Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 MÄRKUSTE TABEL Arvestatud/ Mitte- Nr. Ettepaneku sisu arvestatud/ Rahandusministeeriumi seisukoht Teadmiseks võetud JUSTIITSMINISTEERIUM 1. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud Arvestatud Seletuskirja on vastavalt täiendatud. seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. AS PENSIONIKESKUS 2. 1. Eelnõu punkt 9 – muudatusettepanek Mitte Mõistame, et summa märkimine avaldusele muudab tehingu Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 9 arvestatud korraldamise keerulisemaks. sõnastust järgmiselt: Sel juhul võib tõepoolest tekkida ka olukord, kus osakute Asendada lauses 1 lauseosa „summa, mille ta tagasivõtmise hetkeks on pensionifondis osakuid vähem või soovib välja võtta, ja selle pensionifondi nende väärtus väiksem kui oleks vaja avaldusel märgitud nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta summa väljamaksmiseks. Sel juhul polegi midagi teha ja selleks soovib.“ sõnadega „selle välja tuleb maksta nii palju, kui sel hetkel välja maksta saab. pensionifondi nimetus, mille osakute Samuti nõustume, et summal põhineva väljamakse puhul tagasivõtmist isik soovib, ja soovitav tuleb osakute tagasivõtmisel nende arvu reeglina ümardada. tagasivõetavate osakute osakaal selles Sama kehtib aga ka siis, kui summa asemel märkida pensionifondis. “. avaldusele osakaal (%), mida välja võtta soovitakse. Ka see Lauses 2 võtta välja sõnad „ning summa, eeldab reeglina tagasi võetavate osakute arvu ümardamist. mille isik soovib pensioni Seega ei muuda osakaalu määramine protsessi lihtsamaks, investeerimiskontolt välja võtta, “. teeb aga andmete esitamise avaldusel teise sambaga liitunud inimese jaoks keerulisemaks. Kokkuvõtvalt teeme ettepaneku muuta Eelnõusse on lisatud täpsustus, et oleks edaspidi üheselt punkti 9 sõnastust järgmiselt: selge, et osakute arvu määramisel, mis on vajalik osalise paragrahvi 52 4 lõiget 4 1 täiendatakse teise ja ühekordse väljamakse või osalise raha väljavõtmise kolmanda lausega järgmises sõnastuses: avaldusel märgitud summas väljamakse tegemiseks vajalik, „Kui isik soovib osalist väljamakset ei toimu ümardamist üldiste matemaatika ümardamise pensionifondist, märgitakse raha reeglite järgi, aga ümardatakse osakute arv alati üles poole. väljavõtmise avaldusel ka selle pensionifondi See tähendaks, et üldjuhul ei saaks avalduse esitanud isik nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik väiksemat summat, kui oli avaldusele märkinud. Erandiks soovib, ja soovitav tagasivõetavate osakute jääks vaid olukord, kus raha on II sambas vähem ja sel osakaal selles pensionifondis. Kui isik soovib põhjusel ei ole võimalik välja maksta seda summat, mida osalist väljamakset pensioni küsiti. investeerimiskontolt, esitab konto avanud Teine sammas on mõeldud kõigile Eesti inimestele, mistõttu krediidiasutus registripidajale viivitamata oleme seda meelt, et avalduse esitamine võiks olla teise pärast isikult avalduse saamist selliseks sambaga liitunud inimese jaoks võimalikult lihtne ja väljamakseks kogu kontol oleva raha või selle arusaadav. Veelgi enam kehtib see inimeste puhul, kes on osaliseks väljamaksmiseks avalduse, milles jõudnud pensioniikka. peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed Vaatamata sellele, et Pensionikeskus osaliseks väljamakseks koos pensioni investeerimiskonto numbri ja esitataval raha väljavõtmise avaldusel märgitud summat, mis konto avanud krediidiasutuse ärinimega.“ PIKi puudutab, väljamakse tegemisel ei kasuta, peame siiski õigeks summa märkimise võimaluse säilitamist. See aitaks Selgitus esimese lause ka pensionikoguja jaoks paremini eristada kogu raha muudatusettepanekule: väljavõtmist ja osalist väljamakset. Esimesel juhul piisab  Pensionifondist raha väljavõtmise tõesti märkest, et välja soovitakse võtta kõik. Teisel juhul korral hoitakse pensioniregistris tuleks iga pensionifondi kohta märkida, kui palju sealt välja pensionifondi osakuid 3 komakoha soovitakse võtta ja sama kehtiks siis ka PIKi puhul. Meie täpsusega ning osaku puhasväärtus hinnangul pakub lahendus, kus avaldus täidetakse registreeritakse 5 komakoha pensionifondi ja PIKi kohta sarnaselt, rohkem selgust. täpsusega. Osakute puhasväärtus muutub igal pangapäeval.  Isiku pensionikontol on registreeritud isikule kuuluvad  osakud ning raha väljavõtmiseks annab ta korralduse osakute tagasivõtmiseks. Kui isik annab korralduse kindla summa ulatuses väljamakse tegemiseks, tuleb kehtestada täiendavad reeglid, mis kirjeldavad, kuidas lahendada olukorda, kui osakute väärtus tagasivõtmise hetkel on väiksem kui avaldusel märgitud summa. Samuti on vaja täpsustada summa alusel tagasivõtmisele kuuluvate osakute arvutamise ümardusreeglid.  Kuna avalduse esitamise ja selle täitmise vaheline aeg võib olla kuni 9 kuud, on isikul keeruline hinnata, kui suure osa oma portfellist ta kindla summa märkimisega osalise väljamaksega välja võtab. Pensionikeskuse ettepanek on rakendada sama praktikat, mis on juba kasutusel osakute vahetamise ja osalise ühekordse väljamakse avalduse esitamisel. Varasemate analüüside tulemusel on leitud, et kõige ühesemalt ja isikule arusaadavamalt on võimalik avaldust täita, kui isik märgib tehinguks kasutatavate fondiosakute osakaalu.  Lisaks soovitame ettepanekus toodud sõnastuse muudatuse viia sisse ka pensionieas osalise väljamakse avalduse esitamise juurde (§ 52 4 lg 4 teine lause muuta järgmiselt: „Kui soovitakse osalist väljamakset pensionifondist, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel ka selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist isik soovib, ja soovitav tagasivõetavate osakute osakaal selles pensionifondis.“). Selgitus teise lause muudatusettepanekule: Pensionikeskusel puudub info pensioni investeerimiskonto varade ja jäägi kohta, mistõttu ei ole väljamakse summa investeerimiskonto halduri poolt registripidajale teatamine vajalik, kuna registripidaja ei saa mõjutada ega sundida PIK haldurit, et vastav summa PIK-lt registripidajale isikule väljamaksmiseks kantakse. 3. Lisaks juhime tähelepanu: Selgitatud Sellise olukorra ennetamiseks võiks piisata vastavast Osakute osalise tagasivõtmise avalduse teavitusest. Alternatiiv oleks, et raha osalise väljavõtmise täitmisel võib tekkida olukord, kus isikul ei avalduse esitanud isikul ei olekski võimalik vahetamise ole tagasivõtmise hetkel avaldusel märgitud avaldust teha, mis oleks aga ebaproportsionaalne. fondis ühtegi osakut (näiteks on isik Üheks võimaluseks oleks, et kõigile isikutele, kes on teinud vahetanud osakud teise fondi osakute vastu osalise raha väljavõtmise avalduse, mille alusel ei ole või kandnud üle PIK-le). Sel juhul on väljamakset veel tehtud, ja hakkavad esitama vahetamise 2  väljamakse summa osalise avalduse täitmisel avaldust, kuvatakse soovitus/hoiatus, et tuleks üle kontrollida 0 eurot. Sellises olukorras ei saa isik raha millise pensionifondi osakuid ära vahetada soovitakse, välja võtta, kuid peatab oma sissemaksed ning arvestusega, millisest fondist osalist väljamakset oodatakse. kaotab võimaluse uuesti enne pensioniiga Vahetamise avaldust saab küll ka muuta ja osalise raha väljamakse saamiseks. Kas selliseid olukordi väljavõtmise avaldust tagasi võtta, need oleksid aga tuleks ka kuidagi reguleerida või on eeldus, et praktilised lahendused vaid juhul, kui info, et avaldused on piisab teavitamisest? tehtud sama fondi kohta, jõuaks teise sambaga liitunud isikuni enne avalduse muutmise/tagasivõtmise tähtaja saabumist. 4. 2. Eelnõu punkt 10 – kommentaar Selgitatud Raha väljavõtmise avalduse muutmise võimalusest osalise Selle muudatuse rakendamine on tehniliselt väljamakse puhul on eelnõus loobutud. Seega saab võimalik, kuid juhime tähelepanu, et olukord, pensionikoguja soovi muutumine tulla kõne alla vaid kus isik saab samas perioodis esitada RAVA olukorras, kus ta teeb esmalt, kas avalduse kogu raha või (näiteks kogu vara) ja seejärel uue RAVA osalise raha väljavõtmiseks, võtab selle avalduse tagasi ning (näiteks osaline), mis tühistab eelmise, võib jõuab samas avalduste tsüklis teha asemele uue osalise tekitada segadust PIK klientidele ja PIK väljamakse või kogu raha väljamaksmiseks avalduse. halduritele. Antud olukord oleks aga sarnane kehtivale korrale, kus raha  Praegu peab PIK klient enne RAVA väljavõtmise avaldust on samuti võimalik tagasi võtta. Ehk esitamist andma oma PIK haldurile enne raha kandmist peab PIKi pank ka praegu üle korralduse varade müügiks. PIK kontrollima, kas raha väljavõtmise avaldus on jõus. haldur kinnitab teadlikkust isiku II Kehtima jääb ka see põhimõte, et enne kogu raha sambast lahkumisest väljavõtmist peab PIKi puhul kogu finantsvara olema registripidajale, muutes PIK konto võõrandatud ja raha PIKile laekunud. Enne seda ei saagi staatuse pensioniregistris (uus avaldust esitada, et kogu raha välja võtta. staatus R). Samuti jääb kehtima see, et uue raha väljavõtmise avalduse  PIK haldur võtab teadmiseks, et esitamiseks (ükskõik, kas osa või kogu raha väljavõtmiseks) isiku RAVA väljamakse päeval peab tuleb raha väljavõtmise avaldus, mis on juba esitatud, kuid ta kandma registripidajale PIK-st mida ei ole veel realiseeritud, tagasi võtta. väljavõetava summa, kui isikul on Kui lisandub osaline raha väljavõtmise võimalus, siis juhul, RAVA avaldus esitatud, vastavalt kus pensionikoguja on esmalt esitanud avalduse osalise raha registripidaja poolt väljastatud väljavõtmiseks, selle tagasi võtab ja soovib teha avalduse unikaalse viitenumbriga kogu raha väljavõtmiseks, tuleb tal enne viimast oma PIKi maksejuhisele. pangaga ühendust võtta, kogu PIKi finantsvara võõrandada  Isik võib esitada RAVA avalduse ja alles seejärel tekiks tal võimalus teha avaldus kogu raha kas PIK halduri (kontohaldur), väljavõtmiseks. Seega oleks antud juhul PIKi panga Pensionikeskuse iseteeninduse teadmatus välistatud. keskkonna või mõne teise Küsimus saaks praktikas tekkida vaid juhul, kui esmalt kontohalduri vahendusel. tehakse avaldus kogu raha väljavõtmiseks, see võetakse  Kui isik esitab RAVA ja seejärel uue tagasi ning esitatakse seejärel samas tsüklis avaldus osalise RAVA, millega soovib väljuda raha väljavõtmiseks. Selle lahendamiseks võiks PIK pank osaliselt PIK-st, kuid ei teavita avalduse staatust kontrollides näha infot muu hulgas ka selle sellest oma PIK haldurit, siis ei kohta, kas tegemist on avaldusega kogu raha väljavõtmiseks pruugi PIK haldur teada, et isik või avaldusega osalise raha väljavõtmiseks. soovib välja kanda ainult osalise Kui see ei peaks olema võimalik, saab olukorra vajadusel summa, mitte kogu vara. Sama lahendada Pensionikeskusele liigselt kantud summa kehtib ka juhul, kui isik soovib tagastamisega PIK pangale (osalise väljamakse puhul esialgset väljavõetavat summat Pensionikeskusel muu hulgas teada avalduselt ka summa, muuta – PIK haldur ei tea, et välja mida PIK-lt sooviti välja võtta). võtta soovitav summa on muutunud.  PIK haldur ei pea kontrollima ega saa kontrollida, kas isiku eelmine RAVA on vahepeal muutunud. Kogu informeerimise vastutus jääb isikule. 5. 3. Täiendav ettepanek kaalumiseks Mitte Mõte, et pensioniks saaks soovi korral maksimaalselt kaua Klientidelt saadud tagasiside põhjal teeme arvestatud koguda, on sümpaatne, aga siin tuleb arvestada ka ettepaneku kaaluda võimalust pensionieas maksuaspektidega. Teise samba väljamaksed ühekordse väljamakse tegijatele võimaldada pensioniealistele on maksuvabad või maksustatud madalama pensioni II sambas kogumist jätkata. määraga (10%). Nii tekiks võimalus saata maksuvaba raha Põhjendus/selgitus: (eeldusel, et töötamisel tuleb (mingis osas) tasuda tulumaksu), II sambasse, et see siis soovi korral kohe 3   Praktikas on registripidajale soodsamalt välja võtta. Ettepanek vajab rohkem korduvalt laekunud pensionieas analüüsimist, mistõttu ei ole sellega antud eelnõu raames osalise väljamakse avalduse arvestatud. Väljamaksed pensionieas ei ole ka selle eelnõu esitajatelt soov, et avaldusele fookuses praegu. lisataks valik, kas isik soovib sissemaksete peatamist või mitte.  Paljud pensionieas isikud soovivad osaliselt raha välja võtta, kuid samal ajal jätkata kogumist II sambasse.  Sellise valiku lisamine avaldusele suurendaks paindlikkust ja vastaks paremini isikute erinevatele vajadustele. AS LHV VARAHALDUS, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS ja AS SEB VARAHALDUS 6. 1. Taasliitumise lubamine senise 10 aasta Mitte Eelnõu lähtub koalitsioonilepingus kokkulepitust (punktid asemel 5 aasta pärast ning teise arvestatud 51, 315 ja 413), millega lubati taastada kolmesambaline väljumiskorra kaotamine pensionisüsteem algsest paindlikumana, parandamaks Taasliitumise aja lühendamine poole võrra pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku võimaldab nendel, kes väljusid süsteemist pensionäride toimetulekut. Täpsemalt: säilitada ja tugevdada olude sunnil, otsust korralikult läbi mõtlemata kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile või kes on kogumise osas pärast avalduse jääjad saaksid inimväärset pensioni, ning lubada II sambast esitamist meelt muutnud, süsteemiga lahkunutel taasliituda 5 aasta möödumisel. kiiremini taas liituda. See ei kohusta neid, kes enda esialgsele otsusele kindlaks jäid, taas Eelnõus esitatud muudatused kiirendavad taasliitumist 10 liituma. Ka 5 aasta pikkune periood on aastalt 5 aastale, säilitavad algselt loodud II sambaga seejuures piisavalt pikk, et hoida ära II samba võrreldes paindlikumad väljamaksete tingimused – kasutamine sotsiaalmaksukohustuse pensionile saab jääda kuni 5 aastat enne vanaduspensioniiga vähendamiseks. ja väljamaksete valik on vaba, sõltumata vanusest saab II Taasliitumise aja lühendamisega koos on aga sambast pensionile jääda puuduva töövõime korral eelnõus tehtud ettepanek ära kaotada teine (väljamaksed on sel juhul tulumaksuvabad) ning säilib ka väljumiskord nende isikute jaoks, kes mingil võimalus kasutada äärmise vajaduse korral ühe korra II põhjusel tulevikus otsustavad II samba sambasse kogutud raha väljavõtmist enne pensioniea süsteemist väljuda. See tähendab juba ühe saabumist. raha väljamakse avalduse esitanud Täiendava lisapaindlikkusena pakub eelnõu neile, kes on taasliitujatele seda, et nemad uuesti raha mingil põhjusel sunnitud II sambast raha välja võtma enne väljavõtmise avaldust esitada ei saa ning pensionile jäämist, võimaluse võtta välja vaid see osa kaotab ära teise väljumiskorra nendele, kes kogutud rahast, mida tegelikult vajatakse. praeguseni süsteemist väljunud ei ole. See on Nagu automaatse liitumisega pensioniskeemide puhul võrreldes kehtiva lahendusega paindlikkust üldiselt, jääb ka II sambaga liitumisel kõigile õigus valida vähendav muudatus ning eelnõu seletuskirjast pensioniskeemist väljaastumine. Seda õigust saab kasutada ei tule väga selgelt välja, miks nii piirava enne, kui maksete tasumise kohustus tekib, kes on meetme kasuks otsustati. kogumisega juba alustanud, siis vabalt valitud hetkel. Kõigil, Meie hinnangul võib see esiteks süsteemist kes on valinud pensioniskeemist väljaastumise, on võimalus korra väljunud isikute huvi taasliitumise vastu ümber mõelda ja II sambaga uuesti liituda. vähendada – taasliitumise avalduse esitamise Eelnõusse on lisatud muudatus, mis hakkab eristama maksete järgselt nemad edaspidi süsteemist kuni tegemise lõpetamist ja raha väljavõtmist ning lubab tulevikus pensionieani lahkuda ei saa. Isegi kui meie maksete tegemise lõpetamise järel veelgi paindlikumalt allolevat ettepanekut makse tasumise või uuesti kogumise juurde naasta. Reegel, et taasliituda saab 5 tasumisest vabastamise avalduse lahti aasta möödumisel, jääb edaspidi (eelnõu kohaselt alates sidumise kohta raha väljamakse avaldusest 1.01.2028) kehtima raha ennetähtaegsel väljavõtmisel. Kui võetakse arvesse, ei ole neil inimestel on kasutatud võimalust lõpetada ainult maksete tegemine, võimalik juba kogutud summat välja võtta. saab avalduse maksete tegemisega uuesti alustamiseks Seega võib selline piirang vähendada esitada kohe, kui selline võimalus ja soov tekib. taasliitujate hulka. Pensionikontole kogutavad vahendid on Muudatus, mille järgi saab II sammast kasutada muul mõeldud kasutamiseks pensionieas ning on eesmärgil kui pensioniks, ühe korra, vähendab küll igati arusaadav, et kogutud vahendite mõnevõrra paindlikkust, kuid on eelnõus eesmärgiga varasemat kasutamist soovitakse piirata – parandada tuleviku pensionäride toimetulekut ja pensionisäästude tarbimisse suunamist ei pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust. II sambasse 4 poolda ka meie. Küll aga tundub teistkordse maksab liitunu oma palgast 2, 4 või 6% ja riik lisab sellele väljamakse tegemise võimaluse kaotamine 4%, mis võetakse II sambaga liitunud isiku sotsiaalmaksu liiga piirav meede. Inimestele, kellel on pensionikindlustuse osast. Sotsiaalmaksust 4% kandmine II näiteks haigus, mis ei too kaasa töövõime sambasse tähendab, et selle inimese I samba osakud on kaotamist, aga mille ravimisega seonduvaid väiksemad (vt ka seletuskirja mõjude osa), mistõttu juhul, kui kulusid Tervisekassa ei hüvita või muu ta võtab II sambast raha välja, pole tal enam seda raha ootamatu elujuhtumi puhul võiks säilida pensionieas kasutamiseks ja tema I samba pension on samuti võimalus nende vahendite kasutamiseks. väiksem. Teise lahkumise võimaluse kaotamine tähendab Teiseks, juhul kui II samba süsteemis tehakse inimesele pensionieas suuremat pensioni ja hoiab ühtlasi ka pärast selliste isikute, kes enam väljuda ei saa, sotsiaalmaksu raha kasutamist eesmärgipärasemana. taasliitumist uusi põhimõttelisi muudatusi või Sotsiaalmaksu kogutakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks turul pakutavate teenuste tingimused ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks. muutuvad koguja jaoks mitte atraktiivseks, Pensionikindlustuse on riik omakorda korraldanud selliselt, tekib grupp inimesi, kes ei ole rahul, aga ei et ühe osa sellest katab I sammas ja teise osa II sammas. saa väljuda. See võib omakorda tuua kaasa Võimalus kogumise ajal ühel korral raha välja võtta II vajaduse uute muudatuste järele süsteemis, sambast on nö viimaseks õlekõrreks, aga II sammas ei ole mis mõjutavad negatiivselt ka neid, kes meelerahufond, mida olemasolu korral igal ajal kasutada soovivad pensionivara II sambas koguda. saab. Sotsiaalmaksu raha kantakse II sambasse selleks, et Kehtiv seadus lubab isikul väljumisavaldusi inimestel oleks tulevikus vara, mis annaks neile esitada kahel korral ning kasutab 10-aastaseid pensionisissetuleku. tsükleid, mil kogumine on kas peatatud või uue väljumisavalduse esitamine ei ole Kuivõrd inimesed, kes on sattunud sellisesse olukorda, et nad lubatud. See tähendaks lihtsustatud näite peavad oma II sambast raha välja võtma, ei pea edaspidi korral, kus 10-aastase kogumise järel enam kogu oma pensionikontot tühjaks tegema, pärast väljamakse tehakse, 10-aasta pikkust sambast lahkumist saab kogumise juurde kiiremini naasta ja eemalolekut, uuesti 10 aasta pikkust taasliitumisel kogutakse raha selgelt pensioniks, muutub II kogumisperioodi (kui isik seda soovib) ja sammas tugevamaks ning pakub I ja II samba koosmõjus eemalolekut (40-aastase kogumisperioodi inimestele tulevikus paremat pensionit. korral oleks pensionieani ka 10 aastat). 10-aastase tsükli asendamisel 5-aastase Mis puudutab ohtu, et regulatsiooni võidakse II sambaga tsükliga peaks vähemasti säilima teine liitunud isiku jaoks ebasoodsaks muuta, siis siinkohal tuleb väljumisvõimalus. Samas võiks kaaluda ka arvestada kindlasti ka õiguspärase ootuse printsiibiga ning nende kordade arvu üldse mitte piiramist. iga sellise muudatuse puhul tõsiselt kaaluda, kas ja kui suur Eelmises lõigus toodud näite puhul lubaks see on see riive ning vajadusel näha ette meetmed, mis nendel isikutel, kes sooviks väljuda ja ka võimaldavad isikul end sellise ebasoodsa muutuse eest taasliitumise avaldusi esitada kohe kui selleks kaitsta. võimalus tekib, 40 aasta pikkuse kogumisperioodi korral samuti koguda kokku 20 aastal ning on olla süsteemist väljas 20 aastat. Viie aasta pikkune tsükkel on piisavalt pikk, et hoida mõistlikult ära II samba kasutamine üksnes sotsiaalmaksu määra vähendamiseks – lisaks avaldab süsteemi selliselt kasutamine vähemalt käesolevaks hetkeks vastu võetud õigusaktide kohaselt mõju ka I samba kogumisele. Samuti tuleb kogutult maksta tulumaks. Alternatiivsed ettepanekud: a) loobuda teise väljumiskorra kaotamisest ning mitte muuta sellega seotud sätteid. Seejuures võiks säilida eelnõus kasutatud loogika, mille kohaselt väljumiskordade arvestusele ei avalda mõju sissemakse tegemise või mitte tegemise avalduste esitamine - s.t arvestatakse üksnes (kogu summa) väljamakseid süsteemist; b) kaaluda väljumiskordade arvule üldse mitte piirangu kehtestamist, asendades kehtivas seaduses kasutatud lahenduse 5- aastase eemaloleku ja uuesti liitumisel 5- aastase kohustusliku kogumise perioodidega. 5 7. 2. Osalise väljamakse õiguse lisandumine Mitte Raha osalist väljavõtmist puudutava muudatuse eesmärk ei Eelnõu § 1 punkti 6 muudatus § 431 lg 1 lisab arvestatud ole II sambast rohkem raha välja viia ja inimeste tulevast kogumisperioodil raha osalise väljamakse pensionisissetulekut sellega vähendada. Seepärast ei ole seda võimaluse. Osalise väljamakse võimaldamine kavandatud lisavõimalusena kogu raha väljavõtmisele. Uus lisab süsteemi juurde paindlikkust, võimalus on mõeldud neile, kes väärtustavad II sambas võimaldades isikul, kellel on tekkinud kogumist ja soovivad olla selle pensioniskeemiga hõlmatud, vajadus pensioniks kogutavaid vahendeid kuid on sattunud mingil põhjusel olukorda, kus ainsaks enne pensioniiga kasutada, võtta neid välja lahenduseks on raha väljavõtmine II sambast. Kui üksnes ulatuses, milles ta neid vajab. kogumisperiood on olnud pikk ja investeeringute väärtus on Samaaegselt jäetakse isikule aga võimalus piisavalt suur, on kehtiv reegel, et välja tuleb võtta kõik ja kogutu väljavõtmiseks avaldust esitada midagi ei saa pensioniinvesteeringuna II sambasse alles jätta, üksnes ühe korra kogumisperioodi jooksul. oma tagajärgedelt liiga karm ja põhjendamatult paindumatu. Osaline väljavõtmine on siinkohal Vt ka põhjalikumat selgitust eesmärkide kohta märkuste võrdsustatud täieliku väljavõtmisega. Lisaks tabeli punktis 6 (AS LHV Varahaldus, Swedbank ei kohaldu osalisele väljavõtmisele täielikuga Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus punkt 1). võrreldes ka muus osas mingeid leebemaid tagajärgi – sissemakseid fondi ei saa ta teha järgmised 5 aastat ka osalise väljavõtmise korral. Sellise lisavõimaluse puhul tekib paratamatult küsimus, kas selle õiguse eeldatavate kasutajate arv õigustab muudatusega kaasnevaid IT-kulusid. Juhul, kui isikul on ainult 1 võimalus raha väljavõtmiseks ning osalise väljavõtmise õiguse kasutamisel teeb ta samaaegselt otsuse, et ülejäänud osa saab kasutada alles pensionieas, seejuures osa pensionivara kontole jätmise otsuse tegemise eest mingeid eeliseid saamata, motiveerib lahendus isikut kasutama pigem täieliku väljavõtmise õigust. Eelnevast tulenevalt oleks sisulise paindlikkuse tekitamiseks meie hinnangul mõistlik osaline väljamakse täpsemalt määratleda, seades sellele ülempiiri kogutud vara väärtuse suhtes ning kohaldada kuni selle piirmäärani raha väljavõtmisele soodsamaid tingimusi. Ülempiiri suurus võiks sõltuda sellest, millised piirangud sellise avalduse esitamisele oleksid (avalduse esitamise kordade arvule, perioodil pikkusele, mille jooksul uut avaldust esitada ei saa, jne). See võiks jääda vahemikku 10%-25% kogutu väärtusest. Osalise väljamakse avalduse esitamisel selliselt, et väljamakstav summa ei ületa seatud lävendit, võiks kohaldada leebemaid tagajärgi – näiteks isik saab jätkata sissemakseid ning ei kohaldata 5-aastast eemaloleku perioodi. Juhul kui täieliku väljamakse avalduste arv on piiratud, ei tohiks osalise väljamakse esitamise avaldus nende kordade arvestuses arvesse minna. Juhul kui osalise raha väljavõtmise avaldusi on võimalik esitada rohkem kui ühel korral, peaks uue osalise raha väljavõtmise avalduse esitamisele muidugi kehtima ka ajaline piirang, mille jooksul raha väljavõtmise avaldust esitada ei saa (kas osaliseks või täielikuks raha väljavõtmiseks). Sellisel juhul ei saaks osalise väljamakse võimalust ka väärkasutada. Tulumaksu tasumise kohustus 6  ning asjaolu, et avalduse jõustumist ja väljamakse saamist tuleb mitmeid kuid oodata, vähendavad eeldatavasti ka osalise väljamakse avalduse mõtlematut esitamist. Samas looks vähemalt 1 korra osalise väljamakse tegemise võimaldamine selliselt, et tavapäraseid nö trahvimeetmeid ei kohaldata, kogujatele võimaluse ettenägematute kulude korral kogumisperioodi jooksul kasutada osa kogutud vahenditest, jätkates samas siiski pensioniks kogumist. Ettepanekud: Jätta eelnõus alles osalise väljavõtmise õigus, aga pakkuda kogujale formaalse paindlikkuse asemel ka sisulist paindlikkust: a) määrata kindlaks lävend, mille ulatuses on võimalik kasutada osalise väljavõtmise õigust (nt 25%); b) mitte kohaldada raha osaliselt väljavõtmise avalduse esitamisele samu piiranguid nagu avaldusele raha täielikuks väljavõtmiseks – s.t lubada osalise väljavõtmise korral kogumise jätkamist ja mitte arvestada seda raha täieliku väljavõtmise kordade arvestamisel kui nende avalduste esitamise arv on piiratud. 8. Lisaks reguleerib eelnõu § 1 punkti 7 KoPS § Mitte Selgitame, et peame õigeks kehtiva seaduse struktuuri. KoPS 43¹ lõike 3 kavandatav muudatus sisuliselt arvestatud § 431 sätestab ennetähtaegse raha väljavõtmise pensioni investeerimiskontolt väljamaksete üldpõhimõtted. Asjaolu, et PIKi puhul peab kogu finantsvara tegemise korda, sätestades väljamakse olema võõrandatud (sh finantsvara soetamisel sõlmitud eeltingimusena pensioni investeerimiskonto lepingud lõppenud) ja võõrandamise käigus saadud raha kaudu soetatud kogu finantsvara või osalise PIK-le laekunud, kvalifitseerub üheks raha väljavõtmise võõrandamise ning vastava raha laekumise aluspõhimõteteks. Siinkohal on oluline eristada, et pensioni investeerimiskontole. Sama pensionifondi puhul reeglina osakute tagasivõtmine probleem on ka kehtivas seaduses. takistatud ei ole ja II sambaga liitunud isik osakute Normitehniliselt oleks põhjendatud koondada tagasivõtmist ise korraldama ei pea, PIKi puhul aga sõltub vastav säte § i 526, mis käsitleb pensioni varast, millises ajaraamis seda võõrandada on võimalik ja II investeerimiskontolt väljamaksete tegemise sambaga liitunud isik peab vastavad tehingud ise enne korda. algatama (ei piisa raha väljavõtmiseks avalduse esitamisest). Ettepanek: Kuivõrd kehtiva seaduse kohaselt ei olnud ka muud varianti, Arvestades, et kogu raha väljavõtmise kui kogu raha väljavõtmine, siis tähendas see, et PIKi tingimusi puudutav samasisuline regulatsioon kasutamisel võimalust esitada raha väljavõtmiseks avaldus on juba ette nähtud eelnõu § 1 punktis 13, enne üldse ei tekigi, kui kogu PIKi vara on võõrandatud. tagaks vastava muudatuse viimine KoPS §-i Eelnõu järgi saab kogu raha väljavõtmise asemel küll 526 regulatsiooni süsteemsuse ja selguse. kasutada edaspidi ka osalist väljavõtmist, kuid ka see tugineb Palume muuta KoPS §-i 526 vastavalt. PIKi puhul sellele, et II sambaga liitunu on teinud vajalikud tehingud, et tema PIKi kontol oleks raha, mida on võimalik välja maksta. 9. 3. Maksemäära muutmise avalduse loogika Mitte Makse määra muutmise sageduse küsimuses jääme oma ülevaatamine arvestatud varasema seisukoha juurde, mida on selgitatud 14.12.2022. a Kuigi eelnõu ei puuduta otseselt maksemäära vastu võetud kogumispensionide seaduse ja väärtpaberite muutmise avaldust, muudetakse eelnõuga registri pidamise seaduse muutmise seaduse seletuskirjas (vt avalduste esitamise loogikat ja lisatakse p 2.2, algusega lk 7 viimasest lõigust: täiendavaid võimalusi, mis paindlikkuse https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4573abab- kõrval suurendavad paratamatult ka süsteemi b17f-4b49-baf9-c3a2d3b68400/). keerukust. Sellest tulenevalt võiks makse Asjaolu, et pensionikogujal on võimalik makse määra muuta, tasumise või tasumisest vabastamise avalduse mõjutab oluliselt nii tööandjaid, kes peavad korrektses esitamise loogika kõrval üle vaadata ka makse määras makseid kinni pidama kui Maksu- ja Tolliametit, määra muutmise avalduse sätted. Praegu kellel tuleb makse tasumist kontrollida. Makse määra kehtib nende kahe avalduse suhtes erinev muutumine sagedusega kord aastas vähendab ühtlasi 7  esitamise ja jõustumise kord, mille tulemusel võimalikku vigade hulka Maksu- ja Tolliametile esitatavates saab suurema mõjuga avaldust esitada ja see deklaratsioonides ja maksete kinnipidamisel, mis on samuti jõustub sagedamini kui väiksema mõjuga väga oluline. avaldus. Kuna makse tasumise või tasumisest Võimalus muuta makse määra kord aastas arvestab üldist vabastamise avalduse 3 korda aastas maksuloogikat, et kalendriaastas kehtib üks maksumäär. jõustumise võimalikkus tekitab tööandjatele Kohustusliku kogumispensioni makse ei ole küll maks, kuid niikuinii kohustuse kolm korda aastas enda KoPS § 13 lõike 1 kohaselt rakendatakse selle makse kohta töötajate osas maksemäära kontroll teostada, siiski maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut. Kui võiks ka maksemäära saada muuta senisest uute makse määrade kasutamise praktika hiljem näitab, et sagedamini ning selle avalduse esitamise, siiski eksisteerib vajadus lisapaindlikkuse järele, on võimalik tühistamise ning jõustumise loogika võiks makse määra muutmise sageduse küsimust uuesti kaaluda. tähtaegade mõttes olla sama või leebem. Kuna hetkel kehtiva KoPSi kohaselt läheb makse määra muutmise avaldus nö lukku kuu aega enne jõustumist, ei ole eeldatavasti vajalik sellele sama pika ette teatamise kohaldamine nagu makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse puhul. Seega oleks isegi sobivam makse määra muutmise avalduse esitamisele ja jõustumisele samade põhimõtete kohaldamine nagu kohaldatakse osakute vahetamise avaldusele. Ettepanek: muuta KoPS § 172 lõiget 8 selliselt, et 1 kord aastas jõustumise asemel kohaldataks samu põhimõtteid nagu § 273 lõikes 5 on toodud makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse puhul või eelistatuna § 25 lõikes 8 toodud osakute vahetamise avalduse puhul. 10. 4. Makse tasumise või tasumisest Arvestatud Nõustume ettepanekutega osas, mis puudutab makse vabastamise avalduse lahti sidumine raha osaliselt tasumise õiguse tekkimist pärast makse tegemise peatamist. väljavõtmise avalduse esitamise Eelnõusse on lisatud muudatused, millega võimaldatakse piirangutest nendes olukordades, kus makse tasumisest vabastamise avalduse esitanud isikutel väljamakse õigust ei kasutata esitada soovi korral avaldus maksete tegemiseks kohe, ilma Olukorras, kus isik kasutab (täieliku) kohaldamata 5 aastast sambast väljas olemise piirangut. väljamakse tegemise õigust, on igati mõistlik Muudatus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2028, sest rakendada talle mingi perioodi jooksul eeldab pensioniregistris suuremaid arendusi. sissemaksete tegemise keeldu. Samas ei ole aga üheselt arusaadav, miks üksnes makse Üldine loogika on, et kõigile jääb üks võimalus sambast mitte tasumise õiguse kasutamine ilma lahkumiseks. Seega need, kes on raha välja võtnud või teevad seejuures kogutu väljavõtmise õigust seda tulevikus ja naasevad siis sambasse, on oma võimaluse kasutamata peaks isikule tooma kaasa ära kasutanud ning hiljem raha välja võtta või maksete edaspidise piirangu sissemaksete tegemisele. tegemist lõpetada rohkem ei saa. Raha kogutakse siis Algselt oli piirangu peamine mõte ära hoida edaspidi vaid pensioniks (sh puuduv töövõime). Seega ei ole olukorda, kus II samba kaudu enda maksetega uuesti alustamisele järgnenud kohustusliku sotsiaalmaksu välja võtma hakatakse, kogumise perioodi pikkus (kehtivas seaduses 10 aastat) seejuures pidevalt fondi sotsiaalmaksu arvelt edaspidi enam üldse relevantne ja selline nõue kaob KoPS- uusi vahendeid edasi kogudes. st. Mõneti erandlikuks jääb vaid olukord, kus isik lõpetab Üksnes sissemakse mitte tegemine tekitab esmalt ainult sissemaksete tegemise. Sellisel puhul ei võta isiku jaoks niikuinii olukorra, kus riigi poolt eelnõu sellelt isikult õigust vajadusel hiljem ka kogutud raha sotsiaalmaksu arvelt tasutav 4% fondi ei välja võtta. Nii on see ka kehtivas seaduses – isik võib kõige laeku, mistõttu võiks selle perioodi pikkus pealt lõpetada maksete tegemise ning siis teha ka avalduse kokku langeda perioodi pikkusega, mil isik II raha väljavõtmiseks. Eelnõu seda põhimõtet ei muuda. samba pensionifondi sissemakseid ei tee. Praktikas on seega võimalikud nii stsenaarium, kus raha Piirangud oleksid õigustatud olukorras, kus võetakse välja pärast maksete tegemise lõpetamist kui isik on kasutanud väljamakse õigust. Sellisel stsenaarium, kus isik otsustab vahepeal kogumisega uuesti juhul võiks tal tõesti säilida kehtiva KoPSiga alustada, kuid võtab siis raha välja (kõigil on õigus üks kord sarnaselt keeld makse tasumise avaldusele raha välja võtta). teatud perioodil (eelnõuga vähendatakse 5 aastale). 8  Samuti võiks säilida kehtiv loogika ka ses osas, et raha väljavõtmise järgselt süsteemist eemal olemisele kohaldatakse ühekordset kohustuslikku vähemalt 5 aasta pikkust süsteemis olemise perioodi, mille vältel isik ei saaks esitada uut makse tasumisest vabastamise avaldust. Kõik need erandjuhud peaksid aga olema seotud (täieliku) väljamakse tegemise õiguse kasutamisega ja ei tohiks piiranguid seada muudel juhtudel. Eelnõu § 1 punktis 1 KoPS § 271 lõikes 1 tehtava muudatuse kohaselt makse tasumise või tasumisest vabastamise avalduse esitamise õiguse sidumine asjaoluga, et isik on kasutanud raha väljavõtmise õigust, on positiivne. Toetame selle lahenduse säilitamist ka siis, kui ei vähendata raha väljavõtmiste arvu kordi, nagu oleme oma kommentaaris (vaata punkti 1) märkinud. Kogutu väljavõtmist ja maksete peatamist võiks vaadata eraldiseisvalt ja üksnes makse peatamine, seejuures kogutut välja võtmata, ei tohiks mõjutada nende kordade arvu, mil isik saab kasutada kogutu väljavõtmise õigust. Ettepanekud: a) muuta KoPS § 272 lg 1 sõnastust nii, et viieaastane ooteaeg rakenduks üksnes juhul, kui isik on kasutanud KoPS § 43-1 alusel raha väljavõtmise õigust (kogu väljamakse), mitte aga juhul, kui ta on üksnes esitanud KoPS § 273 alusel makse tasumisest vabastamise avalduse; b) muuta KoPS § 271 lõiget 4 (võrreldes kehtiva ja mitte eelnõu sõnastusega – eeldusel, et ka väljamakse avalduse osas esitatud kommentaare võetakse arvesse) täpsustades, et piirangut kohaldatakse üksnes isikutele, kes on esitanud KoPS § 431 alusel raha väljavõtmise avalduse. 11. 5. Tehnilised märkused Selgitatud, Osalise väljamakse puhul (kehtivas seaduses pensionieas ja 5.1. Osalise raha väljamakse avaldusele mitte eelnõus ka enne pensioniiga osalise raha väljavõtmise puhul) summa märkimine arvestatud märgib teise sambaga liitunud isik vastavale väljamakse Eelnõu § 1 punkt 9 KoPS § 524 lg 41 muudatus avaldusele ka summa suuruse, mida ta soovib välja võtta (vt näeb hetkel ette raha osalise väljamakse KoPS § 524 lg 4). avalduse korral väljavõetava summa märkimist. Muude avalduste puhul, millega Osalise ühekordse väljamakse puhul PIK-lt avaldusel, mille isik liigutab kogutud vahendeid erinevate esitab teise sambaga liitunud isik PIK pangale, esitatavate fondide või pensioni investeerimiskontode andmete koosseisu KoPS-s reguleeritud ei ole. Küll sätestab (PIK) vahel või taotleb väljamakseid ja mille KoPS § 524 lõike 4 viimane lause, et osalise ühekordse puhul avalduse esitamise ja jõustumise vahele väljamakse puhul PIK-lt esitab PIK pank viivitamata pärast jääb kuu või rohkem, ei ole üldjuhul ette isikult vastava avalduse saamist registripidajale PIK-l oleva nähtud summa märkimist. See tekitab raha või sellest osa väljamaksmiseks avalduse, milles peab praktikas probleemi, kus avalduse esitamise muu hulgas olema märgitud ka summa, mille isik soovib hetkel võib nimetatud summa või selle PIK-lt välja võtta. väärtuses väärtpabereid küll kliendi pensionikontol olemas olla, aga avalduse Sama loogikat on eelnõus kasutatud osalisel raha jõustumise hetkel enam mitte. väljavõtmisel PIK kontolt enne pensioniiga. Juhul, kui osalise raha väljamakse avalduse osas esitatud kommentaare lävendi seadmise Eelnõus esitatud KoPS § 431 muudetud lõige 3 täpsustab, et ja soodsamate tagajärgede osas arvesse ei kui isik on soetanud finantsvara PIK kaudu, peab kogu võeta, tuleks vähemasti ära reguleerida see, finantsvara või osa sellest olema võõrandatud, sealhulgas 9 mis saab olukorras, kus kliendi/isiku poolt peavad finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud olema avaldusele märgitud summa ületab kliendi lõppenud ulatuses, mis võimaldab kas kogu kontol oleva raha pensionivara väärtust avalduse jõustumise või sellest soovitud osa väljamaksmist, ja võõrandamise hetke seisuga. Nendime, et vastav risk on küll käigus saadud raha PIK-le laekunud. pigem teoreetiline, kuid olukorras, kus osalise väljamakse taotlemine ei ole lävendiga Seega peaks isik, kes soovib võtta osa rahast PIK-lt välja, piiratud, on see siiski olemas ja vajab esmalt laskma võõrandada vajalikus koguses finantsvara, kui reguleerimist. tema PIK-l ei olnud enne juba rahas olemas summat, mille ta PIK-i puhul on hetkel raha väljavõtmise soovib välja võtta. Eelnõusse on lisatud KoPS § 526 avalduse esitamise jaoks vajalik eelnevalt täiendamine lõikega 61, mis sätestab, et enne avalduse PIK-il olev vara võõrandada. Seega sisuliselt esitamist osalise väljamakse saamiseks teavitab isik talle tagatakse väljamakseks vahendite olemasolu PIKi avanud krediidiasutust soovist taotleda osalist juba avalduse esitamise hetkel. KoPS § 523 väljamakset PIK-lt. Selles mõttes kehtib sama loogika, mis lõikesse 4 on lisatud osalise väljamakse kogu raha väljavõtmisel, et PIK pank peaks olema kõige pealt võimalus, aga selle infovahetuse ajahetke kursis, et soovitakse PIK-lt raha välja võtta. Erisusena jääb muudetud ei ole. Samas on küsitav, kas see, et kogu raha väljavõtmisel on kogu finantsvara osalise väljamakse avalduse esitamine on võõrandamine ja raha PIKi kontole laekumine eelduseks, et võimalik olukorras, kus avalduse esitamise sellist avaldust üldse saaks esitada. Et PIK-lt saaks teha hetke seisuga avaldusele märgitava summa osalise väljamakse, see eeldab küll ka, et selleks peab PIK-l ulatuses raha kontol ei ole. Selle võiks olema piisav summa rahas, sh siis vajadusel finantsvara vähemasti seletuskirjas ära täpsustada. vastavalt võõrandatud, aga see ei ole avalduse esitamise Juhul, kui meie muid kommentaare osalise võimaluse tekkimise eeltingimuseks. Kui ajal, mil väljamakse osas võetakse arvesse, tekiks väljamakse tegemiseks tuleb PIK-lt kanda raha osalise raha väljamakse avaldusele ülempiir. pensioniregistri pidajale, kontol piisavat summat ei ole, Selle osas oleks vaja hinnata, et väljavõetav kantakse summa, mida kanda saab. Vastav täpsustus on summa ei ületa lävendit. Tagada tuleks see, et selguse huvides lisatud ka eelnõusse KoPS §-i 526 lõike 62 väljamakse ei ületaks, kas avalduse esitamise lisamisega: hetke või avalduse jõustumise hetke seisuga „(62) Kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud isiku pensionivara väärtuse suhtes lävendit. summas käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalise Muus osas on küsimused suuresti samad: väljamakse tegemiseks piisavalt raha, tehakse väljamakse a) Mis hetke seisuga summat summas, mida pensioni investeerimiskontol olev raha hinnatakse; võimaldab.“. b) Kas on vajalik kogutu ulatuses paindlikkuse andmine või saaks PIK-i ja Osalise väljamakse lävendit puudutavat ettepanekut ei ole pensionifonde ka erinevalt kohelda, millisel arvestatud. juhul isik ei saaks kummastki eraldiseisvalt lävendit ületavat väljamakset teha (sarnaneks Summa näitamise kohta vt selgitust märkuste tabeli punktis väljamakse faasis proportsionaalsele 2 (Pensionikeskus punkt 1). võõrandamisele); c) Kelle kohustus on PIK-i puhul kontrolli teostamine, kas kontohalduri või registripidaja; d) Mis tagajärg kohaldub siis kui kindlaksmääratud ajahetke seisuga lävendit ületatakse (eriti oluline, kui kontroll on jõustumise hetke seisuga). Meie hinnangul oleks mõistlik kaaluda vähemalt pensionifondide puhul osalise raha väljamaksete avalduse osas jätkuvalt osakaalu (mitte summa) kasutamist. Ettepanekud: a) Muuta eelnõu § 1 punkti 9 (KoPS § 524 lg 41) sõnastust nii, et osalise väljamakse korral märgitakse avaldusel „summa“ asemel „osakaal“ vähemasti pensionifondide puhul; b) Juhul kui PIK-i puhul ei ole tehnilistel põhjustel võimalik märkida osakaalu, võib PIK-i puhul jääda summa, aga sellisel juhul tuleks (eriti juhul kui meie osalise väljamakse avalduse osas esitatud kommentaare arvesse võetakse) sätestada kontohaldurile või registripidajale kohustus 10  vähemasti avalduse esitamise hetke seisuga kontrollida, et avaldusele märgitud summa vastab nõuetele; c) Juhul kui jäädakse summa kasutamise juurde, täpsustada, mis saab olukorras, kui avalduse jõustumise hetke seisuga isiku pensionivara väärtus on väiksem kui avaldusele märgitud summa. 12. 5.2. Vabatahtlik liitumine valikuavalduse Mitte Kõnealused perioodid ei ole üksteisest sõltuvad. Seega ei pea esitamisega arvestatud taasliitumise 10 aasta muutumisel 5 aastaks tingimata Kehtiv KoPSi sõnastus näeb enne 1983. aastat muutma KoPS § 725 lõikes 8 sätestatud 10 aastat. Viimasel sündinud isikule ette võimaluse liituda läbi juhul ei läheks perioodi muutmine kooskõlla eelnõu valikuavalduse esitamise (KoPS § 725 lg 1). eesmärkidega kiirendada teise sambaga taasliitumist ja Samas on sellise valikuavalduse esitajale muuta teine sammas tugevamaks, et parandada tuleviku järgnevad 10 aastat piiratud nii makse pensionäride toimetulekut ja pensionisüsteemi pikaajalist tasumise või tasumisest vabastamise avalduse jätkusuutlikkust. kui ka raha väljavõtmise avalduse esitamine. Kuivõrd muude olukordade puhul on kümme aastat asendatud viiega, võiks ka valikuavalduse puhul vähemasti sama perioodi kohaldada. Samas kui meie ettepanekuid sissemaksete tegemise ja raha väljavõtmise senisest suuremas ulatuses lahti sidumise kohta arvesse võetakse, võiks ka siinkohal kaaluda selle piirangu kaotamist. Eraldi võiks kaaluda, kas KoPS §-s 725 peaks üldse olema rakendussätete all. Sellel sättel ei ole lõpptähtaega ning sisuliselt lõpetatakse selle sätte alusel avalduste esitamine alles siis, kui enne 1983. aastat sündinud inimesed jõuavad pensioniikka. Praegune lahendus seaduse tekstis on suhteliselt raskesti loetav. Alternatiivsed ettepanekud: a) asendada KoPS § 725 lõikes 8 viide kümnele aastale viitega viiele aastale; või b) kaotada KoPS § 725 lõikes 8 toodud piirang üldse. LUMINOR PENSIONS ESTONIA AS 13. Eelnõu punkt 3. Toetame kogumisega uuesti Teadmiseks alustamise perioodi lühendamist viiele aastale võetud ning võimalusel võiks seda perioodi veelgi lühendada. 14. Samuti palume kaaluda sätestada võimalus Mitte Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS LHV Varahaldus, jätkata kogumisega kohe pärast osakute arvestatud Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus osalist väljavõtmist ja pensioni punkt 2). investeerimiskontodel oleva raha osalist väljamaksmist. Kui isikul on tekkinud eluline vajadus kasutada teise sambasse kogutud raha (nt eluasemelaenu sissemakse, tervislikud põhjused), kuid ta soovib pensionikogumisega jätkata (mitte lahkuda teisest sambast), siis võiks olla tal võimalus jätkata kohe, mitte oodata 5 aastat. Osakute osalise tagasivõtmise ja pensioni investeerimiskontodel oleva raha osalise väljamaksmise avaldusele võiks vastavalt olla lisatud valik makse tasumise jätkamise või tasumisest vabastamise kohta. TULEVA FONDID AS 11 15. 1. Teistkordse lahkumisvõimaluse Mitte Vt selgitust märkuste tabeli punktis 6 (AS LHV Varahaldus, kaotamine takistab taasliitumist arvestatud Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus Toetame igati II sambaga taasliitumise punkt 1). ooteaja lühendamist 10 aastalt 5 aastale. Paljud inimesed, kes pidid elulistel põhjustel Märkuses esitatud ebavõrdsuse argumendiga me ei saa raha välja võtma, soovivad nüüd kogumist paraku nõustuda. Kõigil II sambaga liitunutel on eelnõu järgi jätkata ning pikk ooteaeg on neile õigus ja võimalus üks kord kogumise ajal II sambast raha põhjendamatuks karistuseks. välja võtta. Need, kes nüüd on sambaga taasliitumas, on oma õiguse lihtsalt juba ära kasutanud. Need aga, kes seni on Samas ei toeta me plaani keelata taasliitujatel jätkanud kogumist, ei ole oma õigust kasutanud. See ei edaspidi II sambast uuesti lahkuda (eelnõu § tähenda aga kuidagi, et neid kahte gruppi inimesi oleks 1 p 1 ja p 5). Kui taasliitujate raha pannakse ebavõrdselt koheldud (kui on 2 last ja kummalegi antakse 1 pärast uuesti liitumist täielikult “lukku”, komm, siis ei ole tegemist ebavõrdsusega, kui üks lastest muudab see nende jaoks otsuse pöördumatuks sööb oma kommi kohe ära ja teisel lapsel tema komm veel ning kasvatab oluliselt otsusega seotud riski. alles on). Taasliitujad on inimesed, kes on juba kord eelistanud pensionivara kättesaadavust pikaajalisele lukustamisele. Seejuures on pensionivara kättesaadavus oluline viis maandamaks riski, et II samba regulatsioon muutub tulevikus kogujale ebasoodsaks (näiteks kui peatatakse riigi maksed II sambasse). Seetõttu tõstab taasliitujate uuesti lahkumise keeld (eelnõu § 1 p 1 ja p 5) taasliitumise barjääri ning tõenäoliselt vähendab taasliitujate hulka. See töötab vastu eelnõu eesmärgile tugevdada II sammast ja tuua inimesed uuesti koguma. Lisaks tekitaks selline muudatus tajutud ebavõrdsust: püsivalt kogunud inimestel säilib võimalus raha ennetähtaegselt kasutada, taasliitujatel aga mitte. Seetõttu teeme ettepaneku jätta seadus muutmata osas, mis piirab taasliitujate võimalust uuesti II sambast lahkuda. 16. 2. Sissemaksete peatamine osalise Mitte Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS LHV Varahaldus, väljamakse korral on ebaproportsionaalne arvestatud Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus Tervitame eelnõu soovi luua võimalus võtta punkt 2). soovi korral välja vaid osa kogutud rahast. See on vajalik muudatus, sest praegune süsteem sunnib inimesi katkestama pensionikogumise täielikult ka siis, kui vajatakse vaid väiksemat summat. Näiteks võib olla inimesel vaja võtta osa pensionivarast kasutusele, et tasuda esimese kodu ostmisel omafinantseering. Selleks ei pruugi olla vaja võtta kasutusele kogu II samba vara. Eelnõu § 1 p 2 töötab sellele muudatusele vastu, sest eelnõu kohaselt peatuvad sotsiaalmaksu kanded (4%) II sambasse viieks aastaks ka osalise väljamakse korral. See piirang takistab säästmist. Kui inimene võtab elulistel põhjustel välja väikese osa säästudest, peatab riik sissemaksed täies mahus. See toob väikese väljamakse korral kaasa suure kaotuse tulevases pensionivaras. Näiteks Eesti keskmise palga juures jääks nii 12  inimesel täiendavalt II sambasse kogumata üle 5000 euro. Piirang võib luua vale ajendi. Kui tagajärg (maksete peatamine 5 aastaks) on sama nii 100 euro kui ka 10 000 euro väljavõtmisel ning nii enda sissemaksete peatamisel kui ka selle mitte tegemisel, motiveerib see inimest võtma välja pigem kogu raha ja peatama ka oma sissemaksed. See töötab osalise väljamakse loogikale vastu. Seetõttu teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 punkti 2 selliselt, et osalise väljamakse korral sotsiaalmaksu sissemaksed II sambasse ei peatu. Sissemaksed tuleks meie hinnangul peatada vaid juhul, kui isik võtab kokku välja enamiku (rohkem kui 50% varast) kogutud varast või lõpetab ise 2% maksete tegemise. EESTI PANGALIIT 17. 1. Üldine tagasiside eelnõus toodud Mitte II sambast raha väljavõtmine mõjutab negatiivselt isiku ettepanekutele arvestatud tulevast pensionit (kaob või väheneb II sammas ning I a. Taasliitumise ajapiirangu lühendamine sammas on samuti väiksem) ja mõjub negatiivselt kümnelt aastalt viiele aastale pensionisüsteemi pikaajalisele jätkusuutlikkusele Eelnõuga nähakse ette, et II sambast väljunud (sotsiaalmaksu raha kasutamine muuks kui pensioniks ning isik saab praeguse 10 aasta pikkuse ooteaja inimeste väiksemad pensionid). Seega peab raha järel II sambaga uuesti liituda 5 aasta väljavõtmine pensioni kogumise ajal jääma selgelt viimaseks möödudes. Kui hinnata selle muudatuse õlekõrreks ja olema väga põhjalikult läbi kaalutud II sambaga võimalikku mõju süsteemile, tuleks eristada liitunud isiku poolt. See on põhjus, miks piirang on siinkohal kahte tüüpi võimalikke süsteemist lahkujaid. jätkuvalt vajalik. Esimese grupi moodustavad isikud, kes on üldiselt skeptilised II samba süsteemi osas Eelnõusse on aga lisatud muudatus, mis hakkab eristama ning ei soovi seda kasutada pikaajaliseks maksete tegemise lõpetamist ja raha väljavõtmist ning lubab kogumiseks. Selliseid isikuid ei hoidnud tulevikus maksete tegemise lõpetamise järel veelgi lahkumast ka pensionireformiga kehtestatud paindlikumalt uuesti kogumise juurde naasta. Reegel, et 10 aasta pikkune taasliitumise piirang, taasliituda saab 5 aasta möödumisel, jääb edaspidi (eelnõu mistõttu muu tähtaeg (nii pikem kui ka kohaselt alates 1.01.2028) kehtima raha ennetähtaegsel eelnõuga välja pakutud lühem tähtaeg) ei väljavõtmisel. Kui on kasutatud võimalust lõpetada ainult mõjuta ilmselt nende põhimõttelist otsust kas maksete tegemine, saab avalduse maksete tegemisega uuesti jääda või lahkuda. alustamiseks esitada kohe, kui selline võimalus ja soov tekib. Teise grupi möödutavad isikud, kes on II samba süsteemi osas üldiselt positiivselt meelestatud ja näevad seda ühe võimalusena pikaajaliseks kogumiseks. Selliste isikute jaoks on II sambast lahkumine nö viimane õlekõrs – seda tehakse juhul, kui ilmneb oluline rahavajadus ning muud võimalused ei ole kättesaadavad või neid ei soovita mingil põhjusel kasutada. Taasliitumise piirangut – sõltumata selle pikkusest – tajuks antud grupp karistusena. Samuti antaks piiranguga kaudselt signaal, et II sambast lahkumiseks ei ole adekvaatseid põhjuseid (mis õigustaks ka sanktsioneerivat meedet). Süsteemi osas üldiselt positiivselt meelestatud isikute jätkuvat kogumisinitsiatiivi ei ole otstarbekas piirata, kui isikud II sambasse kogumist katkestada ei soovi. Ettepanek: II sambaga peaks saama taasliituda koheselt pärast sellest lahkumist. 18. b. Taasliitumisel II sambast teistkordselt Mitte Vt selgitust märkuste tabeli punktis 6 (AS LHV Varahaldus, välja ei saa arvestatud Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus punkt 1). 13  Antud muudatusettepaneku kommenteerimisel viitame tagasi oma tagasiside sissejuhatuses toodud seisukohale, et II samba süsteemi ei ole otstarbekas proovida taas muuta suletud või nö poolsuletud süsteemiks. See ei muuda süsteemi atraktiivsemaks. Kui tänasel päeval keegi kaalub süsteemiga taasliitumist, siis asjaolu, et sealt enam välja ei saa, kallutaks sellist isikut tõenäolisemalt uuesti mitte liituma. Samas ei tundu selliste kõhklejate süsteemist eemal hoidmine loogiline eesmärk, mille saavutamise poole riik peaks püüdlema. Ettepanek: Loobuda ettepanekust mitte lubada II sambast lahkuda sellega taasliitunud isikutel. 19. c. Osalise väljamakse võimaldamine (ja Mitte Vt selgitust märkuste tabeli punktis 7 (AS LHV Varahaldus, sellega kaasnev 5a piirang) arvestatud Swedbank Investeerimisfondid AS ja AS SEB Varahaldus Viitame siinkohal oma vastuse punktis 1(a) punkt 2). toodud seisukohtadele, mille kohaselt ei ole meie hinnangul otstarbekas piirata nende isikute jätkuvat kogumissoovi, kes on II samba osas üldiselt positiivselt meelestatud. Lisaks on antud ettepanek meie hinnangul kontseptuaalses vastuolus ka eelmise ettepanekuga (mille kohaselt II sambast uuesti välja ei saaks), kuivõrd osalisel väljamaksel puudub summaline või väärtuseline ülempiir; see võib olla ka 99% II samba väärtusest. Kuid meie ettepanek ei ole proovida seda piiri seada, vaid loobuda piirangust tervikuna. Ettepanek: (i) Toetame II sambast raha osalise väljavõtu lubamist. (ii) Ei toeta ettepanekut, mille kohaselt II sambast raha osaline väljavõtt tooks kaasa 5a piirangu; alternatiivselt, kui karistusmeetme säilitamine on ministeeriumi hinnangul hädavajalik, võiks see piirduda riigipoolsete sissemaksete (4%) peatamisega viieks aastaks, ent isiku enda sissemaksed jätkuksid automaatselt, välja arvatud juhul, kui isik eraldi avaldusega nende peatumist või lõpetamist ei taotle. 20. 2. Detailne tagasiside eelnõus toodu Selgitatud KoPS avalduste vorme eraldi ei reguleeri. Eelnõuga üksnes ettepanekutele täpsustatakse, millised andmed tuleb avaldusel lisaks esitada, a. Avalduse vorm raha väljavõtmiseks kui soovitakse raha välja võtta osaliselt. II sambaga liitunud enne pensioniiga isiku jaoks oleks ilmselt lihtsam, kui tegemist oleks ühe Enne pensioniiga osalise väljamakse avaldus avaldusega, millel saab siis vastavalt märkida, kas soovitakse võiks olla samuti eraldiseisev avaldus, mitte välja võtta kõik, mis on kogutud või vaid osa sellest ning olemasoleva muutmine. Nii klientide kui ka viimasel juhul siis ka täpsustada, kui palju ja kust täpselt kontohalduri seisukohast on oluliselt lihtsam (milline pensionifond ja/või pensioni investeerimiskonto) avalduse tüübi järgi eristada konkreetse välja võtta soovitakse. Raha väljavõtmisel (enne, kui pole avalduse sisu. Kui erisuse määrab ainult tekkinud õigust jääda II sambast pensionile) on samad ka avalduse sisus toodud üks konkreetne väli või tagajärjed – järgmised 5 aastat ei saa II sambas raha koguda tingimus, siis tähendab see palju segadust ja kogumisega uuesti alustamise järel tekib uus võimalus raha klientide jaoks ning lisab see nii II samba välja võtta pensionile jäämise õiguse tekkimisel. süsteemi kui ka IT süsteemidesse oluliselt Avalduse vormi täpsem kujundamine leiab aset juba keerukust juurde ning suure tõenäosusega on rakendamise käigus. Eelnõu ei välista kahe eraldi avalduse klientidele arusaamatu. Kuna kliendid saavad vormi kasutamist, kui see praktikas siiski otstarbekamaks avaldusi esitada iseseisvalt ilma peaks kujunema. kontohalduriga konsulteerimata, siis on 14  vajalikud võimalikult lihtsad avaldused, et vältida mitmeti mõistetavust ja eksimist. Ettepanek: Tekitada eraldi vorm raha väljavõtmiseks enne pensioniiga. 21. b. KoPS § 524 lõiked 41 ja 52 vajavad Arvestatud Nõustume, et osalise raha väljavõtmise puhul tekivad täpsustamist tehnilised keerukused, kui sellist avaldust saaks lisaks Seletuskirjas on antud sätte kohta kirjas tagasivõtmisele ka muuta. järgnev: “Paragrahvis on reguleeritud Tähtaegade osas oli eelnõus algselt teadlikult seatud erinevad avaldused, mida kasutatakse raha muutmise avaldusele varasem tähtaeg (esitatud raha osalise väljavõtmiseks II sambast. Tulenevalt sellest, väljavõtmise avaldusega sama avalduste vooru tähtaeg). et raha ennetähtaegse väljavõtmise juurde Kuivõrd raha osaline väljavõtmine ei ole eelnõu järgi lisandub võimalus valida, kas võtta välja kõik summaliselt piiratud, võib tekkida praktikas läbi osalise raha või vaid osa kogutud rahast täiendatakse väljavõtmise avalduse muutmise ka olukordi, kus esialgu on eelnõuga lõikes 41 sätestatud raha avaldusele märgitud väiksem summa, kuid see muudetakse väljavõtmise avaldusel esitatavate andmete hiljem väga suureks (võrduks sisuliselt kogu raha sätet. väljavõtmisega). Sellest tingituna oli muutmisele Sarnaselt pensionieas tehtavale ühekordsele tagasivõtmise avaldusest erinev tähtaeg eelnõus seatud. väljamaksele, kus samuti on võimalik valida Mööname, et praktikas võivad erinevad tähtajad olla kogu raha või osa väljamaksmine, pensionikogujate jaoks mõneti segadust tekitavad. sätestatakse, et osalise väljamakse puhul tuleb Arvestades ka teie tagasisidet, et PIK-lt osalise raha avaldusele märkida ka summa, mida isik väljavõtmise puhul oleks avalduse muutmine praktikas soovib välja võtta ning vastava pensionifondi problemaatiline ja tehtud ettepanekut, oleme eelnõus osalise nimetus. Pensioni investeerimiskonto puhul raha väljavõtmise puhul loobunud avalduse muutmise tuleb vajalikud andmed registripidajale võimalusest. Sarnaselt kogu raha väljavõtmisele jääks siis ka edastada konto avanud krediidiasutusel. osalise raha väljavõtmise puhul võimalus avaldusest Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. taganeda, mille järel oleks soovi korral võimalik esitada uus Tulenevalt osalise väljamakse võimaluse kogu raha või osalise raha väljavõtmise avaldus. Tulemus lisamisest vajab täpsustamist ka lõike 52 oleks pensionikoguja jaoks sama, mis praegu eelnõus oleva sõnastus, mis reguleerib avalduse muutmist. avalduse muutmise võimaluse korral. Nt jaanuaris esitatud Kehtiva seaduse järgi, kui ennetähtaegselt sai osalise RAVA puhul saaks sellest avaldusest taganeda kuni välja võtta vaid kogu raha, raha väljavõtmise juuli lõpuni, aga muuta oleks saanud ainult kuni märtsi avaldust muuta ei saa, sellise avalduse saab lõpuni. Nüüd, kui avaldust muuta ei saa, kuid soov on vaid tagasi võtta. Osalise väljamakse valiku tegelikult just muuta (mitte esitamisest üldse loobuda), siis lisandumisega antakse II sambaga liitunud tuleks muudetud kujul eelnõu kohaselt samuti esitada isikule võimalus ka oma avaldust muuta – see tagasivõtmise ja uus raha väljavõtmise avaldus enne märtsi osutub vajalikuks, kui on soovi muuta lõppu. Kui teha need avaldused hiljem (antud näites enne summat, mida soovitakse välja võtta või nt juuli lõppu, mis oleks tagasivõtmise tähtaeg), siis toimuks pensionifondi, kust seda summat võtta väljamakse alles järgmises tsüklis (septembri asemel soovitakse. Nagu teiste avalduste puhul, saab jaanuaris). Sama oleks aga olnud esialgse eelnõu järgi, sest ka raha väljavõtmise avaldust muuta kuni ka siis ei oleks pärast märtsi avaldust muuta enam saanud ja avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani ainus variant oleks samuti olnud avalduse tagasivõtmine ja (so 31. märtsini, 31. juulini või 30. uue esitamine, mis tähendanuks väljamakset järgmises novembrini sõltuvalt sellest, millal avaldus, tsüklis (jaanuaris). mida muuta soovitakse esitati) ja selleks tuleb lihtsalt esitada uus raha väljavõtmise avaldus. Muudatus jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.” Antud muudatusega tekib meie hinnangul võimalik probleemkoht: • Kehtiva seaduse kohaselt oli enne osalise väljamakse võimaluse lisandumist ennetähtaegne väljumine võimalik üksnes kogu raha ulatuses ning sellisel juhul ei olnud raha väljavõtmise avalduse muutmine lubatud - avaldust sai üksnes tagasi võtta. Osalise väljamakse lisandumisel antakse II sambaga liitunud isikule võimalus oma raha väljavõtmise avaldust muuta, mis on põhjendatud eeskätt olukordades, kus isik soovib muuta väljavõetavat summat või pensionifondi, millest väljamakse tehakse. • Eelnõu kohaselt on raha väljavõtmise avaldust võimalik muuta kuni avalduse 15  esitamise kuu viimase kuupäevani, esitades selleks uue raha väljavõtmise avalduse. Samas ei ole selline sõnastus kooskõlas kehtiva loogikaga süsteemis, kus raha väljavõtmise avaldusi esitatakse kindlate väljamaksevoorude kaupa ning nende tagasivõtmise või muutmise tähtajad ei ole seotud avalduse esitamise kuuga, vaid järgneva vooru tähtpäevadega (31. märts, 31. juuli ja 30. november). • Seetõttu ei ole selge, millise tähtajani on avalduse muutmine lubatud ning kuidas see praktikas haakub kehtiva väljamaksevoorude süsteemiga. Täiendavat selgust vajab ka see, kas ja millisel ulatusel on avalduse muutmine praktikas võimalik pensioni investeerimiskonto puhul, kus raha kantakse pärast avalduse esitamist viivitamatult Pensionikeskuse kontole. • Õigusselguse huvides tuleks täpsustada, kas raha väljavõtmise avalduse muutmise regulatsioon on mõeldud kohalduma üksnes pensionifondide puhul või ka pensioni investeerimiskontolt tehtavate väljamaksete korral ning kuidas see suhestub voorude ja tehnilise menetlusprotsessiga. Ettepanek: Täpsustada KoPS § 52⁴ lg 5² selliselt, et avalduse muutmise tähtaeg oleks üheselt seotud kehtiva väljamaksevoorude süsteemiga või selgesõnaliselt määratletud osalise väljamakse kontekstis. 22. c. KoPS § 43¹ ja § 52⁴ regulatsioon vajab Arvestatud Kuigi ettepanekus on mainitud avalduse tagasivõtmatust, täpsustamist seoses pensioni räägitakse kommentaaris vaid avalduse muutmisest. investeerimiskontolt osalise väljamakse Nõustume, et avalduse muutmine võib olla praktikas avalduse muutmatusega problemaatiline, mistõttu on eelnõust selline võimalus välja Eelnõuga muudetakse § 431 lõiget 1 ja jäetud. Vt pikemaid selgitusi märkuste tabeli punktis 21 sätestatakse järgmiselt: “Isikul, kellel ei ole (Pangaliidu punkt 2.b.). käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute või neist osa tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha või selle osalist väljamaksmist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.“; Eelnõuga täiendatakse paragrahvi 524 lõiget 41 teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Kui isik soovib osalist väljamakset pensionifondist, märgitakse raha väljavõtmise avaldusel ka summa, mille ta soovib välja võtta, ja selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta selleks soovib. Kui isik soovib osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt, esitab konto avanud krediidiasutus registripidajale viivitamata pärast isikult avalduse saamist selliseks väljamakseks kogu kontol oleva raha või selle osaliseks väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed ning summa, mille isik soovib pensioni Lisaks 16  muudetakse § 524 lõiget 52 ja sätestatakse järgmiselt: “Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik muuta oma fondipensioni avaldust, ühekordse väljamakse avaldust või raha väljavõtmise avaldust, esitades selleks uue käesolevas paragrahvis nimetatud fondipensioni avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse.“; Antud muudatustega võib tekkida probleemkoht: • Eelnõu sõnastusest võib järeldada, et mitte- pensioniealisel isikul on osalise väljamakse korral õigus muuta raha väljavõtmise avaldust kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani ning et see võimalus kehtiks ka pensioni investeerimiskontolt tehtava osalise väljamakse puhul. • Praktikas ei ole pensioni investeerimiskontolt tehtava väljamakse avalduse muutmine siiski võimalik, kuna kontohalduril on kohustus kanda vastav summa viivitamatult Pensionikeskusele. Sama põhimõte kehtib ka kehtivas korras pensioniealiste pensioni investeerimiskontol tehtavate väljamaksete puhul ning vastav hoiatus on lisatud Pensionikeskuse avalduse vormidele (link, p 4.4). • Pensionifondist osalise väljamakse puhul on seevastu võimalik avaldust kuni esitamise kuu lõpuni muuta, kuna fondiosakute tagasivõtmine toimub hilisemas etapis. Arvestades, et ka mitte-pensioniealise isiku pensioni investeerimiskontolt osalise väljamakse korral liigub raha pärast avalduse esitamist panga poolt viivitamatult Pensionikeskuse kontole, ei ole kliendil enam võimalik väljamakstavat summat muuta. Ettepanek: Täpsustada PIK-ilt osalise väljamakse avalduse tagasivõtmatus. 23. Lisaks eeltoodule vajab eraldi täpsustamist Selgitatud Kui väljamakseid tehakse pensionieas, siis kantakse PIKi pensioni investeerimiskontolt tehtava osalise puhul tõepoolest väljamakseks soovitud summa pärast väljamakse avalduse õiguslik iseloom, avalduse esitamist krediidiasutuse poolt viivitamata arvestades, et PIK-i puhul kantakse raha Pensionikeskusele. Siinkohal ei ole KoPS aga näinud ka ette, pärast avalduse esitamist krediidiasutuse et avaldust, mille II sambaga liitunud isik PIK-lt raha poolt viivitamatult Pensionikeskusele, osaliseks väljavõtmiseks krediidiasutusele esitab, peaks mistõttu ei ole avalduse muutmine ega olema võimalik tagasi võtta. tagasivõtmine praktikas võimalik. Sellisel juhul oleks isikul võimalik ühes Mis puudutab eelnõus olevat osalist raha väljavõtmist enne väljamaksevoorus esitada: pensioniiga, siis selle protsess on kavandatud samasugune, • osalise väljamakse avaldus pensioni nagu see on kogu raha väljavõtmisel. See tähendab, et ka siis, investeerimiskontolt (tagasivõtmatu), sh kui väljamakse tegemiseks võetakse raha PIK-lt, toimuvad mitme PIK-i olemasolul iga konto kohta väljamaksed kolmel korral aastas, jaanuaris, mais ja eraldi; ning septembris ning hiljemalt 20. kuupäevaks. Avaldus raha • osalise väljamakse avaldus pensionifondist, väljavõtmiseks peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette mida oleks võimalik kuni avalduse esitamise ning seda saab tagasi võtta kuni väljamaksele eelneva kuuni kuu lõpuni muuta. (so novembri, juuli ja märtsi lõpuni). PIKi puhul ei toimu siin raha kohest kandmist krediidiasutuselt Pensionikeskusele, mistõttu ei peaks avalduse tagasivõtmise võimalus praktikas probleemiks olema (raha väljavõtmise avalduse saab tagasi võtta (samade tähtaegadega) ka praegu, kui välja tuleb võtta, kõik, mis on kogutud). 17 24. 3. Ettepanekud KoPS-i muutmiseks, mida Arvestatud Pakutud uues sõnastuses KoPS § 526 lõike 6 esimene lause eelnõu hetkel ei hõlma osaliselt jääks meie hinnangul liiga lai ja ei annaks piisavat a. Pensioni investeerimiskonto nn (viidud IFS jt õigusselgust (pole võimalik aru saada, millisel juhul vastavad mittelikviidse väärtpaberi mõiste seaduste sätted rakenduksid). Meie seisukoht selles küsimuses ei ole muutmine muutmise muutunud. Õigusselguse huvides eelistame konkreetsete Praktikas on ette tulnud mitmed probleeme seaduse aluste kehtestamist seaduses. olukorras, kus isik soovib väljamakset eelnõusse) Nõustume teie põhjendustega aga osas, mis puudutavad pensioni investeerimiskontolt, ent seda ei ole KoPS § 526 lõike 6 ja TuMS § 171 lõike 2 punkti 2 kooskõlla võimalik teha, sest vähemalt üks väärtpaber ei viimist. Viimane ei piirdu tõesti üksnes VpTS § 3 ole kontol realiseeritud (kuna seda ei ole kauplemiskoha mõistega. võimalik realiseerida), mis on väljamakset Lisame muudatused, millega asendatakse KoPS § 526 lõike 6 välistav asjaolud KoPS § 52-6 lõike 5 esimeses lauses ja KoPS § 171 lõikes 21 viide VpTS §-s 3 tähenduses. Sellistes olukordades ei ole abi ka määratletud kauplemiskohale viitega TuMS § 171 lõike 2 KoPS § 52-6 lõikest 6, sest lõige 6 fikseerib punktis 2 määratletud reguleeritud väärtpaberiturule või ammendava loetelu olukordadest, kus mitmepoolsele kauplemissüsteemile, investeerimisfondide väärtpaberi võõrandamine ei ole võimalik. seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõusse, mis Seega on seaduses loodud juriidilise, mitte on paralleelselt menetluses. Temaatika ei puuduta otseselt aga faktilise võõrandamiskõlbmatuse eelnõus esitatud muudatusi, mistõttu eelistame selle (mittelikviidsuse) definitsioon. See tekitab lahendamist teise eelnõuga. pensionikogujates pahameelt, kuna pank peab täitma seadust ning ei saa lasta muude väärtpaberite realiseerimisest saadud raha isikule välja maksta, kuigi nö viimase väärtpaberi võõrandamiskõlbmatuses ei ole mingit kahtlust. Viimase nelja aasta jooksul on ilmnenud muuhulgas järgnevad olukorrad, kus seadus on takistanud isikul PIK-i süsteemist väljuda: • Väärtpaberi kauplemine peatatakse isiku poolt, kes ei vasta VPTS §-s 3 toodud kauplemiskoha mõistele (nt NASDAQ); selle probleemi tekitab vastuolu KoPS § 526 lg 6 ning § 31 lg 3 vahel, kuna esimene räägib kauplemiskohast (mis on EL-sisene mõiste ning ei kata näiteks NASDAQi ega NYSE-t), samas kui teine räägib mistahes tavapäraselt toimivast väärtpaberibörsist (mille alla NASDAQ ja NYSE kindlasti mahuvad). • Väärtpaber viiakse nö põhiturult alternatiivturule (eriti just USA näitel), kuhu kontohalduril puudub juurdepääs või kus kauplemine toimub vaid teoreetiliselt (sest seal puuduvad ostu- või müüginoteeringud ning tehinguid sisuliselt ei tehta). Teeme ettepaneku sõnastada KoPS § 52-6 lõiget 6 järgnevalt: „Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine või millest tuleneva väärtuse muul viisil realiseerimine ei ole võimalik. Võõrandamist või väärtuse realiseerimist takistavate põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut.“ Ettepanek: Muuta KoPS § 52-6 lõiget 6 väljapakutud sõnastuses. EESTI KINDLUSTUSSELTSIDE LIIT 18 25. Toetame ettepanekuid muuta II sammas Mitte Nõustume, et pensionisüsteemi aitaks lisaraha tuua see, kui tugevamaks, kuid teeme alljärgnevalt arvestatud tööandjad kasutaksid rohkem võimalust oma töötajate eest täiendavad ettepanekud, mis olulisel määral pensioniks koguda. hõlbustaks ja edendaks pensioniks kogumist. Tööandja jaoks on töötajate pensionisse panustamine Probleemi kirjeldus võrdsustatud palga maksmisega, seega on võimalus III Eesti pensionisüsteemi üks keskseid sambasse sissemakseid teha täiesti olemas, kuid seda väljakutseid on ebapiisav kogumine kasutatakse praktikas vähe. Täiendava maksusoodustuse vanaduspõlveks. OECD metoodika kohaselt tegemiseks tööandjatele riigil võimalused praegu kahjuks moodustab keskmist palka teeniva Euroopa puuduvad. Liidus elava töötaja pension 68,1% tema varasemast sissetulekust. Eestis on vastav näitaja 34,4%, mis paigutab Eesti Euroopa Liidu riikide seas viimaste hulka koos Leeduga. Samal ajal rahvastik vananeb ning surve riiklikule pensionisüsteemile suureneb. Ilma täiendava säästmiseta jääb paljude inimeste tulevane pension ebapiisavaks. Arvestades Eesti demograafilist olukorda, on elatustaseme säilitamiseks vältimatu soodustada vabatahtlikku kogumist ka III pensionisambasse. 2025. aasta OECD uuringu kohaselt suurendab vabatahtlik pension keskmise palga teenija netoasendusmäära Eestis ligikaudu 25 protsendipunkti võrra. Selle võimaluse kasutamine on aga ebaühtlane. Rahandusministeeriumi andmetel oli 2024. aasta lõpu seisuga III samba pensionikonto 207 800 inimesel, mis tähendab, et vähem kui igal kolmandal töötajal on vastav kogumisvõimalus kasutusel. Tööandjal peab olema senisest olulisem roll pensionisüsteemis Eesti Kindlustusseltside Liit (edaspidi EKsL) leiab, et kehtiv maksusüsteem ei toeta piisavalt tööandja rolli pikaajalise pensionisäästu ja säästmisharjumuse kujundamisel. Tööandjal puudub selge ja atraktiivne võimalus panustada töötajate pensionikogumisse viisil, mis ei moonutaks palgasüsteemi ega looks maksusoodustuste kuritarvitamise riski. Kehtiva lahenduse korral konkureerivad tööandja pensioni lahendused otseselt palgaga. Pensionimakse eesmärk on suurendada töötaja pikaajalist kindlustunnet, samas kui palk on suunatud kohese tarbimise katmiseks. Sellises võrdluses eelistab töötaja sageli lühiajalist kasu, mis ongi Eesti pensionisüsteemi üks keskseid probleeme. Tööandja pension on seevastu meede, mis aitaks suunata töötajaid ja tööandjaid pikaajalist lahendust eelistama. Tööandjatel on märkimisväärne ja suuresti kasutamata potentsiaal panustada pensionikogumisse. Vabatahtlik tööandja pensionikindlustus võimaldab ühelt poolt suunata inimesi suurema finantsteadlikkuse poole ning teiselt poolt pakkuda töötajatele hüve, mis suurendab lojaalsust. 2024. aastal tegid III sambasse sissemakseid 471 tööandjat 5 821 töötaja eest kogusummas 8,2 miljonit 19 eurot (aastaga suurenes tööandjate arv 51 ning töötajate arv 714 võrra). Kuigi mahud on veel tagasihoidlikud, näitavad need selgelt tööandjate valmisolekut panustada. Sobiv regulatiivne keskkond soodustaks laiemat ringi ettevõtjaid oma panust andma. Lahendusettepanekud Kiire leevendusmeetmena näeme vajadust kehtestada maksuvabastus tööandja poolt III pensionisambasse tehtavatele maksetele. Väikeste muudatustega on võimalik suurendada inimeste pikaajalist säästmist ja leevendada tulevast survet riiklikule pensionisüsteemile. Tööandjapoolsete III pensionisamba maksete maksuvabastuse eesmärk peaks olema lihtne mehhanism, mis: (i) suurendab pensioniks kogumist, (ii) jaotab vastutust töötaja, tööandja ja riigi vahel; (iii) aitab ennetada vaesusriski vanemas eas; (iv) vähendab tulevikus survet riigieelarvele ja sotsiaalkaitsesüsteemile ning (v) tugevdab tööjõu pikaajalist kindlustunnet ja tööandjate rolli sotsiaalse vastutuse kandjana. EKsL-i hinnangul peaks maksusoodustus vastama järgmistele põhimõtetele: • Töötajate võrdne kohtlemine. Võimalus liituda tööandja pensionilahendusega peab olema tagatud kõigile töötajatele ühtsetel tingimustel. Sarnane lähenemine on Eesti õiguses juba kasutusel tööandja tervise edendamise kulude maksuvabastuse puhul. • Selge ja läbimõeldud piirmäär. Maksusoodustus võib olla piirmääraga või ilma. Piirmäära kehtestamine võib anda turule selge signaali riigi toetusest tööandjate panusele. Praegu kehtib Eestis III samba puhul piirmäär 6000 eurot, mida arvestatakse nii töötaja kui ka tööandja panuse peale kokku. Keerukuse vähendamiseks võiks nimetatud piirmäär kehtida vaid penisonikogujale. Tööandja panusele kehtestataks eraldi piirmäär (nt 6 000 eurot aastas). • Pikaajalist säästmist soodustav maksustamine. Väljamaksete maksustamise reeglistik peaks motiveerima vara hoidmist kuni pensionieani. Ennetähtaegne väljavõtmine võiks olla maksustatud viisil, mis säilitab süsteemi eesmärgipärasuse ja/või tulla kõne alla erandjuhtumitele. • Vabatahtlikkus. Süsteem peab jääma vabatahtlikuks nii tööandja kui ka töötaja jaoks, võimaldamaks paindlikku rakendamist ja turupõhist arengut. • Halduslihtsus. Tööandja pensionikindlustusega liitumine peab olema võimalikult lihtne ning halduskoormus minimaalne. Võimalik on kaaluda nn automaatse liitumise lahendust, kus töötajal on õigus süsteemist loobuda. Tööandjale peaks jääma õigus valida fond või kindlustusandja, et vältida liigset keerukust. 20 Samuti tuleb lahendada olukorrad, kus töötaja keeldub pensionikonto avamisest või selle avamine ei ole objektiivselt võimalik, tagades, et see ei too tööandjale kaasa täiendavaid kohustusi. Kokkuvõte Ettepanekus on toodud kiired meetmed, mis hõlbustaks ja edendaks pensioniks kogumist läbi tööandjatele kaasamise, läbi stiimulite seadmise ja maksualaste takistuste kaotamise. EKsL on valmis panustama ka pensionisüsteemi põhjalikumasse reformi, kui selleks on olemas riigipoolne valmisolek ja poliitiline tahe. EKsL-i kogemus näitab, et uute tööandja kohustuste aga ka kindlustusliikide juurdumine võtab turul aega aastaid. Mõju ei pruugi avalduda kiiresti, kuid avaldub järjepidevalt. Igasuguse pensionilahenduse mõjud paistavad välja alles aastakümnetega. Palume meie ettepanekuid eelnõu menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama. 21  Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu puudutab kohustuslikku kogumispensionit ja selle eesmärk on muuta II sammas tugevamaks. Selleks tehakse kogumispensionide seadusesse kolm muudatust, mis hõlbustavad pensioniks kogumist: 1. lubatakse sambaga kiiremini taasliituda – kümne aasta piirang muudetakse viieks aastaks, mis võimaldab sambast lahkunud inimestel soovi korral kogumisega kiiremini uuesti alustada, ja maksete peatamise korral kõnealust piirangut edaspidi enam ei rakendata; 2. taasliitudes uuesti II sambaga taastub ka põhimõte, et raha kogutakse pensionile jäämiseni; 3. võimaldatakse osalist väljamakset pensioni kogumise faasis, et sambaga liitunu ei oleks sunnitud võtma välja kogu oma kogutud raha, vaid saaks valida ka selle osa väljamaksmise, mida ta tegelikult vajab. Ühtlasi täiendatakse II sambaga liitunud isikute suhtes õigusselguse huvides maksukorralduse seadust ja nähakse ette vähemalt viieaastane periood kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku kahjuks tehtava sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa nelja protsendi määra muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele. Eelnõu ei too inimestele ja tööandjatele kaasa täiendavat halduskoormust või see on väike. II sambast lahkumiseks ja taas liitumiseks peab ka praegu esitama sarnase avalduse. Tööandjad peavad kontrollima ka praegu inimeste liitumist ja nende maksemäära II sambas. Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma 1. novembril 2026. Raha osalist väljavõtmist puudutavate muudatuste jõustumine on kavandatud 2028. aasta 1. jaanuarile, et oleks võimalik teostada selle uue võimaluse kasutamiseks vajalikud IT arendused pensioniregistris. Suuremaid arendusi eeldab ka raha väljavõtmise ja lihtsalt maksete peatamise järgse taasliitumise eristamine, mistõttu on ka selle muudatuse jõustumine, mis lubab pärast maksete peatamist ilma piiranguteta kogumisega uuesti alustada, planeeritud 2028. aasta 1. jaanuarile. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Kertu Fedotov ([email protected]; 58 851 393) ja Tõnu Lillelaid ([email protected]; 58 851 488). Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas tegi ettepanekuid Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 5885 1423, [email protected]). Eelnõu keelelise toimetamise ettepanekud tegi sama osakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse kogumispensionide seaduse (KoPS) redaktsiooni RT I, 03.12.2024, 16 ja maksukorralduse seaduse (MKS) redaktsiooni RT I, 02.10.2025, 4. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktiga 4261. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusaktidega. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Eelnõu eesmärk 2.1. Kehtiv regulatsioon ja muudatuste vajalikkus Teise samba reegleid on aja jooksul korduvalt muudetud ja praeguseks on sambal juba palju tugevusi: 1. Eksisteerib lai valik erineva investeerimisstrateegiaga pensionifonde, seejuures on paljudes fondides kõrge aktsiariski osakaal, mis võimaldab pikas ajahorisondis pakkuda kõrgemat tootlust. 2. Suuresti tulenevalt aktsiariski osakaalu kasvust on pensionifondide tootlused oluliselt paranenud – 2024. aasta tootlusega oli Eesti OECD riikide võrdluses esimesel kohal. 3. Pensionifondide tasud on tulnud alla – 2025. aastal oli keskmine valitsemistasu 0,5%. 4. Kui algselt olid loosifondideks konservatiivsed pensionifondid, siis alates 2019. aasta maist loositakse kõrge aktsiariskiga madalaimate tasudega fonde, mis arvestab noore II sambaga liituja investeerimishorisonti. Nii alustavad noored, kellel jääb kogumispensioni makse tasumise vanuse saabumisel ja sambaga liitumisel pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik tegemata, kogumist sobivas pensionifondis. 5. Iga pensionikoguja saab soovi korral oma panust tõsta – valida vaikimisi kehtiva 2% maksemäära asemele 4% või 6% ja võimendada sellega oma pensionikapitali kasvu. 6. II sammas on maksuefektiivne investeerimisvõimalus – sissemakseid tehakse enne tulumaksu kinnipidamist ehk II sambasse läheb rohkem raha kui oleks summa, mille inimene muidu kätte oleks saanud (tulumaksu vahe). Vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension ja eluaegne pension on tulumaksuvabad, muud pensioni saamise viisid on maksustatud tavapärasest soodsama maksumääraga (10%). 7. Pensionile jäämine on paindlik – seda saab teha kuni 5 aastat enne riiklikku vanaduspensioniikka jõudmist (so praegu alates vanusest 60), kuid pensionile jäämist võib ka edasi lükata. 8. Selle, kuidas pensionile jäädes raha välja võtta, saab igaüks ise valida. Valida võib eluaegse või tähtajalise pensioni või kogu summa või osa sellest korraga. Erinevaid 1 VVTP p 426 aluseks on koalitsioonilepingu punktid 51, 315 ja 413, mis lubavad taastada kolmesambalise pensionisüsteemi algsest paindlikumana, parandamaks pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ja tuleviku pensionäride toimetulekut. Täpsemalt säilitada ja tugevdada kolme sambaga pensionisüsteemi, et tulevikus pensionile jääjad saaksid inimväärset pensioni ja lubada II sambast lahkunutel taasliituda viie aasta möödumisel. 2  pensioni saamise viise saab ka omavahel kombineerida, näiteks võtta osa rahast välja korraga ja ülejäänu fondipensionina. Seda valikut saab ka pensioni saamise ajal muuta, näiteks alustada fondipensioni ehk tähtajalise pensioniga ja võtta hiljem vajalik summa korraga välja. 9. Kui pensionikogujal tuvastatakse puuduv töövõime, saab ta sõltumata vanusest jääda II sambast pensionile ja kõik väljamaksed talle on tulumaksuvabad. Kui töövõime peaks taastuma, on võimalik uuesti kogumist alustada. II sammas on jätkuvalt populaarseim pensioniks kogumise võimalus Eestis, ületades kasutajate arvult ja vara mahult ka kõiki teisi investeerimisvõimalusi – seda kasutab ligi 600 tuhat inimest, kellel kokku on fondides umbes 7 miljardit eurot. Nende kõrval on paraku aga terve hulk inimesi, kellel investeeringuid enam ei ole. 2026. aasta jaanuari seisuga on II sambast raha välja võtnud 267 tuhat inimest kogusummas 2,33 miljardit eurot. Avalduse sambast lahkumiseks on teinud umbes 32% II sambaga liitunutest, kel polnud veel käes õigust pensionile jääda. Selleks, et aidata sambast lahkunud inimesed kiiremini investeerimise juurde tagasi, muudetakse nõue, et sambast väljumisel ei või sellega uuesti liituda 10 aasta jooksul eelnõuga viieks aastaks. Suurem arv inimesi lahkus II sambast septembris 2021 ja neil täituks 5 aastat sambast eemal olemist juba septembris 2026. Kuivõrd eelnõu on kavandatud jõustuma 1. novembril 2026, saavad nemad ka kohe novembris teha soovi korral avalduse maksete tegemiseks. Novembrist saavad avaldusi esitama hakata ka need, kes lahkusid II sambast jaanuaris või mais 2022. Novembris 2026 tehtud avalduse puhul algavad uued sissemaksed maist 2027 (avalduse esitamise korda ega täitmise tähtaegu eelnõu ei muuda). Neil, kes lahkusid sambast septembris 2021, jääb sambast väljas olemise aeg seega minimaalselt 5 aasta ja 8 kuu pikkune ning neil, kes lahkusid jaanuaris 2022, jääb see minimaalselt 5 aasta ja 4 kuu pikkune. Alates 2022. aasta mai lahkumise lainest jääb sambast väljas olemise aeg 5 aasta pikkune. Kes taasliitumise avanemisel või hiljem viie aasta möödumisel lahkumisest kohe taasliitumise võimalust ei kasuta, saab seda teha ka igal ajal hiljem. Nagu ka praegu, saab avaldusi esitada kogu aeg, kuid vastavalt avalduse esitamise ajale hakatakse sissemakseid uuesti tegema, kas jaanuarist, maist või septembrist. Seega, kui avaldus jääb kohe novembris esitamata ja esitatakse näiteks märtsis 2027, hakatakse sissemakseid tegema lihtsalt septembrist 2027. KoPS võimaldab peatada ka ainult maksete tegemise. Sellisel juhul jääb kogutud raha II sambasse ja seda saab II sambaga liitunud isik kasutada hiljem. Kehtiva seaduse kohaselt kaasneb ka maksete peatamisega piirang, et järgmised 10 aastat II sambas enam sissemakseid teha ei saa. Seoses piirangu muutmisega 10 aastalt 5 aastale vaadati üle selle piirangu otstarbekus ka maksete tegemise lõpetamise kontekstis ning antakse eelnõuga siia veel rohkem paindlikkust juurde. Kui lõpetatakse lihtsalt maksete tegemine, aga raha II sambast välja ei võeta, lubab eelnõu edaspidi maksetega uuesti alustada kohe, kui inimesel selline soov ja võimalus uuesti tekib. Kuivõrd antud juhul jäävad pensioniinvesteeringud alles, sealhulgas ka sotsiaalmaksu raha, ei ole põhjust ka rangemaid tingimusi rakendada. Maksetega uuesti alustamisel tuleb jätkuvalt siiski arvestada avalduste esitamise ja makse tasumise kohustuse tekkimise tähtaegu. Makseid saab tegema hakata jaanuarist, maist või septembrist ning vastav avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette. Seda eelnõu ei muuda. Pensioniks valmistumise ja pikaajaliste investeeringute vaates ei ole raha varasem väljavõtmine õige – sellega võetakse endalt võimalus saada kasu liitintressist, mis just väga pikaajaliselt investeerides mõju avaldab, ja jäetakse end ilma osast tulevasest pensionisissetulekust, kui väljavõetud raha muudel eesmärkidel ära kasutatakse. Selleks, et säilitada paindlikkus, mis sambal juba on, jätab eelnõu paika põhimõtte, et igaühel on kogumisperioodil vajadusel 3 võimalik koos kogumise peatamisega sambast raha välja võtta. Nii pensionisambaga liituvad noored kui olemasolevad investorid, kes on seni järjepidevalt oma tulevikku panustanud, võivad jätkuvalt arvestada, et kui selline möödapääsmatu vajadus peaks tekkima, saavad nad ühe korra kasutada võimalust võtta II sambast välja oma pensioniinvesteeringud. Et hoida praegusest konkreetsemalt fookust pikaajalistel investeeringutel ja pensioniks kogumisel, jäetakse eelnõuga välja võimalus sambast veel teist korda lahkuda. Kehtiv seadus näeb ette, et sambast lahkumise järel tuleb 10 aastat olla sambast väljas, misjärel võib liituda uuesti. Kui nüüd on uuest liitumisest möödas omakorda vähemalt 10 aastat, lubab kehtiv seadus veel teist korda sambast lahkuda (kui selleks hetkeks pole juba jõudnud kätte õigust pensionile jääda). Seega ei ole teist lahkumisvõimalust ühelgi pensionikogujal seni veel tekkinud – sinna on veel kehtiva seaduse kohaselt aega rohkem kui 15 aastat. Pärast eelnõu seadusena jõustumist saavad need, kes sambaga nüüd uuesti liituvad (mis ka saab toimuma esmakordselt) teha oma teadliku valiku alustada uuesti investeeringuid oma pensionisse. Raha varasemal väljavõtmisel kehtib loogika, et seda kahjulikum see inimese tulevasele pensionile on, mida pikemat aega on sissemakseid tehtud. Kahjulikkus ei tulene ainult II samba kadumisest, aga seda väiksem on ka I samba pension (sissemaksed II sambasse vähendavad mõnevõrra esimese samba pensioniõigusi). Korduv raha väljavõtmise võimaldamine kogumisperioodil ei ole seega kuidagi mõistlik. Säilitades õiguse võtta enne pensionile jäämise õiguse tekkimist ühel korral sambast sinna kogutud raha välja, kaotatakse eelnõuga piirang, et välja tuleb võtta kõik, mis II sambasse on kogutud. Kehtiv reeglistik ei arvesta sellega, kui palju raha tegelikult vajatakse. Kui igal pensionikogujal on õigus kogumisperioodil korra sambast lahkuda, siis saab tal olema õigus ka valida, milline summa ja millisest pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt välja võtta. Muudatus võimaldab pensionikogujal kasutusele võtta just niipalju, kui on talle hädapärast vajalik, säilitades ülejäänud seni kogutud pensionikapitali II sambas. Sõltumata sellest, kas välja võetakse kogu raha või vaid osa, peatub maksete tegemine järgmiseks viieks aastaks. Sõltumata sellest, kas varasemat raha väljavõtmise võimalust (osaliselt või kogu summas) on kasutatud või mitte, jääb kõigile õigus võtta kogumisperioodil raha maksuvabalt välja puuduva töövõime korral, mh näiteks, kui puuduv töövõime on määratud tähtajaliselt vähiravi ajaks (seda eelnõuga ei muudeta). Pärast töövõime taastumist saab kogumisega uuesti alustada ja nagu kehtiva seaduse kohaselt, ei tule ka eelnõu järgi siin viie aasta perioodi täitumist oodata. Samuti säilib kõigile väljamaksete vaba valik pensionieas koos soodsama maksumääraga või lausa maksuvabastusega (raha võib võtta kasutusele korraga, vabalt määratud osade kaupa, eluaegse või tähtajalise pensionina või ka osa nii ja osa naa). II sammas muutub seeläbi kokkuvõttes tugevamaks, kuid säilitab oluliselt suurema paindlikkuse võrreldes algse II sambaga. 2.3. Eelnõu väljatöötamiskavatsus Eelnõu on kiireloomuline, mistõttu ei ole sellele väljatöötamiskavatsust koostatud (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkt 5). Kiireloomulisus on tingitud nii poliitilistest kui sisulistest põhjustest. Soov on eelnõu vastu võtta praeguse Riigikogu koosseisuga, mistõttu väljatöötamiskavatsust koostada ei jõua. Kuna eesmärk on kiirendada taasliitumise võimalust kümnelt aastalt viiele, on ka oluline, et muudatused võimalikult kiiresti seadusena jõustuda saaksid – suurem arv inimesi lahkus II sambast septembris 2021 ja neil täituks 5 aastat sambast eemal olemist juba septembris 2026. 4 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõu § 1 – KoPS muutmine KoPS § 271 lõiked 1 ja 4. Paragrahv reguleerib makse tasumisest vabastamist. Selguse huvides lisatakse lõikesse 1 täpsustus, et kohustatud isikul, kes ei ole kasutanud raha väljavõtmise võimalust, on õigus makset mitte tasuda, kui ta esitab sellekohase avalduse. Eelnõu säilitab sambast lahkumise kontekstis nii makse tasumise lõpetamise kui raha väljavõtmise võimalused, kuid kaotab teistkordse võimaluse sambast lahkuda. Kui sambast on enne pensionile jäämise õiguse tekkimist ühe korra võetud raha välja (see lõpetab automaatselt ka maksete tegemise), siis saab isik sambasse hiljem naasta, kuid uuesti raha välja võtta ega ka lihtsalt maksete tegemist lõpetada ta enam ei saa. II sambasse maksab liitunu oma palgast 2, 4 või 6% ja riik lisab sellele 4%, mis võetakse II sambaga liitunud inimese sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast. Sotsiaalmaksust 4% kandmine II sambasse tähendab, et selle inimese I samba osakud on väiksemad (vt ka seletuskirja mõjude osa), mistõttu juhul, kui ta võtab II sambast raha välja, pole tal enam seda raha pensionieas kasutamiseks ja tema I samba pension on samuti väiksem. Teise lahkumise võimaluse kaotamine tähendab inimesele pensionieas suuremat pensioni ja hoiab ühtlasi ka sotsiaalmaksu raha kasutamist eesmärgipärasemana. Sotsiaalmaksu kogutakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks. Pensionikindlustuse on riik omakorda korraldanud selliselt, et ühe osa sellest katab I sammas ja teise osa II sammas. Kummalgi sambal on omad jäikused ja omad paindlikkused ning need on mõeldud teineteist täiendama. Seejuures näiteks makstakse I samba pensionit elu lõpuni, II samba puhul saab aga pensionär ise otsustada, kas ta vajab ka sellest pensionisambast stabiilset sissetulekut tervel oma pensionil oleku ajal või sobib talle paremini kui II samba pension hakkab talle lisatuge pakkuma alles elukaare lõpus või vastupidi pensionile jäämise alguses, et aidata tasandada järsku üleminekut suuremalt töiselt sissetulekult väiksemale pensionile. Otsustades sambasse naasta tuleb arvestada, et edaspidi kogutakse raha siiski vaid pensioniks ja kogutud raha saab välja võtma hakata pensionieas või kui määratakse puuduv töövõime, siis selle määramise järgselt. Seega saab maksete tasumisest vabastamiseks avaldust esitada, kui sambast pole raha veel välja võetud. Lõpetades lihtsalt maksete tegemise jääb seni kogutud pensionikapital teise sambasse ja selle saab hiljem pensionile jäädes kasutusele võtta. Nagu kehtiva seaduse puhul, säilib eelnõu kohaselt maksete tegemise lõpetamise järel võimalus raha välja võtta ka enne pensionile jäämise õiguse tekkimist. Õigus kogumisperioodil ühe korra raha välja võtta on kõigil II sambaga liitunud inimestel. Maksete lõpetamise õiguse kasutamine ei võta õigust raha välja võtta. Praktikas on seega võimalikud järgmised stsenaariumid: i) kasutatakse õigust võtta sambast välja osa raha või kõik ja 5 aasta möödumisel on võimalik uuesti II sambasse makseid tegema hakata; ii) kasutatakse õigust lõpetada üksnes maksete tegemine, misjärel on võimalik uuesti II sambasse makseid tegema hakata, endiselt saab kasutada raha väljavõtmise võimalust ja viimane võib aset leida pärast maksete lõpetamist, kuid enne kogumisega uuesti alustamist või ka alles pärast kogumisega uuesti alustamist, sellisel juhul maksete tegemine lõpeb jälle automaatselt ja makseid saab uuesti tegema hakata omakorda 5 aasta möödumisel. Sama küsimust reguleerib ka lõige 4, mis uues sõnastuses välistab makse tasumisest vabastamise regulatsiooni kohaldamise pärast seda, kui isik on sambast lahkumise järel sambasse uuesti naasnud. Seejuures ei oma tähtsust, kas sambast lahkumisel võeti raha välja või lõpetati vaid maksete tegemine. Kui alustatakse kogumisega uuesti, siis maksete tasumisest end teist korda vabastada ei saa (ka raha väljavõtmisel lõpeb maksete tegemine – see toimub automaatselt ja eraldi KoPS §-s 273 sätestatud avaldust selleks ei esitata). 5 KoPS § 272 lõiked 1 ja 2. Paragrahv reguleerib maksete tegemise jätkamist. See on teemaks, kui isik soovib pärast sambast lahkumist kogumisega uuesti alustada, kuid ka olukorras, kus isikul, kellele oli määratud puuduv töövõime, töövõime taastub. Kui isik on sambast lahkunud, st võtnud raha välja või lõpetanud üksnes sissemaksete tegemise (puuduva töövõime puhul on isikul õigus minna II sambast pensionile ja seda ei peeta sambast lahkumiseks), saab ta kehtiva seaduse kohaselt sambasse naasta, kui tema maksete lõppemisest on möödunud vähemalt 10 aastat. Selleks, et tuua inimesi kiiremini pensionikogumise juurde tagasi, lühendatakse eelnõuga 10-aastast tähtaega 5 aastale. Vastav muudatus tehakse lõikes 1. Eelnõu muudab lõiget 1 veel ka teist korda ja eraldab siis sambasse naasmise pärast maksete tegemise lõpetamist sambasse naasmisest pärast raha väljavõtmist. Raha väljavõtmise korral jääb paika tingimus, et makseid saab uuesti tegema hakata, kui makse tasumise lõppemisest on möödunud vähemalt 5 aastat (raha väljavõtmine lõpetab automaatselt ka maksete tegemise). Piirangut ei kohaldata aga juhul, kui lihtsalt lõpetati maksete tegemine, kuid raha välja ei võetud. Sel juhul on isikul kohe õigus teha avaldus maksete tegemiseks, kui tal selline võimalus ja soov tekib. Avalduse esitamisel ja maksetega uuesti alustamisel kehtivad KoPS-s sätestatud tähtajad, mis tähendab, et maksetega saab alustada jaanuarist, maist või septembrist ja vastav avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette, so hiljemalt juuli lõpuks, novembri lõpuks või märtsi lõpuks. Inimeste jaoks, kes on vaid lõpetanud sissemaksete tegemise, kuid ei ole raha välja võtnud, muudab eelnõu maksetega uuesti alustamise seega veelgi paindlikumaks. Kuivõrd antud juhul on pensioniinvesteeringud alles ja sotsiaalmaksu raha ei ole välja võetud, ei ole ka põhjust rangemaid tingimusi siin rakendada. Isiku pensionisissetulekut ohustab enim just raha ennetähtaegne väljavõtmine, mistõttu on siin ka olulisem, et selline otsus väga põhjalikult läbi oleks kaalutud. Kui lõpetatakse üksnes maksete tegemine, jääb ka II sambasse kantud sotsiaalmaksu osa oma eesmärgipärast kasutust ootama. Muudatusega kaasneb aga suurem arendusvajadus, mistõttu on selle jõustumine planeeritud hilisemaks – 2028. aasta 1. jaanuariks. Lõige 2, mis välistab pärast sambast teistkordset lahkumist sambasse naasmise, tunnistatakse kehtetuks. Eelnõuga kaob teistkordne lahkumise võimalus, mistõttu ei ole sellise sätte järele enam vajadust. KoPS § 431 lõiked 1, 3 ja 6. Paragrahv reguleerib raha väljavõtmist sambast lahkumisel. Kuivõrd eelnõuga kaotatakse teistkordne sambast lahkumise võimalus, siis sõnastatakse lõige 1 uuesti ja sätestatakse konkreetselt, et kui isikul ei ole veel õigust pensionile jääda on tal üks kord siiski õigus oma kogutud raha välja võtta, kui selline vajadus peaks tekkima. Lõikele 1 antakse eelnõuga veel ka teist korda uus sõnastus ja lisatakse sinna viide ka osalisele raha väljavõtmisele. Nimelt toob eelnõu juurde võimaluse valida, kas võtta välja kõik, mis on sambasse kogutud või ainult osa sellest, mille järele praktikas tegelikult vajadus võib olla. Kehtiv seadus on raha väljavõtmise küsimuses jäik ja nõuab, et välja võetaks kõik. Kui eesmärgiks on pensioniks kogumisest üldse loobuda, siis on mõistetav kogu pensionikonto tühjaks tegemine, samas võivad elulised olukorrad olla erinevad ja kehtiv regulatsioon liiga jäik. Eelnõu parandab selle koha. Raha osalist väljavõtmist võimaldav muudatus jõustub eelnõu teistest sätetest hiljem – 2028. aasta 1. jaanuaril. Lõikes 3 on pensioni investeerimiskontolt raha väljavõtmist täpsustav säte, millesse samuti lisatakse osalisest raha väljavõtmise võimalusest tingitud viide sellele, et raha väljavõtmiseks pensioni investeerimiskontolt, peab ka olema see osa finantsvarast võõrandatud ja vastav summa pensioni investeerimiskontole laekunud, mis on vajalik osalise väljamakse tegemiseks. Lõige 6, mis näeb ette õiguse veel teist korda raha välja võtta ja selle tingimused, tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv seadus lubab sambast lahkunud isikul sambaga uuesti liituda 10 aasta möödumisel, pärast kogumisega uuesti alustamist eeldab kehtiv seadus omakorda veel 6 vähemalt 10-aastast kogumist, pärast mida on isikul veel võimalik teist korda lahkuda (kui tal pole vahepeal tekkinud õigust pensionile minna). 2026. aasta septembris täitub esimestel sambast lahkunud isikutel alles 5 aastat sambast lahkumisest, seega ei ole kellelgi veel praktikas tekkinud õigust sambast teist korda lahkuda ega pole keegi saanud sambasse ka naasta teadmisega, et tal on veel üks kord võimalik sambast lahkuda. Teise sambasse ei kogune mitte ainult isiku enda palgalt kinnipeetavad maksed, aga sinna kantakse ka sotsiaalmaksu raha, mille eesmärgiks on pensioni maksmine tulevikus. Raha ennetähtaegne väljaviimine vähendab pensionit. Pensionivaesuse vähendamiseks piiratakse sambast lahkumist ja jäetakse võimalus ühe korra seda teha. KoPS § 524 lõige 41. Paragrahvis on reguleeritud erinevad avaldused, mida kasutatakse raha väljavõtmiseks II sambast. Tulenevalt sellest, et raha ennetähtaegse väljavõtmise juurde lisandub võimalus valida, kas võtta välja kõik või vaid osa kogutud rahast täiendatakse eelnõuga lõikes 41 sätestatud raha väljavõtmise avaldusel esitatavate andmete sätet. Sarnaselt pensionieas tehtavale ühekordsele väljamaksele, kus samuti on võimalik valida kogu raha või osa väljamaksmine, sätestatakse, et osalise väljamakse puhul tuleb avaldusele märkida ka summa, mida isik soovib välja võtta ning vastava pensionifondi nimetus. Kui isik kasutab pensioni investeerimiskontot või mõlemaid ja raha soovitakse välja võtta pensioni investeerimiskontolt, tuleb avaldusele märkida ka selle konto number koos krediidiasutuse nimetusega ja summaga, mida sellelt kontolt soovitakse välja võtta. Korraga saab avaldusele märkida seega mitu pensionifondi ja pensioni investeerimiskontot, kust raha välja võtta soovitakse. Sellisel juhul tuleb ka eraldi näidata summad iga pensionifondi ja pensioni investeerimiskonto kohta. Erinevalt osalisest ühekordsest väljamaksest pensionieas ei tule pensioni investeerimiskonto puhul neid andmeid registripidajale edastada konto avanud krediidiasutusel, aga need esitab oma avaldusel II sambaga liitunud isik ise, nagu ta teeks seda juhul, kui sooviks osalist väljamakset pensionifondist. Nagu raha väljavõtmisel pensioni investeerimiskontolt ka praegu, tuleb II sambaga liitunud isikul esmalt ühendust võtta talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega ja korraldada selle konto kaudu tehtud investeeringute realiseerimine. Pensioni investeerimiskontolt saab väljamakse teha, kui kontol on vastav summa rahas olemas. Erisuseks võrreldes kogu raha väljavõtmisega jääb see, et viimasel juhul on avalduse esitamise eeltingimuseks, et kõik pensioni investeerimiskonto kaudu tehtud investeeringud on realiseeritud (erandiks on KoPS § 526 lõikes 6 sätestatud olukorrad, kus investeeringute realiseerimine ei ole võimalik). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. KoPS § 525 lõiked 3, 5, 71 ja 72. Paragrahv reguleerib raha väljamaksmist pensionifondist. Lõike 3 esimene lause sätestab, et väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Seoses osalise väljamakse lisandumisega täpsustatakse, et tagasi võetakse kõik osakud või neist osa. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Lõikes 5 on reguleeritud, kuidas käitutakse rahaga, mis laekub sambast lahkunud isiku pensionikontole pärast seda, kui ta on väljamakse juba saanud või mida teha osakutega, mille tagasivõtmine oli väljamakse tegemise ajal keelatud, kuid enam ei ole. Sellisel juhul näeb kehtiv seadus ette uue väljamakse tegemise. Juhul, kui välja sooviti võtta kogu raha, mis sambasse oli kogutud, on selline korraldus õigustatud. Eelnõuga täpsustatakse aga, et sellist uut väljamakset ei tehta, kui välja võeti vaid osa rahast. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Paragrahvi lisatakse lõiked 71 ja 72, millega täpsustatakse, kuidas toimub osaline väljamakse pensionifondist arvestades, et II sambaga liitunud isik märgib avaldusele summa, mida ta soovib välja võtta, väljamakse tegemiseks tuleb aga tagasi võtta kindel arv pensionifondi osakuid. Lõige 71 käsitleb ümardamist osakute arvu leidmisel vastavalt avaldusel märgitud summale. Pensioniregistri pidaja jagab summa, mille II sambaga liitunud isik on avaldusele 7 märkinud, vastava pensionifondi osaku väärtusega ja saab nii osakute arvu, mis tuleb pensionifondis tagasi võtta, et väljamakse teha. Kui nüüd on vajalik ümardamine, siis vastavalt lõikele 71 tuleb siin kasutada täisarvuni ülespoole ümardamist. See tähendab, et summa, mis välja makstakse võib olla pisut suurem sellest, mille osakuomanik avaldusele märkis. See kehtib nii pensionieas tehtava osalise ühekordse väljamakse puhul kui eelnõuga lisatava ennetähtaegse osalise raha väljavõtmise puhul. Kuivõrd väljamakselt peetakse kinni ka tulumaks (pensionieas 10%, kui osakuomanikul pole just kasutada ka II samba osalise väljamakse puhul oma maksuvaba tulu; ennetähtaegsel raha väljavõtmisel 22%), siis osakuomanikule laekub tulumaksu võrra väiksem summa. Juhuks, kui peaks juhtuma, et osakute tagasivõtmise ajaks ei olegi osakuomanikul avaldusel märgitud pensionifondis nii palju osakuid, et talle soovitud summas väljamakse teha, lisatakse selguse huvides lõikega 72 täpsustus ka selleks puhuks. Väljamakse tehakse siis summas, mida osakuomanikule selles pensionifondis kuuluvad osakud võimaldavad. Ka see kehtib nii pensionieas tehtava osalise ühekordse väljamakse puhul kui eelnõuga lisatava ennetähtaegse osalise raha väljavõtmise puhul. Selline olukord võib aset leida, kui osakute väärtus peaks olema oluliselt kukkunud ja välja sooviti võtta suurem summa või ka juhul, kui osakuomanik on vahepeal pensionifondi osakuid vahetanud ja selle tõttu on osakuid konkreetses fondis vähemaks jäänud või ei olegi neid enam. Iseenesest mõistetavalt viimasel juhul sellisest pensionifondist väljamakset teha ei saagi. Mõlemad muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2028. KoPS § 526 lõiked 5, 61, 62 ja 7. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemist puudutavas paragrahvis täpsustatakse lõikes 5, et kogu II sambasse kogutud raha väljavõtmiseks peab pensioni investeerimiskonto kasutamisel olema kogu konto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud ja vastav raha olema pensioni investeerimiskontole laekunud. Selline põhimõte kehtib ka praegu. Nõuet, et kõik investeeringud peavad olema realiseeritud, ei ole põhjust rakendada osalise raha väljavõtmise puhul, millest tingituna täpsustus lõikes 5 tehaksegi. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Lisatava lõikega 61 sätestatakse, et kui II sambaga liitunud isik soovib osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt, tuleb tal sellest kõige pealt teavitada selle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust. Pensioni investeerimiskontolt saab väljamakset teha, kui vastav summa on pensioni investeerimiskontol rahas olemas. Seega tuleb vajadusel realiseerida enne ka investeeringuid. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Lõikega 62 tehakse eelnõuga lisatava KoPS § 525 lõikele 72 analoogne täpsustus ka pensioni investeerimiskonto kohta. Pensioni investeerimiskontolt ennetähtaegse osalise väljamakse tegemisel kehtib samuti põhimõte, et kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud summas (so avaldusel märgitud summa) väljamakse tegemiseks piisavalt raha, makstakse välja summa, mida sellelt kontolt välja maksta saab. Põhjuseks võib olla, et II sambaga liitunu on jätnud osa finantsvara võõrandamata või vastupidi – on pärast osaliseks väljamakseks avalduse esitamist suunanud osa rahast investeeringutesse – või on soovinud välja võtta suurema summa ja finantsvara võõrandamisel selgub, et soovitud summat kokku ei tule (vara väärtus on vähenenud). Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Analoogselt KoPS § 525 lõike 5 täiendamisele lisatakse ka KoPS § 526 lõikesse 7 teine lause, mis välistab kõnealuse lõike kohaldamise olukorras, kus II sambast võeti välja osa rahast. Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2028. Vt täpsemalt KoPS § 525 lõike 5 muudatuse selgitust. 8 3.2. Eelnõu § 2 – MKS muutmine MKS § 41 lisatakse uus lõige (senine tekst loetakse lõikeks 1). Kui üldiselt kehtib MKS § 41 kohaselt, et maksuseaduse, samuti selle muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt kuus kuud, kui just ei ole tegemist maksukohustuslast soodustava mõjuga maksuseaduse või selle muudatusega, siis eelnõuga kehtestatakse kohustusliku kogumispensioniga liitunud isikute kaitseks pikem etteteatamise aeg. Kui tahetakse vähendada sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa määra, peab sellise muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jääma vähemalt viis aastat. Kohustusliku kogumispensioni kehtestamisega on riik pannud isikutele täiendava kohustuse tasuda kogumispensioni makset (määras 2, 4 või 6 protsenti) ja lubanud seejuures kanda sotsiaalmaksust 4 protsenti isiku kohustuslikku kogumispensionisse. Isikutel, kes on otsustanud II sambaga liituda või teevad pärast eelnõu jõustumist otsuse II sambaga taasliituda, on õiguspärane ootus, et II sambasse laekub ka lubatud sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa, määras 4 protsenti. PS § 28 järgi sätestab seadus küll selle, kuidas on tagatud riigi pakutav abi vanaduse korral (abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus), sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa määra muutmine on aga sedavõrd kaaluka mõjuga isikutele, et siinkohal on põhjendatud piisavalt pika etteteatamise aja rakendamine. See arvestab muu hulgas ka asjaoluga, et tegemist on äärmiselt pikaajaliste investeeringutega, millest väljumine on pensionikoguja jaoks seadusega suhteliselt piiratud. Määra vähendamine hõlmab ka maksete kinni panemist, mida valitsus on senise II samba ajaloo jooksul kahel korral ajutiselt teinud. II samba puhul on vaieldamatult esimesel kohal pensionikogujate huvid, millest lähtuvalt on ka pensionifondide eesmärgiks investoritele riskile vastava parima tootluse pakkumine. Jätmata kõrvale pensionikogujate huve, vaadatakse kogumispensioni puhul ka selle panust kohalikku majandusse. Kohustuslike pensionifondide Eesti investeeringute osakaal kasvas tugevalt 2022. aastani, mil Eesti ettevõtete aktsiatesse ja võlakirjadesse ning Eestisse suunatud investeeringuid tegevatesse fondidesse investeeriti ligikaudu 20% fondide varast. 2021. aasta muudatused, mis võimaldasid II sambast raha väljavõtmist on muutnud pensionifondide „pika raha“ „lühikeseks“, mis on omakorda mõjutanud oluliselt ka pensionifondide edasist investeerimisstrateegiat ja otsuseid. Kohalikud investeeringud, sh Tallinna börsil noteeritud aktsiad, on madalama likviidsusega ja üldiselt pikaajalised, pensionifondide likviidsusvajadus on raha väljavõtmise tõttu, aga suurenenud. See tähendab, et investeeringuid tuleb juhtida lühiajalisema horisondiga, mis omakorda pärsib pikaajaliste ja madala likviidsusega kohalike investeeringute tegemist. Seega on pensionifondidel oluliselt keerulisem jätkata Eesti majandusse investeerimist samal tasemel kui enne 2021. aasta muudatusi, isegi kui seda peetakse strateegiliselt kasulikuks nii pensionikogujatele kui ka riigi majandusarengule tervikuna. 2025. aasta lõpu seisuga oli kohustuslike pensionifondide Eesti suunaliste investeeringute maht (ilma hoiuseid arvestamata) kukkunud 10,8%-le, mis teeb 734,4 miljonit eurot. Likviidsuse probleemi lahendaks ilmselgelt see, kui raha ei saaks II sambast välja võtta enne pensionile jäämise õiguse tekkimist (so II samba pensioniea saabumine või puuduva töövõime määramine). Võimalus kasutada ühe korra viimase õlekõrrena II sambast raha väljavõtmist eelnõuga säilib. Likviidsuse probleemi aitaks teatud määral vähendada ka pensionifondide mahtude oluline suurenemine, sest nii suureneks ka vara maht, mida saab paigutada mittelikviidsetesse instrumentidesse. Ja vastupidi – sissemaksete oluline vähenemine koosmõjus raha väljavooluga (raha ennetähtaegne väljavõtmine II sambast) annaks laastava hoobi Eesti suunalistele investeeringutele. Seega ei anna eelnõus esitatud MKSi muudatus mitte ainult suuremat kindlust pensionikogujatele üksi, aga püüab vähemalt teatud määralgi pakkuda leevendust ka likviidsuse probleemile – järsku sissemaksete vähenemist ei saa toimuda piisava ettehoiatamiseta – ja anda natukegi juurde Eesti majandusse investeerimiseks vajalikku stabiilsust. 9 Eelnõus oleva viieaastase etteteatamise aja rakendamist ei eeldata sotsiaalmaksu kohustusliku kogumispensioni osa määra tõstva muudatuse puhul. Seda põhjusel, et antud muudatus oleks II sambaga liitunud isiku kasuks. 3.3. Eelnõu § 3 – seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes osas. MKS-i muudatus ei eelda IT-arendusi ja on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Sambaga uuesti liitumise ooteaja lühendamine 10 aastalt 5 aastale ka ei vaja eraldi arenduse aega. Samuti ei vaja eraldi rakendusaega teise lahkumisvõimaluse väljajätmine. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline võimalus tekkinud esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Need muudatused on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Suuremaid arendusi pensioniregistris eeldavad raha osalise väljavõtmise lubamine ja muudatus, mis lubab maksetega kohe uuesti alustada pärast maksete peatamist (raha välja ei võetud), milleks vajaliku aja eelnõu ka ette näeb, jõustades kõnealused seaduse muudatused 2028. aasta 1. jaanuaril. Taasliitumise puhul kehtiks siis 5-aastane ooteperiood 2026. aasta 1. novembrist kuni 2028. aasta 1. jaanuarini kõigi sambast lahkunud isikute puhul. Alates 2028. aasta 1. jaanuarist jääb 5 aasta piirang kehtima raha väljavõtmisel. Maksete peatamise järel 5 aastat (kehtiva seaduse 10 aastat) siis enam ootama ei pea. 3.4. Muudatuste kooskõla põhiseadusega Kohustuslik kogumispension kuulub põhiseaduse (PS) § 28 kaitsealasse, mille kohaselt on Eesti kodanikul muu hulgas õigus riigi abile vanaduse korral, samuti ka PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõiguse kaitsealasse. Siinkohal on PS jätnud seadusandjale küllaltki laia kaalutlusõiguse. PS § 28 kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus ning PS § 32 kohaselt sätestab omandi valdamise, kasutamise ja käsutamise kitsendused seadus. Eelnõus esitatud KoPS-i muudatustest kaks on paindlikkust juurde andvad ja üks paindlikkust vähendav. Eelnõu võimaldab sambast lahkunud inimesel kiiremini sambaga uuesti liituda, kuid kaotab võimaluse sambast enne pensioniiga veel teist korda lahkuda. Lisaks annab eelnõu neile, kes pole sambast lahkumise võimalust veel kasutanud, õiguse valida kogu raha väljavõtmise asemel osalise väljamakse. Kiirem sambaga uuesti liitumise ja raha osalise väljavõtmise võimalused on paindlikkust juurde andvad muudatused. Teistkordse sambast lahkumise kaotamist saab käsitleda täiendava piiranguna. Pikaajalise investeerimise ja pensioniks valmistumise kontekstis ei ole raha varasem väljavõtmine õige – see võtab ära võimaluse lõigata kasu liitintressist ja kui väljavõetud raha kasutatakse muudeks väljaminekuteks, jääb tulevane pension väiksem. II sambaga liitumise järel suunatakse osa isiku eest tasutavast sotsiaalmaksust tema II sambasse, seega kogub ta I sambas pensioniõigusi mõnevõrra vähem. Nii on kahju pensionile seda suurem, mida pikema aja jooksul kogutud raha II sambast enne pensioniiga kokkuvõttes välja võetakse. Võimalust sambast veel teist korda lahkuda ei ole ühelgi isikul veel tekkinud. Kehtiva seaduse kohaselt tekiks selline võimalus esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Neile, kes ei ole sambast lahkunud, säilib õigus vajaduse korral seda teha. Sambast lahkunud inimestele avab eelnõu võimaluse sambaga kiiremini uuesti liitumiseks. Otsustamisel saavad nad teha teadliku valiku oma pensionisse investeerimisel – tingimused, et kogutud raha saab nüüd kasutama hakata pensionile jäädes, sh kui isikut peaks tabama puuduv töövõime, on ette teada. Eelnõus esitatud MKS-i muudatus on II sambaga liitunud isikuid kaitsva iseloomuga. Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 10 4. Terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu kooskõla Euroopa Liidu õigusega Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusaktiga. 6. Seaduse mõjud 6.1. II samba tugevdamine Eelnõuga tugevdatakse II sammast – lühendatakse II sambast lahkunud isikute sambaga uuesti liitumise aega, võimaldatakse osalist raha väljavõtmist ja kaotatakse võimalus võtta raha teist korda välja enne pensionile jäämise õiguse tekkimist. Neil muudatustel on majanduslikud mõjud. Suurima mõjuga on uuesti liitumise perioodi lühendamine 10 aastalt 5 aastale ja osalise raha väljavõtmise võimaluse andmine. 2028. aastal jõustuv võimalus hakata pärast maksete lõpetamist raha II sambas uuesti koguma ilma 5 aasta piirangu rakendumiseta avaldab positiivset mõju küll inimese enda tulevasele pensionile (kui see toob ka praktikas kiirema maksetega uuesti alustamise), kuid selle muudatuse laiem mõju jääb tagasihoidlik, sest maksete lõpetamist (raha välja võtmata) on kasutatud väga vähe. Teist korda raha väljavõtmise võimaluse kaotamise mõjusid on keeruline numbriliselt hinnata, sest lühiajaliselt see sihtrühmasid ei mõjuta (selline võimalus tekiks alles pika aja pärast). Pikaajalistes pensioniprognoosides ei ole võimaliku teise lahkumise mõju seni otseselt arvestatud, kuna puudub kogemus, kas ja kui palju seda võimalust kasutataks. Teist korda raha väljavõtmine mõjutab juba oluliselt inimese I ja II samba kogupensioni, sest tõenäoliselt on tal sel juhul I samba pensioniosakud vähendatud väga pikal perioodil ja II sambast ta ka enam ei saa pensionieas pensioni. Sihtrühmaks 1 on II sambas raha koguvad inimesed ja II sambast lahkunud inimesed, kes ei ole veel II samba pensionieas. 2025. aasta lõpu seisuga oli neid vastavalt 466 ja 268 tuhat inimest. Lisaks ka kõik noored, kes tulevikus liituvad II sambaga. Täpsem prognoos inimeste arvust, kes eelnõus pakutud võimalusi võiksid lähiaastatel kasutada, on toodud tabelis nr 1. Seletuskirja lisas on toodud statistikaülevaade II sambast raha väljavõtnud inimeste profiili kohta. Mõju ulatus ja suurus. II sambaga liitunud inimestel suureneb paindlikkus II sambast raha väljavõtmisel, sest enam ei pea kogu kogutud summat välja võtma, välja saab võtta selle osa summast, mida tegelikult vaja on. Teisest küljest jääb alles võimalus võtta raha välja ainult üks kord, mistõttu tuleb otsust senisest veelgi põhjalikumalt kaaluda. Osalise raha väljavõtmisega jääb ülejäänud raha pensionifondi alles ning seda saab kasutada pensionieas. Kui palju jäetakse raha pensionifondi alles ja mil määral mõjutab see pensioni suurust on väga individuaalne ja seega keeruline prognoosida. Mõju sõltub summast, mis jääb pensionifondi, inimese vanusest, kas ta liitub uuesti II sambaga või mitte, palgast, tootlusest jm teguritest. II sambast lahkunud inimesed saavad eelnõu kohaselt liituda uuesti II sambaga viie aasta pärast senise 10 aasta asemel. Sõltuvalt vanusest tähendab see kuni viis aastat täiendavat kogumist pensioniks. Keskmise palga korral võib see tähendada umbes 10 000 euro suurust summat viie aasta pärast. Juhul, kui inimene tõstab II samba maksemäära, siis veelgi rohkem. II sambaga liitumine vähendab küll I samba pensioniosakuid, kuid arvutused näitavad, et kaotus I samba pensionis on väiksem võrreldes II sambast saadava pensioniga. I samba ühendosak 20% võrra, sest osa sotsiaalmaksust kantakse II sambasse. Samas keskmise pensioni korral moodustab 11 osakute väärtus umbes pool või natuke rohkem keskmisest pensionist. Ülejäänud on kõigile võrdne baasosa, mille väärtus ei sõltu inimese palgalt makstud sotsiaalmaksust. Seega väheneb I samba pension ainult umbes 10% võrra, kuigi tema sotsiaalmaksust läks I sambasse 20% võrra vähem. II sambaga liitumine vähendab lisaks inimese palka 2–6% võrra, sõltuvalt valitud maksemäärast. Ebasoovitavat mõju inimese jaoks II sambaga liitumisel otseselt ei ole. Arvestades I samba pensioni suurust on täiendav kogumine pensioniks kindlasti vajalik. Ebasoovitav mõju tekib, kui inimesed hakkavad II sambast rohkem raha välja võtma kui see on praegu ning sel juhul on nende pensionid tulevikus väiksemad. Antud riski aitab maandada inimeste teadlikkuse suurendamine pensioniks kogumise vajalikkusest. Pensioniteadlikkuse suurendamisega tegelevad Sotsiaalministeerium, pakkudes pensioninõustamist, ja Rahandusministeerium, koordineerides rahatarkuse edendamist. Sihtrühmaks 2 on kohustusliku pensionifondi valitsejad, keda Eestis on viis. Mõju ulatus ja suurus. Mõju pensionifondi valitsejatele tekib eelkõige pensionifondide mahtude muutusest, mis omakorda sõltub inimeste käitumisest – II sambaga liitumisest ja II sambast raha väljavõtmisest. Baasstenaariumi kohaselt on eeldatud, et 2027. aastal taasliitub II sambaga 26 tuhat inimest, mis on 16% inimestest, kes saavad potentsiaalselt uuesti II sambaga liituda, sest neil on viis aastat möödunud II sambast raha väljavõtmisest. Potentsiaalsete liitujate koguarvu hulka on arvatud ainult inimesed, kes on elus, elavad Eestis ja kes pole veel II samba pensionieas (so vanaduspensioniiga miinus 5 aastat). 2030. aastaks on taasliitujate arv suurenenud 22%-ni potentsiaalsetest liitujatest. Alates 2031. aastast eelnõust tingitud nö täiendav mõju oluliselt väheneb, sest 2021. aastal raha välja võtnud inimestel täituks siis 10 aastat lahkumisest, mis tähendab, et nad oleksid siis nagunii saanud II sambaga taasliituda. II sambast osalise raha väljavõtmise lubamine tõenäoliselt mõnevõrra suurendab inimeste arvu, kes võtavad raha välja, sest võib eeldada, et osale inimestest on praegune kogu II samba raha väljavõtmise tingimus siiski olnud piiranguks, mille tõttu nad pole soovinud seda teha. Baasstsenaariumi kohaselt on nende arv kokku 17 tuhat inimest 2030. aastaks. Samas on eeldatud, et inimeste arvu suurenemine ei mõjuta II sambast väljavõetavat kogusummat, sest paljud võtavad välja senise kogu summa asemel ainult osa ja ülejäänud raha jääb neil II sambasse alles. Mõju hindamisel on arvestatud, et võimalus võtta kogumisperioodil välja vaid osa II samba raha rakendub eelnõu kohaselt aastal 2028. 2028. aastal on planeeritud jõustuma ka muudatus, mis lubab maksete tegemise lõpetamise järel taasliituda kohe, kui inimesel selleks soov ja võimalus tuleb. Arvestades, et 2026. aasta novembrist saavad juba taasliituda need maksete tegemise lõpetajad, kellel hiljemalt maist 2027 täituks 5 aastat maksete lõppemisest, ja neid, kes on lõpetanud ainult maksete tegemise, on sambast lahkunud isikutest vaid väga väike osa (umbes 1 490 inimest 2025. aasta lõpu seisuga, so u 0,6% II sambast lahkunutest), on selle muudatuse mõju prognoosimisel ebaoluline. Kokku suureneks pensionifondide maht võrreldes praeguse olukorraga 2030. aasta lõpuks umbes 223 miljoni euro võrra. Täpne suurus sõltub tegelikust liitujate ja lahkujate arvust, nende sissetulekust, pensionifondide tootlusest, valitud maksemäärast ja muudest teguritest. Pensionifondide mahtude suurenemine mõjutab omakorda ka fondide valitsemistasu määrasid, sest mahtude kasvades tasumäärad vähenevad. Lühiajaliselt on tegemist siiski väikese mõjuga (kuni 0,1% tasumäärade vähenemine). Teisalt mõjutab mahtude kasv ka fondivalitsejate valitsemistasu tulu, mis 2030. aastal on hinnanguliselt +1 miljon eurot kõigi fondivalitsejate 12 peale kokku. Varasematel aastatel jääb mõju alla 1 miljoni euro. Tabel nr 1. „Mõju II sambaga liitunute arvule ja II samba pensionifondide mahule (kumulatiivne)“ 2027 2028 2029 2030 II sambaga uuesti liitujad (tuhat inimest) 26 33 40 46 II samba fondide täiendav maht (miljon eurot) 28 79 144 223 II sambast täiendavad lahkujad (tuhat inimest) 0 -7 -12 -17 II sambast täiendavalt väljavõetud raha (miljon 0 0 0 0 eurot) Liitujate ja lahkujate vahe (tuhat inimest) 26 26 28 29 Fondi maht kokku (miljon eurot) 28 79 144 223 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Ebasoovitav mõju võib tekkida kui II sambast raha väljavõtjate arv prognoositust oluliselt suureneb ja II sambaga liitujate arv jääb oodatust oluliselt väiksemaks. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus mõju pensionifondide mahule on kokkuvõttes negatiivne. Antud riski aitab maandada inimeste teadlikkuse suurendamine pensioniks kogumise vajalikkusest. Pensioniteadlikkust suurendavad Sotsiaalministeerium, pakkudes pensioninõustamist, ja Rahandusministeerium, koordineerides rahatarkuse edendamist. Sihtrühmaks 3 on II samba kontohaldurid ja AS Pensionikeskus. II samba kontohaldureid on Eestis kuus – SEB, Swedbank, Tuleva, Compensa, Luminor ja LHV. Mõju ulatus ja suurus. Kontohaldurite roll II samas on avalduste vastuvõtmine ja edastamine registrile (Pensionikeskus). II sambast lahkumise ja taas liitumise süsteem ja vastavad avalduste vormid on juba praegu olemas. Täiendada tuleb raha väljavõtmise avalduse vormi, kus tuleb edaspidi osalise raha väljavõtmise korral täita ka lahtrid selle kohta, millist summat soovitakse välja võtta ja millisest pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt seda teha tahetakse. Pensionikeskus, kes on II sambas keskne register, peab edaspidi arvestama, et inimesed saavad II sambasse tagasi tulla senise 10 aasta asemel 5 aasta järel, mis eeldab nende infosüsteemis väikest muudatust. Suuremaid muudatusi pensioniregistris eeldavad raha osaline väljavõtmine ja võimalus pärast maksete lõpetamist kogumisega uuesti alustada ilma 5 aasta piirangu rakendumiseta. Vajalike IT-arendustega pensioniregistris riigieelarve kulu ei kaasne, sest Pensioniregistrit ei finantseerita riigieelarvest. Pensionikeskuse tegevust finantseeritakse turuosalistelt võetud tasudest ja hinnakirja kooskõlastab rahandusminister. Ebasoovitavat mõju kontohalduritele ja Pensionikeskusele ei ole. 6.2. Muudatuste mõju halduskoormusele Muudatused ei too inimestele ja tööandjatele kaasa täiendavat halduskoormust või see on väike. II sambast lahkumiseks ja taas liitumiseks peab ka praegu esitama sarnase avalduse. Tööandjad peavad kontrollima ka praegu inimeste liitumist ja nende maksemäära II sambas. 6.3. Andmekaitse mõjuhinnang muudatustele Andmekaitsemääruse GDPR artikli 35 kohaselt tuleb koostada andmekaitse mõjuhinnang, kui andmetöötluse tulemusel võib tõenäoliselt tekkida suur oht isikute õigustele ja vabadustele. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta isikuandmete töötlemise ulatust, konteksti ega eesmärke. Asjaolud, et sambast lahkumise võimalust saab kasutada vaid ühel korral, 13 lahkumisel saab välja võtta ka vaid osa kogutud rahast ja II sambaga saab varem taasliituda, ei kätke täiendavat ohtu isikute õigustele ja vabadustele. Pensioniregistris rakendatavad privaatsuspõhimõtted ja isikuandmete töötlemise reeglid on kättesaadavad pensioniregistri pidaja veebilehelt2. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Mõju riigieelarvele saab hinnata lühikeses ja pikas perspektiivis. Lühikeses perspektiivis on hinnatud 10 aasta taas liitumise piirangu viiele aastale muutmise mõju ja II sambast osalise raha väljavõtmise mõju. Teist korda raha väljavõtmise kaotamise mõju lühiajaliselt ei hinnata, kuna sellist võimalust ei olnud järgmise viie aasta jooksul ka praeguste reeglite kohaselt. Mõju hindamisel on lähtutud seletuskirja punktis 6 toodud eeldustest. Samuti ei hinnata eraldi mõju muudatusel, mis võimaldab alates 2028. aastast maksete tegemise lõpetamise järel maksetega jätkata ilma viie aasta piirangu rakendumiseta (arvestades maksete lõpetamise võimaluse vähest kasutust, on mõju eelarvele ebaoluline). II sambast osaliselt raha väljavõtmise lubamine mõjutab alates 2028. aastast tarbimismaksude ja tulumaksu laekumist ning sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagunemist I ja II samba vahel. Baasstsenaariumi kohaselt II sambast väljavõetud summad kokku ei suurene ja seega tulumaksu laekub väljavõetud summadelt sama palju nagu praeguse olukorra jätkudes. Samas suureneb inimeste arv, kes võtavad II sambast raha välja (vt tabel 1). Raha väljavõtmisega peatuvad ühtlasi ka sissemaksed II sambasse, mis tähendab, et riik ei kanna nende eest enam sotsiaalmaksu II sambasse ja inimesele endale jääb alles tema enda sissemakse, millelt ta edaspidi tasub tulumaksu. 2028. aastal on mõju veel väike (umbes 4 miljonit eurot), kuid 2030. aastaks suurenevad I sambasse laekuva sotsiaalmaksu ja tulumaksu tulud kokku prognoositavalt 17 miljoni euroni. II sambaga taas liitumisel hakkavad riik ja inimene ise tegema sissemakseid II sambasse, mistõttu vähenevad tarbimismaksude ja tulumaksu laekumine ning sotsiaalmaksu laekumine I sambasse. 2027. aastal on mõju kokku umbes -22 miljonit eurot, mis 2030. aastaks suureneb - 69 miljoni euroni. Mõlema muudatuse mõjud osaliselt tasakaalustavad üksteist, kuid prognoositavalt maksutulud siiski vähenevad (vt tabel 2 rida „Kokku“), sest II sambaga liitub rohkem inimesi, kui sealt lahkub. Tabel nr 2. „Muudatuste mõju sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumistele (miljon EUR, miinus märgiga on kulu“ 2027 2028 2029 2030 II sambast osalise raha väljavõtmine 3,8 9,8 16,8 sh tulumaksu laekumine 0,4 1 1,7 sh sotsiaalmaksu laekumine I sambasse 3,2 8,4 14,4 sh tarbimismaksude laekumine 0,2 0,4 0,7 II sambaga taasliitumine -22,1 -43,7 -55,4 -68,6 sh tulumaksu laekumine -2,3 -4,5 -5,7 -7,0 sh sotsiaalmaksu laekumine I sambasse -18,8 -37,2 -47,2 -58,5 2 https://www.pensionikeskus.ee/meist/isikuandmete-tootlemine/ 14  sh tarbimismaksude laekumine -10 -2,0 -2,5 -3,1 KOKKU -22,1 -39,9 -45,6 -51,7 Allikas: Rahandusministeeriumi arvutused Pikas perspektiivis on numbriliselt täpset mõju keeruline hinnata. II sambaga taas liitumise mõju eelarvele vähendab asjaolu, et alates 2031 saab ka praeguste reeglite kohaselt taas liituda, mis tähendab, et sotsiaalmaksu ja tulumaksu laekumine oleks ka siis vähenenud. Eeldatavalt on selleks ajaks siiski rohkem inimesi taas liitunud, kui praeguste reeglite järgi, sest vanuse tõttu poleks hiljem liitumine paljudele enam mõistlik (pensioniiga on saabunud) ja seega on eelarve mõju siiski olemas. II sambast osaliselt raha väljavõtmise eelarve mõju on keerulisem hinnata ja pigem on see pikas perspektiivis väike. Eelduslikult peaksid mõlema meetme tulemusena siiski II sambasse kogutud summad olema suuremad võrreldes praeguse olukorra jätkumisega, mis tähendab, et ka inimeste pensionid II sambast on suuremad. Viimane tähendab omakorda, et tulevikus väheneb surve I samba pensionide tõstmiseks. Riigiasutustele täiendavaid kulusid ei kaasne. Eelnõuga kaasnevat kulu ei ole arvestatud kehtivas riigi eelarvestrateegias. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei anta uusi volitusnorme määruste kehtestamiseks. Samuti ei too see kaasa vajadust muuta olemasolevaid rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu on planeeritud seadusena jõustuma kahes osas. MKS-i muudatus ei eelda IT-arendusi ja on kavandatud jõustuma 2026. aasta 1. novembril. Sambaga uuesti liitumise ooteaja lühendamine 10 aastalt 5 aastale ka ei vaja eraldi arenduse aega. Samuti ei vaja teise lahkumisvõimaluse väljajätmine eraldi rakendusaega. Kehtiva seaduse kohaselt oleks selline võimalus tekkinud esimest korda alles enam kui 15 aasta pärast. Need muudatused kavandatud jõustuma samuti 2026. aasta 1. novembril. Suuremaid arendusi pensioniregistris eeldavad raha osalise väljavõtmise lubamine ja muudatus, mis lubab maksetega kohe uuesti alustada pärast maksete tegemise lõpetamist (raha välja ei võetud), milleks vajaliku aja eelnõu ka ette näeb, jõustades kõnealused seaduse muudatused 2028. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangale ning selle suhtes küsiti arvamust AS-lt Pensionikeskus, Eesti Pangaliidult, FinanceEstonialt ja Eesti Kindlustusseltside Liidult. Ülevaate märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta leiab seletuskirja lisas esitatud märkuste tabelist. Algatab Vabariigi Valitsus ……………………2026 (allkirjastatud digitaalselt) 15  Lisa 1. II sambast raha välja võtnud inimeste statistika Järgnevalt on eelkõige vaadatud sünniaastatel 1964-2002 sündinud inimeste statistikat ilma numbreid või põhjuseid interpreteerimata. Antud sünniaastatega inimesed on need, kus inimeste tööhõive määr on kõrgem ja lahkumine on olnud aktiivsem. Nooremates vanustes on II sambast lahkumine olnud väga madala osakaaluga ja vanemates vanustes on tööhõive määr madal. Andmed põhinevad Sotsiaalkindlustusameti, Rahvastikuregistri ja Pensionikeskuse andmetel. 33% selles vanuses inimestest, kelle kohta on Sotsiaalkindlustusametil andmed, ei ole olnud kunagi liitunud II sambaga. 1983 ja varem sündinud inimestest on enamus seda teinud teadliku otsusena, kuna neil oli liitumine vabatahtlik. 2025. aasta mai seisuga on II sambast raha välja võtnud 256 tuhat inimest kogusummas 2,26 miljardit eurot. Avalduse on esitanud umbes 35% II sambaga liitunutest, kes ei ole veel pensionieas. Joonis 1. II sambast raha välja võtnud inimeste arv aastate ja soo lõikes. Nooremates vanuserühmades on II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal väiksem kui ülejäänutes, kus see on suhteliselt võrdne. Kõikides vanuserühmades on palju inimesi, kellel pole olnud otsest seost tööjõuturuga – kas on kolinud välismaale, pole kunagi Eestis töötanud 1 vms. 43% antud vanuses inimestest on endiselt II sambaga liitunud ja 24% on II sambast raha välja võtnud. Joonis 2. 1964-2002. aastal sündinud naiste jaotus II sambaga liitumise järgi. Meeste, kes pole kunagi olnud II sambaga liitunud, osakaal on mõnevõrra suurem kui naistel – vastavalt 35% ja 30%. Samas II sambaga liitunutest on mehed ja naised suhteliselt võrdselt raha väljavõtmise avaldusi esitanud – vastavalt 36,3% ja 36,8% algselt liitunutest. Joonis 3. 1964-2002. aastal sündinud meeste jaotus II sambaga liitumise järgi. II sambaga taas liitumise mõjude hindamiseks on oluline kui palju lahkujatest on liitumise hetkeks veel elus. 2025. aasta alguseks oli elus 99% naisi ja 98% mehi, kes II sambast olid raha 2 välja võtnud. Vanemates vanustes on see osakaal suurem ja nooremates väiksem. Suremus peegeldab naiste ja meeste üldist suremuse erinevust. Joonis 4. 1964-2000. aastal sündinud raha välja võtnud, kuid 2025. aasta alguseks surnud, meeste osakaal sünniaastate lõikes. Joonis 5. 1964-2000. aastal sündinud raha välja võtnud, kuid 2025. aasta alguseks surnud, naiste osakaal sünniaastate lõikes. 94% II sambast raha välja võtnud inimestest on eestlased ja ainult 6% välismaalased. Nendest omakorda suurem osa on soomlased (3,6% kõikidest raha välja võtnud inimestest). Ülejäänutest enamuse moodustavad Ukraina, Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja Venemaa kodanikud. 3  Naised Mehed Eesti Soome Muu Eesti Soome Muu Joonis 6. II sambast raha välja võtnud inimeste jaotus kodakondsuse järgi. Hariduse lõikes on umbes pooled alg- ja põhiharidust omavatest inimestest II sambast raha välja võtnud. Samas kõrgharidust omavatest inimeste hulgas on see osakaal 25%. Sealjuures magistrikraadi omavatest inimestest 20% ja doktorikraadi omavatest inimestest ainult 13%. Joonis 7. II sambast raha välja võtnud inimeste jaotus hariduse järgi. Joonisel 8. on toodud II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal 2024. aasta palga lõikes. Seetõttu tuleb arvestada, et osadel inimestel võis raha väljavõtmise hetkel jääda palk mõnda teise vahemikku võrreldes joonisel tooduga. Raha väljavõtnute osakaal on suhteliselt sarnane 1-4000 eurot teenivate inimeste hulgas. Mõnevõrra väiksem on osakaal nende hulgas, kes ei töötanud või kes said üle 4000 euro suurust palka 2024. aastal. 4 Joonis 8. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal palga vahemike lõikes. I samba osakute arv sõltub inimese palgast ja töötamise ajast. Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et näiteks 20 osakuga inimene võib olla töötanud kas ühe aasta (väga kõrge palgaga) või 40 aastat (väga madala palgaga), mistõttu ei saa ainult ühe joonise põhjal teha liiga põhjalikke järeldusi. Siiski on olemas tendents, et mida rohkem on inimestel I sambas osakuid, seda väiksema tõenäosusega on nad II sambast raha välja võtnud. Tõenäoliselt on seega tulevikus II sambaga liitunutel ka I sambas keskmiselt suurem pension. Joonis 9. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal I samba osakute arvu lõikes. 26% naistest ja 22% meestest, kes on II sambaga liitunud, koguvad ka III samba pensionifondidesse. II sambast raha välja võtnud inimeste hulgas on see osakaal pea poole väiksem ehk 13%. Eraldi on joonisel 10 välja toodud inimesed, kes pole olnud kunagi II sambaga liitunud, nendest on III sambaga liitunud ainult 1,5%. 5  100% 80% 60% 40% 20% 0% Naised Mehed Naised Mehed Naised Mehed Liitunud Raha väljavõtnud Pole kunagi olnud liitunud Ei Jah Joonis 10. III sambaga liitunute osakaal II sambaga liitumise lõikes. Lasteta inimeste hulgast (37% liitunutest) on II sambast raha väljavõtnute osakaal umbes kaks korda väiksem (24%) võrreldes lastega inimestega (keskmiselt 44%). Laste arvu kasvades suureneb II sambast raha väljavõtnute osakaal ja tõuseb 50-60%ni. Joonis 11. II sambast raha välja võtnud inimeste osakaal laste arvu lõikes. Aktiivseimad II sambast raha väljavõtjad on senini olnud Ida-Virumaal, kus osakaal ainsana ületab 50%-i. Väikseima osakaaluga on Harjumaa, Tartumaa, Hiiumaa ja ka Saaremaa. Ülejäänud maakondades on olnud raha väljavõtmise aktiivsus pigem sarnane. Samas inimeste arvult on kõige rohkem raha väljavõtmisi tehtud Harjumaal (44% kõikidest raha väljavõtjatest). 6 Joonis 12. II sambast raha välja võtnud meeste osakaal maakondade lõikes. Joonis 13. II sambast raha välja võtnud naiste osakaal maakondade lõikes. Kokkuvõttes: 1. II sambast enne pensionile jäämist raha väljavõtjate arv väheneb, kuid vähenemise kiirus on hetkel aeglane. 2. Umbes kolmandik II sambaga tööealistest liitunutest on II sambast raha enne pensioniiga välja võtnud. 3. II sambast raha välja võtnud inimestest 6% on välismaalased, kellest omakorda üle poolte on soomlased. 7 4. Alg- ja põhiharidust omavate inimeste hulgas on kõige suurem osakaal II sambast raha väljavõtnuid. Haridustaseme tõustes see osakaal väheneb. 5. Palgavahemike lõikes on raha väljavõtnuid suhteliselt ühtlaselt, ainult kõrget palka saavate inimeste hulgas on osakaal mõnevõrra väiksem. 6. II sambast raha väljavõtnute hulgas on III sambaga liitunute osakaal kaks korda madalam (13%) võrreldes II sambaga liitunutega (25%). 7. Lasteta inimeste hulgas on II sambast raha väljavõtnute osakaal umbes kaks korda väiksem (24%) võrreldes lastega inimestega (keskmiselt 44%). 8. Keskmisest rohkem on II sambast raha väljavõtnuid Ida-Virumaal ning keskmisest vähem Harjumaal, Tartumaal ja Hiiumaal. 8  EELNÕU aprill 2026 Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus § 1. Kogumispensionide seaduse muutmine Kogumispensionide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 271 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kohustatud isikul“ sõnadega „Kohustatud isikul, kes ei ole varem kasutanud käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud raha väljavõtmise õigust,“; 2) paragrahvi 271 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud õigust makset mitte tasuda ei kohaldata isiku suhtes, kes on pärast makse tasumise lõpetamist esitanud käesoleva seaduse §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.“; 3) paragrahvi 272 lõikes 1 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „viie“; 4) paragrahvi 272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikul, kes vabastas end käesoleva seaduse § 271 alusel makse tasumisest, tekib uuesti õigus tasuda makset, kui ta esitab kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse. Isikul, kes võttis käesoleva seaduse § 431 alusel raha välja, tekib uuesti õigus tasuda makset viie aasta möödumisel makse tasumise lõppemisest arvates, kui ta esitab selleks kontohaldurile või registripidajale §-s 273 nimetatud makse tasumise avalduse.“; 5) paragrahvi 272 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha väljamaksmist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.“; 7) paragrahvi 431 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isikul, kellel ei ole käesoleva seaduse § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, on üks kord õigus nõuda kõigi osakute või osa neist tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva raha või selle osalist väljamaksmist käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel.“; 8) paragrahvi 431 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kui isik on soetanud finantsvara pensioni investeerimiskonto kaudu, peab kogu finantsvara või osa sellest olema võõrandatud, sealhulgas peavad finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud olema lõppenud ulatuses, mis võimaldab kas kogu kontol oleva raha või sellest soovitud osa väljamaksmist, ja võõrandamise käigus saadud raha pensioni investeerimiskontole laekunud.“; 9) paragrahvi 431 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 524 lõiget 41 täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: 1  EELNÕU aprill 2026 „Kui isik soovib käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalist väljamakset, märgitakse raha väljavõtmise avaldusel ka summa, mille ta soovib välja võtta, selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta selleks soovib, ja pensioni investeerimiskonto number, millelt ta soovib raha välja võtta, koos konto avanud krediidiasutuse ärinimega.“; 11) paragrahvi 525 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud väljamakse tegemise korral võetakse tagasi kas kõik osakuomanikule kuuluvad pensionifondi osakud või osa neist raha väljavõtmise avalduse alusel ning tehakse väljamakse neile osakutele vastava summa eest.“; 12) paragrahvi 525 lõiget 5 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui raha väljavõtmise avaldust ei esitatud kogu raha väljamaksmiseks.“; 13) paragrahvi 525 täiendatakse lõigetega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „(71) Osalise ühekordse väljamakse ja käesoleva seaduse §-s 431 nimetatud osalise väljamakse tegemisel kasutatakse avaldusel märgitud summa alusel tagasivõtmisele kuuluvate pensionifondi osakute arvu leidmisel täisarvuni ülespoole ümardamist ning sellest tingituna võib väljamakse osakuomanikule olla suurem tema poolt avaldusel märgitud summast. (72) Kui ühekordse väljamakse või raha väljavõtmise avaldusel märgitud pensionifondis ei ole osakuomanikul osakute tagasivõtmise ajal soovitud summas osalise väljamakse tegemiseks piisavalt osakuid, tehakse väljamakse summas, mida osakuomanikule selles pensionifondis kuuluvad osakud võimaldavad.“; 14) paragrahvi 526 lõikes 5 asendatakse sõna „väljamakset“ sõnadega „kogu raha väljamakset“; 15) paragrahvi 526 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Enne avalduse esitamist käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalise väljamakse saamiseks teavitab isik talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust soovist taotleda osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt. (62) Kui pensioni investeerimiskontol ei ole soovitud summas käesoleva seaduse §-s 431 sätestatud osalise väljamakse tegemiseks piisavalt raha, tehakse väljamakse summas, mida pensioni investeerimiskontol olev raha võimaldab.“; 16) paragrahvi 526 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui raha väljavõtmise avaldust ei esitatud kogu raha väljamaksmiseks.“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 41 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pensioniregistri pidaja pangakontole kantava sotsiaalmaksuseaduse § 10 lõigetes 4 ja 41 sätestatud sotsiaalmaksu osa määra vähendava muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt viis aastat.“. 2  EELNÕU aprill 2026 § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. novembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 4, 7 ja 8 ning 10–16 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 3  Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Meie 14.04.2026 nr 1.1-10.1/1649-1 Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. KoPS ja MKS muutmine_SK lisa 1 4. KoPS ja MKS muutmine SK lisa 2_markuste tabel Kertu Fedotov 5885 1393 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0113 - Kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.04.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/017480d8-eef4-4478-84b8-cdc5e7c5400f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/017480d8-eef4-4478-84b8-cdc5e7c5400f?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main