Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu

Riigikantselei Meie 18.04.2026 nr 8-1/3059-1 Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitame Vabariigi Valitsuse istungile läbivaatamiseks prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Kooskõlastustabel 4) Rakendusakti kavand Einar Hillep 51992448 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 16.04.2026 Prokuratuuriseaduse muutmise seadus § 1. Prokuratuuriseaduse muutmine Prokuratuuriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Riigiprokuratuuri tööpiirkond on Eesti Vabariigi territoorium.“; 3) paragrahvi 5 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurörid,“; 4) paragrahvi 5 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkond on ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Riigi peaprokurör võib prokuröri nõusolekul laiendada tema tööpiirkonda ka väljapoole ringkonnaprokuratuuri piirkonda.“; 6) paragrahvi 5 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Ringkonnaprokuratuur võib jaguneda osakondadeks, mille kinnitab riigi peaprokurör. Osakonda kuuluvad ringkonnaprokurörid ja abiprokurörid määrab juhtivprokurör. Juhtivprokuröril on õigus konkurssi korraldamata viia sama ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas prokurör ühest osakonnast teise.“; 7) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Abiprokurör tegutseb katseajal riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel.“; 8) paragrahvi 10 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kõrgemalseisev prokurör võib kriminaalmenetluses tööjaotuskava väliselt asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv, või määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse.“; 9) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil.“; 10) paragrahvi 15 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 15 lõiget 8 täiendatakse pärast sõnu „tunnustatud jurist“ sõnadega „ja kellel on 1 teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus“; 12) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed ja kontaktandmete kasutusele võtmise aeg; 2) isiku varasemad nimed; 3) isikut tõendava dokumendi andmed; 4) sotsiaalmeedia kontode andmed; 5) andmed perekondlike sidemete kohta käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud isikutega; 6) isikule määratud karistuste andmed; 7) andmed selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav; 8) andmed avalikest allikatest isiku usaldusväärsuse, eetika ja kõlbeliste omaduste kohta; 9) viimase viie aasta töötamise andmed; 10) isiku seotus majandustegevusega; 11) isiku seotus mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja riigi julgeoleku vastu; 12) andmed isiku sõltuvushäirete kohta; 13) karistusregistri arhiivi andmed; 14) jälitustegevuse käigus kogutud andmed, mis võimaldavad kontrollida isiku vastavust seaduses sätestatud nõuetele; 15) viimase viie aasta tööandjatelt ja õppeasutustest saadud andmed isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta ning teenistuse käigus kogutud andmed; 16) isiku hariduse andmed alates alusharidusest; 17) andmed isiku viimase viie aasta välispiiri ületuste kohta riikidesse, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus.“; 13) paragrahvi 151 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Isikuandmete ankeedis märgib kandideeriv isik ka oma sugulaste ja hõimlaste (vanemad, kasuvanemad, õde, vend, lapsed ning kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed, registreeritud elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane, eestkoste ja hooldusalused), samuti alalise elukaaslase ees- ja perekonnanime, isikukoodi (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja -koht), töökoha ja kontaktandmed.“; 14) paragrahvi 151 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Taustakontrolli käigus kogutud andmeid säilitatakse viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või teenistusse võetud isikul viis aastat pärast teenistusest lahkumist.“; 15) paragrahvi 151 lõiget 4 täiendatakse punktidega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „5) teha päringu teise vastutava töötleja andmekogusse; 6) kasutada avalikke allikaid.“; 16) paragrahvi 151 lõiget 8 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Andmesubjekti piirangud kehtivad seni, kuni need on käesolevas lõikes sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikud.“; 17) paragrahvi 151 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 kohaldatakse tingimusel, et prokuratuur: 1) dokumenteerib kõik käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel seatud piirangu põhjendused; 2 2) rakendab asjakohaseid meetmeid andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitsmiseks; 3) rakendab kõiki Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 sätestatud sobivaid ja asjakohaseid turvameetmeid ning ei säilita andmeid isikustatud kujul kauem, kui see on vajalik käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks; 4) rakendab sobivaid ja asjakohaseid meetmeid, tagades, et andmeid ei töödelda muul otstarbel kui käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärgi täitmiseks.“; 18) paragrahvi 16 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokuröri,“; 19) paragrahvi 161 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „, eriasjade prokurör“; 20) paragrahvi 161 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokurör,“; 21 paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi peaprokurör nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks. Riigi peaprokuröriks ei või nimetada isikut teist ametiaega järjest.“; 22) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Juhtivprokurör, juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör nimetatakse ametisse viieks aastaks.“; 23) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigiprokurör, ringkonnaprokurör ja abiprokurör nimetatakse ametisse määramata ajaks.“; 24) paragrahvi 17 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“; 25) paragrahvi 18 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „Eriasjade prokurör,“; 26) paragrahvi 18 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „eriasjade prokuröri,“; 27) paragrahvi 18 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Prokuröri ametikohale võib avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele, on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohal ning soovib asuda prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast tegutsemise lõpetamist eespool nimetatud ametikohal. (32) Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel.“; 28) seaduse 4. peatüki 2. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Prokuröri katseaeg (1) Prokuröri ametisse nimetamisel kohaldatakse talle katseaega järgmiselt: 1) abiprokurörile üks aasta; 2) ringkonnaprokurörile ja riigiprokurörile kaks aastat. (2) Prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast 3 või selle lühendamiseks. (3) Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale.“; 29) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 30) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigi peaprokurör võib Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonnas töötavate prokuröride ametipalka suurendada kuni 20 protsendi võrra.“; 31) paragrahvi 22 lõikest 5 jäetakse välja sõnad „ametisse nimetatava või üleviidava“; 32) seadust täiendatakse §-ga 224 järgmises sõnastuses: „§ 224. Prokuröri töötamine osalise töökoormusega (1) Riigi peaprokurör võimaldab juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega: 1) alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal; 2) osalise töövõime korral; 3) pereliikme hooldamise ajal. (2) Riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. (3) Taotlus osalise töökoormusega töötamiseks esitatakse juhtivprokurörile või juhtivale riigiprokurörile vähemalt üks kuu enne soovitavat osalise töökoormusega töötamise algust. Taotluses märgitakse osalise töökoormusega töötamise põhjus ja aeg. Taotlusele lisatakse dokumendid, mis kinnitavad taotluse aluseks olevaid asjaolusid. (4) Osalise töökoormusega töötamisel käesolevas paragrahvis nimetatud alusel vähendatakse proportsionaalselt töökoormusega prokuröri ametipalka. (5) Prokuröri töötamine osalise töökoormusega vormistatakse riigi peaprokuröri käskkirjaga. Käskkiri peab sisaldama andmeid, millise koormusega prokurör töötab, millisel ajavahemikul prokurör osalise töökoormusega töötab ning kui suur on osalise töökoormusega töötamisel tema ametipalk.“; 33) seadust täiendatakse §-ga 241 järgmises sõnastuses: „241. Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastamine (1) Prokuröride arvu vähendamise tõttu ametist vabastatud prokurörile makstakse hüvitisena viimase ametikoha kuue kuu ametipalk. (2) Kui kõrgemalseisev prokurör nimetatakse tema nõusolekul prokuröride arvu vähendamise tõttu madalamalseisvaks prokuröriks, säilib tal kuue kuu jooksul eelmise ametikoha ametipalk koos lisatasudega.“; 4 34) paragrahvi 30 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „lõikes 2“; 35) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) madalamalseisvale prokuröri ametikohale viimine kuni kaheks aastaks;“; 36) seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: „§ 311. Distsiplinaarsüüteo aegumine (1) Distsiplinaarmenetlust ei algatata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud kaks aastat või selle avastamisest kuus kuud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub: 1) prokuröri teo suhtes alustatud kriminaalmenetluse lõppemiseni; 2) prokuröri ajutise töövõimetuse ja puhkuse ajaks.“; 37) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale prokurörile kätte viivitamata.“; 38) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Prokurörile, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse prokurörile aega vähemalt viis tööpäeva käesoleva seaduse § 32 lõikes 21 nimetatud käskkirja või korralduse kättetoimetamise päevast arvates.“; 39) paragrahvi 35 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahv 47 tunnistatakse kehtetuks; 41) seadust täiendatakse §-ga 471 järgmises sõnastuses: „§ 471. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu (1) Prokuröri võib teenistusest vabastada avaliku teenistuse seaduse § 92 alusel, kui tema teadmised ja oskused ei vasta ametikohale kehtestatud nõuetele. (2) Taotluse kontrollida prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele esitab ringkonnaprokuratuuri prokuröride suhtes juhtivprokurör ja riigiprokuratuuri prokuröride suhtes juhtiv riigiprokurör. (3) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist peab juhtivprokurör või juhtiv riigiprokurör andma prokurörile teada, milliseid puudusi ta prokuröri teadmistes ja oskustes näeb, ning määrama mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (4) Prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse alusel prokuröride konkursikomisjon. (5) Kui prokuröride konkursikomisjoni hinnangul ei vasta prokuröri teadmiste ja oskuste tase ametikoha jaoks kehtestatud nõuetele, teeb komisjon riigi peaprokurörile ettepaneku viia prokurör üle madalamale prokuröri ametikohale või prokurör teenistusest vabastada.“; 5 42) paragrahvi 49 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus teenistusest vabastamiseks, loetakse teenistusest vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“; 43) paragrahvi 50 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 50. Teenistusest vabastamine ametiaja lõppemise tõttu“; 44) paragrahvi 50 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri või juhtivprokuröri ametiaeg lõpeb, nimetab valdkonna eest vastutav minister nimetatud prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks..“; 45) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Kui vanemprokuröri ametiaeg lõpeb, vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab prokuröri tema avalduse alusel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või abiprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks. (12) Prokuröri ametisse nimetamise järel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 sätestatud alusel võib prokuröride arv olla ajutiselt suurem käesoleva seaduse § 51 alusel määratud arvust.“; 46) paragrahvi 50 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhtivprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri võib uueks ametiajaks ametisse tagasi nimetada.“; 47) paragrahvi 50 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „riigi peaprokuröri“ tekstiosaga „, juhtiva riigiprokuröri“; 48) paragrahvi 50 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör või vanemprokurör ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 11 sätestatud ametikohale nimetamisega, vabastatakse ta teenistusest.“; 49) seaduse 4. peatüki 7. jagu täiendatakse §-dega 511 ja 512 järgmises sõnastuses: „§ 511. Prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks (1) Kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50%. (2) Kui ajutiselt teenistusest kõrvaldatud prokurör mõistetakse õigeks või kriminaalmenetlus lõpetatakse, hüvitatakse prokurörile ajutise teenistusest kõrvaldamise tõttu vähendatud palgaosa. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alustel tuleb hüvitamisele kuuluv palgaosa prokurörile välja maksta kriminaalmenetluse lõpetamisest või kriminaalasjas otsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul. § 512. Prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral 6 Prokurör, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast.“; 50) paragrahvi 52 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kuulanud ära riigi peaprokuröri arvamuse, võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest.“; 51) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Prokuröri üleviimisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikohale säilib prokuröripalk. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ametikoha palk on kõrgem prokuröripalgast, makstakse prokurörile kõrgemat palka.“; 52) seaduse 4. peatüki 8. jao pealkirja, § 521 pealkirja ja teksti täiendatakse pärast sõnu „sisekaitselise rakenduskõrgkooli“ sõnadega „või avalik-õigusliku kõrgkooli“; 53) seadust täiendatakse §-ga 534 järgmises sõnastuses „§ 534. Riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametisse nimetamise erisused (1) 2026. aasta 1. septembril ametis olev riigi peaprokurör, kes on ametisse nimetatud viieaastase määratud tähtajaga, loetakse ametisse nimetatuks seitsmeks aastaks ametisse nimetamise päevast arvates. Teda ei tohi nimetada riigi peaprokuröri ametikohale teiseks ametiajaks. (2) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud vähem kui viis aastat, loetakse ametisse nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise päevast arvates. (3) 2026. aasta 1. septembril teenistuses olevad määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ja vanemprokurör, kes on oma ametikohal töötanud viis või rohkem aastat, loetakse ametisse nimetatuks kuni 2028. aasta 1. septembrini.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………… 2026. a __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2026. a 7 8  Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 Kooskõlastustabel Eelnõule esitasid arvamuse ja tagasiside Siseministeerium, Rahandusministeerium ning Riigiprokuratuur. Riigikohus ning Eesti Advokatuur teavitasid, et ei soovi arvamust avaldada. Nr. Esitaja Ettepanek/tagasiside Arvestatud/mittearvestatud/selgitu s 1. Rahandusminis- Prokuratuuriseaduse Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. teerium (edaspidi ProkS) § 16 Konkursikomisjoni arvamus on lg 2 muudatus – oluline teave nii riigi peaprokurörile palume seletuskirja kui ka justiits- ja digiministrile. täiendada, milline Komisjoni ülesandeks on hinnata, kas õiguslik tähendus on riigiprokuröri kandidaat vastab prokuröride kehtestatud nõuetele. Kui komisjon on konkursikomisjoni kandidaadi heaks kiitnud, on arvamusel. ministrile antud tagatis kandidaadi Seletuskirja kohaselt sobivuse kohta. Samamoodi on hindab prokuröride peaprokuröri osas nõue, et Vabariigi konkursikomisjon Valitsus nimetab peaprokuröri kandidaati. Kas ametisse, kuulanud ära Riigikogu prokuröride õiguskomisjoni arvamuse. konkursikomisjoni arvamus on ministrile või riigi peaprokurörile siduv? 2. Kehtiva ProkS § 22 Arvestatud. lõike 4 kohaselt võib Seletuskirja lisatud parandus, mille riigi peaprokurör Ida- kohaselt juhul, kui täiendavaid Viru maakonda Viru vahendeid palgakasvuks ei eraldata, Ringkonnaprokuratuu leiab Justiits- ja Digiministeerium, ri ametisse konkreetselt Riigiprokuratuur nimetatavatel või vahendid oma valitsemisala eelarve üleviidavatel piires. prokuröridel Oluline on rõhutada, et jätkuvalt jääb suurendada kehtima põhimõte, mille kohaselt ametipalka kuni 1000 otsustab ametipalga suurendamise euro võrra kuni riigi peaprokurör eraldi iga prokuröri neljaks aastaks. puhul. Ametipalga suurendamine on Muudatuse kohaselt võimalus, see ei ole kohustuslik. Kui võidakse ametipalka eelarvelised vahendid puuduvad, siis suurendada kõigil ametipalka suurendada ei saa. Viru Ringkonnaprokuratuu ri Ida-Viru maakonnas töötavatel 1 prokuröridel kuni 20% võrra. Seletuskirja kohaselt on mõistlik kehtestada ametipalga suurendamise võimalus protsendiga ametipalgas, mitte konkreetse rahalise väärtusega, kuid milles see mõistlikkus seisneb, seda pole põhjendatud. Leiame, et kuna prokuröride palk on sõltuvuses kõrgemate riigiteenijate ametipalga seaduses (KRAPS) toodud riigi peaprokuröri palgast (vt ka meie märkust 3) ja eeldatavasti igal aastal tema palk ja seetõttu ka kõigi prokuröride palk tõuseb, siis on see 20% ka igal aastal järjest suurem. See aga toob riigile järjest rohkem kulusid. Ida- Viru maakonna prokuröridele 20% palgatõus saab olla üks riigi eelarvestrateegia – riigieelarve eelnõu (RES-RE) protsessi lisataotlusi. Juhul kui RES-RE protsessis otsustatakse selleks raha eraldada, saab eelnõu selle sätte juurde tagasi tulla, seniks peaks eelnõu ootele panema, kuni rahastamisotsus palgakasvuks tehakse. Teine variant on tuua eelnõu seletuskirjas välja, et kui 2  täiendavaid vahendeid palgakasvuks ei eraldata, leiab Justiits- ja Digiministeerium vahendid oma valitsemisala eelarve piires. Seletuskirja kulude osas on küll märge, et Eelduslikult leitakse vajalikud summad RES läbirääkimiste käigus ning reaalselt rakenduks muudatus alates 2027. a, kuid eelnõust ei nähtu sätte hilisem rakendamine. 3. Kuna eelnõuga juba Arvestamata. võetakse lahti ProkS § Eesti Vabariigis kehtib süsteem, kus 22, milles kriminaalmenetluses juhib reguleeritakse kohtueelset menetlust ja esindab prokuröride süüdistust prokurör. Prokuratuur on ametipalk, siis teeme kehtivas süsteemis osa täidesaatva ettepaneku tunnistada võimu organisatsioonist hoolimata § 22 lõike 2 punktid sellest, et prokuröri funktsioone on kehtetuks või nähtud sarnasena kohtuniku 1 sätestada üksnes omadega. miinimummäär. Ettepaneku sisu on Nii nagu märgitakse ProkS muutmise siduda prokuröride seaduse eelnõu seletuskirjas2, on palgad KRAPS kohtuniku ja prokuröri staatuse indeksist ehk riigi sarnasusele on korduvalt tähelepanu peaprokuröri palgast juhtinud Euroopa Nõukogu asutused. lahti. Selline palkade Kohtunike ja prokuröride sätestamine teistes konsultatiivnõukogude ühine seadustes ei ole Bordeaux’ deklaratsioon (2009) kooskõlas KRAPSi kohtunikest ja prokuröridest algse mõttega, demokraatlikus ühiskonnas näeb laiendab seda ja on punktis 6 ette, et prokuröride staatus koormav peab olema seadusega tagatud ja nii riigieelarvele. Samuti palju kui võimalik võrreldav tekitab see ebavõrdset kohtunike omaga; nad peavad olema kohtlemist võrreldes sõltumatud ja autonoomsed ning muu ametnikonnaga täitma oma funktsioone ausalt, ja teiste objektiivselt ja erapooletult. riigieelarveliste asutuste vahel, kelle 1 Nt Euroopa Nõukogu konventsioonis korruptsiooni kriminaalõigusliku reguleerimise kohta katab kohtuniku mõiste ka prokuröre. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78526. 2 Eelnõu - Riigikogu 3  palkade üle Prokuröride töötasu määramisel tuleb otsustatakse juhinduda kohtunike ametipalkade riigieelarve protsessis määramise põhimõtetest. Kohtunike vastavalt palgad on kehtestatud KRAP-sis. eelarvevõimalustele. Põhjendused, mis olid asjakohased Ka kohtujuristide 2011. a ProkS § 22 muudatuse sidumine sarnaselt tegemisel3, on asjakohased ka praegu. kohtunike palkadega Oluline on hoida prokuröride palgad ei ole olemuselt õige, proportsioonis kohtunike ja teiste ega õigusta körgemate riigiametnike palkadega, ebavõrdset tagamaks eri vöimuharude vaheline palgapoliitikat tasakaal. Palgastisteem peab olema riigiasutuste kooskölas prokuröridele esitatavate ametkondades körgendatud ametialaste nöudmiste ja piirangutega ning soodustama kestvat ja kvaliteetset teenistussuhet. Prokuröride ja kohtunike palgad on omavahel vörreldavad nt Beigias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Madalmaades, Saksamaal, Ungaris, Itaalias. Kuigi öigusemöistmine on pöhiseaduse § 146 kohaselt kohtu ainupädevuses, on öigusemöistmises oluline koht söltumatul prokuratuuril — ilma prokuratuuri tegevuseta ei ole vöimalik kriminaalasjades öigust mõista. 4. ProkS täiendamine §- Arvestatud osaliselt. Seletuskirja ga 24¹ – ametist lisatud, et Ida-Virumaal töötavate vabastatud prokuröride puhul ei arvestata hüvitise prokurörile makstakse puhul ametipalga hulka suurendust. hüvitisena viimase Mis puutub rakendusakti, siis selleks ametikoha poole aasta on justiits- ja digiministri käskkiri. ametipalk, kui ta Viimati kehtestati 05.11.2025 vabastatakse käskkirjaga nr 79 „Prokuratuuri prokuröride arvu teenistuskohtade koosseisu vähendamise tõttu. kehtestamise volitamine“ Esiteks palume prokuratuuri teenistuskohtade seletuskirjas koguarvuks alates 1.01.2026 selgitada, kas Ida- kinnitatakse 327, sh riigi peaprokuröri Viru maakonna ametikoht, 37 riigiprokuratuuri prokuröride puhul prokuröri ametikohta ja 162 tähendab, et ringkonnaprokuratuuri prokuröri makstakse ametipalka ametikohta ning 127 muud koos suurendusega? teenistuskohta (sh ametnikud ja Teiseks, kas töötajad). prokurörile ei peaks 3 Eelnõu - Riigikogu 4  eelnevalt teist Alates 1.01.2029 kinnitatakse ametikohta pakkuma, prokuratuuri teenistuskohtade kui mujal on vabu koguarvuks 323, sh riigi peaprokuröri ametikohti? ametikoht, 37 riigiprokuratuuri Kolmandaks, ei ole prokuröri ametikohta ja 162 põhjendatud, et ringkonnaprokuratuuri prokuröri madalamale ametikohta ning 123 muud ametikohale teenistuskohta (sh ametnikud ja nimetamisel töötajad). makstakse ikkagi 6 Alates 1.01.2031 kinnitatakse kuu ametipalk koos prokuratuuri teenistuskohtade lisatasudega (lõige 2). koguarvuks 316, sh riigi peaprokuröri Neljandaks, seda ametikoht, 33 riigiprokuratuuri rakendusakti pole prokuröri ametikohta ja 162 isegi kehtestatud, mis ringkonnaprokuratuuri prokuröri prokuröride arvu ametikohta ning 120 muud määraks (alus ProkS § teenistuskohta (sh ametnikud ja 5¹). Mille vastu töötajad). prokuröride arvu võrdlema hakatakse? Nii nagu seletuskirjas on välja toodud, Sama probleem tekib on sätte loomisel eeskujuks võetud prokuröride arvu kohtute seadus, mille kohaselt on suurenemisega (ProkS hüvitise suuruseks kuus kuud. § 50 täiendamine lõikega 1²). Seletuskirja mõjude osas puudub analüüs, mis kulud sellega kaasnevad. Oleme nõus maksimaalselt 3 kuu ametipalga maksmisega neile, kelle koht koondatakse ja ei ole võimalik pakkuda teist prokuröri kohta. 5. Eelnõu jõustumisaeg, Arvestatud. 1. juuli 2026. a, ei ole Eelnõu jõustumisajaks kavandatud 1. head õigusloome tava september 2026. a. arvestades realistlik. Samuti ei ole 2026. aasta riigieelarves arvestatud Ida-Viru prokuröride palgakõrgendusega sellisel määral, mida seaduse jõustumine eeldab. 5 6. Seletuskirja lk 11 on Arvestatud. toodud välja eelnõu Seletuskirja täiendatud. Selgitatud, et jõustumise aeg, et IT võimalikeks arendusteks eraldi jõutaks pärast summasid ette ei ole kavandatud. seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist teha vajalikud personalimuudatused ja vajadusel võimalikud IT- arendused. Seletuskirjas ei täpsustata, mis IT- arendused on vajalikud? Kas/kelle eelarves on vahendid IT-arendusteks olemas, kas katteallikad on olemas? Seletuskirja kulude 7. osas „Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest eeldatavad tulud“ ei ole samuti midagi selgitatud. Palume seletuskirja täpsustada 7. Seletuskirja 7. osas Arvestatud. Seletuskirja muudetud, „Seaduse sõna „suurim“ tekstist välja jäetud. rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest eeldatavad tulud“ on võimalike kuludena välja toodud: mõju eelarvele 0,3 mln eurot (20 % palgalisa arvestus) ja mainitud, et see on seaduse rakendamisega kaasnev suurim kulu. Seletuskirjas ei ole selgitatud, mis kulud 6  siis võivad veel kaasneda ja mis on katteallikad? Palume seletuskirja täpsustada. 8. Siseministeerium Eelnõuga täiendatakse Arvestamata. (mitteametlikult e- prokuratuuriseadust Kehtivas õiguses on kirjaga edastatud) sättega järgmises kõrgemalseisvatel prokuröridel juba sõnastuses: olemas mehhanismid menetlusse sekkumiseks ja otsuste ülevõtmiseks, „(3) Prokurör võib kuid need ei ole ennast õigustanud. esitada Riigikohtule Riigi peaprokuröri kinnitusel on kassatsiooni ulatuses, tegelikult prokuratuuris nelja silma milleks on teda põhimõtet viimasel ajal päris palju ka konkreetses rakendanud − ka kassatsioonide kriminaalmenetluses esitamisel on üldiselt juhid neid üle volitanud riigi vaadanud. Samas on vajalik see peaprokurör või oluline juhtimisalane põhimõte juhtivprokurör.“ sätestada ProkS-is, välistamaks vaidlusi prokuröride vahel. Kehtiva Kehtiva seaduse § 2 lõike 2 kohaselt on prokuratuuriseaduse § prokurör oma ülesannete täitmisel 2 lõike 2 kohaselt on sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse prokurör oma alusel ja oma veendumuse järgi. ülesannete täitmisel Veendumusele ja seaduse sõnastusele sõltumatu ning tuginedes on prokuröril vaatamata tegutseb ainult kassatsiooni võimalikule seaduse alusel ja oma perspektiivitusele õigus see esitada, veendumuse järgi. seadus ei kohusta teda ülemusega Kavandatav muudatus kooskõlastamast, läbirääkimast. seab kassatsiooni Muudatus nõuab aga kindlasti esitamisele täiendava läbiarutamist riigi peaprokuröri või eeltingimuse juhtivprokuröriga. Tekib korralik kõrgemalseisva vastutusahel. KrMS § 16 kohaselt on prokuröri volituse menetluses üheks pooleks näol. Sellega prokuratuur, mitte prokurör. muudetakse kassatsiooni esitamise otsustus sõltuvaks juhtimistasandi eelnevast heakskiidust, mistõttu kujutab muudatus endast prokuröri menetlusautonoomia sisulist kitsendamist. Ehkki seletuskirjas väljendatud muudatuse eesmärki 7 ehk soovi tagada kassatsiooni esitamisele eelnev põhjalikum kontroll, saab pidada legitiimseks, ei nähtu seletuskirjast, miks ei ole olemasolevad võimalused eesmärgi saavutamiseks sobivad. Kehtiva prokuratuuriseaduse § 10 kohaselt võib kõrgemalseisev prokurör mõjuval põhjusel alluva prokuröri asendada, kohustada selleks teist alluvat prokuröri või määrata kriminaalasja teise prokuröri alluvusse. Seega on kõrgemalseisval prokuröril juba praegu võimalik võtta asi enda juhtimise alla ning otsustada vajaduse korral ka kassatsiooni esitamise üle. Seejuures on kehtiv regulatsioon selgem vastutuse ja läbipaistvuse seisukohast - kui kõrgemalseisev prokurör soovib menetlusliku otsustuse enda lahendada võtta, väljendub see nähtavas sekkumises konkreetsesse menetlusse. Kavandatav volitusnõue loob seevastu olukorra, kus kassatsiooni esitamata jätmine võib jääda pelgalt volituse puudumise 8  tagajärjeks, ilma et vastav otsustus oleks eraldi nähtav või põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku kaaluda § 2 lõike 3 väljajätmist, kuivõrd kassatsiooni esitamise kvaliteedi tagamiseks on võimalik vajaduse korral ette näha kassatsiooni esitamise küsimuse eelnev sisuline läbivaatamine juhtivprokuröri või riigi peaprokuröri tasandil töökorraldusega ilma, et sellest kujuneks prokuröri menetlusautonoomiat piirav seaduslik eeltingimus. 9. Eelnõuga muudetakse Arvestamata. prokuratuuriseaduse § Muudatus ongi tehtud seetõttu, et 10 sõnastust selliselt, kehtivas seaduses oleva nõude tõttu et kõrgemalseisev on normi rakendamine tegelikkuses prokurör võib keeruline kui mitte öelda võimatu. kriminaalmenetluses Muudatuse eesmärgiks on anda tööjaotuskava väliselt reaalselt juhtidele võimalus olulisi asendada alluvat menetlusotsuseid teha, kahjustamata prokuröri või prokuröri veendumist ja tema kohustada selleks teist sõltumatust. Prokurörile jääb tema alluvat prokuröri või siseveendumus jätkuvalt alles. määrata kriminaalasja Riiklikku süüdistust esindab teise prokuröri prokuratuur ja meil tuleb tagada alluvusse. organisatsiooni kui terviku edukas töövõime. Seletuskirja kohaselt oleks edaspidi asendamine võimalik alati, kui kõrgemalseisev prokurör peab seda vajalikuks ja mõistlikuks, ning 9 asendamist ei tuleks eraldi põhjendada. Kehtivas õiguses on aga selline sekkumine seotud mõjuva põhjuse olemasoluga. Mõjuva põhjuse nõue on oluline ja sisuline tagatis, mis aitab piirata sekkumist juhtudega, kus selleks on objektiivne alus. Kavandatav muudatus eemaldab selle piirangu ning laiendab kõrgemalseisva prokuröri kaalutlusruumi märkimisväärselt. Kui sekkumine ei pea olema põhjendatud, väheneb otsuse kontrollitavus ja läbipaistvus, mis omakorda suurendab riski, et prokuröri asendamist hakatakse käsitama tavapärase juhtimisvahendina olukorras, kus see peaks jääma põhjendatud erandiks. Selline lahendus võib omakorda mõjutada prokuröri tajutavat sõltumatust. Kui menetlust läbiviiv prokurör peab arvestama võimalusega, et tema võib ilma selgelt piiritletud alusteta menetlusest kõrvale jätta, võib see mõjutada tema menetluslikke valikuid juba etteulatuvalt. Seetõttu ei ole põhjendatud 10  loobuda täielikult mõjuva põhjuse nõudest ega põhjendamiskohustus est. Eeltoodust tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku säilitada põhjendamiskohustus või vähemalt sätestada selged kriteeriumid ja menetluslik vorm kõrgemalseisva prokuröri sekkumiseks, näiteks kirjaliku ja põhjendatud otsuse nõue. 10. Eelnõuga nähakse ette Arvestamata. ringkonnaprokurörile Eelnõu seletuskirjas on välja toodud, ja riigiprokurörile ette et ATS-is sätestatud üldisest kaheaastane katseaeg neljakuulisest katseajast pikemat (§ 211). Seletuskirjas katseaega rakendatakse juba kehtivas põhjendatakse seda õiguses ka nt vanglaametnikule. sellega, et Vanglaametniku ametisse neljakuuline katseaeg nimetamisel kohaldatakse talle VangS ei võimalda piisavalt § 121 kohaselt katseaega pikkusega hinnata katseaja kuni üks aasta4. Ka kohtuniku puhul eesmärkide täitmist. on teda võimalik ametist vabastada ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta Siseministeeriumi jooksul pärast ametissenimetamist hinnangul on (KS § 99 lõige 1 punkt 3)5. Oluline on kaheaastane katseaeg siinkohal tähelepanu pöörata eelnõus võrreldes avaliku sätestatud konkursikomisjoni teenistuse üldise võimalusele teha peaprokurörile või regulatsiooniga peaprokuröri kaudu valdkonna eest ebaproportsionaalselt vastutavale ministrile ettepanek pikk. Katseaja prokuröri vabastamiseks talle eesmärk on hinnata kohaldatavast katseajast või selle isiku sobivust lühendamiseks. ametikohale ja seda mõistliku aja jooksul. Pikaajaline katseaeg loob olukorra, kus 4 Vangistusseadus–Riigi Teataja 5 Kohtute seadus–Riigi Teataja 11  prokurör on oma ametikohal ebakindlas staatuses ning sõltub juhtkonna hinnangust. Arvestades prokuröri rolli kriminaalmenetluses, kus otsused peavad põhinema üksnes seadusel ja siseveendumusel, võib see mõjutada tema otsustusvabadust ning tekitada põhjendamatuid piiranguid sõltumatule menetlustegevusele. Seletuskirjast ei nähtu, miks ei ole võimalik sama eesmärki saavutada lühema katseajaga või paindlikuma regulatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt teeb Siseministeerium ettepaneku lähtuda ka edaspidiselt avaliku teenistuse üldises regulatsioonist või alternatiivselt kaaluda katseaja lühendamist võrreldes praegu eelnõus ettenähtuga. 11. Eelnõu seletuskiri Arvestatud. vajab täiendamist Seletuskirja mõjude osa täiendatud. osas, mis käsitleb kavandatavate muudatuste mõju. Praegune käsitlus, mille kohaselt on tegemist prokuratuuri sisemist töökorraldust puudutavate muudatustega, ei ava piisavalt nende 12  lahenduste mõju prokuröri menetlusautonoomial e, kõrgemalseisva prokuröri sekkumise ulatusele ega teenistussuhte stabiilsusele. Samuti tuleks meie hinnangul seletuskirjas selgemalt põhjendada, miks ei ole kehtiv õigus taotletavate eesmärkide saavutamiseks piisav ning miks kujutavad just kavandatud lahendused endast vajalikku ja mõõdukat meedet. Meie hinnangul tuleks seletuskirja täiendada selliselt, et käsitletakse eraldi kavandatavate muudatuste mõju prokuröri menetlusautonoomial e, prokuratuuri sõltumatusele, regulatsiooni süsteemsele paiknemisele ning kavandatud meetmete vajalikkusele ja proportsionaalsusele. 12. Riigiprokuratuur Eelnõu punkti 1 Arvestatud. kohaselt täiendatakse Seletuskirja täiendatud Eurojustist ProkS §-i 2 lõikega 3 saadud teabega teiste riikide järgmises sõnastuses: võimalike regulatsioonide kohta. „Prokurör võib esitada Riigikohtule kassatsiooni ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud riigi peaprokurör või juhtivprokurör.“. 13  Prokuratuur on taoliste menetlusotsuste tegemisel rakendanud oma sisemistes tööprotsessides üha enam nelja silma põhimõtet ka ilma vastava regulatsioonita. Seetõttu ei pea prokuratuur nimetatud sätte lisamist seadusesse esmatähtsaks. Samas küsimus selle põhimõtte seaduse tasandil sätestamise vajadusest kuulub seadusandja otsustuspädevusse. Viimase rakendamisel võiks kaaluda eelnõu seletuskirja täiendamist viisil, mis ei tugineks muudatuse põhistamisel üksnes ühele kaasusele vaid laiemale põhimõttelisele õiguspoliitilisele valikule, mida on kasutanud ka mitmed teised Euroopa riigid 13. Eelnõu punkti 23 Arvestatud osaliselt. ProkS § 18 kohaselt täiendatakse lõikesse 31 lisatud ajaline piirang viis ProkS §-i 18 lõikega aastat, võttes eeskujuks 31 , mille kohaselt advokatuuriseaduse § 26 lõike 3 võib prokuröri punkti 3 ning lõike 31, milles on ametikohale nimetada sätestatud piiranguks viis aastat. Ei isiku avalikku pea prokuröride osas põhjendatuks konkurssi pikemat tähtaega. korraldamata, kui ta vastab seaduses toodud nõuetele ja on tegutsenud vähemalt kolm aastat vandeadvokaadina, kohtunikuna, sh Euroopa Kohtus, 14  Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina, samuti sätte lõikes 3 nimetatud prokurörina. Prokuratuuri hinnangul on muudatus oluline eriala spetsialistide prokuratuuri suundumise soodustamiseks. Samas teeb prokuratuur ettepaneku täiendada sätet selliselt, et isiku tegutsemisest vandeadvokaadina, kohtunikuna, õiguskantslerina või prokurörina ei tohi olla möödunud rohkem kui kuus aastat. Analoogne kitsendus on sätestatud nii AdvS § 26 lõike 3 punktis 3 ja lõikes 31 , samuti KS § 66 lõikes 6. Seega on prokuratuuri hinnangul põhjendatud muuta ProkS § 18 lõike 31 sõnastust nii, et kolmeaastasest töö- või ametikohal tegutsemisest ei tohi olla möödunud kuus aastat 14. Eelnõu punktidega 40 Arvestatud. ja 41 täiendatakse ProkS § 50 lõikesse 11 lisatud ProkS §-i 50. Lõike 1 avalduse nõue ning võimalus kohaselt on võimalik nimetada vanemprokurör soovi korral riigi peaprokurör, ka abiprokuröriks: juhtiv riigiprokurör või juhtivprokurör „(11) Ametiaja lõppemisel vabastab ametiaja lõppemisel riigi peaprokurör vanemprokuröri nimetada ametist ning nimetab ta tema avalduse 15  riigiprokuröriks või alusel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks ringkonnaprokuröriks või avaliku konkursita, abiprokuröriks.“ kui ta esitab vastava avalduse. Lõige 11 näeb ette võimaluse nimetada vanemprokurör ametiaja lõppemisel avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või riigiprokuröriks. Samas ei eelda viimane säte vastavasisulise avalduse esitamist sarnaselt lõikele 1. Prokuratuuri arvates tuleks lõiget 11 täiendada, nähes ette avalduse esitamise enne isiku nimetamist riigiprokuröri või ringkonnaprokuröri ametikohale. Samuti on prokuratuuri hinnangul oluline võimaldada tähtajaliselt juhi ametikohalt lahkudes soovi korral jätkata ka abiprokuröri ametikohal. 15. Prokuratuur juhib Arvestatud. tähelepanu, et eelnõu ProkS § 534 lõigetes 2 ja 3 kirjaviga viimases punktis (51) parandatud. esineb § 534 lõigetes 2 ja 3 kirjaviga: sõna „nimetatud“ asemel on kasutatud sõna „nimetud“. 16. Lisaks eelnevale teeb Arvestatud osaliselt. prokuratuur ProkS § 7 lõige 1 muudetakse. ettepaneku tunnistada Abiprokuröri puhul loobutakse kehtetuks ProkS § 7 üldisest kohustusest tegutseda riigi lõige 1. Nimetatud peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, sätte kohaselt tegutseb juhtivprokuröri, riigiprokuröri, abiprokurör riigi vanemprokuröri, eriasjade prokuröri peaprokuröri, juhtiva või ringkonnaprokuröri juhendamisel. riigiprokuröri, Küll aga nähakse ette katseajal 16 juhtivprokuröri, tegutsemine kõrgemalseisva prokuröri riigiprokuröri, juhendamisel. vanemprokuröri, eriasjade prokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel. Praktikas tegutseb abiprokurör peamiselt iseseisvalt ning taoline piirang ei ole põhjendatud. 17  Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse prokuratuuriseadust (ProkS). Muudatustega suurendatakse prokuratuuri vastutust riikliku süüdistuse esitamisel, tõstetakse prokuröride kvalifikatsiooni ja professionaalsust, muudetakse riigi peaprokuröri ametiaeg üheks seitsmeaastaseks perioodiks sõltumatuse kinnitamiseks ning kaotatakse eriprokuröride teenistuskohad. Töö kvaliteedi tõstmise huvides nähakse ette juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride ametikohade muutmine tähtajaliseks ning luuakse võimalus ringkonnaprokuratuuri tööpiirkondades paindlikumalt prokuröre ühelt kohalt teisele viia. Töökorralduse efektiivsuse huvides peab prokurör olema valmis täitma tööülesandeid kogu oma tööpiirkonna ulatuses, mitte üksnes enda ametikoha asukohaks olevas omavalitsusüksuses. Korrastatakse distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. Muudatused on vajalikud prokuratuuri töökorralduse ajakohastamiseks, vastutuse suurendamiseks ning juhtimis- ja karjäärisüsteemi läbipaistvamaks muutmiseks. Kavandatud muudatused ei suurenda inimeste ega ettevõtete halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Einar Hillep ([email protected]) koostöös riigi peaprokuröri Astrid Asiga ([email protected]) ning juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaarega ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõukohase seadusega muudetakse prokuratuuriseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 14.03.2025, 20. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 5 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, sest seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Tegemist on prokuratuuri töökorraldust käsitlevate muudatustega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, sest ei muudeta seadust, mille vastuvõtmiseks on Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 kohaselt vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. 2. Seaduse eesmärk  ProkS-i muutmise eesmärk on ajakohastada seaduses sätestatut ühtsema ja paindlikuma prokuröriteenistuse töökultuuri ja õiguskeskkonna saavutamiseks, lahendada töös tekkinud küsimusi, parandada prokuröriteenistuse konkurentsivõimelisust. Oluline on tõsta prokuratuuri suutlikkut ennetada, takistada ja lahendada süütegusid ja viia ellu edukat karistuspoliitikat. Muudatustega tagatakse kriminaalmenetlustes ühtsed otsused, eriti edasikaebamise küsimustes, mis on prokuratuuri institutsionaalne, mitte 1  üksikprokuröri ülesanne; Muudatustega hõlbustatakse prokuröride prokuratuurisisest liikumist, toetatakse riigiasutuste omavahelist koostööd, mitmekesistatakse riigilt väljaõppe saanute karjäärivõimalusi prokuratuuriteenistuses. Avaliku teenistuse seadus (ATS) kehtib prokuröriteenistusele ProkS-is sätestatud erisustega. Muudatusettepanekute juures arvestatakse kehtiva ATS-i lähteväärtustega – avatus, läbipaistvus, paindlikkus, professionaalsus, efektiivsus, asjatundlikkus ja usaldusväärsus. ProkS-is täpsustatakse distsiplinaarmenetluse reegleid, arvestades ATS-i põhimõtteid. Oluline on, et ka prokuröriteenistuses oleksid juhtivatel teenistuskohtadel pädevad ja kvalifitseeritud teenistujad. Õiguspärase ootuse printsiibi järgimise tagamiseks kavandatakse rakendussäte, mille kohaselt loetakse praegu määramata ajaks ametisse nimetatud juhtivad riigiprokurörid ning vanemprokurörid ametisse nimetatuks kuni 2028. a septembrini, kui nad on teenistuses olnud viis või rohkem aastat. Kui nende prokuröriteenistuse aeg juhtiva riigiprokurörina või vanemprokurörina on lühem kui viis aastat, loetakse nad ametisse nimetatuks viieks aastaks nende ametisse nimetamise päevast arvates. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 muudetakse ProkS-i. ProkS-i § 2 täiendamine lõikega 3. Muudatust ajendas tegema hiljutine politseijuhtide kohtuasi. Riigikohus märkis oma õigeksmõistvas lahendis 1-24-2441 mh seda, et prokuratuuri kassatsioon põhineb materiaalõiguse ekslikul tõlgendusel ja jääb tagajärjetuks. Kohtu seisukohast ei ole ka kõigi süüdistuses toodud faktiväidete õigsust eeldades võimalik jõuda järeldusele, et süüdistatavad panid toime kelmuse ja ametialase võltsimise. Seetõttu ei käsitlenud kolleegium kassaatori neid väiteid, mis puudutavad tõendite lubatavust ja kohtute võimalikke eksimusi tõendite hindamisel. Selleks et edaspidi oleks tagatud kassatsiooni esitamisele eelnev põhjalik kontroll prokuratuuri poolt, nähakse ette, et prokurör arutab küsimust riigi peaprokuröri või juhtivprokuröriga. Kuigi prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi, võib paratamatult tekkida olukord, kus juriidilise küsimuse otsustamiseks oleks vaja kaasata teisi prokuröre. Maakohtus teeb otsuse küll üks kohtunik, ent näiteks ringkonnakohtus kolmest liikmest koosnev koosseis, et tagada kvaliteetne ja tulemuslik kohtumenetlus. Veelgi suurem kolleegide kaasamise võimalus on ette nähtud Riigikohtus. Prokuratuurile ei ole sellist kollektiivset lähenemist kehtivas seaduses ette nähtud. Nii võibki tekkida olukord, kus keerulistes juhtumites jääb prokurör üksi, kuigi esindab prokuratuuri kui organisatsiooni. Eelnõus nähakse kassatsiooni esitamisel ette senisest palju suurem riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri vastutus. Eesmärk on parandada prokuratuuri töökorraldust. Mõnes mõttes on sätestatav kohustus arutada küsimust riigi peaprokuröri või juhtivprokuröriga osaliselt tagasipöördumine varem kehtinud regulatsiooni poole, mida kirjeldatakse näiteks Eesti Ekspressi värskes artiklis2: „Kohtueelse menetluse järelevalvet teostas toona üks prokurör. Kohtusse läks teine prokurör. Ringkonnakohtus oli kolmas prokurör ja riigikohtusse läks neljas. Hiljem öeldi, et see ei ole ratsionaalne. Kõik nad pidid ju endale materjali selgeks tegema. Aga sellel süsteemil oli üks suur pluss: värske pilk. Vaatas üks, vaatas teine, vaatas kolmas ja vaatas neljas – ja nad kõik pidid süvenema.“ 1 1-24-244/85. 2 „Tegelesime ainult tapmiste, vägistamiste ja röövimistega. Kõik muu seisis“ - Eesti Ekspress. 2 Eurojusti andmete kohaselt on prokuröride töö riigiti reguleeritud erinevalt. Austrias alluvad prokurörid prokuratuuriseaduse kohaselt ülemprokuröri kontrollile, kui nad esitavad kaebusi järgmiste kohtute otsuste peale: regionaalkohus (üksikkohtunik), regionaalkohus (läänikohtunike kohus; Schöffengericht) või vandekohus (Geschworenengericht). See kehtib nii õiguskaitsevahendite suhtes, mille üle otsustab ülemkohus (Supreme Court), kui ka nende suhtes, mille üle otsustab kõrgem regionaalkohus. Belgias ei vaja prokurör apellatsioonkaebuse esitamiseks apellatsioonikohtule kõrgema prokuröri luba. See on pädeva prokuröri iseseisev õigus ega eelda peaprokuröri heakskiitu. Töös siiski konsulteeritakse sageli peaprokuröriga. Sama põhimõte kehtib ka kassatsioonkaebuse puhul. Lisainfo:  Kassatsiooni saab esitada ainult apellatsioonikohtu otsuste peale, mitte esimese astme kohtu otsuste peale.  Kassatsioonikohus ei hinda fakte, vaid ainult menetlusõiguse küsimusi.  Kassatsioonkaebuse esitab vormiliselt apellatsioonikohtu juures tegutsev peaprokurör.  Kassatsioonikohtu juures tegutsevad prokurörid ise kaebust ei algata, kuid võivad anda mitteametlikku nõu.  Konsultatsioon ei ole kohustuslik. Bulgaarias võib iga prokurör konkreetse asja puhul esitada kaebuse ülemkohtule ning selleks ei ole vaja kõrgema prokuröri luba. Tšehhis saab ülemkohtusse (nn erakorralise kaebusega) pöörduda ainult ülemprokurör (Prosecutor General). Tavapärase apellatsiooni korral võib iga prokurör esitada apellatsiooni kõrgema prokuröri loata. Apellatsioonikohtus esindab prokuratuuri siiski kõrgema taseme prokurör (nn teise astme prokurör), kes võib ka apellatsiooni tagasi võtta. Erakorralise apellatsiooni Ülemkohtusse võib esitada ainult ülemprokurör. Algatus selleks võib tulla kas teise astme prokuratuurist või tema enda algatusel. Taanis otsustab eraldi sõltumatu nõukogu, millised kriminaalasjad lubatakse Ülemkohtusse. Prokuratuur peab Ülemkohtusse minekuks esitama taotluse selle nõukogule. Otsuse, millised taotlused esitatakse, teeb Taani riigiprokuratuur. Hispaanias toimub kassatsioonimenetlus toimub kolmes etapis: 1) eelmenetlus otsuse teinud kohtus – provintsiprokuratuur teatab kavatsusest esitada kassatsioonkaebus; 2) esitamine ja kontroll – provintsiprokuratuur ei esita kaebust otse Ülemkohtule, vaid taotleb kassatsiooni tegemist Ülemkohtu prokuratuurilt; 3) vormistamine Ülemkohtus – Ülemkohtu prokuratuur kontrollib kaebuse põhjendatust ja seaduslikkust ning kui nõuded on täidetud, esitab selle Ülemkohtule. Provintsiprokurörid peavad oma kavatsusest kõrgema astme prokuröridele teada andma. Soome peaprokurör otsustab, kas anda luba prokuröri kassatsioonitaotlusele Ülemkohtusse ning kes esindab riiklikku süüdistust Ülemkohtus (prokuratuuriseaduse § 11). Iirimaa prokuröridel on kriminaalasjade menetlemisel teatud ulatuses volitusi, mis on neile delegeerinud riigi peaprokuröri kantselei (Director of Public Prosecutions, DPP), kuid neil ei ole õigust esitada kaebust Iirimaa Ülemkohtusse peaprokuröri loata. Iirimaa Ülemkohus on õigussüsteemi kõrgeim kohus ning kaebus sellesse kohtusse tekib tavaliselt üksnes erandlikel 3 juhtudel. Esimese astme kohtu / kohtuliku arutamise kohtu otsuse edasikaebamise otsus eeldab – sõltuvalt juhtumist – samuti organisatsiooni kõrgema taseme prokuröri (mõnel juhul ka peaprokuröri enda) heakskiitu. Neid nõudeid ei ole DPP-d käsitlevas asutamisseaduses sõnaselgelt sätestatud, kuid need tulenevad asutuse poliitikast ja sisekorrast. Leedus võib esimese astme prokurör ise esitada apellatsiooni, ilma luba küsimata. Kui esimese astme prokurör ei soovi apellatsiooni esitada, võib kõrgem prokurör seda ise teha. Kassatsioonkaebuse Ülemkohtule saab esitada ainult kõrgem prokurör. Praktikas koostab prokurör kaebuse ja kõrgem prokurör vaatab selle üle, teeb parandused ning allkirjastab. Lätis võib iga prokurör esitada kassatsioonkaebuse Ülemkohtule ning selleks ei ole vaja kõrgema prokuröri heakskiitu. Malta kriminaalasjades esitab apellatsiooni peaprokurör (Attorney General). Prokurörid ei saa iseseisvalt apellatsiooni esitada – alati on vaja kõrgema taseme heakskiitu. Portugalis ei vaja ükski prokuröride kategooria kassatsiooni esitamiseks kõrgema prokuröri luba. Rootsis võib ainult peaprokurör esitada kaebuse Ülemkohtule. Sloveenia seaduse järgi on ainult ülemastme prokurörid (supreme state prosecutors) pädevad tegutsema Ülemkohtus. Norra kriminaalmenetluse seaduse järgi otsustab riigiprokurör apellatsiooni esitamise Ülemkohtule, kuid see peab saama peaprokuröri (Director of Prosecution) heakskiidu. Alles siis saadetakse kaebus Ülemkohtule. ProkS-i § 4 täiendamine lõikega 4. Lõikes 4 sätestatakse Riigiprokuratuuri tööpiirkonnana Eesti riigi territoorium. Riigiprokuratuuri menetletavad kriminaalasjad on maakonnaülesed ja katavad kogu Eestit. Täiendus on vajalik, kuna praegu ei ole Riigiprokuratuuri tööpiirkonda kindlaks määratud ei ProkS-is ega ka prokuratuuri põhimääruses. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis täitma kogu oma tööpiirkonna ulatuses, mitte üksnes oma ametikoha asukohaks olevas omavalitsusüksuses. Oluline ongi siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond erineb töökoha asukohast. ATS-i § 26 lõike 1 punkti 6 järgi loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium ja seal täidetakse ametikoha ülesandeid. TLS-i § 20 teise lause kohaselt eeldatakse, et töötamise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoht on võimalik määrata sisemise töökorraldusega (nt ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjaga vms). Seega tuleneb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi, näiteks ATS-i §-s 44 sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist. Tööülesannete täitmisel väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega. Seega asjaolu, et tööpiirkond määratakse Eesti territooriumina, ei tähenda, et tööülesannete täitmise põhjendatud kulusid 4 (näiteks transpordikulusid) ei hüvitata. ProkS-i § 5 lõike 2 muutmine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE3) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. Nimelt loodi 2004. aastal ringkonnaprokuratuuridesse eriasjade prokuröri ametikohad. Loomise ajal olid nimetatud ametikohad kõrgema ametipalgaga. Eriasjade prokurörid tegelesid korruptsiooni ning kuritegelike ühendustega seotud raskete kuritegudega, kusjuures nende tööpiirkond oli kogu ringkonnaprokuratuuri tööpiirkond. Eriasjade prokuröri ametikoht kui selline on end ammendanud, kuna igas piirkonnas on loodud raskete ja peitkuritegude osakonnad. Ringkonnaprokurörid tegelevadki praegu spetsiifiliste kuritegudega, nagu narkokuritegevus, sh organiseeritud narkokuritegevus, Kaitsepolitsei uuritavad kuriteod jne. Töö on ühtlustunud ja spetsiifilisi ülesandeid, mis kuidagi eristuksid ringkonnaprokuröri tööst, eriasjade prokuröril ei ole. Eriasjade prokurörid tegid ringkonnaprokuratuurides tavalise ringkonnaprokuröri tööd, mistõttu pole põhjendatud neid ametikohti tasustada tavalise ringkonnaprokuröri tööga võrreldava töö tegemise eest kõrgema ametipalgaga ega ka säilitada. Praeguse töökorralduse järgi on kõige keerulisemad kriminaalasjad Riigiprokuratuuris. Lisaks on loodud majandus- ja korruptsiooniasjade ringkonnaprokuratuur, kuhu liikusid ka mõlemad senised eriasjade prokurörid. Eriasjade prokuröre prokuratuuris enam ei ole. Selline tööjaotus jäi ajale jalgu juba seetõttu, et väga kaalukate asjade puhul võib olla vaja suuremat meeskonda ning kriminaalmenetluse juhtimiseks ei piisa üksnes ühest ükskõik kui võimekast prokurörist. ProkS-i § 5 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärk on anda valdkonna eest vastutavale ministrile volitus ringkonnaprokuratuuri asukoha ja tööpiirkonna kehtestamiseks. Seni on seda tehtud Vabariigi Valitsuse määrusega4. Selliste otsustuste tegemine on pigem justiits- ja digiministri kui valdkonnaga vahetult kursis oleva ministri pädevuses. Samuti on muudatuse eesmärk sätestada seaduse tasandil, et ringkonnaprokuratuuri prokuröri tööpiirkond on kogu ringkonnaprokuratuuri piirkond. Tööülesandeid peab töötaja olema valmis täitma kogu oma tööpiirkonna ulatuses. Oluline on siinkohal silmas pidada, et tööpiirkond erineb töökoha asukohast. ATS-i § 26 lõike 1 punkti 6 järgi loetakse ametikoha asukohaks kohaliku omavalitsuse üksuse territoorium, kus täidetakse ka ametikoha ülesandeid. TLS-i § 20 teise lause kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Töötaja igapäevase töö asukoha võib määrata sisetöökorraga (nt ametijuhendis, tööjaotuskavas, käskkirjaga vms). Seega tuleb nii ATS-ist kui TLS-ist nõue, et töö asukoht peab töötajaga olema kokku lepitud kohaliku omavalitsuse tasandil, mis tähendab, et ka seda muuta on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Tehtav täpsustus aitab paremini sisustada tööõiguslikke küsimusi, näiteks ATS-i §-s 44 sätestatud teenistuslähetusse saatmist ja lähetuskulude hüvitamist. Tööülesannete täitmisel väljaspool ametikoha asukohta on tegemist lähetusega. Seega ei tähenda asjaolu, et tööpiirkond määratakse kogu ringkonnaprokuratuuri territooriumina, nagu ei hüvitataks tööülesannete täitmise põhjendatud kulusid (nt transpordikulud). ProkS-i § 5 täiendamine lõikega 31. Muudatuse eesmärk on sätestada seaduse tasandil võimalus paindlikumaks töökorralduseks, kuna prokuröridel võib tekkida vajadus osaleda 3 Eelnõu - Riigikogu. 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/130012024012. 5 mõne teise ringkonnaprokuratuuri piirkonnas toimuvas menetluses. Samuti esineb juhtumeid, kus prokurör vahetab tööpiirkonda ehk asub tööle teise ringkonnaprokuratuuri, kuid menetleb oma pooleliolevaid kohtuasju veel vanas piirkonnas edasi. Sellisele tegevusele on kaitsjad esitanud vastuväiteid, kuid puuduvad igasugused mõistlikud argumendid, miks prokurör ei võiks prokuratuuri ehk riigi esindajana menetleda kriminaalasja muus piirkonnas. Õigusselguse huvides on põhjendatud sätestada seaduse tasandil prokuratuuri töökorralduslike vajaduste kohane paindlik võimalus. Samuti aitab muudatus leevendada täitmata ametikohtade tõttu tekkivat töökoormust ka teise piirkonna prokuröride abiga. Lisaks võib suuremahuliste ja keerukate asjade puhul tekkida vajadus määrata asjaga tegelema mitu prokuröri. Mõistlikum on seda teha sama valdkonna, kuid mitte tingimata sama piirkonna prokuröridega. ProkS-i § 5 lõike 4 muutmine. Muudatus on tingitud asjaolust, et kehtiva lõike 4 tekst ei ole enam asjakohane, kuna prokuratuuris ei ole enam piirkondlikke osakondi. Kuna ringkonnaprokuratuuri osakondadeks jaotumine on töökorraldusliku iseloomu ja tähtsusega küsimus, on põhjendatud jätta selle otsustamine valdkonna eest vastutava ministri asemel peaprokuröri pädevusse. Ühtlasi on optimaalse töökorralduse tagamiseks põhjendatud anda ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri pädevusse õigus prokuröri üleviimiseks samas ringkonnaprokuratuuri tööpiirkonnas ühest osakonnast teise. Küll aga, nagu eespool korduvalt märgitud, ei ole võimalik ilma prokuröri nõusolekuta muuta tema ametikoha asukohta. ProkS-i § 7 lõike 1 muutmine. 2004. a ProkS-is5 tehtud muudatusega sooviti sisuliselt ümber kujundada abiprokuröri institutsioon, mh asendati seaduses sõna ,,abiprokurör“ sõnaga ,,prokuröri abi“. Eelnõu seletuskirja6 kohaselt on prokuröri abi avaliku konkursi korras ametisse võetud isik, kellel on kõrgharidus ja kes tegutseb prokuröri juhendamisel. Prokuröri abidel peab olema kõrgharidus, kuid see ei pea olema juriidiline ega ka akadeemiline. Süsteemi loomise üks mõte oli see, et saaks vajaduse korral tööle võtta näiteks majandusharidusega inimese, kes oleks prokurörile abiks majanduskuritegude menetlemisel. Muu hulgas täiendati ProkS-i § 15 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Prokuröri abiks võib nimetada teovõimelise vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on kõrgharidus, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on vajalikud võimed ja isikuomadused.“ 2015. a jõustunud ProkS-i muudatusega7 ühtlustati taas prokuröri abi ja teiste prokuröride haridusnõuded. Prokuröri abile esitatavaid nõudeid reguleerinud erinorm ProkS-i § 15 lõige 11 tunnistati kehtetuks. Nii nagu seaduseelnõu 802SE seletuskirjas8 tõdetakse, et reformist möödunud kümne aasta jooksul sai selgeks, et prokuröri abi töö eeldab siiski head õigusalast akadeemilist haridust, kuna kriminaalmenetlus on muutunud õiguslikult üha keerukamaks. Prokuröri abi esindab prokuratuuri kohtueelse menetluse juhtimisel ning riiklikku süüdistust kohtus sarnaselt teiste prokuröridega. Ainsa sisulise erinevusena on prokuröri abi pädevust kriminaalmenetluses piiratud ProkS-i § 7 lõikes 2 sätestatud tingimusega: prokuröri abi võib täita prokurörile pandud ülesandeid üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör. 5 Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadus–Riigi Teataja. 6 Eelnõu - Riigikogu. 7 Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seadus–Riigi Teataja. 8 Eelnõu - Riigikogu. 6 Olukorras, kus nii kaitsja kui ka kohtunik peavad olema omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni, ei ole mõjuvat põhjust, miks kohtumenetluses süüdistusülesannet täitvale prokuröri abile on kehtestatud madalamad haridusnõuded. Prokuröride hariduse tähtsust on rõhutatud ka mitmes rahvusvahelises suunises.9 2004. a reformiga lisati ProkS-i § 7 lõikesse 1 piirang, mille kohaselt abiprokurör tegutseb riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri, eriasjade prokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel. Aastatega on abiprokurörile esitatavaid nõudeid oluliselt muudetud. Praegu tegutseb abiprokurör iseseisvalt kohtueelse menetluse juhtimisel ning riikliku süüdistuse esindamisel kohtus. Seetõttu tuleb tühistada 2015. a reformist muutmata jäänud kohustus tegutseda kõrgemalseisva prokuröri juhendamisel. Jätkuvalt jääb kehtima nõue, mille kohaselt võib abiprokurör üldkorras kohtusse saadetud kriminaalasjade kohtulikus menetluses tegutseda ulatuses, milleks on teda konkreetses kriminaalmenetluses volitanud kõrgemalseisev prokurör. Eelnõukohases seaduses sätestatakse abiprokurörile üheaastane katseaeg. Sel ajal kehtib nõue, mille kohaselt tegutseb abiprokurör riigi peaprokuröri, juhtiva riigiprokuröri, juhtivprokuröri, riigiprokuröri, vanemprokuröri või ringkonnaprokuröri juhendamisel. Muudatusega liigutakse ProkS-i algsete põhimõtete juurde10, mil kõrgemalseisva prokuröri juhendamisel tegutsemine oligi abiprokurörile ette nähtud katseajal, mitte kogu aeg. ProkS-i § 10 muutmine. Säte reguleerib teenistusalast asendamist. Muudatusega kaotatakse seadusest piirang, mille kohaselt võib riigi peaprokurör või juhtivprokurör vaid mõjuval põhjusel kriminaalmenetluses asendada alluvat prokuröri või kohustada selleks teist alluvat prokuröri, kes ei tohi olla asendatava alluv. Edaspidi on asendamine võimalik alati, kui kõrgemalseisev prokurör peab seda vajalikuks ja mõistlikuks. Eelkõige tagab see, et juht saab kriminaalmenetluse käiku, vajadust, otstarbekust arvestades asendada prokuröri teise prokuröriga või otsustada ise, et konkreetset kriminaalasja näiteks edasi ei kaevata. ProkS-i § 1 lõike 11 kohaselt on prokuratuur oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes ProkS-ist, muudest seadustest ning nende alusel antud õigusaktidest. ProkS-i § 2 sätestab, et prokurör on oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb ainult seaduse alusel ja oma veendumuse järgi. Siinkohal tekib vastuolu, kui prokuratuuri seisukohalt võib olla mõistlik õigeksmõistva kohtuotsuse peale edasikaebamisest loobuda, kuid konkreetne prokurör on veendunud, et edasikaebamine on õigustatud. Eelnõuga kavandatava muudatuse järgi võib prokurör jääda oma veendumuse juurde, kuid juhul, kui näiteks riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri arvamuse kohaselt ei ole õigustatud kriminaalmenetluse jätkamine, saab juht asuda prokuröri asemele ning prokuratuuri nimel jätkuvalt sõltumatult tegutsedes otsustada, kuidas kriminaalmenetluses edasi käituda. Asendamist eraldi põhjendama ei pea. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 kohaselt juhul, kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal õigus esitada apellatsioon. KrMS-i § 17 toob välja, et kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik. Seega esindab ja otsustab menetluses edasikaebamise sõltumatu prokuratuur, 9 Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 6.10.2000 soovitus Rec 19 (2000) „Prokuröri rollist kriminaalkohtumenetluse süsteemis” art 7. Arvutivõrgus: https://wcd.coe.int/ViewDoc.jsp?id=376859. The 1990 United Nations Guidelines on the Role of Prosecutors, art 2(b). Arvutivõrgus: http://www.ohchr.org/EN/ProfessionalInterest/Pages/RoleOfProsecutors.aspx. 10 Prokuratuuriseadus–Riigi Teataja. 7 mitte konkreetne prokurör. Ükski prokurör ei peaks seega tundma end ebamugavalt, pidama end seadusega vastuolus käituvaks, kui vaatamata tema veendumusele prokuratuur kui kriminaalmenetluses olev sõltumatu pool otsustab juhtide tasemel teisiti. ProkS-i § 13 täiendamine lõikega 4. Muudatuse eesmärk on ajakohastada ja viia tegelike vajadustega kooskõlla prokuröride üldkogu korralduslikud sätted. Muudatusega sätestatakse seaduse tasandil, et prokuröride üldkogu ja sellel hääletamine võib toimuda ka osaliselt või täielikult elektrooniliste vahendite abil. 2020. aastal alanud Covid-19 pandeemia tõi kaasa vajaduse mõtestada ümber tööprotsessid ning elektrooniliste vahendite kasutamine neis. Üldine suundumus on võtta kasutusele järjest rohkem tehnoloogilisi arendusi ning digitaalseid vahendeid. Sama lähenemine on kohtunike täiskogu korral ette nähtud kohtute seaduses (KS § 38 lg 21)11. ProkS-i § 15 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE12) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS-i § 15 lõike 8 täiendamine. Kehtiva korra kohaselt võib riigi peaprokuröriks nimetada isiku, kes on kogenud ja tunnustatud jurist. Riigi peaprokurör on tippjuht ja tal peaks olema ka asjakohased kogemused, oskused ja omadused. Seetõttu lisatakse nõuete hulka ka nõue omada piisavat juhtimiskogemust. ATS-i § 10 lõike 2 alusel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord13“ (edaspidi VV määrus). VV määruse § 2 kohaselt peab tippjuhil olema teenistusülesannete täitmiseks piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeelte oskus. Minister võib oma valitsemisala tippjuhile ametikoha teenistusülesannete täitmiseks kehtestada täpsustavaid nõudeid. Tippjuhi kompetentsid on kirjeldatud Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelis, mille on heaks kiitnud avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon. Kompetentsimudel on avalikustatud Riigikantselei veebilehel14. Kuigi ProkS ei kohusta riigi peaprokuröri valima konkursiga, kehtivad tema kui tippjuhi tegevusele siiski üldised põhimõtted, näiteks arendamine ja hindamine. See tuleneb eespool viidatud VV määruse § 1 lõikest 5. Tippjuhi arendamise eesmärk on toetada valitsuse ja vastava valitsemisala, valdkonna ja asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Tippjuhtide kompetentsikeskus nõustab tippjuhti tema arendamisel ja korraldab asjakohaseid arendustegevusi, sealhulgas koolitusi, konsulteerimist, mentorlust, stažeerimist ning arenguprogramme. Arendustegevustes osalemine kuulub tippjuhi teenistuskohustuste hulka. Tippjuhi kompetentse hinnatakse kompetentsimudeli alusel vähemalt üks kord ametiaja jooksul. Hindamist korraldab tippjuhtide kompetentsikeskus. Arengu- ja hindamisvestluse riigi peaprokuröriga peab justiits- ja digiministeeriumi kantsler (VV määruse § 7 lõige 2). 11 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 12 Eelnõu - Riigikogu. 13 Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord–Riigi Teataja. 14 Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel | Riigikantselei. 8 ProkS-i § 151 täiendamine lõikega 11. Muudatuse kohaselt sätestab lõige 11 isikuandmed, mida võib töödelda taustakontrolli tegemiseks. Taustakontrolli tehakse, et kontrollida isiku nõuetele vastavust ja tagada riigi julgeolek ning õiguskorra kaitse. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda isiku üldandmeid. Isiku üldandmed on isiku nimi, isikukood (sh sünniaeg), sugu, kodakondsus, kontaktandmed (elukoha aadress, telefoninumber ja e-posti aadress) ja emakeel. Isiku nime ja isikukoodi teadmine on taustakontrolli tegemise esmaseks ja vältimatuks eelduseks. Kui isikul puudub isikukood, on vaja teada tema sünniaega. Ametnike puhul tuleneb Eesti kodakondsuse nõue ProkS-i § 15 lõikest 1. Kontaktandmete all peetakse silmas nii isiku elukoha aadressi kui ka kõigi kasutusel olevate sidevahendite andmeid, sh telefoninumber, e-posti aadress. Et välistada eksimusi andmete muutumise tõttu, küsitakse ankeedis, mis ajast inimene sellel aadressil elab või telefoninumbrit kasutab. Sotsiaalmeediakontode ning e-posti aadressi andmeid kasutatakse eelkõige selleks, et tuvastada, kas isiku avalikkusele suunatud kuvand on kooskõlas prokuröri eetikakoodeksiga. Näiteks kontrollitakse, kas internetis on avalikustatud erootilise sisuga fotosid, kuritegevust õigustavaid või riigivastaseid sõnumeid jms. Sõltuvalt avaldatud materjali sisust võib prokuratuur kas loobuda inimese värbamisest või selgitada talle vajadust korrastada oma sotsiaalmeediaprofiile. Samuti on taustakontrolliks vaja teada isiku varasemaid nimesid ning isikut tõendava dokumendi andmeid. Asutus peab veenduma, et isik, kelle tausta kontrollitakse, on tõesti see, kes väidab ennast olevat. Samuti tuleb tagada, et isiku varasem elukäik ei jää saladuseks seetõttu, et ta on vahepeal nime muutnud. Taustakontrolli raames kontrollitakse ka isiku karist uste andmeid. Silmas on peetud nii kriminaal-, väärteo- kui ka distsiplinaarkaristusi. ProkS-i § 15 lõike 2 punkt 1 välistab prokurörina isiku, kelle kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Samuti on taustakontrolli käigus õigus töödelda andmeid selle kohta, kas isik oli või on kahtlustatav, süüdistatav. Kriminaalmenetluse andmete all on mõeldud ka näiteks jälitustoimingutega kogutud andmeid. Lisaks kontrollitakse kogutud andmeid, mis võimaldavad tuvastada sidemeid kuritegevusega seotud isikutega, ning andmeid isiku sõltuvushäirete kohta. Samuti võib taustakontrolli tegemisel töödelda andmeid avalikest allikatest, mis näitavad isiku usaldusväärsust ja kõlbelisi omadusi. Näiteks sätestab ProkS-i § 15 lõike 1 punkt 3, et prokuröriks võib nimetada isiku, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega. Võib esineda juhtumeid, kus infot isiku usaldusväärsuse või käitumiseetika kohta ei saada varem loetletud andmete põhjal, vaid tegemist võib olla avalikest allikatest saadava infoga. Lisaks võib töödelda korruptsioonivastase seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud andmeid isiku vara kohta ning teisele isikule kuuluva vara kohta, mida isik kasutab. Taustakontrolli tegemiseks võib töödelda ka andmeid, mis näitavad isiku seotust majandustegevusega. Näiteks võib töödelda andmeid äriregistrist ning tegevuslubade registrist, kust saadakse infot isiku osaluse kohta juhatuse liikmena, nõukogu liikmena, tegeliku kasusaajana jne. Lisaks töödeldakse isiku andmeid, mis on seotud mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega, mille tegevus on suunatud avaliku korra või julgeoleku vastu, ning andmeid isikuga seotud rahaliste kohustuste rikkumise kohta. Isik peab olema usaldusväärne ning kahtlusi võib äratada asjaolu, kui isik on seotud äriühinguga, mis tegeleb keelatud või kahtlase tegevusega. Mittetulundusühingu ja muu mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega seotust äriregistrist ei kontrollita. Kuivõrd nende seast võib kontrollida vaid ühendusi, mille tegevus on suunatud avaliku korra ja julgeoleku vastu, võib prokuratuur sellekohase info saada näiteks Politsei- ja Piirivalveametilt. 9 Lisaks on prokuratuuril õigus isiku tööle või teenistusse võtmise otsustamisel töödelda endise ja praeguse tööandja ning õppeasutuse esindajatelt saadud andmeid isiku usaldusväärsuse ja kõlbeliste omaduste kohta ning isiku hariduse andmeid. Isiku varasema hariduse, õppimise ja töötamise andmed on olulised, et selgitada, kas kandidaadil on nõutud haridus. Samuti võimaldab õpingute või töötamise andmete teadmine küsida asutusest tagasisidet. Riskiriiki reisimise andmed on olulised, et tuvastada isiku sidemeid nende riikidega. Riskiriikide all peetakse silmas välisriike, mis on kantud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud nimekirja ning mille puhul kehtib sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustus. Arvestades nende riikide suurt huvi infot koguda ning sellel eesmärgil isikuid koostööle värvata ja mõjutada, on tõenäoline, et riskiriiki reisinud isikul võib olla kokkupuude selle riigi eriteenistustega. Värvatud või mõjutatud isik võib täita talle antud ülesannet, mis võib nii otseselt kui kaudselt riigi julgeolekut ohustada. Seepärast on oluline kontrollida riskiriikidesse reisimist. ProkS-i § 151 lõike 2 muutmine. Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt võib töödelda isiku järgmiste sugulaste ja hõimlaste andmeid: vanemad, õde, vend, lapsed, abikaasa, registreeritud elukaaslane, endine abikaasa, endine registreeritud elukaaslane. ProkS-i § 151 lõike 3 alusel kehtestatud määrusega „Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete koosseis ja ankeedi vorm15“ kehtestatud ankeedis on isikute ringi oluliselt laiendatud: kasuvanemad, kasulapsed, abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed; eestkoste- ja hooldusalused. Samuti on seaduses sätestatud, et töödelda võib seotud isikute nime, isikukoodi ja kontaktandmeid, aga ankeedis on lisaks ka seotud isiku töökoht. Määruse alusel kehtestatud ankeet on seadusega vastuolus. Muudatusega viiakse määruse ja seaduse sõnastus kooskõlla. ProkS-i § 151 lõike 21 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, kus täpsustatakse, et säilitatakse taustakontrolli käigus kogutavaid andmeid. Säilitama peaks kõiki taustakontrolli käigus kogutud andmeid, mitte üksnes isikuankeedi andmeid. IKÜMi ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt peab norm, mis näeb ette isikuandmete töötlemise (eraelu riive), olema selge ning inimesele mõistlikult ettenähtav, st taustakontrollile allutataval isikul peab olema võimalus aru saada, mida temalt oodatakse (st mis kriteeriumidele vastavust kontrollitakse), ning isik peab saama ette näha, et tema suhtes taustakontroll tehakse ning andmeid kogutakse. Taustakontroll põhineb prokuröriteenistusse kandideeriva isiku poolt prokuröride konkursikomisjonile ProkS-i § 15 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuandmete ankeedi ja korruptsioonivastases seaduses sätestatud nõuetele vastava huvide deklaratsiooni kandideerimisele eelneva kuu esimese kuupäeva seisuga esitatud dokumentidel. Taustakontrolli käigus hinnatakse ametisse kandideeriva isiku ametisse sobivust, tuginedes ProkS-i §-s 15 sätestatud prokurörile esitatavatele nõuetele. Nimetatud norm annab andmetöötlejale volituse töödelda ProkS-i §-s 151 nimetatud isikute andmeid mis iganes andmekogust. Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete täpsema koosseisu ja ankeedi vormi kinnitab valdkonna eest vastutav minister. Praegu prokuröriteenistusse kandideeriv isik peab esitama järgmised andmed: - isikusamasuse tuvastamise andmed: ees- ja perekonnanimi (sh endised nimed ja nimede 15 Prokuröriteenistusse kandideeriva isiku sobivuse hindamiseks töödeldavate isikuandmete koosseis ja ankeedi vorm–Riigi Teataja. 10  muutmise põhjus); sünniaeg, sünnikoht; isikukood; kodakondsus; isikut tõendava dokumendi andmed; - kontaktandmed: elukoht; varasemad elukohad viimasel 10 aastal; telefoninumber; e-posti aadress; igapäevases kasutuses olevate elektrooniliste foorumite, blogide, isiklike kodulehtede ja suhtlusvõrgustike nimed ja kasutajanimed; - haridus- ja töökäik; - keelteoskus; - seotud inimesed (sugulased ja hõimlased: abikaasa või elukaaslane; vanemad ja kasuvanemad; lapsed ja kasulapsed; vennad ja õed; abikaasa või elukaaslase vanemad, õed, vennad ning lapsed, kui need ei ole ühised ega ole ka kasulapsed; eestkoste- ja hooldusalused; inimesed, kellega seoseid peab kandidaat prokuröri ametist lähtuvalt vajalikuks välja tuua); - andmed karistuste ja käimasolevate menetluste kohta; - muu informatsioon (andmed viimase 10 aasta jooksul psühhiaatrilisel ravil viibimise kohta (sh raviasutuse nimetus, raviaeg, muud tähtsust omavad asjaolud); andmed alkoholismiprobleemi ja narkootikumide või psühhotroopsete ainete kasutamise kohta; isiku kinnitus tema tervisega seotud asjaolude kohta, mis võivad takistada prokurörina töötamist); muud asjaolud või seletused, mida kandidaat peab oluliseks (kas kandidaat on viimase viie aasta jooksul külastanud kasiinot või mõnda muud hasartmänguasutust vms). Taustakontrolli käigus kogutud andmeid tuleb säilitada viis aastat prokuröriteenistusse kandideerimisest või viis aastat pärast teenistusest lahkumist, eelkõige põhjusel, et kogutud andmed võivad olla vajalikud võimalike õiguslike vaidluste lahendamisel (nt võimalik vaidlus tööandjaga isiku teenistusest vabastamise põhjuste tõttu, sellisel juhul peab tööandja säilitama andmed, et vabastamise õiguspärasust oleks võimalik kontrollida kuni (kohtu)vaidluse lõpuni). Lisaks võib kogutud andmeid olla vaja ka muudeks menetlusteks (näiteks haldus- või teenistuslik järelevalvemenetlus). Samuti oleks ProkS-is sätestatud taustakontrolli käigus kogutud andmete viieaastane säilitustähtaeg sama teistes seadustes (PPVS, PääS, KalS) taustakontrolliks kogutud andmete säilitamise tähtajaga. ProkS-i § 151 lõike 4 täiendamine. ProkS-i § 151 lõige 4 sätestab loetelu, millistest allikatest on riigi peaprokuröril, samuti tema volitatud prokuratuuriametnikul õigus kontrollida prokuratuurile esitatud andmeid. Praegu on taustakontrolli andmete saamise allikate hulgast väljas andmekogud ja avalikud allikad. Muudatusega see viga kõrvaldatakse. ProkS-i § 151 lõike 8 täiendamine. Paragrahvi 151 lõiget 8 täiendatakse IKÜMi artikli 23 lõikes 2 nõutuga ehk nähakse ette, et andmesubjekti piirangud kehtivad, kuni need on lõikes 8 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalikud. Õigusi võib piirata, kui see on vajalik süüteo tõkestamiseks, avastamiseks, menetlemiseks või karistuse täideviimiseks, teise isiku või andmesubjekti õiguste ja vabaduste kahjustamise takistamiseks, riigi julgeoleku ohustamise takistamiseks või avaliku korra kaitse tagamiseks. ProkS-i § 151 täiendamine lõikega 91. Kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 23 lõikega 2 (a) sätestatakse andmete töötlemise juhud, millal on õigus erandit kohaldada. Nähakse ette kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid, millega tagatakse, et andmeid töödeldakse üksnes lõikes 8 sätestatud eesmärkidel. Selline nõue on vastavuses üldmääruse artikli 23 lõikega 2 (d). Viidatud säte ei näe ette absoluutset keeldu andmete muul eesmärgil töötlemiseks. 11 Üldmääruse artikli 23 lõike 2 (e) nõude täitmiseks on kohaldamisala piiratud vastutavate töötlejatega. Nähakse ette kohustus rakendada asjakohaseid turvameetmeid ning nõue järgida säilitamiskohustust. Turvameetmete rakendamisel tuleb arvesse võtta muu hulgas ligipääsu piiramist. Prokuratuur peab rakendama asjakohaseid meetmeid isikute õiguste ja vabaduste kaitseks, sealhulgas rakendama asjakohaseid meetmeid neid õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude vältimiseks. Mõningatel juhtudel, eeskätt süütegude tõkestamise korral, võib teavitamine takistada piirangu eesmärgi saavutamist, mistõttu võib piirduda üksnes piirangu üldisele olemasolule viitamisega. ProkS-i § 16 lõike 5, § 161 lõigete 2 ja 3 muutmine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE16) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS-i § 17 lõike 1 muutmine. Kehtiva õiguse kohaselt nimetatakse riigi peaprokurör ametisse viieks aastaks. Samuti võib teda ka teiseks järjestikuseks ametiajaks tagasi nimetada. Selleks et tagada peaprokuröri ametikoha võimalikult suur sõltumatus, on põhjendatud pikendada ametiaega seniselt viielt aastalt seitsmele aastale, kuid samas kaotada võimalus mitmeks järjestikuseks ametiajaks. Tegemist on analoogse tähtajaga, mis on kohtu esimeestel. Nii nimetatakse kohtute seaduse § 12 lõike 1 kohaselt maakohtu esimees ametisse seitsmeks aastaks. Kedagi ei tohi nimetada sama kohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku (§ 12 lõige 10)17. Selline tähtaeg kehtib ka halduskohtu esimehele ja ringkonnakohtu esimehele (KS § 20 lõige 1, § 24 lõige 1). ProkS-i § 17 täiendamine lõikega 11. Muudatusega kehtestatakse sarnaselt juhtivprokuröri ametikohale ka juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohtadele kindla pikkusega ametiaeg. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride ametikohad muudetakse tähtajaliseks. Oluline on märkida, et juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohale võib isiku valida korduvalt, kuna nende puhul ei ole erinevalt näiteks peaprokuröri ametikohast arvestatavat poliitilise mõjutamise ohtu. Kui isik on ennast võimeka juhina tõestanud, ei ole kaalukaid põhjusi, miks ta ei võiks üle ühe ametiaja oma ametikohal töötada. ProkS-i § 17 lõike 2 muutmine. Riigiprokuröri, ringkonnaprokuröri ja abiprokuröri jaoks kehtiv olukord ei muutu. Sättest jäetakse välja viited eriasjade prokurörile ja juhi ametikohtadele. Juhtiva riigiprokuröri ja vanemprokuröri ametikohad muudetakse sarnaselt senisele juhtivprokuröri ametikohale tähtajaliseks. See tähendab, et kõik juhtivate prokuröride ametikohad muudetakse tähtajaliseks. Kui seni nendel ametikohtadel töötanud prokurörid ei ole nõus tähtajalisele ametikohale üleviimisega, siis nad koondatakse. Samuti kaotatakse eelnõuga eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest kaotada viited eriasjade prokurörile. ProkS-i § 17 lõike 3, § 18 lõigete 1 ja 2 muutmine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE18) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja 16 Eelnõu - Riigikogu. 17 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 18 Eelnõu - Riigikogu. 12 jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS-i § 18 täiendamine lõikega 31. Muudatuse kohaselt võib prokuröri ametikohale avalikku konkurssi korraldamata nimetada isiku, kes vastab teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele ning on vähemalt kolm aastat tegutsenud vandeadvokaadina, kohtunikuna, kohtunikuna Euroopa Kohtus, Euroopa Inimõiguste Kohtus, Euroopa Liidu Üldkohtus või õiguskantslerina. Samuti kuuluvad loetelusse riigi peaprokurör, juhtiv riigiprokurör, riigiprokurör, juhtivprokurör ning vanemprokurör. Sarnaselt advokatuuriseaduse § 26 lõike 3 punktis 3 ning lõikes 31 sätestatud viieaastasele kitsendusele on sama pikk tähtajaline piirang kavandatud ka prokuröriteenistuse puhul. Selle kohaselt võib isiku konkursiväliselt nimetada prokuröriteenistusse viie aasta jooksul pärast tegutsemise lõpetamist eespool nimetatud ametikohtadel. Muudatus võimaldab laiendada isikute ringi, kellele saab teha ettepaneku tulla määratud ajaks prokuratuuriteenistusse. Kui tegemist on riigiprokuröri ametkohaga, peab riigi peaprokurör enne kandidaadi ministrile esitamist küsima arvamust ka prokuröride konkursikomisjonilt. See tuleneb eelnõuga kavandatavast § 16 lõike 2 muudatusest. ProkS-i § 18 täiendamine lõikega 32. Vabast või vabanevast ametikohast peab ajakohastatud teave olema prokuratuuri ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel. Muudatus tagab, et kõigil asjast huvitatud prokuröridel, vandeadvokaatidel, kohtunikel on võimalik huvi korral võtta ühendust riigi peaprokuröriga ning arutada võimalikku kandideerimist. Avalikku konkurssi küll ei korraldata, kuid sellest hoolimata on avalikkusele antud teave võimalikust vabast kohast. ProkS-i täiendamine §-ga 211. Prokuröri katseaja kestust reguleerib ATS-i § 24 lõige 2, mille kohaselt ametisse nimetamise õigust omav isik kohaldab ametnikule katseaega kestusega kuni neli kuud ametikohale asumise kuupäevast arvates. Määratud ajaks ametikohale nimetatud ametniku katseaja kestus ei tohi olla pikem kui pool tema teenistustähtajast. Nelja kuu pikkune katseaeg ei võimalda abiprokuröri, ringkonnaprokuröri ega ka riigiprokuröri ametikohal adekvaatselt hinnata katseaja eesmärke, mis on sedastatud ATS-i § 24 lõikes 1. Katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad kõnealuse seadusega või kõnealuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele või sama seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud avaliku teenistuse eriliigi korral eriseadusega või eriseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Abiprokuröri katseajaks nähakse ette üks aasta, kuna abiprokuröride töö iseloom seisneb lihtsamate ülesannete täitmises ning ühe aastaga on võimalik saada ettekujutus sellest, kas isik on võimeline ametikohal nõuetekohaselt hakkama saama. Ka kriminaalmenetlused, mida abiprokurör iseseisvalt juhib, on valdavalt sellise kestusega, et üheaastase katseaja põhjal saab tema ametikohale sobivuse kohta põhjendatud järeldusi juba teha. Ringkonna- ja riigiprokurörile kehtestatakse pikem katseaega – kaks aastat. Ringkonna- ja riigiprokuröri oluliselt komplitseerituma ja vastutusrikkama töö tõttu ei ole võimalik ühe aastaga saada adekvaatset ülevaadet selle kohta, kas isik on võimeline vajaliku kvaliteediga juhtima keerulisi menetlusi ja kohtus esindama üldmenetlustes riiklikku süüdistust. Oluline on see, et prokuröride konkursikomisjon võib teha peaprokurörile või peaprokuröri kaudu valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku prokuröri vabastamiseks talle kohaldatavast katseajast või selle lühendamiseks. Selleks peab peaprokurör vajaduse korral 13 kokku kutsuma konkursikomisjoni, kellele esitab põhjendused, miks isik tuleks katseajast vabastada või tema katseaega lühendada. Katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu vabastatakse prokurör teenistusest või nimetab riigi peaprokurör ringkonnaprokuröri avaliku konkursita madalamalseisvale prokuröri ametikohale. Riigiprokuröri puhul võib riigi peaprokurör teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku riigiprokuröri üleviimiseks madalamalseisvale prokuröri ametikohale. ATS-is sätestatud üldisest neljakuulisest katseajast pikemat katseaega rakendatakse näiteks vanglaametnikule. Vanglaametniku ametisse nimetamisel kohaldatakse talle VangS § 121 kohaselt katseaega pikkusega kuni üks aasta19. Ka kohtuniku puhul on teda võimalik ametist vabastada ametisse sobimatuse tõttu kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist (KS § 99 lõige 1 punkt 3)20. ProkS-i § 22 lõike 2 punkti 5 kehtetuks tunnistamine. Eelnõukohase seadusega kaotatakse 2004. aastal prokuratuuriseaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega (Riigikogus kandis see eelnõu numbrit 198 SE21) loodud eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. ProkS-i § 22 lõike 4 muutmine. Puuduvad põhjendused, miks on Viru Ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonna prokuröride ametipalga suurendamine seotud ainult ametisse nimetamise või üleviimisega. Selline kitsendus toob kaasa ebavõrdse kohtlemise analoogset tööd tegevate juba ametisse nimetatud prokuröridega. Samuti ei ole põhjendatud piirata palga suurendamist nelja aastaga, mistõttu kaotatakse seadusest nimetatud kitsendused. Ühtlasi on mõistlik kehtestada ametipalga suurendamise võimalus protsendiga ametipalgast, mitte konkreetse rahalise väärtusega. Ametipalga suurendamine on põhjendatud, kuna Ida-Viru maakonnas on äärmiselt raske täita prokuröride ametikohti, sest kohalik elanikkond ei ole kas sellest ametist huvitatud või neil ei ole võimalik sellele ametikohale tööle asuda. Kohad on täitmata, konkursid ebaõnnestuvad juba mitu aastat, kuna kandidaate ei ole. Ida-Viru maakonda mujalt piirkondadest tööle asuvad prokurörid otsivad kohe võimalust oma elukoha piirkonda tagasi minna. Lisaks väärib märkimist, et regionaalne palgaerisus on mitmel muul ametikohal: Viru vanglas, PPA-s, 2023. aasta sügisest ka kooliõpetajatel. Prokuratuur on seisukohal, et ProkS-i muudatuse asemel, millega suurendatakse Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröride ametipalka, tuleks leida avaliku sektori jaoks terviklik lahendus, mitte jätkata olukorraga, kus kõigil sisejulgeolekuga tegelevatel asutustel ning Haridus- ja Teadusministeeriumil on erinev lähenemine. Eesti territooriumi haldusjaotus, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ning haldusüksuste piiride ja nimede muutmise alused ja kord on kehtestatud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega (ETHS)22. ETHS-i § 3 lõike 2 alusel on Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määrusega nr 159 heaks kiidetud „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine23“. Viidatud määruse kohaselt kuuluvad Ida- Viru maakonda Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, 19 Vangistusseadus–Riigi Teataja 20 Kohtute seadus–Riigi Teataja 21 Eelnõu - Riigikogu. 22 Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus–Riigi Teataja. 23 Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine–Riigi Teataja. 14 Sillamäe, valdadest Alutaguse, Jõhvi, Lüganuse. ProkS-i § 22 lõike 5 muutmine. Muudatus on seotud § 22 lõike 4 muudatusega (vt selgitust eespool). Oluline on rõhutada, et jätkuvalt jääb kehtiva põhimõte, mille kohaselt otsustab ametipalga suurendamise riigi peaprokurör eraldi iga prokuröri puhul. Ametipalga suurendamine on võimalus, mitte kohustus. Kui eelarvevahendid puuduvad, siis ametipalka suurendada ei saa. ProkS-i täiendamine §-ga 224. Seaduses kavandatakse sätestada prokurörile võimalus töötada osalise töökoormusega. Säte on analoogne KS-i24 §-ga 371. Säte on oluline tööjõu hoidmiseks ja optimaalseks rakendamiseks. Senine jäik töökorraldus on probleeme, kuna isikud võivad küll soovida prokuröri ametikohal töötada, kuid see ei ole võimalik näiteks alla kolmeaastase lapse või pereliikme hooldamise vajaduse või osalise töövõime tõttu. Selle probleemi lahendamiseks on põhjendatud täiendada ProkS-i § 224 lõikega 1, mille kohaselt võimaldab riigi peaprokurör juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul riigiprokuröril, ringkonnaprokuröril ja abiprokuröril töötada osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise ajal (p 1), osalise töövõime (p 2) ja pereliikme hooldamise tõttu (p 3). Tänapäeva paindlik elukorraldus tähendab ka seda, et prokuröril võib enesetäienduse ja muul põhjusel olla ajutiselt vaja töötada väiksema koormusega. Kehtestatav ProkS-i 224 lõige 2 näeb ajutise lahendusena ette, et riigi peaprokurör võib juhtivprokuröri või juhtiva riigiprokuröri nõusolekul lubada prokuröril töötada osalise töökoormusega kuni üks aasta ka sama paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhul. Küll aga ei saa juhi töö iseloomu ja vastutuse määra tõttu võimalikuks pidada juhtival ametikohal töötava prokuröri (nt juhtiv riigiprokurör, juhtivprokurör) osalist töökoormust, kuna tema kohaoleku ning kättesaadavuse vajadus on pidev. ProkS-i täiendamine §-ga 241. Täiendus on koostatud KS-i § 86 eeskujul25 (Riigikogus kandis eelnõu numbrit 607SE).26 Sarnaselt kohtunike arvule on ka prokuröride arvu vähendamise puhul vaja sätestada ametist vabastatavatele prokuröridele analoogsed sotsiaalsed garantiid. Kui tehakse poliitilisel tasandil otsustus selle kohta, et prokuröride arvu vähendatakse, peavad prokuröridel olema tagatised, näiteks hüvitis kuue kuu ametipalga suuruses. Ida-Viru maakonna prokuröride puhul tähendab muudatus, et makstakse ametipalka, arvestamata selle hulka võimalikku ProkS-i § 22 lõike 4 kohast suurendust. Esmalt pakutakse prokurörile ka teist ametkohta, kui see on olemas. Prokuröride arv on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse § 11 lõike 3 ja prokuratuuriseaduse § 51 alusel justiits- ja digiministri 05.11.2025 käskkirjaga nr 79 „Prokuratuuri teenistuskohtade koosseisu kehtestamise volitamine“. 1. jaanuarist 2026 on prokuratuuri teenistuskohtade koguarvuks kinnitatud 327: riigi peaprokuröri ametikoht, 37 riigiprokuratuuri prokuröri ametikohta ja 162 ringkonnaprokuratuuri prokuröri ametikohta ning 127 muud teenistuskohta (sh ametnikud ja töötajad). Alates 1. jaanuarist 2029 on kinnitatud prokuratuuri teenistuskohtade koguarvuks 323, vähendades muude teenistuskohtade arvu nelja võrra. Alates 1. jaanuarist 2031 on kinnitatud prokuratuuri teenistuskohtade koguarvuks 316: riigi peaprokuröri ametikoht, 33 riigiprokuratuuri prokuröri ametikohta ja 162 ringkonnaprokuratuuri prokuröri ametikohta ning 24 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 25 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 26 Eelnõu - Riigikogu. 15 120 muud teenistuskohta. ProkS-i § 30 lõike 3 muutmine. Kehtivas ProkS-i § 30 lõikes 3 on ebatäpsus. Selles märgitu kohaselt keelab minister peaprokuröril haldusaktiga sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui selle töö maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või toob kaasa teenistuskohustuste rikkumise. Viide peaks siiski olema lõikele 2, sest lõikes 1 ei käsitleta kõrvaltegevusi, vaid sätestatakse üksnes keeld kuuluda erakonda. ProkS-i § 31 lõike 3 täiendamine punktiga 31. Lõikesse 3 lisatakse ühe võimaliku prokuröri distsiplinaarkaristusena ka võimalus viia prokurör madalamale ametikohale. Praegu võimaldab ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsioon nõuetele mittevastava ringkonnaprokuröri ainult ametist vabastada – seda ka näiteks siis, kui isik on töötanud aastaid edukalt abiprokurörina, võitnud ringkonnaprokuröri konkursi, kuid ei ole siiski sellel ametikohal hakkama saanud. Madalamale ametikohale viimine on tähtajaline ehk kaks aastat. See ajavahemik on valitud kooskõlas katseaja tähtajaga, mis vastutusrikkamatel ametikohtadel (ringkonnaprokurör ja riigiprokurör) on samuti kaks aastat. ProkS-i täiendamine §-ga 311. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. ProkS-i § 35 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarsüüdistust ei või esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. ATS-i § 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Tekkinud paralleelsele regulatsioonile on viidanud Tallinna Ringkonnakohus, kes leidis lahendis nr 3-15-298227, et prokuröridele distsiplinaarkaristuse määramise tähtajad tulenevad üksnes ATS-i suhtes eriseaduseks olevast ProkS-ist ning ATS-i § 77 ei kuulu prokuröride suhtes kohaldamisele (vt lahendi p 12). ProkS-is ei ole sätestatud analoogset regulatsiooni ATS-i § 77 lõikega 2, mis näeb ette tingimused tähtaja kulgemise peatumiseks. Kuna distsiplinaarkaristus on karistusliku olemusega, peab sellise meetme kohaldamise aluseks olev seadusraamistik olema üheselt arusaadav. ProkS-i § 32 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni. ATS-i § 72 lõige 4 näeb ette, et distsiplinaarmenetluse algatamise käskkiri või korraldus toimetatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatavale ametnikule kätte distsiplinaarmenetluse algatamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul. KS-i § 92 lõike 2 kohaselt edastab distsiplinaarmenetluse algataja distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile, kes teatab sellest viivitamata kohtunikule, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus on algatatud. Samasugune kohustus käskkirja viivitamatuks edastamiseks nähakse nüüd ette ka prokuröride korral. ProkS-i § 33 täiendamine lõikega 21. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. Nii näeb ka ATS-i § 73 lõige 3 ette, et ametnikule, keda kahtlustatakse distsiplinaarsüüteo toimepanemises, peab andma võimaluse esitada kirjalik seletus distsiplinaarsüüteo kohta. Selleks antakse ametnikule aega vähemalt viis tööpäeva sama seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud käskkirja või 27 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=212486219. 16 korralduse kättetoimetamise päevast arvates. ProkS-i § 34 lõike 3 muutmine. Muudatuse eesmärk on ühtlustada distsiplinaarmenetluse ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava vähendatud ametipalga määrad. Eelnõuga kavandatud ProkS-i § 511 lõige 1 näeb ette, et kui prokuröri suhtes koostatakse süüdistusakt, kõrvaldatakse prokurör ajutiselt teenistusest kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja tema ametipalka vähendatakse 50 protsenti. Ei ole põhjendatud teha vahet distsiplinaarmenetluse ja kriminaalmenetluse ajaks teenistusest kõrvaldamisel makstava vähendatud ametipalga määradel. ProkS-i § 35 lõike 4 kehtetuks tunnistamine. Muudatuse eesmärk on täpsustada ProkS-i distsiplinaarmenetluse regulatsiooni ja viia see kooskõlla ATS-i regulatsiooniga. ProkS-i § 35 kehtiva lõike 4 kohaselt ei või distsiplinaarsüüdistust esitada ja distsiplinaarmenetlus tuleb lõpetada, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud enam kui kolm aastat. ATS-i § 77 lõige 1 näeb ette, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Ei ole põhjendatud, et prokuröride distsiplinaarvastutusele võtmise tähtaeg on pikem kui kõigil teistel ametnikel ning ka kohtunikel, kelle puhul on tähtaeg kaks aastat. ProkS-i § 47 kehtetuks tunnistamine. Kõnealuse muudatusega kaotatakse prokuröriteenistusest vabastamise alusena vanus. ProkS-i §-s 47 sätestatud alust ei ole teenistusest vabastamisel kunagi kasutatud ja sellise puhtalt formaalse vanusel põhineva teenistusest vabastamise eelduse vajalikkus on äärmiselt küsitav. Küll aga on oluline sätestada ProkS-is alus, mis võimaldaks hinnata prokuröride vastavust ametikoha nõuetele (seda tehakse eelnõuga ProkS-i lisatava §-ga 471). Ka ATS-i § 13 (võrdse kohtlemise põhimõte) sätestab, et ametiasutused peavad tagama teenistusse soovijate ja teenistuses olevate isikute kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ja edendama võrdõiguslikkust võrdse kohtlemise seaduse ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt. Formaalne vanuse tõttu teenistusest vabastamine, mis diskrimineerib töötajat vanuse alusel, ei saa olla kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (sh ka PS-i §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigusega). Tegelikkuses on taotletavaid eesmärke võimalik saavutada ka oluliselt paindlikuma ja isiku tegelikele oskustele ning võimetele suunatud regulatsiooniga, mis võimaldab hinnata konkreetse prokuröri vastavust ametikoha nõuetele. ProkS-i täiendamine §-ga 471, millega luuakse teenistusest vabastamise alusena ametikohale mittevastavus ning selle väljaselgitamiseks tuleb ette näha erikord. Asjakohase menetluse viib läbi prokuröride konkursikomisjon. Komisjonil on pädevus hinnata ametisse sobivust ja teha peaprokurörile ettepanek kas vabastada ametikohale mittevastav prokurör teenistusest või viia üle madalamalseisvale prokuröri ametikohale, kui on olemas vaba ametikoht. Kui vaba ametikohta ei ole, tuleb isik ametist vabastada. Komisjon hindab prokuröri teadmiste ja oskuste vastavust ametikohale kehtestatud nõuetele. Nende hulka kuuluvad näiteks algatusvõime ja loovus, võime muudatusi algatada, omaks võtta ja ellu viia; töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras, efektiivselt kasutada aega; kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus võtta iseseisvalt vastu otsuseid oma ametikoha pädevuse piires, võime näha ette otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest; hea meeskonnatöö- ja suhtlemisoskus, sealhulgas oskus korraldada koostööd avalike huvide elluviimisel ja suhelda avalikkusega; intellektuaalsed võimed, sealhulgas olulise eristamise ning analüüsi- ja sünteesivõime ja võime reageerida kiiresti muutustele. Kõlbeliste ja teiste 17 isikuomaduste hindamiseks saab vestelda isikuandmete ankeedis märgitud isiku, samuti tööandja ja õppeasutuse esindajate ning teiste isikutega. Küsitletava isiku nõusolekul saab võtta temalt kirjalik seletuse. üheks hindamise aluseks on ka nt vahetu juhi poolt antud iseloomustus. Samuti saab avalikest allikatest, nt meediast teada, kui prokurör on teinud midagi taunimisväärset. ProkS-i § 49 teksti muutmine. Prokurör, kelle suhtes on jõustunud distsiplinaarkaristuse otsus ametist vabastamiseks, loetakse ametist vabastatuks otsuse jõustumise päevast. Sätte eesmärk on luua sõnaselge reegel prokuröri ametist vabastamiseks. Analoogne säte on ka KS-i §-s 101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on jõustunud Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast. ProkS-i § 50 lõike 1 muutmine. Säte reguleerib riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri ametist vabastamist ametiaja lõppemise tõttu. Eelnõus kavandatakse kaotada eriasjade prokuröri ametikoht, mistõttu tuleb seadusest välja jätta viited eriasjade prokurörile. Samuti muutub juhtiva riigiprokuröri ametikoht eelnõuga kavandatu kohaselt tähtajaliseks, mistõttu on kõnealust lõiget täiendatud ka viitega juhtiva riigiprokuröri ametikohale. ProkS-i § 50 täiendamine lõikega 11. Kuna eelnõuga on kavandatud muuta vanemprokuröri ametikoht tähtajaliseks, on vaja täpsustada ametiaja lõppemise järgset korda. Vanemprokuröri ametiaja lõppemisel vabastab riigi peaprokurör ta ametist ning nimetab ta avaliku konkursita ringkonnaprokuröriks või teeb ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile nimetada vanemprokuröri ametikohalt vabastatud prokurör riigiprokuröriks. ProkS-i § 50 täiendamine lõikega 12. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille eesmärk on tagada, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja lõppemisel oleks neile ametikoht tagatud. Analoogne säte on 2023. aastal jõustunud KS-i § 584 lõige 6, mis sätestab võimaluse suurendada ajutiselt kohtunike arvu, kui kohtunik on tagasi pöördunud kohtuväliselt töölt. Nimelt näeb sama paragrahvi lõige 1 ette, et kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuks. Samuti võib kohtuniku nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks või riigikontrolöriks. Sarnaselt kohtute korraldusele on põhjendatud ka prokuratuuris luua võimalus, et tähtajaliselt juhi kohalt ametiaja täitumise tõttu lahkuma pidavale prokurörile jääb igal juhul võimalus prokurörina edasi töötada. Kui vaba ametikohta ei ole, luuakse see ajutiselt, kuni sellise ametikoha vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv muutub jälle tavapäraseks. ProkS-i § 50 lõike 2 muutmine. Kehtiv säte lubab riigi peaprokuröri ning juhtivprokuröri nimetada ametisse tagasi uueks ametiajaks. Eelnõukohase seadusega kaotatakse riigi peaprokuröri mitmekordse ametiaja võimalus (§ 17 lõike 1 muudatus), mistõttu jäetakse § 50 lõikest 2 välja viide riigi peaprokurörile. Samas lisatakse lõikesse õigus nii juhtivat riigiprokuröri kui ka vanemprokuröri nimetada ametisse tagasi uueks viieaastaseks ametiajaks. ProkS-i § 50 lõike 3 muutmine. Eelnõuga on kavandatud muuta ka juhtiva riigiprokuröri ametikoht tähtajaliseks. Seni on olnud tähtajalistel kohtadel riigi peaprokurör ning juhtivprokurör. Nende nimetamine riigiprokuröriks või ringkonnaprokuröriks võis toimuda kirjaliku nõusoleku korral. Kuna juhtiva riigiprokuröri ametikoht muutub samuti tähtajaliseks, 18 saab ka tema nimetamine riigi- või ringkonnaprokuröriks või tagasinimetamine juhtivaks riigiprokuröriks toimuda tema kirjaliku nõusoleku korral. ProkS-i § 50 lõike 4 muutmine. Tegemist on tehnilise iseloomuga muudatusega, mille eesmärk on tagada, et tähtajalisel juhtival ametikohal olnud prokuröride ametiaja lõppemise korral oleks neile ametikoht tagatud. Kui kehtivas seaduses on viidatud lõikele 1, siis nüüd lisandub ka lõige 11, mis reguleerib vanemprokuröri ametist vabastamist. Kaotatakse vaba ametikoha nõue. Kui parasjagu ei ole vaba ametikohta, luuakse see ajutiselt (vastavalt lõikele 12), kuni sellise ametikoha vabanemiseni, misjärel jääb vabanev ametikoht täitmata ja seega prokuröride arv muutub jälle tavapäraseks. Arvestades, et tähtajalisel ametikohal prokuröre on piiratud arv, täidetakse see ametikoht väga tõenäoliselt teise ametisoleva prokuröriga isegi olukorras, kus prokurör ei jätka tähtajalisel ametikohal. Seega tuleb hinnata võrdlemisi väikeseks reaalset võimalust selleks, et niisugust võimalust kasutada tuleb. Samuti on prokuröride seas piisavalt sage personali liikumine, mistõttu isegi juhul, kui erandlikult tuleks ajutiselt prokurör ametisse nimetada ületades prokuröride piirarvu, kestaks see lühikest aega. Seetõttu oleks ka võimalik mõju riigieelarvele vähene. ProkS-i täiendamine §-ga 511. Seaduses kavandatakse sätestada prokuröri ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks. Säte on analoogne KS-i §-ga 1001 (kohtuniku ajutine teenistusest kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks)28. Kui prokuröri suhtes on koostatud süüdistusakt, ei saa prokurör jätkata ametikohustuste täitmist. Ka kohtueelse menetluse ajal võib osutuda vajalikuks piirata prokuröri teenistusülesannete täitmist. Seetõttu sätestatakse sõnaselge reegel prokuröri ajutiselt teenistusest kõrvaldamiseks kriminaalmenetluse ajaks, samuti kompensatsioonimehhanism õigeksmõistmise või kriminaalmenetluse lõpetamise korral. ProkS-i täiendamine §-ga 512. Seaduses kavandatakse sätestada prokuröri ametist vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse korral. Eesmärk on luua sõnaselge regulatsioon prokuröri süüdimõistva kohtuotsuse korral ametist vabastamiseks. Analoogne säte on ka KS-i §-s 101, mis näeb ette, et kohtunik, kelle suhtes on kriminaalasjas jõustunud süüdimõistev kohtuotsus või Riigikohtu juures asuva distsiplinaarkolleegiumi otsus ametist tagandamiseks, loetakse tagandatuks otsuse jõustumise päevast29. ProkS-i § 52 lõike 2 muutmine. Säte reguleerib prokuröri nimetamist Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale. Lõike 2 kohaselt võib prokuröri tema nõusolekul konkursita üle viia Riigikohtusse või nimetada konkursita Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale prokuratuuri haldamisega või rahvusvahelise õigusalase koostööga seotud ülesannete täitmiseks. Muudatusega asendatakse senine võimalike ametikohtade loetelu sõnadega „ametikohale, mis nõuab süvateadmisi karistusõigusest ja kriminaalmenetlusest“, kuna ei ole põhjendatud seaduse tasandil nii spetsiifilist ametikohtade kataloogi kirjeldada. ProkS-i § 52 täiendamine lõikega 21. Muudatusega sätestatakse, et prokuröri nimetamisel Riigiprokuratuuri, Justiits- ja Digiministeeriumi, Riigikohtu või Euroopa Prokuratuuri koosseisus ettenähtud ametikohale säilib ametihüvedega ka ametipalk, v.a siis, kui uuel ametikohal on kõrgem palk. Sellisel juhul tuleb maksta kõrgemat palka. Säte on vajalik õigusselguse huvides. Analoogne säte on ka KS-i § 584 lõige 4. 28 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 29 Kohtute seadus–Riigi Teataja. 19 ProkS-i § 521 muutmine. Lisaks sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetöös osalemisele võib prokurör muudatuse kohaselt osaleda ka avalik-õigusliku ülikooli õppetegevuses. Senine vahetegu ei ole mõistlik ega põhjendatud, kuna kõrgharidusseaduse30 kohaselt jagunevad kõrgkoolid avalik-õiguslikeks ülikoolideks ning kõrgkoolideks. Avalik-õiguslik ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik. Selle õiguslik seisund, eesmärk ja ülesanded, tegevuse alused ning juhtorganid sätestatakse ülikooli kohta käivas seaduses. Sisekaitseline rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus. Riigi rakenduskõrgkoolil on põhimäärus, mille kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega31. ProkS-i täiendamine §-ga 534. Tegemist on rakendussättega, mille kohaselt 2026. aasta 1. septembril teenistuses olev määramata ajaks prokuröriteenistusse nimetatud juhtiv riigiprokurör ning vanemprokurör, kes on ametis olnud üle viie aasta, loetakse ametisse nimetatuks määratud ajaks kuni 2028. aasta 1. septembrini. Sellised prokuröre on 1. septembri 2026 seisuga viis. Juhtiv riigiprokurör ning vanemprokurör, kes on seadusemuudatuse jõustumiseks ametis olnud alla viie aasta, loetakse määratud viieks aastaks ametisse nimetatuks alates nende varasemast ametisse nimetamisest. Selliseid prokuröre on 14. Eelnõu § 2 näeb ette seaduse jõustumise 1. septembril 2026. See on piisav aeg, et jõutaks pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist teha vajalikud personalimuudatused. Muudatuse tulemusena liigub 19 prokuröri seniselt tähtajaliselt määramata ametikohalt viieaastase määratud tähtajaga ametikohale. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub kokkupuude Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatuse tulemusel muutub oluliselt prokuratuuri seesmine töökorraldus, tekib võimalus prokuröri vabamalt tööpiirkonna raames kasutada. Selleks, et vähendada riski ebasoodsate mõjude avaldumiseks (ebaselgus, harjumatus ja rahulolematus uue töökorraldusega), on vaja, et juhid selgitaksid töötajatele muutuste olemust ja ajakava, samuti oleks hea korraldada kaasavaid ühistegevusi ja -üritusi jms. Mõju valdkond I: riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldus Mõju sihtrühm I: prokuratuur. ProkS-i muutmisega avaldub seaduse rakendamisega eelkõige mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. ProkS-i muutmisest mõjutatud sihtrühm on prokurörid. Seisuga 01.01.2026 on 30 Kõrgharidusseadus–Riigi Teataja. 31 Sisekaitseakadeemia põhimäärus–Riigi Teataja. 20 prokuröriteenistuses kokku 200 kohta32. Võrdluseks, et näiteks kohtuniku ametikohti on 256, millest täidetud 249 kohta33. Ringkonnaprokuratuurides on ettenähtud 162 teenistuskohta ning Riigiprokuratuuris 37, pluss riigi peaprokurör. 2025. aastal töötas prokuratuuris sõltumata töötatud perioodi pikkusest kokku 179 prokuröri (2024: 173), kellest vähemalt kümme kuud ühes ja samas ringkonnaprokuratuuris 105 prokuröri. Keskmiselt menetles ringkonnaprokuratuuris (v.a MKRP) töötanud prokurör ühes kuus lõpuni 6,5 kahtlustatavat (2024: 7,3). Enim menetleti kahtlustatavaid Lõuna Ringkonnaprokuratuuris-s (6,8). Abiprokurörid tegid lõpliku menetlusotsuse keskmiselt 113 (2024: 125) ja ringkonnaprokurörid 35 (2024: 35) kahtlustatava suhtes. Kavandatav muudatus: juhtivate riigiprokuröride ning vanemprokuröride teenistussuhte muutmine tähtajaliseks Muudatusega kehtestatakse prokuratuuri tippjuhtidele ning struktuuriüksuste juhtidele tähtajalised teenistussuhted. Muudatusega kaasneb mõju prokuratuuri töökorraldusele ja muudatusest mõjutatud sihtrühm on prokuröriteenistuses olevad struktuuriüksuste juhid, kokku 15 prokuröri, nendest kolm juhtivat riigiprokuröri ning 12 vanemprokuröri. Tähtajaline töösuhe soodustab struktuuriüksuste juhtide liikumist. Juhtide suurem mobiilsus võib mõjuda positiivselt nende motivatsioonile ja pühendumisele ning töö tulemuslikkusele. Tähtajalisuse laiem rakendamine võib suurendada arenguvõimaluste pakkumist. Mõju avaldumine ja hinnang selle olulisusele: tähtajalise teenistussuhte kehtestamine prokuröriteenistuses võib avaldada mõju nii riigiprokuratuuri kui ka ringkonnaprokuratuuri struktuuriüksuste juhtide ametikohtade atraktiivsusele. Muudatus suurendab vabaneva ametikoha täitmiseks korraldatava konkursiga ametiasutuste töökoormust ja sellega kaasnevad konkursiga korraldamisega seotud kulud (nt konkursikuulutuse avaldamine). Kavandatav muudatus: kõrgemalseisva prokuröri õigused asendamisel (prokuröri menetlusautonoomia) (ProkS § 10) Kehtiva ProkS-i kohaselt on prokurör oma ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb seaduse ja oma veendumuse järgi (ProkS § 2). Eelnõu ei muuda seda põhimõtet, kuid täpsustab juhtimis- ja töökorralduslikke aluseid, mille kaudu kujuneb menetluslik tööjaotus prokuratuuris. Menetlusautonoomia tuumik jääb seega muutmata, ent selle teostamise viis muutub paindlikumaks. Eelnõu olulisem muudatus autonoomia seisukohalt on §-s 10. Selle uue sõnastuse kohaselt:  kõrgemalseisev prokurör võib alati asendada alluvat prokuröri või määrata kriminaalasja teise alluva alluvusse;  varasem nõue „mõjuval põhjusel“ kaob. Mõju autonoomiale:  prokuröri sisuline veendumus jääb endiselt kaitstuks — prokurör ei pea taanduma enda seisukohast, kuid ta võib menetlusest eemalduda, kui juht leiab, et kriminaalmenetluses tuleks tegutseda teisiti; 32 Justiits- ja digiministri 5.11.2025 käskkiri nr 79 „Prokuratuuri teenistuskohtade koosseisu kehtestamise volitamine“. 33 Kohtunikkond 2025. aasta alguses - Kohtute aastaraamat. 21  saab tagada kriminaalmenetlustes ühtsed otsused, eriti edasikaebamise küsimustes, mis  on prokuratuuri institutsionaalne, mitte üksikprokuröri ülesanne;  muudatus kaitseb autonoomiat konfliktsituatsioonides, võimaldades prokuröril jääda oma veendumuse juurde, tagades samal ajal juhtimistasandil organisatsiooni ühtse praktika. Muudatus suurendab juhtimistasandi selgust ja järjepidevust, piirates üksikprokuröri menetlusautonoomiat vaid ulatuses, mis on vajalik prokuratuuri kui institutsiooni ühtsuse ja tõhususe tagamiseks. Seda võib pidada mõõdukaks ja legitiimseks piiranguks. Kõrgemalseisva prokuröri sekkumise ulatuse mõju: eelnõu järgib KrMS-i loogikat, mille järgi menetlusosalisena esindab riiki prokuratuur tervikuna, mitte üks prokurör (KrMS §-d 318 ja 17). Sekkumise laiendamine on vajalik, et:  vältida menetlusotsuste killustumist;  tagada kvaliteet keerukates asjades;  võimaldada paindlikku ressursside ümberjagamist (nt kui menetleja lahkub või koormus kasvab). Mõju sihtrühm II: partnerasutused – uurimisasutused ja kohtud Uurimisasutused: KrMS-i § 31 lõike 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Majanduslik mõju: puudub või on vähene. Mõningal määral võib tekkida vajadus senisest rohkem liikuda eri asukohtade vahel ja pidada virtuaalkoosolekuid, kuid mitte sellises mahus, et see vajaks eelarvest lisaraha. Kohtud: Harju, Tartu, Pärnu ja Viru maakohus, Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning Riigikohus34. Majanduslik mõju: puudub. Mõju sihtrühm III: menetlusest puudutatud isikud. Majanduslik mõju: puudub. Menetlusest puudutatud isikute jaoks majanduslik mõju puudub, kuna nende jaoks jätkub menetlus senisel viisil ja senise korra järgi. Mõningasest võimalikust liikumisvajaduse kasvust tingitud ebaolulise majandusliku mõju riski aitavad tasakaalustada virtuaalsete vahendite senisest suurem ja efektiivsem kasutamine. Mõju valdkond II: mõju siseturvalisusele (õnnetuste ja süütegude ennetamine ja lahendamine) Mõju sihtrühm: õiguskaitseasutused. Muudatusel on oluline mõju õiguskaitseasutuste – eelkõige prokuratuuri – suutlikkusele ennetada, takistada ja lahendada süütegusid ja viia ellu karistuspoliitikat. 34 https://www.kohus.ee/eesti-kohtud/kohtususteem-kolmeastmeline. 22 Mõju valdkond III: mõju inimeste õigustele (inimõigustele ja õigusemõistmisele) Mõju sihtrühm: kriminaalmenetlustest puudutatud isikud. Mõju: keskmine. Muudatusega kaasneb prognoositav positiivne mõju kriminaalmenetlusest puudutatud isikute põhiõiguste tagamisele ja õigusemõistmise efektiivsusele. Kuritegusid menetletakse senisest kvaliteetsemalt ja kiiremini ning lähtudes ühtsetest põhimõtetest. Samas ei muutu kriminaalmenetlusest puudutatud isikute jaoks kriminaalmenetluse protsess või neilt oodatav käitumine, mistõttu võib muudatuse mõju hinnata sellest aspektist pigem ebaoluliseks. Mõju valdkond III: muudatuste mõju ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Muudatustel ei ole ettevõtete ja kodanike halduskoormusele mõju. Muudatuste tõttu ei muutu kriminaalmenetlus isiku jaoks märkimisväärselt rohkem koormavaks või vähem koormavaks. 7. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamisest eeldatavad tulud Võimalikud kulud Seaduse rakendamisega kaasnev suurimaks kulu on Viru ringkonnaprokuratuuri Ida-Viru maakonna prokuröridele kavandatav 20-protsendiline palgatõus. Eelduslikult leitakse vajalikud summad RES-i läbirääkimiste käigus ning reaalselt rakenduks muudatus alates 2027. a. Kui lisaahendeid palgakasvuks ei eraldata, peab Justiits- ja Digiministeerium, konkreetselt Riigiprokuratuur, vahendid leidma valitsemisala eelarve piires. Kui eelarvevahendid puuduvad, siis Ida-Viru maakonna prokuröride palgatõusu eraldi ei tule. Oluline on seaduses sätestatu, mille kohaselt ametipalga suurendamine on võimalus, mitte kohustus. Viru ringkonnaprokuratuur – 20% palgalisa arvestus Ida-Viru maakonnas 20% palgalisa kogu koosseisu Kuutasu al ulatuses Ametikoht Koosseis 01.04.26* maksudega aastas Juhtivprokurör 1 7 081,16 22 739,02 Vanemprokurör 2 5 900,96 37 898,33 Ringkonnaprokurör 9 5 507,57 159 173,18 Abiprokurör 9 3 304,54 95 503,85 LISASUMMA AASTAS 315 314,38 * prognoos: KRAPSi muutus Võimalikud tulud Tulusid ei ole võimalik prognoosida. Alates 1. märtsist 2024. a loodud majandus- ja korruptsioonikuritegude menetlustele keskenduva struktuuriüksuse tegevuse tulemusena on võimalik prioriteetseid majandus- ja korruptsioonikuritegusid kiiremini, kvaliteetsemalt ja efektiivsemalt lahendada. Võimaldades riigieelarvesse tagasi saada konfiskeeritud kriminaaltulu, väheneb kahju, mida kuritegevuse tagajärjel kannatavad nii eraisikud kui ka riik. 23 8. Rakendusaktid Seadusemuudatuste jõustumisel muutub automaatselt kehtetuks (tulenevalt HMS § 93 lõikest 1) Vabariigi Valitsuse 26.02.2004. a määrus nr 46 „Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine.“35Regulatsioon kehtestatakse ProkS-i § 5 lõike 3 muudetud sõnastuse kohaselt justiits- ja digiministri määrusega. Seoses ProkS § 5 lõike 4 muudatusega, millega kaotatakse ministri volitusnorm prokuratuuri osakondade loomiseks, tuleb koostada eraldi määruse eelnõu, millega prokuratuuri põhimääruse preambulist jäetakse välja viide ProkS § 5 lõikele 4. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2026. aasta 1. septembril. See on piisav aeg, et pärast seadusemuudatuse vastuvõtmist Riigikogus ning Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutamist jõuaks teha vajalikud personalimuudatused ja vajaduse korral võimalikud IT-arendused. Muudatuse tulemusena liigub alates 1. septembrist 2026. a 19 prokuröri seniselt tähtajaliselt määramata ametikohalt viieaastase määratud tähtajaga ametikohale. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Riigikohtule, kõigile maakohtutele ja ringkonnakohtutele. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ja tagasiside Rahandusministeerium, Riigiprokuratuur, mitteametlikult Siseministeerium. Riigikohus ning Eesti Advokatuur teavitasid, et ei soovi arvamust avaldada. 35 Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine–Riigi Teataja 24  Prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND MINISTRI MÄÄRUS Ringkonnaprokuratuuride asukoha ja tööpiirkonna kehtestamine Määrus kehtestatakse prokuratuuriseaduse § 5 lõike 3 alusel. § 1. Ringkonnaprokuratuuride asukohad ja tööpiirkonnad (1) Põhja Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tallinn ja tööpiirkond Harju maakond. (2) Lõuna Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tartu ning tööpiirkond Jõgeva maakond, Põlva maakond, Tartu maakond, Valga maakond, Viljandi maakond ja Võru maakond. (3) Viru Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Jõhvi ning tööpiirkond Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond. (4) Lääne Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Pärnu ning tööpiirkond Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond. (5) Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri asukoht on Tallinn ning tööpiirkond Harju, Hiiu, Ida-Viru, Järva, Jõgeva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler