Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2026.–2029. aasta meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord. Määruse alusel antakse toetust kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV) ja KOV valitseva mõju all olevatele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele või KOVide ühise valitseva mõju all olevatele valitsussektorisse kuuluvatele üksustele eesmärgiga parandada avaliku sektori hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja hoonesse tarnitud energiat, viia hoonete sisekliima nõuetega vastavusse ning edendada taastuvenergia kasutust. Meetme rakendamisega panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse. Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. Riigieelarve strateegias1 määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav minister vastavalt AÕKS § 161 lõikele 3 kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra. AÕKS § 1821 lõike 5 järgi kehtestab minister määrusega ka kliimamuutuste leevendamiseks loodud kauplemisskeemide alusel antud toetuse tagasinõudmise ja -maksmise täpsustatud tingimused ja korra. Eelnõukohase määruse eesmärk on määrata toetuse andmise ja kasutamise alused, sh toetatavad tegevused ja toetuse taotlemiseks sobilike objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, et tagada soovitud eesmärkidesse panustamine. Eelnõus on määratud taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise ja otsuste tegemise ning toetuse tagasinõudmise ja andmete esitamise kord riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile. Määruse lisadega kehtestatakse toetuse määr ning taotluste hindamiskriteeriumid. Rahvusvahelise kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse panustatakse Euroopa Liidus (edaspidi EL) muuhulgas kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega (edaspidi LHÜ) enampakkumiste süsteemi kaudu saadavate vahendite kasutusega. Kooskõlas direktiivi 2009/29/EÜ2 artikliga 10 ja AÕKSiga on riigi eelarvestrateegias sätestatud üldised eesmärgid, mille saavutamiseks tuleb kasutada vähemalt 50% enampakkumisel saadud tulust, sh energiatõhususe parandamine ja energiasääst ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud kliimapoliitika eesmärkidega seotud meetmed on vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 1 kavandatud, lähtudes üleriigilistest eesmärkidest ja valdkondlike arengukavade eesmärkidest. 1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-09/Riigi%20eelarvestrateegia%202026-2029.pdf. 2 Direktiiv on leitav: http://eurlex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:140:0063:0087:et:PDF 1 Enampakkumisel saadud tulu laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga. Tegu on tuludest sõltuvate kuludega, s.t vahendeid saab kasutada sõltuvalt tegelikust tulu laekumisest. Iga-aastases riigieelarves kajastatakse vastava aasta enampakkumise tulude ja kulude prognoositud maht. Riigi eelarvestrateegias kajastatakse enampakkumisest saadud tulu kasutuse kavandatud jaotus, määratakse kliimapoliitikaga seotud meetmete sihtotstarve ning tulu kasutamise eest vastutavad ministrid. „Riigi eelarvestrateegia 2026–2029“ lisa 5 kohaselt vastutab perioodil 2021–2030 LHÜ-de kauplemisel saadavate vahendite kasutamise eest meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus“ KOV hoonetele suunatud alameetme elluviimise eest Regionaal- ja Põllumajandusminister. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6 lõikele 1 on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Lisaks täidab KOV ka muid talle teiste seadustega pandud ülesandeid (KOKS § 6 lõige 3). Toetusmeede panustab seadusest tuleneva KOV teenuse osutamiseks kasutatavate avaliku sektori KOV allsektori hoonete seisundi parandamisse. Hoonete seisund suuremate hoonete vaates on energiamärgise järgse klassi järgi näidatud tabelis 1. Tabel 1. KOV suuremate hoonete arv ja energiatõhususklass suletud netopinna järgi (2024). Kuni D klass, sh Hoone märgis suletud puudub, netopind Märgis Kohustus kohustus m2 Klass A Klass B Klass C Klass D Klass E Klass F Klass G Klass H puudub puudub Kokku A-C klass puudub. 5000+ 16 34 60 35 14 10 3 1 7 11 191 110 81 5500+ 14 31 45 27 12 8 2 1 6 8 154 90 64 6000+ 12 27 40 25 12 7 2 1 4 7 137 79 58 6500+ 10 22 36 20 10 5 2 1 4 5 115 68 47 7000+ 9 16 31 17 8 3 2 1 4 4 95 56 39 7500+ 7 14 25 17 6 3 2 1 4 4 83 46 37 8000+ 5 12 20 13 6 3 2 1 3 3 68 37 31 Portaali minuomavalitsus.ee KOVide kinnisvara ülevaate 2024. a andmete põhjal on KOVidele kuuluvaid ja nende põhiülesannete täitmiseks kasutatavaid hooneid, mis ei ole püstitatud erasektori kasuks seatud hoonestusõiguse alusel ja mis on suurema kui 5000 ruutmeetrise köetava netopinnaga, kokku 191. Suurema kui 8000 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hooneid on neist 68. Esitatud statistilises ülevaates kajastub, et energiamärgisega A-C on neist vastavalt 110 ja 37, mis ei peaks olema meetme esmases fookuses. Siiski on juhtumeid, et näiteks võrdlemisi hea energiaklass on arvutatud näiteks tingimusel, et hoone sisekliima nõuded ei ole täidetud (sh ei ole tagatud piisav õhuvahetus) või 10-aastase kehtivusajaga energiamärgise arvutamisest alates on tehtud hoones täiendavaid töid/muudetud kasutusotstarbed jms, millest tingituna ei pruugi energiamärgise info olla enam õige. Seetõttu on ülevaates esitatud hoonete seisund pigem 2 indikatiivne. Siiski saab järeldada, et KOVidele kuuluvate hoonete seas on märkimisväärne hulk suuremapoolseid ja suuri hooneid, mis ei ole energiatõhusad ning mille energiatõhusaks rekonstrueerimine käib paljudele omavalitsusüksustele üle jõu. Viimast kinnitab ka varasemates energiasäästueesmärgil pakutud toetusmeetmetes juba positiivse otsuse saanud projektide katkestamine, mille peamiseks põhjuseks oli lisaks hangete kallinemisele just hoone suurusest tingitud täiendava omafinantseeringu lisamise vajadus lisaks kohustuslikule omafinantseeringu määrale. Mitmel juhul ei ole varem kättesaadavatest sarnasetest toetusmeetmetest toetust taotletud, kuna suuremate hoonete puhul on olnud vajadus hoone ümberehitamiseks/hooneosa asendamiseks, mis tavapärastes energiasäästule suunatud toetusmeetmetes ei ole olnud toetatav tegevus. Käesoleva eelnõu alusel toetuse andmisel adresseeritaksegi peamiselt neid kahte kitsaskohta, ehk võimaldatakse suuremat maksimaalset toetust suurematele objektidele ning võimaldatakse toetada laiemat loetelu töödest, mille tulemusel on võimalik teha muudatusi hoone mahus. Seoses vahendite piiratusega ja eesmärgiga suunata toetus eelkõige suurematele hoonetele, mille korrastamine käib KOVidel üle jõu, puudutab toetusmeede väiksemate omavalitsusüksuste (kuni 8000 elanikku) puhul hooneid köetava pinnaga alates 5500 m2 ja suuremate omavalitsuste (rohkem kui 8000 elanikku) puhul hooneid mis on suuremad kui 6500 m2. Nimetatud suurused on kokkuleppelised, kuid määratlus põhineb loogikal, et toetatav grupp hooneid oleks oma suuruse poolest eristuv ega kattuks sarnasel eesmärgil regionaal- ja põllumajandusministri valitsemisalas Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete 3 energiatõhusustöödeks võimaldatava toetuse tingimustega maksimaalse toetuse suuruse osas. Hooned köetava netopinnaga kuni 5500 m2 võib lugeda nende rohkust arvestades pigem tavapärasteks (näiteks ainuüksi suletud netopinna vahemikus 5000 kuni 5500 m2 on 37 hoonet) ning arvestades käesoleva toetusmeetme eeldatavat eelarvet (38 mln eurot), ei ole mõistlik neid selle toetusmeetme sihtgruppi kaasata. Moderniseerimisfondist võimaldatava toetuse kasutamisel, kus minimaalse suuruse nõue hoonele puudub, on toetuse kasutamise vaates kõige kuluefektiivsem hoone suurus millega projektis osaleda, kuni 3750 m2, millest suurema köetava pinnaga hoone puhul tuleb projekti eelarvele lisada omafinantseering kogu ulatuses. Arvestatud on, et edasistes voorudes tõuseb maksimaalse toetuse suurus ka Moderniseerimisfondist KOV hoonetele suunatud voorudes. Vahendite optimaalse ja eesmärgipärase kasutamise vaates on mõlemast allikast rahastatavates energiatõhususmeetmetes toetuse andmisel kasutatud sama maksimaalse toetuse piirangut ühe köetava pinna ruutmeetri kohta. Toetusmeetme väljatöötamisega alustamisel saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 2025. a II kvartalil teavituse koos esialgseid toetuse andmise põhitingimusi kajastava meetmelehega KOVide arendusjuhtidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajale, et saada sisendit toetusmeetme disainiks. Üleskutsele vastanud toetusmeetme tõenäolistele üldtingimustele vastavate hoonete omanikest KOVide esindajatega viidi Eesti Linnade ja Valdade Liidu osalusel läbi fookusgrupi arutelu, et tuvastada võimalikke probleeme tingimuste 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032025004. 3 seadmisel. Eelnõu väljatöötamise käigus saadud tagasisidet on eelnõu koostamisel arvestatud ulatuses, mis on asjakohane laiema ringi potentsiaalsete taotlejate vaates. Tagasisidet andnud omavalitsusüksuste spetsiifilisemad ettepanekud või muud ettepanekud, mis eelnõu koostamise käigus lahendust ei leidnud, on võimalik esitada uuesti ametlikul kooskõlastusringil ja vaadatakse potentsiaalsete taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet arvestades läbi koos ülejäänud osapooltelt ametlikul kooskõlastusringil laekuva tagasisidega. Eelnõuga kavandatavad muudatused ei suurenda ettevõtjate, kodanikuühenduste ega eraisikute halduskoormust. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika osakonna nõunik Tarmo Kivi (telefon 5885 1476, e-mail [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis kohalike omavalitsuste osakonna õigusnõunik Olivia Taluste (telefon 5885 1453, e- mail [email protected]). Eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (telefon 5698 3427, e-mail [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kümneks peatükiks: 1. Üldsätted 2. Toetuse andmise alused 3. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded 4. Taotluse menetlemine 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine 6. Toetuse maksmise tingimused 7. Lõpparuande esitamine 8. Toetuse tagasinõudmine 9. Andmete esitamine 10. Vaidemenetlus Eelnõu koosneb 28 paragrahvist ja kahest lisast. Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk ning meetme rakendajad. Paragrahvi 1 kohaselt on määruse alusel toetuse andmise eesmärgiks avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Nimetatud määruse tegevused toetavad jõupingutuste jagamise eesmärki – vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning hoonete energiatõhususe direktiivi 2024/1275 eesmärgi – jõuda kliimaneutraalse hoonefondini aastaks 2050 saavutamiseni ja panustavad üldise energiasäästukohustuse täitmisesse energiamajanduse korralduse seaduse § 14 tähenduses. Lõplik toetamisele kuuluvate 4 projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel võib anda: - mitte riigiabi; - hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise grupierandi määrus) artiklile 38a; - kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 53; - spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 55; - üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena riigiabi, sel juhul tuleb kohaldada komisjoni 20. detsembri 2011 otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ sätestatud tingimusi; - vähese tähtsusega abi, sel juhul tuleb kohaldada komisjoni määruses (EL) nr 2023/2832 Euroopa liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Otsustamaks, kas on tegemist riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi (sh ka linna või valla) vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Toetusmeede aitab KOVidel täita seadusest tulenevaid ülesandeid, muutes ülesannete täitmiseks kasutatavad hooned energiatõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Üldjuhul ei ole eelnõu alusel antav toetus riigiabi, kuna avaliku sektori vahendid suunatakse üldjuhul KOVidele investeeringuteks neile kuuluvate hoonete taristusse. Siiski tuleb juhul, kui teenust korraldatakse muul viisil, analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi ei suurenda asjaomase piirkonna nõudlust ega meelita sellesse piirkonda investeeringuid ning sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega; 5 c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, on põhjust kaaluda määruse § 1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud alusel riigiabi või vähese tähtsuse abi andmist. Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Määrust ei kohaldata ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ja komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Erandina kohaldatakse käesolevat määrust siiski ettevõtjate suhtes, kes ei olnud 31. detsembri 2019. aasta seisuga raskustes, kuid sattusid raskustesse ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 30. detsembrini 2021. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet rakendusüksus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjas ja need kaetakse meetme eelarvest. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–9) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused ja nõuded energiatõhusustööde objektiks olevale hoonele nii enne kui pärast projekti elluviimist, sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ja abikõlblikkuse täiendavad tingimused ning nõuded ja erisused toetuse ja omafinantseeringu suurusele ning määrale. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse hoonesse tarnitud energiat ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. Välistatud on toetuse andmine uue hoone ehitamiseks. Hoonena mõistetakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitist, millel on eraldi ehitisregistri number ja mille energiakasutus on eraldi mõõdetav ning seda mõõdetakse. Projekt peab olema seotud ühe konkreetse hoone energiatõhususe parandamisega, projekti elluviimise ajal ei tohi toimuda hoone jagamist kaheks või enamaks hooneks, samuti ei ole võimalik toetada projekte, mille tulemusel mitu erinevat hoonet liidetakse üheks hooneks. Enne taotluse koostamist tuleb hoone omanikul kontrollida ehitisregistris olevate andmete korrektsust ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel tuleb andmeid korrigeerida. Andmete olemasolu ja korrektsuse ning hilisemate andmete muutmise tulemusel tekkinud võimaliku rikkumise eest vastutab hoone omanik. Ehitisregistri andmete omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib 6 rakendusüksus taotluse esitamise seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele mittevastavaks. Toetuse andmise tingimused on välja töötatud keskmisest oluliselt suurematele ja tihti ka funktsionaalselt keerukamatele hoonetele, mille pikaajalisse kasutusse jätmiseks võib lisaks tavapärastele konkreetselt energiatõhususe parandamisele suunatud töödele olla vajalik teostada ka hoone energiakasutust mõjutavaid töid hoonemahu vähendamiseks, hoonemahu osaliseks asendamiseks või ka hoone laiendamiseks, ilma milleta ei oleks otstarbekas hoone kasutust ka ainult energiatõhusustööde tegemisel pikaajaliselt jätkata. Sellised hooned on eelkõige väiksemate KOVide puhul oma suuruse tõttu peamiseks teenuste (sh multifunktsionaalselt) osutamise kohaks ning kujundavad oluliselt elukeskkonda. Seetõttu on toetuse kasutamisel lubatud teostada erineva iseloomuga töid tingimusel, et projektiga hõlmatud hoone tarnitud energiakasutus ja kasvuhoonegaaside heide projekti elluviimise eelse olukorraga võrreldes väheneb. Hoone laiendamise korral, isegi kui eeltoodud tingimus on täidetud, ei toetata projekti selles ulatuses, mille võrra hoone köetav pind võrreldes algse olukorraga suureneb. See tähendab, et suurenevat köetavat pinda võrreldes hoone algse köetava pinnaga ei loeta toetuse andmise arvestuses abikõlblikuks. Siiski on sellise projekti, mille puhul hoone köetav pind suureneb, elluviimine toetusvahendite abil võimalik, kattes sama projekti raames hoone algset mahtu ületava osa kulud omavahenditest. Võimalik on hoone välisgabariitide muutmine hooneosasid lammutades, osaliselt asendades või näiteks lammutatud hooneosa funktsioonide täitmiseks laienduse ehitamine allesjääva hooneosa teisele küljele. Seejuures peavad kõik sellised muutused võrreldes hoone algse olukorraga kajastuma projekti lisaks olevas ehitusprojektis (eelprojekt või põhiprojekt) ja olema teostatud projekti elluviimise perioodil, et energiatõhususarvutuse kaudu oleks võimalik tõendada kogu hoonega kavandatavate tegevustega kogu projektiga kaasnevat tarnitud energia ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist. Vaatamata täiendavatele paindlikkustele hoone ümberkorraldamisel, on meetme keskne eesmärk parandada hoone energiatõhusust eelkõige energiatõhusustöödega. Seepärast on meetme tingimustes (abikõlblikkuse periood, toetusvajadus m2 kohta jm) eelkõige arvestatud energiatõhusustööde tegemisega kaasnevate vajadustega. Põhinõueteks hoone omandile ja kasutusele on, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu või selle eeldatavat kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus kuulub taotluse esitamisel KOVile, tema valitseva mõju all olevale valitsussektorisse kuuluvale üksusele või KOVide ühise valitseva mõju all olevale valitsussektorisse kuuluvale üksusele, kes peab seejuures olema ka taotluse esitajaks. Samuti peab projektieelne hoone olema vähemalt osaliselt kasutuses seadusest tuleneva KOVi teenuse osutamiseks. Selleks et toetuse andmisel panustataks kliimaeesmärkide täitmisesse, peab energiatõhususe vaates olema projektieelse hoone puhul üldjuhul täidetud tingimus, et taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele. Alternatiivina on võimalik toetust taotleda ka juhul, kui hoone vastab tegeliku hoone energiakasutuse vaates oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele, kuid üle poole hoone välispiirete pindalast (välja 7 arvatud avatäited) on soojustamata. Viimase puhul hindab rakendusüksus tingimuse täitmist põhimõttel, kas hoone välispiiretele on soojustus paigaldatud või mitte (nt selle erandi puhul kohustusliku lisana lisatud tõendite nagu näiteks fototabeli või projekteerimise eelse ekspertiisi akti põhjal), ega hinda sisuliselt soojustusmaterjali isolatsiooniomadusi või selle paigalduse kvaliteeti. Sellisel tingimusel toetust taotledes peab arvestama, et energiatõhususarvule vastav energiaklass peab paranema ühe klassi võrra ja kogu projektiga peab olema saavutatud tarnitud energiakasutuse ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine. Sellist erandit võimaldatakse põhjusel, et olemasolevale hoonele arvutatud energiatõhususarv sõltub tegelikust energiakasutusest hoones, mis võib tulemusena anda ka suhteliselt hea energiaklassi rekonstrueerimata või osaliselt rekonstrueeritud hoones kui selle kasutus on olnud väike. Erandi lubamine võimaldaks kaasata meetmesse ka sellised objektid, mille puhul oleks sel juhul näiteks üheks väljundiks hoonemahu vähendamine ja allesjääva osa ümberehitamine ning oluliselt energiatõhusamaks muutmine. Lisaks rakendatakse täiendavat erisust hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse tähenduses suure energiatarbega hoonetele, millele eelnõu koostamise ajal energiatõhususarvu piirväärtust sätestatud ei ole. Suure energiatarbega hoone puhul peab tulemuseks olema energiatõhususarvu (tüüpilisel kasutusel) paranemine vähemalt 30 protsenti ning samuti kohaldub nõue kogu projektiga saavutatavale tarnitud energia säästule ja kasvuhoonegaaside heite vähenemisele. Kui projekti raames asendatakse hooneosa või ehitatakse see laiendusena, tuleb selles osas lähtuda puudega inimeste erivajadustest tulenevate nõuetega ehitisele. Projekti järgse hoone kasutus peab juba taotluse esitamise hetkel olema planeeritud selliselt, et see jääks pikaajaliselt avaliku sektori teenuste osutamiseks kasutusse, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva KOVi teenuse osutamiseks. Kuigi määruses on selle nõude täitmise kontrolli ulatus piiritletud tavapärase viie aastaga, hinnatakse hoone pikaajalise kasutuse väljavaateid projektide hindamisel vastavalt hindamismetoodikale 10 aasta vaates. Paragrahvi 3 lõike 4 punkt 2 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone kasutus viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Sättega seonduvalt on määruse § 11 lõike 3 punktis 5 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 10 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5 aasta jooksul mitte väiksem kui 90% hoone köetavast pinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõudmise aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja KOV rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu investeeringuid. Juhend § 11 lõike 3 punktis 5 nimetatud rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestava hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamiseks tehakse rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Projekti tulemusel peab hoones olema tagatud määruses sätestatud tasemel energiatõhususnäitajate saavutamine ning nõuetele vastav sisekliima ja ventilatsioon, mille täiendava energiakuluga peab lahenduse projekteerimisel arvestama. Kuna alates 01.01.2025 ei ole ELi vahenditest lubatud toetust anda eraldiseisvate fossiilkütust kasutavate katelde paigaldamiseks, ei ole lahenduse osana lubatud hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis 8 kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise perioodil projekti väliselt tehtavad tööd. Sellised tööd ei ole projekti abikõlblikkuse perioodil lubatud ei toetusest ega omavahenditest, kuna arvestades, et suurem osa kogu projekti elluviimiseks vajaminevast eelarvest kaetakse paljudel juhtudel omavahenditest, ei ole tööde üksikute elementide puhul võimalik vahet teha kas toetuse andmine konkreetsele projektile mõjutas nimetatud kütteliigi kasutusse võtmist/jäämist või mitte. Meetmest ei toetata projekte mis hõlmavad projekti raames tehtavate energiatõhusustöödega samal ajal projekti elluviimise perioodil ka hoone laiendamist kui projekti raames tehtavaid töid ja laiendust ei ole projekteeritud ega tehtud ühtse terviktegevusena. Sätte eesmärgiks on saada terviklik informatsioon projekti järgse hoone parameetrite ja energiakasutuse kohta, mis võimaldab korrektselt teha hoone energiamärgise arvutuse ning rakendusüksusel teostada kontroll muuhulgas § 3 lõikes 4 toodud aluste esinemise kohta, millisel juhul meetmest projekti ei toetataks. Lisaks on sätestatud, et meetmest ei toetata projekte, mis hõlmavad hoonestusõiguse alusel püstitatud hooneid, mille kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik ei ole KOV, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus. Toetusvahendite vähesuse tõttu on olenevalt KOV elanike arvust eristatud milline on olemasoleva hoone, mida projekti kavatsetakse kaasata, minimaalne suurus. Selle erisuse eesmärk on toetada selliste hoonete korrastamist, millega seotud tööd hoone suuruse tõttu käiksid KOVile suure tõenäosusega üle jõu. Väiksema elanike arvuga KOVid on tõenäolisemalt oma väiksemast eelarvamahust tulenevalt vähem võimekad lühikese aja jooksul tervikuna ellu viima suure eelarvega projekte. Seega on eristatud milline on hoone minimaalne suurus, millega KOVid saavad taotlema tulla. Antud meetmest saab toetust taotleda kui hoone vastab järgmisele tingimusele: taotluse esitamise hetkel on hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel alla 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, mille kohta taotlus esitatakse, suurem kui 5500 ja üle 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul suurem kui 6500, võttes elanike arvu aluseks rahvastikuregistri andmed 2025. aasta 1. jaanuari seisuga. Väiksemate hoonete energiatõhusustöödeks on kasutatav toetusmeede „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“. Viimase puhul ei ole siiski lubatud mõningad tegevused nagu näiteks hooneosa asendamine. Kavandatava määruse § 3 lõike 5 järgi ei ole projekti elluviimise käigus lubatud projektiga hõlmatud hoone liitmine ega hoone jagamine kaheks või enamaks hooneks. Hoonete liitmiseks või hoone jagamiseks tehtavad toimingud peavad olema lõpuni viidud ja vormistatud ehitisregistris hiljemalt taotluse esitamise ajaks. Paragrahvis 4 sätestatakse tingimused taotlejate poolt Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbiviidavale vabatahtlikule eelkonsultatsioonile, mis kohaldub juhul, kui projekt hõlmab hoonet, mida kasutatakse või hakatakse tööde järgselt kasutama põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks ja mis võimaldab projekti hindamisel saada lisahindepunkte. Eeltoodud konsultatsiooni võimaluse loomise ja selle kasutamise soodustamise põhjuseks on soov tagada, et suuremahulised haridusvaldkonna investeeringud oleksid tehtud läbimõeldult ja ei oleks vastuolus või pigem toetaksid riigi haridusvaldkonna eesmärkide saavutamist. 9 Lahenduse väljatöötamisse oli kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium. Konsultatsiooni läbimist võetakse taotluste hindamisel arvesse soodustava asjaoluna. Paragrahvis 5 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood ja erisused abikõlblikkuse perioodi osas projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavatele kuludele ning erisused, millega tuleb arvestada juhul kui projekti raames antakse riigiabi. Projekti abikõlblikkuse periood algab 2027. aasta 1. jaanuarist, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegias 2026-2029 meetmele ette nähtud kulude aastate vahelise jaotusega. Projekti ettevalmistavaid tegevusi (energiamärgise andmine, ehitise audit, projekteerimine jms) on võimalik alustada alates 1. jaanuarist 2025. Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste tegemiseks enne taotluse esitamist; muu hulgas ei tohi enne rakendusüksusele taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi. Ühtlasi nähakse ette tingimuslik võimalus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks toetuse saajast mitteoleneval põhjusel, milleks võib olla näiteks hanke nurjumine või ehitustööde tegemisel konstruktsioonide avamisel selgunud tööde tegemise aega pikendav lisatööde tegemise vajadus, ja sätestatakse, et projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. Paragrahv 6 sätestab abikõlblikud kulud ja kulude abikõlblikuks lugemise täiendavad tingimused. Ühtlasi sätestatakse, et projekti mitteabikõlblikud kulud ja abikõlblikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Abikõlblikud kulud saab üldistatult jagada 6 gruppi järgmiselt: 1) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, milleks on energiamärgise andmise, energiasäästu eksperdi kaasamise, ehitise auditi, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja arhitektuurivõistluse läbiviimisega seotud kulu; 2) hoone energiatõhususe parandamise ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärgil tehtavad kulud ning hoone nõutava sisekliima tagamiseks tehtavad kulud nagu soojustamise kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu; jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, sealhulgas salvestuslahendused, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise, paigaldamise ja seadistamisega seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; valgustuse uuendamise kulu; 3) energiatõhusustööde elluviimise võimaldamiseks tehtavad kulud nagu hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10 4) hoone gabariitide ja välispiirete muutmisega seotud kulu nagu hooneosa lammutamise kulu; hooneosa asendamiseks vajalik hoone laiendamise kulu, arvestades määruses sätestatud piiranguid; 5) hoone kasutamiseks vajalike rajatiste ja kommunikatsioonide ehitamise kulu; hoone toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu ja hoone kaugküttevõrguga ja - jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides; 6) omanikujärelevalve kulu. Üldistatult on abikõlblikud kõik projekti ja toetuse andmise eesmärgi (saavutatud tarnitud energia ja kasvuhoonegaaside heite vähenemine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine) saavutamiseks tehtavate tööde kulud. Sealhulgas on abikõlblikud energiasäästutööde tegemise eelduseks olevad või nendega vahetult seotud tööde kulud ning hooneosa lammutamise, hooneosa asendamiseks vajalik hoone laiendamise kulu. Viimase puhul tuleb arvestada piirangutega, mille mittearvestamisel ei ole projekt tervikuna sellest meetmest toetatav. Varem rakendatud samal eesmärgil rakendatud toetusmeetmetes on küsimusi tekitanud, mida mõistetakse hoone kasutamiseks vajalike rajatiste ja kommunikatsioonide ehitamise kuluna, mida loetakse abikõlblikuks. Eelkõige mõeldakse selle all hoonele kasutusloa andmiseks vajalike kommunikatsioonide ja tehnosüsteemide ehitamise kulu. Näiteks kui hoone lahendus näeb küttesüsteemina ette konteinerkatlamaja, hoone jaoks ehitatavat reovee pumpamislahendust, õigusaktidega nõutavat elektriautode laadimistaristut vms. Muid kinnistul tehtavaid töid ja nende kulusid, mis hoone kasutusloa väljastamise eeldusena nõutav ei ole, näiteks rekreatsiooni-, mängu- ja spordiväljakud, paviljonid jms, abikõlblikuks ei loeta. Tulenevalt maksimaalsele toetusele seatud piirangutest viimasena nimetatud kulusid üldjuhul ka projekti kaasata ei soovita. Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:  kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale;  amortisatsioonikulu;  kulu projekti sellise tegevuse elluviimiseks, mille kohta on viimase kolme aasta jooksul antud toetust riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest;  muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud;  käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;  projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu ning riigilõiv;  kinnistu omandamisega seotud kulud;  ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud;  kulu, mida hüvitatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest, või kulu, mille hüvitamiseks on varem antud toetust riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest;  Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest kaetud omafinantseeringu kulu; 11   paragrahvis 7 nimetamata kulud (kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral), kui toetus on riigiabi; kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel ei ole abikõlblikud investeeringukulud, mis tehakse ettevõtja tegevuse viimiseks kooskõlla kehtivate Euroopa Liidu normatiividega ega investeeringukulud, mis tehakse koostootmise ja kaugkütte või -jahutuse eesmärgil. Eraldi on välja toodud abikõlblikkuse tingimused olenevalt hoone kasutusest. Kuna toetusmeede panustab avaliku sektori hoonete energiatõhusaks muutmisesse ja eelkõige KOV allsektori teenuste osutamiseks kasutatavate hoonete energiatõhusaks muutmisesse, siis hoone puhul, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist tervikuna avaliku sektori poolt osutatava teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist osaliselt avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ja muu avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. Avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutuses olemine tähendab nii seadusest tulenevat ülesannet avaliku sektori poolt teenuse osutamiseks, kui avaliku sektori poolt vabatahtlikult osutatava teenuse osutamist, mida ka tegelikult avaliku sektori poolt osutatakse. Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata ja sellist pinda abikõlbliku ja toetatava pinna hulka ei loeta. Nimetatut ei kohaldata, kui see hooneosa või sellele vastav osa on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, ja see on pärast projekti elluviimist seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks kasutuses. Näiteks juhul, kui projektiga hõlmatud hoone või selle osa kavandatakse anda kasutusse KOV üksuse ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoones köetavast pinnast abikõlblikuks. Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse teenuseid, mida pakub KOV või tema sõltuv üksus ise, mida pakub avaliku sektori teenusena keskvalitsus või mille osutamist korraldab KOV seadusest tuleneva ülesandena ülesande täitmise raames läbi mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega äriühingu. Projekti toetamiseks on seega eeltingimuseks, et vähemalt osaliselt peab hoone olema projekti järgselt kasutuses seadusest tuleneva KOV teenuse osutamiseks (kas KOV poolt otse või KOV poolt ülesande täitmise raames delegeerituna), alles seejärel on võimalik abikõlblikuks lugeda muu avaliku sektori poolt teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastav pind. Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla üldhooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud KOVi põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu 12 sotsiaalhoolekande seadusest tulenev sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikuteenus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turvakoduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Ka perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla kohaliku omavalitsuse üksus. Abikõlbliku pinna arvestus toimub esitatud ehitusprojekti andmete ja taotluses esitatud kasutusotstarvete alusel, mis kohalduvad projektijärgse hoone pinnale. Projektiga hõlmatud hoone kasutusotstarbe (avaliku sektori kasutus) säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, võetakse samuti aluseks projekti tulemusel alles jäänud pinna taotluses esitatud kasutus ja ruutmeetrite arv. Tingimuse, et proportsionaalset osa hoone köetava pinna suurusest, mis ületab hoone projektieelse köetava pinna suurust, ei loeta abikõlblikuks ja ei toetata, täitmise kontrollimisel võetakse aluseks olemasoleva hoone ehitisregistri andmed ja projekti elluviimise järgse hoone ehitusprojekti kohane köetav pind. Viimast kasutatakse ka energiatõhususarvu arvutuse alusena. Toetus makstakse maksimaalselt välja mahus, mille ulatuses on see kaetud abikõlblike kuludega, arvestades seejuures nii maksimaalsele toetuse suurusele kui ka kulude abikõlblikkusele kohalduvaid piiranguid. Näide 1: projekti elluviimise järgses hoones kavandatakse osutada raamatukoguteenust 40-l % köetavast netopinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust, kus KOV ei ole osanik, 40-l %-l köetavast netopinnast. Toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule. Näide 2: projekti elluviimise järgse hoone kasutus kavandatakse järgmiselt: üldhooldusteenust osutatakse 40-l % köetavast netopinnast, perearstiteenust, kus KOV ei ole osanik, 10-l %-l köetavast pinnast, apteegiteenust 10-l %-l köetavast pinnast, noorsootööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast pinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast pinnast, ettevõtjale antakse rendile 10% köetavast pinnast. Toetust saab taotleda 70-le %-le köetavale netopinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ja apteegiteenus ning ettevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt määruse lisas 1 toodule. Paragrahv 7 sätestab kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral. Juhinduda tuleb viidatud ELi õigusaktidest. Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud kulud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 punkti a kohased taristu rajamise, uuendamise või parendamise investeeringukulud, eeldusel et taristu tegevusaega või ruume kasutatakse aastas vähemalt 80% ulatuses kultuurilistel eesmärkidel. Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on abikõlblikud üldise 13 grupierandi määruse artikli 55 lõike 8 kohaselt materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute kulud. Kui toetus on hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi üldise grupierandi määruse artikli 38a kohaselt, on abikõlblikud kulud sama artikli lõikes 5 nimetatud kulud, mida võib kombineerida sama artikli lõigetes 7 ja 9 nimetatud investeeringukuludega. Seejuures tuleb arvestada, et artikli 38a alusel peab hoone energiatõhususe parendamine tooma kaasa primaarenergia nõudluse languse vähemalt lõike 6 punktis i või punktis iii sätestatud määral. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt sõltub toetuse määr KOVi tuludest ja elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse suuruse arvutamiseks peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 6 lõigetes 5–7 sätestatut, ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava pinna kohta. Paragrahvi 8 lõige 2 sätestab piirangud toetuse andmisel. Toetuse andmisel kohalduvad mõlemad piirangud – nii § 8 lõike 2 punktis 1 sätestatud individuaalsest toetusmäärast sõltuv piirang ühe ruutmeetri projektijärgse hoone köetava pinna kohta kui ka punktis 2 sätestatud individuaalsest toetusmäärast sõltuv piirang kogu projekti maksumusele. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse vastavalt määruse lisas 1 sätestatud toetusmäärale ja on 600–840 eurot projekti elluviimise järgse hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ja see arvutatakse järgmise valemi järgi: 1200 eurot × individuaalne toetusmäär. Maksimaalse toetuse suurust kasutatakse, et piiritleda maksimaalset toetuse suurust konkreetsele projektile, millest rohkem toetust anda ei ole võimalik ja see on kehtestatud eelkõige vooru mahu parema planeerimise eesmärgil. Tegelik toetuse suurus sõltub kavandatavatest tegevustest ja piirangutest abikõlbliku pinna ja kulude arvestamisel. Näited toetuse suuruse kujunemisest 1.Hoone abikõlblik pind ei muutu Näide 1. Projekti eesmärk on täies ulatuses seadusest tuleneva KOVi teenuse osutamiseks (näidetes edaspidi ka KOV ülesannete täitmiseks kasutatav pind) kasutatava 8000 m2 suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine, tehes vaid abikõlblikke energiatõhusustöid ja konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 60%. Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 60%) x 8000 m2 = 5 760 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8400000 eurot x 60% = 5 040 000. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetuse suurus on väiksem kui oleks toetus köetava pinna kohta m2-põhiselt arvestatult ja rakendub maksimaalse toetuse suuruse piirang. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 5 040 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 720 eurot ühe m2 kohta. Näide 2. Projekti eesmärk on täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 8000 m2 suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine tehes vaid abikõlblikke energiatõhusustöid ja konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 70%. Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x 14 8000 m2 = 6 720 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8 400 000 eurot x 60% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetuse suurus on väiksem kui toetus köetava pinna kohta m2-põhiselt arvestatuna ja rakendub maksimaalse toetuse suuruse piirang. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 5 880 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna kohta. Näide 3. Projekti eesmärk on täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 5500 m2 suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine tehes vaid abikõlblikke energiatõhusustöid ja konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 70%. Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x 5500 m2 = 4 620 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8400000 eurot x 70% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetus 1 m2 köetava pinna kohta arvutatuna on väiksem kui maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna ja maksimaalsele toetuse suurusele rakendub piirang ühe ruutmeetri kohta antava toetuse järgi arvestatuna. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 4 620 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna kohta. 2. Hoone abikõlblik pind muutub Näide 1. Projekti eesmärk on täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 8000m2 suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine, tehes nii abikõlblikke energiatõhusustöid kui lammutades 2000 m2 köetavat pinda ja ehitatakse asemele 3000 m2 köetavat pinda, mis on samuti abikõlblik tegevus kuid arvestades piirangut, et ei toetata proportsionaalset osa, mille võrra hoone köetav pind algse olukorraga võrreldes suureneb. Seega abikõlblik pind on 8000 m2. Konkreetsele KOVile rakendub individuaalne toetusmäär 70%. Maksimaalne toetus 1 m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x 8000 m2 = 6 720 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8400000 eurot x 70% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetus ühe m2 köetava abikõlbliku pinna kohta arvutatuna on suurem kui maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna ja maksimaalsele toetuse suurusele ja seega rakendub piirang taotlejale kohalduva maksimaalse toetuse suuruse järgi arvestatuna. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 5 880 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna kohta. Näide 4. Projekti eesmärk on projekti eelselt täies ulatuses KOV ülesannete täitmiseks kasutatava 8000m2 suuruse köetava pinnaga hoone energiatõhusaks muutmine, tehes nii abikõlblikke energiatõhusustöid kui lammutades 2000 m2 köetavat pinda ja ehitatakse asemele 3000 m2 köetavat pinda, mis on samuti abikõlblik tegevus kuid arvestades piirangut, et ei toetata proportsionaalset osa, mille võrra hoone köetav pind algse olukorraga võrreldes suureneb, kuid projekti järgselt on planeeritud hoone kasutus KOV ülesannete täitmiseks ja muu avaliku sektori poolt teenuse osutamiseks 4000 m2 ulatuses. Konkreetsele KOVile rakendub näitena 15 individuaalne toetusmäär 70%. Kuna abikõlblik on vaid KOV ülesannete täitmiseks kasutatav ja avaliku sektori poolt pakutavate teenuste osutamiseks kasutatav köetav pind, on abikõlblikuks köetava pinnaks 4000 m2. Maksimaalne toetus ühe m2 kohta arvestatuna kujuneb järgmiselt: (1200 eurot/m2 x 70%) x 4000 m2 = 3 360 000 eurot ja maksimaalne toetus konkreetsele taotlejale arvestatuna järgmiselt: 8400000 eurot x 70% = 5 880 000 eurot. Konkreetsele taotlejale arvutatud maksimaalne toetus ühe m2 köetava pinna kohta arvutatuna on väiksem ja seega rakendub taotlejale piirang ühe m2 köetava abikõlbliku pinna kohta arvutatuna. Toetusotsuses märgitav maksimaalse toetuse suurus on 3 360 000 eurot. Lõplik tegelik toetus arvestatakse vastavalt tegelikele tõendatud ja tasutud kuludele. Seejuures ei tohi toetus arvestatuna ühe m2 kohta ületada 840 eurot ühe m2 abikõlbliku pinna kohta. Maksimaalse toetuse suuruse puhul ühe m2 kohta on lähtutud samast eeldatavast tööde maksumusest mida on kasutatud toetusmeetme „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 2025. aastal avatud taotlusvoorus ja mille puhul on peamised kulud tööde tegemisel seotud otseselt energiatõhusustöödega nagu hoone soojustamine aga ka ventilatsioonisüsteemi väljaehitamine või asendamine, küttesüsteemi väljavahetamine, taastuvenergialahenduste kasutamine jms ning tööde eelduseks olevate konstruktsioonide muutmine või tugevdamine (sh nt katusekonstruktsiooni muutmine päikesepaneelide paigaldamiseks) ja see arvestab toetuse kasutamise peamist eesmärki, muuta olemasolev hoone energiatõhusaks. Asjaolu, et toetusest võimaldatakse vajaduse korral katta ka hooneosade asendamise ja laiendamise kulu, ei muuda põhimõtet, et meetme vahendeid kasutatakse maksimaalselt energiatõhususe eesmärgi saavutamiseks, mis tõendatakse taotluses projektiga saavutatava prognoositava energiasäästu kaudu. Seetõttu on nii meetme elluviimiseks kasutada olevate vahendite vähesusest kui nende võimalikult suures osas otseselt energiasäästu eesmärgil kasutamise põhimõttest lähtuvalt arvestatud energiatõhusustööde, mitte uue hoone ehitamise maksumuse kuludega. Lisaks otsestele energiatõhusustöödele lubatud hoone mahu vähendamiseks tehtavad tööd ja hooneosa asendamiseks (kas samas asukohas või laiendusena nt hoone teisel küljel) tehtavad tööd panustavad energiakasutuse vähenemisse läbi köetava pinna vähenemise või asenduse puhul välisperimeetri soojusläbivuse paremate näitajate ning optimaalsema ehitusliku lahenduse. Lisaks seab eeltoodud piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta võrdsemasse positsiooni omavahel konkureerivad erineva suurusega objektid. Piirangut seadmata oleks väiksemate objektide puhul võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides. Sh kasutada rohkem vahendeid hooneosa asendamiseks või hoone laiendamiseks kui otsesteks energiatõhusustöödeks. Piirang maksimaalse toetuse suurusele arvestab hoone suurusega 7000 m2 ja maksimaalse kuluga abikõlblikeks energiatõhusustöödeks koos nõutava omafinantseeringuga mahus 8,4 mln. Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on KOVi valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 KOV valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse või KOVide ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele KOVile sätestatut. 16 Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti eesmärkide elluviimise finantsilise jätkusuutlikkuse. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu saadud tagastamatut abi. Projekti mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud (sh abikõlblikud), kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Omafinantseeringuna on võimalik kasutada siseriiklikke, sellist vahendite kasutust selgelt lubavaid või sellel eesmärgil antavaid vahendeid, va juhul kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Riigiabi või vähese tähtsusega abi korral ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad. Paragrahv 9 sätestab toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral. Juhinduda tuleb määruse tekstis viidatud ELi õigusaktidest. Peatükk 3. Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded Peatükis (§-des 10–12) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded, taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm ning sellega esitatavate dokumentide ning kinnituste loetelu. Samuti täpsustatakse hoone energiamärgisele esitatavad nõuded. Paragrahvi 10 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV, KOVi valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse KOVi nõusolek taotluse esitamiseks. KOVi nõusolekut taotluse esitamiseks küsitakse, et vältida olukorda, kus KOVide ühisomandis olev üksus esitab taotluse KOViga kooskõlastamata ning välistab sellega KOVil taotluse esitamise võimaluse, kuna vastavalt määruse § 11 lõikele 6 võib ühes taotlusvoorus KOVi kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse. Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise. Lõike 3 kohaselt ei või taotleja olla riigiabi või vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. Lõike 4 kohaselt on KOVil õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv KOKS § 372 kohane kehtiv arengukava. Lõike 5 kohaselt peavad juhul, kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, olema tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, nõutud summas tehtud. Paragrahviga 11 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale 17 määrale, arvestades § 8 lõikes 2 sätestatud piiranguid. Samuti peab olema taotlusest näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks, sealhulgas vastab töödega hõlmatud hoone nii enne kui pärast projekti elluviimist hoonele kohalduvatele nõetele, ning projekt teostatakse projekti elluviimise abikõlbliku perioodi piires. Taotlusest peab selguma projektiga seotud hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus. Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatakse, et taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. Paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Eraldi väärib välja toomist, et paragrahvi 11 lõike 3 punkti 5 kohaselt peab taotlusest selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümme aastat pärast projekti lõppu. Nimetatud plaan esitatakse taotluse lisana. Lõike 3 punktis 8 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama informatsiooni projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks viimasel viiel aastal saadud, või taotletava toetuse kohta muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. Selle eesmärgiks on võimaldada rakendusüksusel kontrollida kulude abikõlblikkust. Paragrahvi 11 lõikes 4 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad kinnitused ja dokumendid. Muu hulgas on nõutav kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude, projekti võimaliku kallinemise ja katmise suutlikkuse ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta ning kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja kinnistu kuulub taotlejale või on taotleja kasuks seatud hoone projektijärgset kavandatavat kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja info kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist. Tõendina, et hoone vastab § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud täiendavale tingimusele, kui hoone energiatõhususarv vastab hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele on võimalik esitada näiteks fototabel või projekteerimise eelne ekspertiisiakt. Rekonstrueeritava hoone puhul, millele energiatõhususarvu piirväärtus ei kohaldu, peab suure energiatarbega hooneks olemine selguma väljastatud energiamärgiselt. Projektiga prognoositava energiasäästu saavutamise tõendamiseks ja hindamiseks vajaliku lisana tuleb esitada hoone energiamärgis arvestades määruse §-s 12 sätestatud nõudeid ja erisusi. Mitme kasutusotstarbega hoone puhul tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise nõuetest, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval. Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 7 on sätestatud, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisel tuleb taotlusele lisada ülesande andmise akt, mis vastab Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artiklis 4 sätestatud nõuetele. Vastavalt nendele nõuetele antakse üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise õigus ettevõtjale ühe või mitme dokumendiga, kus täpsustatakse eelkõige järgmist: 18 - avalike teenuste osutamise kohustuse täpne laad ja kestus; - asjaomane ettevõtja ja vajaduse korral territoorium; - ülesande andva ametiasutuse poolt ettevõtjale antavate ainu- või eriõiguste laad; - hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrollimise ja läbivaatamise parameetrid; - ülemääraste hüvitiste maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord ning - viide Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. aasta otsusele „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 8 on sätestatud, et esitada tuleb ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) nr 2023/2832 preambuli punkti 9 tähenduses juhul, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega. Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 9 on sätestatud, et taotlusele tuleb lisada rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan. Juhend § 11 lõike 3 punktis 5 nimetatud rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestava hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamiseks tehakse rakendusüksuse kodulehel kättesaadavaks hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Hoone jätkusuutliku kasutamise plaanis esitatud infot kasutatakse projektide hindamisel. Paragrahvi 11 lõike 4 punktis 11 sätestatakse, et olulise taotluse lisana peab olema lisatud ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis või eelprojekt, mis sisaldab energiatõhususarvu arvutamiseks vajalikke tehnilisi andmeid piirdekonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja energiatarbimise kohta ning võimaldab koostada energiatõhususarvu arvutuse vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. juuni 2015. a määrusega nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” kehtestatud metoodikale; Paragrahvi 11 lõike 4 punkti 12 kohaselt lisatakse taotlusele ehitusprojekti andmete alusel koostatud väljastatud arvutuslik energiamärgis või energiatõhususarvu arvutus, mille järgi on määratud projektijärgse hoone energiatõhususarvu klass. Kui hoone arvutuslikku energiamärgist ei ole võimalik lisada on lubatud energiamärgisel märgitavate näitajate arvutamine ja esitamine energiatõhususarvu arvutusena, allkirjastatult vastavat kutsetunnistust omava energiamärgise andja poolt. Mitme kasutusotstarbega hoone puhul tuleb lähtuda hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise nõuetest, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval. Rakendusüksusel on määruse § 11 lõike 5 kohaselt õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahvi 11 lõikes 6 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib KOVi kohta esitada maksimaalselt ühe taotluse. Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. KOVi kohta esitatud taotlusena arvestatakse ka KOVi valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluva üksuse või KOVide ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluva üksuse poolt esitatud taotlust, mille investeeringuobjekti asukoht on selle KOVi haldusterritooriumil. KOVide ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotluse 19 lisatingimuseks on, et sellise taotluse esitamiseks peab olema selle KOVi nõusolek, kelle haldusterritooriumil investeeringuobjekt asub. Paragrahviga 12 sätestatakse hoone energiamärgisele esitatavad nõuded. Energiamärgiste (projekti elluviimise eelse hoone kaalutud energiaerikasutusel põhinev energiamärgis (KEK) ja projekti elluviimise järgse hoone arvutuslik energiamärgis (ETA)) või projektijärgse hoone kohta erandina lubatud ehitusprojekti andmete alusel koostatud energiamärgise arvutuse andmeid kasutatakse projektiga saavutatava energiasäästu hindamisel, mistõttu on oluline, et energiamärgised oleksid koostatud kvaliteetseid andmeid kasutades ja omavahel võrreldavad. Seetõttu peavad need olema koostatud samadel tingimustel ja ei või olla väljastatud varem kui toetuse andmise tingimustes kehtestatud tähtpäeval. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 13–19) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist rakendusüksuse poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist. Paragrahvi 13 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru eelarve ja meetme rakendusüksuse halduskulude suuruse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Taotlused esitatakse rakendusüksusele digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) rakendusüksuse poolt taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud taotluse esitamise tähtpäevaks. Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Taotlusvooru välja kuulutamise ja taotluste esitamise tähtpäeva vahe on minimaalselt kaheksa kuud. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline on taotluse menetlemise seis, kui taotlustes puuduste kõrvaldamise tõttu on menetluse aeg pikenenud. Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. Üldjuhul ei saa puudustena kõrvaldada nõudeid, mida ei olnud taotlejal taotluse esitamise kuupäeval võimalik täita. Rakendusüksus edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Paragrahvis 14 nimetatakse taotluste menetlemise etapid. Paragrahvis 15 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või taotlused ei ületa 20 hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit, siis taotlusi täiemahuliselt ei hinnata, pingerida ei moodustata ja kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse. Sellise võimaluse kasutamiseks teostab rakendusüksus enne taotluste hindamist selliste aluste esinemise kontrolli, mille esinemisel taotlus miinimumlävendit ei ületaks. Paragrahvides 16 ja 17 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Projektidele antud koondhinde järgi reastatakse taotlused pingereas. Paragrahvides 18 ja 19 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast tarnitud energia ja CO2 heitkoguse kokkuhoiust ning teised tingimused, kuivõrd need on vajalikud määruses sätestatud tingimuste täpsustamiseks. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; taotlus ei jää taotluste hindamisel moodustunud pingereas taotluste rahastamise eelarve piiresse; taotluses sisalduv projekt saab hindamisel määruse lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 3 „Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus“ alusel 0 hindepunkti ega ületa seetõttu hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit või kui taotleja ei nõustu pingereas osalise rahastamise mahu sisse jäämise korral § 17 lõike 5 alusel rakendusüksuse pakutud tingimustega taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise osas. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb rakendusüksus taotlejale elektrooniliselt teatavaks kohe pärast selle tegemist. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ka juhul, kui taotleja loobub taotluse esitamisest. Kui rakendusüksus on taotleja taotluse esitamisest loobumise avalduse esitamise ajaks taotluse juba rahuldanud, siis muudab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Paragrahviga 20 sätestatakse kord osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmiseks. Sätte eesmärk on võimaldada ökonoomselt rahastada pingereas algselt osaliselt või täielikult rahastuse mahust välja jäänud taotlusi täiendavalt rahastada, kui vahendeid on vabanenud või neid on võimalik vooru eelarvele lisada. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine Paragrahvidega 21 ja 22 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh projekti elluviimisel hankimisele kohalduvad nõuded vastavalt riigihangete seadusele. Paragrahviga 23 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Tähistamisel kasutatavad logod ja juhised teeb rakendusüksus kättesaadavaks oma veebilehel. Vajadusel täpsustatakse tähistamist ja toetusele viitamist puudutavad nõuded toetusotsuses. Rahastusallikale viitamist reguleerib 21 Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“. Peatükk 6. Toetuse maksmise tingimused Paragrahvi 24 lõigetes 1–3 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus ja kulude abikõlblikkus. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja see on toetuse saaja poolt makstud. Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud, teenus osutatud või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, milleks võib muu hulgas olla arve, koos saatelehe, üleandmise- vastuvõtmise aktiga või sellesisulise kinnitusega. Tegelik kulu on makstud, kui see on tasutud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi. Paragrahvi 24 lõige 4 sätestab, et rakendusüksus kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest arvates. Juhul kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale. Paragrahvi 24 lõikega 5 sätestatakse maksetaotluste esitamise sagedus. Toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude maksetaotluse kulude tekkimisel elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus. Paragrahvi 24 lõike 6 kohaselt võimaldatakse põhjendatud juhul ettemakset. Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ja tingimusel, et sõlmitud on taotlusele vastava ehitustöö hankeleping, ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetuse suurusest. Kui toetus on makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine hiljemalt lõppmakse taotlemise ajaks olema tõendatud tasutud kuludokumentide alusel. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega. Nimetatud hankeleping, mis sisaldab ehitamise tegevust, peab vastavalt § 21 punktile 13 olema sõlmitud ühe aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. Mitteolenevaks põhjuseks saab senisel kogemusel sarnaste toetusmeetmetega pidada näiteks hanke nurjumist ja projekteerimistöö viibimisest projekteerija poolt. Siiski peab toetuse saaja näitama üles omapoolset piisavat hoolsust riskide maandamisel ja ajagraafiku planeerimisel, mida rakendusüksus võtab otsuse tegemisel arvesse. Peatükk 7. Lõpparuande esitamine Paragrahvi 25 lõigetega 1–3 sätestatakse toetuse saaja kohustused projekti lõpparuande esitamisel. Lõikega 1 sätestatakse, et taotleja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul alates toetuse taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel. Lõikega 2 sätestatakse loetelu lõpparuandes minimaalselt kajastatavast 22 informatsioonist. Kui projekti elluviimise käigus on osa nõutavast infost lõpparuande esitamise ajaks e- toetuse keskkonnas juba eelnevate toimingute käigus kogutud ja talletatud (nt hanked, väljamaksed) siis seda infot täiendavalt esitama ei pea. Lõikes 3 sätestatakse kohustus lisada lõpparuandele projektiga hõlmatud hoone kasutusluba või viide väljastatud kasutusloale ehitisregistris. Kasutusloa nõue tõendab objekti nõuetekohast lõpetamist, aga annab rakendusüksusele ka võimaluse kontrollida ehitatud pinna vastavust taotluses tooduga. Lõikega 4 sätestatakse toetusvahendite kasutamise eesmärgist lähtuvalt toetuse saaja kohustus esitada elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel aruanded kasvuhoonegaaside heitkoguse kokkuhoiust kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia kasutus energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes hoone energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega. Aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast energiakasutusega seotud CO2 heitkoguse kokkuhoiust sätestatakse toetuse andmise otsuses ja selle esitamise vormi teeb rakendusüksus kättesaadavaks elektroonilises taotluste esitamise keskkonnas. Juhised kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks teeb rakendusüksus kättesaadavaks oma veebilehel. Peatükk 8. Toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 26 sätestatakse asjaolud, mille korral rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust, millega nõutakse toetus osaliselt või täielikult tagasi. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata. Viimase puhul saab see olla toetust tagasi nõudmata võimalik vaid erandjuhul ja kui hoone omand või valdus antakse üle samale sihtgrupile kes on õigustatud käesoleva määruse alusel toetust taotlema. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste osutamise pikaajalist korraldust põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku kasutamist. Ühtlasi, kuna taotlejad konkureerivad toetuse saamisel omavahel ja toetuse saamine sõltub projektile antud hindepunktidest, millest oluline osa sõltub hoone jätkusuutlikkuse plaanis toodust, põhjustaks taotluses esitatust oluline kõrvalekaldumine taotlejate ebavõrdset kohtlemist. Rakendusüksus peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama. Peatükk 9. Andmete esitamine Paragrahvis 27 sätestatakse, et rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile vastavalt konkurentsiseaduse § 492 lõikele 3. Rakendusüksus säilitab riigiabi või vähese tähtsuse abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest abi andmisest. 23 Peatükk 10. Vaidemenetlus Paragrahvis 28 sätestatakse, et rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ §3 alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister. Seetõttu ei saa rakendusüksuse otsuste peale esitatud vaideid lahendada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu lisaga 1 „Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär“ kehtestatakse määruse alusel antava toetuse individuaalne, KOVi elanike arvust ja tuludest sõltuv toetusmäär. Kehtestatavad individuaalsed toetusmäärad on samad mis teistes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi haldusalas 2025. aastal rakendatud hoonete energiatõhususele suunatud toetusmeetmete taotlusvoorudes. Toetusmäära leidmise võetakse tuludena arvesse 2023. a maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi tulude-kulude tasanduse osa aasta seisuga ning elanike arv arvestatakse rahvastikuregistri andmete alusel 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Minimaalset toetusmäära rakendatakse omavalitsustele kelle tulu elaniku kohta on suurem või võrdne kui 137% Eesti keskmisest tulemusest ning maksimaalset toetusmäära omavalitsustele, kelle tulu elaniku kohta on väiksem või võrdne kui 94% Eesti keskmisest tulemusest ehk vastavalt 1900 eurot ja 1300 eurot. Seejuures kasutatakse 2025. aastal sh (antud määruse alusel 2025/2026 talvel avatav voor) avatavates Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusel olevates CO2 kvoodikauplemise tuludest ja moderniseerimisfondi vahenditest rahastatavates taotlusvoorudes ajutist erandit, et ühegi omavalitsusüksuse maksimaalne toetusmäär abikõlblikest kuludest ei ole väiksem kui 50%. Järgmistes KOV hoonete energiatõhususe voorudes naastakse tavapärase 40-70 protsendi toetusvahemiku juurde. Erandina kohaldatakse kõikide väikesaareliste omavalitsusüksuste puhul maksimaalset toetusmäära, milleks on 70% abikõlblikest kuludest. 24  Kohaliku omavalitsuse üksuste arv toetusmäära vahemikes, 2025 voor 60 54 50 40 30 20 10 6 5 6 4 4 0 50% 50-55% 55-60% 60-65% 65-70% 70% Eelnõu lisaga 2 kehtestatakse projektide hindamiseks kasutatav hindamismetoodika. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas muu hulgas ka järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023); 2) Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“. 4. Määruse mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste andmiseks. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avalike hoonete tarnitud energia tarbimine ning seeläbi ka CO2 heide. Investeeringud panustavad riikliku energia- ja kliimakava ja rekonstrueerimise strateegia ning regionaalarengu programmi 4 , täpsemalt programmi tegevuse „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus. Keskmisest suuremate hoonete näol on tegemist objektidega, mille energiatõhusaks rekonstrueerimise ja vajadusel ka ümberkohandamise kulu lühikesel ajaperioodil on väiksema eelarvemahuga KOVidele ülejõu käiv ka pikaajalise laenu toel. Seetõttu on meetmel eelkõige oluline positiivne 4 Regionaalarengu programm 2025–2028 ja rahastamiskava 25 mõju väiksema kogueelarvega KOVide suurte hoonete korrastamisele. Toetuse taotlemiseks võimaluse loomisel eristatakse toetuse taotlemiseks sobilike hoonete suurust väiksemate ja suuremate omavalitsuste lõikes olenevalt omavalitsuse elanike arvust, mis üldjuhul on korrelatsioonis eelarvemahu ja võimekusega suuremaid investeeringuid oma eelarvest teha. Toetuse andmisel arvestatakse toetuse suuruse määramisel taotlejate finantsvõimekust ning võimaldatakse esitada vaid üks taotlus kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mis panustab ühtlasema regionaalse arengu saavutamisse. Seega on eelnõul positiivne mõju regionaalarengule. Muude mõjuvaldkondade lõikes määruse rakendamisega otseseid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Käesoleva määruse alusel avatava esimese taotlusvooru maht on 38 miljonit eurot, mis on kooskõlas „Riigi eelarvestrateegia 2026–2029“ lisas 5 sätestatuga. Edasiste taotlusvoorude korraldamine sõltub enampakkumistulu tegelikust laekumisest. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest, sh kaetakse meetme vahenditest rakendusüksuse halduskulud. Toetuse andmisel ja kohustuste võtmisel lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade liidule ning arvamuse andmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 26  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/744 Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse andmiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri 3. Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär 4. Lisa 2 Hindamiskriteeriumid Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvamuse andmiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus Tarmo Kivi [email protected], 5885 1476 Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 00.00.2025 MÄÄRUS 00.00.2025 nr ….. Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse Eesti riigi eelarvestrateegia 2026.–2029. aasta meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhusus” rakendamiseks aastatel 2015–2020 ja 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadavast tulust kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamata osa kasutamise tingimused ja kord. (2) Toetuse andmise eesmärk on parandada avaliku sektori hoonete energiatõhusust, vähendada kasvuhoonegaaside heidet, vähendada hoonesse tarnitud energiat, viia hoonete sisekliima nõuetega vastavusse ning edendada taastuvenergia kasutust. Meetme rakendamisega panustatakse riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse energiamajanduse korralduse seaduse tähenduses. (3) Kui määruse alusel antav toetus on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antav riigiabi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (2012/21/EL) (edaspidi komisjoni 20. detsembri 2011. a otsus) artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes, kohaldatakse abi andmisel nimetatud otsuses sätestatut. (4) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Kui määruse alusel antav toetus on komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklite 38, 53 ja 55 kohaselt hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud abi, investeeringuteks ette nähtud kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi või spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristule antav abi, kohaldatakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (6) Määrust ei kohaldata riigiabi või vähese tähtsusega abi saajale, kellele Euroopa Komisjoni otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (7) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 ning komisjoni määruse (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes, artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Meetme rakendaja (1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi (edaspidi taotlus) menetleb, toetatavate tegevuste või tegevuste kogumi elluviimiseks, mille osaliseks või täielikuks rahastamiseks määruse kohaselt toetust taotletakse (edaspidi projekt), teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Meetme rakendamise halduskulud nähakse ette § 13 lõike 2 alusel kinnitatavas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas. Halduskulud kaetakse meetme eelarvest. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatavad tegevused ja nõuded projekti elluviimisele (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga olemasolevasse ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. Uue hoone ehitamist meetmest ei toetata. (2) Energiatõhususe tööde objektiks olev hoone peab enne projekti elluviimist vastama järgmistele nõuetele: 1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus; 2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks; 3) taotluse esitamisel ei vasta hoone energiatõhususarv taotluse esitamise tähtpäeval kehtivatele ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi hoone energiatõhususe miinimumnõuete määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele või hoone energiatõhususarv vastab eelnimetatud energiatõhususarvu piirväärtusele, kuid üle 2 poole hoone välispiirete pindalast on soojustamata või hoone on hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruse tähenduses suure energiatarbega hoone; 4) taotluse esitamisel on hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel alla 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, mille kohta taotlus esitatakse, suurem kui 5500, ja üle 8000 elanikuga kohaliku omavalitsuse üksuse puhul suurem kui 6500, võttes elanike arvu aluseks rahvastikuregistri andmed 2025. aasta 1. jaanuari seisuga; 5) hoone andmed ehitisregistris on ajakohased ja vastavad tegelikkusele. (3) Energiatõhususe tööde objektiks olev hoone peab pärast projekti elluviimist vastama järgmistele nõuetele: 1) hoone ja hoonealuse kinnistu või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus; 2) kogu hoone vastab vähemalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe ja energiatõhususarvu piirväärtuse nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval, seejuures tuleb tagada hoone energiatõhususarvu väärtuse kasv vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra ning kogu hoone välisperimeetri, mille soojustamine ei ole piirangute tõttu piiratud, soojustatus; 3) suure energiatarbega hoone puhul peab kogu hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel olema paranenud vähemalt 30 protsenti; 4) mitme kasutusotstarbega hoone puhul või juhul, kui hoone kavatsetakse sellisena kasutusele võtta, peab toetuse taotleja (edaspidi taotleja) tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise nõuetele, mis kehtivad taotluse esitamise tähtpäeval; 5) hoonet kasutatakse pärast projekti elluviimist vähemalt viis aastat seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks või muude avaliku sektori teenuse osutamiseks vähemalt taotluses märgitud mahus; 6) projekti raames või projekti elluviimisega samal ajal hoone laiendamisel või hooneosa asendamisel tuleb laiendatavas või asendatavas hooneosas arvestada ligipääsetavuse põhimõtteid ehitusseadustiku § 11 lõike 2 punktile 8 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määruse nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kohaselt; 7) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks. (4) Meetmest ei toetata projekte: 1) mille elluviimise tulemusel prognoositav kasvuhoonegaaside heide või hoonesse tarnitud energiakasutus suureneb; 2) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast pinnast kavandatakse kasutada või tegelikult kasutatakse viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 3) mille tulemusena ei ole hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetekohane sisekliima, sealhulgas soojustagastusega ventilatsioonisüsteem; 4) mille osaks on rekonstrueeritava hoone energiatarbe katmiseks peamise kütteallikana fossiilkütuseid kasutava energiatootmisüksuse paigaldamine või sellise lokaalse energiatootmisüksusega, mis kasutab peamise kütteallikana fossiilkütuseid, seotud tööd või samasisulised projekti elluviimise ajal projektiväliselt tehtavad tööd; 5) mis hõlmavad projekti raames tehtavate energiatõhusustöödega samal ajal projekti elluviimise ajal ka hoone laiendamist kui projekti raames tehtavaid töid ja laiendust ei ole projekteeritud ega tehtud ühtse terviktegevusena; 3 6) mis hõlmavad hoonestusõiguse alusel püstitatud hooneid, mille kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik ei ole kohaliku omavalitsuse üksus, tema valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus; 7) mis ei vasta lõikes 2 nimetatud projekti elluviimise eelselt esitatavatele nõuetele. (5) Projekti elluviimise ajal ei ole lubatud projektiga hõlmatud hoone liitmine ega hoone jagamine kaheks või enamaks hooneks. Hoonete liitmiseks või hoone jagamiseks tehtavad toimingud peavad olema lõpuni viidud ja vormistatud ehitisregistris hiljemalt taotluse esitamise ajaks. § 4. Eelkonsultatsioon (1) Projekti puhul, mis hõlmab hoonet, mida kasutatakse või kavandatakse tööde elluviimise järel hakata kasutama põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks, on taotlejal võimalik enne taotluse esitamist läbida vabatahtlik eelkonsultatsioon Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Eelkonsultatsiooni läbimine võimaldab projekti hindamisel saada lisahindepunkte vastavalt lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumitele. (2) Eelkonsultatsiooni läbi viiva kontaktisiku andmed avalikustatakse hiljemalt taotlusvooru avamise päeval rakendusüksuse veebilehel. (3) Taotleja esitab lõikes 2 nimetatud kontaktisikule projektiplaani hiljemalt kolm kuud enne taotluste esitamise tähtpäeva konsulteerimiseks. (4) Kontaktisikul on konsultatsiooni käigus õigus projektiplaani muutmiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi nimel teha ettepanekuid ja anda soovitusi, mis esitatakse taotlejale kirjalikult ühe kuu jooksul alates projektiplaani esitamisest. Ettepanekute ja soovituste andmise eesmärk on asjaomases piirkonnas investeeringute toetamisega saavutada parim võimalik hariduse kättesaadavus, maksimaalne kasusaajate arv, kuluefektiivsus ning valitud lahenduste optimaalsus. (5) Eelkonsultatsiooni toimumist tõendab lõikes 4 nimetatud kontaktisiku kirjalik tagasiside taotlejale. § 5. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti elluviimise alustamisest kuni projekti lõpetamiseni, mille kestel tekivad projekti elluviimiseks vajalikud kulud. Abikõlblikkuse perioodi sisse ei arvestata lõikes 3 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise perioodi. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui 2027. aasta 1. jaanuar ja lõpp hilisem kui 42 kuud pärast taotluse esitamise tähtpäeva. (3) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 nimetatud projekti ettevalmistamisega seotud tagantjärele hüvitatavate kulude tegemise varaseim aeg on 2025. aasta 1. jaanuar. (4) Kui projekti raames antakse riigiabi, välja arvatud üldise grupierandi määruse artikli 53 või komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel antav riigiabi, ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist. Muu hulgas ei tohi enne taotluse rakendusüksusele esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda 4 pakkumusega, sõlmida lepingut või kokkulepet, teha ettemaksu, kasutada teenust, allkirjastada üleandmis-vastuvõtuakti ega teha muid sarnaseid tegevusi. (5) Rakendusüksus võib erandkorras pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestuse pikendamine on vajalik toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 6. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nende abikõlblike kulude hüvitamiseks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või § 5 lõike 3 kohaselt. (2) Projekti mitteabikõlblikud kulud ja abikõlblikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. (3) Abikõlblikud on järgmised kulud: 1) omanikujärelevalve kulu; 2) projekti ettevalmistamisega seotud kulud, milleks on energiamärgise andmise, energiasäästu eksperdi kaasamise, ehitise auditi, muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute tegemise, projekteerimise, ehitusprojekti ekspertiisi ja arhitektuurivõistluse korraldamisega seotud kulu; 3) soojustamise kulu; 4) avatäidete, näiteks uste, akende uuendamise kulu; 5) küttesüsteemi, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemi uuendamise kulu; 6) ventilatsioonisüsteemi ehitamise ja uuendamise kulu; 7) jahutussüsteemi paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetekohane sisekliima; 8) taastuvenergiasüsteemi, sealhulgas salvestuslahenduse, automaatika ja targa juhtimisseadme, anduri ja projekti tulemusi hinnata võimaldava andmehõivesüsteemi hankimise, paigaldamise ja seadistamise kulu; 9) päikesekaitse lahenduse soetamise ja paigaldamise kulu; 10) valgustuse uuendamise kulu; 11) hoone piirde-, kande- ja jäigastava konstruktsiooni muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagava tehnosüsteemi paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 12) punktides 3–11 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks oleva investeeringu kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuetekohasuse tagamisega seotud kulu ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulu; 13) hoone kasutamiseks vajaliku rajatise ja kommunikatsioonide ehitamise kulu; 14) hooneosa asendamiseks vajalik hoone laiendamise kulu, arvestades määruses sätestatud piiranguid; 15) hoone toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu ja hoone kaugküttevõrguga ja -jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisingulepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 5 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) amortisatsioonikulu; 4) kulu projekti sellise tegevuse elluviimiseks, mille kohta on viimase kolme aasta jooksul antud toetust riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest; 5) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 6) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 7) projektijuhtimise, hanke korraldamise ja õigusabi kulu ning riigilõiv; 8) kinnistu omandamisega seotud kulud; 9) ülemäärased, toreduslikud või vääralt arvestatud kulud; 10) kulu, mida hüvitatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest, või kulu, mille hüvitamiseks on varem antud toetust riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest; 11) Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest kaetud omafinantseeringu kulu; 12) paragrahvis 7 nimetamata kulud, kui toetus on riigiabi; 13) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel selleks, et viia ettevõtja tegevus kooskõlla Euroopa Liidu normatiividega, mis on vastu võetud ja jõustunud; 14) investeeringu kulu, mis tehakse üldise grupierandi määruse artikli 38a alusel koostootmiseks ja kaugkütteks või -jahutuseks. (5) Hoone puhul, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist tervikuna avaliku sektori poolt osutatava teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetavale pinnale vastavas ulatuses. Hoones, mida kasutatakse pärast projekti elluviimist osaliselt avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, sealhulgas vähemalt osaliselt seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, on kulud abikõlblikud seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ja muu avaliku sektori osutatava teenuse osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. (6) Hoone osa või sellele vastava osa, mida ei kavandata taotluse esitamisel kasutada või mida ei kasutata pärast projekti elluviimist avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui hooneosa või sellele vastav osa on antud kasutusse seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, ja see on pärast projekti elluviimist seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmiseks kasutuses. (7) Hoone projektieelse köetava pinna suurust ületavat osa projekti elluviimise järgsest hoone köetavast pinnast ei loeta abikõlblikuks pinnaks ja sellele vastavat proportsionaalset osa kuludest ei toetata. (8) Kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, siis taotleja tehtud kulusid toetusest ei hüvitata. § 7. Kulude abikõlblikkuse lisatingimused riigiabi korral (1) Kui toetus on kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antav abi, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 53 lõike 4 punktis a sätestatud kulud. (2) Kui toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule antav abi, on 6 abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 55 lõikes 8 sätestatud kulud. (3) Kui toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 38a kohaselt, on abikõlblikud üldise grupierandi määruse artikli 38a lõikes 5 nimetatud kulud, mida võib kombineerida sama artikli lõikes 7 nimetatud investeeringutega, ning lõikes 9 nimetatud kulud. (4) Kui toetust antakse üldise grupierandi määruse artikkel 38a alusel peab hoone energiatõhususe parendamine tooma kaasa primaarenergia nõudluse languse vähemalt üldise grupierandi määruse artikli 38a lõike 6 punktis i või iii nimetatud määral. § 8. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja elanike arvust ning on määruse lisa 1 kohaselt 50–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus projekti elluviimise järgse hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud toetusmäärale 600–840 eurot ja see arvutatakse valemi järgi 1200 eurot × individuaalne toetusmäär; 2) maksimaalne toetuse suurus ühe projekti kohta vastavalt lisas 1 sätestatud toetusmäärale on 4 200 000 – 5 880 000 eurot ja see arvutatakse valemi järgi 8 400 000 eurot × individuaalne toetusmäär. (3) Kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva valitsussektorisse kuuluva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (4) Taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise. Taotleja peab tagama projekti eesmärkide elluviimise finantsilise jätkusuutlikkuse. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. (6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. § 9. Toetuse määra erisused riigiabi ja vähese tähtsusega abi korral (1) Komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse alusel üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitise suurus ei tohi ületada 15 miljonit eurot aastas. (2) Kui toetus on käsitatav vähese tähtsusega abina üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale, ei tohi komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antav vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada kolme aasta jooksul 750 000 eurot. (3) Üldise grupierandi määruses sätestatud tingimustele vastava toetuse puhul ei või projekti kohta antava toetuse summa ületada nimetatud määruse artiklis 4 nimetatud 7 teavitamiskünniseid. (4) Üldise grupierandi määruse artiklis 38a sätestatud tingimustele vastava hoonete energiatõhususe meetmetesse tehtavateks investeeringuteks ettenähtud toetuse maksimaalne määr arvutatakse nimetatud määruse artikli 38a lõigetes 11 ja 14–16 sätestatud metoodika kohaselt. (5) Üldise grupierandi määruse artiklis 53 sätestatud tingimustele vastava kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse nimetatud määruse artikli 53 lõikes 6 või 8 sätestatud metoodika kohaselt. (6) Üldise grupierandi määruse artiklis 55 sätestatud tingimustele vastava spordi- ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmise taristu toetamiseks antava toetuse maksimaalne määr arvutatakse nimetatud määruse artikli 55 lõikes 10 või 12 sätestatud metoodika kohaselt. (7) Kui projekti elluviimiseks antakse toetust mitme üldise grupierandi määruses sätestatud grupierandi alusel, kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 8 sätestatud kumuleerimisreegleid. Üldise grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis on sätestatud üldise grupierandi määruse III peatükis. (8) Kui määruse alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei tohi omafinantseering sisaldada avaliku sektori vahendeid, välja arvatud juhul, kui toetust ei anta maksimummääras, mida riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglid lubavad. 3. peatükk Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded § 10. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Taotleja võib olla: 1) kohaliku omavalitsuse üksus või 2) kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või tema valitseva mõju all olev üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud finantsdistsipliini tagamise nõuetest. (3) Taotleja ei või olla riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on seni täitmata. (4) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. (5) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. § 11. Taotlusele esitatavad nõuded 8 (1) Taotleja esitab taotluse rakendusüksusele taotlusvormil, millele on lisatud lõikes 4 nimetatud kinnitused ja dokumendid. (2) Taotluse allkirjastab taotleja allkirjaõiguslik esindaja. (3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid on korrektselt täidetud, taotlusest selgub projekti eesmärk ja seotus § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgiga ning taotlus vastab §-s 3 sätestatud nõuetele; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 5 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve on põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastab määruse §-des 8 ja 9 sätestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 8 lõikes 2 nimetatud piiranguid; 4) taotlusest selgub projekti kulude abikõlblikkus; 5) taotlusest selgub rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu; 6) taotlusest selgub projekti elluviimise eelse ja järgse hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ning projekti elluviimise eelse ja järgse köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks, ja köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on projekti elluviimise eel ja järel kasutuses muu avaliku sektori teenuse osutamiseks; 7) taotlus sisaldab andmeid projekti elluviimise tulemusel saavutatava aastase summaarse energiasäästu, kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise ja taastuvenergia tootmise kohta; 8) taotlus sisaldab teavet projekti elluviimiseks või projekti üksikute tegevuste elluviimiseks viimasel viiel aastal saadud toetuse või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest taotletava toetuse kohta. (4) Taotleja lisab taotlusele järgmised kinnitused ja dokumendid: 1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude, projekti elluviimise võimaliku kallinemise ja selle rahastamise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud finantsdistsipliini tagamise nõuetest kinnipidamise kohta; 2) projekti elluviimise eelse hoone energiamärgis, arvestades §-s 12 sätestatud nõudeid; 3) tõendid, et hoone vastab § 3 lõike 2 punktis 3 nimetatud lisatingimusele, kui hoone energiatõhususarv vastab hoone energiatõhususe miinimumnõuete määruses sätestatud oluliselt rekonstrueeritavale hoonele kohalduvale energiatõhususarvu piirväärtusele või rekonstrueeritavale hoonele energiatõhususarvu piirväärtus ei kohaldu; 4) paragrahvi 4 lõikes 5 nimetatud kontaktisiku kinnitus eelkonsultatsiooni toimumise kohta, kui taotleja on läbinud § 4 lõikes 1 nimetatud eelkonsultatsiooni; 5) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja kinnistu kuulub taotlejale või taotleja kasuks on seatud hoone projektijärgset kavandatavat kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus, ja teave kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui see on kättesaadav riiklikust registrist; 6) kinnitus, et taotluses märgitud kavandatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 7) ülesande andmise akt komisjoni 20. detsembri 2011. a otsuse artikli 4 tähenduses, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamiseks vajaliku taristu arendamisega; 8) ülesande andmise akt komisjoni määruse (EL) 2023/2832 tähenduses, kui tegemist on üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi andmisega; 9 9) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan, arvestades § 11 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõudeid; 10) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamisel selle üksuse asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta; 11) ehitusprojekt põhiprojekti staadiumis või eelprojekt, mis sisaldab energiatõhususarvu arvutamiseks vajalikke tehnilisi andmeid piirdekonstruktsioonide, tehnosüsteemide ja energiatarbimise kohta ning võimaldab koostada energiatõhususarvu arvutuse majandus- ja kommunikatsiooniministri 5. juuni 2015. a määrusega nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika” kehtestatud metoodika kohaselt; 12) väljastatud arvutuslik energiamärgis või energiatõhususarvu arvutus kWh/m2·a koos määratud energiatõhususarvu klassiga, arvestades §-s 12 sätestatud nõudeid; 13) kinnitus, et hoone köetavast pinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti. (5) Rakendusüksusel on õigus nõuda taotlejalt lisadokumente taotluse nõuetekohasuse hindamiseks. (6) Ühes taotlusvoorus võib kohaliku omavalitsuse üksuse kohta esitada ühe taotluse. § 12. Hoone energiamärgisele esitatavad nõuded (1) Projekti elluviimise eelse hoone kaalutud energiaerikasutusel põhinev energiamärgis (KEK) ja projekti elluviimise järgse hoone arvutuslik energiamärgis (ETA) peavad vastama majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruses nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ sätestatud taotlusvooru avamise ajal kehtivatele nõuetele ja olema välja antud 2025. aasta 1. juunil või hiljem. (2) Projekti elluviimise järgse hoone arvutuslik energiamärgist (ETA) on erandina lubatud arvutada § 11 lõike 4 punkti 11 kohase eelprojekti andmete alusel. Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohast energiamärgist ei ole võimalik väljastada ehitisregistri kaudu, on lubatud energiamärgisel märgitavad näitajad arvutada ja esitada muul kirjalikul viisil. Energiamärgise arvutus peab põhinema samadel tingimustel, mis on kasutusel ehitisregistri kaudu väljastatava energiamärgise arvutamisel, selle puhul peab arvestama taotlusvooru avamise ajal kehtivate nõuetega ja selle peab olema allkirjastanud asjakohast kutsetunnistust omav energiamärgise andja. (3) Hoonele energiamärgise andmisel ei ole lubatud kohaldada majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele” § 14 lõikes 2 toodud erisust. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 13. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid rakendusüksusele elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel digitaalselt allkirjastatuna. (2) Taotlusvooru eelarve ja rakendusüksuse halduskulud kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 10 (3) Taotlusvooru ja taotluse esitamise tähtpäeva kuulutab välja rakendusüksus. Teave taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt kaheksa kuud enne taotluse esitamise tähtpäeva rakendusüksuse veebilehel. (4) Taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval. (5) Taotlusvoorus taotluse esitamise tähtpäevast hiljem esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 14. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotluse registreerimine; 2) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 3) riigiabi analüüs; 4) taotluse hindamine; 5) taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Taotleja peab vastama §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja vastab §-s 11 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse § 1 lõikes 2 nimetatud toetuse andmise eesmärkide täitmiseks ja §-s 3 sätestatud tingimustel samas paragrahvis nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks; 3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-des 8 ja 9 sätestatud toetuse määra; 4) taotluses sisalduva projekti tegevuste elluviimine algab ja lõpeb hiljemalt § 5 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses sisalduva projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning esitatud kinnitus ja tõendid omafinantseeringu olemasolu kohta. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele või § 15 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole välja kuulutatud või see on lõppenud; 6) taotlus on esitatud korduvalt, sisaldades samasisulisi tegevusi ja samu hooneid hõlmavat projekti ja selle kohta on olemas kehtiv taotluse rahuldamise otsus. (4) Kui rakendusüksus avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse, arvestades § 19 lõikes 2 sätestatud nõudeid. § 16. Taotluse hindamine 11 (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) hindamiskomisjon annab projektile hindepunkte ja moodustab projektidest pingerea vastavalt lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumidele; 2) projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide alusel saadud hindepunktide liitmisel; 3) võrdse koondhindega projektide puhul eelistatakse projekti, mis on saanud hindamisel lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 1 „Meetme mõju eesmärgile“ alusel suuremad hindepunktid. (3) Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja neis ei esine aluseid, mille kohaselt esitatud taotlus või taotlused ei ületa hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit, siis taotlusi täiemahuliselt ei hinnata, pingerida ei moodustata ja kõik nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse. § 17. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast arvates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse pingerea alusel, arvestades § 13 lõike 2 alusel antud käskkirjas sätestatud taotlusvooru eelarvet. (3) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub riigieelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest. (4) Hindamise tulemusena suuremad hindepunktid saanud taotluste, mille rahastamine jääb taotlusvooru eelarve piiresse, esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. (5) Rakendusüksusel on õigus taotluse esitajaga, kelle taotlus jääb osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse ja kelle taotlust ei ole seetõttu võimalik täies ulatuses rahuldada, pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. Kui taotleja nõustub läbirääkimiste tulemusena rakendusüksuse pakutud tingimustega, võib rakendusüksus teha taotluse osalise rahuldamise otsuse §-s 20 sätestatud tingimustel ja korras. § 18. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija ja otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja ja projekti partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) kui see on asjakohane, siis teave, et toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, näidates ära ühtlasi viite asjaomasele Euroopa Komisjoni õigusaktile ja sättele; 5) toetuse maksimaalne summa; 6) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 7) projekti abikõlblikkuse periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 12 8) poolte õigused ja kohustused; 9) viited otsuse vaidlustamisele ja toetuse kasutamise järelevalvele; 10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruandluse esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast tarnitud energia ja CO2 heitkoguse kokkuhoiust; 11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord; 12) toetuse väljamaksmise kord; 13) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) vaidluste lahendamise kord; 15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks, aruandluseks ja järelevalve teostamiseks. § 19. Taotluste rahuldamata jätmise otsus (1) Rakendusüksus teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus ei jää taotlustes sisalduvate projektide hindamisel moodustunud pingereas taotluste rahastamise eelarve piiresse; 3) taotluses sisalduv projekt saab hindamisel lisas 2 kehtestatud hindamiskriteeriumi 3 „Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus“ alusel 0 hindepunkti ega ületa seetõttu hindamiskriteeriumides sätestatud miinimumlävendit; 4) taotleja ei nõustu § 17 lõike 5 alusel rakendusüksuse pakutud tingimustega. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse ka juhul, kui taotleja loobub taotluse esitamisest. Kui rakendusüksus on taotleja taotluse esitamisest loobumise avalduse esitamise ajaks taotluse juba rahuldanud, siis muudab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsust ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (4) Rakendusüksus esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. § 20. Osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmine (1) Rakendusüksusel on õigus alustada läbirääkimisi osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmiseks järgmistel tingimustel: 1) taotlusvoorus on vabanenud vahendeid või taotlusvooru eelarvet on suurendatud; 2) projekti on võimalik ellu viia taotlusvoorus, mille käigus taotlus esitati, kehtinud tingimuste kohaselt, sealhulgas projekti abikõlblikkuse perioodil; 3) valdkonna eest vastutav minister on nõustunud rakendusüksuse ettepanekuga võtta 13 kasutusele taotlusvoorus vabanenud või taotlusvooru lisatud vahendid. (2) Läbirääkimisi alustatakse taotlejast, kelle kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus § 17 lõikes 5 sätestatud korras. (3) Taotluste puhul, mis on hindamise tulemusena jäänud väljapoole taotluste rahastamise eelarvet ja mille kohta rakendusüksus on teinud taotluse rahuldamata jätmise otsuse, alustatakse läbirääkimisi § 17 lõikes 2 nimetatud pingerea alusel hindamise tulemusena kõrgeima koondhinde saanud taotluse esitajast. (4) Rakendusüksusel on õigus läbirääkimiste tulemusena muuta osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsust ja taotluse rahuldamata jätmise otsust, kui taotleja on esitanud oma allkirjaõigusliku esindaja allkirjastatud kinnituse rakendusüksuse pakutud osaliselt taotluste rahastamise eelarve piiresse jääva taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse muutmisega nõustumise või mittenõustumise kohta. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 21. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega rakendusüksusele koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit, näiteks töövõtjat, tarnijat või muud, võib pidada näiteks suguluse ja hõimluse kaudu, juriidiliste isikute kaudu või muul põhjusel seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata rakendusüksust; 3) esitama rakendusüksusele hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 4) kasutama projektiga hõlmatud hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna seadusest tuleneva kohaliku omavalitsuse üksuse teenuse osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandale isikule ilma rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates; 5) võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikul enne projekti elluviimist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsus toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 6) võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikul tutvuda projekti elluviimisega ning pärast projekti elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 7) teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone tegelikku kasutust ja kavandatavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 8) teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisega seotud kulude hüvitamiseks toetust mõnest teisest allikast; 9) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta ning tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- 14 ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 10) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamisel kümme aastat abi andmise kuupäevast arvates; 11) teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust, näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine ja muud sellised asjaolud; 12) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks; 13) olema riigihanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima ehitamise tegevust sisaldava hankelepingu ühe aasta jooksul § 5 lõikes 1 nimetatud projekti abikõlblikkuse perioodi algusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel; 14) pidama eraldi arvestust hoone energiakasutuse ja tarnitud energia kasutuse üle energiakandjate kaupa 15) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevadel elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta. § 22. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega Toetuse saaja on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas: 1) kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis; 2) jälgima, et kõik riigihankes kehtestatud tingimused, piirangud ja kriteeriumid oleks riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud, sealhulgas jälgima hankemenetluse korral, et kehtestatud kvalifitseerimistingimused vastaksid hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele; 3) vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 4) valima riigihanke korraldamisel õige menetluse, sealhulgas valima hankemenetluse liigi kooskõlas riigihangete seaduse §-des 48–50 nimetatud alustega, ja viima lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked läbi riigihangete registri kaudu; 5) esitama rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankelepingule eelnenud hankemenetluses hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt; 6) esitama riigihangete registrile hanketeate avatud hankemenetluse, piiratud hankemenetluse, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse, võistleva dialoogi või innovatsioonipartnerluse alustamiseks; 7) järgima riigihanke osadeks jagamisel riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi; 8) kehtestama hankemenetluse korral pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad kooskõlas riigihangete seaduse §-dega 93 ja 94; 9) lähtuma lihthankemenetluse korral riigihangete seaduse §-s 125 sätestatud tingimustest; 10) lähtuma sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korral riigihangete seaduse §-des 126 ja 127 sätestatud tingimustest; 11) lähtuma ideekonkursi korraldamisel riigihangete seaduse §-des 128–130 sätestatud tingimustest; 15 12) lähtuma riigihanke alusdokumentide muutmisel riigihangete seaduse §-des 81 ja 82 sätestatud tingimustest, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt; 13) tagama, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid ei muuda riigihanke alusdokumente riigihangete seaduse § 46 lõike 3 tähenduses; 14) tegema riigihanke alusdokumendid ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta tasuta kättesaadavaks riigihanke avaldamisest arvates, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt; 15) avaldama riigihanke alusdokumentides kvalifitseerimise tingimused ja pakkumuste hindamise kriteeriumid ning neile antud suhtelised osakaalud, kui neid ei ole avaldatud hanketeates, välja arvatud juhul, kui hankija ei ole neid kehtestanud; 16) avaldama riigihanke alusdokumentides tehnilise kirjelduse ning tagama selle kooskõla riigihangete seaduse §-s 88 sätestatud tingimustega, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt; 17) kõrvaldama riigihankest pakkuja, kelle puhul esinevad riigihangete seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamisalused, välja arvatud juhul, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole nõutav kõrvaldamisaluste kontrollimine; 18) jätma kvalifitseerimata pakkuja ja taotleja, kes ei vasta riigihanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimustele; 19) lükkama pakkumuse tagasi, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt; 20) jälgima, et konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetluse korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide ega läbiräägitavate tingimuste miinimumnõuete üle; 21) jälgima, et võistleva dialoogi korral ei toimuks läbirääkimisi hindamiskriteeriumide üle; 22) tunnistama edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse; 23) sõlmima hankelepingu riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega juhul, kui läbirääkimised ei ole lubatud või ei olnud nende pidamiseks võimalust või ei olnud tingimusi riigihanke alusdokumentides ette nähtud; 24) lähtuma raamlepingu sõlmimisel riigihangete seaduse §-s 30 sätestatud tingimustest; 25) lähtuma hankelepingu täitmisel hankelepingus ja riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustest; 26) lähtuma hankelepingu muutmisel riigihangete seaduse § 123 lõikest 1, kui see on nõutav riigihangete seaduse kohaselt, ning muul juhul tagama hankelepingu muudatuse kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. § 23. Toetusele viitamine (1) Projektiga seotud ehitustööde alustamisel püstitab toetuse saaja projekti asukohta avalikkusele hõlpsasti nähtavasse kohta tahvli, millel on vähemalt järgmised andmed: 1) projekti nimetus; 2) lisateave sõnastuses „Projekti toetas Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust”; 3) valdkonna eest vastutava ministeeriumi ja rakendusüksuse logo. (2) Lõike 1 kohast tahvlit hoitakse üleval viis aastat projekti lõppemisest arvates. (3) Projekti ehitustöödel ning projektiga seotud kommunikatsioonis, veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites viitab toetuse saaja projekti rahastusallikale, sõnastuses „Projekti toetas Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust“ või analoogse sõnastusega, mis sisaldab viidet heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulule. 6. peatükk 16  Toetuse maksmise tingimused § 24. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus § 18 kohaselt ning kulude abikõlblikkus §-de 6 ja 7 kohaselt. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja toetuse saaja on selle eest tasunud. (2) Tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud, teenus on osutatud või kaup on oma valdusesse või omandisse saadud ja seda saab tõendada dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe või üleandmis-vastuvõtuaktiga või sellesisulise kinnitusega. (3) Tegeliku kulu eest on tasutud, kui seda on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil või 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (4) Rakendusüksus kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse laekumisest arvates. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teatades sellest toetuse saajale. (5) Toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude maksetaotluse kulude tekkimisel elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus. (6) Toetuse saajale võib põhjendatud juhul ja tingimusel, et taotlusele vastava ehitustöö hankeleping on sõlmitud, ettemaksena välja maksta kuni 60 protsenti toetusest. Kui toetus on makstud ettemaksena, peab ettemakse kasutamine hiljemalt lõppmakse taotlemise ajaks olema tõendatud tasutud kuludokumentide alusel. (7) Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega. 7. peatükk Lõpparuande esitamine § 25. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel. (2) Lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja projektiga hõlmatud hoone asukoht; 2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed ning eesmärkide täitmine; 3) andmed projekti elluviimiseks tehtud toetuse väljamaksete kohta; 4) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta, allkiri ja aruande esitamise kuupäev. (3) Lõpparuandele lisatakse projektiga hõlmatud hoone kasutusluba või viide väljastatud kasutusloale ehitisregistris. 17  8. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 26. Toetuse tagasinõudmine (1) Rakendusüksus võib teha taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse ja toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud määruses või taotluse rahuldamise otsuses esitatud tingimuse või nõude osaliselt või täielikult täitmata; 3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses, määruses või muus õigusaktis sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 4) ilmneb, et projekti eesmärke ei ole võimalik tähtajaks saavutada või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) projektiga hõlmatud hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse või nimetatud teenuse mahtu vähendatakse olulisel määral enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) hoone köetavast pinnast kasutatakse tegelikult vähem kui 90 protsenti enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 9) hoone omand või hoone valdus antakse rakendusüksusega eelnevalt kooskõlastamata üle kolmandale isikule enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 10) toetuse saaja on jätnud täitmata määruses sätestatud hangete läbiviimisega seotud kohustused. (2) Rakendusüksus põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra. (3) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 nimetatud väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda. (4) Riigiabi, mille on riigiabi andja, Euroopa Komisjon või Euroopa Liidu Kohus tunnistanud ebaseaduslikuks või väärkasutatud riigiabiks nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), tähenduses, nõutakse tagasi konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alusel ja korras. (5) Riigiabi andjal on õigus nõuda ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagastamist kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates. (6) Toetuse saaja maksab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. 9. peatükk Andmete esitamine § 27. Andmete esitamine riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile ning andmete säilitamine 18 (1) Rakendusüksus esitab andmed toetuse andmise kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile konkurentsiseaduse § 492 lõike 3 kohaselt. (2) Rakendusüksus säilitab riigiabi ja vähese tähtsuse abi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimasest abi andmisest arvates. 10. peatükk Vaidemenetlus § 28. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär Lisa 2 Hindamiskriteeriumid (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Johannes Terras Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 19  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määrus nr xx Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär Kohaliku omavalitsuse üksus Maksimaalne toetusmäär Alutaguse vald 50% Anija vald 70% Antsla vald 70% Elva vald 70% Haapsalu linn 70% Haljala vald 70% Harku vald 50% Hiiumaa vald 67% Häädemeeste vald 70% Jõelähtme vald 52% Jõgeva vald 70% Jõhvi vald 70% Järva vald 70% Kadrina vald 70% Kambja vald 54% Kanepi vald 70% Kastre vald 57% Kehtna vald 70% Keila linn 64% Kihnu vald 70% Kiili vald 50% Kohila vald 65% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 58% Kuusalu vald 63% Loksa linn 70% Luunja vald 56% Lääne-Harju vald 69% Lääne-Nigula vald 70% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% Maardu linn 70% Muhu vald 68% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 70% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 63% Nõo vald 64% Otepää vald 70% Paide linn 70% Peipsiääre vald 70% Põhja-Pärnumaa vald 70% Põhja-Sakala vald 70% Põltsamaa vald 70% Põlva vald 70% Pärnu linn 70% Raasiku vald 61% Rae vald 50% Rakvere linn 70% Rakvere vald 70% Rapla vald 70% Ruhnu vald 70% Rõuge vald 70% Räpina vald 70% Saarde vald 70% Saaremaa vald 70% Saku vald 50% Saue vald 54% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 58% Tapa vald 70% Tartu linn 68% Tartu vald 54% Toila vald 70% Tori vald 69% Tõrva vald 70% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 50% Viljandi linn 70% Viljandi vald 70% Vinni vald 70% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 70% Võru linn 70% Võru vald 70% Väike-Maarja vald 70%  Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määrus nr xx „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 2 Hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium 1. Meetme mõju eesmärgile (40 p) Hinnatakse mõju meetme eesmärgile ehk projektiga saavutatavat kogu tarnitud energiakasutuse prognoositud vähenemist, mis arvutatakse alloleva valemi abil: Hoone energiakasutus enne projekti elluviimist - hoone prognoositud energiakasutus pärast projekti elluviimist Mida suurem on energiakasutuse vähenemine, seda rohkem antakse punkte. Tulemuste alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt: • 40 punkti saab pingerea esimesel kohal olev suurima energiakasutuse vähenemisega projekt; • 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev väikseima energiakasutuse vähenemisega projekt. Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist valemit, kus: N – järjekorranumbrite arv pingereas (kaasa arvatud esimene ja viimane koht); P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas. Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 40 punkti. Võrdse suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri. Energiakasutusena käsitatakse mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinevat energiamärgise kohast aastast tarnitud energiate summaarset kaalumata kasutust kilovatt- tundides hoone kohta . Hoone prognoositud energiakasutusena pärast projekti elluviimist käsitatakse arvutuslikul energiamärgisel (ETA) märgitud või energiamärgise arvutuse kohast aastast tarnitud energiate summaarset kaalumata kasutust kilovatt-tundides. Hindamiskriteerium 2. Projektijärgse hoone energiatõhusus (30 p) Hinnatakse projektijärgse hoone prognoositud energiatõhusust. Mida parem on energiaerikasutuse näitaja (väiksem väärtus), seda rohkem antakse punkte. Tulemuste alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt: • 30 punkti saab pingerea esimesel kohal olev suurima energiakasutuse vähenemisega projekt; • 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev väikseima energiakasutuse vähenemisega projekt. Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist valemit, kus: N – järjekorranumbrite arv pingereas (kaasa arvatud esimene ja viimane koht); P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas. Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 30 punkti. Võrdse suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri. Energiaerikasutusena käsitatakse arvutuslikul energiamärgisel (ETA) märgitud või energiamärgise arvutuse kohast aastast tarnitud energiate summaarset kasutust kilovatt- tundides hoone köetava pinna ruutmeetri kohta (kaalumata erikasutus). Hindamiskriteerium 3. Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus (30 p) Hindamiskriteerium 3 Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus Maksimaalne võimalik punktide arv 30 Vajadust kasutada hoonet projektijärgses mahus ning tehtud valikute sobivust on hinnatud vastavalt esitatud projekti lahendusele ja kaalutud alternatiividele. Taotleja projektis pakutud lahenduses on arvestatud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium või linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda. Kahaneva rahvastikuga piirkondades on rahvastikuprognoosist lähtudes kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust ja rakendatud teenusvõrgustiku optimeerimise võimalusi. Taotleja on kaalunud olemasoleva hoonefondi ümberkorraldamisel alternatiive. Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega ja teenuse kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või linnaosas. Projektijärgse hoone pikaajalist jätkusuutlikkust on veenvalt selgitatud ja põhjendatud. Hoone ümberehitamisel kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkonnas on projekt näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast, mis arvestab pikaajalist rahvastikuprognoosi. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud näiteks uuringuid ja analüüse, mis tõendavad teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning eeliseid alternatiivsete lahenduste ees. Kõik mainitu kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks. Soovitud taseme kirjeldus Hindamise aluseks on taotluses esitatud teave ja esitatud hoone jätkusuutliku kasutuse plaan. Hinne 30 punkti antakse, kui täidetud on üheksa tingimust üheksast. Teave tingimuse täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt, täpselt ja hinnangu andmiseks 30 piisava selgusega. 1. Esitatud on ülevaade omavalitsuse või linnaosa pikaajalisest rahvastikuprognoosist ja projektiga hõlmatud hoone kohta on selge sihtgrupiga teenuse pakkumise puhul (nt lasteaed, põhikool) esitatud rahvastikuprognoosist lähtuv sihtgrupi suuruse prognoos vähemalt taotluse esitamise aastale järgneva kümne aasta kohta koos viidetega andmete allikale.  2. Loodud seosed rahvastiku-/sihtgrupi prognoosi ja teenuse osutamiseks vajaliku hoone mahu vahel on üheselt mõistetavad ja arusaadavad ning toetavad üldjoontes projekti elluviimist esitatud kujul. 3. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis esitatud teabest nähtub, et kaalutud on alternatiive korraldada teenuse osutamine erasektori kaudu kas tervikuna või osaliselt, sealhulgas näiteks rendipinda kasutades, ja/või korraldada teenuse osutamist ühiselt koos teise kohaliku omavalitsuse üksusega. Esitatud on kokkuvõte selliste alternatiivide võimalikkuse ja sobivuse kohta. 4. Taotlusest või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanist ilmneb, et ehitatavasse hoonesse kavandatavate teenuste mahtu ja ruumivajadust on objektiivselt hinnatud. Kui teenuse osutamiseks on kehtestatud nõuded, on need nimetatud ja nendest on ruumiplaani koostamisel juhindutud. Tingimuse täitmist on hindamisel tõendatud taotluses esitatud asjakohase teabega , mille õigsust on taotleja valmis tõendama. 5. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis on kirjeldatud ja kaalutud alternatiive ja nende sobivust hoonesse kavandatava(te) teenus(t)e osutamiseks olemasoleva hoonefondi baasil, mis võimaldaks projektiga hõlmatud hoone kogumahtu vähendada. Esitatud teabest nähtub, et tööde kavandamisel, eelkõige hoone mahtu puudutavas osas on tehtud kaalutletud otsus ja peamisi kaalutluse aluseid on kirjeldatud. 6. Taotluses või hoone jätkusuutliku kasutuse plaanis on esitatud teave projektijärgses hoones kavandatava teenuse pakkumise kohta koos selleks kasutatavate köetavate pindade suurusega. 7. Kahaneva rahvastikuga või sihtgrupiga piirkonnas hoone rekonstrueerimisel on projekt osa ajakohasest süsteemsest ning tegevuskava või soovitusi/ettepanekuid sisaldavast avalikustatud kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast või uuringust, mis arvestab pikaajalist rahvastikuprognoosi ning suunab kohalikku omavalitsuse kinnisvara omamise ja haldamise poliitikat. Kahaneva rahvastikuga või sihtgrupiga piirkonnas põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldava projekti puhul toetab projekt sisult kinnitatud koolivõrgu ümberkorraldamise kava elluviimist. Viide asjakohastele kavadele või tellitud uuringutele on lisatud ning selgitus sellisele kava või uuringu soovitustele vastavuse kohta on esitatud. Kasvava rahvastikuga omavalitsuse puhul loetakse tingimus täidetuks. 8. Kahaneva rahvastikuga või sihtgrupiga piirkonnas hoone rekonstrueerimisel on kirjeldatud hoone võimalikke alternatiivseid tulevikus kasutamise eesmärke, sealhulgas on näidatud, et hoones teenuste osutamisel on arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või linnaosas kasutatava hoonefondi ja selle kasutuse kui tervikuga. 9. Põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldava projekti puhul ei ole tegevus vastuolus „Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035“ põhimõtetega ja riiklike hariduspoliitika eesmärkidega, mida kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium. Teiste projektide puhul loetakse nõue täidetuks. 25 punkti antakse, kui täidetud on üheksa tingimust üheksast. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi või puudusi esitatud teabe arusaadavuses, kuid teave 25 on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse ja konkreetsusega. 20 punkti antakse, kui täidetud on kaheksa tingimust üheksast, sealhulgas tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi või puudusi esitatud teabe arusaadavuses, kuid teave on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse 20 ja konkreetsusega. 15 punkti antakse, kui täidetud on seitse tingimust üheksast, sealhulgas tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide saamiseks. Esineda võib väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud teabe arusaadavuses, kuid teave on esitatud hinnangu andmiseks piisava selguse 15 ja konkreetsusega.  10 punkti antakse, kui täidetud on kuus tingimust üheksast, sealhulgas tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide saamiseks. Üldiselt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja arusaadavuses, selle 10 elluviimise kirjelduses või selle elluviimise vajaduse loogikas esineb puudusi. 5 punkti antakse, kui täidetud on viis tingimust üheksast, sealhulgas tingimused 1 ja 9, kuid täidetud ei ole eeldused suuremate punktide saamiseks. Üldiselt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega, kuid projekti lahenduse kirjelduses ja arusaadavuses, selle 5 elluviimise kirjelduses või selle elluviimise vajaduse loogikas esineb puudusi. 1 punkt antakse, kui täidetud on tingimus 9, kuid täidetud on vähem kui viis tingimust üheksast või kui esitatud teave on olulisel määral ebatäpne või 1 vastuoluline ja see võib oluliselt mõjutada hinnangu andmist. 0 punkti antakse, kui tingimus 9 ei ole täidetud. Hindamiskriteeriumi alusel 0 punkti saanud projekti sisaldav taotlus miinimumlävendit ei ületa, selle 0 hindamine katkestatakse ja taotluse kohta tehakse rahuldamata jätmise otsus. Hindamiskriteerium 4. Valitud lahenduse sobivus (lisapunktid põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldavatele projektidele) (5 p) 5 lisapunkti antakse põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet sisaldavale projektile, mida sisaldava taotluse esitanud taotleja on läbinud määruse § 4 kohase eelkonsultatsiooni ning mille lahenduses on arvestatud oluliste eelkonsultatsiooni käigus tehtud ettepanekute ja antud soovitustega (kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium). Lisapunkte ei anta projektile, mis ei sisalda põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet või mis sisaldab põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet, kuid mida sisaldava taotluse esitanud taotleja ei ole läbinud määruse § 4 kohast eelkonsultatsiooni, või projektile, mis sisaldab põhi- või üldkeskhariduse pakkumiseks kasutatavat hoonet ja mida sisaldava taotluse esitaja on läbinud on määruse § 4 kohase eelkonsultatsiooni, kuid mille lahenduses ei ole arvestatud oluliste eelkonsultatsiooni käigus Haridus- ja Teadusministeeriumi tehtud ettepanekute ja antud soovitustega (kontrollib Haridus- ja Teadusministeerium).