ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Jevgeni Belavin Meie: 23.05.2018 nr 2.1.-
Monefit Estonia OÜ 5/18/451
[email protected]
Teade järelevalvemenetluse lõpetamisest
Paljud asutused ja ettevõtted pöördusid Andmekaitse Inspektsiooni selgituste saamiseks, kui
õiguspärane on DataMe OÜ tegevus volikirja alusel andmesubjekti isikuandmete pärimisel
ning kas andmeid peab väljastama nende soovitud viisil.
DataMe OÜ suhtes läbi viidud järelevalve käigus kontrollisime inimeste esindamiseks
kasutatava volikirja ja andmete jagamise platvormi kasutustingimuste vastavust isikuandmete
kaitse seadusele. Järelevalve käigus võttis DataMe OÜ arvesse inspektsiooni märkusi ning tegi
kasutustingimustes muudatusi seadusega kooskõlla viimiseks ning kliendi jaoks suurema
läbipaistvuse saavutamiseks, mistõttu lõpetasin menetluse.
Olukorras, kus on tegemist haldusmenetlusega, kohaldatakse isikuandmete väljastamise
otsustamisel haldusmenetluse seadust (HMS). Vastavalt HMS § 13 lõikele 1 on
menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat, kes võib esindada menetlusosalist
kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult.
Esindusõigus antakse haldusmenetluses kirjaliku volitusega ning esindusele kohaldatakse
tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätteid.
Isikuandmete kaitse seadusest ei tulene, et andmesubjekt peaks isiklikult teostama õigust saada
isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid isikuandmeid. Seega peab inimene andmete
töötlejalt saama enda isikuandmeid seaduses sätestatud mahus nii neid ise küsides kui ka
esindaja abil välja nõudes. See kehtib nii avalikule kui ka erasektorile.
Eraõiguslikes suhetes saavad ettevõtted ja kliendid kokku leppida mis iganes suhtluskanalite
kasutamises ja teadete vorminõuetes. Küll aga ei tohiks inimesele, kes oma andmeid küsides
(sh esindaja vahendusel) realiseerib õigust oma andmeid küsida, peale suruda ebamõistlikke
piiranguid. Kuna andmete küsimiseks esindusõiguse andmiseks piisab kirjalikust volitusest, ei
ole põhjendatud nõuda näiteks notariaalset tõetatud volikirja. Kuigi andmete väljastaja peab
tuvastama andmete saaja, võimaldab digitaalne allkiri volitusel andmesubjekti tuvastada.
Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 19 lõige 2 sätestab, et isikuandmeid väljastatakse
võimalusel andmesubjekti soovitud viisil. Kui andmesubjekti poolt soovitud viisil ei ole
võimalik andmeid väljastada või oleks see isikuandmete töötleja jaoks ebaproportsionaalselt
koormav, valib andmete väljastamise viisi töötleja. Seejuures peab isikuandmete töötleja
valima andmesubjekti jaoks võimalikult mugava viisi, et andmetega tutvumine oleks lihtne,
kiire ja mõistlike kuludega. See ei tähenda seda, et isikuandmete töötleja peaks asuma oma
infosüsteeme andmesubjekti mugavusest lähtudes ümber ehitama hakkama. Seadusest ei tulene,
et väljastatavad andmed peaksid olema masinloetaval kujul või muul andmesubjekti või tema
Väike-Ameerika 19 / 10129 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
esindaja soovitud tehnilises vormingus. Andmeid peab andmesubjektile/esindajale väljastama
lähtudes olemasolevatest võimalustest.
Peale IKS § 19 lõikes 3 sätestatud vastamiskohustuse annab sama paragrahvi lõige 2 õiguse
teatud juhtudel nõuda andmete väljastamise eest tasu. 25.maist 2018 jõustuva üldmääruse art
12 lõike 5 alusel on andmete vastutaval töötlejal võimalik nõuda tasu andmesubjekti
põhjendamatute või ülemääraste taotluste eest, võttes arvesse kaasnevat halduskulu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Sirje Biin
juhtivinspektor
peadirektori volitusel
2 (2)