Hankeleping

PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Häkatoni kestus Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi või 48 tundi, mis annavad vastavalt kas 10 või 20 väärtuspunkti. Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 20% Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkujal on võimalik saada maksimaalselt 20 väärtuspunkti. Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika". 2. Pakutava ürituse läbimõeldus ja kvaliteetne korraldus Pakkuja peab esitama koos pakkumusega info ürituse kava, toitlustuse, taristu, mentorite ja ringmajanduse põhimõtete jälgimise ürituse korraldusel. Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 80% Hindamismetoodika kirjeldus: Kriteerium jaguneb viieks alakriteeriumiks, kokku on võimalik viie kriteeriumi peale saada maksimaalselt 80 punkti. Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika". Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: Maksumus kokku KM-ga: Koostatud 11.09.2025 09:46:36 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9090744/general-info  1/2 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust HÄKATONI KESTUS Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi või 48 tundi. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi või 48 tundi. Koostatud 11.09.2025 09:46:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  2/2 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi või 48 tundi. Pakkuja esitab vastava tundide arvu. Juhul, kui pakkuja esitav tundide arvu, mis ei ole 36 ega 48 on pakkujal õigus pakkumus tagasi lükata. (Number) Vastus: 48 ÜRITUSE KORRALDAMISE VISIOON Pakkumus peab sisaldama ürituse korraldamise visiooni vastavalt riigihanke alusdokumentides kirjeldatule. Ürituse korraldamise visioon peab muuhulgas sisaldama järgmiseid aspekte: 1) Ürituse ehk ringmajanduse häkatoni kirjeldust; 2) Ürituse eelduslik päevakava, iga päeva kava osa kohta lühikirjeldus ning osaga seotud isikud ning nende funktsioon ja ülesanded; 3) Kirjeldus, kuidas on plaanis sisustada tulemuste tutvustamine, žürii roll ja autasustamine; 4) Esinejate, mentorite, moderaatorite ja peamoderaatori orienteeruv arv ja rollid, nimed ning esinejate/mentorite/moderaatorite valiku põhjendus; 5) Pakutav menüü koos kogustega (vastavalt tehnilise kirjelduse dokumendi punktis 1.3.3 toodule); 6) Muud asjakohast informatsiooni (sealhulgas ürituse kajastamine, ruum ja inventar); 7) Kirjeldust, kuidas plaanib täitja end valdkonna sisuga kurssi viia ning millist sisendit vajab selleks tellijalt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab ürituse korraldamise visiooni dokumendi vastavalt esitatud nõuetele. (Vabas vormis dokument) Vastus: 5_1_Häkaton_pakkumus.pdf ÜHE OSALEJA TOITLUSTUSE MAKSUMUS Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta. (Number) Vastus: 102 PAKKUMUSE MAKSUMUSE KINNITUS Pakkuja peab kinnitama, et tema pakkumus kokku (sealhulgas koos toitlustusega) ei ületa 60 000 eurot ilma käibemaksuta. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab nõude täitmist. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah Koostatud 11.09.2025 09:46:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Majandusaasta algus: 1. juuli 2021. a Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2022.a Registrikood: 90013934 Aadress: A. Lauteri tn 3 10114, Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 651300 E-mail: [email protected]  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6 KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 6 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9 LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10 Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed...................................................................................... 16 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 17 Lisa 5 Muud nõuded ................................................................................................... 17 Lisa 6 Varud ............................................................................................................... 17 Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 17 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad.................................................................................... 18 Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad................................................................................ 19 Lisa 10 Laenukohustised ......................................................................................... 19 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 20 Lisa 12 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 20 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 21 Lisa 14 Annetused ja toetused ................................................................................. 23 Lisa 15 Tulu ettevõtlusest........................................................................................ 23 Lisa 16 Muud tulud ................................................................................................. 23 Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 24 Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 24 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 24 Lisa 20 Tööjõukulud ............................................................................................... 25 Lisa 21 Muud kulud ................................................................................................ 25 Lisa 22 Seotud osapooled ........................................................................................ 25 Lisa 23 Konsolideerimata bilanss............................................................................ 27 Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 28 Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 29 Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 30 Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 30 2  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2021/2022 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,11 miljonit eurot (kasv 0,7 miljonit eurot). Tulem põhitegevusest oli -0,73 miljonit eurot (-0,54 miljonit 2020/21). Finantsinvesteeringutelt teeniti 0,82 miljonit eurot ja aasta lõpetati positiivse tulemiga. Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,46 miljonit eurot (1,37 miljonit 30.06.2021). Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus ning teadusmahuka ettevõtluse edendamine. EBS Gümnaasium EBS Gümnaasiumil lõppes 14s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise keel. 2022 sügisel alustas õpinguid 144 õpilast (-2 õpilast võrreldes 2021), kellest 57 (+1) on uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2022 aastal 320 sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2021 - 250 avaldust). 2022 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 37 abiturienti (+3), neist 3 kuldmedaliga ja 3 hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt C1 ja C2. EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine. 2022.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel. EBS Ülikool Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme kraadiõppele täiendõpet läbi avatud ülikooli ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1032 üliõpilast, kellele lisandus 39 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest. EBSi Helsingi kampuses õpib 180 üliõpilast. Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 34,8% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2021/22 oli vastav näitaja 35,6%) ja 72% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud. Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 9% kogu üliõpilaskonnast. Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise põhjustaks on lisaks viimaste aastate Covid kriisile ka veebruaris alanud Ukraina sõida, mis vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust. 3  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid. 2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 / 7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%. Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete arendamiseks. Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas. EBS Executive Education EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s (ExEd). Selle valdkonna 2020/21 majandusaasta käive oli 1,09 miljonit eurot ((1,03 miljonit 2020/21) ja kokku viidi läbi 302 koolituspäeva rohkem kui tuhandele õppurile. Ettevõte on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis. EBSi rohestrateegia EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise pöörab suurt tähelepanu energia kokkuhoiule, süsinikneutraalsuse saavutamisele ning jäätmete vähendamisele/taaskasutusele. EBS’le kuulub neli päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 441 kW. Pargid tootsid 2021/22 majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit (322 MWh 2020/21). EBSi õppehooones tarbiti 2021/2022 majandusaastal 511 MWh rohelist elektrienergiat (396 MWh 2020/21) ja 1016 MWh kaugkütte soojusenergiat (914 MWh 2020/21). Energiatarve kasvas oluliselt pärast seda, kui kõik auditooriumid ja tööruumid varustati tänapäevaste ventilatsiooni- ja jahutuslahendustega. 2022/23 eesmärk on vähendada energia tarbimist hoones vähemalt 10% rakendades olemasolevaid energia tarbimise optimeerimise võimalusi. Samuti on plaanis ettepoole tuua investeeringuid energiatõhusatesse akendesse. 4  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Varad 3 996 564 3 823 673 Kohustised 2 535 941 2 453 465 Netovara 1 460 623 1 370 209 Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737 Finantstulud (-kulud) 823 303 -19 Aruandeaasta tulem 90 415 -541 756 Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 6,2% -39,5% Netovara määr (netovara/varad) 36,5% 35,8% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2021/2022 õppeaastal 143 400 €. 5  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa 30.06.2022 30.06.2021 VARAD Käibevarad Raha 2 1 410 192 2 112 431 Nõuded ja ettemaksed 3 1 566 209 868 806 Varud 6 56 339 10 Kokku käibevarad 3 032 740 2 981 247 Põhivara Materiaalsed põhivarad 8 438 709 397 882 Immateriaalsed põhivarad 9 525 115 444 544 Kokku põhivarad 963 824 842 426 KOKKU VARAD 3 996 564 3 823 673 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 11 1 433 415 1 240 009 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 13 1 063 820 1 213 456 Kokku lühiajalised kohustised 2 497 235 2 453 465 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 10 37 500 0 Võlad ja ettemaksed 11 1 206 0 Kokku pikaajalised kohustised 38 706 0 Kokku kohustised 2 535 941 2 453 465 NETOVARA Vähemusosalus 104 792 118 270 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -470 062 71 464 Aruandeperioodi tulem 103 893 -541 526 Kokku netovara 1 460 623 1 370 208 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 996 564 3 823 673 6  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 01.07.2021- 01.07.2020- Lisa 30.06.2022 30.06.2021 TULUD Annetused ja toetused 14 1 107 345 849 751 Tulu ettevõtlusest 15 5 979 804 5 528 386 Muud tulud 16 28 772 42 520 Kokku tulud 7 115 921 6 420 657 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 17 -365 308 -119 438 Jagatud annetused ja toetused 18 -336 226 -310 849 Mitmesugused tegevuskulud 19 -2 968 777 -2 406 740 Tööjõukulud 20 -3 945 493 -3 934 498 Põhivara kulum ja väärtuse langus 8,9 -164 244 -123 404 Muud kulud 21 -68 761 -67 465 Kokku kulud -7 848 809 -6 962 394 Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 -255 Intressitulud 226 236 Intressikulud -1 206 0 Muud finantstulud ja -kulud -97 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 823 303 -19 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 90 415 -541 756 s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 103 893 -541 526 s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -13 478 -230 7  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 01.07.2021- 01.07.2020- Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 8,9 164 244 123 404 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 8 0 156 Kokku korrigeerimised 164 244 123 560 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 188 582 -150 288 Varude muutus -56 329 10 046 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 193 406 -37 560 Laekunud intressid 226 236 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 13 1 063 100 1 183 651 Muud rahavood äritegevusest 13 -1 274 341 -871 201 Kokku rahavood põhitegevusest -454 000 -283 293 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 8,9 -285 642 -309 400 Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist 8 0 1 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -285 642 -308 400 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 10 37 500 0 Sissemaksed kapitali 0 118 500 Sissemaksed reservidesse 0 400 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 37 500 518 500 KOKKU RAHAVOOD -702 142 -73 193 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 112 431 2 185 624 Raha ja raha ekvivalentide muutus -702 142 -73 193 Valuutakursside muutuste mõju -97 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 410 192 2 112 431 8  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Vähemus- Sihtkapital reservid tulem kokku osalus Kokku 30.06.2020 2 000 1 320 000 71 464 1 393 464 0 1 393 464 Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 118 500 518 500 Aruandeperioodi tulem 0 0 -541 526 -541 526 -230 -541 756 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208 Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 9  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega. 10  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. 11  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest 12  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. 13  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtaeutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. 14  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks: 1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed; 2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist müju asutuse ärilistele otsustele. 15  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha 30.06.2022 30.06.2021 Kassa 161 303 Arvelduskontod 1 410 031 2 112 128 Kokku 1 410 192 2 112 431 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0 Ostjatelt laekumata 225 756 225 756 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 10 135 10 135 0 0 Muud nõuded 5 1 003 541 1 003 541 0 0 Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Ettemaksed 326 777 326 777 0 0 Tulevaste perioodide kulud 326 777 326 777 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 1 566 209 1 566 209 0 0 Lisa 30.06.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 268 808 268 808 0 0 Ostjatelt laekumata 268 808 268 808 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 10 699 10 699 0 0 Muud nõuded 5 266 421 266 421 0 0 Viitlaekumised 266 421 266 421 0 0 Ettemaksed 322 878 322 878 0 0 Tulevaste perioodide kulud 322 878 322 878 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 868 806 868 806 0 0 16  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30.06.2022 30.06.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 331 0 232 Käibemaks 0 21 199 0 13 371 Üksikisiku tulumaks 0 111 531 0 107 505 Sotsiaalmaks 0 183 463 0 178 485 Kohustuslik kogumispension 0 15 395 0 13 102 Töötuskindlustusmaksed 0 12 606 0 11 705 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 627 0 599 Ettemaksukonto jääk 10 135 10 699 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 135 345 152 10 699 324 999 Lisa 5 Muud nõuded Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 13 70 905 70 905 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690 muud 828 111 828 111 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 Lisa 30.06.2021 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 27 809 27 809 lühiajalised nõuded eriprojektid 13 9 300 9 300 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 195 823 195 823 muud 33 489 33 489 Kokku muud nõuded 266 421 266 421 Muud viitlaekumised sisaldavad nõuet seotud osapoolte vastu seisuga 30.06.2022 summas 824 380 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22). Lisa 6 Varud 30.06.2022 30.06.2021 Ettemaksed varude eest 56 339 10 Varud 56 339 10 Kokku varud 56 339 10 Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2021 30.06.2022 10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 17  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2020 Soetusmaksumus 150 000 11 997 54 939 302 049 518 985 Akumuleeritud kulum -7 500 -1 440 -27 500 -72 214 -108 654 Jääkmaksumus 142 500 10 557 27 439 229 835 410 331 Ostud 0 0 24 087 33 272 57 359 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 843 -29 370 -68 653 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -2 519 0 -2 519 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 1 364 0 1 364 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882 Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882 Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Arvutid 0 1 000 Kokku 0 1 000 18  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad Muud Ettemaksed immateriaalsed immateriaalse Arvutitarkvara põhivarad põhivara eest Kokku 30.06.2020 Soetusmaksumus 0 59 709 211 823 271 532 Akumuleeritud kulum 0 -24 278 0 -24 278 Jääkmaksumus 0 35 431 211 823 247 254 Ostud 121 249 45 919 84 873 252 041 Amortisatsioonikulu -36 351 -18 400 0 -54 751 Ümberklassifitseerimine 296 696 0 -296 696 0 30.06.2021 Soetusmaksumus 417 945 105 628 0 523 573 Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 0 -79 029 Jääkmaksumus 381 594 62 950 0 444 544 Ostud 177 268 0 0 177 268 Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 0 -96 697 30.06.2022 Soetusmaksumus 595 213 105 628 0 700 841 Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 0 -175 726 Jääkmaksumus 477 277 47 838 0 525 115 Lisa 10 Laenukohustised 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026 Kokku laenukohustised 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen on tagatiseta. 19  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0 Võlad töövõtjatele 12 523 182 523 182 0 0 Maksuvõlad 4 345 152 345 152 0 0 Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0 Intressivõlad 1 206 0 1 206 0 Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0 Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0 Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 434 621 1 433 415 1 206 0 Lisa 30.06.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 166 868 166 868 0 0 Võlad töövõtjatele 12 464 839 464 839 0 0 Maksuvõlad 4 324 999 324 999 0 0 Muud võlad 24 498 24 498 0 0 Muud viitvõlad 24 498 24 498 0 0 Saadud ettemaksed 258 805 258 805 0 0 Tulevaste perioodide tulud 258 805 258 805 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 240 009 1 240 009 0 0 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2022 summas 48 728 (30.06.2021 : 35 732) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2022 summas 1 206 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22). Lisa 12 Võlad töövõtjatele 30.06.2022 30.06.2021 Töötasude kohustis 153 785 213 604 Puhkusetasude kohustis 369 397 251 235 Kokku 523 182 464 839 20  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Muud 30.06.2020 Saadud Tagastatud Tulu muutused 30.06.2021 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 50 744 301 790 0 -304 409 0 48 125 Valla - ja Linnatoetused 0 5 427 0 -5 427 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 35 640 14 850 -20 790 -675 0 29 025 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 0 230 637 0 -153 669 0 76 968 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 44 640 0 -44 640 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 534 101 068 0 -1 068 0 100 534 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 93 319 106 702 0 -93 319 0 106 702 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -22 834 66 634 0 -53 100 0 -9 300 Archimedes SA ERASMUS 528 893 220 233 0 -160 387 0 588 739 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 30 674 0 0 -26 228 0 4 446 SHENKAR COLLEGE OF FASHION AND OF TEXTILE TECHNOLOGY CLEVERprojekt -3 382 3 392 0 -10 0 0 AVEKU 0 0 0 0 0 0 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 27 504 4 195 0 0 0 31 699 Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 1 479 0 0 -1 479 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 3 488 805 0 0 0 4 293 Business Technology õppekava arendus 60 000 0 0 0 0 60 000 Creative Industries Learning Module 54 482 54 467 0 0 0 108 949 WOBACA projekt 28 165 0 0 0 0 28 165 IFI projekt 0 23 311 0 0 0 23 311 Muud 3 000 5 500 -660 -5 340 0 2 500 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156 Kokku sihtfinantseerimine 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156 21  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Muud 30.06.2021 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820 Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0 Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0 SHENKAR COLLEGE OF FASHION AND OF TEXTILE TECHNOLOGY CLEVERprojekt 0 0 0 0 0 0 AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0 Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 0 0 0 0 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0 Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0 Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0 WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0 IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311 Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 30.06.2022 saldo summas 992 915 (30.06.2021 : 1 204 156) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 5 kajastatud lühiajaliste nõuetega 70 905 (30.06.2021 : 9 300) eurot. 30.06.2022 30.06.2021 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456 Lühiajalised nõuded eriprojektid -70 905 -9 300 Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 204 156 22  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 14 Annetused ja toetused 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks sh eraldis riigieelarvest 637 110 597 780 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 7 425 5 427 sh Archimedes SA 257 767 213 487 muud 205 043 33 057 Kokku annetused ja toetused 1 107 345 849 751 Lisa 15 Tulu ettevõtlusest 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 3 997 761 3 994 916 Koolitus-gümnaasium 429 595 366 735 Täiskasvanute täiendkoolitus 1 103 752 1 028 594 Muud tulud 448 696 138 141 Kokku tulu ettevõtlusest 5 979 804 5 528 386 Lisa 16 Muud tulud 01.07.2021- 01.07.2020- Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Kasum valuutakursi muutustest 0 8 Trahvid, viivised ja hüvitised 128 290 Muud 28 644 42 222 Kokku muud tulud 28 772 42 520 23  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Lähetuskulud -32 870 -9 613 Tööjõukulu -204 109 -78 390 Muud ostetud teenused -125 013 -23 637 Turunduskulud -3 316 -7 798 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438 Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Riigieelarvelised stipendiumid -126 750 -126 715 Muud stipendiumid ARCHIMEDES -209 476 -184 134 Kokku jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Üür ja rent -735 758 -599 273 Mitmesugused bürookulud -4 025 -6 006 Lähetuskulud -65 171 -41 267 Koolituskulud -15 309 -19 505 Õppematerjal -159 788 -106 885 Õppekulud -673 504 -645 268 Välisõppejõudude kulud -14 996 -3 266 Õppijate toitlustamine -82 369 -37 225 Turunduskulud -303 750 -231 650 Sidekulud -9 706 -10 441 Tellitud ajakirjandus -26 071 -23 687 IT teenused -217 202 -173 407 Kindlustus -1 007 -314 Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 768 -21 849 Transpordi ja veovahendite kulud -8 706 -9 487 Ostetud teenused -579 164 -384 611 Väikevahendid -31 466 -37 718 Kingitused -9 427 -1 250 Esinduskulud -3 906 -6 387 Muud -17 684 -47 244 Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 968 777 -2 406 740 24  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20 Tööjõukulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Palgakulu -2 978 490 -2 965 837 Sotsiaalmaksud -906 041 -917 787 Töötuskindlustusmaksud -21 043 -20 878 Muud maksud -39 919 -29 996 Kokku tööjõukulud -3 945 493 -3 934 498 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -204 109 -78 390 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 99 106 Lisa 21 Muud kulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Kahjum valuutakursi muutustest 0 -96 Liikmemaks -61 154 -58 725 Muud -7 607 -8 644 Kokku muud kulud -68 761 -67 465 Lisa 22 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 5 824 380 0 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 11 48 728 35 732 25  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne PIKAAJALIS ED Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Laenukohustused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 10 37 500 0 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 11 1 206 0 Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2021 laenud tagasimaksed 30.06.2022 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 10 01.07.2021- 01.07.2020- OS TETUD 30.06.2022 30.06.2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 683 659 418 121 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Arvestatud tasu 143 400 147 240 Kokku 143 400 147 240 26  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 23 Konsolideerimata bilanss 30.06.2022 30.06.2021 VARAD Käibevarad Raha 909 567 1 794 591 Nõuded ja ettemaksed 1 318 320 650 051 Varud 56 339 10 Kokku käibevarad 2 284 226 2 444 652 Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 665 050 665 050 Nõuded ja ettemaksed 290 250 140 000 Materiaalsed põhivarad 40 461 45 951 Immateriaalsed põhivarad 1 533 2 555 Kokku põhivarad 997 294 853 556 KOKKU VARAD 3 281 520 3 298 208 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 026 169 927 403 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456 Kokku lühiajalised kohustised 2 089 989 2 140 859 Kokku kohustised 2 089 989 2 140 859 NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -564 651 27 044 Aruandeperioodi tulem 34 182 -591 695 Kokku netovara 1 191 531 1 157 349 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 281 520 3 298 208 27  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 TULUD Annetused ja toetused 1 107 345 849 751 Tulu ettevõtlusest 4 620 495 4 394 760 Muud tulud 192 437 Kokku tulud 5 728 032 5 244 948 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438 Jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849 Mitmesugused tegevuskulud -2 024 378 -1 592 997 Tööjõukulud -3 714 448 -3 709 720 Põhivara kulum ja väärtuse langus -24 886 -46 597 Muud kulud -65 670 -64 237 Kokku kulud -6 530 916 -5 843 838 Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 0 Intressitulud 12 686 7 195 Kokku muud finantstulud ja -kulud 837 066 7 195 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 34 182 -591 695 28  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 24 886 46 597 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 156 Muud korrigeerimised -2 -3 Kokku korrigeerimised 24 884 46 750 Põhitegevusega seotud varade muutus 217 718 -31 602 Varude muutus -56 329 10 046 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 98 766 -17 088 Laekunud intressid 9 936 8 940 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 063 100 1 183 651 Muud rahavood äritegevusest -1 274 341 -871 201 Kokku rahavood põhitegevusest -719 150 -269 394 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -18 374 -108 960 Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist 0 1 000 Antud laenud -172 500 0 Antud laenude tagasimaksed 25 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -165 874 -107 960 Rahavood finantseerimistegevusest Sissemaksed reservidesse 0 400 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 400 000 KOKKU RAHAVOOD -885 024 22 646 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 794 591 1 771 945 Raha ja raha ekvivalentide muutus -885 024 22 646 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 909 567 1 794 591 29  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Sihtkapital reservid tulem kokku 30.06.2020 2 000 1 320 000 27 014 1 349 014 Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 Aruandeperioodi tulem 0 0 -591 695 -591 695 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 759 669 759 669 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319 Reservi moodustamine 0 0 Dividendid 0 Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 499 1 191 501 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 380 829 380 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest omakorda 75% on Soome kodanikud. Covidi mõju EBSi tegevusele ei olnud 2021/22 majandusaastal märkimisväärne. Ukraina sõda ja tasuta kõrghariduse pakkumise suurenemine Soomes mõjutas negatiivselt EBSi 2022/23 õppeaasta bakalaureuseõppe vastuvõttu, mida ei kompenseerinud ka tavapärasest suurem Eesti residentide vastuvõtt. Usume, et pärast Ukraina sõja lõppu naaseme 1/3 – 2/3 (välisüliõpilased – Eesti residendid) bakalauresuse õppurite proportsiooni juurde ning magistriõppes kasvab õppuri asukohariigist vähem mõjutatud asünkroonse hübriidõppe osakaal. 30 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 22.12.2022 Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MEELIS KITSING Juhatuse liige 22.12.2022 ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 23.12.2022 MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 23.12.2022 MART HABAKUK Juhatuse liige 23.12.2022  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Estonian Business School nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2022 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number 50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 105 Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314 28.12.2022 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANNE AIGRO Vandeaudiitor 28.12.2022 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Ülikoolide tegevus 85421 Jah Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 651300 E-posti aadress [email protected]  Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Majandusaasta algus: 1. juuli 2022. a Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2023.a Registrikood: 90013934 Aadress: A. Lauteri tn 3 10114, Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 651300 E-mail: [email protected]  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6 KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 6 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9 LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10 Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 15 Lisa 3 Finantsinvesteeringud ...................................................................................... 15 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed...................................................................................... 16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 16 Lisa 6 Muud nõuded ................................................................................................... 17 Lisa 7 Varud ............................................................................................................... 17 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18 Lisa 10 Materiaalsed põhivarad................................................................................ 19 Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad............................................................................ 20 Lisa 12 Laenukohustised ......................................................................................... 20 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 21 Lisa 14 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 21 Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 22 Lisa 16 Annetused ja toetused ................................................................................. 24 Lisa 17 Tulu ettevõtlusest........................................................................................ 24 Lisa 18 Muud tulud ................................................................................................. 24 Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 25 Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 25 Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 25 Lisa 22 Tööjõukulud ............................................................................................... 26 Lisa 23 Muud kulud ................................................................................................ 26 Lisa 24 Seotud osapooled ........................................................................................ 26 Lisa 25 Konsolideerimata bilanss............................................................................ 28 Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 29 Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 30 Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 31 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 31 2  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2022/2023 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,13 miljonit eurot (7,11 miljonit eurot 2021/22)). Aasta lõpetati 85 tuhande euro suuruse positiivse tulemiga (90 tuhat eurot 2021/22). Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,55 miljonit eurot (1,46 miljonit 30.06.2022). Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus. Investeerimistegevus toimub sõsarorganisatsioonis – Madis ja Marje Habakuke Sihtasutus (edaspidi MMH). MMH finantseerib SA EBS poolt kasutatava taristu parendusi ning toetab teadus- ja arendustegevust. MMH 2022.a. majandusaasta tulem oli 2,2 miljonit eurot ja netovara 31.12.2022 seisuga 44,17 miljonit eurot (42,4 miljonit 31.12.2021). EBS Gümnaasium EBS Gümnaasiumil lõppes 25s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise keel. 2023 sügisel alustas õpinguid 156 õpilast (+ 12 õpilast võrreldes 2022), kellest 55 (+1) on uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2023 aastal 390 sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2022 - 373 avaldust). 2023 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 42 abiturienti (+5), neist 3 kuldmedaliga ja 7 hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt C1 ja C2. EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine. 2023.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel ning kutsutud Eestit esindama ka rahvusvahelisel konkursil. EBS Ülikool Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1026 üliõpilast (aasta varem 1032), kellele lisandus 45 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 39). Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 28% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2021/22 oli 3  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne vastav näitaja 34,8%) ja 75% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud (aasta varem 72%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 6% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 9%). Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise peamiseks põhjuseks on 2022.a. veebruaris alanud Ukraina sõda, mis vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust. Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid. 2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 / 7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%. Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete arendamiseks. 2022. aasta kevadel uuendas EBS rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. 2023. aasta vahearuande tagasisidena tõi EFMD välja, et kõigi parendusettepanekute osas vastavad EBSi 2022/23 õppeaasta tegevused ja tulemused akrediteerimiskogu ootustele. Sealhulgas pakub Haridus- ja Noorteameti hindamise läbinud ja kvaliteedimärgise pälvinud EBSi praktikasüsteem koos uute valikainetega mitmekesiseid võimalusi üliõpilaste isiklikuks ja professionaalseks arenguks. 2023/24 aasta bakalaureuseõppe prioriteetideks on üliõpilaskonna mitmekesisuse suurendamine Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse õppekavadel, sealhulgas uutelt sihtturgudelt (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kasahstan ja Usbekistan) õppima asunud üliõpilaste arvu kasv. Samuti on plaanis tihendada koostööd valitud gümnaasiumidega Eestis, et aidata kaasa ettevõtlusalaste teadmiste pakkumisele üldhariduskoolides. 2024. aasta sügisel avab EBS vastuvõtu uuendatud ja mahukamate spetsialiseerumissuundadega Ettevõtluse ja ärijuhtimise eestikeelsele õppekavale nii päeva- kui ka sessioonõppes. Arendustegevuste käigus sisustatakse kõigis õppekavades suuremas mahus digitaliseerimise (sh. tehisaru rakendused ettevõtluses) ja kestlikkusega seotud temaatika ning avardatakse koostöös partnerülikoolidega rahvusvaheliste õppimisvõimaluste hulka. Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas. 4  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne EBS Executive Education EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s (ExEd). Selle valdkonna 2021/22 majandusaasta käive oli 1,15 miljonit eurot ((1,09 miljonit 2021/22). ExEd on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis. EBSi rohestrateegia EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise pöörab suurt tähelepanu energia ratsionaalsele kasutamisele, töötajatele ja õppuritele suunatud teavitustööle. Samuti rohkemajandusega seotud doktorantide kaasamisele erinevates projektides ja õppetöö läbiviimises. EBSi investeerimistegevus sisaldab investeeringuid kiirenditesse, mis omakorda nõustavad ja investeerivad rohevaldkonna start-up’desse. EBS’le kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2022/23 majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit. Üks parkidest (60 kW) andis esimese toodangu juulis 2023. EBSi õppehoones tarbiti 2022/2023 majandusaastal 367 MWh rohelist elektrienergiat (aasta varem 511 MWh) ja 797 MWh kaugkütte soojusenergiat (2021/22 aastal 1016 MWh). Hoones tarbitud energia kogus vähenes aastaga 1527 MWh’lt 1164 MWh’ni ehk 24%. 2023.a. juulis paigaldati õppehoone katusele 60 kW päikesepaneele, mis võimaldab võrgust ostetud elektri tarbimist vähendada täiendavalt 10-15%. Jätkame erinevate meetmete juurutamist, eesmärgiga viia elektri ja soojusenergia tarve hoones alla 1000 MWh aastas. Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Varad 4 656 489 3 996 564 Kohustised 3 111 262 2 535 941 Netovara 1 545 227 1 460 623 Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 Finantstulud (-kulud) 872 588 823 303 Aruandeaasta tulem 84 604 90 415 Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 5,5% 6,2% Netovara määr (netovara/varad) 33,2% 36,5% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2022/2023 õppeaastal 134 603 €. 5  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa 30.06.2023 30.06.2022 VARAD Käibevarad Raha 2 2 626 795 1 410 192 Finantsinvesteeringud 3 400 000 0 Nõuded ja ettemaksed 4 763 001 1 566 209 Varud 7 24 549 56 339 Kokku käibevarad 3 814 345 3 032 740 Põhivara Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 1 410 0 Materiaalsed põhivarad 10 400 938 438 709 Immateriaalsed põhivarad 11 439 796 525 115 Kokku põhivarad 842 144 963 824 KOKKU VARAD 4 656 489 3 996 564 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 13 1 387 029 1 433 415 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 15 1 667 493 1 063 820 Kokku lühiajalised kohustised 3 054 522 2 497 235 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 12 52 500 37 500 Võlad ja ettemaksed 13 4 240 1 206 Kokku pikaajalised kohustised 56 740 38 706 Kokku kohustised 3 111 262 2 535 941 NETOVARA Vähemusosalus 69 732 104 792 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -366 169 -470 062 Aruandeperioodi tulem 119 664 103 893 Kokku netovara 1 545 227 1 460 623 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 656 489 3 996 564 6  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 01.07.2022- 01.07.2021- Lisa 30.06.2023 30.06.2022 TULUD Annetused ja toetused 16 991 013 1 107 345 Tulu ettevõtlusest 17 6 060 842 5 979 804 Muud tulud 18 84 879 28 772 Kokku tulud 7 136 734 7 115 921 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 19 -189 221 -365 308 Jagatud annetused ja toetused 20 -101 837 -336 226 Mitmesugused tegevuskulud 21 -3 405 283 -2 968 777 Tööjõukulud 22 -3 960 809 -3 945 493 Põhivara kulum ja väärtuse langus 10,11 -196 697 -164 244 Muud kulud 23 -70 871 -68 761 Kokku kulud -7 924 718 -7 848 809 Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -6 990 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380 Intressitulud 1 430 226 Intressikulud -3 034 -1 206 Muud finantstulud ja -kulud 31 182 -97 Kokku muud finantstulud ja -kulud 872 588 823 303 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 84 604 90 415 s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 119 664 103 893 s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -35 060 -13 478 7  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 01.07.2022- 01.07.2021- Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10,11 196 697 164 244 Muud korrigeerimised -2 0 Kokku korrigeerimised 196 695 164 244 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 737 594 188 582 Varude muutus 31 791 -56 329 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -46 386 193 406 Laekunud intressid 1 149 226 Makstud intressid -8 0 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 15 1 964 769 1 063 100 Muud rahavood äritegevusest 15 -1 290 191 -1 274 341 Kokku rahavood põhitegevusest 807 429 -454 000 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 10,11 -73 607 -285 642 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -8 400 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -400 000 0 Antud laenud 4 -5 000 0 Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 362 993 -285 642 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 15 000 37 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 15 000 37 500 KOKKU RAHAVOOD 1 185 422 -702 142 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 410 192 2 112 431 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 185 422 -702 142 Valuutakursside muutuste mõju 31 181 -97 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 626 795 1 410 192 8  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Vähemus- Sihtkapital reservid tulem kokku osalus Kokku 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208 Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227 9  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega. 10  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Kapitaliosaluse meetod Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi, kajastatakse bilansis vastavat kohustist. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. 11  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. 12  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat 13  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. 14  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks: 1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed; 2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha 30.06.2023 30.06.2022 Kassa 66 161 Arvelduskontod 2 626 729 1 410 031 Kokku 2 626 795 1 410 192 Lisa 3 Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringuna on kajastatud 1- aastane pangadeposiit summas 400 000 (30.06.2022: 0) eurot. Pangadeposiidi lepingut ei ole plaanis ennetähtaegselt lõpetada. 15  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0 Ostjatelt laekumata arved 193 445 193 445 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 15 832 15 832 0 0 Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0 Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Ettemaksed 423 022 423 022 0 0 Tulevaste perioodide kulud 423 022 423 022 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 763 001 763 001 0 0 Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0 Ostjatelt laekumata arved 225 756 225 756 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 10 135 10 135 0 0 Muud nõuded 6 1 003 541 1 003 541 0 0 Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Ettemaksed 326 777 326 777 0 0 Tulevaste perioodide kulud 326 777 326 777 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 1 566 209 1 566 209 0 0 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30.06.2023 30.06.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 250 0 331 Käibemaks 0 25 479 0 21 199 Üksikisiku tulumaks 0 108 329 0 111 531 Sotsiaalmaks 0 180 965 0 183 463 Kohustuslik kogumispension 0 13 018 0 15 395 Töötuskindlustusmaksed 0 12 226 0 12 606 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 351 0 627 Ettemaksukonto jääk 15 832 10 135 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 832 340 618 10 135 345 152 16  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Muud nõuded 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023 Intressinõuded 291 291 0 0 Muud intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Kokku muud nõuded 130 702 130 702 0 0 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 0 0 Lühiajaline laen on antud tagatiseta. Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 15 0 0 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875 muud 6 701 6 701 Kokku muud nõuded 125 411 125 411 Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 15 70 905 70 905 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690 muud 828 111 828 111 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 Lisa 7 Varud 30.06.2023 30.06.2022 Ettemaksed varude eest 24 549 56 339 Varud 24 549 56 339 Kokku varud 24 549 56 339 17  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2022 30.06.2023 10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2022 30.06.2023 16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 0 40 Kasum (kahjum) kapitaliosaluse Sidusettevõtja nimetus 30.06.2022 Omandamine meetodil 30.06.2023 Jobling OÜ 0 8 400 -6 990 1 410 25.10.2022 soetas asutus Jobling OÜ 40% osaluse hinnaga 1 950 eurot, 12.05.2023 tegi asutus täiendava sissemakse summas 6 450 eurot. Osalus ei muutunud. 18  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Materiaalsed põhivarad Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882 Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Ostud 0 0 27 887 0 27 887 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288 30.06.2023 Soetusmaksumus 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938 19  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad Muud immateriaalsed Arvutitarkvara põhivarad Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 417 945 105 628 523 573 Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 -79 029 Jääkmaksumus 381 594 62 950 444 544 Ostud 177 268 0 177 268 Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 -96 697 30.06.2022 Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841 Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726 Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115 Ostud 45 720 0 45 720 Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039 Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376 30.06.2023 Soetusmaksumus 631 625 75 560 746 561 Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -306 765 Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796 Lisa 12 Laenukohustised 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 24 Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026 24 Kokku laenukohustised 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen on tagatiseta. 20  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Võlad ja ettemaksed Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0 Võlad töövõtjatele 14 519 959 519 959 0 0 Maksuvõlad 5 340 618 340 618 0 0 Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0 Intressivõlad 4 240 0 4 240 0 Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0 Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0 Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 391 269 1 387 029 4 240 0 Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0 Võlad töövõtjatele 14 523 182 523 182 0 0 Maksuvõlad 5 345 152 345 152 0 0 Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0 Intressivõlad 1 206 0 1 206 0 Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0 Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0 Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 434 621 1 433 415 1 206 0 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 33 416 (30.06.2022 : 48 728) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 4 240 (30.06.2022 : 1 206) eurot (lisa 24). Lisa 14 Võlad töövõtjatele 30.06.2023 30.06.2022 Töötasude kohustis 162 365 153 785 Puhkusetasude kohustis 357 594 369 397 Kokku 519 959 523 182 21  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Muud 30.06.2021 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820 Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 0 0 0 0 0 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0 Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0 AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0 Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0 Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0 WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0 IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311 SA ERAK projekt 0 0 0 0 0 0 Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 22  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Muud 30.06.2022 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 0 -369 598 72 600 Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 0 -8 350 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 0 -1 552 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 0 -109 967 83 570 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 0 -148 673 99 213 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 67 500 0 0 -37 500 30 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 155 049 173 383 0 0 -155 049 173 383 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 9 146 0 0 -9 146 0 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium 0 0 0 0 0 0 Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 0 -31 645 1 080 217 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 0 0 0 0 0 0 AVEKU 32 750 0 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 0 0 0 0 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 0 0 0 0 0 0 Business Technology õppekava arendus 0 0 0 0 0 0 Creative Industries Learning Module 0 0 0 0 0 0 WOBACA projekt 0 11 073 0 0 -11 073 0 IFI projekt 23 311 7 400 0 0 -30 711 0 SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 0 95 760 Muud 29 909 25 520 0 0 -55 429 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493 Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493 30.06.2023 saldo summas 1 667 493 (30.06.2022 : 992 915) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 0 (30.06.2022 : 70 905) eurot. 30.06.2023 30.06.2022 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 493 1 063 820 Lühiajalised nõuded eriprojektid 0 -70 905 Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 992 915 23  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16 Annetused ja toetused 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks sh eraldis riigieelarvest 844 659 637 110 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 8 350 7 425 sh Archimedes SA 40 791 257 767 muud 97 213 205 043 Kokku annetused ja toetused 991 013 1 107 345 Lisa 17 Tulu ettevõtlusest 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 4 100 316 3 997 761 Koolitus-gümnaasium 457 940 429 595 Täiskasvanute täiendkoolitus 1 152 911 1 103 752 Muud tulud 349 675 448 696 Kokku tulu ettevõtlusest 6 060 842 5 979 804 Lisa 18 Muud tulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 128 Muud 84 879 28 644 Kokku muud tulud 84 879 28 772 24  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Lähetuskulud -33 898 -32 870 Tööjõukulu -134 835 -204 109 Muud ostetud teenused -19 997 -125 013 Turunduskulud -491 -3 316 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308 Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Riigieelarvelised stipendiumid -84 420 -126 750 Muud stipendiumid ARCHIMEDES -17 417 -209 476 Kokku jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226 Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Üür ja rent -729 023 -735 758 Mitmesugused bürookulud -4 490 -4 025 Lähetuskulud -77 718 -65 171 Koolituskulud -22 790 -15 309 Õppematerjal -141 382 -159 788 Õppekulud -772 712 -673 504 Välisõppejõudude kulud -16 730 -14 996 Õppijate toitlustamine -92 401 -82 369 Turunduskulud -391 215 -303 750 Sidekulud -7 791 -9 706 Tellitud ajakirjandus -30 572 -26 071 IT teenused -332 968 -217 202 Kindlustus -1 171 -1 007 Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 829 -9 768 Transpordi ja veovahendite kulud -15 009 -8 706 Ostetud teenused -628 262 -579 164 Väikevahendid -20 709 -31 466 Kingitused -6 438 -9 427 Esinduskulud -2 238 -3 906 Muud -101 835 -17 684 Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 405 283 -2 968 777 25  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Tööjõukulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Palgakulu -2 981 333 -2 978 490 Sotsiaalmaksud -924 656 -906 041 Töötuskindlustusmaksud -22 232 -21 043 Muud maksud -32 588 -39 919 Kokku tööjõukulud -3 960 809 -3 945 493 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -134 835 -204 109 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 96 99 Lisa 23 Muud kulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Kahjum valuutakursi muutustest -129 0 Liikmemaks -66 977 -61 154 Muud -3 765 -7 607 Kokku muud kulud -70 871 -68 761 Lisa 24 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 33 416 48 728 PIKAAJALIS ED 30.06.2023 30.06.2022 Laenukohustused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 12 52 500 37 500 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 4 240 1 206 26  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2021 laenud tagasimaksed 30.06.2022 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 12 Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2022 laenud tagasimaksed 30.06.2023 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 12 01.07.2022- 01.07.2021- OS TETUD 30.06.2023 30.06.2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 687 907 683 659 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Arvestatud tasu 134 603 143 400 Kokku 134 603 143 400 27  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 25 Konsolideerimata bilanss 30.06.2023 30.06.2022 VARAD Käibevarad Raha 2 193 556 909 567 Finantsinvesteeringud 400 000 0 Nõuded ja ettemaksed 586 054 1 318 320 Varud 19 750 56 339 Kokku käibevarad 3 199 360 2 284 226 Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 666 460 665 050 Nõuded ja ettemaksed 232 255 290 250 Materiaalsed põhivarad 43 203 40 461 Immateriaalsed põhivarad 511 1 533 Kokku põhivarad 942 429 997 294 KOKKU VARAD 4 141 789 3 281 520 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 089 149 1 026 169 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 494 1 063 820 Kokku lühiajalised kohustised 2 756 643 2 089 989 Kokku kohustised 2 756 643 2 089 989 NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -530 469 -564 651 Aruandeperioodi tulem 193 615 34 182 Kokku netovara 1 385 146 1 191 531 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 141 789 3 281 520 28  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 TULUD Annetused ja toetused 991 013 1 107 345 Tulu ettevõtlusest 4 635 146 4 620 495 Muud tulud 63 192 Kokku tulud 5 626 222 5 728 032 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308 Jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226 Mitmesugused tegevuskulud -2 242 919 -2 024 378 Tööjõukulud -3 705 055 -3 714 448 Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 376 -24 886 Muud kulud -68 058 -65 670 Kokku kulud -6 329 466 -6 530 916 Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -6 990 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380 Intressitulud 22 659 12 686 Muud finantstulud ja -kulud 31 190 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 896 859 837 066 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 193 615 34 182 29  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 376 24 886 Muud korrigeerimised 4 -2 Kokku korrigeerimised 22 380 24 884 Põhitegevusega seotud varade muutus 666 652 217 718 Varude muutus 36 590 -56 329 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 62 977 98 766 Laekunud intressid 15 364 9 936 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 964 769 1 063 100 Muud rahavood äritegevusest -1 290 191 -1 274 341 Kokku rahavood põhitegevusest 775 297 -719 150 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -24 098 -18 374 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -8 400 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -400 000 0 Antud laenud -40 000 -172 500 Antud laenude tagasimaksed 100 000 25 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 477 502 -165 874 KOKKU RAHAVOOD 1 252 799 -885 024 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 909 567 1 794 591 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 252 799 -885 024 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 193 556 909 567 30  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Sihtkapital reservid tulem kokku 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 651 1 157 349 Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 350 829 350 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest omakorda 75% on Soome kodanikud.. 2023/24 vastuvõtt suurenes eelmise aastaga võrreldes 10,5% vaatamata sellele, et me ei avanud uusi õpperühmi Helsinkis. 2023/24 vastuvõetud üliõpilastest moodustasid 60% Eesti residendid, Soome residentide arv jätkas kahanemist ja jõudis 20%’ni. Ülejäänud 20% jagunes 20 erineva õppuri päritoluriigi vahel. Septembris 2023 algas olemasoleva õppehoone kõrvale uue multifunktsionaalse linnaku rajamine, mille eeldatav valmimiskuupäev jääb 2026.a. sügisesse. Linnaku rajamisega paranevad oluliselt õppimis- ja sotsialiseerumisvõimalused väljapool auditooriume. Tekivad alad, mis sobivad erinevate ürituste läbiviimiseks, individuaalse ja rühmatöö tegemiseks. Samuti toitlustus ja sportimisvõimalused, mis saavad olema avatud nii EBSi õppuritele, kui linnaku külalistele. Usume, et uuel linnakul saab olema oluline positiivne mõju pakutavale õpi- ja töökogemusele alates sügisest 2026 ning ehitustegevuse negatiivne mõju (müra ja parkimiskohtade puudumine) ei ole kuni uue linnaku avamiseni märkimisväärne. 31 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.12.2023 Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MART HABAKUK Juhatuse liige 11.12.2023 ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 11.12.2023 MEELIS KITSING Juhatuse liige 11.12.2023 MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 11.12.2023  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Estonian Business School nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2023 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number 50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 105 Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314 18.12.2023 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANNE AIGRO Vandeaudiitor 18.12.2023 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Ülikoolide tegevus 85421 Jah Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 651300 E-posti aadress [email protected]  Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Majandusaasta algus: 1. juuli 2023. a Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2024. a Registrikood: 90013934 Aadress: A. Lauteri tn 3 10114, Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 665 1300 E-mail: [email protected]  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 7 KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 7 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 8 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 9 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .................................... 10 LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 11 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused....................................... 11 Lisa 2 Raha ............................................................................................................... 16 Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 17 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................. 18 Lisa 6 Muud nõuded................................................................................................. 18 Lisa 7 Varud ............................................................................................................. 19 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20 Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 20 Lisa 11 Materiaalsed põhivarad ................................................................................. 21 Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad ............................................................................. 22 Lisa 13 Laenukohustised ........................................................................................... 22 Lisa 14 Võlad ja ettemaksed ..................................................................................... 23 Lisa 15 Võlad töövõtjatele ........................................................................................ 23 Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused .............................................. 24 Lisa 17 Annetused ja toetused ................................................................................... 25 Lisa 18 Tulu ettevõtlusest ......................................................................................... 26 Lisa 19 Muud tulud ................................................................................................... 26 Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud ............................ 26 Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused....................................................................... 26 Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud ........................................................................ 27 Lisa 23 Tööjõukulud ................................................................................................. 27 Lisa 24 Muud kulud .................................................................................................. 28 Lisa 25 Seotud osapooled .......................................................................................... 28 Lisa 26 Konsolideerimata bilanss ............................................................................. 30 Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne .................................................................. 31 Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne .............................................................. 32 Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne.............................................. 33 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva ............................................................ 33 2  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse Estonian Business School (EBS) majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil. Sihtasutuse 2023/2024 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,94 miljonit eurot (7,13 miljonit eurot 2022/23). Aasta lõpetati 816 tuhande euro suuruse negatiivse tulemiga (+85 tuhat eurot 2022/23). Sihtasutuse netovara 30.06.2024 seisuga oli 23,65 miljonit eurot. Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) ning täiendõppe pakkujana. Kasvava osa Sihtasutuse põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus. Alates juunist 2024 omab Sihtasutus EBS A. Lauteri 3 taristut (6000 m2) ning 16 miljoni euro suurust investeeringut haridus- ja ettevõtluslinnak Eedu (www.eedu.ee) arenduses. Arenduse valmides 2027. a ühendatakse olemasolev õppehoone linnakuga ja Sihtasutuse käsutuses on seejärel 14,000 ruutmeetrit tänapäevaseid õppe- ja tööruume ning ürituste (s.h. konverentside) läbiviimise alasid. Lisaks rohkem kui 100 auto ja ratta parkimiskohta. EBS Gümnaasium EBS Gümnaasium on 1997. aastal asutatud eraüldhariduskool, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides rõhutades iseseisvust, ettevõtlikkust, jätkusuutlikust ja vastutusteadlikkust. Gümnaasiumiõpe toimub kolmes paralleelklassis: ettevõtlus ja digitehnoloogia, ettevõtlus ja Euroopa kultuurilugu ning ettevõtlus ja rahvusvaheline kommunikatsioon. Gümnaasiumi õppekavad on osaliselt ingliskeelsed. 2024. a kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 46 abiturienti, neist 2 kuldmedaliga ja 6 hõbemedaliga. Õppeaastal 2024/2025 alustas EBS Gümnaasiumis õpinguid 154 õpilast. Uusi õpilasi võeti vastu 54. Konkurss oli 1:6. EBS Gümnaasiumi hindavad kõrgelt nii koolis õppivad õpilased kui ka töötajad. EBS Gümnaasium on riigieksamite tulemuste põhjal stabiilselt Eesti gümnaasiumite parima 10% seas. Inglise keeles sooritab enamik õpilastest rahvusvahelise Cambridge-i testi tulemusele C1 või C2. EBS Gümnaasiumi lõpetajatest peaaegu kõik jätkavad õpinguid ülikoolides. Nendest omakorda ligi 25% asuvad õppima ülikoolidesse väljaspool Eestit. EBS Gümnaasiumis on kõik õpetajate kohad täidetud. Toetudes rahuloluküsitlustele on EBS Gümnaasiumi õpetajad oma tööga rohkem rahul kui keskmine Eesti õpetaja. 2023. a viidi koolis läbi ulatuslik sisehindamine, mis oli sisendiks arengukavale perioodiks 2024–2028. EBS Gümnaasium panustab digilahenduste kasutuselevõtule ning digipädevuse tõstmisele. Eelmisel õppeaastal osales 4 õpetajat Erasmus+ projekti raames rahvusvahelisel koolitusel "Boost Your ICT Skills - Technology in the Classroom". Kursuse fookus oli teemadel kuidas erinevate IKT-lahendustega on võimalik õppetundi mitmekesisemaks muuta ning õpilaste teadmiste, oskuste ning õppekvaliteedi taset tõsta. Kursusel käsitletud digirakendused ja õppemetoodikad olid tihedalt seotud uuemate õpikäsitustega, mis eeldavad interaktiivset, koostöist ja autonoomset õppimist. Uuel õppeaastal on plaanis veelgi laiendada rahvusvahelisi suhteid ja kaasata sellesse ka õpilased. Lisaks õpetajate õpirändele on õppekavas õpilaste koostööprojekt Slovakkias, kus 14 EBS Gümnaasiumi õpilast loovad ja arendavad äriideid koos Slovakkia eakaaslastega. 3  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne EBS Gümnaasiumi tegevuse lahutamatuks osaks on aktiivsed partnerlussuhted õpilasesinduse, EBS ülikooli, Junior Achievement Eesti, ettevõtjate ning ettevõtetega. EBS Gümnaasium ('000 EUR) 2023/24 % tuludest 2022/23 % tuludest Tulud 1 012,5 835,9 s.h. riiklik toetus 437,0 43,2% 369,6 44,2% Tööjõukulu 710,5 70,2% 536,3 64,2% Ruumid 114,5 11,3% 96,8 11,6% Muud kulud 90,1 8,9% 84,0 10,0% Tegevuskasum 97,4 9,6% 118,8 14,2% EBS Ülikool Estonian Business School (EBS) on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2024 seisuga õppis EBSis 1028 üliõpilast (aasta varem 1026), kellele lisandus 50 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 45). Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 25% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2022/23 oli vastav näitaja 28%) ja 67% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud (aasta varem 75%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 7% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 6%). 2023/2024 õppeaasta esiletoomised: • Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse bakalaureuseõppekavade hea vastuvõtutulemus. • Rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava sai EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelise akrediteeringu järgnevaks kolmeks aastaks väga positiivse tagasisidega hindamiskomisjonilt. • Ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureuseõppekaval uus versioon, kus õppekava on täiendatud iduettevõtluse ja äriarenduse spetsialiseerumistega. • Üliõpilaste kasvav osalemine BIPides (Blended Intensive Programme), nn lühimobiilsused. • Bakalaureuseõppes praktika mahu tõstmine 6 EAP-lt 12 EAP-le pakkumaks üliõpilastele sisukamat kogemust. • Bakalaureusetöö mahu tõstmine 6 EAP-lt 9 EAP-le viimaks bakalaureusetöö nõuded ja nende saavutamiseks vajaliku töömahu vastavusse. • MA õppekava rahuldav vastuvõtutulemus. 2024/2025 õppeaasta prioriteetid: • Bakalaureuseõppe välisvastuvõtu suurendamine, sh ka passport mix (üliõpilaste päritolu riikide arvu) suurendamine ingliskeelsetes õppekavades. • Üliõpilastele suurema rahvusvahelise kogemuse pakkumine. • Bakalaureuseõppe vilistlaste õpingute jätkamise suurendamine meie MA õppekaval. • Õpitulemuste hindamise sidusus õppekava õpiväljunditega, digitaliseerimise ja jätkusuutlikkuse teemade õppeainetesse toomine. • Tõhusam koostöö EBS Gümnaasiumi ja valitud teiste gümnaasiumidega tõstmaks teadlikkust EBS ülikoolist ning seeläbi tuua õppima motiveeritud ja ettevõtlikke noori. 4  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne • Magistriõppekavade uuendamine – tööturu ja üliõpilaste ootustele vastavalt täiendatud MA õppekava ning Technology MBA. 2024. aasta kevadel allkirjastasime koostöölepingu Kood/Jõhviga pakkumaks erinevatele sihtrühmadele innovaatilisi õppeprogramme ärijuhtimise ja infotehnoloogia valdkondade parimas sümbioosis. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (6,21/7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on bakalaureuseõppes 27%, magistriõppes 42,9% ning doktoriõppes 43%. EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimus kuni majandusaasta lõpuni EBS Executive Education OÜs. Selle valdkonna 2023/24 majandusaasta käive oli 1,27 miljonit eurot (1,14 miljonit 2022/23). Alates juulist 2024 viidi kogu EBSi täiend- ja ümberõppe alane tegevus SA Estonian Business Schooli täiend- ja ümberõppe tulemusüksusesse, mille vastutusalas on ka MBA ja EMBA programmid. 2023/24 aastal jätkus EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse jõudne kasv. Sarnaselt eelmisele finantsaastale kasvas valdkonna käive ca. 1/3 võrra ning EBS on oluliselt suurendanud oma tegevust rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ning võrgustikes. Tänaseks osaleb EBS koostöös Euroopa juhtivate ülikoolidega kuues üleeuroopalises projektis nii Horizon Europe, Digital Europe, kui Eramus 2027 raames. Lisaks osaleb ülikool Interreg Europe programmis ning on oluliselt tugevdanud koostööd Eesti riigiasutuste, teiste ülikoolide, erasektori ja kolmanda sektoriga. 2023/24 aastal tugevdas EBS koostööd kiirendite ja ettevõtetega ning jätkas teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside arendamist. Samuti jätkati arendustegevuse ja investeeringutega teadusmahukatesse iduettevõtetesse ülikooli fookusvaldkondades. EBSi rohestrateegia EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. Olulisuselt järgmine on EBSi õppe- ja teadustegevuse ning investeeringute mõju rohemajanduse iduettevõtete edule ning seejärel energia tarbimine oma tööprotsessides. EBSile kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2023/24 majandusaastal 339 MWh rohelist elektrit. EBSi õppehoones tarbiti 2023/2024 majandusaastal 381 MWh elektrienergiat (aasta varem 367 MWh) ja 882 MWh kaugkütte soojusenergiat (aasta varem 797 MWh). Tavapärasest suurem energiatarve oli tingitud uue linnaku ehitustöödest. EBSi doktorantide initsiatiivil on moodustatud töögrupp, mis töötab välja EBSile ja ülikoolidele laiemalt sobivaid ESG vabatahtliku aruandluse põhimõtteid ja mõõdikuid ning kogub võrdlusandmeid ülikoolide kohta. Eesmärk on fikseerida tänane olukord, soovitud tulemused ning mõõta tegevuste tulemuslikkust sellel teekonnal. 5  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Peamised Sihtasutuse tegevust iseloomustavad näitajad 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Varad 27 062 001 4 656 489 Kohustised 3 414 273 3 111 262 Netovara 23 647 728 1 545 227 Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 Finantstulud (-kulud) 10 306 872 588 Aruandeaasta tulem -815 827 84 604 Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,1 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) -3,4% 5,5% Netovara määr (netovara/varad) 87,4% 33,2% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2023/2024 õppeaastal 135 600 eurot. 6  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa 30.06.2024 30.06.2023 VARAD Käibevarad Raha 2 2 919 031 2 626 795 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 19 745 400 000 Nõuded ja ettemaksed 4 857 578 763 001 Varud 7 23 052 24 549 Kokku käibevarad 3 819 406 3 814 345 Põhivara Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 11 596 1 410 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 15 892 635 0 Materiaalsed põhivarad 11 7 037 405 400 938 Immateriaalsed põhivarad 12 300 959 439 796 Kokku põhivarad 23 242 595 842 144 KOKKU VARAD 27 062 001 4 656 489 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 14 1 561 739 1 387 029 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 16 1 792 635 1 667 493 Kokku lühiajalised kohustised 3 354 374 3 054 522 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 13 52 500 52 500 Võlad ja ettemaksed 14 7 399 4 240 Kokku pikaajalised kohustised 59 899 56 740 Kokku kohustised 3 414 273 3 111 262 NETOVARA Vähemusosalus 31 595 69 732 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 24 638 328 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -246 505 -366 169 Aruandeperioodi tulem -777 690 119 664 Kokku netovara 23 647 728 1 545 227 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 27 062 001 4 656 489 7  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 01.07.2023- 01.07.2022- Lisa 30.06.2024 30.06.2023 TULUD Annetused ja toetused 17 1 359 541 991 013 Tulu ettevõtlusest 18 6 565 484 6 060 842 Muud tulud 19 14 378 84 879 Kokku tulud 7 939 403 7 136 734 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 20 -323 769 -189 221 Jagatud annetused ja toetused 21 -226 254 -101 837 Mitmesugused tegevuskulud 22 -3 319 282 -3 405 283 Tööjõukulud 23 -4 592 566 -3 960 809 Põhivara kulum ja väärtuse langus 11,12 -218 354 -196 697 Muud kulud 24 -85 311 -70 871 Kokku kulud -8 765 536 -7 924 718 Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -10 394 -6 990 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 3,10 -19 820 850 000 Intressitulud 44 041 1 430 Intressikulud -3 159 -3 034 Muud finantstulud ja -kulud -362 31 182 Kokku muud finantstulud ja -kulud 10 306 872 588 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -815 827 84 604 s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) -777 690 119 664 s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -38 137 -35 060 8  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 01.07.2023- 01.07.2022- Lisa 30.06.2024 30.06.2023 Rahavood põhitege vusest Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 11,12 218 354 196 697 Muud korrigeerimised 48 423 -2 Kokku korrigee rimise d 266 777 196 695 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -16 061 737 594 Varude muutus 1 498 31 791 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 174 710 -46 386 Laekunud intressid 42 559 1 149 Makstud intressid 0 -8 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 16 1 682 215 1 964 769 Muud rahavood äritegevusest 16 -1 564 107 -1 290 191 Kokku rahavood põhitegevuse st -238 542 807 429 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 11,12 -28 767 -73 607 Netorahavoog konsolideerimisgrupiga seotud muutustest 8 267 485 0 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -20 580 -8 400 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -17 000 -400 000 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 3 400 000 0 Antud laenud 4 -70 000 -5 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000 Kokku rahavood investeerimiste gevusest 531 138 362 993 Rahavood finantseerimiste gevusest Saadud laenud 13 0 15 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 15 000 KOKKU RAHAVOOD 292 596 1 185 422 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi alguse s 2 626 795 1 410 192 Raha ja raha ekvivalentide muutus 292 596 1 185 422 Valuutakursside muutuste mõju -360 31 181 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi lõpus 2 2 919 031 2 626 795 9  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Eelmiste perioodide akumuleeritud Netovara Vähemus- Sihtkapital Muud reservid tulem kokku osalus Kokku 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227 Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328 0 22 918 328 Aruandeperioodi tulem 0 0 -777 690 -777 690 -38 137 -815 827 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133 31 595 23 647 728 10  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega. 11  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Kapitaliosaluse meetod Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi, kajastatakse bilansis vastavat kohustist. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. 12  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. 13  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat 14  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. 15  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Reservid Sihtasutus moodustab põhikirjalise reservi, et tagada seadusest tulenev koolipidaja omakapitalinõude täitmine. Omakapitali reservi saab teha nii rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid. Mitterahalisi sissemakseid hindab juhatus. Väljamakseid omakapitali reservist võib teha nõukogu otsuse alusel ainult sissemakse tegijale või selle õigusjärglasele ja ainult siis, kui Sihtasutuse omakapital ületab pärast väljamakse tegemist seadusega koolipidajale kehtestatud omakapitali miinimumi. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks: 1. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed; 2. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha 30.06.2024 30.06.2023 Kassa 2 649 66 Arvelduskontod 2 916 382 2 626 729 Kokku 2 919 031 2 626 795 16  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlakirjad Muud Kokku 30.06.2022 0 0 0 Soetamine 0 400 000 400 000 30.06.2023 0 400 000 400 000 Kajastatud soetusmak sumuse meetodil 0 400 000 400 000 30.06.2023 0 400 000 400 000 Soetamine 17 000 0 17 000 Müük müügihinnas või lunastamine 0 -400 000 -400 000 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 2 745 0 2 745 30.06.2024 19 745 0 19 745 Kajastatud õiglases väärtuses 19 745 0 19 745 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Lisa 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 156 147 156 147 0 0 Ostjatelt laekumata arved 156 329 156 329 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 54 171 54 171 0 0 Muud nõuded 6 203 506 203 506 0 0 Laenunõuded 75 000 75 000 0 0 Intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0 Ettemaksed 443 754 443 754 0 0 Tulevaste perioodide kulud 443 754 443 754 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 857 578 857 578 0 0 Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0 Ostjatelt laekumata arved 193 445 193 445 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 15 832 15 832 0 0 Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0 Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Ettemaksed 423 022 423 022 0 0 Tulevaste perioodide kulud 423 022 423 022 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 763 001 763 001 0 0 17  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30.06.2024 30.06.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 448 0 250 Käibemaks 0 35 193 0 25 479 Üksikisiku tulumaks 0 134 957 0 108 329 Sotsiaalmaks 0 227 162 0 180 965 Kohustuslik kogumispension 0 13 936 0 13 018 Töötuskindlustusmaksed 0 15 356 0 12 226 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 445 0 351 Ettemaksukonto jääk 54 171 15 832 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 54 171 427 497 15 832 340 618 Lisa 6 Muud nõuded 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Laenunõuded 75 000 75 000 0 0 Muud laenunõuded 75 000 75 000 0 0 6-8% EUR 2023-2025 Intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Muud intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0 Kokku muud nõuded 203 506 203 506 0 0 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023 Intressinõuded 291 291 0 0 Muud intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Kokku muud nõuded 130 702 130 702 0 0 Lühiajaline laen on antud tagatiseta. 18  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 30.06.2024 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 16 7 034 7 034 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 61 456 61 456 muud 13 408 13 408 Kokku muud nõuded 126 733 126 733 Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 16 0 0 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875 muud 6 701 6 701 Kokku muud nõuded 125 411 125 411 Lisa 7 Varud 30.06.2024 30.06.2023 Ettemaksed varude eest 23 052 24 549 Varud 23 052 24 549 Kokku varud 23 052 24 549 19  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2023 30.06.2024 10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 10934100 OÜ EBS Campus * Eesti Ruumide rent 0 100 17013679 EBS Campus Holding OÜ Eesti valdusfirma 0 100 *OÜ EBS Campus on EBS Campus Holding OÜ tütarettevõte. 2024. aasta juunis omandas asutus 100% osaluse tütarettevõttes EBS Campus Holding OÜ. Konsolideerimisgruppi lisandus Raha 267 485 Lühiajalised nõuded 79 297 Pikaajalised finantsinvesteeringud 15 915 200 lisa 10 Materiaalsed põhivarad 6 686 368 lisa 11 Immateriaalsed põhivarad 850 lisa 12 Kokku 22 949 200 Kohustused 30 872 Reserv 22 918 328 Kokku 22 949 200 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2023 30.06.2024 16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 40,0 41,3 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum (kahjum) kapitaliosaluse Sidusettevõtja nimetus 30.06.2023 Omandamine meetodil 30.06.2024 Jobling OÜ 1 410 20 580 -10 394 11 596 08.02.2024 suurendas asutus 1,3% võrra osalust Jobling OÜ-s hinnaga 20 580 eurot. Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud Muud Kokku 30.06.2023 0 0 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest -22 565 -22 565 Muud 15 915 200 15 915 200 30.06.2024 15 892 635 15 892 635 Kajastatud õiglases väärtuses 15 892 635 15 892 635 Real „Muud“ on kajastatud konsolideerimisgruppi lisandunud investeeringud vt lisa 8 20  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Materiaalsed põhivarad Transpordi materiaalne Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum 0 -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 0 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Ostud 0 0 0 27 887 0 27 887 Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288 30.06.2023 Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938 Muu Transpordi materiaalne Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2023 Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938 Konsolideerimisgrupiga seotud muutused Soetusmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 551 217 854 488 7 862 249 Akumuleeritud kulum 0 0 0 -519 404 -656 478 -1 175 882 Jääkmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 31 813 198 010 6 686 367 Ostud 0 945 0 25 870 1 952 28 767 Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -24 969 -37 258 -78 667 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 0 -7 805 0 -7 805 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 0 7 805 0 7 805 30.06.2024 Soetusmaksumus 1 456 544 5 150 945 11 997 689 568 1 273 675 8 582 729 Akumuleeritud kulum 0 -67 500 -7 200 -625 709 -844 915 -1 545 324 Jääkmaksumus 1 456 544 5 083 445 4 797 63 859 428 760 7 037 405 21  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad Muud immateriaalsed Arvutitarkvara põhivarad Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841 Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726 Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115 Ostud 45 720 0 45 720 Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039 Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376 30.06.2023 Soetusmaksumus 631 625 75 560 707 185 Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -267 389 Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796 Konsolideerimisgrupiga seotud muutused Soetusmaksumus 0 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 -150 -150 Jääkmaksumus 0 850 850 Amortisatsioonikulu -124 558 -15 129 -139 687 30.06.2023 Soetusmaksumus 631 625 76 560 708 185 Akumuleeritud kulum -348 190 -59 036 -407 226 Jääkmaksumus 283 435 17 524 300 959 Lisa 13 Laenukohustised 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25 Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25 Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen on tagatiseta. 22  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 14 Võlad ja ettemaksed Lisa 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 117 175 117 175 0 0 Võlad töövõtjatele 15 583 175 583 175 0 0 Maksuvõlad 5 427 497 427 497 0 0 Muud võlad 73 763 66 364 7 399 0 Intressivõlad 25 7 399 0 7 399 0 Muud viitvõlad 66 364 66 364 0 0 Saadud ettemaksed 367 528 367 528 0 0 Tulevaste perioodide tulud 362 292 362 292 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 569 138 1 561 739 7 399 0 Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0 Võlad töövõtjatele 15 519 959 519 959 0 0 Maksuvõlad 5 340 618 340 618 0 0 Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0 Intressivõlad 25 4 240 0 4 240 0 Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0 Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0 Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 391 269 1 387 029 4 240 0 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 0 (30.06.2023 : 33 416) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 7 399 (30.06.2023 : 4 240) eurot (lisa 25). Lisa 15 Võlad töövõtjatele 30.06.2024 30.06.2023 Töötasude kohustis 190 995 150 562 Puhkusetasude kohustis 392 180 369 397 Kokku 583 175 519 959 23  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses 30.06.2022 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 -369 598 72 600 Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 -8 350 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 -1 552 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 -109 967 83 570 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI j TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 -148 673 99 213 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 67 500 0 -37 500 30 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 155 049 173 383 0 -155 049 173 383 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 9 146 0 -9 146 0 Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 -31 645 1 080 217 AVEKU 32 750 0 0 0 32 750 WOBACA projekt 0 11 073 0 -11 073 0 IFI projekt 23 311 7 400 0 -30 711 0 SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 95 760 Muud 29 909 25 520 0 -55 429 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493 Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493 24  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne 30.06.2023 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2024 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 72 600 452 712 0 -443 546 81 766 Valla - ja Linnatoetused 0 6 112 0 -6 112 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 0 742 0 -742 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 83 570 105 640 -25 080 -105 370 58 760 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI j TOETUSED) 99 213 205 464 0 -229 343 75 334 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 30 000 0 0 -30 000 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 173 383 224 704 0 -173 383 224 704 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 0 0 0 0 Archimedes SA ERASMUS 1 080 217 359 765 -179 486 -213 181 1 047 315 AVEKU 32 750 0 0 -39 784 -7 034 WOBACA projekt 0 0 0 0 0 IFI projekt 0 0 0 0 0 SA ERAK projekt 95 760 0 0 -95 760 0 Muud 0 304 756 0 0 304 756 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601 Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601 30.06.2024 saldo summas 1 785 601 (30.06.2023 : 1 667 493) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 7 034 (30.06.2023 : 0) eurot. 30.06.2024 30.06.2023 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 493 Lühiajalised nõuded eriprojektid -7 034 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 785 601 1 667 493 Lisa 17 Annetused ja toetused 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks sh eraldis riigieelarvest 1 004 704 844 659 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 6 112 8 350 sh Archimedes SA 213 181 40 791 muud 135 544 97 213 Kokku annetused ja toetused 1 359 541 991 013 25  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18 Tulu ettevõtlusest 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 4 181 867 4 100 316 Koolitus-gümnaasium 562 796 457 940 Täiskasvanute täiendkoolitus 1 272 964 1 152 911 Muud tulud 547 857 349 675 Kokku tulu ettevõtlusest 6 565 484 6 060 842 Lisa 19 Muud tulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Muud 14 378 84 879 Kokku muud tulud 14 378 84 879 Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Tooraine ja materjal -1 871 0 Mitmesugused bürookulud -10 441 0 Lähetuskulud -74 877 -33 898 Tööjõukulu -149 116 -134 835 Muud ostetud teenused -86 941 -19 997 Turunduskulud -523 -491 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221 Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Riigieelarvelised stipendiumid -68 427 -84 420 Muud stipendiumid ARCHIMEDES -157 827 -17 417 Kokku jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837 26  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Üür ja rent -616 210 -729 023 Mitmesugused bürookulud -5 997 -4 490 Lähetuskulud -102 031 -77 718 Koolituskulud -13 226 -22 790 Õppematerjal -20 728 -141 382 Õppekulud -1 011 806 -772 712 Välisõppejõudude kulud -21 373 -16 730 Õppijate toitlustamine -113 605 -92 401 Turunduskulud -393 826 -391 215 Sidekulud -8 104 -7 791 Tellitud ajakirjandus -27 642 -30 572 IT teenused -283 196 -332 968 Kindlustus -1 377 -1 171 Raamatupidamis- ja audiitorteenused -10 565 -9 829 Transpordi ja veovahendite kulud -11 140 -15 009 Ostetud teenused -592 526 -628 262 Väikevahendid -32 244 -20 709 Kingitused -1 739 -6 438 Esinduskulud -8 509 -2 238 Muud -43 438 -101 835 Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 319 282 -3 405 283 Lisa 23 Tööjõukulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Palgakulu -3 450 700 -2 981 333 Sotsiaalmaksud -1 087 027 -924 656 Töötuskindlustusmaksud -26 314 -22 232 Muud maksud -28 525 -32 588 Kokku tööjõukulud -4 592 566 -3 960 809 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -149 116 -134 835 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 100 96 27  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 24 Muud kulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Kahjum valuutakursi muutustest 0 -129 Liikmemaks -73 288 -66 977 Muud -12 023 -3 765 Kokku muud kulud -85 311 -70 871 Lisa 25 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2024 30.06.2023 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 14 0 33 416 PIKAAJALIS ED 30.06.2024 30.06.2023 Laenukohustused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 52 500 52 500 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 14 7 399 4 240 Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2023 laenud tagasimaksed 30.06.2024 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 52 500 0 0 52 500 3 159 13 28  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Saadud laenude Perioodi Saadud tagasimak arvestatud S AADUD LAENUD 30.06.2022 laenud sed 30.06.2023 intress Lisa nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 13 01.07.2023- 01.07.2022- OS TETUD 30.06.2024 30.06.2023 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 707 147 687 907 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Arvestatud tasu 135 600 134 603 Kokku 135 600 134 603 29  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26 Konsolideerimata bilanss 30.06.2024 30.06.2023 VARAD Käibevarad Raha 2 007 832 2 193 556 Finantsinvesteeringud 19 745 400 000 Nõuded ja ettemaksed 836 278 586 054 Varud 22 530 19 750 Kokku käibevarad 2 886 385 3 199 360 Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 23 594 974 666 460 Nõuded ja ettemaksed 239 612 232 255 Materiaalsed põhivarad 41 848 43 203 Immateriaalsed põhivarad 0 511 Kokku põhivarad 23 876 434 942 429 KOKKU VARAD 26 762 819 4 141 789 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 396 298 1 089 149 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 494 Kokku lühiajalised kohustised 3 188 933 2 756 643 Kokku kohustised 3 188 933 2 756 643 NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 24 638 328 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -336 854 -530 469 Aruandeperioodi tulem -729 588 193 615 Kokku netovara 23 573 886 1 385 146 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 26 762 819 4 141 789 30  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 TULUD Annetused ja toetused 1 359 541 991 013 Tulu ettevõtlusest 5 057 975 4 635 146 Muud tulud 23 63 Kokku tulud 6 417 539 5 626 222 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221 Jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837 Mitmesugused tegevuskulud -2 287 072 -2 242 919 Tööjõukulud -4 263 189 -3 705 055 Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 234 -22 376 Muud kulud -79 289 -68 058 Kokku kulud -7 201 807 -6 329 466 Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -10 394 -6 990 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 2 745 850 000 Intressitulud 62 711 22 659 Muud finantstulud ja -kulud -382 31 190 Kokku muud finantstulud ja -kulud 54 680 896 859 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -729 588 193 615 31  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Rahavood põhitege vusest Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 234 22 376 Muud korrigeerimised 2 4 Kokku korrigee rimise d 22 236 22 380 Põhitegevusega seotud varade muutus -171 708 666 652 Varude muutus -2 780 36 590 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 307 149 62 977 Laekunud intressid 53 871 15 364 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 682 215 1 964 769 Muud rahavood äritegevusest -1 564 107 -1 290 191 Kokku rahavood põhitegevuse st -457 392 775 297 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -20 370 -24 098 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -20 580 -8 400 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -17 000 -400 000 Antud laenud -70 000 -40 000 Antud laenude tagasimaksed 0 100 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000 Kokku rahavood investeerimiste gevusest 272 050 477 502 KOKKU RAHAVOOD -185 342 1 252 799 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi alguse s 2 193 556 909 567 Raha ja raha ekvivalentide muutus -185 342 1 252 799 Valuutakursside muutuste mõju -382 31 190 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi lõpus 2 007 832 2 193 556 32  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide akumuleeritud Netovara Sihtkapital Muud reservid tulem kokku 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328 Aruandeperioodi tulem 0 0 -729 588 -729 588 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 066 442 23 573 886 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -23 583 378 -23 583 378 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 23 625 625 23 625 625 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva Kogu täiend- ja ümberõppe alane tegevus on viidud tütarettevõttest (EBS Executive Education OÜ) emaettevõttesse. Juurutamisel on uus juhtimisstruktuur, juhtimisaruandlus, EBS töötaja karjäärimudel jpm. Investeerimistegevuse tulem on olnud ootuspärane. 33 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 17.12.2024 Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 18.12.2024 MART HABAKUK Juhatuse liige 18.12.2024 MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 18.12.2024 MEELIS KITSING Juhatuse liige 18.12.2024  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Estonian Business School nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2024 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number 50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 105 Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 13415 31.12.2024 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANNE AIGRO Vandeaudiitor 31.12.2024 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood EMTAK versioon Põhitegevusala Ülikoolide tegevus 85421 EMTAK 2008 Jah Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 EMTAK 2008 Ei Gümnaasiumide tegevus 85313 EMTAK 2008 Ei Muu mujal liigitamata koolitus 85599 EMTAK 2008 Ei  1/3 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED KOHUSTUSLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis nimetatud asjaolu (RHS 95 lg 1): 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah VABATAHTLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Koostatud 11.09.2025 08:54:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  2/3 Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis kirjeldatud asjaolu (RHS 95 lg 4): 1) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel; 2) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks; 3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu; 4) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 5) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 6) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 7) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata; 8) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees; 9) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest; 10) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija võib mitte sõlmida raamlepingut ja võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada? RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 Koostatud 11.09.2025 08:54:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  3/3 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? Vastus: Ei 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? Vastus: Jah KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund NETOKÄIVE Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema mitte väiksem kui 100 000 eurot. Pakkuja esitab viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest peab nähtuma taotleja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale avalikust andmekogust kättesaadavad). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab käesolevale kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavad majandusaasta aruande väljavõtted. Vastus: 1_1_SA_EBS_MA30062022_konsolideeritud_90013934.pdf, 1_1_SA_EBS_MA30062023_konsolideeritud_90013934.pdf, 1_1_SA_EBS_MA30062024_konsolideeritud_90013934.pdf Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Karmo Kroos Koostatud 11.09.2025 08:54:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Riigihange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine (viitenumber 297954 ) Käesolevaga pakkujad: Pakkuja 1 ärinimi SA Estonian Business School Registrikood 90013934 Seaduslik esindaja (juhatuse liige) või volitatud esindaja Andreas Veispak Pakkuja 2 ärinimi OÜ Beamline Registrikood 16246810 Seaduslik esindaja (juhatuse liige) või volitatud esindaja Indrek Kelder Volitavad enda huvides ja nimel pakkujat SA Estonian Business School ( 90013934 ), tegema eelnimetatud riigihankes kõiki riigihanke ning hankelepingu sõlmimise, kujundamise ja täitmisega seotud toiminguid , sealhulgas esitama või tagasi võtma pakkumust ja sõlmima raamlepingut. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni raamlepingu täitmiseni. Käesolevaga ühispakkujad üheskoos ja eraldi avaldavad ja kinnitavad, et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Indrek Kelder, Juhatuse liige Beamline OÜ Allkirjastatud digitaalselt Andreas Veispak, Juhatuse liige SA Estonian Business School Allkirjastatud digitaalselt Quote No. 20445 Klient: Jahh Catering OÜ Nimi: ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA Salme 12, 10413 Tallinn, Harjumaa, E-mail: [email protected] Estonia Phone: 6651300 Müügijuht: Reelika Sepp Mobiil: +37255562532 Contact person: Hira Wajahat Malik Telefon: E-mail: [email protected] E-post: [email protected] Date: 08.09.2025 Pakkumine aegub: 15.09.2025 Sündmus: Toitlustus Toimumise kuupäev: 22.09.2025 Kellaaeg: 15.00-21.00 Toimumise koht: Osavõtjate arv: 120 Lisainformatsioon: Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Coffee and snacks available throughout the day 259.20 Selection of sweet and salty biscuits 4.8 kg 4.8 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Coffee Break 15:00 – 16:00 516.00 Caprese bite with fresh basil (G,V) (25g) 120 piece 120 Mini-eclair with orange cream (25g) 120 piece 120 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Dinner 20:00 – 21:00 1 276.80 Pizza 120 piece 120 Four Cheese Pizza (blue cheese, brie, mozzarella, parmesan) Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Inventory rental 47.50 Tableware via menu 120 set 120 Drinking glasses via menu 120 set 120 Buffet table (including table cloth and buffet skirt/stretch 5 piece 5 cover) - rental Service 630.00 Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Preparation, cleaning and service personnel 10 hour 30 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to personnel expenses. Transport 40.00 Transport, 1-delivery 2 set 2 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to the transportation fee. Subtotal: 2 769.50 Discount (10%): -209.95 Sum without tax: 2 559.55 Tax: 614.30 Total (EUR): 3 173.85 Terms and conditions: 1. Hereby conditions are the bases of a contract between the Customer and Jahh Catering OÜ as the owner of Jahh Catering, Mozart Catering, BBQ Catering and Westgroup Catering brands. 2. The written Quote, composed by a representative of Jahh Catering OÜ, is valid as a whole and is the base document for the Customer to formulate and confirm the catering service. The Quote includes detailed information of ordered products and services, based on the information previously provided by the Customer. 3. All discounts apply according to the loyalty customer programme or on special agreements to Jahh Catering´s food, beverage and inventory prices. Discounts can not be applied to service personnel and transportation costs. 4. The Customer is required to confirm the Quote by Jahh Catering OÜ in written form via e-mail. Hereby, the Customer has the right to change the Quote (including the number of participants) the latest 5 (five) working days before the planned event date. To conduct changes, the Customer is required to inform the representative of Jahh Catering OÜ in a written form. Latter changes by the Customer can only be made based on a previous agreement and only when possible by Jahh Catering OÜ. 5. On confirmation of the Quote, the representative of Jahh Catering OÜ will issue a pre-payment invoice in the sum of up to 100% of the total cost unless agreed upon otherwise. 6. The Quote will be considered confirmed after the sum according to the pre-payment invoice has transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ. When the sum according to the pre-payment invoice has not transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ on the payment deadline, Jahh Catering OÜ has the right not to fulfill the Quote. 7. If the Customer cancels the Quote: 1. 10 (ten) working days before the event date, Jahh Catering OÜ will refund 100% of the pre- payment sum; 2. Less than 5 ( five ) days before the event date, Jahh Catering OÜ has the right not the refund the pre-payment sum, to cover the operational expenses made with preparations. 8. After the event and on the occasion when extra costs have been agreed upon during the event (e.g. extra beverages, extra service hours etc), the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final and corrected Quote within 3 (three) working days after the event in a written form. Recalculation does not include opened bottles of beverages. The Customer has an obligation to return the rented inventory fully.  The Customer is obliged to compensate broken or lost inventory if the breakage or loss has been conducted by the Customer or a person related to the Customer, according to Jahh Catering OÜ´s current inventory price list. 9. After fulfilling the ordered service for the Customer, the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final invoice according to the corrected Quote, where the pre-payment sum has been deducted from. 10. The Customer has the right to issue all complaints to Jahh Catering OÜ´s representative in written form within 3 (three) working days after the event. Jahh Catering OÜ is not obliged to process any latter complaints.  Quote No. 20447 Klient: Jahh Catering OÜ Nimi: ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA Salme 12, 10413 Tallinn, Harjumaa, E-mail: [email protected] Estonia Phone: 6651300 Müügijuht: Reelika Sepp Mobiil: +37255562532 Contact person: Hira Wajahat Malik Telefon: E-mail: [email protected] E-post: [email protected] Date: 08.09.2025 Pakkumine aegub: 15.09.2025 Sündmus: Toitlustus Toimumise kuupäev: 23.09.2025 Kellaaeg: 07:30-19:00 Toimumise koht: Osavõtjate arv: 120 Lisainformatsioon: Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Coffee and snacks available throughout the day 259.20 Selection of sweet and salty biscuits 4.8 kg 4.8 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Breakfast 07:30 – 08:30 894.00 Morning porridge with jam 250 g 30 000 Cabbage pie (65g) 120 piece 120 Selection of seasonal fruit (G,L,V, Vegan) 100 g 12 000 Flavored water with seasonal ingredients 10 liter 10 Juice 12 liter 12 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Lunch 13:00 – 14:00 998.40 Hot buffet 540 g/person Eggplant overcooked with tomato and parmesan (G,V) 200 g 24 000 Oven baked potatoes with French herb mix 160 g 19 200 (G,L,V,Vegan) Roasted vegetables (parsnip, carrot, sweet potato, 80 g 9 600 celery) (G,L,V,Vegan) Green salad with daikon and French dressing (G,L,V) 60 g 7 200 A selection of handmade bread, flavored butter 40 g 4 800 Dessert 100g/person 204.00 Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Curd and berry cake 12 kg 12 Beverage selection 196.80 Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Dinner 18:00 – 19:00 1 005.60 Hot buffet 540 g/person Asian-style wok with egg noodles and vegetables 350 g 42 000 (Vegan) Cabbage-ginger salad with wakame (G, Vegan) 100 g 12 000 Sauce with mild lime and yogurth 50 g 6 000 A selection of handmade bread, flavored butter 40 g 4 800 Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Inventory rental 47.50 Tableware via menu 120 set 120 Drinking glasses via menu 120 set 120 Buffet table (including table cloth and buffet skirt/stretch 5 piece 5 cover) - rental Service 945.00 Preparation, cleaning and service personnel 15 hour 45 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to personnel expenses. Transport 60.00 Transport, 1-delivery 3 set 3 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to the transportation fee. Subtotal: 4 610.50 Discount (10%): -360.55 Sum without tax: 4 249.95 Tax: 1 019.97 Total (EUR): 5 269.92 Terms and conditions:  1. Hereby conditions are the bases of a contract between the Customer and Jahh Catering OÜ as the owner of Jahh Catering, Mozart Catering, BBQ Catering and Westgroup Catering brands. 2. The written Quote, composed by a representative of Jahh Catering OÜ, is valid as a whole and is the base document for the Customer to formulate and confirm the catering service. The Quote includes detailed information of ordered products and services, based on the information previously provided by the Customer. 3. All discounts apply according to the loyalty customer programme or on special agreements to Jahh Catering´s food, beverage and inventory prices. Discounts can not be applied to service personnel and transportation costs. 4. The Customer is required to confirm the Quote by Jahh Catering OÜ in written form via e-mail. Hereby, the Customer has the right to change the Quote (including the number of participants) the latest 5 (five) working days before the planned event date. To conduct changes, the Customer is required to inform the representative of Jahh Catering OÜ in a written form. Latter changes by the Customer can only be made based on a previous agreement and only when possible by Jahh Catering OÜ. 5. On confirmation of the Quote, the representative of Jahh Catering OÜ will issue a pre-payment invoice in the sum of up to 100% of the total cost unless agreed upon otherwise. 6. The Quote will be considered confirmed after the sum according to the pre-payment invoice has transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ. When the sum according to the pre-payment invoice has not transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ on the payment deadline, Jahh Catering OÜ has the right not to fulfill the Quote. 7. If the Customer cancels the Quote: 1. 10 (ten) working days before the event date, Jahh Catering OÜ will refund 100% of the pre- payment sum; 2. Less than 5 ( five ) days before the event date, Jahh Catering OÜ has the right not the refund the pre-payment sum, to cover the operational expenses made with preparations. 8. After the event and on the occasion when extra costs have been agreed upon during the event (e.g. extra beverages, extra service hours etc), the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final and corrected Quote within 3 (three) working days after the event in a written form. Recalculation does not include opened bottles of beverages. The Customer has an obligation to return the rented inventory fully. The Customer is obliged to compensate broken or lost inventory if the breakage or loss has been conducted by the Customer or a person related to the Customer, according to Jahh Catering OÜ´s current inventory price list. 9. After fulfilling the ordered service for the Customer, the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final invoice according to the corrected Quote, where the pre-payment sum has been deducted from. 10. The Customer has the right to issue all complaints to Jahh Catering OÜ´s representative in written form within 3 (three) working days after the event. Jahh Catering OÜ is not obliged to process any latter complaints.  Quote No. 20448 Klient: Jahh Catering OÜ Nimi: ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA Salme 12, 10413 Tallinn, Harjumaa, E-mail: [email protected] Estonia Phone: 6651300 Müügijuht: Reelika Sepp Mobiil: +37255562532 Contact person: Hira Wajahat Malik Telefon: E-mail: [email protected] E-post: [email protected] Date: 08.09.2025 Pakkumine aegub: 15.09.2025 Sündmus: Toitlustus Toimumise kuupäev: 24.09.2025 Kellaaeg: 07:30-14.00 Toimumise koht: Osavõtjate arv: 120 Lisainformatsioon: Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Coffee and snacks available throughout the day 259.20 Selection of sweet and salty biscuits 4.8 kg 4.8 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Breakfast 07:30 – 08:30 894.00 Morning porridge with jam 250 g 30 000 Carrot pie (65g) 120 piece 120 Selection of seasonal fruit (G,L,V, Vegan) 100 g 12 000 Flavored water with seasonal ingredients 10 liter 10 Juice 12 liter 12 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Lunch 13:00 – 14:00 963.84 Hot buffet 540 g/person Golden pumpkin curry with chickpeas and fresh 200 g 24 000 coriander (G,L,V,Vegan) Colorful rice with vegetables (G,L,V, Vegan) 160 g 19 200 Mediterranean vegetables with fresh herbs 80 g 9 600 Fresh salad with iceberg lettuce, tomato, cucumber, dill 60 g 7 200 and lemon-olive oil dressing A selection of handmade bread, flavored butter 40 g 4 800 Dessert 100g/person 240.00 Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Britta cake with raspberries 12 kg 12 Beverage selection 196.80 Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Inventory rental 47.50 Tableware via menu 120 set 120 Drinking glasses via menu 120 set 120 Buffet table (including table cloth and buffet skirt/stretch 5 piece 5 cover) - rental Service 535.50 Preparation, cleaning and service personnel 8.5 hour 25.5 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to personnel expenses. Transport 40.00 Transport, 1-delivery 2 set 2 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to the transportation fee. Subtotal: 3 176.84 Discount (10%): -260.13 Sum without tax: 2 916.71 Tax: 700.00 Total (EUR): 3 616.71 Terms and conditions: 1. Hereby conditions are the bases of a contract between the Customer and Jahh Catering OÜ as the owner of Jahh Catering, Mozart Catering, BBQ Catering and Westgroup Catering brands. 2. The written Quote, composed by a representative of Jahh Catering OÜ, is valid as a whole and is the base document for the Customer to formulate and confirm the catering service. The Quote includes detailed information of ordered products and services, based on the information previously provided by the Customer. 3. All discounts apply according to the loyalty customer programme or on special agreements to Jahh Catering´s food, beverage and inventory prices. Discounts can not be applied to service personnel and transportation costs. 4. The Customer is required to confirm the Quote by Jahh Catering OÜ in written form via e-mail. Hereby, the Customer has the right to change the Quote (including the number of participants) the latest 5 (five) working days before the planned event date. To conduct changes, the Customer is required to inform the representative of Jahh Catering OÜ in a written form. Latter changes by the Customer can only be made based on a previous agreement and only when possible by Jahh Catering OÜ.  5. On confirmation of the Quote, the representative of Jahh Catering OÜ will issue a pre-payment invoice in the sum of up to 100% of the total cost unless agreed upon otherwise. 6. The Quote will be considered confirmed after the sum according to the pre-payment invoice has transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ. When the sum according to the pre-payment invoice has not transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ on the payment deadline, Jahh Catering OÜ has the right not to fulfill the Quote. 7. If the Customer cancels the Quote: 1. 10 (ten) working days before the event date, Jahh Catering OÜ will refund 100% of the pre- payment sum; 2. Less than 5 ( five ) days before the event date, Jahh Catering OÜ has the right not the refund the pre-payment sum, to cover the operational expenses made with preparations. 8. After the event and on the occasion when extra costs have been agreed upon during the event (e.g. extra beverages, extra service hours etc), the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final and corrected Quote within 3 (three) working days after the event in a written form. Recalculation does not include opened bottles of beverages. The Customer has an obligation to return the rented inventory fully. The Customer is obliged to compensate broken or lost inventory if the breakage or loss has been conducted by the Customer or a person related to the Customer, according to Jahh Catering OÜ´s current inventory price list. 9. After fulfilling the ordered service for the Customer, the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final invoice according to the corrected Quote, where the pre-payment sum has been deducted from. 10. The Customer has the right to issue all complaints to Jahh Catering OÜ´s representative in written form within 3 (three) working days after the event. Jahh Catering OÜ is not obliged to process any latter complaints.  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Beamline OÜ registrikood: 16246810 tänava nimi, Masti tn 17 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11911 e-posti aadress: [email protected] Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 9 Lisa 3 Immateriaalsed põhivarad 9 Lisa 4 Osakapital 10 Lisa 5 Tööjõukulud 10 Lisa 6 Seotud osapooled 10 Aruande allkirjad 12 2 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Beamline OÜ sai 2022 aastal Finantsinspektsioonilt väikefondivalitseja registreeringu. 2022 aasta jooksul viivi läbi rohetehnoloogia iduettevõtete ärikiirendit kahe kohordiga, kokku 20 ettevõttega. Tütarettevõtetena loodi Beamline 2 OÜ ja Beamline 3 OÜ mis tegutsevad kiirendi kohortide investeeringuid koondavate usaldusfondide (Beamline 2 Usaldusfond ja Beamline 3 Usaldusfond) täisosanikena. 2022 lõpus algasid ettevalmistused kohortide #4 ja #5 läbiviimiseks vajalike investeeringute kogumiseks investoritelt, järgmine kiirendiprogramm algab 2023 mais. 3 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 10 096 Nõuded ja ettemaksed 806 161 142 884 Muud nõuded 700 000 0 6 Ettemaksed 106 161 142 884 6 Kokku käibevarad 806 162 152 980 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 5 000 0 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 5 000 0 2 Immateriaalsed põhivarad 1 000 0 3 Kokku põhivarad 6 000 0 Kokku varad 812 162 152 980 Kohustised ja omakapital Kohustised Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 273 350 37 884 Muud võlad 273 350 37 884 6 Kokku pikaajalised kohustised 273 350 37 884 Kokku kohustised 273 350 37 884 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 5 595 5 200 4 Ülekurss 494 555 99 950 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 946 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 716 9 946 Kokku omakapital 538 812 115 096 Kokku kohustised ja omakapital 812 162 152 980 4 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 07.06.2021 - Lisa nr 31.12.2021 Müügitulu 285 600 10 000 6 Kaubad, toore, materjal ja teenused -256 293 0 Mitmesugused tegevuskulud -592 -54 Ärikasum (kahjum) 28 715 9 946 Intressitulud 1 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 28 716 9 946 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 716 9 946 5 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Beamline OÜ kvalifitseerub Raamatupidamise seaduse § 3 lõike 15 alusel väikeettevõtjaks. Tulenevalt eeltoodust on koostatud lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Bilanss on koostatud detailse bilansina Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi alusel ja kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Majandusaasta algas 01. jaanuaril 2022 ja lõppes 31. detsembril 2022. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raamatupidamise arvestuses järgitakse tekkepõhisuse ja soetusmaksumuse printsiipe. Potentsiaalsete tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised, hinnatakse aruandepäeval ümber arvestusvaluutasse aruandepäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind [või muu meetodi kirjeldus]. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva. 6 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütar- ja sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütar- või sidusettevõtjate varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel), omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Osalust omandatud tütar- ning sidusettevõtjate varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt ridadel „Tütarettevõtjate aktsiad ja osad“ ning „Sidusettevõtjate aktsiad ja osad“. Ettevõte ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aruannet, kuna seadusandlusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse äriühingu majandustegevuses kasutatavaid varaobjekte kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurost. Varaobjektid, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on sellest väiksem kantakse kasutusse võtmisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-5% - Tootmisseadmed 8-10% - Muud masinad ja seadmed 10-20% - Muu inventar ja IT seadmed 20-30% Piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. 7 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on aruandes loetud: • ettevõtja osanikke; • ettevõtja tütar- ja sidusettevõtteid; • teisi osanikele kuuluvaid ettevõtteid (sh. osaniku teised tütar- ja sidusettevõtjad); • olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased suguased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 8 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2021 31.12.2022 Ärinõustamine jm 16628479 Beamline 2 OÜ Eesti 0 100 juhtimisalane nõustamine Ärinõustamine jm 16604024 Beamline 3 OÜ Eesti 0 100 juhtimisalane nõustamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon: Tütarettevõtja nimetus 31.12.2021 Omandamine 31.12.2022 Beamline 2 OÜ 0 2 500 2 500 Beamline 3 OÜ 0 2 500 2 500 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 0 5 000 5 000 perioodi lõpus Omandatud osalused: Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus Beamline 2 OÜ 100 07.12.2022 2 500 Beamline 3 OÜ 100 31.10.2022 2 500 Lisa 3 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 1 000 1 000 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 9 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Immateriaalse põhivara all on kajastatud fondivalitsemise tegevusluba, tegevusluba on tähtajatu. Lisa 4 Osakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital 5 595 5 200 Osade arv (tk) 12 6 Seisuga 31.12.2022 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 595 eurot ja koosneb 12 osast. Seisuga 31.12.2021 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 200 eurot ja koosneb 6 osast. Lisa 5 Tööjõukulud (eurodes) Osaühingus 2022. aastal töötajaid ei olnud, kõik vajalikud teenused osteti sisse. Lisa 6 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 806 161 142 884 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 806 161 142 884 PIKAAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 273 350 37 884 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 273 350 37 884 10 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne MÜÜDUD 2022 07.06.2021 - 31.12.2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 285 600 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 10 000 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 285 600 10 000 Raamatupidamiskohustuslane ei ole tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestanud tasusid ja muid olulisi soodustusi. 11 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2023 Beamline OÜ (registrikood: 16246810) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg INDREK KELDER Juhatuse liige 30.06.2023 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 946 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 716 Kokku 38 662 Jaotamine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 38 662 jaotamist (katmist) Kokku 38 662 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Fondide valitsemine 66301 285600 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: Beamline OÜ registrikood: 16246810 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, postiaadress: A. Lauteri tn 3 postisihtnumber: 10114 e-posti aadress: [email protected] Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 9 Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud 9 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 10 Lisa 5 Laenukohustised 10 Lisa 6 Osakapital 11 Lisa 7 Tööjõukulud 11 Lisa 8 Seotud osapooled 11 Aruande allkirjad 13 2 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Beamline OÜ sai 2022 aastal Finantsinspektsioonilt väikefondivalitseja registreeringu. Ettevõtte põhitegevuseks on nn cleantech iduettevõtete kiirenditeenuse osutamine ja investeeringud neisse ettevõtetesse. Investeerimine toimub läbi usaldusfondide, mille täisosaniku rolli täidavad 100% tütarettevõtted. 2023 aastal asutati tütarettevõte Beamline 4 OÜ mis tegutseb Beamline 4 Usaldusfond'i täisosanikuna. 2023 aasta jooksul lõpetati rohetehnoloogia iduettevõtete ärikiirendi kolmanda kohordi kiirendamine ja viidi läbi programm neljanda kohordiga. 9 kuu jooksul valmistati ette investeeringu kaasamist USA päritolu suurinvestorilt, kes laiendas oma tegevust ELi turule, aga paraku septembris 2023 nad langetasid otsuse ELis oma tegevus lõpetada ja investeering ei materialiseerunud. Osaliselt sellest tuleneb ka ettevõtte kahjum 2023 aastal. 2023 aastal võitis Beamline OÜ riigihanke (hankija Keskkonnainvesteeringute Keskus) kiirenditeenuse osutamiseks eelkarvega 1 M EUR. Ettevalmistavad tegevused algasid novembris 2023, põhiosa programmist toimub jaanuar-september 2024. 3 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 126 779 1 Nõuded ja ettemaksed 227 965 806 161 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 353 0 Muud nõuded 224 612 700 000 8 Ettemaksed 0 106 161 8 Kokku käibevarad 354 744 806 162 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 245 200 5 000 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 245 200 5 000 2 Finantsinvesteeringud 109 208 0 3 Immateriaalsed põhivarad 1 000 1 000 4 Kokku põhivarad 355 408 6 000 Kokku varad 710 152 812 162 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 271 361 0 Võlad tarnijatele 12 801 0 Võlad töövõtjatele 4 377 0 Maksuvõlad 3 217 0 Muud võlad 3 216 0 Muud saadud ettemaksed 247 750 0 Kokku lühiajalised kohustised 271 361 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 100 000 0 5 Võlad ja ettemaksed 192 059 273 350 Muud võlad 192 059 273 350 Kokku pikaajalised kohustised 292 059 273 350 Kokku kohustised 563 420 273 350 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 5 778 5 595 6 Ülekurss 149 372 494 555 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 38 662 9 946 Aruandeaasta kasum (kahjum) -47 080 28 716 Kokku omakapital 146 732 538 812 Kokku kohustised ja omakapital 710 152 812 162 4 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Müügitulu 177 725 285 600 Kaubad, toore, materjal ja teenused -122 827 -256 293 Mitmesugused tegevuskulud -29 217 -592 Tööjõukulud -70 677 0 7 Muud ärikulud -4 0 Ärikasum (kahjum) -45 000 28 715 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 3 047 0 3 Intressitulud 2 1 Intressikulud -5 129 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -47 080 28 716 Aruandeaasta kasum (kahjum) -47 080 28 716 5 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Beamline OÜ kvalifitseerub Raamatupidamise seaduse § 3 lõike 15 alusel väikeettevõtjaks. Tulenevalt eeltoodust on koostatud lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Bilanss on koostatud detailse bilansina Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi alusel ja kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Majandusaasta algas 01. jaanuaril 2023 ja lõppes 31. detsembril 2023. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raamatupidamise arvestuses järgitakse tekkepõhisuse ja soetusmaksumuse printsiipe. Potentsiaalsete tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised, hinnatakse aruandepäeval ümber arvestusvaluutasse aruandepäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind [või muu meetodi kirjeldus]. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva. 6 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütar- ja sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütar- või sidusettevõtjate varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel), omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Osalust omandatud tütar- ning sidusettevõtjate varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt ridadel „Tütarettevõtjate aktsiad ja osad“ ning „Sidusettevõtjate aktsiad ja osad“. Ettevõte ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aruannet, kuna seadusandlusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse äriühingu majandustegevuses kasutatavaid varaobjekte kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurost. Varaobjektid, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on sellest väiksem kantakse kasutusse võtmisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-5% - Tootmisseadmed 8-10% - Muud masinad ja seadmed 10-20% - Muu inventar ja IT seadmed 20-30% Piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. 7 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on aruandes loetud: • ettevõtja osanikke; • ettevõtja tütar- ja sidusettevõtteid; • teisi osanikele kuuluvaid ettevõtteid (sh. osaniku teised tütar- ja sidusettevõtjad); • olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased suguased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 8 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2022 31.12.2023 Ärinõustamine jm 16628479 Beamline 2 OÜ Eesti 100 100 juhtimisalane nõustamine Ärinõustamine jm 16604024 Beamline 3 OÜ Eesti 100 100 juhtimisalane nõustamine Ärinõustamine jm 16692046 Beamline 4 OÜ Eesti 0 100 juhtimisalane nõustamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon: Muud Tütarettevõtja nimetus 31.12.2022 Omandamine 31.12.2023 muutused Beamline 2 OÜ 2 500 0 52 500 55 000 Beamline 3 OÜ 2 500 0 87 600 90 100 Beamline 4 OÜ 0 100 100 000 100 100 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 5 000 100 240 100 245 200 perioodi lõpus Omandatud osalused: Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus Beamline 4 OÜ 100 09.03.2023 100 Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) Kokku Aktsiad ja osad 31.12.2022 0 0 Soetamine 106 161 106 161 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 3 047 3 047 31.12.2023 109 208 109 208 Kajastatud õiglases väärtuses 109 208 109 208 9 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 1 000 1 000 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 Ostud ja parendused 0 0 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 Immateriaalse põhivara all on kajastatud fondivalitsemise tegevusluba, tegevusluba on tähtajatu. Lisa 5 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pikaajaline laen 100 000 0 0 100 000 6% EUR 30.09.2034 Pikaajalised laenud 100 000 0 0 100 000 kokku Laenukohustised kokku 100 000 0 0 100 000 10 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Osakapital (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Osakapital 5 778 5 595 Osade arv (tk) 8 12 Seisuga 31.12.2023 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 778 eurot ja koosneb 8 osast. Seisuga 31.12.2022 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 595 eurot ja koosneb 12 osast. Lisa 7 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu -52 823 0 Sotsiaalmaksud -17 854 0 Kokku tööjõukulud -70 677 0 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2 0 Lisa 8 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Nõuded ja ettemaksed Tütarettevõtjad 60 0 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 224 552 806 161 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 224 612 806 161 PIKAAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 188 575 273 350 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 188 575 273 350 11 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne MÜÜDUD 2023 2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 167 825 285 600 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 167 825 285 600 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 11 200 0 12 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2023 Beamline OÜ (registrikood: 16246810) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg INDREK KELDER Juhatuse liige 16.08.2024 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2023 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 38 662 Aruandeaasta kasum (kahjum) -47 080 Kokku -8 418 Jaotamine ei kaeta maksega Kokku -8 418 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Fondide valitsemine 66301 167825 94.43% Jah Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine 70221 9900 5.57% Ei  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: Beamline OÜ registrikood: 16246810 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, postiaadress: Kopli tn 70a postisihtnumber: 10412 e-posti aadress: [email protected] Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 9 Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 10 Lisa 5 Laenukohustised 11 Lisa 6 Osakapital 11 Lisa 7 Tööjõukulud 12 Lisa 8 Seotud osapooled 12 Aruande allkirjad 13 2 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Beamline OÜ (edaspidi nimetatud ka Osaühing) asutati 07.06.2021 aastal. Osaühingu osakapital on 5 778 eurot ja koosneb kaheksast osast. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine (EMTAK 70201). Järgmisel majandusaastal on planeeritud jätkata tegevust põhitegevusalal. Beamline OÜ sai 2022 aastal Finantsinspektsioonilt väikefondivalitseja registreeringu. Ettevõtte põhitegevuseks on nn. cleantech iduettevõtete kiirenditeenuse osutamine ja investeeringud neisse ettevõtetesse. Investeerimine toimub läbi usaldusfondide, mille täisosaniku rolli täidavad 100% tütarettevõtted Beamline 2 OÜ, Beamline 3 OÜ ja Beamline 4 OÜ. Osaühingu juhatus on üheliikmeline ning aruandeaastal juhatuse liikme tasu oli 15 560 eurot. Osaühingu 2024 aasta müügitulu oli 950 054 eurot ja kahjumiks kujunes 25 420 eurot. 2023 aastal oli müügitulu 177 725 eurot ja kahjumiks kujunes 47 080 eurot. Osaühingu majandustegevus ei ole hooajaline ega tsükliline. Olulisi keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid mõjusid Osaühingu tegevusega majandusaastal ei kaasnenud. Valuutakursside muutumine ei oma Osaühingu tegevusele olulist mõju, kuivõrd peamised arveldused toimuvad eurodes. 3 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 17 839 126 779 Nõuded ja ettemaksed 236 819 227 965 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 12 207 3 353 Muud nõuded 224 612 224 612 8 Kokku käibevarad 254 658 354 744 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 239 089 245 200 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 239 089 245 200 Finantsinvesteeringud 245 900 109 208 3 Immateriaalsed põhivarad 1 000 1 000 4 Kokku põhivarad 485 989 355 408 Kokku varad 740 647 710 152 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 382 643 463 420 Võlad tarnijatele 78 453 12 801 Võlad töövõtjatele 9 399 4 377 Maksuvõlad 7 067 3 217 Muud võlad 60 684 73 700 Tulevaste perioodide tulud 65 425 121 575 Muud saadud ettemaksed 161 615 247 750 Kokku lühiajalised kohustised 382 643 463 420 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 236 692 100 000 5 Kokku pikaajalised kohustised 236 692 100 000 Kokku kohustised 619 335 563 420 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 5 778 5 778 6 Ülekurss 149 372 149 372 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -8 418 38 662 Aruandeaasta kasum (kahjum) -25 420 -47 080 Kokku omakapital 121 312 146 732 Kokku kohustised ja omakapital 740 647 710 152 4 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 950 054 177 725 Kaubad, toore, materjal ja teenused -677 653 -122 827 Mitmesugused tegevuskulud -121 564 -29 217 Tööjõukulud -158 098 -70 677 7 Muud ärikulud -2 140 -4 Ärikasum (kahjum) -9 401 -45 000 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 0 3 047 3 Intressitulud 13 2 Intressikulud -15 922 -5 129 Muud finantstulud ja -kulud -110 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -25 420 -47 080 Aruandeaasta kasum (kahjum) -25 420 -47 080 5 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Beamline OÜ kvalifitseerub Raamatupidamise seaduse § 3 lõike 15 alusel väikeettevõtjaks. Tulenevalt eeltoodust on koostatud lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Bilanss on koostatud detailse bilansina Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi alusel ja kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Majandusaasta algas 01. jaanuaril 2024 ja lõppes 31. detsembril 2024. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raamatupidamise arvestuses järgitakse tekkepõhisuse ja soetusmaksumuse printsiipe. Potentsiaalsete tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised, hinnatakse aruandepäeval ümber arvestusvaluutasse aruandepäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind [või muu meetodi kirjeldus]. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva. 6 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütar- ja sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütar- või sidusettevõtjate varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel), omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Osalust omandatud tütar- ning sidusettevõtjate varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt ridadel „Tütarettevõtjate aktsiad ja osad“ ning „Sidusettevõtjate aktsiad ja osad“. Ettevõte ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aruannet, kuna seadusandlusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse äriühingu majandustegevuses kasutatavaid varaobjekte kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurost. Varaobjektid, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on sellest väiksem kantakse kasutusse võtmisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-5% - Tootmisseadmed 8-10% - Muud masinad ja seadmed 10-20% - Muu inventar ja IT seadmed 20-30% Piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. 7 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 01.01.2025 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 22/78. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on aruandes loetud: • ettevõtja osanikke; • ettevõtja tütar- ja sidusettevõtteid; • teisi osanikele kuuluvaid ettevõtteid (sh. osaniku teised tütar- ja sidusettevõtjad); • olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased suguased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 8 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2023 31.12.2024 Äri- ja muu juhtimisalane 16628479 Beamline 2 OÜ Eesti 100 100 nõustamine Äri- ja muu juhtimisalane 16604024 Beamline 3 OÜ Eesti 100 100 nõustamine Äri- ja muu juhtimisalane 16692046 Beamline 4 OÜ Eesti 100 100 nõustamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon: Muud Tütarettevõtja nimetus 31.12.2023 Omandamine 31.12.2024 muutused Beamline 2 OÜ 55 000 0 -6 111 48 889 Beamline 3 OÜ 90 100 0 0 90 100 Beamline 4 OÜ 100 100 0 0 100 100 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 245 200 0 -6 111 239 089 perioodi lõpus Omandatud osalused: Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus 2023. aastal asutati tütarettevõte Beamline 4 OÜ. Omandamise kuupäev 09.03.2023, soetusmaksumuses 100 eurot. 9 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) Kokku Aktsiad ja osad 31.12.2022 0 0 Soetamine 106 161 106 161 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 3 047 3 047 31.12.2023 109 208 109 208 Kajastatud õiglases väärtuses 109 208 109 208 Kokku Aktsiad ja osad 31.12.2023 109 208 109 208 Soetamine 136 692 136 692 31.12.2024 245 900 245 900 Kajastatud õiglases väärtuses 109 208 109 208 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 136 692 136 692 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 31.12.2024 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 10 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Immateriaalse põhivara all on kajastatud fondivalitsemise tegevusluba, tegevusluba on tähtajatu. Lisa 5 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pikaajaline laen 100 000 0 0 100 000 6% EUR 30.09.2034 Pikaajalised laenud 100 000 0 0 100 000 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajaline võlakiri 136 692 0 136 692 0 5% EUR 28.05.2026 Pikaajalised võlakirjad 136 692 0 136 692 0 kokku Laenukohustised kokku 236 692 0 136 692 100 000 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pikaajaline laen 100 000 0 0 100 000 6% EUR 30.09.2034 Pikaajalised laenud 100 000 0 0 100 000 kokku Laenukohustised kokku 100 000 0 0 100 000 Lisa 6 Osakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Osakapital 5 778 5 778 Osade arv (tk) 8 8 Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 778 eurot ja koosneb 8 osast. 11 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu -118 160 -52 823 Sotsiaalmaksud -39 938 -17 854 Kokku tööjõukulud -158 098 -70 677 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 2 Lisa 8 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ja ettemaksed Tütarettevõtjad 60 60 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 224 552 224 552 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 224 612 224 612 PIKAAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 107 914 188 575 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 107 914 188 575 MÜÜDUD 2024 2023 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 56 150 167 825 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 56 150 167 825 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 15 560 11 200 12 Aruande elektroonilised kinnitused Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2025 Beamline OÜ (registrikood: 16246810) 01.01.2024 - 31.12.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Kinnitaja nimi Kinnitaja roll Kinnituse andmise aeg Indrek Kelder Juhatuse liige 09.07.2025 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2024 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -8 418 Aruandeaasta kasum (kahjum) -25 420 Kokku -33 838 Jaotamine ei kaeta maksega kasumit ei jaotata Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes EMTAK EMTAK Müügitulu Müügitulu Tegevusala Põhitegevusala kood versioon (EUR) % Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine 70201 EMTAK 2025 893904 94.09% Jah Fondide valitsemine 66301 EMTAK 2025 56150 5.91% Ei  1/3 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Beamline OÜ (16246810), roll: ühispakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED KOHUSTUSLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis nimetatud asjaolu (RHS 95 lg 1): 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah Koostatud 11.09.2025 09:34:39 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  2/3 VABATAHTLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis kirjeldatud asjaolu (RHS 95 lg 4): 1) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel; 2) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks; 3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu; 4) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 5) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 6) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 7) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata; 8) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees; 9) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest; 10) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija võib mitte sõlmida raamlepingut ja võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada? Koostatud 11.09.2025 09:34:39 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  3/3 RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? Vastus: Ei KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund NETOKÄIVE Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema mitte väiksem kui 100 000 eurot. Pakkuja esitab viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest peab nähtuma taotleja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale avalikust andmekogust kättesaadavad). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab käesolevale kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavad majandusaasta aruande väljavõtted. Vastus: 1_1_Beamline_OU-aruanne_2022_16246810.pdf, 1_1_Beamline_OU- aruanne_2023_16246810.pdf, 1_1_Beamline_OU-aruanne_2024_16246810.pdf Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Karmo Kroos Koostatud 11.09.2025 09:34:39 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Pakkumus: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemaline häkaton Meie, SA Estonian Business School & Beamline OÜ, kinnitame, et: 1. Häkatoni kestus Meie pakutava häkatoni kestus on 48 tundi. 2. Ürituse korraldamise visioon Käesolev pakkumus sisaldab täielikku visioonidokumenti, mis hõlmab: ○ ürituse kirjeldust, ○ päevakava, ○ tulemuste tutvustamise, žürii rolli ja autasustamise kirjeldust, ○ esinejate, mentorite, moderaatorite orienteeruvat arvu, rolle, nimesid ja valiku põhjendust, ○ menüüd koos kogustega, ○ ürituse kajastamist, ruumi ja inventari, ○ ning kirjeldust, kuidas täitja end valdkonna sisuga kurssi viib ja millist sisendit tellijalt vajab. 3. Toitlustuse maksumus Ühe osaleja toitlustuse maksumus on 102,38 eurot ilma käibemaksuta. 4. Pakkumuse maksumuse kinnitus Käesoleva pakkumuse kogumaksumus (koos toitlustusega) on 59989,45 eurot ilma käibemaksuta ning ei ületa hankes kehtestatud 60 000 euro piirmäära. 5. Kvalifitseerimistingimused Meie ettevõtete viimase kolme majandusaasta keskmine aastane netokäive on vähemalt 100 000 eurot. Vajadusel esitame majandusaasta aruanded eraldi. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 1/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx 6. Kõrvaldamise alused Kinnitame, et meie ettevõtete suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 kohased kõrvaldamise alused (sh maksuvõlad, kriminaalkaristused, rahapesu või terroriga seotud süütegude eest karistatus, töötamise tingimuste rikkumised). 7. Ärisaladus Käesolev pakkumus ei sisalda ärisaladust. Sisukord 1. Kokkuvõte 4 2. Häkatoni visioon ja kirjeldus 5 Häkatoni taust ja eesmärgi põhjendus: 5 Näidis-probleemipüstitused 6 Võimalikud täiendavad fookusvaldkonnad 8 3. Partnerite taust ja tiim 11 Estonian Business School (EBS) 11 Beamline Accelerator 11 Häkatoni korraldustiim 12 Triinu Lukas 12 Aneth Tinnus 12 Andreas Veispak 13 Ivo Urb 13 Sigrid Lainevee 14 Jelena Žovnikova 14 Veiko Karu 15 3. Häkatoni 48h eelduslik päevakava 16 4. Žürii roll ja autasustamine 18 5. Esinejad, mentorid ja moderaatorid 19 6. Osalejad ja tiimid 22 7. Toitlustus ja ringmajanduse põhimõtted 22 I sammas: jäätmete vältimine teadlike hangete kaudu 23 II sammas: jätkusuutlik toitlustus ja toidujäätmete vähendamine 23 III sammas: Kõikehõlmav kohapealne sorteerimine ja ringlussevõtt 24 Enne üritust toimuv kommunikatsioon: 24 Ürituse ajal toimuv kommunikatsioon: 25 Suhtlus pärast üritust: 25 Vastutuse tagamiseks ja edu mõõtmiseks rakendame järgmist: 25 8. Taristu ja ruumid 25 9. Turundus- ja värbamiskava 27 Kasutatavad kanalid 28 CTR ja konversioonieesmärgid 28 Kommunikatsiooniplaan (eelturundus ja värbamine) 28 Materjalid ja sisuloome 29 10. Eelmise häkatoni õppetunnid 30 11. Riskijuhtimiskava 30 Riskijuhtimiskava 30 12. Eelarve 34 Võimalik sponsorlus 34 13. Lisad 34 1. Kokkuvõte Meie pakkumuse eesmärk on viia läbi 48-tunnine kaitsevaldkonna ringmajanduse teemaline häkaton detsembris 2025, mis ühendab kaitsesektori, akadeemia ja ettevõtluse esindajad, luues sünergias erinevate sektorite vahel ja rahvusvahelise kogemuse najal lahendusi Eesti kaitsevaldkonna jätkusuutlikkuses kätkevate konkurentsieeliste arendamiseks. Häkaton loob uuenduslikke lahendusi materjalide taaskasutuseks, tarneahelate ringseks kujundamiseks, toodete ümberdisainiks ning keskkonnasäästlikeks kõrvaldamismeetoditeks. Viisime juunis 2025 edukalt läbi https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 2/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni koostöös Kaitseministeeriumiga ning võtame sealseid Hakaton_pakkumus_mall.docx õppetunde arvesse ka siin. Meie lähenemine tagab, et kõik hankija hindamiskriteeriumid on täidetud kõrgeimal tasemel. Häkatoni kestus on 48 tundi ja ürituse korraldamine tugineb selgele ja detailsele kavale, kuhu on integreeritud nii rahvusvahelised töötoad kui ka mentorite kontrollpunktid. Häkatoni sisuline tugevus tuleneb vähemalt kahekümne eksperdi kaasamisest, kellest üle poole on rahvusvahelised või välismaal hariduse saanud. Mentorite profiilid katavad kaitsevaldkonna, ringmajanduse, tootedisaini ja ettevõtluse ning nad viibivad kohapeal kogu häkatoni vältel, et tagada pidev ja sisuline juhendamine. Moderaatoritena osalevad Andreas Veispak, EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonijuht, ning Indrek Seppo, kogenud kaitsetööstuse strateegianõustaja. Osalejate arvu ja kvaliteedi tagamiseks kaasatakse ligikaudu 120 osalejat, sh ülikoolide tudengeid, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajaid ning kaitsetööstuse ettevõtteid. Tiimid moodustatakse kuni kuuest liikmest ning igalt tiimilt kogutakse 300 euro suurune osalustasu, millest moodustub rahaline auhinnafond. Eriline fookus seatakse ajateenijate kaasamisele, võimaldades neil oma lahendusi piloteerida juba teenistuse jooksul. Meie eeliseks on varasem kogemus Defence AI Hackathoniga, mille raames loodi juba toimivad suhtlusplatvormid. See võimaldab seekord kiiresti ja tõhusalt kaasata nii eelmise korra kandidaate kui ka laiendada osalejate ringi meie Baltikumiülese cleantech-võrgustiku kaudu. Toitlustuse ja ringmajanduse põhimõtete osas oleme võtnud endale väga ambitsioonikad eesmärgid: menüü on täismahus taimne ja jätkusuutlikult toodetud toorainest. Toitlustus toimub buffet-stiilis ning osalejatel on võimalus toit kaasa pakkida, et vältida toidukadu. Kõik toidud ja joogid serveeritakse korduvkasutatavates ja klaasist nõudes, ühekordsete nõude kasutamine on välistatud. Kasutatakse õiglasest kaubandusest ja mahetoodetest valmistatud jooke, sealhulgas Fairtrade kohvi ja teed. Lisaks on tagatud kõikehõlmav jäätmete liigiti kogumine, eesmärgiga suunata vähemalt 80% jäätmetest prügilast eemale. Selline lähenemine tagab ürituse täieliku vastavuse riiklikele jäätme- ja pakendiseadustele ning viib ellu ringmajanduse põhimõtteid kõrgeimal tasemel. Taristu ja ruumide osas toimub häkaton EBSi moodsas ülikoolilinnakus Tallinna kesklinnas, kus on konverentsisaal, grupitööruumid ja lounge-ala. Kõik ruumid on varustatud kaasaegse esitlustehnika, ventilatsiooni ja kiire internetiühendusega. EBS kasutab alates 2021. aastast üksnes rohelist elektrit, omab viit päikeseenergia parki ning on auditeerimisfaasis LEED-sertifikaadi taotlemisel, mis kinnitab hoone vastavust tõhususe ja tervisliku keskkonna standarditele. Riskijuhtimise osas oleme loonud selged meetmed võimalike probleemide maandamiseks. Kuna paljuski taandub osalejate edukas kaasatus enne üritust toimuvale kommunikatsioonile, oleme loonud struktureeritud turundus- ja värbamiskava, mis kasutab mõlema partneri Baltikumi-ülest võrgustikku ning saab võtta aluseks eelmise häkatoni teavitustegevuse/outreach’i süsteemi. Finantsiliselt on pakkumuse kogumaksumus koos toitlustusega 59 989,45 eurot ilma käibemaksuta, jäädes alla hankes kehtestatud 60 000 euro piirmäära. Ühe osaleja toitlustuse maksumus on 102,38 eurot ilma käibemaksuta. Kokkuvõttes pakume professionaalselt ettevalmistatud ja elluviidud 48-tunnist kaitsevaldkonna ringmajanduse häkatoni, mis vastab täielikult kõigile hankija hindamiskriteeriumidele. Meie lahendus ühendab sisulise tugevuse, rahvusvahelise taseme, keskkonnahoidlikkuse ja praktilise elluviimise, tagades ürituse maksimaalse mõju Eesti kaitseinnovatsiooni ökosüsteemile. Selle nimel teeme aktiivset koostööd Kaitseministeeriumi poolt määratud asjakohaste asutustega nagu ministeerium ise, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2. Häkatoni visioon ja kirjeldus Häkatoni taust ja eesmärgi põhjendus: Kaitsevaldkonna ja ringmajanduse ühendamine pakub märkimisväärseid võimalusi nii ressursitõhususe suurendamiseks kui ka keskkonnamõju vähendamiseks. Kaitsesektoris tekib mitmekesiseid füüsilisi jääke – metallidest ja tekstiilidest kuni elektroonika ja komposiitmaterjalideni – mille käitlemine on sageli kulukas ja keerukas. Ringmajanduse https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 3/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx põhimõtete rakendamine võimaldab neid jääke väärindada, pikendada materjalide elutsüklit ning luua uusi tooteid ja Hakaton_pakkumus_mall.docx teenuseid, mis suurendavad kaitsesektori varustuskindlust, vähendavad keskkonnakoormust ja avavad uusi koostöövõimalusi tsiviilühiskonna ning erasektoriga. Samal ajal kerkivad probleemid, mis puudutavad ohtlike ainete käitlemist, tarneahela läbipaistvust ja lahenduste kuluefektiivsust, mis omakorda nõuavad innovatsiooni ja uusi koostöövorme. Kaitsevaldkonna ringmajanduse arendamine toimub selges õiguslikus ja poliitilises raamistikus, mis seab nii kohustused kui ka võimalused. Euroopa Liidu tasandil on suunanäitajateks Ringmajanduse tegevuskava (2020), Ökodisaini kestlike toodete määrus koos digitaalse toote passiga, õigus parandamisele direktiiv, samuti jäätmete raamdirektiiv ja uus pakendite ja pakendijäätmete määrus. Kaitsesektori seisukohalt on kriitilised ka REACH- ja POP- määrus, WEEE- ja RoHS-direktiivid elektroonikajäätmete käitlemiseks ning kriitiliste toorainete määrus (2024/1252), mis rõhutab ringlust ja ressursitõhusust strateegilistes materjalides. Eestis kujundavad tegevusraamistiku jäätmeseadus, riigihangete seadus ja ringmajanduse tegevuskava 2023, mille rakendamine aitab siduda riiklikke strateegilisi eesmärke – sh kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 – ka kaitsesektoriga. Kaitsealases plaanis on oluline rõhutada ka Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) algatusi, sealhulgas programmi Incubation Forum for Circular Economy in European Defence (IF CEED), mis edendab ringmajanduslikke projekte kriitiliste toorainete, tekstiilide, 3D-printimise ja keskkonnajuhtimise vallas ning pakub eeskuju liikmesriikide kaitsesektoritele. Selles kontekstis kujutab korraldatav 48-Hour Hack endast praktilist innovatsiooniplatvormi, kus kohtuvad kaitsevaldkonna spetsialistid, insenerid, ettevõtjad ja ringmajanduse eksperdid, et leida uusi lahendusi materjalide väärindamiseks, tarneahelate optimeerimiseks ja keskkonnasäästlikeks kõrvaldamismeetoditeks. Häkaton ei ole pelgalt ideede genereerimise koht, vaid ka samm Eesti kaitsesektori positsioneerimiseks ringmajanduse innovatsiooni eestvedajana Euroopas. Selle tulemusena sünnivad ideed ja prototüübid, mis toetavad riiklikke strateegiaid, vähendavad keskkonnajalajälge ning loovad uusi sünergiaid kaitse- ja tsiviilmajanduse vahel. Näidis-probleemipüstitused Hanke tehniline kirjeldus pakub välja neli peamist valdkonda füüsilistest materjalidest jääkide uuesti rakendamiseks, jättes osalejatele samas ka võimaluse pakkuda lahendeid vabal teemal. Alljärgnevalt on esitatud neli peamist arendusvaldkonda koos näidisprobleemipüstitustega, mis annavad osalejatele esmase suuna võimalike lahenduste loomiseks. Lõplik väljakutsete kogum kooskõlastatakse tellijaga. 1. Innovatiivsed materjaliprotsessid Eesmärk: luua uut väärtust olemasolevatest füüsilistest jääkidest Üheks oluliseks suunaks on uute materjaliprotsesside väljatöötamine ja kasutuselevõtt, mille abil saaks kaitsevaldkonna tegevustest tekkivaid jääke muuta väärtuslikeks sisenditeks uute toodete ja lahenduste jaoks. Häkatoni raames otsitakse lahendusi, mis aitaksid muuta keerulised jäägid taas kasutuskõlblikeks ning looksid uut väärtust nii kaitsevaldkonna sees kui ka muudes tööstusharudes. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas väärindada kaitsevaldkonnast üle jäänud metalli- või sulamijääke, et toota neist uusi, kergeid ja vastupidavaid konstruktsioonielemente? ● Milliseid võimalusi pakuvad kaitsevaldkonna komposiitmaterjalide jäägid (nt soomusmaterjalid, lamineeritud tekstiilid) uute toorainete loomiseks ehitus- või transporditööstuses? ● Kuidas arendada energiakasutuse mõttes efektiivseid tehnoloogiaid segajäätmete (nt metall-plastik segud, elektroonikajäägid) ümbertöötlemiseks ja korduvkasutuseks? 2. Innovatiivsed tarneahela mudelid https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 4/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Eesmärk: korraldada jääkide liikumine ja taaskasutus efektiivsemalt Ringmajanduse rakendamine kaitsevaldkonnas eeldab ka uusi lähenemisi tarneahela korraldusele. Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, mis aitaksid jääke koguda, hallata ja uuesti kasutusse suunata kuluefektiivselt ja läbipaistvalt, sidudes kaitsevaldkonna tsiviilühiskonna ning teiste tööstusharudega. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas luua ringne tarneahel, mis suunaks kaitsevaldkonna jäägid (nt tekstiil, metall, elektroonika) süsteemselt tsiviiltööstustesse, vähendades ladustamise ja kõrvaldamise kulusid? ● Milliseid digitaalse jälgimise ja logistikalahendusi saaks kasutada, et muuta kaitsevaldkonnas tekkivad jäägid nähtavaks ja kättesaadavaks teistele sektoritele? ● Kuidas kujundada avaliku ja erasektori ühine platvorm, mis võimaldab jääke pakkuda teistele ettevõtetele kui teisest toorainet? ● Millised tarneahela mudelid aitaksid üheaegselt vähendada nii kulusid kui ka CO₂ jalajälge jääkide ringlussevõtul? 3. Innovatiivne tootedisain Eesmärk: muuta jäägid väärtuslikeks toodeteks Ringmajanduse keskmes on uute toodete loomine, mis pikendavad olemasolevate materjalide elutsüklit ja loovad uut väärtust. Häkaton pakub võimalust disainida lahendusi, mis annavad kaitsevaldkonna jääkidele uue funktsiooni kas kaitsesektoris või tsiviilühiskonnas. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas muuta amortiseerunud kaitsevarustuse (nt vormiriided, telgikangad) jäägid uueks tsiviilkasutuseks sobivaks tooteks (nt tööriided, kotid, varjualused)? ● Milliseid võimalusi pakub vanade sidevahendite või radarikomponentide elektroonika uute seadmete või toodete loomisel? ● Kuidas kasutada mooduldisaini põhimõtteid, et luua tooteid, mille osad on kergesti lahtivõetavad ja uuesti kombineeritavad, pikendades seeläbi materjalide kasutusiga? ● Milliseid tsiviilturule suunatud “high-value” tooteid võiks arendada kaitsesektorist pärinevate materjalijääkide põhjal? 4. Innovatiivsed kõrvaldamismeetodid Eesmärk: keskkonnasäästlik ja innovaatiline jääkidest vabanemine Kõiki jääke ei ole võimalik taaskasutada, kuid ka nende ohutul kõrvaldamisel on võimalik rakendada innovatsiooni ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Häkatoni eesmärk on leida uudseid viise, kuidas vähendada keskkonnakoormust ja riske, mis kaasnevad kaitsevaldkonna keerukamate jääkidega. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas arendada ohutuid ja keskkonnasõbralikke lahendusi lõhkeainete või laskemoonajääkide kõrvaldamiseks? https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 5/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Kas ja millises kasutuses on kaitsetööstuses kasutusvõimalusi biolagunevate materjalide jaoks? Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Milliseid tehnoloogiaid võiks rakendada plast- ja kummijääkide töötlemiseks, et vähendada mikroplasti teket? ● Kuidas muuta mittetaaskasutatavad jäägid (nt riknenud komposiidid, segajäätmed) lokaalselt energiaks (soojus või elekter)? ● Milliseid uuenduslikke nulljäätme lähenemisi saaks rakendada, et tagada isegi kõige keerulisemate materjalide ohutu ja lõplik väärindamine? Vaba teemaga esitatud ideed valideeritakse koostöös tellijaga enne häkatoni, et tagada nende relevantsus kaitsevaldkonna jaoks. Võimalikud täiendavad fookusvaldkonnad Lisaks neljale põhivaldkonnale võivad häkatoni osalejad arendada lahendusi ka muudel teemadel, mis on olulised kaitsevaldkonna ringmajanduse edendamisel. Alljärgnevalt on välja toodud valik täiendavaid fookusvaldkondi, mille täpsem relevantsus kinnitatakse koostöös Tellijaga. 1. Digitaalsed lahendused ja andmeplatvormid Digitaalsed tööriistad ja andmeanalüütika võivad oluliselt tugevdada ringmajanduse rakendamist, pakkudes paremat nähtavust ja võimaldades jääkide efektiivset juhtimist. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas kasutada digitaalseid kaksikuid, masinõpet või tehisintellekti, et ennustada ja vähendada kaitsevaldkonna materjalijääkide teket? ● Kuidas arendada platvormi, mis muudab kaitsevaldkonna jäägid nähtavaks ja kättesaadavaks tsiviilsektori ettevõtetele? 2. Ärimudelid ja majanduslikud stiimulid Ringmajanduse juurutamine nõuab jätkusuutlikke ja kuluefektiivseid ärimudeleid, mis pakuvad väärtust nii kaitse- kui ka tsiviilisektorile. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas luua ärimudel, mis motiveerib kaitseorganisatsioone jääke väärindama ja partneritega jagama? ● Kuidas siduda ringmajanduslikud lahendused kaitsevaldkonna hankelepingute ja elutsükli juhtimisega? 3. Koostöö- ja partnerlusmudelid Kaitsevaldkonna ringmajandus saab tõhusamalt areneda, kui on olemas tugevad koostöövõrgustikud. Häkaton võib olla platvormiks ideedele, mis ühendavad kaitsesektori, ülikoolid, kohalikud omavalitsused ja ettevõtluse. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas kujundada koostööformaate, mis võimaldavad testida ringmajanduse lahendusi kaitsevaldkonna ja tsiviilsektori partnerluses? ● Millised uued koostöömehhanismid aitaksid kiirendada ringmajanduse innovatsiooni piloteerimist? https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 6/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx 4. Kaitse- ja keskkonnaeesmärkide ühendamine Ringmajanduslahendustel on potentsiaal tugevdada üheaegselt nii keskkonnahoidu kui ka riigikaitse võimekust. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid, et vähendada kaitsevaldkonna logistilisi riske ja sõltuvust välistarnijatest? ● Milliseid lahendusi saaks arendada, et siduda ringmajandus Eesti ja EL-i kliimaneutraalsuse sihtidega? 5. Innovatiivsed hankemehhanismid Kaitsevaldkonna hanked on oluline hoob, mille kaudu saab suunata ringmajanduslike lahenduste rakendamist. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas kujundada kaitsevaldkonna hankemudeleid nii, et need soodustaksid ringmajanduslikke lahendusi ja innovatsiooni? ● Milliseid tulemuspõhiseid hankemudeleid võiks piloteerida kaitsevaldkonna ja erasektori koostöös? 6. Koolitus ja teadlikkus Ringmajanduse lahenduste kestlik rakendamine eeldab ka inimeste oskuste ja teadlikkuse tõstmist. Häkatoni osalejad võivad pakkuda välja innovatiivseid lahendusi hariduse, koolituse ja käitumismustrite muutmise vallas. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas tõsta Kaitseväe ja Kaitseliidu personali teadlikkust ringmajanduse põhimõtetest praktilisel ja motiveerival viisil? ● Milliseid tööriistu või mudeleid saaks arendada varustuse hooldamiseks ja eluea pikendamiseks? Kokkuvõttes loovad kirjeldatud arendusvaldkonnad ja täiendavad fookusteemad mitmekülgse ja avatud raamistiku, mis pakub häkatoni osalejatele võimaluse ühendada oma teadmised ja loovus, et leida kaitsevaldkonna ringmajanduse jaoks uuenduslikke ja praktilisi lahendusi. See mitmetahuline lähenemine tagab, et häkaton ei keskendu üksnes kitsastele tehnilistele probleemidele, vaid avab tee ka uutele ärimudelitele, koostöövormidele ja teadlikkuse kasvatamisele. Järgmises peatükis kirjeldatud ajakava määratleb täpsemalt, kuidas see visioon kahe intensiivse ööpäeva jooksul ellu viiakse. 3. Partnerite taust ja tiim Estonian Business School (EBS) Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim ja ainus erakapitalil tegutsev ülikool, mis on spetsialiseerunud juhtimisele ja ettevõtlusele. EBSi fookus on kestliku ettevõtluse ja rohepöörde põhimõtete integreerimisel majandus- ja juhtimisõppesse. Ülikool on partner mitmes rahvusvahelises projektis, sealhulgas EIT HEI algatuses „Climate Engine“ ja Erasmus+ projektis „Learning to be Green (L2BGreen)“, mis seovad ettevõtlushariduse kliimateaduse ja digipöördega. Lisaks on EBS kaasatud „Time 2 Scale“ InterReg projekti, mis keskendub ettevõtete rahvusvahelisele kasvatamisele. EBSil on märkimisväärne kogemus kiirendiprogrammide ja ettevõtlusõppe pakkumisel – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Näiteks on EBSi õppejõud osalenud ClimAcceleratori ja PFAN SME Accelerator programmi läbiviimisel, kus fookuses https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 7/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx on olnud rohetehnoloogia ja ringmajanduslikud lahendused. Samuti on EBS viimastel aastatel toetanud Estonian Hakaton_pakkumus_mall.docx Cleantech Associationi projekte, pakkudes ekspertiisi finantsmudelite, mõju hindamise ja regulatiivsete küsimuste teemadel. EBS on strateegiliselt positsioneerinud end tehnoloogia, ettevõtluse ja rahvusliku julgeoleku ristumiskohale, olles keskne partner ka Kaitsevaldkonna AI häkatoni korraldamisel. Ülikool toob kaasa tugevad sidemed Eesti ja rahvusvahelise ettevõtlus- ja akadeemiavõrgustikuga ning varasemad kogemused kaitsevaldkonna, innovatsiooni ja ettevõtlusoskuste ühendamisel. Beamline Accelerator Beamline Accelerator on dünaamiline ja rahvusvaheliselt tegutsev Eesti rohetehnoloogiate (cleantech) kiirendi, mille missiooniks on arendada idu- ja kasvufaasis ettevõtteid ning tuua kokku akadeemia, ettevõtlus ja investorid. Beamline’i tiimil on laialdased kogemused erinevates cleantechi vertikaalides – alates energialahendustest ja targast linnaplaneerimisest kuni jäätmete kogumise, süsinikupüüdmise ja ESG-aruandluse valideerimiseni. 2021. aastast on Beamline teinud 30 investeeringut 19 riigist pärit idufirmadesse ning aidanud neid edasi arendada nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Beamline’i tugevuseks on sprintidel põhinev programmiformaat, mille kaudu keskendutakse vähem teooriale ja enam praktilisele „tehes õppimisele“, pakkudes seeläbi kõrget efektiivsust nii idufirmade kui ka investorite vaatenurgast. Beamline on Cleantech for Europe asutajaliige ning alates 2024. aastast ka InnoEnergy ametlik HUB Balti riikides. See roll kinnitab Beamline’i positsiooni regiooni innovatsioonivõrgustike arendajana, kus seatakse fookusesse kestlik ja kaasav kasv, rahvusvaheline mentorite võrgustik ning mitme sidusrühma – ettevõtete, ülikoolide ja avaliku sektori – kaasamine. Beamline Accelerator ja Estonian Business School ühendavad oma tugevused, pakkudes ainulaadset sünergiat ettevõtlus-, innovatsiooni- ja kaitsevaldkonna teadmiste vahel. Beamline’i kogemus cleantechi idufirmade kiirendamisel, rahvusvahelise mentorivõrgustiku mobiliseerimisel ja praktiliste sprint-programmide läbiviimisel täiendab EBSi ärilist, juhtimisalast ja akadeemilist pädevust, mille fookuses on kestlik ettevõtlus, juhtimisoskused ja rahvusvahelised koostööprojektid. Varasem koostöö mitmete projektide juures, näiteks Baltic Impact Acceleratori ja erinevate häkatonide korraldamisel on loonud tugeva aluse, et ühiselt viia läbi ka ringmajanduse teemaline häkaton, mis vastab hankija ootustele ja aitab kaasa innovaatiliste lahenduste sünnile. Ühiselt pakuvad EBS ja Beamline nii praktilist ärilist kui ka akadeemilist raamistikku, mis tagab professionaalse ettevalmistuse, rahvusvahelise haarde ja sisuka tulemuse. Häkatoni korraldustiim Häkatoni korraldustiim on karastunud mitmeid häkatone korraldades, koos korraldati Defence AI Hackathon juunis 2025, sestap on kõigi rollid selged ning kujundatud õlitatud protsess häkatoni läbiviimiseks professionaalsel tasemel, kõrgelt kvalifitseeritud tiimi juhtimisel. Triinu Lukas Projekti elluviimist juhib Triinu Lukas, Beamline’i kaasasutaja ja partner. Tal on ulatuslik kogemus rahvusvaheliste kiirendiprogrammide juhtimisel deeptech- ja cleantech-idufirmadele ning mitme sidusrühmaga koostööprojektide elluviimisel. Tegevjuhina on ta juhtinud kolme (peagi nelja) Beamline’i kiirendiprogrammi lendu (2021–2023), kus toetas ülemaailmselt varajases faasis cleantech-idufirmasid. Tema vastutusvaldkond hõlmas programmimetoodika ja ajakava loomist, tiimijuhtimist, kolme kiirendifondi rahastuse juhtimist, mentorite ja sidusrühmade kaasamist, žüriide tööd, valikuprotsesside korraldamist ning kogu programmi läbiviimist. Triinu on hankinud Beamline’ile erinevaid projekte, suurim neist 1 miljoni euro suurune toetus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (2023–2025), mille raames toetati 10 Eesti deeptech-idufirmat investeeringuvalmiduse saavutamisel. Projektijuhina vastutas ta programmi struktuuri loomise, partnerlussuhete arendamise ja käivitamise ettevalmistuse eest. Eelmisel häkatonil oli tema vastutada osalejate matchmaking, koostööplatvormide (Eventornado, Slack, Notion) haldamine ning sündmuse tehniline ja logistiline läbiviimine. Aastate jooksul on ta hinnanud sadu varajases faasis idufirmasid, andes talle sügava ülevaate globaalsete startup-ökosüsteemide kitsaskohtadest ja eduteguritest. Triinu liidab strateegilise planeerimise ja praktilise elluviimise oskused, juhtides meeskondi ning tehes koostööd rahvusvaheliste investorite, partnerite ja avaliku sektori institutsioonidega. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 8/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Aneth Tinnus Hakaton_pakkumus_mall.docx Aneth Tinnus on kogenud programmide- ja kommunikatsioonijuht, kellel on tugev taust digilahenduste arendamises keskkonnakriitilistes sektorites. Alates 2022. aastast on ta vastutanud Beamline’i cleantech- ja deeptech- kiirendiprogrammide igapäevase korralduse eest, sealhulgas Beamline Batch 2, 3 ja 4 (rahvusvahelised) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel toimunud Deeptech ja Energy Accelerator. Nendes rollides on ta koordineerinud ja toetanud üle 40 varajases faasis idufirma, kellest paljud keskenduvad digilahendustele energia, transpordi, tööstuse ja ressursitõhususe valdkonnas. Tema töö on hõlmanud valikuprotsesside juhtimist, mentorite ja ekspertide kaasamist, bootcamp’i ja investorivalmiduse programmide läbiviimist ning igapäevast tuge startup’idele, kes loovad digitaalseid kliimalahendusi. Aneth on vedanud kiirendustegevusi kogu elutsükli ulatuses — alates avalikest kutsetest ja hindamisest kuni Demo Day ja järelaruandluseni. Ta on hallanud ka andmete kogumist ja aruandlust toetuste raames, tagades vastavuse rohepöörde ja kestlikkuse mõjuga seotud mõõdikutega. Tema portfell hõlmab nii rahvusvahelisi kui ka riiklikke programme, mis toetavad süsteemseid muutusi võtmesektorites, sealhulgas ka mitmeid häkatone. Rahvusvahelise kogemuse toob ta muu hulgas noortevahetuse kaudu Lõuna-Aafrikas, mis on andnud talle kultuuridevahelise tundlikkuse ja oskuse juhtida mitmekesiseid meeskondi. Varem on ta töötanud turunduses rahvusvaheliste klientidega ettevõtetes Powerful Marketers ja Visionest Institute. Andreas Veispak Andreas Veispak on häkatoni moderaator, kes on sisulise poole korraldamisel ja ürituse igakülgsel läbiviimisel korraldustiimi aktiivne liige. Ta on EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonijuht, kellel on enam kui 15-aastane rahvusvaheline kogemus innovatsiooni, digitaalsete teenuste ja strateegilise juhtimise valdkonnas. Ta on juhtinud Euroopa Komisjoni üksusi, kus on arendatud digipoliitikaid, innovatsioonimehhanisme ja rahastusprogramme, mis on suunanud märkimisväärseid investeeringuid Euroopa ettevõtluse ja teaduse arendamisse. Andreasel on tugevad sidemed nii Euroopa Komisjoni kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis võimaldab tal tuua osalejateni laiapõhjalise vaate kaitsetehnoloogia ja tsiviilinnovatsiooni lõimimisele. Ta on oma karjääri jooksul töötanud EL liikmesriikide ja ettevõtetega erinevates sektorites ja olnud otseselt seotud Euroopa siseturu, digipöörde, innovatsiooni ja kosmoseprogrammide juurutamisega. Häkatoni kontekstis aitab Andreas osalejatel mõista, kuidas viia oma lahendused kooskõlla rahvusvaheliste standardite ja poliitikatega, ning kuidas skaleerida ideid, mis võiksid jõuda Euroopa turule ja sealt edasi. Ivo Urb Ivo väärtus häkatoni korraldusmeeskonnas seisneb tema ainulaadses kombinatsioonis militaarse tausta, ettevõtlusõpingute ja praktilise projektijuhtimise kogemuse vahel. Häkatoni korraldustiimis on ta vastutav osalejate registreerimise ning igakülgse abi korraldamise ning operatiivsete tegevuste eest. Taustalt on Ivo Urb EBSi tudeng ning projektijuht, kelle taust ühendab kaitsevaldkonna juhtimiskogemuse ja ettevõtluse arendamise. Ta töötab Eesti Kaitseväes seersandina, kus on juhtinud meeskondi kõrge surve all, arendanud juhtimisoskusi ning harjunud täitma ülesandeid, kus otsustavus ja täpsus on kriitilise tähtsusega. Lisaks töötab ta praktikandina Falconclaw’s, kus ta rakendab oma EBSi digitaalsete toodete arenduse õpingutest saadud teadmisi rahvusvaheliste projektide juhtimisel ja tootearenduses. Sigrid Lainevee Korraldab suhtlust EBSi erinevate osakondade ning toitlustuse ning infrastruktuuri poolega, väga Kogenud meeskonna- ja projektijuht, kellel on tugev taust kõrgharidussektoris nii avalikus kui ka erasektoris. Ta on edukalt juhtinud mitmeid rahvusvahelisi projekte ja tal on tõestatud oskus ühendada strateegiline planeerimine praktilise elluviimisega. Sigrid paistab silma hea äriplaanimise, analüütiliste oskuste ja loogilise mõtlemise poolest ning suudab keerulisi protsesse juhtida süsteemselt ja tulemuslikult. Lisaks tugevale protsessijuhtimisele on tema suurimaks tugevuseks inimeste kaasamine ja meeskonnatöö edendamine, mis tagab koostööprojektide sujuva kulgemise. Marko Puusaar Marko Puusaar on Estonian Business Schooli IT-osakonna juht, kellel on põhjalik kogemus tehnilise taristu, küberturvalisuse ja digilahenduste haldamisel. Ta on vastutanud EBSi akadeemilise kogukonna igapäevase IT-toe ning suurte sündmuste tehnilise korralduse eest, sh turvaliste võrguühenduste, pilvelahenduste ja esitlustehnoloogia tagamise eest. Marko tugevus seisneb nii süsteemse IT-taristu arendamises kui ka kiire reageerimise võimes, kui vaja on keerulisi tehnilisi probleeme lahendada. Tema tiim on IT toena üritusel 24/7 kättesaadav. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 9/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Lisaks Hakaton_pakkumus_mall.docx on tal mitmekülgne kogemus haridustehnoloogia arendamisel ja innovaatiliste lahenduste rakendamisel õppeprotsessides. Ta on olnud võtmeisik, kes tagab, et ülikooli digitaalne keskkond toimiks sujuvalt ja turvaliselt, ning et kasutajad – nii tudengid, õppejõud kui ka külalised – saaksid vajalikud teenused kvaliteetselt kätte. Jelena Žovnikova Aitab sisulist osa puudutavates protsessides nagu žürii hindamiskriteeriumite väljatöötamine, programmi loogika. Kogenud äri- ja finantsnõustaja, koolitaja ning mentor, kellel on üle 20-aastane kogemus ettevõtluse arendamisel. Ta on toetanud sadu idufirmasid, loomevaldkonna esindajajaid ja MTÜsid ärimudelite optimeerimisel, finantsplaanide koostamisel ja kasvu kiirendamisel. Jelena on töötanud rahvusvahelistes konsultatsioonifirmades, juhib täna oma ettevõtet, kuulub Balti suurima ühisrahastusplatvormi Hooandja nõukogusse ning on aktiivne Startup Estonia piirkondlikus arengugrupis. Samuti on ta EBSi nooremteadur ja doktorant, uurides akadeemia ja ettevõtluse koostöövõimalusi innovatsioonijuhtimise parendamiseks. Ta on hinnatud nõustaja, koolitaja ja mentor nii Eesti kui rahvusvahelistes inkubaatorites ja kiirendites, olles teinud koostööd näiteks Startup Estonia, Creative Estonia, Tallinn Business Incubatori, Garage48, Eesti Pagulasabi ja Baltic Innovation Agency’ga. Jelena põhivaldkonnad hõlmavad ettevõtte loomist, äriprotsesside käivitamist, äriplaanide ja finantsprognooside koostamist, ärimudeli valideerimist, ettevõtte väärtuse hindamist, tõhususe analüüsi, rahastusallikate kaardistamist ja ühisrahastuskampaaniate korraldamist. Veiko Karu Projekti korraldustiimis koha peal on ka Veiko Karu, kellel on lisaks mentordamisele erinevaid rolle, mh päevakava eest vastutamine ja selle disainimine. Veiko on dotsent (Associate Professor), kelle fookus on mineraaltoormete väärtusahel, ringmajandus ja ESG. Tal on ligi 20-aastane akadeemiline ja rahvusvaheline projektikogemus (Horizon, Interreg, EIT RawMaterials), varasemalt TalTechis EIT projektide juht ning geoinfo ja mäetehnoloogia teadustöötaja/õppejõud. Ta on Society of Mining Professors liige (al 2008), Academia Stands for Green Deal teaduskomitee liige/partner ning mentor nii Tehnopolis kui Tartu Teaduspargis (DeepTech, GreenTech, SpaceTech). Tema kompetents hõlmab kaevandustehnika ja -ökonomika, kaevandusjäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamise, keskkonnamõjude leevendamise ja sotsiaalse tegevusloa (social licence to operate) teemasid. Karmo Kroos Projekti toetab ka Karmo Kroos, kes toetab tiime mentorina kuid ka korraldustiimi liikmena on tema roll kohapealse matchmakingu edukas korraldamine ja mentorlus. Estonian Business Schooli teadusprorektor ning rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane. Ta omandas doktorikraadi cum laude Åbo Akademi Ülikoolis, spetsialiseerudes sotsiaalteaduste uurimismetoodikale, ning pälvis oma töö eest Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni parima uurimistöö auhinna – olles üks vähestest mitteameeriklastest, kes selle prestiižse tunnustuse on saanud. Lisaks kuulub ta teadusajakirja Prometheus – Critical Studies in Innovation toimetuskolleegiumisse ning EBSi teadusuuringute eetikakomiteesse. Karmo on keskne isik EBSi teadustegevuse arendamisel: ta õpetab doktorantidele uurimismeetodeid, nõustab kolleege Euroopa ja kohalike uurimistoetuste taotlemisel ning aitab tagada kvaliteedi ja läbipaistvuse rahvusvahelistele välishindajatele esitatavates aruannetes. Oma teadmiste täiendamiseks on ta läbinud IESE Business School’i teaduskonna arenguprogrammi ja Viini ülikooli Euroopa teadusmõõdikute suvekooli. Tal on ka laiapõhjaline projektijuhtimise kogemus nii erasektoris (AS Eesti Telefon ja OÜ BDG) kui ka avalikus sektoris (Hollandi välisministeeriumis). See mitmekülgne taust on andnud talle unikaalse arusaamise erasektori tõhususe ja tulemuspõhise juhtimise loogikast, avaliku sektori läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõuetest ning akadeemiliste ringkondade tipptasemele pürgimise põhimõtetest. 3. Häkatoni 48h eelduslik päevakava Häkatoni 48 tunni jooksul saavad osalejad võimaluse töötada meeskondades, et lahendada kaitsevaldkonna ringmajanduse väljakutseid, alates ideede genereerimisest kuni prototüübi loomiseni ja ärimudeli kavandamiseni. Avapäeval keskendutakse ideede esitlemisele, diskussioonile ringmajanduse võimalustest kaitsevaldkonnas, ülesannete jagamisele tiimitöö siseselt ning häkkimise alustamisele, kusjuures kohe alguses tuuakse sisse mentorid, et idee alguses saaks selle kohe turuvajadustega kooskõlastada. Teisel päeval toimuvad praktilised töötoad, kus käsitletakse ringmajandusmudeleid ja kaitsevaldkonna väärtusahelaid, ning mentorite kontrollpunktid, mis aitavad meeskondadel oma lahendusi edasi arendada. Viimasel päeval esitlevad tiimid oma lahendusi žüriile, saades tagasisidet nii innovatsiooni, turupotentsiaali kui ka keskkonnasäästlikkuse aspektist. Osalejad saavad väärtusliku kogemuse https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 10/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx kaitsevaldkonna probleemide lahendamisel, praktilise teadmise ringmajandusest ning uued koostöövõrgustikud nii Hakaton_pakkumus_mall.docx akadeemia, ettevõtluse kui ka riigikaitse ekspertidega. 1. päev – Avapäev (reede) 15.00 – 16.00 | Registreerimine: Osalejad registreerivad end üritusele. 16.00 – 16.30 | Avasõnad: Projektijuht tutvustab häkatoni eesmärki, põhireegleid, ajakava, mentoreid ja žüriid. (Modereerivad A. Veispak ja I. Seppo). 16.30 – 17.30 | Töötuba 1: Kaitse ja ringmajanduse lõimumiskoht (The Defence–Circularity Nexus) – juhib Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuht Kädi Ristkok. Töötuba keskendub kaitse- ja tsiviilinnovatsiooni kokkupuutepunktidele. Fookuses on kaitsevaldkonna ringmajanduslikku tootmist soosivad poliitikad, dual- use tehnoloogiad ning Ristkok toob põhjalikud näited ringsetest ärimudelitest, mida kaitsevaldkonnas on võimalik kasutada, et osalejad saaksid need häkkimisel aluseks võtta. 17.35 – 18.05 | Tiimide väljakutsed, ideede lühiesitlus ja tiimide formeerimine: Iga tiim tutvustab oma lähtekohta ja esimest mõtet. (Modereerivad A. Veispak ja I. Seppo). 18.05 – 19.05 | Häkkimine algab: Tiimid alustavad oma projektide arendamist. 19.05 – 20.05 | Mentorite kontrollpunkt #1: Mentorid annavad esimest tagasisidet ja aitavad challenge statement’i täpsustada. 20.05 – 21.05 | Õhtusnäkk: Kerge toit ja networking 21.05 – … | Häkkimine jätkub. 2. päev – Põhipäev (laupäev) 08.00 – 09.00 | Hommikusöök 09.00 – 09.30 | Päeva avamine ja eesmärkide seadmine (Modereerivad A. Veispak ja I. Seppo). 9:30 – 10.30 | Töötuba 2: Disain kaitsevaldkonnas (Secure by Design). See on disainimõtlemise, tootedisaini ja materjali- ning ressursside valiku töötuba koostöös Delfti Ülikooliga (prof. David Peck), et tuua kohale Euroopa ringdisaini ja kestlike materjalide tippteadmised. Eelmisel korral viis edukat töötuba läbi seeria-ettevõtja Aive Uus. Kuigi töötuba oli väga edukas, siis sel korral kaasaksime sellesse töötuppa tootedisaini eksperdi kaitsevaldkonna seest. 10.30 – 12.00 | Häkkimine ja meeskonnatöö: Ideede süvendamine. 12.00 – 13.00 | Mentorite kontrollpunkt #2: Mentorid annavad tagasisidet ringmajandusmudeli ja ärilise väärtuspakkumise kohta. 13.00 – 14.00 | Lõuna 14.00 – 15.00 | Töötuba 3: Mission Re-force – fookuses kaitsehangete eripärad, mida tutvustavad Kaitseliidu ja Eesti kaitsetööstuse esindajad. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 11/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx 15.00 – Hakaton_pakkumus_mall.docx 17.00 | Häkkimine: Meeskonnad töötavad oma prototüüpide ja tegevuskavade kallal. 17.00 – 18.00 | Mentorite kontrollpunkt #3: Fookuses tegevuskava ja äriplaani toorik (template_ariplaan.docx). 18.00 – 18.30 | Häkkimine jätkub: Meeskonnad viimistlevad prototüüpe ja esitlusi. 18.30 – 19.30 | Õhtusöök ja networking 19.30 – 21.00 | Häkkimine jätkub: Meeskonnad viimistlevad prototüüpe ja esitlusi. 21.00 – 21.30 | Mentorite kontrollpunkt #4: Lõplik tagasiside enne finaale (fookuses slaidid, tegevuskava, äriplaani loogika). 21.30 – … | Häkkimine jätkub (soovi korral). 3. päev – Finaalpäev (pühapäev) 08.00 – 08.30 | Hommikusöök. 08.30 – 09.30 | Töötuba 4: Esitlus-labor (Pitch Lab) – praktikasuunaline pitchimise treening, mida viib läbi Gleb Maltsev, kellel on rahvusvaheline kogemus kaitse- ja tehnoloogiaettevõtete pitch’ide arendamisel. 09.30 – 12.00 | Viimane häkkimine & slaidide ettevalmistus: Tiimid viimistlevad oma pitch deck’i (template_pitch.pptx), tegevuskava ja äriplaani toorikut. Mentor ja pitch coach Gleb Maltsev on häkatonil ja jälgib tiimide progressi. 12.00 – 13.00 | Lõuna. 13.00 – 15.00 | Finaalesitlused: Iga tiim esitab oma tulemuse, sh pitch slaidid, tegevuskava ja äriplaan. Žürii küsib küsimusi. (Moderaatorid A. Veispak ja I. Seppo). 15.00 – 15.30 | Žürii arutelu ja otsused. 15.30 – 16.30 | Autasustamine ja lõpetamine: Võitjate väljakuulutamine, tänusõnad ja ürituse lõpetamine. (Žürii esimees + moderaatorid). 16.30 | Häkatoni ametlik lõpp, jätkub networking õhtusöök ettevõtjate ja fondidega, et tiimid saaksid luua uusi suhteid ja leida endale potentsiaalseid uusi tiimiliikmeid. Häkatoni töökeel, k.a. töötubade keel on inglise keel. 4. Žürii roll ja autasustamine Häkatoni tulemuste hindamiseks moodustatakse žürii, kuhu kuuluvad kaitsevaldkonna, akadeemia ja ettevõtluse eksperdid. Žürii koosseis kooskõlastatakse tellijaga. Korraldaja tagab žürii kokkukutsumise, töökorralduse ja https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 12/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx hindamisprotsessi sujuva läbiviimise. Hakaton_pakkumus_mall.docx Žürii roll on hinnata meeskondade loodud lahendusi ning välja valida parimad ideed, millele määratakse auhinnad. Hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: ● lahenduse funktsionaalsus ja relevantsus; ● lahenduse innovaatilisus ja uudne lähenemine; ● lahenduse turupotentsiaal, skaleeritavus ning performance kaitsevaldkonnas või laiemalt; ● lahenduse toimivus kaitsevaldkonnas; ● lahenduse keskkonnasäästlikkus ja seos ringmajanduse põhimõtetega; ● lahenduse jätkusuutlikkus ja mõju - kas lahendus on turutingimustel majanduslikult jätkusuutlik ning seega ettevõtjale skaleerimiseks motiveetiv; ● lahenduse vastavus aktuaalsele vajadusele kaitsevaldkonnas või muus spetsiifilises kasutuskohas; ● tiimi võimekus lahendust presenteerida. Žürii valib välja häkatoni parimad lahendused häkatoni kolmanda päeva lõpus ja teeb ettepaneku auhindade määramiseks. Auhinnad antakse võitjatele üle vahetult ürituse lõppemise järel. Auhinnafond koosneb rahalistest auhindadest ja eripreemiatest, sh diplomid, sümboolsed meenete komplektid ning võimalikud inkubatsiooni- ja koostöövõimalused partnerorganisatsioonides. Eelmisel korral, kui korraldasime Defence AI Hackathon (juunis 2025), olid auhindadeks: 1) DarkStari programmis osalemine; 2) Kaitseministeeriumi & Tehnopoli Defence Tech kiirendiprogramm; 3) EBS Äriarendusprogramm Anti välja ka lisaauhindu ning juba žürii hindamise käigus sündisid mõned koostööd kaitsevaldkonna esindajate ja ideearendajate vahel (näiteks tiim “No More Tape Measures” käis päriselt 2. juulil oma ideed testimas Kaitseväe vormimõõtmiste päeval ja koostöid sündis veel). Tänutäheks on ka žüriile ette nähtud sümboolsed kingitused. 5. Esinejad, mentorid ja moderaatorid Häkatoni sisulise kvaliteedi ja rahvusvahelise taseme tagamiseks kaasame vähemalt 20 eksperti kaitsevaldkonnast, ringmajandusest ja tootedisaini rakendamisest. Nende esialgne nimekiri on toodud Lisas “Mentorid ja žüriiliikmed”. Esimesed nende hulgast on meie kaks moderaatorit Indrek Seppo ning Andreas Veispak, kes hoidsid osalejaid koos ja tõstetuna ka eelmise Defence AI Hackathoni neljal päeval. Indrek Seppo on kaitsetööstuse ettevõtja ning kogenud strateegia- ja innovatsiooninõustaja, kellel on pikaajaline taust kaitsevaldkonna ning tehnoloogiaarenduse projektides. Ta on juhtinud rahvusvahelisi koostööprojekte ja töötanud erinevate kaitsetööstuse ja avaliku sektori osapooltega, mistõttu on tal oskus siduda militaar- ja tsiviilinnovatsiooni ning juhtida sisukaid arutelusid. Andreas Veispak on pika rahvusvahelise kogemusega juht, kellel on põhjalik kogemus tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikate kujundamisel ja nendega seotud lahenduste elluviimisel. Andreas vastutab EBSis teaduse, arenduse ja innovatsiooni eest. Eelnevalt on ta töötanud PricewaterhouseCoopersis ja Euroopa Komisjonis. Oma karjääri alguses tegutses ta erinevates majandusharudes, keskendudes siis autotööstusele, eelkõige tööstusliku konkurentsivõime ning energia ja keskkonnaga seotud teemadele. Aastal 2010 liitus ta Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 13/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx meeskonnaga (kaupade ja teenuste ühtne turg ELis, tööstuspoliitika, Euroopa kosmoseprogrammid, ettevõtlus, väikese Hakaton_pakkumus_mall.docx ja keskmise suurusega ettevõtted). Sellele järgnevalt juhtis ta kosmoseandmete (ELi kaugseireprogramm Copernicus) ning e-Infrastruktuuride ja Euroopa Teaduspilvega tegelevaid üksuseid. Ta on hinnatud oma strateegilise ja rahvusvahelise kogemuse poolest tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel. Tema töö Euroopa Komisjonis kosmoseprogrammide, e-infrastruktuuride ja ettevõtluspoliitika valdkondades annab talle unikaalse ülevaate, kuidas teadus- ja arendustegevust siduda Euroopa strateegiliste vajadustega. EBSi teaduse, arenduse ja innovatsiooni juhina oskab ta ühendada akadeemia, ettevõtluse ja poliitikakujunduse ning suunata häkatoni meeskondi mõtlema, kuidas kaitse- ja ringmajanduse lahendused sobituvad nii Eesti kui ka Euroopa innovatsioonisüsteemi. Mentoriteks ja žüriisse kutsume ka nii Eestis tegutsevaid kui ka rahvusvahelisi eksperte, kellest vähemalt pooled on välismaalt või saanud kõrghariduse väljaspool Eestit. (Eelmisel Defence AI Hackathonil oli seda proportsiooni arvestada lihtne, mitmed inimesed sõitsid ka välismaalt kohale (näiteks kaitsevaldkonna investor Matt Kuppers, kaitsevaldkonna kiirendi arendaja prof. David Peck jt) Eesti ekspertidena kaasame kindlasti Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajaid, keskkonnavaldkonna juhte ning kaitseinnovatsiooni juhte ja NATO eksperte. Teiseks mentorite valiku kriteeriumiks on oskuste proportsioon - nimelt sihime, et ligipaudu 50% mentoritest oleks kaitsevaldkonnast ning ligikaudu 50% eelpool nimetatud jätkusuutlikkuse valdkondadest. See tagab, et tiimid saavad parimat võimalikku juhendamist kogu ürituse vältel kohapeal, vastavalt hindamiskriteeriumites seatud kõrgeimale tasemele. Mentorlus on ehitatud üles nii, et igal mentoril, kes on tegelikult oma ala parim ekspert, on vaba voli valida ja käia tiimide juures, kellele ta arvab, et on temast kõige enam kasu ning kasutada endale soodsat lähenemist mentorlusele - mõni räägib tehnoloogiast, mõni pakub võrgustiku kontakte jms. Mentorite checkpointides räägitakse selle checkpointiga seotud teemast. Mentorid osalevad esimesel kahel päeval kindlasti ka koha peal, sest siis saavad nad parema pildi ettevõtete arendusvajadustest. Mentorite kontrollpunktid on seatud nii, et need kataks kogu üritust ehk siis eeldame, et kõik ~20 mentorit on kõigil päevadel koha peal. Kuna häkaton toimub perioodil, kus haiguste levik on kõrgenenud, siis tekitame mentoritele ja ekspertidele võimaluse osaleda ka veebi teel. Žüriisse kutsume nagu eelmisel korralgi laiapõhjalise ekspertide koosseisu, ideaalis inimesed katmaks kaitseinnovaatorite (näiteks tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse projektimeeskonda juht Ivo Peets, kes oli meiega ka eelmisel korral), Kaitseliidu, Kaitseväe, äriarenduse ning Ukraina-eksperdi rolle. Lisaks üldistele mentoritele viime läbi fookustatud töötoad: ● Töötuba 1 (Reedel): The Defence–Circularity Nexus (eesti keeles “Kaitse ja ringmajanduse lõimumiskoht”. Töötuba juhib Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuht Kädi Ristkok. Töötuba keskendub kaitse- ja tsiviilinnovatsiooni kokkupuutepunktidele. Fookuses on kaitsevaldkonna ringmajanduslikku tootmist soosivad poliitikad, dual-use tehnoloogiad ning Ristkok toob põhjalikud näited ringsetest ärimudelitest, mida kaitsevaldkonnas on võimalik kasutada, et osalejad saaksid need häkkimisel aluseks võtta. ● Workshop 2 (Laupäeval): Secure by Design (eesti keeles “Disain kaitsevaldkonnas”) See on disainimõtlemise, tootedisaini ja materjali- ning ressursside valiku töötuba koostöös Delfti Ülikooliga (prof. David Peck), et tuua kohale Euroopa ringdisaini ja kestlike materjalide tippteadmised. Eelmisel korral viis edukat töötuba läbi ettevõtja Aive Uus. Kuigi töötuba oli väga edukas, siis sel korral kaasaksime sellesse töötuppa tootedisaini eksperdi kaitsevaldkonna seest. ● Workshop 3 (Laupäeval): Mission Re-force See on fookuses kaitsehangete eripärad, mida tutvustavad Kaitseinvesteeringute Keskuse ja EISi Rakendusuuringute Keskuse (sel aastal avatu rakendusuuringute programm ka kaitsevaldkonnale) esindajad. Eelmisel korral oli meil edukas töötuba Rakendusuuringute Keskuse juhi Mart Tootsiga, kutsuksime ta selgi korral, lisades eksperdi ka Kaitseinvesteeringute Keskusest, millel hangete põhimaht. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 14/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx ●Hakaton_pakkumus_mall.docx Workshop 4 (Pühapäeval): Pitch Lab (eesti keeles “Esitlus-labor”) See on praktiline pitchimise treening, mida viib läbi Gleb Maltsev, kellel on rahvusvaheline kogemus kaitse- ja tehnoloogiaettevõtete pitch’ide arendamisel. Sama töötuba aitas eelmiselgi korral tiimide esitlused maksimaalselt tugevaks vormida. Sel korral teeb Gleb laupäeval individuaalset mentorlust ning pühapäeval nimetatud workshopi, et kõigil oleks aega oma presentatsioonioskusi arendada. See ja teised töötoad annavad osalejatele oskusi kogu eluks. Selline kombinatsioon mentoritest ja žüriiliikmetest tagab ürituse sisulise tugevuse, kõrge rahvusvahelise taseme ja maksimaalse vastavuse hindamiskriteeriumidele, pakkudes osalejatele praktilisi teadmisi, strateegilist mõtlemist ja rakenduslikke oskusi kaitsevaldkonna ringmajanduse lahenduste väljatöötamiseks. 6. Osalejad ja tiimid Häkatonile kaasatakse ligikaudu 120 üle 18-aastast osalejat, kes on kutsutud muuhulgas kindlasti ka innovatsiooni ökosüsteemist, ülikoolidest, Kaitseväest, Kaitseliidust kui ka kaitsetööstuse ettevõtetest. Osalejad moodustavad kuni kuueliikmelised tiimid, mis võimaldab tagada meeskondades mitmekesise oskuste ja teadmiste kombinatsiooni. Nagu eelmiselgi korral, tervitame ja suuname kandideerima osalejaid nii militaarvaldkonnast kui tsiviilist. Koostöös Kaitseministeeriumiga tehakse osalejatele taustakontroll, mis lähtub sellest, et häkatonil võivad osaleda Euroopa Liidu, NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. Ürituse osalustasu 300 eurot tiimi kohta, millest moodustub rahaline auhinnafond. See lähenemine suurendab osalejate motivatsiooni ja loob tugevama sideme loodud lahenduste elluviimisega. Optimaalne tiimi suurus on 6 liiget. Oluline fookus seatakse ka ajateenijate kaasamisele, et luua tiime, kelle loodud lahendusi oleks võimalik ajateenistuse jooksul või selle lõpuks reaalselt juurutada. See annab noortele kaitseväelastele võimaluse panustada praktiliselt kaitsevaldkonna innovatsiooni ning samal ajal arendada oma teadmisi ja ettevõtlikkust. Meie eeliseks on varasem kogemus Defence AI Hackathoniga, mille raames lõime juba toimivad suhtlusplatvormid. See võimaldab meil seekord kiiresti ja tõhusalt kaasata ka eelmise korra kandidaate ning suurendada osalejate kvaliteeti ja mitmekesisust. Lisaks on nii Beamline Acceleratoril kui ka Estonian Business Schoolil Baltikumi-ülene võrgustik cleantech- ettevõtetest, kellel on potentsiaal tuua oma ringmajanduse ja kestlike tehnoloogiate lahendused kaitsevaldkonna konteksti. Häkaton pakub neile võimaluse avastada uusi kasutusvõimalusi ja turge, laiendada oma kliendibaasi ning testida oma ideede rakendatavust koostöös kaitsesektori ekspertidega. Tiimide formeerimine toimub enne häkatoni. Selleks kasutame häkatonide platformi Eventornadot, kus saab toimuda kogu faili ja infovahetus ning osalejate omavaheline suhtlus, nii et platforme ei oleks liiga palju. Et tiime efektiivselt kokku tuua, korraldame enne üritust ka paar vabatahtlikku töötuba, kus tiimijuhid saavad oma lahendust tutvustada ning öelda, mis oskusi nad oma tiimi juurde soovivad. 7. Toitlustus ja ringmajanduse põhimõtted Alati tulevikku vaatavate innovatsiooni-fookusega ettevõtetena pühendume nii selle kui teiste ürituste korraldamisel jätkusuutlikkusele. Pakume välja mitmefaasilise strateegia, et minimeerida ürituse ökoloogilist jalajälge ja edendada keskkonnahoidlikku kultuuri kõigi osalejate ja partnerite seas. Meie lähenemisviisi juhib Eesti keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhend ning ennetamine, taaskasutamine ja ringlussevõtt on selle ürituse identiteedi oluline osa. Õppides eelmisest Defence AI Hackathonist selle aasta juunis, oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 15/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx jäätmekäitluses. Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Loobuda ühekordselt kasutatavatest toidu- ja joogipakenditest 100%. ● Saavutada vähemalt 80% jäätmete suunamine prügilast eemale, maksimeerides ringlussevõttu, kompostimist ja materjalide taaskasutamist. ● Tagada täielik vastavus riiklike eeskirjadega, sealhulgas Eesti jäätmeseadusele (§ 31) ja pakendiseadusega (§ 5.8), muutes korduvkasutatavad lauanõud kohustuslikuks standardiks. ● Harida ja julgustada iga osalejat olema aktiivne osaline meie jätkusuutlikkuse alastes pingutustes selge suhtluse ja kättesaadava infrastruktuuri kaudu. Meie strateegia tugineb kolmele peamisele sambale: jäätmete tekke vältimine allika juures, jätkusuutlike toitlustustavade tagamine ja tugeva kohapealse sorteerimissüsteemi rakendamine. I sammas: jäätmete vältimine teadlike protsesside kaudu “Digitaalne peamiselt” (digital first) -poliitika: kogu ürituse teave, sealhulgas ajakavad, juhendid, kaardid ja teated, kuvatakse ekraanidel, mis välistab täielikult trükitud programmide vajaduse. Korduvkasutatavad ürituse materjalid: kasutame vastupidavaid, korduvkasutatavaid silte ja pakume ajurünnakute jaoks suuri marker- ja digitahvleid pabertahvlite asemel. Osalejate nimesildid trükitakse korduvkasutatavate hoidjate sees olevale ringluspaberile ja kogutakse ürituse lõpus kokku edaspidiseks kasutamiseks. II sammas: jätkusuutlik toitlustus ja toidujäätmete vähendamine ≥90% menüüst on taimne või valmistatud Eesti päritolu toorainest. Toitlustus toimub buffet-stiilis, osalejatel on võimalik toit kaasa pakkida, et vältida toidukadu. Pakkumine Jahh- cateringilt, kes on Eesti kõige kogenum toitlustusteenuse pakkuja, on esitatud pakkumuse lisas. Nendel on väga laiapõhjaline kogemus jätkusuutlikkuse plaanidega, mistap võtsime ka esimese toitlustuspakkumise neilt, sest nad kasutatakse õiglase kaubanduse ja mahetooteid, sh Fairtrade kohv ja tee. Menüüd ja täpsed kogused on esitatud pakkumuse lisas. Kohustuslik korduvkasutatavate nõude süsteem: vastavalt Eesti pakendiseadusele on meie toitlustuspartner lepinguliselt kohustatud pakkuma kõiki toite ja jooke korduvkasutatavates nõudes (taldrikud, tassid, kausid ja söögiriistad). Rakendatakse tsentraliseeritud ja mugav nõude tagastamise süsteem, mille raames on vabatahtlikud töötajad selgelt märgistatud kogumispunktides. Joogipunktid: Plastpudelite kasutamise vältimiseks pakutakse mitmes selgelt märgistatud joogipunktis tasuta filtreeritud kraanivett. Osalejatele antakse kingituseks korduvkasutatavad pudelid, mida nad saavad kasutada joogivee jaoks. Samuti viime sisse koostöö joogitootjaga (Punch Drinks), et pakkuda jooke täidetavates mahutites, mida saab väikestes kogustes isiklikesse pudelitesse võtta ja vajaduse korral tarbida – sel viisil välditakse 100% plastpudelite kasutamist ja jäätmete tekkimist. Punch Drinksilt tellime lisaks ka klaaspudelites karastavaid (energia)jooke. Toidujäätmete ennetamine: Meie toitlustuspartnerid on võtnud kohustuse pakkuda toitu vastavalt reaalajas registreeritud andmetele. Oleme leidnud ka kohaliku toiduabi organisatsiooni, kes korraldab serveerimata jäänud toidu ohutu ja õigeaegse kogumise, tagades, et see toidab kogukonda, mitte ei lähe raisku. III sammas: Kõikehõlmav kohapealne sorteerimine ja ringlussevõtt „Rohelise suursaadiku” personaliga sorteerimisjaamad: Hästi nähtavad jäätmete sorteerimisjaamad paigutatakse strateegiliselt üle kogu ürituse toimumiskoha. Tippaegadel (nt söögiaegadel) töötavad nendes jaamades koolitatud https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 16/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx „rohelise suursaadiku” vabatahtlikud, kes juhendavad osalejaid aktiivselt ja sõbralikult jäätmete õigeks sorteerimiseks. Hakaton_pakkumus_mall.docx Selged, ühtlustatud märgid: Igal jaamal on selgete piltidega ja värvikoodiga märgid, et sorteerimine oleks kõigile osalejatele lihtne ja intuitiivne. Määratud jäätmevood: Prügikastid on ette nähtud: Biojäätmetele (kõik toidujäätmed, kohvipaks, paberrätikud) Pakenditele (plast, metall ja joogikartongid) Paberile ja papile (ainult puhas ja kuiv) Taarakonteineritele Segaolmejäätmetele (selgelt märgitud viimase võimalusena) Ohtlike jäätmete kogumine: Registreerimislaudades on olemas spetsiaalne turvaline kogumiskast väikeste elektroonikajäätmetele, nagu kasutatud e-sigarettide või purunenud laadijate jaoks, tagamaks nende ohutu kõrvaldamine. Meie eesmärkide saavutamine sõltub iga osaleja aktiivsusest. Meie kommunikatsioonistrateegia on selge, järjepidev ja julgustav. Enne üritust toimuv kommunikatsioon: Registreerimine: Registreerimislehel rõhutatakse jätkusuutlikkuse kohustust. Kinnitusmeil: Kinnitusmeilis on osa „Info enne üritust”, kus on üksikasjalikult kirjeldatud meie rohelised algatused, sealhulgas korduvkasutatavate lauanõude süsteem ja isikliku veepudeli kasutamine. Sotsiaalmeedia: Spetsiaalne postituste sari tutvustab meie jätkusuutlikkuse eesmärke ja selgitab, kuidas osalejad saavad aidata. Ürituse ajal toimuv kommunikatsioon: Avakõne: Üritus algab lühikese mainimisega meie jäätmete vähendamise eesmärkidest, kujutades seda kollektiivse väljakutsena. Kohapealsed sildid ja teadaanded: Selged ja ülevaatlikud sildid kõigis jäätmejaamades ning regulaarsed sõbralikud teadaanded enne söögipause tugevdavad sõnumit. Rohelised suursaadikud: Tiimiliikmed on meie kõige olulisem rohelise algatuse kommunikatsioonivahend. Nemad pakuvad sõbralikku, isiklikku juhendamist, et osalejatele keeldude asemel taaskasutuspõhimõtted meelde jääks. Suhtlus pärast üritust: Mõjuaruanne: Pärast üritust saadame kõigile osalejatele tänukirja, milles jagame meie pingutuste tulemusi (nt „Koos suunasime 85% jäätmetest prügilast eemale!”). See sulgeb ringi ja kinnitab nende panuse. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 17/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Vastutuse tagamiseks ja edu mõõtmiseks rakendame järgmist: Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Kõikidesse tarnijate ja toitlustajate lepingutesse kirjutatakse jätkusuutlikkuse nõuded, millele lisatakse konkreetsed klauslid nõuete täitmise kohta. ● Kohapeal on määratud jätkusuutlikkuse koordinaator, kes jälgib plaani rakendamist, juhib vabatahtlikke ja on kontaktisikuks kõikidele partneritele. ● Meie meeskond tagab jäätmeauditi, mille raames koostatakse üksikasjalik aruanne, milles on kvantifitseeritud iga kogutud jäätmevoo täpne kaal. Need andmed võimaldavad meil arvutada ametliku jäätmete kõrvaldamise määra ja on olulised tulevaste ürituste parandamist vajavate valdkondade kindlaksmääramisel. 8. Taristu ja ruumid Häkaton viiakse läbi ühises füüsilises põhiruumis ja valitud rühmatöö ruumides Tallinna kesklinnas EBSi moodsas ülikoolilinnakus aadressil A. Lauteri 3, mis on varustatud kõigi tänapäevaste esitlustehniliste vahenditega, ventilatsiooni ja konditsioneeriga. Osalejate käsutuses on seejuures nii konverentsisaal (Foto 1), mis mahutab kuni 147 inimest ning sealsamas kõrval olevad grupitöö ruumid (Foto 2) ning lõõgastumiseks ning aruteludeks vabamas õhkkonnas mõeldud ning diivanitega möbleeritud nn lounge ala vaatega Tallinna linnale (Foto 3). Kõik toad ja ühiskasutatavad ruumid on varustatud internetiühendusega, mida osalejad saavad kasutada. Hackathoni osalejatele luuakse ürituse ajaks spetsiaalne kiire internetiühendus, mida nad saavad kasutada eksklusiivselt ja katkematult. Rühmatööks mõeldud koosolekuruumid on varustatud piisava arvu laudade ja toolidega (ruumide jaotus sõltub meeskonna liikmete arvust) ning osalejate kasutamiseks mõeldud tahvlitega. Ühiskasutuses olevates ruumides on ekraanid, mida kasutatakse strateegiliselt hackathoni üritustega seotud olulise teabe edastamiseks, eelkõige meie jäätmekäitlusstrateegia tutvustamiseks ja selle tagamiseks, et osalejad ei jääks ilma olulisest teabest ja sõnumitest. Häkkimise vaheajal saavad osalejad ühiskasutatavas ruumis minigolfi mängida või EBSi ülikoolilinnaku vastas asuvas Lembitu pargis värsket õhku hingata. Samuti eraldame ruumid puhkamiseks ja enese kosutamiseks, et osalejad saaks vajadusel teha kiire uinaku ja ekraanide stressist vabaneda. Jätkusuutlikuma tuleviku nimel on EBS omandamas LEED-sertifikaati ja läbib auditeerimisfaasi, et tagada, et kogu hoone vastab elanikele tõhusa ja tervisliku ehitatud keskkonna nõuetele. Energiatarbimise osas on EBS alates 2021. aasta jaanuarist kasutanud ainult rohelist elektrit. EBS omab viit päikeseenergia parki koguvõimsusega 500 kW ja kavatseb suurendada rohelise elektri tootmist nii, et päikeseenergia toodetud energia ületaks EBS-i aastase elektri- ja soojustarbimise. Eesmärk on vähendada nii soojuse kui ka elektri tarbimist aasta-aastalt. Foto 1. Konverentsisaal https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 18/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Foto 2. Grupitöö ruumid Foto 3. Lounge 9. Turundus- ja värbamiskava Turundus- ja värbamiskava Häkatoni turunduse ja osalejate värbamise eesmärk on tagada kvaliteetne, mitmekesine ja sihtrühmale vastav osalejaskond (üliõpilased, kaitseväelased, Kaitseliidu liikmed, ettevõtete ja teadusasutuste spetsialistid). Kommunikatsioon algab vähemalt 50 päeva enne üritust ja hõlmab nii osalejate kui ka mentorite kaasamist. Et eesmärk osalejate arvus kindlasti täidetud saaks, alustatakse võimalusel kommunikatsioonitegevusi juba varem - 2 kuud enne häkatoni toimumist. Kõik turundusmaterjalid (kujundused, tekstid, postitused) koostatakse pakkuja poolt ja kooskõlastatakse tellijaga enne avalikustamist. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 19/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Kasutatavad kanalid ● Akadeemia: ülikoolide sisekanalid, teaduskondade listid, üliõpilasorganisatsioonid ● Kaitsevaldkond: Kaitsevägi, Kaitseliit, NATO koostöövõrgustikud. ● Ettevõtlus: kaitsetööstuse ja tehnoloogiaettevõtete kontaktvõrgustik, erialaliidud. ● Avalikud kanalid: sotsiaalmeedia (Facebook, LinkedIn, Instagram), pressiteated, partnerite kodulehed. ● Kinnised kanalid: peale registreerimisperioodi lõppu suheldakse osalejatega e-maili teel ja häkatoni Slack kanali vahendusel. CTR ja konversioonieesmärgid ● CTR (postituste keskmine klikiprotsent): 2–4%. ● Konversioon: vähemalt 120-140 registreerunud osalejat (ca 20 tiimi). Mentorite puhul eesmärk on kaasata vähemalt 10 valdkonna eksperti. Kommunikatsiooniplaan (eelturundus ja värbamine) Aeg (enne Tegevus Kanalid Eesmärk üritust) 60 päeva Turunduskava ja sõnumite - Ühtne sõnum ja kooskõlastus tellijaga visuaal 50 päeva Esimene üleskutse osalejatele ja Ülikoolid, Kaitsevägi, Teavitamine ja mentoritele ettevõtted, esmane huvi sotsiaalmeedia 40 päeva Pressiteade ja Meedia, Laiem nähtavus sotsiaalmeediapostitus sotsiaalmeedia 35 päeva Järgmised FB, LinkedIn CTR 2–4% sotsiaalmeediapostitused 30 päeva Üleskutsed mentoritele E-mail, otsesuhtlus Mentorite kaasamine 25 päeva Teine üleskutse osalejatele Ülikoolid, Registreerimiste kaitsekanalid, aktiveerimine sotsiaalmeedia 20 päeva Sihitud kontakt ettevõtetele ja Otsesuhtlus Täiendavad tiimid kaitsepartneritele https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 20/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx 15 päeva Meeldetuletuspostitus Sotsiaalmeedia Täiendav nähtavus Hakaton_pakkumus_mall.docx 14 päeva Registreerimise lõpp — Osalejate nimekirja fikseerimine, taustakontroll tellija poolt 13–1 Info jagamine juba E-mail, kinnised Osalemiskindlus ja päeva registreerunutele (info häkatonist, kanalid ettevalmistus kohaletulek, meeldetuletused) Materjalid ja sisuloome ● Turundusmaterjalid: visuaalid, üleskutsepostitused, pressiteated, kodulehe sisu. ● Fotograaf ja videograaf: professionaalne fotograaf pildistab vähemalt 4 tundi igal häkatoni päeval, sh ava- ja lõputseremooniaid. Kõik fotod antakse tellijale üle 5 tööpäeva jooksul pärast ürituse lõppu. Lisaks plaanime teha video üritusest tervikuna. ● Artikkel: mitte hiljem kui 1 kuu pärast üritust valmib üks populaarteaduslik artikkel, mis avaldatakse kaitsevaldkonna väljaandes. 10. Eelmise häkatoni õppetunnid Kui rääkida mõne sõnaga eelmise Defence AI Hackathoni õppetundidest juunis 2025, siis saime aru, et enne üritust korraldatud matchmaking on ainuõige võte, sest siis on tiimidel reaalselt aega, et oma lahendused ka ellu viia, nii et iga tiimiliige on konkreetsetes rollides. Vastasel korral läheks kogu esimese päeva aur inimestel oma koha ja tiimi leidmisele ning tutvumisele. Sinna aga tulid juba toimivad tiimid, kes said eelnevalt meie matchmaking süsteemi abil kaasata just nendele vajalike oskustega tiimiliikmeid. Koha peal oleks seda keeruline teha, võetakse neid, kes soovivad. Teiseks positiivseks õppetunniks oli see, et kuigi estimeerisime ~10 ringis, siis lõpuks oli meil viimasel päeval esitlemas 21 tiimi ja 139 osalejat, mis tähendab, et mitte ükski tiim ei lahkunud ning osalejad jäid pika, 72-tunnise häkatoni juurde päeva lõpuni. Saavutasime selle esmalt seepärast, et võtsimegi tiimi üheks fookuseks osalejate “käe hoidmise” nii palju kui vaja. Teiseks võimaldab EBS’i ülikooli infrastruktuur pakkuda osalejatele piisavalt ruumi ning professionaalset tugipersonali, selleks, et kõigile muredele saaks kohesed lahendused. Lahe oli ka see, et mentorid tegutsesid väga professionaalselt ning enamus neist oli koha peal kõigil päevadel hommikusöögist alates. Ürituse lõpu saabumisel grupeerusid mentorid omaalgatuslikult gruppidesse, et tiime vähem aega segada ning pakkuda neile mitmekülgsemaid lahendusi. Seda lahendust kavatseme seegi kord soovitada. Põhiliseks õppetunniks oli, et kohustuslikku taustakontrolli peab efektiivsemalt kommunikeerima, et keegi ei tunneks ennast valedelt alustelt välja jäetuna. Tegime seda küll nii häkatoni veebilehel, kui kommunikatsioonis, sel korral toome taustakontrolli puudutava info veelgi tugevamalt esile. 11. Riskijuhtimiskava Riskijuhtimiskava Häkatoni ettevalmistamisel ja varasemal läbiviimisel on tuvastatud võimalikud riskid ning määratletud maandamismeetmed nende mõju vähendamiseks. Mentorite puudumise risk võib tekkida ootamatute äraütlemiste tõttu, mis mõjutaks tiimide juhendamist – selleks koostatakse varunimekiri ekspertidest, kes on valmis lühikese etteteatamisega asendama ning võimaldatakse mentoritel haiguste perioodi tõttu osaleda ka veebi teel. Osalejate vähesuse risk maandatakse varajase ja sihitud turundusega, kaasates partnerite võrgustikke (ülikoolid, kaitsevägi, https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 21/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Kaitseliit, ettevõtted), et tagada umbes 100 osaleja piir. Elektrikatkestuse korral on ette nähtud varugeneraatorid ning vajaduselHakaton_pakkumus_mall.docx võimalus üritus kiiresti ümber kolida teise hoonesse, et töö saaks jätkuda ilma pikemate katkestusteta. Küberrünnakute oht maandatakse turvalise IT-infrastruktuuri, autentimisprotseduuride ning regulaarsete varukoopiatega, et tagada andmete ja tööprotsesside kaitse. Toitlustuse probleemide lahenduseks kasutatakse mitut tarnijat, mis tagab osalejate sujuva teenindamise ka siis, kui ühe teenusepakkuja juures tekivad tõrked. Riskimaatriks on toodud allpool. Arvestades, et häkaton toimub kaitsevaldkonna kontekstis ning osalejatelt kogutakse isikuandmeid (nimi, ID-andmed), on riskiks võimalikud andmekaitse rikkumised või puudulikud nõusolekud. Isikusamasuse kontrolli läbiviimiseks kohapeal on tarvis juba eelnevalt võtta kohustuslik sellekohane nõusolek. Selle põhimõtte järgimine tähendab, et kõigilt osalejatelt on kohustuslik võtta kirjalik või elektrooniline nõusolek nende andmete töötlemiseks vastavalt GDPR-ile ja Eesti isikuandmete kaitse seadusele. Riskide maandamiseks kasutatakse turvalisi registreerimis- ja andmetöötlusplatvorme, ligipääs andmetele on piiratud ainult volitatud isikutele ning kõik andmed säilitatakse ja kustutatakse vastavalt kehtestatud arhiveerimistähtaegadele. Lisaks teavitatakse osalejaid selgelt, milliseid andmeid kogutakse, miks neid kogutakse ning kuidas neid kasutatakse, tagades läbipaistvuse ja usalduse. Risk Mõju Tõenäosus Maandamismeetmed Mentorite Osalejad ei saa Keskmine Koostatakse varunimekiri kättesaadavus vajalikku juhendamist mentoritest, kes on valmis lühikese etteteatamisega osalema ja võimaldatakse haigestunud mentoritel mentordada ka veebi teel. Osalejate vähesus Ei saavutata Keskmine Käivitatakse varajane turundus kvaliteetset (50+ päeva enne üritust) ning võistluskeskkonda kasutatakse partnerite võrgustikku (ülikoolid, kaitsevägi, ettevõtted), et sõnumit häkatoni korraldamisest levitada. Logistika ja Elektrikatkestus, Madal Tagatakse varugeneraatorid ja infrastruktuur ruumide vajadusel planeeritakse ülebroneerimine või ümberkolimise võimalus tehniliste vahendite partnerasutuse ruumi/hoonesse. puudulikkus. Koostatakse detailne ruumide broneeringu- ja tehnika kontrollplaan. EBSi majas on juba olemas ööpäevaringne valvesüsteem ja võimalus kasutada kõrvalruume. Tehnilised Internetikatkestus, Madal Kasutatakse turvalist IT- probleemid ja IT- tehnilise varustuse rike infrastruktuuri (kaitstud võrk, turvalisus või küberrünnak autentimine) ning tehakse häkatoni ajal. regulaarseid varukoopiaid. Tagatakse varuseadmed (projektorid, ruuterid, akutoitel seamed). Koostatakse selge küberintsidentide käsitlemise plaan. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 22/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Toitlustus ja Toitlustus ei vasta Keskmine Küsitakse pakkumine mitmelt Hakaton_pakkumus_mall.docx jätkusuutlikkus osalejate ootustele või toitlustustarnijalt, et tagada ringmajanduse alternatiiv võimalike tõrgete põhimõtteid ei järgita korral. Menüü koostatakse täielikult. varakult ning arvestatakse toitumispiiranguid. Partneritega koostatakse lepinguline nõue järgida ringmajanduse põhimõtteid (≥90% taimne/Eesti päritolu, null ühekordseid nõusid, Fairtrade). Kohapeal tehakse kvaliteedikontroll ja tagatakse selged jäätmete sorteerimise süsteemid. Turvalisus ja Osalejate seas Madal Taustakontroll registreerimisel osalejate taust tuvastatakse isikuid, (koostöös Kaitseväe ja kes ei tohiks osaleda (nt hankijaga). tundliku info tõttu). Selged reeglid ja juhised osalejate sobivuse kohta. Kiire reageerimisplaan sobimatute osalejate eemaldamiseks. Reputatsiooni- Osalejate rahulolematus Madal Koguda tagasisidet reaalajas ja riskid korralduse, sisu või lahendada probleemid kohapeal. infrastruktuuriga. Tagada professionaalne klienditeekonna juhtimine kogu ürituse vältel. Koostada protokoll probleemide käsitlemiseks. Force majeure Ootamatud sündmused Koostada hübriidne sündmuse (nt pandeemia, formaadi plaan (virtuaalne looduskatastroofid, varuvariant). poliitilised kriisid) Luua kriisikommunikatsiooni süsteem osalejate ja partneritega. 12. Eelarve Häkatoni põhiprogrammi toitlustuse (s.h. jookide) maksumus on praeguse pakkumuse kohaselt kokku 12285,76 eurot ehk siis ligikaudu 102,38 eurot osaleja kohta eeldades 120 osaleja kohalolu. Kulu-eelarve on lisatud manusesse, kogueelarvega 59989,45 eurot. Võimalik sponsorlus Kavatseme vajadusel ja võimalusel kaaluda (hankijaga eelnevalt kooskõlastatult potentsiaalsete) sponsorite kaasamist, et suurendada ürituse rahastamisvõimekust nii osa-lejate seast kui ka väljastpoolt. Osalejate jaoks seisneb üldine väärtuspakkumine nende võimaluses kohtuda parimate ja uuendusmeelseimate NATO praktikute ja teadlastega, samuti luua sünergiat valdkonna juhtfiguuridega. Kõik osalejad on oodatud jagama ja arendama uusi ideid, ning kindlasti leiavad need, kellel on ressursse panustamiseks, ka huvi seda teha. Üheks potentsiaalseks sponsoriks on Eesti Kaitsetööstuse ja Kosmose Assotsiatsioon. Tõenäolised koostööpartnerid on ka Defence Estonia Clusteri ettevõtted. EBS kavatseb pöörduda oma laiaulatusliku vilistlasvõrgustiku poole, et leida potentsiaalseid sponsoreid. Nende seas on https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 23/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx näiteks Bolt ja teised IT-ettevõtted. Eesti tsiviil-ettevõtted on huvitatud oma osaluse esiletoomisest rahvusliku kaitse ja Hakaton_pakkumus_mall.docx tehnoloogia-arenduse esirinnas. Eeldatavalt on osalejatel võimalik katta oma reisi- ja majutuskulud vähemalt osaliselt ise. Lisanduv sponsorlus võimaldaks katta kulud nende osalejate jaoks, kes seda ise teha ei saa või kes reisivad kaugelt, samuti suurendada auhinnafondi ja pakkuda ürituse jooksul paremaid teenuseid. Pakkuja sooviks on korraldada väga kõrgel professionaalsel tasemel häkaton, mis toob kokku erinevad osapooled, et leida kaitsevaldkonna väljakutsetele lahendusi, tugevdades seeläbi riigi kaitsevõimet ja innovatsioonivõimekust. Häkatoni läbiviimise asukoht, tehniline lahendus ja kogemustega meeskond (sh tugimeeskonna kohalolek) tagavad sündmuse professionaalse ettevalmistuse ning sujuva ja tulemusliku elluviimise. Meeskonna võtmeliikmed on avatud koostööle, valmis kiiresti õppima ning looma hankija esindajatega tõhusa ja toimiva suhtluskanali, mis toetab häkatoni eesmärkide saavutamist. 13. Lisad ● Ühispakkujate volikiri ● Mentorite profiilid - “Mentorid ja žüriiliikmed” ● Menüüd koguste ja hindadega ● Eelarve https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 24/24 Lisa 1 HANKE NIMETUS Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine 1. NÕUDED TEENUSELE 1.1. Üldinfo Teenuse eesmärk on ringmajanduse häkatoni ehk fokusseeritud koostööformaadis ürituse korraldamine ja läbiviimine (edaspidi üritus). Ürituse korraldamisel tuleb teenuse pakkujal (edaspidi täitja) teha aktiivset koostööd hankija (edaspidi tellija) töörühmaga, kuhu võivad kuuluda Kaitseministeeriumi (KaM) poolt määratud asutused, nt KaM, Kaitsevägi (sh Kaitseväe Akadeemia, küberväejuhatus), Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ürituse eesmärgiks on otsida ja arendada ringmajanduse innovatsioonidel tuginevaid võimalusi kaitsevaldkonna tegevustest tulenevate füüsilistest materjalidest jääkide uuesti rakendamiseks. Need tegevused jagunev ligikaudu neljaks: • innovatiivsete materjaliprotsesside arendamine, identifitseerimine ja/või kasutuselevõtt olemasolevatest jääkidest uute kasutamisväärsete materjalide tootmiseks kas kaitsevaldkonna või muu tööstuse tarbeks. • innovatiivsete tarneahela mudelite arendamine, identifitseerimine ja/või kasutuselevõtt füüsilistest materjalidest jääkide uuesti rakendamiseks kuluoptimaalsel moel uutel eesmärkidel kas kaitsevaldkonna sees, kaitsevaldkonna ja muu tööstuse või tsiviilühiskonna vahel, või muu tööstuse ja tsiviilühiskonna siseselt. • innovatiivsete tootedisaini lahenduste arendamine, identifitseerimine ja/või kasutuselevõtt füüsilistest materjalist jääkide uuesti kasutamiseks, ressursi väärtust (rahaline, ajaline, praktiline) tõstvate toote-lahenduste näol. • Füüsilisest materjalist jääkidest innovatiivsete ja keskkonnasäästlike kõrvaldamismeetodite arendamine ja/või identifitseerimine. Üritusele on oodatud ideed, mille eesmärgiks on uute ringmajanduslahenduste väljatöötamine või olemasolevate probleemilahenduse meetodite valideerimine. Lahendeid on võimalik pakkuda nii ette kirjeldatud probleemidele kui ka vabal teemal, mis otseselt panustab kaitsevaldkonnas ringmajanduslike lahenduste kasutuselevõttu. Lahendamiseks etteantavate probleemide kirjeldused koostab tellija töörühm koostöös täitja esindajatega. Kaitsevaldkonna ringmajanduse häkatoni läbiviimisel arvestatakse 36-Hour Hack, või 48-Hour Hack põhimõtet, mis hõlmab ööpäevaringset ürituse läbiviimist lahendite realiseerimiseks nimetatud aja jooksul. Häkatoni toimumiskoht on Eesti. Häkatoni töökeel on inglise keel. 1.2. Üritusel osalejad 1.2.1. Osalejad Täitja vastutab üritusel osalejate (orienteeruvalt 100 osalejat) leidmise ja nende üritusele registreerimise korraldamise eest. Üritus on avatud osalejatele nii tsiviil- (ka. nt ülikoolide, kõrgkoolide üliõpilased) kui militaarsektorist (nt ajateenijad, 1/4  kaitseväe ja kaitseliidu esindajad). Osalejad peavad olema vähemalt 18-aastased. Üritusel osalemine toimub tiimidena, kuni 6 osalejat ühes tiimis. Meeskondade registreerimine lõpeb 14 päeva enne ürituse toimumist. Häkatonil võivad osaleda Euroopa Liidu, NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. 1.2.2. Mentorid Täitja ülesandeks on tiimidele mentorite leidmine, sealhulgas potentsiaalsete mentoritega läbirääkimiste pidamine, kokkulepete sõlmimine ning vajadusel tasustamine (tasud peavad sisalduma hankepakkumuse eelarves). Mentorid on erinevatest valdkondadest, kes määratakse tiimide juurde ja kes ürituse vältel meeskondi aitavad ja suunavad. Mentorite valikul lähtutakse põhimõttest, et nad on oma valdkonnas töötavad praktikud, kes on teadlikud tänastest tootedisaini, materjalitehnoloogia, jäätmekäsitluse, materjali tarneahela ja jäätmekäsitluse probleemidest, innovatsioonidest ja turust. Mentorite hulgas võib olla kaitsesektori esindajaid. Mentorid suudavad meeskondadelt küsida kriitilisi meeskonnatööd edasiviivaid küsimusi ja viia neid vajadusel kokku edasiviivate materjalide ja/või kontaktidega. Soovitav on kaasata ligikaudu 10 mentorit (sh rahvusvahelisi). 1.2.3. Korraldusmeeskond Korraldusmeeskonda kuuluvad täitja ja tellija esindajad (projektimeeskonna liikmed), kes on seotud ürituse läbiviimisega. Tellija korraldusmeeskond katab enda meeskonna üritusel osalemisega seotud kulud ise, st võimalikud transpordi ja personali kulud. Täitja peab arvestama kõik ürituse korraldamiseks vajalikud kulud hankepakkumuse sisse. Osalevate tiimide liikmete, mentorite ja täitja poolse korraldusmeeskonna osas viiakse läbi esmane taustakontroll (vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413), mille läbiviimise korraldab tellija. Eelnimetatud osalejad peavad andma tasutakontrolli läbiviimiseks nõusoleku, mis on kohustuslik anda üritusele registreerimisel. Taustakontrolli läbiviimiseks on vajalik täitja poolt esitada osalejate nimed ja isikukoodid. 1.3. Ürituse läbiviimise tingimused ja ajakava Ürituse toimumisaeg on täitja määratleda, kuid peab toimuma mitte hiljem kui 15.12.2025. Ürituse pikkuseks võib olla kas 36 või 48 tundi, vastava formaadi valib ja esitab täitja pakkumuses. Info ürituse toimumise kohta peab olema avalikustatud vähemalt 50 päeva enne selle toimumist. Täitja peab pakkuma ürituse sisulise ja tehnilise korraldamise teenust ja korraldama kõik selle toimumiseks vajaliku, seega peab täitja tagama (arvestades üritusel osalejate koguarvuga) alljärgnevad tingimused. 1.3.1. Ürituse sujuva ja turvalise läbiviimine Täitja tagab jooksvate küsimuste lahendamise ürituse eel, kestel ja järel (2 nädala vältel). Ürituse korraldusmeeskonna liikmete ning osalejate registreerimise ja ruumidesse sissepääsuks vajalike tunnuste loomise ja jagamise nii osalejatele kui ka korraldusmeeskonna liikmetele ning osalevate tiimide transpordi ürituse toimumise kohta ning sealt tagasi, kui üritus toimub väljaspool Tallinnat või Tartut. Üritusel osalemiseks kehtestatakse osalustasu nt 300 eurot meeskonna kohta, mille 2/4  baasil moodustub ürituse auhinnafond. Osalustasu kogumisega tegeleb pakkumuse täitja. 1.3.2. Ruumid ja inventar Täitja tagab ürituse toimumiseks vajalikud ruumid ning vajaliku sisustuse (toolid, lauad, valgustus jms), ürituseks vajalike ruumide ettevalmistamise, sh mööbli paigutamise; tehnilise lahenduse ja selle toimimise. Samuti tagab täitja üritusel loodavate lahendite esitluseks vajaminev esitlustehnika, traadita- ning võimalusel ka kaabliga internetiühenduse olemasolu; ürituse läbiviimiseks vajaliku inventari tellimise, sh vajadusel kirjutusvahendid ja paberid osalejatele, pabertahvlid jm oluline inventar ürituse läbiviimiseks. 1.3.3. Toitlustamine Täitja tagab ürituse toitlustamise buffet stiilis ja võimaldab ürituse lõppedes toitu kaasa pakkida, väldib toidukao ning (bio)jäätmete teket. Koguste arvestamisel tuleb tagada pooleteistkordseid koguseid võrreldes tavapärase üritusega, kuna inimesed viibivad kohapeal kauem kui tavaliselt. Menüü peab ürituse vältel varieeruma. Täitja peab menüü koostamisel arvestama, et oleks tagatud toit ka taimetoitlastele jm erimenüüde osas (vastava eelinfo kokku kogumise osalejatelt korraldab täitja). Täitja tagab osalejatele terve ürituse vältel tasuta kohvi, tee, vee, karastusjookide, energiajookide ja suupistete pakkumise mõistlikus koguses. Toitlustus peab olema osalejatele tasuta. Toitlustuse eest tasub hankija vastavalt tegelikele kuludele, kuid hankija ei saa tagada suuremas summas tasumist, kui on toodud täitja pakkumuses. Toitlustusteenuse maksumuse arvestuse aluseks on hind ühe inimese kohta. 1.3.4. Teavitamine ja ürituse kajastamine Ürituse täpne kommunikatsiooni- ka turundusplaan lepitakse tellija ja täitja vahel kokku ürituse korraldamise ja läbiviimise käigus. Turundusplaan peab sisaldama ürituse eelturundusega (ehk siis mentorite ja osalejate kaasamisega) seotud eesmärgistatud kanaleid, ulatust, CTRi, konversioone ja konkreetset ajakava, mis tagab kvaliteetse osavõtjate grupi. Üritustega seotud materjalide koostamise, vormistamise ja kättejagamise/avalikustamise, sh tellitava materjali kujundus ja sisu kooskõlastatakse tellijaga. Professionaalse fotograafi, kes pildistab vähemalt 4 tundi iga ürituse toimumise päeval sh ava- ja lõputseremooniatel. Pakkuja annab kõik fotod hankijale üle 5 tööpäeva jooksul ürituse lõppemise kuupäevast arvates. Häkatoni toimumise järel, mitte hiljem kui ühe kuu jooksul koostab täitja üritusest ühe ülevaatliku populaarteadusliku artikli kaitsevaldkonna väljaandes. 1.3.5. Võitjate valik ja autasustamine Ürituse käigus valitakse välja parimad lahendid, mille loonud tiimid saavad auhinnad. Parimate lahendite valikul hinnatakse väljundina lahendi funktsionaalsust, innovaatilisust, võimalikku edasiarendamise kulu, lahenduste edu tõenäosust võimalikul toote-või materjali turul ja/või aktuaalset vajadust spetsiifilise lahenduse järele. Parimate lahendite valimiseks žürii moodustamine ja kokku kutsumine ja selle sujuva töö korraldamise. Žürii koosseis kooskõlastatakse tellijaga. Auhinnad tuleb võitjatele üle anda vahetult ürituse lõppemise järel. 3/4  Auhinnafond koosneb rahalistest auhindadest ja eriauhindadest (diplom ja sümboolne meene), mille tagab tellija. 2. LISAINFO Ürituse lõplik visuaalne lahendus ja ürituse tarbeks loodavad materjalid kinnitatakse tellijaga tööde elluviimise käigus. 4/4 HANKELEPING 08.10.2025 nr 2-2/25/561 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn), Kaitseministeerium (registrikood 70004502, asukoht Sakala 1, 15094 Tallinn), keda esindab direktori 07.12.2020 käskkirja nr 77 punkti 6.3 alusel Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi nimetatud tellija), ja Sihtasutus Estonian Business School (registrikood 90013934, aadress A. Lauteri tn 3, 10114 Tallinn), Beamline OÜ (registrikood 16246810, aadress Kopli tn 70a, 10412 Tallinn), keda esindab ühispakkujate volikirja ning seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige Andreas Veispak (edaspidi nimetatud täitja), teiselt poolt (edaspidi eraldi ja üksikult nimetatud pool ning koos ja ühiselt nimetatud pooled), sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1 Leping sõlmitakse lähtudes riigihanke „Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine“ (viitenumber 297954) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest. 1.2 Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja. 1.3 Täitja avaldab ja kinnitab, et: 1.3.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused; 1.3.2 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega; 1.3.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita; 1.3.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada. 1.4 Lepingu esemeks on riigihanke alusdokumentides (sh lisades) kirjeldatud kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimise kavandamine ja elluviimine (edaspidi nimetatud teenus). 1.5 Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele, lepingu tingimustele ja täitja poolt esitatud pakkumusele, mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks. 2. Poolte õigused ja kohustused 2.1 Täitja kohustub: 2.1.1 pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihankes; 2.1.2 tagama teenuse vastavuse riigihanke alusdokumentides toodud tehnilisele kirjeldusele ja täitja riigihanke pakkumusele;  2.1.3 osutama teenust vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt, õigeaegselt ja kokkulepitud mahus, parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist ja tähtaegadest; 2.1.4 vastutama teenuse osutamise kvaliteedi ning kavandatud eesmärkide saavutamise eest; 2.1.5 kooskõlastama Kaitseministeeriumi kliimapoliitika juhi Krista Kupitsaga igakordselt kõik tegevused (tehnilise kirjelduse punktid 1.2 ja 1.3); 2.1.6 realiseerima pakkumuses pakutud kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimise ja täielikult täitma tehnilise kirjelduse punktis 1.3.4 nimetatud tegevused hiljemalt 15.12.2025; 2.1.7 mitte avaldama, kasutama, edasi saatma teenuse osutamisega seotud dokumente ja teavet ilma tellija kirjaliku loata; 2.1.8 mitte kasutama lepingu täitmiseks koostatud dokumente ühegi teise kliendi jaoks samal või muudetud kujul; 2.1.9 andma tellija nõudmisel ülevaate teenuse osutamise hetkeseisust; 2.1.10 tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks; 2.1.11 teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest; 2.1.12 kõrvaldama tellija nõudmisel teenusel ilmnenud puudused viivitamatult omal kulul; 2.1.13 hüvitama tema süül tellijale ja/või kolmandatele isikutele tekitatud kahju; 2.1.14 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise; 2.1.15 viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi raporti. 2.2 Täitjal on õigus: 2.2.1 saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab teenuse osutamist; 2.2.2 teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas; 2.2.3 saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu; 2.2.4 nõuda poolte koosoleku kokkukutsumist, kui see on teenuse osutamiseks, tähtaegadest kinnipidamiseks ja kvaliteedi tagamiseks vältimatu. 2.3 Tellija kohustub: 2.3.1 vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele juhiste täpsustamiseks; 2.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega; 2.3.3 tasuma lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu lepingus sätestatud tingimustel. 2.4 Tellijal on õigus: 2.4.1 jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta; 2.4.2 anda täitjale täiendavaid juhiseid ja teha ettepanekuid; 2.4.3 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes; 2.4.4 kutsuda kokku poolte koosolek, teatades sellest täitjale kirjalikult ette vähemalt kaks tööpäeva; 2.4.5 nõuda teenuse osutamisel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 2.4.6 nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse 2/8  osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks. 3. Üleandmine ja vastuvõtmine 3.1 Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab täitja poolt teenuse või teenuse osa üleandmist tellijale ja tellija poolt selle vastuvõtmist. 3.2 Üleandmise-vastuvõtmise akti on täitja kohustatud koostama digitaalselt. 3.3 Täitja kohustub koos akti(de)ga tellijale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid (sh osalejate allkirjadega registreerimislehed: originaalid ja skanneeringud, ürituste materjalide kujundusfailid, välja töötatud prototüüpide tutvustuse ja fotod teisaldataval andmekandjal). 3.4 Tööde üleandmise-vastuvõtmise akti(de)s tuleb välja tuua alljärgnev info: 3.4.1 teostatud tööde kirjeldus ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise raamistikus, kokkuvõte toimunud ideehäkatonist ning hinnang tööde eesmärkide saavutamise kohta; 3.4.2 ülevaade eelarvest töölõikude kaupa; 3.4.3 järeltegevused (artikli koostamine); 3.4.4 üleantud materjalid (fotod ja muud tehnilises kirjelduses toodud). 3.4.5 juhul, kui täitja kasutas lepingu vahetul täitmisel alltöövõtjaid, kajastab täitja olulisemad alltöövõtjad ja nende poolt teostatud tööde täpsed kirjeldused aktis. 3.5 Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 30 (kolmekümne) päeva aega tööde ülevaatamiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud perioodi pikendada 1 (ühe) korra maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne tähtpäeva saabumist täitjat 3 (kolm) tööpäeva ette. 3.6 Akti võib tellija poolt allkirjastada ja kinnitada ka punktis 2.1.5 nimetatud kontaktisik. Akti allkirjastamine tellija poolt tähendab tema antud kirjalikku kinnitust, et tehtud tööd vastavad lepingu tingimustele. 3.7 Tellija ei allkirjasta üleandmise-vastuvõtmise akti, kui teenus või teenuse osa ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamata jätmise korral esitab tellija täitjale kirjaliku pretensiooni, andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse või teenuse osa iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Tellijal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist aja eest, mil täitja teeb üleantavas teenuses parandusi seoses teenuse või teenuse osa mittevastavusega lepingule. 4. Lepingu maksumus ja maksetingimused 4.1 Lepingu kogumaksumus on 60 000 eurot, millele lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul. 4.2 Lepingu kogumaksumus on tellijale lõplik ja täitjale siduv ning see sisaldab kõiki kulusid (nt personali töötasud, meediategevuse- ja kommunikatsioonikulud, transport, vahendid, materjalid, toitlustus jms) ja tasusid (nt autori varaliste õiguste loovutamine ja isiklike kasutusõiguste, litsentsi andmine jms), mis on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks. 4.3 Täitja esitab arved e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Arve esitamise aluseks on täitja poolt koostatud ja kahepoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. 4.4 Täitja esitab arve järgmiste andmetega: 4.4.1 Maksja: Kaitseministeerium, Sakala 1 , 15094 Tallinn, registrikood 70004502. 4.4.2 Muud arvele mägitavad andmed: • hankelepingu number; • riigihanke viitenumber 297954; • kontaktisiku nimi • teenuse nimetus, teenuse osutamise aeg või ajavahemik, arve aluseks oleva akti number, hind ja muu vajalik info; 3/8  • riigihangete registri 15-kohaline lepinguosa viitenumber. Täitja leiab lepinguosa viitenumbri Riigihangete registrist temaga riigihankes 297954 sõlmitud lepingu andmetest. 4.4.3 Müüja pangarekvisiidid: • Saaja pank: AS SEB Pank; • Saaja pangakonto number: IBAN EE431010220267429223; • SWIFT EEUHEE2X. 4.5 Tellija ei tasu täitjale ettemaksu. 4.6 Täitja esitab arve tellija kontaktisikule pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolset allkirjastamist. 4.7 Tellija tasub vastuvõetud ja lepingutingimustele vastava teenuse eest 30 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. 4.8 Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija. 4.9 Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest. 4.10 Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem, tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt 10 000 eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja Tolliametit. 5. Konfidentsiaalsus 5.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada poolte huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. 5.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub pool mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta konfidentsiaalset teavet. Pooled kaitsevad temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. Täitja vastutab täielikult lepingu täitmisega seotud meeskonna ja alltöövõtjate konfidentsiaalsusnõude täitmise eest. 5.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ja kui tellija nõuab, on täitja kohustatud talle need pärast lepingu lõppemist tagastama. 5.4 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele on keelatud. 5.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul. 5.6 Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu. 6. Autoriõigus 6.1 Autoriõigused lepingu alusel tellijale üleantava teenuse tulemitele kuuluvad tellijale. Tasu autoriõiguste üleandmise ja litsentsimise eest sisaldub lepingu tasus. 6.2 Tellijale kuuluvad teenuse tulemite osas kõik autori varalised õigused ja ainulitsents, kaasa arvatud õigus lepingu täitmisel täitja poolt koostatud dokumente reprodutseerida, muuta, töödelda, levitada ja üldsusele kättesaadavaks teha mistahes vormis ja kandjal, ilma geograafiliste piiranguteta ning tähtajatult. Varalised õigused ja ainulitsents loetakse tellijale üleläinuks üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega poolte poolt. 6.3 Tellijale üle antav teenus on tellija omand ning selle kasutamine või sellele viitamine täitja poolt on lubatud ainult tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 6.4 Pooled on kokku leppinud, et käesolevale lepingule ei kohaldata võlaõigusseaduse § 374. 4/8  6.5 Täitja poolt lepingu alusel ja raames kogutud informatsioon, raportid, uuringud jm loetakse samuti tellija omandiks ning lepingu lõppemise või lõpetamise korral või tellija nõudmisel on täitja kohustatud viivitamatult oma kulul üle andma tellijale kogu tema valduses oleva sellise informatsiooni. 7. Poolte vastutus 7.1 Lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase täitmise või täitmata jätmise korral kannavad pooled teineteise ees vastutust vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele. 7.2 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei anna teenust või teenuse osa tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt, jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni/nõuetekohase dokumentatsiooni esitamata vms. 7.3 Täitja vastutab oma alltöövõtjate ja nende esindajate või töötajate tegevuse ja rikkumiste eest, nagu enda tegude eest. Alltöövõtu kasutamise korral mis tahes lepingu osa alltöövõtu korras täitmise heakskiitmine tellija poolt ei vabasta täitjat ühestki tema lepingujärgsest kohustusest. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 7.4 Juhul, kui täitja viivitab teenuse või teenuse osa üleandmisega üle lepingus kokkulepitud tähtaja, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 0,5% lepingu alusel makstavast tasust iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% lepingu maksumusest. Tellija võib nõuda leppetrahvi tasumist ka aja eest, mil täitja teeb üleantavas teenuses parandusi seoses teenuse või teenuse osa mittevastavusega lepingule. Täitja ei vastuta üleandmisega viivitamise eest juhul, kui viivitus tulenes vaid tellijast sõltuvatest asjaoludest. 7.5 Lepingu muude sätete rikkumise tuvastamisel on tellijal õigus nõuda ning täitjal kohustus tasuda leppetrahvi kuni 3000 eurot iga rikkumise eest. 7.6 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on poolel õigus nõuda ja nõuet rikkunud poolel kohustus maksta leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral. 7.7 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest. 7.8 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud. 7.9 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust. 7.10 Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates. 7.11 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 8. Vääramatu jõud 8.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita. 5/8  8.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 8.3 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva. 8.4 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule. 8.5 Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse. 8.6 Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna. 9. Lepingu lõpetamise alused 9.1 Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest. 9.2 Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis- /taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest. 9.3 Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist. 9.4 Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui: 9.4.1 rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 9.4.2 täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata; 9.4.3 täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta; 9.4.4 esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid; 9.4.5 rikutakse konfidentsiaalsuskohustust; 9.4.6 rikutakse tehnilises kirjelduses sätestatud tingimusi; 9.4.7 kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi; 9.4.8 täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega. 9.5 Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel. 6/8  9.6 Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 30 päeva ette. Lepingu ülesütlemisega ei kaasne tellijale täiendavaid rahalisi kohustusi. Lepingu ülesütlemisel kohustub tellija vastu võtma lepingu lõppemise hetkeks osutatud teenuse või teenuse osa ning maksma selle eest tasu vastavalt osutatud teenuse või teenuse osa. Tellija ei ole kohustatud tasuma teenuse või teenuse osa eest, mis ei vasta lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustele. 9.7 Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras. 10. Kontaktisikud 10.1 Tellija kontaktisikud: 10.1.1 Tellija kontaktisik lepingulistes küsimustes on vastava valdkonna kategooriajuht, kes lepingu sõlmimise hetkel on kategooriajuht Kristo Raud (tel +372 5388 3440, e-post [email protected]). 10.1.2 Tellija kontaktisik ja kampaaniakoordinaator lepingu täitmise osas on kliimapoliitika juht Krista Kupits (tel +372 5455 5107, e-post [email protected]). 10.2 Täitja kontaktisik(ud) on Andreas Veispak (tel +372 5637 0672, e-post [email protected]). 10.3 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. 10.4 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks. 11. Lõppsätted 11.1 Leping jõustub kui tellija on selle allkirjastanud ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni, lepingu ülesütlemisel, taganemisel või muul seadusest tuleneval alusel. 11.2 Lepingu täitmise keel on eesti keel. 11.3 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest. 11.4 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus. 11.5 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust. 11.6 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. 11.7 Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus. 11.8 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal. 11.9 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. 11.10 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel päeval. 7/8  11.11 Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt ning edastatud allkirjadega mõlemale poolele. 12. Lisad 12.1 Lisa 1. Tehniline kirjeldus; 12.2 Lisa 2. Täitja pakkumus. TELLIJA: TÄITJA: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tiaana Kalda Andreas Veispak hangete osakonna juhataja juhatuse liige 8/8  Lisa 1 HANKE NIMETUS Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine 1. NÕUDED TEENUSELE 1.1. Üldinfo Teenuse eesmärk on ringmajanduse häkatoni ehk fokusseeritud koostööformaadis ürituse korraldamine ja läbiviimine (edaspidi üritus). Ürituse korraldamisel tuleb teenuse pakkujal (edaspidi täitja) teha aktiivset koostööd hankija (edaspidi tellija) töörühmaga, kuhu võivad kuuluda Kaitseministeeriumi (KaM) poolt määratud asutused, nt KaM, Kaitsevägi (sh Kaitseväe Akadeemia, küberväejuhatus), Kaitseliidu ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ürituse eesmärgiks on otsida ja arendada ringmajanduse innovatsioonidel tuginevaid võimalusi kaitsevaldkonna tegevustest tulenevate füüsilistest materjalidest jääkide uuesti rakendamiseks. Need tegevused jagunev ligikaudu neljaks: • innovatiivsete materjaliprotsesside arendamine, identifitseerimine ja/või kasutuselevõtt olemasolevatest jääkidest uute kasutamisväärsete materjalide tootmiseks kas kaitsevaldkonna või muu tööstuse tarbeks. • innovatiivsete tarneahela mudelite arendamine, identifitseerimine ja/või kasutuselevõtt füüsilistest materjalidest jääkide uuesti rakendamiseks kuluoptimaalsel moel uutel eesmärkidel kas kaitsevaldkonna sees, kaitsevaldkonna ja muu tööstuse või tsiviilühiskonna vahel, või muu tööstuse ja tsiviilühiskonna siseselt. • innovatiivsete tootedisaini lahenduste arendamine, identifitseerimine ja/või kasutuselevõtt füüsilistest materjalist jääkide uuesti kasutamiseks, ressursi väärtust (rahaline, ajaline, praktiline) tõstvate toote-lahenduste näol. • Füüsilisest materjalist jääkidest innovatiivsete ja keskkonnasäästlike kõrvaldamismeetodite arendamine ja/või identifitseerimine. Üritusele on oodatud ideed, mille eesmärgiks on uute ringmajanduslahenduste väljatöötamine või olemasolevate probleemilahenduse meetodite valideerimine. Lahendeid on võimalik pakkuda nii ette kirjeldatud probleemidele kui ka vabal teemal, mis otseselt panustab kaitsevaldkonnas ringmajanduslike lahenduste kasutuselevõttu. Lahendamiseks etteantavate probleemide kirjeldused koostab tellija töörühm koostöös täitja esindajatega. Kaitsevaldkonna ringmajanduse häkatoni läbiviimisel arvestatakse 36-Hour Hack, või 48-Hour Hack põhimõtet, mis hõlmab ööpäevaringset ürituse läbiviimist lahendite realiseerimiseks nimetatud aja jooksul. Häkatoni toimumiskoht on Eesti. Häkatoni töökeel on inglise keel. 1.2. Üritusel osalejad 1.2.1. Osalejad Täitja vastutab üritusel osalejate (orienteeruvalt 100 osalejat) leidmise ja nende üritusele registreerimise korraldamise eest. Üritus on avatud osalejatele nii tsiviil- (ka. nt ülikoolide, kõrgkoolide üliõpilased) kui militaarsektorist (nt ajateenijad, 1/4  kaitseväe ja kaitseliidu esindajad). Osalejad peavad olema vähemalt 18-aastased. Üritusel osalemine toimub tiimidena, kuni 6 osalejat ühes tiimis. Meeskondade registreerimine lõpeb 14 päeva enne ürituse toimumist. Häkatonil võivad osaleda Euroopa Liidu, NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. 1.2.2. Mentorid Täitja ülesandeks on tiimidele mentorite leidmine, sealhulgas potentsiaalsete mentoritega läbirääkimiste pidamine, kokkulepete sõlmimine ning vajadusel tasustamine (tasud peavad sisalduma hankepakkumuse eelarves). Mentorid on erinevatest valdkondadest, kes määratakse tiimide juurde ja kes ürituse vältel meeskondi aitavad ja suunavad. Mentorite valikul lähtutakse põhimõttest, et nad on oma valdkonnas töötavad praktikud, kes on teadlikud tänastest tootedisaini, materjalitehnoloogia, jäätmekäsitluse, materjali tarneahela ja jäätmekäsitluse probleemidest, innovatsioonidest ja turust. Mentorite hulgas võib olla kaitsesektori esindajaid. Mentorid suudavad meeskondadelt küsida kriitilisi meeskonnatööd edasiviivaid küsimusi ja viia neid vajadusel kokku edasiviivate materjalide ja/või kontaktidega. Soovitav on kaasata ligikaudu 10 mentorit (sh rahvusvahelisi). 1.2.3. Korraldusmeeskond Korraldusmeeskonda kuuluvad täitja ja tellija esindajad (projektimeeskonna liikmed), kes on seotud ürituse läbiviimisega. Tellija korraldusmeeskond katab enda meeskonna üritusel osalemisega seotud kulud ise, st võimalikud transpordi ja personali kulud. Täitja peab arvestama kõik ürituse korraldamiseks vajalikud kulud hankepakkumuse sisse. Osalevate tiimide liikmete, mentorite ja täitja poolse korraldusmeeskonna osas viiakse läbi esmane taustakontroll (vastavalt kaitseväe korralduse seaduse § 413), mille läbiviimise korraldab tellija. Eelnimetatud osalejad peavad andma tasutakontrolli läbiviimiseks nõusoleku, mis on kohustuslik anda üritusele registreerimisel. Taustakontrolli läbiviimiseks on vajalik täitja poolt esitada osalejate nimed ja isikukoodid. 1.3. Ürituse läbiviimise tingimused ja ajakava Ürituse toimumisaeg on täitja määratleda, kuid peab toimuma mitte hiljem kui 15.12.2025. Ürituse pikkuseks võib olla kas 36 või 48 tundi, vastava formaadi valib ja esitab täitja pakkumuses. Info ürituse toimumise kohta peab olema avalikustatud vähemalt 50 päeva enne selle toimumist. Täitja peab pakkuma ürituse sisulise ja tehnilise korraldamise teenust ja korraldama kõik selle toimumiseks vajaliku, seega peab täitja tagama (arvestades üritusel osalejate koguarvuga) alljärgnevad tingimused. 1.3.1. Ürituse sujuva ja turvalise läbiviimine Täitja tagab jooksvate küsimuste lahendamise ürituse eel, kestel ja järel (2 nädala vältel). Ürituse korraldusmeeskonna liikmete ning osalejate registreerimise ja ruumidesse sissepääsuks vajalike tunnuste loomise ja jagamise nii osalejatele kui ka korraldusmeeskonna liikmetele ning osalevate tiimide transpordi ürituse toimumise kohta ning sealt tagasi, kui üritus toimub väljaspool Tallinnat või Tartut. Üritusel osalemiseks kehtestatakse osalustasu nt 300 eurot meeskonna kohta, mille 2/4  baasil moodustub ürituse auhinnafond. Osalustasu kogumisega tegeleb pakkumuse täitja. 1.3.2. Ruumid ja inventar Täitja tagab ürituse toimumiseks vajalikud ruumid ning vajaliku sisustuse (toolid, lauad, valgustus jms), ürituseks vajalike ruumide ettevalmistamise, sh mööbli paigutamise; tehnilise lahenduse ja selle toimimise. Samuti tagab täitja üritusel loodavate lahendite esitluseks vajaminev esitlustehnika, traadita- ning võimalusel ka kaabliga internetiühenduse olemasolu; ürituse läbiviimiseks vajaliku inventari tellimise, sh vajadusel kirjutusvahendid ja paberid osalejatele, pabertahvlid jm oluline inventar ürituse läbiviimiseks. 1.3.3. Toitlustamine Täitja tagab ürituse toitlustamise buffet stiilis ja võimaldab ürituse lõppedes toitu kaasa pakkida, väldib toidukao ning (bio)jäätmete teket. Koguste arvestamisel tuleb tagada pooleteistkordseid koguseid võrreldes tavapärase üritusega, kuna inimesed viibivad kohapeal kauem kui tavaliselt. Menüü peab ürituse vältel varieeruma. Täitja peab menüü koostamisel arvestama, et oleks tagatud toit ka taimetoitlastele jm erimenüüde osas (vastava eelinfo kokku kogumise osalejatelt korraldab täitja). Täitja tagab osalejatele terve ürituse vältel tasuta kohvi, tee, vee, karastusjookide, energiajookide ja suupistete pakkumise mõistlikus koguses. Toitlustus peab olema osalejatele tasuta. Toitlustuse eest tasub hankija vastavalt tegelikele kuludele, kuid hankija ei saa tagada suuremas summas tasumist, kui on toodud täitja pakkumuses. Toitlustusteenuse maksumuse arvestuse aluseks on hind ühe inimese kohta. 1.3.4. Teavitamine ja ürituse kajastamine Ürituse täpne kommunikatsiooni- ka turundusplaan lepitakse tellija ja täitja vahel kokku ürituse korraldamise ja läbiviimise käigus. Turundusplaan peab sisaldama ürituse eelturundusega (ehk siis mentorite ja osalejate kaasamisega) seotud eesmärgistatud kanaleid, ulatust, CTRi, konversioone ja konkreetset ajakava, mis tagab kvaliteetse osavõtjate grupi. Üritustega seotud materjalide koostamise, vormistamise ja kättejagamise/avalikustamise, sh tellitava materjali kujundus ja sisu kooskõlastatakse tellijaga. Professionaalse fotograafi, kes pildistab vähemalt 4 tundi iga ürituse toimumise päeval sh ava- ja lõputseremooniatel. Pakkuja annab kõik fotod hankijale üle 5 tööpäeva jooksul ürituse lõppemise kuupäevast arvates. Häkatoni toimumise järel, mitte hiljem kui ühe kuu jooksul koostab täitja üritusest ühe ülevaatliku populaarteadusliku artikli kaitsevaldkonna väljaandes. 1.3.5. Võitjate valik ja autasustamine Ürituse käigus valitakse välja parimad lahendid, mille loonud tiimid saavad auhinnad. Parimate lahendite valikul hinnatakse väljundina lahendi funktsionaalsust, innovaatilisust, võimalikku edasiarendamise kulu, lahenduste edu tõenäosust võimalikul toote-või materjali turul ja/või aktuaalset vajadust spetsiifilise lahenduse järele. Parimate lahendite valimiseks žürii moodustamine ja kokku kutsumine ja selle sujuva töö korraldamise. Žürii koosseis kooskõlastatakse tellijaga. Auhinnad tuleb võitjatele üle anda vahetult ürituse lõppemise järel. 3/4  Auhinnafond koosneb rahalistest auhindadest ja eriauhindadest (diplom ja sümboolne meene), mille tagab tellija. 2. LISAINFO Ürituse lõplik visuaalne lahendus ja ürituse tarbeks loodavad materjalid kinnitatakse tellijaga tööde elluviimise käigus. 4/4  PAKKUMUS HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta 1. Häkatoni kestus Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi või 48 tundi, mis annavad vastavalt kas 10 või 20 väärtuspunkti. Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 20% Hindamismetoodika kirjeldus: Pakkujal on võimalik saada maksimaalselt 20 väärtuspunkti. Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika". 2. Pakutava ürituse läbimõeldus ja kvaliteetne korraldus Pakkuja peab esitama koos pakkumusega info ürituse kava, toitlustuse, taristu, mentorite ja ringmajanduse põhimõtete jälgimise ürituse korraldusel. Tüüp ja hindamismeetod: Kvaliteet, hankija hinnatav Osakaal: 80% Hindamismetoodika kirjeldus: Kriteerium jaguneb viieks alakriteeriumiks, kokku on võimalik viie kriteeriumi peale saada maksimaalselt 80 punkti. Täpsem hindamise metoodika on toodud dokumendis "Pakkumuse hindamise metoodika". Pakkumuse maksumus kokku Maksumus kokku KM-ta: Maksumus kokku KM-ga: Koostatud 11.09.2025 09:46:36 1/1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9090744/general-info  1/2 PAKKUMUS VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)). Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Vastus: Pakkumus ei sisalda ärisaladust HÄKATONI KESTUS Häkatoni kestus saab olla vaid kas 36 tundi või 48 tundi. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi või 48 tundi. Koostatud 11.09.2025 09:46:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  2/2 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja peab esitama info, kas tema poolt pakutava häkatoni kestus on 36 tundi või 48 tundi. Pakkuja esitab vastava tundide arvu. Juhul, kui pakkuja esitav tundide arvu, mis ei ole 36 ega 48 on pakkujal õigus pakkumus tagasi lükata. (Number) Vastus: 48 ÜRITUSE KORRALDAMISE VISIOON Pakkumus peab sisaldama ürituse korraldamise visiooni vastavalt riigihanke alusdokumentides kirjeldatule. Ürituse korraldamise visioon peab muuhulgas sisaldama järgmiseid aspekte: 1) Ürituse ehk ringmajanduse häkatoni kirjeldust; 2) Ürituse eelduslik päevakava, iga päeva kava osa kohta lühikirjeldus ning osaga seotud isikud ning nende funktsioon ja ülesanded; 3) Kirjeldus, kuidas on plaanis sisustada tulemuste tutvustamine, žürii roll ja autasustamine; 4) Esinejate, mentorite, moderaatorite ja peamoderaatori orienteeruv arv ja rollid, nimed ning esinejate/mentorite/moderaatorite valiku põhjendus; 5) Pakutav menüü koos kogustega (vastavalt tehnilise kirjelduse dokumendi punktis 1.3.3 toodule); 6) Muud asjakohast informatsiooni (sealhulgas ürituse kajastamine, ruum ja inventar); 7) Kirjeldust, kuidas plaanib täitja end valdkonna sisuga kurssi viia ning millist sisendit vajab selleks tellijalt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab ürituse korraldamise visiooni dokumendi vastavalt esitatud nõuetele. (Vabas vormis dokument) Vastus: 5_1_Häkaton_pakkumus.pdf ÜHE OSALEJA TOITLUSTUSE MAKSUMUS Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama ühe osaleja toitlustuse maksumuse eurodes ilma käibemaksuta täpsusega kuni kaks komakohta. (Number) Vastus: 102 PAKKUMUSE MAKSUMUSE KINNITUS Pakkuja peab kinnitama, et tema pakkumus kokku (sealhulgas koos toitlustusega) ei ületa 60 000 eurot ilma käibemaksuta. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab nõude täitmist. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah Koostatud 11.09.2025 09:46:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Majandusaasta algus: 1. juuli 2021. a Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2022.a Registrikood: 90013934 Aadress: A. Lauteri tn 3 10114, Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 651300 E-mail: [email protected]  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6 KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 6 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9 LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10 Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 16 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed...................................................................................... 16 Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 17 Lisa 5 Muud nõuded ................................................................................................... 17 Lisa 6 Varud ............................................................................................................... 17 Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 17 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad.................................................................................... 18 Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad................................................................................ 19 Lisa 10 Laenukohustised ......................................................................................... 19 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 20 Lisa 12 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 20 Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 21 Lisa 14 Annetused ja toetused ................................................................................. 23 Lisa 15 Tulu ettevõtlusest........................................................................................ 23 Lisa 16 Muud tulud ................................................................................................. 23 Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 24 Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 24 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 24 Lisa 20 Tööjõukulud ............................................................................................... 25 Lisa 21 Muud kulud ................................................................................................ 25 Lisa 22 Seotud osapooled ........................................................................................ 25 Lisa 23 Konsolideerimata bilanss............................................................................ 27 Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 28 Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 29 Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 30 Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 30 2  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2021/2022 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,11 miljonit eurot (kasv 0,7 miljonit eurot). Tulem põhitegevusest oli -0,73 miljonit eurot (-0,54 miljonit 2020/21). Finantsinvesteeringutelt teeniti 0,82 miljonit eurot ja aasta lõpetati positiivse tulemiga. Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,46 miljonit eurot (1,37 miljonit 30.06.2021). Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus ning teadusmahuka ettevõtluse edendamine. EBS Gümnaasium EBS Gümnaasiumil lõppes 14s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise keel. 2022 sügisel alustas õpinguid 144 õpilast (-2 õpilast võrreldes 2021), kellest 57 (+1) on uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2022 aastal 320 sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2021 - 250 avaldust). 2022 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 37 abiturienti (+3), neist 3 kuldmedaliga ja 3 hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt C1 ja C2. EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine. 2022.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel. EBS Ülikool Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme kraadiõppele täiendõpet läbi avatud ülikooli ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1032 üliõpilast, kellele lisandus 39 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest. EBSi Helsingi kampuses õpib 180 üliõpilast. Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 34,8% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2021/22 oli vastav näitaja 35,6%) ja 72% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud. Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 9% kogu üliõpilaskonnast. Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise põhjustaks on lisaks viimaste aastate Covid kriisile ka veebruaris alanud Ukraina sõida, mis vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust. 3  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid. 2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 / 7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%. Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete arendamiseks. Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas. EBS Executive Education EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s (ExEd). Selle valdkonna 2020/21 majandusaasta käive oli 1,09 miljonit eurot ((1,03 miljonit 2020/21) ja kokku viidi läbi 302 koolituspäeva rohkem kui tuhandele õppurile. Ettevõte on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis. EBSi rohestrateegia EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise pöörab suurt tähelepanu energia kokkuhoiule, süsinikneutraalsuse saavutamisele ning jäätmete vähendamisele/taaskasutusele. EBS’le kuulub neli päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 441 kW. Pargid tootsid 2021/22 majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit (322 MWh 2020/21). EBSi õppehooones tarbiti 2021/2022 majandusaastal 511 MWh rohelist elektrienergiat (396 MWh 2020/21) ja 1016 MWh kaugkütte soojusenergiat (914 MWh 2020/21). Energiatarve kasvas oluliselt pärast seda, kui kõik auditooriumid ja tööruumid varustati tänapäevaste ventilatsiooni- ja jahutuslahendustega. 2022/23 eesmärk on vähendada energia tarbimist hoones vähemalt 10% rakendades olemasolevaid energia tarbimise optimeerimise võimalusi. Samuti on plaanis ettepoole tuua investeeringuid energiatõhusatesse akendesse. 4  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Varad 3 996 564 3 823 673 Kohustised 2 535 941 2 453 465 Netovara 1 460 623 1 370 209 Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737 Finantstulud (-kulud) 823 303 -19 Aruandeaasta tulem 90 415 -541 756 Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 6,2% -39,5% Netovara määr (netovara/varad) 36,5% 35,8% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2021/2022 õppeaastal 143 400 €. 5  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa 30.06.2022 30.06.2021 VARAD Käibevarad Raha 2 1 410 192 2 112 431 Nõuded ja ettemaksed 3 1 566 209 868 806 Varud 6 56 339 10 Kokku käibevarad 3 032 740 2 981 247 Põhivara Materiaalsed põhivarad 8 438 709 397 882 Immateriaalsed põhivarad 9 525 115 444 544 Kokku põhivarad 963 824 842 426 KOKKU VARAD 3 996 564 3 823 673 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 11 1 433 415 1 240 009 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 13 1 063 820 1 213 456 Kokku lühiajalised kohustised 2 497 235 2 453 465 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 10 37 500 0 Võlad ja ettemaksed 11 1 206 0 Kokku pikaajalised kohustised 38 706 0 Kokku kohustised 2 535 941 2 453 465 NETOVARA Vähemusosalus 104 792 118 270 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -470 062 71 464 Aruandeperioodi tulem 103 893 -541 526 Kokku netovara 1 460 623 1 370 208 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 996 564 3 823 673 6  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 01.07.2021- 01.07.2020- Lisa 30.06.2022 30.06.2021 TULUD Annetused ja toetused 14 1 107 345 849 751 Tulu ettevõtlusest 15 5 979 804 5 528 386 Muud tulud 16 28 772 42 520 Kokku tulud 7 115 921 6 420 657 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 17 -365 308 -119 438 Jagatud annetused ja toetused 18 -336 226 -310 849 Mitmesugused tegevuskulud 19 -2 968 777 -2 406 740 Tööjõukulud 20 -3 945 493 -3 934 498 Põhivara kulum ja väärtuse langus 8,9 -164 244 -123 404 Muud kulud 21 -68 761 -67 465 Kokku kulud -7 848 809 -6 962 394 Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 -255 Intressitulud 226 236 Intressikulud -1 206 0 Muud finantstulud ja -kulud -97 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 823 303 -19 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 90 415 -541 756 s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 103 893 -541 526 s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -13 478 -230 7  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 01.07.2021- 01.07.2020- Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -732 888 -541 737 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 8,9 164 244 123 404 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 8 0 156 Kokku korrigeerimised 164 244 123 560 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 188 582 -150 288 Varude muutus -56 329 10 046 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 193 406 -37 560 Laekunud intressid 226 236 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 13 1 063 100 1 183 651 Muud rahavood äritegevusest 13 -1 274 341 -871 201 Kokku rahavood põhitegevusest -454 000 -283 293 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 8,9 -285 642 -309 400 Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist 8 0 1 000 Kokku rahavood investeerimistegevusest -285 642 -308 400 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 10 37 500 0 Sissemaksed kapitali 0 118 500 Sissemaksed reservidesse 0 400 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 37 500 518 500 KOKKU RAHAVOOD -702 142 -73 193 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 112 431 2 185 624 Raha ja raha ekvivalentide muutus -702 142 -73 193 Valuutakursside muutuste mõju -97 0 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 1 410 192 2 112 431 8  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Vähemus- Sihtkapital reservid tulem kokku osalus Kokku 30.06.2020 2 000 1 320 000 71 464 1 393 464 0 1 393 464 Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 118 500 518 500 Aruandeperioodi tulem 0 0 -541 526 -541 526 -230 -541 756 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208 Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 9  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega. 10  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. 11  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest 12  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. 13  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtaeutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. 14  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks: 1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed; 2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist müju asutuse ärilistele otsustele. 15  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha 30.06.2022 30.06.2021 Kassa 161 303 Arvelduskontod 1 410 031 2 112 128 Kokku 1 410 192 2 112 431 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0 Ostjatelt laekumata 225 756 225 756 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 10 135 10 135 0 0 Muud nõuded 5 1 003 541 1 003 541 0 0 Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Ettemaksed 326 777 326 777 0 0 Tulevaste perioodide kulud 326 777 326 777 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 1 566 209 1 566 209 0 0 Lisa 30.06.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 268 808 268 808 0 0 Ostjatelt laekumata 268 808 268 808 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 4 10 699 10 699 0 0 Muud nõuded 5 266 421 266 421 0 0 Viitlaekumised 266 421 266 421 0 0 Ettemaksed 322 878 322 878 0 0 Tulevaste perioodide kulud 322 878 322 878 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 868 806 868 806 0 0 16  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30.06.2022 30.06.2021 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 331 0 232 Käibemaks 0 21 199 0 13 371 Üksikisiku tulumaks 0 111 531 0 107 505 Sotsiaalmaks 0 183 463 0 178 485 Kohustuslik kogumispension 0 15 395 0 13 102 Töötuskindlustusmaksed 0 12 606 0 11 705 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 627 0 599 Ettemaksukonto jääk 10 135 10 699 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 10 135 345 152 10 699 324 999 Lisa 5 Muud nõuded Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 13 70 905 70 905 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690 muud 828 111 828 111 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 Lisa 30.06.2021 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 27 809 27 809 lühiajalised nõuded eriprojektid 13 9 300 9 300 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 195 823 195 823 muud 33 489 33 489 Kokku muud nõuded 266 421 266 421 Muud viitlaekumised sisaldavad nõuet seotud osapoolte vastu seisuga 30.06.2022 summas 824 380 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22). Lisa 6 Varud 30.06.2022 30.06.2021 Ettemaksed varude eest 56 339 10 Varud 56 339 10 Kokku varud 56 339 10 Lisa 7 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2021 30.06.2022 10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 17  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2020 Soetusmaksumus 150 000 11 997 54 939 302 049 518 985 Akumuleeritud kulum -7 500 -1 440 -27 500 -72 214 -108 654 Jääkmaksumus 142 500 10 557 27 439 229 835 410 331 Ostud 0 0 24 087 33 272 57 359 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 843 -29 370 -68 653 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -2 519 0 -2 519 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 1 364 0 1 364 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882 Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882 Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Arvutid 0 1 000 Kokku 0 1 000 18  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 9 Immateriaalsed põhivarad Muud Ettemaksed immateriaalsed immateriaalse Arvutitarkvara põhivarad põhivara eest Kokku 30.06.2020 Soetusmaksumus 0 59 709 211 823 271 532 Akumuleeritud kulum 0 -24 278 0 -24 278 Jääkmaksumus 0 35 431 211 823 247 254 Ostud 121 249 45 919 84 873 252 041 Amortisatsioonikulu -36 351 -18 400 0 -54 751 Ümberklassifitseerimine 296 696 0 -296 696 0 30.06.2021 Soetusmaksumus 417 945 105 628 0 523 573 Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 0 -79 029 Jääkmaksumus 381 594 62 950 0 444 544 Ostud 177 268 0 0 177 268 Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 0 -96 697 30.06.2022 Soetusmaksumus 595 213 105 628 0 700 841 Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 0 -175 726 Jääkmaksumus 477 277 47 838 0 525 115 Lisa 10 Laenukohustised 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026 Kokku laenukohustised 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen on tagatiseta. 19  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0 Võlad töövõtjatele 12 523 182 523 182 0 0 Maksuvõlad 4 345 152 345 152 0 0 Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0 Intressivõlad 1 206 0 1 206 0 Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0 Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0 Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 434 621 1 433 415 1 206 0 Lisa 30.06.2021 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 166 868 166 868 0 0 Võlad töövõtjatele 12 464 839 464 839 0 0 Maksuvõlad 4 324 999 324 999 0 0 Muud võlad 24 498 24 498 0 0 Muud viitvõlad 24 498 24 498 0 0 Saadud ettemaksed 258 805 258 805 0 0 Tulevaste perioodide tulud 258 805 258 805 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 240 009 1 240 009 0 0 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2022 summas 48 728 (30.06.2021 : 35 732) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2022 summas 1 206 (30.06.2021 : 0) eurot (lisa 22). Lisa 12 Võlad töövõtjatele 30.06.2022 30.06.2021 Töötasude kohustis 153 785 213 604 Puhkusetasude kohustis 369 397 251 235 Kokku 523 182 464 839 20  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Muud 30.06.2020 Saadud Tagastatud Tulu muutused 30.06.2021 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 50 744 301 790 0 -304 409 0 48 125 Valla - ja Linnatoetused 0 5 427 0 -5 427 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 35 640 14 850 -20 790 -675 0 29 025 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 0 230 637 0 -153 669 0 76 968 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 44 640 0 -44 640 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 534 101 068 0 -1 068 0 100 534 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 93 319 106 702 0 -93 319 0 106 702 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -22 834 66 634 0 -53 100 0 -9 300 Archimedes SA ERASMUS 528 893 220 233 0 -160 387 0 588 739 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 30 674 0 0 -26 228 0 4 446 SHENKAR COLLEGE OF FASHION AND OF TEXTILE TECHNOLOGY CLEVERprojekt -3 382 3 392 0 -10 0 0 AVEKU 0 0 0 0 0 0 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 27 504 4 195 0 0 0 31 699 Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 1 479 0 0 -1 479 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 3 488 805 0 0 0 4 293 Business Technology õppekava arendus 60 000 0 0 0 0 60 000 Creative Industries Learning Module 54 482 54 467 0 0 0 108 949 WOBACA projekt 28 165 0 0 0 0 28 165 IFI projekt 0 23 311 0 0 0 23 311 Muud 3 000 5 500 -660 -5 340 0 2 500 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156 Kokku sihtfinantseerimine 891 706 1 183 651 -21 450 -849 751 0 1 204 156 21  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Muud 30.06.2021 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820 Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0 Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0 SHENKAR COLLEGE OF FASHION AND OF TEXTILE TECHNOLOGY CLEVERprojekt 0 0 0 0 0 0 AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0 Lietuvos Laisvosios Rinkos Institutas 0 0 0 0 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0 Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0 Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0 WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0 IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311 Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 30.06.2022 saldo summas 992 915 (30.06.2021 : 1 204 156) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 5 kajastatud lühiajaliste nõuetega 70 905 (30.06.2021 : 9 300) eurot. 30.06.2022 30.06.2021 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456 Lühiajalised nõuded eriprojektid -70 905 -9 300 Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 204 156 22  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 14 Annetused ja toetused 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks sh eraldis riigieelarvest 637 110 597 780 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 7 425 5 427 sh Archimedes SA 257 767 213 487 muud 205 043 33 057 Kokku annetused ja toetused 1 107 345 849 751 Lisa 15 Tulu ettevõtlusest 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 3 997 761 3 994 916 Koolitus-gümnaasium 429 595 366 735 Täiskasvanute täiendkoolitus 1 103 752 1 028 594 Muud tulud 448 696 138 141 Kokku tulu ettevõtlusest 5 979 804 5 528 386 Lisa 16 Muud tulud 01.07.2021- 01.07.2020- Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Kasum valuutakursi muutustest 0 8 Trahvid, viivised ja hüvitised 128 290 Muud 28 644 42 222 Kokku muud tulud 28 772 42 520 23  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Lähetuskulud -32 870 -9 613 Tööjõukulu -204 109 -78 390 Muud ostetud teenused -125 013 -23 637 Turunduskulud -3 316 -7 798 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438 Lisa 18 Jagatud annetused ja toetused 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Riigieelarvelised stipendiumid -126 750 -126 715 Muud stipendiumid ARCHIMEDES -209 476 -184 134 Kokku jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849 Lisa 19 Mitmesugused tegevuskulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Üür ja rent -735 758 -599 273 Mitmesugused bürookulud -4 025 -6 006 Lähetuskulud -65 171 -41 267 Koolituskulud -15 309 -19 505 Õppematerjal -159 788 -106 885 Õppekulud -673 504 -645 268 Välisõppejõudude kulud -14 996 -3 266 Õppijate toitlustamine -82 369 -37 225 Turunduskulud -303 750 -231 650 Sidekulud -9 706 -10 441 Tellitud ajakirjandus -26 071 -23 687 IT teenused -217 202 -173 407 Kindlustus -1 007 -314 Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 768 -21 849 Transpordi ja veovahendite kulud -8 706 -9 487 Ostetud teenused -579 164 -384 611 Väikevahendid -31 466 -37 718 Kingitused -9 427 -1 250 Esinduskulud -3 906 -6 387 Muud -17 684 -47 244 Kokku mitmesugused tegevuskulud -2 968 777 -2 406 740 24  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 20 Tööjõukulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Palgakulu -2 978 490 -2 965 837 Sotsiaalmaksud -906 041 -917 787 Töötuskindlustusmaksud -21 043 -20 878 Muud maksud -39 919 -29 996 Kokku tööjõukulud -3 945 493 -3 934 498 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -204 109 -78 390 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 99 106 Lisa 21 Muud kulud 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Kahjum valuutakursi muutustest 0 -96 Liikmemaks -61 154 -58 725 Muud -7 607 -8 644 Kokku muud kulud -68 761 -67 465 Lisa 22 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 5 824 380 0 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 11 48 728 35 732 25  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne PIKAAJALIS ED Lisa 30.06.2022 30.06.2021 Laenukohustused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 10 37 500 0 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 11 1 206 0 Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2021 laenud tagasimaksed 30.06.2022 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 10 01.07.2021- 01.07.2020- OS TETUD 30.06.2022 30.06.2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 683 659 418 121 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Arvestatud tasu 143 400 147 240 Kokku 143 400 147 240 26  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 23 Konsolideerimata bilanss 30.06.2022 30.06.2021 VARAD Käibevarad Raha 909 567 1 794 591 Nõuded ja ettemaksed 1 318 320 650 051 Varud 56 339 10 Kokku käibevarad 2 284 226 2 444 652 Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 665 050 665 050 Nõuded ja ettemaksed 290 250 140 000 Materiaalsed põhivarad 40 461 45 951 Immateriaalsed põhivarad 1 533 2 555 Kokku põhivarad 997 294 853 556 KOKKU VARAD 3 281 520 3 298 208 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 026 169 927 403 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 063 820 1 213 456 Kokku lühiajalised kohustised 2 089 989 2 140 859 Kokku kohustised 2 089 989 2 140 859 NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -564 651 27 044 Aruandeperioodi tulem 34 182 -591 695 Kokku netovara 1 191 531 1 157 349 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 3 281 520 3 298 208 27  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 24 Konsolideerimata tulemiaruanne 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 TULUD Annetused ja toetused 1 107 345 849 751 Tulu ettevõtlusest 4 620 495 4 394 760 Muud tulud 192 437 Kokku tulud 5 728 032 5 244 948 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -365 308 -119 438 Jagatud annetused ja toetused -336 226 -310 849 Mitmesugused tegevuskulud -2 024 378 -1 592 997 Tööjõukulud -3 714 448 -3 709 720 Põhivara kulum ja väärtuse langus -24 886 -46 597 Muud kulud -65 670 -64 237 Kokku kulud -6 530 916 -5 843 838 Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 824 380 0 Intressitulud 12 686 7 195 Kokku muud finantstulud ja -kulud 837 066 7 195 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 34 182 -591 695 28  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 25 Konsolideerimata rahavoo aruanne 01.07.2021- 01.07.2020- 30.06.2022 30.06.2021 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -802 884 -598 890 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 24 886 46 597 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 156 Muud korrigeerimised -2 -3 Kokku korrigeerimised 24 884 46 750 Põhitegevusega seotud varade muutus 217 718 -31 602 Varude muutus -56 329 10 046 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 98 766 -17 088 Laekunud intressid 9 936 8 940 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 063 100 1 183 651 Muud rahavood äritegevusest -1 274 341 -871 201 Kokku rahavood põhitegevusest -719 150 -269 394 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -18 374 -108 960 Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade müügist 0 1 000 Antud laenud -172 500 0 Antud laenude tagasimaksed 25 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest -165 874 -107 960 Rahavood finantseerimistegevusest Sissemaksed reservidesse 0 400 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 400 000 KOKKU RAHAVOOD -885 024 22 646 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 794 591 1 771 945 Raha ja raha ekvivalentide muutus -885 024 22 646 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 909 567 1 794 591 29  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2021-30.06.2022 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Sihtkapital reservid tulem kokku 30.06.2020 2 000 1 320 000 27 014 1 349 014 Sissemaksed 0 400 000 0 400 000 Aruandeperioodi tulem 0 0 -591 695 -591 695 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 759 669 759 669 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 681 1 157 319 Reservi moodustamine 0 0 Dividendid 0 Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 499 1 191 501 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 380 829 380 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 Lisa 27 Sündmused pärast aruandekuupäeva EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest omakorda 75% on Soome kodanikud. Covidi mõju EBSi tegevusele ei olnud 2021/22 majandusaastal märkimisväärne. Ukraina sõda ja tasuta kõrghariduse pakkumise suurenemine Soomes mõjutas negatiivselt EBSi 2022/23 õppeaasta bakalaureuseõppe vastuvõttu, mida ei kompenseerinud ka tavapärasest suurem Eesti residentide vastuvõtt. Usume, et pärast Ukraina sõja lõppu naaseme 1/3 – 2/3 (välisüliõpilased – Eesti residendid) bakalauresuse õppurite proportsiooni juurde ning magistriõppes kasvab õppuri asukohariigist vähem mõjutatud asünkroonse hübriidõppe osakaal. 30 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 22.12.2022 Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MEELIS KITSING Juhatuse liige 22.12.2022 ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 23.12.2022 MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 23.12.2022 MART HABAKUK Juhatuse liige 23.12.2022  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Estonian Business School nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2022 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2022 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number 50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 105 Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314 28.12.2022 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2021 - 30.06.2022 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANNE AIGRO Vandeaudiitor 28.12.2022 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Ülikoolide tegevus 85421 Jah Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 651300 E-posti aadress [email protected]  Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Majandusaasta algus: 1. juuli 2022. a Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2023.a Registrikood: 90013934 Aadress: A. Lauteri tn 3 10114, Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 651300 E-mail: [email protected]  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 6 KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 6 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 7 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 8 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE ...................................... 9 LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 10 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused ......................................... 10 Lisa 2 Raha ................................................................................................................. 15 Lisa 3 Finantsinvesteeringud ...................................................................................... 15 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed...................................................................................... 16 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................... 16 Lisa 6 Muud nõuded ................................................................................................... 17 Lisa 7 Varud ............................................................................................................... 17 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ....................................................................... 18 Lisa 10 Materiaalsed põhivarad................................................................................ 19 Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad............................................................................ 20 Lisa 12 Laenukohustised ......................................................................................... 20 Lisa 13 Võlad ja ettemaksed.................................................................................... 21 Lisa 14 Võlad töövõtjatele ...................................................................................... 21 Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused ............................................ 22 Lisa 16 Annetused ja toetused ................................................................................. 24 Lisa 17 Tulu ettevõtlusest........................................................................................ 24 Lisa 18 Muud tulud ................................................................................................. 24 Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud .......................... 25 Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused ..................................................................... 25 Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud ...................................................................... 25 Lisa 22 Tööjõukulud ............................................................................................... 26 Lisa 23 Muud kulud ................................................................................................ 26 Lisa 24 Seotud osapooled ........................................................................................ 26 Lisa 25 Konsolideerimata bilanss............................................................................ 28 Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne ................................................................ 29 Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne ............................................................ 30 Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne ............................................ 31 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva .......................................................... 31 2  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse EBS majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30.juunil. Sihtasutuse 2022/2023 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,13 miljonit eurot (7,11 miljonit eurot 2021/22)). Aasta lõpetati 85 tuhande euro suuruse positiivse tulemiga (90 tuhat eurot 2021/22). Sihtasutuse netovara 30.06.2022 seisuga oli 1,55 miljonit eurot (1,46 miljonit 30.06.2022). Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (EBS Ülikool) ning täiend- ja ümberõppe (EBS Executive Education) pakkujana. Olulise osa põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus. Investeerimistegevus toimub sõsarorganisatsioonis – Madis ja Marje Habakuke Sihtasutus (edaspidi MMH). MMH finantseerib SA EBS poolt kasutatava taristu parendusi ning toetab teadus- ja arendustegevust. MMH 2022.a. majandusaasta tulem oli 2,2 miljonit eurot ja netovara 31.12.2022 seisuga 44,17 miljonit eurot (42,4 miljonit 31.12.2021). EBS Gümnaasium EBS Gümnaasiumil lõppes 25s tegevusaasta. Gümnaasiumi eesmärk on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides. Õpe toimub kolmes paralleelklassis, kus õppekeeleks on eesti- ja inglise keel. 2023 sügisel alustas õpinguid 156 õpilast (+ 12 õpilast võrreldes 2022), kellest 55 (+1) on uued 10. klassi õpilased. Kokku laekus 2023 aastal 390 sooviavaldust õpingute alustamiseks EBS Gümnaasiumis (2022 - 373 avaldust). 2023 kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 42 abiturienti (+5), neist 3 kuldmedaliga ja 7 hõbemedaliga. Riigieksamite tulemustelt on EBS Gümnaasium kõigi Eesti gümnaasiumite võrdluses esimese 10% hulgas. Eesti gümnaasiumite absoluutses tipus ollakse aga siis, kui gümnaasiumi õppetöö kvaliteedi hindamisel võrreldakse õpilaste 9. ja 12. klassi riigieksamite tulemustes toimunud progressi. EBS Gümnaasiumi lõpetajate inglise keele tase on valdavalt C1 ja C2. EBS Gümnaasiumi õpilaste hulgas on palju noori ettevõtjate peredest. Gümnaasium pakub äri- ja majanduse valikaineid ka ülikooli õppejõudude juhendamisel ning julgustab aktiivset tegutsemist õpilasfirmades. EBS Gümnaasiumis võivad õpilasuurimuste ja praktiliste tööde väljundiks olla kas majandusalane uurimistöö, õpilasfirma loomine või äriplaani koostamine. 2023.a. lõpetajatest sooritas edukalt ettevõtluseksami ning omandas rahvusvahelise sertifikaadi Entrepreneurial Skills Pass 28 õpilast. EBS Gümnaasiumi õpilasfirmad on olnud tunnustatud ka vabariiklikel võistlustel ning kutsutud Eestit esindama ka rahvusvahelisel konkursil. EBS Ülikool Estonian Business School on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2022 seisuga õppis EBSis 1026 üliõpilast (aasta varem 1032), kellele lisandus 45 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 39). Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 28% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2021/22 oli 3  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne vastav näitaja 34,8%) ja 75% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud (aasta varem 72%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 6% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 9%). Välisüliõpilaste (sh vahetusüliõpilaste) rände vähenemise peamiseks põhjuseks on 2022.a. veebruaris alanud Ukraina sõda, mis vähendab meie piirkonna tajutud turvalisust. Kevadel 2022 uuendas EBS oma rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. Nimetatud akrediteering on ühest küljest õppekava kvaliteedimärk ja teisalt võimaldab EBSi üliõpilas- ja õppejõuvahetust Euroopa tippärikoolidega. 15% EBSi üliõpilastest õpib vähemalt ühe või kaks semestrit meie Euroopa partnerülikoolides ja me töötame aktiivselt selle nimel, et veelgi enam üliõpilasi seda rahvusvahelist teadmiste avardamise võimalust enda arenguks kasutaksid. 2021/22 õppeaastal uuendasime EBSis põhjalikult rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava ja töötasime välja ning registreerimise uue “Äriinnovatsioon muutuvas majanduses” magistriõppekava. Tehtud muudatused tagavad õppekavade parema vastavuse nii tööturu kui tulevaste üliõpilaste ootustele. Lisaks uuendasime doktoriprogrammi, mis annab tudengitele võimaluse valida kahe õpiraja vahel (akadeemiline- või ettevõtlusdoktorantuur) ning seob doktoriõpet tihedamalt ettevõtluse, rakendusliku innovatsiooni ja organisatsioonide toimimisega praktikas. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (5,87 / 7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on 37%. Käesolevaks 2022/23 õppeaastaks planeeritud tegevused peaksid veelgi kasvatama tagasisidet andvate üliõpilaste osakaalu, mis omakorda suurendab sisendit õppekavade- ja ainete arendamiseks. 2022. aasta kevadel uuendas EBS rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelist akrediteeringut järgnevaks kolmeks aastaks. 2023. aasta vahearuande tagasisidena tõi EFMD välja, et kõigi parendusettepanekute osas vastavad EBSi 2022/23 õppeaasta tegevused ja tulemused akrediteerimiskogu ootustele. Sealhulgas pakub Haridus- ja Noorteameti hindamise läbinud ja kvaliteedimärgise pälvinud EBSi praktikasüsteem koos uute valikainetega mitmekesiseid võimalusi üliõpilaste isiklikuks ja professionaalseks arenguks. 2023/24 aasta bakalaureuseõppe prioriteetideks on üliõpilaskonna mitmekesisuse suurendamine Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse õppekavadel, sealhulgas uutelt sihtturgudelt (Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Kasahstan ja Usbekistan) õppima asunud üliõpilaste arvu kasv. Samuti on plaanis tihendada koostööd valitud gümnaasiumidega Eestis, et aidata kaasa ettevõtlusalaste teadmiste pakkumisele üldhariduskoolides. 2024. aasta sügisel avab EBS vastuvõtu uuendatud ja mahukamate spetsialiseerumissuundadega Ettevõtluse ja ärijuhtimise eestikeelsele õppekavale nii päeva- kui ka sessioonõppes. Arendustegevuste käigus sisustatakse kõigis õppekavades suuremas mahus digitaliseerimise (sh. tehisaru rakendused ettevõtluses) ja kestlikkusega seotud temaatika ning avardatakse koostöös partnerülikoolidega rahvusvaheliste õppimisvõimaluste hulka. Ülikooli teadus-, arendus- ja innovatsiooni tegevuses jätkati aastal 2021 alustatud muudatuste juurutamisega. Aasta jooksul avaldati siiani suurim arv teaduspublikatsioone (35 s.h. kaks monograafiat) ning teostati mitmeid rakendusuuringuid EBS-i jaoks prioriteetsetes fookusvaldkondades (haridus- ja tööjõuturg ning rohepöördega seonduv). Samuti kasvatati kohalikke ja rahvusvahelisi koostöövõrgustikke teadustegevuse arendamiseks ning teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside loomiseks. Jätkati ka investeeringuid teadusmahukatesse start-up’desse EBSi fookusvaldkondades. Lisaks loodi õpetamise- ja teadustegevuse tihedamaks sidumiseks fookusgrupid 12 erinevas valdkonnas. 4  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne EBS Executive Education EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimub valdavalt EBS Executive Education OÜ’s (ExEd). Selle valdkonna 2021/22 majandusaasta käive oli 1,15 miljonit eurot ((1,09 miljonit 2021/22). ExEd on AoEC (Academy of Executive Coaching) ametlik esindaja Eestis. EBSi rohestrateegia EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. EBS ise pöörab suurt tähelepanu energia ratsionaalsele kasutamisele, töötajatele ja õppuritele suunatud teavitustööle. Samuti rohkemajandusega seotud doktorantide kaasamisele erinevates projektides ja õppetöö läbiviimises. EBSi investeerimistegevus sisaldab investeeringuid kiirenditesse, mis omakorda nõustavad ja investeerivad rohevaldkonna start-up’desse. EBS’le kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2022/23 majandusaastal 370 MWh rohelist elektrit. Üks parkidest (60 kW) andis esimese toodangu juulis 2023. EBSi õppehoones tarbiti 2022/2023 majandusaastal 367 MWh rohelist elektrienergiat (aasta varem 511 MWh) ja 797 MWh kaugkütte soojusenergiat (2021/22 aastal 1016 MWh). Hoones tarbitud energia kogus vähenes aastaga 1527 MWh’lt 1164 MWh’ni ehk 24%. 2023.a. juulis paigaldati õppehoone katusele 60 kW päikesepaneele, mis võimaldab võrgust ostetud elektri tarbimist vähendada täiendavalt 10-15%. Jätkame erinevate meetmete juurutamist, eesmärgiga viia elektri ja soojusenergia tarve hoones alla 1000 MWh aastas. Peamised asutuse tegevust iseloomustavad näitajad 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Varad 4 656 489 3 996 564 Kohustised 3 111 262 2 535 941 Netovara 1 545 227 1 460 623 Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 Finantstulud (-kulud) 872 588 823 303 Aruandeaasta tulem 84 604 90 415 Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,2 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) 5,5% 6,2% Netovara määr (netovara/varad) 33,2% 36,5% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2022/2023 õppeaastal 134 603 €. 5  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa 30.06.2023 30.06.2022 VARAD Käibevarad Raha 2 2 626 795 1 410 192 Finantsinvesteeringud 3 400 000 0 Nõuded ja ettemaksed 4 763 001 1 566 209 Varud 7 24 549 56 339 Kokku käibevarad 3 814 345 3 032 740 Põhivara Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 1 410 0 Materiaalsed põhivarad 10 400 938 438 709 Immateriaalsed põhivarad 11 439 796 525 115 Kokku põhivarad 842 144 963 824 KOKKU VARAD 4 656 489 3 996 564 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 13 1 387 029 1 433 415 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 15 1 667 493 1 063 820 Kokku lühiajalised kohustised 3 054 522 2 497 235 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 12 52 500 37 500 Võlad ja ettemaksed 13 4 240 1 206 Kokku pikaajalised kohustised 56 740 38 706 Kokku kohustised 3 111 262 2 535 941 NETOVARA Vähemusosalus 69 732 104 792 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -366 169 -470 062 Aruandeperioodi tulem 119 664 103 893 Kokku netovara 1 545 227 1 460 623 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 656 489 3 996 564 6  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 01.07.2022- 01.07.2021- Lisa 30.06.2023 30.06.2022 TULUD Annetused ja toetused 16 991 013 1 107 345 Tulu ettevõtlusest 17 6 060 842 5 979 804 Muud tulud 18 84 879 28 772 Kokku tulud 7 136 734 7 115 921 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 19 -189 221 -365 308 Jagatud annetused ja toetused 20 -101 837 -336 226 Mitmesugused tegevuskulud 21 -3 405 283 -2 968 777 Tööjõukulud 22 -3 960 809 -3 945 493 Põhivara kulum ja väärtuse langus 10,11 -196 697 -164 244 Muud kulud 23 -70 871 -68 761 Kokku kulud -7 924 718 -7 848 809 Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -6 990 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380 Intressitulud 1 430 226 Intressikulud -3 034 -1 206 Muud finantstulud ja -kulud 31 182 -97 Kokku muud finantstulud ja -kulud 872 588 823 303 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 84 604 90 415 s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) 119 664 103 893 s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -35 060 -13 478 7  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 01.07.2022- 01.07.2021- Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -787 984 -732 888 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 10,11 196 697 164 244 Muud korrigeerimised -2 0 Kokku korrigeerimised 196 695 164 244 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 737 594 188 582 Varude muutus 31 791 -56 329 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -46 386 193 406 Laekunud intressid 1 149 226 Makstud intressid -8 0 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 15 1 964 769 1 063 100 Muud rahavood äritegevusest 15 -1 290 191 -1 274 341 Kokku rahavood põhitegevusest 807 429 -454 000 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 10,11 -73 607 -285 642 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -8 400 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -400 000 0 Antud laenud 4 -5 000 0 Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 362 993 -285 642 Rahavood finantseerimistegevusest Saadud laenud 12 15 000 37 500 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 15 000 37 500 KOKKU RAHAVOOD 1 185 422 -702 142 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 1 410 192 2 112 431 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 185 422 -702 142 Valuutakursside muutuste mõju 31 181 -97 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 2 626 795 1 410 192 8  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Vähemus- Sihtkapital reservid tulem kokku osalus Kokku 30.06.2021 2 000 1 720 000 -470 062 1 251 938 118 270 1 370 208 Aruandeperioodi tulem 0 0 103 893 103 893 -13 478 90 415 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227 9  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega. 10  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Kapitaliosaluse meetod Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi, kajastatakse bilansis vastavat kohustist. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. 11  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. 12  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat 13  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. 14  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks: 1. Asutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed; 2. Asutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha 30.06.2023 30.06.2022 Kassa 66 161 Arvelduskontod 2 626 729 1 410 031 Kokku 2 626 795 1 410 192 Lisa 3 Finantsinvesteeringud Finantsinvesteeringuna on kajastatud 1- aastane pangadeposiit summas 400 000 (30.06.2022: 0) eurot. Pangadeposiidi lepingut ei ole plaanis ennetähtaegselt lõpetada. 15  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0 Ostjatelt laekumata arved 193 445 193 445 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 15 832 15 832 0 0 Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0 Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Ettemaksed 423 022 423 022 0 0 Tulevaste perioodide kulud 423 022 423 022 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 763 001 763 001 0 0 Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 225 756 225 756 0 0 Ostjatelt laekumata arved 225 756 225 756 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 10 135 10 135 0 0 Muud nõuded 6 1 003 541 1 003 541 0 0 Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Ettemaksed 326 777 326 777 0 0 Tulevaste perioodide kulud 326 777 326 777 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 1 566 209 1 566 209 0 0 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30.06.2023 30.06.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 250 0 331 Käibemaks 0 25 479 0 21 199 Üksikisiku tulumaks 0 108 329 0 111 531 Sotsiaalmaks 0 180 965 0 183 463 Kohustuslik kogumispension 0 13 018 0 15 395 Töötuskindlustusmaksed 0 12 226 0 12 606 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 351 0 627 Ettemaksukonto jääk 15 832 10 135 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 15 832 340 618 10 135 345 152 16  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Muud nõuded 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023 Intressinõuded 291 291 0 0 Muud intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Kokku muud nõuded 130 702 130 702 0 0 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Viitlaekumised 1 003 541 1 003 541 0 0 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 0 0 Lühiajaline laen on antud tagatiseta. Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 15 0 0 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875 muud 6 701 6 701 Kokku muud nõuded 125 411 125 411 Lisa 30.06.2022 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 15 70 905 70 905 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 59 690 59 690 muud 828 111 828 111 Kokku muud nõuded 1 003 541 1 003 541 Lisa 7 Varud 30.06.2023 30.06.2022 Ettemaksed varude eest 24 549 56 339 Varud 24 549 56 339 Kokku varud 24 549 56 339 17  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2022 30.06.2023 10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2022 30.06.2023 16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 0 40 Kasum (kahjum) kapitaliosaluse Sidusettevõtja nimetus 30.06.2022 Omandamine meetodil 30.06.2023 Jobling OÜ 0 8 400 -6 990 1 410 25.10.2022 soetas asutus Jobling OÜ 40% osaluse hinnaga 1 950 eurot, 12.05.2023 tegi asutus täiendava sissemakse summas 6 450 eurot. Osalus ei muutunud. 18  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 10 Materiaalsed põhivarad Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 150 000 11 997 76 507 335 321 573 825 Akumuleeritud kulum -22 500 -2 880 -48 979 -101 584 -175 943 Jääkmaksumus 127 500 9 117 27 528 233 737 397 882 Ostud 0 0 18 374 90 000 108 374 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -22 677 -28 430 -67 547 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 -12 314 -542 -12 856 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 12 314 542 12 856 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Muu Transpordi materiaalne Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Ostud 0 0 27 887 0 27 887 Amortisatsioonikulu -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288 30.06.2023 Soetusmaksumus 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938 19  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Immateriaalsed põhivarad Muud immateriaalsed Arvutitarkvara põhivarad Kokku 30.06.2021 Soetusmaksumus 417 945 105 628 523 573 Akumuleeritud kulum -36 351 -42 678 -79 029 Jääkmaksumus 381 594 62 950 444 544 Ostud 177 268 0 177 268 Amortisatsioonikulu -81 585 -15 112 -96 697 30.06.2022 Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841 Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726 Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115 Ostud 45 720 0 45 720 Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039 Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376 30.06.2023 Soetusmaksumus 631 625 75 560 746 561 Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -306 765 Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796 Lisa 12 Laenukohustised 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 24 Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen 37 500 0 37 500 0 6% EUR 2026 24 Kokku laenukohustised 37 500 0 37 500 0 Pikaajaline laen on tagatiseta. 20  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 13 Võlad ja ettemaksed Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0 Võlad töövõtjatele 14 519 959 519 959 0 0 Maksuvõlad 5 340 618 340 618 0 0 Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0 Intressivõlad 4 240 0 4 240 0 Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0 Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0 Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 391 269 1 387 029 4 240 0 Lisa 30.06.2022 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 182 060 182 060 0 0 Võlad töövõtjatele 14 523 182 523 182 0 0 Maksuvõlad 5 345 152 345 152 0 0 Muud võlad 7 014 5 808 1 206 0 Intressivõlad 1 206 0 1 206 0 Muud viitvõlad 5 808 5 808 0 0 Saadud ettemaksed 377 213 377 213 0 0 Tulevaste perioodide tulud 377 213 377 213 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 434 621 1 433 415 1 206 0 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 33 416 (30.06.2022 : 48 728) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2023 summas 4 240 (30.06.2022 : 1 206) eurot (lisa 24). Lisa 14 Võlad töövõtjatele 30.06.2023 30.06.2022 Töötasude kohustis 162 365 153 785 Puhkusetasude kohustis 357 594 369 397 Kokku 519 959 523 182 21  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 15 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses Muud 30.06.2021 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 48 125 329 577 0 0 -321 882 55 820 Valla - ja Linnatoetused 0 7 425 0 0 -7 425 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 29 025 0 -14 850 0 -1 485 12 690 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 76 968 0 0 0 -147 873 -70 905 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 33 480 0 0 -33 480 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 100 534 0 0 0 -25 688 74 846 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 27 000 0 0 0 27 000 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 106 702 155 049 0 0 -106 702 155 049 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 0 0 0 0 0 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium -9 300 30 900 0 0 -21 600 0 Archimedes SA ERASMUS 588 739 374 567 -74 694 0 -236 167 652 445 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 4 446 0 -4 446 0 0 0 AVEKU 0 32 750 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 31 699 1 174 0 0 -32 873 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 4 293 0 0 0 -4 293 0 Business Technology õppekava arendus 60 000 0 -12 974 0 -47 026 0 Creative Industries Learning Module 108 949 0 -4 516 -55 516 -48 917 0 WOBACA projekt 28 165 28 165 0 0 -56 330 0 IFI projekt 23 311 0 0 0 0 23 311 SA ERAK projekt 0 0 0 0 0 0 Muud 2 500 43 013 0 0 -15 604 29 909 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 Kokku sihtfinantseerimine 1 204 156 1 063 100 -111 480 -55 516 -1 107 345 992 915 22  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Muud 30.06.2022 Saadud Tagastatud muutused Tulu 30.06.2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 0 -369 598 72 600 Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 0 -8 350 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 0 -1 552 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 0 -109 967 83 570 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI Haridus ja TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 0 -148 673 99 213 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 67 500 0 0 -37 500 30 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 155 049 173 383 0 0 -155 049 173 383 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 9 146 0 0 -9 146 0 Archimedes SA Välismagistrantide ja- doktorantide stipendium 0 0 0 0 0 0 Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 0 -31 645 1 080 217 Kauno Tehnologijos Universitetas TERNOPIL 0 0 0 0 0 0 AVEKU 32 750 0 0 0 0 32 750 KU LEUVEN OUDE MARKT 13 EUFInprojekt 0 0 0 0 0 0 VIESOJI ISTAIGA LIETUVOS LAISVOSIO LabMarRef projekt 0 0 0 0 0 0 Business Technology õppekava arendus 0 0 0 0 0 0 Creative Industries Learning Module 0 0 0 0 0 0 WOBACA projekt 0 11 073 0 0 -11 073 0 IFI projekt 23 311 7 400 0 0 -30 711 0 SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 0 95 760 Muud 29 909 25 520 0 0 -55 429 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493 Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 0 -991 013 1 667 493 30.06.2023 saldo summas 1 667 493 (30.06.2022 : 992 915) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 0 (30.06.2022 : 70 905) eurot. 30.06.2023 30.06.2022 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 493 1 063 820 Lühiajalised nõuded eriprojektid 0 -70 905 Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 992 915 23  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16 Annetused ja toetused 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks sh eraldis riigieelarvest 844 659 637 110 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 8 350 7 425 sh Archimedes SA 40 791 257 767 muud 97 213 205 043 Kokku annetused ja toetused 991 013 1 107 345 Lisa 17 Tulu ettevõtlusest 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 4 100 316 3 997 761 Koolitus-gümnaasium 457 940 429 595 Täiskasvanute täiendkoolitus 1 152 911 1 103 752 Muud tulud 349 675 448 696 Kokku tulu ettevõtlusest 6 060 842 5 979 804 Lisa 18 Muud tulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 128 Muud 84 879 28 644 Kokku muud tulud 84 879 28 772 24  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Lähetuskulud -33 898 -32 870 Tööjõukulu -134 835 -204 109 Muud ostetud teenused -19 997 -125 013 Turunduskulud -491 -3 316 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308 Lisa 20 Jagatud annetused ja toetused 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Riigieelarvelised stipendiumid -84 420 -126 750 Muud stipendiumid ARCHIMEDES -17 417 -209 476 Kokku jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226 Lisa 21 Mitmesugused tegevuskulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Üür ja rent -729 023 -735 758 Mitmesugused bürookulud -4 490 -4 025 Lähetuskulud -77 718 -65 171 Koolituskulud -22 790 -15 309 Õppematerjal -141 382 -159 788 Õppekulud -772 712 -673 504 Välisõppejõudude kulud -16 730 -14 996 Õppijate toitlustamine -92 401 -82 369 Turunduskulud -391 215 -303 750 Sidekulud -7 791 -9 706 Tellitud ajakirjandus -30 572 -26 071 IT teenused -332 968 -217 202 Kindlustus -1 171 -1 007 Raamatupidamis- ja audiitorteenused -9 829 -9 768 Transpordi ja veovahendite kulud -15 009 -8 706 Ostetud teenused -628 262 -579 164 Väikevahendid -20 709 -31 466 Kingitused -6 438 -9 427 Esinduskulud -2 238 -3 906 Muud -101 835 -17 684 Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 405 283 -2 968 777 25  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Tööjõukulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Palgakulu -2 981 333 -2 978 490 Sotsiaalmaksud -924 656 -906 041 Töötuskindlustusmaksud -22 232 -21 043 Muud maksud -32 588 -39 919 Kokku tööjõukulud -3 960 809 -3 945 493 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -134 835 -204 109 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 96 99 Lisa 23 Muud kulud 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Kahjum valuutakursi muutustest -129 0 Liikmemaks -66 977 -61 154 Muud -3 765 -7 607 Kokku muud kulud -70 871 -68 761 Lisa 24 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2023 30.06.2022 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 33 416 48 728 PIKAAJALIS ED 30.06.2023 30.06.2022 Laenukohustused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 12 52 500 37 500 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 4 240 1 206 26  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2021 laenud tagasimaksed 30.06.2022 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 0 37 500 0 37 500 1 206 12 Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2022 laenud tagasimaksed 30.06.2023 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 12 01.07.2022- 01.07.2021- OS TETUD 30.06.2023 30.06.2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 687 907 683 659 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Arvestatud tasu 134 603 143 400 Kokku 134 603 143 400 27  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 25 Konsolideerimata bilanss 30.06.2023 30.06.2022 VARAD Käibevarad Raha 2 193 556 909 567 Finantsinvesteeringud 400 000 0 Nõuded ja ettemaksed 586 054 1 318 320 Varud 19 750 56 339 Kokku käibevarad 3 199 360 2 284 226 Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 666 460 665 050 Nõuded ja ettemaksed 232 255 290 250 Materiaalsed põhivarad 43 203 40 461 Immateriaalsed põhivarad 511 1 533 Kokku põhivarad 942 429 997 294 KOKKU VARAD 4 141 789 3 281 520 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 089 149 1 026 169 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 667 494 1 063 820 Kokku lühiajalised kohustised 2 756 643 2 089 989 Kokku kohustised 2 756 643 2 089 989 NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 1 720 000 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -530 469 -564 651 Aruandeperioodi tulem 193 615 34 182 Kokku netovara 1 385 146 1 191 531 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 4 141 789 3 281 520 28  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26 Konsolideerimata tulemiaruanne 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 TULUD Annetused ja toetused 991 013 1 107 345 Tulu ettevõtlusest 4 635 146 4 620 495 Muud tulud 63 192 Kokku tulud 5 626 222 5 728 032 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -189 221 -365 308 Jagatud annetused ja toetused -101 837 -336 226 Mitmesugused tegevuskulud -2 242 919 -2 024 378 Tööjõukulud -3 705 055 -3 714 448 Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 376 -24 886 Muud kulud -68 058 -65 670 Kokku kulud -6 329 466 -6 530 916 Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -6 990 0 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 850 000 824 380 Intressitulud 22 659 12 686 Muud finantstulud ja -kulud 31 190 0 Kokku muud finantstulud ja -kulud 896 859 837 066 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) 193 615 34 182 29  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 27 Konsolideerimata rahavoo aruanne 01.07.2022- 01.07.2021- 30.06.2023 30.06.2022 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -703 244 -802 884 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 376 24 886 Muud korrigeerimised 4 -2 Kokku korrigeerimised 22 380 24 884 Põhitegevusega seotud varade muutus 666 652 217 718 Varude muutus 36 590 -56 329 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 62 977 98 766 Laekunud intressid 15 364 9 936 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 964 769 1 063 100 Muud rahavood äritegevusest -1 290 191 -1 274 341 Kokku rahavood põhitegevusest 775 297 -719 150 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -24 098 -18 374 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -8 400 0 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -400 000 0 Antud laenud -40 000 -172 500 Antud laenude tagasimaksed 100 000 25 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 850 000 0 Kokku rahavood investeerimistegevusest 477 502 -165 874 KOKKU RAHAVOOD 1 252 799 -885 024 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 909 567 1 794 591 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 252 799 -885 024 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 2 193 556 909 567 30  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2022-30.06.2023 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 28 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide Muud akumuleeritud Netovara Sihtkapital reservid tulem kokku 30.06.2021 2 000 1 720 000 -564 651 1 157 349 Aruandeperioodi tulem 0 0 34 182 34 182 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 829 350 829 350 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva EBSi välisüliõpilaste arv moodustab tavapäraselt ligi kolmandiku üliõpilaste arvust, kellest omakorda 75% on Soome kodanikud.. 2023/24 vastuvõtt suurenes eelmise aastaga võrreldes 10,5% vaatamata sellele, et me ei avanud uusi õpperühmi Helsinkis. 2023/24 vastuvõetud üliõpilastest moodustasid 60% Eesti residendid, Soome residentide arv jätkas kahanemist ja jõudis 20%’ni. Ülejäänud 20% jagunes 20 erineva õppuri päritoluriigi vahel. Septembris 2023 algas olemasoleva õppehoone kõrvale uue multifunktsionaalse linnaku rajamine, mille eeldatav valmimiskuupäev jääb 2026.a. sügisesse. Linnaku rajamisega paranevad oluliselt õppimis- ja sotsialiseerumisvõimalused väljapool auditooriume. Tekivad alad, mis sobivad erinevate ürituste läbiviimiseks, individuaalse ja rühmatöö tegemiseks. Samuti toitlustus ja sportimisvõimalused, mis saavad olema avatud nii EBSi õppuritele, kui linnaku külalistele. Usume, et uuel linnakul saab olema oluline positiivne mõju pakutavale õpi- ja töökogemusele alates sügisest 2026 ning ehitustegevuse negatiivne mõju (müra ja parkimiskohtade puudumine) ei ole kuni uue linnaku avamiseni märkimisväärne. 31 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 05.12.2023 Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg MART HABAKUK Juhatuse liige 11.12.2023 ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 11.12.2023 MEELIS KITSING Juhatuse liige 11.12.2023 MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 11.12.2023  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Estonian Business School nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2023 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number 50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 105 Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 11314 18.12.2023 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2022 - 30.06.2023 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANNE AIGRO Vandeaudiitor 18.12.2023 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood Põhitegevusala Ülikoolide tegevus 85421 Jah Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 Ei Gümnaasiumide tegevus 85313 Ei Muu mujal liigitamata koolitus 85599 Ei Sidevahendid Liik Sisu Telefon +372 651300 E-posti aadress [email protected]  Konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne SIHTASUTUS ESTONIAN BUSINESS SCHOOL Majandusaasta algus: 1. juuli 2023. a Majandusaasta lõpp: 30. juuni 2024. a Registrikood: 90013934 Aadress: A. Lauteri tn 3 10114, Tallinn Eesti Vabariik Telefon: +372 665 1300 E-mail: [email protected]  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne SISUKORD KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE ............................................................ 3 KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................... 7 KONSOLIDEERITUD BILANSS........................................................................................ 7 KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE ..................................................................... 8 KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE ..................................................... 9 KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE .................................... 10 LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE . 11 Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused....................................... 11 Lisa 2 Raha ............................................................................................................... 16 Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 17 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................... 17 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad ............................................................. 18 Lisa 6 Muud nõuded................................................................................................. 18 Lisa 7 Varud ............................................................................................................. 19 Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad ..................................................................... 20 Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud ................................................................ 20 Lisa 11 Materiaalsed põhivarad ................................................................................. 21 Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad ............................................................................. 22 Lisa 13 Laenukohustised ........................................................................................... 22 Lisa 14 Võlad ja ettemaksed ..................................................................................... 23 Lisa 15 Võlad töövõtjatele ........................................................................................ 23 Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused .............................................. 24 Lisa 17 Annetused ja toetused ................................................................................... 25 Lisa 18 Tulu ettevõtlusest ......................................................................................... 26 Lisa 19 Muud tulud ................................................................................................... 26 Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud ............................ 26 Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused....................................................................... 26 Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud ........................................................................ 27 Lisa 23 Tööjõukulud ................................................................................................. 27 Lisa 24 Muud kulud .................................................................................................. 28 Lisa 25 Seotud osapooled .......................................................................................... 28 Lisa 26 Konsolideerimata bilanss ............................................................................. 30 Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne .................................................................. 31 Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne .............................................................. 32 Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne.............................................. 33 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva ............................................................ 33 2  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI TEGEVUSARUANNE Sihtasutuse Estonian Business School (EBS) majandusaasta algab 1. juulil ja lõpeb 30. juunil. Sihtasutuse 2023/2024 majandusaasta konsolideeritud tulud moodustasid 7,94 miljonit eurot (7,13 miljonit eurot 2022/23). Aasta lõpetati 816 tuhande euro suuruse negatiivse tulemiga (+85 tuhat eurot 2022/23). Sihtasutuse netovara 30.06.2024 seisuga oli 23,65 miljonit eurot. Sihtasutus EBS tegutseb üldhariduse (EBS Gümnaasium), tasemeõppe (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) ning täiendõppe pakkujana. Kasvava osa Sihtasutuse põhitegevusest moodustab teadus- ja arendustegevus. Alates juunist 2024 omab Sihtasutus EBS A. Lauteri 3 taristut (6000 m2) ning 16 miljoni euro suurust investeeringut haridus- ja ettevõtluslinnak Eedu (www.eedu.ee) arenduses. Arenduse valmides 2027. a ühendatakse olemasolev õppehoone linnakuga ja Sihtasutuse käsutuses on seejärel 14,000 ruutmeetrit tänapäevaseid õppe- ja tööruume ning ürituste (s.h. konverentside) läbiviimise alasid. Lisaks rohkem kui 100 auto ja ratta parkimiskohta. EBS Gümnaasium EBS Gümnaasium on 1997. aastal asutatud eraüldhariduskool, mille eesmärgiks on pakkuda ettevõtlikule noorele ajakohast üld- ja majandusharidust rahvusvahelises keskkonnas ja väikestes klassikollektiivides rõhutades iseseisvust, ettevõtlikkust, jätkusuutlikust ja vastutusteadlikkust. Gümnaasiumiõpe toimub kolmes paralleelklassis: ettevõtlus ja digitehnoloogia, ettevõtlus ja Euroopa kultuurilugu ning ettevõtlus ja rahvusvaheline kommunikatsioon. Gümnaasiumi õppekavad on osaliselt ingliskeelsed. 2024. a kevadel lõpetas EBS Gümnaasiumi 46 abiturienti, neist 2 kuldmedaliga ja 6 hõbemedaliga. Õppeaastal 2024/2025 alustas EBS Gümnaasiumis õpinguid 154 õpilast. Uusi õpilasi võeti vastu 54. Konkurss oli 1:6. EBS Gümnaasiumi hindavad kõrgelt nii koolis õppivad õpilased kui ka töötajad. EBS Gümnaasium on riigieksamite tulemuste põhjal stabiilselt Eesti gümnaasiumite parima 10% seas. Inglise keeles sooritab enamik õpilastest rahvusvahelise Cambridge-i testi tulemusele C1 või C2. EBS Gümnaasiumi lõpetajatest peaaegu kõik jätkavad õpinguid ülikoolides. Nendest omakorda ligi 25% asuvad õppima ülikoolidesse väljaspool Eestit. EBS Gümnaasiumis on kõik õpetajate kohad täidetud. Toetudes rahuloluküsitlustele on EBS Gümnaasiumi õpetajad oma tööga rohkem rahul kui keskmine Eesti õpetaja. 2023. a viidi koolis läbi ulatuslik sisehindamine, mis oli sisendiks arengukavale perioodiks 2024–2028. EBS Gümnaasium panustab digilahenduste kasutuselevõtule ning digipädevuse tõstmisele. Eelmisel õppeaastal osales 4 õpetajat Erasmus+ projekti raames rahvusvahelisel koolitusel "Boost Your ICT Skills - Technology in the Classroom". Kursuse fookus oli teemadel kuidas erinevate IKT-lahendustega on võimalik õppetundi mitmekesisemaks muuta ning õpilaste teadmiste, oskuste ning õppekvaliteedi taset tõsta. Kursusel käsitletud digirakendused ja õppemetoodikad olid tihedalt seotud uuemate õpikäsitustega, mis eeldavad interaktiivset, koostöist ja autonoomset õppimist. Uuel õppeaastal on plaanis veelgi laiendada rahvusvahelisi suhteid ja kaasata sellesse ka õpilased. Lisaks õpetajate õpirändele on õppekavas õpilaste koostööprojekt Slovakkias, kus 14 EBS Gümnaasiumi õpilast loovad ja arendavad äriideid koos Slovakkia eakaaslastega. 3  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne EBS Gümnaasiumi tegevuse lahutamatuks osaks on aktiivsed partnerlussuhted õpilasesinduse, EBS ülikooli, Junior Achievement Eesti, ettevõtjate ning ettevõtetega. EBS Gümnaasium ('000 EUR) 2023/24 % tuludest 2022/23 % tuludest Tulud 1 012,5 835,9 s.h. riiklik toetus 437,0 43,2% 369,6 44,2% Tööjõukulu 710,5 70,2% 536,3 64,2% Ruumid 114,5 11,3% 96,8 11,6% Muud kulud 90,1 8,9% 84,0 10,0% Tegevuskasum 97,4 9,6% 118,8 14,2% EBS Ülikool Estonian Business School (EBS) on Eesti ainus eraülikool olles akrediteeritud nii Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (HAKA) kui ka evalveeritud Eesti Teadusagentuuri (ETAg) poolt. Spetsialiseeritud ärikoolina pakub EBS lisaks bakalaureuse-, magistri- ja doktoritaseme õppele täiendõpet ning viib läbi teadus- ja rakendusuuringuid. 15. septembri 2024 seisuga õppis EBSis 1028 üliõpilast (aasta varem 1026), kellele lisandus 50 sügissemestri vahetusüliõpilast partnerülikoolidest (aasta varem 45). Välisüliõpilaste arv moodustab käesoleval õppeaastal 25% EBSi üliõpilaste koguarvust (õppeaastal 2022/23 oli vastav näitaja 28%) ja 67% välisüliõpilaste kohordist moodustavad Soome Vabariigi kodanikud (aasta varem 75%). Väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud välisüliõpilaste osakaal on 7% kogu üliõpilaskonnast (aasta varem 6%). 2023/2024 õppeaasta esiletoomised: • Rahvusvahelise ärijuhtimise ja Mõjuettevõtluse bakalaureuseõppekavade hea vastuvõtutulemus. • Rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppekava sai EFMD (European Foundation of Management Development) rahvusvahelise akrediteeringu järgnevaks kolmeks aastaks väga positiivse tagasisidega hindamiskomisjonilt. • Ettevõtluse ja ärijuhtimise bakalaureuseõppekaval uus versioon, kus õppekava on täiendatud iduettevõtluse ja äriarenduse spetsialiseerumistega. • Üliõpilaste kasvav osalemine BIPides (Blended Intensive Programme), nn lühimobiilsused. • Bakalaureuseõppes praktika mahu tõstmine 6 EAP-lt 12 EAP-le pakkumaks üliõpilastele sisukamat kogemust. • Bakalaureusetöö mahu tõstmine 6 EAP-lt 9 EAP-le viimaks bakalaureusetöö nõuded ja nende saavutamiseks vajaliku töömahu vastavusse. • MA õppekava rahuldav vastuvõtutulemus. 2024/2025 õppeaasta prioriteetid: • Bakalaureuseõppe välisvastuvõtu suurendamine, sh ka passport mix (üliõpilaste päritolu riikide arvu) suurendamine ingliskeelsetes õppekavades. • Üliõpilastele suurema rahvusvahelise kogemuse pakkumine. • Bakalaureuseõppe vilistlaste õpingute jätkamise suurendamine meie MA õppekaval. • Õpitulemuste hindamise sidusus õppekava õpiväljunditega, digitaliseerimise ja jätkusuutlikkuse teemade õppeainetesse toomine. • Tõhusam koostöö EBS Gümnaasiumi ja valitud teiste gümnaasiumidega tõstmaks teadlikkust EBS ülikoolist ning seeläbi tuua õppima motiveeritud ja ettevõtlikke noori. 4  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne • Magistriõppekavade uuendamine – tööturu ja üliõpilaste ootustele vastavalt täiendatud MA õppekava ning Technology MBA. 2024. aasta kevadel allkirjastasime koostöölepingu Kood/Jõhviga pakkumaks erinevatele sihtrühmadele innovaatilisi õppeprogramme ärijuhtimise ja infotehnoloogia valdkondade parimas sümbioosis. EBSi üliõpilaste rahulolu kõigil kolmel kõrgharidustasemel on jätkuvalt väga kõrge (6,21/7,00 skaalal) ning formaalset tagasisidet andvate üliõpilaste osakaal üliõpilaskonnast on bakalaureuseõppes 27%, magistriõppes 42,9% ning doktoriõppes 43%. EBSi poolt pakutav täiend- ja ümberõpe toimus kuni majandusaasta lõpuni EBS Executive Education OÜs. Selle valdkonna 2023/24 majandusaasta käive oli 1,27 miljonit eurot (1,14 miljonit 2022/23). Alates juulist 2024 viidi kogu EBSi täiend- ja ümberõppe alane tegevus SA Estonian Business Schooli täiend- ja ümberõppe tulemusüksusesse, mille vastutusalas on ka MBA ja EMBA programmid. 2023/24 aastal jätkus EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse jõudne kasv. Sarnaselt eelmisele finantsaastale kasvas valdkonna käive ca. 1/3 võrra ning EBS on oluliselt suurendanud oma tegevust rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides ning võrgustikes. Tänaseks osaleb EBS koostöös Euroopa juhtivate ülikoolidega kuues üleeuroopalises projektis nii Horizon Europe, Digital Europe, kui Eramus 2027 raames. Lisaks osaleb ülikool Interreg Europe programmis ning on oluliselt tugevdanud koostööd Eesti riigiasutuste, teiste ülikoolide, erasektori ja kolmanda sektoriga. 2023/24 aastal tugevdas EBS koostööd kiirendite ja ettevõtetega ning jätkas teaduspõhiste uute toodete, teenuste ja protsesside arendamist. Samuti jätkati arendustegevuse ja investeeringutega teadusmahukatesse iduettevõtetesse ülikooli fookusvaldkondades. EBSi rohestrateegia EBSi suurim mõju keskkonnale on EBSi edu või ebaedu rohevaldkonna spetsialistide ettevalmistamisel ja juhtide teadlikkuse suurendamisel erinevatest roheteemadest. Olulisuselt järgmine on EBSi õppe- ja teadustegevuse ning investeeringute mõju rohemajanduse iduettevõtete edule ning seejärel energia tarbimine oma tööprotsessides. EBSile kuulub viis päikeseparki Tallinnas koguvõimsusega 500 kW. Pargid tootsid 2023/24 majandusaastal 339 MWh rohelist elektrit. EBSi õppehoones tarbiti 2023/2024 majandusaastal 381 MWh elektrienergiat (aasta varem 367 MWh) ja 882 MWh kaugkütte soojusenergiat (aasta varem 797 MWh). Tavapärasest suurem energiatarve oli tingitud uue linnaku ehitustöödest. EBSi doktorantide initsiatiivil on moodustatud töögrupp, mis töötab välja EBSile ja ülikoolidele laiemalt sobivaid ESG vabatahtliku aruandluse põhimõtteid ja mõõdikuid ning kogub võrdlusandmeid ülikoolide kohta. Eesmärk on fikseerida tänane olukord, soovitud tulemused ning mõõta tegevuste tulemuslikkust sellel teekonnal. 5  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Peamised Sihtasutuse tegevust iseloomustavad näitajad 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Varad 27 062 001 4 656 489 Kohustised 3 414 273 3 111 262 Netovara 23 647 728 1 545 227 Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 Finantstulud (-kulud) 10 306 872 588 Aruandeaasta tulem -815 827 84 604 Likviidsuskordaja (käibevara/lühiajalised kohustised) 1,1 1,2 Netovara puhasrentaablus (aruandeperioodi tulem/netovara) -3,4% 5,5% Netovara määr (netovara/varad) 87,4% 33,2% Sihtasutuse nõukogu ja juhatuse liikmete tasud koos maksudega olid 2023/2024 õppeaastal 135 600 eurot. 6  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KONSOLIDEERITUD BILANSS Lisa 30.06.2024 30.06.2023 VARAD Käibevarad Raha 2 2 919 031 2 626 795 Lühiajalised finantsinvesteeringud 3 19 745 400 000 Nõuded ja ettemaksed 4 857 578 763 001 Varud 7 23 052 24 549 Kokku käibevarad 3 819 406 3 814 345 Põhivara Investeeringud sidusettevõtjatesse 9 11 596 1 410 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 15 892 635 0 Materiaalsed põhivarad 11 7 037 405 400 938 Immateriaalsed põhivarad 12 300 959 439 796 Kokku põhivarad 23 242 595 842 144 KOKKU VARAD 27 062 001 4 656 489 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 14 1 561 739 1 387 029 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 16 1 792 635 1 667 493 Kokku lühiajalised kohustised 3 354 374 3 054 522 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 13 52 500 52 500 Võlad ja ettemaksed 14 7 399 4 240 Kokku pikaajalised kohustised 59 899 56 740 Kokku kohustised 3 414 273 3 111 262 NETOVARA Vähemusosalus 31 595 69 732 Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 24 638 328 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -246 505 -366 169 Aruandeperioodi tulem -777 690 119 664 Kokku netovara 23 647 728 1 545 227 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 27 062 001 4 656 489 7  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD TULEMIARUANNE 01.07.2023- 01.07.2022- Lisa 30.06.2024 30.06.2023 TULUD Annetused ja toetused 17 1 359 541 991 013 Tulu ettevõtlusest 18 6 565 484 6 060 842 Muud tulud 19 14 378 84 879 Kokku tulud 7 939 403 7 136 734 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 20 -323 769 -189 221 Jagatud annetused ja toetused 21 -226 254 -101 837 Mitmesugused tegevuskulud 22 -3 319 282 -3 405 283 Tööjõukulud 23 -4 592 566 -3 960 809 Põhivara kulum ja väärtuse langus 11,12 -218 354 -196 697 Muud kulud 24 -85 311 -70 871 Kokku kulud -8 765 536 -7 924 718 Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt 9 -10 394 -6 990 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 3,10 -19 820 850 000 Intressitulud 44 041 1 430 Intressikulud -3 159 -3 034 Muud finantstulud ja -kulud -362 31 182 Kokku muud finantstulud ja -kulud 10 306 872 588 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -815 827 84 604 s.h. Asutajate osa tulemist (-tulemist) -777 690 119 664 s.h. Vähemusomanike osa tulemist (-tulemist) -38 137 -35 060 8  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE 01.07.2023- 01.07.2022- Lisa 30.06.2024 30.06.2023 Rahavood põhitege vusest Põhitegevuse tulem -826 133 -787 984 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 11,12 218 354 196 697 Muud korrigeerimised 48 423 -2 Kokku korrigee rimise d 266 777 196 695 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -16 061 737 594 Varude muutus 1 498 31 791 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 174 710 -46 386 Laekunud intressid 42 559 1 149 Makstud intressid 0 -8 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 16 1 682 215 1 964 769 Muud rahavood äritegevusest 16 -1 564 107 -1 290 191 Kokku rahavood põhitegevuse st -238 542 807 429 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel 11,12 -28 767 -73 607 Netorahavoog konsolideerimisgrupiga seotud muutustest 8 267 485 0 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel 9 -20 580 -8 400 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel 3 -17 000 -400 000 Laekunud muude finantsinvesteeringute müügist 3 400 000 0 Antud laenud 4 -70 000 -5 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000 Kokku rahavood investeerimiste gevusest 531 138 362 993 Rahavood finantseerimiste gevusest Saadud laenud 13 0 15 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 15 000 KOKKU RAHAVOOD 292 596 1 185 422 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi alguse s 2 626 795 1 410 192 Raha ja raha ekvivalentide muutus 292 596 1 185 422 Valuutakursside muutuste mõju -360 31 181 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi lõpus 2 2 919 031 2 626 795 9  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne KONSOLIDEERITUD NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE Eelmiste perioodide akumuleeritud Netovara Vähemus- Sihtkapital Muud reservid tulem kokku osalus Kokku 30.06.2022 2 000 1 720 000 -366 169 1 355 831 104 792 1 460 623 Aruandeperioodi tulem 0 0 119 664 119 664 -35 060 84 604 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 69 732 1 545 227 Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328 0 22 918 328 Aruandeperioodi tulem 0 0 -777 690 -777 690 -38 137 -815 827 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133 31 595 23 647 728 10  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne LISAD KONSOLIDEERIMISGRUPI RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDELE Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamise alused Üldine informatsioon Sihtasutus Estonian Business School (edaspidi: Sihtasutus) konsolideeritud aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardile ja EV raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhenditega kehtestatud nõuded ja arvestuspõhimõtted ning kasutades soetusmaksumuse printsiipi. Sihtasutus on lähtunud tulemiaruande koostamisel Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr.14. Juhul kui juhendis esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõttetest on Sihtasutus lähtunud majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud põhimõtetest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Konsolideeritud aruande koostamine Tütarettevõtete kajastamine Konsolideerimise põhimõtted Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud kõik tütarettevõtted. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtete vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Vähemusomanike osa tütar- ettevõtete tulemuses ja netovaras on konsolideeritud kasumiaruandes näidatud eraldi kirjel ja konsolideeritud bilansis kajastatud netovara koosseisus eraldi Sihtasutuse omanikele kuuluvast netovarast. Äriühendused Tütarettevõtte soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustised ja tingimuslikud kohustused arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Alates omandamise kuupäevast kajastatakse omandatud tütarettevõtte varad, kohustused ja tingimuslikud kohustused ning tekkinud positiivne firmaväärtus konsolideeritud bilansis ning osalus omandatud tütarettevõtte tuludes ja kuludes kajastatakse konsolideeritud tulemi- aruandes. Negatiivne firmaväärtus kajastatakse koheselt tuluna. Tütarettevõtete müük Müüdud tütarettevõtete tulusid ja kulusid kajastatakse konsolideeritud tulemiaruandes kuni müügikuupäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (kaasa arvatud firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumi/kahjumina tütarettevõtte müügist. Juhul, kui tütarettevõtte osalisel müügil kaob kontserni kontroll ettevõtte üle, kuid säilib mingi osalus, lõpetatakse alates müügikuupäevast ettevõtte konsolideerimine ning kajastatakse järelejäänud osa kas sidusettevõttena või finantsinvesteeringuna. Allesjääv investeering võetakse arvele õiglases väärtuses või allesjääva osa bilansilises väärtuses müügikuupäeva seisuga, kui õiglast väärtust ei ole võimalik leida mõistliku kulu ja pingutusega. 11  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud aastaaruande lisades esitatud asutuse konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades avaldatakse konsolideeriva üksuse (asutuse) eraldiseisvad konsolideerimata põhiaruanded. Sihtasutuse põhiaruannete koostamisel on järgitud samu arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, v.a investeeringud tütarettevõtetesse, mis konsolideerimata aruandes on kajastatud soetusmaksumuse meetodil. Investeeringud sidusettevõtetesse Sidusettevõte on ettevõte, mille üle grupp omab olulist mõju, kuid mida ta ei kontrolli. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui grupp omab ettevõttes 20% kuni 50% hääleõiguslikest aktsiatest või osadest. Investeeringud sidusettevõtetesse kajastatakse kapitaliosaluse meetodil. Investeering sidusettevõttesse võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, milleks on makstava tasu õiglane väärtus ja omandamisega otseselt seotud väljaminekud. Kapitaliosaluse meetod Kapitaliosaluse meetodi kohaselt korrigeeritakse soetusmaksumust järgmistel perioodidel investori osalusega investeeringuobjekti omakapitalis toimunud muutustes ning investeeringuobjekti varade, kohustiste ja tingimuslike kohustiste ostuanalüüsis leitud õiglase väärtuse ja bilansilise väärtuse vahe elimineerimise või amortisatsiooniga. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerimata kasumid elimineeritakse. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Juhul kui investeerija osalus kapitaliosaluse meetodil kajastatava investeeringuobjekti kahjumis ületab investeeringuobjekti bilansilist väärtust, vähendatakse investeeringu bilansilist väärtust nullini ning hinnatakse alla selliseid pikaajalisi nõudeid, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust. Edasisi kahjumeid kajastatakse bilansiväliselt. Juhul kui investeerija on garanteerinud või kohustatud rahuldama investeeringuobjekti kohustisi, kajastatakse bilansis vastavat kohustist. Raha Raha ja raha lähenditena kajastatakse raha kassas ja pangas. Rahavoogude aruanne on koostatud kaudsel meetodil, mille puhul on põhitegevuse rahavoogude leidmisel korrigeeritud tegevustulemit. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja - kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Kõik välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja – kohustised (rahas tasutavad nõuded) on ümber hinnatud eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid on kajastatud tulemiaruandes perioodi tulu ja kuluna. Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. 12  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste aktsiate ja väärtpaberitena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar-ja sidusettevõtetesse) ning kindla lunastustähtajaga väärtpaberid mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva. Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil), kajastatakse õiglases väärtuses juhul, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. (Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse õiglases väärtuses. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühiajalised nõuded) kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. 13  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1 000 eurot, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina varudes ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana kui on tõenäoline, et asutus saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Litsentsid ja tarkvara Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, ettevõtte poolt kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes kuludena. Litsentside ja arvutitarkvara kulud amortiseeritakse hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on 5 aastat. Kasulike eluigade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: Ehitised 10 aastat Muu materiaalne põhivara Arvutustehnika 3 aastat Muu inventar 5 aastat 14  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Immateriaalne põhivara 5 aastat Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, viitvõlad, muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldistena kajastatakse bilansis tõenäolisi kohustisi, mis on avaldunud enne bilansipäeva toimunud sündmuste tagajärjel ning mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad. Eraldiste kajastamisel bilansis lähtutakse juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajaliku summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustise rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustised, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustistena. Annetused ja toetused Toetustena kajastatakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning antud vahendeid (antud, vahendatud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks: 1. sihtfinantseerimine – teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud ja antud toetused, mille puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi; 2. tegevustoetused – antud ja saadud toetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tegevustoetus kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kui toetuse andja või vahendaja annab toetust kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel (standardiseeritud ühikuhinnad), ilma nende kohta kuludokumente nõudmata, kajastatakse sihtfinantseerimise tulu aruande perioodil. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivarad soetatud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed” saadud ettemaksetena. Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning Sihtasutus toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja / või tagasimaksekohustis toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu ja / või antud toetuste kulu. Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. 15  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Reservid Sihtasutus moodustab põhikirjalise reservi, et tagada seadusest tulenev koolipidaja omakapitalinõude täitmine. Omakapitali reservi saab teha nii rahalisi kui ka mitterahalisi sissemakseid. Mitterahalisi sissemakseid hindab juhatus. Väljamakseid omakapitali reservist võib teha nõukogu otsuse alusel ainult sissemakse tegijale või selle õigusjärglasele ja ainult siis, kui Sihtasutuse omakapital ületab pärast väljamakse tegemist seadusega koolipidajale kehtestatud omakapitali miinimumi. Tulud Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kulud Tulude ja kulude aruandes näidatakse kulud kirjete viisi, lähtudes nende olemusest, kusjuures üksikute tegevusharude ja üldkulude sarnased kirjed summeeritakse. Ettevõtluse kulude ja sihtfinantseerimise projektide kulude kontodele kirjendatakse otsesed kulud (kaup, materjal, teenused). Sihtfinantseerimise arvelt tehtud projektide otsesed kulud kirjendatakse tulude ja kulude aruandes kirjele “Sihtotstarbeliste projektide otsekulud”. Jaotatud annetused, toetused ja stipendiumid näidatakse tulude ja kulude aruandes eraldi kirjel. Üldhalduskulud kajastatakse tulude ja kulude aruandes kirjel “Mitmesugused tegevuskulud”, v.a. amortisatsioonikulu, mis kajastatakse tulude ja kulude aruande kirjel “Põhivara kulum ja väärtuse langus” . Tööjõukulude kontodele kirjendatakse põhitegevuse, ettevõtluse ja halduse tööjõukulu. Tulude ja kulude aruandes näidatakse kogu Sihtasutuse tööjõukulu (projektide, ettevõtluse, halduse) vastavatel tööjõukulude kirjetel. Muud kulud (intressid, trahvid, viivised, erisoodustused, kingitused jms. kulud) kajastatakse tulude ja kulude aruandes samanimelisel kirjel “Muud kulud”. Finantskulud ja – tulud näidatakse tulude ja kulude aruandes saldeeritult osas “Finantstulud ja –kulud” vastavatel kirjetel. Seotud osapooled Osapooli loetakse seotuks juhul, kui üks osapool omab kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole äriotsustele. Kontsern loeb seotud osapoolteks: 1. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani ja tegevjuhtkonna liikmeid ja nende pereliikmed; 2. Sihtasutuse kõrgema juhtorgani-, tegevjuhtkonna- ja nende pereliikmete valitseva või olulise mõju alla olevaid sihtasutusi, mittetulundusühinguid ja äriühinguid v.a. juhul kui antud isikutel puudub võimalus avaldada olulist mõju asutuse ärilistele otsustele. Lisa 2 Raha 30.06.2024 30.06.2023 Kassa 2 649 66 Arvelduskontod 2 916 382 2 626 729 Kokku 2 919 031 2 626 795 16  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3 Lühiajalised finantsinvesteeringud Võlakirjad Muud Kokku 30.06.2022 0 0 0 Soetamine 0 400 000 400 000 30.06.2023 0 400 000 400 000 Kajastatud soetusmak sumuse meetodil 0 400 000 400 000 30.06.2023 0 400 000 400 000 Soetamine 17 000 0 17 000 Müük müügihinnas või lunastamine 0 -400 000 -400 000 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 2 745 0 2 745 30.06.2024 19 745 0 19 745 Kajastatud õiglases väärtuses 19 745 0 19 745 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed Lisa 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 156 147 156 147 0 0 Ostjatelt laekumata arved 156 329 156 329 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 54 171 54 171 0 0 Muud nõuded 6 203 506 203 506 0 0 Laenunõuded 75 000 75 000 0 0 Intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0 Ettemaksed 443 754 443 754 0 0 Tulevaste perioodide kulud 443 754 443 754 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 857 578 857 578 0 0 Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Nõuded ostjate vastu 193 445 193 445 0 0 Ostjatelt laekumata arved 193 445 193 445 0 0 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 15 832 15 832 0 0 Muud nõuded 6 130 702 130 702 0 0 Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Ettemaksed 423 022 423 022 0 0 Tulevaste perioodide kulud 423 022 423 022 0 0 Kokku nõuded ja ettemaksed 763 001 763 001 0 0 17  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 30.06.2024 30.06.2023 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Ettevõtte tulumaks 0 448 0 250 Käibemaks 0 35 193 0 25 479 Üksikisiku tulumaks 0 134 957 0 108 329 Sotsiaalmaks 0 227 162 0 180 965 Kohustuslik kogumispension 0 13 936 0 13 018 Töötuskindlustusmaksed 0 15 356 0 12 226 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 0 445 0 351 Ettemaksukonto jääk 54 171 15 832 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 54 171 427 497 15 832 340 618 Lisa 6 Muud nõuded 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Laenunõuded 75 000 75 000 0 0 Muud laenunõuded 75 000 75 000 0 0 6-8% EUR 2023-2025 Intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Muud intressinõuded 1 773 1 773 0 0 Viitlaekumised 126 733 126 733 0 0 Kokku muud nõuded 203 506 203 506 0 0 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Laenunõuded 5 000 5 000 0 0 Muud laenunõuded 5 000 5 000 0 0 6% EUR 2023 Intressinõuded 291 291 0 0 Muud intressinõuded 291 291 0 0 Viitlaekumised 125 411 125 411 0 0 Kokku muud nõuded 130 702 130 702 0 0 Lühiajaline laen on antud tagatiseta. 18  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 30.06.2024 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 16 7 034 7 034 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 61 456 61 456 muud 13 408 13 408 Kokku muud nõuded 126 733 126 733 Lisa 30.06.2023 12 kuu jooksul Viitlaekumised rendi ettemaksed 44 835 44 835 lühiajalised nõuded eriprojektid 16 0 0 lühiajalised ettemaksud eriprojektid 73 875 73 875 muud 6 701 6 701 Kokku muud nõuded 125 411 125 411 Lisa 7 Varud 30.06.2024 30.06.2023 Ettemaksed varude eest 23 052 24 549 Varud 23 052 24 549 Kokku varud 23 052 24 549 19  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad Tütarettevõtja Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2023 30.06.2024 10017674 EBS Executive Education OÜ Eesti Täiendkoolitus 100 100 14309184 OÜ KP Võrk Eesti Elektri tootmine 100 100 16157672 Eduflow OÜ Eesti IT arendus 70 70 10934100 OÜ EBS Campus * Eesti Ruumide rent 0 100 17013679 EBS Campus Holding OÜ Eesti valdusfirma 0 100 *OÜ EBS Campus on EBS Campus Holding OÜ tütarettevõte. 2024. aasta juunis omandas asutus 100% osaluse tütarettevõttes EBS Campus Holding OÜ. Konsolideerimisgruppi lisandus Raha 267 485 Lühiajalised nõuded 79 297 Pikaajalised finantsinvesteeringud 15 915 200 lisa 10 Materiaalsed põhivarad 6 686 368 lisa 11 Immateriaalsed põhivarad 850 lisa 12 Kokku 22 949 200 Kohustused 30 872 Reserv 22 918 328 Kokku 22 949 200 Lisa 9 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad Sidusettevõtja Sidusettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala Osaluse määr (% ) registrikood 30.06.2023 30.06.2024 16605946 Jobling OÜ Eesti Värbamisplatvorm 40,0 41,3 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon Kasum (kahjum) kapitaliosaluse Sidusettevõtja nimetus 30.06.2023 Omandamine meetodil 30.06.2024 Jobling OÜ 1 410 20 580 -10 394 11 596 08.02.2024 suurendas asutus 1,3% võrra osalust Jobling OÜ-s hinnaga 20 580 eurot. Lisa 10 Pikaajalised finantsinvesteeringud Muud Kokku 30.06.2023 0 0 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest -22 565 -22 565 Muud 15 915 200 15 915 200 30.06.2024 15 892 635 15 892 635 Kajastatud õiglases väärtuses 15 892 635 15 892 635 Real „Muud“ on kajastatud konsolideerimisgruppi lisandunud investeeringud vt lisa 8 20  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Materiaalsed põhivarad Transpordi materiaalne Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 82 567 424 779 669 343 Akumuleeritud kulum 0 -37 500 -4 320 -59 342 -129 472 -230 634 Jääkmaksumus 0 112 500 7 677 23 225 295 307 438 709 Ostud 0 0 0 27 887 0 27 887 Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -20 816 -28 402 -65 658 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 9 832 -7 544 2 288 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 -8 983 6 695 -2 288 30.06.2023 Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938 Muu Transpordi materiaalne Maa Ehitised vahendid Arvutid põhivara Kokku 30.06.2023 Soetusmaksumus 0 150 000 11 997 120 286 417 235 699 518 Akumuleeritud kulum 0 -52 500 -5 760 -89 141 -151 179 -298 580 Jääkmaksumus 0 97 500 6 237 31 145 266 056 400 938 Konsolideerimisgrupiga seotud muutused Soetusmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 551 217 854 488 7 862 249 Akumuleeritud kulum 0 0 0 -519 404 -656 478 -1 175 882 Jääkmaksumus 1 456 544 5 000 000 0 31 813 198 010 6 686 367 Ostud 0 945 0 25 870 1 952 28 767 Amortisatsioonikulu 0 -15 000 -1 440 -24 969 -37 258 -78 667 Muud muutused (soetusmaksumuses) 0 0 0 -7 805 0 -7 805 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 0 0 0 7 805 0 7 805 30.06.2024 Soetusmaksumus 1 456 544 5 150 945 11 997 689 568 1 273 675 8 582 729 Akumuleeritud kulum 0 -67 500 -7 200 -625 709 -844 915 -1 545 324 Jääkmaksumus 1 456 544 5 083 445 4 797 63 859 428 760 7 037 405 21  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 12 Immateriaalsed põhivarad Muud immateriaalsed Arvutitarkvara põhivarad Kokku 30.06.2022 Soetusmaksumus 595 213 105 628 700 841 Akumuleeritud kulum -117 936 -57 790 -175 726 Jääkmaksumus 477 277 47 838 525 115 Ostud 45 720 0 45 720 Amortisatsioonikulu -115 926 -15 113 -131 039 Muud muutused (soetusmaksumuses) -9 308 -30 068 -39 376 Muud muutused (akumuleeritud kulumis) 10 230 29 146 39 376 30.06.2023 Soetusmaksumus 631 625 75 560 707 185 Akumuleeritud kulum -223 632 -43 757 -267 389 Jääkmaksumus 407 993 31 803 439 796 Konsolideerimisgrupiga seotud muutused Soetusmaksumus 0 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 -150 -150 Jääkmaksumus 0 850 850 Amortisatsioonikulu -124 558 -15 129 -139 687 30.06.2023 Soetusmaksumus 631 625 76 560 708 185 Akumuleeritud kulum -348 190 -59 036 -407 226 Jääkmaksumus 283 435 17 524 300 959 Lisa 13 Laenukohustised 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25 Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressi- Alus- Lõpp- Lisa 12 kuu 1 - 5 aasta määr valuuta tähtaeg jooksul jooksul üle 5 aasta Pikaajalised laenud 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen 52 500 0 52 500 0 6% EUR 2026 25 Kokku laenukohustised 52 500 0 52 500 0 Pikaajaline laen on tagatiseta. 22  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 14 Võlad ja ettemaksed Lisa 30.06.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 117 175 117 175 0 0 Võlad töövõtjatele 15 583 175 583 175 0 0 Maksuvõlad 5 427 497 427 497 0 0 Muud võlad 73 763 66 364 7 399 0 Intressivõlad 25 7 399 0 7 399 0 Muud viitvõlad 66 364 66 364 0 0 Saadud ettemaksed 367 528 367 528 0 0 Tulevaste perioodide tulud 362 292 362 292 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 569 138 1 561 739 7 399 0 Lisa 30.06.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi 12 kuu 1 - 5 aasta jooksul jooksul üle 5 aasta Võlad tarnijatele 118 720 118 720 0 0 Võlad töövõtjatele 15 519 959 519 959 0 0 Maksuvõlad 5 340 618 340 618 0 0 Muud võlad 30 238 25 998 4 240 0 Intressivõlad 25 4 240 0 4 240 0 Muud viitvõlad 25 998 25 998 0 0 Saadud ettemaksed 381 734 381 734 0 0 Tulevaste perioodide tulud 381 734 381 734 0 0 Kokku võlad ja ettemaksed 1 391 269 1 387 029 4 240 0 Võlad tarnijatele sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 0 (30.06.2023 : 33 416) eurot. Intressivõlad sisaldavad kohustist seotud osapoolte ees seisuga 30.06.2024 summas 7 399 (30.06.2023 : 4 240) eurot (lisa 25). Lisa 15 Võlad töövõtjatele 30.06.2024 30.06.2023 Töötasude kohustis 190 995 150 562 Puhkusetasude kohustis 392 180 369 397 Kokku 583 175 519 959 23  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 16 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused Varad bruto soetusmaksumuses 30.06.2022 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 55 820 386 378 0 -369 598 72 600 Valla - ja Linnatoetused 0 8 350 0 -8 350 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 12 690 2 376 -13 514 -1 552 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) -70 905 273 310 -8 868 -109 967 83 570 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI j TOETUSED) 74 846 175 109 -2 069 -148 673 99 213 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 27 000 0 -27 000 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 0 67 500 0 -37 500 30 000 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 155 049 173 383 0 -155 049 173 383 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 9 146 0 -9 146 0 Archimedes SA ERASMUS 652 445 707 144 -247 727 -31 645 1 080 217 AVEKU 32 750 0 0 0 32 750 WOBACA projekt 0 11 073 0 -11 073 0 IFI projekt 23 311 7 400 0 -30 711 0 SA ERAK projekt 0 95 760 0 0 95 760 Muud 29 909 25 520 0 -55 429 0 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493 Kokku sihtfinantseerimine 992 915 1 964 769 -299 178 -991 013 1 667 493 24  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne 30.06.2023 Saadud Tagastatud Tulu 30.06.2024 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Haridus- ja Teadusministeerium GMNS 72 600 452 712 0 -443 546 81 766 Valla - ja Linnatoetused 0 6 112 0 -6 112 0 Haridus- ja Teadusministeerium VAJADUSPÕHINE ÕPPETOETUS 0 742 0 -742 0 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORANTIDE STIPENDIUM JA ÕPPETOETUS) 83 570 105 640 -25 080 -105 370 58 760 Haridus- ja Teadusministeerium (DOKTORIÕPPE TULEMUSTASU) 0 22 320 0 -22 320 0 Haridus- ja Teadusministeerium (NOOREMTEADURI j TOETUSED) 99 213 205 464 0 -229 343 75 334 Teadusministeerium(UKRAINA TEADURI TOETUSED) 0 0 0 0 0 Haridus- ja Teadusministeerium (UKRAINA päritolu tudengite TOETUSED) 30 000 0 0 -30 000 0 Haridus- ja Teadusministeerium- baasfinantseering 173 383 224 704 0 -173 383 224 704 Archimedes SA PHD välisdoktorandi stipendium 0 0 0 0 0 Archimedes SA ERASMUS 1 080 217 359 765 -179 486 -213 181 1 047 315 AVEKU 32 750 0 0 -39 784 -7 034 WOBACA projekt 0 0 0 0 0 IFI projekt 0 0 0 0 0 SA ERAK projekt 95 760 0 0 -95 760 0 Muud 0 304 756 0 0 304 756 Kokku sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601 Kokku sihtfinantseerimine 1 667 493 1 682 215 -204 566 -1 359 541 1 785 601 30.06.2024 saldo summas 1 785 601 (30.06.2023 : 1 667 493) eurot on kajastatud bilansis koos lisas 6 kajastatud lühiajaliste nõuetega 7 034 (30.06.2023 : 0) eurot. 30.06.2024 30.06.2023 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 493 Lühiajalised nõuded eriprojektid -7 034 0 Kokku sihtfinantseerimine 1 785 601 1 667 493 Lisa 17 Annetused ja toetused 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks sh eraldis riigieelarvest 1 004 704 844 659 sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 6 112 8 350 sh Archimedes SA 213 181 40 791 muud 135 544 97 213 Kokku annetused ja toetused 1 359 541 991 013 25  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 18 Tulu ettevõtlusest 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Tulu tegevusalade lõikes Koolitus-kõrgharidus 4 181 867 4 100 316 Koolitus-gümnaasium 562 796 457 940 Täiskasvanute täiendkoolitus 1 272 964 1 152 911 Muud tulud 547 857 349 675 Kokku tulu ettevõtlusest 6 565 484 6 060 842 Lisa 19 Muud tulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Muud 14 378 84 879 Kokku muud tulud 14 378 84 879 Lisa 20 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Tooraine ja materjal -1 871 0 Mitmesugused bürookulud -10 441 0 Lähetuskulud -74 877 -33 898 Tööjõukulu -149 116 -134 835 Muud ostetud teenused -86 941 -19 997 Turunduskulud -523 -491 Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221 Lisa 21 Jagatud annetused ja toetused 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Riigieelarvelised stipendiumid -68 427 -84 420 Muud stipendiumid ARCHIMEDES -157 827 -17 417 Kokku jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837 26  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Mitmesugused tegevuskulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Üür ja rent -616 210 -729 023 Mitmesugused bürookulud -5 997 -4 490 Lähetuskulud -102 031 -77 718 Koolituskulud -13 226 -22 790 Õppematerjal -20 728 -141 382 Õppekulud -1 011 806 -772 712 Välisõppejõudude kulud -21 373 -16 730 Õppijate toitlustamine -113 605 -92 401 Turunduskulud -393 826 -391 215 Sidekulud -8 104 -7 791 Tellitud ajakirjandus -27 642 -30 572 IT teenused -283 196 -332 968 Kindlustus -1 377 -1 171 Raamatupidamis- ja audiitorteenused -10 565 -9 829 Transpordi ja veovahendite kulud -11 140 -15 009 Ostetud teenused -592 526 -628 262 Väikevahendid -32 244 -20 709 Kingitused -1 739 -6 438 Esinduskulud -8 509 -2 238 Muud -43 438 -101 835 Kokku mitmesugused tegevuskulud -3 319 282 -3 405 283 Lisa 23 Tööjõukulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Palgakulu -3 450 700 -2 981 333 Sotsiaalmaksud -1 087 027 -924 656 Töötuskindlustusmaksud -26 314 -22 232 Muud maksud -28 525 -32 588 Kokku tööjõukulud -4 592 566 -3 960 809 Sellest kajastatud sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsese kuluna -149 116 -134 835 Töötajate keskmine arv taandatud täistööajale 100 96 27  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 24 Muud kulud 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Kahjum valuutakursi muutustest 0 -129 Liikmemaks -73 288 -66 977 Muud -12 023 -3 765 Kokku muud kulud -85 311 -70 871 Lisa 25 Seotud osapooled Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALIS ED Lisa 30.06.2024 30.06.2023 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 14 0 33 416 PIKAAJALIS ED 30.06.2024 30.06.2023 Laenukohustused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 13 52 500 52 500 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 14 7 399 4 240 Perioodi Saadud Saadud laenude arvestatud Lisa S AADUD LAENUD 30.06.2023 laenud tagasimaksed 30.06.2024 intress nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 52 500 0 0 52 500 3 159 13 28  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Saadud laenude Perioodi Saadud tagasimak arvestatud S AADUD LAENUD 30.06.2022 laenud sed 30.06.2023 intress Lisa nr Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 37 500 15 000 0 52 500 3 034 13 01.07.2023- 01.07.2022- OS TETUD 30.06.2024 30.06.2023 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgema juhtkonna ning olulise osalusega eraisikust omanike lähedased pereliikmed ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad 707 147 687 907 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Arvestatud tasu 135 600 134 603 Kokku 135 600 134 603 29  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 26 Konsolideerimata bilanss 30.06.2024 30.06.2023 VARAD Käibevarad Raha 2 007 832 2 193 556 Finantsinvesteeringud 19 745 400 000 Nõuded ja ettemaksed 836 278 586 054 Varud 22 530 19 750 Kokku käibevarad 2 886 385 3 199 360 Põhivara Investeeringud tütar-ja sidusettevõtjatesse 23 594 974 666 460 Nõuded ja ettemaksed 239 612 232 255 Materiaalsed põhivarad 41 848 43 203 Immateriaalsed põhivarad 0 511 Kokku põhivarad 23 876 434 942 429 KOKKU VARAD 26 762 819 4 141 789 KOHUSTISED JA NETOVARA Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 396 298 1 089 149 Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused 1 792 635 1 667 494 Kokku lühiajalised kohustised 3 188 933 2 756 643 Kokku kohustised 3 188 933 2 756 643 NETOVARA Sihtkapital 2 000 2 000 Reservid 24 638 328 1 720 000 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem -336 854 -530 469 Aruandeperioodi tulem -729 588 193 615 Kokku netovara 23 573 886 1 385 146 KOKKU KOHUSTUSED JA NETOVARA 26 762 819 4 141 789 30  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 27 Konsolideerimata tulemiaruanne 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 TULUD Annetused ja toetused 1 359 541 991 013 Tulu ettevõtlusest 5 057 975 4 635 146 Muud tulud 23 63 Kokku tulud 6 417 539 5 626 222 KULUD Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -323 769 -189 221 Jagatud annetused ja toetused -226 254 -101 837 Mitmesugused tegevuskulud -2 287 072 -2 242 919 Tööjõukulud -4 263 189 -3 705 055 Põhivara kulum ja väärtuse langus -22 234 -22 376 Muud kulud -79 289 -68 058 Kokku kulud -7 201 807 -6 329 466 Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244 MUUD FINANTSTULUD JA -KULUD Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt -10 394 -6 990 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 2 745 850 000 Intressitulud 62 711 22 659 Muud finantstulud ja -kulud -382 31 190 Kokku muud finantstulud ja -kulud 54 680 896 859 ARUANDEAASTA TULEM (-TULEM) -729 588 193 615 31  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 28 Konsolideerimata rahavoo aruanne 01.07.2023- 01.07.2022- 30.06.2024 30.06.2023 Rahavood põhitege vusest Põhitegevuse tulem -784 268 -703 244 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 22 234 22 376 Muud korrigeerimised 2 4 Kokku korrigee rimise d 22 236 22 380 Põhitegevusega seotud varade muutus -171 708 666 652 Varude muutus -2 780 36 590 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 307 149 62 977 Laekunud intressid 53 871 15 364 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 1 682 215 1 964 769 Muud rahavood äritegevusest -1 564 107 -1 290 191 Kokku rahavood põhitegevuse st -457 392 775 297 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade soetamisel -20 370 -24 098 Tasutud sidusettevõtjate soetamisel -20 580 -8 400 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -17 000 -400 000 Antud laenud -70 000 -40 000 Antud laenude tagasimaksed 0 100 000 Muud laekumised investeerimistegevusest 0 850 000 Kokku rahavood investeerimiste gevusest 272 050 477 502 KOKKU RAHAVOOD -185 342 1 252 799 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi alguse s 2 193 556 909 567 Raha ja raha ekvivalentide muutus -185 342 1 252 799 Valuutakursside muutuste mõju -382 31 190 Raha ja raha ekvivale ndid pe rioodi lõpus 2 007 832 2 193 556 32  Sihtasutus Estonian Business School 01.07.2023-30.06.2024 konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 29 Konsolideerimata netovara muutuste aruanne Eelmiste perioodide akumuleeritud Netovara Sihtkapital Muud reservid tulem kokku 30.06.2022 2 000 1 720 000 -530 469 1 191 531 Aruandeperioodi tulem 0 0 193 615 193 615 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -665 050 -665 050 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 755 399 755 399 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2023 2 000 1 720 000 -246 505 1 475 495 30.06.2023 2 000 1 720 000 -336 854 1 385 146 Sissemakse reservidesse 0 22 918 328 0 22 918 328 Aruandeperioodi tulem 0 0 -729 588 -729 588 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 066 442 23 573 886 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste bilansiline väärtus 0 0 -23 583 378 -23 583 378 Valitseva ja olulise mõju all olevate osaluste väärtus arvestatuna kapitaliosaluse meetodil 0 0 23 625 625 23 625 625 Korrigeeritud konsolideerimata netovara 30.06.2024 2 000 24 638 328 -1 024 195 23 616 133 Lisa 29 Sündmused pärast aruandekuupäeva Kogu täiend- ja ümberõppe alane tegevus on viidud tütarettevõttest (EBS Executive Education OÜ) emaettevõttesse. Juurutamisel on uus juhtimisstruktuur, juhtimisaruandlus, EBS töötaja karjäärimudel jpm. Investeerimistegevuse tulem on olnud ootuspärane. 33 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 17.12.2024 Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANDREAS VEISPAK Juhatuse liige 18.12.2024 MART HABAKUK Juhatuse liige 18.12.2024 MAARJA MURUMÄGI Juhatuse liige 18.12.2024 MEELIS KITSING Juhatuse liige 18.12.2024  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutus Estonian Business School nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutus Estonian Business School ja tema tütarettevõtjate (grupp) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 30.06.2024 ning konsolideeritud tulemiaruannet, konsolideeritud rahavoogude aruannet ja konsolideeritud netovarade muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt grupi konsolideeritud finantsseisundit seisuga 30.06.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme grupist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet , kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas grupi likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad grupi raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks grupi sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust grupi suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada grupi suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. - hangime grupi majandusüksuste või äritegevuste finantsteabe kohta piisava asjakohase tõendusmaterjali, et avaldada arvamus grupi konsolideeritud finantsaruannete kohta. Me vastutame grupiauditi juhtimise, järelevalve ja läbiviimise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Anne Aigro Vandeaudiitori number 50 Anne Aigro Audiitorühing OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 105 Tuisu tn 17-3, Tallinn, Harju maakond, 13415 31.12.2024 Audiitorite digitaalallkirjad Sihtasutus Estonian Business School (registrikood: 90013934) 01.07.2023 - 30.06.2024 majandusaasta aruandele lisatud audiitori aruande on digitaalselt allkirjastanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg ANNE AIGRO Vandeaudiitor 31.12.2024 Tegevusalad Tegevusala EMTAK kood EMTAK versioon Põhitegevusala Ülikoolide tegevus 85421 EMTAK 2008 Jah Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35119 EMTAK 2008 Ei Gümnaasiumide tegevus 85313 EMTAK 2008 Ei Muu mujal liigitamata koolitus 85599 EMTAK 2008 Ei  1/3 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Sihtasutus Estonian Business School (90013934), roll: peapakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED KOHUSTUSLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis nimetatud asjaolu (RHS 95 lg 1): 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah VABATAHTLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Koostatud 11.09.2025 08:54:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  2/3 Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis kirjeldatud asjaolu (RHS 95 lg 4): 1) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel; 2) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks; 3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu; 4) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 5) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 6) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 7) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata; 8) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees; 9) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest; 10) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija võib mitte sõlmida raamlepingut ja võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada? RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 Koostatud 11.09.2025 08:54:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  3/3 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? Vastus: Ei 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? Vastus: Jah KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund NETOKÄIVE Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema mitte väiksem kui 100 000 eurot. Pakkuja esitab viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest peab nähtuma taotleja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale avalikust andmekogust kättesaadavad). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab käesolevale kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavad majandusaasta aruande väljavõtted. Vastus: 1_1_SA_EBS_MA30062022_konsolideeritud_90013934.pdf, 1_1_SA_EBS_MA30062023_konsolideeritud_90013934.pdf, 1_1_SA_EBS_MA30062024_konsolideeritud_90013934.pdf Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Karmo Kroos Koostatud 11.09.2025 08:54:14 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Riigihange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine (viitenumber 297954 ) Käesolevaga pakkujad: Pakkuja 1 ärinimi SA Estonian Business School Registrikood 90013934 Seaduslik esindaja (juhatuse liige) või volitatud esindaja Andreas Veispak Pakkuja 2 ärinimi OÜ Beamline Registrikood 16246810 Seaduslik esindaja (juhatuse liige) või volitatud esindaja Indrek Kelder Volitavad enda huvides ja nimel pakkujat SA Estonian Business School ( 90013934 ), tegema eelnimetatud riigihankes kõiki riigihanke ning hankelepingu sõlmimise, kujundamise ja täitmisega seotud toiminguid , sealhulgas esitama või tagasi võtma pakkumust ja sõlmima raamlepingut. Volikiri on antud edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni raamlepingu täitmiseni. Käesolevaga ühispakkujad üheskoos ja eraldi avaldavad ja kinnitavad, et nad vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. Indrek Kelder, Juhatuse liige Beamline OÜ Allkirjastatud digitaalselt Andreas Veispak, Juhatuse liige SA Estonian Business School Allkirjastatud digitaalselt Quote No. 20445 Klient: Jahh Catering OÜ Nimi: ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA Salme 12, 10413 Tallinn, Harjumaa, E-mail: [email protected] Estonia Phone: 6651300 Müügijuht: Reelika Sepp Mobiil: +37255562532 Contact person: Hira Wajahat Malik Telefon: E-mail: [email protected] E-post: [email protected] Date: 08.09.2025 Pakkumine aegub: 15.09.2025 Sündmus: Toitlustus Toimumise kuupäev: 22.09.2025 Kellaaeg: 15.00-21.00 Toimumise koht: Osavõtjate arv: 120 Lisainformatsioon: Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Coffee and snacks available throughout the day 259.20 Selection of sweet and salty biscuits 4.8 kg 4.8 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Coffee Break 15:00 – 16:00 516.00 Caprese bite with fresh basil (G,V) (25g) 120 piece 120 Mini-eclair with orange cream (25g) 120 piece 120 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Dinner 20:00 – 21:00 1 276.80 Pizza 120 piece 120 Four Cheese Pizza (blue cheese, brie, mozzarella, parmesan) Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Inventory rental 47.50 Tableware via menu 120 set 120 Drinking glasses via menu 120 set 120 Buffet table (including table cloth and buffet skirt/stretch 5 piece 5 cover) - rental Service 630.00 Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Preparation, cleaning and service personnel 10 hour 30 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to personnel expenses. Transport 40.00 Transport, 1-delivery 2 set 2 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to the transportation fee. Subtotal: 2 769.50 Discount (10%): -209.95 Sum without tax: 2 559.55 Tax: 614.30 Total (EUR): 3 173.85 Terms and conditions: 1. Hereby conditions are the bases of a contract between the Customer and Jahh Catering OÜ as the owner of Jahh Catering, Mozart Catering, BBQ Catering and Westgroup Catering brands. 2. The written Quote, composed by a representative of Jahh Catering OÜ, is valid as a whole and is the base document for the Customer to formulate and confirm the catering service. The Quote includes detailed information of ordered products and services, based on the information previously provided by the Customer. 3. All discounts apply according to the loyalty customer programme or on special agreements to Jahh Catering´s food, beverage and inventory prices. Discounts can not be applied to service personnel and transportation costs. 4. The Customer is required to confirm the Quote by Jahh Catering OÜ in written form via e-mail. Hereby, the Customer has the right to change the Quote (including the number of participants) the latest 5 (five) working days before the planned event date. To conduct changes, the Customer is required to inform the representative of Jahh Catering OÜ in a written form. Latter changes by the Customer can only be made based on a previous agreement and only when possible by Jahh Catering OÜ. 5. On confirmation of the Quote, the representative of Jahh Catering OÜ will issue a pre-payment invoice in the sum of up to 100% of the total cost unless agreed upon otherwise. 6. The Quote will be considered confirmed after the sum according to the pre-payment invoice has transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ. When the sum according to the pre-payment invoice has not transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ on the payment deadline, Jahh Catering OÜ has the right not to fulfill the Quote. 7. If the Customer cancels the Quote: 1. 10 (ten) working days before the event date, Jahh Catering OÜ will refund 100% of the pre- payment sum; 2. Less than 5 ( five ) days before the event date, Jahh Catering OÜ has the right not the refund the pre-payment sum, to cover the operational expenses made with preparations. 8. After the event and on the occasion when extra costs have been agreed upon during the event (e.g. extra beverages, extra service hours etc), the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final and corrected Quote within 3 (three) working days after the event in a written form. Recalculation does not include opened bottles of beverages. The Customer has an obligation to return the rented inventory fully.  The Customer is obliged to compensate broken or lost inventory if the breakage or loss has been conducted by the Customer or a person related to the Customer, according to Jahh Catering OÜ´s current inventory price list. 9. After fulfilling the ordered service for the Customer, the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final invoice according to the corrected Quote, where the pre-payment sum has been deducted from. 10. The Customer has the right to issue all complaints to Jahh Catering OÜ´s representative in written form within 3 (three) working days after the event. Jahh Catering OÜ is not obliged to process any latter complaints.  Quote No. 20447 Klient: Jahh Catering OÜ Nimi: ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA Salme 12, 10413 Tallinn, Harjumaa, E-mail: [email protected] Estonia Phone: 6651300 Müügijuht: Reelika Sepp Mobiil: +37255562532 Contact person: Hira Wajahat Malik Telefon: E-mail: [email protected] E-post: [email protected] Date: 08.09.2025 Pakkumine aegub: 15.09.2025 Sündmus: Toitlustus Toimumise kuupäev: 23.09.2025 Kellaaeg: 07:30-19:00 Toimumise koht: Osavõtjate arv: 120 Lisainformatsioon: Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Coffee and snacks available throughout the day 259.20 Selection of sweet and salty biscuits 4.8 kg 4.8 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Breakfast 07:30 – 08:30 894.00 Morning porridge with jam 250 g 30 000 Cabbage pie (65g) 120 piece 120 Selection of seasonal fruit (G,L,V, Vegan) 100 g 12 000 Flavored water with seasonal ingredients 10 liter 10 Juice 12 liter 12 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Lunch 13:00 – 14:00 998.40 Hot buffet 540 g/person Eggplant overcooked with tomato and parmesan (G,V) 200 g 24 000 Oven baked potatoes with French herb mix 160 g 19 200 (G,L,V,Vegan) Roasted vegetables (parsnip, carrot, sweet potato, 80 g 9 600 celery) (G,L,V,Vegan) Green salad with daikon and French dressing (G,L,V) 60 g 7 200 A selection of handmade bread, flavored butter 40 g 4 800 Dessert 100g/person 204.00 Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Curd and berry cake 12 kg 12 Beverage selection 196.80 Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Dinner 18:00 – 19:00 1 005.60 Hot buffet 540 g/person Asian-style wok with egg noodles and vegetables 350 g 42 000 (Vegan) Cabbage-ginger salad with wakame (G, Vegan) 100 g 12 000 Sauce with mild lime and yogurth 50 g 6 000 A selection of handmade bread, flavored butter 40 g 4 800 Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Inventory rental 47.50 Tableware via menu 120 set 120 Drinking glasses via menu 120 set 120 Buffet table (including table cloth and buffet skirt/stretch 5 piece 5 cover) - rental Service 945.00 Preparation, cleaning and service personnel 15 hour 45 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to personnel expenses. Transport 60.00 Transport, 1-delivery 3 set 3 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to the transportation fee. Subtotal: 4 610.50 Discount (10%): -360.55 Sum without tax: 4 249.95 Tax: 1 019.97 Total (EUR): 5 269.92 Terms and conditions:  1. Hereby conditions are the bases of a contract between the Customer and Jahh Catering OÜ as the owner of Jahh Catering, Mozart Catering, BBQ Catering and Westgroup Catering brands. 2. The written Quote, composed by a representative of Jahh Catering OÜ, is valid as a whole and is the base document for the Customer to formulate and confirm the catering service. The Quote includes detailed information of ordered products and services, based on the information previously provided by the Customer. 3. All discounts apply according to the loyalty customer programme or on special agreements to Jahh Catering´s food, beverage and inventory prices. Discounts can not be applied to service personnel and transportation costs. 4. The Customer is required to confirm the Quote by Jahh Catering OÜ in written form via e-mail. Hereby, the Customer has the right to change the Quote (including the number of participants) the latest 5 (five) working days before the planned event date. To conduct changes, the Customer is required to inform the representative of Jahh Catering OÜ in a written form. Latter changes by the Customer can only be made based on a previous agreement and only when possible by Jahh Catering OÜ. 5. On confirmation of the Quote, the representative of Jahh Catering OÜ will issue a pre-payment invoice in the sum of up to 100% of the total cost unless agreed upon otherwise. 6. The Quote will be considered confirmed after the sum according to the pre-payment invoice has transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ. When the sum according to the pre-payment invoice has not transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ on the payment deadline, Jahh Catering OÜ has the right not to fulfill the Quote. 7. If the Customer cancels the Quote: 1. 10 (ten) working days before the event date, Jahh Catering OÜ will refund 100% of the pre- payment sum; 2. Less than 5 ( five ) days before the event date, Jahh Catering OÜ has the right not the refund the pre-payment sum, to cover the operational expenses made with preparations. 8. After the event and on the occasion when extra costs have been agreed upon during the event (e.g. extra beverages, extra service hours etc), the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final and corrected Quote within 3 (three) working days after the event in a written form. Recalculation does not include opened bottles of beverages. The Customer has an obligation to return the rented inventory fully. The Customer is obliged to compensate broken or lost inventory if the breakage or loss has been conducted by the Customer or a person related to the Customer, according to Jahh Catering OÜ´s current inventory price list. 9. After fulfilling the ordered service for the Customer, the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final invoice according to the corrected Quote, where the pre-payment sum has been deducted from. 10. The Customer has the right to issue all complaints to Jahh Catering OÜ´s representative in written form within 3 (three) working days after the event. Jahh Catering OÜ is not obliged to process any latter complaints.  Quote No. 20448 Klient: Jahh Catering OÜ Nimi: ESTONIAN BUSINESS SCHOOL SA Salme 12, 10413 Tallinn, Harjumaa, E-mail: [email protected] Estonia Phone: 6651300 Müügijuht: Reelika Sepp Mobiil: +37255562532 Contact person: Hira Wajahat Malik Telefon: E-mail: [email protected] E-post: [email protected] Date: 08.09.2025 Pakkumine aegub: 15.09.2025 Sündmus: Toitlustus Toimumise kuupäev: 24.09.2025 Kellaaeg: 07:30-14.00 Toimumise koht: Osavõtjate arv: 120 Lisainformatsioon: Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Coffee and snacks available throughout the day 259.20 Selection of sweet and salty biscuits 4.8 kg 4.8 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Breakfast 07:30 – 08:30 894.00 Morning porridge with jam 250 g 30 000 Carrot pie (65g) 120 piece 120 Selection of seasonal fruit (G,L,V, Vegan) 100 g 12 000 Flavored water with seasonal ingredients 10 liter 10 Juice 12 liter 12 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Lunch 13:00 – 14:00 963.84 Hot buffet 540 g/person Golden pumpkin curry with chickpeas and fresh 200 g 24 000 coriander (G,L,V,Vegan) Colorful rice with vegetables (G,L,V, Vegan) 160 g 19 200 Mediterranean vegetables with fresh herbs 80 g 9 600 Fresh salad with iceberg lettuce, tomato, cucumber, dill 60 g 7 200 and lemon-olive oil dressing A selection of handmade bread, flavored butter 40 g 4 800 Dessert 100g/person 240.00 Toode/teenus Quantity Unit Kogus kokku Sum Britta cake with raspberries 12 kg 12 Beverage selection 196.80 Flavored water with seasonal ingredients 24 liter 24 Coffee/tea 120 cup 120 Lisaks piim, taimne piim, suhkur, mesi. Inventory rental 47.50 Tableware via menu 120 set 120 Drinking glasses via menu 120 set 120 Buffet table (including table cloth and buffet skirt/stretch 5 piece 5 cover) - rental Service 535.50 Preparation, cleaning and service personnel 8.5 hour 25.5 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to personnel expenses. Transport 40.00 Transport, 1-delivery 2 set 2 NB! Since 01.01.2018 discount is not applied to the transportation fee. Subtotal: 3 176.84 Discount (10%): -260.13 Sum without tax: 2 916.71 Tax: 700.00 Total (EUR): 3 616.71 Terms and conditions: 1. Hereby conditions are the bases of a contract between the Customer and Jahh Catering OÜ as the owner of Jahh Catering, Mozart Catering, BBQ Catering and Westgroup Catering brands. 2. The written Quote, composed by a representative of Jahh Catering OÜ, is valid as a whole and is the base document for the Customer to formulate and confirm the catering service. The Quote includes detailed information of ordered products and services, based on the information previously provided by the Customer. 3. All discounts apply according to the loyalty customer programme or on special agreements to Jahh Catering´s food, beverage and inventory prices. Discounts can not be applied to service personnel and transportation costs. 4. The Customer is required to confirm the Quote by Jahh Catering OÜ in written form via e-mail. Hereby, the Customer has the right to change the Quote (including the number of participants) the latest 5 (five) working days before the planned event date. To conduct changes, the Customer is required to inform the representative of Jahh Catering OÜ in a written form. Latter changes by the Customer can only be made based on a previous agreement and only when possible by Jahh Catering OÜ.  5. On confirmation of the Quote, the representative of Jahh Catering OÜ will issue a pre-payment invoice in the sum of up to 100% of the total cost unless agreed upon otherwise. 6. The Quote will be considered confirmed after the sum according to the pre-payment invoice has transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ. When the sum according to the pre-payment invoice has not transferred to the bank account of Jahh Catering OÜ on the payment deadline, Jahh Catering OÜ has the right not to fulfill the Quote. 7. If the Customer cancels the Quote: 1. 10 (ten) working days before the event date, Jahh Catering OÜ will refund 100% of the pre- payment sum; 2. Less than 5 ( five ) days before the event date, Jahh Catering OÜ has the right not the refund the pre-payment sum, to cover the operational expenses made with preparations. 8. After the event and on the occasion when extra costs have been agreed upon during the event (e.g. extra beverages, extra service hours etc), the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final and corrected Quote within 3 (three) working days after the event in a written form. Recalculation does not include opened bottles of beverages. The Customer has an obligation to return the rented inventory fully. The Customer is obliged to compensate broken or lost inventory if the breakage or loss has been conducted by the Customer or a person related to the Customer, according to Jahh Catering OÜ´s current inventory price list. 9. After fulfilling the ordered service for the Customer, the representative of Jahh Catering OÜ will issue the final invoice according to the corrected Quote, where the pre-payment sum has been deducted from. 10. The Customer has the right to issue all complaints to Jahh Catering OÜ´s representative in written form within 3 (three) working days after the event. Jahh Catering OÜ is not obliged to process any latter complaints.  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 ärinimi: Beamline OÜ registrikood: 16246810 tänava nimi, Masti tn 17 maja number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 11911 e-posti aadress: [email protected] Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 9 Lisa 3 Immateriaalsed põhivarad 9 Lisa 4 Osakapital 10 Lisa 5 Tööjõukulud 10 Lisa 6 Seotud osapooled 10 Aruande allkirjad 12 2 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Beamline OÜ sai 2022 aastal Finantsinspektsioonilt väikefondivalitseja registreeringu. 2022 aasta jooksul viivi läbi rohetehnoloogia iduettevõtete ärikiirendit kahe kohordiga, kokku 20 ettevõttega. Tütarettevõtetena loodi Beamline 2 OÜ ja Beamline 3 OÜ mis tegutsevad kiirendi kohortide investeeringuid koondavate usaldusfondide (Beamline 2 Usaldusfond ja Beamline 3 Usaldusfond) täisosanikena. 2022 lõpus algasid ettevalmistused kohortide #4 ja #5 läbiviimiseks vajalike investeeringute kogumiseks investoritelt, järgmine kiirendiprogramm algab 2023 mais. 3 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 1 10 096 Nõuded ja ettemaksed 806 161 142 884 Muud nõuded 700 000 0 6 Ettemaksed 106 161 142 884 6 Kokku käibevarad 806 162 152 980 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 5 000 0 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 5 000 0 2 Immateriaalsed põhivarad 1 000 0 3 Kokku põhivarad 6 000 0 Kokku varad 812 162 152 980 Kohustised ja omakapital Kohustised Pikaajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 273 350 37 884 Muud võlad 273 350 37 884 6 Kokku pikaajalised kohustised 273 350 37 884 Kokku kohustised 273 350 37 884 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 5 595 5 200 4 Ülekurss 494 555 99 950 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 946 0 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 716 9 946 Kokku omakapital 538 812 115 096 Kokku kohustised ja omakapital 812 162 152 980 4 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2022 07.06.2021 - Lisa nr 31.12.2021 Müügitulu 285 600 10 000 6 Kaubad, toore, materjal ja teenused -256 293 0 Mitmesugused tegevuskulud -592 -54 Ärikasum (kahjum) 28 715 9 946 Intressitulud 1 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 28 716 9 946 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 716 9 946 5 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Beamline OÜ kvalifitseerub Raamatupidamise seaduse § 3 lõike 15 alusel väikeettevõtjaks. Tulenevalt eeltoodust on koostatud lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Bilanss on koostatud detailse bilansina Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi alusel ja kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Majandusaasta algas 01. jaanuaril 2022 ja lõppes 31. detsembril 2022. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raamatupidamise arvestuses järgitakse tekkepõhisuse ja soetusmaksumuse printsiipe. Potentsiaalsete tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised, hinnatakse aruandepäeval ümber arvestusvaluutasse aruandepäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind [või muu meetodi kirjeldus]. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva. 6 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütar- ja sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütar- või sidusettevõtjate varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel), omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Osalust omandatud tütar- ning sidusettevõtjate varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt ridadel „Tütarettevõtjate aktsiad ja osad“ ning „Sidusettevõtjate aktsiad ja osad“. Ettevõte ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aruannet, kuna seadusandlusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse äriühingu majandustegevuses kasutatavaid varaobjekte kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurost. Varaobjektid, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on sellest väiksem kantakse kasutusse võtmisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-5% - Tootmisseadmed 8-10% - Muud masinad ja seadmed 10-20% - Muu inventar ja IT seadmed 20-30% Piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. 7 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on aruandes loetud: • ettevõtja osanikke; • ettevõtja tütar- ja sidusettevõtteid; • teisi osanikele kuuluvaid ettevõtteid (sh. osaniku teised tütar- ja sidusettevõtjad); • olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased suguased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 8 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2021 31.12.2022 Ärinõustamine jm 16628479 Beamline 2 OÜ Eesti 0 100 juhtimisalane nõustamine Ärinõustamine jm 16604024 Beamline 3 OÜ Eesti 0 100 juhtimisalane nõustamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon: Tütarettevõtja nimetus 31.12.2021 Omandamine 31.12.2022 Beamline 2 OÜ 0 2 500 2 500 Beamline 3 OÜ 0 2 500 2 500 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 0 5 000 5 000 perioodi lõpus Omandatud osalused: Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus Beamline 2 OÜ 100 07.12.2022 2 500 Beamline 3 OÜ 100 31.10.2022 2 500 Lisa 3 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 1 000 1 000 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 9 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne Immateriaalse põhivara all on kajastatud fondivalitsemise tegevusluba, tegevusluba on tähtajatu. Lisa 4 Osakapital (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Osakapital 5 595 5 200 Osade arv (tk) 12 6 Seisuga 31.12.2022 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 595 eurot ja koosneb 12 osast. Seisuga 31.12.2021 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 200 eurot ja koosneb 6 osast. Lisa 5 Tööjõukulud (eurodes) Osaühingus 2022. aastal töötajaid ei olnud, kõik vajalikud teenused osteti sisse. Lisa 6 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Nõuded ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 806 161 142 884 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 806 161 142 884 PIKAAJALISED 31.12.2022 31.12.2021 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 273 350 37 884 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 273 350 37 884 10 Beamline OÜ 2022. a. majandusaasta aruanne MÜÜDUD 2022 07.06.2021 - 31.12.2021 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 285 600 0 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Olulise osalusega juriidilisest isikust omanikud ning nende 0 10 000 valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 285 600 10 000 Raamatupidamiskohustuslane ei ole tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestanud tasusid ja muid olulisi soodustusi. 11 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2023 Beamline OÜ (registrikood: 16246810) 01.01.2022 - 31.12.2022 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg INDREK KELDER Juhatuse liige 30.06.2023 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2022 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 9 946 Aruandeaasta kasum (kahjum) 28 716 Kokku 38 662 Jaotamine Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) peale 38 662 jaotamist (katmist) Kokku 38 662 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Fondide valitsemine 66301 285600 100.00% Jah Sidevahendid Liik Sisu E-posti aadress [email protected]  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: Beamline OÜ registrikood: 16246810 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, postiaadress: A. Lauteri tn 3 postisihtnumber: 10114 e-posti aadress: [email protected] Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 9 Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud 9 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 10 Lisa 5 Laenukohustised 10 Lisa 6 Osakapital 11 Lisa 7 Tööjõukulud 11 Lisa 8 Seotud osapooled 11 Aruande allkirjad 13 2 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Beamline OÜ sai 2022 aastal Finantsinspektsioonilt väikefondivalitseja registreeringu. Ettevõtte põhitegevuseks on nn cleantech iduettevõtete kiirenditeenuse osutamine ja investeeringud neisse ettevõtetesse. Investeerimine toimub läbi usaldusfondide, mille täisosaniku rolli täidavad 100% tütarettevõtted. 2023 aastal asutati tütarettevõte Beamline 4 OÜ mis tegutseb Beamline 4 Usaldusfond'i täisosanikuna. 2023 aasta jooksul lõpetati rohetehnoloogia iduettevõtete ärikiirendi kolmanda kohordi kiirendamine ja viidi läbi programm neljanda kohordiga. 9 kuu jooksul valmistati ette investeeringu kaasamist USA päritolu suurinvestorilt, kes laiendas oma tegevust ELi turule, aga paraku septembris 2023 nad langetasid otsuse ELis oma tegevus lõpetada ja investeering ei materialiseerunud. Osaliselt sellest tuleneb ka ettevõtte kahjum 2023 aastal. 2023 aastal võitis Beamline OÜ riigihanke (hankija Keskkonnainvesteeringute Keskus) kiirenditeenuse osutamiseks eelkarvega 1 M EUR. Ettevalmistavad tegevused algasid novembris 2023, põhiosa programmist toimub jaanuar-september 2024. 3 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 126 779 1 Nõuded ja ettemaksed 227 965 806 161 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 3 353 0 Muud nõuded 224 612 700 000 8 Ettemaksed 0 106 161 8 Kokku käibevarad 354 744 806 162 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 245 200 5 000 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 245 200 5 000 2 Finantsinvesteeringud 109 208 0 3 Immateriaalsed põhivarad 1 000 1 000 4 Kokku põhivarad 355 408 6 000 Kokku varad 710 152 812 162 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 271 361 0 Võlad tarnijatele 12 801 0 Võlad töövõtjatele 4 377 0 Maksuvõlad 3 217 0 Muud võlad 3 216 0 Muud saadud ettemaksed 247 750 0 Kokku lühiajalised kohustised 271 361 0 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 100 000 0 5 Võlad ja ettemaksed 192 059 273 350 Muud võlad 192 059 273 350 Kokku pikaajalised kohustised 292 059 273 350 Kokku kohustised 563 420 273 350 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 5 778 5 595 6 Ülekurss 149 372 494 555 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 38 662 9 946 Aruandeaasta kasum (kahjum) -47 080 28 716 Kokku omakapital 146 732 538 812 Kokku kohustised ja omakapital 710 152 812 162 4 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Müügitulu 177 725 285 600 Kaubad, toore, materjal ja teenused -122 827 -256 293 Mitmesugused tegevuskulud -29 217 -592 Tööjõukulud -70 677 0 7 Muud ärikulud -4 0 Ärikasum (kahjum) -45 000 28 715 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 3 047 0 3 Intressitulud 2 1 Intressikulud -5 129 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -47 080 28 716 Aruandeaasta kasum (kahjum) -47 080 28 716 5 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Beamline OÜ kvalifitseerub Raamatupidamise seaduse § 3 lõike 15 alusel väikeettevõtjaks. Tulenevalt eeltoodust on koostatud lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Bilanss on koostatud detailse bilansina Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi alusel ja kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Majandusaasta algas 01. jaanuaril 2023 ja lõppes 31. detsembril 2023. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raamatupidamise arvestuses järgitakse tekkepõhisuse ja soetusmaksumuse printsiipe. Potentsiaalsete tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised, hinnatakse aruandepäeval ümber arvestusvaluutasse aruandepäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind [või muu meetodi kirjeldus]. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva. 6 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütar- ja sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütar- või sidusettevõtjate varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel), omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Osalust omandatud tütar- ning sidusettevõtjate varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt ridadel „Tütarettevõtjate aktsiad ja osad“ ning „Sidusettevõtjate aktsiad ja osad“. Ettevõte ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aruannet, kuna seadusandlusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse äriühingu majandustegevuses kasutatavaid varaobjekte kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurost. Varaobjektid, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on sellest väiksem kantakse kasutusse võtmisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-5% - Tootmisseadmed 8-10% - Muud masinad ja seadmed 10-20% - Muu inventar ja IT seadmed 20-30% Piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. 7 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on aruandes loetud: • ettevõtja osanikke; • ettevõtja tütar- ja sidusettevõtteid; • teisi osanikele kuuluvaid ettevõtteid (sh. osaniku teised tütar- ja sidusettevõtjad); • olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased suguased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 8 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2022 31.12.2023 Ärinõustamine jm 16628479 Beamline 2 OÜ Eesti 100 100 juhtimisalane nõustamine Ärinõustamine jm 16604024 Beamline 3 OÜ Eesti 100 100 juhtimisalane nõustamine Ärinõustamine jm 16692046 Beamline 4 OÜ Eesti 0 100 juhtimisalane nõustamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon: Muud Tütarettevõtja nimetus 31.12.2022 Omandamine 31.12.2023 muutused Beamline 2 OÜ 2 500 0 52 500 55 000 Beamline 3 OÜ 2 500 0 87 600 90 100 Beamline 4 OÜ 0 100 100 000 100 100 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 5 000 100 240 100 245 200 perioodi lõpus Omandatud osalused: Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus Beamline 4 OÜ 100 09.03.2023 100 Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) Kokku Aktsiad ja osad 31.12.2022 0 0 Soetamine 106 161 106 161 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 3 047 3 047 31.12.2023 109 208 109 208 Kajastatud õiglases väärtuses 109 208 109 208 9 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2021 Soetusmaksumus 0 0 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 0 0 Ostud ja parendused 1 000 1 000 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 Ostud ja parendused 0 0 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 Immateriaalse põhivara all on kajastatud fondivalitsemise tegevusluba, tegevusluba on tähtajatu. Lisa 5 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pikaajaline laen 100 000 0 0 100 000 6% EUR 30.09.2034 Pikaajalised laenud 100 000 0 0 100 000 kokku Laenukohustised kokku 100 000 0 0 100 000 10 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 6 Osakapital (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Osakapital 5 778 5 595 Osade arv (tk) 8 12 Seisuga 31.12.2023 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 778 eurot ja koosneb 8 osast. Seisuga 31.12.2022 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 595 eurot ja koosneb 12 osast. Lisa 7 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu -52 823 0 Sotsiaalmaksud -17 854 0 Kokku tööjõukulud -70 677 0 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 2 0 Lisa 8 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Nõuded ja ettemaksed Tütarettevõtjad 60 0 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 224 552 806 161 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 224 612 806 161 PIKAAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 188 575 273 350 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 188 575 273 350 11 Beamline OÜ 2023. a. majandusaasta aruanne MÜÜDUD 2023 2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 167 825 285 600 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 167 825 285 600 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2023 2022 Arvestatud tasu 11 200 0 12 Aruande digitaalallkirjad Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2023 Beamline OÜ (registrikood: 16246810) 01.01.2023 - 31.12.2023 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Allkirjastaja nimi Allkirjastaja roll Allkirja andmise aeg INDREK KELDER Juhatuse liige 16.08.2024 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2023 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 38 662 Aruandeaasta kasum (kahjum) -47 080 Kokku -8 418 Jaotamine ei kaeta maksega Kokku -8 418 Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes Müügitulu Tegevusala EMTAK kood Müügitulu % Põhitegevusala (EUR) Fondide valitsemine 66301 167825 94.43% Jah Ärinõustamine jm juhtimisalane nõustamine 70221 9900 5.57% Ei  MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2024 aruandeaasta lõpp: 31.12.2024 ärinimi: Beamline OÜ registrikood: 16246810 Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, postiaadress: Kopli tn 70a postisihtnumber: 10412 e-posti aadress: [email protected] Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Bilanss 4 Kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 9 Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud 10 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad 10 Lisa 5 Laenukohustised 11 Lisa 6 Osakapital 11 Lisa 7 Tööjõukulud 12 Lisa 8 Seotud osapooled 12 Aruande allkirjad 13 2 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne Beamline OÜ (edaspidi nimetatud ka Osaühing) asutati 07.06.2021 aastal. Osaühingu osakapital on 5 778 eurot ja koosneb kaheksast osast. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine (EMTAK 70201). Järgmisel majandusaastal on planeeritud jätkata tegevust põhitegevusalal. Beamline OÜ sai 2022 aastal Finantsinspektsioonilt väikefondivalitseja registreeringu. Ettevõtte põhitegevuseks on nn. cleantech iduettevõtete kiirenditeenuse osutamine ja investeeringud neisse ettevõtetesse. Investeerimine toimub läbi usaldusfondide, mille täisosaniku rolli täidavad 100% tütarettevõtted Beamline 2 OÜ, Beamline 3 OÜ ja Beamline 4 OÜ. Osaühingu juhatus on üheliikmeline ning aruandeaastal juhatuse liikme tasu oli 15 560 eurot. Osaühingu 2024 aasta müügitulu oli 950 054 eurot ja kahjumiks kujunes 25 420 eurot. 2023 aastal oli müügitulu 177 725 eurot ja kahjumiks kujunes 47 080 eurot. Osaühingu majandustegevus ei ole hooajaline ega tsükliline. Olulisi keskkonnaalaseid ja sotsiaalseid mõjusid Osaühingu tegevusega majandusaastal ei kaasnenud. Valuutakursside muutumine ei oma Osaühingu tegevusele olulist mõju, kuivõrd peamised arveldused toimuvad eurodes. 3 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 17 839 126 779 Nõuded ja ettemaksed 236 819 227 965 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 12 207 3 353 Muud nõuded 224 612 224 612 8 Kokku käibevarad 254 658 354 744 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 239 089 245 200 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 239 089 245 200 Finantsinvesteeringud 245 900 109 208 3 Immateriaalsed põhivarad 1 000 1 000 4 Kokku põhivarad 485 989 355 408 Kokku varad 740 647 710 152 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 382 643 463 420 Võlad tarnijatele 78 453 12 801 Võlad töövõtjatele 9 399 4 377 Maksuvõlad 7 067 3 217 Muud võlad 60 684 73 700 Tulevaste perioodide tulud 65 425 121 575 Muud saadud ettemaksed 161 615 247 750 Kokku lühiajalised kohustised 382 643 463 420 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 236 692 100 000 5 Kokku pikaajalised kohustised 236 692 100 000 Kokku kohustised 619 335 563 420 Omakapital Osakapital nimiväärtuses 5 778 5 778 6 Ülekurss 149 372 149 372 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -8 418 38 662 Aruandeaasta kasum (kahjum) -25 420 -47 080 Kokku omakapital 121 312 146 732 Kokku kohustised ja omakapital 740 647 710 152 4 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2024 2023 Lisa nr Müügitulu 950 054 177 725 Kaubad, toore, materjal ja teenused -677 653 -122 827 Mitmesugused tegevuskulud -121 564 -29 217 Tööjõukulud -158 098 -70 677 7 Muud ärikulud -2 140 -4 Ärikasum (kahjum) -9 401 -45 000 Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt 0 3 047 3 Intressitulud 13 2 Intressikulud -15 922 -5 129 Muud finantstulud ja -kulud -110 0 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -25 420 -47 080 Aruandeaasta kasum (kahjum) -25 420 -47 080 5 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Beamline OÜ kvalifitseerub Raamatupidamise seaduse § 3 lõike 15 alusel väikeettevõtjaks. Tulenevalt eeltoodust on koostatud lühendatud raamatupidamise aastaaruanne, mis on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Bilanss on koostatud detailse bilansina Raamatupidamise seaduse lisas 1 toodud bilansiskeemi alusel ja kasumiaruanne on koostatud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1 alusel. Majandusaasta algas 01. jaanuaril 2024 ja lõppes 31. detsembril 2024. Raamatupidamise aastaaruande arvnäitajad on esitatud eurodes. Raamatupidamise arvestuses järgitakse tekkepõhisuse ja soetusmaksumuse printsiipe. Potentsiaalsete tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Raha Raha ja selle lähenditena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha lähendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustiste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised, hinnatakse aruandepäeval ümber arvestusvaluutasse aruandepäeval kehtivate Euroopa keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid esitatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. Finantsinvesteeringud Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid aktsiatesse ja teistesse omakapitaliinstrumentidesse (v.a. sellised osalused tütar- ja sidusettevõtetes, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil) kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind [või muu meetodi kirjeldus]. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Lühi- ja pikaajalisi finantsinvesteeringuid võlakirjadesse ja teistesse võlainstrumentidesse kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses juhul, kui ettevõte kavatseb neid kindlasti hoida lunastustähtajani. Juhul, kui ettevõte ei ole soetamishetkel kindel, kas ta kavatseb teatud võlainstrumenti lunastustähtajani hoida või on tõenäoline, et ta müüb selle enne lunastustähtaega, kajastatakse finantsinvesteeringut õiglases väärtuses. Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Muude õiglases väärtuses kajastatavate finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse järjepidevalt (st. vara soetamise hetkest kuni vara realiseerimise hetkeni ühesuguselt) kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavaid väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.) ning kindla lunastustähtajaga väärtpabereid, mille lunastustähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast. Pikaajaliste finantsinvesteeringutena (muude pikaajaliste investeeringutena aktsiatesse ja väärtpaberitesse ning pikaajaliste nõuetena) kajastatakse väärtpabereid (aktsiad, võlakirjad, obligatsioonid, fondi osakud jne.), mida tõenäoliselt ei müüda lähema 12 kuu jooksul (v.a. investeeringud tütar- ja sidusettevõtetesse), kindla lunastustähtajaga väärtpaberid, mille lunastustähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva, ning antud laenud, mille maksetähtaeg on hiljem kui 12 kuud pärast aruandepäeva. 6 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütar- ja sidusettevõtjate soetamist kajastatakse ostumeetodil. Vastavalt ostumeetodile võetakse omandatud tütar- või sidusettevõtjate varad, kohustised ja tingimuslikud kohustised (s.o omandatud netovara) arvele nende õiglases väärtuses ning omandatud osaluse soetusmaksumuse ja omandatud netovara õiglase väärtuse vahe kajastatakse positiivse või negatiivse firmaväärtusena. Edasi kajastatakse Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse bilansis kasutades kapitaliosaluse meetodit Kapitaliosaluse meetodi kohaselt võetakse investeering algselt arvele tema soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse järgmistel perioodidel ettevõtte osalusega muutustes investeeringuobjekti omakapitalis (nii muutused investeeringuobjekti kasumis/kahjumis kui muudel omakapitali kirjetel), omandamisel tekkinud firmaväärtuse võimalike allahindlustega ning omandamisel tekkinud negatiivse firmaväärtuse tuluna kajastamisega. Omavahelistes tehingutes tekkinud realiseerumata kasumid elimineeritakse vastavalt ettevõtja osaluse suurusele. Realiseerimata kahjumid elimineeritakse samuti, välja arvatud juhul, kui kahjumi põhjuseks on vara väärtuse langus. Osalust omandatud tütar- ning sidusettevõtjate varades ja kohustistes ning omandamisel tekkinud firmaväärtust kajastatakse bilansis netosummana vastavalt ridadel „Tütarettevõtjate aktsiad ja osad“ ning „Sidusettevõtjate aktsiad ja osad“. Ettevõte ei ole koostanud konsolideeritud raamatupidamise aruannet, kuna seadusandlusest tulenevad nõuded ei ole täidetud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse äriühingu majandustegevuses kasutatavaid varaobjekte kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 1 000 eurost. Varaobjektid, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on sellest väiksem kantakse kasutusse võtmisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid. Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised: - Ehitised ja rajatised 3-5% - Tootmisseadmed 8-10% - Muud masinad ja seadmed 10-20% - Muu inventar ja IT seadmed 20-30% Piiramata kasutuseaga objekte ei amortiseerita. Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil. Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude äritulude või muude ärikulude real. 7 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustised ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast; või ettevõttel pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul aruandepäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast aruandepäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Teenuse osutamisest saadavad tulud ja kasum kajastatakse proportsionaalselt samades perioodides nagu teenuse osutamisega kaasnevad kulutused. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja selle suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse intressitulu kassapõhiselt. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis ettevõtte aruandeaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt. Dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks on 20/80 väljamakstavalt netosummalt. Alates 2019. aastast on võimalik dividendide väljamaksetele rakendada maksumäära 14/86. Seda soodsamat maksumäära saab kasutada dividendimaksele, mis ulatub kuni kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendide väljamakseni, mis on maksustatud 20/80 maksumääraga. Kolme eelneva majandusaasta keskmise dividendimakse arvestamisel on 2018.a. esimene arvesse võetav aasta. Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Alates 01.01.2025 on dividendidena jaotatud kasumi maksumääraks 22/78. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. kuupäeval. Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõtetel erinevusi vara maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulumaksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks juhul, kui kogu jaotamata kasum makstaks välja dividendidena, on esitatud aastaaruande lisades. Seotud osapooled Seotud osapoolteks on aruandes loetud: • ettevõtja osanikke; • ettevõtja tütar- ja sidusettevõtteid; • teisi osanikele kuuluvaid ettevõtteid (sh. osaniku teised tütar- ja sidusettevõtjad); • olulist mõju omavate omanike lähedased sugulased; • juhtkonna võtmeisikud ning nende lähedased suguased; • eespool loetletud isikute poolt kontrollitavad ettevõtted. Olulise mõju olemasolu eeldatakse, kui isikul on rohkem kui 20% hääleõigusest. 8 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2023 31.12.2024 Äri- ja muu juhtimisalane 16628479 Beamline 2 OÜ Eesti 100 100 nõustamine Äri- ja muu juhtimisalane 16604024 Beamline 3 OÜ Eesti 100 100 nõustamine Äri- ja muu juhtimisalane 16692046 Beamline 4 OÜ Eesti 100 100 nõustamine Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, detailne informatsioon: Muud Tütarettevõtja nimetus 31.12.2023 Omandamine 31.12.2024 muutused Beamline 2 OÜ 55 000 0 -6 111 48 889 Beamline 3 OÜ 90 100 0 0 90 100 Beamline 4 OÜ 100 100 0 0 100 100 Kokku tütarettevõtjate aktsiad ja osad, eelmise 245 200 0 -6 111 239 089 perioodi lõpus Omandatud osalused: Omandatud osaluse Tütarettevõtja nimetus Omandatud osaluse % Omandamise kuupäev soetusmaksumus 2023. aastal asutati tütarettevõte Beamline 4 OÜ. Omandamise kuupäev 09.03.2023, soetusmaksumuses 100 eurot. 9 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Pikaajalised finantsinvesteeringud (eurodes) Kokku Aktsiad ja osad 31.12.2022 0 0 Soetamine 106 161 106 161 Kasum (kahjum) müügist ja ümberhindlusest 3 047 3 047 31.12.2023 109 208 109 208 Kajastatud õiglases väärtuses 109 208 109 208 Kokku Aktsiad ja osad 31.12.2023 109 208 109 208 Soetamine 136 692 136 692 31.12.2024 245 900 245 900 Kajastatud õiglases väärtuses 109 208 109 208 Kajastatud soetusmaksumuse meetodil 136 692 136 692 Lisa 4 Immateriaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid 31.12.2022 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 31.12.2023 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 31.12.2024 Soetusmaksumus 1 000 1 000 Akumuleeritud kulum 0 Jääkmaksumus 1 000 1 000 10 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Immateriaalse põhivara all on kajastatud fondivalitsemise tegevusluba, tegevusluba on tähtajatu. Lisa 5 Laenukohustised (eurodes) 31.12.2024 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pikaajaline laen 100 000 0 0 100 000 6% EUR 30.09.2034 Pikaajalised laenud 100 000 0 0 100 000 kokku Pikaajalised võlakirjad Pikaajaline võlakiri 136 692 0 136 692 0 5% EUR 28.05.2026 Pikaajalised võlakirjad 136 692 0 136 692 0 kokku Laenukohustised kokku 236 692 0 136 692 100 000 31.12.2023 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Pikaajalised laenud Pikaajaline laen 100 000 0 0 100 000 6% EUR 30.09.2034 Pikaajalised laenud 100 000 0 0 100 000 kokku Laenukohustised kokku 100 000 0 0 100 000 Lisa 6 Osakapital (eurodes) 31.12.2024 31.12.2023 Osakapital 5 778 5 778 Osade arv (tk) 8 8 Seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 on ettevõtte osakapital nimiväärtusega 5 778 eurot ja koosneb 8 osast. 11 Beamline OÜ 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Tööjõukulud (eurodes) 2024 2023 Palgakulu -118 160 -52 823 Sotsiaalmaksud -39 938 -17 854 Kokku tööjõukulud -158 098 -70 677 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 4 2 Lisa 8 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ja ettemaksed Tütarettevõtjad 60 60 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 224 552 224 552 mõju all olevad ettevõtjad Kokku nõuded ja ettemaksed 224 612 224 612 PIKAAJALISED 31.12.2024 31.12.2023 Võlad ja ettemaksed Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 107 914 188 575 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 107 914 188 575 MÜÜDUD 2024 2023 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 56 150 167 825 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 56 150 167 825 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2024 2023 Arvestatud tasu 15 560 11 200 12 Aruande elektroonilised kinnitused Aruande lõpetamise kuupäev on: 30.06.2025 Beamline OÜ (registrikood: 16246810) 01.01.2024 - 31.12.2024 majandusaasta aruande andmete õigsust on elektrooniliselt kinnitanud: Kinnitaja nimi Kinnitaja roll Kinnituse andmise aeg Indrek Kelder Juhatuse liige 09.07.2025 Aruande osanike koosoleku kinnitamise staatus Osanike koosoleku poolt kinnitatud Kasumi jaotamise ettepanek (eurodes) 31.12.2024 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -8 418 Aruandeaasta kasum (kahjum) -25 420 Kokku -33 838 Jaotamine ei kaeta maksega kasumit ei jaotata Müügitulu jaotus tegevusalade lõikes EMTAK EMTAK Müügitulu Müügitulu Tegevusala Põhitegevusala kood versioon (EUR) % Äri- ja muu juhtimisalane nõustamine 70201 EMTAK 2025 893904 94.09% Jah Fondide valitsemine 66301 EMTAK 2025 56150 5.91% Ei  1/3 PAKKUMUS KÕRVALDAMISE ALUSED JA KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED Viitenumber: 297954 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764) Hange: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemalise häkatoni läbiviimine Pakkumus: 583903 Ettevõtja: Beamline OÜ (16246810), roll: ühispakkuja KÕRVALDAMISE ALUSED KOHUSTUSLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis nimetatud asjaolu (RHS 95 lg 1): 1) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest; 2) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest; 3) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest; 4) kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt; 5) kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija ei sõlmi raamlepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah Koostatud 11.09.2025 09:34:39 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  2/3 VABATAHTLIKUD KÕRVALDAMISE ALUSED Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle puhul esineb üks või mitu käesolevas punktis kirjeldatud asjaolu (RHS 95 lg 4): 1) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel käesoleva seaduse § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel; 2) kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks; 3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu; 4) kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 5) kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate ees ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida; 6) kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi; 7) kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata; 8) kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees; 9) keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest; 10) kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja kinnitab, et tema suhtes puuduvad RHS § 95 lg 4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused, mille olemasolul hankija võib mitte sõlmida raamlepingut ja võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja. Vastus: Jah D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada? Koostatud 11.09.2025 09:34:39 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  3/3 RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? Vastus: Ei KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED B: Majanduslik ja finantsseisund NETOKÄIVE Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta keskmine aastane netokäive peab olema mitte väiksem kui 100 000 eurot. Pakkuja esitab viimase kolme lõppenud majandusaasta aruande väljavõtte, millest peab nähtuma taotleja majandusaasta netokäive (juriidilisest isikust Eestis registreeritud pakkuja puhul ei kohaldu, kui andmed või dokumendid on hankijale avalikust andmekogust kättesaadavad). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Pakkuja esitab käesolevale kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavad majandusaasta aruande väljavõtted. Vastus: 1_1_Beamline_OU-aruanne_2022_16246810.pdf, 1_1_Beamline_OU- aruanne_2023_16246810.pdf, 1_1_Beamline_OU-aruanne_2024_16246810.pdf Kokkuvõtlikud kinnitused Ettevõtja kinnitab, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise tagajärgedest. Ettevõtja kinnitab, et tal on võimalik vajaduse korral viivitamata tema kinnitustele vastavad dokumendid hankijale esitada. Ettevõtja kinnitab, et ta on nõus oma kinnitustele vastavate andmete väljastamisega hankijale, kui need andmed on avalike andmete põhjal hankijale oluliste kulutusteta elektroonilisest andmekogust kättesaadavad. Kinnituse andja nimi: Karmo Kroos Koostatud 11.09.2025 09:34:39 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9090744/general-info  9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Pakkumus: Kaitsevaldkonna ringmajanduse teemaline häkaton Meie, SA Estonian Business School & Beamline OÜ, kinnitame, et: 1. Häkatoni kestus Meie pakutava häkatoni kestus on 48 tundi. 2. Ürituse korraldamise visioon Käesolev pakkumus sisaldab täielikku visioonidokumenti, mis hõlmab: ○ ürituse kirjeldust, ○ päevakava, ○ tulemuste tutvustamise, žürii rolli ja autasustamise kirjeldust, ○ esinejate, mentorite, moderaatorite orienteeruvat arvu, rolle, nimesid ja valiku põhjendust, ○ menüüd koos kogustega, ○ ürituse kajastamist, ruumi ja inventari, ○ ning kirjeldust, kuidas täitja end valdkonna sisuga kurssi viib ja millist sisendit tellijalt vajab. 3. Toitlustuse maksumus Ühe osaleja toitlustuse maksumus on 102,38 eurot ilma käibemaksuta. 4. Pakkumuse maksumuse kinnitus Käesoleva pakkumuse kogumaksumus (koos toitlustusega) on 59989,45 eurot ilma käibemaksuta ning ei ületa hankes kehtestatud 60 000 euro piirmäära. 5. Kvalifitseerimistingimused Meie ettevõtete viimase kolme majandusaasta keskmine aastane netokäive on vähemalt 100 000 eurot. Vajadusel esitame majandusaasta aruanded eraldi. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 1/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx 6. Kõrvaldamise alused Kinnitame, et meie ettevõtete suhtes puuduvad RHS § 95 lg 1 kohased kõrvaldamise alused (sh maksuvõlad, kriminaalkaristused, rahapesu või terroriga seotud süütegude eest karistatus, töötamise tingimuste rikkumised). 7. Ärisaladus Käesolev pakkumus ei sisalda ärisaladust. Sisukord 1. Kokkuvõte 4 2. Häkatoni visioon ja kirjeldus 5 Häkatoni taust ja eesmärgi põhjendus: 5 Näidis-probleemipüstitused 6 Võimalikud täiendavad fookusvaldkonnad 8 3. Partnerite taust ja tiim 11 Estonian Business School (EBS) 11 Beamline Accelerator 11 Häkatoni korraldustiim 12 Triinu Lukas 12 Aneth Tinnus 12 Andreas Veispak 13 Ivo Urb 13 Sigrid Lainevee 14 Jelena Žovnikova 14 Veiko Karu 15 3. Häkatoni 48h eelduslik päevakava 16 4. Žürii roll ja autasustamine 18 5. Esinejad, mentorid ja moderaatorid 19 6. Osalejad ja tiimid 22 7. Toitlustus ja ringmajanduse põhimõtted 22 I sammas: jäätmete vältimine teadlike hangete kaudu 23 II sammas: jätkusuutlik toitlustus ja toidujäätmete vähendamine 23 III sammas: Kõikehõlmav kohapealne sorteerimine ja ringlussevõtt 24 Enne üritust toimuv kommunikatsioon: 24 Ürituse ajal toimuv kommunikatsioon: 25 Suhtlus pärast üritust: 25 Vastutuse tagamiseks ja edu mõõtmiseks rakendame järgmist: 25 8. Taristu ja ruumid 25 9. Turundus- ja värbamiskava 27 Kasutatavad kanalid 28 CTR ja konversioonieesmärgid 28 Kommunikatsiooniplaan (eelturundus ja värbamine) 28 Materjalid ja sisuloome 29 10. Eelmise häkatoni õppetunnid 30 11. Riskijuhtimiskava 30 Riskijuhtimiskava 30 12. Eelarve 34 Võimalik sponsorlus 34 13. Lisad 34 1. Kokkuvõte Meie pakkumuse eesmärk on viia läbi 48-tunnine kaitsevaldkonna ringmajanduse teemaline häkaton detsembris 2025, mis ühendab kaitsesektori, akadeemia ja ettevõtluse esindajad, luues sünergias erinevate sektorite vahel ja rahvusvahelise kogemuse najal lahendusi Eesti kaitsevaldkonna jätkusuutlikkuses kätkevate konkurentsieeliste arendamiseks. Häkaton loob uuenduslikke lahendusi materjalide taaskasutuseks, tarneahelate ringseks kujundamiseks, toodete ümberdisainiks ning keskkonnasäästlikeks kõrvaldamismeetoditeks. Viisime juunis 2025 edukalt läbi https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 2/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Kaitsevaldkonna tehisintellekti (AI) teemalise häkatoni koostöös Kaitseministeeriumiga ning võtame sealseid Hakaton_pakkumus_mall.docx õppetunde arvesse ka siin. Meie lähenemine tagab, et kõik hankija hindamiskriteeriumid on täidetud kõrgeimal tasemel. Häkatoni kestus on 48 tundi ja ürituse korraldamine tugineb selgele ja detailsele kavale, kuhu on integreeritud nii rahvusvahelised töötoad kui ka mentorite kontrollpunktid. Häkatoni sisuline tugevus tuleneb vähemalt kahekümne eksperdi kaasamisest, kellest üle poole on rahvusvahelised või välismaal hariduse saanud. Mentorite profiilid katavad kaitsevaldkonna, ringmajanduse, tootedisaini ja ettevõtluse ning nad viibivad kohapeal kogu häkatoni vältel, et tagada pidev ja sisuline juhendamine. Moderaatoritena osalevad Andreas Veispak, EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonijuht, ning Indrek Seppo, kogenud kaitsetööstuse strateegianõustaja. Osalejate arvu ja kvaliteedi tagamiseks kaasatakse ligikaudu 120 osalejat, sh ülikoolide tudengeid, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajaid ning kaitsetööstuse ettevõtteid. Tiimid moodustatakse kuni kuuest liikmest ning igalt tiimilt kogutakse 300 euro suurune osalustasu, millest moodustub rahaline auhinnafond. Eriline fookus seatakse ajateenijate kaasamisele, võimaldades neil oma lahendusi piloteerida juba teenistuse jooksul. Meie eeliseks on varasem kogemus Defence AI Hackathoniga, mille raames loodi juba toimivad suhtlusplatvormid. See võimaldab seekord kiiresti ja tõhusalt kaasata nii eelmise korra kandidaate kui ka laiendada osalejate ringi meie Baltikumiülese cleantech-võrgustiku kaudu. Toitlustuse ja ringmajanduse põhimõtete osas oleme võtnud endale väga ambitsioonikad eesmärgid: menüü on täismahus taimne ja jätkusuutlikult toodetud toorainest. Toitlustus toimub buffet-stiilis ning osalejatel on võimalus toit kaasa pakkida, et vältida toidukadu. Kõik toidud ja joogid serveeritakse korduvkasutatavates ja klaasist nõudes, ühekordsete nõude kasutamine on välistatud. Kasutatakse õiglasest kaubandusest ja mahetoodetest valmistatud jooke, sealhulgas Fairtrade kohvi ja teed. Lisaks on tagatud kõikehõlmav jäätmete liigiti kogumine, eesmärgiga suunata vähemalt 80% jäätmetest prügilast eemale. Selline lähenemine tagab ürituse täieliku vastavuse riiklikele jäätme- ja pakendiseadustele ning viib ellu ringmajanduse põhimõtteid kõrgeimal tasemel. Taristu ja ruumide osas toimub häkaton EBSi moodsas ülikoolilinnakus Tallinna kesklinnas, kus on konverentsisaal, grupitööruumid ja lounge-ala. Kõik ruumid on varustatud kaasaegse esitlustehnika, ventilatsiooni ja kiire internetiühendusega. EBS kasutab alates 2021. aastast üksnes rohelist elektrit, omab viit päikeseenergia parki ning on auditeerimisfaasis LEED-sertifikaadi taotlemisel, mis kinnitab hoone vastavust tõhususe ja tervisliku keskkonna standarditele. Riskijuhtimise osas oleme loonud selged meetmed võimalike probleemide maandamiseks. Kuna paljuski taandub osalejate edukas kaasatus enne üritust toimuvale kommunikatsioonile, oleme loonud struktureeritud turundus- ja värbamiskava, mis kasutab mõlema partneri Baltikumi-ülest võrgustikku ning saab võtta aluseks eelmise häkatoni teavitustegevuse/outreach’i süsteemi. Finantsiliselt on pakkumuse kogumaksumus koos toitlustusega 59 989,45 eurot ilma käibemaksuta, jäädes alla hankes kehtestatud 60 000 euro piirmäära. Ühe osaleja toitlustuse maksumus on 102,38 eurot ilma käibemaksuta. Kokkuvõttes pakume professionaalselt ettevalmistatud ja elluviidud 48-tunnist kaitsevaldkonna ringmajanduse häkatoni, mis vastab täielikult kõigile hankija hindamiskriteeriumidele. Meie lahendus ühendab sisulise tugevuse, rahvusvahelise taseme, keskkonnahoidlikkuse ja praktilise elluviimise, tagades ürituse maksimaalse mõju Eesti kaitseinnovatsiooni ökosüsteemile. Selle nimel teeme aktiivset koostööd Kaitseministeeriumi poolt määratud asjakohaste asutustega nagu ministeerium ise, Kaitsevägi, Kaitseliit ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2. Häkatoni visioon ja kirjeldus Häkatoni taust ja eesmärgi põhjendus: Kaitsevaldkonna ja ringmajanduse ühendamine pakub märkimisväärseid võimalusi nii ressursitõhususe suurendamiseks kui ka keskkonnamõju vähendamiseks. Kaitsesektoris tekib mitmekesiseid füüsilisi jääke – metallidest ja tekstiilidest kuni elektroonika ja komposiitmaterjalideni – mille käitlemine on sageli kulukas ja keerukas. Ringmajanduse https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 3/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx põhimõtete rakendamine võimaldab neid jääke väärindada, pikendada materjalide elutsüklit ning luua uusi tooteid ja Hakaton_pakkumus_mall.docx teenuseid, mis suurendavad kaitsesektori varustuskindlust, vähendavad keskkonnakoormust ja avavad uusi koostöövõimalusi tsiviilühiskonna ning erasektoriga. Samal ajal kerkivad probleemid, mis puudutavad ohtlike ainete käitlemist, tarneahela läbipaistvust ja lahenduste kuluefektiivsust, mis omakorda nõuavad innovatsiooni ja uusi koostöövorme. Kaitsevaldkonna ringmajanduse arendamine toimub selges õiguslikus ja poliitilises raamistikus, mis seab nii kohustused kui ka võimalused. Euroopa Liidu tasandil on suunanäitajateks Ringmajanduse tegevuskava (2020), Ökodisaini kestlike toodete määrus koos digitaalse toote passiga, õigus parandamisele direktiiv, samuti jäätmete raamdirektiiv ja uus pakendite ja pakendijäätmete määrus. Kaitsesektori seisukohalt on kriitilised ka REACH- ja POP- määrus, WEEE- ja RoHS-direktiivid elektroonikajäätmete käitlemiseks ning kriitiliste toorainete määrus (2024/1252), mis rõhutab ringlust ja ressursitõhusust strateegilistes materjalides. Eestis kujundavad tegevusraamistiku jäätmeseadus, riigihangete seadus ja ringmajanduse tegevuskava 2023, mille rakendamine aitab siduda riiklikke strateegilisi eesmärke – sh kliimaneutraalsuse saavutamist aastaks 2050 – ka kaitsesektoriga. Kaitsealases plaanis on oluline rõhutada ka Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) algatusi, sealhulgas programmi Incubation Forum for Circular Economy in European Defence (IF CEED), mis edendab ringmajanduslikke projekte kriitiliste toorainete, tekstiilide, 3D-printimise ja keskkonnajuhtimise vallas ning pakub eeskuju liikmesriikide kaitsesektoritele. Selles kontekstis kujutab korraldatav 48-Hour Hack endast praktilist innovatsiooniplatvormi, kus kohtuvad kaitsevaldkonna spetsialistid, insenerid, ettevõtjad ja ringmajanduse eksperdid, et leida uusi lahendusi materjalide väärindamiseks, tarneahelate optimeerimiseks ja keskkonnasäästlikeks kõrvaldamismeetoditeks. Häkaton ei ole pelgalt ideede genereerimise koht, vaid ka samm Eesti kaitsesektori positsioneerimiseks ringmajanduse innovatsiooni eestvedajana Euroopas. Selle tulemusena sünnivad ideed ja prototüübid, mis toetavad riiklikke strateegiaid, vähendavad keskkonnajalajälge ning loovad uusi sünergiaid kaitse- ja tsiviilmajanduse vahel. Näidis-probleemipüstitused Hanke tehniline kirjeldus pakub välja neli peamist valdkonda füüsilistest materjalidest jääkide uuesti rakendamiseks, jättes osalejatele samas ka võimaluse pakkuda lahendeid vabal teemal. Alljärgnevalt on esitatud neli peamist arendusvaldkonda koos näidisprobleemipüstitustega, mis annavad osalejatele esmase suuna võimalike lahenduste loomiseks. Lõplik väljakutsete kogum kooskõlastatakse tellijaga. 1. Innovatiivsed materjaliprotsessid Eesmärk: luua uut väärtust olemasolevatest füüsilistest jääkidest Üheks oluliseks suunaks on uute materjaliprotsesside väljatöötamine ja kasutuselevõtt, mille abil saaks kaitsevaldkonna tegevustest tekkivaid jääke muuta väärtuslikeks sisenditeks uute toodete ja lahenduste jaoks. Häkatoni raames otsitakse lahendusi, mis aitaksid muuta keerulised jäägid taas kasutuskõlblikeks ning looksid uut väärtust nii kaitsevaldkonna sees kui ka muudes tööstusharudes. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas väärindada kaitsevaldkonnast üle jäänud metalli- või sulamijääke, et toota neist uusi, kergeid ja vastupidavaid konstruktsioonielemente? ● Milliseid võimalusi pakuvad kaitsevaldkonna komposiitmaterjalide jäägid (nt soomusmaterjalid, lamineeritud tekstiilid) uute toorainete loomiseks ehitus- või transporditööstuses? ● Kuidas arendada energiakasutuse mõttes efektiivseid tehnoloogiaid segajäätmete (nt metall-plastik segud, elektroonikajäägid) ümbertöötlemiseks ja korduvkasutuseks? 2. Innovatiivsed tarneahela mudelid https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 4/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Eesmärk: korraldada jääkide liikumine ja taaskasutus efektiivsemalt Ringmajanduse rakendamine kaitsevaldkonnas eeldab ka uusi lähenemisi tarneahela korraldusele. Häkatoni eesmärk on leida lahendusi, mis aitaksid jääke koguda, hallata ja uuesti kasutusse suunata kuluefektiivselt ja läbipaistvalt, sidudes kaitsevaldkonna tsiviilühiskonna ning teiste tööstusharudega. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas luua ringne tarneahel, mis suunaks kaitsevaldkonna jäägid (nt tekstiil, metall, elektroonika) süsteemselt tsiviiltööstustesse, vähendades ladustamise ja kõrvaldamise kulusid? ● Milliseid digitaalse jälgimise ja logistikalahendusi saaks kasutada, et muuta kaitsevaldkonnas tekkivad jäägid nähtavaks ja kättesaadavaks teistele sektoritele? ● Kuidas kujundada avaliku ja erasektori ühine platvorm, mis võimaldab jääke pakkuda teistele ettevõtetele kui teisest toorainet? ● Millised tarneahela mudelid aitaksid üheaegselt vähendada nii kulusid kui ka CO₂ jalajälge jääkide ringlussevõtul? 3. Innovatiivne tootedisain Eesmärk: muuta jäägid väärtuslikeks toodeteks Ringmajanduse keskmes on uute toodete loomine, mis pikendavad olemasolevate materjalide elutsüklit ja loovad uut väärtust. Häkaton pakub võimalust disainida lahendusi, mis annavad kaitsevaldkonna jääkidele uue funktsiooni kas kaitsesektoris või tsiviilühiskonnas. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas muuta amortiseerunud kaitsevarustuse (nt vormiriided, telgikangad) jäägid uueks tsiviilkasutuseks sobivaks tooteks (nt tööriided, kotid, varjualused)? ● Milliseid võimalusi pakub vanade sidevahendite või radarikomponentide elektroonika uute seadmete või toodete loomisel? ● Kuidas kasutada mooduldisaini põhimõtteid, et luua tooteid, mille osad on kergesti lahtivõetavad ja uuesti kombineeritavad, pikendades seeläbi materjalide kasutusiga? ● Milliseid tsiviilturule suunatud “high-value” tooteid võiks arendada kaitsesektorist pärinevate materjalijääkide põhjal? 4. Innovatiivsed kõrvaldamismeetodid Eesmärk: keskkonnasäästlik ja innovaatiline jääkidest vabanemine Kõiki jääke ei ole võimalik taaskasutada, kuid ka nende ohutul kõrvaldamisel on võimalik rakendada innovatsiooni ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Häkatoni eesmärk on leida uudseid viise, kuidas vähendada keskkonnakoormust ja riske, mis kaasnevad kaitsevaldkonna keerukamate jääkidega. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas arendada ohutuid ja keskkonnasõbralikke lahendusi lõhkeainete või laskemoonajääkide kõrvaldamiseks? https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 5/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Kas ja millises kasutuses on kaitsetööstuses kasutusvõimalusi biolagunevate materjalide jaoks? Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Milliseid tehnoloogiaid võiks rakendada plast- ja kummijääkide töötlemiseks, et vähendada mikroplasti teket? ● Kuidas muuta mittetaaskasutatavad jäägid (nt riknenud komposiidid, segajäätmed) lokaalselt energiaks (soojus või elekter)? ● Milliseid uuenduslikke nulljäätme lähenemisi saaks rakendada, et tagada isegi kõige keerulisemate materjalide ohutu ja lõplik väärindamine? Vaba teemaga esitatud ideed valideeritakse koostöös tellijaga enne häkatoni, et tagada nende relevantsus kaitsevaldkonna jaoks. Võimalikud täiendavad fookusvaldkonnad Lisaks neljale põhivaldkonnale võivad häkatoni osalejad arendada lahendusi ka muudel teemadel, mis on olulised kaitsevaldkonna ringmajanduse edendamisel. Alljärgnevalt on välja toodud valik täiendavaid fookusvaldkondi, mille täpsem relevantsus kinnitatakse koostöös Tellijaga. 1. Digitaalsed lahendused ja andmeplatvormid Digitaalsed tööriistad ja andmeanalüütika võivad oluliselt tugevdada ringmajanduse rakendamist, pakkudes paremat nähtavust ja võimaldades jääkide efektiivset juhtimist. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas kasutada digitaalseid kaksikuid, masinõpet või tehisintellekti, et ennustada ja vähendada kaitsevaldkonna materjalijääkide teket? ● Kuidas arendada platvormi, mis muudab kaitsevaldkonna jäägid nähtavaks ja kättesaadavaks tsiviilsektori ettevõtetele? 2. Ärimudelid ja majanduslikud stiimulid Ringmajanduse juurutamine nõuab jätkusuutlikke ja kuluefektiivseid ärimudeleid, mis pakuvad väärtust nii kaitse- kui ka tsiviilisektorile. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas luua ärimudel, mis motiveerib kaitseorganisatsioone jääke väärindama ja partneritega jagama? ● Kuidas siduda ringmajanduslikud lahendused kaitsevaldkonna hankelepingute ja elutsükli juhtimisega? 3. Koostöö- ja partnerlusmudelid Kaitsevaldkonna ringmajandus saab tõhusamalt areneda, kui on olemas tugevad koostöövõrgustikud. Häkaton võib olla platvormiks ideedele, mis ühendavad kaitsesektori, ülikoolid, kohalikud omavalitsused ja ettevõtluse. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas kujundada koostööformaate, mis võimaldavad testida ringmajanduse lahendusi kaitsevaldkonna ja tsiviilsektori partnerluses? ● Millised uued koostöömehhanismid aitaksid kiirendada ringmajanduse innovatsiooni piloteerimist? https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 6/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx 4. Kaitse- ja keskkonnaeesmärkide ühendamine Ringmajanduslahendustel on potentsiaal tugevdada üheaegselt nii keskkonnahoidu kui ka riigikaitse võimekust. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas rakendada ringmajanduse põhimõtteid, et vähendada kaitsevaldkonna logistilisi riske ja sõltuvust välistarnijatest? ● Milliseid lahendusi saaks arendada, et siduda ringmajandus Eesti ja EL-i kliimaneutraalsuse sihtidega? 5. Innovatiivsed hankemehhanismid Kaitsevaldkonna hanked on oluline hoob, mille kaudu saab suunata ringmajanduslike lahenduste rakendamist. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas kujundada kaitsevaldkonna hankemudeleid nii, et need soodustaksid ringmajanduslikke lahendusi ja innovatsiooni? ● Milliseid tulemuspõhiseid hankemudeleid võiks piloteerida kaitsevaldkonna ja erasektori koostöös? 6. Koolitus ja teadlikkus Ringmajanduse lahenduste kestlik rakendamine eeldab ka inimeste oskuste ja teadlikkuse tõstmist. Häkatoni osalejad võivad pakkuda välja innovatiivseid lahendusi hariduse, koolituse ja käitumismustrite muutmise vallas. Võimalikud probleemipüstitused: ● Kuidas tõsta Kaitseväe ja Kaitseliidu personali teadlikkust ringmajanduse põhimõtetest praktilisel ja motiveerival viisil? ● Milliseid tööriistu või mudeleid saaks arendada varustuse hooldamiseks ja eluea pikendamiseks? Kokkuvõttes loovad kirjeldatud arendusvaldkonnad ja täiendavad fookusteemad mitmekülgse ja avatud raamistiku, mis pakub häkatoni osalejatele võimaluse ühendada oma teadmised ja loovus, et leida kaitsevaldkonna ringmajanduse jaoks uuenduslikke ja praktilisi lahendusi. See mitmetahuline lähenemine tagab, et häkaton ei keskendu üksnes kitsastele tehnilistele probleemidele, vaid avab tee ka uutele ärimudelitele, koostöövormidele ja teadlikkuse kasvatamisele. Järgmises peatükis kirjeldatud ajakava määratleb täpsemalt, kuidas see visioon kahe intensiivse ööpäeva jooksul ellu viiakse. 3. Partnerite taust ja tiim Estonian Business School (EBS) Estonian Business School (EBS) on Eesti vanim ja ainus erakapitalil tegutsev ülikool, mis on spetsialiseerunud juhtimisele ja ettevõtlusele. EBSi fookus on kestliku ettevõtluse ja rohepöörde põhimõtete integreerimisel majandus- ja juhtimisõppesse. Ülikool on partner mitmes rahvusvahelises projektis, sealhulgas EIT HEI algatuses „Climate Engine“ ja Erasmus+ projektis „Learning to be Green (L2BGreen)“, mis seovad ettevõtlushariduse kliimateaduse ja digipöördega. Lisaks on EBS kaasatud „Time 2 Scale“ InterReg projekti, mis keskendub ettevõtete rahvusvahelisele kasvatamisele. EBSil on märkimisväärne kogemus kiirendiprogrammide ja ettevõtlusõppe pakkumisel – nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Näiteks on EBSi õppejõud osalenud ClimAcceleratori ja PFAN SME Accelerator programmi läbiviimisel, kus fookuses https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 7/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx on olnud rohetehnoloogia ja ringmajanduslikud lahendused. Samuti on EBS viimastel aastatel toetanud Estonian Hakaton_pakkumus_mall.docx Cleantech Associationi projekte, pakkudes ekspertiisi finantsmudelite, mõju hindamise ja regulatiivsete küsimuste teemadel. EBS on strateegiliselt positsioneerinud end tehnoloogia, ettevõtluse ja rahvusliku julgeoleku ristumiskohale, olles keskne partner ka Kaitsevaldkonna AI häkatoni korraldamisel. Ülikool toob kaasa tugevad sidemed Eesti ja rahvusvahelise ettevõtlus- ja akadeemiavõrgustikuga ning varasemad kogemused kaitsevaldkonna, innovatsiooni ja ettevõtlusoskuste ühendamisel. Beamline Accelerator Beamline Accelerator on dünaamiline ja rahvusvaheliselt tegutsev Eesti rohetehnoloogiate (cleantech) kiirendi, mille missiooniks on arendada idu- ja kasvufaasis ettevõtteid ning tuua kokku akadeemia, ettevõtlus ja investorid. Beamline’i tiimil on laialdased kogemused erinevates cleantechi vertikaalides – alates energialahendustest ja targast linnaplaneerimisest kuni jäätmete kogumise, süsinikupüüdmise ja ESG-aruandluse valideerimiseni. 2021. aastast on Beamline teinud 30 investeeringut 19 riigist pärit idufirmadesse ning aidanud neid edasi arendada nii kohalikul kui globaalsel tasandil. Beamline’i tugevuseks on sprintidel põhinev programmiformaat, mille kaudu keskendutakse vähem teooriale ja enam praktilisele „tehes õppimisele“, pakkudes seeläbi kõrget efektiivsust nii idufirmade kui ka investorite vaatenurgast. Beamline on Cleantech for Europe asutajaliige ning alates 2024. aastast ka InnoEnergy ametlik HUB Balti riikides. See roll kinnitab Beamline’i positsiooni regiooni innovatsioonivõrgustike arendajana, kus seatakse fookusesse kestlik ja kaasav kasv, rahvusvaheline mentorite võrgustik ning mitme sidusrühma – ettevõtete, ülikoolide ja avaliku sektori – kaasamine. Beamline Accelerator ja Estonian Business School ühendavad oma tugevused, pakkudes ainulaadset sünergiat ettevõtlus-, innovatsiooni- ja kaitsevaldkonna teadmiste vahel. Beamline’i kogemus cleantechi idufirmade kiirendamisel, rahvusvahelise mentorivõrgustiku mobiliseerimisel ja praktiliste sprint-programmide läbiviimisel täiendab EBSi ärilist, juhtimisalast ja akadeemilist pädevust, mille fookuses on kestlik ettevõtlus, juhtimisoskused ja rahvusvahelised koostööprojektid. Varasem koostöö mitmete projektide juures, näiteks Baltic Impact Acceleratori ja erinevate häkatonide korraldamisel on loonud tugeva aluse, et ühiselt viia läbi ka ringmajanduse teemaline häkaton, mis vastab hankija ootustele ja aitab kaasa innovaatiliste lahenduste sünnile. Ühiselt pakuvad EBS ja Beamline nii praktilist ärilist kui ka akadeemilist raamistikku, mis tagab professionaalse ettevalmistuse, rahvusvahelise haarde ja sisuka tulemuse. Häkatoni korraldustiim Häkatoni korraldustiim on karastunud mitmeid häkatone korraldades, koos korraldati Defence AI Hackathon juunis 2025, sestap on kõigi rollid selged ning kujundatud õlitatud protsess häkatoni läbiviimiseks professionaalsel tasemel, kõrgelt kvalifitseeritud tiimi juhtimisel. Triinu Lukas Projekti elluviimist juhib Triinu Lukas, Beamline’i kaasasutaja ja partner. Tal on ulatuslik kogemus rahvusvaheliste kiirendiprogrammide juhtimisel deeptech- ja cleantech-idufirmadele ning mitme sidusrühmaga koostööprojektide elluviimisel. Tegevjuhina on ta juhtinud kolme (peagi nelja) Beamline’i kiirendiprogrammi lendu (2021–2023), kus toetas ülemaailmselt varajases faasis cleantech-idufirmasid. Tema vastutusvaldkond hõlmas programmimetoodika ja ajakava loomist, tiimijuhtimist, kolme kiirendifondi rahastuse juhtimist, mentorite ja sidusrühmade kaasamist, žüriide tööd, valikuprotsesside korraldamist ning kogu programmi läbiviimist. Triinu on hankinud Beamline’ile erinevaid projekte, suurim neist 1 miljoni euro suurune toetus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (2023–2025), mille raames toetati 10 Eesti deeptech-idufirmat investeeringuvalmiduse saavutamisel. Projektijuhina vastutas ta programmi struktuuri loomise, partnerlussuhete arendamise ja käivitamise ettevalmistuse eest. Eelmisel häkatonil oli tema vastutada osalejate matchmaking, koostööplatvormide (Eventornado, Slack, Notion) haldamine ning sündmuse tehniline ja logistiline läbiviimine. Aastate jooksul on ta hinnanud sadu varajases faasis idufirmasid, andes talle sügava ülevaate globaalsete startup-ökosüsteemide kitsaskohtadest ja eduteguritest. Triinu liidab strateegilise planeerimise ja praktilise elluviimise oskused, juhtides meeskondi ning tehes koostööd rahvusvaheliste investorite, partnerite ja avaliku sektori institutsioonidega. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 8/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Aneth Tinnus Hakaton_pakkumus_mall.docx Aneth Tinnus on kogenud programmide- ja kommunikatsioonijuht, kellel on tugev taust digilahenduste arendamises keskkonnakriitilistes sektorites. Alates 2022. aastast on ta vastutanud Beamline’i cleantech- ja deeptech- kiirendiprogrammide igapäevase korralduse eest, sealhulgas Beamline Batch 2, 3 ja 4 (rahvusvahelised) ning Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel toimunud Deeptech ja Energy Accelerator. Nendes rollides on ta koordineerinud ja toetanud üle 40 varajases faasis idufirma, kellest paljud keskenduvad digilahendustele energia, transpordi, tööstuse ja ressursitõhususe valdkonnas. Tema töö on hõlmanud valikuprotsesside juhtimist, mentorite ja ekspertide kaasamist, bootcamp’i ja investorivalmiduse programmide läbiviimist ning igapäevast tuge startup’idele, kes loovad digitaalseid kliimalahendusi. Aneth on vedanud kiirendustegevusi kogu elutsükli ulatuses — alates avalikest kutsetest ja hindamisest kuni Demo Day ja järelaruandluseni. Ta on hallanud ka andmete kogumist ja aruandlust toetuste raames, tagades vastavuse rohepöörde ja kestlikkuse mõjuga seotud mõõdikutega. Tema portfell hõlmab nii rahvusvahelisi kui ka riiklikke programme, mis toetavad süsteemseid muutusi võtmesektorites, sealhulgas ka mitmeid häkatone. Rahvusvahelise kogemuse toob ta muu hulgas noortevahetuse kaudu Lõuna-Aafrikas, mis on andnud talle kultuuridevahelise tundlikkuse ja oskuse juhtida mitmekesiseid meeskondi. Varem on ta töötanud turunduses rahvusvaheliste klientidega ettevõtetes Powerful Marketers ja Visionest Institute. Andreas Veispak Andreas Veispak on häkatoni moderaator, kes on sisulise poole korraldamisel ja ürituse igakülgsel läbiviimisel korraldustiimi aktiivne liige. Ta on EBSi teadus-, arendus- ja innovatsioonijuht, kellel on enam kui 15-aastane rahvusvaheline kogemus innovatsiooni, digitaalsete teenuste ja strateegilise juhtimise valdkonnas. Ta on juhtinud Euroopa Komisjoni üksusi, kus on arendatud digipoliitikaid, innovatsioonimehhanisme ja rahastusprogramme, mis on suunanud märkimisväärseid investeeringuid Euroopa ettevõtluse ja teaduse arendamisse. Andreasel on tugevad sidemed nii Euroopa Komisjoni kui ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, mis võimaldab tal tuua osalejateni laiapõhjalise vaate kaitsetehnoloogia ja tsiviilinnovatsiooni lõimimisele. Ta on oma karjääri jooksul töötanud EL liikmesriikide ja ettevõtetega erinevates sektorites ja olnud otseselt seotud Euroopa siseturu, digipöörde, innovatsiooni ja kosmoseprogrammide juurutamisega. Häkatoni kontekstis aitab Andreas osalejatel mõista, kuidas viia oma lahendused kooskõlla rahvusvaheliste standardite ja poliitikatega, ning kuidas skaleerida ideid, mis võiksid jõuda Euroopa turule ja sealt edasi. Ivo Urb Ivo väärtus häkatoni korraldusmeeskonnas seisneb tema ainulaadses kombinatsioonis militaarse tausta, ettevõtlusõpingute ja praktilise projektijuhtimise kogemuse vahel. Häkatoni korraldustiimis on ta vastutav osalejate registreerimise ning igakülgse abi korraldamise ning operatiivsete tegevuste eest. Taustalt on Ivo Urb EBSi tudeng ning projektijuht, kelle taust ühendab kaitsevaldkonna juhtimiskogemuse ja ettevõtluse arendamise. Ta töötab Eesti Kaitseväes seersandina, kus on juhtinud meeskondi kõrge surve all, arendanud juhtimisoskusi ning harjunud täitma ülesandeid, kus otsustavus ja täpsus on kriitilise tähtsusega. Lisaks töötab ta praktikandina Falconclaw’s, kus ta rakendab oma EBSi digitaalsete toodete arenduse õpingutest saadud teadmisi rahvusvaheliste projektide juhtimisel ja tootearenduses. Sigrid Lainevee Korraldab suhtlust EBSi erinevate osakondade ning toitlustuse ning infrastruktuuri poolega, väga Kogenud meeskonna- ja projektijuht, kellel on tugev taust kõrgharidussektoris nii avalikus kui ka erasektoris. Ta on edukalt juhtinud mitmeid rahvusvahelisi projekte ja tal on tõestatud oskus ühendada strateegiline planeerimine praktilise elluviimisega. Sigrid paistab silma hea äriplaanimise, analüütiliste oskuste ja loogilise mõtlemise poolest ning suudab keerulisi protsesse juhtida süsteemselt ja tulemuslikult. Lisaks tugevale protsessijuhtimisele on tema suurimaks tugevuseks inimeste kaasamine ja meeskonnatöö edendamine, mis tagab koostööprojektide sujuva kulgemise. Marko Puusaar Marko Puusaar on Estonian Business Schooli IT-osakonna juht, kellel on põhjalik kogemus tehnilise taristu, küberturvalisuse ja digilahenduste haldamisel. Ta on vastutanud EBSi akadeemilise kogukonna igapäevase IT-toe ning suurte sündmuste tehnilise korralduse eest, sh turvaliste võrguühenduste, pilvelahenduste ja esitlustehnoloogia tagamise eest. Marko tugevus seisneb nii süsteemse IT-taristu arendamises kui ka kiire reageerimise võimes, kui vaja on keerulisi tehnilisi probleeme lahendada. Tema tiim on IT toena üritusel 24/7 kättesaadav. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&ca… 9/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Lisaks Hakaton_pakkumus_mall.docx on tal mitmekülgne kogemus haridustehnoloogia arendamisel ja innovaatiliste lahenduste rakendamisel õppeprotsessides. Ta on olnud võtmeisik, kes tagab, et ülikooli digitaalne keskkond toimiks sujuvalt ja turvaliselt, ning et kasutajad – nii tudengid, õppejõud kui ka külalised – saaksid vajalikud teenused kvaliteetselt kätte. Jelena Žovnikova Aitab sisulist osa puudutavates protsessides nagu žürii hindamiskriteeriumite väljatöötamine, programmi loogika. Kogenud äri- ja finantsnõustaja, koolitaja ning mentor, kellel on üle 20-aastane kogemus ettevõtluse arendamisel. Ta on toetanud sadu idufirmasid, loomevaldkonna esindajajaid ja MTÜsid ärimudelite optimeerimisel, finantsplaanide koostamisel ja kasvu kiirendamisel. Jelena on töötanud rahvusvahelistes konsultatsioonifirmades, juhib täna oma ettevõtet, kuulub Balti suurima ühisrahastusplatvormi Hooandja nõukogusse ning on aktiivne Startup Estonia piirkondlikus arengugrupis. Samuti on ta EBSi nooremteadur ja doktorant, uurides akadeemia ja ettevõtluse koostöövõimalusi innovatsioonijuhtimise parendamiseks. Ta on hinnatud nõustaja, koolitaja ja mentor nii Eesti kui rahvusvahelistes inkubaatorites ja kiirendites, olles teinud koostööd näiteks Startup Estonia, Creative Estonia, Tallinn Business Incubatori, Garage48, Eesti Pagulasabi ja Baltic Innovation Agency’ga. Jelena põhivaldkonnad hõlmavad ettevõtte loomist, äriprotsesside käivitamist, äriplaanide ja finantsprognooside koostamist, ärimudeli valideerimist, ettevõtte väärtuse hindamist, tõhususe analüüsi, rahastusallikate kaardistamist ja ühisrahastuskampaaniate korraldamist. Veiko Karu Projekti korraldustiimis koha peal on ka Veiko Karu, kellel on lisaks mentordamisele erinevaid rolle, mh päevakava eest vastutamine ja selle disainimine. Veiko on dotsent (Associate Professor), kelle fookus on mineraaltoormete väärtusahel, ringmajandus ja ESG. Tal on ligi 20-aastane akadeemiline ja rahvusvaheline projektikogemus (Horizon, Interreg, EIT RawMaterials), varasemalt TalTechis EIT projektide juht ning geoinfo ja mäetehnoloogia teadustöötaja/õppejõud. Ta on Society of Mining Professors liige (al 2008), Academia Stands for Green Deal teaduskomitee liige/partner ning mentor nii Tehnopolis kui Tartu Teaduspargis (DeepTech, GreenTech, SpaceTech). Tema kompetents hõlmab kaevandustehnika ja -ökonomika, kaevandusjäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamise, keskkonnamõjude leevendamise ja sotsiaalse tegevusloa (social licence to operate) teemasid. Karmo Kroos Projekti toetab ka Karmo Kroos, kes toetab tiime mentorina kuid ka korraldustiimi liikmena on tema roll kohapealse matchmakingu edukas korraldamine ja mentorlus. Estonian Business Schooli teadusprorektor ning rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane. Ta omandas doktorikraadi cum laude Åbo Akademi Ülikoolis, spetsialiseerudes sotsiaalteaduste uurimismetoodikale, ning pälvis oma töö eest Ameerika Sotsioloogide Assotsiatsiooni parima uurimistöö auhinna – olles üks vähestest mitteameeriklastest, kes selle prestiižse tunnustuse on saanud. Lisaks kuulub ta teadusajakirja Prometheus – Critical Studies in Innovation toimetuskolleegiumisse ning EBSi teadusuuringute eetikakomiteesse. Karmo on keskne isik EBSi teadustegevuse arendamisel: ta õpetab doktorantidele uurimismeetodeid, nõustab kolleege Euroopa ja kohalike uurimistoetuste taotlemisel ning aitab tagada kvaliteedi ja läbipaistvuse rahvusvahelistele välishindajatele esitatavates aruannetes. Oma teadmiste täiendamiseks on ta läbinud IESE Business School’i teaduskonna arenguprogrammi ja Viini ülikooli Euroopa teadusmõõdikute suvekooli. Tal on ka laiapõhjaline projektijuhtimise kogemus nii erasektoris (AS Eesti Telefon ja OÜ BDG) kui ka avalikus sektoris (Hollandi välisministeeriumis). See mitmekülgne taust on andnud talle unikaalse arusaamise erasektori tõhususe ja tulemuspõhise juhtimise loogikast, avaliku sektori läbipaistvuse ja aruandekohustuse nõuetest ning akadeemiliste ringkondade tipptasemele pürgimise põhimõtetest. 3. Häkatoni 48h eelduslik päevakava Häkatoni 48 tunni jooksul saavad osalejad võimaluse töötada meeskondades, et lahendada kaitsevaldkonna ringmajanduse väljakutseid, alates ideede genereerimisest kuni prototüübi loomiseni ja ärimudeli kavandamiseni. Avapäeval keskendutakse ideede esitlemisele, diskussioonile ringmajanduse võimalustest kaitsevaldkonnas, ülesannete jagamisele tiimitöö siseselt ning häkkimise alustamisele, kusjuures kohe alguses tuuakse sisse mentorid, et idee alguses saaks selle kohe turuvajadustega kooskõlastada. Teisel päeval toimuvad praktilised töötoad, kus käsitletakse ringmajandusmudeleid ja kaitsevaldkonna väärtusahelaid, ning mentorite kontrollpunktid, mis aitavad meeskondadel oma lahendusi edasi arendada. Viimasel päeval esitlevad tiimid oma lahendusi žüriile, saades tagasisidet nii innovatsiooni, turupotentsiaali kui ka keskkonnasäästlikkuse aspektist. Osalejad saavad väärtusliku kogemuse https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 10/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx kaitsevaldkonna probleemide lahendamisel, praktilise teadmise ringmajandusest ning uued koostöövõrgustikud nii Hakaton_pakkumus_mall.docx akadeemia, ettevõtluse kui ka riigikaitse ekspertidega. 1. päev – Avapäev (reede) 15.00 – 16.00 | Registreerimine: Osalejad registreerivad end üritusele. 16.00 – 16.30 | Avasõnad: Projektijuht tutvustab häkatoni eesmärki, põhireegleid, ajakava, mentoreid ja žüriid. (Modereerivad A. Veispak ja I. Seppo). 16.30 – 17.30 | Töötuba 1: Kaitse ja ringmajanduse lõimumiskoht (The Defence–Circularity Nexus) – juhib Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuht Kädi Ristkok. Töötuba keskendub kaitse- ja tsiviilinnovatsiooni kokkupuutepunktidele. Fookuses on kaitsevaldkonna ringmajanduslikku tootmist soosivad poliitikad, dual- use tehnoloogiad ning Ristkok toob põhjalikud näited ringsetest ärimudelitest, mida kaitsevaldkonnas on võimalik kasutada, et osalejad saaksid need häkkimisel aluseks võtta. 17.35 – 18.05 | Tiimide väljakutsed, ideede lühiesitlus ja tiimide formeerimine: Iga tiim tutvustab oma lähtekohta ja esimest mõtet. (Modereerivad A. Veispak ja I. Seppo). 18.05 – 19.05 | Häkkimine algab: Tiimid alustavad oma projektide arendamist. 19.05 – 20.05 | Mentorite kontrollpunkt #1: Mentorid annavad esimest tagasisidet ja aitavad challenge statement’i täpsustada. 20.05 – 21.05 | Õhtusnäkk: Kerge toit ja networking 21.05 – … | Häkkimine jätkub. 2. päev – Põhipäev (laupäev) 08.00 – 09.00 | Hommikusöök 09.00 – 09.30 | Päeva avamine ja eesmärkide seadmine (Modereerivad A. Veispak ja I. Seppo). 9:30 – 10.30 | Töötuba 2: Disain kaitsevaldkonnas (Secure by Design). See on disainimõtlemise, tootedisaini ja materjali- ning ressursside valiku töötuba koostöös Delfti Ülikooliga (prof. David Peck), et tuua kohale Euroopa ringdisaini ja kestlike materjalide tippteadmised. Eelmisel korral viis edukat töötuba läbi seeria-ettevõtja Aive Uus. Kuigi töötuba oli väga edukas, siis sel korral kaasaksime sellesse töötuppa tootedisaini eksperdi kaitsevaldkonna seest. 10.30 – 12.00 | Häkkimine ja meeskonnatöö: Ideede süvendamine. 12.00 – 13.00 | Mentorite kontrollpunkt #2: Mentorid annavad tagasisidet ringmajandusmudeli ja ärilise väärtuspakkumise kohta. 13.00 – 14.00 | Lõuna 14.00 – 15.00 | Töötuba 3: Mission Re-force – fookuses kaitsehangete eripärad, mida tutvustavad Kaitseliidu ja Eesti kaitsetööstuse esindajad. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 11/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx 15.00 – Hakaton_pakkumus_mall.docx 17.00 | Häkkimine: Meeskonnad töötavad oma prototüüpide ja tegevuskavade kallal. 17.00 – 18.00 | Mentorite kontrollpunkt #3: Fookuses tegevuskava ja äriplaani toorik (template_ariplaan.docx). 18.00 – 18.30 | Häkkimine jätkub: Meeskonnad viimistlevad prototüüpe ja esitlusi. 18.30 – 19.30 | Õhtusöök ja networking 19.30 – 21.00 | Häkkimine jätkub: Meeskonnad viimistlevad prototüüpe ja esitlusi. 21.00 – 21.30 | Mentorite kontrollpunkt #4: Lõplik tagasiside enne finaale (fookuses slaidid, tegevuskava, äriplaani loogika). 21.30 – … | Häkkimine jätkub (soovi korral). 3. päev – Finaalpäev (pühapäev) 08.00 – 08.30 | Hommikusöök. 08.30 – 09.30 | Töötuba 4: Esitlus-labor (Pitch Lab) – praktikasuunaline pitchimise treening, mida viib läbi Gleb Maltsev, kellel on rahvusvaheline kogemus kaitse- ja tehnoloogiaettevõtete pitch’ide arendamisel. 09.30 – 12.00 | Viimane häkkimine & slaidide ettevalmistus: Tiimid viimistlevad oma pitch deck’i (template_pitch.pptx), tegevuskava ja äriplaani toorikut. Mentor ja pitch coach Gleb Maltsev on häkatonil ja jälgib tiimide progressi. 12.00 – 13.00 | Lõuna. 13.00 – 15.00 | Finaalesitlused: Iga tiim esitab oma tulemuse, sh pitch slaidid, tegevuskava ja äriplaan. Žürii küsib küsimusi. (Moderaatorid A. Veispak ja I. Seppo). 15.00 – 15.30 | Žürii arutelu ja otsused. 15.30 – 16.30 | Autasustamine ja lõpetamine: Võitjate väljakuulutamine, tänusõnad ja ürituse lõpetamine. (Žürii esimees + moderaatorid). 16.30 | Häkatoni ametlik lõpp, jätkub networking õhtusöök ettevõtjate ja fondidega, et tiimid saaksid luua uusi suhteid ja leida endale potentsiaalseid uusi tiimiliikmeid. Häkatoni töökeel, k.a. töötubade keel on inglise keel. 4. Žürii roll ja autasustamine Häkatoni tulemuste hindamiseks moodustatakse žürii, kuhu kuuluvad kaitsevaldkonna, akadeemia ja ettevõtluse eksperdid. Žürii koosseis kooskõlastatakse tellijaga. Korraldaja tagab žürii kokkukutsumise, töökorralduse ja https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 12/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx hindamisprotsessi sujuva läbiviimise. Hakaton_pakkumus_mall.docx Žürii roll on hinnata meeskondade loodud lahendusi ning välja valida parimad ideed, millele määratakse auhinnad. Hindamisel võetakse arvesse järgmisi kriteeriume: ● lahenduse funktsionaalsus ja relevantsus; ● lahenduse innovaatilisus ja uudne lähenemine; ● lahenduse turupotentsiaal, skaleeritavus ning performance kaitsevaldkonnas või laiemalt; ● lahenduse toimivus kaitsevaldkonnas; ● lahenduse keskkonnasäästlikkus ja seos ringmajanduse põhimõtetega; ● lahenduse jätkusuutlikkus ja mõju - kas lahendus on turutingimustel majanduslikult jätkusuutlik ning seega ettevõtjale skaleerimiseks motiveetiv; ● lahenduse vastavus aktuaalsele vajadusele kaitsevaldkonnas või muus spetsiifilises kasutuskohas; ● tiimi võimekus lahendust presenteerida. Žürii valib välja häkatoni parimad lahendused häkatoni kolmanda päeva lõpus ja teeb ettepaneku auhindade määramiseks. Auhinnad antakse võitjatele üle vahetult ürituse lõppemise järel. Auhinnafond koosneb rahalistest auhindadest ja eripreemiatest, sh diplomid, sümboolsed meenete komplektid ning võimalikud inkubatsiooni- ja koostöövõimalused partnerorganisatsioonides. Eelmisel korral, kui korraldasime Defence AI Hackathon (juunis 2025), olid auhindadeks: 1) DarkStari programmis osalemine; 2) Kaitseministeeriumi & Tehnopoli Defence Tech kiirendiprogramm; 3) EBS Äriarendusprogramm Anti välja ka lisaauhindu ning juba žürii hindamise käigus sündisid mõned koostööd kaitsevaldkonna esindajate ja ideearendajate vahel (näiteks tiim “No More Tape Measures” käis päriselt 2. juulil oma ideed testimas Kaitseväe vormimõõtmiste päeval ja koostöid sündis veel). Tänutäheks on ka žüriile ette nähtud sümboolsed kingitused. 5. Esinejad, mentorid ja moderaatorid Häkatoni sisulise kvaliteedi ja rahvusvahelise taseme tagamiseks kaasame vähemalt 20 eksperti kaitsevaldkonnast, ringmajandusest ja tootedisaini rakendamisest. Nende esialgne nimekiri on toodud Lisas “Mentorid ja žüriiliikmed”. Esimesed nende hulgast on meie kaks moderaatorit Indrek Seppo ning Andreas Veispak, kes hoidsid osalejaid koos ja tõstetuna ka eelmise Defence AI Hackathoni neljal päeval. Indrek Seppo on kaitsetööstuse ettevõtja ning kogenud strateegia- ja innovatsiooninõustaja, kellel on pikaajaline taust kaitsevaldkonna ning tehnoloogiaarenduse projektides. Ta on juhtinud rahvusvahelisi koostööprojekte ja töötanud erinevate kaitsetööstuse ja avaliku sektori osapooltega, mistõttu on tal oskus siduda militaar- ja tsiviilinnovatsiooni ning juhtida sisukaid arutelusid. Andreas Veispak on pika rahvusvahelise kogemusega juht, kellel on põhjalik kogemus tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikate kujundamisel ja nendega seotud lahenduste elluviimisel. Andreas vastutab EBSis teaduse, arenduse ja innovatsiooni eest. Eelnevalt on ta töötanud PricewaterhouseCoopersis ja Euroopa Komisjonis. Oma karjääri alguses tegutses ta erinevates majandusharudes, keskendudes siis autotööstusele, eelkõige tööstusliku konkurentsivõime ning energia ja keskkonnaga seotud teemadele. Aastal 2010 liitus ta Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 13/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx meeskonnaga (kaupade ja teenuste ühtne turg ELis, tööstuspoliitika, Euroopa kosmoseprogrammid, ettevõtlus, väikese Hakaton_pakkumus_mall.docx ja keskmise suurusega ettevõtted). Sellele järgnevalt juhtis ta kosmoseandmete (ELi kaugseireprogramm Copernicus) ning e-Infrastruktuuride ja Euroopa Teaduspilvega tegelevaid üksuseid. Ta on hinnatud oma strateegilise ja rahvusvahelise kogemuse poolest tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitika kujundamisel. Tema töö Euroopa Komisjonis kosmoseprogrammide, e-infrastruktuuride ja ettevõtluspoliitika valdkondades annab talle unikaalse ülevaate, kuidas teadus- ja arendustegevust siduda Euroopa strateegiliste vajadustega. EBSi teaduse, arenduse ja innovatsiooni juhina oskab ta ühendada akadeemia, ettevõtluse ja poliitikakujunduse ning suunata häkatoni meeskondi mõtlema, kuidas kaitse- ja ringmajanduse lahendused sobituvad nii Eesti kui ka Euroopa innovatsioonisüsteemi. Mentoriteks ja žüriisse kutsume ka nii Eestis tegutsevaid kui ka rahvusvahelisi eksperte, kellest vähemalt pooled on välismaalt või saanud kõrghariduse väljaspool Eestit. (Eelmisel Defence AI Hackathonil oli seda proportsiooni arvestada lihtne, mitmed inimesed sõitsid ka välismaalt kohale (näiteks kaitsevaldkonna investor Matt Kuppers, kaitsevaldkonna kiirendi arendaja prof. David Peck jt) Eesti ekspertidena kaasame kindlasti Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseliidu esindajaid, keskkonnavaldkonna juhte ning kaitseinnovatsiooni juhte ja NATO eksperte. Teiseks mentorite valiku kriteeriumiks on oskuste proportsioon - nimelt sihime, et ligipaudu 50% mentoritest oleks kaitsevaldkonnast ning ligikaudu 50% eelpool nimetatud jätkusuutlikkuse valdkondadest. See tagab, et tiimid saavad parimat võimalikku juhendamist kogu ürituse vältel kohapeal, vastavalt hindamiskriteeriumites seatud kõrgeimale tasemele. Mentorlus on ehitatud üles nii, et igal mentoril, kes on tegelikult oma ala parim ekspert, on vaba voli valida ja käia tiimide juures, kellele ta arvab, et on temast kõige enam kasu ning kasutada endale soodsat lähenemist mentorlusele - mõni räägib tehnoloogiast, mõni pakub võrgustiku kontakte jms. Mentorite checkpointides räägitakse selle checkpointiga seotud teemast. Mentorid osalevad esimesel kahel päeval kindlasti ka koha peal, sest siis saavad nad parema pildi ettevõtete arendusvajadustest. Mentorite kontrollpunktid on seatud nii, et need kataks kogu üritust ehk siis eeldame, et kõik ~20 mentorit on kõigil päevadel koha peal. Kuna häkaton toimub perioodil, kus haiguste levik on kõrgenenud, siis tekitame mentoritele ja ekspertidele võimaluse osaleda ka veebi teel. Žüriisse kutsume nagu eelmisel korralgi laiapõhjalise ekspertide koosseisu, ideaalis inimesed katmaks kaitseinnovaatorite (näiteks tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse projektimeeskonda juht Ivo Peets, kes oli meiega ka eelmisel korral), Kaitseliidu, Kaitseväe, äriarenduse ning Ukraina-eksperdi rolle. Lisaks üldistele mentoritele viime läbi fookustatud töötoad: ● Töötuba 1 (Reedel): The Defence–Circularity Nexus (eesti keeles “Kaitse ja ringmajanduse lõimumiskoht”. Töötuba juhib Eesti Rohetehnoloogia Liidu tegevjuht Kädi Ristkok. Töötuba keskendub kaitse- ja tsiviilinnovatsiooni kokkupuutepunktidele. Fookuses on kaitsevaldkonna ringmajanduslikku tootmist soosivad poliitikad, dual-use tehnoloogiad ning Ristkok toob põhjalikud näited ringsetest ärimudelitest, mida kaitsevaldkonnas on võimalik kasutada, et osalejad saaksid need häkkimisel aluseks võtta. ● Workshop 2 (Laupäeval): Secure by Design (eesti keeles “Disain kaitsevaldkonnas”) See on disainimõtlemise, tootedisaini ja materjali- ning ressursside valiku töötuba koostöös Delfti Ülikooliga (prof. David Peck), et tuua kohale Euroopa ringdisaini ja kestlike materjalide tippteadmised. Eelmisel korral viis edukat töötuba läbi ettevõtja Aive Uus. Kuigi töötuba oli väga edukas, siis sel korral kaasaksime sellesse töötuppa tootedisaini eksperdi kaitsevaldkonna seest. ● Workshop 3 (Laupäeval): Mission Re-force See on fookuses kaitsehangete eripärad, mida tutvustavad Kaitseinvesteeringute Keskuse ja EISi Rakendusuuringute Keskuse (sel aastal avatu rakendusuuringute programm ka kaitsevaldkonnale) esindajad. Eelmisel korral oli meil edukas töötuba Rakendusuuringute Keskuse juhi Mart Tootsiga, kutsuksime ta selgi korral, lisades eksperdi ka Kaitseinvesteeringute Keskusest, millel hangete põhimaht. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 14/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx ●Hakaton_pakkumus_mall.docx Workshop 4 (Pühapäeval): Pitch Lab (eesti keeles “Esitlus-labor”) See on praktiline pitchimise treening, mida viib läbi Gleb Maltsev, kellel on rahvusvaheline kogemus kaitse- ja tehnoloogiaettevõtete pitch’ide arendamisel. Sama töötuba aitas eelmiselgi korral tiimide esitlused maksimaalselt tugevaks vormida. Sel korral teeb Gleb laupäeval individuaalset mentorlust ning pühapäeval nimetatud workshopi, et kõigil oleks aega oma presentatsioonioskusi arendada. See ja teised töötoad annavad osalejatele oskusi kogu eluks. Selline kombinatsioon mentoritest ja žüriiliikmetest tagab ürituse sisulise tugevuse, kõrge rahvusvahelise taseme ja maksimaalse vastavuse hindamiskriteeriumidele, pakkudes osalejatele praktilisi teadmisi, strateegilist mõtlemist ja rakenduslikke oskusi kaitsevaldkonna ringmajanduse lahenduste väljatöötamiseks. 6. Osalejad ja tiimid Häkatonile kaasatakse ligikaudu 120 üle 18-aastast osalejat, kes on kutsutud muuhulgas kindlasti ka innovatsiooni ökosüsteemist, ülikoolidest, Kaitseväest, Kaitseliidust kui ka kaitsetööstuse ettevõtetest. Osalejad moodustavad kuni kuueliikmelised tiimid, mis võimaldab tagada meeskondades mitmekesise oskuste ja teadmiste kombinatsiooni. Nagu eelmiselgi korral, tervitame ja suuname kandideerima osalejaid nii militaarvaldkonnast kui tsiviilist. Koostöös Kaitseministeeriumiga tehakse osalejatele taustakontroll, mis lähtub sellest, et häkatonil võivad osaleda Euroopa Liidu, NATO ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud. Ürituse osalustasu 300 eurot tiimi kohta, millest moodustub rahaline auhinnafond. See lähenemine suurendab osalejate motivatsiooni ja loob tugevama sideme loodud lahenduste elluviimisega. Optimaalne tiimi suurus on 6 liiget. Oluline fookus seatakse ka ajateenijate kaasamisele, et luua tiime, kelle loodud lahendusi oleks võimalik ajateenistuse jooksul või selle lõpuks reaalselt juurutada. See annab noortele kaitseväelastele võimaluse panustada praktiliselt kaitsevaldkonna innovatsiooni ning samal ajal arendada oma teadmisi ja ettevõtlikkust. Meie eeliseks on varasem kogemus Defence AI Hackathoniga, mille raames lõime juba toimivad suhtlusplatvormid. See võimaldab meil seekord kiiresti ja tõhusalt kaasata ka eelmise korra kandidaate ning suurendada osalejate kvaliteeti ja mitmekesisust. Lisaks on nii Beamline Acceleratoril kui ka Estonian Business Schoolil Baltikumi-ülene võrgustik cleantech- ettevõtetest, kellel on potentsiaal tuua oma ringmajanduse ja kestlike tehnoloogiate lahendused kaitsevaldkonna konteksti. Häkaton pakub neile võimaluse avastada uusi kasutusvõimalusi ja turge, laiendada oma kliendibaasi ning testida oma ideede rakendatavust koostöös kaitsesektori ekspertidega. Tiimide formeerimine toimub enne häkatoni. Selleks kasutame häkatonide platformi Eventornadot, kus saab toimuda kogu faili ja infovahetus ning osalejate omavaheline suhtlus, nii et platforme ei oleks liiga palju. Et tiime efektiivselt kokku tuua, korraldame enne üritust ka paar vabatahtlikku töötuba, kus tiimijuhid saavad oma lahendust tutvustada ning öelda, mis oskusi nad oma tiimi juurde soovivad. 7. Toitlustus ja ringmajanduse põhimõtted Alati tulevikku vaatavate innovatsiooni-fookusega ettevõtetena pühendume nii selle kui teiste ürituste korraldamisel jätkusuutlikkusele. Pakume välja mitmefaasilise strateegia, et minimeerida ürituse ökoloogilist jalajälge ja edendada keskkonnahoidlikku kultuuri kõigi osalejate ja partnerite seas. Meie lähenemisviisi juhib Eesti keskkonnasõbralike ürituste korraldamise juhend ning ennetamine, taaskasutamine ja ringlussevõtt on selle ürituse identiteedi oluline osa. Õppides eelmisest Defence AI Hackathonist selle aasta juunis, oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 15/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx jäätmekäitluses. Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Loobuda ühekordselt kasutatavatest toidu- ja joogipakenditest 100%. ● Saavutada vähemalt 80% jäätmete suunamine prügilast eemale, maksimeerides ringlussevõttu, kompostimist ja materjalide taaskasutamist. ● Tagada täielik vastavus riiklike eeskirjadega, sealhulgas Eesti jäätmeseadusele (§ 31) ja pakendiseadusega (§ 5.8), muutes korduvkasutatavad lauanõud kohustuslikuks standardiks. ● Harida ja julgustada iga osalejat olema aktiivne osaline meie jätkusuutlikkuse alastes pingutustes selge suhtluse ja kättesaadava infrastruktuuri kaudu. Meie strateegia tugineb kolmele peamisele sambale: jäätmete tekke vältimine allika juures, jätkusuutlike toitlustustavade tagamine ja tugeva kohapealse sorteerimissüsteemi rakendamine. I sammas: jäätmete vältimine teadlike protsesside kaudu “Digitaalne peamiselt” (digital first) -poliitika: kogu ürituse teave, sealhulgas ajakavad, juhendid, kaardid ja teated, kuvatakse ekraanidel, mis välistab täielikult trükitud programmide vajaduse. Korduvkasutatavad ürituse materjalid: kasutame vastupidavaid, korduvkasutatavaid silte ja pakume ajurünnakute jaoks suuri marker- ja digitahvleid pabertahvlite asemel. Osalejate nimesildid trükitakse korduvkasutatavate hoidjate sees olevale ringluspaberile ja kogutakse ürituse lõpus kokku edaspidiseks kasutamiseks. II sammas: jätkusuutlik toitlustus ja toidujäätmete vähendamine ≥90% menüüst on taimne või valmistatud Eesti päritolu toorainest. Toitlustus toimub buffet-stiilis, osalejatel on võimalik toit kaasa pakkida, et vältida toidukadu. Pakkumine Jahh- cateringilt, kes on Eesti kõige kogenum toitlustusteenuse pakkuja, on esitatud pakkumuse lisas. Nendel on väga laiapõhjaline kogemus jätkusuutlikkuse plaanidega, mistap võtsime ka esimese toitlustuspakkumise neilt, sest nad kasutatakse õiglase kaubanduse ja mahetooteid, sh Fairtrade kohv ja tee. Menüüd ja täpsed kogused on esitatud pakkumuse lisas. Kohustuslik korduvkasutatavate nõude süsteem: vastavalt Eesti pakendiseadusele on meie toitlustuspartner lepinguliselt kohustatud pakkuma kõiki toite ja jooke korduvkasutatavates nõudes (taldrikud, tassid, kausid ja söögiriistad). Rakendatakse tsentraliseeritud ja mugav nõude tagastamise süsteem, mille raames on vabatahtlikud töötajad selgelt märgistatud kogumispunktides. Joogipunktid: Plastpudelite kasutamise vältimiseks pakutakse mitmes selgelt märgistatud joogipunktis tasuta filtreeritud kraanivett. Osalejatele antakse kingituseks korduvkasutatavad pudelid, mida nad saavad kasutada joogivee jaoks. Samuti viime sisse koostöö joogitootjaga (Punch Drinks), et pakkuda jooke täidetavates mahutites, mida saab väikestes kogustes isiklikesse pudelitesse võtta ja vajaduse korral tarbida – sel viisil välditakse 100% plastpudelite kasutamist ja jäätmete tekkimist. Punch Drinksilt tellime lisaks ka klaaspudelites karastavaid (energia)jooke. Toidujäätmete ennetamine: Meie toitlustuspartnerid on võtnud kohustuse pakkuda toitu vastavalt reaalajas registreeritud andmetele. Oleme leidnud ka kohaliku toiduabi organisatsiooni, kes korraldab serveerimata jäänud toidu ohutu ja õigeaegse kogumise, tagades, et see toidab kogukonda, mitte ei lähe raisku. III sammas: Kõikehõlmav kohapealne sorteerimine ja ringlussevõtt „Rohelise suursaadiku” personaliga sorteerimisjaamad: Hästi nähtavad jäätmete sorteerimisjaamad paigutatakse strateegiliselt üle kogu ürituse toimumiskoha. Tippaegadel (nt söögiaegadel) töötavad nendes jaamades koolitatud https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 16/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx „rohelise suursaadiku” vabatahtlikud, kes juhendavad osalejaid aktiivselt ja sõbralikult jäätmete õigeks sorteerimiseks. Hakaton_pakkumus_mall.docx Selged, ühtlustatud märgid: Igal jaamal on selgete piltidega ja värvikoodiga märgid, et sorteerimine oleks kõigile osalejatele lihtne ja intuitiivne. Määratud jäätmevood: Prügikastid on ette nähtud: Biojäätmetele (kõik toidujäätmed, kohvipaks, paberrätikud) Pakenditele (plast, metall ja joogikartongid) Paberile ja papile (ainult puhas ja kuiv) Taarakonteineritele Segaolmejäätmetele (selgelt märgitud viimase võimalusena) Ohtlike jäätmete kogumine: Registreerimislaudades on olemas spetsiaalne turvaline kogumiskast väikeste elektroonikajäätmetele, nagu kasutatud e-sigarettide või purunenud laadijate jaoks, tagamaks nende ohutu kõrvaldamine. Meie eesmärkide saavutamine sõltub iga osaleja aktiivsusest. Meie kommunikatsioonistrateegia on selge, järjepidev ja julgustav. Enne üritust toimuv kommunikatsioon: Registreerimine: Registreerimislehel rõhutatakse jätkusuutlikkuse kohustust. Kinnitusmeil: Kinnitusmeilis on osa „Info enne üritust”, kus on üksikasjalikult kirjeldatud meie rohelised algatused, sealhulgas korduvkasutatavate lauanõude süsteem ja isikliku veepudeli kasutamine. Sotsiaalmeedia: Spetsiaalne postituste sari tutvustab meie jätkusuutlikkuse eesmärke ja selgitab, kuidas osalejad saavad aidata. Ürituse ajal toimuv kommunikatsioon: Avakõne: Üritus algab lühikese mainimisega meie jäätmete vähendamise eesmärkidest, kujutades seda kollektiivse väljakutsena. Kohapealsed sildid ja teadaanded: Selged ja ülevaatlikud sildid kõigis jäätmejaamades ning regulaarsed sõbralikud teadaanded enne söögipause tugevdavad sõnumit. Rohelised suursaadikud: Tiimiliikmed on meie kõige olulisem rohelise algatuse kommunikatsioonivahend. Nemad pakuvad sõbralikku, isiklikku juhendamist, et osalejatele keeldude asemel taaskasutuspõhimõtted meelde jääks. Suhtlus pärast üritust: Mõjuaruanne: Pärast üritust saadame kõigile osalejatele tänukirja, milles jagame meie pingutuste tulemusi (nt „Koos suunasime 85% jäätmetest prügilast eemale!”). See sulgeb ringi ja kinnitab nende panuse. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 17/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Vastutuse tagamiseks ja edu mõõtmiseks rakendame järgmist: Hakaton_pakkumus_mall.docx ● Kõikidesse tarnijate ja toitlustajate lepingutesse kirjutatakse jätkusuutlikkuse nõuded, millele lisatakse konkreetsed klauslid nõuete täitmise kohta. ● Kohapeal on määratud jätkusuutlikkuse koordinaator, kes jälgib plaani rakendamist, juhib vabatahtlikke ja on kontaktisikuks kõikidele partneritele. ● Meie meeskond tagab jäätmeauditi, mille raames koostatakse üksikasjalik aruanne, milles on kvantifitseeritud iga kogutud jäätmevoo täpne kaal. Need andmed võimaldavad meil arvutada ametliku jäätmete kõrvaldamise määra ja on olulised tulevaste ürituste parandamist vajavate valdkondade kindlaksmääramisel. 8. Taristu ja ruumid Häkaton viiakse läbi ühises füüsilises põhiruumis ja valitud rühmatöö ruumides Tallinna kesklinnas EBSi moodsas ülikoolilinnakus aadressil A. Lauteri 3, mis on varustatud kõigi tänapäevaste esitlustehniliste vahenditega, ventilatsiooni ja konditsioneeriga. Osalejate käsutuses on seejuures nii konverentsisaal (Foto 1), mis mahutab kuni 147 inimest ning sealsamas kõrval olevad grupitöö ruumid (Foto 2) ning lõõgastumiseks ning aruteludeks vabamas õhkkonnas mõeldud ning diivanitega möbleeritud nn lounge ala vaatega Tallinna linnale (Foto 3). Kõik toad ja ühiskasutatavad ruumid on varustatud internetiühendusega, mida osalejad saavad kasutada. Hackathoni osalejatele luuakse ürituse ajaks spetsiaalne kiire internetiühendus, mida nad saavad kasutada eksklusiivselt ja katkematult. Rühmatööks mõeldud koosolekuruumid on varustatud piisava arvu laudade ja toolidega (ruumide jaotus sõltub meeskonna liikmete arvust) ning osalejate kasutamiseks mõeldud tahvlitega. Ühiskasutuses olevates ruumides on ekraanid, mida kasutatakse strateegiliselt hackathoni üritustega seotud olulise teabe edastamiseks, eelkõige meie jäätmekäitlusstrateegia tutvustamiseks ja selle tagamiseks, et osalejad ei jääks ilma olulisest teabest ja sõnumitest. Häkkimise vaheajal saavad osalejad ühiskasutatavas ruumis minigolfi mängida või EBSi ülikoolilinnaku vastas asuvas Lembitu pargis värsket õhku hingata. Samuti eraldame ruumid puhkamiseks ja enese kosutamiseks, et osalejad saaks vajadusel teha kiire uinaku ja ekraanide stressist vabaneda. Jätkusuutlikuma tuleviku nimel on EBS omandamas LEED-sertifikaati ja läbib auditeerimisfaasi, et tagada, et kogu hoone vastab elanikele tõhusa ja tervisliku ehitatud keskkonna nõuetele. Energiatarbimise osas on EBS alates 2021. aasta jaanuarist kasutanud ainult rohelist elektrit. EBS omab viit päikeseenergia parki koguvõimsusega 500 kW ja kavatseb suurendada rohelise elektri tootmist nii, et päikeseenergia toodetud energia ületaks EBS-i aastase elektri- ja soojustarbimise. Eesmärk on vähendada nii soojuse kui ka elektri tarbimist aasta-aastalt. Foto 1. Konverentsisaal https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 18/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Foto 2. Grupitöö ruumid Foto 3. Lounge 9. Turundus- ja värbamiskava Turundus- ja värbamiskava Häkatoni turunduse ja osalejate värbamise eesmärk on tagada kvaliteetne, mitmekesine ja sihtrühmale vastav osalejaskond (üliõpilased, kaitseväelased, Kaitseliidu liikmed, ettevõtete ja teadusasutuste spetsialistid). Kommunikatsioon algab vähemalt 50 päeva enne üritust ja hõlmab nii osalejate kui ka mentorite kaasamist. Et eesmärk osalejate arvus kindlasti täidetud saaks, alustatakse võimalusel kommunikatsioonitegevusi juba varem - 2 kuud enne häkatoni toimumist. Kõik turundusmaterjalid (kujundused, tekstid, postitused) koostatakse pakkuja poolt ja kooskõlastatakse tellijaga enne avalikustamist. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 19/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Hakaton_pakkumus_mall.docx Kasutatavad kanalid ● Akadeemia: ülikoolide sisekanalid, teaduskondade listid, üliõpilasorganisatsioonid ● Kaitsevaldkond: Kaitsevägi, Kaitseliit, NATO koostöövõrgustikud. ● Ettevõtlus: kaitsetööstuse ja tehnoloogiaettevõtete kontaktvõrgustik, erialaliidud. ● Avalikud kanalid: sotsiaalmeedia (Facebook, LinkedIn, Instagram), pressiteated, partnerite kodulehed. ● Kinnised kanalid: peale registreerimisperioodi lõppu suheldakse osalejatega e-maili teel ja häkatoni Slack kanali vahendusel. CTR ja konversioonieesmärgid ● CTR (postituste keskmine klikiprotsent): 2–4%. ● Konversioon: vähemalt 120-140 registreerunud osalejat (ca 20 tiimi). Mentorite puhul eesmärk on kaasata vähemalt 10 valdkonna eksperti. Kommunikatsiooniplaan (eelturundus ja värbamine) Aeg (enne Tegevus Kanalid Eesmärk üritust) 60 päeva Turunduskava ja sõnumite - Ühtne sõnum ja kooskõlastus tellijaga visuaal 50 päeva Esimene üleskutse osalejatele ja Ülikoolid, Kaitsevägi, Teavitamine ja mentoritele ettevõtted, esmane huvi sotsiaalmeedia 40 päeva Pressiteade ja Meedia, Laiem nähtavus sotsiaalmeediapostitus sotsiaalmeedia 35 päeva Järgmised FB, LinkedIn CTR 2–4% sotsiaalmeediapostitused 30 päeva Üleskutsed mentoritele E-mail, otsesuhtlus Mentorite kaasamine 25 päeva Teine üleskutse osalejatele Ülikoolid, Registreerimiste kaitsekanalid, aktiveerimine sotsiaalmeedia 20 päeva Sihitud kontakt ettevõtetele ja Otsesuhtlus Täiendavad tiimid kaitsepartneritele https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 20/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx 15 päeva Meeldetuletuspostitus Sotsiaalmeedia Täiendav nähtavus Hakaton_pakkumus_mall.docx 14 päeva Registreerimise lõpp — Osalejate nimekirja fikseerimine, taustakontroll tellija poolt 13–1 Info jagamine juba E-mail, kinnised Osalemiskindlus ja päeva registreerunutele (info häkatonist, kanalid ettevalmistus kohaletulek, meeldetuletused) Materjalid ja sisuloome ● Turundusmaterjalid: visuaalid, üleskutsepostitused, pressiteated, kodulehe sisu. ● Fotograaf ja videograaf: professionaalne fotograaf pildistab vähemalt 4 tundi igal häkatoni päeval, sh ava- ja lõputseremooniaid. Kõik fotod antakse tellijale üle 5 tööpäeva jooksul pärast ürituse lõppu. Lisaks plaanime teha video üritusest tervikuna. ● Artikkel: mitte hiljem kui 1 kuu pärast üritust valmib üks populaarteaduslik artikkel, mis avaldatakse kaitsevaldkonna väljaandes. 10. Eelmise häkatoni õppetunnid Kui rääkida mõne sõnaga eelmise Defence AI Hackathoni õppetundidest juunis 2025, siis saime aru, et enne üritust korraldatud matchmaking on ainuõige võte, sest siis on tiimidel reaalselt aega, et oma lahendused ka ellu viia, nii et iga tiimiliige on konkreetsetes rollides. Vastasel korral läheks kogu esimese päeva aur inimestel oma koha ja tiimi leidmisele ning tutvumisele. Sinna aga tulid juba toimivad tiimid, kes said eelnevalt meie matchmaking süsteemi abil kaasata just nendele vajalike oskustega tiimiliikmeid. Koha peal oleks seda keeruline teha, võetakse neid, kes soovivad. Teiseks positiivseks õppetunniks oli see, et kuigi estimeerisime ~10 ringis, siis lõpuks oli meil viimasel päeval esitlemas 21 tiimi ja 139 osalejat, mis tähendab, et mitte ükski tiim ei lahkunud ning osalejad jäid pika, 72-tunnise häkatoni juurde päeva lõpuni. Saavutasime selle esmalt seepärast, et võtsimegi tiimi üheks fookuseks osalejate “käe hoidmise” nii palju kui vaja. Teiseks võimaldab EBS’i ülikooli infrastruktuur pakkuda osalejatele piisavalt ruumi ning professionaalset tugipersonali, selleks, et kõigile muredele saaks kohesed lahendused. Lahe oli ka see, et mentorid tegutsesid väga professionaalselt ning enamus neist oli koha peal kõigil päevadel hommikusöögist alates. Ürituse lõpu saabumisel grupeerusid mentorid omaalgatuslikult gruppidesse, et tiime vähem aega segada ning pakkuda neile mitmekülgsemaid lahendusi. Seda lahendust kavatseme seegi kord soovitada. Põhiliseks õppetunniks oli, et kohustuslikku taustakontrolli peab efektiivsemalt kommunikeerima, et keegi ei tunneks ennast valedelt alustelt välja jäetuna. Tegime seda küll nii häkatoni veebilehel, kui kommunikatsioonis, sel korral toome taustakontrolli puudutava info veelgi tugevamalt esile. 11. Riskijuhtimiskava Riskijuhtimiskava Häkatoni ettevalmistamisel ja varasemal läbiviimisel on tuvastatud võimalikud riskid ning määratletud maandamismeetmed nende mõju vähendamiseks. Mentorite puudumise risk võib tekkida ootamatute äraütlemiste tõttu, mis mõjutaks tiimide juhendamist – selleks koostatakse varunimekiri ekspertidest, kes on valmis lühikese etteteatamisega asendama ning võimaldatakse mentoritel haiguste perioodi tõttu osaleda ka veebi teel. Osalejate vähesuse risk maandatakse varajase ja sihitud turundusega, kaasates partnerite võrgustikke (ülikoolid, kaitsevägi, https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 21/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Kaitseliit, ettevõtted), et tagada umbes 100 osaleja piir. Elektrikatkestuse korral on ette nähtud varugeneraatorid ning vajaduselHakaton_pakkumus_mall.docx võimalus üritus kiiresti ümber kolida teise hoonesse, et töö saaks jätkuda ilma pikemate katkestusteta. Küberrünnakute oht maandatakse turvalise IT-infrastruktuuri, autentimisprotseduuride ning regulaarsete varukoopiatega, et tagada andmete ja tööprotsesside kaitse. Toitlustuse probleemide lahenduseks kasutatakse mitut tarnijat, mis tagab osalejate sujuva teenindamise ka siis, kui ühe teenusepakkuja juures tekivad tõrked. Riskimaatriks on toodud allpool. Arvestades, et häkaton toimub kaitsevaldkonna kontekstis ning osalejatelt kogutakse isikuandmeid (nimi, ID-andmed), on riskiks võimalikud andmekaitse rikkumised või puudulikud nõusolekud. Isikusamasuse kontrolli läbiviimiseks kohapeal on tarvis juba eelnevalt võtta kohustuslik sellekohane nõusolek. Selle põhimõtte järgimine tähendab, et kõigilt osalejatelt on kohustuslik võtta kirjalik või elektrooniline nõusolek nende andmete töötlemiseks vastavalt GDPR-ile ja Eesti isikuandmete kaitse seadusele. Riskide maandamiseks kasutatakse turvalisi registreerimis- ja andmetöötlusplatvorme, ligipääs andmetele on piiratud ainult volitatud isikutele ning kõik andmed säilitatakse ja kustutatakse vastavalt kehtestatud arhiveerimistähtaegadele. Lisaks teavitatakse osalejaid selgelt, milliseid andmeid kogutakse, miks neid kogutakse ning kuidas neid kasutatakse, tagades läbipaistvuse ja usalduse. Risk Mõju Tõenäosus Maandamismeetmed Mentorite Osalejad ei saa Keskmine Koostatakse varunimekiri kättesaadavus vajalikku juhendamist mentoritest, kes on valmis lühikese etteteatamisega osalema ja võimaldatakse haigestunud mentoritel mentordada ka veebi teel. Osalejate vähesus Ei saavutata Keskmine Käivitatakse varajane turundus kvaliteetset (50+ päeva enne üritust) ning võistluskeskkonda kasutatakse partnerite võrgustikku (ülikoolid, kaitsevägi, ettevõtted), et sõnumit häkatoni korraldamisest levitada. Logistika ja Elektrikatkestus, Madal Tagatakse varugeneraatorid ja infrastruktuur ruumide vajadusel planeeritakse ülebroneerimine või ümberkolimise võimalus tehniliste vahendite partnerasutuse ruumi/hoonesse. puudulikkus. Koostatakse detailne ruumide broneeringu- ja tehnika kontrollplaan. EBSi majas on juba olemas ööpäevaringne valvesüsteem ja võimalus kasutada kõrvalruume. Tehnilised Internetikatkestus, Madal Kasutatakse turvalist IT- probleemid ja IT- tehnilise varustuse rike infrastruktuuri (kaitstud võrk, turvalisus või küberrünnak autentimine) ning tehakse häkatoni ajal. regulaarseid varukoopiaid. Tagatakse varuseadmed (projektorid, ruuterid, akutoitel seamed). Koostatakse selge küberintsidentide käsitlemise plaan. https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 22/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx Toitlustus ja Toitlustus ei vasta Keskmine Küsitakse pakkumine mitmelt Hakaton_pakkumus_mall.docx jätkusuutlikkus osalejate ootustele või toitlustustarnijalt, et tagada ringmajanduse alternatiiv võimalike tõrgete põhimõtteid ei järgita korral. Menüü koostatakse täielikult. varakult ning arvestatakse toitumispiiranguid. Partneritega koostatakse lepinguline nõue järgida ringmajanduse põhimõtteid (≥90% taimne/Eesti päritolu, null ühekordseid nõusid, Fairtrade). Kohapeal tehakse kvaliteedikontroll ja tagatakse selged jäätmete sorteerimise süsteemid. Turvalisus ja Osalejate seas Madal Taustakontroll registreerimisel osalejate taust tuvastatakse isikuid, (koostöös Kaitseväe ja kes ei tohiks osaleda (nt hankijaga). tundliku info tõttu). Selged reeglid ja juhised osalejate sobivuse kohta. Kiire reageerimisplaan sobimatute osalejate eemaldamiseks. Reputatsiooni- Osalejate rahulolematus Madal Koguda tagasisidet reaalajas ja riskid korralduse, sisu või lahendada probleemid kohapeal. infrastruktuuriga. Tagada professionaalne klienditeekonna juhtimine kogu ürituse vältel. Koostada protokoll probleemide käsitlemiseks. Force majeure Ootamatud sündmused Koostada hübriidne sündmuse (nt pandeemia, formaadi plaan (virtuaalne looduskatastroofid, varuvariant). poliitilised kriisid) Luua kriisikommunikatsiooni süsteem osalejate ja partneritega. 12. Eelarve Häkatoni põhiprogrammi toitlustuse (s.h. jookide) maksumus on praeguse pakkumuse kohaselt kokku 12285,76 eurot ehk siis ligikaudu 102,38 eurot osaleja kohta eeldades 120 osaleja kohalolu. Kulu-eelarve on lisatud manusesse, kogueelarvega 59989,45 eurot. Võimalik sponsorlus Kavatseme vajadusel ja võimalusel kaaluda (hankijaga eelnevalt kooskõlastatult potentsiaalsete) sponsorite kaasamist, et suurendada ürituse rahastamisvõimekust nii osa-lejate seast kui ka väljastpoolt. Osalejate jaoks seisneb üldine väärtuspakkumine nende võimaluses kohtuda parimate ja uuendusmeelseimate NATO praktikute ja teadlastega, samuti luua sünergiat valdkonna juhtfiguuridega. Kõik osalejad on oodatud jagama ja arendama uusi ideid, ning kindlasti leiavad need, kellel on ressursse panustamiseks, ka huvi seda teha. Üheks potentsiaalseks sponsoriks on Eesti Kaitsetööstuse ja Kosmose Assotsiatsioon. Tõenäolised koostööpartnerid on ka Defence Estonia Clusteri ettevõtted. EBS kavatseb pöörduda oma laiaulatusliku vilistlasvõrgustiku poole, et leida potentsiaalseid sponsoreid. Nende seas on https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 23/24 9/11/25, 9:38 AM Hakaton_pakkumus_mall.docx näiteks Bolt ja teised IT-ettevõtted. Eesti tsiviil-ettevõtted on huvitatud oma osaluse esiletoomisest rahvusliku kaitse ja Hakaton_pakkumus_mall.docx tehnoloogia-arenduse esirinnas. Eeldatavalt on osalejatel võimalik katta oma reisi- ja majutuskulud vähemalt osaliselt ise. Lisanduv sponsorlus võimaldaks katta kulud nende osalejate jaoks, kes seda ise teha ei saa või kes reisivad kaugelt, samuti suurendada auhinnafondi ja pakkuda ürituse jooksul paremaid teenuseid. Pakkuja sooviks on korraldada väga kõrgel professionaalsel tasemel häkaton, mis toob kokku erinevad osapooled, et leida kaitsevaldkonna väljakutsetele lahendusi, tugevdades seeläbi riigi kaitsevõimet ja innovatsioonivõimekust. Häkatoni läbiviimise asukoht, tehniline lahendus ja kogemustega meeskond (sh tugimeeskonna kohalolek) tagavad sündmuse professionaalse ettevalmistuse ning sujuva ja tulemusliku elluviimise. Meeskonna võtmeliikmed on avatud koostööle, valmis kiiresti õppima ning looma hankija esindajatega tõhusa ja toimiva suhtluskanali, mis toetab häkatoni eesmärkide saavutamist. 13. Lisad ● Ühispakkujate volikiri ● Mentorite profiilid - “Mentorid ja žüriiliikmed” ● Menüüd koguste ja hindadega ● Eelarve https://docs.google.com/document/d/1JubmZUEFdloL9DtBQ0NhINY7IrneEpEp/mobilebasic?sh=xAIeiTCCKuTJ7vUt&disco=AAABpz__AOQ&c… 24/24