Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi projekti nr 2014-2021.1.06.20-0001 “Juhtimiskulud” PROJEKTIAUDIT Toetuse saaja: Kliimaministeerium Lõpparuanne NOR-50/2025 13.10.2025 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ Märkustega, väheolulised tähelepanekud. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Programmi nimetus 2014-2021.1.6 Climate Change Mitigation and Adaptation (EE-Climate) Meetme tegevus 2014-2021.1.6.1 CLIMATE programmi juhtimiskulud Projekti number 2014-2021.1.06.20-0001 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Juhtimiskulud Toetuse saaja ja partner(id): Toetuse saaja: Kliimaministeerium Partner: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus Taotluse rahuldamise otsuse Programmi „Climate Change Mitigation and Adaptation„ programmileping, (otsuse muutmise) number ja 18.11.2019 kuupäev Programmioperaator Kliimaministeerium Rakendusüksus Keskkonnainvesteeringute Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 09.05.2017-31.01.2025 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendusmääruse artikkel 5.5(1)(c) nimetades ära projektiauditi läbiviimise. Vastastikuse mõistmise memorandumi3 artikkel 5 (lisa A) nimetades ära auditeeriva asutuse ülesandeid täitva üksuse. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna auditeerimise 2025. a tööplaan4 nimetades ära projektiauditite valimisse sattunud projektid. Eesmärk Projektiauditi eesmärgiks on analüüsida ja hinnata: 1) projekti toetatavate tegevuste ja kulude vastavust rakendusmääruses ja projekti elluviimislepingus toodud nõuetele, nende otstarbekust ja sihipärasust; 2) deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus 3 Eesti Vabariigi ja Islandi Vabariigi, Liechtensteini Vürstiriigi, Norra Kuningriigi vaheline Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014-2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum ja Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline Norra finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014-2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum. 4 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi läbiviija(d) Rahandusministeeriumi Finantskontrolli osakonna tellimusel viisid auditi läbi Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste nõustajad Kristina Mjasojedova (auditi juht) ja Kai Paalberg (auditi eest vastutav isik) Auditi läbiviimise aeg 17.07.2025 – 13.10.2025 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • finantsmehhanismi sümboolika kasutamine. Valimi metoodika (kui üldkogum 184 540,20€, 108 kulurida; kohaldub) valimi moodustamise meetod: MUS (monetary unit sampling); valimi suurus 129 005,33€, 30 kulurida. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS maksetaotlused nr PO38387 (26.02.2025) ja PO38388 (26.02.2025), olevad väljamaksed 184 540,20 eurot (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 100%, sh osakaal abikõlblikest Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism 85% summadest (%) Riiklik toetus 15% Valimi suurus (eurodes; % 129 005,33 eurot, 69,9% deklareeritud abikõlblikust summast)5 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 0,00 eurot. Leitud vea määr (%) 6 0,00% 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. 5 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 Vabariigi Valitsuse 05.07.2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ artikkel 11 lõike 2 järgi sätestatakse projekti elluviijaga sõlmitavas või õigusaktis projekti elluviija ja muu toetust saava isiku kohustus osutada järelevalve, auditi või hindamise tegijale igakülgset abi ning tagatakse ligipääs toetuse kasutamisega seotud ruumidele, territooriumile ning seadmetele. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Toetuse eesmärgipärane kasutamine Toetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ning rakendamise tingimustele. Koostati väheoluline tähelepanek 4.1 seoses hankereeglite rikkumisega. 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas toetuse saaja/partneri raamatupidamise andmetele. 3. Toetuse maht ning ajastus Toetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Toetuse saaja/partner on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tuvastamist leidis üks formaalne rikkumine seoses hankelepingu sõlmimisega. Väheoluline tähelepanek 4.1 – Kliimaministeerium ei sõlminud hankelepingut riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014-2021 rakendusmääruse art 8.15 p 1 kohaselt järgitakse programmide ja projektide rakendamise kõikidel tasanditel siseriiklikku ja Euroopa Liidu riigihangete õigust. Riigihangete seaduse (RHS) § 120 lg 1 kohaselt sõlmitakse hankeleping riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel. Auditi käigus selgus, et Kliimaministeerium seda nõuet ei järginud. Nimelt ei jõustatud hankelepinguna riigihanke alusdokumentide hulgas olnud töövõtulepingut, vaid asendati see meelevaldselt teistsuguse käsunduslepinguga. Kliimaministeeriumi esindaja selgitas, et ajas kaks erinevat lepingu malli sassi ning laadis dokumendihaldussüsteemi allkirjastamiseks ekslikult vale faili. Kuigi põhjendus on usutav, ei muuda see siiski rikkumise tõsidust. Riigikohus on oma otsuses (RKKKo 3-1-1-46-14 p 11.2) leidnud, et hankeleping tuleb sõlmida samadel tingimustel, mis olid välja toodud riigihanke alusdokumentides. Vastasel juhul muutuks riigihanke menetlus mõttetuks - raske on põhjendada, miks on tarvis läbi viia menetlust, mille lõppedes võivad hankija ja pakkuja sõlmida hankelepingu, mille sisu ei kattu hanke alusdokumentides kajastatuga. Samuti on Riigikohus leidnud (RKHKo 3-1-1-46-14 p 11.3 ja 12), et hankeleping tuleb sõlmida igal juhul kooskõlas riigihanke alusdokumentidega või jätta üldse sõlmimata - alusdokumentidest erineva sisuga hankelepingu sõlmimine ei ole ühelgi juhul seaduslik. Võrreldes algupärast töövõtulepingut ja tegelikult sõlmitud käsunduslepingut, nähtuvad (lisaks õigusliku määratluse erisustele) kolm sisulist erinevust: a) lepingute välja vahetamisega pikendati maksetähtaega 14 päevalt 21 päevale; b) leppetrahvi võimalust alandati 0,05-lt 0,02 protsendini päevas ning c) töö üleandmise tähtaeg 31.10.2024 kaotati ning asendati põhimõttega, et leping kehtib kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Sellegipoolest ei ole audiitorite hinnangul tegemist finantsmõjuga rikkumisega. 6 Nimelt oli tegemist lihthankega, kuhu laekus 2 pakkumust. Pärast tööde teostamist väljastati vaid üks arve, Riigihangete registri andmetel leppetrahvi ei rakendatud ning tööd anti üle hiljemalt 25.11.2024. Muus osas sõlmiti leping siiski õige isikuga ehk eduka pakkujaga. Lepingu esemeks oli jätkuvalt hangitud teenus. Lepingu hind jäi samaks nagu pakkumuses esitatud. Lepingu lisas oli konkreetse hanke tehniline kirjeldus (mille alusel lepingut täideti). Intellektuaalne omand, lepingu täitmise keel jm detailid jäid sisuliselt samaks. Risk toetuse saajale: Kohustuslike õigusnormide mitte järgimine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Audiitorid soovitavad Kliimaministeeriumil edaspidi hoolsamalt RHS nõuetele tähelepanu pöörata. Kuigi konkreetne rikkumine ei oma audiitorite hinnangul finantsmõju, on rikkumine siiski raske. Pole välistatud, et mõnel muul juhul oleks võinud kaasneda toetuse tagasinõudmine. Audiitorid soovitavad Kliimaministeeriumil selles osas oma ametnikke koolitada, kehtestada hankelepingute õigsuse osas sisemine kontroll või rakendada mõnda muud meedet, mis aitaks tulevikus taoliseid rikkumisi ära hoida. 5. Riigiabi andmine Meede ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi. 6. Teavitamine ja avalikustamine Toetuse saaja/partner on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 7 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kai Paalberg Kristina Mjasojedova Riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Riskijuhtimisteenuste nõustaja Grant Thornton Baltic OÜ Grant Thornton Baltic OÜ Tallinn, 13.10.2025 7  Hr Andres Sutt Kliimaministeerium Meie 14.10.2025 nr 10-5/4461-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra minister Edastame Teile projekti nr 2014-2021.1.06.20-0001 „Juhtimiskulud“ auditi lõpparuande nr NOR-50/2025. Auditi eesmärgiks oli hinnata: 1) projekti toetatavate tegevuste ning kulude vastavust Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismide 2014-2021 rakendusmäärustes toodud nõuetele, nende otstarbekust ja sihipärasust; 2) deklareeritud kulude vastavust toetuse saaja raamatupidamisaruannetele ja raamatupidamise algdokumentidele; 3) toetuse maksmist õigeaegselt ja ettenähtud mahus. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Alber finantskontrolli osakonna juhataja auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Sama: Hr Andrus Treier, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA ([email protected]). Teadmiseks: Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Laura Pikkoja, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Kai Paalberg, Grant Thornton Baltic OÜ ([email protected]). Henry Kibin 5885 1356 [email protected] 2