Villy Lopman Teie 11.01.2019
OÜ Advokaadibüroo RASK
[email protected] Meie 14.01.2019 nr 23-8/19/1721-2
Rotermanni 8
10111, Tallinn
Vastus selgitustaotlusele
Hüdraulilist ekskavaatorit võiks defineerida järgmiselt - ratastel või roomikutel iseliikuv masin,
mille ülemist osa võib pöörata vähemalt 360° ja mis kaevab, pöördub ja puistab materjali noole
või teleskoopnoole kopavarre külge kinnitatud kopa abil ilma šassii või alusvankri liigutamiseta
kogu töötsükli jooksul. Seega ekskavaatori peamine eesmärk on teeväline kasutus ja on vastavalt
sellele ka konstrueeritud. Sellest annab näiteks märku selgitustaotlusele lisatud valmistaja
brošüüris viidatud müranivoo mõõtmiseks kasutatav standard (direktiiv 2000/14/EÜ). Kui
liikluses kasutatavate sõidukitel puhul on olulise tähtsusega sõidumüra (müra, mis tekib sõidukiga
liigeldes), siis antud masinal on mõõdetud erinevate töötingimustes tekkivat müra.
Hüdraulilised ekskavaatorid käsitletakse Euroopas kui väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad
(ingl non-road mobile machinery) ja Euroopa ühtlustatud nõuete mõistes kuuluvad direktiivi
2006/42/EÜ reguleerimisalasse. Nimetatud direktiiv käsitleb masinatega seotud tervisekaitse- ja
ohutusnõudeid ja reguleerib CE-märgise kasutamise. Antud direktiivi puhul on tegemist nii-öelda
baas nõuetega ja juhul kui masinatega seotud ohud on täpsemalt osaliselt või täielikult reguleeritud
teiste ühenduse direktiividega, siis antud direktiivi ei kohaldata või lõpetatakse direktiivi
kohaldamine. Näiteks on täpsemalt reguleeritud traktoritega seotud ohud (määrus 167/2013,
millega kehtestatakse traktorite EL-i tüübikinnituse raamistik) ja seetõttu on traktorid direktiivi
2006/42/EÜ rakendusalast väljas. Kõnealune masinadirektiiv on riiklikult üle võetud toote
nõuetele vastavuse seadusega.
Riiklikult on võimalik teatud väljaspool teid kasutatavate liikurmasinatega ka teedel liigelda.
Selliste masinate teel liiklemist ei ole Euroopas ühtlustatud ja riigiti võivad nõuded olla erinevad.
Eestis peavad väljaspool teid kasutatavad liikurmasinad vastama liiklusseaduse (edaspidi LS)
nõuetele.
LS reguleerib liikluskorraldust teedel aga ei reguleeri väljaspool teid toimuvat, näiteks
kaevandused, ehitusplatsid vms avalikuks liikluseks suletud territooriumid. Nagu selgitustaotluses
on viidatud, siis LS § 2 p 34 liigitab liikurmasina mootorsõidukiks. Mootorsõiduk on LS sama
paragrahvi punkti 40 järgi defineeritud sõidukiks ja LS punkt 73 kohaselt on sõiduk omakorda teel
liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade, mis liigub mootori või muul jõul.
Lisaks mõistete defineerimisele on LS-s kehtestatud nõuded teel liiklemiseks ettenähtud
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
sõidukitele. LS § 73 lg 11 volitusel on majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestanud oma
08.06.2011 määrusega nr 39 nõuded liikurmasinatele. Seega on asjas oluline, kas sõiduk täidab
kehtestatud tehnilisi nõudeid. Andmata hinnangut konkreetsele sõidukile aga tuginedes
varasemale praktikale, siis analoogsed sõidukid ei täida juhi vaateväljale esitatavaid nõudeid.
Määruse nr 39 lisa 1 koodi 602 punktis 10 nõuetakse, et liikurmasina juhil peab olema ÜRO EMK
eeskirja nr 711 kohane 180° ettepoole suunatud vaateväli. Nõude eesmärk on kindlustada, et juht
suudab jälgida liikluses ümbritsevat, tagades sellega liiklusohutuse. Masinad, millel on juhi kabiini
kõrval tõstepoom, mis transpordiasendis jääb varjama juhi vaadet küljele, ei täida ÜRO EMK
eeskirja nr 71 kohaseid vaatevälja nõudeid, sest poomi tekitatav peiteala on eeldatavasti lubatust
suurem. Seega eeldatavasti ei saa pidada antud sõidukit teel liiklemiseks ettenähtud sõidukiks
LS mõistes.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Alar Allaste
juhtivekspert
Lisad:
Alar Allaste
6201261
[email protected]
1
ÜRU Euroopa Majanduskomisjoni 1958 aasta kokkuleppe alusel vastuvõetud eeskirjad,
http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29regs.html
2 (2)