Aruanne

LISA 1 - Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest (võlgnikest), mis on aastal 2025 Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu analüüsimiseks saadetud (läbi vaadatud), on alljärgnev: jrk nr juriidilise isiku ärinimi registrikood juhatuse liikmed 1. OÜ Empire AI 16063563 Terje Tõnutare Eesti Väikesadamate Arenduskeskus 2. MTÜ 80332302 Jaano-Martin Ots 3. Vivian Grupp OÜ (pankrotis) 11554954 Tarmo Pärna 4. SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) 11160600 Priit Janu 5. Malmek Ehitus OÜ 16079995 Triinu Tihane 6. Omnibalt OÜ 12887043 Marcus-Ain Kalamees 7. Florester OÜ 12504059 Mart Ungersonn 8. Maauurija OÜ (likvideerimisel) 14640631 Veiko Huuse 9. Profcenters OÜ (pankrotis) 14473624 Arno Kuusik, Leons Klētnieks 10. Al's Cafe OÜ (likvideerimisel) 14808728 Alo Ojassalu 11. Sanloem Holding OÜ 12875181 Indrek Raud ANTONI Õigusbüroo OÜ 12. (likvideerimisel) 12465224 Katrin Gaver 13. The Estonian Crew Company OÜ 16172981 Phillip Ashley-Smith OSAÜHING S.M. & SONS 14. (pankrotis) 10822772 Shantanu Mohan 15. Vanguard Aviation Estonia OÜ 16513285 Phillip Ashley-Smith 16. OÜ Antiko (likvideerimisel) 12309688 Anette Niit 17. Decohome OÜ 14180460 Kaspars Lauks 18. VI Aknad OÜ 12281702 Svetlana Makarenko 19. Fond Control OÜ (likvideerimisel) 11610724 Maksim Sorokin 20. Ecotrust OÜ (pankrotis) 12320767 Lenur Tšilingirov 21. Transpire OÜ 14335786 Daniel Nevsky 22. OÜ GABRIELL 10748797 Olga Sufijarova 23. Saarte Sahver OÜ 12098116 Lii Kirves, Merit Mitt 24. Juustumakaron OÜ 16875870 Simone Susi, Andrei Kazakov 25. Asti OÜ 16700159 Marten Noot 26. Laigor OÜ 11573360 Vitali Gorõljov 27. GK Trade Export OÜ (pankrotis) 12718228 Viko Laiverik 28. Alagbaka Eleyewo OÜ 14711839 Ly Müürsoo Osaühing Total Services 29. (likvideerimisel) 10931449 Hillar Talts 30. Süsivalge OÜ 14132113 Delia Õunapuu 31. Janike123 OÜ (likvideerimisel) 16955474 Ingmar Lääts, Jani Johannes Havunen 1  JAXSON BYGG OÜ 32. (likvideerimisel) 14253822 Jakub Kalve 33. OÜ IDEAHOUSE 11093625 Gerli Aulik 34. G&S Venture OÜ 14755676 Dmitrij Gluszczenko, Andrey Sharkov 35. OÜ Ratsasport (pankrotis) 10575836 Heiti Hääl 36. Osaühing Infovõrgud 10931751 Riho Maisa NAS Instruments OÜ 37. (likvideerimisel) 14596976 Leonid Bortnikov,Viljo Veesaar 38. Triocrew OÜ 12966512 Olga Sufijarova 39. Maitsete Agentuur OÜ 16571975 Kristi Rahulaan, Merino Lastik 40. Doggy Life Tallinn OÜ 17048790 Siim Oja 41. DataCap OÜ 14855260 Jüri Pärtna, Mikk Reier 42. Bitay Global OÜ (pankrotis) 16151936 Niyazi Yilmaz 43. OÜ 6 kaubad 16809407 Lauri Hansberg, Erik Lakernikov 44. Let´s Publish OÜ (pankrotis) 11517462 Mirjam-Mari Marastu 45. MoonTTM OÜ 11498569 Margit Kõiv 46. ETT OÜ 16572773 Stanislav Andrejev, Aleksandr Nitsholdt Aleksander Belovskij endine Aleksander 47. Nessen OÜ 10066039 Belov 48. Doggy Life OÜ 16991352 Siim Oja 49. Leadfinder OÜ 14890380 Rainer Aunpu, Markus Mihkel Kaljuste 2D Kindlustusmaakler OÜ 50. (pankrotis) 11522534 Julia Fedorenko, Daniil Salnikov Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm 51. (pankrotis) 11928277 Henry Ots 52. ESTworkers OÜ 14836908 Kristo Teder (asendusliige), Janek Mütt 53. P.P. Projekt OÜ 12875152 Mait Tael, Marten Pikaru, Kalev Pikaru 54. Ropka Toit OÜ 14054132 Aivar Aland 55. Hemardes OÜ(pankrotis) 12038976 Helen Kask 56. Leekre OÜ (likvideerimisel) 11437480 Indrek Pütsepp 57. MTÜ Sass ja Partnerid 80631983 Nikita Sass 58. A&A Acta OÜ (likvideerimisel) 11559822 Ülla Torb 59. Avevush OÜ (pankrotis) 16454252 Eva Ušakova 60. Camellia Flowers Estonia OÜ 16182842 Nadezhda Rubezh 61. FitmodelProject OÜ 14382608 Julia Smoli, Kristina Nuut 62. New Fresh HVAC OÜ 16247168 Samat Aksubaev 63. M Food Rotermann OÜ (pankrotis) 14718020 Marju Luik 2 64. VR Foods OÜ 14865198 Kadi Tedremäe 65. Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) 16918606 Toomas Tomson 66. Stereofood OÜ (likvideerimisel) 16403007 Risto Kõresoo; Tiina Kõresoo 67. MAN Autokeskuse OÜ 10079273 Vladimir Molodtsov; Sergei Ustritski 68. OÜ Pakri Energia 14606611 Enn Laansoo 69. Altenberg-Reval AS (pankrotis) 10205654 Claes Magnus Akerborg 70. IA&JV OÜ 16952910 Julia Potaševa 71. KWOTA OÜ 16253795 Rain Vääna 72. Meraleks OÜ (pankrotis) 10855501 Aleksandr Šustov 73. REH Talo OÜ (likvideerimisel) 14150602 Elena Melnikova 74. Lubja Kodu OÜ 12729019 Robert Mirzo, Priit Jaagant 75. Ylemere OÜ 11930765 Andres Kangur LN Beauty Estonia OÜ 76. (likvideerimisel) 16378717 Jörgen Nils-Erik Weckström 77. Majatehnik OÜ 12464673 Kevin Saidla, Elvis Uusmaa 78. Detro Ehitus OÜ 12538756 Jaanus Silm Anu Metsar, Maria Laanelepp, Silver 79. MTÜ Järvetont 80420526 Gutmann 80. Alatfar OÜ 12185080 Tauri Tarkusep JTAPRevertymax OÜ 81. (likvideerimisel) 16979249 Jarmo Tappo, Svetlana Romet PROFEX Sideteenused OÜ 82. (likvideerimisel) 11051762 Martin Laurik, Kaimo Räppo Aleksandr Rozental (endine perenimi 83. OÜ SMARTCONSULT (pankrotis) 14348853 Kolesnikov) 84. Destanto OÜ (likvideerimisel) 12263561 Leho Pihkva 85. NKL18 OÜ (likvideerimisel 16214513 Kaimo Räppo; Inga Pauser Toomas Saarma (asendusliige); Janek 86. BBW OÜ (pankrotis) 16468917 Pohla 87. Ower Trading OÜ 14670307 Artur Krassilnikov 88. Kernel Trading OÜ (pankrotis) 14547765 Vladimir Lenger, Dmitrii Bunegin 89. Tähesära Kirbuturg OÜ 17102621 Karolin Nilp 90. Gamecan OÜ 12931206 Marten Palu 91. Two Factors OÜ 16058869 Heinike Luht, Kristiina Puusepp 92. Kaaleperis OÜ (pankrotis) 16277368 Andres Kriis 93. Vägi OÜ (pankrotis) 12378712 Indrek Rüütli 94. Stemaro OÜ 10730627 Indrek Elhi 95. Rakvere Autobaas nr 2 OÜ 12976864 Andres Poll 96. Ilumi Group OÜ 11162734 Deniss Västrik 97. Ketser Invest OÜ 16388006 Rainer Roost, Randy Raud 3 98. JTResoly OÜ (pankrotis) 16508491 Jarmo Tappo, Toomas Laurits 99. Materjalipartner OÜ (pankrotis) 14486874 Urmas Salum 100. Tailor Service OÜ 12143070 Sergei Malõš, Natalia Kravtšenko 101. Stanek OÜ (pankrotis) 10891968 Maanus Mürkhain 102. Paternoster OÜ (pankrotis) 11492963 Priit Villemson 103. Laser Bend OÜ 16218557 Tõnis Tulvik, Erik Lenk, Aare Reikter 104. Tükeldaja OÜ 12272117 Eke Lattu 105. Janere OÜ, saneerimisel 10001584 Janek Reitalu Erik Margijev, Urmas Ebruk, Andrei 106. ERIAL HLÜ 14411913 Tsalko 107. OÜ Vannituba.ee 12671484 Aare Ringvee 108. Lorents Machine Learning OÜ 14644043 Erika Lorents 109. CM Real Estate OÜ 11506010 Jürgen Järvik Mihhail Gluškov,Iliana Gluškova, Aleksei 110. Sestara OÜ (likvideerimisel) 16013766 Gluškov 111. vvector group OÜ (pankrotis) 14378328 Vladimir Novoseltsev MÖÖBLIEKSPERT PAIGALDUS 112. OÜ (pankrotis) 11554479 Ott Karu 113. Borynes OÜ 16367599 Ihor Rudnytskyi 114. DAST EHITUS OÜ (likvideerimisel) 16334097 Tiit Tamm 115. Kastani Spordikeskus OÜ 16806700 Martti Eerma 116. Sweet Spot Music Featival OÜ 14446871 Hardi Loog 117. Ringi Kirbukas TÜ 16713877 Triinu Rea 118. Kukertohver OÜ 16533796 Märten Kala Martin Kruus, Madis Kruus, Ahto Peever, 119. Drinkbase OÜ 16464836 Joonas Tamm 120. OÜ AsraAutod 11196242 Asko Saadi 121. Velvet Engineering OÜ 16080343 Taavi Aunre, Pärtel Vurma 122. Meisterkäsi OÜ 17247578 Piret Laur, Kristiina Muldia 123. KAF PROJECTS SAS OÜ 17162965 Diana Katherim Mejia Lozano 124. JahKüte OÜ 12838642 Olga Smolina, Timur Smolin 125. OÜ Virelton Pluss (pankrotis) 12933820 Marina Krell 126. Elsermax OÜ (pankrotis) 14641151 Sergei Šuvalov 127. Fagel Automaatika OÜ 12365333 Nikita Baranov, Svetlana Baranova 128. Clos Resto OÜ 14697016 Priit Suviste, Külli Rannamägi 129. SA Ehtne Saaremaa märgis 90015198 Aivar Kalle, Piret Kreis 130. Bogdan OÜ 10476695 Irina Kevorkova, Andrei Bogdan 131. ABC teraapia OÜ 14122215 Martin Ilves, Gerlin Maripuu 132. Multiparts OÜ 12519820 Olev Õismaa 4 133. Ainex Trade OÜ 14656431 Krista Pert 134. Osaühing Freven 10657149 Eda Unger 135. OÜ Fizzledrift 14793671 Priit Kattel 136. Cafe Cape Town OÜ 17130623 Deivid Uibo, Victor Paul Senosi 137. HABENTES HOMINES OÜ 10671089 Viktror Jemeldjažev 138. Beton Ehitus OÜ (pankrotis) 14637735 Taavi Rähn 139. Global Manpower OÜ (pankrotis) 14022442 Sander Laja 140. FinEst Wood OÜ 11694460 Jani Petteri Runonen 141. Koller grupp OÜ 14735892 Sergey Kolzyaev, Erkki Lind 142. Tehnokeskus OÜ 11159703 Sergei Lysikov, Alexander Shepelev 143. Eesti Viljaexpordi OÜ 12155707 German Gagolkin 144. Pagaripere OÜ 16010408 Maie Rõmmel 145. Respawn OÜ 17136459 Taavi Tannebaum, Annes Reinholdy 146. Osaühing Metsasiht (pankrotis) 10815772 Margo Ofitserov 147. MAIOROVA SHOP OÜ 16943459 Liudmyla Maiorova 148. Originails OÜ 16444087 Karmen Tohu 149. MRX Teenused OÜ 16446985 Marko Kristelstein 150. Corestone Green OÜ 10828326 Tarmo Talpsepp Thomas Scaberreiter; Kim Gammelgaard; 151. CS-Aware Corporation OÜ 16803086 Walter Scott Gleeson 152. Delambrosia OÜ (likvideerimisel) 16032887 Reeli Ringeveld 153. Off-Kilter OÜ 16159553 Lauri Lember Hild Rahvusvahelise Kaubanduse 154. OÜ 10205476 Indrek Hiisjärv, Kalev Närep 155. More Trade Baltic OÜ 14419197 Anna Maria Nordqvist 156. Mevalis OÜ 12166059 Mihkel Meidla,Maris Vaher 157. Lember OÜ 11686176 Lauri Lember 158. Green Energy Holding OÜ 16708445 Meelis Seer, Maksim Mõttus 159. Lyonberg OÜ 14682948 Andrus Vaht 160. Nordic BBQ OÜ (pankrotis) 14130717 Gustav Martin 161. Salosto OÜ (pankrotis) 16148621 Sven Viin, Hillar Talts 162. Steelrent OÜ (pankrotis) 11326331 Juri Žvatšov, Stanislav Beljakov 163. Rolands Moisejs OÜ 10528216 Rolands Moisejs 164. Wall Design Eesti OÜ 12697874 Mari-Ellen Mäemurd 165. Hamarellen Investments OÜ 14069811 Gatriin Pikkmets; Tavo Pikkmets 166. VipRide OÜ 16563875 Andres Piirak 167. Chousen OÜ 16715735 Taavi Hainas 168. Triumf Research OÜ 14410440 Kadri Haljas 5 169. Valguse Loojad OÜ 16477827 Ameya Shanti Keeroja 170. Monethera Group OÜ (pankrotis) 14616437 Andis Taubers 171. MVMaja OÜ (pankrotis) 14175884 Marko Lõuk 172. Osaühing Wewine 17028907 Georgi Leinemann 173. Rausberg Ehitus OÜ 10543150 Andres Kangur 174. Akademia SDA OÜ 14557858 Piotr Marcin Mazur 175. Bag Wear OÜ 16812549 Leevi Remmer 176. Peetmeri OÜ 12656183 Enn Laansoo 177. TPT Personal OÜ 16725018 Gatriin Pikkmets 178. Sapores OÜ (pankrotis) 12540517 Glelia Koitla-Mairov 179. ESTOLIFT TB OÜ 10827189 Priit Elbe 180. Season Caffee OÜ 11106405 Joel Ostrat, Alena Oja 181. OÜ Cenzor 16961411 Sander Ilves, Sven Kotkas 182. LAVINIITA OÜ (likvideerimisel) 10416463 Tatjana Kovalenko 183. Bergen Group Estonia OÜ 17147182 Gatriin Pikkmets, Tavo Pikkmets 184. OÜ Prelab 12789932 Björn Olof Eriksson 185. Apartments Estonia OÜ (pankrotis) 14015850 Renate Raadik 186. Julias Food OÜ 16552635 Vitali Tšemissov Talis Kottisse, Marko Jõerand, Valdo 187. Pärnasalu OÜ 11734722 Kaselo 188. PVC Tootmine OÜ (pankrotis) 14672542 Tarmo Paju, Jevgeni Kruglov PVC Hall Nordic OÜ 189. (likvideerimisel) 16714724 Jevgeni Kruglov 190. KNM EESTI OÜ (pankrotis) 14503408 Alfred Dudar, Andrei Mullo 191. OMEGAVALVE-2 OÜ 14251059 Andres Vinn 192. Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) 10917165 Kristjan Koort, Märt Mõistus 6  LISA 2 - Varatute maksejõuetute juriidilisest isikust võlgnike juhtide käitumine KOKKU 2024 KOKKU 2025 MJT on analüüsinud kohtutest saabunud ettepanekuid (number) 193 192 millest algatatud avalikke uurimisi või on uurimine algatamisel 12 8 pankrotiavalduse esitas võlausaldaja 36 39 raugemine pärast pankroti väljakuulutamist st keset menetlust 21 41 on kasutatud nn tuntud likvideerijate teenust 38 30 võlausaldajatele ja ühiskonnale tekitatud kahju kokku 48 541 756,00 € 73 936 781,00 € millest maksuvõlg 7 328 095,00 € 9 138 802,00 € VÕLGNIKUD asutamise, registreerimise aasta järgi: olid registreeritud 1989-1999 16 9 2000-2005 17 20 2006-2010 26 17 2011-2015 39 33 2016-2020 68 59 sh 2016 14 10 sh 2017 8 8 sh 2018 20 12 sh 2019 21 18 sh 2020 5 11 2021-2025 30 54 osakapital on tasumata või osakapital on alla 100 euro 42 53 VARATU VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE PÕHJUSED: energia, materjalide ja tööjõu hinna tõusud, käibe langus 26 44 sõltuvus ühest kliendist, ostjad jäid võlgu 17 14 lisa või põhipõhjus: nõrk äriplaan ja oskamatus reageerida muutustele 93 104 lisa või põhipõhjus: rasked juhtimisvead võlgniku varatuks tegemisel 106 86 kohtuvaidlused 5 erimeelsused osanike vahel, tegevuse soikumine, juhatuse liikme surm 31 nn ühinemise või jagunemise skeemi kasutus 2 lahkhelid KOViga, riigi rahastuse lõppemine 3 juhatuse liikmel ärikeeld või pankrotis 14 võlgniku ärakasutamine teise äriühingu hüvanguks 6 ei ole teada, pole dokumente 3 maksupettus, toetusepettus 24 31 RASKED JUHTIMISVEAD: ei ole esitanud õigel ajal pankrotiavaldust 150 155 millest on esitatud kuni pooleaastase hilinemisega 52 42 kuni 1 aastase hilinemisega 31 35 üle 1 aastase hilinemisega 31 41 üle 2 aastase hilinemisega 15 13 üle 3 aastase hilinemisega 5 12 üle 4 aastase hilinemisega 15 12 õigel ajal on esitanud 43 37 ei ole esitanud majandusaasta aruandeid 67 88 millest viimase aasta oma 30 40 kahe viimase aasta oma 12 24 kolme viimase aasta oma 7 9 nelja viimase aasta oma 2 2 viie ja rohkem viimase aasta oma 7 6 pole esitanud kunagi ühtegi maj aasta aruannet 9 7 on esitanud majandusaasta aruanded 126 104 Võlgnikku kahjustavate tegevuste tegemine lähikondsete kaudu: 85 86 näiteks raha omastamine kahtlased tehingud seotud osapooletega raha väljaviimine laenudena või muul moel tööjõumaksude deklareerimine ilma väljamakseteta ühe võlausaldaja eelistamine tegevuse (ettevõtte) üleviimine 20 19 maksude väärarvestus, tasumata jätmise skeem 24 29 oleks põhjust algatada kriminaalasi (sh on algatatud või lõpetatud) 37 43 ÄRIKEELU KOHALDAMISE VAJADUS võlgniku lähikondsete suhtes 41 48 SULARAHA KASUTUS 3 754 783,00 € 3 143 591,00 €  Lisa 3 – Eesti Advokatuuri aukohtu lahendi ülevaade Eesti Advokatuuri aukohtu 20. detsembri 2023.a otsus nr 2-15/650 Allikas: 2023 - Eesti Advokatuur 02.11.2023 Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt heidab kaebaja advokaadile ette: 1) tegutsemist saneerimisnõustajana ja taotluse esitamist enda ajutiseks halduriks määramiseks olukorras, kus ta ei olnud võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kaebaja viitab AdvS § 44 lg 4, SanS § 15 lg 5, PankrS § 56 lg-te 2 ja 3 ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava § 5 rikkumisele. 2) vääritut käitumist, mis seisnes mh kliendi vara võimalikus omastamises ning võlgniku maksejõuetuse võimalikus suurendamises, mis seisnes riigilõivude tagastamata jätmises ja põhjendamatute arvete (teise kliendi õigusteenuse ja riigilõivu arved) esitamises. Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeksi § 9 lg 1 ning § 8 lg 1 rikkumisena; 3) kliendi esindamisel ebaseaduslike viiside kasutamist, mis kaebaja hinnangul seisnes selles, et advokaadi nõustamise tulemusena muudeti võlgniku asukohta kohtualluvuse muutmise eesmärgil (forum shopping). Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeks § 8 lg 2 rikkumisena; 4) kohtu eksitamist ja menetlusosalistele teadvalt eksitava teabe esitamist, mis seisnes selles, et advokaat kinnitas oma sõltumatust saneerimisnõustaja ja pankrotihaldurina olukorras, kus ta seda ei olnud. Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeksi § 22 lg 2 ja § 21 lg 1 rikkumisena; 5) järelevalvele mitte allumist kui PankrS § 1929 lg 2 rikkumist; 6) advokatuurile asutusesisese teabe avalikustamist. Advokaat vaidles etteheidetele täies ulatuses vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata, asudes mh seisukohale, et kaebajal puudub käesoleval juhul kaebeõigus. Aukohus märkis esmalt, et ei nõustu advokaadi seisukohaga kaebeõiguse puudumise osas. Vastavalt AdvS § 16 lg 1 esimesele lausele võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole pöörduda huvitatud isik. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks teostanud järelevalvet advokaadi kui saneerimisnõustaja tegevuse üle, vaid kaebuses on selgitatud, et järelevalvet tehti pankrotivõlgniku ja tema lähikondsete tegevuse üle. Järelevalvemenetluse käigus kaebajale teatavaks saanud informatsiooni pinnalt tekkis kaebajal kahtlus, et advokaat on rikkunud talle õigusaktide, Koja hea kutsetava ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksiga pandud kohustusi, mille osas pöördus kaebaja aukohtu poole. Seega oli pöördumine õiguspärane. Seoses etteheitega, et advokaat ei olnud saneerimisnõustajana võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu, tõi kaebaja kaebuses välja, et advokaat on nõustanud ja esindanud nii võlgnikku kui ka võlgniku huvidega vastuolus olevate huvidega lähikondseid nii enne saneerimisavalduse esitamist kui ka saneerimismenetluse ajal. Kaebaja märgib, et advokaadibüroo on osutanud võlgnikule varem regulaarselt õigusteenust (sh esindas võlgnikku erinevates kohtumenetlustes), samuti esindasid advokaadibüroo advokaadid võlausaldajat ühes kohtumenetluses. SanS § 15 lg 5 kohaselt ei tohi saneerimisnõustaja või SanS § 14 lg-s 4 nimetatud isik olla kohtu töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Andes kohtule nõusoleku enda saneerimisnõustajaks nimetamiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest sõltumatu. Aukohtu hinnangul ei mõjuta advokaadi sõltumatust saneerimisnõustajana asjaolu, et ta oli enne saneerimismenetlust võlgniku õigusnõustaja. Vastavalt eetikakoodeksi § 4 lg-le 6 ei või advokaati samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Kliendi esindamine või nõustamine ei muuda advokaati kuidagi kliendiga seotuks või temast sõltuvaks. Advokaat on kinnitanud, et perioodil, mil ta oli saneerimisnõustaja, puudusid tal võlgnikuga igasugused varalised seosed. Saneerimisseaduse eelnõu 334 SE seletuskiri selgitab § 15 lg 1 kohta, et „nõustajat määrates tuleb kohtul ära kuulata ettevõtja arvamus selle kohta, kes oleks sobiv nõustajana tegutsema. Sellise ärakuulamisnõude eesmärgiks on võimaldada kohtul määrata nõustajaks just see isik, kes on juba eelnevalt olnud näiteks majandusnõustajaks ettevõtja juures ja kellel on seetõttu hea ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast ja ümberkorralduste tegemise võimalustest.“ Seega ei ole välistatud olukord, kus saneerimisnõustajana tegutseb isik, kes on varasemalt ettevõtet nõustanud. Eeltoodust lähtudes ei ole aukohtu hinnangul SanS § 15 lg-ga 1 vastuolus ka olukord, kus ettevõttele varem õigusteenust osutanud advokaat tegutseb sama ettevõtte saneerimisnõustajana, mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka etteheidet selle kohta, et advokaat oli saneerimisnõustajana võlgniku majandustegevuse, majandusliku olukorra, makseraskuste ja tehingutega kursis. Ka asjaolu, et advokaat esindas enne saneerimismenetlust ja saneerimismenetluse ajal ühte võlausaldajat ühes kohtumenetluses, ei muuda advokaati mistahes moel kliendiga seotuks või temast sõltuvaks. Aukohus rõhutab veel kord, et advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega kliendi kohtuasjaga (eetikakoodeks § 4 lg 6). Advokaat ei ole esindanud võlausaldajat vaidluses võlgnikuga ega seoses viimase saneerimisega. St advokaadi ülesanne ei ole olnud kaitsta võlausaldaja huve saneerimismenetluses. Seega ei esine advokaadi tegevuses huvide konflikti eetikakoodeksi § 13 lg 1 mõistes ning puudub alus asuda seisukohale, et advokaat ei olnud saneerimisnõustajana tegutsedes sõltumatu. Aukohus nõustus advokaadi seisukohaga, et saneerimist viib läbi ja selle eest vastutab ettevõtja ise ning saneerimisnõustaja ülesanne on üksnes ettevõtte nõustamine. Ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas 334 SE on selgitatud saneerimisnõustaja rolli ning tema erinevust pankrotihalduri rollist, märkides, et võrreldes pankrotiseadusega ei ole saneerimisseaduse kohaselt vaja kohtu määratud saneerimisnõustajat võlausaldajatel kinnitada, kuna saneerimisnõustaja ei saa oma tegevusega nii oluliselt võlausaldajate õigusi mõjutada kui seda saab pankrotinõustaja. Kaebusest ei nähtu konkreetseid asjaolusid, millest järelduks, et advokaat on saneerimisnõustajana tegutsenud võlausaldaja huvides. Väidetava anonüümse vihje osas, et advokaat aitas ette valmistada ja läbi viia võlausaldaja korraldatud enampakkumist ajalehes Kuldne Börs, kinnitas advokaat, et ei ole võlausaldajat selles osas aidanud. Seega ei ole need väited aukohtu hinnangul tõendamist leidnud. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendab aukohus distsiplinaarmenetluse all oleva isiku kasuks. Seoses võlausaldaja esindamisega kohtumenetluses, on advokaat selgitanud, et tal oli kindlapiiriline käsund vaid selle tsiviilasja menetluses ja see ei mõjutanud kuidagi tema sõltumatust saneerimisnõustajana. Samuti on advokaat selgitanud, et kui võlgnikul oleks õnnestunud oma kavandatud plaanid ellu viia ja võlausaldajad oleks nõustunud võlgade ajatamisega, oleks olnud võimalus makseraskused ületada. Aukohtul puudus alus nendes seisukohtades kahelda. Aukohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et advokaat on saneerimisnõustajana loonud kohtule ja võlausaldajatele võlgnikust ja tema majandustegevusest väära ettekujutuse. Seega ei ole aukohtu hinnangul leidnud tõendamist ka väide, et võlgnik oli saneerimiskõlbmatu. Asjaolu, et advokaat on esindanud ka võlausaldaja juhatuse liikme poolt juhitud teist ettevõtet, ei olnud aukohtu hinnangul asjasse puutuv, kuivõrd ei nähtunud seoseid selle ettevõtte ja vaidlusaluse saneerimismenetluse vahel. Muuhulgas oli kaebuses välja toodud asjaolu, et samal päeval, mil advokaadibüroo väljastas võlgnikust kliendile arve, sõlmis klient laenu- ja kommertspandilepingu, millega pani kogu äriühingu vara OÜ X laenu tagatiseks. Kaebaja on küll välja toonud, et samal ajaperioodil nõustas advokaat nii võlgnikku kui ka võlausaldajat, kuid kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud asjaolud käesoleval juhul asjasse puutuvad ning mis järeldusi on kaebaja nendest asjaoludest teinud. Advokaat on oma selgitustes kinnitanud, et ta ei ole OÜ-d X nõustanud ning sai kommertspandi seadmisest ja laenust teada saneerimismenetluses. Aukohtul puudus alus advokaadi selgitustes kahelda ning aukohtu hinnangul sellest, et laenu- ja kommertspandilepingu ja arve kuupäevad omavahel kattuvad, mingeid järeldusi teha ei saa. Saneerimisnõustaja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus ning ka kohus ei ole käesoleval juhul advokaadi tegevuses rikkumisi tuvastanud. Kohus on advokaadi küll 16.11.2022 saneerimisnõustaja ülesannetest vabastanud, kuid mitte seetõttu, et ta poleks olnud saneerimisnõustajana võlgnikust või võlausaldajatest sõltumatu, vaid kuna kohus lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka etteheide justkui oleks advokaat enda saneerimisnõustajaks määramist taotledes kohtule enda sõltumatuse kohta valetanud. Seoses etteheitega, et advokaat on esitanud avalduse määrata end võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks, arvestas aukohus, et võlausaldajale osutatud õigusteenus piirdus vaid esindusega ühes tsiviilasjas, mis ei olnud seotud võlgnikuga ega viimase pankrotimenetlusega. Advokaati ei või samastada tema ülesannete täitmise tõttu kliendiga ja kliendi kohtuasjaga. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et advokaadibüroo osutas õigusteenust võlausaldajale, järeldada, et advokaat ei oleks olnud sõltumatu ajutise pankrotihaldurina võlgniku pankrotimenetluses. Advokaat peab tegutsema küll kliendi huvides, kuid see nõue piirdub üksnes kohustusega tegutseda kliendi huvides konkreetse õigusteenuse osutamise raames. Advokaat ei ole esindanud võlausaldajat seoses võlgniku pankrotimenetlusega. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud aukohus rikkumist ka sellest, et advokaat on esitanud avalduse määrata end võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks. Lisaks heitis kaebaja advokaadile ette ka isiklikku varalist seost võlgnikuga, mis seisnes kaebaja hinnangul selles, et võlgnik oli registreeritud OÜ-le A kuuluvasse korteriomandisse, OÜ A juhatuse liikmeks on advokaadi abikaasa ning lisaks omab advokaat nimetatud ettevõttes ka osalust. Advokaat on selgitanud, et nimetatud korteriomandit ei ole võlgnik advokaadile teadaolevalt reaalselt rentinud, st üürilepingut ei ole advokaadi pereliikmetega sõlmitud ega tasu makstud. Samuti ei ole advokaat andud nõusolekut ettevõtte sellele aadressile registreerimiseks. Aukohtul puudub alus advokaadi selgitustes kahelda. Kaebuses pole toodud välja ühtki asjaolu, mis annaks alust tõsikindlalt väita, et võlgnik on konkreetsel aadressil mistahes korteriomandi üürimiseks üürilepingu sõlminud ja selle alusel igakuiselt üürimakseid tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole advokaadi varaline seos võlgnikuga tõendatud. Aukohus ei tuvastanud, et advokaat oleks kliendi vara omastanud või püüdnud oma tegevusega võlgniku maksejõuetust suurendada. Advokaat on selgitanud, et kohtumenetlustes tagastatud summad tasaarveldati advokaadibüroo nõuetega kliendi vastu. Seoses advokaadibüroo poolt võlgnikule adresseeritud arvega, mille sisuks oli õigusteenuse osutamine võlausaldajale, selgitas advokaat, et kuivõrd võlgnik võlgnes võlausaldajale 440 000 eurot, tasus võlgnik nimetatud arve advokaadibüroole võlausaldaja eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning võlausaldaja tasaarvestas tasutud summa võlgniku üürinõudega. Seega ei leidnud tõendamist, et advokaat oleks võlgniku vara omastanud. Aukohus möönab, et advokaat on eksinud arve koostamisel, kui on arved võlausaldajale osutatud õigusteenuse eest adresseerinud võlgnikule. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida mh kauba soetaja või teenuse saaja andmed. Olukorras, kus teenuse saajaks oli võlausaldaja, kuid arvetel oli arve adressaadiks ehk teenuse saajaks märgitud võlgnik, ei vasta advokaadibüroo arve KMS § 37 lg 7 nõuetele. Samas ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis peaks tooma kaasa advokaadi karistamise. Advokaat on selgitanud, et adresseeris arved võlgnikule põhjusel, et pooled olid kokku leppinud, et omavaheliste nõuete tasaarvestamiseks tasub arved võlausaldaja eest võlgnik. Lisaks nähtub ka kaebusest, et advokaat on lisanud arve juurde selgitusena osutatud teenuse kirjelduse, millest nähtub, et arve on esitatud võlgnikule osutatud õigusteenuse eest. Seega ei ole advokaat ka püüdnud varjata arve sisu või jätta muljet, et see oleks kuidagi seotud võlgnikuga. Kaebuses ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, millest nähtuks, et advokaadi tegevus võlausaldaja arve vormistamisel võlgnikule oleks olnud kantud eesmärgist kliendi vara omastada või tema maksejõuetust suurendada. Kaebuses on mh välja toodud saneerimisnõustaja tegevuse aruanne ning märgitud, et võlgniku juhatuse liikme ütluste kohaselt ei vasta aruanne täies mahus tegelikult tehtud tööle ja kirjeldustele, leides mh, et advokaat ei ole 2022. a ettevõtte tegevuskohas käinud. Selles osas on advokaat kinnitanud, et ta on kindlasti 2022. a suvel võlgniku tegevuskohas tootmisega tutvumas käinud ja ettevõtte esindajatega saneerimiskavaga seonduvat arutanud. Aukohtul puudub alus nendes väidetes kahelda. Samuti puuduvad alused pidada nimetatud aruannet ebaõigeks. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada distsiplinaarmenetluse all oleva isiku kasuks. Lisaks on kohus saneerimisnõustajale tasu määramisel tegevusaruendes kajastatud andmete õigsust kontrollinud ega ole vastuolusid tuvastanud. Kaebaja märgib kaebuses, et advokaadi õigusnõustamise tulemusena on võlgnik muutnud enne saneerimisavalduse esitamist oma asukohta kohtualluvuse muutmise eesmärgil ja pärast saneerimismenetlust ja keset avalikku uurimist, st pankrotimenetlust, uuesti tagasi. Kaebuses on mh välja toodud, et kohtunik, kes rahuldas saneerimisavalduse, ei menetle Harju Maakohtu tööplaani kohaselt saneerimisavaldusi, kuid ühtegi põhjendust selle asjaolu välja toomise kohta esitatud ei ole. Samuti ei ole kaebuses välja toodud, mis eesmärgil sooviti kaebaja hinnangul kohtualluvust muuta ja asi just Harju Maakohtusse tuua. Kui see oli kaebaja hinnangul seotud konkreetse kohtunikuga, siis jääb arusaamatuks kaebaja nägemus, kuidas saneerimisavaldus jõudis konkreetse kohtuniku töölauale, kui see ei ole tööplaanikohaselt tema poolt menetletav valdkond, kuidas advokaat sai olla veendunud, et see avaldus jõuab selle kohtuniku töölauale ja kuidas see asjaolu, et asja menetles nimetatud kohtunik, võlgnikule kasuks tuli. Kaebus on selle etteheite osas põhistamata ning aukohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud asjaolude pinnalt üheselt väita, et võlgniku tegevuskohta on muudetud eesmärgil, et muuta kohtualluvust. Lisaks on kohtul õigus kohtualluvust muuta, kui kohus leiab, et asi peaks alluma teisele kohtule (TsMS § 75 lg-d 1 ja 2 ja § 76 lg 1). Kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Advokaat on selgitanud, et üüripinda kaebuses viidatud aadressil ei ole võlgnik temale teadaolevalt reaalselt rentinud, st üürilepingut ei ole advokaadi pereliikmetega sõlmitud ega tasu makstud. Samuti ei ole advokaat andud nõusolekut ettevõtte sellele aadressile registreerimiseks. Aukohtul puudub alus advokaadi väidetes kahelda. Aukohus nõustub advokaadiga, et äriühinguid saab iga ettevõtja registreerida sinna, kuhu ise soovib ja advokaadi võimuses ei ole seda piirata. Seoses etteheitega, et advokaat ei ole allunud kaebaja järelevalvele ja on sellega rikkunud PankrS § 1929 lg-t 2, märkis aukohus, et tulenevalt AdvS § 43 lg-st 2 on advokaadile usaldatud andmed konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt seletust nõuda. Vastavalt AdvS § 45 lg-le 1 on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud teenistuskohustusi täites. Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise ja temale õigusteenuse eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi osutamise ja selle eest makstava tasu suhtes. Aukohtu hinnangul on AdvS eriseadus PankrS suhtes, mistõttu tuleb nimetatud seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste (käesoleval juhul PankrS § 1929 lg-st 2 tulenev maksejõuetuse teenistuse õigus saada teavet ja dokumente ning § 43 lg-st 2 ja AdvS § 45 lg-st 1 tulenev advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustus) vastuolu korral lähtuda AdvS is kui eriseaduses sätestatust. Ainsateks AdvS-is sätestatud teabe väljastamise eranditeks on AdvS § 45 lg-tes 2, 4 ja 41 toodud olukorrad. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi nimetatud olukorraga. AdvS § 45 lg 41 ei kohaldu, kuna advokaat ei ole olnud võlgniku pankrotihaldur ja kaebaja ei ole pöördunud advokaadi kui pankrotihalduri poole, vaid kui võlgniku õigusnõustaja poole, küsides teavet ja dokumente osutatud õigusteenuse kohta. Advokaadi õigust kutsesaladuse väljastamiseks ei loo ka kaebuses viidatud pankrotihalduri nõusolek. AdvS § 45 lg 2 kohaselt võib klient või tema õigusjärglane vabastada advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga, kuid pankrotihaldurit ei saa käsitleda ei kliendi esindaja ega õigusjärglasena. 01.01.2010 muudeti pankrotiseaduses pankrotihalduri esindusõiguse põhimõtteid. Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt asendati muudatuse tulemusena esindusteooria ametiteooriaga, s.t pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku tehinguteks enam mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. Ka K. Saare on 2010. a Juridica nr 7 artiklis „Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted“ selgitanud, et pankrotihaldur ei ole alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 541 lõike 1 kohaselt mitte võlgniku esindaja, vaid ta täidab seadusest tulenevaid ametikohustusi enda nimel, sh teeb pankroti varaga tehinguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankroti varaga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Seega ei ole pankrotihaldur käsitatav mitte juriidilise isiku juhatust asendava organina, vaid eristaatuses subjektina, kes seadusega temale pandud ametiülesannetest tulenevalt omab õigust teha enda nimel tehinguid ja muid toiminguid pankrotivaraga. Seega on pankrotihalduri tegevus kehtiva seaduse kohaselt piiratud pankrotivara valitsemise ja käsutamisega ning võlgniku esindamisega pankrotivaraga seotud vaidlustes, kuid erinevalt enne 01.01.2010 kehtinud pankrotiseaduses sätestatud halduri esindusõiguse ulatusest, ei ole pankrotihaldur kehtiva õiguse kohaselt võlgniku seaduslik esindaja. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et äriregistri andmetel on võlniku esindusõigus paralleelselt nii pankrothalduril kui ka ettevõtte juhatuse liikmel, kusjuures pankrotihalduri esindusõiguse osas on registris märge, et pankrotihaldur käsutab osaühingu pankrotivara. Samuti ei saa pankrotihaldurit pidada kliendi õigusjärglaseks. Vastavalt TsÜS § 6 lg le 1 võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Pankrotiseadusest ei tulene, et pankrotihalduri näol oleks tegemist võlgniku õigusjärglasega. Pankrotihalduril on küll (piiratud ulatuses) õigus tegutseda võlgniku nimel, kuid halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on siiski võlgnik ise (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Seega ei ole pankroti välja kuulutamisega võlgniku õigused ja kohustused pankrotihaldurile üle läinud. Eeltoodust tulenevalt ei saanud pankrotihaldur vabastada advokaati kliendi nimel kutsesaladuse hoidmise kohustusest ning advokaadil puudus AdvS-ist tulenevalt nii õigus kui ka kohustus kaebajale nõutud teavet ja dokumente esitada. Seoses etteheitega, et advokaat edastas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe advokatuuri juhatusele, märkis aukohus esmalt, et advokaat ei ole käsitletav teabevaldajana AvTS mõistes. AvTS § 5 lg 1 kohaselt on teabevaldajateks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik ja eraõiguslik juriidiline isiku või füüsiline isik lg-s 2 sätestatud tingimustel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. Kuivõrd kaebaja infopäring oli adresseeritud advokaadile, mitte pankrotihaldurile, siis ei ole advokaat käesoleval juhul käsitletav isikuna, kes täidab avalikke ülesandeid ja kellele seetõttu laieneks teabevaldaja kohustused. Seetõttu ei ole advokaadi poolt viidatud infopäringu edastamine kolmandatele isikutele AvTS mõistes sanktsioneeritav. Lisaks on aukohtu hinnangul kaheldav, kas nimetatud dokumendi asutuse siseseks kasutamiseks tunnistamiseks AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel esines üldse õiguslik alus, kuivõrd infopäring ei sisalda sellist riikliku järelevalve menetluse käigus kogutud infot, mis ei oleks juba avalik. Küll aga esines alus tunnistada dokument asutuse siseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p 19 ja AdvS § 45 alusel, kuivõrd dokument sisaldas kutsesaladust. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on kutsesaladuseks mh advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise fakt ning nimetatud dokument sisaldab mh ka seda infot. Selles osas laieneb aga kutsesaladuse hoidmise kohustus ka advokaadibüroo ja advokatuuri töötajatele, mistõttu ei olnud selle info edastamine advokaadibüroole ega ka advokatuuri juhatusele keelatud. Lisaks on ka Eesti Advokatuur teabevaldaja, kellele laiendevad teabevaldaja kohustused. Seega ei muutunud edastatud dokument advokatuurile edastamise tõttu avalikkusele kättesaadavaks. Kaebaja on mh toonud kaebuses välja erinevaid asjaolusid, millest ilmnevad võimalikud etteheited Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevuse suhtes. Aukohus selgitas, et advokatuuri aukohtu pädevusse ei kuulu järelevalve Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevuse üle, mistõttu nende etteheidete osas aukohus seisukohta ei võta. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses selliseid rikkumisi, mis annaks alust advokaadi karistamiseks. Aukohtumenetlus advokaadi tegevuse suhtes lõpetati.  LISA 4 - 30 näidet varatute maksejõuetute juriidiliste isikute elukaartest (MJT juhuvalim 2025.a riikliku järelevalve menetluste tulemustest) 1. Asi nr 2-25-16607, võlgnik Bergen Group Estonia OÜ (registrikood 17147182). Pankrotiavalduse esitas pärija oktoobris 2025. Võlgnik asutati 03.01.2025 tööohutusalaste koolituste tegemiseks ja tegevus lõppes endise juhatuse liikme surmaga 2025. aasta kevadel. Võlgnikul puudub igasugune teadaolev vara ja teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 3200 eurot. Ajutine haldur märkis, et kuigi endine juhatuse liige on teinud võlgniku arvelduskontolt (eelduslikult) alusetuid väljamakseid, siis on endine juhatuse liige surnud ning tema pärandvara pankrotiavalduse menetlus lõpetatud raugemisega, mistõttu nõuete esitamine ei ole võimalik. 29.12.2025 otsustas kohus lõpetada pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 2. Asi nr 2-23-6798, võlgnik MVMaja OÜ (pankrotis, endine ärinimi AMV House OÜ, registrikood 14175884), kelle pankrot kuulutati välja 29.09.2023. Pankrotihaldur esitas 13.10.2025 kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnik asutati 29.12.2016 ja tegeles puitmajade ehitamise, monteerimisega Islandil, Rootsis, Norras ning Eestis. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2021. aastal seoses ehitusmaterjalide ja energiahinna järsu tõusu, tööjõukulude kasvu ning ettevõtte eksporditurgude (Norra ja Islandi) jahtumisega. Ettevõtte rahalist seisu halvasid täiendavalt klientide makseraskused ja maksejõuetus, sealhulgas suurima koostööpartneri S.E AB pankrot Rootsis (kelle vastu on võlgnikul nõue 63 685 eurot). Nende asjaolude koosmõjul muutus ettevõtte netovara püsivalt negatiivseks ning lühiajalised kohustused ületasid oluliselt käibevara. Halduri hinnangul ei reageerinud juhatus muutunud majandusolukorrale nõuetekohaselt. Vaatamata 2021. aasta lõpuks väljakujunenud maksejõuetusele jätkati tegevust, mille tulemusel ettevõtte finantsseis veelgi halvenes. Halduri hinnangul kujutab maksejõuetuse seisundis tegevuse jätkamine endast rasket juhtimisviga, mis võis kahjustada võlausaldajate huve. Samas ei ole haldur tuvastanud andmeid, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole, nagu varade põhjendamatu väljaviimine või mittesihipärane kasutamine. Võlausaldajate nõudeid ei ole menetluses kinnitatud ning tasumata kohustusi võib olla kuskil 700 000 euro ulatuses. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul varana korter, natuke ehitusmaterjali ning mõned tööriistad. Pankrotivara müügist laekus 3 238 eurot, täiendavalt laekub eeldatavalt Rootsis läbiviidavast menetlusest veel kuni 1 273,70 eurot. Rohkem laekumisi ei ole ette näha. 3. Asi nr 2-24-18403, võlgnik The Estonian Crew Company OÜ (registrikood 16172981). Võlgnik asutati 2021. aastal eesmärgiga vahendada lennupersonali, piloote ja pardateenindajaid. Võlgniku ainsaks kliendiks oli Nordic Aviation Group AS gruppi kuuluv Regional Jet OÜ. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2024. aastal kui Regional Jet OÜ lõpetas tööjõurendi lepingu. Regional Jet OÜ teavitas avalikkust maksejõuetusest 20.11.2024 ja samal päeval lõpetas ta kõik lennud. Regional Jet OÜ pankrot kuulutati välja 07.02.2025. Võlgnikul oli nõudeid ostjate vastu summas 168 054,49 eurot, mis on ebatõenäoliselt laekuvad ning võlgnikul oli ainsaks varaks arvelduskontol olev 145,67 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus oli vähemalt 77 175 eurot, millest maksuvõlg 58 601 eurot ja 18 574 eurot võlgnevus töötajatele. Päev enne majandustegevuse lõpetamist st 19.11.2024 on tehtud väljamakse juhatuse liikme kontole summas 75 000 eurot. Suure tõenäosusega on juhatuse liige tehingu tegemisel rikkunud lojaalsus ja hoolsuskohustust ÄS § 187 lõike 1 tähenduses sõlmides lepingu ja makstes tasu iseendale. Kui juhatuse liige ei oleks päev enne majandustegevuse lõppemist iseendale nn konsultatsioonitasu maksnud ei oleks tekkinud ka maksejõuetut olukorda. Seega enne teate avalikustamist muutis juhatuse liige võlgniku maksejõuetuks, et olemasolevad kohustused kannaks võlgniku asemel Töötukassa ja maksud töötasudelt jääks tasumata. 10.03.2025 lõpetas kohus otstarbekusest lähtudes pankrotiavalduse menetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri tasu summas 2500 mõisteti välja solidaarselt võlgnikult ja osanikult, kuna osakapitali sissemakset ei olnud võlgnikule tehtud. 1 4. Asi nr 2-25-14284, võlgnik Off-Kilter OÜ (registrikood 16159553). Võlgniku majandustegevuseks oli alltöövõtt – djservice.ee internetipoe ja füüsilise poe haldamine. Koostöö peatöövõtjaga lõppes septembris 2025. Võlgniku vara moodustasid vinüülplaadid mida ei õnnestu müüa ning varana kajastati bilansis äriruumide renoveerimisega seotud kulud (ehitusmaterjal, krohv, värv, valgustid, mööbel jms) ja vinüülide reklaamiga seotud kulud - postrid ja muud taolised kulud kokku summas 31 791,84 eurot. Tegelikkuses võlgniku bilansis kajastatud vara puudus ja selliste parenduste kajastamine äriühingu varana oli ebaõige. Võlgniku teadaolevad kohustused olid kokku vähemalt 37 324,00 eurot, millest 10 419 eurot maksuvõlg ja ülejäänud nõuded on erinevatelt krediidiasutustelt, millede tasumise eest vastutab juhatuse liige solidaarselt võlgnikuga. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku juhatusele on võlgniku arveldusarvelt stabiilselt tehtud väljamakseid selgitusega „kassasse“ või „palk“. Kassast on peamiselt aastatel 2022 ja 2023 teostatud kokku 44 323,22 euro ulatuses väljamakseid selgitusega „muu väljaminek“, mille osas ei ole võimalik täpsemalt selgitada, mis eesmärgil raha kasutati. Osaliselt on kassast välja läinud raha deklareeritud palgana. Palga deklaratsioone on läbi aastate tehtud neto summadelt, mistõttu on eeldatavalt esitatud maksude määramise aluseks väiksemaid summasid või on üldse jäetud maksud deklareerimata. Arusaamatuks jäi et, milleks vajas võlgnik suurt üüripinda ning parendas seda nii suure summa eest, samal ajal teades, et neid investeeringuid üürileandja ei hüvita. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on eelkõige puudulik finantsjuhtimine, äririskidega mittearvestamine ning raamatupidamise arvestuse puudulikud teadmised. Harju Maakohtu 01.10.2025 määrusega on välja kuulutatud võlgniku juhatuse liikme pankrot. 13.11.2025 lõpetas kohus Off-Kilter OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 5. Asi nr 2-25-12409, võlgnik Cafe Cape Town OÜ (registrikood 17130623) on kantud äriregistrisse 09.12.2024, osakapitaliga 1 euro ja pankrotiavaldus esitati kohtusse 31.07.2025. Juhatuse liige on varasemalt olnud seotud äriühinguga Bobotie OÜ, mis kustutati 07.01.2025 äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgniku loomise aluseks oli Bobotie OÜ varasem tegevus samal üüripinnal, mille renoveerimiseks ja sisustamiseks investeeriti juhatuse liikme isiklikest vahenditest 30 050 eurot. Võlgniku majandustegevus seisnes kohviku pidamises Balti Jaama turul. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgnik liiga optimistlik jätkates kolm aastat ebarentaabliks osutunud Bobotie OÜ äritegevust. Võlgnik alustas tegevust juba makseraskustes, võttes üle üürilepingu koos võlgnevusega ligikaudu 13 500 euro ulatuses. Poole aasta jooksul ei olnud äriühingul võimalik võlgnevust vähendada vastupidi, ebapiisava käibe tõttu üürivõlg kasvas ning üürileandja rakendas seadusest tulenevat pandiõigust ja korraldas kioski tühjendamise. Võlgniku kohustused olid summas 20 113 eurot, millest 19 543 eurot on üürileandja nõue ning 570 eurot maksuvõlg. 14.11.2025 lõpetas kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 6. Asi nr 2-25-7850, võlgnik SA EHTNE Saaremaa märgis (registrikood 90015197) esitas pankrotiavalduse kohtule juunis 2025. Võlgnik kanti äriregistrisse 18.12.2020 eesmärgiga märgise Saaremaa Ehtne toode haldamine ja arendamine; märgise kandjate võrgustiku tegevuse koordineerimine; läbi märgise tuntuse kasvatamise ja ühistegevuste edendada märgise kandjate arengut ning majanduslikku toimetulekut. Tegevusalaks oli jaemüük kauplustes. Sihtasutuse loomise eesmärk oli, et kasumliku jaemüügi toel muutuks sihtasutus isemajandavaks ja tegeleks kohalike toodete müügi edendamisega. Kahjuks sihtasutus kunagi isemajandavaks ei saanud. Sihtasutuse müügitegevus lõppes oktoobris 2024. Registripidajale ei ole võlgnik esitatud ühtegi neljast majandusaasta aruandest. Võlgniku kohustused kokku olid vähemalt 29 410 eurot (maksuvõlg 7 879 eurot ja 65 tarnijat summas 21 531 eurot). Võlgniku vara väärtuseks oli 1,18 eurot. Üheks maksejõuetuse põhjuseks on ühing ise märkinud ühingu juhatuse juhtimisvead, eelkõige puudujäägid laoarvestuses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on SA EHTNE Saaremaa märgis maksejõuetuse üheks põhjuseks 2023-l aastal toimunud 30%-line käibe langus ja kindlasti ka äriplaani nõrkus. Kuna tegevuse ajal majandusaasta aruandeid ei ole koostatud/esitatud, siis pole maksejõuetuse tekkimise täpsem aeg teada. Ajutisele haldurile esitatud andmete alusel saab järeldada, et SA EHTNE Saaremaa märgis oli maksejõuetu vähemalt seisuga 01.01.2024. Kohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse raugemisega 2  30.09.2025. 7. Asi nr 2-25-9457, võlgnik CM Real Estate OÜ (registrikood 11506010) kanti äriregistrisse 20.05.2008 tegevusalaga enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Võlgniku mõlemad endised juhatuse liikmed on läbi teinud pankrotimenetluse. Võlgnik kustutati Äriregistrist 31.10.2016 majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning täiendav likvideerimine algatati võlgnikule kuulunud ja hüpoteegiga panditud vara realiseerimiseks 25.05.2017. Likvideerimismenetluse käigus ei tuvastatud muud võlgnikule kuuluvat vara kui kinnistu, millele oli seatud hüpoteek krediidiasutuse kasuks ning kinnistu võõrandati likvideerija poolt 2018 aastal. Võlgniku kohustused kokku olid 330,20 eurot, mis tulenes äriregistri 17.11.2022 määratud trahvist ja kohtutäituri täitekuludest. Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2011 aasta eest, s.o 14 aastat tagasi, hilisema perioodi kohta igasugused raamatupidamisandmed puuduvad. 2011 teeniti müügitulu 95 569 eurot, kasum 35 602 eurot, bilansimaht 741 999 eurot. Hilisemad andmed kuni äriregistrist kustutamiseni 31.10.2016 puuduvad. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas ning kui suurel määral on andmeid säilitatud elektroonilisel viisil ja paberkandjal. Likvideerija valdusesse mingisuguseid võlgniku raamatupidamise dokumente üle antud ei ole. Likvideerimismenetluse lõpetamine viibis põhjusel, et juhatuse liikmed ei esitanud likvideerijale raamatupidamise algdokumente, ilma raamatupidamisdokumentatsioonita ei olnud likvideerijal võimalik äriregistrile likvideerimismenetluse ajal võlgniku majandusaasta aruandeid esitada. 10.09.2025 lõpetas kohus pankrotiavalduse menetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata kohustades ajutist haldurit võlgnik likvideerida ja registrist kustutada. Seisuga 30.01.2025 oli võlgnik äriregistris alles. 8. Asi nr 2-25-3857, võlgnik JTAPRevertymax OÜ (likvideerimisel, endine ärinimi OÜ Frozen Express, registrikood 16979249). Võlgnik on äriregistrisse kantud 03.05.2024, osakapitali suuruseks 1,00 eurot ja põhitegevusalaks oli puu- ja köögivilja hulgimüük. 07.03.2025 esitas võlausaldaja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks avalduse. Peale pankrotiavalduse esitamist sai 09.04.2025 võlgniku uueks omanikuks JTGlewter OÜ ja määrati ka uus juhatuse liige. Võlgniku uueks ärinimeks sai JTAPRevertymax OÜ ja osanik võttis 24.04.2025 vastu likvideerimisotsuse. Likvideerijaks määrati endine juhatuse liige ning tegemist on isikuga, kellel on äriregistris seos üle 100 äriühinguga ning kohtulahendite registris nähtavad mitmed lahendid sh seoses kriminaalasjaga. Kassas oleva reaalsete rahaliste vahendite osas halduril info puudub. Raamatupidamise andmed näitavad kassa saldoks 8 752,00 eurot. Võlgniku raamatupidamise programmi andmetel on võlgnikul nõue ostja vastu summas 8 170,93 eurot. Ostja vastas, et arve on fiktiivne, pahatahtlik ja pigem kuritahtlik arve. Arve aluseks pole kokkulepet, osutatud teenust ega saadud kaupa. Ostja teatas ajutise halduriga peetud kirjavahetuses, et temaga suhtles võlgniku nimel „manager“ A.E. Raamatupidamise kohaselt oli võlgnikul soetatud finantsinvesteeringutena ostetud investeerimiskulda koguväärtuses 16 635,50 eurot. Haldur suhtes kulla müüjaga ja kuld anti üle juhatuse liikme poolt volitatud isikule ning tasuti ülekannetega ja osaliselt sularahas. Raamatupidajalt saadud dokumentide hulgas oli ka allkirjastamata kulla üleandmise akt, millega endine juhatuse liige annab kogu soetatud kulla üle järgmisele juhatuse liikmele ja likvideerijale. Kulla reaalne asukoht on ajutisele haldurile teadmata. Võlgniku raamatupidamine kajastas varana laadur-ekskavaatoreid ja diiselgeneraatoreid. Masinate arvete järelepärimisele vastati, et „See klient ei ole mitte kunagi meie käest masinaid saanud. Ta palus arvet kahele masinale mille meie ka tegime klausliga, et teatud kuupäevaks peab olema raha laekunud. Kokkulepitud kuupäevaks raha ei olnud ja meili teel vastas, et plaanid muutusid ja ostavad midagi muud. Tegime kreeditarved ja edastasime ka kliendile.“ Kokkuvõtlikult leiab haldur, et võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku poolt ostetud elektroonikatoodete ja investeerimiskulla asukoht. Võlgniku teadaolevad kohustused kokku vähemalt 73 600,00 eurot, millest kõige suurem on pankrotiavalduse esitanud Moldova võlausaldaja oma, kes müüs võlgnikule külmutatud puuvilju summas 51 368 eurot. Täiendavalt on endine juhatuse liige vastanud maksejõuetuse teenistusele, et „Vastus küsimusele nr 4 (tuginedes pankroti toimumata jäämisele) (Kas olete teadlik juhatuse liikme kohustusest esitada 3  20 päeva jooksul püsivate makseraskuste tekkimisel pankrotiavaldus kohtusse?) Mul on vastav seadusesäte teada. Kuid teie küsimus tugineb valel eeldusele, justkui oleks OÜ Frozen Express’il esinenud pankroti- või püsiva maksejõuetuse tunnuseid. See ei vasta tõele. Ükski riigiasutus, kohus ega väline audiitor ei ole tuvastanud ettevõtte pankrotiseisundit ega pankrotiohtu. Frozen Express: – tegutses, – viis läbi majandustegevust, – täitis kohustusi partnerite ees, – ega omanud ühtegi juriidiliselt kehtivat alust pankrotimenetluse algatamiseks. Kui keegi — eraisik, võlausaldaja, konkureeriv ettevõte või vastaspool — väljendas oma arvamust oletatavate “tunnuste” kohta, siis see ei oma õiguslikku kaalu. Arvamus ei ole tõend. Avaldus ei ole kohtuotsus. Seega ei saa kõnealust “20 päeva” reeglit rakendada, kuna ei olnud sündmust, mis oleks sellise kohustuse esile kutsunud. Tegemist on katsega kehtestada fiktiivne konstruktsioon, asendades arvamuse reaalse õigusliku alusega. Sellistele konstruktsioonidele ei saa rajada järeldusi./../ Tegutsesin seadusliku ja vastutustundliku juhatuse liikmena, lähtudes mitte oletustest, vaid oma kohustusest — ettevõtte, selle stabiilsuse, partnerluse mainet ja juriidilist selgust silmas pidades. Kõik minu otsused lähtusid kainest arvestusest, vajadusest kaitsta ettevõtte vara surve, kaose ja lagunemise eest. Töötasin läbipaistvalt, täitsin kohustusi ning tagasin ettevõtte üleandmise usaldusväärsele uuele omanikule — koos kogu vara- ja kohustuste bilansiga. Igasugune katse omistada mulle ebakohasust ei ole analüüs, vaid laim. Ei ole olemas ühtegi dokumenti, fakti ega kaebust, mis kinnitaks vähimatki kuritarvitust. Vastupidi: minu tegevus oli suunatud töökohtade säilitamisele, konfliktide vältimisele ja ettevõtte päästmisele süsteemse surve tingimustes. Kui te arvate, et heausksus tähendab passiivsust ja likvideerimist ootamist, siis eksite sügavalt. Heausksus tähendab ettevõtte huvide aktiivset kaitsmist. Just sellega ma tegelesin. Frozen Express ei hävinenud. See säilitati. Müüdi. Anti üle koos bilansiga ja väärikalt. Kõik muu on vaid tagantjärele konstrueeritud katse asetada olukord sobivasse narratiivi.“ Kohus otsustas 29.07.2025 lõpetada pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 9. Asi nr 2-24-17103, võlgnik Janike123 OÜ (endine JJH Advisors Scandinavia OÜ, likvideerimisel, registrikood 16955474). Võlgnik asutati 01.04.2024 ning selle kavandatud põhitegevus oli renditööjõu vahendamine. Võlgnik sõlmis lepingu Hollandi äriühinguga ja lepingu alusel tegid selle äriühingu poolt vahendatud töötajad tööd vastavalt võlgniku Türgi tellija/ostja juhistele ja korraldustele. Hollandi äriühing esitas võlgnikule osutatud teenuste eest arved, kuid Türgi ettevõte võlgnikule ei tasunud. Majandustegevus kestis väga lühikest aega ning oli kaks juhatuse liiget. 15.10.2024 ainuosaniku otsusega otsustati läbi viia võlgniku likvideerimine ja määrati likvideerija. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 50 149 eurot sh ka omaniku ja omanikuga seotud ettevõtete poolt antud laenud. Menetluses hinnati võlgniku nõuded ostja vastu täies ulatuses lootusetuteks, kuna ostjal ei ole kättesaadavatel andmetel mingit registervara, mille arvel võlgnevus sisse nõuda. 09.04.2025 kohtumäärusega lõpetati võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning põhiliseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks pidada ebaõnnestunud äritegevust. 10. Asi nr 2-24-18611, võlgnik Fond Control OÜ (likvideerimisel, registrikood 11610724). Võlgnik asutati 16.03.2009. Ühe juhatuse liikme suhtes on alates 13. septembrist 2024 kohaldatud ärikeeldu kuni Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu (pankrotis) pankrotimenetluse lõpuni. Võlgniku peamiseks tegevusalaks on äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. 02.01.2024 kustutati võlgnik registrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Tartu Maakohtu 25.10.2024 määrusega ennistati Fond Control OÜ äriregistris ning otsustati läbi viia osaühingu täiendav likvideerimine. Kohtu poolt määratud likvideerija esitas 07.12.2026 kohtule pankrotiavalduse. Võlgnikul võisid olla nõuded kolmandate isikute vastu. Viimase äriregistrile esitatud majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 2020. aasta lõpu seisuga nõudeid ja ettemakseid kokku summas 137 242 eurot ning finantsinvesteeringuid summas 147 580 eurot. Võlgnikul puudusid igasugused dokumendid võimalike nõuete kohta. Seega olemasolevate andmete põhjal neid võimalikke nõudeid ei saanud pidada likviidseteks ega arvestada võlgniku maksevõime hindamisel. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku kontole on laekunud raha võlgnikuga seotud isikutelt. Mille eest ja miks võlgnikule tasuti, ei ole kontoväljavõtete alusel 4  täpselt tuvastatav. Saadud raha arvel on võlgnik maksnud töötasu ja juhatuse liikme tasu ning nendega kaasnevaid riiklike makse, samuti tasunud sideteenuste ja muude väiksemate teenuste eest, mida võib pidada ettevõtluses tavapäraseks (väikeses mahus vastuvõtukulud, õigusteenused, kindlustus, parkimistasu jms). Pangakaardiga on sularahaautomaadist välja võetud 2020. aastal kokku 29 000 eurot, mistõttu võib võlgniku olla aruandvate isikute (juhatuse liikmete) vastu rahalisi nõudeid. Võlgnikul on vaieldamatult kohustusi kokku vähemalt 2 313,68 euro ulatuses (s.o maksuvõlg). Lisaks sellele on likvideerija pankrotiavalduses esile toonud, et võlgnikul võib olla täiendavaid kohustusi Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) ees. Nõue koosneb põhivõlast summas 403 351,27 eurot ja intressist, mille suurus 10.11.2024 seisuga oli 134 161,62 eurot. 04.03.2025 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu. 11. Asi nr 2-25-15857, Valguse Loojad OÜ, kohustused ca 139 230 eurot. Valguse Loojad OÜ esitas kohtule 24.09.2025. a võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiasja materjalide kohaselt soetas võlgnik laenu abil kinnistute kompleksi Saaremaal eesmärgiga see elamumaa otstarbega kinnistutena välja arendada ning edasi müüa. Kompleksi kuulus ka konverentsihoone koos majutuspinnaga. Võlgniku äriplaani teine osa oli konverentsihoone ja majutuspindade üritusteks välja rentimine. Projekti ei suudetud siiski lõpuni viia. Üks võlgniku juhatuse liikmetest suri, misjärel võlgniku teine juhatuse liige otsustas kinnistud tervikuna müüki panna. Kinnistuid loodeti müüa bilansilisest väärtusest suurema summaga. Sobivat pakkumist ei saabunud ning hüpoteegipidaja esitas täitmisavalduse oma nõude sundtäitmiseks. Sundtäitmise teel saadu arvelt ei suudetud tasuda kõiki võlgniku kohustusi. 09.12.2025. a lõpetas Tartu Maakohus Valguse Loojad OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=428879396 12. Asi nr 2-20-18374, Sapores OÜ (pankrotis alates 07.01.2021. a ehk raugemine keset menetlust), kohustused ca 217 eurot. Võlgnik esitas Pärnu Maakohtule 14.12.2020.a avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohus kuulutas 07.01.2021. a välja Sapores OÜ pankroti. Pankrotiasja materjalide kohaselt kustutati võlgnik 28.08.2017.a äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgnikule kuulus tol hetkel 2016. a OÜ-lt Amphitec ostetud kinnistu. 2018. a esitas OÜ Amphitec juhatuse liige kohtule võlgniku täiendava likvideerimise taotluse, kuna kinnistu eest oli tasumata. Võlgniku suhtes algatati täiendav likvideerimismenetlus ning likvideerijaks asus OÜ Amphitec juhatuse liige. Kinnistu müüdi 2019. a, kuid selle müügist ei suudetud tasuda kõiki võlgnevusi. Võlgniku pankrotiavalduse esitas samuti võlgniku nimel selle likvideerija st võlgniku võlausaldaja OÜ Amphitec juhatuse liige. Võlgniku juhatuse liige halduri ning likvideerija kõnedele/kirjadele ei vastanud, kuid teenistusele antud selgituste kohaselt osteti kinnistu eesmärgiga ehitada sinna maja ja see hiljem ära müüa. Võlgniku majandustegevus seiskus juhatuse liikme sõnul isiklikus elus tekkinud probleemide tõttu. 07.01.2026. a lõpetas Pärnu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=431638386 13. Asi nr 2-24-18900, võlgnik Saarte Sahver OÜ, kohustused ca 55 353 eurot. Saarte Sahver OÜ esitas Tartu Maakohtule 13.12.2024.a. pankrotiavalduse. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt pidas võlgnik ca 14 aastat Kuressaares poodi/kohvikut nimega Saarte Sahver. Tegemist on mahetoodangut ja kohalikku kaupa turustava ettevõttega. Kehvemini hakkas minema 2022. a, mil võlgniku tegevust mõjutasid nii Kuressaare linnasüdame remont, koroonapandeemia, elektrihindade suurenemine, Kuressaare linna veeprobleemid ning üleüldine hindade kallinemine ja ostujõu langus. Pood suleti 2024. a jaanuaris. 20.03.2025. a lõpetas Tartu Maakohus Saarte Sahver OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 14. Asi 2-24-18057, võlgnik Antoni Õigusbüroo OÜ, kohustused ca 53 497 eurot. ANTONI Õigusbüroo OÜ likvideerija esitas 28.11.2024. a kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige suri 2022. a lõpul, misjärel Saaremaa vald päris võlgniku osaluse. Võlgniku dokumentide, sh raamatupidamise algdokumentide, 5  asukoht ei ole teada. 02.04.2025. a lõpetas Tartu Maakohus ANTONI Õigusbüroo OÜ pankrotiavaldusemenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=401003418 15. Asi nr 2-24-12708, võlgnik Süsivalge OÜ, kohustused ca 51 000 eurot. Süsivalge OÜ esitas 22.08.2024. a Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas 13.11.2024. Pankrotiasja materjalidest nähtub, et võlgnik sai Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust kartulisorteeri ostuks, mida kasutati äriühingu Maasikaoru Talu OÜ huvides. Asjas kogutud info viitab, et tegelikult juhtis kogu võlgniku majandustegevust Maasikaoru Talu OÜ juhatuse liige. PRIA tegi toetuse tagasinõudmise otsuse, mida võlgnik tasuda ei suutnud. 28.10.2025. a lõpetas Tartu Maakohus Süsivalge OÜ pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=423966658 16. Asi nr 2-24-19424, võlgnik MTÜ Järvetont, kohustused 2639 eurot. MTÜ Järvetont esitas 22.12.2024. a avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust 13.01.2025. a. Võlgnik loodi eesmärgiga edendada kogukondlikku tegevust, selleks kasutati Võrtsjärves asuvat saart nimega Tondisaar. Keskkonnainspektsioon keelas võlgnikul majandustegevuse saarel ning seal asunud ehitis (kuur) tuli lammutada. Võlgniku tegevus lõppes, kuna võlgnikul puudus tegevuskoht planeeritud tegevusteks (kogukonnale ühisürituste korraldamine). 04.06.2025. a lõpetas Tartu Maakohus MTÜ Järvetont pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=409117461 17. Asi nr 2-24-19265, võlgnik Alagbaka Eleyewo OÜ, kohustused 241 271 eurot. Alagbaka Eleyewo OÜ esitas 19.12.2024. a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Garder Service OÜ ja võlgniku vahel oli sõlmitud koostööleping, mille lõppedes tekkis koostööpartneritel erimeelsused. Üritati kompromissile jõuda, kuid tulutult. Võlgniku juhatuse liige ei soovinud kohtuvaidlust jätkata ning andis võlgniku nn firmamatja kätte. Antud menetluse esinesid juhtimisvead ühingu majandustegevuse lõpetamise toimingutes ning esines viiteid võlgniku raha väärkasutusele. 26.02.2025. a lõpetas Harju Maakohus Alagbaka Eleyewo OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 18. Asi nr 2-24-19472, võlgnik OÜ Vannituba.ee, kohustused ca 78 135 eurot. OÜ Vannituba.ee esitas 23.12.2024. a kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik tegeles sanitaartehnika ja vannitoa sisustuse müügiga. Juhatuse liige on aastaid sellel tegevusalal tegutsenud erinevate äriühingute alt sh üks pankrotimenetlus on ka varasemalt raugenud. Võlgnik on oma tegevuse jooksul esitanud majandusaasta aruanded kuni 2022. a. Majandusaasta aruanne 2023. a kohta jäeti esitamata, kuigi võlgnik tegutses kogu 2023. a vältel. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige jättis täitmata juhatuse liikme kohustused võlgniku makseraskuste ja maksejõuetuse tekkimisel ning asutas 2023. a uue äriühingu, mis tegutses samal tegevusalal. Juhatuse liige jätkas tellimuste võtmist nii uue äriühingu, kui ka võlgniku nimel, kuid jättis tellimused täitmata. Juhatuse liikme kui vastutava isiku tegevus on uurimisel Lääne Ringkonnaprokuratuuris. 27.11.2025. a lõpetas Tartu Maakohus OÜ Vannituba.ee pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=427509730 19. Asi nr 2-24-17086, võlgnik mittetulundusühing Eesti Väikesadamate Arenduskeskus, kohustused ca 514 000 eurot. MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus esitas 11.11.2024. a kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 2015. a ja 2017. a sõlmis võlgnik kahe projekti elluviimiseks koostöölepingud. Koostööpartner sai võlgniku pangakontode kasutamise õiguse, kuid kasutas seda õigust väidetavalt ebaseaduslikult. 21.05.2025. a lõpetas Tartu Maakohus MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjus: rasked juhtimisvead, võlgniku raha väärkasutus . Kohtulahend: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=407676596 6 20. Asi nr 2-22-2979, võlgnik Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm (pankrotis alates 30.05.2022. a), kohustused 931 386 eurot. Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas 26.02.2022. a avalduse Kalakasvatajate Ühistule Ecofarm ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 30.05.2022. a kuulutas Tartu Maakohus Kalakasvatajate Ühistule Ecofarm pankroti. Võlgniku põhitegevuseks oli kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ning säilitamine. Pankrotiasja materjalidest nähtub, et võlgniku tegevust alustati 2010. a. Esmalt alustati hoone ehitamisega. Tootmishoone ehituseks ja tegevuse käivitamiseks võttis ühistu suuri laene. Tootmishoone sai valmis 2014. a ning siis alustati toodete töötlemise ning müügiga. Müügikäibed kasvasid, kuid 2015. a saati oldi siiski püsivalt kahjumis. Kahjumi kujunemise peamisteks põhjusteks oli kavandatust kordades madalam müügikäive. 2020. a alguses ütles laenuandja lepingu üles ja algatas täitemenetluse. Hoonestusõigus müüdi 2021. a mais. Võlgniku maksejõuetus kujunes tõenäoliselt välja juba 2018. a lõpuks. 30.05.2025. a lõpetas Taru Maakohus võlgniku pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=404137684 21. Asi nr 2-25-7964, võlgnik Akademia SDA OÜ (registrikood 14557858). Võlgniku kohustused kokku 238 013 eurot. Võlgnik tegeles digiõppe (programmeerimine, arvutiõpe) teenuse osutamisega, peamisteks klientideks olid Eesti Töötukassa, üks krediidiasutus ja üks tavaline lepingupartner. Võlgniku Poola kodanikust juhatuse liige edastas 15. oktoobril 2024. a Akademia SDA OÜ-le avalduse juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks. Võlgniku ainuosanik SDA Spolka z organiczona odpowiedzialnoscia kinnitas 15. oktoobril 2024.a. tema juhatuse liikme kohalt lahkumise, kuid vastav kanne võlgniku registrikaardil tehti hiljem. Endine juhatuse liige pöördus 22. jaanuaril 2025.a äriregistri poole ja palus võlgniku registrikaardil nähtavad andmed parandada. Äriregister tegi kande 21.03.2025.a. Ainuosanik uut juhatust ei valinud. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2023. aasta kohta. Majandusaasta aruanded näitavad kõrgete kulude (koolitajate tasud?) tõttu kahjumlikku äri. Võlgniku makseraskused tekkisid hiljemalt 2024. aasta lõpus. 17.03.2025.a. arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku pangakontod ning kõik rahasummad, mis võlgniku pangakontodele Eesti Töötukassa ja klientide poolt olid laekunud või laekumas, kanti täies mahus MTA-le üle. Teiste võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata. Kaks kuud pärast pangakontode arestimist esitas võlgnik ise pankrotiavalduse. Kohus lõpetas 10.03.2026 asjas nr 2-25-7964/18 võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu. 22. Asi nr 2-24-19141, võlgnik GABRIELL OÜ (registrikood 10748797). Võlgniku kohustused kokku 118 374,94 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt töötas GABRIELL OÜ juhatuse liige O.S OÜ-s Novatours, mille juhtkond avastas OÜ Novatours auditeerimise käigus, et nii O. S kui ka teised töötajad on ettevõtte suhtes toime pannud ulatusliku omastamise. Omastamine pandi toime töötajatega seotud äriühinguid, sh n-ö "riiulifirmasid" kasutades, kes esitasid näilikke arveid väidetavalt toimunud tehingute kohta. Antud põhjusel esitati võlgniku ning ka tema juhatuse liikme vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks. Lisaks arestiti ka vastutavatele isikutele kuulunud vara, mis kohtuotsuse jõustumise järel ka võõrandati täitemenetluse käigus. Sisulist majandustegevust GABRIELL OÜ-s toimunud ei ole ning seda ettevõtet kasutati omastamise toimepanemiseks OÜ-st Novatours. Võlausaldaja on saanud oma nõude osaliselt rahuldanud võlgnikule kuulunud vara võõrandamise tulemusena. Kohus lõpetas 21.02.2025 tsiviilasjas nr 2-24-19141 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 23. Asi nr 2-25-4615, võlgnik Destanto OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12263561). Võlgniku kohustused kokku 1 510 147, 40 eurot. Destanto OÜ (likvideerimisel) on väidetavalt olnud passiivne holdingfirma, mille ainsaks eesmärgiks on olnud tütarühingute osaluste hoidmine ja sellega seotud tegevused. Destanto OÜ (likvideerimisel) peamiseks varaks olid UAB Scanet Balti aktsiad, millele omakorda kuulusid AB Inter RAO Lietuva aktsiad. Need aktsiad kanti 2019.a üle Küprose äriühingule Porterville, kes pärast ebaõnnestunud katset omandada UAB Scanet Balti aktsiad aktsiate enamusosalus kandis need üle Destanto OÜ (likvideerimisel) ainuaktsionärile. Pärast Ukraina sõja algust muutusid Scaent Baltic UAB aktsiad väärtusetuks, 7  kuna AB Inter RAO Lietuva kanti sanktsioonide nimekirja, elektrienergiaga kauplemise litsents lõpetati ja AB Inter RAO Lietuva esitas pankrotiavalduse. 17.12.2021.a alustas Maksu- ja Tolliamet võlgniku suhtes maksumenetlust. Likvideerimismenetlus peatati maksumenetluse ajaks. 09.01.2025.a tegi Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse, millega kohustas võlgnikku tasuma 777 961,63 eurot. Maksuotsus jõustus 10.02.2025.a. Maksuotsuse kohaselt loodi kunstlikult tehingute ahel, mis võimaldas Destanto OÜ-l (likvideerimisel) Scaent Baltic UAB 33,4%-lise osaluse müügilt saadud tulust jaotada dividende ilma üheski riigis tulumaksu tasumata. Selle asemel, et müüa Scaent Baltic UAB 33,4% osa otse Energy Investment Fund-fund series AB- le, soetas võlgnik esmalt Küprosel asuva Porterville Limited ja tegi sinna Scaent Baltic UAB osaga mitterahalise osakapitali sissemakse ning seejärel müüs Porterville Limited Scaent Baltic UAB osa 33,4% ise Energy Investment Fund-fund series AB-le. Scaent Baltic UAB osa müügist saadud tulu arvelt jaotas Porterville Limited dividende. Kuna võlgniku puudus raha määratud maksusumma tasumiseks, pöördus võlgniku likvideerija 13.02.2025.a ainuosaniku poole nõudega rahuldada võlgniku nõue ainuosaniku vastu. Võlgniku ainuosanik (Hollandi õiguse alusel asutatud lepinguline investeerimisfond) vastas 12.03.2025.a, et tal puudub vara nõude tasumiseks ja fondi investorid ei ole nõus rohkem investeerima. Nõue emaettevõtja vastu hinnati seetõttu 100% ulatuses alla. Nõude alla hindamise tulemusena muutus Destanto OÜ (likvideerimisel) omakapital negatiivseks. Maksumenetlus võlgniku suhtes kestis üle kolme aasta. Kohus lõpetas 03.07.2025 asjas nr 2-25-4615/13 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 24. Asi nr 2-24-7936, võlgnik Alatfar OÜ (registrikood 12185080). Pankrotiavalduse esitas võlgnik. Võlgnik tegutses põllumajanduse valdkonnas loomapidajana. Võlgniku kohustused kokku 436 631,65 eurot. Makseraskused tekkisid 2020. aastal, kust pärinevad viited raskustele loomi ülal pidada (https://virumaateataja.postimees.ee/7152817/galerii-skandaalses-luha- laudas-laheb-loomadel-vaidetavalt-hasti). 2020. majandusaasta aruandest nähtuvad andmed, et võlgniku maksevõime näitaja jäi 0,31 taseme juurde, mis on absoluutselt ebapiisav ning viitab võlgniku makseraskustele. Vaatamata eeltoodule andis MES võlgnikule 1 miljoni euro ulatuses laenu piimafarmi ostmiseks FIE-lt. Võõrandatavad varade puhul oli põhjendatud kahtlus, et need olid märkimisväärselt üle hinnatud, mille arvamiseks annab alust hiljem vara sundtäitmisel müügist saadud raha. Võlgniku juhatuse liige oli PRIA-lt taotlenud ka alustava noore põllumajandustootja toetust summas 40 000 eurot. Tegemist oli valdkonnas alles alustava ettevõtjaga, kelle kohta oli juba enne MES-i laenu andmist ilmunud mitmeid artikleid seonduvalt probleemse loomapidamisega. Kõigele vaatamata otsustas MES antud farmi ostutehingut finantseerida. Võlgniku majandustegevus seiskus lõplikult 2022. aastal ning alates maist 2022 ei ole võlgniku kontodel tehinguid enam üldse toimunud. Vaatamata eeltoodule jättis võlgnik enda pankrotiavalduse esitamata ning kuna tal jäi korraldamata nii raamatupidamine, esitamata kohustuslikud majandusaasta aruanded ning maksudeklaratsioonid, siis on talle määratud ka mitmeid trahve. Kuna MES-ile laenude tagasimakseid välja kujunenud maksejõuetuse tõttu enam ei toimunud, siis algatas MES pandiga koormatud kinnistute sundvõõrandamiseks täitemenetluse. Läbi viidud täitemenetluse käigus õnnestus MES-il tagasi saada 694 445,36 eurot ning üles jäi nõue summas 358 440,94 eurot. MES-i kasuks oli seatud ka kommertspant kogu võlgniku varale, kuid seda realiseerima ei asutud. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja alles 20.05.2024. Võlgniku juhatuse liige ise pankrotiavaldust ei esitanudki ning maksejõuetuse ajal võõrandas võlgniku vara tagades sellega osaliselt võlgniku kohustuste vähendamise. Siiski on selline tegevus käsitletav võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisena, kuna kohustuste täitmine ei ole toimunud kõigile võrdselt vaid võlgniku juhatuse liikme suva järgi. Kohus lõpetas 28.08.2025.a. tsiviilasjas nr 2-24-7936/24 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 25. Asi nr 2-24-17509, võlgnik DataCap OÜ (registrikood 14855260). Võlgnik tegutses geoloogiliste ja geodeetiliste uurimistööde teostamise valdkonnas. Võlgniku kohustused kokku 127 606,93 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes hiljemalt 2024. aasta detsembris, mil kohus võttis võlgniku pankrotiavalduse menetlusse (11.12.2024) ja määras ajutise halduri. Raskused algasid äriühingul 2024.a. sügisel, kui selgus, et tavapärased suured tellijad enam 8  tellimusi esitada ei saa ja peale vaikset suveperioodi ettevõtte tegevus ei aktiveerunudki, mis tõi kaasa ka olukorra, kus tekkinud kohustusi täita ei olnud enam võimalik. Võlgniku osanikud on teinud võlgnikule sissemakseid laenuna, mida võlgnik on kasutanud oma igapäevaste kohustuste (palgad, maksud jm) eest tasumiseks. Võlgniku lähikondsed on sel põhjusel ka suurimad võlausaldajad. Võlgnik lootis, et mitmed algselt planeeritud suurtellimused on tulekul ning et 2024. sügisel tellimuste tekkides suudetakse likviidsusraskustest üle saada. Kuna suurtellijateks oli riigisektor, siis kärbete valguses lükkusid tellimused teadmata tähtajaks edasi. Antud põhjusel muutusid likviidsusraskused ületamatuteks ning võlgnik esitas enda pankrotiavalduse. Kohus lõpetas 20.06.2025 tsiviilasjas nr 2-24-17509/13 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 26. Asi nr 2-25-16244, võlgnik Julias Food OÜ (registrikood 16552635). Võlgnik tegutses toitlustamise valdkonnas. Võlgniku kohustused kokku 114 52,05 eurot. Võlgniku peamine tegevusala oli toitlustusteenuse pakkumine Tallinna Tondiraba Huvikoolis asuvas kohvikus, kus pakuti kergeid eineid, pagaritooteid ning kuumi ja külmi jooke. See oli ka võlgniku ainus tegevuskoht, kus asusid köök ja kohviku üüripind. Võlgnik osutas toitlustusteenust kooli pikapäevarühmadele ja koolivaheaegadel linnalaagrites osalevatele lastele, pakkudes neile lõunasööke vastavalt Tallinna Tondiraba Huvikooli tellimustele. Umbes kuus kuud pärast tegevuse algust teatas kooli juhtkond, et pikapäevarühmad lõpetatakse. Sellest hetkest kaotas ettevõte stabiilse ja püsiva tuluallika, mis oli seni aidanud katta üüri ja kommunaalkulusid. Lisaks põhitegevusele täitis ettevõte ka üksikuid eratellimusi küpsetiste valmistamiseks (tordid, koogid, saiakesed jms). Need eratellimused ja koostööpartner aitasid osaliselt kompenseerida koolitoitlustuse vähenemisest tulenevat käibelangust, kuid ei olnud piisavad ettevõtte jätkusuutliku tegevuse tagamiseks. Kohus lõpetas 10.03.2026 tsiviilasjas nr 2-25-16244/13 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 27. Asi nr 2-24-19730, võlgnik KWOTA OÜ (registrikood 16253795). Võlgniku kohustused kokku 707 496,25 eurot. Võlgnik pakkus klientidele kasutamiseks tarkvara, mis osutab süsinikuemissiooni kokkuhoiu arvestuse,- kontrolli- ja kauplemise teenust. Võlgniku põhiklientideks olid plastiku, paberi ja tekstiilitööstuse materjalitootjad, kes said platvormi abil kinnitada ja müüa oma taaskasutusmaterjalide kasutamisest tulenevaid süsinikusääste. Võlgnik tegutses kokku üheksateistkümnes riigis. Võlgnikul ei õnnestunud nimetatud ärimudelit ellu viia. Ettevõtte püsikulud olid kõrgemad, kui müügitulu. Uusi investeeringuid ei õnnestunud kaasata. Kohus lõpetas 11.06.2025 tsiviilasjas nr 2-24-19730/16 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 28. Asi nr 2-25-12342, võlgnik Multiparts OÜ (registrikood 12519820). Võlgniku kohustused kokku 168 692,91 eurot. Võlgnik tegeles autovaruosade internetimüügiga multiparts.ee veebipoe vahendusel. Antud äri oli kõige tulemuslikum koroona pandeemia ajal, mil kaupade tellimine interneti teel kasvas. Hiljem on müügitulemused aasta-aastalt järjest vähenenud. Lisaks veebipoele omas võlgnik ka kaupluse/lao ruume Tallinnas Kristiine linnaosas. Seonduvalt müügikäibe langusega tekkis võlgnikul üürivõlgnevus ning 2024. aasta juulis ütles üürileandja üürilepingu üles kohaldades pandiõigust. Võlgniku hinnangul oli tal varusid laos hinnanguliselt 193 159 euro väärtuses, mis ei vastanud tegelikkusele. Panditud kaubad võõrandati 06.02.2025 kohtutäitur Arvi Pink läbi viidud enampakkumisel. Kaupade võõrandamise järgselt jäi üles võlgnevus ca 168 000 euro ulatuses. Pärast kaupade suhtes pandiõiguse teostamist püüdis võlgniku esindaja tegutseda veel kaupu nö vahendades neid internetipoe teel turustades. Siiski ei olnud nõudlus piisav ning koroonajärgsel ajal enam autode varuosi interneti teel tellida eriti ei soovitud. Võlgnik põhjendas pankrotiavalduse esitamisega viivitamist asjaoluga, et ta arvas, et laovarud katavad võlgnevuse ära ning lootis majandustegevust ümber korraldades äriga jätkata. Kohus lõpetas 03.11.2025 tsiviilasjas nr 2- 25-12342/12 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 29. Asi nr 2-25-11496, võlgnik Respawn OÜ (registrikood 17136459). Võlgniku kohustused kokku 1 477,29 eurot. Võlgnik alustas tegevust detsembris 2024 Pärnus ning tegevuseks oli VR (ingl. 9  Virtual Reality) mänguseadmete välja rentimine. Peamised kliendid olid lapsed ja lapsevanemad, kes rentisid VR mänguseadmeid. 31.09.2025 sõlmiti üürileping Pärnus ruumide rendiks. Vaatamata püüdlustele ei õnnestunud äritegevust piisavas mahus käivitada, et tegevusest saadava tulemiga oleks suudetud jooksvaid kohustusi täita. 7-kuulise tegevusaja jooksul laekus müügituluna üksnes 3,58% summadest. Ülejäänud osa rahast paigutasid ettevõttesse osanikud. Sealjuures on omaniku laenuna antud 326 eurot ja ülejäänud 9 910,81 eurot on sissemaksed märkega „algkapital“. Võlgnikul puudus realistlik äriplaan ja rahavoogude prognoos. Samuti puudus vajadus 103m2 suuruse ruumi üürimiseks. Ühingu tegevus lõppes juulis 2025, mil võlgniku juhatus mõistis eelneva 6 kuu majandustegevust analüüsides, et positiivset rahavoogu tõenäoliselt teenida ei suudeta. Pankrotiavalduse esitamise hetkel äriühingul võlgnevused puudusid, kuid pankrotiavalduse esitamise põhjuseks osutus asjaolu, et ühingul oli sõlmitud tähtajaline üürileping, mille lõpetamisega üürileandja ei nõustunud. Tulevikus tekkivate võlgnevuste tekkimise vältimiseks esitasid juhatuse liikmed pankrotiavalduse. Üürilepingu järgi oli võlgnik maksnud tagatisraha ja ettemaksu. Pankrotimenetluse algatamisel nõudis kohus deposiiti, selle tasusid osanikud, kuid tegid seda teadmatusest, kuna nende eesmärk oli äriühingu tegevuse lõpetamine kohustuste suurenemise vältimiseks. Kohus lõpetas 18.11.2025 tsiviilasjas nr 2-25-11496/17 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu. 30. Asi nr 2-23-750, võlgnik Vägi OÜ (pankrotis) (registrikood 12378712). Võlgniku kohustused 348 735,98 eurot. Ajavahemikel 14.11.2012 kuni 11.12.2013 ja 19.03.2015 kuni 28.06.2021 oli Vägi OÜ juhatuse liikmeks A.P. Ajavahemikul 11.12.2013 kuni 20.12.2017 oli juhatuse liikmeks P.P. Vägi OÜ ainuosaniku 28.06.2021 otsusega kutsuti A.P juhatusest tagasi ning valiti uueks juhatuse liikmeks I.R. Päringute vastustest nähtuvalt võis tegemist olla variisikuga. Tegeliku kontrolli Vägi OÜ kontode üle omasid jätkuvalt A.P ja P.P. ning I.R ei ole juurdepääsu kontodele saanud. P.P pankrot eraisikuna kuulutati välja 17.05.2018 (asi nr 2-18-4692) ning tema suhtes kohaldati ärikeeldu. Vägi OÜ majandusaasta aruanded on äriregistrile esitatud 2013. kuni 2020. aastate eest. Kohtu menetluses olid tsiviilasjad nr 2-20-15991 Tartu Terminal AS (registrikood 10171518) ja OÜ Toomemaa (registrikood 10851696) hagid OÜ Vägi vastu ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 18.07.2022 otsusega rahuldas maakohus hagi. Maakohus tuvastas OÜ BEFINNA (pankrotis) ettevõtte ülemineku OÜ-le Vägi. Osaühing BEFINNA (pankrotis) kuulus kuni 29.12.2017 P. P-le, kes oli kuni 19.01.2018 ka Osaühingu BEFINNA (pankrotis) juhatuse liige. Osaühingu BEFINNA (pankrotis) pankrot kuulutati välja 25.05.2018 (asi nr 2-17-19228). Võlgniku lähikondsed ei ole pankrotihalduriga koostööd teinud. Viimased kättesaadavad Vägi OÜ finantsseisundi andmed pärinevad äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest, millest nähtub, et võlgnik ei olnud majanduslikult jätkusuutlik juba hiljemalt 2019. aastast. Võlgnikul puudus käibevara lühiajaliste kohustuste täitmiseks ning ühtlasi muutus negatiivseks ka võlgniku netovara. Võlgnikule kuulunud sõidukid said valdavas osas võõrandatud 2019. – 2020. aastatel. Võõrandamine toimus kolmandatele isikutele, kuid raha liikumist ei olnud pangakontodelt võimalik tuvastada. Ajutise halduri nimetamise hetkel kuulus võlgnikule liiklusregistri andmete kohaselt konteineriveok KÖGEL SW 24, (2007. a), mis võõrandati hiljem enampakkumisel 1550 euro eest. P.P kui eraisiku pankrotimenetlus lõpetati Tartu Maakohtus 11.09.2024.a. Võlgniku lähikondsed olid menetluse kestel varatud. Vastutavate isikute suhtes olid esitatud kuriteoteated. Kohus lõpetas 05.09.2025 asjas nr 2-23-750/48 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti välja kuulutamist. 10  MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE 2025. aasta TEGEVUSARUANNE Sisukord 1. Eessõna ................................................................................................................................................ 1 2. Maksejõuetuse teenistus ...................................................................................................................... 1 3. Riiklik järelevalve ............................................................................................................................... 2 4. Haldusjärelevalve ................................................................................................................................ 6 5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele kaasa aitamine ............................................................ 9 6. Lõppsõna ........................................................................................................................................... 14 Tegevusaruande lisad ............................................................................................................................ 15 1. Eessõna 1.1. Hea lugeja! Olete lugemas meie kolmanda tegevusaasta kokkuvõtet. Meeldetuletuseks niipalju, et 2023. ja 2024. aasta tegevusaruande leiate meie kodulehelt: Tegevused ja tulemused | Maksejõuetuse teenistus. Me ei pea 2025. aasta kokkuvõttes vajalikuks üle korrata eelmiste aastate tegevusaruannetes kirjeldatud süsteemseid probleeme ning ettepanekuid Eestis ausa ja usaldusväärse ettevõtluskeskkonna hoidmiseks ning parendamiseks. Kirjeldatud probleemid ja ettepanekud on jätkuvalt aktuaalsed ning ootame poliitikakujundajatelt kiiret tegutsemist. 1.2. Eestis registreeritud juriidiliste isikute arvu leiate: Registri seis | e-Äriregister 1.3. Eestis registreeritud juriidiliste isikute endi esitatud majandusaasta aruannetes näidatud müügitulu, kasumid ja kahjumid leiate: Müügitulu ja kasumid | e-Äriregister 1.4. Majandusaasta aruande õigeaegselt või üldse esitamata jätnud juriidiliste isikute arv on kättesaadav: Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister ning Aruannete esitamise seis 2025 | e- Äriregister Meie hinnangul on järelevalve juriidiliste isikute üle ebapiisav, võlausaldajad, eriti tarbijad on jätkuvalt kaitseta. 1.5. Eesti juriidiliste isikute pankrotistatistika on kättesaadav: Pankrotid | e-Äriregister. 2025. aastal kuulutas kohus välja 154 juriidilise isiku pankroti. Välja kuulutatud pankrottide arv ei näita meie arvates Eestis tegelikku maksejõuetuse mahtu ja varimajanduse ulatust. Käesolevast tegevusaruandest leiate muuhulgas, et raugevate pankrotimenetluste osakaal ületab meie andmetel nn klassikaliste varaga pankrotimenetluste osakaalu, töötajate esitatud tööandja maksejõuetuse tuvastamise avaldused ei jõua kunagi pankroti väljakuulutamiseni (seega ka ametlikku pankrotistatistikasse) ning varjatud püsiva maksejõuetusega (näiteks likvideerimismenetluste sisulise kontrollimise kaudu) Eestis seni süsteemselt ei tegelda. 1.6. Eesti kohtute menetlusstatistika, sh saneerimis-, maksejõuetus- ja pankrotiasjades on avalikult kättesaadav: Microsoft Power BI. 2. Maksejõuetuse teenistus 2.1. Maksejõuetuse teenistuses töötas seisuga 31.12.2025.a. neli ametnikku: juhataja ja kolm järelevalve eksperti. Viimane neist asus tööle 6. jaanuaril 2025.a. Üks ametikoht oli ja jäi täitmata. 2.2. Maksejõuetuse teenistus töötas 2025. aastal kokku 6947 töötundi. Meie töötund maksis maksimaalselt 49 eurot koos kõigi maksudega. Maksejõuetuse teenistuse eelarve reaalne kasutus aastal 2025 oli maksimaalselt 75% justiits- ja digiministri kinnitatud eelarvest. 2.3. Maksejõuetuse teenistuses koostati, saadeti ja võeti aastal 2025 vastu dokumendihaldussüsteemis Delta üle 1500 dokumendi, sh 1302 dokumenti olid seotud riikliku järelevalvega ja 112 dokumenti olid seotud pankrotihaldurite haldusjärelevalvega. Maksejõuetuse teenistus ei kasuta ega oma ülesannete täitmiseks ametiautot. 2.4. Meie tegevuste ja tulemuste ülevaated, arvamused ja soovitused on kättesaadavad meie kodulehel. 3. Riiklik järelevalve 3.1. Me teostame riiklikku järelevalvet ja uurime juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku ja selle lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste suurendamisel. 3.2. Me vaatasime 2025. aastal läbi maakohtutest laekunud ettepanekute pinnalt kokku 192 varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust. 3.3. Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, mis meile on maakohtutest 2025.a. analüüsimiseks saadetud, on toodud tegevusaruande lisas nr 1. Nende juhtide käitumine on toodud tegevusaruande lisas nr 2. 3.4. Konkreetselt need 192 varatut maksejõuetut juriidilist isikut tekitasid oma lähikondsete1 käitumisega meile teadaolevalt võlausaldajatele ja Eesti ühiskonnale kahju kokku 73,9 miljoni euro ulatuses.2 Võrreldes aastaga 2024 on mahajäetud võlg kasvanud 52%. 3.5. Eesti Maksu- ja Tolliametile jätsid need 192 varatut maksejõuetut juriidilist isikut meile teadaolevalt maksmata 9,1 miljonit eurot. 3.6. Lisaks tuli Eesti Töötukassal (riigil) hüvitada varatute maksejõuetute juriidiliste isikute töötajatele saamata jäänud töötasusid ligi 1 miljoni euro ulatuses, millele lisandus sotsiaalmaks. Eesti Töötukassa ei saa kehtiva õiguse kohaselt astuda pärast töötajatele hüvitise väljamaksmist juriidilise isiku pankrotimenetluses võlausaldaja rolli, et regressi korras nõuda raha tagasi nendelt juhtidelt, kes raskeid juhtimisvigu ühingu juhtimisel tegid. Seega maksavad Eesti maksumaksjad läbi töötuskindlustusmaksete raskeid juhtimisvigu teinud juhtide vead ise kinni. 3.7. Kui ühe varatu maksejõuetu juriidilise isiku lähikondsed jätsid oma käitumisega aastal 2024 keskmiselt maha ligi 255 tuhat eurot võlgu võlausaldajatele, siis aastal 2025 on vastav keskmiselt maha jäetud võlasumma juba 385 tuhat eurot. Aastal 2023 oli meile teadaolevalt keskmine võlasumma veel alla 100 tuhande euro. 3.8. Nendes 192 pankrotimenetluses, mida me kontrollisime, oli maakohtute poolt määratud 39 erinevat pankrotihaldurit ning enim jõudis meile läbivaatamiseks Oliver Ennoki, Indrek Lepsoo, Andres Hermeti, Andrias Palmitsa ja Andrus Õnniku koostatud ajutise halduri kui sõltumatu eksperdi kohtutele esitatud aruandeid. 3.9. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse 39 juhul st 20% analüüsitavate võlgnike puhul. Nendest 19 juhul oli pankrot juba varem kohtus välja kuulutatud. Ülejäänud st 80% juhtudel esitas pankrotiavalduse võlgniku juhtorgani liige st võlgnik ise. 3.10. Analüüsitavatest 41 juhul st 21% oli pankrotivõlgnike suhtes juba varem pankrot väljakuulutatud - koguvõlg oli neil kokku ligi 18 miljonit eurot, sh maksuvõlg 2,2 miljonit. 3.11. Osakapital oli jäänud kas sisse maksmata või see oli alla 100 euro 53 juhul varatutest võlgnikest. 3.12. 7 % juhtudel varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest võlgnikest on endine või praegune juhatuse liige ise füüsilise isikuna juba pankrotimenetluses. Juhatuse liikmed ise olid füüsiliste isikutena vastutavad solidaarselt varatute maksejõuetute juriidiliste isikute võlgade eest summas 3,1 miljonit eurot. 3.13. Analüüsitavatest 30 juhul oli kasutatud nn tuntud „likvideerimisteenust“. 3.14. Sularaha kasutust tuvastati menetlustes summas 3,1 miljonit eurot. 3.15. Need 192 varatut maksejõuetut juriidilist isikut olid asutatud järgmistel aastatel: 5% - aastatel 1993-1999 10% - aastatel 2000-2005 9% - aastatel 2006 kuni 2010 17% - aastatel 2011 kuni 2015 31%- aastatel 2016-2020, 28% - aastatel 2021 kuni 2025 1 Pankrotiseaduse § 117 määratleb võlgniku lähikondsete mõiste. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. 2 Lisaks tuli kaasata kõikidesse pankrotimenetlustesse (ajutised) haldurid, kohtud ja Maksejõuetuse teenistus, mis on riigieelarvele täiendav kulu. Kõige enam (st 113) varatuid maksejõuetuid ühinguid oli asutatud aastatel 2016-2025, tegevusalade osas võib välja tuua hulgi- ja jaekaubandus ning toitlustus, nende kohustuste maht oli 35 miljonit eurot. Aastatel 1993-1999 asutatud ühingutel, kes esitasid pankrotiavalduse õigel ajal, olid maksejõuetuse põhjuseks omaniku surm, sõltuvus ühest kliendist ning ostjate ostujõu langus. 3.16. Enim levinud rasked juhtimisvead ja muud õigusrikkumised aastal 2025 olid: 3.16.1. 155 juhul st ligi 81% juhtudest ei ole võlgniku juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule pankrotiavaldust. See protsent on püsinud 80 lähedal viimased aastad. 37 pankrotiavaldust olid esitatud õigel ajal. 42 on esitatud kuni kuuekuulise hilinemisega, 35 kuni aastase hilinemisega ja 31 ka üle aastase hilinemisega, 13 üle 2 aastase hilinemisega jne. 3.16.2. võrreldes eelmise st 2024. aastaga on taas suurenenud äriühingute arv, kus puudub või on puudulikult peetud raamatupidamine. 2025.a oli raamatupidamisega probleeme 47% juhul, 2024.a oli see protsent 37 ja aasta varem st 2023.a ligi 47% juhtudest. 3.16.3. majandusaasta aruannete esitamine on taas halvenenud. 2023.a. oli varatutel äriühingutel majandusaasta aruanded esitamata 70 juhul (53%), 2024 oli vastav protsent 35 ja 2025. aastal 45%. Viimast majandusaasta aruannet pole esitatud 40 juhul, kahe viimase majandusaasta aruannet pole esitatud 24 juhul, kolme viimase aasta aruannet - 9 juhul, nelja kuni mitte ühtegi aruannet - 15 juhul. 3.16.4. varatu võlgniku juhatuse liikmed on teinud lisaks pankrotiavalduse õigeaegsele esitamata jätmisele muid raskeid juhtimisvigu, näiteks raamatupidamise korraldamata jätmine 47% juhul, maksude väärarvestus (sh tasumata jätmise eesmärgiga) 15% juhul, ühingu raha kasutamine ettevõtlusega mitteseotult ja vara ühingust väljaviimine 45% juhul ja ettevõtte üleminek (uue äriühingu asutamisega) 10% juhul. 3.16.5. nõrk äriplaan (inimese oskamatus äri teha ja äriühingut nõuetekohaselt juhtida) on tulnud ilmsiks üle poolte juhtudel st 54% juhul. 3.17. Meile teadaolevalt jäid 37% neist varatutest võlgnikest võlausaldajatele võlgu summas kuni 51 000 eurot, 14% summas 51 000 kuni 100 000 eurot. Seega 51% (kokku 98) varatu maksejõuetu juriidilise isiku vastu oli/on nõudeid summas kuni 100 000 eurot. Kokku summas 3,6 milj eurot. Samas jäid 26% võlgnikku võlausaldajatele võlgu 100 000 eurot kuni 300 000 eurot. 12 varatut juriidilisest isikust võlgnikku suutsid teha üle poole kogu võlast (so ca 62 %) ehk 45,6 miljonit eurot sh ühe võlgniku kohustused olid üle 14 miljoni euro. Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud nende varatute võlgnike arv, kes tekitavad võlausaldajatele kahju üle 100 000 euro, ehk siis suureneb suuremate nõuete summa - mitte ei teki väiksemate nõuetega varatuid võlgnike juurde. Võrdlev kokkuvõte on toodud alljärgnevas tabelis: 2023 % 2024 % kogusumma 2025 % kogusumma võlad kuni 51 000 eurot 57 43 75 39 1 862 739 71 37 1 553 570 võlad 51 001-100 000 eurot 27 20 37 19 2 669 559 27 14 2 019 085 võlad 100 001-300 000 eurot 27 20 44 23 7 387 852 49 26 8 296 837 võlad 300 001-1 000 000 eurot 17 13 27 14 14 551 978 33 17 16 458 055 võlad üle 1 miljoni 5 4 9 5 22 069 629 12 6 45 609 233 3.18. Kõige populaarsemad tegevusvaldkonnad aastal 2025 varatute maksejõuetute juriidiliste isikute puhul olid jae- ja hulgikaubandus 19% (nõuete summa 5,9 milj eurot), ehitus 14% (nõuete summa 11,4 milj eurot), töötlev tööstus 10% (nõuete summa 4,6 milj eurot), toitlustus 8% (nõuete summa 1,5 milj eurot). Võrreldes 2024. aastaga on esile tõusnud jae- ja hulgikaubandus ning ehituse valdkonnas on võlausaldajate nõuete summa tõusnud 4,5 miljonilt 11,4 miljoni euroni. Kõige suuremad nõuded on võlausaldajatel finants- ja kindlustustegevuses tegutsejate vastu 17,7 miljonit eurot, kuigi võlgnike arv oli seal ainult 5. Kinnisvara sektori võlgnikud on 2025. aastal suurendanud võlgu 2,7 miljonilt 10,9 miljonini. 3.19. Nimekiri varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, kelle suhtes on Maksejõuetuse teenistuse taotlusel kohus pankroti välja kuulutanud avaliku uurimisena aastal 2025, on kättesaadav meie kodulehel: 2025 | Maksejõuetuse teenistus 3.20. Aastal 2023 algatasime 14 avalikku uurimist, 2024. aastal 10 avalikku uurimist ja aastal 2025 algatasime 9 avalikku uurimist, seega kokku 33 avalikku uurimist. 2025. aastal algatasime 9 ja lõpetasime 4 varem algatatud avalikku uurimist, lisaks seisuga 31.12.2025 oli 6 avalikku uurimist kohtutes pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ootel. 3.21. Seisuga 31.12.2025 on avalike uurimiste tagajärjel võlausaldajatele hüvitatud kahju kokku summas 230 477 eurot. Siin ei ole arvestusse võetud pooleliolevates menetlustes seni maksegraafikute alusel laekunud summasid. Seega tegelik laekumine on suurem, samas koguarvestus tehakse alati menetluste lõppemisel. Pankrotihaldurite töötasu on avaliku uurimisena läbiviidavates pankrotimenetlustes kokku 111 931 eurot, millest 17 883 eurot on tasutud Maksejõuetuse teenistuse kaudu riigieelarvest pankrotihalduritele ning lisaks hüvitati (hüvitatakse) Maksejõuetuse teenistusele omakorda riigieelarvesse tagasi menetluskulusid summas 9 147 eurot. 3.22. Juhul kui ilmneb, et juriidilisest isikust võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maksejõuetuse teenistuse kaasabil esitati 2025. aastal avalike uurimistega seoses 6 kuriteoteadet. 3.23. Eraldi tähelepanu väärib võlgnike lähikondsetele reaalselt vastutuse kohaldamine eelpool nimetatud raskete juhtimisvigade ja õigusrikkumiste korral ning nende inimeste käitumise mõjutamine. Millised on kehtiva õiguse alusel mõjutusvõimalused? Maksejõuetuse teenistusel kui korrakaitseorganil puudub kehtiva õiguse kohaselt esialgse õiguskaitsevahendi (tõkendi) ehk ärikeelu (menetlusaegse ajutise juhtimiskeelu) kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes. Meie hinnangul olid/on ärikeelu väärilised aastal 2025 kokku 48 inimest. 22% juhtumitest oli tegemist kuriteo tunnustega teoga, kus oleks olnud vajadus või oli ka juba algatatud või lõpetatud kriminaaluurimine. Võrdlusena, et aastal 2023 oli meie hinnangul vastav ärikeelu vääriliste inimeste arv 59 ja 2024 aastal 41 inimest. 3.24. Meie arusaam ja tõlgendus aastast 2021 kehtima hakanud ärikeelus on toodud meie kodulehel: Ärikeeld ehk juhtimiskeeld pankrotimenetluses | Maksejõuetuse teenistus. Maksejõuetuse teenistus kui avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus võib taotleda kohtult menetlusaegse ajutise juhtimiskeelu kohaldamist võlgniku teatud lähikondsete suhtes – tõkendi kehtivus on pankrotimenetluse lõpuni. Märkimisväärseks probleemiks on viimase 3 aasta jooksul osutunud maa- ja ringkonnakohtute töökoormus, mistõttu esialgsete tõkendite kui kiirete mõjutusvahendite kohaldamine raskeid juhtimisvigu teinud juhtidele võtab meie hinnangul lubamatult palju aega. Samuti ei avalikusta kohtud iga kord endi tehtud ja jõustunud ärikeelu kohaldamise lahendeid Riigiteataja www.riigiteataja.ee kohtulahendite otsingus. Võrdlev kokkuvõte on toodud alljärgnevas tabelis. 2023. a 2024. a 2025. a Kokku Maksejõuetuse teenistuse esitatud ärikeelu kohaldamise avaldused 3 7 5 15 Inimeste arv, kelle suhtes on ärikeelu avaldus esitatud 3 13 7 23 Maakohtu otsus on seisuga 31.12.2025. a tehtud: 3 6 2 11 Maakohtu otsus - jah kohaldada ärikeeldu 2 4 1 7 Maakohtu otsus - ei, jätta ärikeeld kohaldamata 1 2 1 4 Ärikeelu avalduste arv, kus lõplik lahend on saabunud seisuga 31.12.2025. a 3 5 0 7 Ärikeelu lahendamise keskmine kestvus kokku kalendripäevades seisuga 31.12.2025. a (alus: need 15 avaldust, sh menetlused, kus lõplik lahend ei ole saabunud) 302 Rahuldamise % avalduste koguarvust, mille osas on lahend saabunud st maakohus on kohaldanud ärikeeldu 66% 67% 3.25. Avalike uurimiste ja eriauditite otstarbekusest kehtiva õiguse alusel: a) 2025. aastal ei rakendanud teenistus talle antud õigust osta sisse eriauditeid või viia pankrotimenetlusi läbi eriaudititena. Maksejõuetuse teenistuse ametnikud (või pankrotihaldurid) koostasid pankrotimenetlustes vajalikud (eel)analüüsid, eriauditid ja muud menetlustoimingud ise, kuivõrd see oli kokkuvõttes majanduslikult riigile kiirem ja otstarbekam (odavam).3 b) Maksejõuetuse teenistus tuvastas, et 2025.a analüüsitud varatute maksejõuetute võlgnike pankrotimenetlustes soovisid ajutised haldurid kohtute kaudu menetluskuludena võlausaldajatelt 3 Maksejõuetuse teenistusele pakutud tunnihinne eriauditite teostamise eest oli alates 75 eurot tunnist, millele lisandub käibemaks. Meie enda töötund koos kõigi maksudega oli 44 - 49 eurot. kohtute deposiiti ette saada keskmiselt 4630 eurot ühe pankrotimenetluse kohta4 ning juhul, kui kõik raugenud pankrotimenetlused oleks avalike uurimistena algatatud, siis esialgne orienteeruv ajutiste haldurite (töö)tasu soov oleks tulnud võtta arvesse kogusummas ligi 890 000 eurot. c) Mistahes avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus ehk riiklik järelevalve ei ole Eestis kiire, efektiivne ja majanduslikult otstarbekas, kuivõrd riikliku järelevalvena läbiviidavat varatu ühingu pankrotimenetlust viivad seadusandja volitusel hetkel läbi üheaegselt kolm (haldus)organit: kohus/kohtujuristid, ajutine haldur/pankrotihaldur ja Maksejõuetuse teenistuse ametnikud. Loogiline, mõistlik, menetlusosalistele arusaadav ja riigile majanduslikult otstarbekas oleks varatu maksejõuetu juriidilise isiku ja tema lähikondsete riiklik järelevalvemenetlus ehk avalik uurimine ning ettekirjutuste tegemine tuvastatud tekitatud kahju tagastamiseks võlausaldajatele ühe haldusorgani (ühe menetleja) kaudu. 4. Haldusjärelevalve 4.1. Mistahes maksejõuetusmenetluse liik Eestis ehk riigi poolt loodud maksejõuetusega võitlev avalik teenus (st pankrotimenetlus, saneerimismenetlus, võlgade ümberkujundamismenetlus, kohustustest vabastamise menetlus) on avaliku huviga menetlus.5 Me käsitleme võlanõustajaid, pankrotihaldureid, saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid kui ainuisikulisi seaduses sätestatud ülesandeid täitvaid haldusorganeid HMS § 8 lg 1 tähenduses, sest avalik-õiguslikke ülesandeid võib lisaks asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele seaduse, selle alusel antud määruse või sõlmitud halduslepingu alusel täita ka eraõiguslik juriidiline isik, üksikisik või isikute kogu. Ka Õiguskantsler on oma 03.07.2024. a seisukohas nr 6-1/240842/2403937 leidnud, et: „kuna haldur on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kohaldatakse tema tekitatud kahju hüvitamisele riigivastutuse seaduses sätestatut“. Lisaks maksab riik ajutiste haldurite töötasud pankrotimenetluste raugemiste korral riigi eelarvest.6 4.2. Hoolimata sellest, et pankrotimenetlus on avaliku huviga menetlus, ei täida mitte ükski Eestis tegutsemisõigust omav pankrotihaldur jätkuvalt pankrotiseaduse § 59 lg 2 punkti 7 ehk mitte ükski pankrotihaldur ei ole siiani avaldanud ega avalda avalikkusele, võlausaldajatele, võlgnikele, järelevalveorganitele, sh kohtutele andmeid pankrotimenetluste kohta, milles avalik-õiguslikku ülesannet täitev isik on kinnitatud pankrotihalduriks. Pankrotiseadusega sätestatud avalikustamise koht on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku peetav pankrotihaldurite ehk maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjate register. Pankrotiseaduse § 59 lg 2 punktis 7 sätestatud nõude mittetäitmine omakorda raskendab (välismaistel) võlausaldajatel, võlgnikel ja järelevalveorganitel, sh kohtutel ennetada ja kontrollida ajutiste haldurite ja pankrotihaldurite võimalikke huvide konflikte, erapooletust, sõltumatust, vajalikku eelnevat kogemust teatud majandussektoris pankrotimenetluse läbiviimisel ning pankrotiseaduse §-s 125 nimetatud keelatud tehinguid. Vastavuskontrolli teostamine on oluliselt raskendatud. 4.3. Järelevalve pankrotihalduri üle on olemuselt halduse sisene järelevalve, kus kohaldub uurimispõhimõte kogu funktsiooni olemuse ja avalik-õigusliku ülesande (st PankrS § 54 toodu) täitmise üle. Eestis kehtib jätkuvalt pankrotihalduri kutse kandjate (PankrS § 54 nimetatud avalik- õiguslike ülesannete täitja ehk pankrotihalduri, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutise haldur/pankrotihalduri, usaldusisiku) tegevuse või tegevusetuse suhtes pädevate järelevalveorganite ja järelevalve liikide paljusus. Meie leiame, et selline järelevalvesüsteem 4 Seega maksis 2025.a Eestis pankrotimenetluse algatamine võlausaldajale 420 eurot riigilõivu + keskmiselt 4630 eurot ajutise halduri tasu + õigusnõustaja kulud (kui esindaja abi kasutati) = üle 5000 euro minimaalselt. Selline avaliku teenuse algatamise hind ei ole Maksejõuetuse teenistuse hinnangul mõistlik. Antud kontekstis tuleb võlausaldajana käsitleda näiteks ka avalik-õiguslike nõuete omajaid nagu näiteks Eesti Maksu- ja Tolliamet, PRIA, MES, EIS, Eesti Töötukassa, kellel ei ole eelisõigust vms privileege oma nõuete rahuldamiseks. 5 Seda on näiteks kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus juba 25 aastat tagasi lahendis nr II-2/578/00. 6 Kõigi eelduste kohaselt said 39 ajutist haldurit aastal 2025 kokku suurusjärgus 192 000 eurot riigieelarvest.  maksejõuetusvaldkonnas ei ole olnud, ei ole hetkel ega ei saa ka tulevikus olla mõistlik, kiire ja efektiivne tagamaks maksejõuetusega võitleva avaliku teenuse peamist eesmärki, milleks on võlgniku vara kiire realiseerimine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja õigusrahu taastamine. Kui riik pakub maksejõuetusega võitlevat avalikku teenust, siis sellel avaliku teenusel peaks olema üks teenuseomanik, üks kontrollija ning tegemist peaks olema ühe järelevalve liigiga ühe järelevalvesubjekti suhtes. Killustatud järelevalvesüsteem (liikmete endi eneseregulatsioonina) ei ole kunagi läbipaistev, odav ja kiire. 4.4. Maksejõuetuse teenistus esitas 31. augustil 2023.a. Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga saneerimisnõustaja ja pankrotihalduri suhtes, kuna Stemwood OÜ avalikus uurimises ilmnes teave võimalike saneerimisseadusest, pankrotiseadusest, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja heast kutsetavast ning advokatuuri eetikakoodeksist tulenevate kohustuste rikkumiste kohta. Advokatuuri aukohus lõpetas 20.12.2023 otsusega vandeadvokaadi aukohtumenetluse, leides, et distsiplinaarsüüteo tunnused puuduvad. 4.5. Kokkuvõte Eesti Advokatuuri aukohtu lahendist on toodud tegevusaruande lisas nr 3. 4.6. Maksejõuetuse teenistus kaebas Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse edasi, sest leidis, et advokatuur, sh aukohus rikkus distsiplinaarasja menetlemisel materiaal- ja protsessiõigust ning tehtud haldusakt ei olnud seetõttu õiguspärane ja kehtiv. Meie arvamuse lühikokkuvõte: 4.6.1. vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite üle järelevalve tegemise kohustus on Eesti Advokatuuril. Advokatuur ei ole asja menetlenud ja kaebajale teadaolevalt ei ole advokatuuril pädevat haldusorganit ega kehtivat korda, et teha maksejõuetusvaldkonnas haldusjärelevalvet. Advokatuur on rikkunud menetlusreegleid. Advokatuuri aukohus ei olnud pädev otsust tegema. Puuduv menetluskord või olemasoleva menetluskorra rikkumine tõi kaasa väära lõpplahendi. AdvS § 19 lg 2 p 5 tuleb mõista koosmõjus PankrS §-ga 54 ja pankrotihaldurina tegutsemine hõlmab ka tegutsemist saneerimisnõustajana. 4.6.2. PankrS § 58 lg 5 ei ole Eesti Vabariigi Põhiseadusega kooskõlas. Maksejõuetusvaldkonnas haldusülesannete täitjate tegutsemiseks vajaliku õiguse (pädevuse) andmise alused, tegutsemisõiguse (pädevuse) peatamise alused ja tegutsemisõiguse (pädevuse) äravõtmise alused ning protseduur peavad olema kehtestatud seadusega. 4.6.3. igal huvitatud isikul, sh teenistusel kui võlausaldajate huvide esindajal on õigus esitada advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule (AdvS § 4 lg 5). Kaebajal on olemas ka oluline huvi, mis baseerub HKMS § 2 lõikel 1. Võlausaldajatel ja võlgnikel puudub (seni st alates aastast 2009) Eestis võimalus maksejõuetusvaldkonnas vandeadvokaadist avaliku ülesande täitja tegevuse või tegevusetuse peale kaevata. Maksejõuetusvaldkonnas üks peamisi haldusjärelevalveorganeid ehk Eesti Advokatuur pööras vaidluse keskme kaebeõiguse puudumisele, millega halduskohtud kahes astmes kaasa läksid. Maksejõuetuse teenistus pöördus Riigikohtu poole. 06. veebruaril 2025. a tegi Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-24-146 lahendi, kus täpsustas Maksejõuetuse teenistuse pädevust haldusjärelevalves. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et Maksejõuetuse teenistusel puudub kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuste vaidlustamiseks ning teenistuse järelevalvepädevus ei laiene saneerimisnõustajatele. Pankrotihaldurile tegutsemiskeelu ja trahvi määramiseks pädevad organid on selgelt piiritletud: konkreetses menetluses maakohus, väljaspool menetlust Eesti Advokatuuri aukohus või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohus. Halduskohus ei ole PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel pädev kohus. 4.7. Eeltoodust tulenevalt ei ole meie tööplaani keskmes alates 2025.a II kvartalist olnud varasemas mahus pankrotihalduri (§ 59 mõistes) haldusjärelevalvet. Kui meie halduskontroll takerdus 2023. ja 2024. aastal peamiselt järelevalvesubjektide endi käitumise (nt ei antud digitoimikule ligipääsu või ei antud nõutud teavet) ning järelevalveorganite arusaamatuste tõttu pädevuses ja menetlemisel, siis meie 2025. a tööd haldusjärelevalves kujundas ringi Riigikohtu halduskolleegiumi otsus. Kui me 2024. aastal otsustasime olla proaktiivne halduskontrolli teostaja ning uurida avalik-õiguslike ülesannete täitjate halduspraktikat (eelkõige pankrotimenetluste kulude otstarbekuse küsimuses),  erinevaid mittevastavusi ja õigusrikkumisi maksejõuetusvaldkonnas vastavalt riskivalimile, siis 2025. a piirdus meie proaktiivsus kitsama valimiga s.o 192 varatu maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlusega, milles maakohtud tegid meile raugemise vältimiseks ettepanekuid. Maksejõuetuse teenistus teostas kõigis neis 192 menetluses seaduspärasuse ja kulude otstarbekuse kontrolli tuvastamaks võimalikke süsteemseid mittevastavusi. 4.8. Vaatasime läbi 192 maakohtutest meile suunatud pankrotimenetlust ning tuvastasime pankrotihaldurite eksimusi ja/või õigusrikkumisi meile laekunud vihjete, kaebuste ja märgukirjade pinnalt. Ligi 9% (st 16 juhul 192-st) edastasime maakohtule (kui järelevalvekohtule) koostatud vastuses infot kohtu määratud ajutise halduri või pankrotihalduri õigusrikkumis(t)est ja/või eksimus(t)est. 4.8.1. Üheksal juhul teavitasime järelevalvekohtuid pankrotihaldurite võimalikest eksimustest seoses töötasuarvestusega. Viiel juhul esines kahtlus, et halduri poolt taotletud tasu ei olnud proportsionaalne halduri poolt tehtud töömahuga. Kahel juhul oli pankrotimenetlus võetud menetlusse enne 01.02.2021. a, kuid haldur ei arvestanud tasu taotlemisel PankrS § 193 lõikega 5, mille kohaselt tuleb pankrotimenetlustes, mis võetud menetlusse enne 01.02.2021.a, kohaldada halduri tasu arvestamisel redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. a. Kahel juhul tõusetus pankrotimenetluse kulude (tasu) seaduslikkuse ja otstarbekuse küsimus seoses asjaoluga, et pankrotihaldur delegeeris oma ametiülesanded kolmandatele isikutele. Kolmel juhul (st tsiviilasjades nr 2-20-3088, 2-24-19227 ning 2-21-7371) nõustus kohus meie seisukohaga ning otsustas, et pankrotihaldurile ei ole võimalik määrata tasu pankrotihalduri poolt taotletud summas. Ülejäänud juhtudel leidis kohus, et halduri poolt taotletud töötasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. 4.8.2. Kolmes pankrotimenetluses tuvastasime eksimusi/rikkumisi pankrotihaldurite asjaajamises (sh pankrotihaldurite poolt peetavas pankrotitoimikus). PankrS § 60 lg 1 sätestab, et ajutine haldur ja haldur peavad koostama pankrotimenetluse kohta toimiku. Halduri toimikule ning pankrotimenetluses koostatavate dokumentide sisule ja vormile esitatavad nõuded kehtestab minister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja dokumentidele. Pankrotihalduri (sh ajutise halduri) toimik peab olema kooskõlas ministri määruses toodud nõuetega ehk pankrotihalduri toimik peab muuhulgas olema süsteemne kronoloogiline terviklik kogum dokumentidest, millega on võimalik menetlusosalistel ja järelevalveorganil õigusaktides toodud alustel tutvuda. Me tuvastasime enim eksimusi seoses toimiku sisu vastavusega kehtestatud nõuetele (st millised dokumendid peavad olema toimikus vs tegelikkus). Pankrotihaldurite poolt peetavad toimikud ei sisaldanud tihti kõiki nõutud dokumente, toimikud sisaldas valikuliselt halduri poolt saadetud päringuid ja saabunud vastuseid. 4.8.3. Kahes pankrotimenetluses teavitasime järelevalvekohtuid olukorrast, kus avalik- õigusliku ülesande täitja ehk pankrotihaldur delegeeris oma seaduses sätestatud ametitoiminguid (ühel juhul pankrotihalduri enda büroo vandeadvokaadile ning teisel juhul büroo töötajale). Pankrotihaldur peab vastavalt kehtivale pankrotiseadusele talle pandud ülesandeid täitma reeglina isiklikult. Pankrotihaldur ei või üle anda kogu oma ametitegevust.7 Juhul kui haldur delegeerib valdava osa talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid edasi, siis sellise teguviisiga suurendab pankrotihaldur teadlikult ja tahtlikult selle pankrotimenetluse kulusid ja vähendab võlausaldajatele mõeldud väljamakseid. Kahtlus, mille kohaselt pankrotihaldur (sh ajutine haldur) ei täida talle seadusega pandud ametiülesandeid isiklikult, tõstatab ka küsimuse pankrotimenetluse kulude (tasu) seaduslikkusest ja otstarbekusest. Harju Maakohus nõustus 02.07.2025. a lahendis nr 2-21-7371 meie seisukohaga, 7 Riigikohtu 29.01.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 24.7.  et pankrotihaldur oli delegeerinud edasi ametiülesandeid, mille täitmisega oleks saanud hakkama ka pankrotihaldur ise. Pankrotihalduril olid olemas vastavad teadmised ja oskused (sh vandeadvokaadi kvalifikatsioon). Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ei ole pankrotihaldurile võimalik määrata tasu pankrotihalduri poolt taotletud summas, kuna see ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. 4.8.4. Neljal juhul teavitasime järelevalvekohtuid olukordadest, kus pankrotihaldur oli venitanud pankrotimenetluses erinevate toimingute tegemisega ja seda ilma mõjuva põhjuseta st tagatud ei olnud kiire ja otstarbekas pankrotimenetlus vastavalt PankrS §-le 55 lg 1. Me tuvastasime mitmetes pankrotimenetlustes menetluste läbiviimisel põhjendamatuid pause. Maksejõuetuse teenistus pidas vajalikuks kohtuid teavitada neljal juhul ehk nendest pankrotimenetlustest, kus puudus igasugune info või selgitus menetlustes tekkinud seisakute kohta. 07.11.2025. a lahendis nr 2-20-3088 nõustus Pärnu Maakohus meie seisukohaga, et pankrotihaldur venitas tsiviilasjas nr 2-20-3088 pankrotimenetluse läbiviimisel põhjendamatult ning on seetõttu oma ametiülesandeid rikkunud. Kohus leidis lahendis muuhulgas ka seda, et 5 (viis) aastat on pankrotimenetluse läbiviimiseks liiga pikk aeg. 4.8.5. Neljal juhul pidasime vajalikuks kohut teavitada olukordadest, kus pankrotihaldur ei asunud võlgniku vara valitsema. Vastavalt PankrS § 124 lg 1 on haldur kohustatud pärast pankrotimääruse tegemist viivitamata võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara valitsema. Haldur on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.9. Lisaks eeltoodule tuvastasime 2025.a. pankrotihaldurite töös mitmeid eksimusi ja/või rikkumisi muudes ametitoimingutes, näiteks: 4.9.1. pankrotihaldur ei teavita kohut viivitamatult olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks (PankrS § 158 lg 1); 4.9.2. pankrotihaldur ei tegutse halduskontrolli teostamise hetkel pankrotihaldurite registris märgitud aadressil; 4.9.3. pankrotihaldur ei täida tähtaegselt oma (aruandlus)kohustusi pankrotitoimkonnale, sh teenistusele ja kohtule; 4.9.4. pankrotihaldur annab kohtule eksitavat või teadlikult valeinfot, sh vahearuannetes ja lõpparuannetes; 4.9.5. pankrotihaldur ei likvideeri võlgnikku kahe kuu jooksul alates juriidilise isiku lõpetamise kohtumääruse jõustumisest; 4.9.6. pankrotihaldur ei järgi andmekaitsealaseid nõudeid; 4.9.7. pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihalduri kirjaplanki ja ametinimetust „pankrotihaldur“ suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega; 4.9.8. pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihaldurite registris märgitud e-posti aadressi suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega; 4.9.9. pankrotihaldur ei anna pankrotihalduri toimiku(te)le ligipääsu (juurdepääsu) järelevalveorganitele; 4.9.10. pankrotihaldur ei teavita kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut, sh teenistust menetluskulude kalkulatsiooni ületamise vajadusest; 4.9.11. ajutine pankrotihaldur ei selgita välja võlgniku vara ning kohustusi ning ei anna sõltumatut erapooletut hinnangut maksejõuetuse põhjuste ja tekke aja kohta. 5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele kaasa aitamine 5.1. Meie märgukirjad, arvamused, soovitused ja ettepanekud on reeglina kättesaadavad kodulehel: Praktika ja soovitused | Maksejõuetuse teenistus 5.2. 2025. aasta teises ja kolmandas kvartalis kulus märkimisväärne osa meie tavapärasest tööajast justiits- ja digiministeeriumile maksejõuetusvaldkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud hea haldustava, teistest riikidest parimate näidete, levinud mõistliku menetluspraktika, eri  õigusküsimuste, pankrotihaldurite tasustamise süsteemi, sh esialgse tasu, riigieelarveliste ressursside otstarbeka kasutamise jm teemade selgitamisele. 5.3. Lisaks sellele oleme pidanud vastavate õigusnormide puudumise tõttu jätkuvalt vaidlustama mitu maakohtute lahendit, mis puudutavad pankrotihalduritele esialgse tasu maksmist Maksejõuetuse teenistuse eelarvest. 5.4. Teises kvartalis osalesime muu hulgas ministeeriumi tiimis Riigikantselei korraldatud avaliku sektori asutuste häkatonis Innosprint ning kaardistasime valdkonnas avalike teenuste paremaks juhtimiseks persoonasid, töövoogusid, näitasime teenuse ümberdisainimise kaudu optimeerimiskohti ja suunasime mõtteid ökosüsteemis menetlejate ühte asutusse konsolideerimisele. 5.5. Korraldasime eri teemadel infotunde ja seminare, võtsime osa pankrotihaldurite poolt korraldatud menetlustoimingutest (nt võlausaldajate esimesed üldkoosolekud), vastasime meediaväljaannete päringutele, kohtusime kodanikega (võlgnike ja võlausaldajatega), vastasime erinevatele küsimustele, selgitustaotlustele ja teabenõuetele ning korraldasime praktika ühtse mõistmise ja ühtlustamise eesmärgil eraldi praktikume avalike uurimiste pankrotihalduritele ja tegime koostöökohtumisi teiste riigiasutustega. 5.6. Oktoobri lõpus tegime koostööpartneritega talgupäeva. 5.7. Maksejõuetuse teenistus teeb alates 2024. aastast regulaarselt koostööd teiste riikide (näiteks Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Serbia, Iirimaa, Poola, Saksamaa jne) riiklike järelevalveasutustega, et arutada piiriüleseid probleemkohti ning tuua Eestisse parimaid praktikaid ja kogemusi. Oleme muu hulgas teada saanud, et teised riigid kaaluvad tsentraliseerimist ja liiguvad jõudsalt menetlejate arvu konsolideerimise suunas, et riik saaks ühiskonnas maksejõuetusega seotud avalikke teenuseid mõistliku hinnaga edasi pakkuda. Mõned riigid liiguvad kiiremini kui teised. 5.8. Näiteks Rootsis jõustuvad 1. juulil 2026 ulatuslikud muudatused. Tegemist on suurima reformiga Rootsis alates kehtiva pankrotiseaduse (konkurslagen) jõustumisest 1987. aastal. Reformi eesmärk on kohtute rolli vähendamine ning mitme kohtu ülesande üleandmine kas riiklikule täitev- ja järelevalveorganile (Kronofogden) või pankrotihalduritele. Kohus jätkab pankrotiavalduste lahendamist eelmenetluses ja pankrotihalduri kandidaadi määramist Kronofogdeni ettepanekul, kuid pankroti väljakuulutamisest alates on kohtu osalus minimaalne. Pankrotiasju hakkavad Rootsis menetlema ainult 12 konkreetset maakohut, st tehakse veelgi tugevam kohtunike spetsialiseerumine. Menetlemiseks vajaliku keskse IT-süsteemi ja (piiriüleste) maksejõuetusregistrite omanik on riik (Kronofogden). Kronofogden on isikuandmete töötlemise eest vastutav asutus. Rootsi järelevalveorgani, st Kronofogdeni roll on järgmine. Küsimus/valdkond Enne 01.07.2026 Alates 01.07.2026 Võlausaldajate jaotusettepaneku Kohus Kronofogden kinnitamine Halduri tasu määramine ja Kohus Kronofogden kinnitamine Nõuete tõendamise menetlus Kohus Pankrotihaldur Halduri sobivus, Kronofogden – nõustav Kronofogden – nõustav vastavuskontroll kohtunikule (jätkub) Kronofogden annab loa Pantitud vara müük ilma Kronofogden annab loa (jätkub, tulevad selgemad nõusolekuta reeglid) Kronofogden saab määrata Revisjoni/eriauditi määramine Kronofogden saab määrata (jätkub) Võlgniku passi hoiule võtmine Antakse otse Kronofogdenile Kohtu kaudu (elukohast lahkumise keeld) hoiule IT- valdkonnas tehakse Rootsis reformi tõttu järgmised muudatused. Süsteem/register Omanik/vastutaja Haldaja Muutus alates 01.07.2026 Kronofogdeni Laiendatakse – lisatakse kõik maksejõuetusandmebaas Riik/Kronofogden Skatteverket maksejõuetusasjad, mitte ainult (töövahend, menetluskeskkond) järelevalvemenetlused "Nytt konkursförfarande" Uus – arendus 2025, käivitub Kronofogden Skatteverket mooduli IT-süsteem 1.07.2026 Exekutiv försäljning (müügi, st Uus – käivitati 2025, uus Kronofogden Skatteverket enampakkumiste süsteem) kaasaegne platvorm Insolventsregister (pankrotid, Jätkub, ühendatud EL e- Riik/Bolagsverket Bolagsverket saneerimised) portaaliga Insolventsregister (füüs isikute Jätkub, ühendatud EL e- Riik/Kronofogden Skatteverket võlgade ümberkujundamine) portaaliga Domstolsverket / kohtute Riik/ Kohandatakse 12 maakohtule, Domstolsverket süsteemid Domstolsverket st spetsialiseerunud kohtutele 5.9. Näiteks Iirimaal on juriidiliste isikute, sh likvideerijate järelevalve, maksejõuetusega võitluse ja järelevalve ning „valgekraede“ juhtimisvigade menetlemine kokku koondatud ühte riigiasutusse CEA: Corporate Enforcement Authority 5.10. CEA peamine eelis on ühes kohas toimiv nn "ühe akna" põhimõte – järelevalve, eeluurimine ja maksejõuetuse menetlemine on integreeritud, mis vähendab bürokraatiat, kiirendab menetlusi ja võimaldab tõhusamalt võidelda majanduskuritegudega. Andmekaitse on samuti CEA’s. 5.11. Iiri ja Eesti süsteemide lühivõrdlus on toodud alljärgnevas tabelis.  KRITEERIUM Iirimaa (CEA) Eesti (hajutatud süsteem) Institutsionaalne Üks sõltumatu asutus katab järelevalve, Funktsioonid jaotunud mitme struktuur maksejõuetuse ja eeluurimise asutuse vahel (äriregister, kohus, MJT, PPA/ prokuratuur, RAB) Teabevahetus Sisene – kõik andmed ja Eraldi asutused peavad uurimistulemused on kohe sama asutuse jagama teavet formaalsete käes kanalite kaudu, mis tekitab viivitusi Spetsialiseeritud CEA saab ise värvata spetsialiste – Eksperditeadmised, kogemus, personal juristid, kohtuekspertiisi eksperdid, funktsioonide jätkusuutlikkus politseipersonal + digitööriistad on hajutatud eri asutuste vahel, koostöö keerulisem, personalivoolavus + digitööriistad erinevad Likvideerijate CEA teeb otsest järelevalvet Järelevalve Eestis järelevalve likvideerijate ja pankrotihaldurite üle likvideerijate üle puudub. Pankrotihaldurite järelevalve on killustunud kohtute ja eri asutuste vahel Uurimisõigused Volitused hõlmavad jälgimist, Maksejõuetus- ja läbiotsimist, elektrooniliste seadmete majanduskuritegude paroolide nõudmist ja osalemist eeluurimine kuulub eraldi kahtlustatavate ülekuulamistel asutusele (PPA/prokuratuur) Reaktsioonikiirus Ühtne asutus tuvastab kahtlased tehingud Asutuste vaheline ja algatab uurimise viivituseta koordineerimine pikendab reageerimisaega Juhtide CEA saab ise menetleda ja taotleda Sarnane mehhanism on juhtimiskeeld direktorite tegutsemisõiguse piiramist ja hajutatud eri menetluste vahel (ärikeeld) diskvalifitseerimist (directors’ eri asutustes. Kohus on üle disqualification). koormatud. Sõltumatus Seaduslikult sõltumatu amet, mitte Teatud funktsioonid on ministeeriumi allüksus – suurem osaliselt täidesaatva võimu autonoomia alluvuses. 5.12. Näiteks Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus (Insolvency Control Service, lühidalt ICS), mis haldas üle 2100 aktiivse maksejõuetusmenetluse 2025. aastal, on juurutanud struktureeritud riskipõhise haldusjärelevalvemudeli, mille tugevus seisneb selles, et iga järelevalveotsus —  kellele, millal ja kui põhjalik kontroll teha — tuleneb objektiivsetest riskikriteeriumidest, mitte subjektiivsest hinnangust. Lätis on 131 pankrotihaldurit, neist 122 aktiivselt tegutsevat. 5.13. Läti järelevalvemudel toimib viiel tasandil: a) kaheaastane haldusjärelevalvestrateegia eesmärkide ja prioriteetidega; b) kaheaastane haldusjärelevalvete plaan (põhjalikud vs temaatilised kontrollid); c) iga-aastane kontrolliplaan — millised pankrotihaldurid kuuluvad kohapealsesse kontrolli ja kaugkontrolli; d) kvartaalne kontrolliplaan — konkreetsete menetluste täpsustus; e) halduri riskihindamine (kord aastas) ja menetluse riskihindamine (kord kvartalis). Põhimõte on lihtne: mida madalam risk, seda vähem ressursse järelevalvele kulutatakse. Kõrge riskiga pankrotihalduri ja kõrge riskiga menetluse kombinatsioon toob kaasa kohapealse põhjaliku kontrolli. Madala riskiga menetlused läbivad ainult temaatilise kontrollimenetluse. 5.14. Haldusjärelevalve lõpetamise viisid olid 2025. aastal Lätis järgmised: rikkumised puudusid – 37%, ebaõige käitumise selgitused haldurile – 42%, haldurite õigusrikkumise tuvastamised – 15%, taotlused kohtule pankrotihalduri eemaldamiseks – 4%, edastused õiguskaitseorganitele – 1%. 5.15. Näiteks Leedu on loonud maksejõuetuse järelevalveks selgelt koordineeritud mitmeastmelise mudeli. Rahandusministeerium tegeleb poliitika kujundamise ja õigusloomega, Majandus- ja Innovatsiooniministeerium tegeleb äri(ettevõtlus)järelevalve- poliitikaga ning Audiiteerimise, Raamatupidamise, Kinnisvarahindamise ja Maksejõuetuse Haldamise Amet (lühend: AVNT) teeb kontrolle. Pankrotihaldurite Koda vastutab eetikakoodeksi järgimise eest, kriminaalasjad on Eriuurimisteenistuse ja Finantskuritegevuse Uurimise Teenistuse pädevuses. Kõigi asutuste ülesanded on selgelt jaotatud, dubleerimist ei esine. 5.16. AVNT viib läbi plaanipäraseid ja plaaniväliseid kontrolle. Kaebuste kasv pankrotihaldurite (kokku on Leedus 613 haldurit) tegevuse üle on olnud märkimisväärne: 2024. aastal oli 131 kaebust, 2025. aastal 241 kaebust (kasv +60%). Leedus on pankrotihalduritele ette nähtud järgmised karistused: hoiatus (noomitus), menetlemise (tegutsemise) piirang, menetlemise (tegutsemise) piirang koos täiendõppekohustusega, tegutsemisõiguse äravõtmine konkreetses menetluses ning haldurina tegutsemise õiguse täielik äravõtmine. Eelnõu on koostatud rahatrahvi lisamiseks. Haldussund on sätestatud tegutsemises puuduste kõrvaldamiseks või täiendõppe läbimiseks. 5.17. Kokkuvõtlik tabel Eesti, Läti ja Leedu riiklike järelevalveasutuste kohta Kriteerium Läti (ICS) Leedu (AVNT) Eesti (MJT) Tegutsemisaeg Üle 10 aasta Üle 10 aasta Alates 2023 Riskipõhine järelevalve Jah — 5 tasandit Jah — riskiskoor Osaliselt IT-tugi, st IT süsteem Jah (EIAS) Jah (AVNIS) Puudub menetlustele Planeeritud + Piiratud pädevus (st Haldusjärelevalve liigid 3 liiki + temaatilised plaanivälised eelmenetleja) Karistused 5 liiki + taotlus 5 liiki + rahatrahv Pädevus puudub pankrotihalduritele kohtule (eelnõus) MJT-l Ärikeelu kohaldamine Pädevus puudub raskeid juhtimisvigu ICS pädevuses AVNT pädevuses MJT-l teinud juhtidele  Kriteerium Läti (ICS) Leedu (AVNT) Eesti (MJT) Kaebuste riskipõhine Ei, sest piirangud Jah Jah sorteerimine seaduses Riigiasutuste vaheline Reguleeritud Reguleeritud Piirangud seaduses koostöö seaduses seaduses + politsei Tulemuste Iga-aastane aruanne Iga-aastane aruanne Iga-aastane aruanne avalikustamine 6. Lõppsõna 6.1. Hea lugeja! Enne kaugeleulatuvate lõplike järelduste tegemist palume Teil muu hulgas tutvuda 30 näitega (juhuvalim) varatute maksejõuetute ettevõtete elukaartest, mis on toodud tegevusaruande lisas 4. 6.2. Meil Maksejõuetuse teenistuses on endiselt järgmised seisukohad. 6.2.1. Eestis on võlgnikukeskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel ja seda mudelit tuleb seadusandjal kiiresti muuta. Maksejõuetusmenetlused on ülimalt võlgnikusõbralikud, reeglina kirjalikud menetlused. Kehtiv regulatsioon on võlgnike ja lähikondsete suhtes äärmiselt leebe juriidilise isiku ja füüsilise isiku kogu elutsükli jooksul hoolimata tuvastatud rasketest juhtimisvigadest ja korduvatest õigusrikkumistest Eesti majanduskeskkonnas. 6.2.2. Võlausaldajad jäävad maksejõuetusmenetlustes kaitseta, st ei saa oma nõuetele rahuldust, sest usk 34 aastat vanasse killustunud maksejõuetusökosüsteemi on ammu kadunud. Osaliselt on võlausaldajad kaitseta seetõttu, et pankotihaldurid peavad regulatsioonist tulenevalt võitlema oma tasu kättesaamise eest, mistõttu puudub neil motivatsioon kõigi võlausaldajate huvides erapooletult, sõltumatult ja kõiki võrdselt koheldes maksejõuetusmenetlusi läbi viia. Võlausaldajad on kaotanud usu maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste kaudu saada abi Eesti ärikeskkonnas ebaausalt käituvate juhtide vastu. 6.2.3. Mis tahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus. Poliitikakujundaja peab nii õigusloomes kui ka IT-süsteeme luues tugevalt keskenduma andmekaitseliste küsimuste lahendamisele, arvestades maksejõuetusmenetluste, sh avaliku uurimise eripärasid. Maksejõuetuse kui nähtusega võitlevad kõik riigid. Maksejõuetusest kui nähtusest, mis on tekkinud Eesti ühiskonda väga laiaulatuslikult kättesaadava krediidi võimaldamisega, tuleb avalikult tabudeta rääkida. Varatul maksejõuetul äriühingul, mille lähikondsed tegid raskeid juhtimisvigu, ei saa olla äri-, maksu- või pangasaladusi maksejõuetusmenetluste läbiviimisel, kui uuritakse maksejõuetuse põhjuseid ning soovitakse võlausaldajatele tekitatud kahju kiiresti hüvitada. 6.2.4. Poliitikakujundaja peab tegema laiapõhjalise turu-uuringu mõistmaks, millist käitumist võlgnikelt (varaga ja varatu) üldse oodata saab ning kuidas võlgnike käitumist Eestis paremuse suunas mõjutada. Tuleb aru saada, millised meetmed inimestele mõjuvad ja millised mitte – näiteks kas valgekraeliste raskeid juhtimisvigu teinud juhtide passid tuleks elukohast lahkumise keelu ajaks kohtu juurde hoiule võtta. Kui juht on varatult lõpetanud 7 ettevõtet, peaks see juht äkki 5 aastat „rahunemispingil“ istuma ja mitte ühtegi ettevõtet juhtima. Kõigile inimestele tuleb finantstarkust õpetada põhikoolis, sh kindlasti enne, kui Eestis äri tegema hakata soovitakse. Iga inimene ei pea olema äriühingu omanik või juht. Lepingute mittetäitmine ja õigusvastane käitumine võlgade massilise mahajätmisega rikub kogu Eesti mainet. Keegi ei soovi Eesti ettevõtete või inimestega (äri)asju ajada, kui Eesti ettevõtluskeskkonnas toimuvat usaldada ei saa. 6.2.5. „Raha ja ärid ei tunne riigipiire, aga maksejõuetus-, maksukorraldus-, haldus- ja kriminaalõigus küll!“ Varatutest ettevõtetest välja viidud varade tagaajamiseks ja  tagasitoomiseks (nõudmiseks) on Eestil vajalik EL-i maksejõuetusvaldkonna direktiivide ülevõtmisel muu hulgas sõlmida vastavad õigusabilepingud kolmandate riikidega ning tunnustada teiste riikide tõkendeid, nagu näiteks ajutised juhtimis- ja asutamiskeelud (ärikeelud). Koostööaltilt ja lugupidamisega Maksejõuetuse teenistus 21. aprillil 2026 Tegevusaruande lisad Lisa 1: Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud Lisa 2: Varatute maksejõuetute juriidiliste isikute juhtide käitumine Lisa 3: Eesti Advokatuuri aukohtu lahendi ülevaade Lisa 4: 30 näidet varatute maksejõuetute juriidiliste isikute elukaartest  Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja Digiministeerium [email protected] Meie: 21.04.2026 nr 12-1/2026-011-1 Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruanne Austatud proua minister Käesolevaga edastame Teile meie kolmanda tegevusaasta st 2025. a tegevusaruande. Me kordame enda eelmises st 14. jaanuaril 2025 Teile saadetud 2024. a tegevusaruandes toodud ettepanekuid ning juhime veelkord tähelepanu Teie eelkäijatele saadetud kirjades (vt kiri nr 12- 1/2024-001-1, https://adr.rik.ee/ka/dokument/15003848 ja selle järg nr 12-1/2024-001-3, https://adr.rik.ee/ka/dokument/15977507) toodud probleemidele ja ettepanekutele ning palume poliitikakujundajatel ja maksejõuetusega tegelevate avalike teenuste omanikel kaaluda põhjalikult erinevaid alternatiive päästmaks Eestis ausat ärikeskkonda sisejulgeoleku eesmärgil ja tagamaks võlausaldajate igakülgset kaitset võlgnike käitumise eest: 1. Maksejõuetuse teenistuse kui riikliku ja haldusjärelevalveorgani (korrakaitseorgani) pädevuse muutmine andes talle piisavad õiguslikud ja tehnilised meetmed võitlemaks raskeid juhtimisvigu teinud ettevõtete juhtide ja lähikondsetega. Anda riiklik järelevalvemenetlus likvideerijate ja varatute püsivalt maksejõuetute juriidiliste isikute ja lähikondsete üle teenistuse pädevusse. 2. Ühtse riigi IT süsteemi loomine mistahes maksejõuetuskaasuste kajastamiseks ja lahendamiseks, mis võimaldaks menetlusosaliste, menetlejate ja järelevalveorganite vahelist kiiret infovahetust, menetluste läbiviimiseks vajalikku andmekorjet, andmete töötlemist ja reaalajas haldusjärelevalvet. IT süsteem peab vastama EL nõuetele piiriüleste maksejõuetusmenetluste menetlemiseks, andmevahetuseks ja andmekaitseks. 3. Ärikeelu kui ajutise juhtimisõiguse kohaldamise õiguse andmine Maksejõuetuse teenistusele. Ärikeelu kui ajutise juhtimiskeelu kohaldamise aluste ja puudutatud isikute ringi muutmine. Välisriikides kohaldatud ärikeeldude automaatne tunnustamine Eestis ja vastupidi. 4. Valdkonna eest vastutaval ministril (kui selline Eestis eksisteerib) palume kehtestada pankrotiseaduse §-s 54 ja sotsiaalhoolekande seaduse §§-s 44-45 nimetatud kõigi maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite, saneerimisnõustajate, (sund)likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate käitumisnormid (korruptsiooni ja huvide konfliktide vältimiseks), hea tava ja eetikakoodeks. Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / www.mjt.ee  5. Ühtse maksejõuetusvaldkonna järelevalveorgani loomine (või mõne teise riigiasutusega konsolideerimine), mis eksamineerib (akrediteerib), annab ja võtab tegutsemisõiguse maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjatelt ning teostab nende üle mistahes maksejõuetusmenetlustes regulaarselt riskipõhist haldusjärelevalvet. Lõpetada kutseorganisatsioonides liikmete enesekontroll ja ringkaitse. Oleme valmis enda 2025. a tegevusaruannet ja ettepanekuid Teile täna 21. aprillil kl 11.15 ministeeriumide ühendhoones esitlema ning hea meelega Teie täiendavatele küsimustele vastama. Lugupidamisega Maksejõuetuse teenistuse nimel (digiallkirjastatud) Signe Viimsalu Juhataja Tel 59 12 44 08 Lisatud Maksejõuetuse teenistuse 2025.a tegevusaruanne koos nelja lisaga. Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, [email protected] 2 (2)