dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon · 25. aprill 2018
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo TARK OÜ (adressaat)
Viit
2.1.-5/18/992
Registreeritud
25. aprill 2018
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo TARK OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1.-5 Õigusaktide tõlgendamisega seonduvad selgitustaotlused, märgukirjad, kirjavahetus (01.03.2024 suletud - ümber tõstetud 2.2-9, 2.2-10 ja 2.3-8 sarjadesse)
Toimik
2.1.-5/18/809
Vastutaja
Raiko Kaur (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Advokaadibüroo TARK OÜ - vastus selgitustaotlusele.docx50 KB

Sisu (failidest)

2514600 71120 0 0 -864235 -144145 Lp Marit Savi Advokaadibüroo TARK OÜ [email protected] Teie: 17.04.2018 Meie: 25.04 .2018 nr 2.1.-5/18/992 Vastus selgitustaotlusele Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse seoses turvakaamerate kasutamisega andmekaitse üldmääruse valguses. Alates 25. maist saab õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks (sh turvakaamerate kasutamiseks) tuleneda andmekaitse üldmääruse artiklist 6. Turvakaamerate kasutamine on võimalik kas a) avalik võim/ülesanne (hõlmab vaid korrakaitsekaameraid) või b) juriidiline koh ustus (nt hasartmänguseadus § 37 lõige 14 ), c) muul juhul aga õigustatud huvi. Nii nagu isikuandmete töötleja ei saa automaatselt tugineda määruse artikkel 6 lg 1 punktile f, ei saa ka inspektsioon automaatselt välistada või lubada nimetatud õigusliku aluse kasutamist. See kas konkreetne õiguslik alus on andmete töötlemiseks lubatud, peab ennekõike hindama isikuandmete töötleja ise. Tasakaalustamisel tuleb kaaluda ühest küljest tööandja õigustatud huve ning teisest küljest mõju andmesubjektidele (sh töötajatele). Selleks tuleb aga eelnevalt teha põhjalik hindamine , mis põhineb juhtumi konkreetsetel asjaoludel. Tööandja õigustatud huvi peab olema seaduslik ning piisavalt selgelt sõnastatud. Töötlemise mõju hindamisel on oluline arvestada muuhulgas sellega, et töötaja ja tööandja on reeglina ebavõrdses olukorras, ehk töötaja on töösuhtes nõrgem osapool. Mida nõrgem on osapool, seda kaalukamad peavad olema ka töötaja õigustatud huvi d. Huvide tasakaalustamise tulem peaks andma vastuse, kas konkreetsel juhul on määruse artikkel 6 lg 1 punkt f andmete töötlemiseks piisav alus või mitte. Samuti on siin oluline, et turvakaamerad paigaldatakse (suunatakse) lähtuvalt eesmärgikohasuse ning minimaalsuse põhimõttest. Töötajate pidevat terve tööaja kestvat jälgimist tuleks igal võimalikul juhul vältida. Viitasite oma küsimuses ka andmekaitse üldmääruse artiklile 18 lg 1 punktile d. Nimetatud punkt viitab omakorda artikkel 21 lõikele 1, mille kohaselt vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel , mis kaalub üles andmesubjekti huvid õigused ja vabadus e , või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil. Isikuandmete töötlejal on niikuinii kohustus teha enne turvakaamerate kasutamis t andmekaitse üldmääruse ar t ikli 6 lg 1 punkt f alusel põhjalik hindamine (huvide tasakaalustamine) selles osas , kas ja millises ulatuses nimetatud alus võimaldab turvakaameraid kasutada, ehk kas töötlemiseks on mõjuv õiguspärane põhjus või mitte . Andmekaitse Inspektsioonil on plaanis kohandada juhendmaterjale vastavalt määrusele. Muudatused nii juhendmaterjalides kui ka soovitused määruse rakendamiseks ( http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform ) on pidevas töös ning muudatused avaldatakse võrgulehel vastavalt valmimisele. Lugupidamisega Raiko Kaur vaneminspektor peadirektori volitusel [email protected]
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel