Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine

KÄSKKIRI 24.10.2025 nr 108 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Teen majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirjaga nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ (viimati muudetud majandus- ja tööstusministri 3. juuli 2025. a käskkirjaga nr 80) kinnitatud lisas „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ järgmised muudatused: 1) sõnastan punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 järgmiselt: „3) kellele on töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel pärast 23. septembrit 2023. a tehtud töötuskindlustushüvitise määramise otsus või kellele on tehtud töötuskindlustushüvitise määramise otsus, kuid hüvitist ei maksta töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 või § 12 lõike 2 alusel ning töötuskindlustushüvitise määramise otsus on tunnistatud kehtetuks;“; 2) asendan punkti 2.1.2.1 alapunktis 4 arvu „100“ arvuga „150“; 3) asendan punkti 2.2.1.2.1 esimeses lauses tekstiosa „riikliku koolitustellimuse alusel, riigi tegevustoetusest“ sõnaga „riigieelarvest“; 4) asendan punkti 2.2.1.2.1 teises lauses sõna „kutsevaliku“ sõnadega „ettevalmistava õppe“; 5) sõnastan punkti 2.2.1.2.2 alapunkti 2 järgmiselt: „2) 18-aastasele kuni vanaduspensioniealisele töötajale, kes töötab põlevkivisektori ettevõttes töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja kellel on arvestatud töötuskindlustuse seaduse § 62 lõigete 1 ja 3 ja § 7 lõigete 1–23 ja 4 alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.“; 6) täiendan punkti 2.2.1.2.6 kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.“; 7) asendan punkti 2.2.1.2.11 alapunktis 2 ja punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 arvu „16“ arvuga „18“;  2 8) asendan punktis 3 esitatud tabeli veerus „Sihttase (2029)“ arvu „1266“ arvuga „1064“; 9) asendan punktis 4 toodud tabeli järgmise tabeliga: Summa Osakaal 1 ÕÜFi toetus 3 492 140 70% 2 Riiklik kaasfinantseering 1 496 631 30% 3 Eelarve kokku 4 988 771 100% 10) asendan punktis 5.1.1 arvu „30“ arvuga „40“; 11) asendan punktis 5.1.2 tekstiosa „riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär“ tekstiosaga „50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel“; 12) täiendan käskkirja lisa punktidega 12.3–12.8 järgmises sõnastuses: „12.3. Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 oktoobris 2025. a jõustunud muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a. 12.4. Käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 1. jaanuari 2026. a. 12.5. Kui Eesti Töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta käskkirja lisa punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud toetust, jätkatakse toetuse maksmist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. 12.6. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust ja asus tööle enne 1. jaanuari 2026. a ning Eesti Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. 12.7. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja asus tööle alates 1. jaanuarist 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust 1. jaanuarist 2026. a kehtivatel tingimustel ja korras. 12.8. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.2 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja Eesti Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.“. Käskkirja punktid 2, 5–7, 10 ja 11 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a ning punkt 4 jõustub 1. septembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  24.10.2025 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“. Muudatus on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.6 „Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumisega 21.6.1.61 „Töölt-tööle liikumise ning töötajate ümber-profileerimise toetused põlevkivisektori töötajatele“. Muudatuse eesmärk on muuta soodsamaks tööle asumise toetuse tingimusi ning viia tasemeõppes osalemise toetuse tingimused kooskõlla 1. jaanuaril 2026. a ja 1. septembril 2026. a jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi THP) § 24 muudatustega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp (tel 5911 9425, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]) ning strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusliku ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kaheteistkümnest punktist. Eelnõu punktiga 1 muudetakse punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 sõnastust selliselt, et õigus tööle asumise toetusele tekiks ka nendel inimestel, kellele määrati töötuskindlustushüvitis töötuskindlustuse seaduse § 6 alusel, kuid hüvitist ei maksta tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 6 lõikest 4 või § 12 lõikest 2, sest inimese töötuna arvelolek lõppeb enne hüvitise maksmise ooteaja lõppemist (näiteks inimene asus tööle). Praktikas tunnistab Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) eelkirjeldatud olukorras töötuskindlustushüvitise määramise otsuse kehtetuks. Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood on alanud ja isik asub tööle, siis töötukassa lõpetab töötuskindlustushüvitise maksmise töötuskindlustuse seaduse § 13 alusel. Kui töötuskindlustushüvitise maksmise periood ei ole ooteperioodi (8-30-60 päeva) tõttu veel alanud ja isik asub tööle, siis tunnistatakse määramise otsus kehtetuks, kuna maksmise periood ei jõudnud veel alata ja isikul hüvitisele õigus ei tekkinud. Eelnõu punktiga 2 muudetakse punkti 2.1.2.1 alapunkti 4 sõnastust, pikendades perioodi, mille jooksul peab inimene toetuse saamise tingimustele vastamiseks tööle asuma 100 päevalt alates töötuskindlustushüvitise määramise otsuse tegemise päevast, 150 päevale. Perioodi pikendamine võimaldab sihtrühmale pikemat aega tööotsinguteks ja vajadusel täiend- või ümberõppeks. Praktikas on ilmnenud, et 100 päevast võib jääda väheks oma oskustele sobiva töökohta leidmiseks. Lisaks võib sektorist väljunud töötajatel olla terviseprobleeme ja on vaja aega, et tegeleda tervise taastamisega. Eelnõu punktidega 3 ja 4 muudetakse punkti 2.2.1.2.1 sõnastust. Üldises korras jõustuva muudatusega (punkt 3) viiakse sõnastus kooskõlla kehtiva THP § 24 lõikega 2 ning riiklik koolitustellimus ja tegevustoetus asendatakse riigieelarvega. Alates 1. septembril 2026. a jõustuva muudatusega (punkt 4) viiakse sõnastus kooskõlla vastavalt 1. septembrist 2026. a jõustuvale THP § 24 lõike 2 teise lause muudatusele. Säte viiakse kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega ning kutsevaliku õppekava asendatakse ettevalmistava õppe õppekavaga. Eelnõu punktiga 5 muudetakse punkti 2.2.1.2.2 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist vanusepiiri, tõstes selle kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 3 muudatustega 16-lt eluaastalt 18-le. Muudatusega viiakse eelnõu kooskõlla Eesti Vabariigi haridusseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (õppimiskohustuse kehtestamine) tehtava muudatusega, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga 18-aastani ning millega kooskõlas tõstetakse ka töötukassa teenusele sisenemise vanus vastavalt 16-lt eluaastalt 18-le. Vastavalt õppimiskohustusliku ea tõusule ei võeta alates 1. septembrist 2025. a enam töötuna arvele alla 18-aastaseid inimesi, kellel on täitmata õppimiskohustus. Kooskõlas sellega ei osutata ka töötavatele inimestele suunatud teenuseid enam alla 18-aastastele inimestele, kuna õppimiskohustuslikus vanuses inimesed on toetatud haridussüsteemis. Samuti lisatakse kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 3 muudatustega viited töötuskindlustuse seadusele seoses töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtud ja 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate muudatustega. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse punkti 2.2.1.2.6 kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP § 24 lõike 11 muudatustega, tingimusega, mille kohaselt ei maksta edaspidi tasemeõppes osalemise toetust juuli- ja augustikuu eest. Tasemeõppes osalemise toetus on mõeldud õppimisega kaasnevate kulude katmiseks, suvekuudel õpet ei toimu ja õppega seotud kulusid ei ole. Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse (edaspidi ÕÕS) § 4 lg 1 kohaselt koosneb õppeaasta käesoleva seaduse tähenduses kümnest õppekuust ja kestab 1. septembrist 30. juunini, kõrg- ja kutsekoolid õppetoetust suvekuude eest ei maksa. ÕÕS § 5 lg 7, lg 72 ja lg 74 alusel saavad nii kutse- kui kõrgkoolis õppijad taotleda õppetoetust viieks õppekuuks kaks korda õppeaastas – septembris (septembriks, oktoobriks, novembriks, detsembriks ja jaanuariks) ja veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Esimese aasta õpilane saab taotleda üks kord aastas – veebruaris (veebruariks, märtsiks, aprilliks, maiks ja juuniks). Seega on koolides õppeaasta pikkus ja kuud ning toetuse taotlemise võimalus seaduse alusel määratud. Sarnaselt eelnimetatule käsitletakse edaspidi ka tasemeõppes osalemise toetuse puhul õppeperioodina ÕÕS nimetatud perioodi ning toetust ei maksta enam suvekuude (juuli- ja augustikuu) eest, mil õppetööd ei toimu. Eelnõu punktiga 7 muudetakse punkti 2.2.1.2.11 alapunktis 2 ja punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist vanusepiiri, tõstes selle 16-lt eluaastalt 18 aastale (vt rohkem seletuskirja punktis 5). Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust saavate töötajate alumist vanusepiiri tõstetakse kooskõlas tasemeõppe toetuse saajatega 16-lt eluaastalt 18 aastale. Eelnõu punktiga 8 muudetakse punktis 3 „Näitajad“ meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttaset (2029). 2029. aasta sihttaset on korrigeeritud vastavalt uuele prognoosile, mis põhineb senisel meetmete kasutamisel ning käesoleva eelnõu muudatuse eeldataval mõjul meetmetesse sisenemisele. Eelnõu punktiga 9 muudetakse punktis 4 tegevuskava eelarvet. Eelarvet vähendatakse 2 154 086 euro võrra (sealhulgas ÕÜFi toetus 1 507 860 eurot ja riiklik kaasfinantseering 646 226 eurot). Eelarvet muudetakse nii aastate kui ka meetmete lõikes. Tööle asumise toetuse eelarve vähenemine on seotud toetuse saajate arvu vähenemisega. Oskuste arendamise meetme kulude vähenemine on peamiselt seotud alampalga (prognoosi) muudatusest (vähenemisest) ning asjaolust, et mikrokvalifikatsiooni õppekavade avamine sõltub HTMi programmist. Eelnõu punktiga 10 muudetakse punktis 5.1.1 sätestatud tööle asumise toetuse suurust, suurendades seda kehtivalt 30 protsendilt isiku keskmisest ühe kuu töötasust põlevkivisektori ettevõttes või ettevõtetes, 40 protsendini. Toetuse lagi, 1000 eurot ühes kuus, jääb samaks. Toetuse määra tõstmise eesmärk on suurendada toetuse kasutamist ja hoogustada sihtrühma tööle liikumist. Eelnõu punktiga 11 muudetakse punkti 5.1.2 kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a. jõustuvate THP § 24 lõike 10 muudatustega. Viide töötutoetuse päevamäärale asendatakse viitega töötasu alammäärale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Tasemeõppe toetuse suuruseks on muudatuse kohaselt 50% töötasu alammäärast. Senises regulatsioonis kasutatud riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär asendatakse 50 protsendiga kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel. Muudatus on tingitud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tehtavate muudatustega (tööturumeetmete seaduses tunnistatakse kehtetuks töötutoetuse sätted), mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Muudatuste jõustumisel lõpetatakse töötutoetuse maksmine ning seega ei kehtestata riigieelarvega enam ka selle 31-kordset päevamäära. Kuna töötutoetuse 31-kordne päevamäär ning 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel on sisuliselt samaväärsed (vastavalt tööturumeetmete seaduse § 23 lõikele 1 ei või päevamäära 31-kordne korrutis olla väiksem kui 50 protsenti kuu töötasu alammäärast, mis on kehtestatud eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel), muudetakse käskkirja lisas toetuse maksmise alust vastavalt. Tehtav muudatus ei mõjuta seega igakuiselt makstava tasemeõppes osalemise toetuse suurust. Eelnõu punktiga 12 lisatakse käskkirja kuus rakendussätet. Punkti 12.3 kohaselt kohaldatakse käskkirja lisa punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a. Punkt 12.4 sätestab, et käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 1. jaanuari 2026. a. Sellega toetatakse kokkuhoiueesmärke. Punkt 12.5 reguleerib olukorda, kus töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta käskkirja lisa punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud toetust, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Punkt 12.6 reguleerib olukorda, kus isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust (s.o toetus tööle asumise toetus) ja asus tööle enne 1. jaanuari 2026. a, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2025. a seisuga veel otsustanud, kas isikule maksta toetust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa toetuse maksmise kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad. Punkt 12.7 reguleerib olukorda, kus isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust (s.o toetus tööle asumise toetus) enne 1. jaanuari 2026. a ja asus tööle alates 1. jaanuarist 2026. a. Sellisel juhul kohaldatakse toetuse maksmise otsuse tegemisel 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Punkt 12.8 reguleerib olukorda, kus isik taotles käskkirja lisa punktis 2.2 nimetatud toetust (s.o tasemeõppes osalemise toetus ja mikrokvalifikatsiooni omandamise) enne 1. jaanuari 2026. a ja töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 31. detsembrit 2025. a, tehakse otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. 3. Määruse mõjud Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju, (2) mõju majandusele, (3) mõju regionaalarengule ja (4) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 3.1. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Mõjutatud sihtrühm: Ida-Virumaa põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud inimesed, kes saavad tööle asumise toetust, tasemeõppes osalemise toetust või mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust. Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Eelnõuga muudetakse tööle asumise toetuse tingimusi sihtrühmale soodsamaks ja vähesel määral muudetakse ka tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse tingimusi. Tööle asumise toetus on suunatud Ida-Virumaa põlevkivisektorist koondatutele. Eelnõuga pikendatakse 100-lt päevalt 150-le päevale ajaperioodi, mille jooksul sihtrühma kuuluv inimene peab tööle asuma. Samuti tõstetakse tööle asumise kuist toetuse suurust 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes (maksimaalne kuine toetuse brutosumma on jätkuvalt 1 000 eurot). Muudatustega leevendatakse tööle asumise toetuse kvalifitseerumise tingimusi, kuivõrd see on rakendunud plaanitust aeglasemalt. Lisaks täpsustatakse võrreldes hetkel kehtiva käskkirjaga, et tööle asumise toetust makstakse ka neile sihtrühma kuuluvatele inimestele, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis, kuid kellele ei ole seda välja makstud tulenevalt asjaolust, et tema arvelolek lõppeb enne hüvitise ooteaja täitumist. Kuna tööle asumise toetus on täielikult seotud töötajate põlevkivisektorist väljumisega ja ulatuslikke koondamisi pole sektoris teenuse rakendamise jooksul toimunud, on sektorist väljumine olnud väikesemahuline. Töötukassa andmetel tuli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt arvele 7 500 uut töötut, kellest ca 1 000 inimest (13%) tulid arvele Ida-Virumaal. Koondatuid tuli üle Eesti keskmiselt arvele 1 100 inimest kuus, kellest ca 135 (12%) tulid arvele Ida-Virumaal. Töötuid, kelle töötusele eelnev töökogemus oli Ida-Virumaa põlevkivisektoris tuli 2024. aastal ühes kuus keskmiselt arvele 35 ning neist omakorda 52% ehk ca 18 inimest lahkusid sektorist koondamise tõttu. Seega moodustasid töötud, kelle töötusele eelnev töökogemus oli Ida-Virumaa põlevkivisektoris ca 0,5% kõikidest 2024. aastal keskmiselt kuu jooksul arvele tulnud uutest töötutest ning Ida- Virumaa põlevkivisektorist koondatud ca 1,6% kõikidest uutest töötutest, kelle viimane töösuhe lõppes koondamise tõttu, mistõttu on tööle asumise toetuse puhul muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike. Lisaks põlevkivisektorist väljumisele on tööle asumise toetuse puhul eelduseks ka vabade töökohtade olemasolu, kuid vabade töökohtade arv on Ida-Virumaal olnud languses. 2024. aastal oli üle Eesti (sh ka välismaal) keskmine vabade töökohtade arv kuu jooksul ca 8 000, millest 9% (ca 750) asusid Ida-Virumaal. Võrreldes 2023. aastaga oli 2024. aastal Ida-Virumaal 22% vähem vabu töökohti (üle Eesti ca 11% vähem). Tööle asumise toetuse tingimuste muudatused mõjutavad potentsiaalseid teenuse sihtrühma kuuluvaid inimesi positiivselt, kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Tööle liikumise perioodi pikendamine 100 päevalt 150 päevale annab põlvekivisektoris töö kaotanud inimestele rohkem aega töö leidmiseks ja vajadusel täiend- või ümberõppeks. Senise töötukassa põlevkivisektori töötajate rakendumise statistika kohaselt on 100 päeva jooksul rakendunuid võrreldes 150 päeva jooksul rakendunutega keskmiselt 1,5 korda rohkem (aluseks töötuskindlustushüvitise saajad). Toetuse määra tõstmine 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes (max brutosumma on 1 000 eurot kuus) suurendab eelduslikult sihtrühma kuuluvate inimeste motivatsiooni toetusega tööle asuda. Muudatusega võrdsustub tööle asumise toetuse suurus alates 101. päevast makstava töötuskindlustushüvitise asendusmääraga. See teeb inimese vaatest toetusega tööle asumise varasemast tasuvamaks ja kaob ära võimalik demotiveeriv tunnetus, et töötuskindlustusehüvitise asemel tööle asumise toetuse valimisega kaotatakse väljateenitud hüvitises. Koondina on tööle asumise toetuse muudatuste positiivne mõju ulatus sihtrühma jaoks keskmine. Toetuse määra tõstmisest avalduv mõju sagedus on toetuse saamise perioodi jooksul regulaarne, teiste muudatuste puhul aga harv, kuivõrd mõjutavad teenusele kvalifitseerumist. Tasemeõppes osalemise toetuse ning mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse puhul kuuluvad toetuse sihtrühma lisaks töötutele, kes töötusele eelnevalt sektoris töötasid ka sektoris töötavad inimesed. 2024. aastal alustas Ida-Virumaal tasemeõppe toetusega õpinguid 317 inimest, mis moodustas ca 2% kõikidest vastaval aastal Ida-Virumaal mõne teenusega alustajatest (13 800 inimest). Käesoleva TATi alusel tasemeõppe toetusele sisenejaid oli 2024. a 29. Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust 2024. aastal veel ei makstud. Sellest tulenevalt on muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühma suurus väike. Eelnõuga viiakse tasemeõppes osalemise toetuse suuruse arvutamise põhimõtted vastavusse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate THP muudatustega ning toetuse suurus hakkab käesoleva eelnõu muudatuse tulemusena olema 50% eelnenud aasta 1. juulil kehtinud kuu töötasu alammäärast. Hetkel kehtiva korra alusel on toetuse suurus ühes kuus riigieelarvega kehtestatud töötutoetuse 31-kordne päevamäär, mis aga on võrdne eelneva kalendriaasta töötasu alammääraga, mistõttu see muudatus sihtrühmale mõju ei avalda. Samuti sätestatakse, et tasemeõppe toetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest. Muudatus avaldab sihtrühmale negatiivset mõju, kuna tasemeõppes osalejate sissetulek langeb suvekuudel saamata jääva toetuse arvelt. 2025. aastal on toetuse suurus kuni 410 eurot kuus, mis tähendab inimesele kuni 820 euro suurust kaotust sissetulekus aastas. Töötavatele inimestele tähendab tasemeõppes osalemine sageli pikemaajalist sissetulekute vähenemist (nt töökoormuse vähendamise tõttu), mida tasemeõppes osalemise toetus aitab kompenseerida. Samuti võib suveperioodile langeda õppetööga seotud (sageli tasustamata) praktikaperiood, mistõttu pole võimalik ka töökoormust suvel tõsta ja praktika tuleb sooritada puhkuse ajast. Muudatus mõjutab negatiivsemalt töötuid tasemeõppe toetuse saajaid (2024. aastal olid kõikidest uutest tasemeõppe toetuse saajatest 31% töötud), kuna töötuse perioodil on inimese sissetulek üldjuhul niigi madalam kui töist tulu teenides, mistõttu moodustab ka tasemeõppe toetusest saadav täiendav sissetulek nende puhul kogu sissetulekust proportsionaalselt suurema osa. Käesoleva TATi alusel tasemeõppe toetuse saajad on valdavalt olnud töötajad. Kokkuvõttes võib kaotatav osa toetusest olla inimese toimetulekule märkimisväärse mõjuga, kuid teisalt ei ole tegemist sotsiaaltoetusega, vaid selle eesmärk on katta õppimisega seotud kulusid, mistõttu on avalduva mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise sagedus on harv, avaldudes toetuse saajate jaoks kaks korda aastas. Tasemeõppes osalemise toetuse muudatused suurendavad ka õigusselgust ning sihtrühmade vahelist võrdset kohtlemist, sest eelnõuga ühtlustatakse nimetatud teenuste ja toetuste tingimused 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP muudatustega. Eelnõuga tõstetakse tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse alumist vanuspiiri 16-lt aastalt 18-le aastale, mis on seotud 1. septembril 2025. a jõustuva Eesti Vabariigi haridusseadusega1, millega tõstetakse õppimiskohustuslik iga alates 2025/2026 õppeaastast 18-eluaastani või kuni kesk- või kutsehariduse omandamiseni ning millest tulenevalt ei võeta muudatuste jõustudes enam töötuna arvele alla 18-aastaseid inimesi, kellel on täitmata õppimiskohustus. Kuna 2024. aastal ei olnud ühtegi alla 18-aastast tasemeõppes osalemise toetusega õpinguid alustanut, on praktikas nimetatud muudatuse puhul otseselt mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike. Õppimiskohustusliku ea tõusust tulenevaid mõjusid on analüüsinud Haridus-ja Teadusministeerium haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirja mõjude analüüsis, mistõttu siinkohal neid täpsemalt ei analüüsita. Ebasoovitavate mõjude risk Kahel suvekuul tasemeõppe toetuse maksmise lõpetamisest avalduv negatiivne mõju võib potentsiaalselt suurendada kõrgema suhtelise vaesuse määraga rühmade vaesusriski: Statistikaameti andmetel elas 2023. a suhtelises vaesuses 20,2% inimestest ning suhtelise vaesuse määr oli suurim Ida-Virumaal, ulatudes 35%-ni. Samal ajal on oluline märkida, et riski vähendab toetuste süsteem tervikuna, sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust ning kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, aitavad leevendada ajutisi sissetulekute langusi ning ennetada vaesusriski süvenemist. Seetõttu võib hinnata ebasoovitavate mõjude avaldumise riski madalaks. 1 Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (õppimiskohustuse kehtestamine) 447 SE. (2024). Veebilehel: Eelnõu - Riigikogu Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Tööle asumise toetuse tingimuste muudatused mõjutavad sihtrühma kuuluvaid inimesi positiivselt, kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Samuti on positiivse mõjuga tööle asumise toetuse määra tõstmine, mis suurendab eelduslikult sihtrühma kuuluvate inimeste motivatsiooni toetusega tööle asuda. Muudatustest mõju ulatus on keskmine. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Toetuse määra tõstmisest avalduv mõju sagedus on toetuse saamise perioodi jooksul regulaarne, teiste muudatuste puhul aga harv, kuivõrd mõjutavad teenusele kvalifitseerumist. Tasemeõppes osalemise toetuse maksmise lõpetamine kahel kuul aastas on keskmise negatiivse mõjuga, kuivõrd võib mõjutada negatiivselt haavatavate sihtrühmade toimetulekut. Muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise riski maandab toetuste süsteem tervikuna, sealhulgas võimalus taotleda toimetulekutoetust ning kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, mis aitavad leevendada ajutisi sissetulekute langusi ning ennetada vaesusriski süvenemist. Lisaks on rakenduslikult ja sihtrühma võrdse kohtlemise seisukohast oluline kohaldada THP-s ja käesolevas määruses õigusaktis samu tingimusi. Eelnõuga tõstetakse tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse alumise vanuspiir 16-aastalt 18-aastani. Kuna neid teenuseid ei ole 2024. aastal 16–17- aastased noored kasutanud, on mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja sagedus väike. 3.2. Majanduslik mõju Muudatused mõjutavad tööandjaid kaudselt ning avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas muudatuste tulemusena paraneb sihtrühmade ligipääs teenusele või halveneb, mis omakorda parandab või raskendab sihtrühmade tööhõivesse liikumist või tööhõives püsimist ja selle kaudu ka tööandjaid ja majandust tervikuna (vt täpsemalt sotsiaalsete mõjude all). 2024. a oli Statistikaameti andmetel Eestis kokku ca 158 400 ettevõtet, kellest ca 4% (ca 6 800 ettevõtet) asusid Ida-Virumaal. Tööle asumise toetuse muudatused on küll sihtrühma tööhõivesse liikumist kiirendavad, mis omakorda avaldavad positiivset mõju nendele tööandjatele, kes uusi töötajaid vajavad, kuid teisalt sõltub tööandjatele avalduv positiivne mõju otseselt toetusele kvalifitseeruvate inimeste arvust ehk Ida-Virumaa põlevkivisekorist koondatud inimestest, kes on valmis 150 päeva jooksul tööle asuma. Teiste muudatuste mõju ulatus tööandjate jaoks on kaudne, ei ole neid põhjalikumalt analüüsitud. 3.3. Mõju riigivalitsemisele Mõju sihtrühm: töötukassa Muudatusest mõjutatud sihtrühm, avalduva mõju kirjeldus ja mõju olulisus Käesoleva eelnõuga elluviidavad muudatused mõjutavad töötukassat, kes tööturuteenuseid osutab ja tööturutoetusi maksab, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus väike. Muudatused mõjutavad vähesel määral töötukassa teenuste sisu ja kvalifitseerumistingimusi ning seekaudu ka nende tööprotsesse ning töökoormust. Tasemeõppes osalemise toetuse tingimused viiakse kooskõlla 1. jaanuarist 2026. a jõustuvate THP muudatustega, mis eeldavad küll töötukassa vaatest muudatustega kohanemist, kuid teisalt lihtsustab erinevatele sihtrühmadele suunatud sama teenuse osutamise rakendamist. Enim mõjutavad töötukassat tööle asumise toetuses tehtavad muudatused, mis ei ole seotud THP-s tehtavate muudatustega ehk mis tuleb teha neist eraldiseisvalt ning mis nõuavad mõningast kohanemist uute teenuse tingimustega, mis toob kaasa ajutise töökoormuse kasvu ja vajaduse muudatustega kohaneda. Mõju avaldub eelkõige muudatuste rakendamise alguses (töötajate koolitamine, uute tingimuste selgitamine), mistõttu on selle avaldumise sagedus harv. Kokkuvõttes ei avalda muudatused töötukassa töökorraldusele ega -koormusele märkimisväärset mõju, kuivõrd töötukassa põhiülesanne ei muutu, mistõttu on mõju ulatus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuste rakendamisega kaasneb ajutine töökoormuse kasv seoses uute tingimustega kohanemisega. Mõju avaldumise ulatus ning sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 3.4. Mõju regionaalarengule Mõju sihtrühm: Ida-Virumaa põlevkivisektori ettevõtte töötajaid või selles töötanud inimesed ja nende leibkonnad Muudatused mõjutavad Ida-Virumaad ja sealses põlevkivisektoris2 töötavaid ja töötanud inimesi ning nende leibkondi, kuivõrd eelnõuga muudetavad tööturuteenused on otseselt suunatud Ida-Virumaa põlevkivisektori töötajatele või sealt väljuvatele inimestele. Praxise3 (2020) analüüsi kohaselt töötas 2019. a lõpu seisuga Ida-Virumaa põlevkivisektori tuumikettevõtetes 5 800 inimest, mis moodustas kõikidest 2019. a Ida-Virumaa hõivatutest ca 10%. Sektoris hõivatud inimeste leibkondades elas kokku ligi 16 000 inimest. Eeltoodust tulenevalt on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Tööle asumise toetuse tingimuste leevendamine ja toetuse suuruse tõstmine 30%-lt 40%-ni toetuse saaja keskmisest kuisest töötasust põlevkivisektori ettevõttes (max 1 000 eurot kuus) lihtsustab toetusele kvalifitseerumist ja suurendab eelduslikult sihtrühma motivatsiooni toetusega tööle asuda. Tööle asumise ning töötasu teenimise läbi paraneb sihtrühma ja nende leibkondade sotsiaalne ja majanduslik toimetulek ning säilib sihtrühma tööharjumus ning tööalased teadmised ja oskused, mis mõjutab positiivselt Ida-Virumaa inimeste toimetulekut ning piirkonna majandusarengut. Tasemeõppes osalemise toetuse ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetuse alumise vanuspiiri tõstmine regiooni spetsiifilisi mõjusid ei avalda, kuivõrd nende toetuste puhul ei ole alaealisi toetuse saajaid 2024. aastal olnud. Ebasoovitavate mõjude risk Tasemeõppes osalemise toetuse suvekuudel maksmise lõpetamisest tulenevaid võimalikke regionaalseid negatiivseid mõjusid on analüüsitud sotsiaalsete mõjude all. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 2 Töötukassa käsitleb põlevkivisektori ettevõtetena järgmisi ettevõtteid: Eesti Energia AS, Enefit Industry AS, Enefit Power OÜ, Enefit Solutions AS, KIRDE VARAD AS, Osaühing VKG Kaevandused, VIRU KEEMIA GRUPP AS, Osaühing VKG Energia, OÜ VIRU RMT, VKG Logistika OÜ, VKG OIL AS, KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OÜ ning ORICA EESTI OSAÜHINGUT. 3 Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. (2020). Ida- Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine põlevkivitööstuse vähenemisega. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Tööle asumise toetuse muudatustel on Ida-Virumaale põlevkivisektori töötajatele ja sektorist lahkuvatele inimestele positiivne mõju, mis omakorda mõjutab positiivselt ka piirkonna majandusarengut. Kuigi potentsiaalselt on teenuse sihtrühma kuuluvate inimeste arv keskmine, on praktikas seni toetuse kasutajaid olnud vähe. Mõju sagedus sihtrühma kuuluvate inimeste jaoks on regulaarne vaid toetuse saamise perioodil, kuid piirkonna arengule on mõju pikaajaline. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706). 5. Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. 6. Käskkirja jõustumine Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1 alapunktis 3 tehtud muudatust (eelnõu punkt 1) rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a. Käskkirja lisa punktides 2.2.1.2.1, 3 ja 4 tehtud muudatused (eelnõu punktid 3, 8 ja 9) ning lisatavad rakendussätted (eelnõu punkt 12) jõustuvad üldises korras, ehk allakirjutamise päeval. Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1 alapunkti 4 (eelnõu punkt 2) ning punktide 2.2.1.2.2, 2.2.1.2.6, 2.2.1.2.11, 2.2.2.2.1, 5.1.1 ja 5.1.2 (eelnõu punktid 2, 5–7, 10 ja 11) muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Käskkirja punktis 2.2.1.2.1 tehtud muudatus (eelnõu punkt 4) jõustub 1. septembril 2026. a. 7. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Kliimaministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele, Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele ning arvamuse avaldamiseks töötukassale, rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Esitatud märkustega arvestamine nähtub seletuskirja lisast.  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 7. septembri 2023. a käskkirja nr 138 „Põlevkivisektori töötajate tööle asumise ja oskuste arendamise toetamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas eelnõu. Märgime siiski, et eelnõu punktis 6 tehtav Mittearvestatud muudatus, millega täiendatakse punkti 2.2.1.2.6 kooskõlas 1. jaanuarist 2026. a Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse 29. jõustuvate Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ § 24 THP) muutmisega, mille alusel tasemeõppes lõike 11 muudatustega tingimusega, mille osalemise toetuse saajatele lõpetatakse toetuse kohaselt ei maksta edaspidi tasemeõppes maksmine suvekuudel. Mõistlik on kohaldada osalemise toetust juuli- ja augustikuu eest, kõigile sihtrühmadele ühtseid tingimusi nii kätkeb endas teatud juhtudel riski õppija võrdse kohtlemise kui halduskoormuse vaatest. Kuigi see muudaks toetuse seisukohast. maksmise tingimused sarnasemaks kutse- ja kõrgkoolide õppetoetuste maksmisega, Ühtlasi selgitame, et muudatus vastab 28. kes samuti suvekuude eest toetust ei maksa, märtsi 2025. a Vabariigi Valitsuse liikmete tuleks arvestada, et suvekuudel, sh juulis ja nõupidamise (valitsuskabineti nõupidamine) augustis, võib olla vajalik osaleda õppetöös otsusele teemas nr 3 „Tööturuteenuste ja näiteks praktika raames, suvekuudel võib töötuna arvele võtmise tingimuste ka töökohapõhises õppevormis õppetöö muudatustest“. toimuda. Õppe paindlikkuse valguses võib muudatus osutuda õppes osalemist piiravaks teguriks. Riskide maandamiseks palume kaaluda eelnõu muutmist selliselt, et toetust makstakse ka juuli- ja augustikuu eest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Eelnõu punktiga 8 muudetakse punktis 3 Arvestatud „Näitajad“ meetmete nimekirja väljundnäitaja vahesihttaset (2024) ja sihttaset (2029). Näitajate vahesihttasemeid ei ole vaja tagantjärele korrigeerida, et 2024. aasta näitajate sihttasemeid tegelikele saavutustele vastavaks. Sihttasemete täitmine või mittetäitmine annab hinnangu meetme tegeliku edenemise kohta. Meie poolt ka soovitus, hea oleks Arvestatud muudatuse puhul viidata, millise meetmega muudetav TAT on seotud. Lisatud seletuskirja. Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) kooskõlastas eelnõu vaikimis. [Tippige siia] Palun seletuskirja eelnõu p 11 juurde Selgitatud käivasse selgitusse lisada, millises siseriiklikus skeemis tasemeõppe toetust Siseriiklikult rakendatakse tasemeõppes rakendatakse. ÜM §18 lg 3 kohaselt võib osalemise toetust THP alusel. Sellele on sama tüüpi tegevuste puhul kohaldada viidatud seletuskirja punktis 1.1 riigisisestes õigusaktides kasutatavaid „Sisukokkuvõte“, kus on toodud välja, et lihtsustatud kulude arvestusviise. tasemeõppes osalemise toetuse tingimused viiakse kooskõlla 1. jaanuaril 2026. a ja 1. septembril 2026. a jõustuvate THP § 24 muudatustega. Edaspidi on iga tasemeõppes osalemise toetuse muudatuse selgituses viidatud vastavale THP § 24 lõikele, millega seoses muudatus tehakse. Eesti Töötukassa arvamus 1. Teeme ettepaneku täpsustada käskkirja Arvestatud eelnõu järgmiselt: 1) eelnõu punkt 7 sõnastada järgmiselt: „7) asendan punkti 2.2.1.2.11 alapunktis 2 ja punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 arvu „16“ arvuga „18“; Selgitus: lisatud on viide punkti 2.2.1.2.11 alapunktile 2, kuna alates 01. jaanuarist 2026 kuuluvad tasemeõppes osalemise toetuse sihtrühma 18-aastased inimesed. Muudatus on kooskõlas 01.01.2026 jõustuvate tööhõiveprogrammi 2024–2029 muudatustega; 2) Eelnõu punktis 8 asendada arv „50“ Mittearvestatud, arvuga „49“. Selgitus: täpsustatud on statistilisi näitajaid, õige on arv „49“. Muudatus on välja jäetud seoses Rahandusministeeriumi märkusega. 3) Eelnõu punkt 12 sõnastada järgmiselt: Osaliselt arvestatud. „12) täiendan käskkirja lisa punktiga 12.3 järgmises sõnastuses: 12.3. Käskkirja lisa Selgitame, et kõik rakendussätted, ehk punkti 2.1.2.1 alapunkti 3 muudatust muutmise käskkirja punkt 12 tervikuna jõustub rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. üldises korras. Rakendussätetele ei anta eraldi märtsist 2025. a.“. Selgitus: eelnõu punktist jõustumist, kuna rakendussätetega ise anname 12 on jäetud välja käskkirja lisasse tehtavatele muudatustele erinevad eelnõuga lisatavad punktid 12.4–12.8 ning jõustumisajad või rakendamise erisused. need on viidud uude eelnõu punkti 13. Ühtlasi, kuna käskkirjadest ei teha terviktekste Muudatus on vajalik, kuna punkt 12 jõustub koos kõikide muudatustega, kust selguks üldises korras (s.o allakirjutamise päeval), muudatuste tegemise/jõustumise aeg, siis on aga käskkirja lisa punktid 12.4–12.8 vaja eristada, et selles punktis oktoobris 2025. jõustuvad 01. jaanuaril 2026. Samuti on a tehtud muudatust rakendatakse punkti 12.3 sõnastusest jäetud välja tagasiulatuvalt. „oktoobris 2025. a jõustunud“, kuna punkt jõustub üldises korras. HÕNTE § 14 lõikest 4 ja §-st 51 tulenevalt on asendatud sõna „kohaldatakse“ sõnaga „rakendatakse“; 4) Lisada eelnõusse punkt 13 järgmises Mittervestatud sõnastuses: „13) täiendan käskkirja lisa 2 [Tippige siia] punktidega 12.4–12.8 järgmises sõnastuses: Vt punkti 3 kommentaar. „12.4. Käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6. 1. jaanuarist 2026 jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise toetus enne 1. jaanuari 2026. a. 12.5. Kui Eesti Töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta käskkirja lisa punktides 2.1 ja 2.2 nimetatud toetust, jätkatakse toetuse maksmist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. 12.6. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust ja asus tööle enne 1. jaanuari 2026. a ning Eesti Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. 12.7. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja asus tööle alates 1. jaanuarist 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust 1. jaanuarist 2026. a kehtivatel tingimustel ja korras. 12.8. Kui isik taotles käskkirja lisa punktis 2.2 nimetatud toetust enne 1. jaanuari 2026. a ja Eesti Töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 1. jaanuari 2026. a, tehakse otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.“. Selgitus: käskkirja lisa punktid 12.4–12.8 jõustuvad 1. jaanuaril 2026, mistõttu on nimetatud punktid viidud eelnõu punktist 12 eelnõu punkti 13. Uude punkti tõstmine on vajalik, kuna käskkirja muudatuse jõustumise lõigus viidatakse eelnõu punktidele, mitte käskkirja lisa punktidel 5) Muuta eelnõu viimast lauset ja sõnastada Mittearvestatud järgmiselt: „Käskkirja punktid 2, 5–7, 10, 11 ja 13 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a ning Vt punkti 3 kommentaar. punkt 4 jõustub 1. septembril 2026. a.“. Selgitus: sõnastust on täpsustatud seoses punkti 13 lisamisega eelnõusse. 1) Vastavalt käesoleva kirja eelnõu Arvestatud muutmisettepanekule 1 sõnastada selgitus eelnõu punkti 7 kohta järgmiselt: „Eelnõu punktiga 7 muudetakse punkti 2.2.1.2.11 alapunktis 2 ja punkti 2.2.2.2.1 alapunktis 2 toetust saavate töötajate alumist vanusepiiri, tõstes selle 16-lt eluaastalt 18 3 [Tippige siia] aastale (vt rohkem seletuskirja punktis 5). Mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust saavate töötajate alumist vanusepiiri tõstetakse kooskõlas tasemeõppe toetuse saajatega 16-lt eluaastalt 18 aastale.“; 2) Selgitus eelnõu punkti 8 kohta sõnastada Arvestatud järgmiselt: „Eelnõu punktiga 8 muudetakse punktis 3 „Näitajad“ meetmete nimekirja väljundnäitaja vahe-sihttaset (2024) ja sihttaset (2029). 2024. aasta sihttase põhineb tegelikult saavutatud tasemel. 2029. aasta sihttaset on korrigeeritud vastavalt uuele prognoosile, mis põhineb senisel meetmete kasutamisel ning käesoleva eelnõu muudatuse eeldataval mõjul meetmetesse sisenemisele.“. Selgitus: sõnastus on viidud vastavusse näitajate korrigeerimise põhjustega; 3) Selgituses eelnõu punkti 9 kohta Arvestatud asendada arv „646 244“ arvuga „646 226“ ning tekstiosa „ÕÜF mikrokvalifikatsiooni õppekavad avanevad alles 2025. aasta sügisel ja toetuse väljamaksed tehakse 2026. aastal“ tekstiosaga „mikrokvalifikatsiooni õppekavade avamine sõltub HTMi programmist“. Selgitus: tegemist on arvu parandusega, õige on arv 646 226. Lisaks ei ole käesoleval ajal HTM programmis ÕÜF tingimustele vastavaid mikrokvalifikatsiooni õppekavasid (käskkirja lisa punktis 2.2.2.2.2 on nõutav õppekava, mille maht on vähemalt 18 ainepunkti), mistõttu ei ole teada, millal avanevad ÕÜF mikrokvalifikatsiooni õppekavad ja millal toimuvad toetuse väljamaksed. Seetõttu on jäetud seletuskirjast välja konkreetsed tähtajad; 4) Vastavalt käesoleva kirja eelnõu Mittearvestatud muutmisettepanekutele 3 ja 4 sõnastada seletuskirjas olemasolev punkt 12 Vt punkti 3 kommentaar. järgmiselt: „Eelnõu punktidega 12 ja 13 lisatakse käskkirja kuus rakendussätet. Punkti 12.3. kohaselt rakendatakse käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. alapunkti 3 tagasiulatuvalt alates 1. märtsist 2025. a. Punkt 12.4. sätestab, et käskkirja lisa punkti 2.2.1.2.6. 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni kohaldatakse ka isikute suhtes, kellele määrati tasemeõppes osalemise 4 [Tippige siia] toetus enne 1. jaanuari 2026. a. Sellega toetatakse kokkuhoiueesmärke. Punkt 12.5. reguleerib olukorda, kus töötukassa on enne 1. jaanuari 2026. a otsustanud maksta käskkirja lisa punktides 2.1. ja 2.2. nimetatud toetust, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Punkt 12.6. reguleerib olukorda, kus isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1. nimetatud toetust (s.o toetus tööle asumise toetus) ja asus tööle enne 1. jaanuari 2026. a, kuid töötukassa ei ole 31. detsembri 2025. a seisuga veel otsustanud, kas isikule maksta toetust või mitte. Sellisel juhul otsustab töötukassa toetuse maksmise kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 kohaldatakse menetluse alguses kehtinud õigusnorme, kui haldusmenetlust reguleerivad õigusnormid menetluse ajal muutuvad. Punkt 12.7. reguleerib olukorda, kus isik taotles käskkirja lisa punktis 2.1. nimetatud toetust (s.o toetus tööle asumise toetus) enne 1. jaanuari 2026. a ja asus tööle alates 1. jaanuarist 2026. a. Sellisel juhul kohaldatakse toetuse maksmise otsuse tegemisel 1. jaanuarist 2026. a jõustuvat redaktsiooni. Punkt 12.8. reguleerib olukorda, kus isik taotles käskkirja lisa punktis 2.2. nimetatud toetust (s.o tasemeõppes osalemise toetus ja mikrokvalifikatsiooni omandamise) enne 1. jaanuari 2026. a ja töötukassa ei ole toetuse maksmist otsustanud enne 31. detsembrit 2025. a, tehakse otsus ja makstakse toetust kuni 31. detsembrini 2025. a kehtinud tingimustel ja korras.“; 5) Seletuskirja punkti 3.1 „Sotsiaalsed, sh Arvestatud demograafilised mõjud“ neljandas lõigus muuta nelja esimest lauset ja sõnastada järgmiselt: „Lisaks põlevkivisektorist väljumisele on tööle asumise toetuse puhul eelduseks ka vabade töökohtade olemasolu, kuid vabade töökohtade arv on Ida- Virumaal olnud languses. 2024. aastal oli üle Eesti (sh ka välismaal) keskmine vabade töökohtade arv kuu jooksul ca 8 000, millest 9% (ca 750) asusid Ida-Virumaal. 5 [Tippige siia] Võrreldes 2023. aastaga oli 2024. aastal Ida-Virumaal 22% vähem vabu töökohti (üle Eesti ca 11% vähem). Tööle asumise toetuse tingimuste muudatused mõjutavad potentsiaalseid teenuse sihtrühma kuuluvaid inimesi positiivselt, kuivõrd seeläbi suurenevad nende võimalused toetusele kvalifitseeruda. Tööle liikumise perioodi pikendamine 100 päevalt 150 päevale annab põlvekivisektoris töö kaotanud inimestele rohkem aega töö leidmiseks ja vajadusel täiendvõi ümberõppeks.“. Selgitus: täpsustatud on protsendilisi näitajaid ja tehtud sõnastuslikke parandusi; 6) Seletuskirja punkti 3.1 „Sotsiaalsed, sh Arvestatud demograafilised mõjud“ viiendas lõigus asendada arv „30“ arvuga „29“. Selgitus: tegemist on arvu parandusega, kuna käesoleva käskkirja lisa alusel tasemeõppe toetusele sisenejaid oli 2024. a 29 7) Seletuskirja punkti 3.1 „Sotsiaalsed, sh Arvestatud demograafilised mõjud“ kuuendas lõigus asendada arv „33“ arvuga „31“. Selgitus: tegemist on arvu parandusega, kuna 2024. aastal olid kõikidest uutest tasemeõppe toetuse saajatest 31% töötud; 8) Seletuskirja punkti 3.1 „Sotsiaalsed, sh Arvestatud demograafilised mõjud“ seitsmendas lõigus jätta välja korduv sõna „tulenevaid“; 9) Seletuskirja punkti 3.1 „Sotsiaalsed, sh Arvestatud demograafilised mõjud“ üheteistkümnenda lõigu kolmandas lauses asendada sõna „muudatustest“ sõnaga „muudatuste“. Selgitus: tegemist on kirjavea parandusega; 10) Seletuskirja punkti 3.1 „Sotsiaalsed, sh Arvestatud demograafilised mõjud“ kaheteistkümnenda lõigu viimasest lausest välja jätta korduv sõna „oluline“; 11) Seletuskirja punkti 6 „Käskkirja Mittearvestatud jõustumine“ kolmas lõik sõnastada järgmiselt: „Käskkirja lisa punkti 2.1.2.1. Vt punkti 3 kommentaar. alapunkti 4 (eelnõu punkt 2) ning punktide 2.2.1.2.2., 2.2.1.2.6., 2.2.2.2.1., 5.1.1. ja 5.1.2. (eelnõu punktid 2, 5–7, 10 ja 11) muudatused ning lisatavad rakendussätted (eelnõu punkt 13) jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a.“. Selgitus: sõnastust on täpsustatud seoses eelnõusse punkti 13 lisamisega ning selle jõustumisega 1. jaanuaril 2026. 6 [Tippige siia] Euroopa Komisjonil tähelepanekuid ei olnud. 7