ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 28.04.2026
Kehtib kuni: 28.04.2101
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Justiits- ja Digiministeerium
Veiko Huuse
Teie 13.04.2026
Fonte.News
Meie 30.04.2026 nr 2-6/26-2864-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Veiko Huuse
Justiits- ja Digiministeeriumis registreeriti teie pöördumine, milles tegite ettepaneku laiendada Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2024/10691 (nn „SLAPP-direktiiv“) kohaldamisala ka
kriminaalmenetlustele. Ühtlasi tegite oma pöördumises ettepaneku üle vaadata karistusseadustiku §
3051, mis kriminaliseerib kohtu laimamise.
Vastuseks selgitame esmalt, et SLAPP-direktiiv kohaldamisala on reguleeritud artiklis 2, mis sätestab
järgneva: „Käesolevat direktiivi kohaldatakse tsiviilkohtumenetlustes käsitletavate piiriülese mõjuga
tsiviil- või kaubandusasjade, sealhulgas ajutiste ja kaitsemeetmete menetluste ning vastuhagide
suhtes igat liiki kohtutes. Seda ei kohaldata eeskätt maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega
riigivastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii).
Käesolevat direktiivi ei kohaldata kriminaalasjade ega vahekohtumenetluste suhtes ning see ei piira
kriminaalmenetlusõiguse kohaldamist.“. Eelnevast nähtub, et direktiiv ei kohaldu ega ole ka mõeldud
kohalduma kriminaalasjadele ja seetõttu Justiits- ja Digiministeerium seda ka ei kaalu.
Erinevalt pahatahtlike hagide esitamisest sisaldab karistusseadustik eraldi sätet (§ 319), mis
kriminaliseerib teadvalt vale kaebuse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt.
Seeläbi tagatakse isikute kaitse pahatahtlike kuriteokaebuste eest vastutusele võtmiseks. Samuti ei
saa kuriteokaebusega pöörduda otse kohtu poole, kuna enne tuleb kriminaalasjas läbi viia kohtueelne
menetlus, kus menetlejal on võimalik põhjendamatud kaebuste puhul kriminaalmenetlus kas
alustamata jätta või aluse puudumise tõttu lõpetada. Muu hulgas on isikul õigus nõuda valekaebuse
esitamise eest aga ka kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Eelnevat kokku võttes on
seaduses juba sätestatud piisavad kaitsemeetmed pahatahtlike kuriteokaebuste vastu ning täiendav
legislatiivne sekkumine ei ole vajalik.
Viimaks märgime, et KarS § 3051 kohaselt on tõepoolest kriminaalkorras karistatav kohtu, kohtuniku
või rahvakohtuniku laimamine. Sättest nähtub esmalt, et karistatav on üksnes laimamine 2.
1 Kättesaadav veebis: L_202401069ET.000101.fmx.xml
2 Õiguskirjanduses on laimamist sisustatud nii: „Laimamine on sellise faktiväite (st mitte
väärtushinnangu) esitamine või levitamine, mis on vale ja võib halvendada kannatanu mainet
avalikkuse silmis (nn välist au). Laimamisega ei ole tegemist, kui levitatav faktiväide on küll häbistav,
kuid tõene, või vale, kuid ei ole häbistav.“ Vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura.
2021, lk 808 p 3.2.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Lisatingimuse sätestab norm, et laimamine on karistatav üksnes juhul, mil see on toime pandud
seoses kohtu või (rahva)kohtuniku osalemisega õigusemõistmisel.
Sätte eesmärgiks on kaitsta õigusmõistmise sõltumatust. See eesmärk on legitiimne ja kaitseb kõiki
kohtualuseid selle eest, et keegi ei saaks kohtunikke laimamisega survestada tegema endale või
kellelegi teisele meelepäraseid otsuseid. Samas ei tähenda eelnev, et kohtute või kohtunike tegevust
ei saaks mitte mingil moel või viisil kritiseerida. Rahulolematuse väljendamine peaks toimuma eeskätt
kohtuotsuse edasikaebamise teel või ka näiteks kaebuse esitamisega kohtu esimehele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Ziehr
nõunik
Martin Ziehr 620 8118
[email protected]
2