Kiri

Ekspertide hindamis lehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse taotluse hindamiseks Taotleja: Taotluse nimi: Taotluse number: Hindamisleht Maksimum hinne Hinne 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele 6 Projekti panus meetme eesmärkide ja tulemusnäitaja saavutamisse . (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“ , „näitajad“ ning „projekti tulemuste jätkusutulikkus“ ) 6 Selgitus punkti 1 hinnangu kohta: 2. Projekti põhjendatus 11 2.1 Projekti vajaduse põhjendatus lähtuvalt olukorra analüüsist, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja mõistlikkus . (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ ja „tegevused“) . 6 Selgitus punkti 2.1 hinnangu kohta: 2.2 Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) . (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „ kaasnevad riskid ja nende maandamine “ ning „tegevused“) 5 Selgitus punkti 2.2 hinnangu kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 8 Projekti üldine kuluefektiivsus , kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ , „tegevused“ ja „eelarve“) 8 Selgitus punkti 3 hinnangu kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4 Taotleja võimekus projekti elluviimisel. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ) 4 Selgitus punkti 4 hinnangu kohta: 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega 4 Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna ülesed näitajad“) 4 Selgitus punkti 5 hinnangu kohta: Maksimaalne üldhinne 33 6. Ettepanek ☐ r ahuldada taotlus osalises mahus ; Ettepaneku põhjendus : ☐ r ahuldada taotlus taotletud mahus; Ettepaneku põhjendus : Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruandluse vorm Projekti nimi: [Projekti nimi] Aruande tüüp: I ja II etapi aruanne Aruandeperiood: [Aruande algus – lõpp] Koostaja: [Koostaja nimi ja ametikoht] Esitamise kuupäev (I etapp) : [Kuupäev] Esitamise kuupäev (II etapp) : [Kuupäev] Projekti ül evaade Alljärgneva tabeli andmeväljad , projekti eesmärk ning kavandatud osalejate arv, eel täidetakse taotluse esitamisel. Taotluse väli tegelik osalejate arv täidetakse I etapi aruandega. Projekti eesmärk Kavandatud osalejate arv Tegelik osalejate arv (esitamise seisuga) Osalejate ülev aade Alljärgnevates tabelites täidetakse andmeväljad aruande seisu põhjal , st aruande s käsitletud etapi kohta . I etapi osalejate jaotus Kavandatud arv Tegelik arv ( I etapp) Märkused/kommentaarid Mittetöötavad 55+ Tööle asunud osalejad Katkestanud osalejad II etapi osalejate jaotus Kategooria Kavandatud arv Tegelik arv (II etapp) Märkused/kommentaarid Uued osalejad Tööle asunud osalejad Katkestanud osalejad Projekti üldine ülevaade ja eesmärkide hetkeseis Eesmärkide hetkeseis: Alljärgnevas tabelis täidetakse andmeväljad aruande seisu põhjal , st aruande s käsitletud etapi kohta . I etapi kohta I etapi lõppedes ning II etapi kohta II etapi aruande ga . Alajaotus „Kokkuvõte ja täitmise staatus“ täidetakse lõpparuandega, mil tehakse projekti kohta kokkuvõtted. Eesmärk I etapi seis (tulemus) II etapi seis (tulemus) Kokkuvõte ja täitmise staatus Üldine liikumine ja staatuse muutused: Alljärgnevas tabelis täidetakse andmeväljad aruande seisu põhjal , st aruande s käsitletud etapi kohta . I etapi kohta selle lõppedes ning II etapi kohta selle aruande etapi põhjal . Alajaotus „Kokku“ ja „Muutused ja kommentaarid “ täidetakse lõpparuandega, mil tehakse projekti kohta kokkuvõtted . Osalejad I etapi seis II etapi seis Kokku Muutused ja kommentaarid Osalejate arv kokku Tööle asunud Katkestanud Tegevused ja v ahe-eesmär g id I etapi tegevuste kokkuvõte I etapi tegevused ja mõju: Tegevus Alguskuupäev Lõppkuupäev Kavandatud osalejate arv Tegelik tulemus Kommentaarid II etapi vahe-eesmärkide hindamine V ahe-eesmärgid ja täitmise staatus : Vahe-eesmärk Kavandatud siht Tegelik tulemus Täitmise staatus Kommentaarid Järgmised sammud ja parandused ( I etapi aruan d e põhjal II aruandes ) Tegevuskava ja uued eesmärgid Järgmised tegevused ja kavandatud vahe-eesmärgid: Tegevus Alguskuupäev L õppkuupäev Vahe-eesmärk Edu mõõdik * *Edu mõõdik – taotleja seatud mõõdik mille alusel taotleja hindab kavandatud tegevuse edukust, nt osalejate rahulolu, kaasatud osalejate arv, tööle liikunud osalejate arv vms. Kokkuvõte ja hi ndamine Kokkuvõte I etapi kohta Kas projekti I etapi eesmärgid said täidetud? [Täidetud / Osaliselt täidetud] Projekti saavutuste eneseanalüüs skaalal 1 – 10 [arvuliselt: 1 halvim , 10 parim tulemus] Muutused ja kohandused järgmistes etappides [kavandatud kohandused lõppeesmärgi saavutamiseks ] Kokkuvõte II etapi kohta Kas projekti II etapi eesmärgid said täidetud? [Täidetud / Osaliselt täidetud] Projekti saavutuste eneseanalüüs skaalal 1 – 10 [arvuliselt: 1 halvim , 10 parim tulemus] Hinnang lõpptulemusele [ Täidetud / Osaliselt täidetud ] Lisa: Täiendavad kommentaarid ja märkused (kuni 200 sõna) [Siin saab lisada kommentaar e , mis ei mahu eelnevatesse kategooriatesse, kuid mida toetuse saaja sooviks tuua esile] MÄÄRUS 10.10.2025 nr 28 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1, 6 või 7“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate rändetaustaga inimeste, eelkõige pererändega saabunud uussisserändajate ja rahvusvahelise kaitse saajate ning romade tööalast konkurentsivõimet ning toetada nende tööle saamist ja tööl püsimist, pakkudes tegevusi ka nende perekonnaliikmetele;“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) tegevusi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi; 7) lisa- ja jätkutegevusi, mis võimaldavad jätkata uue projektina tegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende tugivõrgustikule.“; 4) paragrahvi 4 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1“ tekstiosaga „punktides 1 ja 7“; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 41–45 järgmises sõnastuses: „(41) Lõike 1 punktis 6 nimetatud tervisepiiranguga inimene on käesoleva määruse tähenduses isik, kelle tervislik seisund või puue takistab tööle saamist või tööl püsimist. (42) Lõike 1 punktis 3 nimetatud rändetaustaga inimene on isik, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 30914 või elamisloa või elamisõiguse alusel, välja arvatud pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. (43) Lõike 1 punktis 3 nimetatud pererändega saabunud uussisserändaja on isik, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse §-s 137 või 150 sätestatud alusel antud tähtajalise elamisloaga või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-s 46 või 59 sätestatud alusel antud tähtajalise elamisloaga või Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 18 alusel antud tähtajalise elamisõigusega, ning selline isik on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud. (44) Lõike 1 punktides 2, 3 ja 6 nimetatud tegevuste sihtrühma kuulumise tõendamiseks küsib toetuse saaja sihtrühma liikmelt selle kohta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust, et ta vastab vastavas punktis sätestatud tegevuse sihtrühma tingimustele. (45) Käesoleva määruse mõistes on lõike 1 punktis 6 nimetatud sotsiaalne innovatsioon ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele uudsete, õiglaste ja kestlike lahenduste leidmine läbi tegevuste, millega luuakse pikaajalisi muutusi, mis muudavad ühiskonna ja kogukonna toimimise tõhusamaks ning parandavad inimeste heaolu. Sotsiaalse innovatsiooni kriteeriumid on sätestatud lisas 5.“; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui lõike 1 punktis 7 nimetatud sihtrühma kuulujatele pakutakse ennetustegevusi, peavad nimetatud tegevused olema läbinud terviseministri 14. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Tervise Arengu Instituudi põhimäärus“ § 9 punkti 9 alusel sama määruse § 7 punktis 8 toodud tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks loodud ennetuse teadusnõukogu hindamise ja nende eesmärgiks peab olema ära hoida haridussüsteemist väljalangemist või toetada haridusteele või tööturule jõudmist.“; 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud on abikõlblikud lisas 7 nimetatud standardiseeritud ühikuhinna alusel.“; 8) paragrahvi 5 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „ühikuhinna,“ tekstiosaga „standardiseeritud ühikuhinna,“; 9) paragrahvi 5 lõiget 20 täiendatakse pärast sõna „eurot“ tekstiosaga „, välja arvatud § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse puhul“; 10) paragrahvi 5 lõiget 22 täiendatakse pärast tekstiosa „1–4“ tekstiosaga „ja 7“; 11) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 24–28 järgmises sõnastuses: „(24) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle projektis osalemise ajal, on õigus jätkata osalemist projektis abikõlblikkuse perioodi lõpuni. (25) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks tegevusvahendite ja ruumide ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamise kulud kokku võivad moodustada kuni 15 protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest. (26) Paragrahvi § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse sihtrühmani jõudmiseks, sihtrühma vajaduste väljaselgitamiseks või toetamiseks vajalike metoodikate arendamise kulu kokku võib moodustada kuni kümme protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest. (27) Paragrahvi § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuse tulemuste ja mõju hindamiseks vajalike uuringute ja analüüside kulu kokku võib moodustada kuni viis protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest. (28) Kui taotleja koos partneritega viib samaaegselt ellu § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevusi, võib samale isikule teenust osutada ühes projektis korraga.“; 12) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga „punktides 1 ja 6 nimetatud tegevuste“; 13) paragrahvi 7 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48 kuud“ tekstiosaga „, punktis 4 sätestatud tegevuse puhul kuni 18 kuud ning punktis 7 sätestatud tegevuse puhul kuni 24 kuud“; 14) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 4, 6 ja 7 sätestatud tegevuste puhul on toetuse minimaalne summa projekti kohta 100 000 eurot.“; 15) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „2–4“ tekstiosaga „2, 3 ja 7“; 16) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot projekti kohta;“; 17) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „punktis 5 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga „punktides 5 ja 6 nimetatud tegevuste“; 18) paragrahvi 10 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga „punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste“; 19) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul võib taotleja olla mittetulundusühing või sihtasutus, mille tegevusala või põhikirjas nimetatud eesmärk on tervisehäiretega või puudega või erivajadustega inimeste esindamine, nende toimetuleku toetamine või neile määruse alusel toetavate tegevuste või teenuste pakkumine.“; 20) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga „punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste“; 21) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja olema saanud varem toetust käesoleva määruse alusel § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks või olnud partner § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse elluviimisel.“; 22) paragrahvi 10 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „2–5“ tekstiosaga „2, 3 ja 5“; 23) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks on samal taotlejal võimalik saada ühes taotlusvoorus toetust ühel korral.“; 24) paragrahvi 12 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „punktis 1 nimetatud tegevuse“ tekstiosaga „punktides 1, 6 ja 7 nimetatud tegevuste“; 25) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktidega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja täidetud lisa 5 ja taotleja kehtiv põhikiri, kui see ei ole kättesaadav asjakohasest registrist; 7) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on taotlusele lisatud taotleja täidetud lisa 10.“; 26) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lisaks lõikes 1 nimetatule peab § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul taotlus sisaldama järgmisi andmeid: 1) kavandatud projektis osalejate arv; 2) taotleja täidetud lisa 9; 3) kooskõlas lisas 7 määratud standardiseeritud ühikuhinnaga projekti kogumaksumuse arvestus.“; 27) paragrahvi 16 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab lõikele 3 ning eksperdid on hinnanud lisa 6 kohasel vormil taotluse vastavaks kõigile lisas 5 sätestatud kriteeriumidele. (42) Rakendusüksus tunnistab § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimiseks esitatud taotluse nõuetele vastavaks, kui see vastab lõikele 3 ning Sotsiaalkindlustusamet on hinnanud lisa 11 kohasel vormil taotluse vastavaks kõigile lisas 10 sätestatud kriteeriumidele.“; 28) paragrahvi 16 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sotsiaalkindlustusamet esitab § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse hinnangu lisas 2 ja § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse hinnangu lisas 10 nimetatud kriteeriumidele vastamise kohta kirjalikult rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul taotluse kättesaadavaks tegemisest Sotsiaalkindlustusametile.“; 29) paragrahvi 17 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust hindavad eksperdid, lähtudes lisast 8.“; 30) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust hindavad eksperdid annavad hinded konsensuslikult, esitades digitaalselt allkirjastatud lisas 6 sätestatud vastavushindamise vormi rakendusüksusele 14 kalendripäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.“; 31) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 101 ja 102 järgmises sõnastuses: „(101) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevust hindavad eksperdid lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale „ei“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 6 kohasel vormil ja edastatakse rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. (102) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevust hindab Sotsiaalkindlustusamet lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide kaupa skaalal 0–1, seejuures 1 vastab sõnale „jah“ ja 0 sõnale „ei“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel antud koondhinne on vähemalt 5. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 11 kohasel vormil ja edastatakse kümne tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest.“; 32) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Rakendusüksus annab § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevuste puhul taotlejale kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti või § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul ekspertide küsimustele vastamiseks ja vajaduse korral taotluse muutmiseks ning edastab vastused ja muudetud taotluse ekspertidele või Sotsiaalkindlustusametile.“; 33) paragrahvi 18 lõiget 1 täiendatakse punktidega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on täidetud käesoleva määruse nõuded ja saadud § 17 lõike 101 kohaselt positiivne hinnang; 5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on täidetud käesoleva määruse nõuded ja saadud § 17 lõike 102 kohaselt positiivne hinnang.“; 34) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele käesoleva määruse 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruanded projekti elluviimise kohta vastavalt lisas 7 sätestatule.“; 35) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul esitab toetuse saaja makse saamiseks nõutud dokumendid ja tõendid vastavalt lisa 7 sätestatule.“; 36) paragrahvi 30 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) 2025. a oktoobris vastu võetud § 4 lõike 1 punkti 3 muudatust ning § 4 lõikeid 42–44 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 10. maist 2025.“; 37) määrust täiendatakse lisadega 5–11 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa 5 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise vorm Lisa 6 Ekspertide paragrahv 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse hindamisleht Lisa 7 55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle saamiseks ja tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord Lisa 8 Ekspertide hindamislehe vorm määruse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud tegevuse taotluse hindamiseks Lisa 9 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse aruandluse vorm Lisa 10 Paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse elluviimise taotleja enesehindamise vorm Lisa 11 Sotsiaalkindlustusameti paragrahv 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse vastavushindamise vorm  02.10.2025 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“. Eelnõu eesmärk on teha määruses vajalikud muudatused toetatavates tegevustes. Määrusesse lisatakse kaks uut toetatavat tegevust. Lisanduvatest tegevustest üks on sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimaluste parandamine. Teise tegevuse kaudu toetatakse lisa- ja jätkutegevusi, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ning nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida. Samuti täpsustatakse sätteid, mis on seotud mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste ja pererändega saabunute, uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ning romade tööalase konkurentsivõime ja tööl püsimise toetamisega. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), Reine Hindrekus-Koppel (tel 5379 0331, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]), töövaldkonna andmete juht Deisi Pohlak (tel 5912 7349, [email protected]), strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 37 punktist. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõike 3 sõnastust. Punktiga täiendatakse § 4 lõiget 1 punktidega 6 ja 7. Punktides nimetatud tegevuste puhul arvestatakse, et tööle rakendumise sihtnäitaja on vähemalt 25% projektis osalenutest. Võrreldes määruse mitme muu tegevusega, kus sihtnäitaja on 40%, tehakse siin erandid. Paragrahvi 4 lõike 1 punkti 6 tegevuse puhul peetakse lisaks tööle rakendumisele positiivseks tulemuseks haridussüsteemi naasmist või seal püsimist, ebasoodsast olukorrast väljumist ja tööturul püsimist. Punkti 7 tegevuse puhul peetakse lisaks tööle rakendumisele oluliseks positiivseks tulemuseks ebasoodsast olukorrast väljumist ja haridussüsteemi naasmist. Eelnõu punktiga 2 muudetakse § 4 lõike 1 punkti 3 õigusselguse huvides ning paindlikkuse suurendamiseks. Sättest on välja jäetud viide siseministri määrusele, millega kehtivas määruses on määratletud elamise kestus, milleni on tegemist uussisserändajaga. See on viidud ühe pererändega saabunud uussisserändaja määratluse elemendina eraldi lõikesse 33, et parandada sihtrühma kuuluvate isikute loetelu selgust. Peamisi sihtrühmi on kolm: 1) pererändega saabunud uussisserändajad, 2) rahvusvahelise kaitse saajad ning 3) romad. Lisaks luuakse võimalus vajaduse korral projekti kaasata rändetaustaga inimesi, kelle olukord ja tööturutakistused on pererände või rahvusvahelise kaitse saanutega sarnane, kuid kes mitmesugustel põhjustel ei mahu nende sihtrühmade määratluse alla, näiteks muutunud on viibimise alus vms. Samuti luuakse sarnaselt noorte sihtrühmale võimalus kaasata pereliikmeid, sest eriti rändetaustaga naiste puhul võivad perekondlikud hoiakud mõjutada nende valmidust tööle asuda. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse määruse § 4 lõiget 1 punktidega 6 ja 7. Punkti 6 alusel toetatakse tegevusi, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi. Toetatakse uuenduslikke sekkumisi, mis on suunatud terviklike lahenduste loomisele, et arendada nii valdkonnasiseseid kui -üleseid jätkusuutlikke meetmeid sihtrühma leidmiseks, nendeni jõudmiseks ning toetavate tugisüsteemide või teenuste loomiseks. Lisaks toetatakse algatusi, mis aitavad suurendada ühiskonna teadlikkust tervisepiiranguga inimeste vajadustest ja võimalustest tööturul ning soodustatakse spetsialistide koolitamist, et parandada nende oskusi ja arusaama sihtrühma toetamisest. Toetust saavad ka tegevused, mis edendavad sotsiaalset ettevõtlust1. Sotsiaalse ettevõtluse arendamine ja toetamine võimaldab luua tervisepiirangutega inimestele sobilikke töövõimalusi, pakkudes paindlikke tingimusi, tuge ja erilahendusi, mis aitavad neil paremini tööturule siseneda ja seal püsida. Toetatakse tegevusi, mis on jätkusuutlikud ja pikemaajalised ning mis pakuvad uuenduslikke lähenemisi, meetodeid või teenuseid, kuid samuti saab toetuse abil uuesti disainida või uuenduslikku lähenemist pakkuda juba olemasolevatele teenustele, tegevustele, meetmetele. Toetatavad tegevused peavad tervisepiirangutega inimesi toetama, ette valmistama või aitama avatud tööturule jõudmisel või seal püsimisel. Projekti elluviimisel võib teha koostööd ka kohalike omavalitsuste või haridusasutuste või riigiasutustega, näiteks Eesti Töötukassaga, et suurendada nii asutustevahelist kui ka sihtrühma esindusorganisatsioonide koostööd asutustega, mis aitaks paremini teadustada sihtrühma vajadusi ning seostada erinevaid valdkondi tööturuga. Samuti soodustatakse selle tegevuse kaudu sarnase taustaga organisatsioonide koondumist, et suurendada võrgustumist, mis aitab suurendada sihtrühma kaetust. Toetatakse ka tegevusi, mis aitavad tervisepiirangutega inimestel ettevõtlusega alustada, näiteks toetatakse sihtrühma liikmeid alates äriidee leidmisest ja edasiarendamisest kuni ettevõtte loomise ja käima panemiseni (näiteks ärikiirendi vms). Kui projekti käigus luuakse uus ettevõte, ei ole toetuse saajal lubatud anda rahalist toetust loodavale ettevõttele, 1 Sotsiaalmajanduse valdkonda kuuluvad konkreetsed ettevõtted, organisatsioonid ja juriidilised isikud, sealhulgas sotsiaalsed ettevõtted, ühistud, vastastikused ühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, mis seavad esikohale sotsiaalsed eesmärgid. Sotsiaalmajanduse ärimudelite eesmärk on investeerida suurem osa kasumist tagasi organisatsiooni ja/või sotsiaalsesse eesmärki ning omada osaluspõhist/demokraatlikku juhtimisvormi. Sotsiaalmajandus on teadaolevalt kinnistunud kohalikul tasandil ja edendab sotsiaal-majanduslikku ühtekuuluvust, edendades selliseid väärtusi nagu solidaarsus, osalemine ja koostöö. Sotsiaalmajandus aitab kaasa ka ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisele. Social economy in the EU - European Commission 2 alustaval ettevõttel on võimalik taotleda muid toetusmeetmeid (nt ettevõtlusega alustamise toetust või palgatoetust) töötukassalt ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuselt. Sotsiaalse innovatsiooni mõiste käesoleva määruse tähenduses on leitav eelnõu punktis 6 ja hinnatakse lisa 5 alusel. Tegevuse elluviimise sidumine sotsiaalse innovatsiooni põhimõttega on oluline, sest see lähenemine suunab sihtrühma toetamisel arvestama koosloomelise tegevusviisiga, mis võimaldab ühiskondlikele probleemidele ja väljakutsetele pakkuda varasemast uudsemaid ja sobivamaid süsteemseid lahendusi2. Koosloome on määruse mõistes muutuste juhtimine, kus ühise probleemiga seotud osapooled loovad võrdse partnerluse ja üksteise võimestamise kaudu uusi sobivamaid praktikaid. Kuna põhimõte eeldab sihtrühma enda suurt osalust nii tegevuse loomisel kui ka valikukriteeriumide sätestamisel, on sel lähenemisel ka laiem ühiskondlik väärtus, sest aitab võimestada taotlusvooruga toetatavat sihtrühma, kelle häält on varem taotlusvoorude kujundamisel olnud vähem esindatud. See lähenemine järgib ka „Sotsiaalse innovatsiooni Eestis visiooni 2030“. See toob välja, et riiklikult on poliitikaloomes vaja tagada kogukonnakesksus ja koostööle orienteeritus, et loodavad tegevused lähtuksid inimeste vajadustest ning kus inimene ise on aktiivne avateenuste kooslooja. Sotsiaalse innovatsiooni põhimõtete järgimine toetatavas tegevuses eeldab aga kokkuleppeid elluviimise põhimõtetes, mis omakorda on seotud tegevuse elluviimiseks vajalike tingimuste sätestamisega. Selleks toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel tegevuse sisuliste vajaduste, hindamiskriteeriumite ja rahastustingimuste koostamiseks mitmekuine (mai kuni november 2024. a) koosloomeline protsess, mis võimaldas sihtrühmaga otseselt seotud osalistel (Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Töötukassa) anda omapoolne sisend sihtrühma hetkeolukorrale, selle peamistele toe saamise ootustele ja probleemkohtadele ning võimalikele lahendustele tööturule jõudmiseks või seal püsimiseks. Sisend oli aluseks tegevussuuna sisule, toetatava tegevuse ja sihtrühma sõnastamisele ning vastavushindamise kriteeriumidele. Punkti 7 alusel toetatakse tegevust, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast konkurentsivõimet ja nad tööle aidata või haridussüsteemi lõimida, suunates tegevusi ka nende vanematele ja tugivõrgustikule. Selline tegevus võimaldab jätkata uue projektina § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust. Sel põhjusel võib tegevus sisaldada olukorra analüüsi põhjal nii varasemaid kui ka uusi alategevusi. Tegevuse jätkamise toetamise vajalikkus on tingitud mitmest põhjusest. Määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse seire kokkuvõtted (esimene taotlusvoor avati 4. septembril 2023. a) on välja toonud mitu probleemkohta ja nende lahendusvõimalused, millest sõltub noorte edasise toetamise tõhusus. Esmalt ei olnud mitmes piirkonnas (nt Tallinn, Järvamaa, Hiiumaa, Lääne-Virumaa) varasema avatud taotlusvooru ressursside piiratuse ja taotletava summa piirmäära tõttu võimalik tuge taotleda neljaks aastaks, mis võib tuua kaasa noorte toetamise vaatest regionaalse ebavõrdse kohtlemise. Teiseks on projektide tegevuste tulemusel jõutud haavatavas olukorras olevate noorteni, kes võivad vajada teatud perioodi tagant korduvat tuge. Noorte õigustatud ootus3 jätkuvat tuge saada aga eeldab, et teenuse osutamise periood peab pikenema. Kolmandaks on § 4 lõike 1 punkti 1 tegevuse seire näidanud, et mitmesse piirkonda on abivajavate noorte suurema arvu ja hajaasustuse tõttu vaja suunata lisaressursse, kuna suurendada oleks vaja ka noorte heaolu spetsialistide koormust või arvu. Samuti on koostöökohtumiste analüüsid näidanud, millistest teenustest ja ennetavatest meetmetest on, 2 Terminid - SA KÜSK. 3 Noortegarantii elluviimine. 3 sealhulgas erinevate tasandite eelarve kärbete tõttu, pigem puudus. Lisaks on 15–29-aastaste mittetöötavate ja mitteõppivate ehk NEET-olukorras noorte arv (2024. a lõpus oli see Eesti Statistikaameti andmetel 22 800) ja noorte vanuses 16–29 töötuse määr endiselt kõrge. Arvulist kasvu on näiteks suurendanud uute sisserännanud noorte suur hulk. Nii noortegarantii tugisüsteemi kui ka töötukassa spetsialistid on välja toonud, et aina enam on nendeni jõudmas noored, kes vajavad varasemaga võrreldes pikemat ja intensiivsemat tuge. Viimastel aastatel on registreeritud noorte töötute osakaal kõikidest töötutest olnud kasvamas – 2023. a jaanuaris oli see 22,9%, 2024. a jaanuaris 23,6% ja 2025. a jaanuaris 24,7%. Eesti Töötukassa 2024. a 12 kuu keskmise statistika kohaselt ei olnud 58% töötutest noortest vanuses 16–29 erialast haridust, mistõttu nende suundumine tööturule võib olla takistatud. Kuna tegevus panustab ka noortegarantii tugisüsteemi elluviimisesse, võimaldab pikaajalisem tugi kohalikel omavalitsustel tagada noortele süsteemsema ja proaktiivsema toe, sest omavalitsusel on infot potentsiaalselt abivajavatest noortest. Kaudselt mõjutab uus tegevussuund õppimiskohustuse ea tõstmist ja lastekaitse reformi tõhusamat elluviimist, sest nimetatud sihtrühmades teadmine, nendeni jõudmine ja nende toetamine on alates 16. eluaastast kesksel kohal. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõike 4 sõnastust. Muudatus võimaldab § 4 lõike 1 punkti 7 tegevuse puhul lisaks noorele endale suunata teenuseid tugivõrgustikule, näiteks perekonnale, eestkostjale ja hooldusperekonna liikmetele. Sama lähenemine on rakendatav ka sama lõike punkti 1 tegevuse puhul, mille jätkutegevuseks on punkti 7 tegevus. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 4 lõigetega 41–45. Lõige 41 sätestab, et määruse tähenduses on tervisepiiranguga inimene isik, kelle tervislik seisund takistab tal tööd saada või tööl püsida. Selle alusel saab toetavaid tegevusi pakkuda ka inimestele, kellel ei ole töötukassa hinnanud vähenenud töövõimet või Sotsiaalkindlustusamet tuvastanud puude raskusastet, kuid kellel esinevad siiski tervisest põhjustatud piirangud, mis raskendavad tööle saamist või tööl püsimist. Sihtrühma nende esindajate sõnul, kes kaasati koosloomeprotsessi enne määruse koostamist, on oluline, et toetatavaid tegevusi saaks pakkuda ka inimestele, kellel ei ole töövõime langust või puuet tuvastatud, kuna tervisepiirangud, mis vähendavad inimeste töövõimalusi, on erineva raskusastme ja iseloomuga, mis alati ei pruugi põhjustada töövõime langust või puuet. Sihtrühma laiem käsitlus võimaldab pakkuda toetavaid tegevusi selleks, et ennetada terviseprobleemidega inimeste töövõime suuremat langust ning nende tööhõivest väljalangemist. Lisaks, tegevuses osalejat ei saa kohustada avaldama oma vähenenud töövõime või puude andmeid ning toetuse saajal ei ole andmekaitse reeglite tõttu võimalik selle õigsust kontrollida. Toetatava tegevuse ettevalmistamisele kaasatud sihtrühma esindajate sõnul on toetuse saajad ehk MTÜ-d või SA-d, kes tervisepiiranguga inimestega iga päev tegelevad, piisavalt kompetentsed, et hinnata, kellele tegevusi osutada. Sihtrühma täpset suurust on keeruline hinnata. Kuna tegevustes saavad osaleda ka inimesed, kellel ei ole töövõime langust või puuet tuvastatud, kuulub sihtrühma rohkem inimesi, kui on vähenenud töövõimega või puudega inimesi Eestis. Eesti sotsiaaluuringu käigus küsiti, kui paljudel tööealistel inimestel on igapäevategevus mõningal või suurel määral piiratud. Statistikaameti andmetel esinesid igapäevategevustes piirangud 31,4% tööealistest inimestest, mis on umbes 314 000 inimest. Seega võib potentsiaalse sihtrühma suuruseks pidada 314 000 inimest. Toetust saavad taotleda organisatsioonid, mitte üksikisikud ning projektitegevusi saab kitsendada tegevuste või sihtrühma järgi (nt on tegevused suunatud konkreetse tervisepiiranguga inimestele), mistõttu on toetuse abil tegevustes osalevate inimeste arv 4 tõenäoliselt väiksem kui 314 000 inimest. Samuti ei pruugi paljud potentsiaalsed sihtrühma liikmed tegevustes osaleda (nt ei ole neil selleks vajadust). Lõikes 42 sisustatakse rändetaustaga inimese mõiste, piiritledes seda inimestega, kes ei ole Eesti alalised elanikud, vaid on need, kes viibivad Eestis erinevatel alustel antud elamisloa või elamisõiguse alusel. Nende hulgas on ka välismaalaste seaduse § 30914 järgi viibivad isikud ehk ukrainlased, kes viibivad Eestis sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ega ole taotlenud muud viibimise alust. Lõikes 43 täpsustatakse pererändega saabunud uussisserändaja mõistet, viidates vastavatele elamisloa andmiste alustele välismaalaste seaduses, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses ja Euroopa Liidu kodaniku seaduses. Määratlus käib kõigi kohta, kellel on võimalik nimetatud õigusaktide alusel pereliikme juurde asumiseks elamisluba saada. Välja on ka toodud, et uussisserändaja on see, kes on Eestis seaduslikult elanud vähem kui viis aastat siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ kohaselt. Lõige 44 sätestab tingimused sihtrühma kuulumise tõendamiseks. Tegevuses osalejat ei saa kohustada avaldama oma vähenenud töövõime või puude andmeid ning toetuse saajal ei ole andmekaitse reeglite järgi võimalik selle õigsust kontrollida. Samuti ei ole toetuse saajal üldjuhul võimalik kontrollida inimeste rändetausta. Lisaks on määruse § 4 lõike 1 punkti 2 puhul jäetud toetuse saajale võimalus kaasata tegevustesse erinevaid haavatavaid sihtrühmi, kes vajavad individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi tööle saamiseks või tööl püsimiseks. Kuna sellised tööturul ebasoodsamas olukorras olevad sihtrühmad vajavad tööturualaseid lisasekkumisi, kuid toetuse saaja võimalused sihtrühma kuulumist näiteks registrite alusel kontrollida on väga piiratud, siis eespool nimetatud sihtrühmade puhul piisab Euroopa Komisjoni 2025. a avaldatud metoodika „Ebasoodsas olukorras olevate sihtrühmade toetuse kontrolli- ja auditi lähenemisviisi kohta“ alusel sihtrühma kuulumise tõendamiseks sellest, kui toetuse saaja küsib sihtrühma liikmelt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt kirjalikult või digitaalselt allkirjastatud kinnituskiri) kinnituse, et sihtrühma liige vastab määruse tingimustele, nt tema tervislik seisund takistab tööle saamist või tööl püsimist. Toetuse saajal on kohustus kinnituskirjad säilitada ja vajadusel kontrolli- ja auditi tegevustes esitada. Lõige 45 defineerib, mida tähendab mõiste sotsiaalne innovatsioon käesoleva määruse lõikes, sest sotsiaalset innovatsiooni võib erinevalt mõista ja kirjeldada. Ühtset, rahvusvaheliselt kokku lepitud definitsiooni sotsiaalsele innovatsioonile ei ole4, kuid valdavalt jagatakse arusaama, et selle fookus on ühiskondlike vajaduste rahuldamisel ning uute mõjusate lahenduste loomisel, mille tulemusel tekivad ka uued sotsiaalsed suhted või koostöövormid. Need võivad olla näiteks uued teenused, koostöövormid, tooted või protsessid, mille eesmärk on inimeste heaolu ja ühiskonna sidususe suurendamine. Täpsemad kriteeriumid on sätestatud lisas 5. Selle alusel peab projektil olema laiem sotsiaalne mõju ehk projekt on ühiskondlikke probleeme vähendav ja uudseid tegevusvorme võimaldav (kriteerium 1), ühiskonnaliikmete tegutsemisvõimet ja heaolu suurendav (kriteerium 2); aja- ja asjakohast konteksti, sihtrühma olukorda ja sobivaimat tuge arvestav (kriteerium 3); inimene kui oma vajadustes tervik lähenemine ehk sektorite ja tasandite koostööülesust suurendav (kriteerium 4); koosloomet, koostoimet ja võrdset partnerlust võimaldav (kriteerium 5) ning kogemuste analüüsi ja uut teadmust ning tulemuste levitamist võimaldav (kriteerium 6). Kriteeriumide selgitamiseks on enesehindamisvormis (lisa 5) 12 küsimust, kus tuleb kinnitada, et neid kriteeriume järgitakse. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 4 lõikega 8. 4 Sotsiaalse innovatsiooni kompetentsikeskus - SA KÜSK 5 Lõige 8 sätestab, et § 4 lõike 1 punkti 7 toetavate tegevuste puhul on 16–29-aastastele noortele ennetustegevused ja -teenused (sekkumised) abikõlblikud, kui need on sihtrühmale näidustatud ja on tõendatud, et need aitavad ära hoida väljalangemist haridusest või toetavad jõudmist haridusse või tööturule. Sekkumised peavad olema suunatud noortele, kellel on kirjeldatud probleem juba ilmnenud. Sekkumine peab ennetama probleemi edasist süvenemist ja muude seotud probleemide teket. Toetatakse sekkumisi, mis on läbinud Eesti ennetuse teadusnõukogu hindamise. Hinnatud sekkumised leiab ennetuse teadusnõukogu kodulehelt. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõikega 21, mille kohaselt rahastatakse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust lisas 7 sätestatud rahastuskorras ja standardiseeritud ühikuhinna alusel. Tegevused on abikõlblikud ühendmääruse § 19 lõike 1 alusel, lähtudes lisa 7 „Rahastuskord“ tingimustest. Tegevuse rahastuskorraga kehtestatakse standardiseeritud ühikuhind, mis on maksimaalselt 4303 eurot isiku kohta. Samuti on sätestatud, et tegelike kulude alusel kulusid rohkem ei hüvitata, kuna ühikuhinnas on arvestatud kõiki toetuse saajal tegevuse elluviimisel tekkivaid kulusid (sellele ei kohaldu ühtne määr 7%). Tegevuse rahastamiseks kehtestatav standardiseeritud ühikuhind rakendub kogu projekti perioodil ega ole ajas korrigeeritav, kuna selle väljatöötamisel on juba arvestatud kogu rahastusperioodi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosiga. Ühikuhinna väljatöötamisel on aluseks võetud eelmisel perioodil Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud avatud taotlusvoorude määruse „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“5 alusel rahastatud § 6 lõike 1 punktis 8 nimetatud tegevuse tulemuspõhise vooru standardiseeritud ühikuhind, mida on korrigeeritud viimaste aastate tarbijahinnaindeksi muutuste ja Eesti Panga inflatsiooniprognooside järgi. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse § 5 lõiget 5, lisades loetelusse lisaks ühikuhinnale standardiseeritud ühikuhinna, kuna muudatusega lisatakse määruses juba sätestatud tööturutoetuse (sõidu- ja majutustoetus ning stipendium) ühikuhindadele uus standardiseeritud ühikuhind määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse kulude katmiseks. Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määruse § 5 lõiget 20 ning sätestatakse, et määruse § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu parandada tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimalusi, ei piirata projektiga seotud tegevuste tarbeks kasutatavate veebilehtede loomise või ligipääsetavaks muutmise kulude suurust. Selle erandi eesmärk on anda toetuse saajatele võimalus kasutada oma sihtrühma hüvanguks laiemalt ka veebilehtede võimalusi. Näiteks võib olla toetuse saajatel vaja suuremamahuliselt kohandada veebilehti ligipääsetavuse eesmärgil või luua veebikeskkondi, mis näiteks koondavad erinevaid müüjaid ja teenuseosutajaid, kes turustavad erivajadustega inimeste töid või pakuvad teenuseid erivajadustega inimestele või nendega koos. Eelnõu punktiga 10 täiendatakse määruse § 5 lõike 22 sõnastust, lisades loetellu ka määruse § 4 lõikesse 1 lisatud punktis 7 sätestatud tegevuses osalejad. Muudatusega tagatakse neile ligipääs veel vähemalt neli kuud pärast tööle või õppima asumist järgmistele teenustele: psühholoogiline nõustamine, võlanõustamine ja tugiisikuteenus. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse määruse § 5 lõigetega 24–27. 5 Tervise ja tööministri 08.05.2018. a määrus nr 20. 6 Lõige 24 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punktis 6 sätestatud tegevuses osaleja asub õppima või tööle projektis osalemise ajal, on tal õigus jätkata osalemist projektis selle abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Uus säte täpsustab määruse tingimusi, andes selge suunise § 4 lõike 1 punkti 6 alusel toetatud tegevuses osaleja kohta, kes võib projekti alguses olla nii töötav kui ka mittetöötav (samuti õppiv või mitte õppiv) tervisepiiranguga inimene, et projekti kestel muutuv tööturustaatus ei mõjuta projektis osalemise jätkamist. Näiteks kui tervisepiiranguga töötu inimene saab projekti kestel tööle või kui töötav tervisepiiranguga inimene vahetab töökohta või jääb töötuks, on oluline jätkata toetava tegevuse osutamist. Sama tingimus puudutab ka õppimist. Sel moel on võimalik toetada ka tervisepiiranguga inimeste hõives püsimist. Lõige 25 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks teeb toetuse saaja investeeringuid, sealhulgas soetatakse tegevusvahendeid või kohandatakse ruume ja vahendeid sihtrühmale ligipääsetavaks ja kasutatavaks, ei tohi need kulud moodustada rohkem kui 15% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärk on sihtrühma otsene toetamine. Kuigi toetuse andmise põhieesmärk on toetada tegevusi, mis aitavad tervisepiiranguga inimestel tööle saada või tööl püsida, võib projekti elluviimisel tekkida vajadus teha ka investeeringuid või soetada tegevusvahendeid, et sihtrühma paremini toetada ja kaasata. Investeeringuid võib teha otseselt projektiga seotud tegevuste tarbeks. Projekti raames ei toetata tööandja tööruumide või -vahendite kohandamist, selleks saab tööandja toetust küsida töötukassalt. Lõige 26 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punkti 6 kohaste tegevustega arendatakse sihtrühmani jõudmiseks, vajaduste väljaselgitamiseks või toetamiseks erinevaid metoodikaid, ei tohi nende kulud moodustada rohkem kui 10% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärgi põhirõhk on sihtrühma otsesel toetamisel. Samas eeldab tegevuse aluseks olev sotsiaalne innovatsioon uuenduslikke lähenemisi, mistõttu on vaja tagada võimalus arendada ka metoodikaid. Lõige 27 sätestab, et kui § 4 lõike 1 punkti 6 kohases tegevuses tellitakse uuringuid ja analüüse tegevuste (sh valitud metoodikate) tulemuste ja mõju hindamiseks, ei tohi need kulud moodustada rohkem kui 5% projekti taotletavast abikõlblikust eelarvest. Projekti eesmärgi põhirõhk on sihtrühma otsesel toetamisel. Samas eeldab tegevuse aluseks olev sotsiaalne innovatsioon kogemuse talletamist ja analüüsi, et jagada uusi teadmisi teiste osalistega. Lõige 28 sätestab, et olukorras, kus taotleja koos partneritega viib samal ajal paralleelselt ellu § 4 lõike 1 punktides 1 ja 7 nimetatud tegevusi, saab samale noorele teenust osutada ühes projektis korraga. Piirang aitab vältida topeltrahastamise riski. See omakorda tuleneb abikõlblikkuse reeglitest, kus topeltrahastamine ei ole võimaldatud. Eelnõu punktiga 12 täiendatakse määruse § 6 lõike 2 sõnastust, sätestades, et uuringute ja analüüside abikõlbmatust ei kohaldata lisaks § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuste puhul. Punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimise aluseks on sotsiaalne innovatsioon, mis eeldab kogemuse analüüsi ja selle alusel uue teadmise jagamist huvitatud osalistele, et tegevuste mõju geograafilist ulatust laiendada. Eelkõige on silmas peetud, et projektide kaudu saadud kogemusest saavad õppida ka teised sarnase sihtrühmaga tegelevad asutused. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse määruse § 7 lõike 3 sõnastust, sätestades § 4 lõike 1 punktide 4 ja 7 tegevuste abikõlblikkuse perioodidena vastavalt 18 ja 24 kuud. Võrreldes teiste tegevustega sätestatakse punkti 4 tegevusele lühem abikõlblikkuse periood, arvestades kavandatud tegevuse olemust. 7 Eelnõu punktiga 14 täiendatakse määruse § 8 lõikega 11, sätestades § 4 lõike 1 punktides 4, 6 ja 7 nimetatud tegevustele minimaalse toetuse piirmääraks 100 000 eurot projekti kohta. Punkti 4 tegevusele, mis on suunatud mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste konkurentsivõime, tööle saamise ja tööl püsimise toetamisele, sätestatakse madalam minimaalne toetussumma tegevuse kavandatud kestusest (12 kuud) ning määratud abikõlblikkuse perioodist (18 kuud). Punktide 6 ja 7 tegevustele sätestatakse minimaalse toetuse piirmäär 100 000 põhjusel, et tegemist võib olla ka väikeprojektidega ehk väiksema toe vajadusega (näiteks Hiiumaal jne) ja kõrgem minimaalse toe piirmäär võib taotlemist takistada. Punkti 7 tegevuse korral sõltub see ka kavandatud tegevuse kestusest (kuni 24 kuud). Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 2, millega kehtestatakse lisaks määruse § 4 lõike 1 punkti 2 kohasele tegevusele ka § 8 lõike 2 punktides 3 ja 7 nimetatud tegevustele maksimaalseks toetussummaks 300 000 eurot projekti kohta. Punkti 7 tegevuse puhul tuleneb see summa avatud taotlusvooru rahalisest võimalusest ja eesmärgist tagada tegevuse laiaulatuslikum regionaalne kättesaadavus. Lisaks tuleneb see sellest, et punkti 7 tegevusele eelnenud § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusega võrreldes toetatakse projekte 48 kuu asemel kuni 24 kuud. Punkti 4 tegevuse toetuse maksimaalne summa 300 000 eurot projekti kohta tunnistatakse kehtetuks ning sellele kehtestatakse määruse § 8 lõikega 21 uus maksimaalne toetussumma, uus ülempiir sätestatakse projekti ja abikõlblikkuse kestuse järgi. Eelnõu punktiga 16 täiendatakse määruse § 8 lõikega 21, sätestades § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele maksimaalseks toetussummaks 200 000 eurot projekti kohta. Sellele tegevusele kehtestatakse madalam toetuse ülempiir võrreldes teiste tegevustega, kuna projektide rakendamise periood on lühem ja abikõlblikkuse kestus piiratud. Toetuse piirmäära määramisel on arvesse võetud tegevuse elluviimiseks kehtestatud standardiseeritud ühikuhinda ning vooru rahalisi vahendeid, sealhulgas võimalike rahastatavate projektide arvu. Maksimaalse toetussumma suurendamine vähendaks rahastatavate projektide arvu, mis omakorda mõjutaks teenuse kättesaadavust, projekti elluviijate mitmekesisust ja võimalikku regionaalset jaotust. Alates tegevuse määruses sätestamisest ei ole sellega seotud taotlusvoore seni avatud, mistõttu tegevuse tingimuste muutmine ei tekita voorude vaheliselt ebavõrdust, lisa ootamatult koormust või tekita muud erinevust sama tegevuse taotlusvoorude vaheliselt. Eelnõu punktiga 17 täiendatakse määruse § 8 lõike 2 punkti 3, sätestades lisaks määruse § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevusele ka punktis 6 nimetatud tegevusele maksimaalseks toetussummaks 250 000 eurot projekti kohta. See summa sõltub avatud taotlusvooru rahalisest võimalusest ja eesmärgist tagada tegevuse laiaulatuslikum regionaalne kättesaadavus. Eelnõu punktiga 18 täiendatakse määruse § 10 punkti 11. Punkt 11 sätestab, et määruse § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul ei või taotleja olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus. Punktis 7 nimetatud tegevuseks võib toetust taotleda juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatava riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. Kuna kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus ei saa olla taotlejaks määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral, ei saa ta taotleda toetust ka punktis 7 nimetatud jätkutegevusele. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus saab olla nendes tegevustes partner, mistõttu on tema ja partneri tegevustega kaasnevad kulud abikõlblikud. Eelnõu punktiga 19 täiendatakse määruse § 10 lõikega 12, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks saab toetust taotleda mittetulundusühing või sihtasutus, mille põhikirjas nimetatud eesmärk või tegevused viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega 8 inimeste esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele. Taotlejate ringi kitsendamine ja näiteks muude juriidiliste isikute väljajätmine aitab pakkuda väiksematele sotsiaalsetele ühingutele võimalust toetust taotleda ja saada ning selle kaudu nende tegevussuutlikkust suurendada. Mittetulundusühingud ja sihtasutused on tihti kõige lähemal haavatavatele sihtrühmadele ja teavad kõige paremini nende vajadusi. Taotleja tingimustele vastamise kontrollimine põhikirjas nimetatud eesmärkide või tegevuste järgi, mitte näiteks äriregistris märgitud põhitegevusala või katusorganisatsioonide (nt Eesti Puuetega Inimeste Koda või Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik) liikmelisuse järgi tuleneb asjaolust, et mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis tegelevad ülal mainitud tegevustega, järgivad küll sotsiaalse ettevõtluse põhimõtteid, kuid tihtipeale ei ole end määratlenud kui sotsiaalne ettevõte või ei ole võrgustiku liikmed. Ka äriregistris on mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhitegevusalad väga erinevalt määratletud ja üldised, mistõttu ei ole võimalik nende järgi kontrollida tingimustele vastamist, ning ainult põhitegevusaladele tuginedes võib osa organisatsioone taotlemise võimalusest ilma jääda ning teisalt võivad toetust saada organisatsioonid, kes reaalselt tervisepiirangute või erivajadustega inimestega ei tegele. Määruse koostamisel tutvuti nende mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhikirjadega, mis võiksid olla potentsiaalsed taotlejad. Nende põhikirjade sarnasusi analüüsides leiti, et toetuse saamise tingimustele vastamist on kõige parem kontrollida põhikirjas nimetatud eesmärkide või tegevuste järgi, mis viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega inimeste esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele. Sätet sõnastades on püütud järgida, et võimalikult paljudel organisatsioonidel, mis tegelevad tervisepiirangute või erivajadustega inimestega, oleks võimalik taotlusvoorus osaleda. Eelnõu punktiga 20 täiendatakse määruse § 10 lõiget 3, sätestades, et lisaks määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele on § 4 lõige 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul vaja arvestada, et kui taotlejaks on muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. See on tingitud asjaolust, et ainult kohalike omavalitsuste kaudu on võimalik noortegarantii tugisüsteemi ellu viia. Eelnõu punktiga 21 täiendatakse määruse § 10 lõikega 41, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja olema varem saanud toetust § 4 lõige 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks. Tegemist on punktis 1 nimetatud tegevuse jätkuprojektiga, st taotlejad on varem kinnitanud tegevuseks vajalike tööpõhimõtete ja vastavuskriteeriumide järgimist. Kohalikud omavalitsused, mis ei ole selle tegevuse kaudu varem tuge saanud, saavad liituda partnerina. Eelnõu punktiga 22 muudetakse määruse § 10 lõiget 5, jättes § 4 lõike 1 punkti 4 tegevuse välja nende tegevuste loetelust, mille elluviimiseks saab taotleja toetust ühe korra. Kuna tegemist on ühikuhinna alusel tulemuse põhjal rahastatud tegevustega, mille kestus on lühem kui teistel toetatavatel tegevustel, võimaldab see perioodi jooksul kuulutada välja samale tegevusele mitu taotlusvooru ning võib olla asjakohane, et sama elluviija saab toetust mitu korda. Eelnõu punktiga 23 täiendatakse määruse § 10 lõikega 6, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ühes taotlusvoorus ühe korra. Võrreldes kehtiva korraga on tegemist leebema lähenemisega, mis võimaldab vooru korduval avamisel toetuse saajal järgmises voorus taas toetust taotleda. 9 Eelnõu punktiga 24 täiendatakse määruse § 12 lõike 1 punkti 4, sätestades, et lisaks § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusele on § 4 lõige 1 punktides 6 ja 7 nimetatud tegevustes osalenute rakendumise määr 25%. Punktis 6 nimetatud tegevuse puhul on 25% määr sätestatud põhjusel, et tegemist on haavatavamas olukorras sihtgrupiga, kelle takistusi tööturule jõudmisel või seal püsimisel ei pruugi olla võimalik täielikult minimeerida nende terviseprobleemide olemuse ja tõsiduse tõttu. Seetõttu vajab kõnealune sihtrühm pikemaajalist ja intensiivsemat tuge. Lisaks mõjutavad tervisepiirangute või erivajadustega inimeste hõivesse jõudmist ka ühiskondlikud arusaamad ja valmisolek neid tööturule kaasata. Punktis 7 nimetatud tegevuse puhul on madalam 25% määr sätestatud seetõttu, et tegemist on haavatavamas olukorras sihtrühmaga, kelle jõudmine tööturule eeldab esmalt ebasoodsast olukorrast väljumist ning kes võib vajada pikemaajalist ja intensiivsemat tuge. Näiteks erialase hariduseta noorte puhul on vaja need noored pigem haridusteele tagasi suunata või peavad nad tööturule jõudmiseks läbima täiendkoolitusi. Lisaks rakendub 2025. a sügisel õppimiskohustuse ea muudatus, millega tõuseb õppimiskohustuslik vanus 16 aasta asemel 18. eluaastani ning seetõttu suureneb sihtrühma kuuluvate noorte hulk, kes peavad täitma õppimiskohustust. Tegevuse tulemusel suunatakse nad pigem tagasi haridusteele. Eelnõu punktiga 25 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktidega 6 ja 7, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja esitama koos taotlusega lisa 5, põhikirja või lingi põhikirjale, et teha tehnilist vastavaks tunnistamist. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul peab taotleja esitama koos taotlusega lisa 10. Esitatud lisad 5 ja 10 näitavad, et taotlejad lähtuvad tegevuste elluviimisel etteantud kriteeriumidest. Nimetatud tegevuste puhul rakendatakse vastavushindamist, milles on kuus kriteeriumi ja 13 alaküsimust. Eelnõu punktiga 26 täiendatakse määruse § 12 lõikega 11, sätestades andmekoosseisud, mida peab sisaldama määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks toetuse taotlus. Lähtudes standardiseeritud ühikuhinnast ja tegevusele kehtestatud maksete loogikast, mis on sätestatud määruse lisas 7, on taotlemisel oluline märkida projektis osalejate arv, millest moodustub projekti kogueelarve ning millele tuginedes sooritatakse taotluse rahuldamise otsuse korral projekti väljundi põhjal alustamise osamakse, vt täpsemalt lisa 7 „Rahastuskord“ punkt 2.4.1. Eelnõu punktiga 27 täiendatakse määruse § 16 lõigetega 41 ja 42. Lõige 41 sätestab, et rakendusüksus saab tunnistada § 4 lõige 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruse §-s 12 sätestatud nõuded ja see vastab lisas 5 sätestatud kriteeriumidele ehk on saanud positiivse hinnangu. Vastavushindamise teevad rakendusüksuse nimetatud eksperdid. Positiivse tulemuse saab, kui taotleja on vastanud vastavushindamise kriteeriumide punktides 1–6 iga kriteeriumi korral „jah“ ning andnud vajaduse korral ekspertide hinnangul hindamiseks vajalikud selgitused. Selleks vormistavad eksperdid oma hinnangu lisa 6 vormil (lisa 6 kriteeriumid 1–6). Lisa 6 koosneb kahest osast, millest esimene peab vastama § 16 lõikele 41 (ekspertide hinnang lisa 5 nõuetele vastavuse kohta) ja teises osas kajastatakse § 17 lõige 101 valikukriteeriumide alusel hindamise tulemused. Mõlemaid osi hindavad ja täidavad lisas 6 esitatud vormil eksperdid. Lõige 42 sätestab, et rakendusüksus saab tunnistada § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse vastavaks, kui on täidetud määruse §-s 12 sätestatud nõuded ja see vastab lisas 10 sätestatud kriteeriumidele ehk on saanud positiivse hinnangu. Vastavushindamise teeb 10 Sotsiaalkindlustusamet. Positiivse tulemuse saab, kui taotleja on vastanud vastavushindamise kriteeriumide punktides 1–6 iga kriteeriumi korral „jah“ ning andnud vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti hinnangul piisavad selgitused. Selleks vormistab Sotsiaalkindlustusamet oma hinnangu lisas 11 oleval vormil (lisa 11 kriteeriumid 1–6). Lisa 11 koosneb kahest osast, millest esimene peab vastama § 16 lõikele 42 (Sotsiaalkindlustusameti hinnang lisa 10 nõuetele vastavuse kohta) ja teises osas kajastatakse § 17 lõike 102 valikukriteeriumide alusel hindamise tulemused. Mõlemaid osi hindab ja täidab lisas 11 esitatud vormil Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu punktiga 28 täiendatakse määruse § 16 lõike 5 sõnastust, sätestades, et lisaks § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevustele esitab Sotsiaalkindlustusamet § 4 lõige 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul oma hinnangu lisa 10 vastavuse kohta kümne tööpäeva jooksul. Eelnõu punktiga 29 täiendatakse määruse § 17 lõiget 4, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust hindavad eksperdid, lähtudes lisas 8 sätestatud valikukriteeriumidest. Vooru tarbeks on loodus eraldi valikukriteeriumid, mis on kooskõlas määruses kinnitatud valikukriteeriumidega, kuid võimaldavad taotlusi hindavatel ekspertidel selgemalt keskenduda hinnatava vooru eripärale selle sihtrühmast lähtudes. Mistõttu on kriteeriumi siseselt, põhiväärtust muutmata, vooru vaatest olulise teema rõhutamiseks selle alakriteeriumide väärtuseid kombineeritud üheks või muudetud nende väärtust. Eelnõu punktiga 30 täiendatakse määruse § 17 lõikega 41, sätestades, et § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse korral peavad eksperdid saavutama hinnangus konsensuse ning kohustuvad esitama täidetud ja digitaalselt allkirjastatud vastavushindamise vormi rakendusasutusele 14 kalendripäeva jooksul taotluse hindamiseks saamisest. Hindamiseks kasutavad eksperdid lisas 6 kehtestatud vastavushindamise vormi. Eelnõu punktiga 31 täiendatakse määruse § 17 lõigetega 101 ja 102. Lõikes 101 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse taotlust hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide järgi, andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala hinnang 0 vastab sõnale „ei“ ning 1 vastab sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel saadud koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 6 kohasel vormil (lisa 6 kriteerium 7) ning eksperdid esitavad selle rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. Eksperdid hindavad vaid neid taotlusi, mis läbivad vastavuskontrolli, sealhulgas § 16 lõike 41 ehk lisa 5 kriteeriumide 1–6 alusel. Lisa 6 on kaheosaline, millest esimene pool on lisa 10 kohane ekspertide hinnang nõuetele vastavuse kohta ja teine osa valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse kajastamine. Seega § 16 ja lisa 10 on nõuetele vastavuskontrolli etapp ning § 17 lõike 101 kohaselt hinnatakse ainult neid taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli. Kui taotlus ei vasta § 16 lõike 41 nõuetele, siis eksperdid ei tee § 17 kohast hindamist. Eksperdid esitavad vastavushindamise vormi ühe korra. Lõikes 102 sätestatakse, et § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud tegevuse puhul hinnatakse taotlust lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide järgi, andes hindepunkte skaalal 0–1. Skaala hinnang 0 vastab sõnale „ei“ ning 1 on vastab sõnale „jah“. Hinnang loetakse positiivseks, kui hindamisel saadud koondhinne on vähemalt 5 punkti. Hindamise tulemus kajastatakse lisa 11 kohasel vormil (lisa 11 kriteerium 7) ja selle edastab Sotsiaalkindlustusamet rakendusüksusele kümne tööpäeva jooksul projekti hindamiseks saamisest. Sotsiaalkindlustusameti hindab vaid neid taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli, sealhulgas § 16 lõike 42 ehk lisa 11 kriteeriumide 1– 6 alusel. Lisa 11 on kaheosaline, millest esimene pool on lisa 10 kohta Sotsiaalkindlustusameti hinnang nõuetele vastavuse kohta ja teine osa valikukriteeriumide alusel hindamise tulemuse 11 kajastamine. Seega § 16 ja lisa 10 on nõuetele vastavuskontrolli etapp ning § 17 lõike 102 järgi hinnatakse ainult neid taotlusi, mis on läbinud vastavuskontrolli. Kui § 16 lõike 42 nõuetele ei vasta, siis Sotsiaalkindlustusamet ei tee § 17 kohast hindamist. Sotsiaalkindlustusamet esitab vastavushindamise vormi ühe korra. Eelnõu punktiga 32 täpsustatakse määruse § 17 lõike 11 sõnastust, sätestades, et § 4 lõike 1 punktides 6 ja 7 nimetatud tegevuste puhul annab rakendusasutus taotlejatele ekspertide või Sotsiaalkindlustusameti esitatud küsimustele vastamiseks kuni kümme tööpäeva. Selle võrra pikeneb taotluse menetlemise aeg. Eelnõu punktiga 33 lisatakse § 18 lõikesse 1 punktid 4 ja 5, sätestades, et § 4 lõike 1 punktide 6 ja 7 tegevuste puhul, mis on vastavushindamisega hinnatavad tegevused, peavad olema saavutatud § 16 lõikes 4 sätestatud nõuded ning § 17 lõike 101 või 102 kohaselt positiivne hinnang. Eelnõu punktiga 34 lisatakse § 24 lõige 11, sätestades, toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korra erisus määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele. Sätte kohaselt tuleb tegevus 4 korral taotlejal esitada aruanded projekti elluviimise kohta vastavalt lisas 7 sätestatule. Eelnõu punktiga 35 täiendatakse § 25 lõikega 31, millega sätestatakse määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele toetuse maksemise erisus lähtudes lisast 7. Eelnõu punktiga 36 loetakse § 30 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2, mis sätestab sätete osalise tagasiulatuva jõustumise alates 10. maist 2025. Tagasiulatuvalt rakendatakse määruse muutmise eelnõu punktis 2 sätestatud § 4 lõike 1 punkti 3 muudatust ja punktis 4 sätestatud § 4 lõikeid 42–44, mis käsitlevad tegevuste osutamist mittetöötavate rändetaustaga inimeste ning romade sihtrühmale ja sihtrühma tõendamist. Uut taotlusvooru ei ole rändetaustaga inimestele selle määruse alusel plaanis välja kuulutada. Eelnõu punktiga 37 sätestatakse määruse uued lisad. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega, juhindudes eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Määruse mõjud Määrusega muudetakse Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondidest rahastatavates avatud taotlusvoorudes toetuse andmise tingimusi (meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ ja sellega seotud sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ elluviimiseks). Toetuse saajad on projektide elluviijad (sõltuvalt projekti 12 tegevustest ja selle sihtrühmast kas juriidiline isik, vallavalitsus või selle hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, mittetulundusühing või sihtasutus). Projektide eesmärk, mille toetuse saajad peavad saavutama, on parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööle saamise võimalusi. Võrreldes kehtiva määrusega laiendatakse toetatavate tegevuste loetelu ning määruse jõustudes on võimalik toetust taotleda lisaks kehtivatele tegevustele ka: (1) tegevusteks, mille eesmärk on sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimaluste parandamine ning (2) lisa- ja jätkutegevusteks, mille eesmärk on suurendada mittetöötavate 16–29-aastaste noorte (edaspidi noorte) tööalast konkurentsivõimet, toetades nende tööle või haridusse liikumist ning suunates vajaduse korral tegevusi ka nende tugivõrgustikule. Viimasena nimetatu puhul on tegemist lisa- ja jätkutegevustega neile toetuse saajatele, kes on varem juba saanud toetust noorte tööalase konkurentsivõime parandamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1). Määrusega muudetakse ka vähemalt 55-aastastele ja vanematele mittetöötavate inimeste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks suunatud tegevuste tingimusi (nt kulude hüvitamine tegelike kulude asemel standardiseeritud ühikuhinna alusel; projekti abikõlblikkuse perioodi vähendamine 36 kuult 18 kuule; toetuse minimaalse summa vähendamine 200 000 tuhandelt 100 000-le ning maksimaalse toetussumma vähendamine 300 000 tuhandelt 200 000-le). Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Mõju sihtrühmad: (1) tervisepiiranguga inimesed, (2) 16–29-aastased mittetöötavad noored ning (3) 55-aastased ja vanemad mittetöötavad inimesed. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühma kuuluvad inimesed, kelle tervislik seisund takistab tööle saamist, seejuures ei pea inimesel olema tuvastatud töövõime vähenemist või puuet, vaid piisab sellest, kui sihtrühma kuuluv inimene kinnitab enda tööle saamist või tööl püsimist raskendavate tervisepiirangute olemasolu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Statistikaameti sotsiaaluuringu andmetel oli 2024. a kõikidest vähemalt 16-aastastest inimestest igapäevategevus mõningal või suurel määral piiratud 31,4%-l6. Võttes arvesse, et 2024. a oli Statistikaameti andmetel 16–74-aastaseid tööealisi inimesi Eestis kokku 999 5007, on igapäevategevustega toimetulekul takistusi ca 314 000 inimesel. Noortele suunatud lisa- ja jätkutegevuste sihtrühma kuuluvad mittetöötavad 16–29-aastased noored. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2024. a 16–29 aastaseid noori kokku 193 700, kellest 70 500 noort olid mitteaktiivsed (mitteaktiivsete hulka kuuluvad ka õppivad noored) ning 17 500 töötud ehk kokku oli mittetöötavaid noori 88 0006. Sama vanusgrupi töötuse määr oli 2024. a 14,2%, mis on viimase kuue aasta kõrgeim näitaja ning ligi kaks korda kõrgem kui 15– 74-aastaste töötuse määr (7,6%)6. Noortele suunatud lisa- ja jätkutegevuste projektide sihtrühm on eelkõige siiski need noored, kes juba on haridusest või tööturult välja langenud või on väljalangemise ohus (ning võivad seetõttu veel olla ametlikult õppuri staatuses). 2024. a oli Eestis 16–29-aastaseid NEET noori 22 700, mis moodustab 11,7% kõikidest samasse vanusgruppi kuuluvatest noortest (NEET määr)6. Alates 2023. a augustist kuni 2025. a jaanuarini on Riigi Tugiteenuste Keskuse andmetel kehtiva määruse alusel toetatud kokku 21 6 Eesti Statistikaamet (2024). TH79: 16-AASTASED JA VANEMAD ELUKOHA JA TERVISESEISUNDI JÄRGI. Veebilehel: TH79: 16-AASTASED JA VANEMAD ELUKOHA JA TERVISESEISUNDI JÄRGI. Statistika andmebaas. 7 Eesti Statistikaamet (2024). Tööpoliitika näitajad. Veebilehel: https://tooturg.stat.ee/. 13 noortele suunatud projekti, mille käigus on toetatud ligi 1500 noort (unikaalsete noorte arv on väiksem, kuna mõni noor võib olla vajanud tuge mitme projekti käigus). Määrusega muudetakse ka vähemalt 55-aastaste ja vanemate mittetöötavate inimeste tööalase konkurentsivõime parandamiseks suunatud tegevuste tingimusi. 55–898 aastaseid inimesi oli 2024. a Eesti tööjõu-uuringu andmetel kokku 431 800, kellest 9900 olid töötud (vanemad kui 74-aastased enam aktiivselt tööd ei otsi) ning 243 700 mitteaktiivsed (mitteaktiivsete hulka kuuluvad ka pensionärid) ehk kokku oli 55–89-aastaseid mittetöötavaid inimesi 253 6006. 55– 74-aastaste töötuse määr oli 2024. a 5,4%, mis oli veidi madalam kui üldine töötuse määr (15– 74-aastaste töötuse määr oli 7,6%)6. Kuna kehtiva määruse alusel ei ole nimetatud sihtrühmadele avatud taotlusvoore korraldatud, siis ei avalda muudatused sihtrühmale võrreldes kehtiva olukorraga olulist mõju. Sama sihtrühma tööalase konkurentsivõime suurendamiseks kuulutati 2020. a juunis välja taotlusvoor varasema määruse alusel, mille käigus sai toetust kuus projekti ning milles osales kokku 446 inimest (14% neist katkestasid programmis osalemise erinevatel põhjustel)9. LevelLabi8 tehtud uuringu põhjal oli vahetult pärast projektides osalemist hõivesse liikunud 22% ning kuue kuu pärast 30% osalejatest10. Võttes arvesse projektide ja neis osalevate sihtrühmade küllaltki piiratud mahtu, on kokkuvõttes muudatustest mõjutatud sihtrühmade suurus siiski kogu potentsiaalsest sihtrühmast väike. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus Projektides osalemine mõjutab muudatusest mõjutatud sihtrühmi positiivselt, kuna projektide tegevustes osalemise tulemusel suureneb eelduslikult nende tööalane konkurentsivõime ja paranevad võimalused tööd leida. Noorte puhul on varajane sekkumine eriti oluline, kuna noorte suur tööpuudus mõjutab negatiivselt noore tulevikuväljavaateid ning suurendab töötuks jäämise riski tema edasises elus. Mida kauem on inimene tööturult eemal, seda keerulisem ja kulukam on teda tööturule tagasi tuua, kuivõrd aja jooksul langeb inimese töövalmidus ja motivatsioon ning vananevad tema teadmised ja oskused, mis on olulised hõivesse liikumisel ja tööhõives püsimiseks. Tööturule sisenemise ja regulaarse töötasu saamisega kasvavad sihtrühma kuuluvate inimeste sissetulekud ning paraneb nende majanduslik toimetulek ja sotsiaalne heaolu ning väheneb pikaajalise töötuse risk, samuti vaesusrisk. Töö leidmise korral suurenevad kogu leibkonna tulud, mis parandab eelduslikult kogu leibkonna toimetulekut. Ühtlasi aitavad avatud taotlusvoorudes elluviidavad tegevused vähendada elanikkonnarühmade vahelist sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust ning luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osalemiseks. Tööalase konkurentsivõime suurendamine aitab omakorda vähendada sihtrühmade sotsiaalset tõrjutust või selle süvenemist. Taotlusvooru kavandamisel ja rakendamisel on arvestatud erinevate sihtrühmade võimalustega tööturul. Projektides osalemine on sihtrühma kuuluvatele inimestele tasuta. Projektide elluviijad peavad teenuste planeerimisel ja osutamisel arvestama kõikide sihtrühmade puhul, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla näiteks liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega, mistõttu tuleb tegevuste elluviimisel jälgida, et osalejatele oleks tagatud ligipääs tegevustele olenemata nende erivajadusest. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud projektide 8 Statistikaameti läbiviidavas tööjõu-uuringus on rahvastiku majandusliku aktiivsuse uurimisel aluseks rahvastik vanuses 15–89, mistõttu on siinkohal vaadatud kuni 89-aastaseid inimesi, aga mitte vanemaid. 9 Õunapuu, T., Raun, M., Lauringson, D., Argus, L. (2023). Meetme 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ tulemuspõhise vooru hindamine. Uuring. Tellija: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. 10 Andmed töötamise kohta 6 kuud peale projektist väljumist olid andmete väljavõtu hetkeks (17.04.2023) olemas 54% osalenute kohta, kuna paljudel ei olnud programmist väljumisest veel 6 kuud möödas. Vahetult peale programmist väljumist andmed olid andmed olemas 86% osalejate kohta, sh kõigi nende kohta, kes programmi ei katkestanud. 14 puhul ei ole sihtrühma piiratud tuvastatud puude või vähenenud töövõime otsusega, vaid piisab inimese tervisepiirangute kinnitamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel arvestatakse nende võimaliku mõjuga võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi olukorrast lähtudes. Toetatavate tegevuste raames osutatavate teenuste puhul lähtutakse iga osaleja vajadustest ja püütakse kõrvaldada neid barjääre, mis neil on takistuseks tööturule sisenemisel. Osa avatud taotlusvoorude abil elluviidavatest tegevustest (nt noortele suunatud jätku- ja tugitegevused) viiakse ellu koostöös kohaliku omavalitsusega, mistõttu võidakse projektis osalejatele osutada ka nende vajaduste põhjal avalikke teenuseid. Kokkuvõttes on avatud taotlusvooru projektidel sihtrühma kuuluvatele inimestele positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju. Samas, arvestades projektide küllalti väikest mahtu, võib mõju ulatust tervikuna pidada väikeseks. Mõju sagedus on regulaarne projektide toimumise vältel, kuid puudub muul ajal. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Majanduslikud mõjud Mõju sihtrühmad: projektide elluviijad. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus. Sõltuvalt projekti tegevustest ja selle sihtrühmast saab projektide elluviija olla kas juriidiline isik, vallavalitsus või selle hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus, mittetulundusühing või sihtasutus. Noortele suunatud jätku- ja tugitegevuste puhul peab taotleja olema saanud juba varem ehk kehtiva määruse järgi toetust (või olnud partner) noorte tööalase konkurentsivõime suurendamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1). Seejuures ei või taotleja olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus ning juhul, kui jätku- ja tugitegevuste puhul ei ole taotleja kohalik omavalitsus ise, peab taotleja kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. Alates 2023. a augustist kuni 2025. a jaanuarini on kehtiva määruse alusel toetatud kokku 21 noortele suunatud projekti ja kõikides maakondades on toetatud vähemalt ühte projekti. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud tegevuste puhul saab taotleja olla mittetulundusühing või sihtasutus, mille põhikirjas nimetatud eesmärk või tegevused viitavad tervisehäiretega või puuetega või erivajadustega inimeste esindamisele, toimetuleku toetamisele või toetavate tegevuste või teenuste pakkumisele. Määrusega muudetakse võrreldes kehtiva korraga 55+ vanusrühmale suunatud projektide rahastamispõhimõtteid ning erinevalt teistele sihtrühmadele suunatud tegevustest rahastatakse neid tegevusi standardiseeritud ühikuhinna alusel (teiste sihtrühmade puhul rahastatakse sisutegevusi tegelike kulude alusel). Tegemist on tulemuspõhise rahastamise süsteemiga, kus viimased 15% standardiseeritud ühikuhinnast makstakse projekti elluviijale välja siis, kui projekti lõppedes on projekti kavandatud osalejatest vähemalt 40% jõudnud tööhõivesse. Tegemist ei ole täiesti uue lähenemisega, kuna sarnast rahastamisskeemi kasutati ka varem nimetatud sihtrühma puhul. LevelLabi8 uuringu kohaselt võimaldab selline rahastusmudel kulude paindlikumat jaotamist ning parandada tulemusi, kuid analüüsi tulemused näitasid, et rahastuskord oli sõnastatud liiga keeruliselt, mistõttu tehti ettepanek edaspidi seda lihtsustada. Soovituste põhjal lihtsustatakse kehtestatava määrusega rahastuskorda. Võrreldes eelneva perioodi (ESF 2014–2020) rahastusskeemiga kasutatakse 2021–2027 ESF+ perioodil tulemuspõhises voorus vaid standardiseeritud ühikuhinda ning loobutakse kindlasummalisest maksest. Lihtsustatud on ka toetuse väljamaksete süsteemi ning rakendatakse ettemaksepõhist 15 lähenemist. Väljundipõhine väljamakse tehakse kolmes osas, millele lisandub tulemuspõhine väljamakse.11 Samuti on lihtsustatud projektide aruandlust. Määrus mõjutab toetuse saajaid positiivselt, kuna annab rahalised võimalused projektide elluviijatele tegevusteks, mille eesmärk on parandada tööotsijate, noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemale jäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate inimeste tööle saamise võimalusi. Määruse eesmärk on anda võimalus nendele toetuse saajatele, kes soovivad ja suudavad pakkuda sihtrühmale lisatuge, lähtudes oma ekspertteadmistest ja kogemustest. Lisaks sellele, et projektides osalejate tööhõivesse liikumise ja tööhõives püsimise tulemusel paraneb sihtrühma enda majanduslik ja sotsiaalne toimetulek, mõjutab hõivesse liikumine ka tervikuna majandust positiivselt – väheneb tööjõupuudus ning pikaajaliste töötute, heitunute ning üksnes toetuste abil toime tulevate isikute arv, samuti saab riik maksutulu tööjõumaksudest. Tervisepiiranguga inimeste sihtrühmale suunatud sotsiaalse innovatsiooni projektide eesmärk on toetada ka sotsiaalmajandust ja sotsiaalset ettevõtlust. Seejuures aitavad need projektid vähendada ühiskondlikke probleeme, toetavad uuenduslikke tegevusi ning suurendavad koosloomet. Kokkuvõttes on muudatustel majandusele positiivne mõju, kuid arvestades projektide piiratud mahtu, võib mõju ulatust tervikuna pidada siiski väikeseks. Mõju sagedus on regulaarne avatud taotlusvoorude toimumise vältel, kuid puudub muul ajal. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Mõjud regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele Mõju sihtrühmad: (1) tervisepiiranguga inimesed, (2) 16–29-aastased mittetöötavad noored ning (3) 55-aastased ja vanemad mittetöötavad inimesed Mõjutatud sihtrühmade täpseid suurusi on käsitletud sotsiaalsete mõjude all. Kuigi avatud taotlusvooru projektidele seatud tingimused ei ole regioonispetsiifilised, on nii töötuse määras, tervisepiirangutega inimeste osatähtsuses kui ka NEET-olukorras noorte määras olulised regionaalsed erinevused. Samas tuleb arvestada ka seda, et vastavate näitajate protsentuaalselt suurem määr ei tähenda arvuliselt suuremat hulka sihtrühma esindajaid. Kuigi mitteaktiivsete inimeste arv 2024. a vähenes võrreldes eelnenud aastaga, kasvas ligi 10 000 inimese võrra töötute arv6. Statistikaameti andmetel oli töötuse määr Eestis 2024. a 7,6%, mida on 1,2 protsendipunkti enam võrreldes aastatagusega. Seejuures on töötuse määr kõrgeim Kirde-Eestis (13,5%), kuid kõige rohkem on töötuid Põhja-Eestis6. 2024. a oli Eestis ca 57 000 töötut, kes nii nagu ka mitteaktiivsed koonduvad peamiselt Põhja-Eesti piirkonda (27 000) 6. Lõuna-Eestis oli töötuid 10 600 ning teistes piirkondades alla 10 0006. Vähemalt 16-aastaste inimeste osakaal, kelle igapäevategevus on mõningal või suurel määral piiratud, oli 2024. a suurim Kirde-Eestis (44,5%)6. Lõuna-Eestis oli vastav osakaal 36,4%, Lääne-Eestis 35,5% ning madalaim Kesk-Eestis (31,1%) ja Põhja-Eestis (25,1%)6. 2024. a oli Eestis NEET-olukorras noori (16–29-aastaseid), kes ei tööta, ei õpi ega osale koolitusel, 22 700 ja NEET määr oli 11,7%6. Nii nagu mitteaktiivsed ja töötud, koondub ka põhituumik NEET- olukorras noori Põhja-Eestisse (9500) ja Lõuna-Eestisse (5900), jäädes mujal Eesti piirkondades 1200 ja 3300 vahele6. Arvestades, et projekte viiakse ellu küllaltki piiratud mahus, 11 LevelLabi uuringust tulenev soovitus oli rakendada toetuseskeemi 40-30-30 ning oluliselt suurendada toetuse esmast makset, et projektid oleksid edukamad, ning tagada seeläbi enam vahendeid tegevuste käivitamiseks. Soovitusele tuginedes rakendatakse taotlusvoorus ettemaksepõhist lähenemist, kus esimene makse moodustab 40% maksimaalsest eelarvest ning edasiste maksete suurused on 30% ja kuni 30%, kui saavutatud on 40% tööhõive tulemus projekti lõpus või jaotatuna 15% projekti lõpus ja kuni 15% kuue kuu möödudes, kui 40% tööhõive tulemust ei saavutatud projekti lõpuks. 16 on kokkuvõttes muudatustest mõjutatud sihtrühmade suurus siiski kogu potentsiaalsest sihtrühmast väike. Mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus Majandusarengu vaatenurgast on oluline, et igas piirkonnas oleks vajalike oskustega tööjõud. Muudatuste mõju piirkondade regionaalarengule on kaudne, kuna sihtrühmad, kellele avatud taotlusvoorud on suunatud, elavad eri piirkondades üle Eesti ning nende aktiveerimine ja tööturule toomine on oluline regionaalsest paiknemisest olenemata. Piirkonnad, kus projektid ellu viiakse, sõltuvad omakorda ka sellest, millise piirkonna jaoks on toetuse saajad projektid disaininud. Positiivne mõju regionaalarengule ilmneb töötute tööle aitamises ning mitteaktiivsete ja NEET- sihtrühma noorte aktiveerimises, kuivõrd nende tööturule liikumine avaldab positiivset mõju piirkonna majandusele ja toetab seeläbi regionaalarengut. Enam tuge vajavate sihtrühmade aktiveerimine ja tööturule toomine ning nende hõives püsimise toetamine avaldab positiivset mõju nii sihtrühma elukoha regioonile kui ka Eesti tööturule tervikuna. Määruse sihtrühmade puhul on enamasti tegemist nende põhjalikumat tähelepanu vajavate probleemidega. Samas ei ole avatud taotlusvoorude projektid ainsad, millega nimetatud sihtrühmade hõivesse liikumist toetatakse. Lisaks pakub neile sihtrühmadele tööturul tuge ka töötukassa. Võrreldes töötukassa kaudu sihtrühmadele suunatud tööturuteenustega on määruse kaudu toetatavate tegevuste ulatus väga piiratud. Kindlat piirkonda fookusesse võtmata võib varasemate taotlusvoorude kogemuse alusel eeldada, et toetust taotletakse suuremas osas Eesti regioonides. Lisaks erinevas ulatuses, mis lähtub sellest, kus sihtrühma esindajaid on rohkem, probleem on teravam ja toetuse saajad on tegevuste elluviimiseks piisavalt võimekad. Piirkondades, kus taotlemine on vähene aga probleem olemas, tagatakse vajalik tugi ja nõustamine erinevate koostöölepete kaudu (nt NEET-olukorras noorte tegevuste puhul Sotsiaalkindlustusamet). Kokkuvõttes on muudatustel positiivne mõju regionaalarengule, kuid mõju ulatust võib siiski pidada väikseks. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet. Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus. Muudatused mõjutavad eeskätt rakendusüksust, Riigi Tugiteenuste Keskust (edaspidi RTK), kelle ülesanne on avatud taotlusvoorude väljakuulutamine, taotluste vastuvõtmine, hindamise korraldamine, väljamaksete tegemine jms. Kuigi võrreldes kehtiva määrusega toetuse andmise tingimused muutuvad, on mõju ulatus RTK jaoks siiski väike, kuna Euroopa Liidu toetuste korraldamine, rakendamine ja kontroll on nende peamine ülesanne ning võrreldes kehtiva korraga nende töö oluliselt ei muutu. Muudatused mõjutavad ka Sotsiaalkindlustusametit (edaspidi SKA), mis hakkab hindama noortele suunatud lisa- ja jätkutoetuste taotluste vastavust lisas 10 seatud kriteeriumidele. Muudatuste tulemusel kasvab vähesel määral SKA töökoormus, kuid kuna juba kehtiva määruse alusel hindab SKA noorte tööalase konkurentsivõime suurendamiseks (§ 4, lõige 1, punkt 1) esitatud taotlusi, võib mõju ulatust pidada väikseks. Mõju sagedus nimetatud asutuste jaoks on regulaarne avatud taotlusvoorude ettevalmistamise ning toimumise perioodi vältel. 17 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Rakenduskavaga sekkumise „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ meetmete nimekirja meetme 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eelarve on Euroopa taasrelvastumise kava „ReARM Europe“ muudatuste jõustumisel 63 622 364 eurot (Euroopa Liidu toetus 44 535 655 eurot ja riiklik kaasfinantseering 19 086 709 eurot). Määruse avatud taotlusvoorude kogumaht on 24 582 209 eurot (Euroopa Liidu toetus 17 207 546 eurot ja riiklik kaasfinantseering 7 374 663 eurot). Selle raames on:  mittetöötavate noorte tööalase konkurentsivõime ja haridussüsteemi lõimumise toetamine noortele suunatud tegevusteks kavandatud 15 982 209 eurot (Euroopa Liidu toetus 11 187 546 eurot ja riiklik kaasfinantseering 4 794 663 eurot);  naiste tööalase konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud 1 000 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 700 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 300 000 eurot);  mittetöötavate ja mitteõppivate isikute tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks kavandatud 2 000 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 600 000 eurot);  mittetöötavate pererändega saabunud uussisserändajate, rahvusvahelise kaitse saajate ja romade tööle saamise ja tööl püsimise toetamiseks kavandatud 1 600 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 120 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 480 000 eurot);  mittetöötavate vähemalt 55-aastaste inimeste toetamiseks kavandatud 2 000 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 600 000 eurot),  sotsiaalse innovatsiooni kaudu tervisepiiranguga inimeste tööle saamise ja tööl püsimise võimaluste parandamine 2 000 000 eurot (Euroopa Liidu toetus 1 400 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 600 000 eurot). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu väljatöötamisse kaasati Riigi Tugiteenuste Keskus, Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Eesti Töötukassa. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastatakse eelnõu EIS-i kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja lisast. 18  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määruse nr 48 “Tööalase konkurentsivõime toetamine” muutmine eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Juhime teie tähelepanu sellele, et olete määruse Selgitatud eelnõu muudatuse seletuskirjas öelnud järgmist: „Kindlat piirkonda fookusesse võtmata võib eeldada, Seletuskirja on täiendatud. et toetust taotletakse regioonides, kus sihtrühma esindajaid on rohkem, probleem on teravam ja toetuse saajad on tegevuste elluviimiseks piisavalt võimekad.“ Palun täiendage seletuskirja vastava hindamisega, kas meetme senise kogemuse põhjal on nimetatud eeldus osutunud põhjendatuks. Vajadusel palume kavandada täiendavad meetmed taotlusaktiivsuse ja rakendajate suutlikkuse suurendamiseks probleemsemates piirkondades. Lisana toodud hindamislehtedel on üheks Selgitatud hindamiskriteeriumiks projekti panus „Eesti 2035“ horisontaalsetesse põhimõtetesse. Palun selgitage, Hinnatakse näiteks, kus projekti mille alusel täpsemalt antakse hinnang sellele, kas ja rakendatakse, kus on projekti kuivõrd projekt panustab tasakaalustatud otsesed kasusaajad, kas projekti regionaalsesse arengusse või mitte. tegevused aitavad edendada tööhõivet erinevates Eesti piirkondades, ja kas projekt aitab vähendada keskustega võrreldes kaugemate piirkondade mahajäämust. Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel. 1. Muudatuse punktides 7, 8 ja 27 muudatused (§ Mittearvestatud 5 lg 2.1, § 5 lg 5 ja § 12 lg 1.1 p 3 täiendused) ei ole vajalik rõhutada, et ühikuhind on standardiseeritud, Lähtudes Ühendmääruses sest standardiseeritud ühikuhind on sama, mis kasutatavast sõnastusest, jääme ühikuhind. Seega ei pea uut, 55+ isikutele mõeldud määruses tegevuse 4 raames mõiste ühikuhinda kuidagi teisiti nimetama; piisab, kui „standardiseeritud ühikuhind“ nimetada ühikuhind ja vastav viide lisale 7 või § 4 lg juurde. 1 p 4 toetatavale tegevusele juba eristab 55+ isikutele mõeldud ühikuhinna varasematest ühikuhindadest. 2. Muudatusega 6 ehk määruse täiendusega tuuakse Arvestatud osaliselt sisse asjaolu, et tegevuse § 4 lg 1 punkti 6 kriteeriumid on esitatud lisas 5. Ka tegevuse § 4 lg 1 punkti 7 omas Eelnõu muudatuse punkt on maha on kriteeriumis lisa 10, kuid seda määrus ei sätesta. võetud. Viitamine Lisale 5 kajastub Palun analoogselt tegevusega § 4 lg 1 punktiga 6 sotsiaalse innovatsiooni mõiste sätestada see ka tegevuse § 4 lg 1 punkti 7 osas. defineerimise juures. [Tippige siia] Viitamine lisale 10 on leitav muudatuspunktis 27 lõige 7. 3. Muudatuse punkt 24 - tuua lausesse sisse Arvestatud taotlusvoor, kuivõrd sellisel juhul tuleb selgelt välja, et taotlusvoorus saab üks taotleja toetust üks kord. Muudatuse punkt vastavalt Praegu sõnastuse juures saab aru, et taotleja on täiendatud. võimalik saada toetust vaid ühel korral ehk kui ta juba ühes taotlusvoorus on toetust saanud, siis järgmises Seejuures tegevuste 1 ja 6 osas ei ole taotlusvoorus ta osaleda ei saa. Ehk siis säte ja piirangud vajalikud. Tegevus 1 seletuskirja selgitus ei lähe praeguse sõnastusega puhul ei nähta hetkel ette uue kokku. Ja kuidas on tegevuste 1 ja 6 osas: nende taotlusvooru avanemist, kuid tegevuste puhul ei ole piiranguid (va § 10 lg 4) mitu olukorras, et seda siiski tehakse, ei korda võib toetust saada? ole piirang võimalik, sest suurema maakonna nagu näiteks Harjumaa puhul võib taotlussumma piirmäära tõttu mitme taotluse esitamine olla vajalik. Tegevuse 6 puhul ei piirata seda, mitu korda võib üks toetuse saaja toetust saada, sest näiteks sama MTÜ võib projektitaotlused esitada projektide elluviimiseks eri piirkondades või erinevate tervisepiirangutega inimestele (näiteks üks projekt kuulmispuudega inimestele ja teine nägemislangusega inimestele). Tegevuse 7 puhul saab taotleda ainult juba varasemalt taotlenud asutus, sealhulgas on ka seal vajalik hoida avatud võimalus, et suurema maakonna puhul võib tulla sama taotleja poolt mitu taotlust. 4. Muudatuse punkt 27 - arusaamatuks jääb, Selgitatud mida täpselt peab taotleja taotluses punkti 3 all kajastama? Projekti kogumaksumus kajastub projekti Vastava muudatuse punktis tuleb maksumuse lehel ja selle aluseks on ühikuhind. see on taotlejal lähtudes lisas 7 määratud taotluse kohustuslik element vastavalt ÜM § 4 lg 1 standardiseeritud ühikuhinnast ning punkt 10. Seega kas siin on mõeldud, et taotleja peab punktis 1 nimetatud osalejate arvust lisama nn prognoosi maksete osas ehk siis kajastama tuua välja projekti kogumaksumuse taotluses hinnangut, kuidas kujunevad maksed arvestus – kavandatud osalejate arv lähtuvalt rahastamisekorrast (alustamise makse, x standardiseeritud ühikuhind. vahemakse ja lõppmakse)? Kui nii, siis palun seda nii Lähtudes taotlusvooru loogikast, on ka selgelt väljendada. Või mõeldakse selle all midagi taotlejal võimalik valimiga arvutada muud? Ja kas see info esitatakse lihtsalt vabas vormis välja prognoositav projekti mingi lisana või peaks seda kajastama taotlusvormis, kogumaksumus ning esimese makse mingis kindlas kohas? Ja miks on vaja eraldi sätestada suurus, kuid viimane ei ole vajalik, taotluses kavandatud projektis osalejate arvu (punkt teised maksed selguvad projekti 1) kui antud info kajastub juba lisas 9 (punkt 2). kestel olenevalt osalejate arvust ning 2 [Tippige siia] nende väljaarvutamine ei ole otstarbekas. Vajalik info peab kajastuma taotlusvormis, kui selleks on juba projekti maksumuse lehel vastav lahter olemas on tingimus täidetud. Täiendavaid lisasid, va lisa 9 vaja ei ole. 5. Muudatuse punkt 30 - tegevusele § 4 lg 1 p 4 Arvestatud sätestatakse lisaga 8 valikukriteeriumid. Seletuskirjas ei kajastata antud täienduse põhjendust. Palun lisada. Seletuskirjas oli numeratsioonis viga, punkt 30 oli muudatuspunkt 31 selgitus. Numeratsioon parandatud ja punkt 30 selgitus lisatud. 6. Muudatus punkt 34 - nii punktis 4 kui ka 5 Arvestatud viidatakse § 16 lõikele 4, kuid punktis 4 peab see olema § 16 lg 41 ja punktis 5 vastavalt § 16 lg 42. Muudatuse punkt vastavalt täiendatud. 7. Tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas sätestatakse Arvestatud aruande vorm Lisa 9. Kehtivas määruses sätestab toetuse saajale toetuse kasutamisega seotud aruannete Toetuse saaja ei pea esitama lisaks esitamise, kuhu sisse ei ole toodud tegevuse § 4 lg 1 lisa 9 aruannetele § 24 sätestatud punkti 4 aruande esitamise erisus. Seega: kas see aruandeid. Eelnõu ja seletuskiri tähendab, et toetuse saaja peab ka tegevuse § 4 lg 1 vastavalt täiendatud. punkti 4 osas lisaks lisa 9 aruannetele esitama ka § 24 sätestatud aruandeid? Kui mitte, siis tuua § 24 vastav erisus tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas sisse. 8. Ettepanek täiendada § 4 lõikega 45 mõistega Arvestatud „sotsiaalne innovatsioon“. Seletuskirja ja lisa 5 alusel ei saa konkreetset selgust, mida selle tegevuse all Definitsioon ja selle selgitus on mõistetakse. lisatud. 4 9. Ettepanek § 4 4 lisada "....olemasoleva Mittearvestatud punktides 2, 3 ja 6 nimetatud tegevuste sihtrühma kuulumise tõendamiseks..." juurde ka punkt 4 Määruse tegevus 4 sihtrühmaks on tegevuse sihtrühma kuulumise tõendamine. Kuna 55+ inimesed vanuses 55+, mis on ka sihtrühma hulka saavad samuti kuuluda haavatavate ainus tingimus, mida tuleb sihtrühm (nt puuetega inimesed), kes vajavad sihtrühma kuuluvuse tõendamiseks individuaalset ja intensiivset lähenemisviisi tööle täita. Kõik muud haavatavuse saamiseks või tööl püsimiseks. kriteeriumid ei ole antud tegevuse juures sihtrühma sobivuse hindamisel olulised ja nende tõendamine tegevus 4 puhul ei ole vajalik. Tegevuses osaleva isiku vanust kontrollitakse Sündmuste Infosüsteemi kaudu inimese andmete süsteemi lisamisel ning tegevuses osaleva isiku vanuselise sobivuse kontrollimine on võimalik teenuseosutajal ka isikut tõendava 3 [Tippige siia] dokumendi alusel vältimaks olukorda kus tegevuse osaleb määratud vanusest noorem inimene. 10. § 4 lõige 8 ".... tööturult väljalangenud või 1) Arvestatud selle ohus olevatele sihtrühma...." on vastuolus §4 Muudatuse punkt on vastavalt lõike 1 punkti 7 sõnastusega "....suurendada muudetud. Lausest on maha võetud mittetöötavate 16–29-aastaste noorte tööalast ....". tööturult väljalangemise riskis Seletuskirjas on selgitus: „...et ära hoida sihtrühm. väljalangemist haridusest ja tööturult või toetavad jõudmist haridusse või tööturule." 2) Arvestatud Palun täpsustada, kas isik, kes siseneb projekti võib Lisatud vastav muudatus olla töötav või mitte. (muudatuse punkt 4). Samuti puudub säte, et tegevuses 7 osalejal, kes asub tööle projektis osalemise ajal, on õigus jätkata 3) Mittearvestatud osalemist projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Tegevuses 7 osalejatele on Seda sarnaselt § 5 lõige 24. laiendatud § 5 lõiget 22, mis analoogselt tegevustega 1-4 võimaldab tegevuses osalejal, kes on asunud tööle või õppima ajal, saada kuni neli kuud pärast tööle või õppima asumist projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust. 11. § 4 lõige 8 " Eelistatud on ennetustegevused, Arvestatud mis on läbinud ennetuse teadusnõukogu hindamise.". Mida tähendab eelistatud, kui seda Muudatuse punkt on vastavalt eelistust ei järgita, siis aktsepteeritakse ka neid muudetud ja täpsustatud. Eelistatud tegevusi, mis ei ole läbinud ennetuse teadusnõukogu asemel kasutatakse sõna hindamist. „toetatakse“. 12. § 5 lõige 21 "... standardiseeritud ühikuhinna Arvestatud 4304 euro...", seletuskirjas " ..... mis on maksimaalselt 4303 eurot ...." Palun kontrollida ja parandada. Summa korrigeeritud, õige summa on 4303 eurot. 13. § 5 lg 24 "... kes asub õppima või tööle Mittearvestatud projektis osalemise ajal ..." , seletuskiri " ... kes võib projekti alguses olla nii töötav kui ka mittetöötav RTK-ga täiendavalt konsulteeritud tervisepiiranguga inimene...." . Sätte mõte jääb ja selgitatud ning sarnaselt § 5 ebaselgeks, kuna projekti sisenemisel puudub töötuks lõikele 23 on vastav punkt vajalik. olemise nõue, kuigi tegevuses nimetuses õppimist ei ole mainitud. 14. § 6 lg 3 Lõike 1 punkti 11 ei kohaldata § 4 Arvestatud lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse puhul. Seletuskirjas: lg 25 selgituses viimane lause " Projekti Eelnõu muudatuse punkt on maha raames ei toetata tööandja tööruumide või -vahendite võetud ning ka seletuskirja on kohandamist, selleks saab tööandja toetust küsida vastavalt korrigeeritud. töötukassalt. ". Palun üle vaadata ja parandada. 15. § 9 sätestab, et määruse mõistes toetus ei ole Mittearvestatud riigiabi, kuid kui tegevus 6 kohaselt võib toetada tööandja investeeringute hüvitamist, sealhulgas 4 [Tippige siia] tööruumide ja -vahendite kohandamist, võib olla tegu Selgitame, et eelnõust on välja riigiabiga. Palun analüüsida ja vajadusel parandada. jäetud punkt, mis lubaks toetada tööandja investeeringute hüvitamist, sealhulgas tööruumide ja -vahendite kohandamist (vt eelmist kommentaari). See määruse muudatus lubab toetada tegevusvahendite ja ruumide ligipääsetavaks ja kasutatavaks kohandamist, mis on vajalikud paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks. Toetavate tegevuste eesmärk on mitteäriline ning need täidavad sotsiaalset eesmärki. Sellega ei toetata tööandja, vaid projekti elluviija investeeringute tegemist, mis võivad kokku moodustada kuni 15 protsenti projekti taotletavast abikõlblike kulude eelarvest. 16. § 10 lõike 6 uus sõnastusettepanek: Arvestatud "Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuses on taotlejal võimalik saada toetust ühes taotlusvoorus ühel korral." Seletuskiri toetab ettepanekut: § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ühes taotlusvoorus ühe korra. 17. § 12 lg 11 p 1 kavandatud projektis osalejate Selgitatud arv. § 2 lõikes 2 on sätestatud panustamine väljundnäitajasse „Osaluskordade arv”. Ei ole „Osaluskordade arv“, mis määruse arusaadav, mis on §12 lõike 11 punkti 1 erinevus § 2 mõistes tähendab, et loetakse lõikest 2 või on siin mõeldud lisa 9 tabeli projektis inimese projekti sisenemise kordi osalejate arvu märkimist, kuigi sama lõike punkt 2 ehk ühe inimese projekti sisenemine kohustab esitama täidetud lisa 9. Samas on see loetakse üheks osaluskorraks. § 12 eksitav, sest esitatava lisa 9 osas tuleb täita vaid punkt lg 11 p 1 kavandatud projektis 1 tabeli kaks esimest lahtrit ja p 3 eesmärk, mitte kogu osalejate arv peegeldab osalejate lisa 9. Samuti on ebaselga, kas siin eesmärgi all arvu keda taotleja kavatseb projekti mõeldakse ka p 4 kavandatava eesmärgi täitmist. kaasata, mis sisuliselt on sama kui § 2 lõikest 2 nimetatud osaluskordade arv. Osalejate arvu selliselt väljatoomine on oluline arvestades vooru rahastamise põhimõtetega (standardiseeritud ühikuhind x osaleja). Täidetud lisa 9 tähendab, et täita tuleb lisa vastavalt juhistele, mis hõlmab neid väljasid mis on vastavalt markeeritud. Sõnastades määrus, et osaliselt täidetud lisa 9 võib taotlejale eksitavam olla. 5 [Tippige siia] 18. Kehtiv määruse § 25 sätestab toetuse Arvestatud maksmise tingimused. Tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas on toetuse maksmisel erisus, seega palun üle vaadata Määrus ja seletuskiri vastavalt § 25 ning tuua sisse tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 erisus korrigeeritud. (nt § 25 lg 3 - tegevuse § 4 lg 1 punkti 4 osas makse saamiseks esitatud dokumente esitavad toetuse saajad erinevalt). 19. Seletuskirja punkt 2: Eelnõu koosneb 35 Arvestatud punktist. Palun vaadake üle ja parandage (eelnõus on 36 punkti). 20. Seletuskirjas eelnõu punktis 3 on välja toodud Arvestatud et tegevuse § 4 lg 1 punkti 6 osas toetatakse tegevusi, mis aitavad ettevõtlusega alustada (toetatakse loodava Seletuskirja on muudetud vastavalt ettevõtte tegevust ja arendamist määruses sätestatud toodud ettepanekule. Seletuskirjas piirmäärade ulatuses)? Millised need tegevuses siis on eelnõu punktis 3 on toodud ja mis piirmäärasid täpsemalt mõeldakse? Jääb erinevaid näiteid (aga võimalusi on arusaamatuks mida sellel all mõeldakse, kuivõrd peale nende näidete veel), mis rahalist toetust ei või anda ja ettevõttel on võimalik tegevusi selle taotlusvooru käigus taotleda muid toetusmeetmeid. Ja kas on analüüsitud, toetatakse. Üheks võimaluseks on kas sellisel juhul võib olla tegemist riigiabiga, kuivõrd toetada ka tervisepiirangutega toetatakse ju ettevõtluse tegevust? Tuua analüüs välja inimeste ettevõtlusega alustamist. ka seletuskirjas. Siinkohal on mõeldud näiteks äriplaani koostamist või ideede leidmist vms. Seletuskirjas on välja toodud, et toetuse saajal ei ole lubatud anda rahalist toetust loodavale ettevõttele. 21. Seletuskirjas eelnõu punkti 3 osas on Arvestatud leheküljel 3 toodu välja, et olukorras, kus taotleja viib samal ajal paralleelselt ellu § 4 lg 1 punktides 1 ja 7 Vastav säte on lisatud § 5 lõige 28. nimetatud tegevusi, saab noorele teenust osutada ühes Muudetud on ka seletuskirja. projektis korraga. Antud piirangut ei ole sätestatud määruses endas, kuid tegemist on olulise piiranguga, mis peab olema sätestatud määruses endas, vastasel juhul ei oma antud selgitus õigusjõudu. Palun ühtlustada. 22. Seletuskirjas lk 11 all punkti 35 selgituses Arvestatud palun korrigeerida viide muudetavale sättele (lõiked 4.2-4.4). 23. Lisa 5 - üle kontrollida selgituse viited Arvestatud taotlusvormi väljadele (p 1.2; 4.1; 4.2; 5.1; 5.2; 6.1, 6.2), mis ei ole korrektsed. Palun teha vajalikud Muudatused nii Lisasse 5 kui ka 10 parandused. sisse viidud. 24. Lisa 7: lisada selgitusse põhjendus, miks Arvestatud kasutatakse "Eelmise ESF perioodi 55+ tulemuspõhise vooru standardiseeritud ühikuhinna Arvutused määruse lisas 7 maksimumsumma" alusena summat 2825€, kui algses korrigeeritud. metoodikas oli ühikuhinnaks 2824€. Vajadusel arvutused korrigeerida. 6 [Tippige siia] 25. Lisa 7 punkt 3.4.2 ".... kontrollitakse tööhõive Arvestatud tulemust uuesti kuus kuud pärast projekti lõppemist ...“. Punktis 1.8 on kestvuseks märgitud 12 kuud, Lisa 7 punkt 1.8 täiendatud. seega on rahastuskorras vaja lisada juurde projekti abikõlblikkuse perioodi 6 kuud, mis tuleneb tööhõive tulemuste kontrollimise perioodist. Kuna ka määruse muudatuses § 7 lg 3 on kestvuseks märgitud kuni 18 kuud, siis on oluline seda siin märkida. 26. Lisa 7 lõpus tabel: soovitav on tõendamise Arvestatud aluse aruannete nimetustena kasutada mõistetes olevaid sõnastusi. Palun kontrollida ja teha vajalikud Vajalikud täpsustused lisatud. muudatused. 27. Lisa 8: 1. kriteeriumina tuleb hinnata projekti Selgitatud kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide Vormi punktis 1 on viide määruse § saavutamisele. Samas 6 punkti ja ühtlasi kriteeriumi 17 lõige 1 punktile 1, mis sätestab maksimumpunktid on võimalik lisada järgmisele projektide hindamise ja reale, kus tuleb hinnata projekti panust meetme valikukriteeriumid. Projekti eesmärkide ja tulemusnäitaja saavutamisse. Palun hinnatakse selle vastavuse alusel selgitada, kus selgub eksperdi hinnang selle kohta, valdkondlikule arengukavale ning kuidas projekt valdkondlike arengukava ja panuse järgi rakenduskava rakenduskava erieesmärgi saavutamisse panustab. erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisse, sealhulgas väljund- ja tulemusnäitajate täitmisse. Hindamine tugineb e-toetuse taotlusvormi konkreetsetele andmeväljadele, kus järgmine rida määrab hindamise aluseks olevad näitajad, mis peavad toetama kriteeriumis kirjeldatud eesmärke. 28. Lisa 9 punkti 1 tegelike osalejate arv Arvestatud (esitamise seisuga) - soovitame allmärkusena või hallis kirjas kursiivis kirja panna, millise esitamise Tabel täiendatud. seisuga tuleb täita. Osalejate arv vastavalt esitatavatele aruannetele, muidu jääb täitjale ebaselgeks. 29. Lisa 9 punkti 2 tabeli esimene veerg tööle Arvestatud asunud ja katkestanud ning teine veerg kavandatud arv, teha need kastid halliks, et neid ei peaks täima. Tabel täiendatud. 30. Lisa 9 kursiivis selgitav tekst "I etapi kohta Arvestatud selle lõppedes ning II etapi kohta selle aruande etapi kohta". Palun täpsustada, millise "selle" aruande etapi Sõnastust täpsustatud. kohta. 31. lisa 9 punkti 3 teine tabel, mida mõeldakse Arvestatud osalejate staatuse all? Palun täiendada. Tabel täiendatud. 32. Lisa 9 punkti 4 esimene tabel lahtri nimetus Arvestatud "Kavandatud eesmärk" Palun selgitada, kas see on sama, mis punkti 3 eesmärk või see on erinev. Tabel täiendatud. 7 [Tippige siia] 33. Lisa 9 punkti 5 sulgudes eduaruanded, ei ole Arvestatud aru saada, mida siin otseselt mõeldakse, eelnevalt on jutt vaid aruannetest. Sama punkti all tabeli viimane Sõnastus korrigeeritud. lahter "edu mõõdik". Palun lisada selgitus, mida siia lahtrisse peab toetuse saaja märkima. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu tähelepanekutega arvestamisel. 34. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole eelnõu eelarve Arvestatud mahtu sätestatud, palume lisada seletuskirja määruse rahaline kogumaht koos selge jaotusega Euroopa Seletuskirja eelarve jagunemine Liidu toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu vahel. lisatud. Kooskõlastusringil oleva eelnõu põhjal ei ole võimalik hinnata määrusega kaasnevaid kulusid ega seda, millist kogumahtu määrus hõlmab ning kas see sisaldab lisaks meetme 21.4.2.3 EL ja RKF vahenditele ka muid riigieelarvelisi ressursse. 35. Palun rakendusasutusel saata RM-i seirenõunikule Arvestatud e-kirja teel tulemusnäitaja PSR19 täiendatud pass. Uuendatud pass on saadetud rakenduskava muudatuse protsessi raames. Euroopa Komisjonil tähelepanekuid ei olnud. 8  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48 “Tööalase konkurentsivõime toetamine” Lisa 7 55-aastase ja vanema isiku tööalase konkurentsivõime toetamiseks, tööle saamiseks ja tööl püsimiseks toetatavate tegevuste rahastamise kord 1. Mõisted 1.1. Alustamise makse on toetuse saajale väljamakstav esimese etapi tegevuste elluviimiseks mõeldud osa toetusest, mis on 40% toetuse rahuldamise otsuses nimetatud osalejate arvu ja ühikuhinna korrutisest, mis arvutatakse järgmise valemiga: kavandatud osalejad*40% ühikuhinnast (1721,2 eurot). 1.2. Vahemakse on edusammude makse, mis on 30% projekti esimese etapi tegelike osalejate kogusummast, mis arvutatakse järgmise valemiga: tegelikud osalejad*30% ühikuhinnast (1290,9 eurot). 1.3. Vahearuanne on esimese etapi lõppedes esitatav standardiseeritud aruandlusvormil (vt punkt 1.5) esitatav aruanne läbitud etapi tegevustest, saavutustest ning teise etapi eesmärkidest, mis toetavad projekti katuseesmärgi, 40% tööhõivetaseme saavutamist. 1.4. Tulemusaruanne on toetuse saaja teise etapi lõpus standardiseeritud aruandlusvormil (vt punkt 1.5) esitatav aruanne kahe etapi tegevustest ja saavutatud tulemustest. 1.5. Standardiseeritud aruandlusvorm (Lisa 9) on toetuse saajatele kehtestatud aruandlusvorm, mis kätkeb kahe etapi tegevusi ja aruandlust, moodustades ühtse tervikaruande projekti lõpuks. 1.6. Tööhõiveks loetakse projekti osaleja töötamine olenemata tema töölepingu vormist, tasutud sotsiaalmaksust ning töökoormusest. Töötamise tõendamise aluseks on kanne töötamise registris. 1.7. Tulemuspõhine makse tasutakse toetuse saajale standardiseeritud ühikuhinnast kuni 15% (645,5 eurot) isiku kohta, kui projekti lõppedes või kuus kuud pärast projekti lõppu on 40% projektis osalejatest tööhõives. 10% (430,3 eurot) tulemuspõhine makse sooritatakse, kui saavutatud on projektis osalejate tööhõive 20–39%, ning 5% (215,2 eurot) tulemuspõhine makse tehakse, kui saavutatud tööhõive tase on kuni 19%. (vt täpsemalt punktis 3.4.2) 2. Standardiseeritud ühikuhinna arvestamise alused 2.1. Määruse § 4 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusi rahastatakse standardiseeritud ühikuhinna alusel. 2.2. Standardiseeritud ühikuhind on ühe projektis osalejaga seotud tegevuste elluviimiseks rakendatav tasu, kus tegevuste peamine eesmärk on osalejate püsivasse tööhõivesse liikumine. Standardiseeritud ühikuhinna maksimumsumma on 4303 eurot inimese kohta. 2.3. Standardiseeritud ühikuhinda arvestatakse tegevuses osaleja ja tema hõivesse liikumise eest väljundi ja tulemuse põhjal. 2.4. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja kolmes osas: 2.4.1. alustamise makse moodustab 40% projekti kogumaksumusest. Arvutamise aluseks on kavandatud osalejate ja ühikuhinna 40% korrutis (osalejad*1721,2 eurot); 2.4.2. vahemakse suurus on kuni 30% projekti kogumaksumusest ning see leitakse tegelike osalejate ja ühikuhinna 30% korrutisena (tegelikud osalejad*1290,9 eurot); 2.4.3. lõppmakse 15% (645,5 eurot) projekti tegelike osalejate kogusummast (isiku kohta) projekti lõppedes, mil on esitatud lõpparuanne standardiseeritud aruande  vormil. Lõppmaksega korrigeeritakse vajaduse korral ka esimeses etapis enammakstud ühikuhinna osa. 2.5. Tulemuse põhjal arvestatakse ühikuhinda järgmiselt: 2.5.1. Kui projekti lõppedes on saavutatud 40% tööhõive tase projektis kavandatud osalejatest, makstakse toetuse saajale 15% standardiseeritud ühikuhinnast ehk 645,5 eurot osaleja kohta; 2.5.2. Tulemusi seiratakse projekti lõpus või kuus kuud pärast projekti lõppu (vt rohkem punktis 3.4.2). 2.6. Ühikuhind arvestatakse isikute põhjal ja iga unikaalne projektis osaleja kvalifitseerub ühikuhinna arvestamiseks projektis ühe korra. 2.7. Ühikuhind on arvestatud katma kõiki toetuse saaja tegevustest tekkivaid kulusid. Kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata. 2.8. Ühikuhind kinnitatakse kogu projekti perioodiks ilma kohandamisvõimaluseta. Standardiseeritud ühikuhinna arvutamise arvutuskäik: Kulukomponent Metoodika Väärtus Algväärtus Eelmise ESF perioodi 55+ tulemuspõhise 2 824 EUR vooru standardiseeritud ühikuhinna maksimumsumma1 2020 III KV – 2024 III KV 2 824 * 141,7% 4 001,608 EUR tarbijahinnaindeksi2 muutus 41,7 % Prognoositud inflatsioon 2025: 4 001,608 * 104,2 % 4 169,676 EUR perioodil 2025–20283 2026: 4 169,676 * 102,2 % 4 261,408 EUR 2027: 4 261,408 * 102 % 4 346,637 EUR 2028: 4 346,637 * 102 % 4 433,569 EUR KOKKU 17 211,290 EUR Aastate 2025–2028 keskmine 17 211,290 / 4 4 302,822 EUR kulu Ühikuhind 4 302,822 ~ lähima täisarvuni 4 303 EUR 3. Toetuse väljamaksmine 3.1. Standardiseeritud ühikuhinna väljundipõhine osa makstakse välja 30% (1290,9 eurot) ulatuses isiku kohta tegelike osalejate standardiseeritud ühikuhinnast projekti esimese etapi lõppedes, mis on olenevalt projektist kolmandal kuni kuuendal kuul. Makse tegemisel võetakse aluseks esitatud etapiaruandes esitatud tegelike osalejate arv. 3.2. Vahemakse väljamakseks esitab toetuse saaja projekti esimese etapi lõppedes standardiseeritud aruandlusvormil etapi aruande. Väljamakse tehakse, kui rakendusüksus on esimese etapiaruande kinnitanud. 3.3. Vahearuande kinnitamise järel on toetuse saajal võimalik esitada vahemakse taotlus. 3.4. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhise toetuse väljamakse: 3.4.1. Standardiseeritud ühikuhinna tulemuspõhine toetus makstakse pärast osaleja projektist väljumist ja rakendusüksuse tingimustele vastavuse kontrolli kuni 15% ulatuses standardiseeritud ühikuhinnast inimese kohta. Rakendusüksus teavitab toetuse saajat tingimustele vastavuse kontrolli tulemustest; 1 Vaata eelmise tulemuspõhise taotlusvooru standardiseeritud ühikuhinna metoodikat määruse „Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused“ Lisa 4: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/5202/0005/SOM_m20_lisa4.pdf#. 2 Tarbijahinnaindeksi kalkulaator | Statistikaamet. 3 Vaata rohkem Tabel 1, lk 9: RM 2024. aasta suvine prognoos 27.08.2024_.docx. (prognoosi numbrid seisuga 27.08.2024)  3.4.2. Tulemuspõhine makse makstakse toetuse saajale välja kuni 15% ulatuses, kui projekti lõpuks on tööhõivesse asunud minimaalselt 40% projektis osalenutest. Kui projekti lõpuks ei ole saavutatud 40% tööhõivet, kontrollitakse tööhõive tulemust uuesti kuus kuud pärast projekti lõppemist ning makse tehakse saavutatud tööhõivetaseme järgi: 3.4.2.1. 5% (215,2 EUR), kui on saavutatud kuni 19% tööhõive tase; 3.4.2.2. 10% (430,3 EUR), kui on saavutatud 20–39% tööhõive tase; 3.4.2.3. 15% (645,5 EUR), kui on saavutatud vähemalt 40% tööhõive tase. 4. Vahemaksete eelduseks olevad dokumendid 4.1. Esimese makse ehk alustamise makse aluseks on positiivne taotluse rahuldamise otsus, esitatud maksetaotlus ning standardiseeritud aruandlusvormil (Lisa 9) esitatud I etapi eesmärgid. 4.2. Vahemakse aluseks on kolmandal kuni kuuendal kuul standardiseeritud aruandlusvormil esitatud I etapi aruanne ning sõnastatud II etapi eesmärgid. 4.3. Lõpp- ja tulemuspõhise makse aluseks on standardiseeritud aruandlusvormil esitatud II etapi aruanne ning töötamise registri kontroll saavutatud tööhõivetaseme tõendamiseks. Makse liik Tõendamise alus Alustamise makse taotluse rahuldamise otsus, maksetaotlus, I etapi eesmärgid Vahemakse I etapi eduaruanne, sõnastatud II etapi mõõdetavad vahe- eesmärgid Lõppmakse II etapi aruanne (tulemusaruanne) Tulemuspõhine makse tööhõive tõendamine TÖRi kande alusel 5. Projekti kestvus 5.1. Projekti tegevuste kestus ei tohi ületada 12 kuud. 5.2. Projekti abikõlblikkuse periood on 18 kuud, mis tuleneb tööhõive tulemuste kontrollimise perioodist, mis on kuus kuud projekti lõppemisest. 5.3. Projekti tegevused on jaotatud kahte etappi: esimene etapp kestab kolm kuni kuus kuud ning teine etapp kuus kuni üheksa kuud. 5.4. Toetuse saaja määrab etappide täpse kestuse projekti taotluse esitamisel, kuid etappide kombineeritud kestus peab jääma 12 kuu piiridesse.