Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
20.10.2025 nr DM-127552-22
Arvamuse küsimine Männiku XXI liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta
Keskkonnaamet teatab, et AS TREV-2 Grupp (reg. kood 10047362) on 27.02.2024 esitanud
Keskkonnaametile taotluse (nõuetekohane taotlus registreeritud KOTKAs-s 10.05.2024
menetluse nr M-127552 juurde) Männiku XXI liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks.
Taotletav Männiku XXI liivakarjäär mäeeraldise pindalaga 20,08 ha ja teenindusmaa pindalaga
23,90 ha asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluvatel kinnistutel Viimsi
metskond 13 (tunnus 71801:001:1259) ja Viimsi metskond 242 (tunnus 71801:001:1406).
Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (maavarade registri registrikaart nr
109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 156, 215, 216 plokke, täiteliiva aktiivse tarbevaru 155 ja 157
plokke ning ehitusliiva aktiivse reservvaru 213, 214, 217 ja 218 plokke, hõlmates plokke
155,156 ja 157 osaliselt. Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks ning kaevandatud maa
korrastatakse veekoguks ja avatud liivaga alaks.
Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiiru
piiranguvööndiga ja Männiku harjutusvälja piiranguvööndiga.
Vastavalt maapõueseaduse ( MaaPS) § 49 lõikele 4, kui mäeeraldis või selle teenindusala asub
riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab kaevandamisloa andja
kaevandamisloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab
oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.
Eeltoodu alusel palub Keskkonnaamet Männiku XXI liivakarjääri keskkonnaloa taotluse kohta
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 49 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul,
s.o. hiljemalt 22.11.2025.
Lugupidamisega
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Keskkonnakaitseloa esmataotlus T-KL/1022956-3
Marin Varblane 5692 7090
[email protected]
2(2)
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1022956-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp
Kontaktisik Eike Simmer
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa
taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide
rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXI liivakarjääri
mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks.
Parandustaotluse selgitus 1. Maa-amet soovitas oma 08.03.2024 kirjaga nr 9-3/24/2900-2 taotletava mäeeraldise (varasema
nimetusega Männiku X liivakarjäär) ümber nimetada Männiku XXI liivakarjääriks. Seoses sellega
muudeti karjääri nimetus kõikides dokumentides ja joonistel.
2. Muudatused vastavalt KKA kirjale 07.05.2024 nr DM-127552-8.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
põhjendus
Tegevusega kaasneda võivate Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Männiku XXI liivakarjäär
Aadress Viimsi metskond 242, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 5260
Katastritunnus(ed) 71801:001:1406; 71801:001:1259
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576985, Y: 539093
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 13 (71801:001:1259).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Saku vald, Harju maakond 0719
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Männiku XXI liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 20.08
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.91
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 73
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 46
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja tee-ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 123 000
Plokid
2/5
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
155 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 179.80 tuh m³ 31.12.2023
156 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 449.80 tuh m³ 31.12.2023
157 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 218.20 tuh m³ 31.12.2023
213 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 11 tuh m³ 31.12.2023
214 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 22 tuh m³ 31.12.2023
215 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh m³ 31.12.2023
216 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 47 tuh m³ 31.12.2023
217 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 31 tuh m³ 31.12.2023
218 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 80 tuh m³ 31.12.2023
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 1 398 tuh m³ 956.60 tuh m³
2. 1203 - ehitusliiv 646.80 tuh m³ 518.50 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja TREV-2 Grupp AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-140
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 30.05.2023
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumigeoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.12.2019. a)
Geoloogiafondi number 9368
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 8. juuli 2022 nr 1 17/22/1501
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.07.2022
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, avatud liivaala
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid 3/5
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Manniku_XXI_KLT_seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_3._Maa_amet._Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_registrikande_muutmine.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Manniku_X_geoloogilise_uuringu_aruanne.asice
Lisa 7: Manniku__X__kooskolastatud_KMin_FINAL__23.03.2022_.asice
GIS ja CAD failid Lisa 8: isojooned_lamam_EH.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind_EH.dgn
Lisa 10: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 11: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui
lammutustööde kirjeldus ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXI liivakarjääri
mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, hõlmates osaliselt kinnistut Viimsi metskond 13 (katastritunnus
71801:001:1259, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Kinnistud on riigi omandis, riigivara valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis koosneb kolmest
lahustükist.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks võimalik müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Kõiki elemente, nende võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid on kirjeldatud taotlusele lisatud seletuskirja
peatükis 6.
4/5
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja
keskkonnamõju kohta maastikupildi visuaalne muutumine. Kõikide võimalike mõjude leevendusmeetmed on kirjaldatud peatükis 6.
Kui kaevandada leevendusmeetmeid kasutades, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku äärealal, hõlmates sellest 0,005%. Arvestades rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada
kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult minimeeritud ning
ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur. Rohekoridori sidususe säilitamisele piirkonnas aitab kaasa planeeritud
etapiviisiline kaevandamine.
Kavandatava tegevuse täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
allkirjastatud taotlusmaterjalid Lisa 12: Manniku_XXI_KLT_materjalid.asice
Pohjaveekomisjoni_istungi_protokoll_nr_198.pdf Lisa 13: Lisa_1._Pohjaveekomisjoni_istungi_protokoll_nr_198.pdf
Maa-ameti kiri hüdrogeol. uuringu kohta Lisa 14: Lisa_2._Maa_amet._Hudrogeoloogiline_uuring_Manniku_X_uuringuruumis.pdf
Registrikande muutmine Lisa 15: Lisa_3._Maa_amet._Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_registrikande_muutmine.pdf
Hüdrogeoloogiline uuring_lõplik Lisa 16: Lisa_4._Manniku__X__kooskolastatud_KMin_FINAL__23.03.2022_.asice
Seirekaevude kandmine registrisse Lisa 17: Lisa_5._Uuringu_puuraukude_kandmine_EELISisse.asice
Puurkaevude asukohad plaanil Lisa 18: Lisa_6._Puurkaevude_andmed_EELIS_es.pdf
5/5
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 46.36
3
41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
N
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
45.73 4
48
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 7.
0 49
39.22 8
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
46
.
40
39.36 48.53
49
08
40.08 39.33 40.15
48.71
45
39.62 48.79 49.17 4
44.22 39.39 41.19 9.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 4
I Plokk 68 pR 49.77 9.
5
44
40.16 41.87 8
43.66 47.69 49.34
43.51 44.51 40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42,15 42.56
64
. 38.77 39.38
41
48
44.57 40.54 49.48
01.09.1986 42.85 39.56
44.02 104 47.52
49.45
39.79 38.61
48.69 48.39 48.48 41.70
49.04
48.94
49.53
0,5 41.37 41.51 39.96 49.33
41
90
. 49.21 49.03 49
46,15 48.53 47.18 46.12
44 49.13 49.03 41.09
40.75 41.03
41.87
43.63 49.57 49.60 .
61
44.05 12,5 1' 45.31
42.74
48.90
48.19 48.34 39.84 49.19 49.17 Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
33,15 47.36
47.31
47 5
.2 46.77
48.89 48.90
44.04
43.87
49.05
47.71
39.62 49.55
43.69 43.30 46.95 43.84 48.39 49.15 49.13 49.22
44.65 36 48.43 49.57 40.65
47. 48.48 43.02 49.47
49.75 48.18 48.63 42.02
48
47.51 49.27 49
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82 .55
43.51
1 49.68 49.37
4' 40.65 49.47
48
48.82 48.34 48.65
2'
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
49.35
44.11 41,77
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
49.02
44.70
44.47
49.02
48.86
49.03
3'
48.50
48.60 4
22.03.2019
48.68
40.15
41.92
48.86
49.02
49.16
44.36 44.66 47.64
0,3 48.53 47.81 49.31
49.55
2 49.07
5'
49.39
4
40.53 49.26
3
9
44.84
43.26 46.61
Pa-20 10,7 48.45 48.90
8'
.5
44.82 48.80 48.05
Mäeeraldise piiripunktide
9
42.
43.69 48.44
Mäeeraldise teenindusmaa
47 P
45.21 49.13
43.36
48,57
37
44.90 44.69
49 49.72
45.30 48.69 48.76
43.54 42,80 48.60
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
43.11
37,57
71801
45.24 22.03.2019
5 8 Plokk 68 pR
u
44.85 44.68 48.74 48.70 47.70 Pa-21 48.60
48.79 49.32
m baj
46.
43.42
0,448.47
46
41,85 49
44.98 45.29 43.37
22'20 9 49.72
38
48,10 43,06 48.95
36
45
01.09.1986 Nr X Y
45.91
6' 7' 48.86
Nr X Y
45.
44.33
105 47.77 11,5 25.03.2019 49.28
48
45.10 45.01 48.59 48.75
Pa-22
35
:
0,4 48.22
36,20 9'
37
34
aam a
001:
44.63 47.34
48,35 0,1 1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
44.22 44.62 12,6 47.78 48,86
44.90 48.40 38 48.68
9,4 Pa-01 2 6 577 068,99 538 837,50
48.26 35,35 6 2' 6 577 068,99 538 837,50
21' 19 7
47.89
39,36
1541
47.62 47.62 49.34 49,38
44.91
3 6 577 064,52 538 918,26
t
48.41
44.63 48.39
3' 6 577 064,52 538 918,26
38
44.68
ee
6.
44.66 46.88 48.61 35,88
37
47.81 48.24
60
9
10 10'
4
48.42 48.32 48.74 4' 6 577 072,60 538 924,45 4 6 577 072,60 538 924,45
8
44.47 47.91 48.75
48.10
6 577 000 45.26 46.88 48.11 47.27
37
46.34 48.03 47.04
44.70
47.92
48.22
48.51
49.24 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
44.62
47.59
44.69 45.19 48.13
47.89 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
46
4 49.46
48.22
7018
44.72 48.09 9
7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
46.
48.01 48.59
44.77
44.78
Plokk
20' pR 48.52
48.29
95
48.01 48.15 47.77
48.18 47.12
45.41 45.99 48.19
48.01 48.74 49.20 8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
43,02 48.04 48.26 48.37 49.38
49.53
48
45.05
21.03.2019 47.54
Viimsi metskond 242 9 6 577 028,92 539 228,26
Plokk 213 aR Pa-19 48.26
48.29
11'
9' 6 577 028,92 539 228,26
47
0,4
ee
44.35 44.71 48.11
3 aR Plokk 214 aR 48,02 11
48.28 71801:001:1406 49.54 10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
it
48.15
8,6 48.34
4 aR 39,02 11 6 576 946,57 539 136,17
r
48.41
44.85 47.91 48.04 48.15 11' 6 576 946,57 539 136,17
ag
44.76 47.85
19' 17
48.12 49.16
53
47.92 47.19 48.07 48.46 49.26
12 6 576 903,30 539 085,30
.
48.51 48.64
8 12' 6 576 912,29 539 165,32
49
47.80 48.93
La
4
56
47.
47.93 47.74 49.39
47.66 48.12
116 48.56
-
48.37
13 6 576 833,50 538 966,40
45
48.71 48.22
44.28 46.92 47.80 13' 6 576 866,48 539 111,47
48
0,5
11
u
44.78 47.83 47.92 48,30 12'
k
46.10 49.36
1:
8 12,0 48.37
14 6 576 789,30 538 867,10
49
4 14' 6 576 793,42 538 987,01
Sa
48.17 48.04 47.36
45
47.88 47.58 47.87
44.81 35,80
00
47.95 47.86 44,30
-
48.03
47.38
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
1:
nn
47.55 48.05 01.09.1986
44.61 46.91
45.44 48.73 47.54 47.34
47.36
12
i
47.82 47.53 47.84
46.39
16 6 576 782,72 538 776,03
48
l
44.97
16' 6 576 725,11 538 779,63
80
47.65 48.35 48.90
al
.
46.93 49.22
48.47
49
47.64 47.33 48.78
44.75 47.64 49.02
49.19
48.37
17 6 576 930,01 538 765,50
71
0T
47.35 48.12 48.87
17' 6 576 770,40 538 776,40
44.60 46.06 46.79 38 48.08
36
47.
46.72 47.47
18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
34
49.04 45,70
54
48.48 49.02 49.35
47.62 01.09.1986
37
47.83 47.61
19 6 577 026,14 538 756,90
11
45.96 47.40
47.44
Plokk 155
7 aT
47.50 47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89
117
0,5
19' 6 576 930,01 538 765,50
43
47.72 49.29
44.85 3 49,20 20 6 577 048,62 538 753,57
49.
48.30
46.76 48.22 49.02
48.79
20' 6 576 981,44 538 762,86
45.17 48.07 47.65 Plokk 156 aT 13,0 49.27
48.80 35,70 21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47
44.82 47.79 47.58 47.18 47.94 48.76 49.02
47.94
48
49.06
47.87
Plokk 157 aT 48.80
48.28
22 6 576 301,70 538 969,90
' 22' 6 577 048,62 538 753,57
48.27
45.79
42,60 48.74 48.96 49.15
I
4
13 23 6 576 312,60 539 021,20
48
48.05
19.03.2019 23' 6 576 311,54 538 791,83
9
47.43 47.87 47.72 49.20
Pa-16 47.52
47.61
47.89
47.59 47.94 48.80 49.25 49.26
49.00 1757
44.79 0,6 47.88 47.59 46.78 47.77 4 48.42
24' 6 576 333,63 538 899,63 24 6 576 341,80 539 087,20
46,60
52
8 49.28
47.74
6 576 800 44.93 46.46
49.
10,7 H-01 47.15
50
47.67 48.83
25 6 575 792,60 538 920,40
88
47.81
35,30 1A
49.10 49.43
25' 6 576 355,71 539 007,43
48
.
46.91 47.69 47.55
47.
15
50
48.65 49.09
44.63 47.76 48.59
26 6 575 834,04 538 877,72
45
44.63
18'16 47.46 Pa-17 47.63
14'
49.38 49.7526' 6 576 382,68 539 068,38
nd
1,1 49.00
54
49.10 49.39
14 47,84 48.58 27 6 575 875,47 538 835,03
49.
47.83 48.65
48.88 27' 6 576 341,80 539 087,20
sko
46.03 47.52 47.82
47.75 9,8 48.89
36,94
46
48.48
45.35 45.83
17' 15 47.66 44,04 48.25
48.52
28' 6 575 792,60 538 920,40 28 6 575 939,56 538 827,31
et
44.51 47.74 48.16
47.27 47.78 47.65 44,07 48.80 48.92 48.94 49.43
20.03.2019
29 6 575 981,73 538 822,70
86
48.50 49.26
48.43
21.02.2019 29' 6 575 834,04 538 877,72
47.
.
Pa-05
im
50
45.04 46.54 48.12 49.00 49.40
47.37 49.03
45
47.84
41
49.76
47.65 0,1 48.57 48.74 49.58
30' 6 575 875,47 538 835,03 30 6 576 108,22 538 808,85
ms
44.66 48,27 49.15 49.35 49.53
7,4 49.24 49.29 49.34
158 pT 47.60
31 6 576 216,29 538 798,72
i
45.41 47.71 49.28
40,77 31' 6 575 939,56 538 827,31
Vi
44.84 47.74
47.53 47.55 15' 47.82 47.98 47.93 48.63
48.82
82
49.35
48
47.08 47.85 48.25 49.34
48.59 48.64 49.48 32 6 576 241,96 538 675,68
50.
44.63
159 pT 48.03 48.48 49.30 32' 6 575 981,73 538 822,70
73
47.85 48.95
49.11
49.
47.49 47.86 47.11 48.69
44.70
47.97 47.82 H-02 48.27
48.76
47.71 48.69 48.79
33' 6 576 108,22 538 808,85 33 6 576 255,97 538 748,44
48
45.06 48.76 49.69
48.59
44.73
45.89
155 aT 46.40 16016'
pT 47.60
47.89 47.77 48.37 47.87 48.57 48.53
49
34 6 576 208,73 538 751,76
45.10 48.01
48.60
48.77 48.70
49.04 34' 6 576 216,29 538 798,72
48.82
71
46
44.78 45.48 48.26 48.55
156 aT 49.63
35 6 576 161,49 538 755,07
50.
47.34 47.67 47.89 49.74
47.59
47.94
48.35 48.36
48.82
49.01
49.30 35' 6 576 265,39 538 795,50
47.81 47.72
48.46 45,00 49.43
47.
44.60 44.93 45.66 47.78
48.12 48.25 H-03 36' 6 576 280,87 538 639,80 36 6 576 135,28 538 758,03
157 aT 48.83 18.02.2019
38
48.07 49 49.33 49.51
44.60 47.66
47.64
47.67
46.76 47.41 48.23 48.53
Pa-02 37 6 576 109,08 538 760,99
48
47.29
45.07 42,84 47.23 47.83
48.26
49.32 0,3 37' 6 576 301,19 538 745,27
45,54 48.20 49.49 49,53
7
18.03.2019 48.97
001 50.64
46.72
20.03.2019
47.94 48.29
48.41 8,5 38' 6 576 255,97 538 748,44 38 6 576 056,66 538 766,90
088
76
43.88 Pa-15 46.44 Pa-18 48.04 49.39
40,73
49.
48.39 49.16 49.66 49.95
0,2 47.73
1,8 47.90 48.47
50
44.83
45,84 47.44
48,04 48.80 39' 6 576 208,73 538 751,76 39 6 575 999,64 538 773,17
:
47.68 47.96 49.47 49.71
48.09 49.58
10,6 6,7 47.12
35,04 39,54 49.44 40' 6 576 161,49 538 755,07 40 6 575 942,62 538 779,44
Plokk 156 aT
01:
44.69 46.15 47.17 47.87 49.56
45.43 48.47
47.81 48.04 49.37
49.64 49.65 41' 6 576 135,28 538 758,03 41 6 575 943,45 538 766,46
49.07
48
44.76 46.64 47.32
47.56 47.75
44,28 49.68
Plokk 157 aT 42 6 576 002,80 538 707,20
718
47
45.30
47.25 47.66 48.12
48.13
20.02.2019 49.58 42' 6 576 109,08 538 760,99
Pa-04 49.67
47.
44.53 47.56 46.52 0,2 49.80 43' 6 576 056,66 538 766,90 43 6 576 013,13 538 697,10
45.62
48,68 49.67
68
47.16
88
45.00 46.16 46.27 47.55 47.84 48.02
49.60 49.75
49.
47.93
7,4
55
45.16 48.10 47.99 49.67
44' 6 575 999,64 538 773,17 44 6 576 049,69 538 688,40
50.
47.58 41,08 49.38 49.68 49.81
6 576 600 48.44
44.57
44.56
47.19 47.61 47.81
49.16 45' 6 575 942,62 538 779,44 45 6 576 056,04 538 673,86
44.85 48.19
ee
47.19 48.07 49.71
48.36
47.85 49.77
46' 6 575 943,45 538 766,46 46 6 576 064,90 538 660,14
45.21
it
45
46
50
gr
47.62
47.55 47 6 576 090,03 538 658,92
ku- 50.48
44.55 44,55 47.35 48.20 48.50 49.46 49.94 49.83 47' 6 576 002,80 538 707,20
94
48.42
01.09.1986
Laa
48.03
49.
47.65 47.58 48.74
99 47.68
47.59 48.06 49.90
48' 6 576 049,51 538 661,52 48 6 576 211,20 538 646,80
47.
45.54
0,5 48.14 48.27 48.48 49.87
49.58
46,55
53
49.36
44.64
47.81 48.23
48.61 49.83
49' 6 576 059,25 538 660,41 49 6 576 224,29 538 661,18
11,0 47.41
47.63
48.10 49.86
45.05 35,05
47
49.67 50 6 576 233,03 538 675,14
50. Sa
45.54
45.87 47.48 46.85
45,32
50' 6 576 064,90 538 660,14
45,90
nn-
49.93
47.83 19.02.2019 49.69
50
46.23
100
01.09.1986
Pa-03 51' 6 576 090,03 538 658,92
49
44.66 48.16 48.23
47.08
0,35 Pindala 20,08 ha
i
02
1,5
l
52' 6 576 235,91 538 644,31
.
49.85
Tal
47,90 49,82
50
45.15 48.01 48.12 48.66 49.40
46.31 8,5 47.81 9,45
37,90 49.93 40,02 49.87 49.63
47.45
40
45.96
47.93
48.08 48.68
49.87
Pindala 23,91 ha
49.17
41
47.61 48.19 48.32
44.62 47.47 47.92 48.25
113
50.
45.86 46.60 47.23 46.01
44.52 46,65
50
45.41 47.80 47.82
46.96 01.09.1986
47.
48
101
48
50.05
98
48
47.35 49.74
1,5
49.
45.26 48.07 49.91
44.76 49.48
44.51
47.61
47.63
47.78
48.17 48,65
46.05
47.39
8,5 49.11
49.74
38,65 49.99 49.63
45
45.43 47.03 47.45
45.42 47.88 47.90 49.43
47.81 49.69
34
45.84
50.
48.28
45.09 48.77 46,90 49.59
48.85 49.58 49.77
46.10 46.79 01.09.1986
Viimsi metskond 318 47.62
47.96 48.68
50.01 49.54
45.89 47.47
47.74 49.11 102 49.60
96
48.87
71801:001:2182 47.63 47.64
0,2
49.
45.30 46.50 47.48
47.63 47.85 48.09
48.05
48.39
49,90 49.52
47.71 47.60 49.68 12,3
47.
35
45.87 45.82 47.61
48.03
37,40
.
50
70
47.84
48.17
47.28 47.57 46.95
45.13 49.16 49.73
50
47.87 48.30 48.41 49.59
46.20 50.03
44.46 47.89 49.86
47.69 47.43 49.52
48
47.74 48.18
47.46 47.89 48.86 49.27
47.88 47.89 49.89 49.70
91
47.56 49.65
6 576 400 47.65
18
47.65
49.
46.45
50.
45.34 47.60 47.82
47.55 49.48
26' 50.06
46
47.93
48.02 48.15 48.94
48.03 49.
94
47.
46.40 47.64 48.04 47.75 49.70
48.21 47.52
46.08 KE38 1512
1
85
47.93 47.84
48.24
42,91 47.66 48.01
48.12 49.50 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
H-04 47.78
49
26.02.2019 47.52 48.16 48.01 48.32 49.70
47.89
50
12
48.15
Pa-12 Plokk 159 pT 48.16 25' 48.86 48.77 49.27 49.38
.
45.15 47.42 47.99 48.17
50
0,4
46,21 48.21 47.79
48.18
47.94
48.14 48.26
46.94 48.50
49.70
1'
13,1 Plokk 160 pT Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
87
46.78 48.42 49.69
.
47
48.26
32,71 48.25
24 49.63
49
48.56
24' 4 48.24 48.14
46.89
48.68 49.94
27'
48
45.81 44,78
48.
49.60
45.97
47.10 8 48.46 49.34
27.02.2019 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
16
44.47 48.72
Pa-11 47.74 48.14 48.63
10
47.78 49.63
45.11
0,3 22 47.94
50.
47.82 48.07
23 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru), piiripunkt
23'48,18 9,2
44,46
25.03.2019
49.07 49.49
49.57
45.60 38,68 Pa-14 48.51 ja piiripunkti number
48.35
47.70 H-05 0,7 48.56
37' 49.36
48.
45.79
74
49.32
47,86
.
47.49 48.21 49.33
e
20
49
8,1 4 Maardla piir (asendiplaanil)
99
48.27
e
9
48.55
45.99 46.29
39,06
.
8
it
3
49
45
36' 48.15
38
48.00
Plokk 156 aT
r
47.72 49.20
45.83 47.67 47.25 46.78 47.83
47.84 48.67 48.50 49.03 49.11
g
47.55 48.95
49.19
48.85
49.47
Viimsi metskond 13
Laa
47.73
45.36
47.72 49.26 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Plokk 157 aT 21 48.07 47.74
4
48.78 71801:001:1259
113
47.67 48.25 47.72
Viimsi metskond 13 49 48.91
001 -
57
49.02
aku
48.16
I I' Geoloogilise läbilõike joon
.
44,48
H-06
49
33 38' 71801:001:1259 47.74
:
21.02.2019
45.70
32 35' 47.53
47.54
47.71
Pa-06 4
S
48.08 47.48
44.92 46.63 48.46
0,1
49.27 9 Maapinna samakõrgusjoon, m
nn-
49.63
86
45.70 48.24 48.48
48,38
01:
45.81 47.83 49.46
49.
50
34
45.97 48.06 46.91 12,3
i
47.14
l
35,98
Tal
47.84
47.63 48.83 38 Lamami samakõrgusjoon, m
718
52' 49 47.62 47.18
47.82
54
48.54
87
48.21 48.72
.
45.46 47.95
9.
49
46,90
35
49.55
40
4
47.61
31 47.51 48.17
48.48 01.09.1986 Veetaseme abs. kõrgus (m), mõõdistamise kuupäev
48.
48.44
39'
113
46.52 48.18 49.55
47.88 48.38
09
47.38
33
47.46
48
44.73
45.58
47.81 47.82
48.31
48.03
48.19 Pa-07 Puuraugu nr
0,1 Katendi paksus, m
85
47.88
46.73
34' 47.61 48.18
49.
6 576 200 45.76 49.55
48,66 Suudme abs kõrgus, m
34
39
49.14
47.25
47.81
48.40 48.38 7,9 Kasuliku kihi paksus, m
40,66 Lamami abs kõrgus, m
47.57 48.21
47.39
47.90
Plokk 155 aT
47.59
47.92
49.78
48
47.46
52
44.92
Plokk 215 aT 49.54
49.
1988. aasta puurauk
85
48.74
45.81
Plokk 156 aT 47.91
.
46.40 47.61 47.80
49
44.48
47.20 47.86 48.51
47.78
Plokk 216 aT 47.43
47.89
46.80
49.54
I
45.86
43,52
35 40' 48.12 47.27 46.19
Plokk 157 aT
47.81 H-05 Hüdrogeoloogilise uuringu puurauk
48.
48.36
I 25.02.2019 47.89 47.20 48.25
49.06
49.62
42
48.18
48
47.39
Pa-10 49.65
48
45.22 46.46
0,5 47.79
49
1A Orgaanikarikka liiva proovivõtupunkt
82
45.85 47,02 47.78 47.36 48.99 49.25
49.
52
12,5 48.21 48.33 47.63 48.48
49.
45.98
36 41'
49.28
45.03 34,02 47.23 47.17 2A
47.64 47.68 47.67 49.38
47.37
45
44.77 47.25
48.04
Geod. märgi kaitsevöönd
46
45.62 47.39 47.67
47.97 47.86 47.20
77
47.29 47.62 48.58 49.24
46.00 49.72
49.
47.25 48.53
47.95
30
38
47.95
48.
46.82
37 Pa-13
Plokk 3 aR 1,5 48.03
50
45.64 48.35
47.38
47,73 46.52 49.35
39
47
47.68
48.65 7,2 Maaparandushoiuala
49.
42' 33'
47.80 47.95
45.03 47.53 39,03 44,23 48.81
51' 47
65
37
48.32 47.62 49.15
49.
46.20 47.65 48.32 48.32
48.25 47.84 47.00 27.02.2019
44.92
158 pT 47.71
48.22
49.07
48
47.14 45,16
47.39 48.40
47.51 48.69 22.02.2019 48.98
50' 46 45 46.65 159 pT 45.73
47.35 Pa-07 49.59 Teekaitsevöönd
46.07
0,1
61
47.75 48.02
8 48.28 48,66
49.
160 pT 47.34
34
44 46.00
38 48.38
4 48.91
7,9
I
49' 45.61
47.01 48.29 47.54
40,66 I'
48.
47.89 46.75
18
44.74 46.54
45.14 48.33 47.35 47.43
49.
48.39
59
47.67
48.53 Liinirajatise kaitsevöönd
48' 43' 48.51 47.61
47.60 48.54
49.13
48
47.13 46.11 48.13
48.21
156 aT
48
49.15
48.42
54
46.03 47.24 47.80
47.40
48
49.
48.70
49
47.31
44.43
46.56
44' 48.42
47.62 47.05
47.48
47.85
47.69 157 aT 49.04
Elektripaigaldise kaitsevöönd
48.35 48.85
45.28 49.19
47.09
96
47.40 48.03 47.93 48.48
43
48.
46.09
48.
35
6 576 000
39 48.33
21
47.26 46.31 48.37
44.87 47.51
39
49.17
49.
42
Plokk 155 aT 45.89
2948.04
45.66
47.37
47.21
47.63
49.02 Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd
47
47.60 47.68 46.33 48.01 48.57
45.45
45
Plokk 156 aT 45.99
47.60
47.20
47.49
47.95 46.75
48.81
49
44.24 47.49 47.38 48.42
47' 32' 46.95
47.09
47.35
Plokk 157 aT
45.26 47.86
47.96
47.42
44,13
47.66
48.79 48.36 Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur
49
47.19
4
22.02.2019 47.49 48.36 48.80
Pa-09
7
14
44.84 48.35
47.
49.
46.81
0,3 46.98
47.11
47.66
Pa-08 45,04 48.66
76
44.33
28 47,13 47.28
47.61
57
46.88 22.02.2019
9,7
48.
48,04
46
47
47.12 47.62
47.40
37,13
41 40
44.43 48.66
45.04
98 47.64 45.55 7 47.79 47.54
0,6 Märkused:
46.87 4 38,54
44.98 0,0 31' 48.14 47.72
47.80
8,9
44.47 46' 11,5
46,90 47.60
46.99
47.04 47.32
47.53
96
47.43 47.86
44.52 44.82
45' 47.28
47.67
48.
44.63 35,40 47.55 46.71
48.36
48.46 48.77
49.34 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
43.48 43,90 47.12
44.59 46.97
1134
44.47
43.81 46.15
01.09.1986 47.67
45.52 Plokk 217 aR 46.99
47.79 48.34 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
37
44.67
0T 46.85 47.40
48
25
44.64 46.18
all
47.79
Plokk 218 aR 45.73
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.08.2019.
48.
in 47.16 47.10
7
n-
Sa
47.41 46.96 47.09
47.99
1792
4
46.61
84
43.717
45.74 48.33
1 8 k 47.76
48.
0 u 46.98 46.72
47.
44.61 1 : -
La
47.15 47.42
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
00 a g 47.59 48.24
64
44.30 1 :1 r
ite
47.14
47.25 46.83 48.25
44.79
45.24
26246.3 e 46.93 47.22
48.16 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
49
47.59 47.91
5
44.66 45.83
45.36
46.
85
46.81 47.45
27 47.15
46.79
47.14 45.68
46.99
46.10
46.48
48
48.25
48.40 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024);
71
45.09
47
46.55
Viimsi metskond 103
47.
45.97 46.36
48.
43.67
44.84 47.12
04
47.
2 - Maa-ameti kitsenduste kaardi andmeid (seisuga 15.01.2024);
35
48.
2 47.23
46.87 47.04 47.75
71801:001:1261 46.82 46.72
44.79
45.12 46.32
47 30' 46.81 45.15
46.59
46.13
46.77
47.27
47.89 47.93 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
46.90 46.91 47.40 47.48
44.88 46.85 47.76
46.05 45.99
(seisuga 15.01.2024).
29'26 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Kogu taotletav ala kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
Plokk 70 pR
6 575 800 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
25 Männiku XXI liivakarjäär Mäeeraldise plaan
Saku vald, Harju maakond
28'
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 1/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teemeistri tn 2, 10916 aadress
[email protected] Mõõtkava 1:2000
0 100 200 m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
NW E
Läbilõige I-I'
m m Läbilõige II-II'
51 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee 51
71801:001:1156 W E
Pa-117 m 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee m
50 50
49,20 71801:001:1134
Viimsi metskond 13 50 50
Männiku krossirada Pa-105 Pa-116
49 71801:001:1259 49 Pa-07
48,35 Pa-19 48,30
71801:001:1199 0,5 48,66
48,02 49 Plokk 155 aT Viimsi metskond 13 49
138 Pa-13 0,1 Pa-07-01
48 0,4 0,1 134 48 71801:001:1259
0,5 Kr.0,1 47,73 Kr.0,5
0,4 Kr.0,5 48 48
St.2,1 Pa-10 St.0,4
109 Plokk 155 aT St.2,6
M.2,0 Plokk 158 pT M.2,0
47 Pa-104 Kr.0,2 M.2,0 47 47,02
1,5 0,3 EL
EL
46,15 St.1,6 Pa-19-01 EL 47 Pa-13-01 Plokk 155 aT 47
2
1:
M.1,9 Kr.0,6 3,0 0,3 Kr.0,2 Pa-07-02
46 46
okk 215 aT
EL St.0,6 vt. 45,70 m 0,5 Plokk 159 pT St.1,4 Kr.0,5
0,5 M.1,9 1,5 2,5
01.09.1986 46 M.1,6 St.0,2 46
Plokk 156 aT
1:
2
3,0 Plokk 156 aT
1:
EL 135 M.2,2
2
139 EL 3,0
2
1:
45 105 45 2,2
Kr.0,1 Kr.0,0 vt. 45,16 m EL
Kr.0,3 Pa-10-01
1:
Pa-19-02 St.2,3 45 Plokk 156 aT 22.02.2019 45
vt. 44,30 m St.1,8
2
St.2,6 3,7 Kr.0,1 Kr.0,3 Pa-07-03
01.09.1986 M.1,7 M.1,7 Pa-13-02
44 M.1,6 St.1,0 44 St.0,6 vt. 44,23 m
Kr.0,0
1:
EL EL Kr.0,1
EL St.0,3
2
M.1,8 27.02.2019
4,5 M.1,5 44 44
St.1,0 M.1,5
EL EL
Pl
vt. 43,52 m
3,0 110
vt. 43,02 m
M.1,3 EL
43 21.03.2019 43 25.02.2019
Kr.0,1 6,5 EL
43 4,0 43
vt. 42,15 m 106 St.4,2 6,0 Pa-07-04
okk 68 pR
6,0
42 01.09.1986 Kr.0,2 vt. 41,85 m M.1,5 Pa-19-03 42 Plokk 157 aT Kr.1,7
St.1,4 01.09.1986
EL Kr.0,0 140 5,5 St.0,8
42 Pa-10-02 Pa-13-03 42
4
1:
M.1,6 St.0,2 136 Kr.0,0 M.1,3
Kr.0,0 Kr.0,0
41 EL St.1,8 41 EL
1:
M.0,9 Kr.0,1 St.1,4 St.3,3
4
TL St.3,4 M.1,2 7,5
Plokk 157 aT 41 M.0,9 M.0,5 Pa-07-05 41
6,0 M.1,1 TL 8,0 Kr.0,0
40 40 TL TL
107 TL
okk 216 aT
7,5 St.12,2
Pl
Kr.0,0 40 Pa-13-04 M.0,1 40
9,0
4
1:
St.2,2 10,0 Kr.0,0 TL
39 9,0 39 7,5
Plokk 160 pT
1:
M.0,9 Pa-19-04 9,5 St.8,4 9,0
4
TL Kr.0,0 39 8,7 M.0,3 39
8,0 111 St.95,8 141 Plokk 157 aT TL
38 137 38
Kr.0,0
1:
Kr.0,0 M.0,0 Kr.0,0 38 38
4
10,5 - St.2,1 Pa-10-04 9,5
4
St.5,3 St.5,4
1:
M.0,8 Kr.0,0
M.0,8
Pl
37 M.0,7 37
TL St.3,0
TL TL 37 37
108 M.0,7
36 Kr.0,0 36 TL
St.4,2 12,0 12,5 13,5
36 36
M.0,6 13,0
35 TL 35
35 12,0 35
Pa-10-05
34 34 Kr.0,0
34 13,0 St.14,8 34
M.0,1
13,0
33 33 TL
15,5 16,5 33 33
32 32
14,5
16,5 32 32
0 100 200 m
31 31
30 30 Märkused:
Mäeeraldise piir
16,5 Täiteliiv
29 Mäeeraldise teenindusmaa piir 29 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Täiteliiv, hall 1:4 Kaevandamisel jäetav nõlva nõlvus
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 3. Kogu uuringuruum kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
1:2 vastab kaldele 26°
Viimsi metskond 13 4. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Katastri piir, nimi ja tunnus 1:4 vastab kaldele 14°
71801:001:1259 Pa-10 Puuraugu nr - Männiku X uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III', 23.10.2023
Aleuriit
Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase 48,18 Suudme abs kõrgus, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4470).
maavara ammendumisel (abs. 43,9 m) 0,3 - Männiku X uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...II-II', 15.02.2020
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2617).
Kasvukiht Savi Proovitud intervall, m
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
3,5
Teekaitsevöönd Pa-11-02 Proovi number Männiku XXI liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked I-I'...II-II'
Turvas
Kr.0,2 (0,0) Kruusa sisaldus, % GOST, (EVS) Saku vald, Harju maakond
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 44,78 m
St.1,1 (1,5)
27.02.2019
Savi- ja tolmusisaldus, % GOST, (EVS)
Mõõtmise kuupäev TL (EL) EL - ehitusliiv GOST, (EVS)
Orgaanikarikas liiv Liinirajatise kaitsevöönd TL - täiteliiv GOST, (EVS)
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 2/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Sügavus maapinnast, m 9,5 Teemeistri tn 2, 10916 aadress
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd Mõõtkava
Täiteliiv, orgaanikarikas (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
12,0 Puuraugu sügavus, m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Ehitusliiv Maaparandussüsteemi kaitsevöönd Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 3
44
46.36 41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 45.73 47.
0 9
39.22 8 4
48
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
.
48.53
46
39.36
08
40.08 39.33 40.15
40
49
48.71 39.62 48.79 49.17
45
44.22 39.39 41.19 49.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 49
Plokk 68 pR 49.77 .
5
44
40.16 41.87 8
49.34
44
43.51 44.51 43.66 47.69
40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42.56
64
. 38.77
48
39.38
44.57 41 40.54 49.48
42.85 39.56
44.02 49.45 48.69 48.39 48.48 41.70 48.94
47.52 39.79 38.61
41.37 39.96 49.04 49.53
41.51 49.33
49.21 90
. 49.03
41
44
N
49.13 49.03 41.09 41.87 49.57
40.75 41.03 43.63
48.53 47.18 46.12 48.34 39.84 49.19 49.17
44.05
47.36
1' 47 5
.2 46.77
45.31
44.04
42.74
49.05
48.90
48.19
47.71
39.62 49.55
43.30 46.95 47.31 48.89 48.90 43.87 48.39 49.15 49.13 49.22
43.69 44.65 6 48.43 43.84 49.57 40.65
7.3 48.48 43.02
4 48.63 42.02
47.51 49.75 48.18 49.27
48
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82
43.51
1 49.68 49.37 48.82 4'
48.34 48.65
40.65
2'
48
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
44.11
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
44.70 49.03 49.02
49.02
40.15
44.47
4
48.86
48.50 3' 48.60 4 48.68 41.92
48.86
49.02
44
44.36 44.66 546 48 48.53 47.81 49.31
44.84 46.61 4 2 49.07
3 5' 40.53
43.26 44.82 7 48.80 48.05
48.45 48.90
8'
42.
43.69 48.44
45.21 49.13
47Pum
43.36
37
44.90 45.30 44.69 48 4
6 8 4
48.76
43 4 54 48.60
43.54
546
47
7 444 7
4 44
43.11
0 4
7148
5
42 41
45.24
8 Plokk 68 pR
7
4 48.60
47
44.85 44.68 2 43
47.70 48.79
43.42
3 44546
9'
4
48.47
43 4 49
6.
9 4 4
46
45.29 43.37 2 1 7
44.98
22'20 41 4
38
01:
48.95
baj
45.91 42 6'
45
4
4 7'
45.
45.10
44.33 45.01 38 0 0 48.75
43
39 41 4 9
34
3 3
aam a
001:
9
48
44.63 47.34
48
44.22 36 37 38 40
Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
38
44
44.62
44.90 38 48.68 4546
47
6
21' 19
3
46
9 7
1541
37
37
42
44
44.91
t
44.68 44.63 48.39
ee
6.
44.66
45
48.61
37
60
4 4
9
6 7
45
44.47
4
8 10 10' 48.74
38
6 577 000 45.26 46.88
46.34
41 4343
37
38
44.70
44
44.62
47.59
44.69 45.19 40
39
4
44
36
46
4 45
2
7018
6 4
40
44.72
46.
48.59
Plokk pR
44.78 9
44.77
20' 3 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide
95
3 9
7
41
45.41 45.99 4 48.74
7
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
47
48.37
45.05
48
Viimsi metskond 242
42
44.35 44.71 11'
47
48.11
3 aR 11 71801:001:1406
43
48.28
4
48.15
Nr X Y Nr X Y
3
4 aR 44.76
44.85 38
49
4
1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
19' 17
46
40 48.46
48.51 48.64
41 4
2' 6 577 068,99 538 837,50 2 6 577 068,99 538 837,50
37
47.
42 5 49.39
48.56
48.37
45
44.28
3
3 6 577 064,52 538 918,26
45
44.78
46.10 46 12' 3' 6 577 064,52 538 918,26
48.37
47
4 6 577 072,60 538 924,45
49
47.88 47.87
4' 6 577 072,60 538 924,45
45
44.81
38
44
48.03
44.61 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
12
48
39
45.44 38 47.84
44.97 46.39
39 48.35 48.90
40
44
48.47 48.78
49.02 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
40
44.75
41 48.12 48.87
44.60 46.06
42 45 48.08 7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
41
47.
43
47
49.04
54
48.48 49.02
8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
42
47.62 46
45.96
47
47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89 9' 6 577 028,92 539 228,26 9 6 577 028,92 539 228,26
43
44.85 48.30
38 48.22 48.79
46.76
39 49.02
10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
45.17 40 44
11 6 576 946,57 539 136,17
46
44.82 41 47.94 48.76 49.02
11' 6 576 946,57 539 136,17
47
47.94 42
45 48.28
37
43 48.27 48.80
45.79
48.74 48.96
12' 6 576 912,29 539 165,32 12 6 576 903,30 539 085,30
13
4
45
4 48.05
48
47.43
9
6 47.87
38
39
47 47.59
47.72
47.94 48.80 49.25 49.26
13' 6 576 866,48 539 111,47 13 6 576 833,50 538 966,40
47.89 49.00
4 48.42
44.79 0
4 47.74
48 14' 6 576 793,42 538 987,01 14 6 576 789,30 538 867,10
6 576 800 44.93 1
44
42 44 47.15 48.83
48
4 49.10
46.91
3 4 47.55
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
47.
5 48.65 49.09
18' 16
44.63 47.76 48.59
45
44.63 46 47.46
16 6 576 782,72 538 776,03
4
47.63
14' 49.00 16' 6 576 725,11 538 779,63
14
7 47.83 48.65 48.58
48.88
48.89 17' 6 576 770,40 538 776,40 17 6 576 930,01 538 765,50
46.03
45.83
17' 15
47.52 47.82
47.75
Plokk 155 aT 48.52
48.48
46
44.51
45.35
47.27
47.74 47.66
47.78 47.65
48.25
48.16
48.94 18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
48.80 48.92
Plokk 156 aT 48.43 48.50
19 6 577 026,14 538 756,90
47.
45.04 46.54
47.37 47.84 48.12 49.00 49.03 19' 6 576 930,01 538 765,50
41
45
47.65 48.74
44.66 Plokk 157 aT 48.57
49.24
49.15 20' 6 576 981,44 538 762,86 20 6 577 048,62 538 753,57
44.84
45.41 158 pT 47.74
47.53
47.60
47.55 15'
47.71
47.82 47.98 47.93 48.63
48.82
49.28
21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47.08 47.85 48.25 49.34 49.35
48
48.59 48.64
44.70
44.63
159 pT 47.49 47.86 47.11
47.97 47.82
47.85 48.03
48.27
48.69
48.48
48.76
48.95
49.11
22' 6 577 048,62 538 753,57 22 6 576 301,70 538 969,90
47.71
48
45.06 48.69 48.79 48.76
44.73
16016'
pT 48.59
48.53 23' 6 576 311,54 538 791,83 23 6 576 312,60 539 021,20
45.89
155 aT 46.40
47.60
47.89 47.77 48.37 47.87 48.57
49 49.04
45.10 48.01
48.60
48.77 48.70
48.82 24' 6 576 333,63 538 899,63 24 6 576 341,80 539 087,20
44.78 45.48 48.26 48.55
156 aT
46
47.34 47.67 47.89 48.35 48.36 49.01
47.59
47.81 47.72
47.94
48.82
49.30
25' 6 576 355,71 539 007,43 25 6 575 792,60 538 920,40
48.46
47.
44.93 45.66 47.78
44.60 48.12 48.25
157 aT 48.83
26' 6 576 382,68 539 068,38 26 6 575 834,04 538 877,72
38
48.07 49.33
44.60 47.66 47.67
46.76 47.41 48.23 48.53 49
48
47.29 47.64
48.26
45.07 47.23 47.83 48.20
49.32
49.49 27' 6 576 341,80 539 087,20 27 6 575 875,47 538 835,03
46.72 47.94 48.29 48.97
48.41
43.88 46.44 48.04
48.39 49.16
49.39
28' 6 575 792,60 538 920,40 28 6 575 939,56 538 827,31
47.73 47.90 48.47
44.83 47.44 48.80
47.68
47.12
47.96 48.09
49.47
29' 6 575 834,04 538 877,72 29 6 575 981,73 538 822,70
49.44
30' 6 575 875,47 538 835,03 30 6 576 108,22 538 808,85
44.69
45.43
46.15 47.17 47.87
47.81 48.04 48.47 Plokk 156 aT 49.37
49.64
44.76 46.64 47.32 49.07 31' 6 575 939,56 538 827,31 31 6 576 216,29 538 798,72
48
47.56 47.75
45.30 48.12 Plokk 157 aT
47
47.25 47.66 48.13 49.58
32' 6 575 981,73 538 822,70 32 6 576 241,96 538 675,68
47.
44.53 47.56 46.52
45.62 49.67 33 6 576 255,97 538 748,44
68
45.00 46.16 46.27 47.55
47.93
47.84 48.02 47.16
49.60 33' 6 576 108,22 538 808,85
45.16 48.10 47.99
47.58 49.38 49.68 34' 6 576 216,29 538 798,72 34 6 576 208,73 538 751,76
6 576 600 44.57
48.44
47.19 47.81
44.85
44.56
47.19
47.61
48.19 49.16
35' 6 576 265,39 538 795,50 35 6 576 161,49 538 755,07
47.85 48.07 48.36
45.21
36' 6 576 280,87 538 639,80 36 6 576 135,28 538 758,03
45
46
47.62
44.55 47.35 47.55 48.20 48.50 49.46 49.94
48.42 37' 6 576 301,19 538 745,27 37 6 576 109,08 538 760,99
48.03
47.65 47.58 48.74
47.68 48.06 49.90
47.59
38 6 576 056,66 538 766,90
47.
45.54
48.14 48.27 48.48 38' 6 576 255,97 538 748,44
53
47.81 48.23 49.36
44.64 48.61 49.83
47.41
47.63
48.10 39' 6 576 208,73 538 751,76 39 6 575 999,64 538 773,17
45.05
47
45.54
45.87 47.48 46.85
40' 6 576 161,49 538 755,07 40 6 575 942,62 538 779,44
49.93
47.83
44.66
46.23
41' 6 576 135,28 538 758,03 41 6 575 943,45 538 766,46
49
48.16 48.23
47.08
49.85
45.15 48.01 48.12 48.66 49.40 42' 6 576 109,08 538 760,99 42 6 576 002,80 538 707,20
47.81
46.31
49.93
47.45 43' 6 576 056,66 538 766,90 43 6 576 013,13 538 697,10
45.96 48.08 48.68
47.93 49.17
44.62 45.86 46.60 47.23
47.47
46.01
47.92
47.61 48.25 48.19 48.32
44' 6 575 999,64 538 773,17 44 6 576 049,69 538 688,40
44.52 45.41 47.80 47.82
46.96 45' 6 575 942,62 538 779,44 45 6 576 056,04 538 673,86
47.
48
48
48
47.35
44.76
45.26 48.07
49.48 49.91
46' 6 575 943,45 538 766,46 46 6 576 064,90 538 660,14
44.51 47.63 48.17
47.61 47.78
47.39 49.11
46.05 49.99 47' 6 576 002,80 538 707,20 47 6 576 090,03 538 658,92
45.43 47.03 47.45
45
45.42 47.88 47.90
45.84
47.81
48.28 48' 6 576 049,51 538 661,52 48 6 576 211,20 538 646,80
45.09 48.77
48.85
Viimsi metskond 318 46.10
47.96
46.79
48.68
49.58
49' 6 576 059,25 538 660,41 49 6 576 224,29 538 661,18
47.62 50.01
47.74 49.11
47.47
71801:001:2182
45.89
47.63 47.64 48.87
50' 6 576 064,90 538 660,14 50 6 576 233,03 538 675,14
46.50 47.48 48.39
45.30 47.85 48.05
47.63 48.09
47.71 47.60 49.68 51' 6 576 090,03 538 658,92
47.
48.03
45.82
45.87 47.61
Pindala 20,08 ha
70
47.84
47.28 47.57
48.17
46.95
52' 6 576 235,91 538 644,31
45.13 49.16 49.73
47.87 48.30 48.41
46.20
44.46 47.89 49.86
48
47.69 47.43
47.88 47.46
47.74
47.89
48.18
48.86 49.27 Pindala 23,91 ha
47.89 47.56 49.65
6 576 400 45.34
47.65 47.65 46.45 47.82
47.55 47.60
47.93
26'
46
48.02 48.15 48.94
48.03
47.
46.40 47.64 48.04 47.75 49.70
48.21 46.08
47.52
85
47.93 47.84
48.24
47.66 48.01
47.78 48.12 49.50
47.52 48.16 48.01 48.32
49
47.89
48.15
45.15 Plokk 159 pT 47.42 47.99 48.16 25' 48.17
48.86 48.77 49.27 49.38
48.14 48.26 49.70
48.21 48.18 46.94 48.50
47.79 47.94
Plokk 160 pT
87
46.78 48.42
.
48.26 48.25
24 49.63
49
47
48.56
24' 48.24 48.14
46.89
48.68
45.81 4 27'
48
48.
49.60
45.97
47.10 8 48.46 49.34
16
44.47 48.14 48.72
47.74 48.63
Plokk 156 aT 47.78 49.63
46
48
45.11
23'
47.82 48.07 22 47.94
23 49.07 49.49
4445 47
Plokk 157 aT
47
45.60 48.35
47.70
37' 49.36
48.
45.79
.74
47.49 49.33
ee
20
49
48.27 4645 48.55
45.99 46.29 4 43
it
4 42
36' 48.00 410
r
47.72 49.20
45.83 47.67 47.25 4 48.50 49.03 49.11
g
48.95
4645
43
49.19
Laa
45.36
21 48.07 44 432
49.26
1
4
441 49 48.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
113
47.67 48.25 47.72
0
001 -
4
57
49.02
ku
.
47 45
49
33 38'
:
42
44 3
Sa
4
45.70
44.92
32 46.63
35' 42
41
0
Viimsi
39metskond 13 48.46 49.27 1'
nn-
4 48.48 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
01:
45.81 49.46
46 44 71801:001:1259
50 45.97 45 43
41
li
44
46
Tal
718
4
52' 49
2
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
4445
54
48.54
87
47
48.21 48.72
.
45.46
9.
41
49
41
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru), piiripunkt
40
4
40
42 31 48.17
48.48
48.
48.44
45 39' ja piiripunkti number
113
48.18
37
40
47.88
48
48.38
09
48
44.73
39
48.19
40
38
85
34' 48.18
Maardla piir (asendiplaanil)
49.
6 576 200
39
34
45
43
39
49.14
48.40 48.38
43
38
47
38
4746
46
42
48.21
Viimsi metskond 13
37
4
52
5
48
Plokk 155 aT Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
4
49.54
49.
85
48.74
34
41
4
71801:001:1259
.
36
42
49
44.48 47.86 48.51
35
40
44
Plokk 156 aT 49.54
36
46.80
35 40'
44
48.
48.36
49.62
39
35
48.25
49.06
42
48.18
43
Plokk 157 aT 4
48
9
41
45.22
Maapinna samakõrgusjoon, m
46
43
82
48.99
42
49
49.25
49.
34
52
4445
48.33
42
48.21 48.48
49.
36 41'
49.28
49.38
47
40
41
41
45
44.77
Geod. märgi kaitsevöönd
37
40
48.04
45
77
48.58 49.24
48
49.
47.95 48.53
30
38
47.95
39
48.
37
40
38
Plokk 3 aR
50
48.35
Maaparandushoiuala
39
43
43
46
49.35
47
39
48.65
38
49.
42' 33'
48
38
4746
47.95
42
48.81
51' 47
65
37
7
49.15
49.
45 44
48.32 48.32
3
48.25
44.92
158 pT 48.22
37
5 6
41
49.07
3 3
42
48
Teekaitsevöönd
44
40
39 48.98
159 pT 48.69
36
50' 46
44 3
45 1
61
4 48.02
42 42
41
48.28
4
49.
46
44 160 pT
38 48.38
43
49' 45.61
40
45
4445
Liinirajatise kaitsevöönd
48.
46.75
42
47.89
18
44.74 46.54
48.33
49.
48.39
59
48.53
40
47
48' 43' 48.51 48.54
41
41
49.13
37
48.13
48
156 aT 48.42
49.15
54
43
47.80
49
49.
48
48.70
Elektripaigaldise kaitsevöönd
157 aT
39
8
39
3
44' 49.04
40
47.69
38
44.43 47.85
48.35
43
48.85
45.28
39
4
1 49.19
4
96
4 47.93 48.48
43
5
48.
6
48.
4
6 576 000
4746
39 48.33
4
21
42
46.31 48.37
47.51
39
49.17
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd
45 44
49.
42 47.63
42
1
29
37
45.89 4 48.04
49.02
2 48.01 48.57
45.45 4
40
47.49
45
5 48.81
47
47.95
4
45.99
44
2 4 46.75
44.24 47.38
4
49
4 48.42
43
41
47' 32'
46
47.66
43
6
4 Tekkiv tehisveekogu, veepinna abs kõrgus 43,9 m, pindala 17,49 ha
49
48.79 48.36
43
4445
45.26 47.86
47.49 48.36 48.80
14
44.84 48.35
47.
49.
46.81
40
4
47 47.66 48.66
38
76
44.33 47.61
Plokk 155 aT
7
28 47.28
57
41
48.
47.62
46
47
47.12 47.40
41 40
44.43 48.66
45.04 47.79 47.54
Avatud liivaväli (kõre ja kivisisaliku potentsiaalne elupaik), pindala 3,05 ha
Plokk 156 aT
39
46' 31' 44.98 47.72
47.80
39
44.47 47.32
38
43
47.53
96
47.43 47.86
44.52
Plokk 157 aT 45' 44.82
48.
44.63 48.46 48.77
47.55 48.36 49.34
43.48 47.12
44.59
43.81 46.15
1
4746
47.67 47.79
13 44.47 48.34 Avatud liivaväli (potentsiaalne rannaala), pindala 3,37 ha
42
44.67 4 0T 46.99 47.40
42
25
44.64 46.18
48
a
4
47.79 45.73
ll
48.
5
in 47.10
4
37
n- 47.09 1792
4
Sa 47.99
84
43.717
45.74 48.33
1 8 k 47.76
48.
0 u
47.
44.61 1 : -
La
47.15 47.42
00 a g
0 47.59 48.24
64
44.30 1 :1 r
ite
47.14 4 46.83 48.25
41
44.79
45.24
26246.3 e 47.59
46.93 47.22
48.16
49
47.91
5
46.81 47.45
27 43 46.99 48.25
4445
44.66 45.83 46 45.68 46.10
45.36 .
85 47.15 46.48 48.40
47
46.79
71
45.09
Viimsi metskond 103
47.
45.97 46.36 48
48.
43.67
44.84 47.12
04
40
47 1
38
.
2
35
48.
2 4 47.23
46.87 47.04 47.75
71801:001:1261 46.82
44.79
45.12 46.32
47 30' 46.81 45.15
46.59 3
9
46.77
47.27
47.89 47.93
46.90 46.91 47.40 47.48
44.88 46.85 47.76
46.05 45.99
5 2 Märkused:
43
444
4
26
5
4
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Plokk 70 pR
6 575 800
29' 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.08.2019.
25 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
28' - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024);
- Maa-ameti kitsenduste kaardi andmeid (seisuga 15.01.2024);
- Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
(seisuga 15.01.2024).
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Kogu taotletav ala kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Männiku XXI liivakarjäär Korrastatud ala plaan
Saku vald, Harju maakond
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 3/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teemeistri tn 2, 10916 aadress
0 100 200 m
[email protected] Mõõtkava 1:2000
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS TREV-2 Grupp (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääri
mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike
tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik
ehitusressurss. Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks.
Taotleja omab Tallinna-Saku liivamaardlas veel viite keskkonnaluba. MaPS § 68 lg 1 kohaselt
on kaevandamisloa omajal õigus laiendada samas maardlas lahusolevale alale kui kõikide
kaevandamislubade kaevandatav maavara maht jätkub kuni viieks aastaks.
Tabel 1. Taotleja olemasolevate lubade maavara varustuskindlus Tallinna-Saku liivamaardlas
seisuga 31.12.2023
Kaevandatav
5 aasta keskmine
Loa number, Maavara maht kokku
tarbimine
karjääri nimetus maavara liigiti
HARM-144 Ehitusliiv 1,971 3,0836
Tammemäe II
liivakarjäär Täiteliiv 248,435 60,432
KL-514228 Ehitusliiv 413 2,3333
Männiku XIX
liivakarjäär Täiteliiv 6 0
HARM-155 Ehitusliiv 82,4 81,26
Liivakaia VII
liivakarjäär Täiteliiv 80,1 15,42
KMIN-104 Ehitusliiv 16,1 66,7984
Tammemäe III
liivakarjäär Täiteliiv 77,9 48,2
KL-512362 Ehitusliiv 174 0
Tammemäe VIII
liivakarjäär Täiteliiv 167 0
KOKKU: Ehitusliiv 687,471 153,4753
Täiteliiv 579,435 124,052
Taotleja varustuskindlus Ehitusliiv 4,58
maardlas materjali liigi
järgi Täiteliiv 4,67
Selguse huvides märgime, et taotletava mäeeraldise nimetus on Männiku XXI liivakarjäär. Aga
kuna kõikides varasemates töödes (geoloogiline- ja hüdrogeoloogiline uuring jt tööd) on
kasutatud Männiku X uuringuruumi nime, siis tsiteerides neid töid kasutatakse taotluses samuti
Männiku X uuringuruumi nime.
Taotluse koostamise hetkeks on Tallinna-Saku liivamaardlas taotleja olemasolevate karjääride
varustuskindlus põhitegevuse jätkamiseks ehitusliival 4,58 aastat ja täiteliival 4,67 aastat. Seega
arvestades taotleja enda varustuskindlust antud maardlas, mis jääb alla 5 aasta, soovitakse
taotleda keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääris.
Taotletava ala ümbrusesse taotluse koostamise hetkeks on planeeritud Tallinna ringraudtee
trassikoridor, mille tõttu taotletakse Männiku XXI mäeeraldise keskkonnaluba vaid Tallinna
ringraudtee trassikoridorist välja jääva maavaravaru osas. Eelnevast lähtudes on maavara
kaevandamise ja kasutamise majanduslikust otstarbekusest ning säästlikkuse printsiibist lähtuvalt
mõistlik maavaravaru kaevandada esimesel võimalusel, kuna hilisem kasutusele võtmine
raudtee taristu tõttu ei pruugi olla võimalik.
Käesolev Männiku XXI liivakarjääri keskkonnaloa taotlus põhineb järgnevatel aruannetel:
- „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2617);
- „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru ploki 70 osaline ümberhindamine ja
maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele võtmine (varu seisuga 01.09.2023)“ (OÜ
Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4470);
- „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr
21/3288).
Kaevandatavat maavara saab kasutada üldehituses täiteks, trasside ehituses ning teede mulde
ehituses.
Vastutustundliku kaevandajana tagastab taotleja 2024 aasta jooksul Tallinna-Saku
liivamaardlas maaomanikule korrastatult karjääri kaeveloa numbriga HARM-144 kogu
teenindusmaa ulatuses (23,79 ha) ja karjääri kaeveloa numbriga KMIN-104 osaliselt (~37,8 ha).
Kokku on 2024 aastal korrastatult tagastatava kaevandatud maa pindala ligikaudu 61,60 ha.
Perioodil 2024-2028 tagastab kaevandaja korrastatult maaomanikule kõik tabelis 1 nimetatud
karjäärid ehk karjäärid, mis jäävad Tallinna-Saku teest nr 11340 ida poole, kogupindalal 95,85
ha.
Tabel 2. Tagastatavad karjäärid koos ajagraafikuga
Tagastamise Tagastatava
Karjääri nimetus Korrastamise suund
aasta ala suurus
Tammemäe II ja III I ja II kaitsekategooria looma
2024 62 ha
liivakarjäärid elupaik
Liivalaia VII liivakarjäär 2025 13 ha Veekogu ja rekreatsiooniala
Veekogu, rekreatsiooniala ja I
Tammemäe VIII
2026 14 ha ja II kaitsekategooria looma
liivakarjäär
elupaik
Männiku XIX liivakarjäär 2028 8 ha Metsamaa
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, hõlmates osaliselt
kinnistut Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, sihtotstarve maatulundusmaa
100%) ja Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, sihtotstarve maatulundusmaa
100%). Kinnistud on riigi omandis, riigivara valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus
Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis koosneb kolmest lahustükist.
Lähim tihedamalt asustatud piirkond on Saku alevik, mis jääb mäeeraldisest linnulennult
~1,5 km kaugusele edelasse ja Nõmme linnaosa ~4-5 km kaugusel põhja suunas
Taotletava mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid jäävad täielikult ja põhjapoolne lahustükk
osaliselt maaparandussüsteemi maa-alale (VID kood: 4109550010080002, nimetus:
Tammemäe, ÜP-163). Kõik kolm lahustüki ala jäävad kas kogu ulatuses või osaliselt
riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiiru (ID: 123) ja Männiku harjutusvälja (ID: 3714764)
piiranguvöönditesse.
Lahutükkide vahelt kulge Pumbajaama kruusakatte tee (nr 7180306) ning taotletavast
mäeeraldisest idas kulgeb Tallinna-Saku kõrvalmaantee (nr 11340). Taotletav ala on läbi
Pumbajaama tee ühenduses ka Tallinna ringtee põhimaanteega (nr 11).
Paralleelselt Pumbajaama teega kulgeb maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik ning
selle kaitsevöönd (id 2680581).
Taotletavale alale jääb perspektiivse Tallinna ringraudtee trassikoridor.
Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku äärealal, hõlmates sellest 0,005%.
Joonis 1. Rohevõrgustik
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb põhja servas
kivisisaliku püsielupaiga alaga ning suhteliselt lähedale ulatub kõre püsielupaiga lõuna piir.
Joonis 2. Sinise viirutusega on kivisisaliku püsielupaiga ala ja oranži värviga kõre püsielupaik
Lähim üksikmajapidamine jääb lõunapoolsest lahustüki mäeeraldise piirist ida suunda,
linnulennult ~ 230m kaugusele Männiku tee 149 kinnistule (katastritunnus 71801:001:0980).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Tallinna-Saku liivamaardla on rohkelt uuritud. Taotletavatel aladel on viimatine suurem uuring
tehtud 2019. a OÜ Inseneribüroo Steiger poolt: „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ (EGF 9368). Antud
uuringus kasutati maavara-varu hindamisel nii 2019. a puuritud puuraukude andmeid kui ka
varasema 1988. a uuringu „Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne“ (EGF 4292) andmeid.
2019. a geoloogilises uuringus rajati 22 puurauku. Puuraukudest võeti kokku 98 proovi
materjali terastikulise koostise määramiseks ning neli üksikproovi ja üks koondproov
filtratsioonikoefitsiendi määramiseks. Lisaks tehti kaks käsipuurauku huumusesisalduse
proovide võtmiseks. Kolmes proovis määrati orgaaniliste lisandite olemasolu. Kasulikku kihti
iseloomustavad 87 proovi. Maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati täiendavalt ka 1988. aasta
9 puuraugu 32 proovi andmeid.
Uuringu järgi esinevad taotletaval alal Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed beežikad ja
hallikad keskmise- kuni ülipeeneteralised liivad. Katendi paksus jääb vahemikku 0,1 - 1,8 m
(keskmine 0,5 m). Katend on esindatud kasvukihina ning orgaanika- ja rauarikka rooste- kuni
tumepruuni liivana. Kohati esineb turbamulda ning hästi- ja vähelagunenud turvast.
Kasuliku kihi paksus on 6,7 - 13,4 m (keskmine 10,2 m). Veepealse varu paksus on 1,7 - 5,8 m
(keskmine 3,6 m), sh ehitusliiva plokis keskmiselt 1,4 m (vahemikus 0,4 - 2,9 m) ja veealuse
varu paksus 2,8 - 11,2 m (keskmine 6,6 m). Kasulik kiht on esindatud ülemises intervallis
roostepruuni raua- ja orgaanikarikka liivaga ning alumises intervallis keskmise- kuni
ülipeeneteralise beeži ja sügavuse suurenedes halli väga peene kuni ülipeeneteralise liivaga.
Kasuliku kihi lamami abs kõrgus on vahemikus 32,7 - 41,5 m (keskmine 37,4 m).
Tabel 3. Täiteliiva veepealse ploki 155 kvaliteedinäitajad
Näitajad Täiteliiv
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 – 0,9% (keskmine 0,3%)
Liiva sisaldus (5 – 0,05 mm), % 96,7 – 98,9% (keskmine 98,4%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,7 – 2,6% (keskmine 1,3%)
Liiva peensusmoodul 1,5 – 2,2 (1,8)
Orgaanika proovide arv 3
Orgaanika keemilise analüüsi tulemused Etalonist tumedam
Tabel 4. Ehitusliiva veepealse ploki 156 kvaliteedinäitajad
Näitajad Ehitusliiv
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 – 1,6% (keskmine 0,3%)
Liiva sisaldus (5 – 0,05 mm), % 95,7 – 99,8% (keskmine 98,5%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 – 4,2% (keskmine 1,2%)
Liiva peensusmoodul 0,8 – 2,2 (1,6)
Tabel 5. Täiteliiva veealuse ploki 157 kvaliteedinäitajad
Näitajad Täiteliiv
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 – 1,7% (keskmine 0,1%)
Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 83,6 – 99,8% (keskmine 96,9%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 – 16,4% (keskmine 3,0%)
Liiva peensusmoodul 0,1 – 2,1 (1,0)
Tabel 6. Plokkide 216 ja 217 kvaliteedinäitajad
Plokk 216 Plokid 217
Kasutusala Ehitusliiv Ehitusliiv
Veepealne / veealune Veepealne Veealune
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 – 0,0 0,0 - 0,0
>31,5 mm), % (kaalutud keskmine 0,0) (kaalutud keskmine 0,0)
Liiva sisaldus
99,4 – 99,4 (99,4) 82,9 – 99,4 (96,9)
(31,5 - 0,063 mm), %
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus
0,6 – 0,6 (0,6) 0,6 – 17,1 (3,1)
(<0,063 mm), %
Plokkide 214, 215, 218 ja 219 kvaliteedinäitajad on võetud 1986. aastal koostatud aruandest1.
Kõikide eelmainitud plokkide kasutusalaks on (vastavalt passiivsele plokile 70) ehitusliiv.
Tabel 7. Plokkide 214, 215, 218 ja 219 kvaliteedinäitajad
Näitaja Vahemik, %
Peensusmoodul 0,9 – 2,1
Kruusa (d > 5mm) sisaldus 0,0 – 0,4
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,8 – 4,6
Täisjäägid sõeltel
2,5 mm 0,0 – 1,1
1,25 mm 0,05 – 6,0
0,69 mm 2,6 – 25,3
0,315 mm 13,1 – 77,5
0,14 mm 75,6 – 95,6
Glatsiofluviaalsete liivade lamamis levivad piirkonnas hallid kuni lillakashallid savid, samuti
savi-aleuriidi viirsed vahekihid, esineb ka viirsavi.
Kuna Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringuga tuvastati, et 60% varust on veealune,
siis teostati geoloogliste tööde ajal ka hüdrogeoloogiline uuring2, et hinnata kaevandamise mõju
hüdrogeoloogiale selles piirkonnas. Hüdrogeoloogia mõjust on täpsemalt kirjas peatükis 6.1.
Tallinna-Saku liivamaardla asub Männiku liivikul, mille piires ja ümbruses levib ~60 km²
suurusel alal jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina
kuni mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Läänest dreenib ala Vääna jõe
(VEE1094500) Pääsküla lisajõgi (VEE1095500), lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu
kraavid, idast ja kirdest Kurna oja (VEE1093100), põhjast Ülemiste järv (VEE2005900).
1
’’Lääne- Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne, III köide, Harju rajoon’’ EGF4292
2
’’Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse varu
kaevandamisel’’ OÜ Inseneribüroo Steiger 2021, töö nr 21/3288
Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Kihi
tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Põhjavesi toitub sademetest kogu liiviku alal.
Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaladel
ning kõige väiksem rabaaladel.
Maapinnalt esimene veekiht on Kvaternaari põhjaveekogum. Keemiliselt koostiselt on vesi
HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise muutused)
sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast.
Kvaternaari veekihi lamamiks on Ordoviitsium - Kambriumi veekompleks, mis koosneb
Kallavere kihistu (Alam - Ordoviitsiumi ladestiku) ja Tiskre kihistu (Alam - Kambrium
ladestiku) peeneterisest liivakivist ja jämeterisest aleuroliidist. Kompleksi paksus on kuni 35
m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Mg-Ca- või HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi. Veekihi all lasub
Lükati - Lontova regionaalne veepide, mis levib kogu alal ja on esindatud saviga.
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest
põhjavee taseme mõõtmised kõigis puuraukudes. Geoloogilise uuringu välitööd on tehtud
veebruaris-märtsis 2019. Kvaternaarisetete põhjaveetase jääb maapinnast vahemikku 2,5 - 7,0
m. Põhjavee tase jääb puuraukude andmetel absoluutkõrgus-tasemelt vahemikku 41,77 -
45,54 m. Mäeeraldise keskmiseks veetasemeks on 43,9 m.
2023. aastal teostas OÜ Inseneribüroo Steiger uuringu „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse
reservvaru ploki 70 osaline ümberhindamine ja maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele
võtmine (varu seisuga 01.09.2023)“. Selle uuringu alusel muudeti Maa-ameti 20. detsembri
2023 aasta korraldusega nr 1-17/23/2859 seisuga 01.09.2023 maavarade registris Tallinna-Saku
liivamaardla registrikannet ja kinnitati aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 11 tuh m³ (aruandes 214. plokk),
2. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 22 tuh m³ (aruandes 215. plokk, allpool
põhjavee taset 214. ploki lamamis),
3. Ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 6 tuh m³ (aruandes 216. plokk),
4. Ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 47 tuh m³ (aruandes 217. plokk, allpool
põhjavee taset 216. ploki lamamis),
5. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 31 tuh m³ (aruandes 218. plokk),
6. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 80 tuh m³ (aruandes 219. plokk, allpool
põhjavee taset 218. ploki lamamis).
Lisaks tunnistati sama korraldusega punktides 1., 2., 5. ja 6. nimetatud ehitusliiva aktiivne
reservvaru kaevandatavaks ning kasutatavaks ja muudeti Tallinna-Saku liivamaardla 155. ploki
pindala ja uueks pindalaks määrati 33,05 ha.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,91 ha, sh
mäeeraldise pindala on 20,08 ha. Taotletav mäeeraldis koosneb kolmest lahustükist.
Joonis 3. Taotletava Männiku XXI liivakarjääri lahustükid
Lahustükk number 1
Mäeeraldise pindala 8,75 ha ja
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 10,64 ha
Veepealne varu 309,6 tuh m3 ja veealune varu 397 tuh m3
Lahustükk number 2
Mäeeraldise pindala 8,76 ha
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 10,10 ha
Veepealne varu 258,0 tuh m3 ja veealune varu 352,6 tuh m3
Lahustükk number 3
Mäeeraldise pindala 2,57 ha
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 3,17 ha
Veepealne varu 58,3 tuh m3 ja veealune 99,6 tuh m3
Männiku XXI mäeeraldise keskkonnaluba taotletakse vaid Tallinna ringraudtee trassikoridorist
välja jääva maavaravaru osas. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud osaliselt Männiku
liivamaardla aktiivse tarbevaru plokid 155, 156 ja 157 aT ning täielikult kaevandamisväärsed
aktiivse reservvaru plokid 213, 214, 217 ja 218 aR. Täielikult hõlmab taotletav mäeeraldis ka
aktiivse tarbevaru plokke 215 ja 216 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Männiku XXI liivakarjääris lasuva materjali
ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. AS TREV-2 Grupp pikaaegsel
kaevandamiskogemusel Tallinna-Saku liivamaardla tingimustes on veealuse materjali
stabiilsuse tagav nõlvus 1 : 4. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 8.
Tabel 8. Taotletava ja kaevandatava varu kogus Männiku XXI liivakarjääris (seisuga
31.12.2023)
Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav
Plokk Maavara
pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3
155 aT
13,35 täiteliiv 179,8 6,5 173,3
(veepealne)
156 aT
18,19 ehitusliiv 449,8 41,5 408,3
(veepealne)
157 aT
18,19 täiteliiv 1218,2 434,9 783,3
(veealune)
213 aR
0,27 ehitusliiv 11 0,9 10,1
(veepealne)
214 aR
0,27 ehitusliiv 22 11,2 10,8
(veealune)
215 aT
0,43 ehitusliiv 6 0,4 5,6
(veepealne)
216 aT
0,43 ehitusliiv 47 36,7 10,3
(veealune)
217 aR
1,19 ehitusliiv 31 2,4 28,6
(veepealne)
218 aR
1,19 ehitusliiv 80 35,2 44,8
(veealune)
ehitusliiv 646,8 128,3 518,5
Kokku
täiteliiv 1398 441,4 956,6
Kokku 2044,8 569,7 1475,1
Taotletaval Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 1 475,1 tuh
m3, millest veealust varu 849,5 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks
on seega ~123 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse
Männiku XXI liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis
korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XXI liivakarjääris kaevandamiseks on
keskmised. Mäeeraldisele on hea juurdepääs põhja-lõunasuunaliselt Pumbajaama teelt, mis
avab võimaluse suunduda Tallinna ringteele või Tallinna - Saku kõrvalmaanteele nr 11340 (mis
jääb 160 m kaugusele itta). Kattekihi paksus on 0,1 - 1,8 m (keskmine 0,5 m). Katenditegur on
mäeeraldise piires 0,05, mis näitab et kasuliku kihi ja katendi paksuste vahekord on väga hea.
Kasuliku kihi paksus on vahemikus 6,7 - 13,4 m (keskmine 10,2 m). Veepealse varu paksus on
1,7 - 5,8 m (keskmine 3,6 m), sh täiteliiva plokis keskmiselt 1,4 m (vahemik 0,4 - 2,9 m) ja
veealuse varu paksus 2,8 - 11,2 m (keskmine 6,6 m).
Kasulikul kihil lasuv katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka rooste- kuni
tumepruuni liivaga. Katendi maht mäeeraldisel on 73 tuh m3, millest kasvukihti 46 tuh m3.
Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida
kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning
ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja
bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada
vastavalt kehtivale seadusele.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Männiku XXI liivakarjääris lasuv
materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata
veealusest varust eraldi, siis seda tehakse.
Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, fronaatllaadurit ning pinnasepump-süvendajat.
Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja.
Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse
pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud
maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja.
Mäetööde areng ja suund on põhjast lõunasse. Esimeses järgus avatakse ja ammendatakse
põhjapoolne lahustükk nr 1 (joonis 3). Kahe alumise lahustüki ettevalmistust alustatakse
põhjapoolse lahustüki ammendumise viimases järgus. Sellega vähendame korraga kasutuses
oleva mäeeraldise teenindusmaa pindala, mis omakorda vähendab keskkonnamõju ja
tasakaalustab tegevuse üldist esteetilist väljanägemist. Korraga kaevandamisega aktiivses
kasutuses oleva ja korrastamata maa-ala suurus on ligikaudu kuni 10 ha.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Käesolevas peatükis käsitletud potentsiaalsete keskkonnamõjude leevendamise
keskkonnameetmete plaan on toodud joonisel 4.
Joonis 4. Keskkonnameetmete plaan
Rohevõrgustik ja kaitsealused liigid
Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku äärealal, hõlmates sellest 0,005% (joonis 1). Arvestades
rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist
mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult
minimeeritud ning ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur.
Rohekoridori sidususe säilitamisele piirkonnas aitab kaasa planeeritud etapiviisiline
kaevandamine.
Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (OÜ Hendrikson & K, 2018) alusel ei ole rohevõrgustiku
ala tingimata takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud
korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb
tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise
käigus maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad
kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui
tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks; juhul kui sihtliikideks on
avamaastiku liigid (kõre, kivisisalik), siis säilitada ala avatust, seda mitte metsastada ning mitte
lasta ala kinni kasvada) jne. Taotletava ala teenindusmaale on korrastamise plaanil näidatud
potentsiaalsed avatud liivaväljad, mis sobivad elupaikadeks kõredele ja kivisisalikele.
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb põhja servas
kõre ja kivisisaliku püsielupaiga (joonis 2). Arendaja omab pikaajalist kaevandamise praktikat
Tammemäe II ja III liivakarjäärides, mis väga suurel osal kattuvad kõre ja kivisisaliku
püsielupaigaga. Praeguseks on tihedas koostöös liigieksperdi Riinu Rannapiga leitud
võimalused ja tehnoloogiad kaevandamiseks nii, et elupaikade kvaliteet pigem tõuseks.
Koostöö edukust näitab kõige paremini asjaolu, et tänu just uutele, kaevandamise käigus loodud
päikesele avatud ja õige niiskusrežiimiga elupaikadele, on Tammemäe III liivakarjääri kõrede
asurkond Eestis tõusnud arvukuselt teisele kohale.
Tuginedes eelnevale kogemusele Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamisel ja kaasates
liigieksperti, on võimalik planeeritavaid töid läbi viia elupaiga kvaliteeti halvendamata. Kui
jätta kaevandamise järgselt nõlvad ja teenindusmaa osa päikesele avatud liivaalaks, on võimalik
nii kõredele kui ka kivisisalikele sobivat ala hoopis laiendada. See on võimalus liigile laieneda
uutele aladele.
Müra
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest
allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Männiku XXI liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast-
transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole
pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt
tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad –
ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb
lõunapoolsest lahustüki mäeeraldise piirist ida suunda, linnulennult ~ 230m kaugusele Männiku
tee 149 kinnistule (katastritunnus 71801:001:0980).
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset
(Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Männiku XXI liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule
lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(230) = 59 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 59 dB, mis jääb
alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piiri. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus
maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava
meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega
majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib
üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m
ulatuses. Samuti on Saku vallas koostatud mürakaardid Tallinna-Saku maantee liiklusmüra ning
krossiraja müra kohta. Antud kaartide põhjal jääb taotletav ala piirkonda, kus mürafoon on
vahemikus 45-55 dB. Karjäärile lähim majapidamine asub Tallinna-Saku maantee sõiduridade
vahel ja selles ala on päevale ajal mürafoon üle 60 dB. Eelnevast lähtudes karjääritegevus
tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda.
Eelnev mürataseme arvutus käib nende tööde kohta, mis tehakse karjääri avamisel ja töötamisel
avamaal ülemisel astangul. Kuna aga veepealse varu paksus on umbes 5 m, siis jõuavad karjääri
masinad väga kiirest süvendisse ja karjääri süvendis töötamisel tekkib müraekraan. Samuti on
müraekraaniks karjääri ja elamu vahele jääv mets (vähemalt 130 m lai). Kokku vähendavad
need asjaolud mürataset 18 dB võrra (Valgma, 2009).
Kui eelnevalt arvutati, et avamaal ilma looduslike müratõketeta töötamisel on arvutuslik
maksimaalne müratase lähima majapidamise juures 59 dB, siis 5 m sügavuse astangu all
töötamisel ja metsabarjääri arvestamisel, väheneb müratase 18 dB võrra ehk: 59 dB – 18 dB =
41 dB,
Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset
mürataset, karjääri süvendis töötamisel tekkivat müraekraani (mis vähendab mürataset 18 dB
võrra) ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, siis võib põhjendatult eeldada, et karjääri
tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni.
Tolm
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 123 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,125 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Välisõhusaasteluba taotleda ei ole vaja.
Taotletavast mäeeraldisest vahetult itta jääb paralleelselt Tallinna-Saku teega kulgev
kergliiklustee. Seal liikuvaid inimesi ja karjääritegevust jääb eraldama ligikaudu 135 m laiune
metsariba, mis leevendab võimalikku keskkonnamõju nagu tuulega kanduv tolm, liiv või üldine
karjäärimüra. Samuti täidab see metsariba üldist varje funktsiooni- eraldades esialgu
karjääritegevuse kergliiklusteest ja hiljem korrastatud karjääri veekogu ja sellega kaasneva
rekreatiivala Tallinna-Saku tee liiklusfoonist. Metsariba säilitamine ei riku Saku valla
juhtmõtet- „Läbi rohelise akna“.
Kallurite ratastega tolmu ja pori kandumise vältimiseks avalikele teedele kasutab taotleja samu
võtteid nagu teisteski tema opereeritavates Tallinna-Saku liivamaardlas paiknevates
karjäärides. Selleks on ette nähtud väljasõidutee (Pumbajaama tee) viimine mustkatte alla
100 m pikkuses, mis puhastab kallurite rattad enne avalikule teele jõudmist ning paralleelselt
sellega toimub mustkattega tee harjamine ja pesemine. Nimetatud meede on praktikas osutunud
efektiivseks.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Männiku XXI liivakarjääris kasutab AS TREV-2 Grupp vaid tehniliselt korras ja nõuetele
vastavaid mehhanisme, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Vesi
Taotletavas Männiku XXI liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset
alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne
mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Täpsemalt
seletuskirja peatükis 6.
Veetasemete jälgimiseks on Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu raames rajatud
hüdrogeoloogilise uuringu kuus puurauku kantud seirekaevudena EELIS-sse. Seirekaevude
eesmärk on veetaseme seire tegemine maavara kaevandamise mõjude jälgimiseks. Seire
puurkaevude koodid on PRK0071106; PRK0071107; PRK0071108; PRK0071109;
PRK0071110; PRK0071111.
Joonis 5. Seirepuurkaevude asukohad
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Masinad
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Õli- ja reostustõrjevahendite olemasolu kontrollitakse regulaarselt ettevõtte juhtkonna poolt.
Samuti kontrollitakse nende kasutamise oskusi praktiliste õppuste raames.
Jäätmed
Männiku XXI liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Taotletavas Männiku XXI liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning
sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist
võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
6.1 Hinnang hüdrogeoloogilistele muutustele
Täpsustame üle, et taotletava mäeeraldise nimetus on Männiku XXI liivakarjäär. Aga kuna
kõikides varasemates töödes (geoloogiline- ja hüdrogeoloogiline uuring jt tööd) on kasutatud
Männiku X uuringuruumi nime, siis tsiteerides neid töid kasutatakse taotluses samuti Männiku
X uuringuruumi nime.
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 loa nr HARMG-140 geoloogilise
uuringu tegemiseks Männiku X uuringuruumis. Geoloogilise uuringu loa täiendav tingimus
sätestas, et põhjaveealuse varu esinemise korral peab AS TREV-2 Grupp tellima
hüdrogeoloogilise uuringu. Ja uuring peab olema läbi viidud ulatuses, et see selgitaks
Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamise võimalikke mõjusid Männiku
järvedele ja Tallinna linna joogiveehaardele ning nimetatud uuringu peab heaks kiitma
Kliimaministeeriumi juures tegutsev Põhjaveekomisjon (Põhjaveekomisjon kooskõlastas
uuringu 30.03.2022 protokolliga nr 198).
Kuna Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringuga tuvastati, et ~60% koguvarust on
veealune, siis teostati geoloogliste tööde ajal hüdrogeoloogiline uuring3 eesmärgiga koostada
hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel
ning hinnata mõju Männiku järvistule ja Tallinna linna joogiveehaardele.
Tööd viidi läbi Keskkonnaameti poolt 19.11.2020 kirjaga nr T800-1/8782-1 kooskõlastatud
“Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde täiendatud programmi Männiku X
uuringuruumis“ alusel.
3
’’Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse varu
kaevandamisel’’ OÜ Inseneribüroo Steiger 2021, töö nr 21/3288
OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku
liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel“ (töö nr 21/3288)
uuringus analüüsiti kolme alternatiivset mäetehnilist võimalust veealuse varu kaevandamiseks.
Töö tulemusena leiti, et ükski kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi
koguselise seisundi muutust (heast seisundist halba seisundisse minekut).
Kliimaministeeriumi juures tegutsev Põhjaveekomisjon on hüdrogeoloogilise aruande üle
kontrollinud ja kooskõlastanud märkusteta (Põhjaveekomisjoni istungi protokoll 30.03.2022 nr
198).
Maa-amet tutvus esitatud dokumentidega ning nõustus nimetatud uuringu tulemuste põhjal
hindama maavarade registris oleva Tallinna-Saku liivamaardla 157. ploki täiteliiva passiivse
tarbevaru ümber aktiivseks tarbevaruks (21.06.2022 nr 9 3/21/15753-4).
6.2 „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel“ (töö nr 21/3288)
Hüdrogeoloogilise prognoosi koostamiseks mõõdeti Männiku X uuringuruumis ja selle
lähedusse rajatud seirekaevudes ja piesomeetrites veetaset 16. korral. Hinnati liivasetete
filtratsioonikoefitsienti, mõõdeti järvede veetasemeid Männiku liivikul ning mõõdeti
pinnaveeäravoolu Männiku järvistu ümber. Töötati välja kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline
mudel dünaamilises režiimis.
Dünaamilise mudeli abil analüüsiti erinevaid kaevandamise stsenaariume:
1. Veealune kaevandamine ilma veetaset alandamata;
2. Kaevandamine koos filtratsioonitõkke kasutamisega;
3. Kaevandamine kuni lamamini koos veetaseme alandamise ja ära juhtimisega;
4. Lisaks hinnati mudeliga mõju põhjaveekihtide veetasemetele ja kõigile mõjupiirkonnas
olevate salv- ja puurkaevude veetasemele ja veekvaliteedile.
Esimesena koostati mudel, mis iseloomustab tänaseks välja kujunenud olukorda – situatsioon
I. Sellele mudelile baseerudes koostati hüdrogeoloogiline mudel, mis iseloomustab situatsiooni
kui kõikides tänaseks päevaks olemasolevate lubadega kaetud mäeeraldistel toimuv
kaevandamine on lõpukorral ning koosmõjud on välja kujunenud – situatsioon II.
Koosmõjusid arvestavale mudelile on lisatud Männiku X uuringuruumi hüdrogeoloogiline
situatsioon erinevate kaevandamise variantide korral (Alternatiivid IIIa, IIIb, IIIc).
III a alternatiivi puhul hinnati hüdrogeoloogilist olukorda, kui kaevandamine toimub ujuva
pinnasepumbaga. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt
ettevalmistatud platsile – hüdropuistangusse nõrguma, kus liigvesi valgub tagasi veekogusse.
III b- alternatiiviga on hinnatud veetõkkeseina mõju hüdrogeoloogilisele situatsioonile, kui
Männiku X uuringuruumis kaevandatakse ujuva pinnasepumbaga.
III c alternatiivina on hinnatud olukorda, kus veetaset Männiku X uuringuruumis alandatakse
isevoolselt kuni kasuliku kihi lamamini.
Taotluse koostamise hetkeks on selgunud, et käiku läheb alternatiiv III a.
6.3 Hüdrogeoloogilise uuringu järeldused ja kokkuvõtted
1. Mõju piirkonna veetasemetele. Hüdrogeoloogiline mudelarvutus näitas, et kaevandades
Männiku X uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga (alternatiiv III a), langeb uuringuruumis
kaevandamise aegne põhjaveetase ligikaudu 2-3 m abs kõrgusele 42,3 m. Tammemäe järves
võib kaevandamise aegne veetase langeda 0,3 m. Kaevandustegevus Männiku X
uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga ei mõjuta veetaset Liivajärves, Männiku ega
Raku järves.
2. Mõju Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi koguselisele seisundile.
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi looduslikuks ressurssiks on hinnatud 34 168
m3/d ning selle koguseline seisund oli hinnatud heaks. Hüdrogeoloogiline bilansianalüüs
näitas, et ükski kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi koguselise seisundi
muutust (heast seisundist halba seisundisse).
3. Mõju piirkonna kaevudele. Uuringust selgus, et kaevandamine ei avalda mõju taotletavast
karjäärist ligikaudu 600 m kaugusel läänes asuvatele seitsmele Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi ulatuvatele kaevudele põhjaveekogumite eraldatuse pärast. Piirkonna maapinna
absoluutkõrgused varieeruvad 35 - 36 abs m juures ning veetase on ligikaudu 2 m allpool
maapinda (abs. kõrgusel 33 – 34 m). Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmete põhjal
lasub piirkonnas Silur-Ordoviitsiumi veekihi peal 3 - 4 m paksune väikese filtratsiooni-
omadustega liivsavi-moreeni kiht. Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamise mõju
kaevudele saab hinnata väikseks kuna kaevandamine toimub Kvaternaari Männiku-
Pelguruanna põhjaveekogumis, mis on Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist eraldatud
madala filtratsiooniomadustega moreeni kihiga.
Põhjaveekomisjoni poolt 30.03.2022 protokolliga nr 198 heaks kiidetud töö tulemustele
tuginedes soovib arendaja kaevandamisel kasutusele võtta alternatiivi III a, kuna selle
alternatiivi mõju veetasemele karjääris kui ka ümbritsetavates veekogudes on
minimaalne või olematu.
1. Hüdrogeoloogilise uuringu kohaselt jääb alternatiivi IIIa puhul kaevandamise aegne
veetase kõrgusele 42,3 m abs. Kaevandamise lõppedes veetase stabiliseerub
uuringueelsele ning jääb kõrgusele 43,9 m abs.
2. IIIb alternatiivi kasutades ei taastuks veetase uuringuaegse keskmiseni, vaid jääks 41,9
abs m kõrguse juurde, kuna veetõkkeseina poolt oleks juurdevool Tammemäe järvest
piiratud.
3. Alternatiivi IIIb kasutuselevõtmise korral muudetakse mittekaevandamiseväärseks
praegu taotletava mäeeraldise alla jääv ressurss.
4. Võttes kasutusele alternatiivi IIIa veetasemed stabiliseeruvad ning taotletava ala alla
jäävat ressurssi ei rikuta ära.
Joonis 6. Kaevud Männiku X uuringuruumist lääne pool
Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et antud hüdrogeoloogiline hinnang on koostatud 2018.
aastal moodustatud uuringuruumi piirides kaevandamisel. Taotluse koostamise hetkeks kattub
Männiku X uuringuruumis hinnatud maavaravaru suures ulatuses (~65% uuringuruumist) aga
planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridoriga, mille tõttu taotletakse keskkonnaluba vaid
Tallinna ringraudtee trassikoridorist välja jääva maavaravaru osas ehk taotletav ala on
uuringuruumist kolm korda väiksem ning eraldi lahustükkidena.
Samuti jääb kahele poole Tallinna-Saku teed nr 11340 jäävate ja planeeritavate veekogude
vaheline looduslik tervik ligikaudu 40% laiem kui hüdrogeoloogilises mudelanalüüsis
arvestatud.
Sellest tulenevalt on taotletaval alal kaevandamise mõju hüdrogeoloogilistele muutustele
tõenäoliselt tunduvalt väiksem kui töös on hinnatud (töös on hinnatud veetaseme
võimalikuks languks Tammemäe järves kuni 0,3 m).
7. Kaevandatud maa korrastamine
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala
korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks
veekoguks. Veekogu rajamine käsitlevasse piirkonda on pakutud välja ka Saku valla
2022. aastal tellitud töös „Tallinna-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuringu
maastikuarhitektuurne visioon“, ConArte OÜ, töö nr DP-2021/310.
Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 17,49 ha ning selle keskmine sügavus on
hinnanguliselt ca 6-7 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase
enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 43,9 m.
Mäeeraldise nõlvad jäetakse avatud liivaaladeks ning mäeeraldise teenindusmaa metsamaaks
või avatud liivaaladeks.
Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele
vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:4. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva
püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus
pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks.
Mäeeraldisele teenindusmaale moodustatava metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb
sulglohkude teket.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Männiku XXI liivakarjääri
korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise
kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
kehtestatule.
Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud
tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist
ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Männiku XXI liivakarjääri korrastamise eeldatavaks
maksumuseks 23,91 x 2000 ≈ 50000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Indrek Malm
AS TREV-2 Grupp
Maavarade kaevandamise valdkonna juht
Taotluse koostasid 26.02.2024. a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Eike Simmer / allkirjastatud digitaalselt /
AS TREV-2 Grupp
Maavarade kaevandamise valdkonna keskkonnaspetsialist
KORRALDUS
20. detsember 2023 nr 1-17/23/2859
Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla registrikande muutmine
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile aruande „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru
ploki 70 osaline ümberhindamine ja maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele võtmine“ (saabunud
17.11.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/13926-5, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on
läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna.
Aruande koostamise eesmärgiks oli hinnata Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse
reservvaru 70. plokk osaliselt aktiivseks ja tunnistada see kaevandatavaks ning kasutatavaks.
Aruande teiseks eesmärgiks oli võtta maardla äärealal aktiivse tarbevaruna arvele maavarade
registrisse kandmata looduslik liivalasund. Aktiivse tarbevaru arvutus koostati OÜ Inseneribüroo
STEIGER 2019. a geoloogilise uuringu „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ andmete alusel kameraaltööna.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 214.-219. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Saku vallas Männiku ja Tammemäe külades riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel
olevatel katastriüksustel Viimsi metskond 242 (tunnus 71801:001:1406) ja Viimsi metskond 13
(tunnus 71801:001:1259), millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud ehitusliiva aktiivse reservvaru 214., 215., 218. ja 219. plokk kattuvad
Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru 70. plokiga. Plokkide kasutusala
määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud
nõuetest.
Aruandes moodustatud 214. ja 215. plokkide alal paikneb geodeetiline märk (geodeetiliste
punktide andmekogu kood 42664). Saku Vallavalitsus andis 12.07.2023 kirjaga nr 6-4/112-2
nõusoleku märgi kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt saab aruandes moodustatud 214. ja 215.
plokkide piires passiivse varu hinnata aktiivseks. Aruandes moodustatud 218. ja 219. plokid
kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandes moodustatud aktiivse reservvaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002).
Maa-amet küsis 12.12.2023 kirjaga nr 9-3/23/13926-6 Põllumajandus- ja Toiduametilt ning Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki
ümberhindamise aktiivseks reservvaruks ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kohta.
Aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki ümberhindamise aktiivseks reservvaruks
ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kooskõlastas Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse 14.12.2023 kirjaga nr 4-4/23/6291-2 ning Põllumajandus- ja Toiduamet 15.12.2023
kirjaga nr 6.2-2/53111 tingimusel, et tuleb tagada naaberkinnisasjadel paikneva
maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.
Aruandes taotletakse pindalal 1,46 ha aktiivseks reservvaruks ümberhinnatavate plokkide
tunnistamist kasutatavaks ja kaevandatavaks (aruandes 214., 215., 218. ja 219. plokk).
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut
nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2)
reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis;
3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine
samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Aruandes on kirjeldatud, et kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokid
paiknevad maardla lääneosas ja külgnevad ehitusliiva aktiivse tarbevaruga, maardlas toimub
aktiivne liiva kaevandamine 18 mäeeraldise piires. Aruandes on kirjeldatud, et Pumbajaama tee nr
7180306 kaitsevöönd, kus varu on arvel passiivsena ja kaevandamistegevust lähitulevikus ei saa
toimuma ning planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridor, kus kaevandamine pole tulevikus
võimalik, eraldavad ala ülejäänud maardlast ning plokkide ala võib sisuliselt lugeda maardla
äärealaks.
Männiku X uuringuruumis 2019. a arvele võetud aktiivne tarbevaru kattub suures ulatuses (~65%
uuringuruumist) planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridoriga. Aruandes tehakse ettepanek
maavara säästva kasutamise eesmärgil võtta Tallinna ringraudtee piirangust välja jääval alal arvele
maavarade registrisse kandmata looduslik liivalasund täiendava ehitusliiva aktiivse tarbevaruna
(aruandes 216. ja 217. plokk). Varuplokkide moodustamisel on kasutatud 2019. a uuringu
puurauku Pa-10 andmeid.
17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja
turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib
ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele
nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokid moodustatud
kuni 100 m kaugusele 2019. a uuringu puuraugust Pa-10. Aruandes moodustatud 216. ja 217. ploki
piires on geoloogiline uuring läbi viidud varasemalt kogutud andmete alusel kameraaltööna ja
kasutusala määramisel on lähtutud Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva nõuetele.
Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 31.10.2023 nr 6.2-2/46335 aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks tingimusel, et tagatakse naaberkinnisajas paikneva maaparandussüsteemi toimimine
tulenevalt maaparandusseaduse § 47. Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad
riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus 09.11.2023 nr 12-4/23/3733 aktiivse
tarbevaru arvele võtmiseks.
Aruande koostamise käigus selgus, et 2019. a Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruandes on eksimused registrikaarti pindalaga 31,05 ha kantud 155. ploki (2019. a aruandes
kirjeldatud kui 145. plokk) ruumikuju, pindala ja piiripunkide osas. Sellest tulenevalt on tehtud
2
ettepanek täpsustada maavarade registris 155. ploki pindalaks 33,05 ha. Maavaravaru arvutus ja
ploki varu kogus on õige ja vastab 2019. a geoloogilises uuringus toodule.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, Korra § 45 lõike 2, §
47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2023
maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 11 tuh m³ (aruandes 214. plokk),
1.2. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 22 tuh m³ (aruandes 215. plokk,
allpool põhjavee taset 214. ploki lamamis),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pidalal 0,43 ha – 6 tuh m³ (aruandes 216. plokk),
1.4. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 47 tuh m³ (aruandes 217. plokk,
allpool põhjavee taset 216. ploki lamamis),
1.5. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 31 tuh m³ (aruandes 218. plokk),
1.6. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 80 tuh m³ (aruandes 219. plokk,
allpool põhjavee taset 218. ploki lamamis).
2. Tunnistada korralduse punktides 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 nimetatud ehitusliiva aktiivne reservvaru
kaevandatavaks ning kasutatavaks.
3. Otsustan muuta maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla 155. ploki pindala ja määrata
uueks pindalaks 33,05 ha.
4. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktidele 1, 2 ja 3.
5. Korraldus teha teatavaks AS-le TREV-2 Grupp, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Saku Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
3
Indrek Malm Teie 30.12.2019 nr T800-1/8251
AS TREV-2 Grupp
[email protected] Meie 10.01.2020 nr 9-3/20/516
Männiku X geoloogilise uuringu aruanne
Austatud Indrek Malm
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande
„Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (varu
seisuga 01.12.2019.a) (saabunud 30.12.2019, kirja registreerimise nr 9-3/19/16010-3). Aruanne
on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 31.05.2018. a andnud
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr HARMG-140).
Aruandes tehakse ettepanek võtta arvele täiteliiva aktiivse tarbevaru 145. plokk, ehitusliiva
aktiivse tarbevaru 146. plokk ja täiteliiva passiivse tarbevaru 147. plokk. Geoloogiline uuring on
läbi viidud lähtudes 26.05.2005 vastu võetud keskkonnaministri määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. Oleme esitatud uuringuaruande läbi
vaadanud ning märgime järgnevat.
Aruandes moodustatud varuplokkide alal kulgeb Pumbajaama tee nr 7180306, mis
varuplokkidega kattuvas osas on osaliselt eratee ja osaliselt avalikus kasutuses olev kohalik
tee. Palume aruandele lisada kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse teekaitsevööndis
kaevandamise võimalikkuse kohta. Kui kooskõlastuses on tingimusi, palume nende
täitmist kirjeldada aruandes.
Aruandes moodustatud varuplokkide alale jääb AS Saku Maja maa-alune vee ja
kanalisatsiooni survetorustik (VID kood 3-10-321) ja selle kaitsevöönd. Ehitusseadustiku
§ 74 lõike 2 punkti 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis keelatud
teha mh kaevandamistöid. Palume aruandes käsitleda maa-aluse vee ja kanalisatsiooni
survetorustiku kaitsevööndis kaevandamise võimalikkust, näiteks lisada aruandele
torustiku ümberpaigutamise kokkulepe. Vajadusel muuta aruannet läbivalt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog on Pa-06 puuraugu sügavuseks märgitud 12,9 m.
Tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused on Pa-06 puuraugu sügavuseks
märgitud 12,8 m. Palume esitada andmed läbivalt ühtselt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog on Pa-10 katendi paksuseks märgitud 0,5 m, sh
kasvukihi paksuseks 0,3 m ning kasuliku kihi paksuseks on märgitud 12,5 m. Tekstilisa 3
Puuraukude geoloogilised kirjeldused kohaselt on Pa-10 kattekihi paksus 0,3 m ja kasuliku
kihi paksus 12,7 m. Graafilisel lisal 1/3 Topograafiline ja varu arvutuse plaan on Pa-10
katendi paksuseks märgitud 0,5 m ja kasuliku kihi paksuseks 12,5 m. Graafilistel lisadel
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
2/3 ja 3/3 Geoloogilised läbilõiked I-I’…V-V’ on puuraugu 10 katendi paksuseks märgitud
0,3 m, kasuliku kihi paksuseks tuleb 12,7 m. Läbilõigetel I-I’ ja V-V’ on võimalik märgata,
et puuraugus 10 on 0,3 m paksuse kasvukihi all ca 0,2 m paksune orgaanikarikas liiv, mis
ei lähe ülejäänud aruandes esitatud andmetega kokku. Palume esitada andmed läbivalt
ühtselt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog ja tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused
on Pa-12 puuraugu sügavuseks märgitud 12,5 m, kuid kihi paksuste kokku liitmisel selgub,
et puuraugu sügavus peab olema 15,0 m. Palume esitada andmed läbivalt ühtselt.
Tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused on Pa-15 suudme abs kõrguseks
märgitud 45,84 m, kuid tekstilisa 2 Puuraukude kataloog, graafilise lisa 1 Topograafiline
ja varu arvutuse plaan ja graafilise lisa 3/3 Geoloogilised läbilõiked III-III’…V-V’
kohaselt on Pa-15 suudme kõrgus 46,05 m. Samuti on tekstilisa 2 ja 3 kohaselt Pa-15
kattekihi paksus 0,2 m, kuid geoloogilisel läbilõikel IV-IV’ on kattekihi paksuseks
märgitud 0,7 m, mis ei lähe kokku ülejäänud aruandes esitatud andmetega. Palume esitada
andmed läbivalt ühtselt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog ja tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused
on Pa-22 puuraugu sügavuseks märgitud 12,5 m, kuid kihi paksuste kokku liitmisel selgub,
et puuraugu sügavus peab olema 12,0 m. Palume esitada andmed läbivalt ühtselt.
Graafilisel lisal 2/3 Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II’ on puudu PA-18 kattekihi paksus.
Palume märkida läbilõikele.
Palume täpsustada aruannet ja esitada see uuesti Maa-ametile kandeotsuse tegemiseks. Aruande
tagastame täiendamiseks posti teel OÜ Inseneribüroo STEIGER aadressile Männiku tee 104,
Tallinn 11216.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Reeli Silman
665 0795
[email protected]
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel
Töö nr 21/3288
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 2
varu kaevandamisel
Kinnitan:
Aadu Niidas ..........................
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
Hedi Schvede ..........................
Hüdrogeoloog
Välitööd viis läbi:
Marge Uppin ..........................
Hüdrogeoloog
Priit Kallaste
Keskkonnaspetsialist ..........................
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 3
varu kaevandamisel
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 4
1.1 Lähteülesanne .......................................................................................................... 4
1.2 Männiku X uuringuruumi asend .............................................................................. 4
1.3 Tallinn-Saku liivamaardla uuritus ........................................................................... 6
1.4 Põhjaveevarud ......................................................................................................... 9
1.5 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum ................................................. 9
1.6 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline situatsioon ...................................................... 10
1.7 Tallinn-Saku liivamaardlas välja antud keskkonnaload liiva kaevandamiseks ..... 11
1.8 Veetasemete seire Saku-Männiku järvistus ning Männiku X uuringuruumis ....... 14
1.9 Veepindade reguleerimine ja pinnavee äravoolu mõõtmised 2020. aastal ............ 20
1.9 Meteoroloogiline andmestik .................................................................................. 24
1.10 Filtratsioonikoefitsendi hindamine ...................................................................... 24
2. HÜDROGEOLOOGILISE MUDELI ÜLESEHITUS JA METOODIKA ............. 25
2.1 Piiritingimused ...................................................................................................... 26
2.2 Filtratsioonikoefitsent ............................................................................................ 27
2.3 Mudeli kalibreerimine ........................................................................................... 28
3. TULEMUSED ......................................................................................................... 29
4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 39
5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 41
LISA
Lisa 1 Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde programm
Lisa 2 Katsepumpamiste tulemused
Lisa 3 Hüdrogeoloogilise mudeli joonised
Lisa 4 AS Tallinna Vee vastuskiri
Lisa 5 Terviku stabiilsuse arvutus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 4
varu kaevandamisel
1. SISSEJUHATUS
1.1 Lähteülesanne
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 loa nr HARMG-140
geoloogilise uuringu tegemiseks Männiku X uuringuruumis. Geoloogilise uuringu loa
täiendav tingimus sätestab, et põhjaveealuse varu esinemise korral peab AS TREV-2
Grupp tellima hüdrogeoloogilise uuringu. Hüdrogeoloogiline uuring peab selgitama
Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamise mõjusid Männiku järvedele ja
Tallinna linna joogiveehaardele.
OÜ Inseneribüroo Steiger 2019. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu alusel on ~60 %
koguvarust Männiku X uuringuruumis veealune. Tulenevalt eeltoodust on AS TREV-2
Grupp (registrikood 10047362) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437)
sõlminud lepingu nr 71/2018 ST. Töö eesmärgiks on koostada hüdrogeoloogiliste
muutuste prognoos Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel ning mõju
hinnang Männiku järvistule ja Tallinna linna joogiveehaardele.
Keskkonnaamet on kooskõlastanud “Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde
täiendatud programmi Männiku X uuringuruumis“ (19.11.2020 nr T800-1/8782-1).
Kinnitatud programm on esitatud Lisas 1.
1.2 Männiku X uuringuruumi asukoht
Männiku X uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku ja Tammemäe
külas Viimisi metskond 242 ja Viimsi metskond 13 kinnistutel, mille valitsejateks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutusteks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Männiku X uuringuruum asub Männiku liiviku lääneküljel (joonis 1.1). Männiku liivik
kujutab endast lokaalset veelahkmeala. Lõunast ja edelast dreenib ala Vääna jõgi
(VEE1094500), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, absoluutkõrgusega
37,5 meetrit. Läänes asub Pääsküla jõgi (VEE1095500) ning Pääsküla Männiku
maaparandusehitise reguleeriv võrk (TTP-392) abs. k. 33 m ning idas ja kirdes Kurna oja
(VEE1093100), mis asub abs. k. 37 m. Hioni oja ehk Kokasoon (VEE1094507) on Vääna
jõe lisajõgi ning suubub liivikult Vääna jõkke paremalt kaldalt. Raku järvest 1,5 km
kaugusel asub Ülemiste järv, keskmise veetasemega 36,5 abs k. m.
Veekihi paksus liivikul sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna
sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Põhjavee toitumine on kõige
intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem
rabaaladel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 5
varu kaevandamisel
Joonis 1.1 Männiku X uuringuruumi asukoht (väljavõte tehtud detsember 2020).
Joonisel 1.2 on toodud Männiku järvistu maapinna kõrgusmudeli visuaalne kujutis.
Visuaalne joonis põhineb Maa-ameti maapinna kõrgusmudelile lahususega 10 m.
Jooniselt on näha, et Männiku järv asub kahe maapinna kõrgema reljeefi vahel. Männiku
järvest läänes ulatub maapinna abs. k. 50 - 60 m. Männiku järvest põhja pool paikneb ligi
60 m kõrgune inimtekkeline mägi ning Männiku järvest läänes jäävad maapinna abs k.
vahemikku 50 - 55 m. Raku järv asub Männiku liiviku põhjaosas ning Männiku X
uuringuruum asub Männiku liiviku edela nurgas, maapinna abs. k. 45 - 50 m. Männiku X
uuringuruumist põhja pool joonistub välja Saku krossirada (endine karjääriala) kus
maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 38 - 39 meetrit ja Liivajärv (endine karjäär
nimega Valdeku). Liivajärves on veetase reguleeritud truubiga. Truubi põhja abs. k. on
41,8 m. Maa-ameti ajalooliste kaartide põhjal alustati Saku krossiraja ja Liivajärve aladel
liiva kaevandamist enne 1970-id aastaid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 6
varu kaevandamisel
Joonis 1.2 Männiku järvistu maapinna kõrgusmudel (väljavõte tehtud detsember 2020).
1.3 Tallinna-Saku liivamaardla uuritus
Varajasemad liivavarude määramise uuringud pärinevad aastast 1949, kui uurimistööd
liivavarude hindamiseks viidi läbi Raku järve ja Ülemiste järve vahelisel alal. Viimase 70
aasta jooksul on Tallinn-Saku liivamaardlas läbi viidud kümneid geoloogilisi uuringuid.
Uuritava ala kohta on koostatud digitaalne baaskaart.
Detailsemalt on hüdrogeoloogilisi parameetreid määratud Saku-Männiku liivamaardlas
1970. aastal. Geoloogia Valitsus viis 1970. aastal läbi detailsed hüdrogeoloogilised
uuringud Saku-Männiku liivamaardla põhjaosas / 1 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 7
varu kaevandamisel
Joonis 1.3 1971. aastal läbi viidud hüdrogeoloogiliste uuringute piirkond on näidatud
punase ellipsiga
Hüdrogeoloogilised uuringud 1970. aastal sisaldasid nelja puuraukude grupi
katsepumpamist (joonis 1.3). Neljast puuraukude grupist kolm ulatus
fluvioglatsiaalsetesse setetesse ning üks Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi.
Katsepumpamiste tulemusena tõdeti, et väga suure vee juurdevoolu tõttu, ei olnud alati
võimalik saavutada vajalikku veetaseme alandust katsekaevudes. Fluvioglatsiaalsete
setete veekihi vesi oli surveta ning hüdrauliliselt seotud soosete veega. Veetase jäi suurel
osal uuringualal 2 m sügavusele maapinnast. Katsepumpamiste ja arvutuste tulemusena
saadi filtratsioonikoefitsiendi aritmeetiliseks keskmiseks 48 m/d ning miinimumiks 13,5
m/d ja maksimumiks 178 m/d. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi katsepumpamised
näitasid, et veekompleks on heterogeenne, kuna kaks katse puurkaevu olid kuivad ning
teiste kaevude puhul leidsid kinnitust varem tehtud hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste
tulemused: Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi ülemise osa filtratsioonikoefitsient jäi
vahemikku 1 - 5 m/d, uuringu raames arvutati piirkonna netoinfiltratsioon, milleks saadi
0,00083 m/d.
OÜ Salveesia viis 1997. aasta läbi Raku järve ümbruses geoloogilis-hüdrogeoloogilisi
uurimistöid, et leida sobivaim variant infiltratsioonilise kaldaveehaarde rajamiseks
Kvaternaari glatsiofluviaalsetesse liivadesse / 2 /. Uurimistööd viidi läbi kahes erinevas
piirkonnas (joonis 1.4). Uuringu käigus puuriti 21 hüdrogeoloogilist puurauku, viidi läbi
7 katsepumpamist, võeti ja analüüsiti 313 veeproovi ning tehti veepindade vaatlusi.
Liivade veekihi filtratsioonikoefitsient määrati katsepumpamise alusel ning
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 8
varu kaevandamisel
stabiliseerinud veevoolu puhul saadi filtratsioonikoefitsiendiks 75 - 84 m/d. Raku järve
veetaseme reguleerimiseks ehitatud maa-aluses veejuhtmes mõõdeti vooluhulgaks 1971.
aastal 7 400 m3/d.
Uurimistööd näitasid, et Raku järve idakaldal oli kaks sobivat asukohta infiltratsioonilise
kaldaveehaarde rajamiseks. Mõlemas kohas saadi veehaarde tootlikkuseks 10 000 m3/d.
OÜ Salveesia aruandes toodi ära, et seoses Tallinna linna veevõtu suure vähenemisega
aastatel 1996 - 1998 ei olnud linnale lisavee saamine enam aktuaalne.
Joonis 1.4 Punase ellipsiga on tähistatud 1997. a uuritud piirkonnad
AS Maves viis 2003 - 2004 aastal läbi uuringu, mille põhjal koostati aruanne: Männiku
järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud uuringud. Uuringu
tellijaks oli Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet ning töö valmis AS Maves ja
AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi koostöös. Töös leiti, et veetasemete säilimiseks
järvedes tuleb nende vahele jätta piisava ulatusega kaevandamata alad ning
regulaatoritega tuleb tagada Tammemäe (44,9 m abs. k), Männiku järvede (44,8 m abs. k),
Raku (42,6 m abs. k) ja Valdeku (41,0 m abs. k) veetasemed. Aruanne toob välja, et
30 - 40 aastat tagasi rajatud hüdrotehnilised rajatised vajavad järelevalvet ja korrastamist.
Hüdrogeoloogiliste arvutuste ja arvutuste eelduste kohaselt jätkunuks 2004. aastal
järvistu veest Mustamäe - Õismäe piirkonna varustamiseks 90 päevaks.
AS Maves 2004. aastal koostatud hüdrogeoloogiline prognoos andis kaevandamise
jätkumisel põhjaveeveetaseme alanduseks keskmiselt 0,3 - 0,6 m. Hüdrogeoloogiliste
arvutuste kohaselt väheneb kaevandamise edenedes põhjavee veeressurss ning
kaevandamise jätkumisel järvedesse vett jätkub. Aruandes kirjeldatakse detailselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 9
varu kaevandamisel
perspektiivset valgalade jaotust Männiku liivikul ning leiti, et järvede valgala on võimalik
suurendada kui Männiku rabaalalt suunata vesi Tammemäe järve / 3 / .
1.4 Põhjaveevarud
OÜ Eesti Geoloogiakeskus hindas põhjaveevarusid Tallinna veehaardel 1992. aastal / 4 /.
Aruandes hinnati Männiku veehaarde põhjavee tarbevaruks 11 400 m3/d. Põhjavee
tarbevaru arvutati tingimusel, et Raku järves võib põhjaveetase alaneda 2 m võrra.
Tarbevaru kasutusaja lõpp oli 2015. aastal ning vastavalt Keskkonnaagentuuri koostatud
põhjaveebilansile (2018) ei ole Männiku-Pelguranna põhjaveevaru enam ümber hinnatud
/ 5 /.
Vastavalt hetkel kehtiva Veeseaduse § 86 lõike 4 kohaselt, kinnitab joogiveehaardesse
kuuluvate veekogude nimekirja valdkonna eest vastutav minister veehaarete kaupa
käskkirjaga. Aruande kirjutamise ajal ei olnud käskkirja veel avaldatud, kuid
Keskkonnaameti kinnitusel kuuluvad tulevikus valmiva käskkirja alusel Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse Männiku liivakarjääri Raku ja Männiku järved,
koos Männiku Ülemiste veejuhtmega.
Vastavalt Tallinna linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVK) (2010-
2021) ei ole Männiku põhjaveemaardla ekspluatatsiooniks valmis. Vastavalt ühisveevärgi
arendamise kavale on pikaajalise investeeringuna ette nähtud Männiku infiltratsioonilise
kaldaveehaarde rajamine, samas ei ole Tallinna veevarustuse hädaolukorra töös seda
otstarbekaks peetud / 6 /. Tallinna linna ÜVK-s on mainitud ka projekt nr A2-3, mis
kirjeldab torujuhtme rajamist Raku-Männiku järvede juurest veepuhastusjaamani.
Projekti lühikirjeldus selgitab vajalike töid ning leiab, et projektile on vaja teha
tasuvusuring, kuna järvevee pidev ja suuremahuline kasutamine ei ole võimalik. Tallinna
linna ÜVK ei näe ette hetkel olemasoleva Raku järve ja Kurna oja ühendava, ligikaudu
50 aastat vanuse, maa-aluse torujuhtme kasutuselevõttu.
Koostatava töö raames on ühendust võetud AS Tallinna Vesi tehnoloogia juhi Ivar
Ruubeliga (Lisa 4). AS Tallinna Vesi esindaja sõnul põhjaveevarude hindamist hetkel ei
planeerita. Samas saab Männiku järvistu olema kaasatud ka järgmisesse Tallinna linna
ühisveevärgi arengukavasse. Tallinna linnal on pikaajaline plaan rajada veejuhe, pumpla,
kaldaveehaare Raku-Männiku järvede ühendamiseks Tallinna pinnaveehaarde
süsteemiga.
1.5 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum, pindalaga 114,7 km2 (nr 29) asub
Lääne-Eesti vesikonnas (joonis 1.5). Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi moodustavad
loode-kagusuunalised väljaveninud kontuuriga hajusalt esinevad, valdavalt erineva
geneesiga ja muutlikkusega fluvioglatsiaalsete setete veekihid Tallinna linnas ning Saku,
Kiili ja Rae vallas. Vettandvad setted paiknevad erinevates ürgorgudes eri sügavustel.
Harku orus esinevad vettandvad liivad, kruusad ja veerised kahel sügavusel: 25 - 50 m ja
80 - 115 m. Vettandvate kihtide paksused on üldjuhul 25 - 35 m. Kvaternaari Männiku-
Pelguranna põhjaveekogumi põhjaveevarusid ei ole hinnatud/arvele võetud. Looduslik
ressurss on Männiku-Pelguranna põhjaveekogumis 34 168 m3/d, põhjaveevõtt oli 2017.
aastal 336 m3/d. Põhjaveekogumi minimaalne looduslik vaba ressurss on 34 168 m3/d ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 10
varu kaevandamisel
minimaalne looduslik kasutatav veehulk on 33 832 m3/d. Põhjaveekogumi koguseline
seisund on hinnatud heaks ning keemiline seisund on hinnatud samuti heaks, kuid
ohustatuks / 7 /.
Joonis 1.5 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi asend / 7 /.
1.6 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline situatsioon
Kvaternaarisetete paksus Männiku liiviku piirkonnas on maksimaalselt 30 m ning
koosneb eriterisest liivast ja kruusast, mis lasuvad moreenil või otse karbonaatsetel
kivimitel (joonis 1.6). Põhjavee toitumine toimub peamiselt sademetest, äravool toimub
hüdrograafilisse võrku. Uuringupuuraukude katsetulemustel on saadud väga erinevaid
deebiteid (1,9 - 11,8 l/s) ning peeneteraliste liivade filtratsioonikoefitsiendiks on saadud
0,3 - 3,4 m/d ja jämedateralistel liivadel kuni 25 - 41 m/d. Soosetteid esineb Männiku
raba ja Pääsküla raba piirkonnas.
Kvaternaarisetted lasuvad Silur-Ordoviitsiumi veekompleksil kogu vaadeldaval alal.
Männiku liiviku Kvaternaarisetete all levib Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekiht.
Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi alumiseks veepidemeks on Türisalu kihistu
kompaktsed argilliidid, Varangu kihistu savid, Leetse kihistu savikad glaukoniitliivakivid
ja lubjakivid. Veepideme paksus on ligikaudu 8 - 10 m / 8 /. Karbonaatsete kivimite
veeandvus oleneb eelkõige litoloogilisest koostisest, lõhelisusest ja karsti olemasolust.
Litoloogiline koostis on nii pindalaliselt kui vertikaallõikes äärmiselt ebaühtlane.
Olenevalt kivimite lõhelisusest muutub filtratsioonikoefitsient suurtes piirides. Männiku
piirkonnas 17 - 190 m/d. Filtratsioonikoefitsient on suurem maapinnale lähedasemates
veekihtides, sügavuse suurenedes aga läheneb nullile.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 11
varu kaevandamisel
Joonis 1.6 Piirkonna pinnakatte kaart, väljavõte Maa-ameti pinnakatte 1:400 000 kaardilt
(väljavõte tehtud detsember 2020).
1.7 Tallinna-Saku liivamaardlas välja antud keskkonnaload liiva kaevandamiseks
Saku-Männiku liivamaardlas on seisuga detsember 2020 16 keskkonnaluba liiva
kaevadamiseks (joonis 1.7):
- AS TREV-2 Grupp Tammemäe III liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-104);
- AS TREV-2 Grupp Tammemäe II liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-144);
- AS TREV-2 Grupp Liivalaia VII liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-155)
- AS Kiirkandur Liivalaia IV liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-106);
- AS Kiirkandur Liivalaia VI liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-149);
- AS YIT Eesti Talteri liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-102);
- AS YIT Eesti Talteri II liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-157);
- AS Silikaat Männiku VIII liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-148);
- AS Silikaat Männiku liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-135);
- AS Silikaat Männiku II liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-092);
- OÜ C.B.A Liivalaia III liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-099);
- OÜ C.B.A Tammemäe V liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-153);
- OÜ C.B.A Tammemäe IV liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-111);
- OÜ C.B.A Tammemäe VI liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-131);
- OÜ Eesti Killustik Männiku VII liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-151);
- TREF Nord AS Tammemäe IV liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-098).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 12
varu kaevandamisel
Keskkonnalubade kõrvaltingimused sätestavad kaevandajatele keskkonnaalaseid
suuniseid ja piiranguid. Tolmu leviku tõkestamise meede on ära mainitud 14-el Tallinna-
Saku liivamaardlas välja antud keskkonnaloas, ainsana ei ole meedet mainitud loas nr
HARM-149. Veetasemete seire kõrvaltingimus on toodud keskkonnalubades nr KMIN-
104, HARM-157, KMIN-092 ja HARM-153. Veetaseme seiret teostatakse eeltoodud
lubade alusel Männiku järves ja Tammemäe järves. Raku järves keskkonnalubade alusel
veeseiret ei teostata. Veetasemete seire tulemuste esitamise kohustus
Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistusele on märgitud ära ainult kahes
keskkonnaloas (KMIN-104 ja KMIN-092). Järvede vee keemilist seisundit käsitleb üks
keskkonnaluba nr KMIN-131, mis sätestab, et juhul, kui AS Tallinna Vee Männiku
järvest võetud veeproov näitab kõrvalekaldeid, ning kõrvalekalde põhjus on
kaevandamisest tulenev reostus, siis tuleb põhjus likvideerida. Rohekoridori säilimise
tingimus on toodud ära keskkonnaloas nr KMIN-106. KMIN-098 keskkonnaloas on
kõrvaltingimus väljapoolt mäeeraldist koguneva ja kõrgemalt aladelt voolava vee kohta,
nimelt peab kaevandaja tagama vee vabavoolu läbi kaevadatava ala.
Joonis 1.7 Kehtivad mäeeraldised Tallinna-Saku liivamaardlas (detsember 2020)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 13
varu kaevandamisel
Kaevandatud maa kasutamise otstarve on enamikes lubades märgitud tehisveekogu või
veekogu. Enamikes keskkonnalubades (8-al juhul 16-st, lubades nr HARM-144, HARM-
149, KMIN-102, HARM-157, HARM-148, KMIN-135, KMIN-092, HARM-153) on
märgitud kaevandatud maa kasutamise otstarbena kivisisalike ja/või kõrede püsielupaik
Joonisel 1.8 on ülevaatlik skeem kaitstavate liikide püsielupaikadest Tallinna-Saku
liivamaardlas (ei ole kujutatud I kategooria kaitstavat liikide püsielupaiku).
Joonis 1.8 Kaitstava liigi püsielupaik (seisuga märts 2021).
Kaevandamise tulemusena on tänaseks tekkinud karjäärijärved, mille ligikaudsed
pindalad on järgmised: Tammemäe järv 0,63 km2, Raku järv 2,29 km2, Väikejärve
0,24 km2, Liivajärv 0,07 km2 ja Männiku järv 1,45 km2.
OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. aasta sügisel läbi viidud mõõdistused näitasid, et
Männiku järve põhjaosas on järve keskmine sügavus 6 m ja järvepõhja keskmine abs. k
39,4 m. Väikejärve keskmine sügavus on 5,5 m ja järve põhi on keskmiselt
absoluutkõrgusel 39,8 m. Raku järve põhjaosa keskmine sügavus on 5,4 m ning järvepõhi
on keskmiselt abs. kõrgusel 37,8 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 14
varu kaevandamisel
OÜ Inseneribüroo Steiger 2010. aastal läbi viidud Tallinna-Saku liivamaardla Männiku
liivakarjääri ala ehitusliiva osalise ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seletuskiri
(varu seisuga 01.10.2010) kohaselt oli Männiku järve lõunaosa kasuliku kihi lamami
abs k keskmiselt 38 m (varieerudes 33 ja 40 m abs. k vahel) ning sama uuringu alusel
Raku järve lõunapoolse osa kasuliku kihi lamam abs k keskmiselt 32 m.
Tammemäe järve sügavusi (mäeeraldis Tammemäe V, joonis 1.9) on uuritud 2012. aastal
geoloogilise uuringu raames / 9 / (joonis 1.8). Tammemäe järves varieerub kasuliku kihi
lamami sügavus abs. k 35 ja 41 m vahel, keskmisega 39 abs. k m. Tammemäe II
liivakarjääri sügavusi on uuritud 2014. aastal. Jääkvaru uuringu kohaselt on keskmine
kasuliku kihi lamam abs kõrgusel 40,5 m / 10 /. Tammemäe III liivakarjääri alal 2003.
aastal tehtud geoloogilise uuringu kohaselt on uuringuala keskmine kasuliku kihi lamami
abs. k 44,3 m. Lisaks on maa-ainese kihi lamami keskmine abs. k 38,9 abs. m.
Tammemäe IV koostatud geoloogilise uuringu alusel on kasuliku kihi lamami abs. k
keskmiselt 43,5 ning maa-ainese kihi lamami keskmine abs k 40 m.
Joonis 1.9 Kehtivad mäeeraldised Tammemäe järve juures (detsember 2020).
1.8 Veetasemete seire Saku-Männiku järvistus ning Männiku X uuringuruumis
Raku ja Männiku järvede veetasemeid on jälgitud 1996. aastast alates (joonis 1.10). Seire
algusaastatel mõõdeti Raku ja Männiku veetasemeid ühel kuni kahel korral aastas. Alates
2012. a. on järvede veetaset mõõdetud tihedamini, vähemalt neljal kuni viiel korral aastas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 15
varu kaevandamisel
Olemasoleva info põhjal on võimalik hinnata järvede veetaseme dünaamikat viimase 24
aasta jooksul.
Joonis 1.10. Järvede veetasemed Saku-Männiku liivikul. Kõik veetasemete
kõrgusandmed esitatud EH2000 süsteemis. Andmed esitas AS Silikaat, AS TREV-2
Grupp ning OÜ Inseneribüroo Steiger.
Joonisel 1.10 on näha, et aastatel 1996 - 2007 püsis veetase Raku ja Männiku järvedes
küllalt stabiilsena, Männiku järves abs. k 45,4 m ja Raku järves abs. k 43 abs m. Oluline
veetaseme tõus toimus mõlemas järves aastatel 2010 kuni 2012. Veetaseme tõusu
soodustavaid aspekte oli kaevandamise piirkonnas mitmeid. Aastatel 2011 ja 2012 sadas
keskmiselt enam. Harku aeroloogiajaama andmetel oli 2011. aastal sademete summa
766 mm ja 2012. aastal 972 mm, ehk mõlemal aastal esines sademeid üle kesmise
(715 mm/a). Veetaseme tõusu üheks soodustajaks võis olla ka Liivajärve väljavoolu
sulgemine mullapaisuga, mis aastal 2013 - 2014 asendati truubiga. Lisaks võis veetaseme
tõusu põhjustada ka karjäärijärvede vahel olevate ajalooliste hüdrotehniliste ehitiste
amortiseerumine.
Oluline veetaseme tõus on toimunud ka Raku järves viimasel aastal. 2020 kevadel ja suvel
mõõdeti Raku järve veetasemeks abs. k 43,4 m. Veetaseme tõusu selgitamiseks on
ühendust võetud AS Silikaat mäetööde osakonna juhatajaga, Eduard Gennoga. Eduard
Genno sõnul on veetaseme tõusu Raku järves täheldatud, kuid liiva kaevandamise
metoodikas ning tingimustes ei ole muutusi olnud. Seega viitab olemasolev veetasemete
info, et Raku järve põhjakaldal olev maa-aluse äravoolutoru on amortiseerunud ja ei hoia
veetaset järves stabiilsena.
Liivajärve veetase on reguleeritud truubiga, mille põhja abs. k on 41,9 m (madalaimal
tasemel võrreldes teiste truupide paigustusügavustega). Liivajärve veetase on 3 meetrit
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 16
varu kaevandamisel
madalamal kui Männiku ja Tammemäe järve veetase ning ligikaudu 1 m madalam kui
Raku järve veetase.
Põhjaveetaseme seire. Aastatel 2019 - 2020 viidi Männiku X uuringuruumis läbi
põhjaveetaseme seire. Põhjaveetasemete seireks paigaldati Männiku X uuringuruumi
kuus seirekaevu (H-01 kuni H-06) Kvaternaarisetete veekihi vee režiimi jälgimiseks ning
kuus soosetete veekihi veetaseme vaatlusposti ehk piesomeetrit (1-1…1-3 kuni 2-1…2-
3) uuringuruumist vahetult läände (joonis 1.11).
Joonis 1.11 Seirekaevude ja piesomeetrite paiknemine
Vaatluspostid on turbalasundisse paigaldatud kuni 3 m pikkuse plasttorudena, millest
alumine 1 m on perforeeritud. Toru põhi on kinnine ja vaatlusposti suue kaetud keeratava
korgiga. Vaatluspostid paigaldati käsipuuriga kogu soosetete ulatuses.
Veetaset mõõdeti seireperioodil 2019 - 2020. aastal 16 korral ning tulemused on esitatud
joonisel 1.12. Seire tulemustest on näha, et veetase on kõrgem uuringuruumi idaküljel,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 17
varu kaevandamisel
Männiku tee lähedal ning veetase langeb maapinna reljeefi jälgides uuringuruumi
läänekülje poole. Veetasemete dünaamika näitab, et veetase seirekaevudes oli stabiilne
ning muutus aasta lõikes vähe. Veetaseme järsk langus toimus ainult 2019 a. veebruaris
kui esines lühiajaline lumikatte periood. Veetasemete stabiilsust aasta lõikes saab
põhjendada asjaoluga, et Männiku X uuringuruumist ida- ja põhjapoole paigaldatud
drenaažtorustikud (Liivajärve ja Tammemäe järve äärsed) stabiliseerivad piirkonna
veetaset. Männiku X uuringuruumis tehtud katsepumpamised näitasid, et veekihi ülemise
kihi veejuhtivus on suur, mis omakorda stabiliseerib veetaset.
Soosetetesse rajatud veetasemete seire näitas, et soosetted eraldi veekihti ei moodusta.
Enamus soosetetesse paigaldatud piesomeetrites veetaset ei saanud määrata, kuna
piesomeetrid olid kuivad.
Joonis 1.12 Veetasemete seire tulemused
Lisaks eeltoodud seirele viis OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. aastal läbi uuringu:
“Männiku harjutusvälja ja 600 m lasketiiru pinnase uuring plii sisalduse määramiseks“
/ 11 /. Töö raames rajati seitse seirekaevu (joonis 1.13), milles mõõdeti veetaset.
Seirekaevud rajati Eijkelkamp käsipuuriga. Pudedate setete toestuseks paigaldati
ettepuuritud puurauku Boode HDPE manteltorud ja pilufiltrid, mis on spetsiaalselt
toodetud reostuse uuringuteks ja monitooringuks. Filtertoru pikkus on 0,5 m ning pilu
suurus 0,4 mm, mis väldib liiva sattumist kaevu. Kõikides puurkaevudes mõõdeti pärast
veetaseme stabiliseerumist veetase Eijkelkamp veetaseme mõõtjaga. Tulemustest nähtub,
et kõrgeim veetase oli seirekaevus SK1 (abs. k 49,7 m), mis asetseb kõige lähemal
Männiku rabale ning veetase langes Männiku järve ja Raku järve poole (joonis 1.14).
Veetasemete seiretulemusi on kasutatud hüdrogeoloogilise mudeli kalibreerimisel
(peatükk 2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 18
varu kaevandamisel
Joonis 1.13 Seirekaevud Kaitseväe harjutusväljakul
Joonis 1.14 Seiretulemus Kaitseväe harjutusväljakul
Riikliku seire raames teostatakse veetaseme seiret Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi
Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse veekihis (joonis 1.15 ja 1.16). Tulemustest nähtub, et
veetase Lasnamäe-Kunda veekihis on Saku-Männiku liivikust ida poole ligikaudu abs. k
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 19
varu kaevandamisel
43 ja 45 m vahel. Veetase Lasnamäe-Kunda veekihis on nõrgalt surveline ja ligikaudu 5
m allpool maapinda.
Joonis 1.15. Riikliku seire tulemused seirekaevudes Silur-Ordoviitsiumi veekompleksis
(veetase abs k m).
Joonis 1.16 Riikliku seirekaevude asukohad
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 20
varu kaevandamisel
1.9 Veepindade reguleerimine ja pinnavee äravoolu mõõtmised 2020. aastal
Välitööde käigus 2019. aasta kevadel tuvastati Männiku järvistu ümber kokku seitse
pinnavee äravoolukohta (joonis 1.17).
Truup nr 1 - reguleeritakse Liivajärve veepinda. Truup on läbimõõduga 0,6 m (foto 1.4
ja joonis 1.16 punkt 1). Truubipõhja paigutus-sügavus abs k 41,9 m.
Truup nr 2 - reguleeritakse Tammemäe järve veetaset. Truup on läbimõõduga 0,3 m ja
truubi põhja paigutus sügavusega 45,5 m abs. k (foto 1.2 ja joonis 1.17 punkt 2). Truubist
lõunasse kulgeb kraav, mille ristumiskohas Tallinna ringteega asub truup, mida kasutati
truubi nr 2 asemel vooluhulkade mõõtmiseks (14.08.20 ja 29.10.20). Ringtee all asuv
truup on paigaldatud 2019. aastal ja asub Tammemäe järvest ~125 m kaugusel lõunas
(foto 1.1 ja joonis 1.17 punkt 2a).
Truup nr 3 - Luige asulas (joonisel 1.17 tähistatud nr 3). Luige asula truup nr 3 on 0,6 m
läbimõõduga truup, mis oli kevadisel vaatlusajal ligikaudu pooles ulatuses täis settinud.
Truup nr 3 on 1 m läbimõõduga truup, mille põhja paigutus sügavus on 45,3 abs m.
Truup nr 4 – Luige asulas (joonisel 1.17 tähistatud nr 4), tegemist on 0,1 m läbimõõduga,
mis mõõteperioodil oli 40-50 % ulatuses täis settinud.
Truup nr 5 - Luige asulas (joonisel 1.17 tähistatud nr 5). Tegu on binokkeltruubiga , mis
koosneb kahest 0,6 m läbimõõduga truubist. Binokkeltruubi põhja paigutussügavus on 46
abs m.
Truup nr 6 – Tegemist on 0,1 m diameetriga maa-aluse veejuhtme väljavoolu toru otsaga
(joonisel 1.17 tähistatud nr 6). Torustik suunab vett ligikaudu 200 m pikkusesse kraavi,
mis omakorda suubub Kurna ojja.
Truup nr 7 - Raku järvest Kurna ojja suubuv maa-alune toru (joonisel 1.17 tähistatud nr
7). Maa-alune torustik on rajatud 70-ndatel aastatel Raku järvest liigvee ärajuhtimiseks
Ülemiste järve. 2020. aasta kevadel oli torustiku sissevooluots sügaval vee all (foto 1.3).
Ligi 50 aastat vanal torustiku (truup nr 6 ja truup nr 7 vaheline ala) omanikusuhe on
segane (ei ole võimalik tuvastada kellele torustik kuulub) ning torustikku ei ole
renoveeritud. Torustikul puudub asendiskeem ning tehnilised joonised, Raku järve
veeseire lubab järeldada, et torustik ei hoia veetaset Raku järves stabiilsena.
Läbilaskevõime muutust on täheldanud ka AS Tallinna Vee opereerimisjuht Martin
Haug, kelle sõnul on just viimaste aastatega vähenenud toru kaudu Kurna ojja suubuv
kevadine vooluhulk. Ligi 50 aastase torustiku tehnilise olukorra tõttu ei olnud otstarbekas
Raku järve poolse veealuse ja maa-aluse torustiku avamine vooluhulga mõõtmiseks. Töös
on analüüsitud hüdrogeoloogilise modelleerimise kaudu Raku järvest torustiku kaudu ära
voolavat vee hulka (peatükk 3).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 21
varu kaevandamisel
Joonis 1.17 Pinnavee äravoolukohad liiviku ümber 2019 kevadel
Vooluhulkasid mõõdeti neljal korral kõrgvee ja madalvee perioodil (25. aprillil, 29.
juunil, 14. august ja 29. oktoobril). Truupide asukoha koordinaadid ja kõrgused määrati
reaalaja gps-seadmega Trimble R-2 GNSS (koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused
EH2000 süsteemis). Vooluhulga arvutamiseks ja voolukiiruse mõõtmiseks kasutati
pinnaujukit ja hüdromeetrilist tiivikut. Vooluhulki mõõdeti vastavalt vooluhulga
mõõtmise juhendile / 12 /. Enne tiiviku kasutamist mõõdeti jõe või kraavi veetaseme ning
jõesängi abs kõrgused või mõõdeti vee sügavused risti voolusängi. Saadud tulemuste abil
profileeriti jõe või kraavi ristprofiil ning arvutati ristlõike pindala. Voolukiiruste
mõõtmised toimusid vähemalt kolmes kiirusvertikaalis, sõltuvalt voolusängi laiusest.
Foto1.1 Truup 2a (viide tabeli 1.1 all)
Tallinna ringtee all. Foto 14. august
2020. Truubi asukoht truubist nr 2 ~125
m lõunas.
Foto 1.2 Truup nr 2 jooniselt 1.16 ja
kraav Tammemäe V karjäärist 25. aprill
2020. Taamal Tallinna ringtee
Foto 1.3 Veealune äravoolutoru truup nr 7 joonisel 1.16 (veetaseme mõõtja seisab toru
peal) Raku järvest, 25. aprill 2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 23
varu kaevandamisel
Foto 1.4 Truup nr 1 joonisel 1.16 Liivajärves 25. aprill 2020
Vooluhulga mõõtmise tulemused on esitatud tabelis 1.1. Tulemustest nähtub, et oluline
pinnavee väljavoolupunkt truup nr 1 asub Liivajärves (endine Valdeku karjäär). Aprillist
kuni oktoobrini tehtud mõõdistustel oli võimalik vooluhulka mõõta neljal korral ning see
varieerus 0,016 ja 0,047 m3/s vahel. Luige asula truup nr 3 ei tuvastatud voolu mitte ühelgi
korral. Oluline pinnaveeäravoolu koht on ka Tammemäe järvest (truup nr 2). Kurna ojja
suubuvat vooluhulka (truup nr 7) oli võimalik mõõta 2020. aasta suvel ja sügisel. Sügisese
vooluhulga mõõtmise ajal küündis see 21 200 m3/d. Kurna ojja suubuv vooluhulk oli
märgatavalt suurem kui varasematel aastatel (1971. aastal voolas maa-aluses torustikus
7 400 m3/d, 1997. aastal 4 400 m3/d ja 2004. aastal 6 100 m3/d). 2019. aasta seire põhjal
saab järeldada, et Raku järve ja Kurna oja ühendav maa-alune torujuhe on amortiseerunud
ning torustikku tuleb vett juurde. Hioni oja ja Tallinna ringtee ristumiskohas toimus
2020a kevad-ja sügisperioodil ehitustööd, seetõttu ei olnud võimalik veehulka seal mõõta.
Hioni ojaga on arvestatud hüdrogeoloogilise mudeli ülesehitusel (peatükk 2).
Tabel 1.1. Vooluhulga mõõtmise tulemused m3/s (m3/d), Saku-Männiku liiviku ümber
(truup nr 7 vooluhulkasid ei saanud mõõta, kuna truubi ots oli täielikult vee all).
Truup 6 Truup 3 Truup 5
Mõõte- Truup 1 Truup 2 Truup 4 Luige
Väljavool Luige Luige
kuupäev Liivajärv Tammemäe asulas
Kurna ojja asulas asulas
0,029
29.04.2020 0 + 0 0 0
(2 506)
0,016
29.06.2020 0,002 (173) 0 0 0 0
(1 382)
0,047 0,004
14.08.2020 0,23 (19 872) 0 0 0
(4 034) (375)*
0,032 0,003 0,245 0,031
29.10.2020 0 0,011 (950)
(2 765) (259)* (21 200) (2 678)
* kobraste tegevuse tõttu mõõdeti voolhulk Tallinna ringtee all olevas truubis 2a
+ väljavoolu toru otsa ei õnnestunud algselt leida ja vooluhulk jäi mõõtmata.
Null tabelis tähendab, et vooluhulka ei olnud võimalik mõõta vähese veekoguse või veetaseme tõttu.
Lisaks eeltoodule on hüdrotehnilised rajatised veepindade reguleerimiseks paigaldatud
karjäärijärvede vahele. Männiku järve ja Pumbajärve vahel on kaevregulaator. AS Maves
2004. aastal koostatud aruande kohaselt olid kaevregulaator suletud, kuid lekkimine
olemas. Kaevregulaatori tehniline seisund hinnati halvaks. Pumbajärve ja Raku järve
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 24
varu kaevandamisel
vahel oli 0,5 m läbimõõduga truup, mis oli 2004. aastal osaliselt täis settinud.
Käimasoleva töö raames võeti ühendust AS Silikaat mäetööde osakonna juhataja Eduard
Gennoga. Eduard Genno kinnistusel ei ole eeltoodud hüdrotehnilisi rajatisi renoveeritud
ega uusi juurde rajatud. Hüdrotehniliste rajatiste omanikusuhe on segane.
1.9 Meteoroloogiline andmestik
Lähima, Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel oli aastatel 2010 - 2020 aastate
keskmine sademete hulk piirkonnas 715 mm aastas ning kuu keskmine summa varieerus
599 ja 972 mm vahel (joonis 1.18). Kümne aasta keskmine sademete hulk oli 715 mm/a.
Kõige vähem sademeid esines 2018. aastal. Piirkonna aasta keskmine aurumine on
450 mm/a. / 13 /
Joonis 1.18 Sademete summa Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel
1.10 Filtratsioonikoefitsiendi hindamine
Hüdrogeoloogilised katsepumpamised viidi läbi 2019. aasta juunis ja augustis kuues seire
kaevus Männiku X uuringuruumi alal. Hüdrogeoloogilistel katsetel kasutati
süvaveepumpa Grundfos SQ 7-40. Enne katseid puhastati puurkaevud ning veetasemel
lasti stabiliseeruda enne katsetöid vähemalt kaks kuni kolm päeva. Väljapumbatud
veehulka mõõdeti regulaarselt ja veetaseme mõõtmiseks kasutati automaatset
pidevandurit (Van Essen CTD-Diver). Õhurõhku mõõdeti pidevanduriga ning veetaseme
kontrollmõõtmised tehti Eijkelkampi põhjavee taseme mõõtjaga.
Katsepumpamisel saadud andmeid töödeldi programmiga Diver-Office 2020, mis
võimaldab mõõdetud veesamba rõhku õhurõhu andmetega kompenseerides arvutada
välja põhjavee tasemed. Veekihi veejuhtivus (T) arvutati programmiga AQTESOLV,
kasutades Cooper-Jacob vabapinnalise veekihi meetodit. Veekihti moodustavate kivimite
filtratsioonikoefitsient (K) on kihi veejuhtivuse ja veekihi paksuse jagatis (K = T/b).
Katsepumpamise tulemused on toodud lisas 2.
Katsepumpamistel täheldati väga suurt juurdevoolu puurkaevudesse ning seetõttu jäid
veetaseme alandused prognoositust väiksemateks. Kuna veetasemete alandused jäid
väikseks, siis on hinnatud liivasetete omadusi ülemises intervallis. Veejuhtivus varieerus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 25
varu kaevandamisel
100 ja 800 m2/d vahel, mis annab liivakihi filtratsioonikoefitsiendiks rohkem kui 26 m/d.
Suuri filtratsioonikoefitsiente saab seostada liivakihi ülemise osaga, kuna geoloogilise
uuringu põhjal liivade granulomeetriline koostis väheneb vertikaalses suunas.
2. HÜDROGEOLOOGILISE MUDELI ÜLESEHITUS JA
METOODIKA
Kolmemõõtmeline põhjavee mudel koostati dünaamilises režiimis GMS (Groundwater
Modeling System) tarkvaraga, mis baseerub USA Geoloogiateenistuse välja töötatud
ModFlow mudelil / 14 /. Koostatud mudel kalibreeriti vastavalt välja kujunenud
hüdrogeoloogilisele situatsioonile piirkonnas ning arvestades kõiki 2020. aastal liivikul
mõõdetud seire andmeid. Tulemuse sobivust hinnati Nash-Sutcliff efektiivsuskriteeriumi
alusel, mille eesmärgiks on võrrelda seire alusel mõõdetud ja modelleeritud veetasemeid.
Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli suurus valiti vastavalt olemasolevale
hüdroloogilisele ja hüdrogeoloogilisele situatsioonile. Mudeli suuruseks võeti 14 km x
13 km ning mudel sammuks valiti 100 m (joonis 2.1 ja joonis 2.2). Hüdrogeoloogilise
mudeli ruudustiku tihendamist kasutati Männiku X uuringuruumi piires ning
pinnaveevoolu modelleerimisel. Mudel koostati neljakihilisena.
Joonis 2.1 Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli ruudustik.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 26
varu kaevandamisel
Joonis 2.2 Hüdrogeoloogilise mudeli suurus
Maapinnalt esimese kihina modelleeriti glatsiofluviaalseid setteid ja soosetteid. Esimene
kiht on modelleeritud kasuliku kihi lamamini. Teise kihi paksus on modelleeritud Maa-
ameti aluspõhja isojoonte absoluutkõrguste kõrguse järgi. Lisaks on kasutatud 1997.
aastal OÜ Salveesia hüdrogeoloogilist uuringut. Paksuste modelleerimisel vaadati ka
geoloogiliste struktuuripuuraukude infot. Mudeli teine kiht esindas savikat moreeni.
Mudeli kolmas ja neljas kiht esindasid Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi. Mudeli suurus
ja esimese ning teise kihi lamami isojooned on esitatud aruande lisas 3.
2.1 Piiritingimused
Mudeli ülesehitusel kasutati kolme erinevat piiritingimust:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 27
varu kaevandamisel
1. Netoinfiltratsioon Lähima Harku meteoroloogiajaama andmetel on keskmine
sademete hulk piirkonnas 715 mm/aastas (joonis 1.16). Piirkonna aasta keskmine
aurumine on 450 mm/a / 13 /. Esialgu sisestati mudelisse netoinfiltratsioon
715 – 450 = 265 mm/a (ehk 0,000726 m/d), samas arvestati, et netoinfiltratsioon on
intensiivsem piirkondades kus esineb liivane pinnas ja põhjaveetase on madalam. Lahtise
veepeegliga järvedel kasutati väga väikest netoinfiltratsiooni (0,00001 m/d). Kuna
uuringud on näidanud, et enamus lahtise veepeegliga järvedele langevatest sademetest
aurustub / 15 /. Netoinfiltratsioon on väiksem kõrge põhjaveetasemega aladel nagu
näiteks rabades ja soodes. Mudeli kalibreerimise tulemusena arvutati Männiku liiviku
keskmiseks netoinfiltratsiooniks 0,00083 m/d ehk ligikaudu 41,5 % sademetest. Liiviku
netoinfiltratiooni iseloomustav joonis on esitatud lisas 3.
2. Konstantne rõhk. Piiritingimust kasutati mudeli lõuna ja põhjaküljel Silur-
Ordoviitsiumi veekompleksi veetaseme modelleerimiseks (mudeli neljas kiht).
Lõunapiiril kasutati konstantset rõhku 37 abs m ning põhjapiiril 33 abs m, mudeli idapiiril
kasutati konstantset rõhku ~40 abs m.
3. Dreen piiritingimust kasutati vooluveekogude (Vääna jõgi, Pääsküla jõgi ja Kurna oja)
modelleerimiseks. Vooluveekogud piirkonnas on riigi poolt korrashoitavad
ühiseesvoolud ja/või maaparanduslikud eesvoolud. Ülemiste järve modelleerimiseks
kasutati samuti dreen piiritingimust, kuna järvest toimub pidev veevõtt. Dreen
tingimusena modelleeriti ka Männiku järvistus olevad Männiku, Väikejärve, Raku,
Liivajärve (Valdeku), kuna järvede veetasemed on reguleeritud.
2.2 Filtratsioonikoefitsient
Mudeli kalibreerimise tulemusena, varieerus horisontaalne filtratsioonikoefitsient
maapinnalt esimeses kihis 0,0001 ja 20 m/d vahel (vertikaalsuunas 10 korda väiksem),
mis peegeldab hästi Tallinna-Saku maardla geoloogilistes uuringutes kirjeldatut. Nimelt
koosneb Männiku liivik ülipeeneteralistest kuni jämedateralistest liivadest. Esimese kihi
veeanniks saadi mudeli kalibreerimise tulemusena 0,15, mis peegeldab pigem
peeneteraliste materjalide omadusi / 17 /. Liiviku filtratsioonikoefitsenti iseloomustav
pindalaline joonis on esitatud lisas 3. Teise kihi (moreen) horisontaalseks
filtratsioonikoefitsiendiks saadi mudeli kalibreerimise tulemusena 0,01 m/d
(vertikaalsuunas 10 korda väiksem), mis peegeldab nõrga veepideme filtratsioonilisi
omadusi / 18 / ja Specific Storage (eriveemahtuvus) 0,0001 1/m. Kolmanda kihi
horisontaalseks filtratsioonikoefitsiendiks saadi mudeli arvutus tulemusena (lubjakivide
ülemine vett paremini juhtiv osa) 8 - 20 m/d ja neljanda kihi horisontaalseks
filtratsioonikoefitsiendiks saadi (lubjakivide alumine vett vähem juhtiv osa) 1 m/d,
Specific Storage (eriveemahtuvus) 0,0001 1/m. Kolmanda ja neljanda kihi arvutatud
filtratsioonilased omadused korreleeruvad hästi Silur-Ordoviitsiumi veekomplekis
omadustega / 18 /. Vertikaalne filtratsioonikoefitsient oli kõikide kihtide puhul 10 korda
väiksem.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 28
varu kaevandamisel
2.3 Mudeli kalibreerimine
Mudeli kalibreerimine viiakse läbi nii, et mudeli sisendandmeid muudetakse niikaua, kuni
saavutatakse kooskõla mudeli arvutatud ja välitööde käigus mõõdetud tulemuste vahel.
Mudeli kalibreerimiseks kasutati Männiku X uuringuruumis ja Kaitseväe harjutusväljal
läbi viidud seire andmeid. Kuna Kaitseväe harjutusväljal olevad vee keemilise koostise
seireks rajatud punktid asusid üksteisele väga lähedal, siis valiti mudeli kalibreerimisse
kaks punkti (SK1 ja SK8), mis asetsesid üksteisest võimalikult kaugel. Mudel kalibreeriti
dünaamilises režiimis. Mudeli kalibreerimise tulemust hinnati läbi Nash-Sutcliffe (EF)
kriteeriumi, mis on üks kõige kasutatavam hindamiskriteerium hüdroloogias / 16 /.
EF arvutatakse järgnevalt:
∑ ( () ( ))
EF = 1 − ∑ ( () )²
[1]
kus:
Qm arvutatud veetase, Q0 mõõdetud veetase, n vaatlusandmete arv, Q mõõdetud
keskmine veetase. Vastavalt Moriasile / 16 / on üldised hindamiskriteeriumid mudelile
kuupõhise vaatlusreaga järgnevad:
Tabel 2.1. Üldised mudeli hindamiskriteeriumid EF-le / 16 /
Mudeli hindamiskriteerium EF
Väga hea 0,75˂EF≤ 1,00
Hea 0,65˂EF≤ 0,75
Rahuldav 0,50˂EF≤ 0,65
Mitterahuldav EF≤ 0,50
Joonis 2.3 Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli kalibreerimise tulemus
Nash-Sutcliff efektiivsuskriteeriumiks dünaamilise mudeli puhul saavutati 0,76.
Eeltoodud hea tulemuse tõttu loeti mudel kalibreerituks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 29
varu kaevandamisel
Järgnevad veetasemete prognoosid ja bilansilised arvutused tehti arvestades 2019. ja
2020. aastal läbi viidud seiret. Ettevõtte AS-il TREV-2 Grupp on soov alustada Männiku
X uuringuruumis kaevandamist 2024 - 2025 aastal. AS-i TREV-2 Grupp aastane ehitus-
ja täiteliiva kaevandamise maht Tallinna-Saku liivamaardlas on keskmiselt 250 tuhat m3
(aastatel 2016 - 2020). AS-ile TREV-2 Grupp antud kaevandamislubadega seotud
kaevandatava jääkvaru kogus on 2020. aasta lõpu seisuga 450 tuh m3. Arvestades
ettevõtte keskmist aastast kaevandamise mahtu, tagab olemasolev varu kogus
kaevandamistegevuse paariks aastaks. Lisaks on AS TREV-2 Grupp esitanud mõned
taotlused olemasolevate mäeeraldiste laiendamiseks, mis tagaks realiseerumise korral
maavaraga varustatuse veel paariks-kolmeks aastaks. Kuna ettevõtte soov on alustada
kaevandamisega peatselt, siis on mõistlik baseeruda hüdrogeoloogiliste
tulevikuprognooside tegemisel 2019 - 2020 aastatel tehtud seirele ja hüdrogeoloogilisele
situatsioonile.
3. TULEMUSED
Kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline mudel töötati välja kolmes erinevas etapis ja
dünaamilises režiimis. Esimesena koostati mudel, mis iseloomustab tänaseks välja
kujunenud olukorda – situatsioon I). Sellele mudelile baseerudes koostati
hüdrogeoloogiline mudel, mis iseloomustab situatsiooni kui kõikides tänaseks päevaks
peatükis 1.7 nimetatud lubadega kaetud mäeeraldistel toimuv kaevandamine on
lõpukorral ning koosmõjud on välja kujunenud – situatsioon II. Koosmõjusid arvestavale
mudelile on lisatud Männiku X uuringuruumi hüdrogeoloogiline situatsioon erinevate
kaevandamise variantide korral (Alternatiivid IIIa, IIIb, IIIc).
III a alternatiivi puhul on hinnatud hüdrogeoloogilist olukorda, kui kaevandamine toimub
ujuva pinnasepumbaga. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku
spetsiaalselt ettevalmistatud platsile – hüdropuistangutesse nõrguma, kus liigvesi valgub
tagasi veekogusse. Alternatiiv III b-ga on hinnatud veetõkkeseina mõju
hüdrogeoloogilisele situatsioonile, kui Männiku X uuringuruumis kaevandatakse ujuva
pinnasepumbaga. III c alternatiivina on hinnatud olukorda, kus veetaset Männiku X
uuringuruumis alandatakse isevoolselt kuni kasuliku kihi lamamini.
Jooniselt 3.1 on näha, et Männiku raba piirkond moodustab kohaliku veelahkmeala.
Joonisel toodud valgalade piirid on kujundatud maapinna kõrgusreljeefi, modelleeritud
veetasemete ja ModPath osakeste voolujoonte järgi. Valdavalt ei kuulu Männiku rabaala
Männiku järvistu valgala piiridesse. Rabaala vesi voolab kraavide kaudu välja peamiselt
Vääna jõkke. Kuna tegemist on väga heterogeense keskkonnaga siis moodustunud
karjäärijärvede valgalad võivad olla suuremad kui maapealsed valgalad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 30
varu kaevandamisel
Joonis 3.1 Veetase ja järvede valgalad liivikul tänases situatsioonis aastal 2020 –
(situatsioon I).
Hüdrogeoloogilise mudeli arvutuste põhjal, milleks on kasutatud ModFlow Zonebudget
võimalust, on põhjavee toide bilansipiirkonnas (netoinfiltratsioon) 18 313 m3/d
(joonis 3.1). Dreenide kaudu viiakse bilansipiirkonnast välja 5 537 m3/d, põhjaveeline
äravool on 12 776 m3/d. Hüdrogeoloogiliste arvutuste kohaselt viib maa-alune Raku
Ülemiste veejuhe bilansipiirkonnast välja keskmiselt 1 700 m3/d vett.
Järgnevalt on analüüsitud situatsiooni II, kus Tallinna-Saku liivamaardlas toimub
kaevandamine kõikides peatükis 1.7 nimetatud lubadega kaetud mäeeraldistel (joonis
1.7). Suurimaid muutusi on oodata Liivajärve ja Männiku järve vahelisel alal, kuna AS
YIT Eesti Talteri liivakarjääri keskkonnaloa alusel on ettevõttel lubatud kaevandada
veealust varu. Alale tekkib veekogu ligikaudse abs kõrgusega 44 m. Veetase võib
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 31
varu kaevandamisel
maksimaalselt Tammemäe järves väheneda 0,3-0,5 m. Muutust on oodata ka Raku järvest
lõunas, kus veealuse varu kaevandamine on võimalik. Tegevusega suureneb Raku järve
pindala, samas kaevandamine ei mõjuta Raku järve veetaset. Kõikide mäeeraldiste
koosmõjul tekkiv prognoositud veetaseme alandus ei põhjusta olulisi muutusi järvede
veetasemetes. Samas on järvede konfiguratsiooni prognoosimine piiratud kuna
veetasemete seire info põhjal saab järeldada, et hüdrotehniliste rajatiste amortiseerumine
järvistul võib järvede veetasemete tõusu soodustada.
Järvistu veebilansi arvutus näitas, et filtratsioon põhjavette väheneb ligikaudu 1 046 m3/d
(kuni 17 267 m3/d), dreenidega viiakse bilansipiirkonnas välja ligikaudu 4 917 m3/d ja
põhjaveeline äravool 12 350 m3/d..
Joonis 3.2 Veetasemed kui tänaseks väljastatud mäeeraldistel on kaevandamine
lõpukorral (situatsioon II).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 32
varu kaevandamisel
Järgnevalt on hüdrogeoloogilises mudelis modelleeritud alternatiivi (alternatiiv III a)
kui Männiku X uuringuruum piires veealune varu kaevandatakse hüdrokaevandamise
tehnoloogiaga. Sellisel juhul kasutatakse veealuse varu kaevandamiseks ujuvat
pinnasepumpa. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt
ettevalmistatud platsile – hüdropuistangutesse nõrguma, kus liigvesi valgub veekogusse
tagasi. Veealuse varu kaevandamise imiteerimiseks on hüdrogeoloogilises mudelis
Männiku X uuringuruumi filtratsioonikoefitsiendi suurendatud kuni 1000 korda ning
netoinfiltratsiooni on vähendatud kuni 0,0001-ni. Sarnast modelleerimise viisi on
rakendatud ka teiste Tallinna-Saku liivamaardla mäeeraldistel.
Joonis 3.3 Kaevandamine Männiku X uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga ehk
alternatiiv III a
Tulemustest nähtub (joonis 3.3), et Männiku X uuringuruumi veealuse varu
kaevandamisel langeb veetase Männiku X uuringuruumis ligikaudu 2-3 meetrit, abs.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 33
varu kaevandamisel
kõrgusele 42,3 m. Tammemäe järves võib veetase langeda 0,3 m. Veetaseme muutus
kujuneb väikeseks, sest piirkonnas on veetasemed kaevandamisest juba mõjutatud
Järvistu veebilansi arvutus näitas, et netoinfiltratsioon bilansipiirkonnas väheneb
1290 m3/d, dreenidega viiakse pinnavett välja 4064 m3/d ning põhjaveeline äravool on
11 913 m3/d. Veealuse varu kaevandamine hüdrokaevandamise tehnoloogiaga ei mõjuta
Liivajärve ega Männiku järve veetaset.
Veetase Saku krossirajal on kraavitusega reguleeritud abs k 39 m, samas kujuneb veetase
Männiku X uuringuruumis 2-3 m kõrgemaks. Männiku X uuringuruumi ja Saku
krossiraja vahelisel alal on terviku stabiilsuse ülesanne lahendatud Lisas 5.
Alternatiiv III b. Järgnevalt on vaadeldud olukorda kui Männiku X uuringuruumi
idaküljele rajatakse veetõkkesein. Hüdrogeoloogilises mudelis on selleks kasutatud
veevoolu välistavat (no-flow) piiritingimust. Tulemustest lähtub, et veetõkkeseina
kasutamisel on kompenseeriv mõju Tammemäe järve veetasemele, kuna Tammemäe
järve ja veetõkkeseina vahele tekib suurem ala, kus veetase püsib abs kõrgusel 45 m.
Männiku X uuringuruumi alale tekib veekogu keskmise abs kõrgusega 41,9 m. Järvistu
veebilanss jääb sarnaseks alternatiiv III a tooduga. Veetõkkeseina rajamine Männiku X
uuringuruumi idapiirile ei põhjusta tõrkeid teiste karjääride töös. Veerohketel aegadel
jääb Tammemäe järve ja selle lähipiirkonda dreenima Tammemäe järvest lõunasse,
Tallinna ringtee alla suubuv kuivenduskraav. Kuivenduskraavi paigutussügavus on 44,5
abs m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 34
varu kaevandamisel
Viimase alternatiivina III c on hüdrogeoloogilise mudelil uuritud olukorda, kus
Männiku X uuringuruumis alandatakse veetaset kuni lamamini. Veetaset alandatakse
sellisel juhul isevoolselt (põhjavee pumpamist ei toimu). OÜ Inseneribüroo Steiger 2019.
aastal läbi viidud geoloogilise uuringu põhjal on kasuliku kihi lamami abs kõrgus
vahemikus 32,7 kuni 42,5 m (keskmine 37,4 m). Madalaim on lamam uuringuruumi edela
nurgas ning kõrgeim uuringuruumi idaküljel. Hüdrogeoloogilises mudelis asetati
piiritingimus drenaaž võimalikult lamami piiri lähedale. Tulemustest nähtub (joonis 3.4),
et suurim veetasemete muutus toimub uuringuruumist läänes, veetase langeb ~3,5 m.
Tammemäe järves langeb veetase 1,2 m. Liivajärves olulist veetaseme langust ei toimu.
Bilansipiirkonna netoinfiltratsioon ei vähene, samas suureneb dreenidega
bilansipiirkonnas välja viidav veemaht kuni 5 992 m3/d, põhjaveeline äravool väheneb
kuni 11 275 m3/d.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 35
varu kaevandamisel
Joonis 3.4 Veetasemed. Kui Männiku X uuringuruumis kaevandatakse isevoolselt ja
veetase alaneb kuni lamamini ehk alternatiiv III c.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 36
varu kaevandamisel
Kokkuvõtvalt erinevate modelleerimise stsenaariumite tulemused on toodud tabelis 3.1
Tabel 3.1 Männiku liiviku veevoolu bilanss
2019 - 2020 Männiku X Männiku X Männiku X
välja veealuse varu veealuse varu veetaseme
Kaevandamine
kujunenud kaevandamine kaevandamine alandamine
olemasolevatel
Bilansipiirkond olukord pinnase- pinnasepumba isevoolsena
mäeeraldistel
(joonis 3.1) pumbaga ja veetõkke kuni
Situatsioon seinaga lamamini
Situatsioon II
I
Alternatiiv Alternatiiv Alternatiiv
III a III b III c
Netoinfiltratsioon
bilansipiirkonda 18 313 17 267 15 977 15 977 17 267
sisse m3/d
Dreenidega
bilansipiirkonnast 5 537 4 917 4 064 4 064 5 992
välja m3/d
Põhjaveeline
äravool 11 913
12 776 12 350 11 913 11 275
bilansipiirkonnast
välja m3/d
Tabelist 3.1 nähtub, et kaevandades tänaseks päevaks lubadega kaetud mäeeraldistel
väheneb põhjavee ressurss ligikaudu 426 m3/d. Männiku X uuringuruumis pinnasepump
meetodiga kaevandades väheneb veeressurss lisaks 437 m3/d võrra ja kaevandades
veetaseme alandamisel lamamini väheneb veeressurss 1075 m3/d võrra. Seega väheneb
III alternatiivi puhul kasutatav veeressurss vähem kui III c alternatiivi puhul.
Mõju Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveevarudele ja Tallinna linna
joogiveehaardele. Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi põhjaveevarusid
hinnati 1992. aastal ning nende varude hinnangu kehtivus lõppes 2015. aastal. AS
Tallinna Vee tehnoloogiajuhi Ivar Ruubeli sõnul põhjaveevarude hindamist hetkel ei
planeerita. Seega ei saa ka Männiku X veealuse varu kaevandamise mõju
põhjaveevarudele hinnata.
Mõju Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi koguselisele seisundile.
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi looduslikuks ressurssiks on hinnatud
34 168 m3/d. 2017. aastal oli põhjaveevõtt Männiku-Pelguranna põhjaveekogumist
336 m3/d. ning koguseline seisund oli hinnatud heaks. Minimaalseks looduslikuks vabaks
ressursiks on 34 168 m3/d. ning minimaalseks looduslikuks kasutatavaks veehulgaks
33 832 m3/d. Kaevandades Männiku X uuringuruumis III a ja III b alternatiivi puhul
väheneks minimaalne looduslik kasutatav veehulk 33 395 m3/d-ni (33 832 – 437) ning
kolmanda alternatiivi puhul (III c) 32 757 m3/d-ni (33 832 – 1075). Seega ei põhjusta
ükski alternatiiv põhjaveekogumi koguselise seisundi muutust (heast seisundist halba
seisundisse minekut).
Mõju Tammemäe, Männiku, Raku, Liivajärvele ja AS YIT Eesti Talteri liivakarjääri
nimetu järvele. Hüdrogeoloogiliste arvutuste kohaselt (Alternatiiv III a) vähendab
Männiku X veealuse varu kaevandamine Tammemäe järve veetaset 0,3 m. Samas teiste
järvede veetasemetele mõju ei ole. Alternatiiv III b kohaselt mõju Männiku järvede
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 37
varu kaevandamisel
veetasemetele puudub. Alternatiiv III c puhul väheneb veetase Tammemäe järves 1,2 m.
Tulevases Liivajärve ja Männiku järve vahelises karjäärijärves (AS YIT Eesti Talteri
liivakarjäär alal) väheneb veetase ligikaudu 1 m. Alternatiiv III c ei vähenda veetaset
Liivajärves, Männiku järves ega Raku järves.
Hindamaks veetasemetest tulenevat veemahtude muutust on koostatud tabel 3.2.
Prognoositav veesamba kõrgus järvedes arvestab geoloogilistes uuringutes toodud
mäeeraldise sügavust. Tulemustest nähtub, et veemahu muutust III a alternatiivi puhul
tulevases karjäärijärves Liivajärve ja Männiku järve vahelisel alal ei ole oodata, samas
veemahu vähenemine Tammemäe järves on 6%. Alternatiiv III b puhul veemaht üheski
järves ei muutu. Veemahu muutus III c alternatiivi puhul on tulevases karjäärijärves 3%
ja Tammemäe järves 24%.
Tabel 3.2 Prognoositav veemahu muutus
Tulevane karjäärijärv Liivajärve
Järv Tammemäe järv
ja Männiku järve vahelisel alal
Pindala tulevikus arvestades
0,2 km2 1,4 km2
olemasolevaid mäeeraldisi
Keskmine sügavus abs k m 37 39
Prognoositav keskmine
7 5
veesamba kõrgus tulevikus (m)
Maht milj m3 1,4 7
Mahu vähenemine Männiku X
uuringuruumis veealuse varu
kaevandamisel hüdropump
Maht ei vähene 0,4 (6%)
meetodil
milj m3
Alternatiiv III a
Mahu vähenemine Männiku X
uuringuruumis veealuse varu
kaevandamisel hüdropump
Maht ei vähene Maht ei vähene
meetodil ja veetõkkeseinaga
milj m3
Alternatiiv III b
Mahu vähenemine Männiku X
uuringuruumis alandades
veetaset lamamini 0,04 (3%) 1,7 (24%)
milj m3
Alternatiiv III c
Mõju piirkonna kaevudele Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetel asub Männiku X
uuringuruumist ligikaudu 600 m kaugusel lääne pool seitse Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi ulatuvat kaevu (joonis 3.5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 38
varu kaevandamisel
Joonis 3.5 Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi kaevud Männiku X mäeeraldisest lääne
pool
Ainsana ei ole registreeritud puurkaevu katastri üksusel nr 71801:001:1754 (Männiliiva).
Piirkonna maapinna absoluutkõrgused varieeruvad 35 - 36 abs m juures ning veetase on
ligikaudu 2 m allpool maapinda (abs. kõrgusel 33 – 34 m). Keskkonnaregistrisse kantud
puurkaevude andmete põhjal lasub piirkonnas Silur-Ordoviitsiumi veekihi peal 3 - 4 m
paksune väikese filtratsiooniomadustega liivsavi-moreeni kiht. Männiku X veealuse varu
kaevandamise mõju kaevudele saab hinnata väikseks kuna kaevandamine toimub
Kvaternaari Männiku-Pelguruanna põhjaveekogumis, mis on Silur-Ordoviitsiumi
põhjaveekogumist eraldatud madala filtratsiooniomadustega moreeni kihiga.
Veepealse varu kaevandamine mõju Männiku X uuringuruumis. OÜ Inseneribüroo
Steiger 2019. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu alusel on ~60 % koguvarust Männiku
X uuringuruumis veealune ja 40 % veepealne. Veepealse varu paksus on 1,7 kuni 5,8 m.
2019. a laboratoorsete analüüside tulemuse põhjal kvalifitseerub veepealne varu
ehitusliivana ja veealune varu täiteliivana. Veepealne varu kaevandatakse
pöördkoppekskavaatoriga. Ainult veepealse varu kaevandamisel ei mõjutata oluliselt
veetaset Männiku X uuringuruumis ning seega ei mõjuta tegevus ka Männiku järvistut
ega Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi koguselist seisundit.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 39
varu kaevandamisel
4. KOKKUVÕTE
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 geoloogilise uuringu
tegemiseks Männiku X uuringuruumis loa nr HARMG-140. Geoloogilise uuringu loa
täiendavaks tingimuseks oli, et põhjaveealuse varu esinemise korral peab AS TREV-2
Grupp tellima hüdrogeoloogilise uuringu, selgitamaks Männiku X veealuse varu
kaevandamise mõjusid Männiku järvedele ja Tallinna linna joogiveehaardele.
OÜ Inseneribüroo Steiger 2019. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu alusel on ~60 %
koguvarust Männiku X uuringuruumis veealune.
Hüdrogeoloogilise prognoosi koostamiseks mõõdeti Männiku X uuringuruumis ja selle
lähedusse rajatud seirekaevudes ja piesomeetrites veetaset 16. korral. Hinnati liivasetete
filtratsioonikoefitsienti, mõõdeti järvede veetasemeid Männiku liivikul ning mõõdeti
pinnaveeäravoolu Männiku järvistu ümber.
Kameraaltööde käigus analüüsiti olemasolevat geoloogist ja hüdrogeoloogilist
algandmestikku. Koguti kokku ja analüüsiti kaevandajate poolt mõõdetud Männiku
järvistu veetasemeid. Eelnevalt kogutud ja analüüsitud andmete põhjal koostati
kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline mudel dünaamilises režiimis. Hüdrogeoloogilise
mudeli abil analüüsiti erinevaid kaevadamise stsenaariume.
Hüdrogeoloogilise arvutuste tulemused näitasid, et olemasolevatel mäeeraldistel
kaevandamine, võib veetaset Tammemäe järves vähendada maksimaalselt 0,3-0,5 m.
Kõikide mäeeraldiste koosmõjul tekkiv prognoositud veetaseme alandus ei põhjusta
olulisi muutusi järvede veetasemetes. Samas on järvede detailne konfiguratsiooni
prognoosimine piiratud kuna veetasemete seire info põhjal saab järeldada, et
hüdrotehniliste rajatiste amortiseerumine järvede vahel võib järvede veetasemete tõusu
soodustada.
Hüdrogeoloogiline mudelarvutus näitas, et kaevandades Männiku X uuringuruumis ujuva
pinnasepumbaga (alternatiiv III a), langeb uuringuruumis põhjaveetase ligikaudu 2-3 m
abs kõrgusele 42,3 m. Tammemäe järves võib veetase langeda 0,3 m. Kaevandustegevus
Männiku X uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga ei mõjuta veetaset Liivajärves,
Männiku ega Raku järves.
Alternatiiv III b kohaselt (kaevandamine pinnasepumba ja veetõkkeseinaga) kujuneb
Männiku X uuringuruumi alale veekogu keskmise kõrgusega 41,9 m. Vastavalt
Alternatiiv III b-le ei mõjuta tegevus oluliselt Tammemäe järve, Liivajärve, Männiku
järve, Raku järve ja AS YIT Eesti Talteri liivakarjääri nimetu karjäärijärve veetaset.
Alternatiiv III c uuris veetasemete muutusi, kui Männiku X uuringuruumis alandatakse
veetaset kuni lamamini. Tulemustest lähtuvalt langeb veetase Tammemäe järves 1,2 m
ning tulevases Liivajärve ja Männiku järve vahelises karjäärijärves (AS YIT Eesti Talteri
liivakarjäär alal) väheneb veetase ligikaudu 1 m. Alternatiiv IIIc ei vähenda veetaset
Liivajärves, Männiku järves ega Raku järves.
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi looduslikuks ressurssiks on hinnatud
34 168 m3/d ning selle koguseline seisund oli hinnatud heaks. Hüdrogeoloogiline
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 40
varu kaevandamisel
bilansianalüüs näitas, et ükski kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi
koguselise seisundi muutust (heast seisundist halba seisundisse).
Hüdrogeoloogiliste muutuste kaudu hinnati Tammemäe järve veemahu muutust kõigi
alternatiivi puhul. Tulemustest nähtub, et veemahu muutus III a alternatiivi puhul
Tammemäe järves on 6%, alternatiivi III b puhul muutust ei ole ja veemahu muutus III c
alternatiivi puhul on 24%. Ükski alternatiiv ei mõjuta Liivajärve, Männiku ega Raku
järve veetaset.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 41
varu kaevandamisel
5. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Belkin. Aruanne põhjavee detailuuringust Männiku piirkonnas Tallinna
veevarustuseks. Tallinn 1971, egf 3164
2. Raud, P., Belkin, V., Kala, E., Raku järve kaldaveehaarde uurimistööd EGF. AS
Salveesia. Keila 1997
3. Metsur, M., Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks
vajalikud uuringud. AS Maves 2004.
4. Põhjavee hinnang Tallinna veehaardel, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1992
5. 2018. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur. 2019
6. Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021.
7. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L.,
2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja
hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus,
Rakvere.
8. Perens, R., Savva , V., Polikarpus, M., Parm, T., Tallinna (6334) ja Rohuneeme (7312)
kaardilehe hüdrogeoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid mõõtkavas 1:50 000.
2002.a EGF 7474.
9. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe VI uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.01.2012). OÜ Inseneribüroo Steiger Töö nr 12/0826
10. Tallinn-Saku liivamaardla Tammemäe II liivakarjääri jääkvaru hinnangu ja
registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.12.2014). Töö nr 14/1384
11. Niidas, A., Uppin, M., Kallaste, P., “Männiku harjutusvälja ja 600 m lasketiiru pinnase
uuring plii sisalduse määramiseks“. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 20/3134
12. Reinhan, A., Loigu, E., Vooluhulga mõõtmise juhend. Keskkonnainvesteeringute
Keskus. 2012
13. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Eesti Soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn 1998
14. Harbaugh, A.W., 2005. ModFlow, 2005, the U.S. Geological Survey modular ground-
water model. Ground Water Flow Process. U.S. Geological Survey Techniques and
Methods 6-A16
15. Tersmaa, J., Vainu, M., Vandel, E., Puusepp, L., Kapanen, G., Vaasma, T., Koit, O.,
Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M., Hüdrogoeloogilise ja limnoloogilise uuringu
läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku
määramisega Kurtna maastikukaitsealal. Tallinna Ülikool. Tartu Ülikool. 2019.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 42
varu kaevandamisel
16. Moriasi, D.N., Arnold, J.G., Van Liew, M.W., Binger, R.L., Harmel, R.D., Veith, T.L.,
2007. Model Evaluation Guidelines for Systematic Quantification of Accuracy in
Watershed Simulations. Transaction of the American Society of Agricultural and
Biological Engineers, Volume 50/5
17. Fetter, C.W., 2001. Applied Hydrogeology. Fourth Edition
18. Raukas, A., Teedumäe, A., 1997. Geology and Mineral Recources of Estonia
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 43
varu kaevandamisel
LISA
Lisa 1
HÜDROGEOLOOGILISTE MUUTUSTE PROGNOOS TALLINN-SAKU
LIIVAMAARDLA MÄNNIKU X UURINGURUUMI VEEALUSE VARU
KAEVANDAMISEL
Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde programmi täiendamine
29.09.2020 toimus Keskkonnaameti kontoris koosolek, mille kutsus kokku AS Trev-2 Grupp
ning osalejateks olid Keskkonnaametist Anu Sihv, Karina Laasik, Ingrid Vinn, Triin Triisberg
Uljas, Martin Nurme; AS Trev-2 Grupist Elo Jassik; OÜ Inseneribüroo Steigerist Aadu Niidas,
Helis Vahtra ja Hedi Schvede. Koosolek kutsuti kokku, et arutata Keskkonnaministeeriumi
Põhjaveekomisjoni protokollis nr 181 toodud ettepanekuid. Koosolekul leiti, et
Põhjaveekomisjoni poolt kirjeldatud olulised teemad eluslooduse valdkonnas on vajalik
detailselt käsitleda KMH raames. Lisaks otsustati, et töö pealkiri muudetakse täpsemaks ning
selleks on: Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel. Mõjude hindamiseks koostatakse
kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline mudel dünaamilises režiimis. Valminud aruanne
saadetakse Keskkonnametisse heakskiitmiseks (Keskkonnaamet saadab aruande omal soovil
Keskkonnaministeeriumi Põhjaveekomisjoni läbivaatamiseks). Tulenevalt koosolekul
otsustatust, on hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde täiendatud programm alljärgnev:
Välitööd
Geoloogiliste uuringute käigus rajati Männiku X uuringuruumi alale 6
hüdrogeoloogilist vaatluskaevu pikaajalise seire tegemiseks. Puuraukudesse on
paigaldatud pudedate setete toestamiseks PVC manteltorud ja liiva puurkaevu sattumise
välistamiseks perforeeritud manteltorud.
Männiku X uuringuruumi alast läänes asuva raba soosetete veerežiimi jälgimiseks ja
hüdrogeoloogilise mudeli sisendandmete saamiseks rajati rabaalale 2 seireprofiili risti
uuringuala läänepiiriga. Mõlemasse profiili paigaldati 3 piesomeetrit vahekaugusega 50
m (joonis 1).
Kõikides seirepuuraukudes tehti 2019. aasta suvel katsepumpamised liivasetete
hüdrodünaamiliste parameetrite määramiseks (määrati veejuhtivus ja
filtratsioonikoefitsent). Katsepumpamiste tulemusi kasutatakse sisendina
hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel. Hüdrogeoloogilistes seirepuuraukudes ja
rabaalale paigaldatud piesomeetrites mõõdetakse suvest 2019. kuni sügiseni 2020.
aastani veetasemeid. Mõõtmine toimub sagedusega 1 kord kuus.
Lisaks Männiku X uuringuruumis tehtud hüdrogeoloogilistele töödele teostas OÜ
Inseneribüroo Steiger teise töö raames veetasemete seiret Raku ja Männiku järve
vahelisel alal Kaitseväe harjutusvälja territooriumil (joonis 2) seitsmes piesomeetris.
Välitööd toimusid 2020 aasta mais, augustis ja oktoobris. Lisaseiret kasutatakse
Männiku X uuringuruumi hüdrogeoloogilise mudeli koostamiseks ja kalibreerimiseks.
Veeressursi analüüsimiseks Männiku järvistus, koostatakse piirkonna veebilanss.
Veebilansi arvutamiseks mõõdetakse vooluhulkasid pinnaveeäravoolu kohtades
(truupides) Männiku järvistu ümber, neljal korral, arvestades hüdroloogilist režiimi
(joonis 3).
Kameraaltööd
Analüüsitakse Männiku järvistus juba olemasolevat geoloogilist, hüdrogeoloogilist , ja
hüdroloogilist infot ning esitatakse kokkuvõte tähtsamast algandmestikust.
Kogutakse kokku, analüüsitakse ja esitatakse kaevandajate poolt mõõdetud veetasemete
seire Männiku järvistute kohta.
Arvutatakse ja esitatakse Männiku X geoloogilise uuringu raames määratud
hüdrogeoloogilised parameetrid (veejuhtivus ja filtratsioonikoefitsent).
Analüüsitakse ja esitatakse Männiku X uuringualal mõõdetud veetasemete seire ning
Männiku järvistute ümber tehtud hüdroloogilised mõõtmised pinnaveeäravoolu
kohtades.
Eelnevalt kogutud ja esitatud andmete põhjal koostatakse kolmemõõtmeline
hüdrogeoloogiline mudel dünaamilises režiimis. Dünaamilise mudeli koostamiseks ja
kalibreerimiseks (liivasetete veeanni ja lamamis oleva saviliiv moreeni efektiivpooruse
leidmiseks) kasutatakse mõõdetud veetasemeid Männiku X uuringuruumi piires,
kaevandajate poolt esitatud veetasemete andmeid, mõõdetud vooluhulkasid
pinnaveeäravoolukohtades ning mõõdetud veetasemeid piesomeetrites Raku ja
Männiku järve vahelisel alal. Keila lademe karbonaatkivimite filtratsioonikoefitsendi ja
efektiivpooruse leidmiseks konsulteeritakse AS Maves ja OÜ Eesti Geoloogiakeskuse
varasemalt koostatud hüdrogeoloogilisi aruandeid.
Dünaamilise mudeli abil analüüsitakse erinevaid kaevandamise stsenaariume
(veetaseme alandamine ja ära juhtimine kuni lamamini, veealune kaevandamine ilma
veetaset alandamata, filtratsioonitõkke kasutamine).
Aruandes esitatakse tulemused veetasemete kujunemise kohta kõikide alternatiivide
korral.
Koostatakse aruanne, milles antakse hinnang kaevandamise mõjust Männiku järvistule
ja Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele. Tallinna linna pinnaveesüsteemi
joogiveehaardena käsitletakse Männiku liivakarjääri järvistut (Raku ja Männiku järved)
koos Männiku Ülemiste veejuhtmega.
Hüdrogeoloogilise mudeli abiga analüüsitakse kavandatava tegevuse mõjuraadiust ning
Maa-ameti veebrirakenduse ning Keskkonnainfo veebirakenduse kaudu tuuakse välja
potentsiaalselt mõjutatavad puurkaevud. Lisaks antakse soovitus, milliste kinnistute
juures võivad olla potentsiaalselt mõjutatavad salvkaevud. Puurkaevude ja salvkaevude
olemasolu ja seisukorra revideerimine toimub tulevikus koostatava KMH aruande
raames.
Tutvutakse ja esitatakse kokkuvõte AS Salveesia poolt 1997. a tehtud uuringust “Raku
järve kaldaveehaarde tööd” ja AS Maves 2004. a. ja 2008. a. (ajakohastatud versioon)
aruandest Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud
uuringud”.
Koostatakse graafiline materjal ja aruande lisad.
Lisa 2
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 5.5 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-01 6576787.521538770.065 H-01 6576787.521538770.065
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 211.2 m2/day S = 1.567E-8
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 3.72 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-02 6576710.993539037.748 H-02 6576710.993539037.748
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 157.7 m2/day S = 0.00012
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 40. 80. 120. 160. 200.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 4.33 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-03 6576670.09 539308.691 H-03 6576670.09 539308.691
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 115.2 m2/day S = 2.042E-5
3.
2.4
Corrected Displacement (m)
1.8
1.2
0.6
0.
0. 40. 80. 120. 160. 200.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 8.9 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-04 6576358.07 538682.93 H-04 6576358.07 538682.93
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 815.4 m2/day S = 6.316E-35
0.9
0.72
Corrected Displacement (m)
0.54
0.36
0.18
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 5.51 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-05 6576305.088538913.163 H-05 6576305.088538913.163
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 191.4 m2/day S = 2.272E-6
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 8.71 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-06 6576249.059539155.751 H-06 6576249.059539155.751
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 364.7 m2/day S = 7.016E-10
Lisa 3
Joonis 1. Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli esimese kihi lamami isojooned.
Joonis 2. Hüdrogeoloogilise mudeli teise kihi lamami isojooned.
Joonis 3. Esimese kihi filtratsioonikoefitsent m/d. Joonis 4. Netoinfiltratioon liivikul m/d
Joonis 5. Veetase Silur-Ordoviitsiumi veekihis abs k m (hüdrogeoloogilise mudeli kolmas kiht).
Lisa 4
From: Ivar Ruubel <
[email protected]>
Sent: Wednesday, October 28, 2020 9:20 AM
To: Elo Jassik <
[email protected]>
Cc: Tarvo Kuusk <
[email protected]>
Subject: RE: Männiku X hüdrogeoloogilisest uuringust
Tere,
Vastan Teie küsimustele :
1) Plaanid puuduvad, põhjaveevarusid ei ole praegusel hetkel põhjust hinnata.
2) Saab kindlasti olema kaasatud.
3) Selline pikaaegne plaan on ja Tallinna linna veega varustamise maksimaalse toimepidevuse
seisukohast ei saa me sellest plaanist loobuda.
Elutähtsa teenus pakkujana, peab AS Tallinna Vesi pidevalt arvestama oma pikaaegsetes plaanides
võimalikke keskkonna- ja kliimariske, mis võivad ohtu seada hetkel kasutuses oleva süsteemi
toimivuse. Riskide realiseerumisel peab ettevõttel olema võimalik võtta kasutusele alternatiivseid
lahendusi Tallinna elanikele kvaliteetse joogivee pakkumiseks.
Lugupidamisega
Ivar Ruubel
Tehnoloogia juht
AS Tallinna Vesi
Ädala 10, Tallinn, 10614
Mob: +372 51 63 546
[email protected]
From: Elo Jassik <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 20, 2020 9:59 AM
To: Ivar Ruubel <
[email protected]>
Cc: Tarvo Kuusk <
[email protected]>
Subject: RE: Männiku X hüdrogeoloogilisest uuringust
Tere Ivar!
Vabandan, et kiri viibis. Saadan selgituseks asjaolud.
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 loa geoloogilise uuringu tegemiseks
Männiku X uuringuruumis, loa nr HARMG-140 (ala plaan lisatud manusesse). Põhjaveealuse varu
esinemise korral on loa täiendavaks tingimusteks teha enne kaevandamisloa taotlemist
hüdrogeoloogilise kaardistamise ja hüdrogeoloogilise uuringute tegevusluba omaval sõltumatul
ettevõttel uuringud, milles hinnatakse võimalikku mõju Männiku Järvistule ja Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardele.
Oleme alustanud geoloogiliste- ja hürdogeoloogiliste uuringute tegemisega. Uuringud oleme tellinud
vastavat kompetentsi omavalt OÜ-lt Inseneribüroo Steiger (litsents nr KHY000011). Töö tegemise
käigus tekkisid järgnevad küsimused, millele oskate ehk Teie vastused anda.
1. Millised on AS-i Tallinna Vesi plaanid Männiku järvistu osas? Kas on plaanis
põhjaveevarusid hinnata, kui jah, siis millises ulatuses ja millal see võiks toimuda?
2. Kas Männiku järvistu on kaasatud ka Tallinna linna ühisveevärgi järgmisesse arengukavasse?
Vana arengukava 2010-2021 hakkab lõppema.
3. Tallinna ÜVK (Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava) arendamise kava pikaajaline
programm näeb ette veejuhtme, pumpla, kaldaveehaarde rajamise Raku-Männiku järvede
ühendamiseks Tallinna pinnaveehaarde süsteemiga. Kas selline plaan on veel ikka olemas?
Kommentaariks veel, et juhul kui AS Tallinna Vesi hakkaks Männiku järvistust vett suunama, siis
selline tegevus võib minna vastuollu looduskaitseseadusega. Veetaseme muutmisel võib olla
negatiivne mõju I kaitsekategooriasse kuuluva ohustatud liigi juttselg-kärnkonna ehk kõre
eluolustikule. https://www.riigiteataja.ee/akt/1051355?leiaKehtiv
Juhul, kui tekib lisaküsimusi, siis koostöös OÜ Inseneribüroo Steiger hüdrogeoloogia spetsialistidega,
vastan meelsasti.
Lugupidamisega
Elo Jassik
Elo Jassik | Geoloog | AS TREV-2 Grupp| Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn, Eesti | http://www.trev2.ee/
Mobiil +372 5300 2848 |
[email protected]
Kestvad, säästlikud ja nutikad lahendused!
Lisa 5
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi
vahelisel alal, kui uuringuruumis kaevandatakse veealune varu
hüdropump meetodil.
Geotehniliste arvutuste raport
Töö teostaja
Mattias Olep
Geolep OÜ
Mob. +372 55679822
e-mail:
[email protected]
Tallinn 2021
Sisukord
1 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3
1.1 Lähteandmed ..................................................................................................................................... 3
1.2 Kaitseterviku tammi stabiilsuse hinnang ........................................................................................... 4
1.3 Arvutuste lähteparameetrid .............................................................................................................. 5
2 Arvutused .................................................................................................................................................. 6
3 Kokkuvõte .................................................................................................................................................. 7
4 Lisad ........................................................................................................................................................... 7
2
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
1 Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Männikukarjääri nõlva stabiilsust Männiku X uuringuruumi ja Saku
krossiraja vahelisel alal, mille puhul oleks tagatud nõlva püsivus.
Koostatud on nõlva stabiilsusearvutus eelnevalt geoloogiliselt uuritud ristlõigetes. Arvutuste tegemiseks
kasutati Novapointi tarkvaral põhinevat programmi Geocalc 4.1 Stabiilsusarvutuste metoodikana on
kasutatud Jambu Simplified, mis sobib nõlva optimaalse kuju leidmiseks ning on laialdaselt Põhjamaades
kasutatav tarkvara.
1.1 Lähteandmed
Käesolevas raportis käsitletud geoloogilised parameetrid põhinevad järgmistel lähteandmetel:
• 1968. a ehitusgeoloogiline aruanne: „ALMAVÜ Männiku lasketiir“ MAEHG 3530
• Steiger töö nr 21/3288
• Maves 2008 -männiku järvistu veeressursi säilimiseks tehtavad uuringud
Joonis 1: Nõlva skeem 1
3
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
Joonis 2: Nõlva skeem 2. Tulevane kõrge veetasemega nõlv.
1.2 Kaitsetervikutammi stabiilsuse hinnang
Joonis 3. Kaitsetervikutammi laius. Viirutusega on kaetud kaevandatav osa.
Jooniselt 3 on näha kaitsetervikutammi minimaalne laius ehk 15,3 meetrit. Minimaalse laiuse puhul jääb ca
3m sügavuse vee põhjast kõrgemale ca 10m kõrgune liivast tamm. Liiva jooksva meetri maht on (15,3m +
15m)*10m = 303 m3 kogukaaluga ca 600 tonni. Vee surve nõlvale (maksimaalselt ca 10 t/jm) on nõlva jooksva
meetri kaaluga (600 t/jm) võrreldes tühine. Vee kaalu mõjul on tammi nihkumine ebatõenäoline.
Kaevandamisega tuleb tagada piisav tammi laius vahel, et filtratsioonirõhu mõjul pinnases filtratsioonivee
liikumise kiirus ei ületaks seal oleva pinnaseliigile lubatavat kiirust, mis tekitab sufosiooni. Seda kiirust
iseloomustab vastav tegur, mis näitab vastava pinnase vajalikku filtratsiooniteekonna pikkust meetrites 1
meetrise rõhu korral. Vastavalt Maves 2008 aasta raportile on tolmliiva püsivustegur, mis iseloomustavad
vajalikku filtratsiooniteekonna pikkust 1 meetrise veepindade vahe korral 18 meetrit. Seega tammi
minimaalne laius on 3m veesügavuse korral 3x18m= 54m
Kui nõlva kalle on 1:1,5 ja tammi kõrgus 13m, siis tammi jalamil 54m tähendaks tammi peal 15m laiust
kaitsetsooni. Seega on minimaalne antud kaitsetsooni laius 15,3 piisav, et ära hoida sufusiooni.
4
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
1.3 Arvutuste lähteparameetrid
Lähteparameetrid põhinevad eelnevas lõigus kirjeldatud raportil ja aruandes toodud läheandmetel.
Kvaternaarisetete paksus Männiku liiviku piirkonnas on maksimaalselt 30 m ning koosneb eriterisest liivast
ja kruusast, mis lasuvad moreenil või otse karbonaatsetel kivimitel. Põhjavee toitumine toimub peamiselt
sademetest, äravool toimub hüdrograafilisse võrku. OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud geoloogilise uuringu
alusel oli põhjaveetase Männiku X uuringuruumis 4-5 meetri sügavusel maapinnast. Kaevandedes Männiku
X alal hüdropump meetodil langeb OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud hüdrogeoloogilise prognoosi alusel
põhjaveetase Männiku X alal ligikaudu 2 m. Pinnaste parameetrid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Geoloogiliste aluskihtide parameetrid (1968. a ehitusgeoloogiline aruanne: „ALMAVÜ Männiku
lasketiir“ MAEHG 3530)
Kihi nr. 1
Nimetus Keskliiv
Mahukaal kN/m3 17,0
Sisehõõrdenurk ’ ° 37
Nidusus C’ kPa 20
Deformatsiooni moodul Eo MPa 39
Arvutusvariandi valik: Eurokoodi (EVS-EN 1997-1:2006) Eesti rahvusliku lisa kohaselt (NA.2.4.7.3.4.1 (1) P):
”Geotehnilisel projekteermisel peaks Eestis kasutama arvutsvarianti 2. Teisi arvutusvariante võib kasutada,
kui need annavad ökonoomsema lahenduse, kui varaiant 2. Arvutusvarianti 3 võib kasutada vaia kandevõime
määramiseks ainult juhul, kui see toimub pinnaste omaduste alusel. Nõlva püsivuse kontrolli peaks tegema
arvutusvariandi 1 kombinatsiooniga 2.”
Tabel 2: Kasutatavad arvutusvariantide osavarutegurid (arvutusvariant 2):
Alaline soodus koormus γG 1,0
Pinnase sisehõõrdenurk ` () 1,25
Pinnase nidusus c` (kPa) 1,25 Tabelis toodud osavarutegurite puhul on
Pinnase dreenimata nihketugevus Cu (kPa) 1,4 varutegur F > 1,0 (Eurocode 7 )
Tabel 3: Pinnaste parameetrid arvestades osavaruteguritega :
Kihi nr. 1
Nimetus Keskliiv
Mahukaal kN/m3 17,0
Sisehõõrdenurk ’ ° 31,1
Nidusus C’ kPa 16
5
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
2 Arvutused
Arvutustega leiti nõlva stabiilsuse varutegur . Arvutustulemused on toodud tabelis 4 ning illustreeritud lisas
1. Arvutustes leiti 7 ohtlikemat silindrilist nihkepinda mõlemas nõlvas, millest kõige madalama varuteguriga
tulemus on toodud tabelis 4. Nihkepinnad on näha lisas 1.
Tabel 4. Arvutuste tulemused: maksimaalne lubatav koormus nõlva peal:
Nõlv Stabiilsuse varutegur F>1,0
Karjääri nõlv (ilma veeta) 1,3
Karjääri nõlv (kõrge veetase) 1,5
Arvutustes kasutatavad väärtused on toodud koos osavaruteguritega.
Tabelist 4 selgub, et ilma veeta nõlval on väiksem stabiilsuse tagavara. Veeta nõlva stabiilsusel on (joonis 1)
kuni 30 % tagavara. Kõrge veetasemega nõlval on suurem tagavara, kuna vee kaal tasakaalustab nõlva alumist
osa (Joonis 2). Läheandmeteks olnud geoloogilised uuringud ei ulatunud liiva alustesse kihtidesse ja nende
paksus on hinnanguline. Samas on teada, et kandavaks kihiks liivakihtide all on lubjakivi. Selle tõttu
kompenseerib arvutustes leitud nõlva püsivuse tagavara võimalike lubajakivil lasuvate paksemate
saviläätsede mõju.
Veetaseme langemine ei ohusta nõlva stabiilust , samas liigne kuivus vähendab liiva loodusliku nõlvuse nurka.
Viimastel aastatel on ka lisandunud suvised väga suure intensiivsusega paduvihmad ning need võivad
erosiooni kaudu nõlva püsivust vähendada.
6
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
3 Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Männikukarjääri nõlva stabiilsust Männiku X uuringuruumi ja Saku
krossiraja vahelisel alal, mille puhul oleks tagatud nõlva püsivus.
Koostatud on nõlva stabiilsusearvutus eelnevalt geoloogiliselt uuritud ristlõigetes. Teostatud arvutustest
selguvad järgnevad järeldused:
1) Nõlva stabiilsus on tagatud nii kõrge veetasemega nõlva kui ka ilma veeta nõlva puhul, kui nõlva kalle
ei ole järsem kui 1:1,5 ning nõlva üleval servas ei rakendata püsivat suurt koormust (näiteks
liivakoormatega veokite parkimine).
2) Selline stabiilsustagavara kehtib igas suunas, kus lasuvad samad materjalid ning veetaseme tõustes
stabiilsustagavara tõuseb (vt tabel 4) .
3) Nõlva kalle minimaalselt 1:1,5 peab olema tagatud mõlemal pool kaitsetervikut kogu krossiraja
lõunaservas.
4) Maavara kaevandamisel on kaitsetervikutammi minimaalne laius (15,3m- joonis 3) piisav, et tagada
selle püsivus. Minimaalne nõutav laius sufusiooni kaitseks oleks 13,5m nõlva peal ja 54m nõlva all,
mis on antud lahendusega tagatud.
5) Kaitseterviku tammi madaldamisel vee piirini nõlva stabiilsuse tagavara tõuseb ja nõuded nõlva
kalletele säilivad.
4 Lisad
• Lisa 1 : Nõlva stabiilsuse arvutused (Geocalc 4,1 ).
7
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 3
44
46.36 41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 45.73 47.
0 9
39.22 8 4
48
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
.
48.53
46
39.36
08
40.08 39.33 40.15
40
49
48.71 39.62 48.79 49.17
45
44.22 39.39 41.19 49.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 49
Plokk 68 pR 49.77 .
5
44
40.16 41.87 8
49.34
44
43.51 44.51 43.66 47.69
40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42.56
64
. 38.77
48
39.38
44.57 41 40.54 49.48
42.85 39.56
44.02 49.45 48.69 48.39 48.48 41.70 48.94
47.52 39.79 38.61
41.37 39.96 49.04 49.53
41.51 49.33
49.21 90
. 49.03
41
44
N
49.13 49.03 41.09 41.87 49.57
40.75 41.03 43.63
48.53 47.18 46.12 48.34 39.84 49.19 49.17
44.05
47.36
1' 47 5
.2 46.77
45.31
44.04
42.74
49.05
48.90
48.19
47.71
39.62 49.55
43.30 46.95 47.31 48.89 48.90 43.87 48.39 49.15 49.13 49.22
43.69 44.65 6 48.43 43.84 49.57 40.65
7.3 48.48 43.02
4 48.63 42.02
47.51 49.75 48.18 49.27
48
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82
43.51
1 49.68 49.37 48.82 4'
48.34 48.65
40.65
2'
48
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
44.11
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
44.70 49.03 49.02
49.02
40.15
44.47
4
48.86
48.50 3' 48.60 4 48.68 41.92
48.86
49.02
44
44.36 44.66 546 48 48.53 47.81 49.31
44.84 46.61 4 2 49.07
3 5' 40.53
43.26 44.82 7 48.80 48.05
48.45 48.90
8'
42.
43.69 48.44
45.21 49.13
47Pum
43.36
37
44.90 45.30 44.69 48 4
6 8 4
48.76
43 4 54 48.60
43.54
546
47
7 444 7
4 44
43.11
0 4
7148
5
42 41
45.24
8 Plokk 68 pR
7
4 48.60
47
44.85 44.68 2 43
47.70 48.79
43.42
3 44546
9'
4
48.47
43 4 49
6.
9 4 4
46
45.29 43.37 2 1 7
44.98
22'20 41 4
38
01:
48.95
baj
45.91 42 6'
45
4
4 7'
45.
45.10
44.33 45.01 38 0 0 48.75
43
39 41 4 9
34
3 3
aam a
001:
9
48
44.63 47.34
48
44.22 36 37 38 40
Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
38
44
44.62
44.90 38 48.68 4546
47
6
21' 19
3
46
9 7
1541
37
37
42
44
44.91
t
44.68 44.63 48.39
ee
6.
44.66
45
48.61
37
60
4 4
9
6 7
45
44.47
4
8 10 10' 48.74
38
6 577 000 45.26 46.88
46.34
41 4343
37
38
44.70
44
44.62
47.59
44.69 45.19 40
39
4
44
36
46
4 45
2
7018
6 4
40
44.72
46.
48.59
Plokk pR
44.78 9
44.77
20' 3 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide
95
3 9
7
41
45.41 45.99 4 48.74
7
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
47
48.37
45.05
48
Viimsi metskond 242
42
44.35 44.71 11'
47
48.11
3 aR 11 71801:001:1406
43
48.28
4
48.15
Nr X Y Nr X Y
3
4 aR 44.76
44.85 38
49
4
1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
19' 17
46
40 48.46
48.51 48.64
41 4
2' 6 577 068,99 538 837,50 2 6 577 068,99 538 837,50
37
47.
42 5 49.39
48.56
48.37
45
44.28
3
3 6 577 064,52 538 918,26
45
44.78
46.10 46 12' 3' 6 577 064,52 538 918,26
48.37
47
4 6 577 072,60 538 924,45
49
47.88 47.87
4' 6 577 072,60 538 924,45
45
44.81
38
44
48.03
44.61 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
12
48
39
45.44 38 47.84
44.97 46.39
39 48.35 48.90
40
44
48.47 48.78
49.02 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
40
44.75
41 48.12 48.87
44.60 46.06
42 45 48.08 7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
41
47.
43
47
49.04
54
48.48 49.02
8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
42
47.62 46
45.96
47
47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89 9' 6 577 028,92 539 228,26 9 6 577 028,92 539 228,26
43
44.85 48.30
38 48.22 48.79
46.76
39 49.02
10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
45.17 40 44
11 6 576 946,57 539 136,17
46
44.82 41 47.94 48.76 49.02
11' 6 576 946,57 539 136,17
47
47.94 42
45 48.28
37
43 48.27 48.80
45.79
48.74 48.96
12' 6 576 912,29 539 165,32 12 6 576 903,30 539 085,30
13
4
45
4 48.05
48
47.43
9
6 47.87
38
39
47 47.59
47.72
47.94 48.80 49.25 49.26
13' 6 576 866,48 539 111,47 13 6 576 833,50 538 966,40
47.89 49.00
4 48.42
44.79 0
4 47.74
48 14' 6 576 793,42 538 987,01 14 6 576 789,30 538 867,10
6 576 800 44.93 1
44
42 44 47.15 48.83
48
4 49.10
46.91
3 4 47.55
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
47.
5 48.65 49.09
18' 16
44.63 47.76 48.59
45
44.63 46 47.46
16 6 576 782,72 538 776,03
4
47.63
14' 49.00 16' 6 576 725,11 538 779,63
14
7 47.83 48.65 48.58
48.88
48.89 17' 6 576 770,40 538 776,40 17 6 576 930,01 538 765,50
46.03
45.83
17' 15
47.52 47.82
47.75
Plokk 155 aT 48.52
48.48
46
44.51
45.35
47.27
47.74 47.66
47.78 47.65
48.25
48.16
48.94 18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
48.80 48.92
Plokk 156 aT 48.43 48.50
19 6 577 026,14 538 756,90
47.
45.04 46.54
47.37 47.84 48.12 49.00 49.03 19' 6 576 930,01 538 765,50
41
45
47.65 48.74
44.66 Plokk 157 aT 48.57
49.24
49.15 20' 6 576 981,44 538 762,86 20 6 577 048,62 538 753,57
44.84
45.41 158 pT 47.74
47.53
47.60
47.55 15'
47.71
47.82 47.98 47.93 48.63
48.82
49.28
21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47.08 47.85 48.25 49.34 49.35
48
48.59 48.64
44.70
44.63
159 pT 47.49 47.86 47.11
47.97 47.82
47.85 48.03
48.27
48.69
48.48
48.76
48.95
49.11
22' 6 577 048,62 538 753,57 22 6 576 301,70 538 969,90
47.71
48
45.06 48.69 48.79 48.76
44.73
16016'
pT 48.59
48.53 23' 6 576 311,54 538 791,83 23 6 576 312,60 539 021,20
45.89
155 aT 46.40
47.60
47.89 47.77 48.37 47.87 48.57
49 49.04
45.10 48.01
48.60
48.77 48.70
48.82 24' 6 576 333,63 538 899,63 24 6 576 341,80 539 087,20
44.78 45.48 48.26 48.55
156 aT
46
47.34 47.67 47.89 48.35 48.36 49.01
47.59
47.81 47.72
47.94
48.82
49.30
25' 6 576 355,71 539 007,43 25 6 575 792,60 538 920,40
48.46
47.
44.93 45.66 47.78
44.60 48.12 48.25
157 aT 48.83
26' 6 576 382,68 539 068,38 26 6 575 834,04 538 877,72
38
48.07 49.33
44.60 47.66 47.67
46.76 47.41 48.23 48.53 49
48
47.29 47.64
48.26
45.07 47.23 47.83 48.20
49.32
49.49 27' 6 576 341,80 539 087,20 27 6 575 875,47 538 835,03
46.72 47.94 48.29 48.97
48.41
43.88 46.44 48.04
48.39 49.16
49.39
28' 6 575 792,60 538 920,40 28 6 575 939,56 538 827,31
47.73 47.90 48.47
44.83 47.44 48.80
47.68
47.12
47.96 48.09
49.47
29' 6 575 834,04 538 877,72 29 6 575 981,73 538 822,70
49.44
30' 6 575 875,47 538 835,03 30 6 576 108,22 538 808,85
44.69
45.43
46.15 47.17 47.87
47.81 48.04 48.47 Plokk 156 aT 49.37
49.64
44.76 46.64 47.32 49.07 31' 6 575 939,56 538 827,31 31 6 576 216,29 538 798,72
48
47.56 47.75
45.30 48.12 Plokk 157 aT
47
47.25 47.66 48.13 49.58
32' 6 575 981,73 538 822,70 32 6 576 241,96 538 675,68
47.
44.53 47.56 46.52
45.62 49.67 33 6 576 255,97 538 748,44
68
45.00 46.16 46.27 47.55
47.93
47.84 48.02 47.16
49.60 33' 6 576 108,22 538 808,85
45.16 48.10 47.99
47.58 49.38 49.68 34' 6 576 216,29 538 798,72 34 6 576 208,73 538 751,76
6 576 600 44.57
48.44
47.19 47.81
44.85
44.56
47.19
47.61
48.19 49.16
35' 6 576 265,39 538 795,50 35 6 576 161,49 538 755,07
47.85 48.07 48.36
45.21
36' 6 576 280,87 538 639,80 36 6 576 135,28 538 758,03
45
46
47.62
44.55 47.35 47.55 48.20 48.50 49.46 49.94
48.42 37' 6 576 301,19 538 745,27 37 6 576 109,08 538 760,99
48.03
47.65 47.58 48.74
47.68 48.06 49.90
47.59
38 6 576 056,66 538 766,90
47.
45.54
48.14 48.27 48.48 38' 6 576 255,97 538 748,44
53
47.81 48.23 49.36
44.64 48.61 49.83
47.41
47.63
48.10 39' 6 576 208,73 538 751,76 39 6 575 999,64 538 773,17
45.05
47
45.54
45.87 47.48 46.85
40' 6 576 161,49 538 755,07 40 6 575 942,62 538 779,44
49.93
47.83
44.66
46.23
41' 6 576 135,28 538 758,03 41 6 575 943,45 538 766,46
49
48.16 48.23
47.08
49.85
45.15 48.01 48.12 48.66 49.40 42' 6 576 109,08 538 760,99 42 6 576 002,80 538 707,20
47.81
46.31
49.93
47.45 43' 6 576 056,66 538 766,90 43 6 576 013,13 538 697,10
45.96 48.08 48.68
47.93 49.17
44.62 45.86 46.60 47.23
47.47
46.01
47.92
47.61 48.25 48.19 48.32
44' 6 575 999,64 538 773,17 44 6 576 049,69 538 688,40
44.52 45.41 47.80 47.82
46.96 45' 6 575 942,62 538 779,44 45 6 576 056,04 538 673,86
47.
48
48
48
47.35
44.76
45.26 48.07
49.48 49.91
46' 6 575 943,45 538 766,46 46 6 576 064,90 538 660,14
44.51 47.63 48.17
47.61 47.78
47.39 49.11
46.05 49.99 47' 6 576 002,80 538 707,20 47 6 576 090,03 538 658,92
45.43 47.03 47.45
45
45.42 47.88 47.90
45.84
47.81
48.28 48' 6 576 049,51 538 661,52 48 6 576 211,20 538 646,80
45.09 48.77
48.85
Viimsi metskond 318 46.10
47.96
46.79
48.68
49.58
49' 6 576 059,25 538 660,41 49 6 576 224,29 538 661,18
47.62 50.01
47.74 49.11
47.47
71801:001:2182
45.89
47.63 47.64 48.87
50' 6 576 064,90 538 660,14 50 6 576 233,03 538 675,14
46.50 47.48 48.39
45.30 47.85 48.05
47.63 48.09
47.71 47.60 49.68 51' 6 576 090,03 538 658,92
47.
48.03
45.82
45.87 47.61
Pindala 20,08 ha
70
47.84
47.28 47.57
48.17
46.95
52' 6 576 235,91 538 644,31
45.13 49.16 49.73
47.87 48.30 48.41
46.20
44.46 47.89 49.86
48
47.69 47.43
47.88 47.46
47.74
47.89
48.18
48.86 49.27 Pindala 23,91 ha
47.89 47.56 49.65
6 576 400 45.34
47.65 47.65 46.45 47.82
47.55 47.60
47.93
26'
46
48.02 48.15 48.94
48.03
47.
46.40 47.64 48.04 47.75 49.70
48.21 46.08
47.52
85
47.93 47.84
48.24
47.66 48.01
47.78 48.12 49.50
47.52 48.16 48.01 48.32
49
47.89
48.15
45.15 Plokk 159 pT 47.42 47.99 48.16 25' 48.17
48.86 48.77 49.27 49.38
48.14 48.26 49.70
48.21 48.18 46.94 48.50
47.79 47.94
Plokk 160 pT
87
46.78 48.42
.
48.26 48.25
24 49.63
49
47
48.56
24' 48.24 48.14
46.89
48.68
45.81 4 27'
48
48.
49.60
45.97
47.10 8 48.46 49.34
16
44.47 48.14 48.72
47.74 48.63
Plokk 156 aT 47.78 49.63
46
48
45.11
23'
47.82 48.07 22 47.94
23 49.07 49.49
4445 47
Plokk 157 aT
47
45.60 48.35
47.70
37' 49.36
48.
45.79
.74
47.49 49.33
ee
20
49
48.27 4645 48.55
45.99 46.29 4 43
it
4 42
36' 48.00 410
r
47.72 49.20
45.83 47.67 47.25 4 48.50 49.03 49.11
g
48.95
4645
43
49.19
Laa
45.36
21 48.07 44 432
49.26
1
4
441 49 48.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
113
47.67 48.25 47.72
0
001 -
4
57
49.02
ku
.
47 45
49
33 38'
:
42
44 3
Sa
4
45.70
44.92
32 46.63
35' 42
41
0
Viimsi
39metskond 13 48.46 49.27 1'
nn-
4 48.48 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
01:
45.81 49.46
46 44 71801:001:1259
50 45.97 45 43
41
li
44
46
Tal
718
4
52' 49
2
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
4445
54
48.54
87
47
48.21 48.72
.
45.46
9.
41
49
41
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru), piiripunkt
40
4
40
42 31 48.17
48.48
48.
48.44
45 39' ja piiripunkti number
113
48.18
37
40
47.88
48
48.38
09
48
44.73
39
48.19
40
38
85
34' 48.18
Maardla piir (asendiplaanil)
49.
6 576 200
39
34
45
43
39
49.14
48.40 48.38
43
38
47
38
4746
46
42
48.21
Viimsi metskond 13
37
4
52
5
48
Plokk 155 aT Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
4
49.54
49.
85
48.74
34
41
4
71801:001:1259
.
36
42
49
44.48 47.86 48.51
35
40
44
Plokk 156 aT 49.54
36
46.80
35 40'
44
48.
48.36
49.62
39
35
48.25
49.06
42
48.18
43
Plokk 157 aT 4
48
9
41
45.22
Maapinna samakõrgusjoon, m
46
43
82
48.99
42
49
49.25
49.
34
52
4445
48.33
42
48.21 48.48
49.
36 41'
49.28
49.38
47
40
41
41
45
44.77
Geod. märgi kaitsevöönd
37
40
48.04
45
77
48.58 49.24
48
49.
47.95 48.53
30
38
47.95
39
48.
37
40
38
Plokk 3 aR
50
48.35
Maaparandushoiuala
39
43
43
46
49.35
47
39
48.65
38
49.
42' 33'
48
38
4746
47.95
42
48.81
51' 47
65
37
7
49.15
49.
45 44
48.32 48.32
3
48.25
44.92
158 pT 48.22
37
5 6
41
49.07
3 3
42
48
Teekaitsevöönd
44
40
39 48.98
159 pT 48.69
36
50' 46
44 3
45 1
61
4 48.02
42 42
41
48.28
4
49.
46
44 160 pT
38 48.38
43
49' 45.61
40
45
4445
Liinirajatise kaitsevöönd
48.
46.75
42
47.89
18
44.74 46.54
48.33
49.
48.39
59
48.53
40
47
48' 43' 48.51 48.54
41
41
49.13
37
48.13
48
156 aT 48.42
49.15
54
43
47.80
49
49.
48
48.70
Elektripaigaldise kaitsevöönd
157 aT
39
8
39
3
44' 49.04
40
47.69
38
44.43 47.85
48.35
43
48.85
45.28
39
4
1 49.19
4
96
4 47.93 48.48
43
5
48.
6
48.
4
6 576 000
4746
39 48.33
4
21
42
46.31 48.37
47.51
39
49.17
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd
45 44
49.
42 47.63
42
1
29
37
45.89 4 48.04
49.02
2 48.01 48.57
45.45 4
40
47.49
45
5 48.81
47
47.95
4
45.99
44
2 4 46.75
44.24 47.38
4
49
4 48.42
43
41
47' 32'
46
47.66
43
6
4 Tekkiv tehisveekogu, veepinna abs kõrgus 43,9 m, pindala 17,49 ha
49
48.79 48.36
43
4445
45.26 47.86
47.49 48.36 48.80
14
44.84 48.35
47.
49.
46.81
40
4
47 47.66 48.66
38
76
44.33 47.61
Plokk 155 aT
7
28 47.28
57
41
48.
47.62
46
47
47.12 47.40
41 40
44.43 48.66
45.04 47.79 47.54
Avatud liivaväli (kõre ja kivisisaliku potentsiaalne elupaik), pindala 3,05 ha
Plokk 156 aT
39
46' 31' 44.98 47.72
47.80
39
44.47 47.32
38
43
47.53
96
47.43 47.86
44.52
Plokk 157 aT 45' 44.82
48.
44.63 48.46 48.77
47.55 48.36 49.34
43.48 47.12
44.59
43.81 46.15
1
4746
47.67 47.79
13 44.47 48.34 Avatud liivaväli (potentsiaalne rannaala), pindala 3,37 ha
42
44.67 4 0T 46.99 47.40
42
25
44.64 46.18
48
a
4
47.79 45.73
ll
48.
5
in 47.10
4
37
n- 47.09 1792
4
Sa 47.99
84
43.717
45.74 48.33
1 8 k 47.76
48.
0 u
47.
44.61 1 : -
La
47.15 47.42
00 a g
0 47.59 48.24
64
44.30 1 :1 r
ite
47.14 4 46.83 48.25
41
44.79
45.24
26246.3 e 47.59
46.93 47.22
48.16
49
47.91
5
46.81 47.45
27 43 46.99 48.25
4445
44.66 45.83 46 45.68 46.10
45.36 .
85 47.15 46.48 48.40
47
46.79
71
45.09
Viimsi metskond 103
47.
45.97 46.36 48
48.
43.67
44.84 47.12
04
40
47 1
38
.
2
35
48.
2 4 47.23
46.87 47.04 47.75
71801:001:1261 46.82
44.79
45.12 46.32
47 30' 46.81 45.15
46.59 3
9
46.77
47.27
47.89 47.93
46.90 46.91 47.40 47.48
44.88 46.85 47.76
46.05 45.99
5 2 Märkused:
43
444
4
26
5
4
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Plokk 70 pR
6 575 800
29' 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.08.2019.
25 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
28' - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024);
- Maa-ameti kitsenduste kaardi andmeid (seisuga 15.01.2024);
- Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
(seisuga 15.01.2024).
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Kogu taotletav ala kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Männiku XXI liivakarjäär Korrastatud ala plaan
Saku vald, Harju maakond
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 3/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teemeistri tn 2, 10916 aadress
0 100 200 m
[email protected] Mõõtkava 1:2000
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 46.36
3
41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
N
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
45.73 4
48
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 7.
0 49
39.22 8
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
46
.
40
39.36 48.53
49
08
40.08 39.33 40.15
48.71
45
39.62 48.79 49.17 4
44.22 39.39 41.19 9.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 4
I Plokk 68 pR 49.77 9.
5
44
40.16 41.87 8
43.66 47.69 49.34
43.51 44.51 40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42,15 42.56
64
. 38.77 39.38
41
48
44.57 40.54 49.48
01.09.1986 42.85 39.56
44.02 104 47.52
49.45
39.79 38.61
48.69 48.39 48.48 41.70
49.04
48.94
49.53
0,5 41.37 41.51 39.96 49.33
41
90
. 49.21 49.03 49
46,15 48.53 47.18 46.12
44 49.13 49.03 41.09
40.75 41.03
41.87
43.63 49.57 49.60 .
61
44.05 12,5 1' 45.31
42.74
48.90
48.19 48.34 39.84 49.19 49.17 Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
33,15 47.36
47.31
47 5
.2 46.77
48.89 48.90
44.04
43.87
49.05
47.71
39.62 49.55
43.69 43.30 46.95 43.84 48.39 49.15 49.13 49.22
44.65 36 48.43 49.57 40.65
47. 48.48 43.02 49.47
49.75 48.18 48.63 42.02
48
47.51 49.27 49
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82 .55
43.51
1 49.68 49.37
4' 40.65 49.47
48
48.82 48.34 48.65
2'
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
49.35
44.11 41,77
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
49.02
44.70
44.47
49.02
48.86
49.03
3'
48.50
48.60 4
22.03.2019
48.68
40.15
41.92
48.86
49.02
49.16
44.36 44.66 47.64
0,3 48.53 47.81 49.31
49.55
2 49.07
5'
49.39
4
40.53 49.26
3
9
44.84
43.26 46.61
Pa-20 10,7 48.45 48.90
8'
.5
44.82 48.80 48.05
Mäeeraldise piiripunktide
9
42.
43.69 48.44
Mäeeraldise teenindusmaa
47 P
45.21 49.13
43.36
48,57
37
44.90 44.69
49 49.72
45.30 48.69 48.76
43.54 42,80 48.60
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
43.11
37,57
71801
45.24 22.03.2019
5 8 Plokk 68 pR
u
44.85 44.68 48.74 48.70 47.70 Pa-21 48.60
48.79 49.32
m baj
46.
43.42
0,448.47
46
41,85 49
44.98 45.29 43.37
22'20 9 49.72
38
48,10 43,06 48.95
36
45
01.09.1986 Nr X Y
45.91
6' 7' 48.86
Nr X Y
45.
44.33
105 47.77 11,5 25.03.2019 49.28
48
45.10 45.01 48.59 48.75
Pa-22
35
:
0,4 48.22
36,20 9'
37
34
aam a
001:
44.63 47.34
48,35 0,1 1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
44.22 44.62 12,6 47.78 48,86
44.90 48.40 38 48.68
9,4 Pa-01 2 6 577 068,99 538 837,50
48.26 35,35 6 2' 6 577 068,99 538 837,50
21' 19 7
47.89
39,36
1541
47.62 47.62 49.34 49,38
44.91
3 6 577 064,52 538 918,26
t
48.41
44.63 48.39
3' 6 577 064,52 538 918,26
38
44.68
ee
6.
44.66 46.88 48.61 35,88
37
47.81 48.24
60
9
10 10'
4
48.42 48.32 48.74 4' 6 577 072,60 538 924,45 4 6 577 072,60 538 924,45
8
44.47 47.91 48.75
48.10
6 577 000 45.26 46.88 48.11 47.27
37
46.34 48.03 47.04
44.70
47.92
48.22
48.51
49.24 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
44.62
47.59
44.69 45.19 48.13
47.89 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
46
4 49.46
48.22
7018
44.72 48.09 9
7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
46.
48.01 48.59
44.77
44.78
Plokk
20' pR 48.52
48.29
95
48.01 48.15 47.77
48.18 47.12
45.41 45.99 48.19
48.01 48.74 49.20 8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
43,02 48.04 48.26 48.37 49.38
49.53
48
45.05
21.03.2019 47.54
Viimsi metskond 242 9 6 577 028,92 539 228,26
Plokk 213 aR Pa-19 48.26
48.29
11'
9' 6 577 028,92 539 228,26
47
0,4
ee
44.35 44.71 48.11
3 aR Plokk 214 aR 48,02 11
48.28 71801:001:1406 49.54 10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
it
48.15
8,6 48.34
4 aR 39,02 11 6 576 946,57 539 136,17
r
48.41
44.85 47.91 48.04 48.15 11' 6 576 946,57 539 136,17
ag
44.76 47.85
19' 17
48.12 49.16
53
47.92 47.19 48.07 48.46 49.26
12 6 576 903,30 539 085,30
.
48.51 48.64
8 12' 6 576 912,29 539 165,32
49
47.80 48.93
La
4
56
47.
47.93 47.74 49.39
47.66 48.12
116 48.56
-
48.37
13 6 576 833,50 538 966,40
45
48.71 48.22
44.28 46.92 47.80 13' 6 576 866,48 539 111,47
48
0,5
11
u
44.78 47.83 47.92 48,30 12'
k
46.10 49.36
1:
8 12,0 48.37
14 6 576 789,30 538 867,10
49
4 14' 6 576 793,42 538 987,01
Sa
48.17 48.04 47.36
45
47.88 47.58 47.87
44.81 35,80
00
47.95 47.86 44,30
-
48.03
47.38
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
1:
nn
47.55 48.05 01.09.1986
44.61 46.91
45.44 48.73 47.54 47.34
47.36
12
i
47.82 47.53 47.84
46.39
16 6 576 782,72 538 776,03
48
l
44.97
16' 6 576 725,11 538 779,63
80
47.65 48.35 48.90
al
.
46.93 49.22
48.47
49
47.64 47.33 48.78
44.75 47.64 49.02
49.19
48.37
17 6 576 930,01 538 765,50
71
0T
47.35 48.12 48.87
17' 6 576 770,40 538 776,40
44.60 46.06 46.79 38 48.08
36
47.
46.72 47.47
18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
34
49.04 45,70
54
48.48 49.02 49.35
47.62 01.09.1986
37
47.83 47.61
19 6 577 026,14 538 756,90
11
45.96 47.40
47.44
Plokk 155
7 aT
47.50 47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89
117
0,5
19' 6 576 930,01 538 765,50
43
47.72 49.29
44.85 3 49,20 20 6 577 048,62 538 753,57
49.
48.30
46.76 48.22 49.02
48.79
20' 6 576 981,44 538 762,86
45.17 48.07 47.65 Plokk 156 aT 13,0 49.27
48.80 35,70 21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47
44.82 47.79 47.58 47.18 47.94 48.76 49.02
47.94
48
49.06
47.87
Plokk 157 aT 48.80
48.28
22 6 576 301,70 538 969,90
' 22' 6 577 048,62 538 753,57
48.27
45.79
42,60 48.74 48.96 49.15
I
4
13 23 6 576 312,60 539 021,20
48
48.05
19.03.2019 23' 6 576 311,54 538 791,83
9
47.43 47.87 47.72 49.20
Pa-16 47.52
47.61
47.89
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1022956-3
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp
Kontaktisik Eike Simmer
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa
taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide
rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXI liivakarjääri
mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks.
Parandustaotluse selgitus 1. Maa-amet soovitas oma 08.03.2024 kirjaga nr 9-3/24/2900-2 taotletava mäeeraldise (varasema
nimetusega Männiku X liivakarjäär) ümber nimetada Männiku XXI liivakarjääriks. Seoses sellega
muudeti karjääri nimetus kõikides dokumentides ja joonistel.
2. Muudatused vastavalt KKA kirjale 07.05.2024 nr DM-127552-8.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
põhjendus
Tegevusega kaasneda võivate Vastavad andmed on leitavad taotluse vormis 2.1.
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon,
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Männiku XXI liivakarjäär
Aadress Viimsi metskond 242, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond
Territoriaalkood 5260
Katastritunnus(ed) 71801:001:1406; 71801:001:1259
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6576985, Y: 539093
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 13 (71801:001:1259).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Saku vald, Harju maakond 0719
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 109
Maardla nimetus Tallinna-Saku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Männiku XXI liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 20.08
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.91
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 73
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 46
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus ja tee-ehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 123 000
Plokid
2/5
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
155 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 179.80 tuh m³ 31.12.2023
156 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 449.80 tuh m³ 31.12.2023
157 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 218.20 tuh m³ 31.12.2023
213 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 11 tuh m³ 31.12.2023
214 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 22 tuh m³ 31.12.2023
215 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 6 tuh m³ 31.12.2023
216 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 47 tuh m³ 31.12.2023
217 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 31 tuh m³ 31.12.2023
218 plokk 1203 - ehitusliiv aR - aktiivne reservvaru 80 tuh m³ 31.12.2023
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1207 - täiteliiv 1 398 tuh m³ 956.60 tuh m³
2. 1203 - ehitusliiv 646.80 tuh m³ 518.50 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja TREV-2 Grupp AS
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-140
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 30.05.2023
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumigeoloogilise uuringu aruanne(varu seisuga 01.12.2019. a)
Geoloogiafondi number 9368
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 8. juuli 2022 nr 1 17/22/1501
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.07.2022
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, avatud liivaala
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid 3/5
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Manniku_XXI_KLT_seletuskiri.asice
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_3._Maa_amet._Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_registrikande_muutmine.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Manniku_X_geoloogilise_uuringu_aruanne.asice
Lisa 7: Manniku__X__kooskolastatud_KMin_FINAL__23.03.2022_.asice
GIS ja CAD failid Lisa 8: isojooned_lamam_EH.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind_EH.dgn
Lisa 10: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 11: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul AS TREV-2 Grupp taotleb keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui
lammutustööde kirjeldus ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXI liivakarjääri
mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, hõlmates osaliselt kinnistut Viimsi metskond 13 (katastritunnus
71801:001:1259, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, sihtotstarve maatulundusmaa 100%).
Kinnistud on riigi omandis, riigivara valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis koosneb kolmest
lahustükist.
Täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks võimalik müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja
maastikupildi visuaalne muutumine. Kõiki elemente, nende võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid on kirjeldatud taotlusele lisatud seletuskirja
peatükis 6.
4/5
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja
keskkonnamõju kohta maastikupildi visuaalne muutumine. Kõikide võimalike mõjude leevendusmeetmed on kirjaldatud peatükis 6.
Kui kaevandada leevendusmeetmeid kasutades, siis oluline keskkonnamõju puudub.
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku äärealal, hõlmates sellest 0,005%. Arvestades rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada
kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult minimeeritud ning
ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur. Rohekoridori sidususe säilitamisele piirkonnas aitab kaasa planeeritud
etapiviisiline kaevandamine.
Kavandatava tegevuse täpsem informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
allkirjastatud taotlusmaterjalid Lisa 12: Manniku_XXI_KLT_materjalid.asice
Pohjaveekomisjoni_istungi_protokoll_nr_198.pdf Lisa 13: Lisa_1._Pohjaveekomisjoni_istungi_protokoll_nr_198.pdf
Maa-ameti kiri hüdrogeol. uuringu kohta Lisa 14: Lisa_2._Maa_amet._Hudrogeoloogiline_uuring_Manniku_X_uuringuruumis.pdf
Registrikande muutmine Lisa 15: Lisa_3._Maa_amet._Harju_maakonna_Tallinna_Saku_liivamaardla_registrikande_muutmine.pdf
Hüdrogeoloogiline uuring_lõplik Lisa 16: Lisa_4._Manniku__X__kooskolastatud_KMin_FINAL__23.03.2022_.asice
Seirekaevude kandmine registrisse Lisa 17: Lisa_5._Uuringu_puuraukude_kandmine_EELISisse.asice
Puurkaevude asukohad plaanil Lisa 18: Lisa_6._Puurkaevude_andmed_EELIS_es.pdf
5/5
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 46.36
3
41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
N
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
45.73 4
48
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 7.
0 49
39.22 8
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
46
.
40
39.36 48.53
49
08
40.08 39.33 40.15
48.71
45
39.62 48.79 49.17 4
44.22 39.39 41.19 9.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 4
I Plokk 68 pR 49.77 9.
5
44
40.16 41.87 8
43.66 47.69 49.34
43.51 44.51 40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42,15 42.56
64
. 38.77 39.38
41
48
44.57 40.54 49.48
01.09.1986 42.85 39.56
44.02 104 47.52
49.45
39.79 38.61
48.69 48.39 48.48 41.70
49.04
48.94
49.53
0,5 41.37 41.51 39.96 49.33
41
90
. 49.21 49.03 49
46,15 48.53 47.18 46.12
44 49.13 49.03 41.09
40.75 41.03
41.87
43.63 49.57 49.60 .
61
44.05 12,5 1' 45.31
42.74
48.90
48.19 48.34 39.84 49.19 49.17 Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
33,15 47.36
47.31
47 5
.2 46.77
48.89 48.90
44.04
43.87
49.05
47.71
39.62 49.55
43.69 43.30 46.95 43.84 48.39 49.15 49.13 49.22
44.65 36 48.43 49.57 40.65
47. 48.48 43.02 49.47
49.75 48.18 48.63 42.02
48
47.51 49.27 49
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82 .55
43.51
1 49.68 49.37
4' 40.65 49.47
48
48.82 48.34 48.65
2'
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
49.35
44.11 41,77
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
49.02
44.70
44.47
49.02
48.86
49.03
3'
48.50
48.60 4
22.03.2019
48.68
40.15
41.92
48.86
49.02
49.16
44.36 44.66 47.64
0,3 48.53 47.81 49.31
49.55
2 49.07
5'
49.39
4
40.53 49.26
3
9
44.84
43.26 46.61
Pa-20 10,7 48.45 48.90
8'
.5
44.82 48.80 48.05
Mäeeraldise piiripunktide
9
42.
43.69 48.44
Mäeeraldise teenindusmaa
47 P
45.21 49.13
43.36
48,57
37
44.90 44.69
49 49.72
45.30 48.69 48.76
43.54 42,80 48.60
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
43.11
37,57
71801
45.24 22.03.2019
5 8 Plokk 68 pR
u
44.85 44.68 48.74 48.70 47.70 Pa-21 48.60
48.79 49.32
m baj
46.
43.42
0,448.47
46
41,85 49
44.98 45.29 43.37
22'20 9 49.72
38
48,10 43,06 48.95
36
45
01.09.1986 Nr X Y
45.91
6' 7' 48.86
Nr X Y
45.
44.33
105 47.77 11,5 25.03.2019 49.28
48
45.10 45.01 48.59 48.75
Pa-22
35
:
0,4 48.22
36,20 9'
37
34
aam a
001:
44.63 47.34
48,35 0,1 1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
44.22 44.62 12,6 47.78 48,86
44.90 48.40 38 48.68
9,4 Pa-01 2 6 577 068,99 538 837,50
48.26 35,35 6 2' 6 577 068,99 538 837,50
21' 19 7
47.89
39,36
1541
47.62 47.62 49.34 49,38
44.91
3 6 577 064,52 538 918,26
t
48.41
44.63 48.39
3' 6 577 064,52 538 918,26
38
44.68
ee
6.
44.66 46.88 48.61 35,88
37
47.81 48.24
60
9
10 10'
4
48.42 48.32 48.74 4' 6 577 072,60 538 924,45 4 6 577 072,60 538 924,45
8
44.47 47.91 48.75
48.10
6 577 000 45.26 46.88 48.11 47.27
37
46.34 48.03 47.04
44.70
47.92
48.22
48.51
49.24 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
44.62
47.59
44.69 45.19 48.13
47.89 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
46
4 49.46
48.22
7018
44.72 48.09 9
7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
46.
48.01 48.59
44.77
44.78
Plokk
20' pR 48.52
48.29
95
48.01 48.15 47.77
48.18 47.12
45.41 45.99 48.19
48.01 48.74 49.20 8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
43,02 48.04 48.26 48.37 49.38
49.53
48
45.05
21.03.2019 47.54
Viimsi metskond 242 9 6 577 028,92 539 228,26
Plokk 213 aR Pa-19 48.26
48.29
11'
9' 6 577 028,92 539 228,26
47
0,4
ee
44.35 44.71 48.11
3 aR Plokk 214 aR 48,02 11
48.28 71801:001:1406 49.54 10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
it
48.15
8,6 48.34
4 aR 39,02 11 6 576 946,57 539 136,17
r
48.41
44.85 47.91 48.04 48.15 11' 6 576 946,57 539 136,17
ag
44.76 47.85
19' 17
48.12 49.16
53
47.92 47.19 48.07 48.46 49.26
12 6 576 903,30 539 085,30
.
48.51 48.64
8 12' 6 576 912,29 539 165,32
49
47.80 48.93
La
4
56
47.
47.93 47.74 49.39
47.66 48.12
116 48.56
-
48.37
13 6 576 833,50 538 966,40
45
48.71 48.22
44.28 46.92 47.80 13' 6 576 866,48 539 111,47
48
0,5
11
u
44.78 47.83 47.92 48,30 12'
k
46.10 49.36
1:
8 12,0 48.37
14 6 576 789,30 538 867,10
49
4 14' 6 576 793,42 538 987,01
Sa
48.17 48.04 47.36
45
47.88 47.58 47.87
44.81 35,80
00
47.95 47.86 44,30
-
48.03
47.38
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
1:
nn
47.55 48.05 01.09.1986
44.61 46.91
45.44 48.73 47.54 47.34
47.36
12
i
47.82 47.53 47.84
46.39
16 6 576 782,72 538 776,03
48
l
44.97
16' 6 576 725,11 538 779,63
80
47.65 48.35 48.90
al
.
46.93 49.22
48.47
49
47.64 47.33 48.78
44.75 47.64 49.02
49.19
48.37
17 6 576 930,01 538 765,50
71
0T
47.35 48.12 48.87
17' 6 576 770,40 538 776,40
44.60 46.06 46.79 38 48.08
36
47.
46.72 47.47
18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
34
49.04 45,70
54
48.48 49.02 49.35
47.62 01.09.1986
37
47.83 47.61
19 6 577 026,14 538 756,90
11
45.96 47.40
47.44
Plokk 155
7 aT
47.50 47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89
117
0,5
19' 6 576 930,01 538 765,50
43
47.72 49.29
44.85 3 49,20 20 6 577 048,62 538 753,57
49.
48.30
46.76 48.22 49.02
48.79
20' 6 576 981,44 538 762,86
45.17 48.07 47.65 Plokk 156 aT 13,0 49.27
48.80 35,70 21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47
44.82 47.79 47.58 47.18 47.94 48.76 49.02
47.94
48
49.06
47.87
Plokk 157 aT 48.80
48.28
22 6 576 301,70 538 969,90
' 22' 6 577 048,62 538 753,57
48.27
45.79
42,60 48.74 48.96 49.15
I
4
13 23 6 576 312,60 539 021,20
48
48.05
19.03.2019 23' 6 576 311,54 538 791,83
9
47.43 47.87 47.72 49.20
Pa-16 47.52
47.61
47.89
47.59 47.94 48.80 49.25 49.26
49.00 1757
44.79 0,6 47.88 47.59 46.78 47.77 4 48.42
24' 6 576 333,63 538 899,63 24 6 576 341,80 539 087,20
46,60
52
8 49.28
47.74
6 576 800 44.93 46.46
49.
10,7 H-01 47.15
50
47.67 48.83
25 6 575 792,60 538 920,40
88
47.81
35,30 1A
49.10 49.43
25' 6 576 355,71 539 007,43
48
.
46.91 47.69 47.55
47.
15
50
48.65 49.09
44.63 47.76 48.59
26 6 575 834,04 538 877,72
45
44.63
18'16 47.46 Pa-17 47.63
14'
49.38 49.7526' 6 576 382,68 539 068,38
nd
1,1 49.00
54
49.10 49.39
14 47,84 48.58 27 6 575 875,47 538 835,03
49.
47.83 48.65
48.88 27' 6 576 341,80 539 087,20
sko
46.03 47.52 47.82
47.75 9,8 48.89
36,94
46
48.48
45.35 45.83
17' 15 47.66 44,04 48.25
48.52
28' 6 575 792,60 538 920,40 28 6 575 939,56 538 827,31
et
44.51 47.74 48.16
47.27 47.78 47.65 44,07 48.80 48.92 48.94 49.43
20.03.2019
29 6 575 981,73 538 822,70
86
48.50 49.26
48.43
21.02.2019 29' 6 575 834,04 538 877,72
47.
.
Pa-05
im
50
45.04 46.54 48.12 49.00 49.40
47.37 49.03
45
47.84
41
49.76
47.65 0,1 48.57 48.74 49.58
30' 6 575 875,47 538 835,03 30 6 576 108,22 538 808,85
ms
44.66 48,27 49.15 49.35 49.53
7,4 49.24 49.29 49.34
158 pT 47.60
31 6 576 216,29 538 798,72
i
45.41 47.71 49.28
40,77 31' 6 575 939,56 538 827,31
Vi
44.84 47.74
47.53 47.55 15' 47.82 47.98 47.93 48.63
48.82
82
49.35
48
47.08 47.85 48.25 49.34
48.59 48.64 49.48 32 6 576 241,96 538 675,68
50.
44.63
159 pT 48.03 48.48 49.30 32' 6 575 981,73 538 822,70
73
47.85 48.95
49.11
49.
47.49 47.86 47.11 48.69
44.70
47.97 47.82 H-02 48.27
48.76
47.71 48.69 48.79
33' 6 576 108,22 538 808,85 33 6 576 255,97 538 748,44
48
45.06 48.76 49.69
48.59
44.73
45.89
155 aT 46.40 16016'
pT 47.60
47.89 47.77 48.37 47.87 48.57 48.53
49
34 6 576 208,73 538 751,76
45.10 48.01
48.60
48.77 48.70
49.04 34' 6 576 216,29 538 798,72
48.82
71
46
44.78 45.48 48.26 48.55
156 aT 49.63
35 6 576 161,49 538 755,07
50.
47.34 47.67 47.89 49.74
47.59
47.94
48.35 48.36
48.82
49.01
49.30 35' 6 576 265,39 538 795,50
47.81 47.72
48.46 45,00 49.43
47.
44.60 44.93 45.66 47.78
48.12 48.25 H-03 36' 6 576 280,87 538 639,80 36 6 576 135,28 538 758,03
157 aT 48.83 18.02.2019
38
48.07 49 49.33 49.51
44.60 47.66
47.64
47.67
46.76 47.41 48.23 48.53
Pa-02 37 6 576 109,08 538 760,99
48
47.29
45.07 42,84 47.23 47.83
48.26
49.32 0,3 37' 6 576 301,19 538 745,27
45,54 48.20 49.49 49,53
7
18.03.2019 48.97
001 50.64
46.72
20.03.2019
47.94 48.29
48.41 8,5 38' 6 576 255,97 538 748,44 38 6 576 056,66 538 766,90
088
76
43.88 Pa-15 46.44 Pa-18 48.04 49.39
40,73
49.
48.39 49.16 49.66 49.95
0,2 47.73
1,8 47.90 48.47
50
44.83
45,84 47.44
48,04 48.80 39' 6 576 208,73 538 751,76 39 6 575 999,64 538 773,17
:
47.68 47.96 49.47 49.71
48.09 49.58
10,6 6,7 47.12
35,04 39,54 49.44 40' 6 576 161,49 538 755,07 40 6 575 942,62 538 779,44
Plokk 156 aT
01:
44.69 46.15 47.17 47.87 49.56
45.43 48.47
47.81 48.04 49.37
49.64 49.65 41' 6 576 135,28 538 758,03 41 6 575 943,45 538 766,46
49.07
48
44.76 46.64 47.32
47.56 47.75
44,28 49.68
Plokk 157 aT 42 6 576 002,80 538 707,20
718
47
45.30
47.25 47.66 48.12
48.13
20.02.2019 49.58 42' 6 576 109,08 538 760,99
Pa-04 49.67
47.
44.53 47.56 46.52 0,2 49.80 43' 6 576 056,66 538 766,90 43 6 576 013,13 538 697,10
45.62
48,68 49.67
68
47.16
88
45.00 46.16 46.27 47.55 47.84 48.02
49.60 49.75
49.
47.93
7,4
55
45.16 48.10 47.99 49.67
44' 6 575 999,64 538 773,17 44 6 576 049,69 538 688,40
50.
47.58 41,08 49.38 49.68 49.81
6 576 600 48.44
44.57
44.56
47.19 47.61 47.81
49.16 45' 6 575 942,62 538 779,44 45 6 576 056,04 538 673,86
44.85 48.19
ee
47.19 48.07 49.71
48.36
47.85 49.77
46' 6 575 943,45 538 766,46 46 6 576 064,90 538 660,14
45.21
it
45
46
50
gr
47.62
47.55 47 6 576 090,03 538 658,92
ku- 50.48
44.55 44,55 47.35 48.20 48.50 49.46 49.94 49.83 47' 6 576 002,80 538 707,20
94
48.42
01.09.1986
Laa
48.03
49.
47.65 47.58 48.74
99 47.68
47.59 48.06 49.90
48' 6 576 049,51 538 661,52 48 6 576 211,20 538 646,80
47.
45.54
0,5 48.14 48.27 48.48 49.87
49.58
46,55
53
49.36
44.64
47.81 48.23
48.61 49.83
49' 6 576 059,25 538 660,41 49 6 576 224,29 538 661,18
11,0 47.41
47.63
48.10 49.86
45.05 35,05
47
49.67 50 6 576 233,03 538 675,14
50. Sa
45.54
45.87 47.48 46.85
45,32
50' 6 576 064,90 538 660,14
45,90
nn-
49.93
47.83 19.02.2019 49.69
50
46.23
100
01.09.1986
Pa-03 51' 6 576 090,03 538 658,92
49
44.66 48.16 48.23
47.08
0,35 Pindala 20,08 ha
i
02
1,5
l
52' 6 576 235,91 538 644,31
.
49.85
Tal
47,90 49,82
50
45.15 48.01 48.12 48.66 49.40
46.31 8,5 47.81 9,45
37,90 49.93 40,02 49.87 49.63
47.45
40
45.96
47.93
48.08 48.68
49.87
Pindala 23,91 ha
49.17
41
47.61 48.19 48.32
44.62 47.47 47.92 48.25
113
50.
45.86 46.60 47.23 46.01
44.52 46,65
50
45.41 47.80 47.82
46.96 01.09.1986
47.
48
101
48
50.05
98
48
47.35 49.74
1,5
49.
45.26 48.07 49.91
44.76 49.48
44.51
47.61
47.63
47.78
48.17 48,65
46.05
47.39
8,5 49.11
49.74
38,65 49.99 49.63
45
45.43 47.03 47.45
45.42 47.88 47.90 49.43
47.81 49.69
34
45.84
50.
48.28
45.09 48.77 46,90 49.59
48.85 49.58 49.77
46.10 46.79 01.09.1986
Viimsi metskond 318 47.62
47.96 48.68
50.01 49.54
45.89 47.47
47.74 49.11 102 49.60
96
48.87
71801:001:2182 47.63 47.64
0,2
49.
45.30 46.50 47.48
47.63 47.85 48.09
48.05
48.39
49,90 49.52
47.71 47.60 49.68 12,3
47.
35
45.87 45.82 47.61
48.03
37,40
.
50
70
47.84
48.17
47.28 47.57 46.95
45.13 49.16 49.73
50
47.87 48.30 48.41 49.59
46.20 50.03
44.46 47.89 49.86
47.69 47.43 49.52
48
47.74 48.18
47.46 47.89 48.86 49.27
47.88 47.89 49.89 49.70
91
47.56 49.65
6 576 400 47.65
18
47.65
49.
46.45
50.
45.34 47.60 47.82
47.55 49.48
26' 50.06
46
47.93
48.02 48.15 48.94
48.03 49.
94
47.
46.40 47.64 48.04 47.75 49.70
48.21 47.52
46.08 KE38 1512
1
85
47.93 47.84
48.24
42,91 47.66 48.01
48.12 49.50 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
H-04 47.78
49
26.02.2019 47.52 48.16 48.01 48.32 49.70
47.89
50
12
48.15
Pa-12 Plokk 159 pT 48.16 25' 48.86 48.77 49.27 49.38
.
45.15 47.42 47.99 48.17
50
0,4
46,21 48.21 47.79
48.18
47.94
48.14 48.26
46.94 48.50
49.70
1'
13,1 Plokk 160 pT Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
87
46.78 48.42 49.69
.
47
48.26
32,71 48.25
24 49.63
49
48.56
24' 4 48.24 48.14
46.89
48.68 49.94
27'
48
45.81 44,78
48.
49.60
45.97
47.10 8 48.46 49.34
27.02.2019 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
16
44.47 48.72
Pa-11 47.74 48.14 48.63
10
47.78 49.63
45.11
0,3 22 47.94
50.
47.82 48.07
23 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru), piiripunkt
23'48,18 9,2
44,46
25.03.2019
49.07 49.49
49.57
45.60 38,68 Pa-14 48.51 ja piiripunkti number
48.35
47.70 H-05 0,7 48.56
37' 49.36
48.
45.79
74
49.32
47,86
.
47.49 48.21 49.33
e
20
49
8,1 4 Maardla piir (asendiplaanil)
99
48.27
e
9
48.55
45.99 46.29
39,06
.
8
it
3
49
45
36' 48.15
38
48.00
Plokk 156 aT
r
47.72 49.20
45.83 47.67 47.25 46.78 47.83
47.84 48.67 48.50 49.03 49.11
g
47.55 48.95
49.19
48.85
49.47
Viimsi metskond 13
Laa
47.73
45.36
47.72 49.26 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Plokk 157 aT 21 48.07 47.74
4
48.78 71801:001:1259
113
47.67 48.25 47.72
Viimsi metskond 13 49 48.91
001 -
57
49.02
aku
48.16
I I' Geoloogilise läbilõike joon
.
44,48
H-06
49
33 38' 71801:001:1259 47.74
:
21.02.2019
45.70
32 35' 47.53
47.54
47.71
Pa-06 4
S
48.08 47.48
44.92 46.63 48.46
0,1
49.27 9 Maapinna samakõrgusjoon, m
nn-
49.63
86
45.70 48.24 48.48
48,38
01:
45.81 47.83 49.46
49.
50
34
45.97 48.06 46.91 12,3
i
47.14
l
35,98
Tal
47.84
47.63 48.83 38 Lamami samakõrgusjoon, m
718
52' 49 47.62 47.18
47.82
54
48.54
87
48.21 48.72
.
45.46 47.95
9.
49
46,90
35
49.55
40
4
47.61
31 47.51 48.17
48.48 01.09.1986 Veetaseme abs. kõrgus (m), mõõdistamise kuupäev
48.
48.44
39'
113
46.52 48.18 49.55
47.88 48.38
09
47.38
33
47.46
48
44.73
45.58
47.81 47.82
48.31
48.03
48.19 Pa-07 Puuraugu nr
0,1 Katendi paksus, m
85
47.88
46.73
34' 47.61 48.18
49.
6 576 200 45.76 49.55
48,66 Suudme abs kõrgus, m
34
39
49.14
47.25
47.81
48.40 48.38 7,9 Kasuliku kihi paksus, m
40,66 Lamami abs kõrgus, m
47.57 48.21
47.39
47.90
Plokk 155 aT
47.59
47.92
49.78
48
47.46
52
44.92
Plokk 215 aT 49.54
49.
1988. aasta puurauk
85
48.74
45.81
Plokk 156 aT 47.91
.
46.40 47.61 47.80
49
44.48
47.20 47.86 48.51
47.78
Plokk 216 aT 47.43
47.89
46.80
49.54
I
45.86
43,52
35 40' 48.12 47.27 46.19
Plokk 157 aT
47.81 H-05 Hüdrogeoloogilise uuringu puurauk
48.
48.36
I 25.02.2019 47.89 47.20 48.25
49.06
49.62
42
48.18
48
47.39
Pa-10 49.65
48
45.22 46.46
0,5 47.79
49
1A Orgaanikarikka liiva proovivõtupunkt
82
45.85 47,02 47.78 47.36 48.99 49.25
49.
52
12,5 48.21 48.33 47.63 48.48
49.
45.98
36 41'
49.28
45.03 34,02 47.23 47.17 2A
47.64 47.68 47.67 49.38
47.37
45
44.77 47.25
48.04
Geod. märgi kaitsevöönd
46
45.62 47.39 47.67
47.97 47.86 47.20
77
47.29 47.62 48.58 49.24
46.00 49.72
49.
47.25 48.53
47.95
30
38
47.95
48.
46.82
37 Pa-13
Plokk 3 aR 1,5 48.03
50
45.64 48.35
47.38
47,73 46.52 49.35
39
47
47.68
48.65 7,2 Maaparandushoiuala
49.
42' 33'
47.80 47.95
45.03 47.53 39,03 44,23 48.81
51' 47
65
37
48.32 47.62 49.15
49.
46.20 47.65 48.32 48.32
48.25 47.84 47.00 27.02.2019
44.92
158 pT 47.71
48.22
49.07
48
47.14 45,16
47.39 48.40
47.51 48.69 22.02.2019 48.98
50' 46 45 46.65 159 pT 45.73
47.35 Pa-07 49.59 Teekaitsevöönd
46.07
0,1
61
47.75 48.02
8 48.28 48,66
49.
160 pT 47.34
34
44 46.00
38 48.38
4 48.91
7,9
I
49' 45.61
47.01 48.29 47.54
40,66 I'
48.
47.89 46.75
18
44.74 46.54
45.14 48.33 47.35 47.43
49.
48.39
59
47.67
48.53 Liinirajatise kaitsevöönd
48' 43' 48.51 47.61
47.60 48.54
49.13
48
47.13 46.11 48.13
48.21
156 aT
48
49.15
48.42
54
46.03 47.24 47.80
47.40
48
49.
48.70
49
47.31
44.43
46.56
44' 48.42
47.62 47.05
47.48
47.85
47.69 157 aT 49.04
Elektripaigaldise kaitsevöönd
48.35 48.85
45.28 49.19
47.09
96
47.40 48.03 47.93 48.48
43
48.
46.09
48.
35
6 576 000
39 48.33
21
47.26 46.31 48.37
44.87 47.51
39
49.17
49.
42
Plokk 155 aT 45.89
2948.04
45.66
47.37
47.21
47.63
49.02 Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd
47
47.60 47.68 46.33 48.01 48.57
45.45
45
Plokk 156 aT 45.99
47.60
47.20
47.49
47.95 46.75
48.81
49
44.24 47.49 47.38 48.42
47' 32' 46.95
47.09
47.35
Plokk 157 aT
45.26 47.86
47.96
47.42
44,13
47.66
48.79 48.36 Kaevandamisel jäetava nõlva alumine kontuur
49
47.19
4
22.02.2019 47.49 48.36 48.80
Pa-09
7
14
44.84 48.35
47.
49.
46.81
0,3 46.98
47.11
47.66
Pa-08 45,04 48.66
76
44.33
28 47,13 47.28
47.61
57
46.88 22.02.2019
9,7
48.
48,04
46
47
47.12 47.62
47.40
37,13
41 40
44.43 48.66
45.04
98 47.64 45.55 7 47.79 47.54
0,6 Märkused:
46.87 4 38,54
44.98 0,0 31' 48.14 47.72
47.80
8,9
44.47 46' 11,5
46,90 47.60
46.99
47.04 47.32
47.53
96
47.43 47.86
44.52 44.82
45' 47.28
47.67
48.
44.63 35,40 47.55 46.71
48.36
48.46 48.77
49.34 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
43.48 43,90 47.12
44.59 46.97
1134
44.47
43.81 46.15
01.09.1986 47.67
45.52 Plokk 217 aR 46.99
47.79 48.34 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
37
44.67
0T 46.85 47.40
48
25
44.64 46.18
all
47.79
Plokk 218 aR 45.73
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.08.2019.
48.
in 47.16 47.10
7
n-
Sa
47.41 46.96 47.09
47.99
1792
4
46.61
84
43.717
45.74 48.33
1 8 k 47.76
48.
0 u 46.98 46.72
47.
44.61 1 : -
La
47.15 47.42
4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
00 a g 47.59 48.24
64
44.30 1 :1 r
ite
47.14
47.25 46.83 48.25
44.79
45.24
26246.3 e 46.93 47.22
48.16 5. Plaani koostamisel on kasutatud:
49
47.59 47.91
5
44.66 45.83
45.36
46.
85
46.81 47.45
27 47.15
46.79
47.14 45.68
46.99
46.10
46.48
48
48.25
48.40 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024);
71
45.09
47
46.55
Viimsi metskond 103
47.
45.97 46.36
48.
43.67
44.84 47.12
04
47.
2 - Maa-ameti kitsenduste kaardi andmeid (seisuga 15.01.2024);
35
48.
2 47.23
46.87 47.04 47.75
71801:001:1261 46.82 46.72
44.79
45.12 46.32
47 30' 46.81 45.15
46.59
46.13
46.77
47.27
47.89 47.93 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
46.90 46.91 47.40 47.48
44.88 46.85 47.76
46.05 45.99
(seisuga 15.01.2024).
29'26 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Kogu taotletav ala kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
Plokk 70 pR
6 575 800 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
25 Männiku XXI liivakarjäär Mäeeraldise plaan
Saku vald, Harju maakond
28'
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 1/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teemeistri tn 2, 10916 aadress
[email protected] Mõõtkava 1:2000
0 100 200 m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
NW E
Läbilõige I-I'
m m Läbilõige II-II'
51 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee 51
71801:001:1156 W E
Pa-117 m 11340 Tallinn-Saku-Laagri tee m
50 50
49,20 71801:001:1134
Viimsi metskond 13 50 50
Männiku krossirada Pa-105 Pa-116
49 71801:001:1259 49 Pa-07
48,35 Pa-19 48,30
71801:001:1199 0,5 48,66
48,02 49 Plokk 155 aT Viimsi metskond 13 49
138 Pa-13 0,1 Pa-07-01
48 0,4 0,1 134 48 71801:001:1259
0,5 Kr.0,1 47,73 Kr.0,5
0,4 Kr.0,5 48 48
St.2,1 Pa-10 St.0,4
109 Plokk 155 aT St.2,6
M.2,0 Plokk 158 pT M.2,0
47 Pa-104 Kr.0,2 M.2,0 47 47,02
1,5 0,3 EL
EL
46,15 St.1,6 Pa-19-01 EL 47 Pa-13-01 Plokk 155 aT 47
2
1:
M.1,9 Kr.0,6 3,0 0,3 Kr.0,2 Pa-07-02
46 46
okk 215 aT
EL St.0,6 vt. 45,70 m 0,5 Plokk 159 pT St.1,4 Kr.0,5
0,5 M.1,9 1,5 2,5
01.09.1986 46 M.1,6 St.0,2 46
Plokk 156 aT
1:
2
3,0 Plokk 156 aT
1:
EL 135 M.2,2
2
139 EL 3,0
2
1:
45 105 45 2,2
Kr.0,1 Kr.0,0 vt. 45,16 m EL
Kr.0,3 Pa-10-01
1:
Pa-19-02 St.2,3 45 Plokk 156 aT 22.02.2019 45
vt. 44,30 m St.1,8
2
St.2,6 3,7 Kr.0,1 Kr.0,3 Pa-07-03
01.09.1986 M.1,7 M.1,7 Pa-13-02
44 M.1,6 St.1,0 44 St.0,6 vt. 44,23 m
Kr.0,0
1:
EL EL Kr.0,1
EL St.0,3
2
M.1,8 27.02.2019
4,5 M.1,5 44 44
St.1,0 M.1,5
EL EL
Pl
vt. 43,52 m
3,0 110
vt. 43,02 m
M.1,3 EL
43 21.03.2019 43 25.02.2019
Kr.0,1 6,5 EL
43 4,0 43
vt. 42,15 m 106 St.4,2 6,0 Pa-07-04
okk 68 pR
6,0
42 01.09.1986 Kr.0,2 vt. 41,85 m M.1,5 Pa-19-03 42 Plokk 157 aT Kr.1,7
St.1,4 01.09.1986
EL Kr.0,0 140 5,5 St.0,8
42 Pa-10-02 Pa-13-03 42
4
1:
M.1,6 St.0,2 136 Kr.0,0 M.1,3
Kr.0,0 Kr.0,0
41 EL St.1,8 41 EL
1:
M.0,9 Kr.0,1 St.1,4 St.3,3
4
TL St.3,4 M.1,2 7,5
Plokk 157 aT 41 M.0,9 M.0,5 Pa-07-05 41
6,0 M.1,1 TL 8,0 Kr.0,0
40 40 TL TL
107 TL
okk 216 aT
7,5 St.12,2
Pl
Kr.0,0 40 Pa-13-04 M.0,1 40
9,0
4
1:
St.2,2 10,0 Kr.0,0 TL
39 9,0 39 7,5
Plokk 160 pT
1:
M.0,9 Pa-19-04 9,5 St.8,4 9,0
4
TL Kr.0,0 39 8,7 M.0,3 39
8,0 111 St.95,8 141 Plokk 157 aT TL
38 137 38
Kr.0,0
1:
Kr.0,0 M.0,0 Kr.0,0 38 38
4
10,5 - St.2,1 Pa-10-04 9,5
4
St.5,3 St.5,4
1:
M.0,8 Kr.0,0
M.0,8
Pl
37 M.0,7 37
TL St.3,0
TL TL 37 37
108 M.0,7
36 Kr.0,0 36 TL
St.4,2 12,0 12,5 13,5
36 36
M.0,6 13,0
35 TL 35
35 12,0 35
Pa-10-05
34 34 Kr.0,0
34 13,0 St.14,8 34
M.0,1
13,0
33 33 TL
15,5 16,5 33 33
32 32
14,5
16,5 32 32
0 100 200 m
31 31
30 30 Märkused:
Mäeeraldise piir
16,5 Täiteliiv
29 Mäeeraldise teenindusmaa piir 29 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Täiteliiv, hall 1:4 Kaevandamisel jäetav nõlva nõlvus
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 3. Kogu uuringuruum kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
1:2 vastab kaldele 26°
Viimsi metskond 13 4. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Katastri piir, nimi ja tunnus 1:4 vastab kaldele 14°
71801:001:1259 Pa-10 Puuraugu nr - Männiku X uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III', 23.10.2023
Aleuriit
Keskmine uuringuaegne veetase ja eeldatav veetase 48,18 Suudme abs kõrgus, m (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4470).
maavara ammendumisel (abs. 43,9 m) 0,3 - Männiku X uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I-I'...II-II', 15.02.2020
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2617).
Kasvukiht Savi Proovitud intervall, m
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
3,5
Teekaitsevöönd Pa-11-02 Proovi number Männiku XXI liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked I-I'...II-II'
Turvas
Kr.0,2 (0,0) Kruusa sisaldus, % GOST, (EVS) Saku vald, Harju maakond
Veetaseme abs kõrgus, m vt. 44,78 m
St.1,1 (1,5)
27.02.2019
Savi- ja tolmusisaldus, % GOST, (EVS)
Mõõtmise kuupäev TL (EL) EL - ehitusliiv GOST, (EVS)
Orgaanikarikas liiv Liinirajatise kaitsevöönd TL - täiteliiv GOST, (EVS)
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 2/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Sügavus maapinnast, m 9,5 Teemeistri tn 2, 10916 aadress
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd Mõõtkava
Täiteliiv, orgaanikarikas (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 100
12,0 Puuraugu sügavus, m
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Ehitusliiv Maaparandussüsteemi kaitsevöönd Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 3
44
46.36 41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 45.73 47.
0 9
39.22 8 4
48
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
.
48.53
46
39.36
08
40.08 39.33 40.15
40
49
48.71 39.62 48.79 49.17
45
44.22 39.39 41.19 49.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 49
Plokk 68 pR 49.77 .
5
44
40.16 41.87 8
49.34
44
43.51 44.51 43.66 47.69
40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42.56
64
. 38.77
48
39.38
44.57 41 40.54 49.48
42.85 39.56
44.02 49.45 48.69 48.39 48.48 41.70 48.94
47.52 39.79 38.61
41.37 39.96 49.04 49.53
41.51 49.33
49.21 90
. 49.03
41
44
N
49.13 49.03 41.09 41.87 49.57
40.75 41.03 43.63
48.53 47.18 46.12 48.34 39.84 49.19 49.17
44.05
47.36
1' 47 5
.2 46.77
45.31
44.04
42.74
49.05
48.90
48.19
47.71
39.62 49.55
43.30 46.95 47.31 48.89 48.90 43.87 48.39 49.15 49.13 49.22
43.69 44.65 6 48.43 43.84 49.57 40.65
7.3 48.48 43.02
4 48.63 42.02
47.51 49.75 48.18 49.27
48
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82
43.51
1 49.68 49.37 48.82 4'
48.34 48.65
40.65
2'
48
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
44.11
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
44.70 49.03 49.02
49.02
40.15
44.47
4
48.86
48.50 3' 48.60 4 48.68 41.92
48.86
49.02
44
44.36 44.66 546 48 48.53 47.81 49.31
44.84 46.61 4 2 49.07
3 5' 40.53
43.26 44.82 7 48.80 48.05
48.45 48.90
8'
42.
43.69 48.44
45.21 49.13
47Pum
43.36
37
44.90 45.30 44.69 48 4
6 8 4
48.76
43 4 54 48.60
43.54
546
47
7 444 7
4 44
43.11
0 4
7148
5
42 41
45.24
8 Plokk 68 pR
7
4 48.60
47
44.85 44.68 2 43
47.70 48.79
43.42
3 44546
9'
4
48.47
43 4 49
6.
9 4 4
46
45.29 43.37 2 1 7
44.98
22'20 41 4
38
01:
48.95
baj
45.91 42 6'
45
4
4 7'
45.
45.10
44.33 45.01 38 0 0 48.75
43
39 41 4 9
34
3 3
aam a
001:
9
48
44.63 47.34
48
44.22 36 37 38 40
Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
38
44
44.62
44.90 38 48.68 4546
47
6
21' 19
3
46
9 7
1541
37
37
42
44
44.91
t
44.68 44.63 48.39
ee
6.
44.66
45
48.61
37
60
4 4
9
6 7
45
44.47
4
8 10 10' 48.74
38
6 577 000 45.26 46.88
46.34
41 4343
37
38
44.70
44
44.62
47.59
44.69 45.19 40
39
4
44
36
46
4 45
2
7018
6 4
40
44.72
46.
48.59
Plokk pR
44.78 9
44.77
20' 3 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide
95
3 9
7
41
45.41 45.99 4 48.74
7
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
47
48.37
45.05
48
Viimsi metskond 242
42
44.35 44.71 11'
47
48.11
3 aR 11 71801:001:1406
43
48.28
4
48.15
Nr X Y Nr X Y
3
4 aR 44.76
44.85 38
49
4
1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
19' 17
46
40 48.46
48.51 48.64
41 4
2' 6 577 068,99 538 837,50 2 6 577 068,99 538 837,50
37
47.
42 5 49.39
48.56
48.37
45
44.28
3
3 6 577 064,52 538 918,26
45
44.78
46.10 46 12' 3' 6 577 064,52 538 918,26
48.37
47
4 6 577 072,60 538 924,45
49
47.88 47.87
4' 6 577 072,60 538 924,45
45
44.81
38
44
48.03
44.61 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
12
48
39
45.44 38 47.84
44.97 46.39
39 48.35 48.90
40
44
48.47 48.78
49.02 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
40
44.75
41 48.12 48.87
44.60 46.06
42 45 48.08 7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
41
47.
43
47
49.04
54
48.48 49.02
8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
42
47.62 46
45.96
47
47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89 9' 6 577 028,92 539 228,26 9 6 577 028,92 539 228,26
43
44.85 48.30
38 48.22 48.79
46.76
39 49.02
10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
45.17 40 44
11 6 576 946,57 539 136,17
46
44.82 41 47.94 48.76 49.02
11' 6 576 946,57 539 136,17
47
47.94 42
45 48.28
37
43 48.27 48.80
45.79
48.74 48.96
12' 6 576 912,29 539 165,32 12 6 576 903,30 539 085,30
13
4
45
4 48.05
48
47.43
9
6 47.87
38
39
47 47.59
47.72
47.94 48.80 49.25 49.26
13' 6 576 866,48 539 111,47 13 6 576 833,50 538 966,40
47.89 49.00
4 48.42
44.79 0
4 47.74
48 14' 6 576 793,42 538 987,01 14 6 576 789,30 538 867,10
6 576 800 44.93 1
44
42 44 47.15 48.83
48
4 49.10
46.91
3 4 47.55
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
47.
5 48.65 49.09
18' 16
44.63 47.76 48.59
45
44.63 46 47.46
16 6 576 782,72 538 776,03
4
47.63
14' 49.00 16' 6 576 725,11 538 779,63
14
7 47.83 48.65 48.58
48.88
48.89 17' 6 576 770,40 538 776,40 17 6 576 930,01 538 765,50
46.03
45.83
17' 15
47.52 47.82
47.75
Plokk 155 aT 48.52
48.48
46
44.51
45.35
47.27
47.74 47.66
47.78 47.65
48.25
48.16
48.94 18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
48.80 48.92
Plokk 156 aT 48.43 48.50
19 6 577 026,14 538 756,90
47.
45.04 46.54
47.37 47.84 48.12 49.00 49.03 19' 6 576 930,01 538 765,50
41
45
47.65 48.74
44.66 Plokk 157 aT 48.57
49.24
49.15 20' 6 576 981,44 538 762,86 20 6 577 048,62 538 753,57
44.84
45.41 158 pT 47.74
47.53
47.60
47.55 15'
47.71
47.82 47.98 47.93 48.63
48.82
49.28
21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47.08 47.85 48.25 49.34 49.35
48
48.59 48.64
44.70
44.63
159 pT 47.49 47.86 47.11
47.97 47.82
47.85 48.03
48.27
48.69
48.48
48.76
48.95
49.11
22' 6 577 048,62 538 753,57 22 6 576 301,70 538 969,90
47.71
48
45.06 48.69 48.79 48.76
44.73
16016'
pT 48.59
48.53 23' 6 576 311,54 538 791,83 23 6 576 312,60 539 021,20
45.89
155 aT 46.40
47.60
47.89 47.77 48.37 47.87 48.57
49 49.04
45.10 48.01
48.60
48.77 48.70
48.82 24' 6 576 333,63 538 899,63 24 6 576 341,80 539 087,20
44.78 45.48 48.26 48.55
156 aT
46
47.34 47.67 47.89 48.35 48.36 49.01
47.59
47.81 47.72
47.94
48.82
49.30
25' 6 576 355,71 539 007,43 25 6 575 792,60 538 920,40
48.46
47.
44.93 45.66 47.78
44.60 48.12 48.25
157 aT 48.83
26' 6 576 382,68 539 068,38 26 6 575 834,04 538 877,72
38
48.07 49.33
44.60 47.66 47.67
46.76 47.41 48.23 48.53 49
48
47.29 47.64
48.26
45.07 47.23 47.83 48.20
49.32
49.49 27' 6 576 341,80 539 087,20 27 6 575 875,47 538 835,03
46.72 47.94 48.29 48.97
48.41
43.88 46.44 48.04
48.39 49.16
49.39
28' 6 575 792,60 538 920,40 28 6 575 939,56 538 827,31
47.73 47.90 48.47
44.83 47.44 48.80
47.68
47.12
47.96 48.09
49.47
29' 6 575 834,04 538 877,72 29 6 575 981,73 538 822,70
49.44
30' 6 575 875,47 538 835,03 30 6 576 108,22 538 808,85
44.69
45.43
46.15 47.17 47.87
47.81 48.04 48.47 Plokk 156 aT 49.37
49.64
44.76 46.64 47.32 49.07 31' 6 575 939,56 538 827,31 31 6 576 216,29 538 798,72
48
47.56 47.75
45.30 48.12 Plokk 157 aT
47
47.25 47.66 48.13 49.58
32' 6 575 981,73 538 822,70 32 6 576 241,96 538 675,68
47.
44.53 47.56 46.52
45.62 49.67 33 6 576 255,97 538 748,44
68
45.00 46.16 46.27 47.55
47.93
47.84 48.02 47.16
49.60 33' 6 576 108,22 538 808,85
45.16 48.10 47.99
47.58 49.38 49.68 34' 6 576 216,29 538 798,72 34 6 576 208,73 538 751,76
6 576 600 44.57
48.44
47.19 47.81
44.85
44.56
47.19
47.61
48.19 49.16
35' 6 576 265,39 538 795,50 35 6 576 161,49 538 755,07
47.85 48.07 48.36
45.21
36' 6 576 280,87 538 639,80 36 6 576 135,28 538 758,03
45
46
47.62
44.55 47.35 47.55 48.20 48.50 49.46 49.94
48.42 37' 6 576 301,19 538 745,27 37 6 576 109,08 538 760,99
48.03
47.65 47.58 48.74
47.68 48.06 49.90
47.59
38 6 576 056,66 538 766,90
47.
45.54
48.14 48.27 48.48 38' 6 576 255,97 538 748,44
53
47.81 48.23 49.36
44.64 48.61 49.83
47.41
47.63
48.10 39' 6 576 208,73 538 751,76 39 6 575 999,64 538 773,17
45.05
47
45.54
45.87 47.48 46.85
40' 6 576 161,49 538 755,07 40 6 575 942,62 538 779,44
49.93
47.83
44.66
46.23
41' 6 576 135,28 538 758,03 41 6 575 943,45 538 766,46
49
48.16 48.23
47.08
49.85
45.15 48.01 48.12 48.66 49.40 42' 6 576 109,08 538 760,99 42 6 576 002,80 538 707,20
47.81
46.31
49.93
47.45 43' 6 576 056,66 538 766,90 43 6 576 013,13 538 697,10
45.96 48.08 48.68
47.93 49.17
44.62 45.86 46.60 47.23
47.47
46.01
47.92
47.61 48.25 48.19 48.32
44' 6 575 999,64 538 773,17 44 6 576 049,69 538 688,40
44.52 45.41 47.80 47.82
46.96 45' 6 575 942,62 538 779,44 45 6 576 056,04 538 673,86
47.
48
48
48
47.35
44.76
45.26 48.07
49.48 49.91
46' 6 575 943,45 538 766,46 46 6 576 064,90 538 660,14
44.51 47.63 48.17
47.61 47.78
47.39 49.11
46.05 49.99 47' 6 576 002,80 538 707,20 47 6 576 090,03 538 658,92
45.43 47.03 47.45
45
45.42 47.88 47.90
45.84
47.81
48.28 48' 6 576 049,51 538 661,52 48 6 576 211,20 538 646,80
45.09 48.77
48.85
Viimsi metskond 318 46.10
47.96
46.79
48.68
49.58
49' 6 576 059,25 538 660,41 49 6 576 224,29 538 661,18
47.62 50.01
47.74 49.11
47.47
71801:001:2182
45.89
47.63 47.64 48.87
50' 6 576 064,90 538 660,14 50 6 576 233,03 538 675,14
46.50 47.48 48.39
45.30 47.85 48.05
47.63 48.09
47.71 47.60 49.68 51' 6 576 090,03 538 658,92
47.
48.03
45.82
45.87 47.61
Pindala 20,08 ha
70
47.84
47.28 47.57
48.17
46.95
52' 6 576 235,91 538 644,31
45.13 49.16 49.73
47.87 48.30 48.41
46.20
44.46 47.89 49.86
48
47.69 47.43
47.88 47.46
47.74
47.89
48.18
48.86 49.27 Pindala 23,91 ha
47.89 47.56 49.65
6 576 400 45.34
47.65 47.65 46.45 47.82
47.55 47.60
47.93
26'
46
48.02 48.15 48.94
48.03
47.
46.40 47.64 48.04 47.75 49.70
48.21 46.08
47.52
85
47.93 47.84
48.24
47.66 48.01
47.78 48.12 49.50
47.52 48.16 48.01 48.32
49
47.89
48.15
45.15 Plokk 159 pT 47.42 47.99 48.16 25' 48.17
48.86 48.77 49.27 49.38
48.14 48.26 49.70
48.21 48.18 46.94 48.50
47.79 47.94
Plokk 160 pT
87
46.78 48.42
.
48.26 48.25
24 49.63
49
47
48.56
24' 48.24 48.14
46.89
48.68
45.81 4 27'
48
48.
49.60
45.97
47.10 8 48.46 49.34
16
44.47 48.14 48.72
47.74 48.63
Plokk 156 aT 47.78 49.63
46
48
45.11
23'
47.82 48.07 22 47.94
23 49.07 49.49
4445 47
Plokk 157 aT
47
45.60 48.35
47.70
37' 49.36
48.
45.79
.74
47.49 49.33
ee
20
49
48.27 4645 48.55
45.99 46.29 4 43
it
4 42
36' 48.00 410
r
47.72 49.20
45.83 47.67 47.25 4 48.50 49.03 49.11
g
48.95
4645
43
49.19
Laa
45.36
21 48.07 44 432
49.26
1
4
441 49 48.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
113
47.67 48.25 47.72
0
001 -
4
57
49.02
ku
.
47 45
49
33 38'
:
42
44 3
Sa
4
45.70
44.92
32 46.63
35' 42
41
0
Viimsi
39metskond 13 48.46 49.27 1'
nn-
4 48.48 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
01:
45.81 49.46
46 44 71801:001:1259
50 45.97 45 43
41
li
44
46
Tal
718
4
52' 49
2
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
4445
54
48.54
87
47
48.21 48.72
.
45.46
9.
41
49
41
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru), piiripunkt
40
4
40
42 31 48.17
48.48
48.
48.44
45 39' ja piiripunkti number
113
48.18
37
40
47.88
48
48.38
09
48
44.73
39
48.19
40
38
85
34' 48.18
Maardla piir (asendiplaanil)
49.
6 576 200
39
34
45
43
39
49.14
48.40 48.38
43
38
47
38
4746
46
42
48.21
Viimsi metskond 13
37
4
52
5
48
Plokk 155 aT Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
4
49.54
49.
85
48.74
34
41
4
71801:001:1259
.
36
42
49
44.48 47.86 48.51
35
40
44
Plokk 156 aT 49.54
36
46.80
35 40'
44
48.
48.36
49.62
39
35
48.25
49.06
42
48.18
43
Plokk 157 aT 4
48
9
41
45.22
Maapinna samakõrgusjoon, m
46
43
82
48.99
42
49
49.25
49.
34
52
4445
48.33
42
48.21 48.48
49.
36 41'
49.28
49.38
47
40
41
41
45
44.77
Geod. märgi kaitsevöönd
37
40
48.04
45
77
48.58 49.24
48
49.
47.95 48.53
30
38
47.95
39
48.
37
40
38
Plokk 3 aR
50
48.35
Maaparandushoiuala
39
43
43
46
49.35
47
39
48.65
38
49.
42' 33'
48
38
4746
47.95
42
48.81
51' 47
65
37
7
49.15
49.
45 44
48.32 48.32
3
48.25
44.92
158 pT 48.22
37
5 6
41
49.07
3 3
42
48
Teekaitsevöönd
44
40
39 48.98
159 pT 48.69
36
50' 46
44 3
45 1
61
4 48.02
42 42
41
48.28
4
49.
46
44 160 pT
38 48.38
43
49' 45.61
40
45
4445
Liinirajatise kaitsevöönd
48.
46.75
42
47.89
18
44.74 46.54
48.33
49.
48.39
59
48.53
40
47
48' 43' 48.51 48.54
41
41
49.13
37
48.13
48
156 aT 48.42
49.15
54
43
47.80
49
49.
48
48.70
Elektripaigaldise kaitsevöönd
157 aT
39
8
39
3
44' 49.04
40
47.69
38
44.43 47.85
48.35
43
48.85
45.28
39
4
1 49.19
4
96
4 47.93 48.48
43
5
48.
6
48.
4
6 576 000
4746
39 48.33
4
21
42
46.31 48.37
47.51
39
49.17
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd
45 44
49.
42 47.63
42
1
29
37
45.89 4 48.04
49.02
2 48.01 48.57
45.45 4
40
47.49
45
5 48.81
47
47.95
4
45.99
44
2 4 46.75
44.24 47.38
4
49
4 48.42
43
41
47' 32'
46
47.66
43
6
4 Tekkiv tehisveekogu, veepinna abs kõrgus 43,9 m, pindala 17,49 ha
49
48.79 48.36
43
4445
45.26 47.86
47.49 48.36 48.80
14
44.84 48.35
47.
49.
46.81
40
4
47 47.66 48.66
38
76
44.33 47.61
Plokk 155 aT
7
28 47.28
57
41
48.
47.62
46
47
47.12 47.40
41 40
44.43 48.66
45.04 47.79 47.54
Avatud liivaväli (kõre ja kivisisaliku potentsiaalne elupaik), pindala 3,05 ha
Plokk 156 aT
39
46' 31' 44.98 47.72
47.80
39
44.47 47.32
38
43
47.53
96
47.43 47.86
44.52
Plokk 157 aT 45' 44.82
48.
44.63 48.46 48.77
47.55 48.36 49.34
43.48 47.12
44.59
43.81 46.15
1
4746
47.67 47.79
13 44.47 48.34 Avatud liivaväli (potentsiaalne rannaala), pindala 3,37 ha
42
44.67 4 0T 46.99 47.40
42
25
44.64 46.18
48
a
4
47.79 45.73
ll
48.
5
in 47.10
4
37
n- 47.09 1792
4
Sa 47.99
84
43.717
45.74 48.33
1 8 k 47.76
48.
0 u
47.
44.61 1 : -
La
47.15 47.42
00 a g
0 47.59 48.24
64
44.30 1 :1 r
ite
47.14 4 46.83 48.25
41
44.79
45.24
26246.3 e 47.59
46.93 47.22
48.16
49
47.91
5
46.81 47.45
27 43 46.99 48.25
4445
44.66 45.83 46 45.68 46.10
45.36 .
85 47.15 46.48 48.40
47
46.79
71
45.09
Viimsi metskond 103
47.
45.97 46.36 48
48.
43.67
44.84 47.12
04
40
47 1
38
.
2
35
48.
2 4 47.23
46.87 47.04 47.75
71801:001:1261 46.82
44.79
45.12 46.32
47 30' 46.81 45.15
46.59 3
9
46.77
47.27
47.89 47.93
46.90 46.91 47.40 47.48
44.88 46.85 47.76
46.05 45.99
5 2 Märkused:
43
444
4
26
5
4
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Plokk 70 pR
6 575 800
29' 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.08.2019.
25 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
28' - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024);
- Maa-ameti kitsenduste kaardi andmeid (seisuga 15.01.2024);
- Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
(seisuga 15.01.2024).
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Kogu taotletav ala kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Männiku XXI liivakarjäär Korrastatud ala plaan
Saku vald, Harju maakond
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 3/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teemeistri tn 2, 10916 aadress
0 100 200 m
[email protected] Mõõtkava 1:2000
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
AS TREV-2 Grupp (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääri
mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike
tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik
ehitusressurss. Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks.
Taotleja omab Tallinna-Saku liivamaardlas veel viite keskkonnaluba. MaPS § 68 lg 1 kohaselt
on kaevandamisloa omajal õigus laiendada samas maardlas lahusolevale alale kui kõikide
kaevandamislubade kaevandatav maavara maht jätkub kuni viieks aastaks.
Tabel 1. Taotleja olemasolevate lubade maavara varustuskindlus Tallinna-Saku liivamaardlas
seisuga 31.12.2023
Kaevandatav
5 aasta keskmine
Loa number, Maavara maht kokku
tarbimine
karjääri nimetus maavara liigiti
HARM-144 Ehitusliiv 1,971 3,0836
Tammemäe II
liivakarjäär Täiteliiv 248,435 60,432
KL-514228 Ehitusliiv 413 2,3333
Männiku XIX
liivakarjäär Täiteliiv 6 0
HARM-155 Ehitusliiv 82,4 81,26
Liivakaia VII
liivakarjäär Täiteliiv 80,1 15,42
KMIN-104 Ehitusliiv 16,1 66,7984
Tammemäe III
liivakarjäär Täiteliiv 77,9 48,2
KL-512362 Ehitusliiv 174 0
Tammemäe VIII
liivakarjäär Täiteliiv 167 0
KOKKU: Ehitusliiv 687,471 153,4753
Täiteliiv 579,435 124,052
Taotleja varustuskindlus Ehitusliiv 4,58
maardlas materjali liigi
järgi Täiteliiv 4,67
Selguse huvides märgime, et taotletava mäeeraldise nimetus on Männiku XXI liivakarjäär. Aga
kuna kõikides varasemates töödes (geoloogiline- ja hüdrogeoloogiline uuring jt tööd) on
kasutatud Männiku X uuringuruumi nime, siis tsiteerides neid töid kasutatakse taotluses samuti
Männiku X uuringuruumi nime.
Taotluse koostamise hetkeks on Tallinna-Saku liivamaardlas taotleja olemasolevate karjääride
varustuskindlus põhitegevuse jätkamiseks ehitusliival 4,58 aastat ja täiteliival 4,67 aastat. Seega
arvestades taotleja enda varustuskindlust antud maardlas, mis jääb alla 5 aasta, soovitakse
taotleda keskkonnaluba Männiku XXI liivakarjääris.
Taotletava ala ümbrusesse taotluse koostamise hetkeks on planeeritud Tallinna ringraudtee
trassikoridor, mille tõttu taotletakse Männiku XXI mäeeraldise keskkonnaluba vaid Tallinna
ringraudtee trassikoridorist välja jääva maavaravaru osas. Eelnevast lähtudes on maavara
kaevandamise ja kasutamise majanduslikust otstarbekusest ning säästlikkuse printsiibist lähtuvalt
mõistlik maavaravaru kaevandada esimesel võimalusel, kuna hilisem kasutusele võtmine
raudtee taristu tõttu ei pruugi olla võimalik.
Käesolev Männiku XXI liivakarjääri keskkonnaloa taotlus põhineb järgnevatel aruannetel:
- „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.12.2019)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 19/2617);
- „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru ploki 70 osaline ümberhindamine ja
maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele võtmine (varu seisuga 01.09.2023)“ (OÜ
Inseneribüroo STEIGER, töö nr 23/4470);
- „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr
21/3288).
Kaevandatavat maavara saab kasutada üldehituses täiteks, trasside ehituses ning teede mulde
ehituses.
Vastutustundliku kaevandajana tagastab taotleja 2024 aasta jooksul Tallinna-Saku
liivamaardlas maaomanikule korrastatult karjääri kaeveloa numbriga HARM-144 kogu
teenindusmaa ulatuses (23,79 ha) ja karjääri kaeveloa numbriga KMIN-104 osaliselt (~37,8 ha).
Kokku on 2024 aastal korrastatult tagastatava kaevandatud maa pindala ligikaudu 61,60 ha.
Perioodil 2024-2028 tagastab kaevandaja korrastatult maaomanikule kõik tabelis 1 nimetatud
karjäärid ehk karjäärid, mis jäävad Tallinna-Saku teest nr 11340 ida poole, kogupindalal 95,85
ha.
Tabel 2. Tagastatavad karjäärid koos ajagraafikuga
Tagastamise Tagastatava
Karjääri nimetus Korrastamise suund
aasta ala suurus
Tammemäe II ja III I ja II kaitsekategooria looma
2024 62 ha
liivakarjäärid elupaik
Liivalaia VII liivakarjäär 2025 13 ha Veekogu ja rekreatsiooniala
Veekogu, rekreatsiooniala ja I
Tammemäe VIII
2026 14 ha ja II kaitsekategooria looma
liivakarjäär
elupaik
Männiku XIX liivakarjäär 2028 8 ha Metsamaa
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav mäeeraldis asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas, hõlmates osaliselt
kinnistut Viimsi metskond 13 (katastritunnus 71801:001:1259, sihtotstarve maatulundusmaa
100%) ja Viimsi metskond 242 (katastritunnus 71801:001:1406, sihtotstarve maatulundusmaa
100%). Kinnistud on riigi omandis, riigivara valitseja on Kliimaministeerium, volitatud asutus
Riigimetsa Majandamise Keskus. Mäeeraldis koosneb kolmest lahustükist.
Lähim tihedamalt asustatud piirkond on Saku alevik, mis jääb mäeeraldisest linnulennult
~1,5 km kaugusele edelasse ja Nõmme linnaosa ~4-5 km kaugusel põhja suunas
Taotletava mäeeraldise lõunapoolsed lahustükid jäävad täielikult ja põhjapoolne lahustükk
osaliselt maaparandussüsteemi maa-alale (VID kood: 4109550010080002, nimetus:
Tammemäe, ÜP-163). Kõik kolm lahustüki ala jäävad kas kogu ulatuses või osaliselt
riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiiru (ID: 123) ja Männiku harjutusvälja (ID: 3714764)
piiranguvöönditesse.
Lahutükkide vahelt kulge Pumbajaama kruusakatte tee (nr 7180306) ning taotletavast
mäeeraldisest idas kulgeb Tallinna-Saku kõrvalmaantee (nr 11340). Taotletav ala on läbi
Pumbajaama tee ühenduses ka Tallinna ringtee põhimaanteega (nr 11).
Paralleelselt Pumbajaama teega kulgeb maa-alune vee ja kanalisatsiooni survetorustik ning
selle kaitsevöönd (id 2680581).
Taotletavale alale jääb perspektiivse Tallinna ringraudtee trassikoridor.
Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku äärealal, hõlmates sellest 0,005%.
Joonis 1. Rohevõrgustik
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb põhja servas
kivisisaliku püsielupaiga alaga ning suhteliselt lähedale ulatub kõre püsielupaiga lõuna piir.
Joonis 2. Sinise viirutusega on kivisisaliku püsielupaiga ala ja oranži värviga kõre püsielupaik
Lähim üksikmajapidamine jääb lõunapoolsest lahustüki mäeeraldise piirist ida suunda,
linnulennult ~ 230m kaugusele Männiku tee 149 kinnistule (katastritunnus 71801:001:0980).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Tallinna-Saku liivamaardla on rohkelt uuritud. Taotletavatel aladel on viimatine suurem uuring
tehtud 2019. a OÜ Inseneribüroo Steiger poolt: „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ (EGF 9368). Antud
uuringus kasutati maavara-varu hindamisel nii 2019. a puuritud puuraukude andmeid kui ka
varasema 1988. a uuringu „Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne“ (EGF 4292) andmeid.
2019. a geoloogilises uuringus rajati 22 puurauku. Puuraukudest võeti kokku 98 proovi
materjali terastikulise koostise määramiseks ning neli üksikproovi ja üks koondproov
filtratsioonikoefitsiendi määramiseks. Lisaks tehti kaks käsipuurauku huumusesisalduse
proovide võtmiseks. Kolmes proovis määrati orgaaniliste lisandite olemasolu. Kasulikku kihti
iseloomustavad 87 proovi. Maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati täiendavalt ka 1988. aasta
9 puuraugu 32 proovi andmeid.
Uuringu järgi esinevad taotletaval alal Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed beežikad ja
hallikad keskmise- kuni ülipeeneteralised liivad. Katendi paksus jääb vahemikku 0,1 - 1,8 m
(keskmine 0,5 m). Katend on esindatud kasvukihina ning orgaanika- ja rauarikka rooste- kuni
tumepruuni liivana. Kohati esineb turbamulda ning hästi- ja vähelagunenud turvast.
Kasuliku kihi paksus on 6,7 - 13,4 m (keskmine 10,2 m). Veepealse varu paksus on 1,7 - 5,8 m
(keskmine 3,6 m), sh ehitusliiva plokis keskmiselt 1,4 m (vahemikus 0,4 - 2,9 m) ja veealuse
varu paksus 2,8 - 11,2 m (keskmine 6,6 m). Kasulik kiht on esindatud ülemises intervallis
roostepruuni raua- ja orgaanikarikka liivaga ning alumises intervallis keskmise- kuni
ülipeeneteralise beeži ja sügavuse suurenedes halli väga peene kuni ülipeeneteralise liivaga.
Kasuliku kihi lamami abs kõrgus on vahemikus 32,7 - 41,5 m (keskmine 37,4 m).
Tabel 3. Täiteliiva veepealse ploki 155 kvaliteedinäitajad
Näitajad Täiteliiv
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 – 0,9% (keskmine 0,3%)
Liiva sisaldus (5 – 0,05 mm), % 96,7 – 98,9% (keskmine 98,4%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,7 – 2,6% (keskmine 1,3%)
Liiva peensusmoodul 1,5 – 2,2 (1,8)
Orgaanika proovide arv 3
Orgaanika keemilise analüüsi tulemused Etalonist tumedam
Tabel 4. Ehitusliiva veepealse ploki 156 kvaliteedinäitajad
Näitajad Ehitusliiv
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 – 1,6% (keskmine 0,3%)
Liiva sisaldus (5 – 0,05 mm), % 95,7 – 99,8% (keskmine 98,5%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 – 4,2% (keskmine 1,2%)
Liiva peensusmoodul 0,8 – 2,2 (1,6)
Tabel 5. Täiteliiva veealuse ploki 157 kvaliteedinäitajad
Näitajad Täiteliiv
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 – 1,7% (keskmine 0,1%)
Liiva sisaldus (5 - 0,05 mm), % 83,6 – 99,8% (keskmine 96,9%)
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 0,1 – 16,4% (keskmine 3,0%)
Liiva peensusmoodul 0,1 – 2,1 (1,0)
Tabel 6. Plokkide 216 ja 217 kvaliteedinäitajad
Plokk 216 Plokid 217
Kasutusala Ehitusliiv Ehitusliiv
Veepealne / veealune Veepealne Veealune
Loodusliku materjali koostise näitajad
Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 – 0,0 0,0 - 0,0
>31,5 mm), % (kaalutud keskmine 0,0) (kaalutud keskmine 0,0)
Liiva sisaldus
99,4 – 99,4 (99,4) 82,9 – 99,4 (96,9)
(31,5 - 0,063 mm), %
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus
0,6 – 0,6 (0,6) 0,6 – 17,1 (3,1)
(<0,063 mm), %
Plokkide 214, 215, 218 ja 219 kvaliteedinäitajad on võetud 1986. aastal koostatud aruandest1.
Kõikide eelmainitud plokkide kasutusalaks on (vastavalt passiivsele plokile 70) ehitusliiv.
Tabel 7. Plokkide 214, 215, 218 ja 219 kvaliteedinäitajad
Näitaja Vahemik, %
Peensusmoodul 0,9 – 2,1
Kruusa (d > 5mm) sisaldus 0,0 – 0,4
Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,8 – 4,6
Täisjäägid sõeltel
2,5 mm 0,0 – 1,1
1,25 mm 0,05 – 6,0
0,69 mm 2,6 – 25,3
0,315 mm 13,1 – 77,5
0,14 mm 75,6 – 95,6
Glatsiofluviaalsete liivade lamamis levivad piirkonnas hallid kuni lillakashallid savid, samuti
savi-aleuriidi viirsed vahekihid, esineb ka viirsavi.
Kuna Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringuga tuvastati, et 60% varust on veealune,
siis teostati geoloogliste tööde ajal ka hüdrogeoloogiline uuring2, et hinnata kaevandamise mõju
hüdrogeoloogiale selles piirkonnas. Hüdrogeoloogia mõjust on täpsemalt kirjas peatükis 6.1.
Tallinna-Saku liivamaardla asub Männiku liivikul, mille piires ja ümbruses levib ~60 km²
suurusel alal jääjõe liivade veekiht, mis jätkub erineva geneesiga liivadega seotud veekihina
kuni mereni. Liiviku ala moodustab kohaliku veelahkme. Läänest dreenib ala Vääna jõe
(VEE1094500) Pääsküla lisajõgi (VEE1095500), lõunast ja kagust Vääna jõe ülemjooksu
kraavid, idast ja kirdest Kurna oja (VEE1093100), põhjast Ülemiste järv (VEE2005900).
1
’’Lääne- Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne, III köide, Harju rajoon’’ EGF4292
2
’’Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse varu
kaevandamisel’’ OÜ Inseneribüroo Steiger 2021, töö nr 21/3288
Veekihi paksus sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna sügavusest. Kihi
tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Põhjavesi toitub sademetest kogu liiviku alal.
Põhjavee toitumine on kõige intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaladel
ning kõige väiksem rabaaladel.
Maapinnalt esimene veekiht on Kvaternaari põhjaveekogum. Keemiliselt koostiselt on vesi
HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Põhjavee looduslik režiim (veetaseme ja keemilise koostise muutused)
sõltub eelkõige meteoroloogilistest tingimustest, reljeefist ja vettandvate setete litoloogiast.
Kvaternaari veekihi lamamiks on Ordoviitsium - Kambriumi veekompleks, mis koosneb
Kallavere kihistu (Alam - Ordoviitsiumi ladestiku) ja Tiskre kihistu (Alam - Kambrium
ladestiku) peeneterisest liivakivist ja jämeterisest aleuroliidist. Kompleksi paksus on kuni 35
m. Keemiliselt koostiselt on vesi HCO3-Mg-Ca- või HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi. Veekihi all lasub
Lükati - Lontova regionaalne veepide, mis levib kogu alal ja on esindatud saviga.
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus tehti hüdrogeoloogilistest töödest
põhjavee taseme mõõtmised kõigis puuraukudes. Geoloogilise uuringu välitööd on tehtud
veebruaris-märtsis 2019. Kvaternaarisetete põhjaveetase jääb maapinnast vahemikku 2,5 - 7,0
m. Põhjavee tase jääb puuraukude andmetel absoluutkõrgus-tasemelt vahemikku 41,77 -
45,54 m. Mäeeraldise keskmiseks veetasemeks on 43,9 m.
2023. aastal teostas OÜ Inseneribüroo Steiger uuringu „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse
reservvaru ploki 70 osaline ümberhindamine ja maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele
võtmine (varu seisuga 01.09.2023)“. Selle uuringu alusel muudeti Maa-ameti 20. detsembri
2023 aasta korraldusega nr 1-17/23/2859 seisuga 01.09.2023 maavarade registris Tallinna-Saku
liivamaardla registrikannet ja kinnitati aruandes esitatud piirides varu järgmiselt:
1. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 11 tuh m³ (aruandes 214. plokk),
2. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 22 tuh m³ (aruandes 215. plokk, allpool
põhjavee taset 214. ploki lamamis),
3. Ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 6 tuh m³ (aruandes 216. plokk),
4. Ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 47 tuh m³ (aruandes 217. plokk, allpool
põhjavee taset 216. ploki lamamis),
5. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 31 tuh m³ (aruandes 218. plokk),
6. Ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 80 tuh m³ (aruandes 219. plokk, allpool
põhjavee taset 218. ploki lamamis).
Lisaks tunnistati sama korraldusega punktides 1., 2., 5. ja 6. nimetatud ehitusliiva aktiivne
reservvaru kaevandatavaks ning kasutatavaks ja muudeti Tallinna-Saku liivamaardla 155. ploki
pindala ja uueks pindalaks määrati 33,05 ha.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,91 ha, sh
mäeeraldise pindala on 20,08 ha. Taotletav mäeeraldis koosneb kolmest lahustükist.
Joonis 3. Taotletava Männiku XXI liivakarjääri lahustükid
Lahustükk number 1
Mäeeraldise pindala 8,75 ha ja
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 10,64 ha
Veepealne varu 309,6 tuh m3 ja veealune varu 397 tuh m3
Lahustükk number 2
Mäeeraldise pindala 8,76 ha
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 10,10 ha
Veepealne varu 258,0 tuh m3 ja veealune varu 352,6 tuh m3
Lahustükk number 3
Mäeeraldise pindala 2,57 ha
Mäeeraldise teenindusmaa pindala 3,17 ha
Veepealne varu 58,3 tuh m3 ja veealune 99,6 tuh m3
Männiku XXI mäeeraldise keskkonnaluba taotletakse vaid Tallinna ringraudtee trassikoridorist
välja jääva maavaravaru osas. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud osaliselt Männiku
liivamaardla aktiivse tarbevaru plokid 155, 156 ja 157 aT ning täielikult kaevandamisväärsed
aktiivse reservvaru plokid 213, 214, 217 ja 218 aR. Täielikult hõlmab taotletav mäeeraldis ka
aktiivse tarbevaru plokke 215 ja 216 aT.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Männiku XXI liivakarjääris lasuva materjali
ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. AS TREV-2 Grupp pikaaegsel
kaevandamiskogemusel Tallinna-Saku liivamaardla tingimustes on veealuse materjali
stabiilsuse tagav nõlvus 1 : 4. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga
Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 8.
Tabel 8. Taotletava ja kaevandatava varu kogus Männiku XXI liivakarjääris (seisuga
31.12.2023)
Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav
Plokk Maavara
pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3
155 aT
13,35 täiteliiv 179,8 6,5 173,3
(veepealne)
156 aT
18,19 ehitusliiv 449,8 41,5 408,3
(veepealne)
157 aT
18,19 täiteliiv 1218,2 434,9 783,3
(veealune)
213 aR
0,27 ehitusliiv 11 0,9 10,1
(veepealne)
214 aR
0,27 ehitusliiv 22 11,2 10,8
(veealune)
215 aT
0,43 ehitusliiv 6 0,4 5,6
(veepealne)
216 aT
0,43 ehitusliiv 47 36,7 10,3
(veealune)
217 aR
1,19 ehitusliiv 31 2,4 28,6
(veepealne)
218 aR
1,19 ehitusliiv 80 35,2 44,8
(veealune)
ehitusliiv 646,8 128,3 518,5
Kokku
täiteliiv 1398 441,4 956,6
Kokku 2044,8 569,7 1475,1
Taotletaval Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 1 475,1 tuh
m3, millest veealust varu 849,5 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks
on seega ~123 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse
Männiku XXI liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis
korrastada ja tagastada maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XXI liivakarjääris kaevandamiseks on
keskmised. Mäeeraldisele on hea juurdepääs põhja-lõunasuunaliselt Pumbajaama teelt, mis
avab võimaluse suunduda Tallinna ringteele või Tallinna - Saku kõrvalmaanteele nr 11340 (mis
jääb 160 m kaugusele itta). Kattekihi paksus on 0,1 - 1,8 m (keskmine 0,5 m). Katenditegur on
mäeeraldise piires 0,05, mis näitab et kasuliku kihi ja katendi paksuste vahekord on väga hea.
Kasuliku kihi paksus on vahemikus 6,7 - 13,4 m (keskmine 10,2 m). Veepealse varu paksus on
1,7 - 5,8 m (keskmine 3,6 m), sh täiteliiva plokis keskmiselt 1,4 m (vahemik 0,4 - 2,9 m) ja
veealuse varu paksus 2,8 - 11,2 m (keskmine 6,6 m).
Kasulikul kihil lasuv katend on esindatud kasvukihi ning orgaanika- ja rauarikka rooste- kuni
tumepruuni liivaga. Katendi maht mäeeraldisel on 73 tuh m3, millest kasvukihti 46 tuh m3.
Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida
kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning
ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal.
Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja
bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada
vastavalt kehtivale seadusele.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Männiku XXI liivakarjääris lasuv
materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata
veealusest varust eraldi, siis seda tehakse.
Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, fronaatllaadurit ning pinnasepump-süvendajat.
Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja.
Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse
pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud
maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja.
Mäetööde areng ja suund on põhjast lõunasse. Esimeses järgus avatakse ja ammendatakse
põhjapoolne lahustükk nr 1 (joonis 3). Kahe alumise lahustüki ettevalmistust alustatakse
põhjapoolse lahustüki ammendumise viimases järgus. Sellega vähendame korraga kasutuses
oleva mäeeraldise teenindusmaa pindala, mis omakorda vähendab keskkonnamõju ja
tasakaalustab tegevuse üldist esteetilist väljanägemist. Korraga kaevandamisega aktiivses
kasutuses oleva ja korrastamata maa-ala suurus on ligikaudu kuni 10 ha.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Käesolevas peatükis käsitletud potentsiaalsete keskkonnamõjude leevendamise
keskkonnameetmete plaan on toodud joonisel 4.
Joonis 4. Keskkonnameetmete plaan
Rohevõrgustik ja kaitsealused liigid
Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku äärealal, hõlmates sellest 0,005% (joonis 1). Arvestades
rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist
mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult
minimeeritud ning ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur.
Rohekoridori sidususe säilitamisele piirkonnas aitab kaasa planeeritud etapiviisiline
kaevandamine.
Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (OÜ Hendrikson & K, 2018) alusel ei ole rohevõrgustiku
ala tingimata takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud
korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb
tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise
käigus maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad
kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui
tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks; juhul kui sihtliikideks on
avamaastiku liigid (kõre, kivisisalik), siis säilitada ala avatust, seda mitte metsastada ning mitte
lasta ala kinni kasvada) jne. Taotletava ala teenindusmaale on korrastamise plaanil näidatud
potentsiaalsed avatud liivaväljad, mis sobivad elupaikadeks kõredele ja kivisisalikele.
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolne lahustükk piirneb põhja servas
kõre ja kivisisaliku püsielupaiga (joonis 2). Arendaja omab pikaajalist kaevandamise praktikat
Tammemäe II ja III liivakarjäärides, mis väga suurel osal kattuvad kõre ja kivisisaliku
püsielupaigaga. Praeguseks on tihedas koostöös liigieksperdi Riinu Rannapiga leitud
võimalused ja tehnoloogiad kaevandamiseks nii, et elupaikade kvaliteet pigem tõuseks.
Koostöö edukust näitab kõige paremini asjaolu, et tänu just uutele, kaevandamise käigus loodud
päikesele avatud ja õige niiskusrežiimiga elupaikadele, on Tammemäe III liivakarjääri kõrede
asurkond Eestis tõusnud arvukuselt teisele kohale.
Tuginedes eelnevale kogemusele Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamisel ja kaasates
liigieksperti, on võimalik planeeritavaid töid läbi viia elupaiga kvaliteeti halvendamata. Kui
jätta kaevandamise järgselt nõlvad ja teenindusmaa osa päikesele avatud liivaalaks, on võimalik
nii kõredele kui ka kivisisalikele sobivat ala hoopis laiendada. See on võimalus liigile laieneda
uutele aladele.
Müra
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest
allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine.
Männiku XXI liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast-
transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole
pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt
tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad –
ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb
lõunapoolsest lahustüki mäeeraldise piirist ida suunda, linnulennult ~ 230m kaugusele Männiku
tee 149 kinnistule (katastritunnus 71801:001:0980).
Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset
(Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on Männiku XXI liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule
lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(230) = 59 dB(A),
kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas
majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 59 dB, mis jääb
alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piiri. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus
maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava
meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega
majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib
üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m
ulatuses. Samuti on Saku vallas koostatud mürakaardid Tallinna-Saku maantee liiklusmüra ning
krossiraja müra kohta. Antud kaartide põhjal jääb taotletav ala piirkonda, kus mürafoon on
vahemikus 45-55 dB. Karjäärile lähim majapidamine asub Tallinna-Saku maantee sõiduridade
vahel ja selles ala on päevale ajal mürafoon üle 60 dB. Eelnevast lähtudes karjääritegevus
tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda.
Eelnev mürataseme arvutus käib nende tööde kohta, mis tehakse karjääri avamisel ja töötamisel
avamaal ülemisel astangul. Kuna aga veepealse varu paksus on umbes 5 m, siis jõuavad karjääri
masinad väga kiirest süvendisse ja karjääri süvendis töötamisel tekkib müraekraan. Samuti on
müraekraaniks karjääri ja elamu vahele jääv mets (vähemalt 130 m lai). Kokku vähendavad
need asjaolud mürataset 18 dB võrra (Valgma, 2009).
Kui eelnevalt arvutati, et avamaal ilma looduslike müratõketeta töötamisel on arvutuslik
maksimaalne müratase lähima majapidamise juures 59 dB, siis 5 m sügavuse astangu all
töötamisel ja metsabarjääri arvestamisel, väheneb müratase 18 dB võrra ehk: 59 dB – 18 dB =
41 dB,
Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset
mürataset, karjääri süvendis töötamisel tekkivat müraekraani (mis vähendab mürataset 18 dB
võrra) ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, siis võib põhjendatult eeldada, et karjääri
tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni.
Tolm
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 123 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,125 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse
künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata.
Välisõhusaasteluba taotleda ei ole vaja.
Taotletavast mäeeraldisest vahetult itta jääb paralleelselt Tallinna-Saku teega kulgev
kergliiklustee. Seal liikuvaid inimesi ja karjääritegevust jääb eraldama ligikaudu 135 m laiune
metsariba, mis leevendab võimalikku keskkonnamõju nagu tuulega kanduv tolm, liiv või üldine
karjäärimüra. Samuti täidab see metsariba üldist varje funktsiooni- eraldades esialgu
karjääritegevuse kergliiklusteest ja hiljem korrastatud karjääri veekogu ja sellega kaasneva
rekreatiivala Tallinna-Saku tee liiklusfoonist. Metsariba säilitamine ei riku Saku valla
juhtmõtet- „Läbi rohelise akna“.
Kallurite ratastega tolmu ja pori kandumise vältimiseks avalikele teedele kasutab taotleja samu
võtteid nagu teisteski tema opereeritavates Tallinna-Saku liivamaardlas paiknevates
karjäärides. Selleks on ette nähtud väljasõidutee (Pumbajaama tee) viimine mustkatte alla
100 m pikkuses, mis puhastab kallurite rattad enne avalikule teele jõudmist ning paralleelselt
sellega toimub mustkattega tee harjamine ja pesemine. Nimetatud meede on praktikas osutunud
efektiivseks.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas
Männiku XXI liivakarjääris kasutab AS TREV-2 Grupp vaid tehniliselt korras ja nõuetele
vastavaid mehhanisme, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet.
Vesi
Taotletavas Männiku XXI liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset
alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne
mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Täpsemalt
seletuskirja peatükis 6.
Veetasemete jälgimiseks on Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu raames rajatud
hüdrogeoloogilise uuringu kuus puurauku kantud seirekaevudena EELIS-sse. Seirekaevude
eesmärk on veetaseme seire tegemine maavara kaevandamise mõjude jälgimiseks. Seire
puurkaevude koodid on PRK0071106; PRK0071107; PRK0071108; PRK0071109;
PRK0071110; PRK0071111.
Joonis 5. Seirepuurkaevude asukohad
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Masinad
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis
kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Õli- ja reostustõrjevahendite olemasolu kontrollitakse regulaarselt ettevõtte juhtkonna poolt.
Samuti kontrollitakse nende kasutamise oskusi praktiliste õppuste raames.
Jäätmed
Männiku XXI liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Taotletavas Männiku XXI liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning
sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist
võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
6.1 Hinnang hüdrogeoloogilistele muutustele
Täpsustame üle, et taotletava mäeeraldise nimetus on Männiku XXI liivakarjäär. Aga kuna
kõikides varasemates töödes (geoloogiline- ja hüdrogeoloogiline uuring jt tööd) on kasutatud
Männiku X uuringuruumi nime, siis tsiteerides neid töid kasutatakse taotluses samuti Männiku
X uuringuruumi nime.
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 loa nr HARMG-140 geoloogilise
uuringu tegemiseks Männiku X uuringuruumis. Geoloogilise uuringu loa täiendav tingimus
sätestas, et põhjaveealuse varu esinemise korral peab AS TREV-2 Grupp tellima
hüdrogeoloogilise uuringu. Ja uuring peab olema läbi viidud ulatuses, et see selgitaks
Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamise võimalikke mõjusid Männiku
järvedele ja Tallinna linna joogiveehaardele ning nimetatud uuringu peab heaks kiitma
Kliimaministeeriumi juures tegutsev Põhjaveekomisjon (Põhjaveekomisjon kooskõlastas
uuringu 30.03.2022 protokolliga nr 198).
Kuna Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringuga tuvastati, et ~60% koguvarust on
veealune, siis teostati geoloogliste tööde ajal hüdrogeoloogiline uuring3 eesmärgiga koostada
hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel
ning hinnata mõju Männiku järvistule ja Tallinna linna joogiveehaardele.
Tööd viidi läbi Keskkonnaameti poolt 19.11.2020 kirjaga nr T800-1/8782-1 kooskõlastatud
“Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde täiendatud programmi Männiku X
uuringuruumis“ alusel.
3
’’Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse varu
kaevandamisel’’ OÜ Inseneribüroo Steiger 2021, töö nr 21/3288
OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku
liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel“ (töö nr 21/3288)
uuringus analüüsiti kolme alternatiivset mäetehnilist võimalust veealuse varu kaevandamiseks.
Töö tulemusena leiti, et ükski kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi
koguselise seisundi muutust (heast seisundist halba seisundisse minekut).
Kliimaministeeriumi juures tegutsev Põhjaveekomisjon on hüdrogeoloogilise aruande üle
kontrollinud ja kooskõlastanud märkusteta (Põhjaveekomisjoni istungi protokoll 30.03.2022 nr
198).
Maa-amet tutvus esitatud dokumentidega ning nõustus nimetatud uuringu tulemuste põhjal
hindama maavarade registris oleva Tallinna-Saku liivamaardla 157. ploki täiteliiva passiivse
tarbevaru ümber aktiivseks tarbevaruks (21.06.2022 nr 9 3/21/15753-4).
6.2 „Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel“ (töö nr 21/3288)
Hüdrogeoloogilise prognoosi koostamiseks mõõdeti Männiku X uuringuruumis ja selle
lähedusse rajatud seirekaevudes ja piesomeetrites veetaset 16. korral. Hinnati liivasetete
filtratsioonikoefitsienti, mõõdeti järvede veetasemeid Männiku liivikul ning mõõdeti
pinnaveeäravoolu Männiku järvistu ümber. Töötati välja kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline
mudel dünaamilises režiimis.
Dünaamilise mudeli abil analüüsiti erinevaid kaevandamise stsenaariume:
1. Veealune kaevandamine ilma veetaset alandamata;
2. Kaevandamine koos filtratsioonitõkke kasutamisega;
3. Kaevandamine kuni lamamini koos veetaseme alandamise ja ära juhtimisega;
4. Lisaks hinnati mudeliga mõju põhjaveekihtide veetasemetele ja kõigile mõjupiirkonnas
olevate salv- ja puurkaevude veetasemele ja veekvaliteedile.
Esimesena koostati mudel, mis iseloomustab tänaseks välja kujunenud olukorda – situatsioon
I. Sellele mudelile baseerudes koostati hüdrogeoloogiline mudel, mis iseloomustab situatsiooni
kui kõikides tänaseks päevaks olemasolevate lubadega kaetud mäeeraldistel toimuv
kaevandamine on lõpukorral ning koosmõjud on välja kujunenud – situatsioon II.
Koosmõjusid arvestavale mudelile on lisatud Männiku X uuringuruumi hüdrogeoloogiline
situatsioon erinevate kaevandamise variantide korral (Alternatiivid IIIa, IIIb, IIIc).
III a alternatiivi puhul hinnati hüdrogeoloogilist olukorda, kui kaevandamine toimub ujuva
pinnasepumbaga. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt
ettevalmistatud platsile – hüdropuistangusse nõrguma, kus liigvesi valgub tagasi veekogusse.
III b- alternatiiviga on hinnatud veetõkkeseina mõju hüdrogeoloogilisele situatsioonile, kui
Männiku X uuringuruumis kaevandatakse ujuva pinnasepumbaga.
III c alternatiivina on hinnatud olukorda, kus veetaset Männiku X uuringuruumis alandatakse
isevoolselt kuni kasuliku kihi lamamini.
Taotluse koostamise hetkeks on selgunud, et käiku läheb alternatiiv III a.
6.3 Hüdrogeoloogilise uuringu järeldused ja kokkuvõtted
1. Mõju piirkonna veetasemetele. Hüdrogeoloogiline mudelarvutus näitas, et kaevandades
Männiku X uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga (alternatiiv III a), langeb uuringuruumis
kaevandamise aegne põhjaveetase ligikaudu 2-3 m abs kõrgusele 42,3 m. Tammemäe järves
võib kaevandamise aegne veetase langeda 0,3 m. Kaevandustegevus Männiku X
uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga ei mõjuta veetaset Liivajärves, Männiku ega
Raku järves.
2. Mõju Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi koguselisele seisundile.
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi looduslikuks ressurssiks on hinnatud 34 168
m3/d ning selle koguseline seisund oli hinnatud heaks. Hüdrogeoloogiline bilansianalüüs
näitas, et ükski kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi koguselise seisundi
muutust (heast seisundist halba seisundisse).
3. Mõju piirkonna kaevudele. Uuringust selgus, et kaevandamine ei avalda mõju taotletavast
karjäärist ligikaudu 600 m kaugusel läänes asuvatele seitsmele Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi ulatuvatele kaevudele põhjaveekogumite eraldatuse pärast. Piirkonna maapinna
absoluutkõrgused varieeruvad 35 - 36 abs m juures ning veetase on ligikaudu 2 m allpool
maapinda (abs. kõrgusel 33 – 34 m). Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmete põhjal
lasub piirkonnas Silur-Ordoviitsiumi veekihi peal 3 - 4 m paksune väikese filtratsiooni-
omadustega liivsavi-moreeni kiht. Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamise mõju
kaevudele saab hinnata väikseks kuna kaevandamine toimub Kvaternaari Männiku-
Pelguruanna põhjaveekogumis, mis on Silur-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist eraldatud
madala filtratsiooniomadustega moreeni kihiga.
Põhjaveekomisjoni poolt 30.03.2022 protokolliga nr 198 heaks kiidetud töö tulemustele
tuginedes soovib arendaja kaevandamisel kasutusele võtta alternatiivi III a, kuna selle
alternatiivi mõju veetasemele karjääris kui ka ümbritsetavates veekogudes on
minimaalne või olematu.
1. Hüdrogeoloogilise uuringu kohaselt jääb alternatiivi IIIa puhul kaevandamise aegne
veetase kõrgusele 42,3 m abs. Kaevandamise lõppedes veetase stabiliseerub
uuringueelsele ning jääb kõrgusele 43,9 m abs.
2. IIIb alternatiivi kasutades ei taastuks veetase uuringuaegse keskmiseni, vaid jääks 41,9
abs m kõrguse juurde, kuna veetõkkeseina poolt oleks juurdevool Tammemäe järvest
piiratud.
3. Alternatiivi IIIb kasutuselevõtmise korral muudetakse mittekaevandamiseväärseks
praegu taotletava mäeeraldise alla jääv ressurss.
4. Võttes kasutusele alternatiivi IIIa veetasemed stabiliseeruvad ning taotletava ala alla
jäävat ressurssi ei rikuta ära.
Joonis 6. Kaevud Männiku X uuringuruumist lääne pool
Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et antud hüdrogeoloogiline hinnang on koostatud 2018.
aastal moodustatud uuringuruumi piirides kaevandamisel. Taotluse koostamise hetkeks kattub
Männiku X uuringuruumis hinnatud maavaravaru suures ulatuses (~65% uuringuruumist) aga
planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridoriga, mille tõttu taotletakse keskkonnaluba vaid
Tallinna ringraudtee trassikoridorist välja jääva maavaravaru osas ehk taotletav ala on
uuringuruumist kolm korda väiksem ning eraldi lahustükkidena.
Samuti jääb kahele poole Tallinna-Saku teed nr 11340 jäävate ja planeeritavate veekogude
vaheline looduslik tervik ligikaudu 40% laiem kui hüdrogeoloogilises mudelanalüüsis
arvestatud.
Sellest tulenevalt on taotletaval alal kaevandamise mõju hüdrogeoloogilistele muutustele
tõenäoliselt tunduvalt väiksem kui töös on hinnatud (töös on hinnatud veetaseme
võimalikuks languks Tammemäe järves kuni 0,3 m).
7. Kaevandatud maa korrastamine
Taotletava Männiku XXI liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala
korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks
veekoguks. Veekogu rajamine käsitlevasse piirkonda on pakutud välja ka Saku valla
2022. aastal tellitud töös „Tallinna-Saku liivamaardla kaevandamise suundumuste uuringu
maastikuarhitektuurne visioon“, ConArte OÜ, töö nr DP-2021/310.
Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 17,49 ha ning selle keskmine sügavus on
hinnanguliselt ca 6-7 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase
enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 43,9 m.
Mäeeraldise nõlvad jäetakse avatud liivaaladeks ning mäeeraldise teenindusmaa metsamaaks
või avatud liivaaladeks.
Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele
vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:4. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva
püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus
pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks.
Mäeeraldisele teenindusmaale moodustatava metsamaa pind peab jääma tasane, vältida tuleb
sulglohkude teket.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Männiku XXI liivakarjääri
korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud.
Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise
kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
kehtestatule.
Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud
tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist
ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Männiku XXI liivakarjääri korrastamise eeldatavaks
maksumuseks 23,91 x 2000 ≈ 50000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Indrek Malm
AS TREV-2 Grupp
Maavarade kaevandamise valdkonna juht
Taotluse koostasid 26.02.2024. a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Eike Simmer / allkirjastatud digitaalselt /
AS TREV-2 Grupp
Maavarade kaevandamise valdkonna keskkonnaspetsialist
KORRALDUS
20. detsember 2023 nr 1-17/23/2859
Harju maakonna Tallinna-Saku
liivamaardla registrikande muutmine
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile aruande „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse reservvaru
ploki 70 osaline ümberhindamine ja maardla äärealal aktiivse tarbevaru arvele võtmine“ (saabunud
17.11.2023, kirja registreerimise nr 9-3/23/13926-5, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on
läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna.
Aruande koostamise eesmärgiks oli hinnata Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse
reservvaru 70. plokk osaliselt aktiivseks ja tunnistada see kaevandatavaks ning kasutatavaks.
Aruande teiseks eesmärgiks oli võtta maardla äärealal aktiivse tarbevaruna arvele maavarade
registrisse kandmata looduslik liivalasund. Aktiivse tarbevaru arvutus koostati OÜ Inseneribüroo
STEIGER 2019. a geoloogilise uuringu „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2019)“ andmete alusel kameraaltööna.
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 214.-219. plokk), mis paiknevad Harju maakonnas
Saku vallas Männiku ja Tammemäe külades riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel
olevatel katastriüksustel Viimsi metskond 242 (tunnus 71801:001:1406) ja Viimsi metskond 13
(tunnus 71801:001:1259), millede volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus.
Aruandes moodustatud ehitusliiva aktiivse reservvaru 214., 215., 218. ja 219. plokk kattuvad
Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva passiivse reservvaru 70. plokiga. Plokkide kasutusala
määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud
nõuetest.
Aruandes moodustatud 214. ja 215. plokkide alal paikneb geodeetiline märk (geodeetiliste
punktide andmekogu kood 42664). Saku Vallavalitsus andis 12.07.2023 kirjaga nr 6-4/112-2
nõusoleku märgi kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt saab aruandes moodustatud 214. ja 215.
plokkide piires passiivse varu hinnata aktiivseks. Aruandes moodustatud 218. ja 219. plokid
kattuvad riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandes moodustatud aktiivse reservvaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002).
Maa-amet küsis 12.12.2023 kirjaga nr 9-3/23/13926-6 Põllumajandus- ja Toiduametilt ning Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki
ümberhindamise aktiivseks reservvaruks ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kohta.
Aruandes moodustatud 214., 215., 218. ja 219. ploki ümberhindamise aktiivseks reservvaruks
ning kasutatavaks ja kaevandatavaks tunnistamise kooskõlastas Riigi Kaitseinvesteeringute
Keskuse 14.12.2023 kirjaga nr 4-4/23/6291-2 ning Põllumajandus- ja Toiduamet 15.12.2023
kirjaga nr 6.2-2/53111 tingimusel, et tuleb tagada naaberkinnisasjadel paikneva
maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47.
Aruandes taotletakse pindalal 1,46 ha aktiivseks reservvaruks ümberhinnatavate plokkide
tunnistamist kasutatavaks ja kaevandatavaks (aruandes 214., 215., 218. ja 219. plokk).
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 24 kohaselt võib tunnistada täiendavat geoloogilist uuringut
nõudmata aktiivse reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui on täidetud kõik
järgmised tingimused: 1) maardla, milles reservvaru paikneb, on lihtsa ja ühtlase ehitusega; 2)
reservvaru piirneb vahetult sama maavara tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis;
3) reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamise asjakohasust tõendab kaevandamine
samas maardlas; 4) reservvaru asub maardla äärealal ning selle kaevandatavaks ja kasutatavaks
tunnistamise eesmärk on maavara säästlik kasutamine.
Aruandes on kirjeldatud, et kaevandatavaks ja kasutatavaks tunnistamiseks esitatud varuplokid
paiknevad maardla lääneosas ja külgnevad ehitusliiva aktiivse tarbevaruga, maardlas toimub
aktiivne liiva kaevandamine 18 mäeeraldise piires. Aruandes on kirjeldatud, et Pumbajaama tee nr
7180306 kaitsevöönd, kus varu on arvel passiivsena ja kaevandamistegevust lähitulevikus ei saa
toimuma ning planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridor, kus kaevandamine pole tulevikus
võimalik, eraldavad ala ülejäänud maardlast ning plokkide ala võib sisuliselt lugeda maardla
äärealaks.
Männiku X uuringuruumis 2019. a arvele võetud aktiivne tarbevaru kattub suures ulatuses (~65%
uuringuruumist) planeeritava Tallinna ringraudtee trassikoridoriga. Aruandes tehakse ettepanek
maavara säästva kasutamise eesmärgil võtta Tallinna ringraudtee piirangust välja jääval alal arvele
maavarade registrisse kandmata looduslik liivalasund täiendava ehitusliiva aktiivse tarbevaruna
(aruandes 216. ja 217. plokk). Varuplokkide moodustamisel on kasutatud 2019. a uuringu
puurauku Pa-10 andmeid.
17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning
maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi,
aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja
turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib
ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele
nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokid moodustatud
kuni 100 m kaugusele 2019. a uuringu puuraugust Pa-10. Aruandes moodustatud 216. ja 217. ploki
piires on geoloogiline uuring läbi viidud varasemalt kogutud andmete alusel kameraaltööna ja
kasutusala määramisel on lähtutud Korra nõuetest. Uuritud maavara vastas ehitusliiva nõuetele.
Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad maaparandussüsteemiga Tammemäe,
ÜP-163 (maaparandussüsteemide kood/ehitise kood 4109550010080/002). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus 31.10.2023 nr 6.2-2/46335 aktiivse tarbevaru arvele
võtmiseks tingimusel, et tagatakse naaberkinnisajas paikneva maaparandussüsteemi toimimine
tulenevalt maaparandusseaduse § 47. Aruandes moodustatud aktiivse tarbevaru plokid kattuvad
riigikaitseliste ehitiste Männiku harjutusvälja ja Männiku lasketiiru piiranguvöönditega.
Aruandele on lisatud Kaitseministeeriumi kooskõlastus 09.11.2023 nr 12-4/23/3733 aktiivse
tarbevaru arvele võtmiseks.
Aruande koostamise käigus selgus, et 2019. a Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruandes on eksimused registrikaarti pindalaga 31,05 ha kantud 155. ploki (2019. a aruandes
kirjeldatud kui 145. plokk) ruumikuju, pindala ja piiripunkide osas. Sellest tulenevalt on tehtud
2
ettepanek täpsustada maavarade registris 155. ploki pindalaks 33,05 ha. Maavaravaru arvutus ja
ploki varu kogus on õige ja vastab 2019. a geoloogilises uuringus toodule.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma
aruande alusel maavarade registri kannet.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7 ning § 24 lõike 1, Korra § 45 lõike 2, §
47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja
andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri
02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.09.2023
maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud
piirides varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 11 tuh m³ (aruandes 214. plokk),
1.2. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 0,27 ha – 22 tuh m³ (aruandes 215. plokk,
allpool põhjavee taset 214. ploki lamamis),
1.3. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pidalal 0,43 ha – 6 tuh m³ (aruandes 216. plokk),
1.4. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,43 ha – 47 tuh m³ (aruandes 217. plokk,
allpool põhjavee taset 216. ploki lamamis),
1.5. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 31 tuh m³ (aruandes 218. plokk),
1.6. ehitusliiva aktiivne reservvaru pindalal 1,19 ha – 80 tuh m³ (aruandes 219. plokk,
allpool põhjavee taset 218. ploki lamamis).
2. Tunnistada korralduse punktides 1.1, 1.2, 1.5 ja 1.6 nimetatud ehitusliiva aktiivne reservvaru
kaevandatavaks ning kasutatavaks.
3. Otsustan muuta maavarade registris Tallinna-Saku liivamaardla 155. ploki pindala ja määrata
uueks pindalaks 33,05 ha.
4. Viia registrisse (registrikaarti nr 0109) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse
punktidele 1, 2 ja 3.
5. Korraldus teha teatavaks AS-le TREV-2 Grupp, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER,
Keskkonnaametile, Saku Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
3
Indrek Malm Teie 30.12.2019 nr T800-1/8251
AS TREV-2 Grupp
[email protected] Meie 10.01.2020 nr 9-3/20/516
Männiku X geoloogilise uuringu aruanne
Austatud Indrek Malm
AS TREV-2 Grupp esitas Maa-ametile OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud aruande
„Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (varu
seisuga 01.12.2019.a) (saabunud 30.12.2019, kirja registreerimise nr 9-3/19/16010-3). Aruanne
on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 31.05.2018. a andnud
Männiku X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr HARMG-140).
Aruandes tehakse ettepanek võtta arvele täiteliiva aktiivse tarbevaru 145. plokk, ehitusliiva
aktiivse tarbevaru 146. plokk ja täiteliiva passiivse tarbevaru 147. plokk. Geoloogiline uuring on
läbi viidud lähtudes 26.05.2005 vastu võetud keskkonnaministri määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise
uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. Oleme esitatud uuringuaruande läbi
vaadanud ning märgime järgnevat.
Aruandes moodustatud varuplokkide alal kulgeb Pumbajaama tee nr 7180306, mis
varuplokkidega kattuvas osas on osaliselt eratee ja osaliselt avalikus kasutuses olev kohalik
tee. Palume aruandele lisada kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse teekaitsevööndis
kaevandamise võimalikkuse kohta. Kui kooskõlastuses on tingimusi, palume nende
täitmist kirjeldada aruandes.
Aruandes moodustatud varuplokkide alale jääb AS Saku Maja maa-alune vee ja
kanalisatsiooni survetorustik (VID kood 3-10-321) ja selle kaitsevöönd. Ehitusseadustiku
§ 74 lõike 2 punkti 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis keelatud
teha mh kaevandamistöid. Palume aruandes käsitleda maa-aluse vee ja kanalisatsiooni
survetorustiku kaitsevööndis kaevandamise võimalikkust, näiteks lisada aruandele
torustiku ümberpaigutamise kokkulepe. Vajadusel muuta aruannet läbivalt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog on Pa-06 puuraugu sügavuseks märgitud 12,9 m.
Tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused on Pa-06 puuraugu sügavuseks
märgitud 12,8 m. Palume esitada andmed läbivalt ühtselt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog on Pa-10 katendi paksuseks märgitud 0,5 m, sh
kasvukihi paksuseks 0,3 m ning kasuliku kihi paksuseks on märgitud 12,5 m. Tekstilisa 3
Puuraukude geoloogilised kirjeldused kohaselt on Pa-10 kattekihi paksus 0,3 m ja kasuliku
kihi paksus 12,7 m. Graafilisel lisal 1/3 Topograafiline ja varu arvutuse plaan on Pa-10
katendi paksuseks märgitud 0,5 m ja kasuliku kihi paksuseks 12,5 m. Graafilistel lisadel
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
2/3 ja 3/3 Geoloogilised läbilõiked I-I’…V-V’ on puuraugu 10 katendi paksuseks märgitud
0,3 m, kasuliku kihi paksuseks tuleb 12,7 m. Läbilõigetel I-I’ ja V-V’ on võimalik märgata,
et puuraugus 10 on 0,3 m paksuse kasvukihi all ca 0,2 m paksune orgaanikarikas liiv, mis
ei lähe ülejäänud aruandes esitatud andmetega kokku. Palume esitada andmed läbivalt
ühtselt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog ja tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused
on Pa-12 puuraugu sügavuseks märgitud 12,5 m, kuid kihi paksuste kokku liitmisel selgub,
et puuraugu sügavus peab olema 15,0 m. Palume esitada andmed läbivalt ühtselt.
Tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused on Pa-15 suudme abs kõrguseks
märgitud 45,84 m, kuid tekstilisa 2 Puuraukude kataloog, graafilise lisa 1 Topograafiline
ja varu arvutuse plaan ja graafilise lisa 3/3 Geoloogilised läbilõiked III-III’…V-V’
kohaselt on Pa-15 suudme kõrgus 46,05 m. Samuti on tekstilisa 2 ja 3 kohaselt Pa-15
kattekihi paksus 0,2 m, kuid geoloogilisel läbilõikel IV-IV’ on kattekihi paksuseks
märgitud 0,7 m, mis ei lähe kokku ülejäänud aruandes esitatud andmetega. Palume esitada
andmed läbivalt ühtselt.
Tekstilisas 2 Puuraukude kataloog ja tekstilisas 3 Puuraukude geoloogilised kirjeldused
on Pa-22 puuraugu sügavuseks märgitud 12,5 m, kuid kihi paksuste kokku liitmisel selgub,
et puuraugu sügavus peab olema 12,0 m. Palume esitada andmed läbivalt ühtselt.
Graafilisel lisal 2/3 Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II’ on puudu PA-18 kattekihi paksus.
Palume märkida läbilõikele.
Palume täpsustada aruannet ja esitada see uuesti Maa-ametile kandeotsuse tegemiseks. Aruande
tagastame täiendamiseks posti teel OÜ Inseneribüroo STEIGER aadressile Männiku tee 104,
Tallinn 11216.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Reeli Silman
665 0795
[email protected]
2
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla
Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel
Töö nr 21/3288
Tallinn 2021
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 2
varu kaevandamisel
Kinnitan:
Aadu Niidas ..........................
Juhatuse liige
Seletuskirja koostas:
Hedi Schvede ..........................
Hüdrogeoloog
Välitööd viis läbi:
Marge Uppin ..........................
Hüdrogeoloog
Priit Kallaste
Keskkonnaspetsialist ..........................
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 3
varu kaevandamisel
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................... 4
1.1 Lähteülesanne .......................................................................................................... 4
1.2 Männiku X uuringuruumi asend .............................................................................. 4
1.3 Tallinn-Saku liivamaardla uuritus ........................................................................... 6
1.4 Põhjaveevarud ......................................................................................................... 9
1.5 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum ................................................. 9
1.6 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline situatsioon ...................................................... 10
1.7 Tallinn-Saku liivamaardlas välja antud keskkonnaload liiva kaevandamiseks ..... 11
1.8 Veetasemete seire Saku-Männiku järvistus ning Männiku X uuringuruumis ....... 14
1.9 Veepindade reguleerimine ja pinnavee äravoolu mõõtmised 2020. aastal ............ 20
1.9 Meteoroloogiline andmestik .................................................................................. 24
1.10 Filtratsioonikoefitsendi hindamine ...................................................................... 24
2. HÜDROGEOLOOGILISE MUDELI ÜLESEHITUS JA METOODIKA ............. 25
2.1 Piiritingimused ...................................................................................................... 26
2.2 Filtratsioonikoefitsent ............................................................................................ 27
2.3 Mudeli kalibreerimine ........................................................................................... 28
3. TULEMUSED ......................................................................................................... 29
4. KOKKUVÕTE ........................................................................................................ 39
5. KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................. 41
LISA
Lisa 1 Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde programm
Lisa 2 Katsepumpamiste tulemused
Lisa 3 Hüdrogeoloogilise mudeli joonised
Lisa 4 AS Tallinna Vee vastuskiri
Lisa 5 Terviku stabiilsuse arvutus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 4
varu kaevandamisel
1. SISSEJUHATUS
1.1 Lähteülesanne
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 loa nr HARMG-140
geoloogilise uuringu tegemiseks Männiku X uuringuruumis. Geoloogilise uuringu loa
täiendav tingimus sätestab, et põhjaveealuse varu esinemise korral peab AS TREV-2
Grupp tellima hüdrogeoloogilise uuringu. Hüdrogeoloogiline uuring peab selgitama
Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamise mõjusid Männiku järvedele ja
Tallinna linna joogiveehaardele.
OÜ Inseneribüroo Steiger 2019. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu alusel on ~60 %
koguvarust Männiku X uuringuruumis veealune. Tulenevalt eeltoodust on AS TREV-2
Grupp (registrikood 10047362) ja OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437)
sõlminud lepingu nr 71/2018 ST. Töö eesmärgiks on koostada hüdrogeoloogiliste
muutuste prognoos Männiku X uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel ning mõju
hinnang Männiku järvistule ja Tallinna linna joogiveehaardele.
Keskkonnaamet on kooskõlastanud “Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde
täiendatud programmi Männiku X uuringuruumis“ (19.11.2020 nr T800-1/8782-1).
Kinnitatud programm on esitatud Lisas 1.
1.2 Männiku X uuringuruumi asukoht
Männiku X uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku ja Tammemäe
külas Viimisi metskond 242 ja Viimsi metskond 13 kinnistutel, mille valitsejateks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutusteks Riigimetsa Majandamise Keskus.
Männiku X uuringuruum asub Männiku liiviku lääneküljel (joonis 1.1). Männiku liivik
kujutab endast lokaalset veelahkmeala. Lõunast ja edelast dreenib ala Vääna jõgi
(VEE1094500), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, absoluutkõrgusega
37,5 meetrit. Läänes asub Pääsküla jõgi (VEE1095500) ning Pääsküla Männiku
maaparandusehitise reguleeriv võrk (TTP-392) abs. k. 33 m ning idas ja kirdes Kurna oja
(VEE1093100), mis asub abs. k. 37 m. Hioni oja ehk Kokasoon (VEE1094507) on Vääna
jõe lisajõgi ning suubub liivikult Vääna jõkke paremalt kaldalt. Raku järvest 1,5 km
kaugusel asub Ülemiste järv, keskmise veetasemega 36,5 abs k. m.
Veekihi paksus liivikul sõltub maapinna reljeefist ja liivalasundi alumise pinna
sügavusest. Kihi tüsedus kahaneb liiviku äärealade suunas. Põhjavee toitumine on kõige
intensiivsem avatud liivaaladel, seejärel liivapinnasega metsaaladel ning kõige väiksem
rabaaladel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 5
varu kaevandamisel
Joonis 1.1 Männiku X uuringuruumi asukoht (väljavõte tehtud detsember 2020).
Joonisel 1.2 on toodud Männiku järvistu maapinna kõrgusmudeli visuaalne kujutis.
Visuaalne joonis põhineb Maa-ameti maapinna kõrgusmudelile lahususega 10 m.
Jooniselt on näha, et Männiku järv asub kahe maapinna kõrgema reljeefi vahel. Männiku
järvest läänes ulatub maapinna abs. k. 50 - 60 m. Männiku järvest põhja pool paikneb ligi
60 m kõrgune inimtekkeline mägi ning Männiku järvest läänes jäävad maapinna abs k.
vahemikku 50 - 55 m. Raku järv asub Männiku liiviku põhjaosas ning Männiku X
uuringuruum asub Männiku liiviku edela nurgas, maapinna abs. k. 45 - 50 m. Männiku X
uuringuruumist põhja pool joonistub välja Saku krossirada (endine karjääriala) kus
maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 38 - 39 meetrit ja Liivajärv (endine karjäär
nimega Valdeku). Liivajärves on veetase reguleeritud truubiga. Truubi põhja abs. k. on
41,8 m. Maa-ameti ajalooliste kaartide põhjal alustati Saku krossiraja ja Liivajärve aladel
liiva kaevandamist enne 1970-id aastaid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 6
varu kaevandamisel
Joonis 1.2 Männiku järvistu maapinna kõrgusmudel (väljavõte tehtud detsember 2020).
1.3 Tallinna-Saku liivamaardla uuritus
Varajasemad liivavarude määramise uuringud pärinevad aastast 1949, kui uurimistööd
liivavarude hindamiseks viidi läbi Raku järve ja Ülemiste järve vahelisel alal. Viimase 70
aasta jooksul on Tallinn-Saku liivamaardlas läbi viidud kümneid geoloogilisi uuringuid.
Uuritava ala kohta on koostatud digitaalne baaskaart.
Detailsemalt on hüdrogeoloogilisi parameetreid määratud Saku-Männiku liivamaardlas
1970. aastal. Geoloogia Valitsus viis 1970. aastal läbi detailsed hüdrogeoloogilised
uuringud Saku-Männiku liivamaardla põhjaosas / 1 /.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 7
varu kaevandamisel
Joonis 1.3 1971. aastal läbi viidud hüdrogeoloogiliste uuringute piirkond on näidatud
punase ellipsiga
Hüdrogeoloogilised uuringud 1970. aastal sisaldasid nelja puuraukude grupi
katsepumpamist (joonis 1.3). Neljast puuraukude grupist kolm ulatus
fluvioglatsiaalsetesse setetesse ning üks Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi.
Katsepumpamiste tulemusena tõdeti, et väga suure vee juurdevoolu tõttu, ei olnud alati
võimalik saavutada vajalikku veetaseme alandust katsekaevudes. Fluvioglatsiaalsete
setete veekihi vesi oli surveta ning hüdrauliliselt seotud soosete veega. Veetase jäi suurel
osal uuringualal 2 m sügavusele maapinnast. Katsepumpamiste ja arvutuste tulemusena
saadi filtratsioonikoefitsiendi aritmeetiliseks keskmiseks 48 m/d ning miinimumiks 13,5
m/d ja maksimumiks 178 m/d. Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi katsepumpamised
näitasid, et veekompleks on heterogeenne, kuna kaks katse puurkaevu olid kuivad ning
teiste kaevude puhul leidsid kinnitust varem tehtud hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste
tulemused: Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi ülemise osa filtratsioonikoefitsient jäi
vahemikku 1 - 5 m/d, uuringu raames arvutati piirkonna netoinfiltratsioon, milleks saadi
0,00083 m/d.
OÜ Salveesia viis 1997. aasta läbi Raku järve ümbruses geoloogilis-hüdrogeoloogilisi
uurimistöid, et leida sobivaim variant infiltratsioonilise kaldaveehaarde rajamiseks
Kvaternaari glatsiofluviaalsetesse liivadesse / 2 /. Uurimistööd viidi läbi kahes erinevas
piirkonnas (joonis 1.4). Uuringu käigus puuriti 21 hüdrogeoloogilist puurauku, viidi läbi
7 katsepumpamist, võeti ja analüüsiti 313 veeproovi ning tehti veepindade vaatlusi.
Liivade veekihi filtratsioonikoefitsient määrati katsepumpamise alusel ning
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 8
varu kaevandamisel
stabiliseerinud veevoolu puhul saadi filtratsioonikoefitsiendiks 75 - 84 m/d. Raku järve
veetaseme reguleerimiseks ehitatud maa-aluses veejuhtmes mõõdeti vooluhulgaks 1971.
aastal 7 400 m3/d.
Uurimistööd näitasid, et Raku järve idakaldal oli kaks sobivat asukohta infiltratsioonilise
kaldaveehaarde rajamiseks. Mõlemas kohas saadi veehaarde tootlikkuseks 10 000 m3/d.
OÜ Salveesia aruandes toodi ära, et seoses Tallinna linna veevõtu suure vähenemisega
aastatel 1996 - 1998 ei olnud linnale lisavee saamine enam aktuaalne.
Joonis 1.4 Punase ellipsiga on tähistatud 1997. a uuritud piirkonnad
AS Maves viis 2003 - 2004 aastal läbi uuringu, mille põhjal koostati aruanne: Männiku
järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks vajalikud uuringud. Uuringu
tellijaks oli Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet ning töö valmis AS Maves ja
AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi koostöös. Töös leiti, et veetasemete säilimiseks
järvedes tuleb nende vahele jätta piisava ulatusega kaevandamata alad ning
regulaatoritega tuleb tagada Tammemäe (44,9 m abs. k), Männiku järvede (44,8 m abs. k),
Raku (42,6 m abs. k) ja Valdeku (41,0 m abs. k) veetasemed. Aruanne toob välja, et
30 - 40 aastat tagasi rajatud hüdrotehnilised rajatised vajavad järelevalvet ja korrastamist.
Hüdrogeoloogiliste arvutuste ja arvutuste eelduste kohaselt jätkunuks 2004. aastal
järvistu veest Mustamäe - Õismäe piirkonna varustamiseks 90 päevaks.
AS Maves 2004. aastal koostatud hüdrogeoloogiline prognoos andis kaevandamise
jätkumisel põhjaveeveetaseme alanduseks keskmiselt 0,3 - 0,6 m. Hüdrogeoloogiliste
arvutuste kohaselt väheneb kaevandamise edenedes põhjavee veeressurss ning
kaevandamise jätkumisel järvedesse vett jätkub. Aruandes kirjeldatakse detailselt
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 9
varu kaevandamisel
perspektiivset valgalade jaotust Männiku liivikul ning leiti, et järvede valgala on võimalik
suurendada kui Männiku rabaalalt suunata vesi Tammemäe järve / 3 / .
1.4 Põhjaveevarud
OÜ Eesti Geoloogiakeskus hindas põhjaveevarusid Tallinna veehaardel 1992. aastal / 4 /.
Aruandes hinnati Männiku veehaarde põhjavee tarbevaruks 11 400 m3/d. Põhjavee
tarbevaru arvutati tingimusel, et Raku järves võib põhjaveetase alaneda 2 m võrra.
Tarbevaru kasutusaja lõpp oli 2015. aastal ning vastavalt Keskkonnaagentuuri koostatud
põhjaveebilansile (2018) ei ole Männiku-Pelguranna põhjaveevaru enam ümber hinnatud
/ 5 /.
Vastavalt hetkel kehtiva Veeseaduse § 86 lõike 4 kohaselt, kinnitab joogiveehaardesse
kuuluvate veekogude nimekirja valdkonna eest vastutav minister veehaarete kaupa
käskkirjaga. Aruande kirjutamise ajal ei olnud käskkirja veel avaldatud, kuid
Keskkonnaameti kinnitusel kuuluvad tulevikus valmiva käskkirja alusel Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse Männiku liivakarjääri Raku ja Männiku järved,
koos Männiku Ülemiste veejuhtmega.
Vastavalt Tallinna linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVK) (2010-
2021) ei ole Männiku põhjaveemaardla ekspluatatsiooniks valmis. Vastavalt ühisveevärgi
arendamise kavale on pikaajalise investeeringuna ette nähtud Männiku infiltratsioonilise
kaldaveehaarde rajamine, samas ei ole Tallinna veevarustuse hädaolukorra töös seda
otstarbekaks peetud / 6 /. Tallinna linna ÜVK-s on mainitud ka projekt nr A2-3, mis
kirjeldab torujuhtme rajamist Raku-Männiku järvede juurest veepuhastusjaamani.
Projekti lühikirjeldus selgitab vajalike töid ning leiab, et projektile on vaja teha
tasuvusuring, kuna järvevee pidev ja suuremahuline kasutamine ei ole võimalik. Tallinna
linna ÜVK ei näe ette hetkel olemasoleva Raku järve ja Kurna oja ühendava, ligikaudu
50 aastat vanuse, maa-aluse torujuhtme kasutuselevõttu.
Koostatava töö raames on ühendust võetud AS Tallinna Vesi tehnoloogia juhi Ivar
Ruubeliga (Lisa 4). AS Tallinna Vesi esindaja sõnul põhjaveevarude hindamist hetkel ei
planeerita. Samas saab Männiku järvistu olema kaasatud ka järgmisesse Tallinna linna
ühisveevärgi arengukavasse. Tallinna linnal on pikaajaline plaan rajada veejuhe, pumpla,
kaldaveehaare Raku-Männiku järvede ühendamiseks Tallinna pinnaveehaarde
süsteemiga.
1.5 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum, pindalaga 114,7 km2 (nr 29) asub
Lääne-Eesti vesikonnas (joonis 1.5). Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi moodustavad
loode-kagusuunalised väljaveninud kontuuriga hajusalt esinevad, valdavalt erineva
geneesiga ja muutlikkusega fluvioglatsiaalsete setete veekihid Tallinna linnas ning Saku,
Kiili ja Rae vallas. Vettandvad setted paiknevad erinevates ürgorgudes eri sügavustel.
Harku orus esinevad vettandvad liivad, kruusad ja veerised kahel sügavusel: 25 - 50 m ja
80 - 115 m. Vettandvate kihtide paksused on üldjuhul 25 - 35 m. Kvaternaari Männiku-
Pelguranna põhjaveekogumi põhjaveevarusid ei ole hinnatud/arvele võetud. Looduslik
ressurss on Männiku-Pelguranna põhjaveekogumis 34 168 m3/d, põhjaveevõtt oli 2017.
aastal 336 m3/d. Põhjaveekogumi minimaalne looduslik vaba ressurss on 34 168 m3/d ja
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 10
varu kaevandamisel
minimaalne looduslik kasutatav veehulk on 33 832 m3/d. Põhjaveekogumi koguseline
seisund on hinnatud heaks ning keemiline seisund on hinnatud samuti heaks, kuid
ohustatuks / 7 /.
Joonis 1.5 Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi asend / 7 /.
1.6 Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline situatsioon
Kvaternaarisetete paksus Männiku liiviku piirkonnas on maksimaalselt 30 m ning
koosneb eriterisest liivast ja kruusast, mis lasuvad moreenil või otse karbonaatsetel
kivimitel (joonis 1.6). Põhjavee toitumine toimub peamiselt sademetest, äravool toimub
hüdrograafilisse võrku. Uuringupuuraukude katsetulemustel on saadud väga erinevaid
deebiteid (1,9 - 11,8 l/s) ning peeneteraliste liivade filtratsioonikoefitsiendiks on saadud
0,3 - 3,4 m/d ja jämedateralistel liivadel kuni 25 - 41 m/d. Soosetteid esineb Männiku
raba ja Pääsküla raba piirkonnas.
Kvaternaarisetted lasuvad Silur-Ordoviitsiumi veekompleksil kogu vaadeldaval alal.
Männiku liiviku Kvaternaarisetete all levib Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekiht.
Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi alumiseks veepidemeks on Türisalu kihistu
kompaktsed argilliidid, Varangu kihistu savid, Leetse kihistu savikad glaukoniitliivakivid
ja lubjakivid. Veepideme paksus on ligikaudu 8 - 10 m / 8 /. Karbonaatsete kivimite
veeandvus oleneb eelkõige litoloogilisest koostisest, lõhelisusest ja karsti olemasolust.
Litoloogiline koostis on nii pindalaliselt kui vertikaallõikes äärmiselt ebaühtlane.
Olenevalt kivimite lõhelisusest muutub filtratsioonikoefitsient suurtes piirides. Männiku
piirkonnas 17 - 190 m/d. Filtratsioonikoefitsient on suurem maapinnale lähedasemates
veekihtides, sügavuse suurenedes aga läheneb nullile.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 11
varu kaevandamisel
Joonis 1.6 Piirkonna pinnakatte kaart, väljavõte Maa-ameti pinnakatte 1:400 000 kaardilt
(väljavõte tehtud detsember 2020).
1.7 Tallinna-Saku liivamaardlas välja antud keskkonnaload liiva kaevandamiseks
Saku-Männiku liivamaardlas on seisuga detsember 2020 16 keskkonnaluba liiva
kaevadamiseks (joonis 1.7):
- AS TREV-2 Grupp Tammemäe III liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-104);
- AS TREV-2 Grupp Tammemäe II liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-144);
- AS TREV-2 Grupp Liivalaia VII liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-155)
- AS Kiirkandur Liivalaia IV liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-106);
- AS Kiirkandur Liivalaia VI liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-149);
- AS YIT Eesti Talteri liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-102);
- AS YIT Eesti Talteri II liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-157);
- AS Silikaat Männiku VIII liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-148);
- AS Silikaat Männiku liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-135);
- AS Silikaat Männiku II liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-092);
- OÜ C.B.A Liivalaia III liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-099);
- OÜ C.B.A Tammemäe V liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-153);
- OÜ C.B.A Tammemäe IV liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-111);
- OÜ C.B.A Tammemäe VI liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-131);
- OÜ Eesti Killustik Männiku VII liivakarjäär (keskkonnaluba nr HARM-151);
- TREF Nord AS Tammemäe IV liivakarjäär (keskkonnaluba nr KMIN-098).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 12
varu kaevandamisel
Keskkonnalubade kõrvaltingimused sätestavad kaevandajatele keskkonnaalaseid
suuniseid ja piiranguid. Tolmu leviku tõkestamise meede on ära mainitud 14-el Tallinna-
Saku liivamaardlas välja antud keskkonnaloas, ainsana ei ole meedet mainitud loas nr
HARM-149. Veetasemete seire kõrvaltingimus on toodud keskkonnalubades nr KMIN-
104, HARM-157, KMIN-092 ja HARM-153. Veetaseme seiret teostatakse eeltoodud
lubade alusel Männiku järves ja Tammemäe järves. Raku järves keskkonnalubade alusel
veeseiret ei teostata. Veetasemete seire tulemuste esitamise kohustus
Keskkonnaministeeriumi Harjumaa keskkonnateenistusele on märgitud ära ainult kahes
keskkonnaloas (KMIN-104 ja KMIN-092). Järvede vee keemilist seisundit käsitleb üks
keskkonnaluba nr KMIN-131, mis sätestab, et juhul, kui AS Tallinna Vee Männiku
järvest võetud veeproov näitab kõrvalekaldeid, ning kõrvalekalde põhjus on
kaevandamisest tulenev reostus, siis tuleb põhjus likvideerida. Rohekoridori säilimise
tingimus on toodud ära keskkonnaloas nr KMIN-106. KMIN-098 keskkonnaloas on
kõrvaltingimus väljapoolt mäeeraldist koguneva ja kõrgemalt aladelt voolava vee kohta,
nimelt peab kaevandaja tagama vee vabavoolu läbi kaevadatava ala.
Joonis 1.7 Kehtivad mäeeraldised Tallinna-Saku liivamaardlas (detsember 2020)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 13
varu kaevandamisel
Kaevandatud maa kasutamise otstarve on enamikes lubades märgitud tehisveekogu või
veekogu. Enamikes keskkonnalubades (8-al juhul 16-st, lubades nr HARM-144, HARM-
149, KMIN-102, HARM-157, HARM-148, KMIN-135, KMIN-092, HARM-153) on
märgitud kaevandatud maa kasutamise otstarbena kivisisalike ja/või kõrede püsielupaik
Joonisel 1.8 on ülevaatlik skeem kaitstavate liikide püsielupaikadest Tallinna-Saku
liivamaardlas (ei ole kujutatud I kategooria kaitstavat liikide püsielupaiku).
Joonis 1.8 Kaitstava liigi püsielupaik (seisuga märts 2021).
Kaevandamise tulemusena on tänaseks tekkinud karjäärijärved, mille ligikaudsed
pindalad on järgmised: Tammemäe järv 0,63 km2, Raku järv 2,29 km2, Väikejärve
0,24 km2, Liivajärv 0,07 km2 ja Männiku järv 1,45 km2.
OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. aasta sügisel läbi viidud mõõdistused näitasid, et
Männiku järve põhjaosas on järve keskmine sügavus 6 m ja järvepõhja keskmine abs. k
39,4 m. Väikejärve keskmine sügavus on 5,5 m ja järve põhi on keskmiselt
absoluutkõrgusel 39,8 m. Raku järve põhjaosa keskmine sügavus on 5,4 m ning järvepõhi
on keskmiselt abs. kõrgusel 37,8 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 14
varu kaevandamisel
OÜ Inseneribüroo Steiger 2010. aastal läbi viidud Tallinna-Saku liivamaardla Männiku
liivakarjääri ala ehitusliiva osalise ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seletuskiri
(varu seisuga 01.10.2010) kohaselt oli Männiku järve lõunaosa kasuliku kihi lamami
abs k keskmiselt 38 m (varieerudes 33 ja 40 m abs. k vahel) ning sama uuringu alusel
Raku järve lõunapoolse osa kasuliku kihi lamam abs k keskmiselt 32 m.
Tammemäe järve sügavusi (mäeeraldis Tammemäe V, joonis 1.9) on uuritud 2012. aastal
geoloogilise uuringu raames / 9 / (joonis 1.8). Tammemäe järves varieerub kasuliku kihi
lamami sügavus abs. k 35 ja 41 m vahel, keskmisega 39 abs. k m. Tammemäe II
liivakarjääri sügavusi on uuritud 2014. aastal. Jääkvaru uuringu kohaselt on keskmine
kasuliku kihi lamam abs kõrgusel 40,5 m / 10 /. Tammemäe III liivakarjääri alal 2003.
aastal tehtud geoloogilise uuringu kohaselt on uuringuala keskmine kasuliku kihi lamami
abs. k 44,3 m. Lisaks on maa-ainese kihi lamami keskmine abs. k 38,9 abs. m.
Tammemäe IV koostatud geoloogilise uuringu alusel on kasuliku kihi lamami abs. k
keskmiselt 43,5 ning maa-ainese kihi lamami keskmine abs k 40 m.
Joonis 1.9 Kehtivad mäeeraldised Tammemäe järve juures (detsember 2020).
1.8 Veetasemete seire Saku-Männiku järvistus ning Männiku X uuringuruumis
Raku ja Männiku järvede veetasemeid on jälgitud 1996. aastast alates (joonis 1.10). Seire
algusaastatel mõõdeti Raku ja Männiku veetasemeid ühel kuni kahel korral aastas. Alates
2012. a. on järvede veetaset mõõdetud tihedamini, vähemalt neljal kuni viiel korral aastas.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 15
varu kaevandamisel
Olemasoleva info põhjal on võimalik hinnata järvede veetaseme dünaamikat viimase 24
aasta jooksul.
Joonis 1.10. Järvede veetasemed Saku-Männiku liivikul. Kõik veetasemete
kõrgusandmed esitatud EH2000 süsteemis. Andmed esitas AS Silikaat, AS TREV-2
Grupp ning OÜ Inseneribüroo Steiger.
Joonisel 1.10 on näha, et aastatel 1996 - 2007 püsis veetase Raku ja Männiku järvedes
küllalt stabiilsena, Männiku järves abs. k 45,4 m ja Raku järves abs. k 43 abs m. Oluline
veetaseme tõus toimus mõlemas järves aastatel 2010 kuni 2012. Veetaseme tõusu
soodustavaid aspekte oli kaevandamise piirkonnas mitmeid. Aastatel 2011 ja 2012 sadas
keskmiselt enam. Harku aeroloogiajaama andmetel oli 2011. aastal sademete summa
766 mm ja 2012. aastal 972 mm, ehk mõlemal aastal esines sademeid üle kesmise
(715 mm/a). Veetaseme tõusu üheks soodustajaks võis olla ka Liivajärve väljavoolu
sulgemine mullapaisuga, mis aastal 2013 - 2014 asendati truubiga. Lisaks võis veetaseme
tõusu põhjustada ka karjäärijärvede vahel olevate ajalooliste hüdrotehniliste ehitiste
amortiseerumine.
Oluline veetaseme tõus on toimunud ka Raku järves viimasel aastal. 2020 kevadel ja suvel
mõõdeti Raku järve veetasemeks abs. k 43,4 m. Veetaseme tõusu selgitamiseks on
ühendust võetud AS Silikaat mäetööde osakonna juhatajaga, Eduard Gennoga. Eduard
Genno sõnul on veetaseme tõusu Raku järves täheldatud, kuid liiva kaevandamise
metoodikas ning tingimustes ei ole muutusi olnud. Seega viitab olemasolev veetasemete
info, et Raku järve põhjakaldal olev maa-aluse äravoolutoru on amortiseerunud ja ei hoia
veetaset järves stabiilsena.
Liivajärve veetase on reguleeritud truubiga, mille põhja abs. k on 41,9 m (madalaimal
tasemel võrreldes teiste truupide paigustusügavustega). Liivajärve veetase on 3 meetrit
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 16
varu kaevandamisel
madalamal kui Männiku ja Tammemäe järve veetase ning ligikaudu 1 m madalam kui
Raku järve veetase.
Põhjaveetaseme seire. Aastatel 2019 - 2020 viidi Männiku X uuringuruumis läbi
põhjaveetaseme seire. Põhjaveetasemete seireks paigaldati Männiku X uuringuruumi
kuus seirekaevu (H-01 kuni H-06) Kvaternaarisetete veekihi vee režiimi jälgimiseks ning
kuus soosetete veekihi veetaseme vaatlusposti ehk piesomeetrit (1-1…1-3 kuni 2-1…2-
3) uuringuruumist vahetult läände (joonis 1.11).
Joonis 1.11 Seirekaevude ja piesomeetrite paiknemine
Vaatluspostid on turbalasundisse paigaldatud kuni 3 m pikkuse plasttorudena, millest
alumine 1 m on perforeeritud. Toru põhi on kinnine ja vaatlusposti suue kaetud keeratava
korgiga. Vaatluspostid paigaldati käsipuuriga kogu soosetete ulatuses.
Veetaset mõõdeti seireperioodil 2019 - 2020. aastal 16 korral ning tulemused on esitatud
joonisel 1.12. Seire tulemustest on näha, et veetase on kõrgem uuringuruumi idaküljel,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 17
varu kaevandamisel
Männiku tee lähedal ning veetase langeb maapinna reljeefi jälgides uuringuruumi
läänekülje poole. Veetasemete dünaamika näitab, et veetase seirekaevudes oli stabiilne
ning muutus aasta lõikes vähe. Veetaseme järsk langus toimus ainult 2019 a. veebruaris
kui esines lühiajaline lumikatte periood. Veetasemete stabiilsust aasta lõikes saab
põhjendada asjaoluga, et Männiku X uuringuruumist ida- ja põhjapoole paigaldatud
drenaažtorustikud (Liivajärve ja Tammemäe järve äärsed) stabiliseerivad piirkonna
veetaset. Männiku X uuringuruumis tehtud katsepumpamised näitasid, et veekihi ülemise
kihi veejuhtivus on suur, mis omakorda stabiliseerib veetaset.
Soosetetesse rajatud veetasemete seire näitas, et soosetted eraldi veekihti ei moodusta.
Enamus soosetetesse paigaldatud piesomeetrites veetaset ei saanud määrata, kuna
piesomeetrid olid kuivad.
Joonis 1.12 Veetasemete seire tulemused
Lisaks eeltoodud seirele viis OÜ Inseneribüroo Steiger 2020. aastal läbi uuringu:
“Männiku harjutusvälja ja 600 m lasketiiru pinnase uuring plii sisalduse määramiseks“
/ 11 /. Töö raames rajati seitse seirekaevu (joonis 1.13), milles mõõdeti veetaset.
Seirekaevud rajati Eijkelkamp käsipuuriga. Pudedate setete toestuseks paigaldati
ettepuuritud puurauku Boode HDPE manteltorud ja pilufiltrid, mis on spetsiaalselt
toodetud reostuse uuringuteks ja monitooringuks. Filtertoru pikkus on 0,5 m ning pilu
suurus 0,4 mm, mis väldib liiva sattumist kaevu. Kõikides puurkaevudes mõõdeti pärast
veetaseme stabiliseerumist veetase Eijkelkamp veetaseme mõõtjaga. Tulemustest nähtub,
et kõrgeim veetase oli seirekaevus SK1 (abs. k 49,7 m), mis asetseb kõige lähemal
Männiku rabale ning veetase langes Männiku järve ja Raku järve poole (joonis 1.14).
Veetasemete seiretulemusi on kasutatud hüdrogeoloogilise mudeli kalibreerimisel
(peatükk 2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 18
varu kaevandamisel
Joonis 1.13 Seirekaevud Kaitseväe harjutusväljakul
Joonis 1.14 Seiretulemus Kaitseväe harjutusväljakul
Riikliku seire raames teostatakse veetaseme seiret Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi
Lasnamäe-Kunda ja Keila-Kukruse veekihis (joonis 1.15 ja 1.16). Tulemustest nähtub, et
veetase Lasnamäe-Kunda veekihis on Saku-Männiku liivikust ida poole ligikaudu abs. k
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 19
varu kaevandamisel
43 ja 45 m vahel. Veetase Lasnamäe-Kunda veekihis on nõrgalt surveline ja ligikaudu 5
m allpool maapinda.
Joonis 1.15. Riikliku seire tulemused seirekaevudes Silur-Ordoviitsiumi veekompleksis
(veetase abs k m).
Joonis 1.16 Riikliku seirekaevude asukohad
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 20
varu kaevandamisel
1.9 Veepindade reguleerimine ja pinnavee äravoolu mõõtmised 2020. aastal
Välitööde käigus 2019. aasta kevadel tuvastati Männiku järvistu ümber kokku seitse
pinnavee äravoolukohta (joonis 1.17).
Truup nr 1 - reguleeritakse Liivajärve veepinda. Truup on läbimõõduga 0,6 m (foto 1.4
ja joonis 1.16 punkt 1). Truubipõhja paigutus-sügavus abs k 41,9 m.
Truup nr 2 - reguleeritakse Tammemäe järve veetaset. Truup on läbimõõduga 0,3 m ja
truubi põhja paigutus sügavusega 45,5 m abs. k (foto 1.2 ja joonis 1.17 punkt 2). Truubist
lõunasse kulgeb kraav, mille ristumiskohas Tallinna ringteega asub truup, mida kasutati
truubi nr 2 asemel vooluhulkade mõõtmiseks (14.08.20 ja 29.10.20). Ringtee all asuv
truup on paigaldatud 2019. aastal ja asub Tammemäe järvest ~125 m kaugusel lõunas
(foto 1.1 ja joonis 1.17 punkt 2a).
Truup nr 3 - Luige asulas (joonisel 1.17 tähistatud nr 3). Luige asula truup nr 3 on 0,6 m
läbimõõduga truup, mis oli kevadisel vaatlusajal ligikaudu pooles ulatuses täis settinud.
Truup nr 3 on 1 m läbimõõduga truup, mille põhja paigutus sügavus on 45,3 abs m.
Truup nr 4 – Luige asulas (joonisel 1.17 tähistatud nr 4), tegemist on 0,1 m läbimõõduga,
mis mõõteperioodil oli 40-50 % ulatuses täis settinud.
Truup nr 5 - Luige asulas (joonisel 1.17 tähistatud nr 5). Tegu on binokkeltruubiga , mis
koosneb kahest 0,6 m läbimõõduga truubist. Binokkeltruubi põhja paigutussügavus on 46
abs m.
Truup nr 6 – Tegemist on 0,1 m diameetriga maa-aluse veejuhtme väljavoolu toru otsaga
(joonisel 1.17 tähistatud nr 6). Torustik suunab vett ligikaudu 200 m pikkusesse kraavi,
mis omakorda suubub Kurna ojja.
Truup nr 7 - Raku järvest Kurna ojja suubuv maa-alune toru (joonisel 1.17 tähistatud nr
7). Maa-alune torustik on rajatud 70-ndatel aastatel Raku järvest liigvee ärajuhtimiseks
Ülemiste järve. 2020. aasta kevadel oli torustiku sissevooluots sügaval vee all (foto 1.3).
Ligi 50 aastat vanal torustiku (truup nr 6 ja truup nr 7 vaheline ala) omanikusuhe on
segane (ei ole võimalik tuvastada kellele torustik kuulub) ning torustikku ei ole
renoveeritud. Torustikul puudub asendiskeem ning tehnilised joonised, Raku järve
veeseire lubab järeldada, et torustik ei hoia veetaset Raku järves stabiilsena.
Läbilaskevõime muutust on täheldanud ka AS Tallinna Vee opereerimisjuht Martin
Haug, kelle sõnul on just viimaste aastatega vähenenud toru kaudu Kurna ojja suubuv
kevadine vooluhulk. Ligi 50 aastase torustiku tehnilise olukorra tõttu ei olnud otstarbekas
Raku järve poolse veealuse ja maa-aluse torustiku avamine vooluhulga mõõtmiseks. Töös
on analüüsitud hüdrogeoloogilise modelleerimise kaudu Raku järvest torustiku kaudu ära
voolavat vee hulka (peatükk 3).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 21
varu kaevandamisel
Joonis 1.17 Pinnavee äravoolukohad liiviku ümber 2019 kevadel
Vooluhulkasid mõõdeti neljal korral kõrgvee ja madalvee perioodil (25. aprillil, 29.
juunil, 14. august ja 29. oktoobril). Truupide asukoha koordinaadid ja kõrgused määrati
reaalaja gps-seadmega Trimble R-2 GNSS (koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused
EH2000 süsteemis). Vooluhulga arvutamiseks ja voolukiiruse mõõtmiseks kasutati
pinnaujukit ja hüdromeetrilist tiivikut. Vooluhulki mõõdeti vastavalt vooluhulga
mõõtmise juhendile / 12 /. Enne tiiviku kasutamist mõõdeti jõe või kraavi veetaseme ning
jõesängi abs kõrgused või mõõdeti vee sügavused risti voolusängi. Saadud tulemuste abil
profileeriti jõe või kraavi ristprofiil ning arvutati ristlõike pindala. Voolukiiruste
mõõtmised toimusid vähemalt kolmes kiirusvertikaalis, sõltuvalt voolusängi laiusest.
Foto1.1 Truup 2a (viide tabeli 1.1 all)
Tallinna ringtee all. Foto 14. august
2020. Truubi asukoht truubist nr 2 ~125
m lõunas.
Foto 1.2 Truup nr 2 jooniselt 1.16 ja
kraav Tammemäe V karjäärist 25. aprill
2020. Taamal Tallinna ringtee
Foto 1.3 Veealune äravoolutoru truup nr 7 joonisel 1.16 (veetaseme mõõtja seisab toru
peal) Raku järvest, 25. aprill 2020
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 23
varu kaevandamisel
Foto 1.4 Truup nr 1 joonisel 1.16 Liivajärves 25. aprill 2020
Vooluhulga mõõtmise tulemused on esitatud tabelis 1.1. Tulemustest nähtub, et oluline
pinnavee väljavoolupunkt truup nr 1 asub Liivajärves (endine Valdeku karjäär). Aprillist
kuni oktoobrini tehtud mõõdistustel oli võimalik vooluhulka mõõta neljal korral ning see
varieerus 0,016 ja 0,047 m3/s vahel. Luige asula truup nr 3 ei tuvastatud voolu mitte ühelgi
korral. Oluline pinnaveeäravoolu koht on ka Tammemäe järvest (truup nr 2). Kurna ojja
suubuvat vooluhulka (truup nr 7) oli võimalik mõõta 2020. aasta suvel ja sügisel. Sügisese
vooluhulga mõõtmise ajal küündis see 21 200 m3/d. Kurna ojja suubuv vooluhulk oli
märgatavalt suurem kui varasematel aastatel (1971. aastal voolas maa-aluses torustikus
7 400 m3/d, 1997. aastal 4 400 m3/d ja 2004. aastal 6 100 m3/d). 2019. aasta seire põhjal
saab järeldada, et Raku järve ja Kurna oja ühendav maa-alune torujuhe on amortiseerunud
ning torustikku tuleb vett juurde. Hioni oja ja Tallinna ringtee ristumiskohas toimus
2020a kevad-ja sügisperioodil ehitustööd, seetõttu ei olnud võimalik veehulka seal mõõta.
Hioni ojaga on arvestatud hüdrogeoloogilise mudeli ülesehitusel (peatükk 2).
Tabel 1.1. Vooluhulga mõõtmise tulemused m3/s (m3/d), Saku-Männiku liiviku ümber
(truup nr 7 vooluhulkasid ei saanud mõõta, kuna truubi ots oli täielikult vee all).
Truup 6 Truup 3 Truup 5
Mõõte- Truup 1 Truup 2 Truup 4 Luige
Väljavool Luige Luige
kuupäev Liivajärv Tammemäe asulas
Kurna ojja asulas asulas
0,029
29.04.2020 0 + 0 0 0
(2 506)
0,016
29.06.2020 0,002 (173) 0 0 0 0
(1 382)
0,047 0,004
14.08.2020 0,23 (19 872) 0 0 0
(4 034) (375)*
0,032 0,003 0,245 0,031
29.10.2020 0 0,011 (950)
(2 765) (259)* (21 200) (2 678)
* kobraste tegevuse tõttu mõõdeti voolhulk Tallinna ringtee all olevas truubis 2a
+ väljavoolu toru otsa ei õnnestunud algselt leida ja vooluhulk jäi mõõtmata.
Null tabelis tähendab, et vooluhulka ei olnud võimalik mõõta vähese veekoguse või veetaseme tõttu.
Lisaks eeltoodule on hüdrotehnilised rajatised veepindade reguleerimiseks paigaldatud
karjäärijärvede vahele. Männiku järve ja Pumbajärve vahel on kaevregulaator. AS Maves
2004. aastal koostatud aruande kohaselt olid kaevregulaator suletud, kuid lekkimine
olemas. Kaevregulaatori tehniline seisund hinnati halvaks. Pumbajärve ja Raku järve
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 24
varu kaevandamisel
vahel oli 0,5 m läbimõõduga truup, mis oli 2004. aastal osaliselt täis settinud.
Käimasoleva töö raames võeti ühendust AS Silikaat mäetööde osakonna juhataja Eduard
Gennoga. Eduard Genno kinnistusel ei ole eeltoodud hüdrotehnilisi rajatisi renoveeritud
ega uusi juurde rajatud. Hüdrotehniliste rajatiste omanikusuhe on segane.
1.9 Meteoroloogiline andmestik
Lähima, Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel oli aastatel 2010 - 2020 aastate
keskmine sademete hulk piirkonnas 715 mm aastas ning kuu keskmine summa varieerus
599 ja 972 mm vahel (joonis 1.18). Kümne aasta keskmine sademete hulk oli 715 mm/a.
Kõige vähem sademeid esines 2018. aastal. Piirkonna aasta keskmine aurumine on
450 mm/a. / 13 /
Joonis 1.18 Sademete summa Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmetel
1.10 Filtratsioonikoefitsiendi hindamine
Hüdrogeoloogilised katsepumpamised viidi läbi 2019. aasta juunis ja augustis kuues seire
kaevus Männiku X uuringuruumi alal. Hüdrogeoloogilistel katsetel kasutati
süvaveepumpa Grundfos SQ 7-40. Enne katseid puhastati puurkaevud ning veetasemel
lasti stabiliseeruda enne katsetöid vähemalt kaks kuni kolm päeva. Väljapumbatud
veehulka mõõdeti regulaarselt ja veetaseme mõõtmiseks kasutati automaatset
pidevandurit (Van Essen CTD-Diver). Õhurõhku mõõdeti pidevanduriga ning veetaseme
kontrollmõõtmised tehti Eijkelkampi põhjavee taseme mõõtjaga.
Katsepumpamisel saadud andmeid töödeldi programmiga Diver-Office 2020, mis
võimaldab mõõdetud veesamba rõhku õhurõhu andmetega kompenseerides arvutada
välja põhjavee tasemed. Veekihi veejuhtivus (T) arvutati programmiga AQTESOLV,
kasutades Cooper-Jacob vabapinnalise veekihi meetodit. Veekihti moodustavate kivimite
filtratsioonikoefitsient (K) on kihi veejuhtivuse ja veekihi paksuse jagatis (K = T/b).
Katsepumpamise tulemused on toodud lisas 2.
Katsepumpamistel täheldati väga suurt juurdevoolu puurkaevudesse ning seetõttu jäid
veetaseme alandused prognoositust väiksemateks. Kuna veetasemete alandused jäid
väikseks, siis on hinnatud liivasetete omadusi ülemises intervallis. Veejuhtivus varieerus
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 25
varu kaevandamisel
100 ja 800 m2/d vahel, mis annab liivakihi filtratsioonikoefitsiendiks rohkem kui 26 m/d.
Suuri filtratsioonikoefitsiente saab seostada liivakihi ülemise osaga, kuna geoloogilise
uuringu põhjal liivade granulomeetriline koostis väheneb vertikaalses suunas.
2. HÜDROGEOLOOGILISE MUDELI ÜLESEHITUS JA
METOODIKA
Kolmemõõtmeline põhjavee mudel koostati dünaamilises režiimis GMS (Groundwater
Modeling System) tarkvaraga, mis baseerub USA Geoloogiateenistuse välja töötatud
ModFlow mudelil / 14 /. Koostatud mudel kalibreeriti vastavalt välja kujunenud
hüdrogeoloogilisele situatsioonile piirkonnas ning arvestades kõiki 2020. aastal liivikul
mõõdetud seire andmeid. Tulemuse sobivust hinnati Nash-Sutcliff efektiivsuskriteeriumi
alusel, mille eesmärgiks on võrrelda seire alusel mõõdetud ja modelleeritud veetasemeid.
Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli suurus valiti vastavalt olemasolevale
hüdroloogilisele ja hüdrogeoloogilisele situatsioonile. Mudeli suuruseks võeti 14 km x
13 km ning mudel sammuks valiti 100 m (joonis 2.1 ja joonis 2.2). Hüdrogeoloogilise
mudeli ruudustiku tihendamist kasutati Männiku X uuringuruumi piires ning
pinnaveevoolu modelleerimisel. Mudel koostati neljakihilisena.
Joonis 2.1 Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli ruudustik.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 26
varu kaevandamisel
Joonis 2.2 Hüdrogeoloogilise mudeli suurus
Maapinnalt esimese kihina modelleeriti glatsiofluviaalseid setteid ja soosetteid. Esimene
kiht on modelleeritud kasuliku kihi lamamini. Teise kihi paksus on modelleeritud Maa-
ameti aluspõhja isojoonte absoluutkõrguste kõrguse järgi. Lisaks on kasutatud 1997.
aastal OÜ Salveesia hüdrogeoloogilist uuringut. Paksuste modelleerimisel vaadati ka
geoloogiliste struktuuripuuraukude infot. Mudeli teine kiht esindas savikat moreeni.
Mudeli kolmas ja neljas kiht esindasid Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi. Mudeli suurus
ja esimese ning teise kihi lamami isojooned on esitatud aruande lisas 3.
2.1 Piiritingimused
Mudeli ülesehitusel kasutati kolme erinevat piiritingimust:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 27
varu kaevandamisel
1. Netoinfiltratsioon Lähima Harku meteoroloogiajaama andmetel on keskmine
sademete hulk piirkonnas 715 mm/aastas (joonis 1.16). Piirkonna aasta keskmine
aurumine on 450 mm/a / 13 /. Esialgu sisestati mudelisse netoinfiltratsioon
715 – 450 = 265 mm/a (ehk 0,000726 m/d), samas arvestati, et netoinfiltratsioon on
intensiivsem piirkondades kus esineb liivane pinnas ja põhjaveetase on madalam. Lahtise
veepeegliga järvedel kasutati väga väikest netoinfiltratsiooni (0,00001 m/d). Kuna
uuringud on näidanud, et enamus lahtise veepeegliga järvedele langevatest sademetest
aurustub / 15 /. Netoinfiltratsioon on väiksem kõrge põhjaveetasemega aladel nagu
näiteks rabades ja soodes. Mudeli kalibreerimise tulemusena arvutati Männiku liiviku
keskmiseks netoinfiltratsiooniks 0,00083 m/d ehk ligikaudu 41,5 % sademetest. Liiviku
netoinfiltratiooni iseloomustav joonis on esitatud lisas 3.
2. Konstantne rõhk. Piiritingimust kasutati mudeli lõuna ja põhjaküljel Silur-
Ordoviitsiumi veekompleksi veetaseme modelleerimiseks (mudeli neljas kiht).
Lõunapiiril kasutati konstantset rõhku 37 abs m ning põhjapiiril 33 abs m, mudeli idapiiril
kasutati konstantset rõhku ~40 abs m.
3. Dreen piiritingimust kasutati vooluveekogude (Vääna jõgi, Pääsküla jõgi ja Kurna oja)
modelleerimiseks. Vooluveekogud piirkonnas on riigi poolt korrashoitavad
ühiseesvoolud ja/või maaparanduslikud eesvoolud. Ülemiste järve modelleerimiseks
kasutati samuti dreen piiritingimust, kuna järvest toimub pidev veevõtt. Dreen
tingimusena modelleeriti ka Männiku järvistus olevad Männiku, Väikejärve, Raku,
Liivajärve (Valdeku), kuna järvede veetasemed on reguleeritud.
2.2 Filtratsioonikoefitsient
Mudeli kalibreerimise tulemusena, varieerus horisontaalne filtratsioonikoefitsient
maapinnalt esimeses kihis 0,0001 ja 20 m/d vahel (vertikaalsuunas 10 korda väiksem),
mis peegeldab hästi Tallinna-Saku maardla geoloogilistes uuringutes kirjeldatut. Nimelt
koosneb Männiku liivik ülipeeneteralistest kuni jämedateralistest liivadest. Esimese kihi
veeanniks saadi mudeli kalibreerimise tulemusena 0,15, mis peegeldab pigem
peeneteraliste materjalide omadusi / 17 /. Liiviku filtratsioonikoefitsenti iseloomustav
pindalaline joonis on esitatud lisas 3. Teise kihi (moreen) horisontaalseks
filtratsioonikoefitsiendiks saadi mudeli kalibreerimise tulemusena 0,01 m/d
(vertikaalsuunas 10 korda väiksem), mis peegeldab nõrga veepideme filtratsioonilisi
omadusi / 18 / ja Specific Storage (eriveemahtuvus) 0,0001 1/m. Kolmanda kihi
horisontaalseks filtratsioonikoefitsiendiks saadi mudeli arvutus tulemusena (lubjakivide
ülemine vett paremini juhtiv osa) 8 - 20 m/d ja neljanda kihi horisontaalseks
filtratsioonikoefitsiendiks saadi (lubjakivide alumine vett vähem juhtiv osa) 1 m/d,
Specific Storage (eriveemahtuvus) 0,0001 1/m. Kolmanda ja neljanda kihi arvutatud
filtratsioonilased omadused korreleeruvad hästi Silur-Ordoviitsiumi veekomplekis
omadustega / 18 /. Vertikaalne filtratsioonikoefitsient oli kõikide kihtide puhul 10 korda
väiksem.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 28
varu kaevandamisel
2.3 Mudeli kalibreerimine
Mudeli kalibreerimine viiakse läbi nii, et mudeli sisendandmeid muudetakse niikaua, kuni
saavutatakse kooskõla mudeli arvutatud ja välitööde käigus mõõdetud tulemuste vahel.
Mudeli kalibreerimiseks kasutati Männiku X uuringuruumis ja Kaitseväe harjutusväljal
läbi viidud seire andmeid. Kuna Kaitseväe harjutusväljal olevad vee keemilise koostise
seireks rajatud punktid asusid üksteisele väga lähedal, siis valiti mudeli kalibreerimisse
kaks punkti (SK1 ja SK8), mis asetsesid üksteisest võimalikult kaugel. Mudel kalibreeriti
dünaamilises režiimis. Mudeli kalibreerimise tulemust hinnati läbi Nash-Sutcliffe (EF)
kriteeriumi, mis on üks kõige kasutatavam hindamiskriteerium hüdroloogias / 16 /.
EF arvutatakse järgnevalt:
∑ ( () ( ))
EF = 1 − ∑ ( () )²
[1]
kus:
Qm arvutatud veetase, Q0 mõõdetud veetase, n vaatlusandmete arv, Q mõõdetud
keskmine veetase. Vastavalt Moriasile / 16 / on üldised hindamiskriteeriumid mudelile
kuupõhise vaatlusreaga järgnevad:
Tabel 2.1. Üldised mudeli hindamiskriteeriumid EF-le / 16 /
Mudeli hindamiskriteerium EF
Väga hea 0,75˂EF≤ 1,00
Hea 0,65˂EF≤ 0,75
Rahuldav 0,50˂EF≤ 0,65
Mitterahuldav EF≤ 0,50
Joonis 2.3 Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli kalibreerimise tulemus
Nash-Sutcliff efektiivsuskriteeriumiks dünaamilise mudeli puhul saavutati 0,76.
Eeltoodud hea tulemuse tõttu loeti mudel kalibreerituks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 29
varu kaevandamisel
Järgnevad veetasemete prognoosid ja bilansilised arvutused tehti arvestades 2019. ja
2020. aastal läbi viidud seiret. Ettevõtte AS-il TREV-2 Grupp on soov alustada Männiku
X uuringuruumis kaevandamist 2024 - 2025 aastal. AS-i TREV-2 Grupp aastane ehitus-
ja täiteliiva kaevandamise maht Tallinna-Saku liivamaardlas on keskmiselt 250 tuhat m3
(aastatel 2016 - 2020). AS-ile TREV-2 Grupp antud kaevandamislubadega seotud
kaevandatava jääkvaru kogus on 2020. aasta lõpu seisuga 450 tuh m3. Arvestades
ettevõtte keskmist aastast kaevandamise mahtu, tagab olemasolev varu kogus
kaevandamistegevuse paariks aastaks. Lisaks on AS TREV-2 Grupp esitanud mõned
taotlused olemasolevate mäeeraldiste laiendamiseks, mis tagaks realiseerumise korral
maavaraga varustatuse veel paariks-kolmeks aastaks. Kuna ettevõtte soov on alustada
kaevandamisega peatselt, siis on mõistlik baseeruda hüdrogeoloogiliste
tulevikuprognooside tegemisel 2019 - 2020 aastatel tehtud seirele ja hüdrogeoloogilisele
situatsioonile.
3. TULEMUSED
Kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline mudel töötati välja kolmes erinevas etapis ja
dünaamilises režiimis. Esimesena koostati mudel, mis iseloomustab tänaseks välja
kujunenud olukorda – situatsioon I). Sellele mudelile baseerudes koostati
hüdrogeoloogiline mudel, mis iseloomustab situatsiooni kui kõikides tänaseks päevaks
peatükis 1.7 nimetatud lubadega kaetud mäeeraldistel toimuv kaevandamine on
lõpukorral ning koosmõjud on välja kujunenud – situatsioon II. Koosmõjusid arvestavale
mudelile on lisatud Männiku X uuringuruumi hüdrogeoloogiline situatsioon erinevate
kaevandamise variantide korral (Alternatiivid IIIa, IIIb, IIIc).
III a alternatiivi puhul on hinnatud hüdrogeoloogilist olukorda, kui kaevandamine toimub
ujuva pinnasepumbaga. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku
spetsiaalselt ettevalmistatud platsile – hüdropuistangutesse nõrguma, kus liigvesi valgub
tagasi veekogusse. Alternatiiv III b-ga on hinnatud veetõkkeseina mõju
hüdrogeoloogilisele situatsioonile, kui Männiku X uuringuruumis kaevandatakse ujuva
pinnasepumbaga. III c alternatiivina on hinnatud olukorda, kus veetaset Männiku X
uuringuruumis alandatakse isevoolselt kuni kasuliku kihi lamamini.
Jooniselt 3.1 on näha, et Männiku raba piirkond moodustab kohaliku veelahkmeala.
Joonisel toodud valgalade piirid on kujundatud maapinna kõrgusreljeefi, modelleeritud
veetasemete ja ModPath osakeste voolujoonte järgi. Valdavalt ei kuulu Männiku rabaala
Männiku järvistu valgala piiridesse. Rabaala vesi voolab kraavide kaudu välja peamiselt
Vääna jõkke. Kuna tegemist on väga heterogeense keskkonnaga siis moodustunud
karjäärijärvede valgalad võivad olla suuremad kui maapealsed valgalad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 30
varu kaevandamisel
Joonis 3.1 Veetase ja järvede valgalad liivikul tänases situatsioonis aastal 2020 –
(situatsioon I).
Hüdrogeoloogilise mudeli arvutuste põhjal, milleks on kasutatud ModFlow Zonebudget
võimalust, on põhjavee toide bilansipiirkonnas (netoinfiltratsioon) 18 313 m3/d
(joonis 3.1). Dreenide kaudu viiakse bilansipiirkonnast välja 5 537 m3/d, põhjaveeline
äravool on 12 776 m3/d. Hüdrogeoloogiliste arvutuste kohaselt viib maa-alune Raku
Ülemiste veejuhe bilansipiirkonnast välja keskmiselt 1 700 m3/d vett.
Järgnevalt on analüüsitud situatsiooni II, kus Tallinna-Saku liivamaardlas toimub
kaevandamine kõikides peatükis 1.7 nimetatud lubadega kaetud mäeeraldistel (joonis
1.7). Suurimaid muutusi on oodata Liivajärve ja Männiku järve vahelisel alal, kuna AS
YIT Eesti Talteri liivakarjääri keskkonnaloa alusel on ettevõttel lubatud kaevandada
veealust varu. Alale tekkib veekogu ligikaudse abs kõrgusega 44 m. Veetase võib
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 31
varu kaevandamisel
maksimaalselt Tammemäe järves väheneda 0,3-0,5 m. Muutust on oodata ka Raku järvest
lõunas, kus veealuse varu kaevandamine on võimalik. Tegevusega suureneb Raku järve
pindala, samas kaevandamine ei mõjuta Raku järve veetaset. Kõikide mäeeraldiste
koosmõjul tekkiv prognoositud veetaseme alandus ei põhjusta olulisi muutusi järvede
veetasemetes. Samas on järvede konfiguratsiooni prognoosimine piiratud kuna
veetasemete seire info põhjal saab järeldada, et hüdrotehniliste rajatiste amortiseerumine
järvistul võib järvede veetasemete tõusu soodustada.
Järvistu veebilansi arvutus näitas, et filtratsioon põhjavette väheneb ligikaudu 1 046 m3/d
(kuni 17 267 m3/d), dreenidega viiakse bilansipiirkonnas välja ligikaudu 4 917 m3/d ja
põhjaveeline äravool 12 350 m3/d..
Joonis 3.2 Veetasemed kui tänaseks väljastatud mäeeraldistel on kaevandamine
lõpukorral (situatsioon II).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 32
varu kaevandamisel
Järgnevalt on hüdrogeoloogilises mudelis modelleeritud alternatiivi (alternatiiv III a)
kui Männiku X uuringuruum piires veealune varu kaevandatakse hüdrokaevandamise
tehnoloogiaga. Sellisel juhul kasutatakse veealuse varu kaevandamiseks ujuvat
pinnasepumpa. Veega küllastunud liiv pumbatakse mööda torustikku spetsiaalselt
ettevalmistatud platsile – hüdropuistangutesse nõrguma, kus liigvesi valgub veekogusse
tagasi. Veealuse varu kaevandamise imiteerimiseks on hüdrogeoloogilises mudelis
Männiku X uuringuruumi filtratsioonikoefitsiendi suurendatud kuni 1000 korda ning
netoinfiltratsiooni on vähendatud kuni 0,0001-ni. Sarnast modelleerimise viisi on
rakendatud ka teiste Tallinna-Saku liivamaardla mäeeraldistel.
Joonis 3.3 Kaevandamine Männiku X uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga ehk
alternatiiv III a
Tulemustest nähtub (joonis 3.3), et Männiku X uuringuruumi veealuse varu
kaevandamisel langeb veetase Männiku X uuringuruumis ligikaudu 2-3 meetrit, abs.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 33
varu kaevandamisel
kõrgusele 42,3 m. Tammemäe järves võib veetase langeda 0,3 m. Veetaseme muutus
kujuneb väikeseks, sest piirkonnas on veetasemed kaevandamisest juba mõjutatud
Järvistu veebilansi arvutus näitas, et netoinfiltratsioon bilansipiirkonnas väheneb
1290 m3/d, dreenidega viiakse pinnavett välja 4064 m3/d ning põhjaveeline äravool on
11 913 m3/d. Veealuse varu kaevandamine hüdrokaevandamise tehnoloogiaga ei mõjuta
Liivajärve ega Männiku järve veetaset.
Veetase Saku krossirajal on kraavitusega reguleeritud abs k 39 m, samas kujuneb veetase
Männiku X uuringuruumis 2-3 m kõrgemaks. Männiku X uuringuruumi ja Saku
krossiraja vahelisel alal on terviku stabiilsuse ülesanne lahendatud Lisas 5.
Alternatiiv III b. Järgnevalt on vaadeldud olukorda kui Männiku X uuringuruumi
idaküljele rajatakse veetõkkesein. Hüdrogeoloogilises mudelis on selleks kasutatud
veevoolu välistavat (no-flow) piiritingimust. Tulemustest lähtub, et veetõkkeseina
kasutamisel on kompenseeriv mõju Tammemäe järve veetasemele, kuna Tammemäe
järve ja veetõkkeseina vahele tekib suurem ala, kus veetase püsib abs kõrgusel 45 m.
Männiku X uuringuruumi alale tekib veekogu keskmise abs kõrgusega 41,9 m. Järvistu
veebilanss jääb sarnaseks alternatiiv III a tooduga. Veetõkkeseina rajamine Männiku X
uuringuruumi idapiirile ei põhjusta tõrkeid teiste karjääride töös. Veerohketel aegadel
jääb Tammemäe järve ja selle lähipiirkonda dreenima Tammemäe järvest lõunasse,
Tallinna ringtee alla suubuv kuivenduskraav. Kuivenduskraavi paigutussügavus on 44,5
abs m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 34
varu kaevandamisel
Viimase alternatiivina III c on hüdrogeoloogilise mudelil uuritud olukorda, kus
Männiku X uuringuruumis alandatakse veetaset kuni lamamini. Veetaset alandatakse
sellisel juhul isevoolselt (põhjavee pumpamist ei toimu). OÜ Inseneribüroo Steiger 2019.
aastal läbi viidud geoloogilise uuringu põhjal on kasuliku kihi lamami abs kõrgus
vahemikus 32,7 kuni 42,5 m (keskmine 37,4 m). Madalaim on lamam uuringuruumi edela
nurgas ning kõrgeim uuringuruumi idaküljel. Hüdrogeoloogilises mudelis asetati
piiritingimus drenaaž võimalikult lamami piiri lähedale. Tulemustest nähtub (joonis 3.4),
et suurim veetasemete muutus toimub uuringuruumist läänes, veetase langeb ~3,5 m.
Tammemäe järves langeb veetase 1,2 m. Liivajärves olulist veetaseme langust ei toimu.
Bilansipiirkonna netoinfiltratsioon ei vähene, samas suureneb dreenidega
bilansipiirkonnas välja viidav veemaht kuni 5 992 m3/d, põhjaveeline äravool väheneb
kuni 11 275 m3/d.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 35
varu kaevandamisel
Joonis 3.4 Veetasemed. Kui Männiku X uuringuruumis kaevandatakse isevoolselt ja
veetase alaneb kuni lamamini ehk alternatiiv III c.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 36
varu kaevandamisel
Kokkuvõtvalt erinevate modelleerimise stsenaariumite tulemused on toodud tabelis 3.1
Tabel 3.1 Männiku liiviku veevoolu bilanss
2019 - 2020 Männiku X Männiku X Männiku X
välja veealuse varu veealuse varu veetaseme
Kaevandamine
kujunenud kaevandamine kaevandamine alandamine
olemasolevatel
Bilansipiirkond olukord pinnase- pinnasepumba isevoolsena
mäeeraldistel
(joonis 3.1) pumbaga ja veetõkke kuni
Situatsioon seinaga lamamini
Situatsioon II
I
Alternatiiv Alternatiiv Alternatiiv
III a III b III c
Netoinfiltratsioon
bilansipiirkonda 18 313 17 267 15 977 15 977 17 267
sisse m3/d
Dreenidega
bilansipiirkonnast 5 537 4 917 4 064 4 064 5 992
välja m3/d
Põhjaveeline
äravool 11 913
12 776 12 350 11 913 11 275
bilansipiirkonnast
välja m3/d
Tabelist 3.1 nähtub, et kaevandades tänaseks päevaks lubadega kaetud mäeeraldistel
väheneb põhjavee ressurss ligikaudu 426 m3/d. Männiku X uuringuruumis pinnasepump
meetodiga kaevandades väheneb veeressurss lisaks 437 m3/d võrra ja kaevandades
veetaseme alandamisel lamamini väheneb veeressurss 1075 m3/d võrra. Seega väheneb
III alternatiivi puhul kasutatav veeressurss vähem kui III c alternatiivi puhul.
Mõju Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveevarudele ja Tallinna linna
joogiveehaardele. Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi põhjaveevarusid
hinnati 1992. aastal ning nende varude hinnangu kehtivus lõppes 2015. aastal. AS
Tallinna Vee tehnoloogiajuhi Ivar Ruubeli sõnul põhjaveevarude hindamist hetkel ei
planeerita. Seega ei saa ka Männiku X veealuse varu kaevandamise mõju
põhjaveevarudele hinnata.
Mõju Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi koguselisele seisundile.
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi looduslikuks ressurssiks on hinnatud
34 168 m3/d. 2017. aastal oli põhjaveevõtt Männiku-Pelguranna põhjaveekogumist
336 m3/d. ning koguseline seisund oli hinnatud heaks. Minimaalseks looduslikuks vabaks
ressursiks on 34 168 m3/d. ning minimaalseks looduslikuks kasutatavaks veehulgaks
33 832 m3/d. Kaevandades Männiku X uuringuruumis III a ja III b alternatiivi puhul
väheneks minimaalne looduslik kasutatav veehulk 33 395 m3/d-ni (33 832 – 437) ning
kolmanda alternatiivi puhul (III c) 32 757 m3/d-ni (33 832 – 1075). Seega ei põhjusta
ükski alternatiiv põhjaveekogumi koguselise seisundi muutust (heast seisundist halba
seisundisse minekut).
Mõju Tammemäe, Männiku, Raku, Liivajärvele ja AS YIT Eesti Talteri liivakarjääri
nimetu järvele. Hüdrogeoloogiliste arvutuste kohaselt (Alternatiiv III a) vähendab
Männiku X veealuse varu kaevandamine Tammemäe järve veetaset 0,3 m. Samas teiste
järvede veetasemetele mõju ei ole. Alternatiiv III b kohaselt mõju Männiku järvede
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 37
varu kaevandamisel
veetasemetele puudub. Alternatiiv III c puhul väheneb veetase Tammemäe järves 1,2 m.
Tulevases Liivajärve ja Männiku järve vahelises karjäärijärves (AS YIT Eesti Talteri
liivakarjäär alal) väheneb veetase ligikaudu 1 m. Alternatiiv III c ei vähenda veetaset
Liivajärves, Männiku järves ega Raku järves.
Hindamaks veetasemetest tulenevat veemahtude muutust on koostatud tabel 3.2.
Prognoositav veesamba kõrgus järvedes arvestab geoloogilistes uuringutes toodud
mäeeraldise sügavust. Tulemustest nähtub, et veemahu muutust III a alternatiivi puhul
tulevases karjäärijärves Liivajärve ja Männiku järve vahelisel alal ei ole oodata, samas
veemahu vähenemine Tammemäe järves on 6%. Alternatiiv III b puhul veemaht üheski
järves ei muutu. Veemahu muutus III c alternatiivi puhul on tulevases karjäärijärves 3%
ja Tammemäe järves 24%.
Tabel 3.2 Prognoositav veemahu muutus
Tulevane karjäärijärv Liivajärve
Järv Tammemäe järv
ja Männiku järve vahelisel alal
Pindala tulevikus arvestades
0,2 km2 1,4 km2
olemasolevaid mäeeraldisi
Keskmine sügavus abs k m 37 39
Prognoositav keskmine
7 5
veesamba kõrgus tulevikus (m)
Maht milj m3 1,4 7
Mahu vähenemine Männiku X
uuringuruumis veealuse varu
kaevandamisel hüdropump
Maht ei vähene 0,4 (6%)
meetodil
milj m3
Alternatiiv III a
Mahu vähenemine Männiku X
uuringuruumis veealuse varu
kaevandamisel hüdropump
Maht ei vähene Maht ei vähene
meetodil ja veetõkkeseinaga
milj m3
Alternatiiv III b
Mahu vähenemine Männiku X
uuringuruumis alandades
veetaset lamamini 0,04 (3%) 1,7 (24%)
milj m3
Alternatiiv III c
Mõju piirkonna kaevudele Keskkonnaregistri avaliku teenuse andmetel asub Männiku X
uuringuruumist ligikaudu 600 m kaugusel lääne pool seitse Siluri-Ordoviitsiumi
veekompleksi ulatuvat kaevu (joonis 3.5).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 38
varu kaevandamisel
Joonis 3.5 Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi kaevud Männiku X mäeeraldisest lääne
pool
Ainsana ei ole registreeritud puurkaevu katastri üksusel nr 71801:001:1754 (Männiliiva).
Piirkonna maapinna absoluutkõrgused varieeruvad 35 - 36 abs m juures ning veetase on
ligikaudu 2 m allpool maapinda (abs. kõrgusel 33 – 34 m). Keskkonnaregistrisse kantud
puurkaevude andmete põhjal lasub piirkonnas Silur-Ordoviitsiumi veekihi peal 3 - 4 m
paksune väikese filtratsiooniomadustega liivsavi-moreeni kiht. Männiku X veealuse varu
kaevandamise mõju kaevudele saab hinnata väikseks kuna kaevandamine toimub
Kvaternaari Männiku-Pelguruanna põhjaveekogumis, mis on Silur-Ordoviitsiumi
põhjaveekogumist eraldatud madala filtratsiooniomadustega moreeni kihiga.
Veepealse varu kaevandamine mõju Männiku X uuringuruumis. OÜ Inseneribüroo
Steiger 2019. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu alusel on ~60 % koguvarust Männiku
X uuringuruumis veealune ja 40 % veepealne. Veepealse varu paksus on 1,7 kuni 5,8 m.
2019. a laboratoorsete analüüside tulemuse põhjal kvalifitseerub veepealne varu
ehitusliivana ja veealune varu täiteliivana. Veepealne varu kaevandatakse
pöördkoppekskavaatoriga. Ainult veepealse varu kaevandamisel ei mõjutata oluliselt
veetaset Männiku X uuringuruumis ning seega ei mõjuta tegevus ka Männiku järvistut
ega Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi koguselist seisundit.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 39
varu kaevandamisel
4. KOKKUVÕTE
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 geoloogilise uuringu
tegemiseks Männiku X uuringuruumis loa nr HARMG-140. Geoloogilise uuringu loa
täiendavaks tingimuseks oli, et põhjaveealuse varu esinemise korral peab AS TREV-2
Grupp tellima hüdrogeoloogilise uuringu, selgitamaks Männiku X veealuse varu
kaevandamise mõjusid Männiku järvedele ja Tallinna linna joogiveehaardele.
OÜ Inseneribüroo Steiger 2019. aastal läbi viidud geoloogilise uuringu alusel on ~60 %
koguvarust Männiku X uuringuruumis veealune.
Hüdrogeoloogilise prognoosi koostamiseks mõõdeti Männiku X uuringuruumis ja selle
lähedusse rajatud seirekaevudes ja piesomeetrites veetaset 16. korral. Hinnati liivasetete
filtratsioonikoefitsienti, mõõdeti järvede veetasemeid Männiku liivikul ning mõõdeti
pinnaveeäravoolu Männiku järvistu ümber.
Kameraaltööde käigus analüüsiti olemasolevat geoloogist ja hüdrogeoloogilist
algandmestikku. Koguti kokku ja analüüsiti kaevandajate poolt mõõdetud Männiku
järvistu veetasemeid. Eelnevalt kogutud ja analüüsitud andmete põhjal koostati
kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline mudel dünaamilises režiimis. Hüdrogeoloogilise
mudeli abil analüüsiti erinevaid kaevadamise stsenaariume.
Hüdrogeoloogilise arvutuste tulemused näitasid, et olemasolevatel mäeeraldistel
kaevandamine, võib veetaset Tammemäe järves vähendada maksimaalselt 0,3-0,5 m.
Kõikide mäeeraldiste koosmõjul tekkiv prognoositud veetaseme alandus ei põhjusta
olulisi muutusi järvede veetasemetes. Samas on järvede detailne konfiguratsiooni
prognoosimine piiratud kuna veetasemete seire info põhjal saab järeldada, et
hüdrotehniliste rajatiste amortiseerumine järvede vahel võib järvede veetasemete tõusu
soodustada.
Hüdrogeoloogiline mudelarvutus näitas, et kaevandades Männiku X uuringuruumis ujuva
pinnasepumbaga (alternatiiv III a), langeb uuringuruumis põhjaveetase ligikaudu 2-3 m
abs kõrgusele 42,3 m. Tammemäe järves võib veetase langeda 0,3 m. Kaevandustegevus
Männiku X uuringuruumis ujuva pinnasepumbaga ei mõjuta veetaset Liivajärves,
Männiku ega Raku järves.
Alternatiiv III b kohaselt (kaevandamine pinnasepumba ja veetõkkeseinaga) kujuneb
Männiku X uuringuruumi alale veekogu keskmise kõrgusega 41,9 m. Vastavalt
Alternatiiv III b-le ei mõjuta tegevus oluliselt Tammemäe järve, Liivajärve, Männiku
järve, Raku järve ja AS YIT Eesti Talteri liivakarjääri nimetu karjäärijärve veetaset.
Alternatiiv III c uuris veetasemete muutusi, kui Männiku X uuringuruumis alandatakse
veetaset kuni lamamini. Tulemustest lähtuvalt langeb veetase Tammemäe järves 1,2 m
ning tulevases Liivajärve ja Männiku järve vahelises karjäärijärves (AS YIT Eesti Talteri
liivakarjäär alal) väheneb veetase ligikaudu 1 m. Alternatiiv IIIc ei vähenda veetaset
Liivajärves, Männiku järves ega Raku järves.
Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogumi looduslikuks ressurssiks on hinnatud
34 168 m3/d ning selle koguseline seisund oli hinnatud heaks. Hüdrogeoloogiline
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 40
varu kaevandamisel
bilansianalüüs näitas, et ükski kaevandamise alternatiiv ei põhjusta põhjaveekogumi
koguselise seisundi muutust (heast seisundist halba seisundisse).
Hüdrogeoloogiliste muutuste kaudu hinnati Tammemäe järve veemahu muutust kõigi
alternatiivi puhul. Tulemustest nähtub, et veemahu muutus III a alternatiivi puhul
Tammemäe järves on 6%, alternatiivi III b puhul muutust ei ole ja veemahu muutus III c
alternatiivi puhul on 24%. Ükski alternatiiv ei mõjuta Liivajärve, Männiku ega Raku
järve veetaset.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 41
varu kaevandamisel
5. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Belkin. Aruanne põhjavee detailuuringust Männiku piirkonnas Tallinna
veevarustuseks. Tallinn 1971, egf 3164
2. Raud, P., Belkin, V., Kala, E., Raku järve kaldaveehaarde uurimistööd EGF. AS
Salveesia. Keila 1997
3. Metsur, M., Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilitamiseks
vajalikud uuringud. AS Maves 2004.
4. Põhjavee hinnang Tallinna veehaardel, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1992
5. 2018. aasta põhjaveevaru bilanss. Keskkonnaagentuur. 2019
6. Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava 2010-2021.
7. Marandi, A., Osjamets, M., Polikarpus, M., Pärn, J., Raidla, V., Tarros, S., Vallner, L.,
2019. Põhjaveekogumite piiride kirjeldamine, koormusallikate hindamine ja
hüdrogeoloogiliste kontseptuaalsete mudelite koostamine. Eesti Geoloogiateenistus,
Rakvere.
8. Perens, R., Savva , V., Polikarpus, M., Parm, T., Tallinna (6334) ja Rohuneeme (7312)
kaardilehe hüdrogeoloogilised ja põhjavee kaitstuse kaardid mõõtkavas 1:50 000.
2002.a EGF 7474.
9. Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe VI uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.01.2012). OÜ Inseneribüroo Steiger Töö nr 12/0826
10. Tallinn-Saku liivamaardla Tammemäe II liivakarjääri jääkvaru hinnangu ja
registrikande muutmise seletuskiri (varu seisuga 01.12.2014). Töö nr 14/1384
11. Niidas, A., Uppin, M., Kallaste, P., “Männiku harjutusvälja ja 600 m lasketiiru pinnase
uuring plii sisalduse määramiseks“. OÜ Inseneribüroo Steiger. Töö nr 20/3134
12. Reinhan, A., Loigu, E., Vooluhulga mõõtmise juhend. Keskkonnainvesteeringute
Keskus. 2012
13. Kink, H., Andresmaa, E., Orru, M., Eesti Soode hüdrogeoökoloogia. Tallinn 1998
14. Harbaugh, A.W., 2005. ModFlow, 2005, the U.S. Geological Survey modular ground-
water model. Ground Water Flow Process. U.S. Geological Survey Techniques and
Methods 6-A16
15. Tersmaa, J., Vainu, M., Vandel, E., Puusepp, L., Kapanen, G., Vaasma, T., Koit, O.,
Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M., Hüdrogoeloogilise ja limnoloogilise uuringu
läbiviimine koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku
määramisega Kurtna maastikukaitsealal. Tallinna Ülikool. Tartu Ülikool. 2019.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 42
varu kaevandamisel
16. Moriasi, D.N., Arnold, J.G., Van Liew, M.W., Binger, R.L., Harmel, R.D., Veith, T.L.,
2007. Model Evaluation Guidelines for Systematic Quantification of Accuracy in
Watershed Simulations. Transaction of the American Society of Agricultural and
Biological Engineers, Volume 50/5
17. Fetter, C.W., 2001. Applied Hydrogeology. Fourth Edition
18. Raukas, A., Teedumäe, A., 1997. Geology and Mineral Recources of Estonia
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X uuringuruumi veealuse 43
varu kaevandamisel
LISA
Lisa 1
HÜDROGEOLOOGILISTE MUUTUSTE PROGNOOS TALLINN-SAKU
LIIVAMAARDLA MÄNNIKU X UURINGURUUMI VEEALUSE VARU
KAEVANDAMISEL
Hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde programmi täiendamine
29.09.2020 toimus Keskkonnaameti kontoris koosolek, mille kutsus kokku AS Trev-2 Grupp
ning osalejateks olid Keskkonnaametist Anu Sihv, Karina Laasik, Ingrid Vinn, Triin Triisberg
Uljas, Martin Nurme; AS Trev-2 Grupist Elo Jassik; OÜ Inseneribüroo Steigerist Aadu Niidas,
Helis Vahtra ja Hedi Schvede. Koosolek kutsuti kokku, et arutata Keskkonnaministeeriumi
Põhjaveekomisjoni protokollis nr 181 toodud ettepanekuid. Koosolekul leiti, et
Põhjaveekomisjoni poolt kirjeldatud olulised teemad eluslooduse valdkonnas on vajalik
detailselt käsitleda KMH raames. Lisaks otsustati, et töö pealkiri muudetakse täpsemaks ning
selleks on: Hüdrogeoloogiliste muutuste prognoos Tallinna-Saku liivamaardla Männiku X
uuringuruumi veealuse varu kaevandamisel. Mõjude hindamiseks koostatakse
kolmemõõtmeline hüdrogeoloogiline mudel dünaamilises režiimis. Valminud aruanne
saadetakse Keskkonnametisse heakskiitmiseks (Keskkonnaamet saadab aruande omal soovil
Keskkonnaministeeriumi Põhjaveekomisjoni läbivaatamiseks). Tulenevalt koosolekul
otsustatust, on hüdrogeoloogiliste ja hüdroloogiliste tööde täiendatud programm alljärgnev:
Välitööd
Geoloogiliste uuringute käigus rajati Männiku X uuringuruumi alale 6
hüdrogeoloogilist vaatluskaevu pikaajalise seire tegemiseks. Puuraukudesse on
paigaldatud pudedate setete toestamiseks PVC manteltorud ja liiva puurkaevu sattumise
välistamiseks perforeeritud manteltorud.
Männiku X uuringuruumi alast läänes asuva raba soosetete veerežiimi jälgimiseks ja
hüdrogeoloogilise mudeli sisendandmete saamiseks rajati rabaalale 2 seireprofiili risti
uuringuala läänepiiriga. Mõlemasse profiili paigaldati 3 piesomeetrit vahekaugusega 50
m (joonis 1).
Kõikides seirepuuraukudes tehti 2019. aasta suvel katsepumpamised liivasetete
hüdrodünaamiliste parameetrite määramiseks (määrati veejuhtivus ja
filtratsioonikoefitsent). Katsepumpamiste tulemusi kasutatakse sisendina
hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel. Hüdrogeoloogilistes seirepuuraukudes ja
rabaalale paigaldatud piesomeetrites mõõdetakse suvest 2019. kuni sügiseni 2020.
aastani veetasemeid. Mõõtmine toimub sagedusega 1 kord kuus.
Lisaks Männiku X uuringuruumis tehtud hüdrogeoloogilistele töödele teostas OÜ
Inseneribüroo Steiger teise töö raames veetasemete seiret Raku ja Männiku järve
vahelisel alal Kaitseväe harjutusvälja territooriumil (joonis 2) seitsmes piesomeetris.
Välitööd toimusid 2020 aasta mais, augustis ja oktoobris. Lisaseiret kasutatakse
Männiku X uuringuruumi hüdrogeoloogilise mudeli koostamiseks ja kalibreerimiseks.
Veeressursi analüüsimiseks Männiku järvistus, koostatakse piirkonna veebilanss.
Veebilansi arvutamiseks mõõdetakse vooluhulkasid pinnaveeäravoolu kohtades
(truupides) Männiku järvistu ümber, neljal korral, arvestades hüdroloogilist režiimi
(joonis 3).
Kameraaltööd
Analüüsitakse Männiku järvistus juba olemasolevat geoloogilist, hüdrogeoloogilist , ja
hüdroloogilist infot ning esitatakse kokkuvõte tähtsamast algandmestikust.
Kogutakse kokku, analüüsitakse ja esitatakse kaevandajate poolt mõõdetud veetasemete
seire Männiku järvistute kohta.
Arvutatakse ja esitatakse Männiku X geoloogilise uuringu raames määratud
hüdrogeoloogilised parameetrid (veejuhtivus ja filtratsioonikoefitsent).
Analüüsitakse ja esitatakse Männiku X uuringualal mõõdetud veetasemete seire ning
Männiku järvistute ümber tehtud hüdroloogilised mõõtmised pinnaveeäravoolu
kohtades.
Eelnevalt kogutud ja esitatud andmete põhjal koostatakse kolmemõõtmeline
hüdrogeoloogiline mudel dünaamilises režiimis. Dünaamilise mudeli koostamiseks ja
kalibreerimiseks (liivasetete veeanni ja lamamis oleva saviliiv moreeni efektiivpooruse
leidmiseks) kasutatakse mõõdetud veetasemeid Männiku X uuringuruumi piires,
kaevandajate poolt esitatud veetasemete andmeid, mõõdetud vooluhulkasid
pinnaveeäravoolukohtades ning mõõdetud veetasemeid piesomeetrites Raku ja
Männiku järve vahelisel alal. Keila lademe karbonaatkivimite filtratsioonikoefitsendi ja
efektiivpooruse leidmiseks konsulteeritakse AS Maves ja OÜ Eesti Geoloogiakeskuse
varasemalt koostatud hüdrogeoloogilisi aruandeid.
Dünaamilise mudeli abil analüüsitakse erinevaid kaevandamise stsenaariume
(veetaseme alandamine ja ära juhtimine kuni lamamini, veealune kaevandamine ilma
veetaset alandamata, filtratsioonitõkke kasutamine).
Aruandes esitatakse tulemused veetasemete kujunemise kohta kõikide alternatiivide
korral.
Koostatakse aruanne, milles antakse hinnang kaevandamise mõjust Männiku järvistule
ja Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardele. Tallinna linna pinnaveesüsteemi
joogiveehaardena käsitletakse Männiku liivakarjääri järvistut (Raku ja Männiku järved)
koos Männiku Ülemiste veejuhtmega.
Hüdrogeoloogilise mudeli abiga analüüsitakse kavandatava tegevuse mõjuraadiust ning
Maa-ameti veebrirakenduse ning Keskkonnainfo veebirakenduse kaudu tuuakse välja
potentsiaalselt mõjutatavad puurkaevud. Lisaks antakse soovitus, milliste kinnistute
juures võivad olla potentsiaalselt mõjutatavad salvkaevud. Puurkaevude ja salvkaevude
olemasolu ja seisukorra revideerimine toimub tulevikus koostatava KMH aruande
raames.
Tutvutakse ja esitatakse kokkuvõte AS Salveesia poolt 1997. a tehtud uuringust “Raku
järve kaldaveehaarde tööd” ja AS Maves 2004. a. ja 2008. a. (ajakohastatud versioon)
aruandest Männiku järvistu (Raku ja Männiku järved) veeressursi säilimiseks vajalikud
uuringud”.
Koostatakse graafiline materjal ja aruande lisad.
Lisa 2
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 5.5 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-01 6576787.521538770.065 H-01 6576787.521538770.065
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 211.2 m2/day S = 1.567E-8
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 3.72 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-02 6576710.993539037.748 H-02 6576710.993539037.748
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 157.7 m2/day S = 0.00012
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 40. 80. 120. 160. 200.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 4.33 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-03 6576670.09 539308.691 H-03 6576670.09 539308.691
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 115.2 m2/day S = 2.042E-5
3.
2.4
Corrected Displacement (m)
1.8
1.2
0.6
0.
0. 40. 80. 120. 160. 200.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 8.9 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-04 6576358.07 538682.93 H-04 6576358.07 538682.93
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 815.4 m2/day S = 6.316E-35
0.9
0.72
Corrected Displacement (m)
0.54
0.36
0.18
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 5.51 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-05 6576305.088538913.163 H-05 6576305.088538913.163
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 191.4 m2/day S = 2.272E-6
2.
1.6
Corrected Displacement (m)
1.2
0.8
0.4
0.
0. 60. 120. 180. 240. 300.
Adjusted Time (min)
WELL TEST ANALYSIS
AQUIFER DATA
Saturated Thickness: 8.71 m Anisotropy Ratio (Kz/Kr): 0.1
WELL DATA
Pumping Wells Observation Wells
Well Name X (m) Y (m) Well Name X (m) Y (m)
H-06 6576249.059539155.751 H-06 6576249.059539155.751
SOLUTION
Aquifer Model: Unconfined Solution Method: Cooper-Jacob
T = 364.7 m2/day S = 7.016E-10
Lisa 3
Joonis 1. Kolmemõõtmelise hüdrogeoloogilise mudeli esimese kihi lamami isojooned.
Joonis 2. Hüdrogeoloogilise mudeli teise kihi lamami isojooned.
Joonis 3. Esimese kihi filtratsioonikoefitsent m/d. Joonis 4. Netoinfiltratioon liivikul m/d
Joonis 5. Veetase Silur-Ordoviitsiumi veekihis abs k m (hüdrogeoloogilise mudeli kolmas kiht).
Lisa 4
From: Ivar Ruubel <
[email protected]>
Sent: Wednesday, October 28, 2020 9:20 AM
To: Elo Jassik <
[email protected]>
Cc: Tarvo Kuusk <
[email protected]>
Subject: RE: Männiku X hüdrogeoloogilisest uuringust
Tere,
Vastan Teie küsimustele :
1) Plaanid puuduvad, põhjaveevarusid ei ole praegusel hetkel põhjust hinnata.
2) Saab kindlasti olema kaasatud.
3) Selline pikaaegne plaan on ja Tallinna linna veega varustamise maksimaalse toimepidevuse
seisukohast ei saa me sellest plaanist loobuda.
Elutähtsa teenus pakkujana, peab AS Tallinna Vesi pidevalt arvestama oma pikaaegsetes plaanides
võimalikke keskkonna- ja kliimariske, mis võivad ohtu seada hetkel kasutuses oleva süsteemi
toimivuse. Riskide realiseerumisel peab ettevõttel olema võimalik võtta kasutusele alternatiivseid
lahendusi Tallinna elanikele kvaliteetse joogivee pakkumiseks.
Lugupidamisega
Ivar Ruubel
Tehnoloogia juht
AS Tallinna Vesi
Ädala 10, Tallinn, 10614
Mob: +372 51 63 546
[email protected]
From: Elo Jassik <
[email protected]>
Sent: Tuesday, October 20, 2020 9:59 AM
To: Ivar Ruubel <
[email protected]>
Cc: Tarvo Kuusk <
[email protected]>
Subject: RE: Männiku X hüdrogeoloogilisest uuringust
Tere Ivar!
Vabandan, et kiri viibis. Saadan selgituseks asjaolud.
Keskkonnaamet väljastas AS-le TREV-2 Grupp 31.05.2018 loa geoloogilise uuringu tegemiseks
Männiku X uuringuruumis, loa nr HARMG-140 (ala plaan lisatud manusesse). Põhjaveealuse varu
esinemise korral on loa täiendavaks tingimusteks teha enne kaevandamisloa taotlemist
hüdrogeoloogilise kaardistamise ja hüdrogeoloogilise uuringute tegevusluba omaval sõltumatul
ettevõttel uuringud, milles hinnatakse võimalikku mõju Männiku Järvistule ja Tallinna linna
pinnaveesüsteemi joogiveehaardele.
Oleme alustanud geoloogiliste- ja hürdogeoloogiliste uuringute tegemisega. Uuringud oleme tellinud
vastavat kompetentsi omavalt OÜ-lt Inseneribüroo Steiger (litsents nr KHY000011). Töö tegemise
käigus tekkisid järgnevad küsimused, millele oskate ehk Teie vastused anda.
1. Millised on AS-i Tallinna Vesi plaanid Männiku järvistu osas? Kas on plaanis
põhjaveevarusid hinnata, kui jah, siis millises ulatuses ja millal see võiks toimuda?
2. Kas Männiku järvistu on kaasatud ka Tallinna linna ühisveevärgi järgmisesse arengukavasse?
Vana arengukava 2010-2021 hakkab lõppema.
3. Tallinna ÜVK (Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava) arendamise kava pikaajaline
programm näeb ette veejuhtme, pumpla, kaldaveehaarde rajamise Raku-Männiku järvede
ühendamiseks Tallinna pinnaveehaarde süsteemiga. Kas selline plaan on veel ikka olemas?
Kommentaariks veel, et juhul kui AS Tallinna Vesi hakkaks Männiku järvistust vett suunama, siis
selline tegevus võib minna vastuollu looduskaitseseadusega. Veetaseme muutmisel võib olla
negatiivne mõju I kaitsekategooriasse kuuluva ohustatud liigi juttselg-kärnkonna ehk kõre
eluolustikule. https://www.riigiteataja.ee/akt/1051355?leiaKehtiv
Juhul, kui tekib lisaküsimusi, siis koostöös OÜ Inseneribüroo Steiger hüdrogeoloogia spetsialistidega,
vastan meelsasti.
Lugupidamisega
Elo Jassik
Elo Jassik | Geoloog | AS TREV-2 Grupp| Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn, Eesti | http://www.trev2.ee/
Mobiil +372 5300 2848 |
[email protected]
Kestvad, säästlikud ja nutikad lahendused!
Lisa 5
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi
vahelisel alal, kui uuringuruumis kaevandatakse veealune varu
hüdropump meetodil.
Geotehniliste arvutuste raport
Töö teostaja
Mattias Olep
Geolep OÜ
Mob. +372 55679822
e-mail:
[email protected]
Tallinn 2021
Sisukord
1 Sissejuhatus .................................................................................................................................................... 3
1.1 Lähteandmed ..................................................................................................................................... 3
1.2 Kaitseterviku tammi stabiilsuse hinnang ........................................................................................... 4
1.3 Arvutuste lähteparameetrid .............................................................................................................. 5
2 Arvutused .................................................................................................................................................. 6
3 Kokkuvõte .................................................................................................................................................. 7
4 Lisad ........................................................................................................................................................... 7
2
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
1 Sissejuhatus
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Männikukarjääri nõlva stabiilsust Männiku X uuringuruumi ja Saku
krossiraja vahelisel alal, mille puhul oleks tagatud nõlva püsivus.
Koostatud on nõlva stabiilsusearvutus eelnevalt geoloogiliselt uuritud ristlõigetes. Arvutuste tegemiseks
kasutati Novapointi tarkvaral põhinevat programmi Geocalc 4.1 Stabiilsusarvutuste metoodikana on
kasutatud Jambu Simplified, mis sobib nõlva optimaalse kuju leidmiseks ning on laialdaselt Põhjamaades
kasutatav tarkvara.
1.1 Lähteandmed
Käesolevas raportis käsitletud geoloogilised parameetrid põhinevad järgmistel lähteandmetel:
• 1968. a ehitusgeoloogiline aruanne: „ALMAVÜ Männiku lasketiir“ MAEHG 3530
• Steiger töö nr 21/3288
• Maves 2008 -männiku järvistu veeressursi säilimiseks tehtavad uuringud
Joonis 1: Nõlva skeem 1
3
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
Joonis 2: Nõlva skeem 2. Tulevane kõrge veetasemega nõlv.
1.2 Kaitsetervikutammi stabiilsuse hinnang
Joonis 3. Kaitsetervikutammi laius. Viirutusega on kaetud kaevandatav osa.
Jooniselt 3 on näha kaitsetervikutammi minimaalne laius ehk 15,3 meetrit. Minimaalse laiuse puhul jääb ca
3m sügavuse vee põhjast kõrgemale ca 10m kõrgune liivast tamm. Liiva jooksva meetri maht on (15,3m +
15m)*10m = 303 m3 kogukaaluga ca 600 tonni. Vee surve nõlvale (maksimaalselt ca 10 t/jm) on nõlva jooksva
meetri kaaluga (600 t/jm) võrreldes tühine. Vee kaalu mõjul on tammi nihkumine ebatõenäoline.
Kaevandamisega tuleb tagada piisav tammi laius vahel, et filtratsioonirõhu mõjul pinnases filtratsioonivee
liikumise kiirus ei ületaks seal oleva pinnaseliigile lubatavat kiirust, mis tekitab sufosiooni. Seda kiirust
iseloomustab vastav tegur, mis näitab vastava pinnase vajalikku filtratsiooniteekonna pikkust meetrites 1
meetrise rõhu korral. Vastavalt Maves 2008 aasta raportile on tolmliiva püsivustegur, mis iseloomustavad
vajalikku filtratsiooniteekonna pikkust 1 meetrise veepindade vahe korral 18 meetrit. Seega tammi
minimaalne laius on 3m veesügavuse korral 3x18m= 54m
Kui nõlva kalle on 1:1,5 ja tammi kõrgus 13m, siis tammi jalamil 54m tähendaks tammi peal 15m laiust
kaitsetsooni. Seega on minimaalne antud kaitsetsooni laius 15,3 piisav, et ära hoida sufusiooni.
4
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
1.3 Arvutuste lähteparameetrid
Lähteparameetrid põhinevad eelnevas lõigus kirjeldatud raportil ja aruandes toodud läheandmetel.
Kvaternaarisetete paksus Männiku liiviku piirkonnas on maksimaalselt 30 m ning koosneb eriterisest liivast
ja kruusast, mis lasuvad moreenil või otse karbonaatsetel kivimitel. Põhjavee toitumine toimub peamiselt
sademetest, äravool toimub hüdrograafilisse võrku. OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud geoloogilise uuringu
alusel oli põhjaveetase Männiku X uuringuruumis 4-5 meetri sügavusel maapinnast. Kaevandedes Männiku
X alal hüdropump meetodil langeb OÜ Inseneribüroo Steiger koostatud hüdrogeoloogilise prognoosi alusel
põhjaveetase Männiku X alal ligikaudu 2 m. Pinnaste parameetrid on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Geoloogiliste aluskihtide parameetrid (1968. a ehitusgeoloogiline aruanne: „ALMAVÜ Männiku
lasketiir“ MAEHG 3530)
Kihi nr. 1
Nimetus Keskliiv
Mahukaal kN/m3 17,0
Sisehõõrdenurk ’ ° 37
Nidusus C’ kPa 20
Deformatsiooni moodul Eo MPa 39
Arvutusvariandi valik: Eurokoodi (EVS-EN 1997-1:2006) Eesti rahvusliku lisa kohaselt (NA.2.4.7.3.4.1 (1) P):
”Geotehnilisel projekteermisel peaks Eestis kasutama arvutsvarianti 2. Teisi arvutusvariante võib kasutada,
kui need annavad ökonoomsema lahenduse, kui varaiant 2. Arvutusvarianti 3 võib kasutada vaia kandevõime
määramiseks ainult juhul, kui see toimub pinnaste omaduste alusel. Nõlva püsivuse kontrolli peaks tegema
arvutusvariandi 1 kombinatsiooniga 2.”
Tabel 2: Kasutatavad arvutusvariantide osavarutegurid (arvutusvariant 2):
Alaline soodus koormus γG 1,0
Pinnase sisehõõrdenurk ` () 1,25
Pinnase nidusus c` (kPa) 1,25 Tabelis toodud osavarutegurite puhul on
Pinnase dreenimata nihketugevus Cu (kPa) 1,4 varutegur F > 1,0 (Eurocode 7 )
Tabel 3: Pinnaste parameetrid arvestades osavaruteguritega :
Kihi nr. 1
Nimetus Keskliiv
Mahukaal kN/m3 17,0
Sisehõõrdenurk ’ ° 31,1
Nidusus C’ kPa 16
5
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
2 Arvutused
Arvutustega leiti nõlva stabiilsuse varutegur . Arvutustulemused on toodud tabelis 4 ning illustreeritud lisas
1. Arvutustes leiti 7 ohtlikemat silindrilist nihkepinda mõlemas nõlvas, millest kõige madalama varuteguriga
tulemus on toodud tabelis 4. Nihkepinnad on näha lisas 1.
Tabel 4. Arvutuste tulemused: maksimaalne lubatav koormus nõlva peal:
Nõlv Stabiilsuse varutegur F>1,0
Karjääri nõlv (ilma veeta) 1,3
Karjääri nõlv (kõrge veetase) 1,5
Arvutustes kasutatavad väärtused on toodud koos osavaruteguritega.
Tabelist 4 selgub, et ilma veeta nõlval on väiksem stabiilsuse tagavara. Veeta nõlva stabiilsusel on (joonis 1)
kuni 30 % tagavara. Kõrge veetasemega nõlval on suurem tagavara, kuna vee kaal tasakaalustab nõlva alumist
osa (Joonis 2). Läheandmeteks olnud geoloogilised uuringud ei ulatunud liiva alustesse kihtidesse ja nende
paksus on hinnanguline. Samas on teada, et kandavaks kihiks liivakihtide all on lubjakivi. Selle tõttu
kompenseerib arvutustes leitud nõlva püsivuse tagavara võimalike lubajakivil lasuvate paksemate
saviläätsede mõju.
Veetaseme langemine ei ohusta nõlva stabiilust , samas liigne kuivus vähendab liiva loodusliku nõlvuse nurka.
Viimastel aastatel on ka lisandunud suvised väga suure intensiivsusega paduvihmad ning need võivad
erosiooni kaudu nõlva püsivust vähendada.
6
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
3 Kokkuvõte
Käesoleva töö eesmärgiks on hinnata Männikukarjääri nõlva stabiilsust Männiku X uuringuruumi ja Saku
krossiraja vahelisel alal, mille puhul oleks tagatud nõlva püsivus.
Koostatud on nõlva stabiilsusearvutus eelnevalt geoloogiliselt uuritud ristlõigetes. Teostatud arvutustest
selguvad järgnevad järeldused:
1) Nõlva stabiilsus on tagatud nii kõrge veetasemega nõlva kui ka ilma veeta nõlva puhul, kui nõlva kalle
ei ole järsem kui 1:1,5 ning nõlva üleval servas ei rakendata püsivat suurt koormust (näiteks
liivakoormatega veokite parkimine).
2) Selline stabiilsustagavara kehtib igas suunas, kus lasuvad samad materjalid ning veetaseme tõustes
stabiilsustagavara tõuseb (vt tabel 4) .
3) Nõlva kalle minimaalselt 1:1,5 peab olema tagatud mõlemal pool kaitsetervikut kogu krossiraja
lõunaservas.
4) Maavara kaevandamisel on kaitsetervikutammi minimaalne laius (15,3m- joonis 3) piisav, et tagada
selle püsivus. Minimaalne nõutav laius sufusiooni kaitseks oleks 13,5m nõlva peal ja 54m nõlva all,
mis on antud lahendusega tagatud.
5) Kaitseterviku tammi madaldamisel vee piirini nõlva stabiilsuse tagavara tõuseb ja nõuded nõlva
kalletele säilivad.
4 Lisad
• Lisa 1 : Nõlva stabiilsuse arvutused (Geocalc 4,1 ).
7
Nõlva stabiilsuse arvutus Saku Krossiraja ja Männiku X uuringuruumi vahelisel alal Geolep OU 2021
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 3
44
46.36 41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 45.73 47.
0 9
39.22 8 4
48
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
.
48.53
46
39.36
08
40.08 39.33 40.15
40
49
48.71 39.62 48.79 49.17
45
44.22 39.39 41.19 49.
5
38.70 49.16 1
46.16 49.67 41.56
44.21 48.26 39.18 26 48.57 48.28 40.36 48.90
39. 39.50
39.13 38.40 48.44 38.81 49.29
48.73 39.67 39.10 49
Plokk 68 pR 49.77 .
5
44
40.16 41.87 8
49.34
44
43.51 44.51 43.66 47.69
40.31 38.72 40.76
39.19 39.37 49.05 48.33 49.02
45
44.46 46.10 49.44 39.80 41.96 49.21
39.46 41.46 48.57 40.67
49 39.38 48.85
.
42.56
64
. 38.77
48
39.38
44.57 41 40.54 49.48
42.85 39.56
44.02 49.45 48.69 48.39 48.48 41.70 48.94
47.52 39.79 38.61
41.37 39.96 49.04 49.53
41.51 49.33
49.21 90
. 49.03
41
44
N
49.13 49.03 41.09 41.87 49.57
40.75 41.03 43.63
48.53 47.18 46.12 48.34 39.84 49.19 49.17
44.05
47.36
1' 47 5
.2 46.77
45.31
44.04
42.74
49.05
48.90
48.19
47.71
39.62 49.55
43.30 46.95 47.31 48.89 48.90 43.87 48.39 49.15 49.13 49.22
43.69 44.65 6 48.43 43.84 49.57 40.65
7.3 48.48 43.02
4 48.63 42.02
47.51 49.75 48.18 49.27
48
49.14 48.53 48.48
43.87 46.56 47.82
43.51
1 49.68 49.37 48.82 4'
48.34 48.65
40.65
2'
48
41.
48.95
46.
49.10 51.52 39.99 41.93
48.67
01
44.11
Plokk 68 pR
30
51.42 48.16
44.70 49.03 49.02
49.02
40.15
44.47
4
48.86
48.50 3' 48.60 4 48.68 41.92
48.86
49.02
44
44.36 44.66 546 48 48.53 47.81 49.31
44.84 46.61 4 2 49.07
3 5' 40.53
43.26 44.82 7 48.80 48.05
48.45 48.90
8'
42.
43.69 48.44
45.21 49.13
47Pum
43.36
37
44.90 45.30 44.69 48 4
6 8 4
48.76
43 4 54 48.60
43.54
546
47
7 444 7
4 44
43.11
0 4
7148
5
42 41
45.24
8 Plokk 68 pR
7
4 48.60
47
44.85 44.68 2 43
47.70 48.79
43.42
3 44546
9'
4
48.47
43 4 49
6.
9 4 4
46
45.29 43.37 2 1 7
44.98
22'20 41 4
38
01:
48.95
baj
45.91 42 6'
45
4
4 7'
45.
45.10
44.33 45.01 38 0 0 48.75
43
39 41 4 9
34
3 3
aam a
001:
9
48
44.63 47.34
48
44.22 36 37 38 40
Kaardilehed nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila
38
44
44.62
44.90 38 48.68 4546
47
6
21' 19
3
46
9 7
1541
37
37
42
44
44.91
t
44.68 44.63 48.39
ee
6.
44.66
45
48.61
37
60
4 4
9
6 7
45
44.47
4
8 10 10' 48.74
38
6 577 000 45.26 46.88
46.34
41 4343
37
38
44.70
44
44.62
47.59
44.69 45.19 40
39
4
44
36
46
4 45
2
7018
6 4
40
44.72
46.
48.59
Plokk pR
44.78 9
44.77
20' 3 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide
95
3 9
7
41
45.41 45.99 4 48.74
7
piiripunktide koordinaadid koordinaadid
47
48.37
45.05
48
Viimsi metskond 242
42
44.35 44.71 11'
47
48.11
3 aR 11 71801:001:1406
43
48.28
4
48.15
Nr X Y Nr X Y
3
4 aR 44.76
44.85 38
49
4
1' 6 577 094,97 538 744,00 1 6 577 094,97 538 744,00
19' 17
46
40 48.46
48.51 48.64
41 4
2' 6 577 068,99 538 837,50 2 6 577 068,99 538 837,50
37
47.
42 5 49.39
48.56
48.37
45
44.28
3
3 6 577 064,52 538 918,26
45
44.78
46.10 46 12' 3' 6 577 064,52 538 918,26
48.37
47
4 6 577 072,60 538 924,45
49
47.88 47.87
4' 6 577 072,60 538 924,45
45
44.81
38
44
48.03
44.61 5' 6 577 046,80 539 103,89 5 6 577 046,80 539 103,89
12
48
39
45.44 38 47.84
44.97 46.39
39 48.35 48.90
40
44
48.47 48.78
49.02 6' 6 577 011,72 539 121,01 6 6 577 011,72 539 121,01
40
44.75
41 48.12 48.87
44.60 46.06
42 45 48.08 7' 6 577 007,92 539 166,85 7 6 577 007,92 539 166,85
41
47.
43
47
49.04
54
48.48 49.02
8' 6 577 037,11 539 171,30 8 6 577 037,11 539 171,30
42
47.62 46
45.96
47
47.82
13' 48.52 48.77 49.21 48.89 9' 6 577 028,92 539 228,26 9 6 577 028,92 539 228,26
43
44.85 48.30
38 48.22 48.79
46.76
39 49.02
10' 6 577 015,50 539 217,20 10 6 577 015,50 539 217,20
45.17 40 44
11 6 576 946,57 539 136,17
46
44.82 41 47.94 48.76 49.02
11' 6 576 946,57 539 136,17
47
47.94 42
45 48.28
37
43 48.27 48.80
45.79
48.74 48.96
12' 6 576 912,29 539 165,32 12 6 576 903,30 539 085,30
13
4
45
4 48.05
48
47.43
9
6 47.87
38
39
47 47.59
47.72
47.94 48.80 49.25 49.26
13' 6 576 866,48 539 111,47 13 6 576 833,50 538 966,40
47.89 49.00
4 48.42
44.79 0
4 47.74
48 14' 6 576 793,42 538 987,01 14 6 576 789,30 538 867,10
6 576 800 44.93 1
44
42 44 47.15 48.83
48
4 49.10
46.91
3 4 47.55
15' 6 576 746,23 538 881,00 15 6 576 770,40 538 776,40
47.
5 48.65 49.09
18' 16
44.63 47.76 48.59
45
44.63 46 47.46
16 6 576 782,72 538 776,03
4
47.63
14' 49.00 16' 6 576 725,11 538 779,63
14
7 47.83 48.65 48.58
48.88
48.89 17' 6 576 770,40 538 776,40 17 6 576 930,01 538 765,50
46.03
45.83
17' 15
47.52 47.82
47.75
Plokk 155 aT 48.52
48.48
46
44.51
45.35
47.27
47.74 47.66
47.78 47.65
48.25
48.16
48.94 18' 6 576 782,72 538 776,03 18 6 576 981,44 538 762,86
48.80 48.92
Plokk 156 aT 48.43 48.50
19 6 577 026,14 538 756,90
47.
45.04 46.54
47.37 47.84 48.12 49.00 49.03 19' 6 576 930,01 538 765,50
41
45
47.65 48.74
44.66 Plokk 157 aT 48.57
49.24
49.15 20' 6 576 981,44 538 762,86 20 6 577 048,62 538 753,57
44.84
45.41 158 pT 47.74
47.53
47.60
47.55 15'
47.71
47.82 47.98 47.93 48.63
48.82
49.28
21' 6 577 026,14 538 756,90 21 6 576 265,39 538 795,50
47.08 47.85 48.25 49.34 49.35
48
48.59 48.64
44.70
44.63
159 pT 47.49 47.86 47.11
47.97 47.82
47.85 48.03
48.27
48.69
48.48
48.76
48.95
49.11
22' 6 577 048,62 538 753,57 22 6 576 301,70 538 969,90
47.71
48
45.06 48.69 48.79 48.76
44.73
16016'
pT 48.59
48.53 23' 6 576 311,54 538 791,83 23 6 576 312,60 539 021,20
45.89
155 aT 46.40
47.60
47.89 47.77 48.37 47.87 48.57
49 49.04
45.10 48.01
48.60
48.77 48.70
48.82 24' 6 576 333,63 538 899,63 24 6 576 341,80 539 087,20
44.78 45.48 48.26 48.55
156 aT
46
47.34 47.67 47.89 48.35 48.36 49.01
47.59
47.81 47.72
47.94
48.82
49.30
25' 6 576 355,71 539 007,43 25 6 575 792,60 538 920,40
48.46
47.
44.93 45.66 47.78
44.60 48.12 48.25
157 aT 48.83
26' 6 576 382,68 539 068,38 26 6 575 834,04 538 877,72
38
48.07 49.33
44.60 47.66 47.67
46.76 47.41 48.23 48.53 49
48
47.29 47.64
48.26
45.07 47.23 47.83 48.20
49.32
49.49 27' 6 576 341,80 539 087,20 27 6 575 875,47 538 835,03
46.72 47.94 48.29 48.97
48.41
43.88 46.44 48.04
48.39 49.16
49.39
28' 6 575 792,60 538 920,40 28 6 575 939,56 538 827,31
47.73 47.90 48.47
44.83 47.44 48.80
47.68
47.12
47.96 48.09
49.47
29' 6 575 834,04 538 877,72 29 6 575 981,73 538 822,70
49.44
30' 6 575 875,47 538 835,03 30 6 576 108,22 538 808,85
44.69
45.43
46.15 47.17 47.87
47.81 48.04 48.47 Plokk 156 aT 49.37
49.64
44.76 46.64 47.32 49.07 31' 6 575 939,56 538 827,31 31 6 576 216,29 538 798,72
48
47.56 47.75
45.30 48.12 Plokk 157 aT
47
47.25 47.66 48.13 49.58
32' 6 575 981,73 538 822,70 32 6 576 241,96 538 675,68
47.
44.53 47.56 46.52
45.62 49.67 33 6 576 255,97 538 748,44
68
45.00 46.16 46.27 47.55
47.93
47.84 48.02 47.16
49.60 33' 6 576 108,22 538 808,85
45.16 48.10 47.99
47.58 49.38 49.68 34' 6 576 216,29 538 798,72 34 6 576 208,73 538 751,76
6 576 600 44.57
48.44
47.19 47.81
44.85
44.56
47.19
47.61
48.19 49.16
35' 6 576 265,39 538 795,50 35 6 576 161,49 538 755,07
47.85 48.07 48.36
45.21
36' 6 576 280,87 538 639,80 36 6 576 135,28 538 758,03
45
46
47.62
44.55 47.35 47.55 48.20 48.50 49.46 49.94
48.42 37' 6 576 301,19 538 745,27 37 6 576 109,08 538 760,99
48.03
47.65 47.58 48.74
47.68 48.06 49.90
47.59
38 6 576 056,66 538 766,90
47.
45.54
48.14 48.27 48.48 38' 6 576 255,97 538 748,44
53
47.81 48.23 49.36
44.64 48.61 49.83
47.41
47.63
48.10 39' 6 576 208,73 538 751,76 39 6 575 999,64 538 773,17
45.05
47
45.54
45.87 47.48 46.85
40' 6 576 161,49 538 755,07 40 6 575 942,62 538 779,44
49.93
47.83
44.66
46.23
41' 6 576 135,28 538 758,03 41 6 575 943,45 538 766,46
49
48.16 48.23
47.08
49.85
45.15 48.01 48.12 48.66 49.40 42' 6 576 109,08 538 760,99 42 6 576 002,80 538 707,20
47.81
46.31
49.93
47.45 43' 6 576 056,66 538 766,90 43 6 576 013,13 538 697,10
45.96 48.08 48.68
47.93 49.17
44.62 45.86 46.60 47.23
47.47
46.01
47.92
47.61 48.25 48.19 48.32
44' 6 575 999,64 538 773,17 44 6 576 049,69 538 688,40
44.52 45.41 47.80 47.82
46.96 45' 6 575 942,62 538 779,44 45 6 576 056,04 538 673,86
47.
48
48
48
47.35
44.76
45.26 48.07
49.48 49.91
46' 6 575 943,45 538 766,46 46 6 576 064,90 538 660,14
44.51 47.63 48.17
47.61 47.78
47.39 49.11
46.05 49.99 47' 6 576 002,80 538 707,20 47 6 576 090,03 538 658,92
45.43 47.03 47.45
45
45.42 47.88 47.90
45.84
47.81
48.28 48' 6 576 049,51 538 661,52 48 6 576 211,20 538 646,80
45.09 48.77
48.85
Viimsi metskond 318 46.10
47.96
46.79
48.68
49.58
49' 6 576 059,25 538 660,41 49 6 576 224,29 538 661,18
47.62 50.01
47.74 49.11
47.47
71801:001:2182
45.89
47.63 47.64 48.87
50' 6 576 064,90 538 660,14 50 6 576 233,03 538 675,14
46.50 47.48 48.39
45.30 47.85 48.05
47.63 48.09
47.71 47.60 49.68 51' 6 576 090,03 538 658,92
47.
48.03
45.82
45.87 47.61
Pindala 20,08 ha
70
47.84
47.28 47.57
48.17
46.95
52' 6 576 235,91 538 644,31
45.13 49.16 49.73
47.87 48.30 48.41
46.20
44.46 47.89 49.86
48
47.69 47.43
47.88 47.46
47.74
47.89
48.18
48.86 49.27 Pindala 23,91 ha
47.89 47.56 49.65
6 576 400 45.34
47.65 47.65 46.45 47.82
47.55 47.60
47.93
26'
46
48.02 48.15 48.94
48.03
47.
46.40 47.64 48.04 47.75 49.70
48.21 46.08
47.52
85
47.93 47.84
48.24
47.66 48.01
47.78 48.12 49.50
47.52 48.16 48.01 48.32
49
47.89
48.15
45.15 Plokk 159 pT 47.42 47.99 48.16 25' 48.17
48.86 48.77 49.27 49.38
48.14 48.26 49.70
48.21 48.18 46.94 48.50
47.79 47.94
Plokk 160 pT
87
46.78 48.42
.
48.26 48.25
24 49.63
49
47
48.56
24' 48.24 48.14
46.89
48.68
45.81 4 27'
48
48.
49.60
45.97
47.10 8 48.46 49.34
16
44.47 48.14 48.72
47.74 48.63
Plokk 156 aT 47.78 49.63
46
48
45.11
23'
47.82 48.07 22 47.94
23 49.07 49.49
4445 47
Plokk 157 aT
47
45.60 48.35
47.70
37' 49.36
48.
45.79
.74
47.49 49.33
ee
20
49
48.27 4645 48.55
45.99 46.29 4 43
it
4 42
36' 48.00 410
r
47.72 49.20
45.83 47.67 47.25 4 48.50 49.03 49.11
g
48.95
4645
43
49.19
Laa
45.36
21 48.07 44 432
49.26
1
4
441 49 48.91 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
113
47.67 48.25 47.72
0
001 -
4
57
49.02
ku
.
47 45
49
33 38'
:
42
44 3
Sa
4
45.70
44.92
32 46.63
35' 42
41
0
Viimsi
39metskond 13 48.46 49.27 1'
nn-
4 48.48 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
01:
45.81 49.46
46 44 71801:001:1259
50 45.97 45 43
41
li
44
46
Tal
718
4
52' 49
2
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
4445
54
48.54
87
47
48.21 48.72
.
45.46
9.
41
49
41
pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru), piiripunkt
40
4
40
42 31 48.17
48.48
48.
48.44
45 39' ja piiripunkti number
113
48.18
37
40
47.88
48
48.38
09
48
44.73
39
48.19
40
38
85
34' 48.18
Maardla piir (asendiplaanil)
49.
6 576 200
39
34
45
43
39
49.14
48.40 48.38
43
38
47
38
4746
46
42
48.21
Viimsi metskond 13
37
4
52
5
48
Plokk 155 aT Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
4
49.54
49.
85
48.74
34
41
4
71801:001:1259
.
36
42
49
44.48 47.86 48.51
35
40
44
Plokk 156 aT 49.54
36
46.80
35 40'
44
48.
48.36
49.62
39
35
48.25
49.06
42
48.18
43
Plokk 157 aT 4
48
9
41
45.22
Maapinna samakõrgusjoon, m
46
43
82
48.99
42
49
49.25
49.
34
52
4445
48.33
42
48.21 48.48
49.
36 41'
49.28
49.38
47
40
41
41
45
44.77
Geod. märgi kaitsevöönd
37
40
48.04
45
77
48.58 49.24
48
49.
47.95 48.53
30
38
47.95
39
48.
37
40
38
Plokk 3 aR
50
48.35
Maaparandushoiuala
39
43
43
46
49.35
47
39
48.65
38
49.
42' 33'
48
38
4746
47.95
42
48.81
51' 47
65
37
7
49.15
49.
45 44
48.32 48.32
3
48.25
44.92
158 pT 48.22
37
5 6
41
49.07
3 3
42
48
Teekaitsevöönd
44
40
39 48.98
159 pT 48.69
36
50' 46
44 3
45 1
61
4 48.02
42 42
41
48.28
4
49.
46
44 160 pT
38 48.38
43
49' 45.61
40
45
4445
Liinirajatise kaitsevöönd
48.
46.75
42
47.89
18
44.74 46.54
48.33
49.
48.39
59
48.53
40
47
48' 43' 48.51 48.54
41
41
49.13
37
48.13
48
156 aT 48.42
49.15
54
43
47.80
49
49.
48
48.70
Elektripaigaldise kaitsevöönd
157 aT
39
8
39
3
44' 49.04
40
47.69
38
44.43 47.85
48.35
43
48.85
45.28
39
4
1 49.19
4
96
4 47.93 48.48
43
5
48.
6
48.
4
6 576 000
4746
39 48.33
4
21
42
46.31 48.37
47.51
39
49.17
Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevöönd
45 44
49.
42 47.63
42
1
29
37
45.89 4 48.04
49.02
2 48.01 48.57
45.45 4
40
47.49
45
5 48.81
47
47.95
4
45.99
44
2 4 46.75
44.24 47.38
4
49
4 48.42
43
41
47' 32'
46
47.66
43
6
4 Tekkiv tehisveekogu, veepinna abs kõrgus 43,9 m, pindala 17,49 ha
49
48.79 48.36
43
4445
45.26 47.86
47.49 48.36 48.80
14
44.84 48.35
47.
49.
46.81
40
4
47 47.66 48.66
38
76
44.33 47.61
Plokk 155 aT
7
28 47.28
57
41
48.
47.62
46
47
47.12 47.40
41 40
44.43 48.66
45.04 47.79 47.54
Avatud liivaväli (kõre ja kivisisaliku potentsiaalne elupaik), pindala 3,05 ha
Plokk 156 aT
39
46' 31' 44.98 47.72
47.80
39
44.47 47.32
38
43
47.53
96
47.43 47.86
44.52
Plokk 157 aT 45' 44.82
48.
44.63 48.46 48.77
47.55 48.36 49.34
43.48 47.12
44.59
43.81 46.15
1
4746
47.67 47.79
13 44.47 48.34 Avatud liivaväli (potentsiaalne rannaala), pindala 3,37 ha
42
44.67 4 0T 46.99 47.40
42
25
44.64 46.18
48
a
4
47.79 45.73
ll
48.
5
in 47.10
4
37
n- 47.09 1792
4
Sa 47.99
84
43.717
45.74 48.33
1 8 k 47.76
48.
0 u
47.
44.61 1 : -
La
47.15 47.42
00 a g
0 47.59 48.24
64
44.30 1 :1 r
ite
47.14 4 46.83 48.25
41
44.79
45.24
26246.3 e 47.59
46.93 47.22
48.16
49
47.91
5
46.81 47.45
27 43 46.99 48.25
4445
44.66 45.83 46 45.68 46.10
45.36 .
85 47.15 46.48 48.40
47
46.79
71
45.09
Viimsi metskond 103
47.
45.97 46.36 48
48.
43.67
44.84 47.12
04
40
47 1
38
.
2
35
48.
2 4 47.23
46.87 47.04 47.75
71801:001:1261 46.82
44.79
45.12 46.32
47 30' 46.81 45.15
46.59 3
9
46.77
47.27
47.89 47.93
46.90 46.91 47.40 47.48
44.88 46.85 47.76
46.05 45.99
5 2 Märkused:
43
444
4
26
5
4
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Plokk 70 pR
6 575 800
29' 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 26.08.2019.
25 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
28' - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2024);
- Maa-ameti kitsenduste kaardi andmeid (seisuga 15.01.2024);
- Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid
(seisuga 15.01.2024).
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
7. Kogu taotletav ala kattub riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndiga.
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Männiku XXI liivakarjäär Korrastatud ala plaan
Saku vald, Harju maakond
Loa omanik AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 3/3
Tallinn, Nõmme linnaosa,
Teemeistri tn 2, 10916 aadress
0 100 200 m
[email protected] Mõõtkava 1:2000
Tauri Põldema
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 01.02.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 24/4679
/Allkirjastatud digitaalselt/
46.65 44.54 43.91
45.99 41.11
46.16 47.72
48.50 46.57 44.50 45.96
39.11
46.13 46.32 48.11 39.30 38.75
46.23 38.85 38.91
46.32 39 39.06
39
44.91 48.24 46.64 47.86
39.20
39
45.82 9
46.36 47.62
538 600
538 800
539 000
40
46.61 46.36
3
41.65
44
44.15 49.60
39.03 38.95
40.68 39.11
44
47.05 39.10 39.15
38.29 40
.
39.18 .
76
50.87 32
5
39.13 39.32
.0
N
48.34 39.00 39.24 38.31 41.78
9
38.92 39.30
3
43.95 40.01 39.28
39.17 41.34
43.94 45.45 49.39 39.29 41.71 38.37
49.26 41.63 Männiku krossirada 39.05 41.24 39.18 39.63
42
.
98
43.58
38.35 41.28
46.71 40.18
6 577 200 42.88
49.43
39.64 71801:001:1199 41.61
48.58 39.36 45.69 46.77
43.65 40.18 41.66 38.51
48.86 39.17 39.08 48.18 48.20 40.53 44.69
47
45.73 4
48
39.06 48.73 47.66 40.70 39.44 7.
0 49
39.22 8
44.74 49.43
45
48.13 41.65 48.58
46
.
40
39.36 48.53
49
08
40.08 39.33 40.15
48.71
45
39.62 48.79 49.17 4
44.22 39.39 41.19