on luua tööealistele inimestele ühtne tugisüsteem, mis teeks inimese
teekonna abi saamisel selgemaks ja lühemaks ning aitaks riigil ressurssi kokku hoida.
Eeltegevused ühtse süsteemi loomiseks toimuvad 2024. aastal ja sisulised tegevused alates
2025. aastast (analüüs, väljatöötamiskavatsus, seadusemuudatus). TAT raames tellitakse
analüüs, mis pakub välja lahendused, kuidas puude tuvastamise ja töövõime hindamise
süsteeme ühendada.
Tabel 17
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Tegevused inimesekeskse 2023–2027 01.01.2025–31.12.2026
koordinatsioonimudeli
rakendamiseks (SoM)
1.1 RTK korraldatud 2023–2028 01.01.2025–31.12.2026
koordinatsioonimudeli avatud
taotlusvooru toetuse saajate
tegevuste elluviimisel sisuline
toetamine
1.2 Infoüritused ja koolitused 2025–2028 01.01.2025–31.12.2026
koordinatsioonimudeli
väljatöötamiseks ja rakendamiseks
1.3 Parimate praktikate ja kogemuste 2026–2027 01.10.2026–31.12.2026
vahetamiseks rahvusvahelisel
tasandil konverentsi korraldamisel
osalemine (ettevalmistavad
tegevused ja konverents 2026. a
mai)
2 RFK arendustegevused (TAI) 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
2.1 Koolitused 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
2.2 Mentorlussüsteemi loomine ja 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
juurutamine
2.3 Enim kasutatud 2023–2026 01.01.2025–31.12.2026
hindamisvahendite/testide
kasutuselevõtt ja seostamine RFK-
ga
3 Kodus elavatele dementsusega 2025–2026 01.01.2025–28.09.2026
inimestele ja nende
hoolduskoormusega lähedastele
suunatud sekkumispraktikate ja
tugisüsteemide analüüs (SoM)
4 Rahvusvahelisele ja KOV-ide 2026–2027 01.01.2026–30.05.2026
praktikale tuginev alusanalüüs
hoolduskoormusega inimestega
seotud õiguslike muudatuste
tegemiseks
5 Hooldereformi esmane 2025–2026 06.01.2025–30.09.2026
mõjuanalüüs, sh eelnev sihtrühma
uuring
6 Hoolduskoormuse kordusuuring 2025–2026 01.08.2025–30.09.2026
7 Hooldereformi lõppanalüüs 2026–2027 01.08.2026–31.12.2026
8 Tööealiste puude tuvastamise ja 2025–2026 01.01.2025–30.10.2026
töövõime hindamise analüüs
9 Elanikkonna tegevuspiirangute 2025 01.01.2025–28.11.2025
uuring
Tabel 18
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Siht- Selgitus
tegevus- tegevus- tase
kava kava (2027)
aastal aastal
2025 2026
Väljund- Koolitatute arv 285 285 690 RFK koolitus 2023. a 0, 2024.
näitaja a 120, 2025. a 285, 2026. a
285 koolitatut
Kodus elavatele 0 1 1
dementsusega
inimestele ja nende
hoolduskoormusega
lähedastele suunatud
sekkumispraktikate
ja tugisüsteemide
analüüs (SoM)
Rahvusvahelisele ja 0 0 1
KOV-ide praktikale
tuginev alusanalüüs
hoolduskoormusega
inimestega seotud
õiguslike muudatuste
tegemiseks (SoM)
Hooldereformi 0 1 1
esmane mõjuanalüüs
sh eelnev sihtrühma
uuring(SoM)
Hoolduskoormuse 0 0 1
kordusuuring (SoM)
Hooldereformi 0 0 1
lõppanalüüs (SoM)
Tööealiste puude 0 1 1
tuvastamise ja
töövõime hindamise
analüüs (SoM)
Elakinkkonna 1 0 1 Uuring tehakse vähendatud
tegevuspiirangute mahus. Täismahus
uuring (SoM) kordusuuring tellitakse 2030.
2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise
toetamine
Alategevus 2.3.1. Kontseptsiooni koostamine ning lahenduste väljatöötamine ja
katsetamine
Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi
poliitikavaldkondades. Vanusesõbraliku ühiskonna loomine peaks toimuma avaliku, era- ja
kolmanda sektori osapoolte koostöös, ent praegu tegutsevad vastutajad paljuski omaette,
sidususe osas on veel palju arenguruumi. Nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil on vaja
strateegilist tervikvaadet vanemaealiste olukorrast Eestis. TAT raames töötatakse välja ühtne
kontseptsioon, mis saab aluseks edasiste tegevuste planeerimisel. See võimaldab arendada
ja rakendada vajalikke tegevusi ja meetmeid ning loob aluse koordineeritud ja tõhusale
tegevusele, mille tulemuseks on vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemine kogu
ühiskonnas. Kontseptsiooni ettevalmistamisel on vaja pöörata eraldi tähelepanu ka võimalikele
piirkondlikele erisustele.
Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamiseks ja vanusega seotud eelarvamuste
vähendamiseks ühiskonnas, sealhulgas tööandjate seas, on plaanis disainida ja katsetada
meetmeid, mis aitaksid muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit. Toetavate tegevuste
kujundamisel arvestatakse erisuste ja lähenemisviisidega, mille abil jõulisemalt toetada eri
piirkondades vanemaealiste suuremat kaasamist ühiskonnaellu, sealhulgas tööturule.
Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja
digitaalse keskkonna puudulikust ligipääsetavusest, tutvutakse välisriikide hea praktikaga. See
teave võimaldab täpsemalt sihitada mõjusaid sekkumisi probleemide lahendamiseks,
teadlikkuse suurendamiseks ja hoiakute muutmiseks kindla profiiliga sihtrühmade hulgas.
Samuti võimaldab saadav teave laiendada ja kohandada juba olemasolevaid meetmeid.
Koostatav kontseptsioon on dokument, mida pidevalt täiendatakse vastavalt tehtud
tegevustele ja kogutud informatsioonile. Lõpptulemusena valmib dokument, mis sisaldab
tehtud tegevusi, nende sisukirjeldust, tulemusi ja kokkuvõtet. TAT perioodi lõpus võetakse
kokku kõik tehtud tegevused, antakse ülevaade tulemustest ja järeldustest ning soovitused
jätkutegevusteks.
Tabel 19
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Kontseptsiooni koostamine 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026
2 Innovaatiliste sekkumiste 2025–2029 01.07.2025–31.12.2026
väljatöötamine, katsetamine ja
juurutamine
2.3.2 Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi
kasutamise toetamine
2024. aastal töötati Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames välja
hindamisvahend KOV-ide vanusesõbralikkuse hindamiseks ning katsetati seda koostöös
vanemaealiste nõukogudega6.
Toetatakse vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamist.
Selleks korraldatakse koolitusi vanemaealiste nõukogudele ja teistele huvigruppidele
hindamisvahendi kasutusele võtmiseks ning pakutakse tuge hindamisvahendi kasutamisel.
Hindamisvahendi laialdane kasutamine soodustab vanemaealisi väärtustavate hoiakute
kujunemist ja vanusega seotud eelarvamuste vähenemist ning toetab aktiivsena vananemist.
Samuti toetatakse vanusesõbralikkuse edendamist KOV-ides (sh toe pakkumine
hindamisvahendi kasutamisel).
Tabel 20
Jrk Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja
nr (näidatakse periood, lõppkuupäev kirjeldatud
mille jooksul perioodil 2025–2026
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Hindamisvahendi kasutamise 2025–2026 01.07.2025–31.12.2026
koolitused (sh infoüritused)
2 Toe pakkumine hindamisvahendi 2025–2027 01.07.2025–31.12.2026
kasutamisel (sh individuaalsed
nõustamised ja järelkohtumised)
6 Vanemaealiste nõukogu on nõuandev organ, mis on tavaliselt loodud volikogu või vallavalitsuse juurde
eesmärgiga pakkuda ekspertarvamusi ja soovitusi vanemaealiste poliitika ja programmide kohta. See
võib koosneda vanemaealistest kogukonnaliikmetest, sotsiaaltöötajatest, tervishoiutöötajatest ja teistest
asjatundjatest, kes aitavad kujundada ja hinnata KOV-ide või teiste institutsioonide vanemaealistele
suunatud tegevusi.
25.11.2025 nr 89
MINISTRI KÄSKKIRI
Sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga
nr 81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja
kvaliteedi parandamine“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 3. mai 2023. a käskkirjaga nr
81 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi
parandamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.5 arvu „2027“ arvuga „2029“.
2. Täiendan punkti 1.1.2 pärast esimest lauset järgmiselt:
„Eesti seisab silmitsi ühiskonna vananemisega seotud muutustega. Rahvastikuprognoosi
põhistsenaariumi järgi on Eesti rahvaarv aastal 2035 ligikaudu 1,305 miljonit, rändevoogude tasakaalu
korral mõnevõrra väiksem. Selleks ajaks on iga neljas Eesti elanik 65-aastane või vanem ja samal ajal
väheneb tööealiste (15–64-aastased) arv ligi 35 000 inimese võrra. Seetõttu on vaja parandada
elukeskkonna ligipääsetavust ja leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse
süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastikumuutustega ega paku abivajajatele küllaldast
tuge.“.
3. Täiendan punkti 1.1.4 järgmiselt:
„Heaolu arengukavas nähakse nii väljakutse kui võimalusena seda, et tööturul on ebasoodsamas
olukorras muude elanikkonnarühmade kõrval vanemaealised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks
tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Kuigi
elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama
haridustasemega ja vanemaealised inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe.
Vanemaealiste programmis (2025–2028) on välja toodud, et vananemisega seotud hoiakud mõjutavad
vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste
eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim
töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt
terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja
hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes.
„Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest
sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Kaasav ühiskond on see, kus inimestel on mitmekesised
võimalused osaleda otsuste tegemisel ja aidata kaasa ühiskonna arengule, riik toetab inimeste
ühiskondlikku aktiivsust, sealhulgas osalemist tööhõives, elukestvas õppes ja kodanikuühiskonnas,
samuti ettevõtlikkust, kogukondlikkust ja soovi riigi arengule kaasa aidata.“.
4. Sõnastan punkti 2 teise ja kolmanda lõigu järgmiselt:
„TAT üldine eesmärk on toetada terviklikuma pikaajalise hoolduse süsteemi loomist ja parandada
vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, et tagada inimeste võimalikult iseseisev ja inimväärne
toimetulek.
TAT keskendub eeskätt hoolekandevaldkonna vastutusalas olevate tegevuste, sealhulgas teenuste
arendamisele ja ümberkorraldamisele kogukonnapõhisuse suunas, samuti tervishoiu- ja
hoolekandevaldkonna senisest tõhusamale integreerimisele, koostööle ja koostoimimisele.“.
5. Sõnastan punkti 2 viimase lause järgmiselt:
„Tegevusi on täiendavalt ja detailsemalt kirjeldatud TAT lisas 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“.“
6. Sõnastan punkti 2.1.2 esimese lõigu viimase lause järgmiselt:
„Sellel eesmärgil tõhustatakse riigi, KOV-i ja huvikaitseorganisatsioonide koostööd ning
huvikaitseorganisatsioonide võimekust.“.
7. Jätan TAT punktist 2.1.2 välja viienda lõigu viimase lause.
8. Sõnastan punkti 2.1.3 kolmanda lõigu järgmiselt:
„Abi vajavad inimesed ja nende lähedased omavad ajakohast infot abi saamise võimalustest,
sealhulgas info nägemis- ja kuulmisvaegusega inimestele vajalike abivahendite ja nende
kättesaadavuse kohta, ning nad teavad kust seda otsida. See parandab nende toimetulekut.
Sotsiaalteenuste korraldamisega seotud osapooled on abi korraldamisega seotud muudatustest
teadlikud ning oskavad inimesi õigesti nõustada.“.
9. Täiendan punkti 2.2.2 pärast teist lauset järgmiselt:
„Sotsiaalhoolekandes innovatsioonivõimekuse suurendamiseks ja tehnoloogiapõhiste lahenduste
kasutuselevõtu kiirendamiseks viiakse ellu arendusprogramm, milles osalejad saavad toetust
eesmärkidesse panustava ja kriteeriumitele vastava lahendusidee arendamiseks.“.
10. Loen punkti 2.3 punktiks 2.4 ja sõnastan punkti 2.3 järgmiselt:
„2.3. Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine
2.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada
vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ning vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja
diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega.
Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise
suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist.
2.3.2. Tegevuse sisu
Vanemaealiste heaolu edendamiseks tehakse koostööd avaliku, era- ja kolmanda sektori
osapooltega, et saada ülevaade vanemaealiste olukorrast ja vajadustest. Töötatakse välja
kontseptsioon, mis arvestab vanusesõbraliku Eesti põhimõtetega 1 ning on aluseks edasiste tegevuste
planeerimisel. Kontseptsioon annab selgema aluse koordineeritud ja tõhusale tegevusele, mis aitab
kaasa vanemaealiste heaolu ja elukvaliteedi paranemisele.
Täpsemate sekkumiste kavandamisel arvestatakse vanemaealiste profiiliga (nt pensionieas töötamist
jätkata soovijad, töötud vahetult enne pensioniiga, hoolduskoormusega vanemaealised,
vanemaealised uussisserändajad, üksi elavad vanemaealised jt). Muu hulgas võetakse arvesse
erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse (nt naised, mehed, eri vanuses, rahvusest, erivajadusega)
kuuluvate inimeste kogemusi, hoiakuid, soove ja vajadusi. Toetavate tegevuste kujundamisel
arvestatakse neid erisusi ja lähenemisviise, mille abil jõulisemalt toetada eri piirkondades
vanemaealiste suuremat kaasamist tööturule ja ühiskonnaellu. Analüüsitakse olemasolevaid võimalusi
ja takistusi, sealhulgas neid, mis tulenevad füüsilise ja digitaalse keskkonna puudulikust
ligipääsetavusest, ning tutvutakse välisriikide hea praktikaga. Kogutava sisendi põhjal on võimalik
sihitada mõjusaid sekkumisi (nt teadlikkuse suurendamine kindla profiiliga sihtrühmade seas, uute
1
Vanusesobralik-Eesti-2024-keeletoimetatud.docx-1.pdf.
lähenemisviiside katsetamine kogukondades või tööandjate seas, võimestavad tegevused eri profiiliga
vanemaealistele jms).
Edaspidiste tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks kasutatakse muu hulgas
innovatsioonimeetodeid, mis võimaldavad leida lahendusi vanemaealiste kaasamise keerukusele,
arendada uusi teenuseid ja saada tagasisidet.
Toetatakse tegevusi, mis on suunatud vanemaealiste kaasamisele ühiskondlikku ellu, kohaliku elu
kujundamisse ja kogukondlikesse tegevustesse. Kõik vanemaealistele mõeldud üritused, nii füüsilised
kui digitaalsed, peavad olema nägemis-, kuulmis- ja liikumispuudega inimestele ligipääsetavad. See
võimaldab vanemaealistel püsida aktiivsena, olla sotsiaalselt kaasatud ja ühiskonnaelus nähtavamad,
rääkida kaasa enda elu ja heaolu puudutavates küsimustes. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus
osalemist toetatakse vanusesõbraliku Eesti põhimõtete juurutamisega, mis arvestavad vanemaealiste
vajadusi igas eluvaldkonnas. See julgustab vanemaealisi osa võtma sotsiaalsetest tegevustest, aitab
luua sotsiaalset tugivõrgustikku ja tunda ennast võrdväärse kogukonna liikmena, mis omakorda aitab
säilitada vaimset tervist, vältida üksildust ja abivajaduse tekkimist ning soodustab ka vanemaealiste
tööturule jõudmist ja seal püsimist.
Viiakse ellu tegevusi vanemaealiste endi ja tööandjate suunal, et disainida ja rakendada tõhusaid
meetmeid, mis aitavad muuta vanemaealiste negatiivset kuvandit ühiskonnas nii tööandjate kui ka
vanemaealiste endi seas. Kavandatakse, katsetatakse ja rakendatakse asjakohaseid sekkumisi
peamistele siht- ja sidusrühmadele ning vajaduse korral ka piirkonnapõhiselt.
2.3.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on paranenud hoiakud vanemaealiste inimeste suhtes nii ühiskonnas üldiselt
kui ka vanemaealiste endi ja tööandjate seas. Vähenenud on vanusega seotud eelarvamused ja
diskrimineerimine. Toetatud on vanemaealiste aktiivsem osalemine ühiskonnas ja tööturul.
Vanemaealiste aktiivsena hoidmist toetavad tegevused aitavad ennetada vanemaealistel abivajaduse
tekkimist ning seeläbi väheneb ka lähedaste hoolduskoormus.
Tegevuse mõjul muutub ühiskonnas suhtumine vanemaealistesse rohkem toetavaks ja tunnustavaks
ning tööandjad ja töötajad näevad vanemaealisi töötajaid kui konkurentsivõimelisi ja võrdseid
partnereid. Vanemaealiste endi hoiakud ja teadlikkus enda väärtuse suhtes muutub positiivsemaks.
2.3.4. Tegevuse sihtrühm
50-aastased ja vanemad inimesed, laiem üldsus, tööandjad, töötajad ja KOV-id
2.3.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood
01.07.2025–31.12.2029
2.3.6. Tegevuse elluviija
Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond.“.
11. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:
Summa Osakaal
1 ESF+ 10 366 370 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 4 442 730 30%
3 Eelarve kokku 14 809 100 100%
12. Täiendan punkti 5 punktiga 5.31 järgmiselt:
„5.31. Abikõlblik on elluviija ja partnerite projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna
ekspertide ja spetsialistide ning teenuseosutajate õppereiside ja koolituste (sh konverentside)
lähetuskulu, sealhulgas majutus, transport, kindlustus, toitlustus, päevaraha, lennupiletid,
osalemistasu ja muud kulud, ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt
turismimaks) vastavalt asutusesisesele lähetuste korrale ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud
piirmääradele.“.
13. Tunnistan kehtetuks punkti 5.4.2.
14. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt:
„6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse
keskkonna kaudu üks kord kuus.“.
15. Sõnastan punkti 7.2.8. järgmiselt:
„7.2.8 esitama partneri riigihankega seotud alusdokumentide eelnõu kümme tööpäeva enne
riigihankega alustamist ja hankelepingu muudatuste eelnõu viis tööpäeva enne sõlmimist RÜ-le
eelnõustamiseks juhul, kui partneri eest ei korralda riigihanget Riigi Tugiteenuste Keskus;“.
16. Sõnastan punkti 7.3.7 järgmiselt:
„7.3.7 esitama elluviijale info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt, et elluviija saaks selle
omakorda esitada RÜ-le eelnõustamiseks juhul, kui partneri eest ei korralda riigihanget Riigi
Tugiteenuste Keskus;“.
17. Sõnastan punkti 8.9 järgmiselt:
„8.9. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“.
18. Asendan lisa 1 „Tegevuste detailne kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” käesoleva
käskkirja lisadega (lisatud).
19. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.07.2025.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister