Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.10.2025 nr 141 Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326 70,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 385 000 Tallinna linn (2023-2029) 910 000 Rakvere linn (2023-2028) 204 575 Saaremaa vald (2023-2028) 254 072 Pärnu linn (2024-2028) 261 501,1 Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1 Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,6 Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376 1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00% sealhulgas Tartu linn (2023-2029) 165 000 Tallinna linn (2023-2029) 390 000 Rakvere linn (2023-2028) 87 675 Saaremaa vald (2023-2028) 108 888 Pärnu linn (2024-2028) 112 071,9 Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9 Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,4 Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304 1.3 Omafinantseering 0 0% KOKKU 5 859 037 2) muudan TAT-i punkti 11.2 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.“;  3) muudan TAT-i punkti 11.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates“; 4) tunnistan TAT-i lisa 3 kehtetuks; 5) tunnistan TAT-i lisa 4 kehtetuks; 6) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Toetatava tegevuse "Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel" koguperioodi detailne eelarve Abikõlblikkuse periood: 1.01.2023-31.10.2029 Elluviija: Eesti Linnade ja Valdade Liit Tegevuste Tegevuste Rea nr Kulukoht Kokku tulemus väljund 1 2 3 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, 1 sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel 5 859 037,00 Suurenenud on kohalike omavalitsuste suutlikkus pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid 1.1 Otsesed kulud 5 475 735,51 1.1.1 Otsesed personalikulud (elluviija töötajad) 592 000,00 Horisontaalsed kulud Personali lähetus-, koolitus- ja tervisekontrolli 1.1.2 26 000,00 kulud uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele. 1.1.3 Sisutegevuste kulud 4 857 735,51 On partnerlusleping KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja 1.1.3.1 3 711,51 sõlmitud 7 KOViga sisutegevuste toetamine KOVides on väljatöötatud Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade rakendatud 1.1.3.2 180 000,00 väljatöötamine ja rakendamine KOV ides kohanemis- ja lõimumisteekonnad On ellu viidud tõhus valdkondlik 1.1.3.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele 300 000,00 kommunikatsioon On tõstetud KOV ametnike ja töötajate võimekust KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise 1.1.3.4 580 000,00 TATi võimekuse tõstmine sihtrühmadega töötada Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine 1.1.3.5 3 794 024,00 KOV piirkonnas 1.1.3.1.1 sh Tartu linn 550 000,00 1.1.3.1.2 Tallinna linn 1 300 000,00 On arendatud ja pakutud teenuseid 1.1.3.1.3 Rakvere linn 292 250,00 KOV piirkonnas 362 960,00 1.1.3.1.4 Saaremaa vald 1.1.3.1.5 Pärnu linn 373 573,00 1.1.3.1.6 Jõhvi vald 253 403,00 1.1.3.1.7 Haapsalu linn 304 158,00 1.1.3.1.8 Kohtla-Järve linn 357 680,00 Horisontaalsed 1.2 Kaudsed kulud 383 301,49 kulud  Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Anni Tetsmann (e-post [email protected], telefon 5887 9581) ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn) ning seetõttu muuta ka eelarveridu. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24 kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223, 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12 ja 19. detsembri 2024. a käskkirjaga nr 214). 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse eelarvetabelit, sest elluviija on teinud ettepanku pikendada partnerluslepinguid viie partneriga (Tartu linn, Rakvere linn, Tallinn linn, Saaremaa vald ja Pärnu linn). Elluviija soovib jätkata koostööd seniste partneritega sh kohalike võrgustike ja sihtrühmadega ning piloteerida arendatavaid teenuseid erinevate suurustega kohalikes omavalitsustes, kus sihtrühmade liikmete arv erineb nii rahvuse kui mahu poolest. Partnerluslepingud Tallinna ja Tartu linnaga kestaks kuni 30.06.2029 ning Pärnu ja Rakvere linnaga ning Saaremaa vallaga kuni 31.12.2028. Seniste partneritega on kujunenud tõhus ja usaldusväärne koostöö - nad on olnud aktiivsed, motiveeritud ning loonud nii elluviija kui ka sihtrühmaga sujuva ja usaldusliku suhtluse, mis võimaldab tegevusi tulemuslikult ellu viia. Lisaks on nad sisuteadlikud ja hästi kursis TAT eesmärgi ning sihtrühma vajadustega, mis tagab järjepidevuse ja väldib vajadust alustada uute partneritega nullist. Olulised alused ja tulemused on juba koos partneritega loodud: partnerid on käivitanud osaluskogude loomise protsesse, kaardistanud rahvusgruppide võrgustikke, loonud koostöövõrgustikke sidusrühmadega, viinud läbi sihtrühma uuringuid ning käivitanud teenuseid sihtrühmale. Partnerluse jätkamine on vajalik, et neid tegevusi lõpuni viia, arendada ja laiendada. Lisaks arendustegevustele kaasavad partneromavalitsused sihtrühma enda korraldatud sündmustele, kus osalemise eelduseks ei ole sihtrühma esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht ning pakutakse vajadusel nõustamisteenust. Kui nõustamise käigus selgub vajadus konkreetse elukohajärgses KOV-is pakutava teenuse järele, suunatakse sihtrühma esindajad elukohajärgse KOV-i poole. 1 Partnerid tegutsevad piirkondades, kus elab palju sihtrühma inimesi – Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Rakvere on eriline partner, pakkudes väikese linna kontekstis toimivat koostöömudelit. See loob võimalusi laiemaks piirkondlikuks koostööks ja muudab Rakvere oluliseks lüliks TAT-i tegevuste tervikpildis. Samuti on Saaremaa oluline partner, esindades geograafiliselt eraldatud ja hajusalt asustatud piirkonda, kus sihtrühma vajadused on olemas, kuid lahendused vajavad paindlikku ja kohalikku eripära arvestavat lähenemist. Saaremaa kogemused on väärtuslikud ka teistele sarnastele piirkondadele üle Eesti. Lepingute katkestamine või partnerite vahetus ohustaks senist tööprotsessi ja saavutatud tulemusi. Uute partnerite leidmine ja ettevalmistamine võtaks aega ning vajaks täiendavaid ressursse. Lühiajalised lepingud või partnerivahetused takistaksid TAT tegevuste stabiilset elluviimist, sealhulgas ametikohtade kinnitamist ja hangete korraldamist. Seetõttu on seniste partneritega lepingute pikendamine oluline jätkusuutlikkuse ja riskide vältimise seisukohalt. Partnerluslepingute pikendamist toetavad ka allolevad statistilised näitajad. Rahvastikuregistri andmetel on perioodil 2020-2024 nii kolmandate riikide kui ka Euroopa Liidu kodanikud kõige rohkem elama tulnud Harju- ja Tartumaale, kuid uussisserändajad ja tagasipöördujad asuvad elama ka paljudesse teistesse piirkondadesse (Allikas: randestatistika-2025-est-1105.pdf). TOP 5 linna Kolmandate Tallinn Tartu Pärnu Maardu Kohtla- riikide Järve kodanikud 5 211 842 452 213 197 Euroopa Liidu kodanikud Tallinn Tartu Valga Narva Pärnu 1 948 563 64 55 46 Alloleval kaardil on välja toodud 2024. aasta esmakordsed Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanike elukoha registreerimised erinevates Eesti maakondades (randestatistika-2025-est- 1105.pdf). Allolev tabel näitab rahvastikuregistriandmeid seisuga 1. jaanuar, arvud kajastavad eelneva aasta (perioodil 01.01.-31.12.) tagasipöördujate esmast registreerimist KOV-i. 2 KOV KOV KOV arvestuses arvestuses arvestuses koht (79 koht (79 koht (79 KOV) 01.01.2023 KOV) 01.01.2024 KOV) 01.01.2025 1. Tallinn 842 1. Tallinn 691 1. Tallinn 638 2. Tartu 146 2. Tartu 134 2. Tartu linn 126 3. Pärnu 109 3. Pärnu 109 3. Pärnu linn 82 5. Kohtla-Järve 54 5. Kohtla-Järve 47 5. Saaremaa 46 6. Saaremaa 49 6. Saaremaa 45 10. Kohtla-Järve 30 10.-11- Jõhvi 30 12.-13. Rakvere 24 13.-15. Rakvere 27 15.-16. Haapsalu 26 18.-21. Haapsalu 21 20.-22. Haapsalu 19 20.-21. Rakvere 24 27.-28. Jõhvi 18 72.-73. Jõhvi 4 Tartu linna partnerluslepingu summaks kujuneb 550 000 eurot, millest 385 000 eurot on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 165 000 eurot riiklik kaasfinantseering. Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 350 000 eurot. Tegevuse raames pakub sihtgrupile rahvastikutoiminguid ning nõustamist Tartu linna rahvastikutoimingute osakonna koordinaator (1 koht) ning Tartu linna kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht (0,9 kohta), kes tegeleb valdkondliku planeerimis- ja arendustegevusega ning panustab nõustamistegevustesse. Tartus elavate sihtgrupi liikmete osaluskogu luuakse rahvakogu meetodit kasutades 2025. aasta lõpuks. Lähtuvalt piloteeritud rahvakogu meetodil osaluskogu tulemustest jätkatakse aastatel 2026-2029 osaluskogu tegevust või modifitseeritakse selle vormi kuni leitakse sobiv ja toimiv osaluskogu meetod. Ühiselt koos Teenuskeskuse töötajaga pakutakse sihtgrupile nõustamisteenuseid, isikukoodide moodustamist, elukoha registreerimist, bussikaartide isikustamise võimalust, sotsiaalse suhtluse klubides osalemise võimalust. Teenuskeskuses sihtrühmaga seonduva nõustamisteenuse pakkumine ja arendamine toimub one-stop-shop põhimõttel ning sellest tuleneva statistika kogumine. Toimingute järgselt jagatakse sihtgrupile teavet vajalikest tegevustest ametiasutustes (nt PPA), abistatakse vastuvõtule broneerimisel ning tutvustatakse täiendavalt vajadusel ka ühiskonnas osalemise võimalusi nt hobi- või kogukondlikus tegevuses jms. Teenuskeskuses kaasatakse sihtrühmi regulaarselt toimuva eesti keele lõimumisklubi kaudu, kus pakutakse eesti keeles sotsiaalse suhtluse ning kohaliku keele ja kultuurilooga tutvumise võimalusi, vajadusel pakutakse täiendavat tuge ja selgitusi kas inglise või vene keeles. Lõimumisklubis keskendutakse omavahelisele suhtlusele, kogemuste jagamisele, eesti keele ja kultuuri tundma õppimisele. Lõimumisklubis antakse muu hulgas ülevaade ühiskonnas ja piirkonnas toimuvast. Kogu valdkondlik vajalik info on koondatud ühtsesse füüsilisse ja virtuaalsesse ruumi. Igapäevaelu ja toiminguid puudutavat infot täiendatakse regulaarselt Teenuskeskuse kodulehel inglise keeles ning hallatakse jooksvat uudisvoogu Teenuskeskuse Facebooki lehel. Aidatakse kaasa KOV ja teiste partnerite veebilehtede arendamisele lähtudes sihtrühma vajadustest. Aastal 2025 tõlgiti ja trükiti „Abiks tartlasele“ ja „Sündis tartlane“ infokogumik. Lähtuvalt sihtgrupi vajadustest täiendatakse veebivorme ja trükiseid ning koostatakse või tõlgitakse täiendavaid infokandjaid. 3 Jätkub kohalikul tasandil sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku arendamine teineteise toetamiseks ja parimate praktikate jagamiseks, probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks. Kohaliku tasandi võrgustiku arendamisega, st suhete loomise, hoidmise ja regulaarsete kohtumiste korraldamisega tegelevad käesoleva projektiga seotud töötajad. Kokkusaamistel jagatakse kohtumiste vahepeal toimunu kohta infot, hoitakse vastastikku kõiki ühtses infovoos tulevikus planeeritavate suuremate arenduste või tegevuste osas, koordineeritakse planeeritavate tegevuste ajakava selliselt, et välditakse kattuvust sama piirkonna sihtgrupile suunatud tegevuste osas. Vajadusel analüüsitakse töös ette tulnud keerulisemaid juhtumeid ja leitakse neile ühiselt parimad lahendused. Projekti koordinaator ning kohanemis- ja lõimumisvaldkonna juht osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Tallinna linna partnerluslepingu kogusumma on 1 300 000 eurot, millest 910 000 eurot tuleb Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ja 390 000 eurot riiklikust kaasfinantseeringust. Eelarve vahendeid planeeritakse partnerluslepingute uueks perioodiks 800 000 eurot. Tallinnas jätkab tööd üks lõimumisjuht (0,9 kohta), kes tegeleb rände-, lõimumis- sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisega kohalikul tasandil, korraldab vajalikke võrgustikukohtumisi partnerite ja sihtrühmade paremaks kaasamiseks, analüüsib sihtrühma vajadusi, tegeleb tagasiside kogumisega ja sihtrühmade kaasamisega (nt osaluskogu töö korraldamine) ning teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks. Teine töötaja, arendusjuht (1,0 kohta) tegeleb avalike teenuste osutamise võimekuse arendamisega, valmistab lähtuvalt sihtrühma vajadustest ette uusi teenuseid ja koordineerib nende käivitamise protsessi, teeb ettepanekuid kohalikul tasandil integratsioonipoliitika kujundamiseks. Kolmas töötaja, lõimumise koordinaator (0,75 kohta) vastutab süsteemse ja jätkusuutliku koostöö, sh osapoolte vahelise kommunikatsiooni eest. Jätkatakse sihtrühma ja erinevate rahvusgruppide katusorganisatsioonidega kontaktide hoidmist, korraldatakse Tallinna tasandil rahvusgruppide koostöövõrgustiku ehk Lõimumiskoja tööd (kohtumised kuni 4 korda aastas). Tegemist on avatud võrgustikuga, kuhu on sihtrühmal võimalik jooksvalt liituda. Pakutakse vajaduspõhiseid tugiteenuseid sihtrühmale, sh tõlketeenuse korraldamine ning psühholoogilise abi ja psühhosotsiaalse toe osutamine (vaimse tervise teenuse arendamine). Korraldatakse sihtrühmale lõimumise, sh kohanemise alaseid seminare kuvandinime all „Lõimumisaken“, et tagada osapoolte vaheline tõhus kommunikatsioon ning julgustada sihtrühma omavahelist suhtlust ja kogemuste vahetust. Jagatakse infot Tallinnas osutatavate teenuste kohta sihtrühmale suunatud veebilehtedel, sotsiaalmeedias, messidel, laatadel, teabeüritustel jmt sündmustel. Jätkuvad ametkondade (nii linna- kui ka riigiasutuste) ja kolmanda sektori (nii sihtasutuste kui mittetulundusühingute) ühise võrgustiku korrapärased (ca üks kord kvartalis) kohtumised koostöö arendamiseks ja kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest). Tallinna Rändekeskuse juhataja, lõimumisjuht ning arendusjuht osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. 4 Rakvere linna partnerluslepingu kogumahuks on 292 250 eurot, sealhulgas 204 575 eurot Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 87 675 eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 135 000 eurot. Rakvere Linnavalitsuse sotsiaalosakonnas jätkab tööd kaks juhtumikorraldajat, kelle vahel jaguneb 1,0 koormus 0.75/0.25. Juhtumikorraldaja ülesanneteks on koordineerida, toetada ja läbi viia erinevaid lõimumisega seotud tegevusi sihtrühmale Rakvere linnas, koguda sihtrühma kohta andmeid, selgitada välja nende abivajadus ja nõustada neid linna poolt pakutavatest toetustest ja teenustest. Rakvere Raamatukogus viiakse ka edaspidi läbi erinevaid tegevusi sihtgrupile. Sihtrühmale toimuvad harivad infotunnid ja kohtumised koostööpartneritega (nt Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervisekassa jne). Eesmärk on jagada infot ja vahetada kogemusi, kuidas toetada sihtrühma lõimumisel, sealhulgas kohanemisel ja aidata kaasa inimeste paremale toimetulemisele Eestis. Koostöös Lääne-Virumaa Keskraamatukoguga ja kolmanda sektoriga korraldatakse sihtrühmale sündmusi tutvustamaks Eesti ühiskonna toimimist, kultuuriruumi tavasid ja kombeid. Jätkatakse Lõimumiskohviku läbiviimisega, kus sihtrühma esindajad saavad turvalises ja toetavas keskkonnas suhelda kohaliku kogukonna esindajatega. Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse. Jätkatakse ülevaate kogumist piirkonda elama asuvatest uussisserändajatest, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestest ja tagasipöördujatest. Toimuvad personaalsed nõustamised ja kohtumised vastavalt sihtrühma vajadustele. Koostöös sihtrühma esindajatega arendatakse sihtrühmale mõeldud teenuseid (sh vaimse tervise teenus) ja töötatakse välja tõhus kommunikatsiooniplaan. Osaletakse Lääne-Virumaa sisserändajate Facebooki gruppide ja teiste teemakohaste sotsiaalvõrgustike arendamisel ja koordineerimisel koostöös grupi loojatega – panustatakse aja- ja asjakohase info postitamisega. Täiendatakse ja uuendatakse Rakvere linna kodulehel olevat mitmekeelset infot vastavalt vajadusele. Meedias jagatakse regulaarselt tegevuste kohta infot. Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Projekti kontaktisik ja juhtumikorraldaja osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Saaremaa valla partnerluslepingu kogusumma on 362 960 eurot, millest 254 072 eurot on Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ja 108 888 eurot riiklik kaasfinantseering. Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 150 000 eurot. 2026. aastal jätkavad täiskohaga tööd seni projektis töötanud kaks ametnikku – sisserändajate heaoluspetsialist ja lõimumiskoordinaator. Sisserändajate heaoluspetsialisti roll on valdavalt teenuste ja toetuste vahendamine abivajajatele neile sobivas keeles. Sisserändajate lõimumiskoordinaator vastutab TAT tegevuste eesmärgipärase täitmise, aruandluse, strateegilise planeerimise, kohaliku, eestisisese ning rahvusvahelise koostöö, infokaardistuse ja sisuloome eest. Vajadusel on töötajad võimelised üksteise rolle vahetama. Uuel lepinguperioodil 5 keskendutakse muuhulgas ettevalmistustöödele, mis võimaldaks 2027. aastal jätkata ühe ametnikuga. Vahendatakse ja viiakse läbi lõimumist toetavaid tegevusi koostöös Eesti Pagulasabiga ning jätkatakse kogukondlikku lõimumist ja tööturule jõudmist soodustavad tegevusi. Nende tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse. Jätkatakse seniste tegevustega, mis tagasid sihtrühmale võrdsed võimalused teenuste ja toetuste kättesaadavuse osas. Töötatakse selle nimel, et sihtrühma liikmed saaksid kasutada Eestis pakutavaid keeleõppe võimalusi ning seeläbi looksid endale parema lõimumisplatvormi. Tulenevalt 2025. aasta sihtrühma uuringu tulemustest arendatakse edasi juhtumipõhist integratsiooniplaani, et tagada iga kliendi individuaalse lõimumiskava toimimine. Ühtlasi keskendutakse teenuste kättesaadavuse tagamisele pärast lepinguperioodi lõppu. Jätkatakse kontaktinfobaasi haldamist ning sihtgrupi teavitamist telefoni, e-posti ja sotsiaalmeedia võimalusi ära kasutades (vastavalt sihtgrupi info hankimise eripäradele). Oluline osa kommunikatsioonitööst on usalduse loomine sihtgrupi esindajate. Toimuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Sisserändajate lõimumiskoordinaator ja heaoluspetsialist osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Pärnu linna partnerluslepingu kogumahuks kujuneb 373 573 eurot, sealhulgas 261 501,10 eurot Euroopa Sotsiaalfond+ toetusena ja 112 071,90 eurot riikliku kaasfinantseeringuna. Eelarve vahendeid on planeeritud partnerluslepingute uueks perioodiks 262 923 eurot. Nimetatud perioodil jätkab TAT tegevuste elluviimisel lõimumise projektijuht 1,0 koormusega. Tema ülesanneteks on tagada TAT tegevuste eesmärkide täitmist ning juhtida tegevuste elluviimist Pärnu linnas, sh tegevuskavas planeeritud programme, eelarvet ning arendada kohalikku koostöövõrgustikku ning osaluskogu. 2026. aastal värvatakse projektijuhile lisaks TAT tegevuste elluviimise toetamiseks lõimumise koordinaator 1,0 koormusega. Koordinaatori ülesanneteks on pakkuda sihtrühmale nõustamisteenust, koordineerida kohanemisteekonna piloteerimisel lisanduvaid tegevusi ning toetada lõimumise projektijuhti vajalikes tegevustes. Pärnu linnas jätkab tuleval projektiperioodil lõimumisklubi „Eestikeelne HUUB“ (eelnevalt nimetatud Eesti keele HUUB), mille ülesandeks on pakkuda Pärnu linnas elavale sihtrühmale vajalikku praktilist eestikeelset suhtlemise kohta. Eestikeelne HUUB annab sihtrühmale võimaluse harjutada eesti keeles suhtlust ja täidab läbi selle ka teisi sihtrühma vajadusi, milleks on Eesti kultuuri, ajaloo ja tavade tutvustamine, Pärnu linna ja riikliku informatsiooni kajastamine, sihtrühma kogukonna arengu toetamine ning lõimumine nii kohalikul kui riiklikul tasandil. Nimetatud tegevuste tulemusel loodetakse leida aktiivsed sihtrühma esindajad 2026. aastal loodavasse kohaliku tasandi osaluskogusse. Uuel lepinguperioodil vastutab lõimumise projektijuht riiklikest kanalitest (nt ministeeriumid, ametid, sihtasutused) pärineva lõimumisvaldkonna teabe edastamise eest kohalikule koostöövõrgustikule ja asjakohastele sidusrühmadele. Lõimumise koordinaator tagab operatiivse infovahetuse Pärnu Linnavalitsuse ning sihtrühma vahel, vahendades teavet teenuste, võimaluste ja tegevuste kohta. Vastavalt vajadusele korraldatakse sihtrühmale infopäevi, teavitustegevusi 6 või jagatakse kohandatud infomaterjale, et tagada info kättesaadavus ning toetada sihtrühma teadlikkust ja kaasatust kohalikes tegevustes. 2026. aastast alates jätkatakse parnu.ee veebilehe arendamist, mis koondab Pärnu linna informatsiooni sihtrühmale. Veebilehte uuendatakse ning vajadusel korraldatakse veebilehe haldus ümber, et tagada lehe ajakohasus ning kasutajasõbralikkus. Jätkuvad kohaliku tasandi sihtrühmaga kokku puutuvate spetsialistide võrgustiku kohtumised kvaliteetse info paremaks jagamiseks osapoolte vahel (sh olemasolevatest ja planeeritavatest teenustest), koostöö arendamiseks ja sihtrühma paremaks toetamiseks. Arendatakse edasi eelneval lepinguperioodil välja arendatud koostöövõrgustiku omavahelisi suhtluskanaleid, milleks on rakendus Discord („Integration in Pärnu“ kanal) ja sotsiaalmeedia kanal „International House of Pärnu“. Kanalite eesmärk on ellu viia tõhusat suhtlust liikmete vahel, koondada ja säilitada infot TAT tegevuste kohta. Pärnu linna lõimumise projektijuht ja koordinaator osalevad vastavalt temaatikale ja vajadusele elluviija poolt kokku kutsutud võrgustiku kohtumistel ning koostöös, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamisel, uute teenuste piloteerimisel ja rakendamisel. Käskkirja eelnõu punktiga 2 ja 3 muudetakse vahe- ja lõpparuande esitamise viisi. Menetluslikult on mõistlikum, et elluviija esitab vahe- ja lõpparuanded vaid e-toetuse keskkonna vormidel, mis väldib dubleerimist TAT-iga kehtestatud vormidega. Seetõttu tunnistatakse käskkirja eelnõu punktidega 4 ja 5 seirearuande vorm (lisa 3) ning toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm (lisa 4) kehtetuks. Käskkirja eelnõu punktiga 6 muudetakse toetatava tegevuse detailset eelarve tabelit lisa 5. Suurendatakse uute partnerluslepingute tõttu viie partneri eelarveid, mille sisu on kirjeldatud käskkirja eelnõu seletuskirja punktis 1. Toetatava tegevuse kogueelarve ei muutu. TAT tegevuste elluviimise tõhustamiseks tehakse muudatusi eelarveridade jaotuses, et suunata ressursid suurema sisulise mõjuga tegevustesse. Tehnilise muudatusena viiakse eelarverea 1.1.3.3 nimetus vastavusse TAT-is toodud tegevuse nimetusega. Vähendatakse eelarverida „1.1.3.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele“ summas 20 000 eurot. Planeeritud kommunikatsioonitegevusi on võimalik jätkata olemasolevate rahaliste vahenditega, kasutades kuluefektiivseid ja kaasaegseid digilahendusi. Tänapäevased veebipõhised kanalid võimaldavad infot edastada, koguda ning analüüsida tõhusalt ja säästlikult. Samuti toimub koostöö KOV- idega, nõustamine ja info vahendamine juba olemasoleva struktuuri ja võrgustiku kaudu, mistõttu ei ole vajalik täiendav rahastus samas mahus. Vähendatakse ka eelarverida „1.1.3.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine“ summas 200 000 eurot. Koolitus- ja arendustegevusi on võimalik korraldada ressursitõhusamalt, kombineerides erinevaid formaate (nt koolitused, kogemuskohtumised, infopäevad ja võrgustikukohtumised) ning planeerides õppereise ja kohtumisi kuluefektiivselt. Lisaks viivad sarnaseid koolitusi läbi ka mitmed teised sidusrühmad ja nende partnerid (nt Integratsiooni Sihtasutus, Eesti Pagulasabi, Sotsiaalministeerium jt), mistõttu TAT roll on pigem koordineeriv ja dubleerimist vältiv. Koolituste osaline viimine veebi ning Digiriigi Akadeemia kasutamine toetavad samuti kulude kokkuhoidu ja paremat ligipääsetavust. Vabanevad vahendid summas 220 000 eurot suunatakse eelarvereale „1.1.3.5 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas“, mille mahtu suurendatakse vastavalt. Samuti suunatakse eelarverealt „1.1.3.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine“ 1 477 923 uuteks partnerluslepinguteks, sest antud eelarvereal kajastusid uuteks partnerluslepinguteks planeeritud summad. Muudatuste põhjendus seisneb selles, et KOV-ide 7 tegevusplaanide koostamine ning sisutegevuste elluviimine on TAT eesmärkide saavutamisel võtmetähtsusega. Kohalikul tasandil sihtrühmade toetamiseks vajalike teenuste ja tegevuste arendamine eeldab piisavat rahalist tuge. Lisarahastus suurendab KOV-ide võimekust viia ellu sisulisi ja pikaajalise mõjuga tegevusi, millel on vahetu mõju sihtrühmade toimetulekule ja lõimumisele. Samuti aitab see tagada parema regionaalse katvuse ja tegevuste jätkusuutlikkuse. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest pikendatakse partnerluselepinguid viie olemasoleva partneriga. 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. Partnerluslepingute mahtude suurendamine on olemasoleva projekti eelarve piirides. 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale, Rakvere linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale. Lisaks saadeti eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esitatud kommentaaridele on vastatud kooskõlastustabelis. 8  Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine Regionaal- ja Palume lisada selgitus, miks Jõhvi valla, Haapsalu ja Kohtla- Selgitame. Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna ja Haapsaluga Põllumajandusmi Järve linnaga lepingut ei pikendata. Statistika näitab, et Ida- linnaga sõlmis elluviija partnerluslepingud TATi nisteerium Viru maakonnas on jätkuvalt suur sisserändajate arv. muudatuse järgselt käesoleva aasta alguses. Kui need partnerluslepingud hakkavad lõppema (2026 lõpp/2027), siis kaalume ka nende pikendamist elluviija ettepaneku alusel. Palume lisada kirjeldus, kuidas toetust saavad omavalitsused Selgitame. TATis on sätestatud partnerite ülesandena: oma omavalitsusest väljaspool elavaid sisserändajaid toetavad, 3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine arvestades, et teenust ei pakuta vaid lepingulise omavalitsuse KOV piirkonnas. piires. Partneromavalitsused kaasavad sihtrühma enda korraldatud sündmustele, kus osalemise eelduseks ei ole sihtrühma esindaja rahvastikuregistrijärgne elukoht ning pakutakse vajadusel nõustamisteenust. Kui nõustamise käigus selgub vajadus konkreetse elukohajärgses KOV-is pakutava teenuse järele, suunatakse sihtrühma esindajad elukohajärgse KOV-i poole. Seletuskirja lk 2 kaardil on vanad maakonnapiirid. Palme Selgitame. Kaart pärineb Euroopa Rändevõrgustiku lehel uuendada. (https://www.emn.ee/randestatistika-valjaanded/) avaldatud statistika brošüürist ”Rändestatistika 2020- 2024”, mis annab ülevaate, millisel eesmärgil saabusid kolmanda riigi kodaniku peamiselt Eestisse ning kuidas mõjutasid sõda Ukrainas ja majanduslangus Eesti rändestatistikat. Viitame ka kaardi allikale, kuid antud visuaali muutmine ei ole meie võimuses.