Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmine

Rahandusministeerium Meie 25.11.2025 nr 1.2-2/114-1 Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ muutmise eelnõu. Palume tagasiside edastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. TAT käskkirja muutmine; 2. TAT muudatustega; 3. TAT muutmise seletuskiri; 4. TAT lisa. Lisaadressaadid: Euroopa Komisjon Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon Hoolekandeteenused AS MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus SA Narva-Jõesuu Hooldekodu MTÜ Valgamaa Tugikeskus AS Koeru Hooldekeskus Tallinna Linnavaraamet Mari Knjazev Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU MINISTRI KÄSKKIRI nr Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ punktiga 9.6 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Jätan punktidest 2.3.2, 2.4.2, 2.5.2 ja 2.6.2 välja tekstiosa: „Teenuseüksuste rajamisel võib lähtuda AS-i Hoolekandeteenused koostatud projektist, mille alusel on varasema, perioodi 2014–2020 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.5.1 toetuse kaasabil elluviidud projekti raames ehitatud 15 hoonet. Projekti kasutamise litsentsitasu tuleb toetuse saajal kokku leppida AS-iga Hoolekandeteenused, kuid see ei ületa eeldatavasti 15 000 eurot hoone kohta (lisandub käibemaks). Samas võib elluviija koostada ise projekti teenusekohtade rajamiseks.“. 2. Asendan punktis 2.4.2 kuupäeva „01.01.2024“ kuupäevaga „01.04.2024“. 3. Täiendan punkti 5.3.15 pärast sõna „projektijuhtimine“ tekstiosaga „, sealhulgas projektijuhtimisega seotud sõidukulu“. 4. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 5.5 järgmises sõnastuses: „5.5. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule ei ole abikõlblik riigihangete korraldamine.“. 5. Sõnastan punkti 6.1 järgmiselt: „6.1. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 või § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud täielikult või omafinantseeringu ulatuses. Ettemakse tehakse põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ettemakse kasutamise periood on kuus kuud ettemakse tegemisest arvates.“. 6. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt: „6.4. Makse ja ettemakse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ- le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. Kui kalendrikuus kulusid ei teki, siis null-reaga  2 makset esitada ei tule. Ettemakse saamise korral juhindutakse ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide esitamisel ühendmääruse § 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.“. 7. Täiendan punkti 6.6 pärast sõna „makse“ sõnadega „või ettemakse kasutamise tõendamise“. 8. Täiendan punkti 9.6 pärast sõna „projekti“ sõnadega „ja TAT-d“ ning asendan sõna „projekti“ sõnaga „projektide“. 9. Asendan lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister  Sotsiaalministri …..käskkiri nr …… „Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024 käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuse reorganiseerimine“ muutmine Lisa Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele 1. Üldised nõuded 1.1. Teenuseüksus on iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev ööpäevaringse majutusega teenusekohtade kogum. Loodav teenuseüksus võib koosneda: 1.1.1 korter- ja ridaelamute puhul kuni 30 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks; 1.1.2 peremajade (hoonete kasutamise otstarbest lähtuvalt on tegu üksikelamuga) puhul kuni 36 teenusekohast, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks ja vajaduspõhisteks rühmadeks, mis võivad asuda kahekaupa samas hoones. 1.2. Nõuded teenuse osutamisele ning selleks vajalikele ruumidele ja maa-alale on sätestatud sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruses nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ (edaspidi määrus nr 62). 1.3. Hoone peab olema kavandatud universaalse disaini põhimõtteid järgides, mis muu hulgas tähendab seda, et loodav keskkond peab olema ligipääsetav ja sobilik kõikidele ühiskonnagruppidele sõltumata nende east või erivajadusest ning teenuse või teenusesaajate asendumise korral puudub vajadus mahukate ümberehituste või kohandamiste järele. 1.4. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvestada, et erihoolekandeteenust saava isiku omaosalus ei ületaks mistahes ajal selle maksimaalset kehtivat suurust. 2. Nõuded asukohale 2.1. Teenuseüksus peab asuma linnalises või maalises keskkonnas, kus on kättesaadavad nii avalikud teenused kui ka tagatud ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Linnaliseks keskkonnaks loetakse asustusüksust, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku. Maapiirkonnas on sobilik asustusüksus vaid alev või linn, kus elab vähemalt 2500 püsielanikku. 2.2. Rajatav uus teenuseüksus peab toimima iseseisva teenuseüksusena, eraldatuna teistest erihoolekande või üldhoolduse teenuseüksustest. Rajatavate teenuseüksuste asukohad tuleb eelnevalt rakendusasutusega kooskõlastada. 2.3. Teenuseüksuse rajamisel tuleb arvesse võtta, et erinevate vahenditega aidatakse kõrvaldada või vähendada takistusi, mida puudega inimesed endiselt oma igapäevaelus kohtavad. Teenuseüksus peab asuma hästi ligipääsetavas kohas ja elukeskkonnas, mis toetab maksimaalselt inimeste sotsiaalset taastumist. Oluline on, et esmased avalikud teenused on jalgsi või ühissõidukiga kättesaadavad. Hoonest mitte kaugemal kui 1 km peab paiknema ühissõidukipeatus. Põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse nõusolekul võib sellest reeglist teha erandeid. Kinnistu vajalik suurus sõltub ennekõike ümbritseva keskkonna võimalustest (pargid, kergliiklusteed, kogukondlikuks kasutamiseks mõeldud alad vms). Kinnistu suurus on: 2.3.1 korterelamu puhul vähemalt 1500 m2, optimaalne suurus 2500–3500 m2; 2.3.2 peremaja puhul vähemalt 1000 m2 iga hoone kohta; 2.3.3 ridaelamu puhul vähemalt 3000 m2 hoone kohta. 2.4. Elluviija on kohustatud rakendusasutusega kooskõlastama: 2.4.1 rajatavate teenuseüksuste asukohad, kui need pole TAT-ga kinnitatud või kui need võrreldes TAT-ga kinnitatuga muutuvad; 2.4.2 kui teenuseüksuse asukoht ei vasta punktis 2.3 loetletud nõuetele;  2.4.3 kui teenuseüksuse rajamine on planeeritud punktis 2.3 sätestatust väiksemale kinnistule. Kooskõlastuse saamiseks tuleb vastavat vajadust ja teenuse osutamiseks vajalike nõuete täidetust põhjendada. 3. Nõuded hoonele ja kinnistule 3.1. Territoorium tuleb kavandada ilma järskude tõusude või langusteta ning õuealale näha ette võimalused puhkamiseks ja õuetegevusteks, arvestades kliimamõjusid (nt vari kuuma eest, lahendused liigse sademevee ärajuhtimiseks jms). 3.2. Hoone peab olema erihoolekandeteenuse osutamiseks sobiv, funktsionaalne, minimaalse ökoloogilise jalajäljega, madalate halduskuludega ning vastupidav ja pikaealine, liigitudes liginullenergiahooneks, mille energiatõhususarv ei ületa liginullenergiahoone piirväärtusi. Rekonstrueeritavate hoonete puhul peab hoone peale rekonstrueerimist vastama vähemalt energiatõhususklassile C. 3.3. Rakendada tuleb kliimakindluse analüüsi tulemusena tehtud ettepanekuid kliimakindlate lahenduste kasutuselevõtuks. 3.4. Eluruumide suletud netopind ei või ületada 28 m2 teenusekoha kohta. Põhjendatud juhtudel (nt vajadus täiendavate tegevusruumide järele) võib eelnimetatud pind olla rakendusasutuse eelneval kirjalikul nõusolekul ka suurem. Nõue ei kehti rekonstrueeritavate hoonete puhul. 3.5. Eluruumide kavandamisel tuleb arvestada perelaadse elukeskkonna kujundamisega, kus kesksel kohal on erivajadusega inimene ja tema vajadused. Eluruumid peavad olema hubased ja arvestama inimeste vajadustega. 3.6. Hoone projekteerimisel on soovitatav kasutada sellist planeeringut ja (ehitus)tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad vähendada tööjõukulu, säilitades teenuse nõutava kvaliteedi (eelkõige lähtuvalt personalile ja teenuseüksusele esitatavatest nõuetest). 3.7. Lisaks määruses nr 62 sätestatud nõuetele tuleb lähtuda alljärgnevast: 3.7.1 magamistoad on ühekohalised, põhjendatud juhtudel ja rakendusasutuse eelneval nõusolekul võivad rekonstrueeritavates hoonetes olla osad toad kahekohalised; 3.7.2 kuni 12 teenusesaaja kohta rajatakse vähemalt üks ühiskasutuses olev majapidamisruum, kus on pesumasin ja -kuivati ning pesu triikimise võimalus; 3.7.3 iga peresarnase, kuni kuuekohalise rühma kohta on olemas köök ja elutuba (võivad olla koos); 3.7.4 igas korteris ja üksikelamus on teenusesaajate ja töötajate ühiskasutuses privaatselt kasutatavad tualetid ja pesemisruumid. Pesemisvõimaluseks on dušš. Iga hoone vähemalt ühes pesuruumis peab olema loodud pesemisvõimalus lamamisraamil. Rekonstrueeritavates hoonetes teenusesaajate kasutuses olevat olemasolevat sauna on lubatud säilitada ja rekonstrueerida; 3.7.5 töötajatele ei rajata eraldi tööruumi või töö- ja puhkeruumi; 3.7.6 õele ei rajata iseseisva õendusabi osutamiseks eraldi tööruumi, iga üksus varustatakse lukustatud ravimikapiga. Õendusabi osutamise ruumi on lubatud rajada teenuseüksustesse, milles osutatakse teenust ebastabiilse remissiooniga isikutele, kuid seda teraapiatoana, mis on ristkasutuses õendusteenuse osutamisega. Kui kogukonnas puuduvad ruumid aktiveerivateks tegevusteks või need on vajalikud teenuse osutamise kvaliteetseks tagamiseks, võib vastavad ruumid rajada majutushoonesse või selle territooriumile rakendusasutuse eelneval kooskõlastusel; 3.7.7 korterelamu puhul peab maa-ala olema vajaduse korral piiratud piirdeaiaga, kui see ei ole piirkonna üldiste linnakujunduspõhimõtetega vastuolus. Piirdeaed on kohustuslik äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise korral; 3.7.8 ruumide sisustuse (sh pliidid, pesumasinad, valgustid ja mööbel) planeerimisel tuleb arvestada erivajadustest tuleneva ergonoomikaga, mis võimaldab erivajadusega inimestel igapäevatoimingutega paremini hakkama saada;  3.7.9 hoone puhul võib ette näha kõigi üksuste ülese ruumi ratastoolide ja rulaatorite hooldamiseks, hoidmiseks ja laadimiseks; 3.7.10 tagada tuleb muud abi- ja laoruumid, mis on vajalikud teenuseüksuse toimimiseks; 3.7.11 kriisivalmiduse tagamiseks tuleb luua generaatorite ühendamise võimalus, et voolukatkestuse korral oleks hädavajalike süsteemide toimimine tagatud. 3.8. Ligipääsetavuse tagamiseks peab koostatav projekt vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruses nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestatud ehitisele esitatavatele nõuetele, kohaldades nimetatud nõudeid ka rajatavale erihoolekande teenuseüksusele. Projekteerimisel tuleb juhinduda ligipääsetavuse standardist EVS- EN 17210:2021, projekteerimisjuhistest „Ligipääsetav hoone ja keskkond“, „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine“ ja „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” või muudest samaväärsetest standarditest ja juhistest. 3.9. Elluviija esitab esimesel võimalusel e-toetuse keskkonna kaudu rakendusasutusele tutvumiseks eskiis- ja eelprojekti või võimaldab olemasoleva projekti kasutamisel sellele ligipääsu. Eskiis- ja eelprojekti tekstifailid peavad olema PDF-, ODF- või DOC- vormingus ja joonised PDF-vormingus. Eelprojekti dokumentatsioon peab sisaldama alljärgnevat: 3.9.1 situatsiooniplaan koos ühissõidukipeatuse ja lähimate teenuse osutamise kohtade kauguste ja paiknemisega; 3.9.2 asendiplaan, mis peab võimaldama hinnata, et kinnistule on võimalik paigutada hoone, piisava suurusega parkimisala ja haljastatud puhkeala; joonis tuleb esitada mõõtkavas 1:500; 3.9.3 korruse plaan koos ruumide nimetuste, pindalade ja gabariitmõõtmetega, mõõtkavas M1:100; 3.9.4 ruumide eksplikatsioonitabel, kus on märgitud ruumide suletud netopinnad; 3.9.5 seletuskiri, mis sisaldab olemasoleva olukorra, asendiplaani, ligipääsetavuse, ruumiplaneeringu ja selle kontseptsiooni, haljastuse, heakorra ja energiatõhususe kirjeldust. 3.10. Elluviija on kohustatud rakendusasutusega kooskõlastama: 3.10.1 eluruumide pindala suurenemise võrreldes punktis 3.4 sätestatuga; 3.10.2 magamistubade mittevastavuse punktis 3.7.1 sätestatule; 3.10.3 plaanilahenduse olulise muutmise võrreldes esialgse eskiisiga; 3.10.4 ehitusloa taotlemiseks esitatava projekti arhitektuurse osa, millega kontrollitakse eelkõige projekti vastavust eelprojektile. 3.11. Rakendusasutuselt punktides 2.4, 3.9 ja 3.10 sätestatu kohta arvamuse või kooskõlastuse küsimine toimub e-toetuse keskkonna kaudu – rakendusüksus edastab rakendusasutusele esitatud materjalid ning elluviijale rakendusasutuse tagasiside.  Sotsiaalministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 30. septembri 2024. a käskkirjaga nr 62 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT), lähtudes projektide elluviimise käigus ilmnenud kitsaskohtadest. Muudatuste eesmärk on tagada selgus ja vastavus kehtivatele nõuetele. Selleks täpsustatakse abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu ning TAT lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ selles, kuidas toimub suhtlus elluviija ja rakendusasutuse vahel ning korrigeeriti viiteid määrustele. Projektide väljamaksete kiirendamiseks muudetakse maksete aluseks olevate dokumentide esitamise sagedust ja lisatakse ettemakse tegemise võimalus. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Mari Knjazev (tel 5422 0685, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (tel 5915 1801, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 9274, [email protected]). Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II. TAT muudatuste sisu Seletuskirjas on kirjeldatud ainult neid TAT muudatusi, mis lisanduvad käesoleva eelnõuga. Punktiga 1 eemaldatakse TAT-st läbivalt viide AS-i Hoolekandeteenused projektile, sest projektide elluviimise käigus on selgunud, et nimetatud projekt ei vasta TAT lisas sätestatud nõuetele ega ole seetõttu ilma kohandusteta kasutamiseks sobilik. Punktiga 2 muudetakse projekti administreerimise alguskuupäeva, sest projekti abikõlblikkuse periood algas 01.04.2024 ja administreerimise algus ei või olla sellest varasem. Tegemist on ilmse ebatäpsuse parandamisega. Punktiga 3 täpsustatakse, et projektijuhtimisega seotud sõidukulud on abikõlblikud. Muudatus on vajalik, sest projektide käigus loodavad teenuseüksused asuvad Eesti eri paikades ja projektijuhtidel on asjaajamise käigus vaja palju ringi liikuda. Kuigi see punkt sisuliselt juba kehtib, lisatakse asjakohane täpsustus selguse huvides TAT-sse. Punktiga 4 täpsustatakse, et riigihangete korraldamine on abikõlbmatu kulu. Projektide elluviimise käigus on tekkinud küsimus hangete korraldamise abikõlblikkuse kohta. Kuna kaudseid kulusid TAT-st ei hüvitata, on kõik kaudse kulu elemendid, sealhulgas riigihangete korraldamine, abikõlbmatud. Kuigi see punkt sisuliselt juba kehtib, lisatakse asjakohane täpsustus, et riigihangete korraldamine ja sellega seotud kulu ei ole abikõlblik, selguse huvides ka TAT-sse. Punktiga 5 lisatakse ettemakse tegemise võimalus, mis aitab elavdada projektide väljamaksete tempot ning leevendab riski, et finantsraskuste tõttu jääb projekt ellu viimata. Punktiga 6 muudetakse maksedokumentide, sealhulgas ettemakse saamise aluseks olevate dokumentide ja tõendite esitamise korda selliselt, et toetuse saaja on kohustatud esitama maksete tegemiseks vajalikud dokumendid ja tõendid edaspidi üks kord kuus senise kvartaalse esitamise asemel. Muudatuse eesmärk on tagada toetuse operatiivsem kasutamine. Punktiga 7 laiendatakse maksete menetlemise peatamise reegleid ettemakse tegemise võimalusele. Punktiga 8 täpsustatakse sõnastust ning sätestatakse, et rakendusasutusel on õigus muuta lisaks projekti kirjeldusele ka TAT-d üldisemalt. Kuigi kogu TAT sisaldab projektide elluviimiseks vajalikku regulatsiooni, võib sõnastus, mis käsitleb vaid projekti muutmise võimalust, jätta ebaselge mulje rakendusasutuse õigustest seoses kohustusega tagada üleüldiselt projektide edukas elluviimine. Punktiga 9 asendatakse lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ uues sõnastuses. Muudatusega nõudeid ei lisata, vaid muudetakse loogilisemaks kohad, mis eeldavad rakendusasutusega suhtlust, samuti täpsustatakse, kuidas suhtlus elluviija ja rakendusasutuse vahel toimub. Sellega seoses on muutunud ka lisa punktide numeratsioon. III. Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV. TAT muudatuste mõjud Muudatuste mõju on minimaalne. Elluviijate jaoks on mõju positiivne, sest täpsustatakse abikõlblike ja abikõlbmatute kulude loetelu ning suhtluskorraldust rakendusasutuse ja elluviija vahel. Mõningane mõju on ka puudega inimestele, sest TAT-st ligipääsetavuse nõuetele mittevastavale valmisprojektile viite eemaldamisega vähendati riski, et loodavad teenuseüksused ei vasta nende vajadustele. Maksete üks kord kuus esitamise nõue ja ettemakse võimaluse lisamine omab positiivset mõju struktuurifondide toetuse kasutamise kiirusele. V. TAT muudatuste jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ning teadmiseks elluviijatele.  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 30.09.2024 käskkirjaga nr 62 Lisa MUUDETUD sotsiaalministri ...2025 käskkirjaga nr Lisa „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ toetuse andmise tingimused Projektide abikõlblikkuse periood Projekt nr 1 – 01.01.2024–31.03.2028 Projekt nr 2 – 01.01.2024–31.03.2029 Projekt nr 3 – 01.10.2024–01.09.2028 Projekt nr 4 – 01.04.2024–31.03.2028 Projekt nr 5 – 01.04.2024–31.03.2029 Projekt nr 6 – 01.06.2024–31.08.2029 Elluviija Projekt nr 1 – AS Hoolekandeteenused Projekt nr 2 – SA Narva-Jõesuu Hooldekodu Projekt nr 3 – AS Koeru Hooldekeskus Projekt nr 4 – MTÜ Valgamaa Tugikeskus Projekt nr 5 – MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Projekt nr 6 – Tallinna Linnavalitsus Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus SISUKORD 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 4 1.1. SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA „EESTI 2035“ EESMÄRKIDEGA JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .............................. 4 2. TOETATAVAD PROJEKTID JA PROJEKTIDE EESMÄRK ........................................................................................................ 5 2.1. PROJEKT NR 1: AS-I HOOLEKANDETEENUSED VÄÄNA-VITI KODU JA SILLAMÄE KODU REORGANISEERIMINE ............................................. 6 2.1.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 6 2.1.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 6 2.1.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 7 2.1.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 7 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 8 2.1.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 8 2.2. PROJEKT NR 2: SA NARVA-JÕESUU HOOLDEKODU ERIHOOLEKANDE TEENUSEKOHTADE REORGANISEERIMINE .......................................... 8 2.2.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 8 2.2.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 8 2.2.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 9 2.2.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 9 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 9 2.2.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 9 2.3. PROJEKT NR 3: AS-I KOERU HOOLDEKESKUS REORGANISEERIMINE ................................................................................................ 10 2.3.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 10 2.3.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 10 2.3.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 11 2.3.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 11 2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 11 2.3.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 11 2.4. PROJEKT NR 4: MTÜ VALGAMAA TUGIKESKUS REORGANISEERIMINE ............................................................................................. 11 2.4.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 12 2.4.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 12 2.4.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 13 2.4.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 13 2.4.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 13 2.4.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 13 2.5. PROJEKT NR 5: MTÜ LÕUNA-EESTI ERIHOOLDUSTEENUSTE KESKUS REORGANISEERIMINE ................................................................. 13 2.5.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 13 2.5.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 14 2.5.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 15 2.5.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 15 2.5.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 15 2.5.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 15 2.6. PROJEKT NR 6: TEENUSEKOHTADE REORGANISEERIMINE TALLINNA LINNAVALITSUSE POOLT ............................................................... 15 2.6.1. Projekti eesmärk ..................................................................................................................................................... 15 2.6.2. Projekti sisu ............................................................................................................................................................ 15 2.6.3. Projekti tulemus...................................................................................................................................................... 16 2.6.4. Projekti sihtrühm .................................................................................................................................................... 17 2.6.5. Projekti abikõlblikkuse periood .............................................................................................................................. 17 2.6.6. Projekti elluviija ...................................................................................................................................................... 17 2.7. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................. 17 3. NÄITAJAD ...................................................................................................................................................................... 17 4. EELARVE ........................................................................................................................................................................ 26 2 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 27 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 28 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 28 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 29 9. PROJEKTIDE MUUTMINE ................................................................................................................................................ 30 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 30 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 30 3 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste ta- gamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 4 „Sotsiaalsem Eesti“ (prioriteet 6 „Sotsiaal- sem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga „Tõrjutud kogukondade, madala sissetulekuga leibkondade ja ebasood- sas olukorras olevate rühmade, sealhulgas erivajadustega inimeste sotsiaal-majandusliku kaasamise edendamine integreeritud meetmete, muu hulgas eluaseme- ja sotsiaalteenuste kaudu“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.4.1.1 sekkumine 21.4.1.13 „Erihoolekande teenuskoh- tade reorganiseerimine“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike aren- gukavadega 1.1.1. Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“1 on prognoositud, et vanemaealiste osakaal rahvastikus suureneb ning puudega inimeste arv kasvab. Vaja on parandada elukeskkonna ligipääseta- vust, leida uusi lahendusi ning ajakohastada Eestis pikaajalise hoolduse süsteemi, mis ei arvesta praegu piisavalt rahvastiku muutustega ega paku abivajajatele küllaldast tuge. On oluline, et teenuseid paku- takse piirkondades, kus neid on enim vaja ning need oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed. Käesoleva TAT raames reorganiseeritakse ööpäevaringse erihooldusteenuse teenusekohti nii, et inimesed saaksid teenust võimalikult peresarnases keskkonnas ehk moodustatakse väiksemad peresarnased rühmad. Projektide elluviimisega panustatakse „Eesti 2035” peasihtidesse „Ühiskond” ja „Inimene” ning alasihti „Hooliv ühiskond“, samuti toetakse ligipääsetavuse edendamist ja võrdsete võimaluste loomist. Aluspõ- himõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ja ligi- pääsetavust edendaval moel hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: püsiva suhte- lise vaesuse määr, hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik, ligipääsetavuse näitaja ning elamute ja mit- teelamute energiatarve. Tegevused, mis panustavad hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse ning püsiva suhtelise vaesuse määra piirkondlike erinevuste vähendamisse: reorganiseerimise käigus arves- tatakse ka piirkondlike vajadustega ehk teenuseüksused luuakse piirkondadesse, kus teenuse saamise järjekorrad on pikemad, millega omakorda parandatakse teenust vajavate isikute ja nende lähedaste ühiskonna- ja tööelus osalemise võimalusi. Tegevused, mis panustavad ligipääsetavuse näitajasse: uued rajatavad teenuseüksused on kaasaegsed ja keskkonda hoidvad, kliimakindlad ja säästvad ning arves- tavad klientide erivajadustega, sealhulgas on tagatud ligipääsetavus. Seeläbi panustab TAT tegevus ela- mute ja mitteelamute energiatarbe näitajasse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärgid järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 1.1.2. Heaolu arengukava2 kohaselt suureneb rahvastiku vananemisega ja erivajadusega inimeste osa- kaalu suurenemisega kaasneva hoolduskoormuse ja kõrvalabi vajaduse kasvu arvesse võttes nõudlus 1 Arenguvajadused | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee). 4 toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Seetõttu on arengukava üks eesmärk sot- siaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine. Seeläbi vähendatakse lähedastest hooldajate hoolduskoormust ning suurendatakse nende tööturul osalemise võimalusi. Eakate ning puudega ja psüühilise erivajadusega inimeste heaolu ja õiguste tagamiseks võetakse suund iseseisvat toimetulekut ja kogukonnas elamist toetavate teenuste eelisarendamisele ning hoolekandesüsteemi deinstitutsionaliseerimisele. Eri ühiskonnagruppide ühis- konna- ja tööelus osalemise võimaluste parandamiseks ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Sotsiaalministeeriumi tegevuste ees- märk on pakkuda inimestele laste saamist ja kasvatamist toetavat keskkonda, sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused hari- dus-, töö- ja ühiskonnaelus osalemiseks vastavalt iga inimese võimetele. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2024.– 2027. aasta eelarvestrateegia „Sotsiaalhoolekande programm“ meetme „Iseseisvat toimetulekut toeta- vate kvaliteetsete hoolekandeteenuste, toetuste ja abi tagamine" tegevust "Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine“. 2. Toetatavad projektid ja projektide eesmärk TAT eesmärk on jätkata institutsionaalsete, üle 30 ööpäevaringse teenusekohaga teenuseüksuste reor- ganiseerimist. Tegemist on erihoolekandeasustuste reorganiseerimise jätkuprotsessiga. Projektide ellu- viimisega reorganiseeritakse ligikaudu 600 olemasolevast institutsionaalsest teenusekohast enam kui pool. Reorganiseerimise tulemusena hakkavad teenusesaajad elama peresarnastes ja vajaduspõhistes kuni kuueliikmelistes rühmades. Uued teenuseüksused luuakse linnalisse keskkonda, kus avalikud tee- nused on kättesaadavad ja tagatud on ligipääs õppimis- või töötamisvõimalustele. Reorganiseerimine toimub alljärgnevate üleriigilise mõju ja ulatusega projektide elluviimise tulemusena. Toetatakse taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristutele, mille kestus (sihipärane kasutamine) on vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristute vastuvõtlikkust võimalikele pi- kaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõ- tet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavuta- tava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Toetatakse projekte, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää- ruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muude- takse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile ning on koos- kõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrusega nr 63 „Hoone energiatõhu- suse miinimumnõuded“3. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud te- gevusi. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale või- malikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust, 3 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded–Riigi Teataja. 5 lammutust ja jäätmete taaskasutust. Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parandada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavu- sele ja ökoloogiale.4 Projektide valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste üldistest valikukriteeriu- midest ja -metoodikast. Alltoodud projektide 1–6 elluviimise tulemusena reorganiseeritakse kokku 324 teenusekohta kuni kuue- liikmelise peresarnase rühmana uutes või rekonstrueeritavates hoonetes. 2.1. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine 2.1.1. Projekti eesmärk Eesmärk on reorganiseerida AS-i Hoolekandeteenused institutsionaalsed (üle 30 koha) ööpäevaringsed erihoolekandeasustused järgmiselt:  Vääna-Viti Kodus asuvad 24 teenusekohta;  Sillamäe Kodus asuvad 48 teenusekohta. Reorganiseeritavad kohad luuakse järgmistesse asukohtadesse:  üks neljakorteriline elamu (igas korteris 6 elukohta, kokku 24 kohta) Kaluri tn 11 asuvale kinnistule Tallinna;  kaks neljakorterilist elamut (igas korteris 6 elukohta, kokku 48 kohta) Ida-Virumaale, planeerita- vate asukohtadega järgmistel riigile kuuluvatel kinnistutel: o Vahtra 18, Kohtla-Järve; o Madise 20, Narva. Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, on elluviija kohustatud leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Teenusekohtade rajamine reorganiseeritavate teenuseüksustega samasse piirkonda tuleneb sellest, et teenusesaajad on valdavalt pärit samast piirkonnast ning ka tulevikus on piirkonnas oodata vajadust teenusekohtade järele. 2.1.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:  Vääna-Viti Kodus: o suletakse endises mõisahoones asuvad 24 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta; o AS Hoolekandeteenused rajab suletud kohtade asemele 24 peresarnast ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta Tallinnas.  Sillamäe Kodus: o suletakse 48 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta; o rajatakse suletud kohtade asemele Narva ja Kohtla-Järvele kaks neljakorterilist elamut ööpäevaringse erihooldusteenuse saajatele (igas korteris kuus elukohta, kokku 48 kohta); o lõpetatakse ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamine. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava: 4 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee). 6   ettevalmistustööd o ajakava: 01.01.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:  läbirääkimised KOV-ide ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;  detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tege- mine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine o ajakava: 01.07.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:  projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projektide koostamine ja ekspertiis, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.12.2027, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmi- mine kavandatud järgmiselt: kaks teenuseüksust 2026. aastal (Tallinnas ja Kohtla-Jär- vel), üks teenuseüksus 2027. aastal (Narvas); o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas lammutamine ja tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.1.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:  suletud AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus asuvad 24 ja Sillamäe Kodus asuvad 48 institutsionaalset teenusekohta;  AS Hoolekandeteenused avanud erihoolekandeteenuse klientidele kolm neljakorterilist elamut (igas korteris kuus kohta), mis asuvad Tallinnas, Narvas ja Kohtla-Järvel;  reorganiseeritud 72 teenusekohta. 2.1.4. Projekti sihtrühm 7 Projekti sihtrühmaks on AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus ja Sillamäe Kodus ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.03.2028. 2.1.6. Projekti elluviija AS Hoolekandeteenused 2.2. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine 2.2.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu asuvad 36 ööpäevaringset teenusekohta. Reorganiseeritavad teenusekohad luuakse samasse piirkonda. Teenusekohtade reorganiseerimise eesmärk on viia teenusesaajad institutsionaalsest üksusest, kus li- saks erihoolekande teenusekohtadele on üle 130 väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhoolduse teenusekoha, perepõhistesse, kuni 12 teenusekohaga hoonetesse, kus on kuni kuuekohalised peresar- nased rühmad. Ühtlasi täidetakse sellega eesmärk osutada ööpäevaringset erihooldusteenust ja üldhool- dusteenust teineteisest eraldi. 2.2.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:  lõpetatakse SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu teenuse osutamine Narva-Jõesuus Metsa tn 5 asuvas hoones o 26-le ööpäevaringset erihooldusteenust saavale isikule; o kümnele äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule;  rajatakse Narva-Jõesuusse suletud kohtade asemele 24-le ööpäevaringset erihooldusteenust saa- vale ja 12-le äärmusliku abi- ja toetusvajadusega ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavale ini- mesele peremajad, kus on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad. Planeeritavaks asukohaks on riigi omandis olev Kadaka kinnistu, mis asub Metsa tänaval. Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, peab elluviija leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:  ettevalmistustööd o ajakava: 01.01.2024–30.11.2026 o peamised tegevused:  riigile kuuluva Kadaka maaüksuse kasutustingimuste väljaselgitamine;  kinnistu omandamine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine; 8   detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine;  projekteerimistingimuste taotlemine peale detailplaneeringu kehtestamist;  projekti ettevalmistamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine o ajakava: 01.12.2026–31.07.2027 o peamised tegevused:  projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projektide koostamine, sealhulgas ekspertiis, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  ehitamine o ajakava: 01.08.2027–31.03.2029, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmi- mine kavandatud 2028. aastal ja teenuseüksuse avamine 2029. aasta I kvartalis. o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas lammutamine ja tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve;  ruumide sisustamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  teenuse osutamiseks vajalike ettevalmistustööde tegemine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekti administreerimine o ajakava: 01.01.2024–31.03.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.2.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:  suletud SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu asuvad 36 ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kohta;  SA Narva-Jõesuu Hooldekodu avanud Narva-Jõesuus teenuseüksuse, mis koosneb kolmest 12- kohalisest peremajast, kus igas majas on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad. 2.2.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.03.2029. 2.2.6. Projekti elluviija 9 SA Narva-Jõesuu Hooldekodu 2.3. Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine 2.3.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus Järvamaal asuva AS-i Koeru Hooldekeskus 24 teenusekohta ja rajada uus peresarnane, 24-kohaline teenuseüksus Paides. Reorganiseerimiskava lähtub sellest, et seisuga 31.12.2023 saab teenust 28 inimest, kelle elukohaks on Järva maakond ja teenuseosutajal on huvi pakkuda neile teenust ka edaspidi. 2.3.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus:  suletakse AS-i Koeru Hooldekeskus 24 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta Koeru teenu- seüksuses;  rajatakse suletavate kohtade asemele Paides 24-kohaline ööpäevaringse erihooldusteenuse ük- sus, kus on kuni kuuekohalised peresarnased rühmad. Üheks teenuseüksuse võimalikuks asu- kohaks on munitsipaalomandis olev kinnistu (Mündi haljasala H2), mis külgneb Mündi 47 kinnis- tuga. Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, peab elluviija leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Teenusekohtade rajamine linnalisse keskkonda võimaldab pakkuda erivajadusega inimestele kõiki vajalikke avalikke teenuseid ja suurt valikuvõimalust oma elukorralduses (sh töötamise kaudu). Uutes teenuseüksustes on võimalikult tavapärased elutingimused, mis tagavad privaatsuse ja piisava personaalse tähelepanu. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:  ettevalmistustööd o ajakava: 01.10.2024–31.05.2026 o peamised tegevused:  läbirääkimised KOV-iga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;  maa omandamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine o ajakava: 01.06.2026–28.02.2027 o peamised tegevused:  projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  sidumisprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud. 10   ehitamine o ajakava: 01.03.2027–01.09.2028, mille lõpptähtajaks on kavandatud hoone valmimine ja teenuseüksuse avamine o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  kolimine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekti administreerimine o ajakava: 01.10.2024–01.09.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine. Reorganiseerimise järel teenusesaajate ümberpaiknemisel toimub teenusekoha valik uue teenuseosutaja, teenusesaaja või tema eestkostja ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös, seejuures arvestatakse AS-i Koeru Hooldekeskus ettepanekuid isikute puhul, kes saavad nende juures reorganiseerimise ajal teenust. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.3.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on:  suletud AS-is Koeru Hooldekeskus 24 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta Koeru teenuseüksuses;  avatud Paides 24-kohaline erihoolekande teenuseüksus, mis koosneb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest. 2.3.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses ööpäevaringset erihoolekan- deteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.3.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.10.2024–01.09.2028. 2.3.6. Projekti elluviija AS Koeru Hooldekeskus 2.4. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine 11 2.4.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus asuvad 47 ööpäevaringse eri- hooldusteenuse kohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule. Selle käigus re- konstrueeritakse praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused, ning rajatakse uus teenuseüksus Valka. Seeläbi saab jätta kasutusse olemasoleva, teenuseosutajale kuuluva hoone, tagades ühtlasi teenuseosutaja jätkusuutlikkuse. 2.4.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus viiakse ellu järgmised tegevused:  rekonstrueeritakse Valgas Pargi tn 12 asuv hoone, rajades sinna 24-kohalise teenuseüksuse äär- musliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, mis koosneb kuni kuuekohalistest pe- resarnastest rühmadest;  rajatakse 24-kohaline teenuseüksus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule Valgas, Petseri 7 ja Petseri 7a asuvatele kinnistutele. Kui teenuseüksuse rajamine planeeritud kinnistule ei osutu võimalikuks, peab elluviija leidma muu sobiva kinnistu. Teenuseüksuse asukoha muutus ei mõjuta projekti tähtaega. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:  ettevalmistustööd o ajakava: 01.04.2024–30.06.2026 o peamised tegevused:  läbirääkimised KOV-i ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;  detailplaneeringu koostamine;  projekti ettevalmistamine;  kinnisvara eksperthinnangu koostamine;  maa taotlemine KOV-ilt või riigilt või ostmine turult;  vajaduse korral muude maatoimingute tegemine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine o ajakava: 01.10.2024–30.09.2026 o peamised tegevused:  projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  projekteerimistööde tegemine, ehitusloa taotlemine ja saamine, projekti ekspertiisi tegemine;  autorijärelevalve tegemine (jätkub ehitustegevuse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  ehitamine o ajakava: 01.04.2025–31.12.2027, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmi- mine kavandatud järgmiselt: uue teenuseüksuse rajamine 2026. aastal, olemasoleva (Pargi tn 12) teenuseüksuse reorganiseerimine ja sinna teenusekohtade rajamine 2027. aastal. o peamised tegevused: 12   ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine ja lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  kolimine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekti administreerimine o ajakava: 01.04.2024–31.03.2028 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on reorganiseeritud MTÜ-s Valgamaa Tugikeskus asuvad 47 teenusekohta äärmus- liku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule ja nende asemele on rajatud:  24-kohaline teenuseüksus Pargi tn 12 hoonesse, mis hõlmab kuni kuuekohalisi peresarnaseid rühmasid;  24 teenusekohta uude Valgas asuvasse teenuseüksusesse, mis hõlmab kuni kuuekohalisi peresarnaseid rühmasid. Lisanduvat ühte teenusekohta arvestatakse reorganiseerimisprojekti kui terviku raames suletavate ja rajatavate kohtade arvestuses, tagamaks nende tasakaal. Seetõttu reorganiseeritakse Tallinna Linnavalitsuse projekti (projekt nr 6) raames 84 teenusekohta, aga suletakse erinevate teenuseosutajate juures 85 teenusekohta. 2.4.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on MTÜ Valgamaa Tugikeskuses Pargi tn 12 erihoolekandeteenust saavad psüühi- lise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.4.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.04.2024–31.03.2028. 2.4.6. Projekti elluviija MTÜ Valgamaa Tugikeskus 2.5. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine 2.5.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on reorganiseerida institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoo- lekandeasustuste reorganiseerimise käigus MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus asuvad 13 30 teenusekohta ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, 17 ööpäevaringse erihooldustee- nuse kohta ja 13 kogukonnas elamise teenuse kohta. Selle käigus rekonstrueeritakse osaliselt praegune teenuse osutamiseks kasutatav hoone, luues sinna perepõhised üksused ja rajatakse uus teenuseüksus Võru linna või rajatakse mõlemad teenuseüksused Võru linna. 2.5.2. Projekti sisu Reorganiseerimise käigus viiakse ellu kaks järgmist tegevust:  MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus rekonstrueerib Võru maakonnas Meegomäe külas asuva hoone, rajades sinna ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühika- häirega isikule 30-kohalise teenuseüksuse, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks rüh- madeks, või luuakse uus teenuseüksus Võru linna;  MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus rajab Võru linna uue, 30-kohalise teenuseüksuse, kus on 20 ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kümme kogukonnas elamise teenuse kohta ja mis koos- neb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest. Teenuseüksuse asukoht on väljaselgitamisel. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:  ettevalmistustööd o ajakava: 01.04.2024–30.09.2026 o peamised tegevused:  läbirääkimised KOV-i ja riigiga;  projekteerimistingimuste taotlemine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;  projekti ettevalmistamine;  maa omandamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine o ajakava: 01.10.2024–30.09.2027 o peamised tegevused:  projekteerimistööde hankemenetluste korraldamine ja lepingute sõlmimine;  sidumisprojektide koostamine, ehituslubade taotlemine ja saamine;  autorijärelevalve (jätkub kuni ehituse lõpuni);  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.12.2028, sealhulgas on ehitustööde tegemine ja hoonete valmimine kavandatud järgmiselt: uue teenuseüksuse rajamine 2027. aastal, olemasoleva (Meegomäe) teenuseüksuse reorganiseerimine või teise teenuseüksuse rajamine Võru linna 2028. aastal; o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kolimine;  kasutusloa taotlemine ja saamine; 14   muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekti administreerimine o ajakava: 01.04.2024–31.03.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.5.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on reorganiseeritud MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe teenuseüksuses asuvad 60 institutsionaalset teenusekohta ja nende asemel on rajatud:  Meegomäel asuvasse hoonesse või Võru linna 30-kohaline teenuseüksus, mis koosneb kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest;  30 teenusekohta Võru linna rajatavasse teenuseüksusesse, mis on jaotatud kuni kuuekohalisteks peresarnasteks rühmadeks. 2.5.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus Meegomäe üksuses erihoolekan- deteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed ja teised erihoolekandeteenust vajavad isikud. 2.5.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.04.2024–31.03.2029 2.5.6. Projekti elluviija MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus 2.6. Projekt nr 6: Teenusekohtade reorganiseerimine Tallinna Linnavalitsuse poolt 2.6.1. Projekti eesmärk Toetuse andmise eesmärk on rajada institutsionaalsete (üle 30 koha) ööpäevaringsete erihoolekandea- sustuste reorganiseerimise käigus Tallinna 84 teenusekohta, sulgedes 85 teenusekohta reorganiseerita- vate teenuseosutajate juures. Reorganiseerimiskava lähtub sellest, et Tallinnas ja Harjumaal on suurim puudus ööpäevaringsetest eri- hoolekande teenusekohtadest ning Tallinna Linnavalitsusel on huvi ja valmidus teenusekohtade rajami- seks. Vastavate teenusekohtade arv 1000 elaniku kohta on: o Tallinnas – 0,37; o Eestis keskmiselt – 1,68. Teenusekohtade loomine inimeste elukoha lähedale võimaldab paremini korraldada teenusesaajate eestkostet ning teeb reeglina lihtsamaks ka inimeste külastamise nende lähedaste poolt. Samas jääb teenusesaajatel kehtivate õigusaktide kohaselt võimalus valida teenuse saamiseks mõni teine, elukohast eemal olev teenuseosutaja. 2.6.2. Projekti sisu 15 Reorganiseerimise käigus:  suletakse reorganiseeritavate teenuseosutajate juures 85 institutsionaalset teenusekohta;  rajatakse Tallinna 72 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta ja 12 teenusekohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule. Teenuseüksuste asukohad on väljaselgitamisel.  Kui reorganiseerimise käigus on võimalik reorganiseerimiseks ette nähtud rahaliste vahendite öko- noomse kasutamisega reorganiseerida täiendavalt ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti, sõlmivad osapooled suletavate kohtade suhtes eraldiseisva kokkuleppe, mis on aluseks käesolevate tegevuste täiendamiseks. Projekti raames tehtavad tegevused ja ajakava:  ettevalmistustööd o ajakava: 01.06.2024–30.06.2025 o peamised tegevused:  teenuseüksuste lõplike asukohtade kaardistamine ja kokkuleppimine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Tallinna Linnavalitsuse poolt hea tahte kokkuleppe sõlmimine;  projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, analüüside ja maakorraldustoimingute tegemine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekteerimine o ajakava: 01.01.2025–31.12.2027 o peamised tegevused:  projekteerimistegevuste ettevalmistused, projekteerimised, vajaduse korral de- tailplaneeringute muudatused/kehtestamine;  autorijärelevalve;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  ehitamine o ajakava: 01.01.2026–31.08.2029; teenusekohtade valmimise täpsem ajakava lepitakse kokku projekti elluviimise käigus o peamised tegevused:  ehitustööde, omanikujärelevalve, sisustuse ja kodumasinate hangete korraldamine, lepingute sõlmimine;  ehitustööde tegemine, sealhulgas lammutamine ja tehnovõrkudega liitumine;  väliskeskkonna rajamine (parkla, ligipääsuteed, haljastustööd, väliinventar jms);  omanikujärelevalve tegemine;  sisustamine;  toetuse kasutamisest teavitamine;  kasutusloa taotlemine ja saamine;  muud tegevused, mis on tegevuse elluviimiseks vajalikud.  projekti administreerimine o ajakava: 01.06.2024–31.08.2029 o peamiseks tegevuseks on projektijuhtimine. Nõuded rajatavatele teenuseüksustele on välja toodud TAT lisas 1. 2.6.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on: 16   reorganiseeritavates institutsionaalsetes teenuseüksustes suletud 85 ööpäevaringse erihoole- kandeteenuse kohta järgmiste teenuseosutajate juures: o kaks teenusekohta AS-i Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus; o kuus teenusekohta AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodus; o neli teenusekohta SA-s Narva-Jõesuu Hooldekodu; o 65 teenusekohta AS-i Koeru Hooldekeskus Koeru teenuseüksuses; o viis teenusekohta MTÜ-s Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus; o kolm teenusekohta projekti käigus selguvate teenuseosutajate juures;  avatud Tallinnas 72 ööpäevaringse erihooldusteenuse kohta ja 12 teenusekohta äärmusliku abi- ja toetusvajadusega psüühikahäirega isikule, mis asuvad kuni 30-kohalistes teenuseüksustes ja koosnevad kuni kuuekohalistest peresarnastest rühmadest. 2.6.4. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on reorganiseeritavates teenuseüksuses ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavad psüühilise erivajadusega inimesed, samuti teised erihoolekandeteenust saavad Tallinna elanikud või Tallinna linna eestkostel olevad isikud, kes liiguvad Tallinna rajatavatesse teenuseüksustesse. 2.6.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.06.2024–31.08.2029 2.6.6. Projekti elluviija Tallinna Linnavalitsus 2.7. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad Näitaja nime- Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Selgitav teave tus ja mõõt- (2026) (2027) (2028) (2029) ühik Meetmete ni- Loodud või ko- 0 72 180 300 324 Loendatakse mekirja väl- handatud elu- tingimustele jundnäitaja ja teenusekoh- vastavate elu- tade arv ja teenusekoh- tade arvu. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on kasutamiseks valmis ning 17  SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa. Sihtta- seme saavuta- misse panus- tavad kõik pro- jektid. Meetmete ni- Uute või ajako- 0 0 72 180 324 Loendatakse mekirja tule- hastatud elu- täidetud teenu- musnäitaja ja teenusekoh- sekohti aasta tade kasuta- jooksul pärast jate arv elu- ja teenu- sekoha valmi- mist ning arvu- tatakse nende osakaal kõigist valminud elu- ja teenusekoh- tadest. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida vahe-, lõpp- ja järel- aruandes, kui elu- ja teenu- sekoha valmi- misest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Sihttaseme saavutamisse panustavad kõik projektid. TAT- Loodud teenu- 0 3 7 11 12 Loendatakse spetsiifiline seüksuste arv valminud tee- väljundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui 18  rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. Projekt nr 1: AS-i Hoolekandeteenused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorganiseerimine Projekti meet- Loodud või ko- 0 48 72 N/A N/A Panustab otse- mete nime- handatud elu- selt rakendus- kirja väljund- ja teenusekoh- kava väljund- näitaja tade arv näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ja SKA on väljastanud rajatud teenu- seüksuse (tee- nusekohtade) kasutusloa ja tegevusloa. Projekti meet- Uute või ajako- 0 0 48 72 N/A Panustab otse- mete nime- hastatud elu- selt rakendus- kirja tulemus- ja teenusekoh- kava tulemus- näitaja tade kasuta- näitajasse / jate arv meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud 19  või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Projektispet- Loodud teenu- 0 2 3 N/A N/A Loendatakse siifiline väl- seüksuste arv valminud tee- jundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. Projekt nr 2: SA Narva-Jõesuu Hooldekodu erihoolekande teenusekohtade reorganiseerimine Projekti meet- Loodud või ko- 0 0 0 36 36 Panustab otse- mete nime- handatud elu- selt rakendus- kirja väljund- ja teenusekoh- kava väljund- näitaja tade arv näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa. Projekti meet- Uute või ajako- 0 0 0 0 36 Panustab otse- mete nime- hastatud elu- selt rakendus- kirja tulemus- ja teenusekoh- kava tulemus- näitaja tade kasuta- näitajasse / jate arv meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida 20  vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Projektispet- Loodud teenu- 0 0 0 1 N/A Loendatakse siifiline väl- seüksuste arv valminud tee- jundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. Projekt nr 3: AS-i Koeru Hooldekeskus reorganiseerimine Projekti meet- Loodud või ko- 0 0 0 24 N/A Panustab otse- mete nime- handatud elu- selt rakendus- kirja väljund- ja teenusekoh- kava väljund- näitaja tade arv näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- los ja tegevus- loa. 21 Projekti meet- Uute või ajako- 0 0 0 0 24 Panustab otse- mete nime- hastatud elu- selt rakendus- kirja tulemus- ja teenusekoh- kava tulemus- näitaja tade kasuta- näitajasse / jate arv meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Projektispet- Loodud teenu- 0 0 0 1 N/A Loendatakse siifiline väl- seüksuste arv valminud tee- jundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. Projekt nr 4: MTÜ Valgamaa Tugikeskus reorganiseerimine Projekti meet- Loodud või ko- 0 24 48 N/A N/A Panustab otse- mete nime- handatud elu- selt rakendus- kirja väljund- ja teenusekoh- kava väljund- näitaja tade arv näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- 22  sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa. Projekti meet- Uute või ajako- 0 0 24 48 N/A Panustab otse- mete nime- hastatud elu- selt rakendus- kirja tulemus- ja teenusekoh- kava tulemus- näitaja tade kasuta- näitajasse / jate arv meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Projektispet- Loodud teenu- 0 1 2 N/A N/A Loendatakse siifiline väl- seüksuste arv valminud tee- jundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. Projekt nr 5: MTÜ Lõuna-Eesti Erihooldusteenuste Keskus reorganiseerimine Projekti meet- Loodud või ko- 0 0 30 60 N/A Panustab otse- mete nime- handatud elu- selt rakendus- kirja väljund- ja teenusekoh- kava väljund- näitaja tade arv näitajasse / 23  meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa. Projekti meet- Uute või ajako- 0 0 0 30 60 Panustab otse- mete nime- hastatud elu- selt rakendus- kirja tulemus- ja teenusekoh- kava tulemus- näitaja tade kasuta- näitajasse / jate arv meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Projektispet- Loodud teenu- 0 0 1 2 N/A Loendatakse siifiline väl- seüksuste arv valminud tee- jundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui 24  rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. Projekti nr 6: Teenusekohtade rajamine Tallinna Linnavalitsuse poolt Projekti meet- Loodud või ko- 0 0 30 60 84 Panustab otse- mete nime- handatud elu- selt rakendus- kirja väljund- ja teenusekoh- kava väljund- näitaja tade arv näitajasse / meetme tege- vuse näita- jasse. Saavu- tustaset võib elluviija rapor- teerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui elu- ja teenu- sekohad on ka- sutamiseks valmis ning SKA on väljas- tanud rajatud teenuseüksuse (teenusekoh- tade) kasutus- loa ja tegevus- loa. Projekti meet- Uute või ajako- 0 0 0 30 84 Panustab otse- mete nime- hastatud elu- selt rakendus- kirja tulemus- ja teenusekoh- kava tulemus- näitaja tade kasuta- näitajasse / jate arv meetme tege- vuse näita- jasse. Saavutustaset võib elluviija raporteerida vahe-, lõpp- ja järelaruandes, kui elu- ja tee- nusekoha val- mimisest on möödas 12 kuud ja selle aja jooksul on elu- või teenu- sekoht olnud 25  või on rapor- teerimise het- kel täidetud. Projektispet- Loodud teenu- 0 0 1 2 3 Loendatakse siifiline väl- seüksuste arv valminud tee- jundnäitaja nuseüksusi. Saavutustaset võib elluviija raporteerida nii vahe- kui lõpp- aruandes, kui rajatud teenu- seüksusele on väljastatud ka- sutusluba. 4. Eelarve ELi toetuse ELi toetuse Riiklik kaas-fi- Elluviija oma- Kokku summa osakaal nantseering, finantseering, (ERF) (€) meetme tege- 16% (€) 14% (€) vuse abikõlb- likust kogu- maksumusest, % Projekt nr 1: AS-i 4 788 000,00 70% 1 094 400,00 957 600,00 6 840 000,00 Hoolekandetee- nused Vääna-Viti Kodu ja Sillamäe Kodu reorgani- seerimine Projekt nr 2: SA 2 394 000,00 70% 547 200,00 478 800,00 3 420 000,00 Narva-Jõesuu Hooldekodu eri- hoolekande tee- nusekohtade reorganiseerimine Projekt nr 3: AS-i 1 596 000,00 70% 364 800,00 319 200,00 2 280 000,00 Koeru Hooldekes- kus reorganiseeri- mine Projekt nr 4: MTÜ 2 856 000,00 70% 652 800,00 571 200,00 4 080 000,00 Valgamaa Tugi- keskus reorgani- seerimine Projekt nr 5: MTÜ 3 570 000,00 70% 816 000,00 714 000,00 5 100 000,00 Lõuna-Eesti Eri- hooldusteenuste Keskus reorgani- seerimine 26  ELi toetuse ELi toetuse Riiklik kaas-fi- Elluviija oma- Kokku summa osakaal nantseering, finantseering, (ERF) (€) meetme tege- 16% (€) 14% (€) vuse abikõlb- likust kogu- maksumusest, % Projekt nr 6: Tee- 5 586 000,00 70% 1 276 800,00 1 117 200,00 7 980 000,00 nusekohtade raja- mine Tallinna Lin- navalitsuse poolt 20 790 000,00 70% 4 752 000,00 4 158 000,00 29 700 000,00 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduska- vade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud kulud, mis vasta- vad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele. 5.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 5.3.1 kinnisasja omandamine, mis moodustab kuni 10% abikõlblikest kuludest; 5.3.2 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite, analüüside ja maakorraldustoimingute tege- mine, keskkonnamõjude ja kliimakindluse hindamine; 5.3.3 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 5.3.4 katastrimõõdistamine ja muud maakorraldustoimingud; 5.3.5 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis, sealhulgas litsentsitasud; 5.3.6 ehitustööde ettevalmistustööd, sealhulgas lammutamine; 5.3.7 jäätmete taaskasutus ja ohutu kõrvaldamine (nt ohtlike jäätmete käitlus); 5.3.8 ehitustööde tegemine; 5.3.9 ehitise ekspertiis; 5.3.10 autorijärelevalve; 5.3.11 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 5.3.12 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.3.13 väliskeskkonna rajamisega seotud tööde tegemine, sealhulgas: 5.3.13.1 teede ja parklate rajamine, valgustuse paigaldamine, elektrisõidukite laadimispunkti ja piir- deaia rajamine; 5.3.13.2 haljastuse rajamine ja kohtkindla väliinventari paigaldamine, mis moodustab kuni 3% abikõlb- likest kuludest; 5.3.14 ehitisse paigaldatava sisustuse, kohtkindlate seadmete, tehnika vms hankimine ja paigaldamine; 5.3.15 projektijuhtimine, sealhulgas projektijuhtimisega seotud sõidukulu; 5.3.16 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja sise- turvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitustegevusega seotud kulud; 5.3.17 ligipääsetavuse tagamine, sealhulgas analüüs, audit, ekspertiis, eksperdi kaasamine, et kogu ehi- tus ja ümbritsev taristu oleks nelja peamise puudeliigiga inimestele ligipääsetav. 5.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust 27 maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 5.5. Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule ei ole abikõlblik riigihangete korraldamine. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 või § 30 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud täielikult või oma- finantseeringu ulatuses. Ettemakse tehakse põhjendatud vajaduse korral kuni 40 protsendi ulatuses määratud toetuse summast. Ettemakse kasutamisperiood on kuus kuud ettemakse tegemisest arvates. 6.2. Hiljemalt koos esimese maksetaotlusega peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ): 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja ta- sumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.2.2 kliimakindluse hinnangu, mis põhineb kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisel. Kliimakindluse tagamise hindamine esitatakse ühendmääruse lisa 3 B-osas toodud andmekoosseisus; 6.2.3 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.4 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktides 6.2.1, 6.2.3 ja 6.2.4 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.4. Makse ja ettemakse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üks kord kuus. Kui kalendrikuus kulusid ei teki, siis null-reaga makset esitada ei tule. Ettemakse saamise korral juhindutakse ettemakse kasutamist tõendavate dokumentide esitamisel ühendmääruse § 30 lõigetes 2 ja 3 sätestatust 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlb- likkuse. 6.6. RÜ õigused ja kohustused makse või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.2 rakendama projekti vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.3 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.4 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.4.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 28 7.4.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigi- hangete registrile; 7.4.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.6 tagama taristu kliimakindluse ja kliimakindluse analüüsis nimetatud tegevuste elluviimise; 7.7 järgima tegevuste elluviimisel „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 7.8 täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule; 7.9 tagama taristu ja kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse ning puuduste avastamisel nende likvideerimise, sealhulgas peab ligipääsetav olema kogu projektiga seotud info ja kommunikat- sioon ehk tagatud peab olema digiligipääsetavus, kui tegemist on digitaalse infoga; 7.10 järgima TAT käskkirja lisas 1 sätestatud nõudeid erihoolekande teenuseüksustele; 7.11 tagama vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest teenuseüksuse eesmärgipärase kasutamise käesolevas TAT-s sätestatud tingimustel, välja arvatud juhul, kui tegevuste muudatused on RA-ga kooskõlastatud. Eesmärgipäraseks kasutamiseks loetakse TAT-s sätestatud teenuse osutamist erihoolekandeteenuste järjekorra alusel või kui erihoolekandeteenuste järjekorras puuduvad isikud, kes sooviksid vastavas asukohas teenust kasutada, muule teenust kasutada soovivale isikule. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edene- mise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vas- tavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise täht- päeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõppa- ruande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse lõppkuupäevast. Lõp- paruande esitamisel peavad loodud teenuseüksustele olema väljastatud kasutusluba ja tegevusluba eri- hoolekandeteenuse osutamiseks. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loe- takse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.8. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele. 29 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punk- tis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edene- mist. 8.10. Elluviijal on kohustus esitada RÜ-le järelaruanne tulemusnäitajate saavutamise raporteerimiseks 12 kuud pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9. Projektide muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi projekti muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab projekti muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu projekti muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Projekti muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab projekti muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid projektide eelarve muutmiseks, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib projekti ja TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projektide edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. Projekti muutmise eelnõu (TAT käskkiri) kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.8.1 punktis 7.1 nimetatud järgmise eelarveaasta eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu; 9.8.3 kui projektide tegevuste ajakava on mõjuvatel põhjustel muutunud vähem kui kuus kuud ning RÜ- d ja RA-d on sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud; 9.8.4 kui rajatavate teenuseüksuste asukoht on selgunud või muutunud ning RÜ-d ja RA-d on sellest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisu- sed haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. 30 Lisad: Lisa 1 „Nõuded erihoolekandeasutuste teenuseüksustele“ Lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve projektide ja kulukohtade kaupa“ 31