.
Justiits- ja Digiministeerium
Meie: 15.04.2026
nr 7-5.2/26-00780-2
Pöördumise edastamine
Edastame Vabariigi Valitsusele saabunud esimese ja teise astme kohtute pöördumise. Palume
vastuse koopia edastada ka Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Lisad:
Esimese ja teise astme kohtute 13.04.2026 pöördumine
Teadmiseks:
Rahandusministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
Teie 2026 nr
Meie 13.04. 2026 nr /e-kirjas/
Vabariigi Valitsus
Austatud Vabariigi Valitsuse liikmed
Justiits- ja Digiministeerium (JDM) on esitanud I ja II astme kohtutele tegevuskulude täiendava
vähendamise nõude summas 836 372 eurot, et asendada eelnevalt JDM-i enda suunise alusel
kohtute eelarvetes planeeritud Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) remondikomponendi
vähendamine n-ö nõuetekohase kärpega. Sellises mahus tegevuskulude vähendamine takistaks
käesoleval aastal märgatavalt õigusemõistmise korrakohast toimimist ning tooks kaasa
kohtumenetluste tuntava pikenemise. Seetõttu taotlevad I ja II astme kohtud eelviidatud kärpe
katmiseks 2026. aastal täiendavaid vahendeid 836 372 euro ulatuses kohtunike palgafondi
ülejäägi ehk kohtute põhitegevusega seotud kuludelt reaalselt kokku hoitava summa arvelt.
Selgitame oma taotlust järgnevalt.
1. JDM finantsjuht saatis 2024. aasta sügisel tabeli kujul I ja II astme kohtutele aastate 2025–
2028 kärpeülesanded, eristades tabeli eraldi ridadel kohtute tegevuskulude kärpe ning RKAS-i
remondikomponendi vähendamise. RKAS-i remondikomponendi vähendamise jagas kohtute
vahel JDM, tegevuskulude kärpe jaotasid ja sisustasid kohtud.
2. Justiits- ja digiminister kinnitas 07.01.2026. a käskkirjaga nr 2 kohtute 2026. a eelarved
mahus 61,7 mln eurot, mis sisaldas mh RKAS-i remondikomponendi vähendamist summas
0,84 mln eurot.
3. Rahandusministeeriumi ametnike väitel andsid nad JDM-ile hiljemalt 2025. aasta sügisel
teada, et RKAS-i kulude katmiseks ette nähtud vahendite planeerimine JDM-i valitsemisalas
– sh kohtute ja teiste JDM-i valitsemisala asutuste eelarvetes kärpimine RKAS-i
remondikomponendi arvelt – ei vasta Rahandusministeeriumi juhistele. Nüüdseks on
Rahandusministeerium tõkestanud kõnealuse 0,84 mln euro ulatuses eespool punktis 2
nimetatud käskkirjaga kinnitatud eelarves ette nähtud majandamis- ja tööjõukulude
kasutamise eelarvevahendite haldamise infosüsteemis SAP.
4. JDM asus seepeale seisukohale, et kohtutel tuleb RKAS-i realt arvestatud 0,84 mln euro
suurune kärbe asendada tööjõu- ja majandamiskulude täiendava vähendamisega. Kärpe
asendamist JDM-i valitsemisala asutuste vahelise eelarvemuudatusega, nagu on soovitanud
Rahandusministeerium, ei pea JDM võimalikuks.
Esimese ja teise astme kohtute infotelefon 620 0100
e-post
[email protected]
www.kohus.ee
5. Kohtute haldamise nõukoda (KHN) avaldas 13.03.2026. a istungil seisukohta, et juba
kinnitatud I ja II astme kohtute 2026. aasta eelarves reaalselt kohtute kasutada olevate
vahendite vähendamine sellises mahus takistab tõsiselt õigusemõistmise korrakohast
toimimist ning Vabariigi Valitsusel tuleks leida võimalus katta eelnimetatud summale vastav
täiendav kärpe-eesmärk 2026. aastal täitmata kohtuniku ametikohtade palgafondist kokku
hoitava summa arvelt.
6. 0,84 mln euro suurune summa võrdub 19 kohtujuristi aastapalgaga. Sellises mahus kulude
vähendamisega väheneks kohtute tulemuslikkus, s.o lahendatavate kohtuasjade hulk mahus,
mis vastab ligikaudu 10 kohtuniku aastasele tööpanusele. Kohtute 2026. aasta eelarvetesse ei
ole planeeritud mistahes muid kulusid, mida kärpida.
7. 2026. a aprilli alguse seisuga on maakohtutesse lahendamiseks saabunud tsiviilasjade arv
suurenenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga lausa 11%, kriminaalasjade arv 21% ja
halduskohtutesse saabunud haldusasjade arv 11%. Kasvanud on ka ringkonnakohtutesse
lahendamiseks saabunud asjade arv. Samal ajal on praegu jätkuvalt täitmata 13 kohtuniku
ametikohta, neist 11 kohta esimeses kohtuastmes ning 2 ringkonnakohtus. See tähendab, et
kohtunike arv hälbib juba pikemat aega justiitsministri 27.10.2005. a määrusega nr 47
kehtestatust. Täitmata kohtuniku ametikohtade tõttu on maakohtud otsustanud jätta
tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamise, sh kohtunikule menetlemiseks
jagamise ootele kuni kohtul olemasolev ressurss on nende menetlemiseks piisav.
8. Justiits- ja digiminister kuulutas äsja välja konkursid vabade kohtuniku ametikohtade
täitmiseks. Kohtuniku värbamine on pikaajaline protsess ning konkursside edukuse korral
saab asjaomased ametikohad täita kõige varem 2026. aasta oktoobrist. See tähendab, et
ainuüksi käesoleval aastal säästetakse riigieelarvest täitmata kohtuniku ametikohtade arvelt
suurem summa kui 0,84 mln eurot.
9. Kohtute tööjõukulud jagunevad kaheks: kohtunike palgakulu (liik 10) ning muu tööjõukulu
(liik 20). Seejuures moodustab kohtunike palgakulu kokkuvõttes kõige suurema osa kohtute
tegevuskuludest ja on otseselt seotud kohtute põhitegevusega.
10. Kui kohtud peavad muid tööjõukulusid (liik 20) lisaks juba tehtud kärpele veelgi
vähendama, on kohtud sunnitud lisaks tarbijakrediidilepingutest tulenevatele vaidlustele
valima veel täiendavaid väiksema sotsiaal-majandusliku mõjuga kohtuasjade liike (näiteks au
teotamisega seotud kohtuasjad), mille lahendamine, sh kohtunikule menetlemiseks jagamine
jääb ootele.
11. Ressursi vähenemisest põhjustatud negatiivne jõudlus – see tähendab olukord, kus
kohtutesse saabub aasta jooksul rohkem kohtuasju kui neid jõutakse lahendada – on
pikaajalise mõjuga probleem. Sellises olukorras pikenevad kohtumenetluste kestused mitmete
aastate jooksul.
12. Kohtud mõistavad, et piirmäärata kuludelt (liik 10) kärpe sisustamine on vastuolus
kärpemetoodikaga ja -loogikaga. Kohtute eripära seisneb aga selles, et kohtunike palgafond
on seadusest tulenevate ülesannetega kaetud, sõltumata sellest, kas kohtunikukohad on
täidetud või mitte. Kohtutesse sissetulevate asjade arv ei sõltu täidetud kohtuniku
ametikohtadest ja kohtutel ei ole seadusest tulenevat võimalust jätta osa oma ülesandeid
täitmata. Ka eelviidatud ootele pandud kohtuasjad tuleb hiljem ära lahendada. Kohtuniku
ametikohtade täitmata jätmise tõttu pole kohtutel olnud võimalik põhifunktsiooni täitmiseks
ette nähtud ressurssi, mistõttu tuleb kohtuniku ametikohtade täitmata jätmisega kaasnevat
reaalselt kokkuhoidu käsitada sisuliselt tööjõukulude kärpena, hoolimata sellest, et selline
tööjõukulu on eelarvestatud piirmäärata kuluna.
13. Eeltoodust tulenevalt paluvad I ja II astme kohtud, et Vabariigi Valitsus leiaks
võimaluse, et katta 2026. aastal 0,84 mln euro suurune kärbe õigusemõistmiselt reaalselt sel
aastal riigi jaoks kokku hoitud vahendite, st täitmata kohtuniku ametikohtade tõttu säästetud
palgafondi arvelt. Võimaluse selleks annaks kohtute suhtes erandi tegemine kärpemetoodikast
või kohtutele 2026. aasta tegevuskuludeks (eelviidatud 19 kohtujuristi palgakulu)
reservfondist täiendavate vahendite eraldamine vastavas mahus. Kuivõrd summa on vajalik
kärpe katmiseks ning tegelik kokkuhoid on saavutatud täitmata kohtuniku ametikohtade
palgakulude vältimisest, ei kaasne sel moel lisavahendite eraldamisega reaalset kulu.
14. Kohtud kinnitavad, et eeltoodud lahendus on vajalik üksnes 2026. aastaks ning alates
2027. aastast leiavad kohtud kärpele püsiva katte.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Siigur, Tallinna Ringkonnakohtu esimees
Liina Naaber-Kivisoo, Harju Maakohtu esimees
Toomas Talviste, Pärnu Maakohtu esimees
Kaupo Kruusvee, Tallinna Halduskohtu esimees
Priit Kama, Viru Maakohtu esimees
Marek Vahing, Tartu Maakohtu esimees
Ene Andersen, Tartu Halduskohtu esimees
Erkki Hirsnik, kohtunik Tartu Ringkonnakohtu esimehe ülesannetes
Hans Moks, kohtudirektor
Tiina Ereb, kohtudirektor