Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu

Riigikantselei Meie 22.04.2026 nr 8-1/1617-5 Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Ehitisregistri põhimääruse“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse määruse seletuskirja lisa (kooskõlastustabel) Elena Reilent 5885 1081 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898  EELNÕU 22/04/2026. a. VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 58 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruses nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 punkt 141 sõnastatakse järgmiselt: „141) võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024), artikli 6 lõike 1 tähenduses;“; 2) paragrahv 121 ja § 32 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 32 lõike 2 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1309 artikli 6 lõikes 1 nimetatud andmeid võrguoperaator ning füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus;“. § 2. Määrus jõustub 12. mail 2026. a. Kristen Michal peaminister Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Keit Kasemets riigisekretär  22.04.2026 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muutmise tingib vajadus korrastada õigusruumi ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel 12. mail 20261 (edaspidi 655 SE). Ehitusseadustikuga (EhS) rakendatakse Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2024/13092, mis käsitleb meetmeid, millega vähendada elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, 08.05.2024). Eelnõu ei tõsta inimeste ja ettevõtete halduskoormust. Muudatuse põhjus on seotud ehitusseadustiku § 58 lõike 11 muudatusega, mille kohaselt määratakse ehitisregister ühtseks digitaalseks teabepunktiks gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 tähenduses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik Elena Reilent ([email protected], 5885 1081). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (teenistusest lahkunud). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud 655 SE jõustumisega 12. mail 2026 ja Euroopa Liidu õiguse rakendamisega (gigabititaristu määrus). Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ 1. jaanuaril 2025 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 29.12.2024, 48. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 § 5 punkti 141. Paragrahvi 5 punktis 141 sätestatakse, et ehitisregistri üldandmed on võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed vastavalt gigabititaristu määruse artikli 6 lõikele 1. Ehitisregistri andmete koosseis on sätestatud ka EhS §-s 60. 1 Ehitusseadustiku-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus 2 OJ:L_202401309 1 Terminite „võrguoperaator“, „avaliku sektori asutus“ ja „füüsiline taristu“ määratlused on sätestatud gigabititaristu artikli 2 lõigetes 1, 3 ja 4. Lisaks sideettevõtjale on võrguoperaatoriks ka ettevõtja, kes pakub füüsilist taristut, mille eesmärk on pakkuda: i) tootmis-, transpordi- või jaotusteenuseid seoses: — gaasiga; — elektriga, sealhulgas tänavavalgustusega; — küttega; — veega, sealhulgas heitvee ja reovee kõrvaldamise või puhastamise ning äravoolusüsteemidega; ii) transporditeenuseid, sealhulgas raudteed, sõiduteed, sealhulgas linnateed, tunnelid, sadamad ja lennujaamad. Avaliku sektori asutus on riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnev ühendus. Füüsiliseks taristuks peetakse taristut, mille eesmärk on pakkuda füüsilist paiknemiskohta võrguelementidele, mis võimaldavad osutada elektroonilise side teenust (edaspidi sideteenus). Füüsiliseks taristuks on näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned, tänavainventar, nagu valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid, bussi- ja trammipeatused ning rongijaamad. Kaabel, sealhulgas valguskaabel, samuti võrguelemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, ei ole eelnõu tähenduses füüsiline taristu. Füüsilise taristu andmete all mõeldakse eelkõige gigabititaristu määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud miinimumteavet. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõige 1 näeb ette, et ühtse teabepunkti (Eestis on füüsilise taristuga seotud kavandatavate ehitustööde teabepunkt ehitisregister) kaudu on elektrooniliselt kättesaadav kavandatavate ehitustööde miinimumteave. Nimetatud miinimumteave hõlmab vähemalt järgmist: • tööde geoviidetega asukoht ja liik; • asjaomase füüsilise taristu elemendid; • tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus; • prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele pädevatele asutustele, kui see on asjakohane; • kontaktpunkt. Juriidilise isiku kontaktandmed on isikuandmed, kui need sisaldavad füüsilist isikut tuvastada võimaldavaid andmeid, näiteks nime, kuid mitte alati (nt üldmeil). Gigabititaristu määruse tähenduses võib kontaktpunktiks olla ka juriidilise isiku nimi. Gigabititaristu määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt peavad võrguoperaator ja füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus tagama, et miinimumteave tema füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta on õige ja ajakohane ning tehakse ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks kiiresti, niipea kui teave tema järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav, ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele. 2 EhS § 58 lõike 1 kohaselt on ehitisregistri eesmärk hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta. Gigabititaristu määruse kohaselt peab võrguvaldaja füüsilise taristuga seotud kavandatavate ehitustööde miinimumteave olema sideettevõtjale kättesaadav. EhS § 821 lõike 4 kohaselt ei kohaldata gigabititaristu määruse artikli 6 lõiget 1 juurdepääsu andmisel ehitamise kavandamise andmetele ja ehitisele, mille ehitamiseks ei ole vaja esitada ehitusteatist ega saada ehitusluba, ning riigikaitselisele ja julgeolekuasutuse ehitisele ja riigipiiri taristule. Selleks, et sideettevõtja saaks vaadata teda huvitavaid andmeid projekteerimisel olevate või kavandatavate ehitiste kaardikihil, peab ta ehitisregistrisse (edaspidi EHR) sisestama teda huvitava aadressi või piirkonna. EHR näitab kohe kogu infot, mis on registris olemas selle füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta. Kuna EHR-i kaudu näeb huvi pakkuva võrguoperaatori kontaktandmeid, siis võtab sideettevõtja EHRi-väliselt võrguoperaatoriga ühendust. Olemasolevate füüsiliste taristute miinimuminfot näeb sideettevõtja juba praegu kitsenduste kaardil aadressil https://kitsendused.kataster.ee/public . Teedega seotud kavandatavate ehitustööde info on võimalik 743 SE1 jõustumisel esitada ehitisregistri kaudu, kuid enne eelnõu jõustumist saab vaadata Transpordiameti kodulehelt. Paragrahvi 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks ehitisregistri põhimääruse § 121, § 32 lõige 5. Kuna võrguvaldaja huvipiirkonna andmed ei ole enam ehitisregistri üldandmed, siis pole vaja ka vastavat paragrahvi ning pole vaja kanda vastavaid andmeid ehitisregistrisse. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse § 32 lõige 2 punkti 12. Ehitisregistri põhimääruse paragrahvi 5 punktis 141 nimetatud andmete andjad, kelleks on võrguoperaatorid ning füüsilist taristut omavad või kontrollivad avaliku sektori asutused sätestatakse ehitisregistri põhimääruse paragrahvis 32. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg, mis on 12. mai 2026. Jõustamistähtaeg on seotud gigabititaristu määruse artikli 19 lõike 3 punktist d tuleneva nõudega kohaldada seda alates 12. maist 2026. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/1309. 4. Määruse mõjud Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõju elu- ja looduskeskkonnale ning mõju regionaalarengule puudub. Plaanitavad muudatused avaldavad mõju sideettevõtjatele, võrguoperaatoritele ja sideteenuste kasutajatele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel on võrguoperaatoreid Eestis üle 500, võrku omavaid sideettevõtjaid umbes 50. Ehitisregistri põhimääruse muutmine avaldab 1 Eelnõu - Riigikogu 3 peamiselt majanduslikku mõju. Tõhusama ehitustööde koordineerimise tulemusel võib nii sideettevõtjate kui ka riigi ametiasutuste töökoormus väheneda. Kavandatavate ehitustööde info avalikuks tegemine parandab sideettevõtjate võimalusi teha tõhusamat koostööd võrguoperaatoritega, korraldada koosprojekteerimist ja koosehitamist. Koosehitamine aitab vähendada nii ehitamisega kaasnevat bürokraatiat kui ka kulusid. Selleks, et EHR-i kaudu oleks miinimumteave kavandatavate ehitustööde kohta kättesaadav, teeb Maa- ja Ruumiamet EHR-i arenduse, mille esialgne maksumus on ca 200 000 eurot. Arendustööde tulemusena luuakse EHR-i eraldi kaardikihile võimalus vaadata projekteerimisel ehitiste asukohti koos prognoositava projekti valmimise tähtajaga. Kavandatavate ehitiste juurde luuakse võimalus sisestada eeldatav ehitamise aeg. Kirjeldatud teabe nähtavus (sh koos eeldatava ruumikujuga kaardil) võimaldab huvitatud osapooltel (sh omanikud, kohalikud omavalitsused, trasside/teede valdajad) korraldada koosprojekteerimist ja ka ajastada hilisem koosehitamine. Näiteks, kui prognoositav ehitusaeg ühele trassile on nähtav, on kõrvaltrassi valdajal võimalik oma ehitustööd ajastada samale ajale ning jääb ära sama piirkonna korduv lahtikaevamine ning kaevamise või taastäitmise kulusid on võimalik ühiselt jagada. Nimetatud arenduskulude katteks taotles Maa- ja Ruumiamet raha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valdkondliku digipöörde eelarvest. Võttes arvesse, et EHR arenduse etapp on alles pooleli, siis praegu on määrusel üksnes õiguslik mõju ehk seni kehtinud andmekoosseisud kehtivad edasi. Nimetatud mõjusid, sealhulgas EHR-i arendamise mõjud on analüüsitud 655 SE seletuskirjas, seega selles toodud argumente ja arvutusi käesolevas seletuskirjas üle ei korrata. Kuna käesoleva määruse eelnõu on seotud 655 SE-ga, ei ole sellel määrusel erinevat mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. EHR-i arenduskulusid kajastati eelmises punktis. 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma eelnõu 655 SE seadusena jõustumise kolmandal etapil, st 12. mail 2026. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu 26-0279. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit kooskõlastasid eelnõu märkusteta. 1Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmine – EIS 4 Kliimaministeerium, Eesti Vee-ettevõtete Liit ning Eesti Linnade ja Valdade Liit esitasid oma arvamused, mida on eelnõus osaliselt arvestatud. Ülevaade märkuste arvestamisest on toodud eelnõu seletuskirja lisas. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks järgmistele asjaosalistele: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit, Eesti Elektritööstuse Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Gaasiliit, Eesti Geodeetide Ühing, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Puitmajaliit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Soojuspumba Liit, Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts, Eesti Vee- ettevõtete Liit, Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit, Linnalabor, Teenusmajanduse Koda. 5  Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja Lisa Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2015. a määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud Kliimaministeerium 24.03.2026 kiri nr 1-5/26/888-3 Kliimaministeerium kooskõlastab 03.03.2026 esitatud ehitisregistri põhimääruse Ettepanekut on arvestatud ja eelnõu ning seletuskirja on muutmise eelnõu järgmiste märkustega: täiendatud. 1. Eelnõu kohaselt tunnistatakse § 32 lõike 2 punkt 12 ja lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätted reguleerivad ehitisregistris (edaspidi EHR) andmeandjaid. Kuna eelnõu punkti 1 kohaselt on edaspidi EHRi andmed võrguoperaatori või -omaniku füüsilise taristu andmed, siis palume siiski reguleerida ka viidatud andmete andjad ehitisregistri põhimääruse paragrahvis 32. Arvestades, et see info peaks kättesaadav olema võimalikult vara, võib eeldada, et viidatud andmed on planeeritud esitada EHRi väljapool loamenetlusi st, et need andmed ei tule edaspidi EHRi läbi loataotluste või ehitusdokumentide. Praegu ei ole reguleeritud, kelle poolt ja kuidas need EHRi esitatakse. Samuti ei selgita seda seletuskiri - palume ka seletuskirja selles osas täiendada. 2. Täiendavalt selgitame, et täna kehtiva regulatsiooni kohaselt ei kohaldata tee Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja on täiendatud. ehitamisele, projekteerimisele, korrashoiule ja nendega seotud tegevustele ehitisregistri kohta sätestatut (Ehitusseadustik § 91 lg 2). Ehitusseadustiku muutmise eelnõu (SE 743) kohaselt muudetakse seda põhimõtet. Edaspidi on teede ehitamisel ehitisregistri kasutamine võimalik aga mitte veel kohustuslik. Palume selgitada eelnõu seletuskirjas kuidas on vastavate andmete edastamine planeeritud teede valdkonnas. 3. Palume seletuskirjas täpsustada lauset „Juriidilise isiku kontaktandmed on Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja on täiendatud. isikuandmed, kuid nende töötlemisega kaasnev riive eraelu puutumatusele ei ole nii oluline, et see nõuaks seaduse tasandi regulatsiooni.“. Juriidilise isiku kontaktandmed on isikuandmed, kui need sisaldavad füüsilist isikut tuvastada võimaldavaid andmeid, näiteks nime, kuid mitte alati (nt üldmeil). 4. Palume lisaks seletuskirja tasemel selgitada ka täpsemalt järgmised mõisted Ettepanekut on arvestatud ja seletuskirja on täiendatud. koos näidetega: „võrguvaldaja“, „füüsiline taristu“ ja „füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus“. Seletuskirjas olete küll viidanud kahe mõiste puhul määrusele, kuid ülevaatlikkuse huvides palume lisada viidatud sätete tekst ka seletuskirja. Eesti Vee-ettevõtete Liit 23.03.2026 kiri nr 2-2/213 Eesti Vee-ettevõtete Liit esitab Vabariigi Valitsuse 19.06.2015 määruse nr 69 Ettepanek on võetud teadmiseks. „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu kohta järgnevad tähelepanekud. 1. Ehitusseadustiku § 822 lõike 1 (jõustub 12.05.2026) kohaselt on sideettevõtjal Selgitame: Tegemist on ehitusseadustiku sättega ning seda õigus esitada elektrooniliselt ehitisregistri kaudu taotlus riigile või kohaliku käesoleva eelnõuga ei muudeta. omavalitsuse üksusele, et saada õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme, Lisaks selgitame, et riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused ei pea sealhulgas tugijaama ning sellega ühendatud antennide ja väikese levialaga selle säte kontekstis ehitisregistrisse täiendavaid andmeid esitama. traadita juurdepääsupunkti paigaldamiseks. Sideettevõtjad ise esitavad taotlusi ehitisregistri kaudu, et saada õigus pääseda juurde neid huvitavale riigi või kohaliku omavalitsuse Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kas ehitisregistrisse (edaspidi ka EHR) üksuse omandis olevale ehitisele mobiiltelefonivõrgu aktiivseadme peavad edastama andmeid vaid need riigi ja kohaliku omavalitsuse üksused, kelle paigaldamiseks. omandis on sideettevõtja jaoks huvi pakkuvad ehitised EhS § 822 järgi? 2. Kui andmeid peavad esitama siiski kõik võrguvaldajad, siis ei ole meie Ettepanek on võetud teadmiseks. hinnangul tegemist proportsionaalse nõudega, kuivõrd vee-ettevõtjate rajatised (vähemalt Eesti tingimustes) ei võimalda praktikas gigabitivõrkude majutamist. Selgitame: Kõik võrguoperaatorid peavad edaspidi esitama andmeid See eeldaks, et sideteenuste ettevõtjad majutavad enda võrgu vee-ettevõtjate ehitisregistri kavandatavate ehitiste kohta. See nõue tuleneb 2025. ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitorustikes, mis ei ole tehniliselt võimalik. aasta novembris jõustunud Euroopa Liidu otsekohalduvast Joogiveetorustikus voolab joogivesi, kuhu nad oma taristut paigutada ei saaks määrusest 2024/1309 (edaspidi gigabititaristu määrus), mis rakendati tervislikel ega ka tehnilistel kaalutlustel. Kui arvestada nõuet üksnes ehitusseadustiku ja selle alusel antavate määruste muutmisega. reoveekollektorite kontekstis, oleks ka see väga problemaatiline, kuna seal liigub väga palju erinevaid võõriseid, mis võivad gigabitivõrku kahjustada. Seega Gigabititaristu määrus ei piira konkreetseid kaitsemeetmeid, mida on peaksid vee-ettevõtjad esitama sellekohase nõude olemasolul EHR-i andmeid, vaja, et tagada võrkude, eeskätt elutähtsa taristu turvalisus ja mis ei aitaks reaalsuses ühelgi viisil kaasa vee-ettevõtjate ning sideettevõtjate terviklikkus ning tagada, et ei mõjutata võrguoperaatori või avaliku koostööle. See tähendaks vee-ettevõtjate jaoks ebaproportsionaalset sektori asutuse pakutavat põhiteenust, seda eeskätt võrkude halduskoormuse kasvu ja täiendavaid kulusid ilma reaalset eesmärki täitmata. puhul, mida kasutatakse olmevee pakkumiseks. Eelnevast tulenevalt palume EHR-i edastavate andmete kohustus piirata vaid Juhul kui konkreetse taristu puhul ei ole tehniliselt võimalik sidevõrgu nende võrguettevõtetega, kelle taristu võimaldab gigabitivõrgu majutamist ning paigaldamine (näiteks ühisveevärgi joogiveetorustike või välistada vee-ettevõtjad andmete esitamise kohustustest eeltoodud põhjustel. reoveekollektorite eripära tõttu), ei pruugi sellise taristu kasutamine koostöö eesmärgil olla reaalselt teostatav. Samas ei sõltu andmete esitamise kohustus üksnes konkreetse võrgu tehnilisest sobivusest sidevõrkude majutamiseks, vaid eesmärgist tagada läbipaistvus ja võimaldada teistele võrguoperaatoritele varajast teavet kavandatavate ehitiste kohta.  Praktikas võib taristu sobivus koostööks selguda alles projekteerimise või detailsema planeerimise etapis. Samuti ei saa välistada, et kavandatava ehitise kohta esitatud teave võib osutuda asjakohaseks teistele võrguoperaatoritele ka juhul, kui otsene füüsiline koospaigutamine ei ole võimalik. 3. Eelnõu seletuskirja kohaselt on märgitud, et inimestele ega isikutele ei teki Ettepanek on võetud teadmiseks. muudatusest täiendavat halduskoormust. Selgitame; Gigabititaristu määrus asendab alates 2025. aasta 12. Palume seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas võrguoperaatoritel ei teki seoses novembrist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL füüsilise taristu kohta miinimumteabe tagamise nõudega ehitisregistris vajadust kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise täiendavate andmete esitamiseks ja sellega seotud halduskoormust? meetmete kohta (edaspidi lairibadirektiiv) . Nimetatud direktiiv on Eesti õigusesse üle võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja Omalt poolt leiame, et antud väide ei vasta tõele, kuna olenevalt sellest, kui palju planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseadusega. on erinevaid töid, mille kohta EHR-i vastav info edastada, tähendab see vajaliku Lairibadirektiivi nõuded asenduvad otsekohalduva määruse inimressursi kaasamist, mis tähendab ilmselgelt täiendavat ajalist ja rahalist kulu. nõuetega, mistõttu tuleb ehitusseadustikust (EhS) välja jätta sätted, Kuivõrd vee-ettevõtjate hankeplaanid peaksid olema avalikud, siis on võimalik mis dubleerivad gigabititaristu määruse sätteid. EhS-i dubleerivad nende pinnalt ka tuletada, mida selline kohustus vee-ettevõtjatele praktikas kaasa sätted asendatakse viidetega gigabititaristu määrusele. toob. Varem kehtis EhS § 616 samalaadne nõue: Sideettevõtja taotluse alusel, milles on märgitud asjaomane piirkond, on võrguvaldaja kohustatud tegema ehitisregistri kaudu kättesaadavaks miinimumteabe tema füüsilise taristuga seotud käimasoleva või kavandatava ehitamise kohta. Miinimumteave hõlmab: 1) ehitamise asukohta ja liiki; 2) võrguelemendi kirjeldust; 3) ehitamise eeldatavat alguskuupäeva ja kestust; 4) võrguvaldaja kontaktandmeid. Seepärast eelnõu koostajate arvates, et tekita gigabititaristu määrusest tulenevad nõuded täiendavat halduskoormust võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Koostöös Maa- ja Ruumiametiga püüame arendada ehitisregistri nii, et selle kasutamine oleks võimalikult mugav ja vähem koormav võrguoperaatoritele. 4. Palume selgitada, mida kajastab füüsilise taristu miinimumteabes esitatav Ettepanek on võetud teadmiseks. kontaktpunkt. Seni pole ehitistele kontaktpunkti määratud, samuti ei kajastu ehitisregistris hetkel näiteks ehitustööde täpne aeg ega eeldatav kestvus. Kas ehitisregister määratakse ka võrguoperaatorite kontaktpunktiks ehk teisisõnu, kas Selgitame: Kontaktpunkti all füüsilise taristu miinimumteabes ettevõtted saavad kontaktid ehitisregistrist? mõistetakse eelkõige võrguoperaatori identifitseerimiseks vajalikku teavet, milleks on võrguoperaatori juriidiline nimi. Gigabititaristu määrusest ei tulene kohustust määrata ehitisregistris eraldi kontaktisikut ega konkreetseid kontaktandmeid (nt telefoninumber või e-posti aadress). Kontaktandmete kättesaadavus Eestis on tagatud avalike registrite kaudu, eelkõige äriregistri vahendusel, kust huvitatud isikud saavad võrguoperaatori kontaktandmed kätte. Ehitisregister ei toimi võrguoperaatorite kontaktpunktina ega suhtluskanalina. Registri eesmärk on tagada teabe kättesaadavus kavandatavate ehitiste kohta, mitte vahendada otsest suhtlust võrguvaldajate vahel. 5. Eelnõu seletuskirja kohaselt on märgitud, et gigabititaristu määruse artikli 6 Ettepanek on võetud teadmiseks. lõike 1 kohaselt peavad võrguoperaator ja füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus tagama, et miinimumteave tema füüsilise taristuga seoses Selgitame: Nagu oleme selgitanud seletuskirja punkt 3 juures kavandatavate ehitustööde kohta on õige ja ajakohane ning tehakse ühtse asendab Gigabititaristu määrus alates 2025. aasta 12. novembrist teabepunkti kaudu kättesaadavaks kiiresti, niipea kui teave tema järgmise kuue Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/61/EL kiire kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav, elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse meetmete kohta (edaspidi lairibadirektiiv) . Nimetatud direktiiv on esmakordset esitamist pädevatele asutustele. Eesti õigusesse üle võetud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseadusega. Palume selgitust, kuidas on seletuskirjas jõutud järeldusele, et ilma täiendava Lairibadirektiivi nõuded asenduvad otsekohalduva määruse halduskoormuseta tekib ehitisregistrisse info ehitamise kohta vähemalt kaks kuud nõuetega, mistõttu tuleb ehitusseadustikust (EhS) välja jätta sätted, enne loataotluse esitamist? mis dubleerivad gigabititaristu määruse sätteid. EhS-i dubleerivad sätted asendatakse viidetega gigabititaristu määrusele. Varem kehtis EhS § 616 samalaadne nõue: Sideettevõtja taotluse alusel, milles on märgitud asjaomane piirkond, on võrguvaldaja kohustatud tegema ehitisregistri kaudu kättesaadavaks miinimumteabe tema füüsilise taristuga seotud käimasoleva või kavandatava ehitamise kohta. Miinimumteave hõlmab: 1) ehitamise asukohta ja liiki; 2) võrguelemendi kirjeldust; 3) ehitamise eeldatavat alguskuupäeva ja kestust; 4) võrguvaldaja kontaktandmeid.  Seepärast eelnõu koostajate arvates, et tekita gigabititaristu määrusest tulenevad nõuded täiendavat halduskoormust võrreldes kehtiva regulatsiooniga. 6. Lisaks märgime, et EHR-ile esitatavad andmed ei oleks tõenäoliselt Ettepanek on võetud teadmiseks. adekvaatsed. Seda esiteks seetõttu, et ehitusloa menetluse käigus võib praktikas ehitusprojektis väga palju muutuda, sh tööde täpne asukoht, mida eelnõuga Selgitame; Gigabititaristu määrusest tuleneva miinimumteabe soovitakse saada geoviidete täpsusega. Lisaks ei ole ühelgi juhul kaks kuud enne esitamise kohustuse eesmärk on eelkõige tagada, et loa väljastamist võimalik öelda tööde eelduslikku ajavahemikku, mis oleks võrguoperaatorid oleksid teadlikud üksteise kavandatavatest tegelikult ka adekvaatne, kuivõrd see sõltub väga paljudest erinevatest ehitustegevustest ning neil oleks võimalik hinnata koosehitamise asjaoludest, mida sellel ajahetkel ei ole võimalik võimalusi võimalikult varajases etapis. täpselt öelda. On arusaadav, et ehitusloa menetluse käigus võivad ehitusprojekti andmed ajas muutuda, sealhulgas tööde täpne asukoht ja ulatus. Samuti võib kavandatavate tööde ajakava olla esialgses etapis hinnanguline ning sõltuda mitmetest asjaoludest, mida ei ole võimalik lõplikult ette näha. Sellest tulenevalt tuleb EHR-ile esitatavaid andmeid käsitada esialgsetena, mida on vajadusel võimalik menetluse käigus ajakohastada. Eeltoodust hoolimata on oluline, et huvitatud võrguoperaatorid saaksid varakult teavet üksteise plaanide kohta. See loob eeldused tööde paremaks koordineerimiseks ning võimaldab vajaduse korral saavutada vastastikusel kokkuleppel tõhusamaid ja kuluefektiivsemaid lahendusi. 7. Täiendavalt, mis on täpsemalt ,,füüsilise taristu elemendid’’ antud eelnõu Ettepanek on võetud teadmiseks. tähenduses? Kas see tähendab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike näitel peaksid vee-ettevõtjad edastama EHR-ile infot iga väiksema tehnilise elemendi, nt Selgitame; Gigabititaristu määruse artikkel 2 lõige 4 punkti a torustikul asuva siibri kohta? Mida selline info sideettevõtjatele annab ehk milline kohaselt füüsilise taristu võrgu elemendi eesmärk on majutada muid on selle nõude praktiline väärtus? võrgu elemente, muutumata ise võrgu aktiivseks elemendiks, näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad.  Kaablid, sealhulgas kasutamata valguskaabel, samuti võrgu elemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (21) artikli 2 punktis 1, ei ole käesoleva määruse tähenduses füüsiline taristu. 8. Kokkuvõtvalt ei ole meie hinnangul vee-ettevõtjatel ning sideteenuse osutajatel Ettepanekut on arvestatud. võimalik tehnilistel põhjustel teha koostööd EL Gigabittaristu määruse ning asjaomaste siseriiklike õigusaktide kontekstis. Sellest lähtuvalt ei ole ka nimetatud Põhjendus: Kohustus jagada miinimumteavet kavandatavate nõuete kohaldamine vee-ettevõtjatele eesmärgipärane ning proportsionaalne. ehitustööde kohta gigabititaristu määruses artiklis 6 lõige 1 tulenevalt Lisaks oleme seisukohal, et protsessi on võimalik muuta tõhusamaks ja kiiremaks kehtib kõikidele võrguoperaatoritele ning füüsilist taristut omavatele üksnes koostöö kaudu, mis tähendab, et andmete nähtavus ja kajastus peab või kontrollivatele avaliku sektori asutustel. olema sellisel juhul vastastikune. Ka teised võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused peavad nägema sideettevõtjate ehitusplaane. Seetõttu teeme ettepaneku, et kavandatavat arendust peavad saama kasutada ka kõik teised võrguoperaatorid. Eesti Linnade ja Valdade Liit 24.03.2026 kiri nr 2-3/60-2 Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab märkustega 03.03.2026 esitatud Ettepanekut ei ole arvestatud. Vabariigi Valitsuse määruse nr 69 „Ehitisregistri põhimäärus“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu). Kuigi eelnõu käsitleb üksnes § 5 punktis 14¹ tehtavat Põhjendus: Tegemist on eelnõuga, mille ainukeseks eesmärgiks on muudatust ning § 12¹ ja § 32 lõike 2 punkti 12 ja lõike 5 kehtetuks tunnistamist, rakendada Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust peame siiski vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et kehtiva määruse § 6, 31 ja (EL) 2024/1309 , mis käsitleb meetmeid, millega vähendada 32 jätavad mitmed Ehitisregistri (EHR) praktilise rakendamise seisukohalt olulised elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega regulatsioonipunktid täpsustamata. Leiame, et nimetatud sätete edasiarendamine muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks on vajalik, et tagada õigusselgus, ühtne halduspraktika ja registriandmete direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, kvaliteet. Esitame alljärgnevalt oma täpsustavad seisukohad ja ettepanekud. 08.05.2024). 1. Määruse § 6 punktis 7 nimetatud „ehitamise alustamise tähtaja“ tähendus ja asukoht Kuna muudatustega täpsustatakse ehitisregistri üldandmete koosseis Määruse § 6 sätestab ehitise andmete koosseisu, sealhulgas üldandmena ning need peavad olema jõustunud 12. maiks 2026, ei ole mõistlik „ehitamise alustamise tähtaja“. Käesolevas eelnõus ega seletuskirjas ei ole eelnõusse hõlmata muid ajamahukaid muudatusi. Ehitisregistri nimetatud mõistet avatud ega selgitatud, mistõttu puudub ülevaade andmevälja regulatsioon on Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja selle laiema sisust, õiguslikust tähendusest ja kasutusloogikast. korrastamise käigus analüüsitakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu Kehtiva määruse sõnastuse ning EHR senise praktika põhjal võib „ehitamise ettepanekuid. alustamise tähtaja“ mõistet tõlgendada mitmel viisil, sealhulgas: • ehitusloa menetluses esitatud prognoositava ehituse algusena; • ehitamise alustamise teatisega esitatud kuupäevana; • Ehitisregistri sisemise metaandmeväljana, mille õiguslik tähendus ja kasutus ei ole normatiivselt kirjeldatud. Selline määratlematus võimaldab mitmeti tõlgendamist ning tekitab õigusselgusetust nii andmete esitajatele kui ka andmete töötlejatele. Üheselt selge regulatsiooni tagamiseks on vajalik täpsustada, millise alusdokumendiga (ehitusloa, ehitamise alustamise teatise või mõne muu dokumendiga) nimetatud andmeväli on seotud, ning mis on selle sisuline tähendus. Samuti on vajalik määratleda Ehitisregistris kasutatava andmevälja täpne asukoht, tehniline sisu ning rakenduspõhimõtted, et vältida ebaühtlast praktikat ja tagada andmete õiguspärane kasutamine. Ettepanek Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 6 punktis 7 nimetatud andmevälja sisu, tähendus ja kasutusloogika kas määruse tasandil või eraldi juhistega, tagamaks üheselt mõistetav ja õigusselge regulatsioon. 2. Määruse § 31 lõike 4 automaatkannete rakendamisega seotud probleemid Ettepanekut ei ole arvestatud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tehakse registriparanduskande automaatkanne veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, Põhjendus: Tegemist on eelnõuga, mille ainukeseks eesmärgiks on soojusvarustuse, energiaallika, tualettide ja päikesepaneelide olemasolu kohta rakendada Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust juhul, kui vastav teave „nähtub teenuse osutamise lepingust“. (EL) 2024/1309 , mis käsitleb meetmeid, millega vähendada Praktikas rakendub automaatne andmete ülekirjutamine kõikidele hooneosadele, elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega sõltumata asjaolust, kas: muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks • hooneosade tehnosüsteemide erisused on tegelikult olemas; direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, • korteripõhiste pesemisruumide, kütteviiside või muude tehnosüsteemide 08.05.2024). olemasolu on tuvastatud või puudub; • teenuse osutamise leping sisaldab hooneosade kaupa diferentseeritud andmeid Kuna muudatustega täpsustatakse ehitisregistri üldandmete koosseis või üksnes hoone tasandi üldist teavet. ning need peavad olema jõustunud 12. maiks 2026, ei ole mõistlik Selline üldistav automaatkannete rakendamine ei ole põhjendatud, kuivõrd see eelnõusse hõlmata muid ajamahukaid muudatusi. Ehitisregistri võib viia hooneosade tasandil ebaõigete või tegelikkusele mittevastavate andmete regulatsioon on Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja selle laiema kandmiseni registrisse. korrastamise käigus analüüsitakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu Samuti tekitab see täiendava halduskoormuse nii omanikele kui kohalikele ettepanekuid. omavalitsustele, kes peavad esitama parandustaotlusi ebaõige automaatkande korrigeerimiseks. Lisaks ei ole selline praktika kooskõlas registripidamise põhimõttega, mille kohaselt peavad registrisse kantavad andmed põhinema kontrollitud ning selgelt tuvastatavatel alusandmetel. Ettepanek Teeme ettepaneku täpsustada määruse § 31 lõike 4 regulatsiooni järgmiselt: 1. Piiritleda automaatkannete rakendusala nii, et automaatkannet tehtaks üksnes nende hooneosade kohta, mille kohta teenuse osutamise lepingust tulenevad andmed on üheselt tuvastatavad ja hooneosade kaupa eristatavad. 2. Kehtestada selged rakenduspõhimõtted juhise või tehnilise reegli tasandil, mis välistaks hooneosade üldise ülekatmise hoone tasandi andmetega olukorras, kus leping ei sisalda hooneositi diferentseeritud teavet. 3. Tagada, et automaatkannete tegemisel lähtutakse andmekvaliteedi põhimõttest, mille kohaselt registrisse kantavad andmed peavad olema asjakohased, kontrollitud ja piisava täpsusega. Nimetatud täpsustused on vajalikud selleks, et vältida ebaõigete automaatkannete teket, tagada andmete vastavus tegelikule olukorrale ning vähendada põhjendamatut halduskoormust registri kasutajatele. 3. Määruse § 32 lõike 2 punkti 1 – andmete registrisse kandja määratlemine Ettepanekut ei ole arvestatud. Määruse § 32 lg 2 p 1 sätestab, et registrisse kannavad andmeid ehitusseadustikus nimetatud pädevad asutused, sealhulgas ehitamise alustamise Põhjendus: Tegemist on eelnõuga, mille ainukeseks eesmärgiks on ja lammutamise teadete puhul. Kuigi huvitatud isik esitab vastava teatise rakendada Eesti õiguses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust Ehitisregistri kaudu, loetakse andmete registrisse kandjaks pädev asutus, kelle (EL) 2024/1309 , mis käsitleb meetmeid, millega vähendada ülesandeks on: elektroonilise side gigabitivõrkude kasutuselevõtu kulusid, ning millega • teatise menetlemine; muudetakse määrust (EL) 2015/2120 ja tunnistatakse kehtetuks • esitatud andmete kontrollimine; direktiiv 2014/61/EL (gigabititaristu määrus) (ELT L, 2024/1309, • registrikande vormistamine. 08.05.2024). Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, kas sama loogika kehtib juhtudel, mil teatis kantakse registrisse automaatselt, ilma pädeva asutuse vahetu menetlus- või Kuna muudatustega täpsustatakse ehitisregistri üldandmete koosseis kontrollitoiminguta. Sellises olukorras tekib õiguslikult oluline küsimus, kellele ning need peavad olema jõustunud 12. maiks 2026, ei ole mõistlik lasub andmete registrisse kandmisega seotud vastutus, sh andmete õigsuse eelnõusse hõlmata muid ajamahukaid muudatusi. Ehitisregistri kontroll, kande digiallkirjaline seotus menetlusosapoolega ning hilisemate regulatsioon on Kliimaministeeriumi valitsemisalas ja selle laiema paranduskannete õiguslik alus. korrastamise käigus analüüsitakse ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu Ettepanek ettepanekuid. • Täpsustada määruses, kas automaatselt Ehitisregistrisse jõudnud teadete puhul loetakse andmete registrisse kandjaks endiselt pädev asutus või on automaatkande puhul andmete kandjaks registripidaja või infosüsteem ise. • Vajadusel lisada eraldi säte, mis reguleerib automaatse kande tekkimise korral: o vastutus- ja kontrollipõhimõtted; o menetluslikku rollijaotust (asutus vs infosüsteem); o automaatse kande kinnitamise või allkirjastamise tehniline ja õiguslik lahendus. Selgete regulatiivsete põhimõtete kehtestamine on vajalik, et tagada registrikannete õiguslik üheselt mõistetavus, andmekvaliteet ning pädevate asutuste vastutuse piiritlemine olukorras, kus automaatkanded toimuvad ilma nende otsese sekkumiseta.