Seisukoht ja selgitused Haljala vallas Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks

Haljala Vallavalitsus Teie: 06.10.2025 nr 7-1/85-45 [email protected] Meie: 21.10.2025 nr 4-4/25/4660-2 Seisukoht ja selgitused Haljala vallas Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks Haljala Vallavalitsus on küsinud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK) seisukohta ja ettepanekuid Haljala vallas Eisma külas Nõmmemaage, Tagakarjamaa ja Õie maaüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise otsuse eelnõu, detailplaneeringu lähteseisukohtade ning KSH eelhinnangu kohta. Detailplaneeringu ala hõlmab Nõmmemaage (88703:002:0017), Tagakarjamaa (88703:002:2550) ja Õie (19101:001:0746) kinnisasju ning väikest osa Kunda metskond 7 (katastritunnus 88703:002:1460) kinnisasjast. Viimase osas kattub planeeringuala vähesel määral riigikaitselise ehitise Rutja lasketiiru piiranguvööndiga. Piiranguvööndiga kattuva planeeringuala osas ei ole RKIK-l tingimusi ega ettepanekuid. Samuti ei ole RKIK-l vastuväiteid ega ettepanekuid detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu ning detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta. KSH eelhinnangus märgitud asjaolude kohta esitame järgmised selgitused: 1. KSH eelhinnangu peatükis 2.1 on tõstatatud küsimus Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ kajastatud riigikaitse tulepositsiooni piiranguvööndi olemasolu ja iseloomu kohta. Selgitame, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (seletuskirja pt 5.8.1 ja joonis 2 „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“) kajastatud riigikaitse tulepositsioon Kunda metskond 24 katastriüksusel 88703:003:0890 on seotud merealal asuvate riigikaitseliste eripiirkondadega 4A, 4B ja 4C. Tulepositsioonile piiranguvööndit kehtestatud ei ole, kuid see on jätkuvalt kasutuses selliseks riigikaitseliseks tegevuseks (väljaõppeks, harjutusteks), millega võib kaasneda müra ja vibratsiooni sellisel määral, et see võib ulatuda ka planeeringualale. Kõnealuse tulepositsiooni kasutamine ei ole küll kuigi sage, kuid palume sellega siiski arvestada. 2. KSH eelhinnangu peatükis 4.6 on küll käsitletud kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke mõjusid ning jõutud järeldusele, et ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist ei ole ette näha. KSH eelhinnangus ei ole aga käsitletud võimalikke häiringuid, mis võivad ulatuda planeeringualale väljastpoolt. Seetõttu peame vajalikuks selgitada, et planeeritavatest elamukruntidest ligikaudu 2,1 km kaugusel asub riigikaitseline ehitis Rutja lasketiir, mida kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra ja vibratsioon, mis võivad levida ka planeeringualale. Lasketiiru kasutamisel rakendatakse küll erinevaid keskkonnahäiringuid vähendavaid meetmeid, kuid müra ja vibratsiooni tekkimist ja levimist ei ole võimalik riigikaitselise väljaõppe käigus siiski vältida. Seetõttu soovitame seda ka detailplaneeringus kajastada ning sätestada nõude, et elamute projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada selliseid arhitektuurseid ja ehituslikke meetmeid, mis aitavad vähendada võimaliku müra kandumist elamute siseruumidesse. Ühtlasi palume arvestada ja kajastada seda ka detailplaneeringu seletuskirjas, et atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud Järve 34a / 11314 Tallinn / 717 0400 / [email protected] / www.kaitseinvesteeringud.ee Registrikood 70009764  välisõhus leviva müra normtasemete regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heli Randes osakonnajuhataja Ene Mägi [email protected] 2