Laidi Surva Teie 31.03.2026 nr 7-1/2152
asekantsler
Justiits- ja Digiministeerium Meie 14.04.2026 nr 1-6/360-2
[email protected]
Koopia:
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamise direktiivi eelnõu
Austatud asekantsler Laidi Surva
Täname Teid, et edastasite Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (edaspidi EKEI) arvamuse
avaldamiseks ebaseadusliku tulirelvakaubanduse tõkestamise direktiivi eelnõu.
EKEI toetab eelnõus toodud üldeesmärke, milleks on tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse ja
tulirelvadega seotud kuritegude tõhusam ennetamine ning piiriülese koostöö parandamine.
Samas näeb EKEI mitmeid probleemkohti pakutud lahendustes, kuna need ei ole
kohtuekspertiisi seisukohalt praktikas rakendatavad või jäävad tehniliselt ja metoodiliselt
ebaselgeks. Eelkõige puudutab see relvade tehnilise dokumentatsiooni (sh digitaalse)
käsitlemist ning nende seostamist tulirelva mõistega.
Eelnõus puudub selge mehhanism, mille alusel:
tuvastatakse, et tegemist on just tulirelva või selle olulise osa tehnilise joonisega;
eristatakse tulirelva või selle osa tehnilisi jooniseid muudest skeemidest;
määratakse, kes on pädev sellist hinnangut andma.
Arvestades senist ekspertiisipraktikat ning tulirelva valdkonna ekspertiiside sisu ei saa
kohtuekspertiisi vaatest pelgalt joonise või digifaili olemasolu alusel järeldada, et see
võimaldab tulirelva valmistamist. Tulirelva valmistamine eeldab õigeid mõõtmeid, sobivaid
materjale, piisavat printimise täpsust ja kvaliteeti ning valmistatava toote (sh 3D prinditud)
tegelikku tehnilist võimekust.
EKEI peab tulirelva määratlemisel oluliseks, et tulirelvade puhul oleks selgelt määratletud
kahjustusvõime kriteerium. Praktikas saab ese (sh 3D-prinditud relv) olla tulirelv üksnes juhul,
kui see on füüsiliselt valmistatud ja reaalselt suuteline lasku sooritama omades samal ajal
piisavat kahjustusvõimet vigastuste tekitamiseks. Ilma toimivuse ja kahjustusvõime hinnanguta
ei ole võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on tulirelva või selle tehnilise joonisega. Veelgi
enam, segaseks jääb üksikute osade tehniliste jooniste liigitamine justnimelt tulirelva osade
joonisteks. See asjaolu vajab täiendavat selgust nii EL õigusaktis kui ka riigisiseses
regulatsioonis.
Eesti kontekstis on oluline rõhutada, et EKEI tulirelvaekspertiisi valdkond ei ole koolitatud
tehniliste jooniste, CNC-tootmise, 3D-modelleerimise ja digifailide sisuliseks hindamiseks.
Regulatsioonis on koondatud ühte erinevad tootmismeetodid, mis ekspertiisivõimekuse mõttes
eeldavad täiesti erinevaid oskusi, seadmeid ja tarkvara. Näiteks eeldaks tehniliste jooniste
hindamine jooniste lugemise ja tõlgendamise oskust ja professionaalsete CAD-tarkvarade
kasutamist (insenertehnilisi oskusi). Sellise võimekuse loomine EKEIs ei ole realistlik ega
proportsionaalne asutuse praeguste põhifunktsioonidega.
Need aspektid vajavad eelnõus tehnilist ja õiguslikku täpsustamist, et vältida ebamääraseid ja
vaieldavaid tõlgendusi. Oluliseks ohukohaks on võimalus, et tulirelva mõiste muutub praktikas
ebaselgeks ning et kriminaalmenetluses eeldatakse ekspertiisasutuselt hinnanguid, milleks
puudub tõenduslik, metoodiline ja tehniline alus.
Abiks võiks olla kogemustega riikide parimate praktikate jagamine, sealhulgas seniste
kogemuste jagamine. Kindlasti on oluline keskse pädeva asutuse loomine Euroopas, mis hindab
ja kinnitab digitaalse dokumentatsiooni kvalifitseerumist tulirelvade või nende osade
tehnilisteks joonisteks, haldab vastavat referentskogu ning toetab liikmesriike nõustamise ja
võrdlusega. Lisaks tuleb selgelt reguleerida, kellel ja millistel tingimustel on õigus selliseid
jooniseid hoida (sh ekspertiisiasutus) ning millised on vastavad tööprotsessid ja vastutused.
EKEI juhib tähelepanu, et Eestisse on loodud riiklik tulirelvade kontaktpunkt (National
Firearms Focal Point, NFFP). Kontaktpunkti töös osalevad mitmete asutuste esindajad,
sealhulgas ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi töötajad, sõlmimisel on ka asutuste vaheline
raamkokkulepe. Koostöövorm võimaldab käeoleval hetkel infovahetust tulirelvadega seotud
juhtumites.
Kokkuvõtteks, EKEI toetab eelnõu strateegilisi eesmärke, kuid leiab, et mitmed pakutud
lahendused vajavad olulist täpsustamist, et need oleksid kohtuekspertiisi seisukohalt
õigusselged ja rakendatavad. Ilma selge pädevusjaotuse, tehniliste kriteeriumide ja keskse
hindamismehhanismita võib eelnõu rakendamine tuua kaasa erinevaid tõlgenduspraktikaid
liikmesriikides, mis kahjustab õiguslikku selgust ja menetluste võrreldavust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Tasa
direktor
Berit Cavegn 663 6632;
[email protected]