Arvamuse edastamine

Saatja: "Hanna Jäe - Teenusmajanduse Koda" <[email protected]> Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <[email protected]> Teema: Teenusmajanduse Koja ettepanek konkurentsiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse osas Kuupäev: 2026-04-29 09:04 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, edastan Teenusmajanduse Koja ettepaneku konkurentsiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse osas. Lugupidamisega, Hanna Jäe Teenusmajanduse Koda Projektijuht 56 655 106 registrikood: 80309467 aadress: Valukoja 8, Tallinn 11415, Eesti 29.04.2026 Justiits-ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Teenusmajanduse Koja arvamus konkurentsiseaduse muutmise 16.02.2026 väljatöötamiskavatsuse osas Justiits- ja Digiministeerium („JUM“) edastas 16. veebruaril 2026 tutvumiseks väljatöötamiskavatsuse, milles tutvustatakse konkurentsiseaduse („KonkS“) muutmise kavandit („VTK“). VTK sisaldab ühte teemat, mille kohta Teenusmajanduse Koda soovib oma seisukoha esitada. I. Konkurentsijärelevalvemenetlus Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. 6. juulil 2025 jõustus konkurentsiseaduse 72. peatüki alusel läbiviidav konkurentsi- järelevalvemenetlus. Teenusmajanduse Koda on varem avaldanud arvamust, et jõustunud muudatused ei taga põhiseaduse § 22 lg 3 ettenähtud õigust. Järelevalvealusel isikul on konkurentsijärelevalvemenetluses kaasaaitamiskohustus. KonkS § 53⁹ lg 7 p 4 kohaselt on järelevalvealusel isikul õigus keelduda üksnes sellise teabe andmisest, millega ta möönaks keelatud teo toimepanemist või süüstaks ennast kuriteo toimepanemises. Konkurentsiseadusesse konkurentsijärelevalvemenetluse lisanud eelnõu 609 SE seletuskirja (lk 79- 81) kohaselt tähendab keelatud teo toimepanemise möönmine eelkõige enda keelatud teo toimepanemises süüdi tunnistamist ega hõlma õigust jätta esitamata Konkurentsiameti poolt nõutav faktiline teave ja dokumendid. Vastavalt saab järelevalvealune isik konkurentsijärelevalvemenetluses enese mittesüüstamise õigusele Eesti õigusruumis tavapärases mahus tugineda üksnes kuritegude osas. KonkS § 73¹⁰ lg 3 kohaselt on teabe andmisest alusetu keeldumine karistatav rahatrahviga kuni üks protsent ettevõtja üleilmsest aastakäibest, kuigi KonkS § 73¹⁸ lg 8 kohaselt on Konkurentsiametil lubatud kasutada konkurentsijärelevalvemenetluses kogutud tõendeid ka väärteomenetluses väärtegude tõendamisel. Seega ähvardab ettevõtjat konkurentsijärelevalvemenetluses väga suur rahatrahv, kui ta jätab esitamata ennast väärteo toimepanemises süüstavad tõendid. Koondumise kontrolli reeglite rikkumine on KonkS § 73⁶ kohaselt väärtegu. Riigikohtu praktika (vt nt 24.10.2024 otsus asjas 1-22-3234, p-d 22 ja 23) kohaselt ei luba enese mittesüüstamise privileeg kasutada kriminaalmenetluses süüdistatava vastu tõendeid, mis on 1  MTÜ Teenusmajanduse Koda registrikood: 80309467, aadress: Valukoja 8, Tallinn 11415, Eesti saadud temalt teises menetluses karistuse ähvardusel. Üksnes olukorras, kus kehtib selge keeld kasutada kriminaalmenetluses tõendina isiku vastu teavet, mille see isik on teises menetluses karistuse ähvardusel ise välja andnud, ei vabasta teabe süüstav iseloom isikut tavaliselt teabe andmise kohustusest ega selle rikkumise korral karistusest. Konkurentsijärelevalvemenetluses karistuse ähvardusel järelevalvealuse isiku kaasabil kogutud tõendite kasutamine väärteomenetluses ei ole selgelt keelatud (vrdl MKS § 64 lg 1 p-ga 6 ja § 64 lg-ga 3), kuigi PS § 22 lg-st 3 tulenev enese mittesüüstamise õigus peab olema ühtviisi tagatud nii kriminaal- kui väärteomenetluses (vt nt Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2020, § 22, komm 39). Kui konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise puhul võib spekuleerida, kas Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest ja direktiivi 2019/1 nõuetest tulenevalt on enese mittesüüstamise õiguse piiramine põhiseadusega kooskõlas, ei saa Euroopa Liidu õigusega põhjendada enese mittesüüstamise õiguse piiramist koondumise kontrolli valdkonnas. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri liikmesriikide koondumise kontrolli teostamise reegleid ega nende täitmise üle teostatava järelevalve menetluskorda. Seejuures käsitleb ka Euroopa Kohtu praktika, mis tõlgendab enese mittesüüstamise privileegi ulatust Eesti Vabariigi põhiseadusest ja Euroopa Inimõiguste Kohtust kitsamalt (vt nt Euroopa Kohtu 28.01.2021 otsust asjas C-466/19 P Qualcomm versus Komisjon), ainult konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist. Seega puudub igasugune Euroopa Liidu õigusest tulenev õigustus konkurentsijärelevalvemenetluse ja sellega kaasneva enese mittesüüstamise privileegi kitsenduse kohaldamiseks koondumise kontrolli valdkonnas. Järeldust, et koondumise kontrolli valdkonnas ei ole konkurentsijärelevalvemenetluse kui kaasaaitamiskohustusega menetluse kohaldamine põhiseadusega kooskõlas, toetab ka konkurentsiseadusesse konkurentsijärelevalvemenetluse lisanud eelnõu 609 SE seletuskiri. Seletuskirja leheküljel 28 selgitas eelnõu koostaja: „Kindlasti ei ole nt ärisaladuse või mis tahes muu tõendiks osutuva teabe üle tõstmine karistavasse menetlusse võimalik koondumiste kontrolli menetlusest, sest koondumiste kontrolli raamistikus on ette nähtud loakohustus, mille taotlemisel näeb HMS üldkorras omakorda ette kaasaaitamiskohustuse (HMS § 38 lõige 3).“ Lisaks põhiseaduse § 22 lg-le 3 riivaks konkurentsijärelevalvemenetluse rakendamine koondumiste kontrolli valdkonnas ka põhiseaduse §-st 14 tulenevat põhiõigust korraldusele ja menetlusele ja põhiseaduse §-st 10 tulenevat õigust õiguskindlusele. Konkurentsijärelevalvemenetlus on Eesti õiguskorda värskelt (06.07.2025) lisatud menetluskord, mille osas puudub väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika. Konkurentsiseadusesse konkurentsijärelevalvemenetluse lisanud eelnõu 609 SE seletuskiri viitas mitmes kohas asjaolule, et menetlusnormid (eriti enese mittesüüstamise õigust puudutavad menetlusnormid) on ebaselged ja nende sisu vajab kohtupraktikas täpsustamist (vt nt seletuskirja lk 81, 111, 114). Õigusselgusetuse laiendamine ei ole kooskõlas põhiseadusest tuleneva riigi kohustusega tagada õiguskindlus ja põhiõigus korraldusele ja menetlusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Allar Jõks Margus Mets juhatuse liige juhatuse liige 2