Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 muutmine

KORRALDUS 14.10.2025 nr DM-133624-3 Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 muutmine 1. OTSUS Arvestades Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) 27.09.2025 esitatud vee erikasutuse keskkonnaloa (keskkonnaloa) taotlust ja võttes aluseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 59 lg 2 p 4 ja lg 5 p 1 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1, otsustan: 1.1. Muuta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskkonnaloa nr KL-522272 tahkete ainete paigutamise ala koordinaate järgneavalt: X Y 6591452, 540939 6591494, 540951 6591299, 541241 6591276, 541292 6591148, 541470 6591136, 541459 6591249, 541275 6591276, 541227 6591452, 540939 1.2. Kehtima jäävad kõik ülejäänud keskkonnaloa nõuded ja tingimused. 1.3. Korraldus jõustub Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teatavakstegemisel. 2. ASJAOLUD 2.1 Taotluse läbivaatamine Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve tn 34a, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 27.09.2025 esmase keskkonnaloa nr KL-522272 muutmise taotluse nr T-KL/1030380[1]. Esitatud taotlus oli nõuetekohane[2]. Seega, menetluse aluseks on 27.09.2025 esitatud taotlus (taotlus). Keskkonnaluba anti Keskkonnaameti 04.09.2024 korraldusega nr DM-128734-14 „Miinisadama vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-522272 andmine ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ vee erikasutuseks Miinisadama (Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, kü 78401:101:5683) rekonstrueerimisel (süvendamise ja kaadamise mahuks 44 800 m³ ja tahkete ainete paigutamise mahuks 90 000 m³). Taotluse kohaselt täpsustatakse tahkete ainete paigutamise koordinaate viisil, et Miinisadama lainemurdja viiakse kokku Noblessneri sadama lainemurdjaga, st vee erikasutuse ala pikeneb ca 32 m Noblessneri sadama suunas (vt joonis 1). Tahkete ainete kogumaht, tehnoloogia ega tööde ajaraam sellega seoses ei muutu. Joonis 1. Punase ringiga on märgitud ala, mille osas tahkete ainete paigutamise ala suureneb. 2.2 Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaloa andja võib keskkonnaloa tingimusi muuta juhul, kui muutub loa omaja keskkonnaloa alusel toimuv tegevus, kasutatav tehnoloogia või muutuvad seadmed (KeÜS § 59 lg 2 p 4). Käesolevalt muutuvad vee erikasutuse koordinaadid. Keskkonnaloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta, kui keskkonnaloa muutmine ei mõjuta keskkonnariski suurust, keskkonnaloa muutmisel ei toimu keskkonnamõju hindamist ning puudub muu oluline avalik huvi avatud menetluse läbiviimiseks (KeÜS § 59 lg 5 p 1). Taotluses nimetatud muudatused tegevuses ei muuda keskkonnariski suurust ja tegevuse 2(5) muutuse osas puudub eeldatavalt oluline avalik huvi. Tegevuse maht ei muutu, seega ei ole vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamist ega koostada ka keskkonnamõju hindamise eelhinnangut. Kui keskkonnaloa muutmine otsustatakse ilma avatud menetluseta, tehakse otsus 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates (KeÜS § 49 lg 2). Kui avatud menetlust läbi ei viida, teatab Keskkonnaamet taotluse saamisest pärast nõuetekohase keskkonnaloa taotluse saamist või keskkonnaloa muutmise menetluse alustamist isikule, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt rikkuda või kohustusi puudutada (KeÜS § 45). Käesolevas menetluses on isik, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse ilmselt rikkuda või kohustusi puudutada, loa taotleja. Loa andja edastas esmase taotluse 27.09.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu automaatselt kohe pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile ( kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kümne päeva jooksul kohalik omavalitusus vastuväiteid ei esitanud. Käesolevalt toimub tegevus avatud merealal, mis ei ole kohaliku omavalituse territoorium. Lisaks, kohalikul omavalitsusel puudusid ettepanekud/vastuväited keskkonnaloa andmisel (registreeritud KOTKAS 31.07.2025 kirjana nr DM-128734-8). Seega teavitab Keskkonnaamet Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit loa muutmisest. Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamuse ja vastuväited (haldusmenetluse seadus (HMS) § 40 lg 1). Haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2) ning kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks (HMS § 40 lg 3 p 3). Keskkonnaamet ei kaldu keskkonnaloa muutmise taotluses esitatud andmetest kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete küsimiseks. Keskkonnaamet ei tee otsust taotleja kahjuks. Eelnevat arvestades on Keskkonnaameti hinnangul põhjendatud, et käesolev menetlus viiakse läbi menetlusosaliste, st taotleja ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata. 2.3 Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis algatamata keskkonnamõjude hindamise Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse loa muutmise menetluse käigus (vt ptk 3.1). [1] Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 27.09.2025 numbriga DM- 133624-1. [2] veeseaduse (VeeS), keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § § 42 lg 1 ja keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“. 3(5) 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse luba ja kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Tegevus, milleks on kaitserajatiste rekonstrueerimisel tahkete ainete paigutamine mahus 90 000 m³ ja süvendamine ning kaadamine mahus 44 800 m³ on olulise keskkonnamõjuga tegevus KeHJS mõistes (KeHJS § 11 lg 3, § 6 lg 1 p 17 ja 17¹), seega KMH algatamine on kohustuslik ja KMH algatatakse KMH vajadust põhjendamata. Siiski, KeHJS § 11 lg 6 sätestab, et kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju ja eelhinnangust selgub, et seda mõju on keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt juba hinnatud, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet, jätab otsustaja selle keskkonnamõju hindamise algatamata. Keskkonnaamet on koostanud vastava eelhinnangu (registreeritud KOTKAS 04.09.2024 kirjana nr DM-128734-14). Keskkonnaamet jätab KMH vajalikkuse uuesti kaalumata KeHJS § 11 lg 2 4 alusel, asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. 3.2 Kaalutlused loa andmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga - sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifitseerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). 3.2.1 Vee erikasutus 3.2.1.1 Lubatav tegevus Ettevõte taotleb keskkonnaloal tahkete ainete paigutamise ala koordinaatide muutmist. Keskkonnaministri 23.10.2019 määrusese nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded“ lisa 3 kohaselt kantakse keskkonnaloale ka tööde ala koordinaadid. Seega, tööala muutmisel on vajalik ka keskkonnaloa muutmine. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, VeeS § 192). Tahkete ainete kogumaht, tehnoloogia ega tööde ajaraam ei muutu. Seega, taotluse nr T-KL/1030380 alusel muudetakse keskkonnaloa nr KL-522272 tahkete ainete paigutamise ala koordinaate järgneavalt: X Y 6591452, 540939 4(5) 6591494, 540951 6591299, 541241 6591276, 541292 6591148, 541470 6591136, 541459 6591249, 541275 6591276, 541227 6591452, 540939 Kehtima jäävad kõik ülejäänud loa nõuded ja tingimused. 3.3 Otsekohalduvad nõuded Loaga kaasnevad loa omajale õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda loale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik juhtivspetsialist veeosakond Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond 5(5)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522272 Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andmed Registrikood / 70009764 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Miinisadam andmed Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:5683 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 14.10.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2026 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare VEE3134040 projekteeritava kaitseala X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg laht piir 2/7  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: *Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. *Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. *Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. *Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht Meri Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0396 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; lainemurdja kindlustuskivide lukusüvend mahus 2500 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 7900 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 29 300 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km². Süvendamise viis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm). Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas 44 800 Muda (orgaaniline sete) 15 Muu savimöll ja moreen 85 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. 3/7 Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Arseen (As) Vajadusel keemiline Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht Veekogu kood VEE3134040 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Kaadamisala nimi Paljassaare kaadamisala Kaadamisala kood KAS0000004 Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000). 4/7 Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.6662 Kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal. Kaadamise viis Pinnaseveo praam Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvendatud pinnas 44 800 Muda (orgaaniline sete) 15 Muu savimöll ja moreen 85 Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). 5/7  Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0187 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 57 500 m³ ja graniitkivide maht on 32 500 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist. Tahkete ainete paigutamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid. Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Tahked ained 90 000 Muu paekivi või sarnaste omadustega materjal (näiteks purustatud betoon), graniitkivi, sulundseinad 100 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Vette paigutatakse reostumata materjali. Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama meetmed akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde Pidev läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. Pidev 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. Pidev 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt Üks kord aastas aastaaruanne toimunud. 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde algust. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf 7/7 Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522272 Loa omaja Ärinimi / Nimi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus andmed Registrikood / 70009764 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Miinisadam andmed Aadress Miinisadama tn 3, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:5683 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 14.10.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2026 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid. Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Analüüsinõuded Proovide analüüsimisel järgida seadusega sätestatud nõudeid. Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus nimetus kood (L‑Est) Seire liik Seiratavad Proovi võtmise Proovi võtmise näitajad sagedus aeg Tallinna reid VEE3134030 tööde piirkonnast 700 m X: 6591849, Y: 541662 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg Paljassaare VEE3134040 projekteeritava kaitseala X: 6594004, Y: 537415 Pinnaveeseire Heljum Vajadusel tööde aeg laht piir 2/7  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Mere seire - teostada heljumi pidevseiret süvenduse ja kaadamise ajal: *Enne tööde algust fikseerida heljumi looduslik foon piirkonnas. *Teostada pidev heljumi seire süvenduse ja ehitamisega seotud pinnasetööde ajal kuni kõigi süvendusega seotud tööde lõppemiseni Miinisadamas. Seireks kasutada püsiseirejaama, sateliidipiltide andmeid, heljumi mõõdistusi. *Lisaks teostada heljumi seiret kaadamisel. *Süvenduse ja kaadamise lõppedes koostatakse aruanne heljumi jaotusest tööde perioodil. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Süvendamise koht Meri Süvendamise koht/piirkond Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Süvendustööde asukoha lahustükkide pindalad Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0396 Süvendamise vajaduse põhjendus Süvendustööd Miinisadama kaide rekonstrueerimisel ja faarvaatri süvendamisel: •nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m³; lainemurdja kindlustuskivide lukusüvend mahus 2500 m³; •kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 7900 m³; •sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 29 300 m³. Vahetult mõjutatud ala pindala on 0,006 km². Süvendamise viis ühekopaline ekskavaator, ujuvkraana Süvenduspinnase iseloomustus Pealmine kiht koosneb mudast, sellele järgnevad savimölli, savi ja moreeni kihid. Enamus pinnast on peene fraktsiooniga (0,022-0,02 mm). Süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvenduspinnas 44 800 Muda (orgaaniline sete) 15 Muu savimöll ja moreen 85 Saasteainete sisaldus süvendatavas pinnases Saasteaine Sisaldus, mg/kg Koormus, t enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. 3/7 Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Süvendamise nõuded Süvenduspinnase seire: 1) Enne süvendustöid peab teostama süvenduspinnase seiret. 2) Süvendusala setetest tuleb võtta 3…6 pinnaseproovi Hg, Cd, Cr, Ni, Pb, Zn, Cu, As, TBT, PCB, nafta ja PAH ühendite määramiseks. Võetavate proovide arv sõltub kavandatava süvendamise kogusest. 3) Tuleb määrata setete füüsikaline koostis. 4) Proovide ulatus ja sügavus peaks peegeldama süvendatava ala ulatust ja sügavust, süvendatavat kogust ja saasteainete horisontaalse ja vertikaalse jaotumise oodatavaid erinevusi. 5) Proovid tuleb võtta ja analüüsida vastavalt kehtivale korrale ja arvestades HELCOM Süvendamise ja kaadmise juhendit (https://helcom.fi/wp- content/uploads/2024/03/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf). Süvendamise nõuded: 1) Kui süvenduspinnases on saasteaineid üle tööstusmaa piirarvu , tuleb saasteainete edasikandumise minimeerimiseks kasutada süvendustöödel tõkkekardinaid ja poome. 2) Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loodening lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale). Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendustöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s. Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus Proovi liik Arseen (As) Vajadusel keemiline Elavhõbe (Hg) Kaadmium (Cd) Kroom (Cr) Nafta (merel) Nikkel (Ni) PAH summa PCB summa Plii (Pb) Tributüültina-katioon (TBT) Tsink (Zn) Vask (Cu) V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Kaadamine Veekogu nimetus Paljassaare laht Veekogu kood VEE3134040 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Kaadamisala nimi Paljassaare kaadamisala Kaadamisala kood KAS0000004 Kaadamisala asukoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Paljassaare laht (VEE3134040), Soome laht (VEE3100000), Tallinna lahe avaosa (VEE3134010), Tallinna laht (VEE3134000). 4/7 Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.6662 Kaadamise vajaduse põhjendus Süvendatud pinnas kaadatakse Paljassaare pinnasepuistealale. Pinnas ei ole reostunud, kuid pinnasele puuduvad sobivad ladestamisvõimalused maismaal. Kaadamise viis Pinnaseveo praam Kaadatava süvenduspinnase füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Kommentaarid Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Süvendatud pinnas 44 800 Muda (orgaaniline sete) 15 Muu savimöll ja moreen 85 Saasteainete sisaldus kaadatavas süvenduspinnases Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Varasemate andmete alusel ei ole tegemist reostunud pinnasega. Enne süvendustööde teostamist viiakse läbi süvenduspinnase seire. Kaadatud aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Kaadamise nõuded Kaadamise nõuded: 1) Kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu , tuleb reostuse täpsema ulatuse määramiseks võtta täpsustavad analüüsid (reostunud punkti piirkonnast 3 analüüsi, millest tehakse koondproov). Sel viisil on võimalik välja selgitada, kas tegemist oli juhusliku lokaalse reostuspunktiga või on tegemist laiema reostusega. Kui saastetunnused on laiemal alal üle elumaa piirarvu kuid allpool tööstusmaa piirarvu, võib kasutada kaadamisel töökorraldust, kus kergelt saastunud materjal kaetakse saastamata pinnasega või pinnas kasutatakse kaitserajatiste täiteks (HELCOM Süvendamise ja kaadamise juhend p 7.6.). Pinnas, kus saasteainete sisaldus ületab tööstusmaa piirarvu, tuleb käidelda jäätmena maismaal. 2) Kaadamistööd peab teostama süsteemselt: Kaadamisala tuleb jagada ruutudeks ja pidada arvestust ruutudesse kaadatava pinnase mahu kohta, mis võimaldab kavandada ühtlasemat kaadatava materjali jaotamist kaadamisalal. Kaadamine tuleb teostada nii, et kaadamisel tekkiv heljumi jääks võimalikult kaadamisala piiridesse ja toimuks ühtlasem jaotus kaadamisalal. Kaadamisalalt heljumi väljakandumise vältimiseks tuleb sõltuvalt tuule suunast ja tugevusest valida piirkond (ruut), et heljumi teekond ranniku poole ning Paljassaare hoiuala poole oleks võimalikult pikk. 3) Vältida kaadamist kaadamisala kirdeosas. 4) Vältida kaadamist ida ja lääne tuulte korral. Tuule kiirus 10 m/s on piir, millest suurema tuulega kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt lubatud teha. 5) Kaadamiskohta ei tohi vedada sadama akvatooriumis esinevat võimalikku prahti, see tuleb enne süvendamist merepõhjast välja võtta või ammutatud materjalist süvendustööde käigus eraldada. 6) Pargased peavad olema pidevalt jälgitavad laevade automatiseeritud identifitseerimise süsteemi (AIS) abil. 7) Pargaste liikumisteed tuvastatakse AIS andmete alusel ja see võimaldab kontrollida süvendatud materjali vedavate pargaste ettenähtud liikumisalas püsimist ning kaadamise teostamist selleks ettenähtud kaadamisala ruudus. Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Miinisadama tn 3 // 4 (78401:101:5683). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). 5/7  Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.0187 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Olemasolevate kaide ja lainemurdjate rekonstrueerimisel paigutatakse vette tahkeid aineid (paetäite või sarnaste omadustega materjali maht on 57 500 m³ ja graniitkivide maht on 32 500 m³). Rajatiste rekonstrueerimisel lähtutakse keskkonnaloa lisas esitatud asendiplaanist. Tahkete ainete paigutamise viis Tehnoloogiat puudutavad detailid selguvad, kasutatakse üldkasutatavaid tehnoloogiaid. Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht m³ Ained Aine nimetus Muu aine Osakaal kogumahust % Tahked ained 90 000 Muu paekivi või sarnaste omadustega materjal (näiteks purustatud betoon), graniitkivi, sulundseinad 100 Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Vette paigutatakse reostumata materjali. Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 6/7 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku 1) Kalastiku kaitse seisukohast ei ole süvendus ja kaadamistöid lubatud teha enamuse kalade kudemisajal mai algusest juuni lõpuni. Pidev negatiivse keskkonnamõju vähendamise 2) Süvendus ja kaadamistööd tuleb peatada, kui tuvastatakse reostusilmingud või heljumi seire käigus tuvastatakse looduslikust foonist kõrgema fooniga heljumi levikut Miinisadama meetmed akvatooriumist kaugemale kui 700 m või kaadamiskoha piiridest välja. 2. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1) Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde Pidev läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid. 2) Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (sh lammutusjäätmed) käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. 3) Vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga. 4) Kui juhitakse sadevett sadamaehitiste maalt suublasse, peab suublasse juhitav sademevesi vastama sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja keskkonnaloaga määratud heitkogustele. Juhime tähelepanu, et kui suublasse juhitakse sadevett on vajalik vastava keskkonnaloa taotlemine. Vajalik on sobivate proovivõtukohtade väljaehitamine. 3. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1) Süvendamiseks on lubatud kasutada ühekopalist ekskavaatorit. Pidev 2) Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. 4. Toimingud avarii korral 1) Veesiseste tööde läbiviimisel peab olema olemas õlikorje tehnika valmisolek. Pidev 2) Naftasaaduste või muude mürgiste ainete looduskeskkonda sattumisel, avarii või selle ohu korral koheselt võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse peatamiseks ja likvideerimiseks või ennetamiseks. 5. Muud asjakohased meetmed 1) Tööde tegija on kohustatud kasutama keskkonnaloa taotluses kirjeldatud tehnoloogiat ja töökorraldust ning teostama töid mahus, mis on toodud Keskkonnaametile esitatud taotluses. Pidev Keskkonnaloale kantud nõuete mitte täitmise korral on Keskkonnaametil, vastavalt KeÜS § 62 lg 2 ja veeseaduse § 194 lg 2 p 4 õigus tunnistada keskkonnaluba kehtetuks. 2) Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 3) Lammutusmaterjali taaskasutusel tuleb järgida jäätmeseadust ning vajadusel taotleda asjakohased load/registreeringud. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veekasutuse Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt Üks kord aastas aastaaruanne toimunud. 2. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vastavalt kehtestatud teabele. 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3. Seireandmed Heljumiseire teostada tööde teostamise ajal vastavalt käesoleva loa tabelile V8. Aruanne esitada 2 kuu jooksul peale seire teostamist. 4. Seireandmed Süvenduspinnase seire vastavalt käesoleva loa tabelile V10. Aruanne esitada hiljemalt 2 nädalat enne süvendustööde algust. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Rekonstrueeritavate rajatiste asendiplaan Lisa 1: asendiplaan.JPG Miinisadama_KMH_Aruanne Lisa 2: Miinisadama_KMH_Aruanne_2007.pdf 7/7