EELNÕU 24 .0 4 .2026 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada) § 1. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab strateegiliselt olulise investeeringu ga rajatava ehitise kohta koostatava riigi eriplaneeringu ja ehitusseadustiku peatükis 13 1 sätestatud strateegiliselt olulise ehitise menetluses ühtse kontaktpunkti ülesandeid . Ühtne kontaktpunkt korraldab strateegiliselt olulise investeeringu hindamise ja koordineerib asjaomaste menetluste läbiviimist . “; 2 ) paragrahvi 27 lõi ked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga või strateegiliselt olulise ehitise püstitamine, mille asuko ha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. (2) Riigi eriplaneeringuga kavandatakse järgmisi ehitisi ja nende ehitiste t eenindamiseks vajalikke ehitisi: 1) riigimaantee või avalik raudtee ; 2) torujuhe töörõh uga üle 16 baari või kõrgepingeliin pingega alates 110 kilovol dist ; 3) rahvusvaheli n e lennujaam või sadam; 4) riigikaitseli ne või julgeolekuasutuse ehitis; 5) elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150 megavati st ja tuuleelektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavati st ; 6) ohtlike jäätmete lõppladustuspaik; 7) strateegiliselt olulise investeeringu ga rajatav ehitis (edaspidi strateegiliselt oluline ehitis ) .“; 3) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 1 1 jär gmises sõnastuses: „ (1 1 ) Riigi eriplaneeringu võib koostada riigi territooriumi või selle osa kohta, et kavandada käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud tingimustele vastavaid ehitisi. “ ; 4 ) paragrahvi 27 täiendatakse lõi g e te ga 3 1 ja 3 2 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Strateegiliselt oluline investeering käesoleva seaduse tähenduses on suuremahuline investeering tööstuse, tootmis e ja nendega seonduva tes valdkonda des , millega kaasneb laiem mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujunemine või tugevnemine. Huvi sellise investeeringu vastu riiklikul või rahvusvahelisel tasandil, investeeringu teostatavust ja kapitalimahtu hindab valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidu esindajatest koosnev hindamiskomisjon. (3 2 ) Vabariigi V alitsus kehtestab määrusega : 1) strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded, millega nähakse ette investeeringu vähim lubatud kapitali maht, projektivaldkonnad , taotlejale esitatavad registrijärgse asukoha tingimused ning taotlusele esitatavad nõuded ja taotluse menetlemise kord ; 2) strateegiliselt olulise investeeringu hindamise korra, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 1 sätestatud hindamiskriteeriume; 3) strateegiliselt olulise investeeringu hindamiskomisjoni ja eksperdikomisjoni moodustamise korra ning komisjoni de töökorralduse põhimõtted. “; 5 ) paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riigi eriplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. Muul juhul tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. “; 6 ) seadust täiendatakse §-ga 27 2 järgmises sõnastuses: „ § 27 2 . Riigi eriplaneeringu kehtestamine detailse lahenduse alusel (1) Riigi eriplaneeringu koostamisel võib loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja kehtestada planeeringu detailse lahenduse alusel, kui esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 27 lõike 3 2 alusel kehtestatud määruse tingimuste kohase investeeringu ga rajatava ehitise kavandamiseks. Sellisel juhul algab menetlus detailse lahenduse koostamise taotluse esitamisega planeeringu koostamise korraldajale . ( 2 ) Detailse lahenduse koostamise menetluses lähtutakse käesoleva seaduse §- de st 28 ja 29. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koos tamise korraldaja veebilehel ning käesoleva seaduse § 44 l õikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse kirjalikult . Muus osas kohaldatakse menetlusele riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise sätteid . (3) Kui riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse alusel on algatatud keskkonnamõju strateegiline hindamine, lähtutakse järg mis test erisus t est : 1) riigi eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise võib läbi viia koordineeritult koos strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisega , lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § -s 28 4 sätestatust ; 2) käesoleva lõike punkti 1 kohaldamise l teavitatakse käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutusi ja isikuid; 3 ) enne riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste ja isikute seisukohta keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes kogutava teabe ulatuse kohta. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 sätestatud seisukohtade esitamiseks määrab r iigi eriplaneeringu koosta mise korraldaja tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. ( 5 ) Riigi eriplaneeringu detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt ühe aasta möödumisel taotluse esitamisest arvates, kui taotlus vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punkti 2 1 alusel kehtestatud määruse kohase menetluse kiirkorras läbiviimise taotluse nõuetele . “; 7 ) paragrahvi 28 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 28. Riigi eriplaneeringu taotlus ja keskkonnamõju strateegili n e hindamine (1) Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilis t hindamis t korraldab käesoleva seaduse § 27 lõikes 7 nimetatud valitsusasutus.“; 8 ) paragrahvi 28 lõi k e 2 sissejuhatav lause osa ning punkt id 1 ja 1 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi eriplaneeringu taotlus tagastatakse eelkõige juhul, kui: „1) on ilmne, et taotletava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik; 1 1 ) taotletava planeeringu elluviimisega võib kaasneda oht riigi julgeolekule ; “; 9 ) paragrahvi 28 lõiked 3–3 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigi eriplaneeringu taotlus tagastatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu taotluse saamisest arvates. (3 1 ) Kui planeeringu koostamise korraldajale esitatakse sama ala kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel uus riigi eriplaneeringu taotlus , tagastatakse riigi eriplaneeringu taotlus 90 päeva jooksul viimase sama ala puudutava taotluse saamisest arvates. (3 2 ) Kui merealal tuuleelektrijaama püstitamiseks esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul korraldatakse käesoleva seaduse § 28 1 kohane konkurss, otsustatakse riigi eriplaneering u taotluse tagastamine 90 päeva jooksul konkursi tulemuste riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale esitamisest arvates . “; 1 0 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 3 3 järgmises sõnastuses: „ (3 3 ) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teeb otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu taotluse saamisest arvates. “; 1 1 ) paragrahvi 28 lõike 4 esimesest lausest , lõike 5 punktist 1 ning § 28 1 pealkirjast ning lõi g e te st 1 ja 5 jäetakse välja sõna „algatami n e“ vastavas käändes ; 1 2 ) paragrahvi 28 lõi g e 4 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (4 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul ja sellise taotluse puhul, mis on esitatud käesoleva seaduse § 27 lõike 3 2 alusel kehtestatud määruse tingimustele vastava ehitise kohta.“; 1 3 ) paragrahvi 28 lõi k e 5 sissejuhatav lause osa muudetakse ja sõnastatakse järg mise lt : „Riigi eriplaneeringu taotlus avalikustatakse ja teates märgitakse : “ ; 1 4 ) paragrahvi 28 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ja selle põhjuste st . “; 15) paragrahvi 28 lõi k e d 6 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(6) Riigi eriplaneeringu taotluse saamisest teavitatakse 9 0 päeva jooksul ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Teates märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud teave. (7) Riigi eriplaneeringu taotluse saamisest teavitatakse kirjalikult käesoleva seaduse § 31 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.“; 1 6 ) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „ (8) Planeerimisalase tegevuse korraldaja võib sõlmida riigi eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga halduslepingu planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks ja rajatiste väljaehitamiseks käesoleva seaduse §-des 130 ja 131 sätestatud korras. Käesolevas lõikes sätestatud juhul ei rakendata käesoleva seaduse § 130 lõikes 2 sätestatud erandeid. “ ; 1 7 ) paragrahvi 29 lõike 1 sissejuhatav as lause osas asendatakse sõna „algataja“ sõnaga „ korraldaja“ ; 1 8 ) paragrahvi 29 lõige t 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) kavandatav ehitis ei vasta strateegiliselt olulisele ehitisele esitatavatele tingimustele. “; 19 ) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetamisest ning selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 7 nõuetest.“; 2 0 ) paragrahvi 30 lõi k e s 1 asendatakse sõnad „ ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist “ sõnadega „taotluse saamist “; 2 1 ) paragrahvi 43 lõi k e 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigi eriplaneeringu detailse lahendusega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ja lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.“; 2 2 ) p aragrahv i 54 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Käesoleva seaduse §-s 27 2 sätestatud juhul või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitseli se ehitise riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse võib isik vaidlustada üksnes oma õiguste kaitseks . “ ; 2 3 ) paragrahvi 125 lõiget 4 täiendatakse pärast sõn a „ehitise“ sõnadega „ja strateegiliselt olulise ehitise“ . § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1 ) seadust ikku täiendatakse 13 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 13 1 . peatükk Strateegiliselt oluline ehitis § 121 1 . Kohaldamisala Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punktis 7 nimetatud strateegiliselt oluli sele ehitis ele . § 121 2 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused detailplaneeringu või selle koostamise kohustuse puudumise korral (1) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused antakse ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise püstitamise või üle 33 protsendi laiendamise ehitusprojekti koostamiseks . (2) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 1 nimetatud ühtse le kontaktpunkti le . (3) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et projekteerimistingimustega kavandatav tegevus ei kahjustaks ülemäära isikute õigusi või avalikk u huv i ega oleks vastuolus õigusaktidega ja olulises vastuolus planeeringuga. (4) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisel ei loeta oluliseks vastuoluks kõrvalekallet planeeringus kindlaks määr atud : 1) planeeringuala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbest, maksimaalsest ehitusmahust, hoonestuse kõrgus- ja sügavuspiirangust ning haljastus nõuetest , kui tegu on äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maaga ; 2 ) tehnovõrgu või -rajatise ning avalikult kasutatava tee asukohast ja liigist ; 3 ) arhitektuurilistest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest ; 4 ) liikluskorralduse üldistest põhimõtetest. (5) Strateegiliselt olulise ehitise kasutusotstarbeks võib määrata kasutusotstarbe, mida tavapäraselt võib ehitada maakatastriseaduse § 18 1 lõigetes 2, 3, 5 ja 7 nimetatud sihtotstarbega maale. § 121 3 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused riigi eriplaneeringu detailse lahenduse või detailplaneeringu olemasolul (1) Detailplaneeringu või riigi eriplaneeringu detailse lahenduse olemasolu korra l võib pädev asutus anda riigi eriplaneeringu detailse lahenduse või detailplaneeringu ga kavandatud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi , kui tegu on strateegiliselt olulise ehitisega. (2) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 1 nimetatud ühtsele kontaktpunktile. (3) S trateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse, et projekteerimistingimustega kavandatav tegevus: 1) ei kahjustaks ülemäära isikute õigusi või avalik k u huv i ega oleks vastuolus õigusaktidega ; 2) toimuks arvesta des hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi ja 3) ei oleks vastuolus üld planeeringuga. (4) Strateegilise lt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisele ei kohaldata käesoleva seadustiku § 27 lõiget 3 . (5) Projekteerimistingimustega täpsustatakse asjakohasel juhul planeeringus sätestatud tingimusi, mis on loetletud käesoleva seadustiku § 27 lõikes 4, arvestades järgmisi erisusi: 1) krundi kasutamise sihtotstarvet või ehitise kasutamise otstarvet, kui tegu on äri-, tootmis-, riigikaitse- või sarnase juhtotstarbega maaga; 2) kõrguse, sügavuse, ehitisealuse pinna ja hoonestusala kuni üldplaneeringus sätestatud piirini; 3) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete muutmiseks. ( 6) Käesoleva t paragrahvi ei kohalda t a strateegiliselt olulise ehitise riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul. § 121 4 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmiseks pädev asutus Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused annab ehitusloa andja. § 121 5 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste taotlus Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste taotlusele kohaldatakse käesoleva seadus tiku §-s 29 sätestatut ja lisatakse otsus selle ehitise vastavuse kohta planeerimisseaduse § 27 lõike 3 2 alusel kehtestatud määruse tingimustele. § 121 6 . Halduslepingu sõlmimine strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste korral (1) Pädev asutus võib sõlmida taotlejaga halduslepingu, millega taotleja võtab kohustuse lahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud ehitiste ja rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. (2) Halduslepingu sõlmimisel ja täitmisel kohalda takse projekteerimistingimuste andjale ja taotlejale vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõi keid 4–6 . § 121 7 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste menetlus (1) Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisele kohaldatakse käesoleva seadus tiku §-s 31 sätestatut , arvestades käesolevas peatükis sätestat ud erisusi. Pädev asutus korraldab strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena. (2) Pädev asutus annab s trateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused 120 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates . (3) Pädev asutus annab projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni 30 päeva. (4) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 121 8 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisest keeldumine Pädev asutus keeldub strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste andmisest : 1) käesoleva seadustiku § 32 alusel , arvestades käesolevast peatükist tulenevaid erisusi ; 2) juhul, kui tegu ei ole strateegiliselt olulise ehitisega või planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt keeldub kooskõlastuse andmisest. § 121 9 . Strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine Pädev asutus võib tunnistada strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimused kehtetuks käesoleva seadus tiku §-s 34 sätestatud alustel ja juhul , kui kavandatav tegevus ei vasta enam strateegiliselt olulise ehitise tingimustele . § 121 10 . Strateegiliselt olulise ehitise ehitus- ja kasutusteatis ega ning ehitus- ja kasutusl o a ga seotud erisused ( 1 ) Pädev asutus esitab strateegiliselt olulise ehitise ehitus - ja kasutusteatise ning ehitus - ja kasutusloa taotluse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 1 nimetatud ühtsele kontaktpunktile. ( 2 ) Pädev asutus võib keelduda ehitus- või kasutusloa andmisest käesoleva seadus tiku §-des 44 ja 55 sätestatud alustel ja juhul , kui planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 1 nimetatud ühtne kontaktpunkt keeldub loa kooskõlast a misest. ( 3 ) Pädev asutus võib tunnistada strateegiliselt olulise ehitise ehitus- või kasutusloa kehtetuks käesoleva seadus tiku §-des 46 ja 57 sätestatud alustel ja juhul , kui ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulise le ehitise le esitatavatele tingimustele. “ ; 2 ) paragrahvi 130 lõiget 3 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) strateegiliselt olulise ehitise nõuetekohase kasutamise, sealhulgas kasutusotstarbele vastavuse kontrollimine.“. § 3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus t täiendatakse §-ga 30 12 järgmises sõnastuses: „ § 30 12 . Strateegiliselt olulise investeeringu ja ehitise regulatsiooni järelhindamine Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium analüüsib 2030. aasta 3 1. detsembri ks s trateegiliselt olulise investeeringu ja ehitise regulatsiooni eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning vajaduse korral esitab ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. “. § 4 . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 28 4 järgmises sõnastuses: „ § 28 4 . Strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamise erisus (1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisust kohaldatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punkti s 7 nimetatud strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi keskkonnamõju hindamisele. (2) Kui strateegiliselt oluli s e ehitis e püstitamiseks on vaja koostada riigi eriplaneering ja läbi viia keskkonnamõju strateegili ne hindami n e ning sama ehitise kavandamisega seoses algatatakse keskkonnamõju hindamine käesoleva seaduse § 26 1 alusel, võib keskkonnamõju hin nata koordineeritult koos riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ga . (3) K äesolevas paragrahvis sätestatud keskkonnamõju hindamise võib algatada ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga. ( 4 ) K äesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisest peab otsustaja teavitama käesoleva seaduse § -s 2 3 osu tatud asjaomaseid asutusi ja isikuid . (5) Käesol e va paragrahvi lõike 2 kohaldamise korra l võib keskkonna mõju hinnata või keskkonnamõju hindamis t ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhte kspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel. “; 2 ) paragrahvi 33 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad „riigi või “; 3 ) paragrahvi 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „detailplaneering“ sõnadega „või riigi eriplaneering“; 4 ) paragrahvi 34 lõi ke 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „ 2 1 “ tekstiosaga „ või § 28 lõikes 8 “. § 5 . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Keskkonnaseadustiku üldosa seadust täiendatakse §-ga 43 1 järgmises sõnastuses: „ § 43 1 . Kontaktpunkti teavitamine Kui keskkonnaluba taotletakse planeerimisseaduse § 27 lõike 3 2 alusel kehtestatud määruse tingimuste kohase investeeringuga rajatava ehitisega seotud tegevuse jaoks, teavitab keskkonnaloa andja planeerimisseaduse § 4 lõikes 1 1 nimetatud ühtset kontaktpunkti keskkonnaloa taotluse saamisest viivitamata pärast selle saamist ja pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn , 2026 . a ______________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt)
24 .0 4 . 2026 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduva l t teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc228174894 \h 2 1.1. Sisukokkuvõte PAGEREF _Toc228174895 \h 2 1.2. Eelnõu ettevalmistaja PAGEREF _Toc228174896 \h 2 1.3. Märkused PAGEREF _Toc228174897 \h 3 2. Seaduse eesmärk PAGEREF _Toc228174898 \h 3 2.1. Eesmärgid PAGEREF _Toc228174899 \h 3 2.2. Lahendatav küsimus, lahendused PAGEREF _Toc228174900 \h 4 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs PAGEREF _Toc228174901 \h 7 Eelnõu § 1. Planeerimisseaduse muutmine PAGEREF _Toc228174902 \h 7 Eelnõu § 2. Ehitusseadustiku muutmine PAGEREF _Toc228174903 \h 16 Eelnõu § 4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine PAGEREF _Toc228174904 \h 23 Eelnõu § 5. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine PAGEREF _Toc228174905 \h 28 3.1. Eelnõu vastavus põhiseadusele PAGEREF _Toc228174906 \h 28 4. Eelnõu terminoloogia PAGEREF _Toc228174907 \h 33 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele PAGEREF _Toc228174908 \h 33 6. Seaduse mõjud PAGEREF _Toc228174909 \h 36 6.1. Sotsiaalsed mõjud PAGEREF _Toc228174910 \h 36 6.2. Haridus, kultuur ja sport PAGEREF _Toc228174911 \h 40 6.3. Majanduslikud mõjud PAGEREF _Toc228174912 \h 42 6.4. Keskkonnamõjud PAGEREF _Toc228174913 \h 53 6.5. Riigivalitsemine PAGEREF _Toc228174914 \h 58 6.6. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele PAGEREF _Toc228174915 \h 65 6.7. Regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkonnad PAGEREF _Toc228174916 \h 67 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud PAGEREF _Toc228174917 \h 80 8. Rakendusaktid PAGEREF _Toc228174918 \h 81 9. Seaduse jõustumine PAGEREF _Toc228174919 \h 81 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon PAGEREF _Toc228174920 \h 81 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Planeerimisseaduse ja sellega seonduva l t teiste seaduste muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu keskne eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimiseks eraldi kiirendatud menetluskord („strateegiliste investeeringute ekspressrada“), mis suurendab Eesti investeerimiskeskkonna konkurentsivõimet, toetab välisinvesteeringute kaasami st , kaitsetööstuse arendamist , kliimaeesmärke ja energiajulgeolekut ning võimaldab prioriteetsetele projektidele tõhusamat ja kiiremat haldusmenetlust. Eelnõuga tehakse p laneerimisseaduses, e hitusseadustikus , ehitusseadusitku ja planeerimisseaduse rakendamise seadused, keskkonnamõju hindamise ning keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduses muudatused, mille eesmärk on: luua selged kriteeriumid, mille alusel määratleda strateegilise investeeringu staatus; luua erikord strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemiseks, sh võimaldada erimenetlust olukorras, kus ehitise asukoht ei ole kindlaks määratud, kuid taotlejal on potentsiaalne ehitise asukoht välja valitud ( riigi eriplaneeringu ( REP ) detailne lahendus ) , ning ka juhul, kui asukoht on määratud kehtivas kõrgema tasandi planeeringus ja üldjuhul sobilik (eri projekteerimistingimused) ; lihtsustada ja kiirendada üldiselt riigi eriplaneeringutega seotud menetlusi, s h loobuda eraldi algatamise otsusest , vähendada dubleerivaid hindamisi ning võimaldada varasemat ja paindlikumat keskkonnamõju hindamis t ; luua üht n e kontaktpunkt ( edaspidi ÜKP ) , mis koordineerib strateegiliste projektide menetlust ja tagab tähta egadest kinnipidamise; võtta arvesse Euroopa Liidu (EL) regulatiivse t raamistikku, sh nullnetotööstuse määrus ( Net Zero Industry Act , NZIA) j m . Eelnõuga ei suurene ega vähene isikute halduskoormus. Eelnõus ettenähtud menetluste tulemusel võib eeldada, et väheneb isikute halduskoormus kaudselt, kuna tekib võimalus korraldada keskkonnamõjude hindamist paralleelselt ning kaotatakse REP-i algatamise etapp. Menetluse lihtsustamine, mis parandab menetluse kiirust, vähendab peamiselt haldusorganite töö koormust menetluste läbiviimisel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on koosta n ud töörühm, mida juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ( MKM ) planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ning kuhu kuulusid Advokaadibüroo Sorainen OÜ vandeadvokaadid Britta Retel ja Sandra Mikli ning jurist Birke Vahesaar . Eelnõu ettevalmistamises osalesid ka Ahto Pahk, Peeter Kadarik, Kadi-Kaisa Tarkiainen, Ivari Rannama, Timo Päit ja Moonika Schmidt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist; Birgit Parmas, Liisi Pajuste, Rainer Persidski, Hanna Vahter, Triin Nymann, Ülle Lui k s ja Madis Kaasik Kliimaministeeriumist ning Andres Kikas ja Martiina Putnik Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest . Eelnõu mõjude analüüsi on koostanud Marion Mets ja Hendrik Andres Tork OÜ-st Skepast&Puhkim ning majandusmõjude osa Peeter Kadarik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ist . Eelnõu menetlemise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna planeeringute õigusnõunik Ahto Pahk (
[email protected] , 5307 2548) . Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna jurist Ragnar Kass (
[email protected] ) . Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi keeletoimetaja Merike Koppel (
[email protected] ) ja eelnõu seletuskirja Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs (
[email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone : planeerimisseadus e redaktsioon avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 37 ; ehitusseadustik u redaktsioon avaldamismärkega RT I, 21.11.2025, 13 ; ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse redaktsiooni avald a mismärkega RT I, 21.11.2025, 3 ; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e redaktsioon avaldamismärkega RT I, 08.07.2025, 58; keskkonnaseadustiku üldosa seadus e redaktsioon avaldamismärkega RT I, 07.01.2026, 20 . 2025. aasta 12. juuni Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamise l (valitsus kabineti nõupidami n e ) andis Vabariigi Valitsus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesande töötada välja riigi jaoks olulise erainvesteeringu mõiste ning sellistele projektidele kohald ata vate eelismenetluste pakett (ekspressrada). Nimetatud t egevus on seatud üheks eesmärgiks ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis perioodiks 2025 – 2027. Ekspressraja väljatöötamiseks tellis MKM õigusanalüüsi, milles analüüsiti Euroopa Liidu, Leedu ja Soome õiguskeskkon da ning tehti ettepanekud menetluslikeks erisusteks ja kontaktpunkti toimimisloogikaks. Õigusanalüüsi on koostanud Advokaadibüroo Sorainen OÜ koostöös Kliimaministeerium i ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA -ga . Esmase i d lahendusettepaneku i d tutvustati kahe s töötoas ministeeriumid ele , valitsusasutus tele , kohalik u omavalitsus e üksustele ja ettevõtja tele . Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavat s ust, kuna ettevalmistamisel tugineti 202 5 . aastal koostatud analüüsile „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine “ ning Vabariigi Valitsuse otsusega määrati MKM- i le eelnõu väljatöötamise tähtpäevaks 2026. aasta II kvartal , mis tõttu on e elnõu koostamine kiireloomuline (HÕNTE § 1 lõike 2 punkt 1) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus . Eelnõu on seotud menetluses oleva planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga . Eelnõu ei ole seotud E uroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eesmärgid Eelnõu koostamise eesmärk on tagada Eesti majandus e ja julgeoleku seisukohalt oluliste projektide sujuvam ettevalmistamine, parandada riigi investeerimiskliimat , millega tekib võimalus kaasata senisest suuremas mahus välismaised otseinvesteeringuid , suurendada planeerimissüsteemi paindlikkust ning võimaldada strateegiliste arenduste koordineeritud ja kooskõlastatud menetlemist riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelnõu eesmärk on luua strateegiliselt oluliste investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks tõhus, selge ning prognoositav menetluskord, mis võimaldab vähendada halduskoormust ning lühendada oluliste tööstusprojektide menetlusaega, säilitades samal ajal keskkonna- ja ruumilise planeerimise kvalitee t i. Seaduse ja selle alusel antud määruse ga kehtestatakse strateegilise investeeringu mõiste ning sellele vastav kiirendatud menetlus . 2.2. Lahendatav küsimus, lahendused Ühe kriitilise takistusena Eesti konkurentsivõime säilitamise l on esile tõs t et u d investeeringu elluviimisega kaasnev a bürokraatia, mis pidurdab suurinvesteeringu objektide rajamist. Planeeringute valdkonna läbivaks tõhustamiseks ja ajakohastamiseks on viimastel aastatel ette võetud erine vad algatus ed , sh ehitusõiguse andmise lihtsustamine laiendades PlanS §125 l õike 5 kasutust, kehtiva detailplaneeringu muutmise võimaldamine, Maa- ja Ruumiametile haldusjärelevalve teostaja rolli andmine, planeeringute infosüsteemi PLANIS rakendamine, jm . Ettevalmistamisel on ka laiem planeerimissüsteemi reform. N eil algatustel on eeldatavalt positiivne mõju planeerimis tegevuste efektiivsuse kasvule ning ühe tulemusena ka investeeringute teostamise le . Siiski, Eesti planeerimissüsteem on strateegiliste investeeringute kontekstis jätkuvalt liiga aeglane ja killustunud, ei võimalda läbida erinevaid menetlusi paralleelselt, sõltub oluliselt kohalike omavalitsuste motivatsioonist ja võimekusest ning ei taga suurte investeeringute puhul piisavat koordineeritust ega stsenaariumipõhist otsustamist. Puudulik on ka strateegilise investeeringu mõiste õiguslik raam, mis omakorda takistab riigil anda projektidele sisulist eelisjärjekorda. 2025. a asta kevadel tegi Riigikantselei juurde loodud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda ettepaneku tagada majandust oluliselt elavdavate objektide kiire ja tõhus planeerimine ning ehituslubade andmine . Lisaks, eelismenetluste rakendamist objektidele prioriteetsetes valdkondades nõuavad ka mitmed Euroopa Liidu (EL) õigusaktid. Lahendusi kaaluti Sorainen OÜ koostatud õigusanalüüsis „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ , kus analüüsiti ka EL-i, Soome ja Leedu praktikat ning menetluslikke erisusi eri valitsemistasanditel . Analüüsi põhjal pakub MKM lahenduseks strateegiliste investeeringute ekspressraja loomis e , mi da käesolev as eelnõu s käsitle takse . E kspressraja instrumendi loomise peamised lähtekohad on olnud järgmised : käsitletakse punktobjekte maismaal (ehk tööstuslikke investeeringuid, mis on kavandatud konkreetsesse asukohta koos nende juurde kuuluva taristuga); fookus on oluline, kuna liiga laia skoobi puhul läheb loodav instrument ebatõhusaks ; ekspressraja kiire ja tõhus kasutamine eeldab põhjalikult ettevalmistatud projekti ; menetlusi toetab ühtne kontaktpunkt ( ÜKP ) ; keskkonnamõjude hindamine on paindlikum. Strateegiliselt oluline investeering MKM teeb ettepaneku määratleda strateegiliselt oluli s e investeering u tingimused , mille alusel määratletakse investeeringu elluviimiseks vajaliku d ehitise d planeerimisseaduse ( PlanS ) ja ehitusseadustiku ( EhS ) mõistes tööstuse ja tootmise valdkonnas . Selle sisustamiseks lisatakse PlanS -i § 27, mis käsitleb riigi eriplaneeringu instrumenti, erisäte . Säte võimaldaks kasutada REP- e ka erasektori algatatud, kuid rii gile strateegiliselt oluliste projektide menetlemiseks või väljastada strateegiliselt olulise investeeringu elluviimiseks vajalikele ehitistele projekteerimistingimus ed ( PT ) , kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudu b või kui detail planeering on olemas, ent seda tuleb täpsusta da . Samuti annab PlanS-i lisatav volitusnorm Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada määrusega strateegiliselt olulise investeeringu määratlemise ja taotlemise täpsemad kriteeriumid. Määruse kavand on lisatud eelnõule. Määruse järgi on strateegiliselt oluline investeering Eesti Vabariigi maismaal elluviidav investeering , mis vastab määruses seatud kapitaliinvesteeringu mahule ja panustab strateegiliselt olulisse valdkonda ning mille äriplaan vastab määruses sätestatud kriteeriumitele . Kapitaliinvesteeringu mahu kriteeriumi seadmisel lähtutakse eesmärgist piiritleda ekspressraja kohaldamisala üksnes sellistele projektidele, millel on riigi seisukohast laiem majanduslik või julgeolekualane tähendus. Lävend võimaldab eristada tavapäraseid arendusprojekte üksikutest, suuremahulistest ja mõjult ulatuslikest investeeringutest, millega kaasneb ka laiem mõju majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujunemine või tugevnemine, näiteks alltöövõtjate, teenusepakkujate, taristu ja oskustööjõu kaasamise kaudu. Valdkondade valikul on lähtutud Eesti pikaajalistest arengueesmärkidest, s ealhulgas teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) fookustest ning nullnetotehnoloogiate ja strateegiliste väärtusahelate arendamisest, kriitiliste toorainete töötlemisest ning riigi julgeoleku ja kaitsevõime seisukohalt olulistest tööstusvaldkondadest. Peale i nvesteeringumahu ja valdkondliku sobivuse hinnatakse taotleja äriplaani küpsust, elluviidavust ja mõjusust, sealhulgas investori varasemat kogemust, projekti majanduslikku kestlikkust , mõju regionaal arengule ning vastavust ekspressraja eesmärgile võimaldada riigi le strateegiliselt olulis i investeeringu id tõhusa lt ja prognoositavam alt ellu vii a . Ühtne kontaktpunkt Kontaktpunkti eesmärk on muuta strateegiliste investeeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja ettevõtjale arusaadavamaks. Kontaktpunkt hakkab olema MKM-i koo s seisu line ametikoht . Kontaktpunkt koordineerib nii hindamis - kui ka eksper di komisjoni tööd. Hindamiskomisjon moodustatakse selleks, et anda kontaktpunktile esitatud projektile strateegiliselt olulise investeeringu staatus. Komisjoni kuuluvad ministeeriumide strateegiliste valdkondade asekantslerid ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja. Eksper di komisjon moodustatakse menetluse jälgimiseks ja edendamisek s. Eksper di komisjoni liikmeteks nimetatakse strateegiliselt olulise investeeringu projekti tegevusega seotud valdkondlike ministeeriumide ja ametite esindajad ning selle kohaliku omavalitsuse üksuse esindaja, ku s strateegiliselt olulis t projekti ellu viiakse . Strateegiliselt olulise le investeeringu le kohald ata vad menetluslikud erisused Strateegilise investeeringu märgise saanud projekti on võimalik menetleda kiiremini nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Eelnõu ga paku takse lahenduskäigud nii olukordadeks, ku s ehitise asukohta pole planeeringudokumentides määratud (vt eelnõu § 1) ja eestvedaja roll on riigil, kui ka olukordadeks , ku s ehitise asuk oha saab olemasolevate planeeringute alusel põhimõtteliselt välja selgitada (vt eelnõu § 2) ja suurem roll on kohalikul omavalitsusel ( KOV ) . E elnõuga ette nähtud menetlusalternatiivid on esitatud joonisel 1 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Menetlusalternatiivid 1) Ehitise asukohta ei ole planeeringudokumentides var em kindlaks määratud Kui planeeringudokumentides ei ole ehitise asukohta kindlaks määratud, kuid taotlejal on potentsiaalne ehitise asukoht välja valitud, oleks riigil riiklikes või erasektori algatustes võimalik kasutada nn REP detailse lahenduse menetlust strateegilise investeeringu ehitustingimuste kavandamiseks. REP detailse lahenduse menetlus võimaldab loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ning koostada REP üksnes detailse lahendusena, mis võimaldab PT-d e etap i vahele jätta ja minna kohe ehitusluba taotlema. Ajaline võit tuleneb sellest, et strateegiliselt oluliste projektide puhul ei ole vaja läbi viia asukoha eelvaliku menetlust ; väheneb bürokraatia , kuna otsustustasand tuuakse Vabariigi Valitsusest ministeeriumi tasandile , kaotatakse ära algatamisetapp ning planeeringu koostami s e saab anda halduslepinguga üle arendajale, et jätta ära ajamahuka s riigihanke menetlus. 2) Kavandatava tegevuse jaoks vajaliku ehitise asukoht on varasemates planeeringutes määratud ja üldjoontes sobilik Kui strateegiliselt olulise investeeringu jaoks vajaliku ehitise asukoht on juba määratud varasemas planeeringus (näiteks maakonna- või üldplaneeringus), on EhS -i erisätete alusel võimalik anda detailplaneeringut koostamata PT- d . Selliste PT -de andmisel saaks vajaduse korral põhjendatud ulatuses kõrvale kalduda üldplaneeringus sätestatud tingimustest. Ajaline võit tule ne b sellest, et strateegiliselt oluliste projektide puhul ei ole vaj a läbi viia detailplaneeringu menetlust , mille keskmine kestus on kaks aastat ja viis kuud ning üldplaneeringut muutvate detailplaneeringut e puhul kaks aastat ja kümme kuud . Keskkonnamõju hindamise lihtsustamine Kehtivas süsteemis alustatakse kavandatava tegevuse elluviimist üldjuhul planeeringust/ keskkonnamõju strateegilisest hindamisest ( KSH ) , millele järgneb tegevuslubade taotlemine/ keskkonnamõju hindamine ( KMH ) . Käesoleva eelnõuga luuakse võimalus arendajal valida , kas : alustada KMH-d varasemas etapis (enne planeerimismenetlust või sellega samal ajal ), et menetlused saaksid toimuda võimalikult varakult ; koordineerida REP KSH ja projekti tasandi KMH nii, et uuringu i d ja konsultatsioon e ei dubleeri ta ks. Arendajal on võimalik tellida kriitilised uuringud esimesel võimalusel. Muudatus loob eeldused menetluste kiirendamiseks (vt eelnõu § -d 4 ja 5 ). Ajaline võit väljendub eelkõige järgnevas. Kui tavapäraselt algatatakse KMH tegevusloa taotluse alusel, siis peatub tegevusloa taotluse menetlus (st tegevusloa väljastamine otsustatakse KMH jär el ). KMH-d on võimalik läbi viia ka enne tegevusloa taotlemist, kuid kehtiv as regulatsioon is on kehtestatud selle kasutamise kitsendus ed seoses planeer imis menetlusega. Eelnõu muudatuste tulemusena saab aga KMH teha ka enne planeeri mis menetlust (kui riigi eriplaneering koostatakse detailse lahenduse alusel) . S ee tähendab, et KMH kui aeganõudev menetlus on võimalik teha var em ja KMH (sh selle raames tehtud uuringu d , mis võivad praktikas olla väga ajamahukad) tulemusi saab kasutada näiteks planeeringu koostamise menetluses, mis omakorda aitab seda menetlust kiirendada. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist . Eelnõu §‑ga 1 muudetakse planeerimisseadust ( PlanS ), §-ga 2 muudetakse ehitusseadustikku ( EhS ) , §‑ga 3 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ( EhSRS ), §-ga 4 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust ( KeHJS ) ning §‑ga 5 muudetakse keskkonnaseadustiku üldosa seadust ( KeÜS ) . Eelnõu § 1 . Planeerimisseaduse muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse PlanS § -i 4 lõi kega 3 1 , millega määratakse MKM täitma ÜKP ülesandeid strateegiliselt olulise ehitise menetlustes. ÜKP roll hõlmab nii PlanS -i riigi eriplaneeringu ( REP ) raamistikku kui ka EhS peatüki 13 1 strateegilise lt olulise ehitise PT-de menetlus t . Peamine põhimõte seisneb selles, et ettevõtjal on üks keskne kontaktpunkt, mille kaudu saab kogu vajaliku teabe . Seetõttu määratakse eelnõuga sama ÜKP kõigi strateegiliste investeeringute jaoks , s ealhulgas nõustab ÜKP strateegiliselt olulise ehitise teavitus- või loamenetlusi EhS -i alusel ja on kaasatud kooskõlastajana menetlustesse . MKM- i l on juba praegu NZIA ÜKP roll . S uur osa strateegilisi investeeringuid on majanduspoliitika kavandamise ja elluviimise osa, mis on VVS -i järgi MKM-i valdkond. Lisaks, m inisteeriumil on oma positsiooni tõttu lihtsam end valdkondadeüleselt kehtestada ja tagada sellega menetluste efektiivsus . ÜKP roll hõlmab EhS -i strateegiliselt olulise ehitise PT-d e ja REP detailse lahenduse menetluses peamiselt planeerimismenetluse tundmist , s ealhulgas asutuste koostööd . Sedalaadi ülesanded ning vajalikud teadmised ja oskused on praegu olemas eelkõige MKM- i s . ÜKP olemasolu aga ei taga iseenesest strateegilise investeeringu projekti menetlemise prioriteetsust ega seda, et (teised) asutused vii vad (oma osas) menetluse läbi tähtaegselt ja tõhusalt. ÜKP töö saab olla tõhus, kui kohe taotluse menetlusse võtmise järel (st kui ei esine taotluse tagastamise aluseid) koostatakse ajakava ja kaasamiskava. Kogu menetluse, s ealhulgas kõig i kooskõlastuste ja etappide läbimõtlemine kohe alguses tagab, et kõigi nende tööliinidega, mis ei sõltu üksteisest, tegeletakse paralleelselt ning võimalikult varakult. Kui arendaja on esitanud KOV-ile EhS peatüki 13 1 kohase taotluse PT-d e või ehitusloa saamiseks , saab KOV kasutada oma menetluse tõhusal läbiviimisel ÜKP tuge. ÜKP täpsemad ülesanded sätesta takse eelnõukohase PlanS § 27 lõike 3 1 alusel kehtestatava Vabariigi Valitsuse määrusega , MKM -i põhimäärusega ja vajaduse korral muude valdkondlike õigusaktidega. Seetõttu nähakse eelnõuga ette aktiiv ne ÜKP funktsioon , millel on projektijuhilaadne koordineeriv ja hõlbustav roll. ÜKP ei ole aga tegevuslubade (nt ehitusluba või keskkonnaluba) puhul otsustaja , ning nende puhul on otsustajaks endiselt selleks pädev asutus . Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PlanS § 27 lõi ke id 1 ja 2 , mille eesmärk on ajakohastada REP -i mõiste t ning täpsustada REP -i koostamise eesmärki ja ulatust. Muudatusega lisatakse terminid „ strateegili ne huvi “ ja „ strateegiliselt oluline ehitis “ ning eemaldatakse lause osa „eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks“. PlanS § 27 lõikesse 1 lisatakse, et REP -i koostamise alus on m uu hulgas suur strateegiline huvi. Seega , erinevalt varasemast ei pea ehitisi riigi tasemel kavandades lähtuma üksnes riigi huvidest – arvesse võib võtta ka muid, näiteks erasektorist tulenevaid, kuid riigi ja EL jaoks strateegilisi huve. Euroopa Liidu huvid strateegiliste investeeringute vallas on seotud nullnetotehnoloogiate ja kriitilise toorme kasutuselevõtu ning kaitsevaldkonna investeeringute toetamisega . Üldjoontes nähakse strateegilisi investeeringuid kui projekte, mis edendavad tehnoloogiate (nt akud, vesinik, CCUS , päikesepaneelid, tuulikud, soojuspumbad) tootmis t , vähendavad E uroopa Liidu strateegilist sõltuvust ning toetavad Euroopa tööstuse dekarboniseerimist , energiakasutuse elektrifitseerimist, puhta tehnoloogia tootmise laiendamist ja kriitiliste toormete tarnekindlust. Sellisteks loetakse eelkõige investeeringud nullneto- ja vähese süsinikuheitega tehnoloogiate tootmisse, kriitiliste toorainete väärtusahelatesse ning taristusse, mis tugevdavad Euroopa tööstuse vastupanuvõimet ja strateegilist autonoomiat. Lõikest 1 eemaldatakse ka lauseosa „eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks“. Strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi ei pruugi omada maakon na ülest mõõdet, kuna tegu võib olla väiksema punktobjektiga. Samas võib ühel ehitisel olla suur strateegiline mõju , n äiteks E uroopa Liidu õiguse või kaitsevaldkonna mõttes. Eesmärk on integreerida strateegiliselt olulise ehitise (sh investeeringu) mõiste PlanS - i , lihtsustades seeläbi REP‑instrumendi kasutamist strateegiliselt oluliste investeeringute puhul ning tagades, et vastav mõiste oleks õiguskorras selgelt määratletud . Lisaks tehakse ettepanek kujundada REP - i instrument osaliselt ringi, et lubada seda kaalutlusõiguse alusel kasutada ka erasektori vajaduste põhjal . REP- i instrumenti muudetakse nii, et see ei väljenda enam üksnes riigi huve, vaid võimaldab riigil anda krundi ehitusõiguse (analoogselt detailplaneeringuga) . Sealjuures ei kaalu riik enam , kas tal endal on nimetatud projekti vastu huvi, vaid peab hindama seda, kas tegu on strateegiliselt olulise investeeringuga, mille kavandamisel võib esineda erahuvi. Seega peab riik REP raames menetlema ka neid projekte, mille vastu puudub suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja mis lähtuvad erasektori vajadusest. Lõ ige 2 muudetakse loeteluks, et see oleks paremini jälgitav. Loetelusse lisatakse viide määrusele, mille alusel saab kaaluda REP menetluse rakendamist strateegiliselt olulistele ehitistele . Var em kehtinud loetelu on sätestatud ammendavana, kuid lõike 2 punktiga 7 tekib võimalus kavandada ka muid ehitis i , mis vastavad viidatud määruse tingimustele. Lõike 2 punktiga 7 määratletakse strateegiliselt olulise ehitise mõiste. PlanS § 27 l õike 3 1 alusel antavas määruses sisustatakse täpsemalt str ateegiliselt olulise investeeringu tingimused. Strateegiliselt olulise investeering u elluviimiseks püstitatav või rajatav ehitis on strateegiliselt oluline ehitis. Seejuures eristatakse strateegi liselt olulist ehitist ja seda teenindavaid ehitisi. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse PlanS § 27 lõikega 1 1 , mis oli var em sama paragrahvi lõike 2 esime ne lause. Muudatusega parandatakse loetavust. Varasema lõike 2 esimes es lauses asendatakse sõna „ tuleb “ sõnaga „ võib “, v äljendamaks, et REP - instrumendi kasutamine on kaalutlusotsus. Võimaluse korral võib nimetatud ehitisi kavandada muudel planeerimistasanditel, näiteks detailplaneeringuga. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse PlanS § 27 lõi g e te ga 3 1 ja 3 2 , millega sätestatakse strateegiliselt olulise investeeringu mõiste PlanS-i tähenduses ja antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada strateegiliselt olulise investeeringu määratlemise täpsemad kriteeriumid ja nende hindamise kord . Volitusnorm on antud Vabariigi Valitsusele, kuna nimetatud mõistel ja mõisteid hindaval komisjonil võib olla valdkondadeülene kohaldamisala ning koosseis . Eelnõuga nähakse ette, et s trateegiliselt oluline investeering seaduse mõistes on suuremahuline investeering tööstuse, tootmise ja nendega seonduvates valdkondades, millega kaasneb laiem mõju Eesti majandusele, sealhulgas kohaliku väärtusahela kujunemine või tugevnemine. Tööstuse ja tootmise või nendega seonduvate valdkondade sisustamisel tuleb neid mõista sõnade tavatähenduses . Tööstusena mõistetakse eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt valdkonda , mis tegeleb loodusvarade kaevandamise ja töötlemisega, energia, masinate, seadmete, tööriistade ja tarbekaupade tootmisega ning põllumajandussaaduste ja tööstusvaldkonna valmistatud toodete töötlemisega . Tootmisena mõistetakse samas masinate või seadmete abil (suures koguses) asjade, kaupade valmistamine . Seega võib täheldada, et sõnad tööstus ja tootmine on osaliselt ka kattuvad, kuid mitte täielikult. Seega on mõistlik nimetada neid mõlemaid, et tagada valdkondade piisav esindatus . Eelnõuga nähakse ette, et Vabariigi Valitsus täpsustab muu hulgas taotleja registrijärgse asukohaga seotud piiranguid . Niisugune lähenemisviis on vajalik seepärast, et strateegiliselt oluline investeering võib puudutada ka kaitse- ja julgeolekuvaldkonda. Seetõttu on riskide maandamiseks mõistlik nõuda, et taotleja ja tema tegelikud kasusaajad oleksid registri järgi seotud riigiga, kellega Eestil on tihe koostöö ning kes jagab Eestiga sarnaseid väärtusi . Nimetatud riikidena saab ennekõike käsitada Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Põhja-Atlandi lepingu (NATO) osalise ning Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni lepinguriigi ettevõtteid. Kui strateegiline investeering eeldab peale ehitusloa ka muid tegevuslube ( näiteks keskkonnakaitseload), siis tuleb need taotleda vastavalt olemasolevale korrale. Tegevusloa (v.a PT-d ) menetlustega seotud toiminguid , näiteks ehitusloa koostamist, on võimalik alustada planeerimismenetlusega samal ajal . Lisaks nähakse ette, et Vabariigi Valitsuse määrusega reguleeritakse strateegiliselt olulise investeeringu hindamiskomisjoni koosseis ja investeeringute hindamise pädevus . Hindamiskomisjon tagab, et otsustusprotsess on valdkondadeülene , kaasates komisjoni valdkondlike ministeeriumide asekantslerid ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja . Hindamiskomisjoni teenindab käesoleva eelnõu § 1 punktis 1 nimetatud ÜKP, kes valmistab muu hulgas ette otsustamisele tulevad küsimused . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, mis käsitleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust REP menetluses. Tegu on üldise muudatusega, mille mõju on laiem kui üksnes strateegiliselt olulise ehitise kiirendatud menetlus. PlanS § 27 l õike 6 kohaselt on REP - i koostamisel kohustuslik viia läbi KSH olenemata sellest , mida planeeritakse. Eelnõus t ehakse ettepanek kujundada REP kui instrument osaliselt ringi, et lubada seda kasutada ka erasektori vajaduste järgi ja anda kaalutlusõigus REP - i instrumendi kasutamiseks. REP peaks muutuma nii , et tegu ei ole ks üksnes riigi huvide väljendusega, vaid riigi võimalusega anda krundi ehitusõigus riigi tasemel. Kui REP - i erisäte muutub sisult detailplaneeringuga sarnaseks instrumendiks, saab KSH läbiviimise vajadust hinnata analoogselt PlanS § 124 lõigete 5 ja 6 alusel. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole KSH algatamine kohustuslik ei detailplaneeringu ega ka maakonna- või üldplaneeringu teemaplaneeringu puhul . Muudatuse tulemusel on KSH algatamine kohustuslik , kui REP on alus eks KeHJS § 6 l õi k e 1 kohasele ehk olulise keskkonnamõjuga tegevusele. Muul juhul (kui kavandatakse tegevust, mis kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda ja mis on nimetatud § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses) otsustatakse KSH läbiviimise vajadus eelhinnangu põhjal (st kaaludes KSH algatamise vajadust ) , lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumi d est ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Analoogne lähenemi sviis kehtib detailplaneeringute korral. KSH algatamist võiks eeldada olukorras, kus REP - i instrumendiga kavandatava tegevuse asukoht ei ole teada või kaasneb oluline mõju keskkonnale . Sellisel juhul algab REP menetlus asukohavaliku etapiga, mille raames tuleb ehitise jaoks leida sobivaim asukoht. Kavandatava ehitise jaoks sobivaima asukoha valik eeldaks üldreeglina KSH menetlust. Muudatus on kooskõlas E uroopa Liidu õigusega. KSH direktiivi 2001/42/EÜ preambuli punkti 10 kohaselt tuleb KSH läbi viia kõigi kavade ja programmide puhul, mis koostatakse mitme sektori tarvis ja millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise (KMH) direktiivi 2011/192/EL I ja II lisas, ning kõigi kindlaksmääratud kavade ja programmide puhul, millel on direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) järgi tõenäoliselt oluline keskkonnamõju . Kui kava või programm käsitleb väikese piirkonna kasutamist kohalikul tasandil või tegemist on eelmainitud kavade või programmide väiksemate muudatustega, tuleb neid hinnata ainult juhul, kui liikmesriik leiab, et kava või programmiga võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Eelnevat arvesse võttes ei nõu ta direktiiv iga väikeseid piirkondi hõlmavate strateegiliste planeeri misdokumentide ja olemasolevate strateegiliste planeerimisdokumentide muutmisel ilmtingimata KSH algatamist. Sellistel juhtudel tehakse KSH algatamise või algatamata jätmise otsus eelhin nangu an dmise kaudu. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse PlanS - i § - ga 27 2 , millega nähakse ette võimalus loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja kehtestada REP ainult detailse lahenduse alusel. Tegu on erisättega, mi da kohald atakse üksnes strateegilis elt oluliste ehitiste kavandamisele ning koosmõjus PlanS § 27 l õigetega 1 ja 2, st hinnatakse asjakohast valdkonda ja esinevaid huvisid. Muudatuse eesmärk on kiirendada riigi tasandi planeerimismenetlust . Lahendus võimaldab kehtestada riigi taseme planeering u detailplaneeringu eeskujul , et riik saaks sobivas asukohas anda ehitusõiguse ja liikuda edasi ehitusloa menetluseg a . Lõik e ga 1 sätestatakse, et d etailse lahenduse menetlus t on võimalik kasuta da strateegiliselt oluliste ehitiste kavandamiseks, kui need vastavad PlanS § 27 lõike 3 2 alusel antud määruse kriteeriumi d ele. Detailne lahendus tuleb koostada juhul , kui maakasutus- ja ehitustingimusi ei saa olemasolevatest planeeringutest tuvastada ning need tuleb planeeringulahenduse koostamisel terviklikult läbi mõelda . Strateegiliselt olulise ehitise kavandamise l eelistatakse enne ehitusõigusliku menetluse algatamist teha asjakohased uuringud , hinnangud ja an alüüsid . Hinnata tuleb seda , kas saab läbi viia strateegiliselt olulise ehitise menetlus e ning ega ei esine välistavaid asjaolusid ehitise kavandatavas asukohas ehitamiseks (PlanS § 28 l õike 2 p unkt 2 , REP -i algatamisest keeldumise alused). Välistavad asjaolud on ka ülemäärane isikute õiguste või huvide riive, mis võib seisneda ulatuslikes häiringutes , n äiteks elamualade läheduses. Oluline mõju keskkonnale peab olema välistatud. Kui ehitis kavandatakse Natura 2000 kaitsealade lähedusse või mujale piirkonda, kus ehitustegevus tõenäoliselt põhjustab keskkonnahäiringuid või -kahju, tuleb tagada, et mõju Natura aladele on välistatud. Lõike ga 2 sätestatakse, et detailse lahenduse koostamise taotluse menetluses lähtutakse PlanS §- dest 28 ja 29. Tegu on viitelise normiga, et REP -i detailse lahenduse menetluses lähtutakse planeeringu algatamisest keeldumise (taotluse tagastamise alused) ja planeeringu koostamise lõpetamise alustest. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel ning PlanS § 44 l õikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse kirjalikult. Tegemist on erisuse loomisega riigi eriplaneeringu menetlusele strateegilis elt olulise ehitise kavandamisel. Ku na ee smärk on kiirendada riigi tasandi planeerimismenetlust, tekib vajadus vältida menetlust viivitavaid teavitamiskohustusi. Oluline on järgida PlanS § 9 üld põhimõtet, mille kohaselt peab planeeringu koostamise korraldaja piisavalt ja arusaadavalt kaasama avalikkust. Oluline on leida tasakaal menetlusliku kiiruse ja a v alikkuse piisava teavitamise vahel. Tegemist on proportsionaalse erisusega , mis arvestab vajadus t teavitada võimalikult suurt isikute ringi ilma viivitustet a . Menetlusse on kaasatud kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on võimalus teavitada konkreet semaid kogukondi. Puudutatud isikuid teavita ta kse kirjalikult vastavalt PlanS § 44 l õikele 4 ja kooskõlas üldis te haldus menetluse põhimõt etega . Muu suhtes rakendatakse menetlusele REP - i detailse lahenduse koostamise norme. Lõike ga 3 sätesta ta kse erisused , mi da kohald atakse keskkonnamõju strateegilisele hindamisele riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse alusel. Punkti ga 1 sätestatakse võimalus teha riigi eriplaneeringu koostamine ja selle keskkonnamõju strateegili n e hindami n e koordineeritult strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisega ( lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s t 28 4 ) . Nii tekib võimalus viia KSH ja KMH läbi samal ajal , et vähendada lõppastmes menetlustele kuluvat aega. Vt ka selgitusi vastava KeHJS - e muudatusettepaneku juures. Punkti ga 2 täpsustatakse, et kõnealuse lähenemis viisi kohaldamisel tuleb sellest teavitada PlanS § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutusi ning isikuid. Nõue on seotud KeHJS § 28 4 lõike 4 kohase teavitamiskohustusega : kui REP ja KSH on algatatud ning seejärel otsustatakse algatada KMH, siis peab sellest teavitama ka neid, keda teavitati REP-i ja KSH algatamisest. Kui menetlused algatatakse samal ajal , saab teavitada korraga. Lähtutakse asjaolu st , et REP-i ja KSH ning KMH korral on menetlejad erinevad, kuid eesmärk on see, et kõik asutused ja isikud oleksid erisuse koha ldamisest õigel ajal teavitatud . Punkt 3 sisaldab olulist muudatust : enne riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja KSH aruande esitamist kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida PlanS § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste ja isikute seisukohta KSH aruandes kogutava teabe ulatuse kohta. Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja määrab seisukohtade esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. REP-i menetlus on olemuslikult mahukas ja aeganõudev. Kehtiv a õigus ega on sätesta tud strateegiliste planeerimisdokumentide KSH algatamise korral kohustus koostada KSH programm. Eelnõuga tehakse ettepanek loobuda programmi koostamise etapist olukorras, kus REP kavandatakse detailse lahenduse alusel ja ilma asukoha eelvaliku menetluseta. Muudatus on vajalik, et tagada strateegiliselt oluliste projektide menetlus võimalikult lühikese tähtaj aga , s . o ühe aasta jooksul alates taotluse esitamisest. Muudatus on kooskõlas EL -i keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga (2001/42/EÜ, nn KSH direktiiv), mis ei näe ette KSH programmi koostamise kohustust ega määratle KSH programmi sisulisi nõudeid. Ettepanek kaotada planeeringute puhul KSH programmi koostamise etapp on tehtud mitme õigusanalüüsi raames. Muudatus ei tähenda, et ametiasutustel ja avalikkusel kaob võimalus rääkida kaasa riigi eriplaneeringu KSH koostamise menetluses, s ealhulgas avaldada arvamust mõju hindamise sisu ja ulatuse kohta. Lähtudes KSH direktiivi artik li 5 lõikest 4 , on REP-i koostamise korraldaja kohustatud küsima seisukohta KSH aruandes kogutava teabe ulatuse kohta (nn scoping ). Asutused (oma pädevusvaldkonnast lähtuvalt) ja isikud annavad 30 päeva jooksul seisukoha selle kohta, mi da tuleks KSH menetluses arvestada, s ealhulgas millist olulist keskkonna mõju hinnata. Seejuures peab arvesta m a, et seisukoha all mõeldakse nii ettepanekuid, vastuväiteid kui ka märkuseid. Selleks, et osa lised saaksid esitada põhjendatud ettepanekuid, on soovitatav edastada neile ülevaade olemasolev ast asjakohasest teabest (nt KSH käigus hinnatavad mõjud, kavandatavad uuringud jm s ). Kui asjaomane asutus või isik ei ole esitanud 30 päeva jooksul oma seisukohta, siis loetakse, et tal ei ole selles etapis KSH raames kavandatavate uuringute ja mõju hindamise ulatuse kohta ettepanekuid. Samas tuleb arvestada, et üldjuhul ei peaks hilisemates etappides enam lisa uuringu id nõudma või see peab olema igati põhjendatud. Asutuste ja isikute väljaselgitamine on planeerimisdokumendi koostamise korraldaja ülesanne. Lõik ega 4 sätestat akse , et detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt ühe aasta möödumisel taotluse esitamisest arvates, kui taotlus vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punkti 2 1 alusel kehtestatud määruse menetluse kiirkorras läbiviimise nõuetele . Viidatud määrus loob võimaluse läbida menetlus konkreetsetel eeldustel kiirkorras. See tähendab eeldust, et planeeringu koostamise taotluse esitamise hetkel on tehtud vajalikud uuringud (nt elustiku-uuringud) , analüüsid ja hinnangud ning menetluse käigus puudu b vajadus oluliselt täiendavate uuringute läbiviimiseks. Teg emist on tähtajaga, mida saab HMS- is ette nähtud juhtudel pikendada, kuid haldusorgan ei tohi sealjuures ise olla viivituses. Tähtaja kehtestamine aitab tagada, et menetlus toimu b mõistliku aja jooksul ega jää venima. See säte on analoogne PlanS § 139 lõike ga 2, mille puhul on praktikas leitud , et tegu ei ole õiguslikke tagajärgi toova tähtajaga. See täh e ndab, et tähtaja möödumine ei too iseenesest kaasa menetluse lõppemist, menetluse kehtetust, kehtest amis otsuse tegemise keelamist ega otsuse õi g usvastasust. Eesmärk on määratleda menetlusaeg, mille möödumisel peab olema selge, kas planeering kehtestatakse või on ilmnenud asjaolud, mis seda takistavad. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse PlanS § 28 peal kir ja ja lõi g e t 1 . PlanS § 28 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 28. R iigi eriplaneeringu taotlus ja keskkonnamõju strateegili n e hindami ne “. PlanS § 28 lõiget 1 muudetakse ja loobutakse Vabariigi Valitsuse algatamise eraldi otsusest ning nähakse ette, et REP -i ja KSH -d korraldab otse MKM või muu PlanS § 27 lõikes 7 nimetatud valitsusasutus. Muudatuse eesmärk on vähendada bürokraatiat ja otsustustasandeid. Muudatuse ga kaotatakse algatamise menetlustoiming, mis senises praktikas eeldab eraldiseisva REP-i algatamise otsuse koostamist, selle kooskõlastamist ja menetlemist. Teg emist on üldise muudatusega, mi da kohald atakse kõikidele REP-i taotlustele , et hoida kokku menetlusaega. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse PlanS § 28 lõi ke 2 sissejuhatavat lauset ja punkt e 1 ning 1 1 , asend ades keeldumise vorm i uue sõnastusega, mille järgi REP - i taotlus tagastatakse , mitte ei tehta taotluse kohta algatamata jätmise otsust . Muudatus on seotud eesmärgiga kaotada algatamise menetluse toiming. Lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna „algatatava“ sõnaga „taotletava“ ja punkt 1 1 muudetakse nii, et julgeolekule avalduv oht peab nähtuma mitte esitatud taotlusest vaid tulevikus elluviidavast planeeringust. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse PlanS § 28 lõi keid 3 – 3 2 , millega nähakse ette tähtaeg, mille jooksul tuleb REP -i taotlus tagastada juhul, kui esinevad tagastamise alused. Seega asendatakse varasem otsustus „algatatakse või jäetakse algatamata“ haldusmenetluse tavapärase lõpetamistoiminguga – taotluse tagastamisega. M uudetakse § 28 lõiget 3 1 , mille kohaselt asendatakse varasem otsustus „algatatakse või jäetakse algatamata“ uue menetlusloogikaga, mille kohaselt tagastatakse REP -i taotlus 90 päeva jooksul viimase täiendava taotluse laekumisest. M uudetakse § 28 lõiget 3 2 , millega jäetakse kõrvale algatamisotsuse mudel ja nähakse ette, et taotluse tagastamise otsustus tuleb teha 90 päeva jooksul konkursi tulemuste esitamis es t arvates. Tegemist on toimingutega, millega lõpetatakse menetlus. Need on sisult samasugused nagu varasem sõnastus „ menetluse algatamata jätmi ne“ . Kuna tegemist võib olla isiku õigusi kahjustava toiminguga, mis lõpetab menetluse, siis on vaja teostada oluline kaalutlus . Sealjuures tuleb tagada isikutele õigus olla ära kuulatud HMS § 40 l õike 2 kohaselt. Seetõ ttu on jäetud põhjendatult 90 päevane tähtaeg, mille jooksul taotlus tagatakse. L ühem tähtaeg, mida on võimalik põhjendatud juhul pikendada, ei taga menetluse subjektile selgust ja võib olla eksitav . Pikema tähtaja ga on tagatud isikule piisav aeg vastuväidete ja arvamuse kujundamiseks. Lisatakse § 28 lõige 3 3 , mille kohaselt teeb planeeringu koostamise korraldaja otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu taotluse saamisest arvates. Tegemist on KeHJS § 11 lõigete 2 ja 2 2 kohase eelhindamise menetluse analoogiga , mil otsustaja peab 90 päeva jooksul andma eelhinnangu, kas mõjude hindamine on vaja algatada või mitte (sh konsulteerides asjaomaste asutustega). Eelnõu § 1 punktiga 1 0 täiendatakse PlanS §-i 28 lõike 3 3 , mille ga sätestatakse otsuse tegemise tähtaeg REP-i koostamise korraldajale KSH algatamise või algatamata jätmise kohta. Otsus tuleb teha 90 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tähtaja seadmine parandab etteaimatavust ja tagab, et oleks võimalik järgida üldist planeeringu koostamise tähtaega. Eelnõu § 1 punktiga 1 1 jäetakse PlanS 28 lõike 4 esimesest lausest , lõike 5 punktist 1 ning § 28 1 pealkirjast ning lõigetest 1 ja 5 jäetakse välja sõna „algatamine“ vastavas käändes . Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse §-i 28 lõikega 4 1 selliselt, et PlanS § 28 lõikes 4 esitatud teate avaldamise nõuet ja täiendava taotluse esitamise õigust ei ole riigi esitatud riigi eriplaneeringu taotluse puhul ja sellise taotluse puhul, mis on esitatud PlanS § 27 lõike 3 2 alusel kehtestatud määruse tingimustele vastava ehitise kohta . Sätte muutmine tagab, et strateegiliselt olulise investeeringu puhul algatatud REP-i menetluses ei tekiks planeerimisalase tegevuse korraldajale kohustust küsida teiste isikute soovi sama ala ja tegevuse osas REP-i taotluse esitamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 muudetakse PlanS § 28 lõiget 5, asendades kehtivas seaduses kasutatud viite d „algatamise otsusele“ ja „ algatamisel “ uue sõnastusega, mille kohaselt REP -i taotlus avalikustatakse ning teates märgitakse vajalik teave, mis on esitatud lõike 5 punktides. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 muudetakse PlanS § 28 lõike 5 punkt i 4 , mille kohaselt tuleb REP taotluse avalikustamise teates märkida muu hulgas otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise ning selle põhjuste kohta. Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse PlanS § 28 lõi keid 6 ja 7, kus täpsustatakse teavitamise alus, asendades sõna „algatamisest“ viitega „taotluse saamisest“ . Muudatus on vajalik seoses REP -i algatamise kui menetlus toimingu kaotamisega. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 sätestatakse PlanS § 28 lõikes 8 viide PlanS §-dele 130 ja 131. Üldnormina võib planeeringute rahastamiseks sõlmida kokkulepped PlanS § 4 lõike 2 1 alusel, st huvitatud isikule ei anta üle planeeringu ja KSH koostamist või selle tellimist. Muudatusega kehtestatakse erinorm kulude rahastamise kohta ning lubatakse REP-i koostada või seda tellida ja mõjude hindamist rahastada huvitatud isikul . Tegu on volitusnormiga, mis annab planeerimisalase tegevuse korraldajale vastava võimaluse . Tal puudub kohustus oma ülesandeid delegeerida ja ta võib neid huvitatud isiku asemel ise täita, n äiteks olukorras, kus esinevad kaalukad huvid. Sättesse lisatakse erand, mille kohaselt ei rakendata PlanS § 130 lõikes 2 sätestatud erandeid. See tähendab eelkõige, et halduslepingu võib planeeringu koostamiseks või tellimiseks sõlmida juhul, kui muudetakse olemasolevat üldplaneeringut, tehakse linnaehituslikult olulisi muudatusi või kui koostatakse eriplaneering detailse lahenduse alusel olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 1 7 muudetakse PlanS § 29 lõi g e t 1, mille järgi teeb menetluse lõpetamis e otsus e RE P -i koostamise korraldaja, mitte algataja. Muudatus on vajalik seoses REP-i algatamise otsuse kaotamisega. Eelnõu § 1 punktiga 1 8 täiendatakse PlanS § 29 lõiget 1 punktiga 4 , mille kohaselt võib REP -i koostamise menetluse lõpeta da , kui menetluse kestel ilmneb, et kavandatav ehitis ei vasta strateegiliselt olulisele ehitistele kehtestatud tingimusele. Sättes peetakse silmas mittevastavust tingimustele, mis on kehtestatud PlanS § 27 lõikes 3 2 sätestatud volitusnormi alusel antud määruses . N äiteks võib tuua olukor r a, kus algselt tehakse taotlus erimenetluse kohaldamiseks strateegiliselt olulisele ehitisele, kuid menetluse kestel langevad selle kasutamise aluseks olevad tingimused ära, sest näiteks investeeringu suurus ei vasta enam määruses kehtestatud lävendile. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse PlanS § 29 lõige t 2, millega ajakohastatakse viidet teavitamiskorrale. Uu e sõnastus ega nä hakse ette, et lõpetamisest teavitatakse kooskõlas § 28 lõi gete 6 ja 8 või § 27 2 lõike 2 nõuetega. Kehtiva õiguse järgi tuleb REP -i ja KSH lõpetamisest teavitada vastavalt samadele nõuetele, mis kehtivad nende algatamisest teavitamise kohta . Lisaks on sätestatud kohustus avaldada teave planeeringu koostamise korraldaja veebilehel 14 päeva jooksul. PlanS § 9 üldnormi järgi on planeeringu koostamise korraldajal kohustus tagada isikute, s ealhulgas avalikkuse piisav kaasatus planeerimismenetlusse . Muudatus on tingitud REP algatamise otsuse kaotamise st ja § -s 27 2 sätestatud menetluse loomise st . Eelnõu § 1 punktiga 2 0 muudetakse PlanS § 30 lõige t 1, kus kehtiva seaduse järgi tehakse asukoha eelvalik pärast REP ja KSH algatamist. Eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt algatamisotsust enam ei tehta ning menetlus algab taotluse saamisega. Seetõttu täpsustatakse ka PlanS § 30 lõiget 1 selliselt, et asukoha eelvalik tehakse pärast taotluse saamist. Eelnõu § 1 punktiga 2 1 muudetakse PlanS § 43 lõi k e 1 esimest lauset , eemaldades kehtivas seaduses sisalduva viite asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisele. Seetõttu muudetakse sõnastust nii, et PlanS § 43 lõige 1 kirjeldab üksnes detailse lahenduse sisu , ehitusõiguse määramist ja muude PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud ülesannete lahendamist , sõltumata sellest, kas eelvaliku etapp on toimunud või mitte. Eelnõu § 1 punktiga 2 2 täiendatakse PlanS § -i 54 teise lausega, milles nähakse avalikes huvides ette keeld vaidlustada PlanS § 27 2 menetluse ja riigikaitselise ehitise puhul REP-i kehtestamise otsust . PlanS § 54 näeb ette erandliku populaarkaebuse esitamise võimaluse riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks . Kehtiva PlanS § 54 kohaselt võib iga isik pöörduda kohtusse nii juhul, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga , kui ka juhul, kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 44 lõike 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse üksnes oma õiguse kaitseks ning sama paragrahvi lõike 2 järgi võib avaliku huvi kaitseks kohtusse pöörduda vaid siis, kui seadus seda sõnaselgelt ette näeb. Seega on kehtiv PlanS § 54 erand üldisest kaebeõiguse mudelist. Muudatuse eesmärk on viia riigi eriplaneeringu vaidlustamise regulatsioon lähemale halduskohtumenetluse üldreeglile. Muudatuse tulemusel jääb alles isiku õigus vaidlustada riigi eriplaneeringu kehtestamise otsus ainult oma õiguste ja vabaduste kaitseks , kui tegemist on PlanS § 27 2 menetluse juh tumi ga ja riigikaitselise ehitisega . Praktika on aga näidanud, et enamjaolt vaidlusta vad isikud riigi eriplaneeringuid üksnes avalike huvide mitte enda subjektiivsete õiguste kaitseks . S eega on muudatusel positiivne mõju ka halduskohtute töökoormusele , kuna väheneb selliste kaebuste arv, mis otseselt ei puuduta isiku subjektiivseid õigusi. Arvestades asjaolu, et halduskohtumenetluse põhieesmärk on tagada isiku subjektiivsete õiguste kohtulik kaitse, peavad avalikes huvides esitatavad kaebused olema lubatud üksnes väga erandlikel ja põhjendatud juhtudel. Seaduse muudatuse eesmärk on tagada strateegiliselt olulise ehitise menetluse efektiivne ja kiire läbiviimine ning seetõttu on põhjendatud loobuda selliste menetluste puhul populaarkaebuste esitamise võimalusest. Käesolev muudatus on kooskõlas põhiseaduse §-ga 15. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral. Sättest ei tulene üldist nõuet võimaldada igale isikule kohtusse pöördumist abstraktse avaliku huvi kaitseks. PS § 15 annab õiguse pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks. Kaitstava õiguse all on silmas peetud isikule kuuluvaid ehk subjektiivseid õigusi (Riigikohtu halduskolleegiumi 28.12.2021 kohtuotsus haldusasjas nr 3-17-2023, p unkt 25). Seega , kui kaebajal on näiteks elukeskkonnaga seotud subjektiivseid õigusi, siis on tal jätkuvalt võimalik neid kaitsta riigi eriplaneeringu vaidlustamisel. Kuna eelnõu jätab alles kaebeõiguse isikule, kelle subjektiivseid õigusi või vabadusi riigi eriplaneering riivab, ei võeta ära tõhusat kohtulikku kaitset põhiseaduse tähenduses. Samuti ei välista eelnõu keskkonnaorganisatsioonide kaebeõigust, mis tuleneb Århusi konventsiooni artiklist 9 ning KeÜS §-dest 30 ja 31. Eelnõu § 1 punktiga 2 3 muudetakse PlanS § 125 lõiget 4, täiendades kehtivat regulatsiooni strateegiliselt oluliste ehitistega. S eaduses on sätestatud, et detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav EhS- i s sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks. Muudatusega lisatakse detailplaneeringu kohustusest vabastavate juhtude hulka ka strateegiliselt olulise ehitise püstitamine , kuna nende kohta kehtib erandlik PT-de regulatsioon . Täienduse eesmärk on täpsustada, et kui strateegiliselt olulise ehitise asukoht on võimalik planeeringute alusel määrata, siis saab kasutada EhS- i s sätestatud PT-d e erimenetlust. Järelikult ei ole detailplaneeringu koostamine vajalik . Eelnõu § 2 . Ehitusseadustiku muutmine Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse EhS -i peatükiga 13 1 , milles on §-d 121 1 –121 10 . Eraldiseisva peatüki koostamise eesmärk on koondada strateegiliselt olulist ehitist puudutavad õigusnormid , et saada ülevaa d e kogu eriregulatsioonist. Täiendus puudutab PlanS § 125 l õike 4 muutmi st (§ 1 p unkt 27) , mille kohaselt ei ole edaspidi detailplaneering nõutav strateegiliselt olulise ehitise ehitamiseks. Selliste ehitiste ehitamise eelduseks enne ehitusprojekti koostamist ja ehitusloa taotluse esitamist on edas p idi PT- d või REP. Juhul, kui sellel alal on keht iv detailplaneering, siis võimaldavad käesoleva peatüki sätted ka vastavat detailplaneeringut PT- d ega täpsustada. Oluline on tähele panna, et EhS - i 3 . peatükis ( PT- d) sätestatud regulatsioon kohaldub endiselt , aga PT-d e andmisel strateegiliselt olulisele ehitisele tuleb arvestada käesolevas peatükis toodud erisusi. Paragrahv 121 1 reguleerib peatüki kohaldamisala. Sätte eesmärk on selgelt välja tuua, et peatük is sätestatud erisusi kohaldatakse üksnes sellistele ehitistele, mis vastavad PlanS § 27 l õike 3 2 alusel antud määruses kirjeldatud ehitise tunnustele ehk et tegemist on strateegiliselt olulise ehitisega. Paragrahv 121 2 reguleerib strateegiliselt olulise ehitise PT andmise tingimusi ja korda juhul, kui puudub detailplaneering või selle koostamise kohustus (PlanS § 125 l õige 4 ) . Võrreldes EhS i üldosa § 26 regulatsiooniga on sätte peami ne erisus võimaldada PT andmisel kalduda planeeringus sätestatud tingimustest teatud määral kõrvale. Lõike 1 kohaselt saab sarnaselt EhS üldosa regulatsioonile anda PT- sid ehitusloakohustuslik u hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatiste ehitusprojekti koostamiseks. Ül dosaga võrreldes erisusi käesolevas lõikes ei tehta . Sätte esialgset sisu aitab avada kehtiva EhS § 26 seletuskiri, mille kohaselt peab isik, kes soovib ehitada, kontrollima EhS-i lisa 1 tabelist , „kas tegu on loakohustuse või teatise esitamise kohustusega. Kui tegu on ehitusloakohustusliku ehitisega, peab isik tegema selgeks, kas tegu on selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusega. Lõikes 2 loetletud tegevused on püstitamine ja laiendamine üle 33% esialgselt kavandatud mahust. Seega peab kontrollima seadustiku lisa 1 hoonete ja rajatiste osa ning tegema kindlaks, kas tegu on ülalnimetatud tegevustega ja kas see tegevus on ehitusloakohustuslik . “ Seega on ehitusloakohustuslikkus üldjuhul PT -d e koostamise kohustuse tekkimise eeldus. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone mõiste tuleneb EhS § 3 p unktist 2 ja o lulise avaliku huviga rajatise mõistet aitab määratleda PlanS § 125 l õike 1 p unkt 3 . Lõike 2 kohaselt esitab pädev asutus PT eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 4 lõikes 1 1 nimetatud ÜKP - le . Eelnõukohase PlanS § 4 lõike 1 1 järgi koordineerib ÜKP menetluse läbiviimist, s ealhulgas järgib täht aegade täitmist . PT-d e andmiseks p ädeva asutusena käsitletakse ehitusloa andjat. Kooskõlastamise nõude seadmine on asjakohane, kuna ÜKP ülesan ne on jälgida , edendada ja tagada strateegiliselt olulise ehitise sujuv menetlus. Samuti võimaldab säte ÜKP-l kontrollida, kas kavandatud investeering ka tegelikult ellu viiakse. Kui kooskõlastamise etapis peaks selguma, et kavandatakse ehitist, mis ei kvalifitseeru strateegiliselt oluliseks ehitiseks , keeldub ÜKP kooskõlastamisest. Lõi k e ga 3 luuakse erisused EhS § 26 l õike st 3 . Võrreldes üldosaga ei ole strateegilis elt olulise ehitise puhul vaja PT de andmisel arvestada välja kujunenud keskkon da (sh hoonestuslaadi) , kuna see piiraks ülemäära ettenähtud erisuse kohaldamist. Olukorras, kus mingil alal on keskkond juba välja kujunenud ja sellest keskkonnast tuleks ehitise kavandamisel lähtuda, ei olek s enamik u l juhtudel võimalik kõrvalekaldeid planeerin gust ette näha (olemasolev keskkond lähtub kehtivast planeeringust) . Samuti sisaldab säte erisust , et PT andmisel ei tohi kavandatav ehitis ülemäära kahjustada isikute õiguseid või avalikke huvisid. Sätte sõnastuses on arvestatud EhS § 12 lõikest 3 tulenevat kaalutlust, mille kohaselt tuleb ehitamisel arvestada sellest mõjutatud isikute õigus i ja kavandada abinõusid nende ülemäärase kahjustamise vastu. Kuna tegu on strateegiliselt olulise ehitise kavandamisega, võib möönda, et avalik huvi on selles olukorras mõnevõrra kaalukam. Seega peab pädev asutus hindama, kui kaalukas on avalik huvi strateegiliselt olulise ehitise kavandamise vastu ning kas see kaalub konkreetses olukorras üles võimaliku negatiivse mõju PT-d e andmisest mõjutatud isikutele (nt naabruses elava d inime se d või seal tegutseva d ettevõt t e d) . Lisaks peab pädev asutus tegema kindlaks muud avalikud huvid, mida tuleb kaaluda strateegiliselt olulise ehitise ehitamise vastu. Niisugused huvid võivad seonduda muu ettevõtluse, keskkonna - ja regionaalsete huvide või ka kohalike väärtuste kaitsega. Kõik toodud tingimused on kumulatiivsed , st isegi kui kavandatav ehitis ei ole olulises ulatuses (lõikes 4 toodud loetelu) vastuolus planeeringuga , aga kahju stab ülemäära isikute õiguseid, ei ole PT andmise eeldused täidetud. Sellisel juhul saab isik valida teise tegevuse, muuta oma tegevust, et riivet maandada , või kavandada ehitis REP-i koostamise kaudu . Lõi kega 4 esitatakse loetelu tingimustest, mille puhul saab eeldada, et need ei ole olulise s vastuolus planeeringutega. Tuleb meeles pidada , et see on siiski vaid üks eeltingimus vastava PT andmisel ehk seda tuleb käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt v õ rrelda võimaliku isikutele või avalikele huvidele tekkiva rii vega. Strateegilise lt olulise ehitise ehitamine on suure riikliku huviga ja kui sellisele ehitisele antakse PT , on teg emist erimenetlusega, mis peab võimaldama ehitist kavandada võimalikult kiirelt, mistõttu lubatakse PT- dega planeeringu tingimustest kõrvale kalduda . Nii tagatakse paindlikkus oluliste investeeringute elluviimisel, säilitades samas kontrolli ja läbipaistvuse. Punkti 1 kohaselt ei peeta planeeringu ga oluliseks vastuoluks kõrvalekaldeid planeeringuala üldiste st kasutus- ja ehitustingimuste st. Üldised kasutus- ja ehitustingimused on loetletud PlanS § 75 l õike 1 p unktis 18 , mille kohaselt hõlmavad need PT-de andmise aluseks olevaid tingimusi, maakasutuse juhtotstarvet, maksimaalset ehitusmah tu , hoonestuse kõrguspiirangut ja haljastusnõudeid. PlanS § 75 lõike 4 kohaselt on maakasut use juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Tähele tuleb panna, et nimetatud tingimuste puhul ei loeta kõrvalekalle t vastuoluks planeeringuga vaid olukorras, kus ehitis asub äri-, tootmis , riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maal. See on oluline kitsendus , mis piirab niisuguste ehitiste kavandamist maadele (nt elamumaa) , mille puhul võib eeldada ulatuslikuma t riivet isikute õigustele . On selge, et tööstuse rajamine elamualale võib põhjustada ülemääraseid häiringuid. Sama põhimõte võib iseloomustada väikseid tööstusalasid, mis asuvad olemasoleva hoonestuse vahel, kuna tööstus- või tootmisehitisest lähtuv häiring võib kanduda tööstusala piiridest kaugemale . Punkti 2 kohaselt ei peeta oluliseks vastuoluks planeeringuga kõrvalekaldeid tehnovõrgu või -rajatise ning avalikult kasutatava tee asukohast ja liigist. Tegu on viitega PlanS § 75 lõike 1 punktidele 1 ja 3. Vajaduse korral peab olema võimalik muuta n äiteks riigi ja ka kohaliku tee või tehno võrgu rajatiste asukohta , kui see on planeeringus määratud . Samuti on oluline võimalus määrata teine tehnovõrguliik . Olude ja tehnoloogia muutumisel või strateegilise ehitise eripära tõttu ei pruugi planeeringus käsitletud rajatise asukoht või ehitamine olla enam otstarbekas või võimalik . N äiteks kui planeeringutes on nimetatud kaugkütet või ühisveevärki, kuid selliseid tehnovõrke enam ei kavandata või lähiajal ei kavandata . Võib esineda ka vajadus tõsta planeeritud rajatiste asukoht teise kohta, sest strateegilise ehitise suurus ja asend ei võimalda muidu ehitist ehitada. Punkti 3 kohaselt ei peeta oluliselt vastuoluks seda , kui esineb kõrvalekalle planeeringus sätestatud olulise ruumilise mõjuga ehitiste asukohaga seonduva test tingimus test (PlanS § 75 lõike 1 punkt 4). Säte on vajalik, kuna s trateegiliselt olulised ehitised võivad olla üldplaneeringutes käsitletud kui olulise ruumilise mõjuga ehitised. S eega kehtestatakse võimalus täpsustada nende asukohaga seonduvaid tingimusi juhul , kui tegu on strateegiliselt olulise ehitise kavandamisega. Punkti 4 kohaselt ei peeta oluliseks vastuoluks planeeringuga kõrvalekaldeid arhitektuurilistest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest. Kuigi need tingimused määratakse tava lise lt detailplaneeringu tasandil, leidub praktikas neid ka üldplaneeringutes. Seetõttu on mõistlik need tingimused loetellu lisada , sest nende jäik reg ul eerimine üldplaneeringu tas a ndil võib saada oluliseks takistuseks strateegilise ehitise ehitamisel. Vastava i d termin e id on selgita tud PlanS § 126 l õike 1 p unktide 5 ja 6 seletuskirjas. Punkti 5 kohaselt ei peeta oluliseks vastuoluks planeeringuga kõrvalekaldeid liikluskorralduse üldistest põhimõtetest. Üldplaneering määrab muu hulgas liikluskorralduse põhimõtted, sealhulgas kavandatavad teed, juurdepääsulahendused ning vajaduse korral ka kinnisasja sundvõõrandamise alused KAHOS § 5 tähenduses. Kui strateegiliselt olulise ehitise kavandamisel on vaja lahendus t , mis võib mõjutada üldplaneeringus kavandatud liikluskorraldust või sellest erineda , tuleb tagada selleks võimalus . Säte ei võimalda erandeid järgnevatest tingimustest : ehituskeeluvööndi vähendamine, rohevõrgustikku vähesel määral ehitamine või vastuolu kaitsetingimustega. Nende piirangute ja nendest kõrvalekaldumise mõju on tunduvalt laiem ning seega tuleb selliste piirangute vähendamise võimalikkust kaaluda REP - i instrumen di abil . Lõige 5 piirab, millise kasutusotstarbega hooneid saab lõikes 4 nimetatud juhtotstarbega maale projekteerimistingimustega kavandada. EhS § 26 l õike 4 kohaselt tuleb PT-de andmisel määrata ka ehitise kasutusotstarve. Ehitise kasutusotstarbed on loetletud majandus- ja taristuministri määruses nr 51 “Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”. Üldjuhul määratakse kasutusotstarve vastavalt maa sihtotstarbele, mis omakorda vastab maale määratud juhtotstarbele. Samas ei loeta edaspidi käesoleva paragrahvi lõike 4 p unkti 1 alusel PT-de andmisel oluliseks vastuoluks planeeringuga vastuolu planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimustega, sh juhtotstarbega. Selle eelduseks on, et maa juhtotstarbeks on äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maaga. See piirab teatud juhtotstarbega maade kasutusele võtmist strateegiliste ehitiste tarbeks. Kuna eeltoodud lõiked jätavad lahtiseks, millise kasutusotstarbega ehitisi nimetatud juhtotstarbega maale ehitada saab, piiratakse seda lõikega 5 loetledes võimalikud ehitise kasutusotstarbed, mida on võimalik määrata. Säte teeb edasiviite maakatastriseadusele, kus on loetletud katastriüksuse sihtotstarbed ja ehitatavate ehitiste peamised eesmärgid. Eelnõuga on hõlmatud punktid 2 (ärimaa), 3 (tootmismaa), 5 (transpordimaa) ja 7 (riigikaitsemaa). Näiteks on mõeldud tootmismaa ka toodangu ladustamiseks ja transportimiseks vajalikele ehitistele, nendeks võivad olla määruse nr 51 kohaselt kõik tööstus- ja laohooned aga mitte elamud. Paragrahvi ga 121 3 reguleeri takse olukorda, kus strateegiline ehitis ehitatakse alale, kus kehtib detailplaneering või REP detailse lahenduse n a. Kuigi eelnõu kohaselt ei ole edaspidi strateegilise ehitise ehitamiseks detailplaneering ut vaja (§ 1 p unkt 2 5 ), võivad praktikas paljud sobilikud asu kohad olla juba detailplaneeringutega kaetud. Seega annab e elnõu võimaluse strateegilise ehitise ehitamise korral vastavaid planeeringuid täpsustada. Sät te sisu sarnaneb EhS § -ga 27 , aga er ineb selle poolest , et tingimusi on võimalik veelgi suuremas ulatuses täpsustada ja täpsustamise lubatavuse hindamisel ei lähtuta detailplaneeringu olemusliku muutmise kriteeriumist. L õi kega 1 selgita takse, milliseid planeeringuid on vastava PT - ga edaspidi võimalik täpsustada. EhS i ü ldosa võimaldab täpsustada vaid detailplaneeringuid . K äesoleva par a grahvi alusel saab täpsustada ka REP-i detailset lahendust olukorras, kui eelnevalt on läbitud kahe- etapiline (ehk asukoha eelvaliku ga ning detailse lahenduse väljatöötamisega) REP -i menetlus . Vaja on tähele panna, et lõike 6 kohaselt ei saa siiski täpsustada strateegilise ehitise REP-i detailset lahendust. Oluli ne erinevu s seisneb ka se ll e s , et puuduvad muud PT andmise eeltingimused , nagu on sätestatud EhS § 27 l õikes 1. Lõike 2 kohaselt esitab pädev asutus PT eelnõu kooskõlastamiseks PlanS § 4 lõikes 1 1 nimetatud ÜKP- le . Eelnõukohase PlanS § 4 lõike 1 1 kohaselt koordineerib ÜKP menetluse läbiviimist, s ealhulgas järgib tähtaegade täitmist. PT-de andmiseks pädeva asutusena käsitletakse ehitusloa andjat. Kooskõlastamise nõude seadmine on asjakohane, kuna ÜKP ülesan ne on jälgida, edendada ja tagada strateegiliselt olulise ehitise sujuv menetlus. Samuti võimaldab säte ÜKP-l kontrollida, kas kavandatud investeering ka tegelikult ellu viiakse. Kui kooskõlastamise etapis peaks selguma, et kavandatakse ehitist, mis ei kvalifitseeru strateegiliselt oluliseks ehitiseks, keeldub ÜKP kooskõlastamisest. Lõike ga 3 sätestatakse detailplaneeringut või REP detailset lahendust täpsusta va PT andmise eeldused. Sarnaselt eelmise s paragrahvis toodud loetelu le on loetelu kumulatiivne ehk sisuliselt tuleb hinnata igat tingimust korraga . Eelmise paragrahviga võrreldes ei ole lubatud DP või REP detailse lahenduse täpsustamisel minna vastuollu üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Seega tuleb siinkohal h innata ka kavandatava ehitise olemust ja selle sobivust väljakujunenud keskkon da . Sätte sõnastuses on arvestatud EhS § 12 lõikest 3 tulenevat kaalutlust, mille järgi tuleb ehitamisel arvestada sellest mõjutatud isikute õigus i ja kavandada abinõusid nende ülemäärase kahjustamise vastu. Kuna tegu on strateegiliselt olulise ehitise kavandamisega, võib möönda, et avalik huvi on selles olukorras mõnevõrra kaalukam. Seega peab pädev asutus hindama, kui kaalukas on avalik huvi strateegiliselt olulise ehitise kavandamise vastu ning kas see kaalub konkreetses olukorras üles võimaliku negatiivse mõju PT-de andmisest mõjutatud isikutele ( nt naabruses elavad inimesed või seal tegutsevad ettevõtted). Lisaks peab pädev asutus kindlaks tegema muud avalikud huvid, mida tuleb kaaluda strateegiliselt olulise ehitise ehitamise vastu. Niisugused huvid võivad seonduda muu ettevõtluse, keskkonna - ja regionaalsete huvide või ka kohalike väärtuste kaitsega. Juhul, kui PT-de andmisel on eesmärgiks lahendus, mis on vastuolus üldplaneeringuga, siis saab seda olukorda lahendada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega ja seejärel käesoleva eelnõu ga lisatava EhS § 121 2 PT andmisega või REP - ga . Lõike 4 kohaselt ei kohaldata selliste PT-de andmisel EhS § 27 l õiget 3, mis piirab teatud ulatuses PT - ga detailplaneeringu tingimuste täpsustamist (olemuslik muutmine) või piirab täpsustamist teatud liiki detailplaneeri ngute (üldplaneeringut muutvad detailplaneeringud) või muude planeeringute ( REP detailse lahendusega) korral. Kuna käesoleva paragrahvi kohas t e PT- de ga saab detailplaneeringus toodud tingimusi veelgi rohkem ja ulatuslikumalt täpsustada, oleks see vastuolus EhS § 27 l õikes 3 toodud olemusliku muutmise piiranguga. Samuti on võimalik käesoleva paragrahvi kohaseid PT - sid anda riigi eriplaneeringu detailse lahenduse täpsustamiseks. Lõikes 5 on kirjeldatud tingimused, mida saab PT - ga detailplaneeringus või REP-i detailses lahenduses täpsustada. Peamiselt on tegemist analoogsete tingim u stega, mis on sätestatud § 27 l õikes 4 , aga teatud erisus tega . Oluline on teada , et tingimused , mida täpsustatakse , peavad olema planeeringus määratud ehk uusi tingimusi lisada ei saa. Punkti 1 kohaselt saab täpsustada ka krundi kasutamise sihtotstarvet või ehitise kasutamise otstarvet , aga eel dusel , et tegu on äri-, tootmis-, riigikaitse maa või sarnase juhtotstarbega maa ga. Ühelt poolt on tegemist laiema sättega, kui üldosas lubatud, sest võimalus on täpsustada ja määrata ka uut sihtotstarve t eeldusel, et lahendus on kooskõlas üldplaneeringuga ( EhS -i üldosa regulatsiooni kohaselt saab täpsustada sihtotstarvete osakaalu, eeldusel et mõlemad on var em määratud) . Kohtupraktika järgi määrab üldplaneering maakasutuse juhtotstarbe kui piirkonna valdava otstarbe, mis annab sellele edasipidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringujärgne juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid, eeldusel et juhtotstarbele vastav maakasutus jääb piirkonnas valdavaks ning kõrvalekalle ei mõjuta oluliselt planeeringu põhilahendust, mis peab tagama planeeringuga kavandatu tervikliku toimimise. Samas ei saa käesolevas sättes toodud erisust rakendada iga juhtotstarbega maa korral, näiteks ei saa täpsustada elamumaa sihtotstarvet ärimaa sihtotstarbeks. See aitab maandada isikuõigustele tekkivat riivet ja suunata strateegilised ehitised aladele, mis on nende jaoks kujundatud. Punkt iga 2 a ntakse tunduvalt suurem ulatus täpsustada PT- ga planeeringus käsitletud kõrguse, sügavuse, ehitusaluse pinna ja hoonestusala näitajaid. Üldosa sätetes on vastavate näitajate täpsustamine piiratud protsendiga. Ehitusaluse pinna lisamine EhS § 27 l õike 4 loetelusse on planeeritud eelnõuga 743 SE ( R iigikogu menetluses) . Tuleb arvestada, et jätkuvalt pea b vastav lahendus vastama ka käesoleva paragrahvi lõi k e 3 eeldustele , s ealhulgas üldplaneeringule. Punkti ga 3 lisatakse võrreldes kehtiva üldosaga täiesti uued tingimused, mida on planeeringutes võimalik PT- ga täpsustada . Muudatus on vajalik, kuna planeeringus sätestatud tingimused ei pruugi muutunud oludes või konkreetse projekti eripära tõttu enam asjakohased olla ning võivad ebaproportsionaalselt takistada ehitusõiguse realiseerimist, sealhulgas strateegiliselt oluliste ehitiste rajamist. Muudatuse eesmärk on tagada paindlikum ja ajakohasem regulatsioon . Arvestada tuleb isikute õigus i ja avalike huvide kaitse t . PT-de andmisel tuleb hinnata muudatuse mõju ümbritsevale keskkonnale ning tagada, et kõrvalekalded ei ole ebaproportsionaalsed ega kahjusta põhjendamatult elukeskkonda. Lõi k e ga 6 nähakse ette, et kui strateegiliselt olulise ehitise püstitamiseks on koostatud REP-i detailne lahendus, ei saa selle olemasolu korral planeeringu tingimusi täpsustavaid PT- sid anda . Juhul, kui soovitakse täpsustada strateegilise ehitise REP -i detailse lahenduse tingimusi, tuleb koostada uus terviklik strateegilise ehitise REP. See piirang puudutab REP-i detailse lahenduse täpsustamist vaid nendel puhkudel, kui detailne lahendus on kehtestatud strateegiliselt olulise ehitise kohta . Muudel puhkudel kohaldatakse eelnõukohase EhS § 121 3 lõiget 1. Paragrahv iga 121 4 reguleeri takse PT-de andmise pädevust. Eelnõu kohaselt annab PT-d asutus, kes oleks ühtlasi vastavale ehitisele ehitusloa andja. PT-d annab üldjuhul KOV , aga teatud ehitiste puhul ka TTJA . EhS - ist tule ne vat pädevusejaotust käesolev a eelnõu ga ei muud eta . Paragrahv iga 121 5 sätesta takse strateegiliselt olulise ehitise PT taotluse esitamise kor d ja nõuded. Taotlus t saab esita da elektrooniliselt ehitisregistri kaudu, mis toetab halduskoormuse vähendamist ja menetluse läbipaistvust. Taotluses esitatavad andmed on loetletud, et tagada piisav teave loa andmise otsustamiseks. Taotluse esitamisel lähtutakse EhS -i üldosast, kuid lisaks tuleb loataotlusega esitada otsus (hindamiskomisjoni otsus) , et vastav ehitis on strateegiliselt oluli ne ehitis . Otsuse tegemise kord ja alused on sätestatud PlanS § 27 lõi ke 3 2 alusel antud määruses . Paragrahv iga 121 6 luuakse võimalus, et pädev asutus saab PT-d e menetluses sõlmida taotlejaga halduslepingu PT- d ega kavandatud lahenduse elluviimiseks vajalike ja funktsionaalselt seotud rajatiste (nt teede ja tehnorajatiste ) väljaehitamise kohustuse üleandmiseks . PT-de lahenduse elluviimisega ja sellega funktsionaalselt seotud rajatis võib olla rajatis, mis ei asu planeeringualal, aga on PT lahenduse realiseerimise kontekstis vajalik. Seega võib kõne alla tulla, et halduslepingu ese on kohustus välja ehitada rajatis, mis ei asu PT- ga hõlmatud kinnistul, kuid ilma milleta ei saa lahendust terviklikult ellu viia (nt veetrass vms) ja/või kavandatavat ehitist kasutusotstarbe kohaselt ohutult ja nõuetekohaselt kasutada . Ennekõike sõltub funktsionaalselt elluviimise alaga seotud rajatise tuvastamine konkreetse lahenduse asjaoludest (ehk sellest, milline rajatis on funktsionaalselt seotud ja milline mitte). Lisaks nähakse ette, et PT-de andmise menetluses kohaldatakse PlanS § 131 lõ ikeid 4 – 6 PT-de andjale ja taotlejale kooskõlas sarnaste rollide ga . Sätte kontekstis oleks PlanS-is sätestatud planeerimisalase tegevuse korraldaja PT-de andja ja planeeringust huvitatud isik oleks PT t aotluse esitaja . Halduslepinguga ei või üle anda PT menetlustoimingute tegemist. Üle võib anda tekstiosa ja jooniste vormistamist või koostamise tellimist. PT taotluse menetlemine on avaliku võimu ülesanne, mis tõttu ei ole eraisik taotlust esitades reeglina huvitatud avalike huvide kaitsmisest tema taotletava tegevusega. Halduslepingu sõlmimi st ei ole EhS -is senini ette n äht ud, kuid strateegiliste ehitiste PT-de puhul on selle võimaluse loomine põhjendatud. Halduslepingu sõlmimise võimaldamine on seotud muu hulgas asjaoluga, et strateegiliselt olulise ehitise püstitamine võib eeldada olulisi investeeringuid näiteks avalikus ruumi s. See tõttu ei pruugi KOV-idel olla selleks vahendeid ning P T de andmine võib takerdud a, osutuda võimatuks või viibida ja projekt i ei pruugi ta seetõttu ellu viia . Avaliku ruumi loomine on KOV-i ülesanne (KOKS § 6). Paragrahv iga 121 7 reguleeri takse PT-de andmise menetlust, rõhutades avatud menetluse põhimõtet. Menetluses võetakse vajaduse korral arvesse keskkonnamõju hindamisega seotud õiguslikke nõudeid. H uvitatud isikutel ja avalikkusel on võimalus menetluses osaleda ning oma seisukohti esitada. Loa eelnõu kohta kogutakse arvamusi ja kooskõlastusi, et tagada otsuse kvaliteet ning kaasatus. Sät tega nähakse ette tähtajad, et vältida põhjendamatut viivitust ja tagada menetluse prognoositavus . Strateegiliselt olulise ehitise PT- d antakse 12 0 päeva jooksul taotluse saamisest ja kaasatud osa listele antakse 30 päeva arvamuse või kooskõlastuse andmiseks. Säte võimaldab strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimist tunduvalt lihtsustada ja kiirendada. Kui seni tuli niisuguste projektide puhul koostada vähemalt detailplaneering , mis on ajamahukas ja kulukas (seadusejärgne menetlusaeg kuni kolm aastat), siis PT-de menetlus on palju kiirem – otsus tehakse 120 päeva jooksul. Kuigi loa menetlusega kaasnevad samuti kulud, on need märkimisväärselt väiksemad kui detailplaneeringu koostamise puhul. Selline lahendus vähendab nii avaliku kui ka erasektori halduskoormust. Kiirem ja selgem menetlus loob soodsama pinnase strateegiliste investeeringute Eestisse toomiseks ning nende realiseerimiseks, mis omakorda toetab sotsiaal - majanduslikku arengut ja on avalikes huvides. Paragrahv is 121 8 loetle takse alused, mille esinemise korral peab pädev asutus keelduma PT-de andmisest. See tagab õigusselguse ja välistab meelevaldsed otsused. Punkt 1 viitab EhS üldosa sätetele , kuid selle kohaldamisel tuleb arvestada käesolevast peatükist tulenevaid erisusi. Järgmiseks kirjeldame EhS § -s 32 sätestatud aluste kohalda tavust , arvestades käesoleva peatüki erisusi. Paragrahvi 31 l õike 1 punktis 1 sätestatud PT andmise keeldumise alus t kohaldatakse tervikuna ka strateegilise ehitise PT andmises t keeldumise korral. Kui PT andmis es t keeldutakse punkti 2 alusel ehk põhjusel, et see ei vasta üldplaneeringule, tuleb selle aluse esinemist hinnata koosmõjus EhS § 121 2 lõike 4 loeteluga. K ui planeeringut täpsustava PT andmisest keeldutakse põhjusel , et see ei vasta EhS § -s 27 sätestatud tingimustele, tuleb sätte kohaldamisel arvestada ka EhS § -s 121 3 sätestatud regulatsiooni . Näiteks ei saa EhS § 27 l õike 3 kohaselt tä psustada riigi eriplaneeringut , kuid viidatud eriosa säte annab selleks võimaluse. Punktis 4 nimetatud avalik-õiguslike kitsenduste all mõeldakse kehtiva EhS -i seletuskirja kohaselt ennekõike teistest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, näiteks võib olla tegu ohutuskuja või kaitsevööndiga. Seega kohaldatakse punktis 4 toodud PT andmisest keeldumise alu st ka strateegilise ehitise korral. Punktis 5 sätestatud keeldumise alus ühtib eriosa regulatsiooniga. Punkt ides 5 – 8 sätestatud PT andmisest keeldumise alu seid kohaldatakse ka strateegilise ehitise PT andmisest keeldumise l . Punkt i 9 kohaldatakse strateegilise ehitise PT puhul üksnes juhul , kui esitatakse taot l us strateegiliselt olulise ehitise REP-i täpsustamiseks. Punkti 2 kohaselt peab pädev asutus keelduma PT andmisest, kui kaasatud kontaktpunkt keeldub koosk õ lastuse andmisest või selgub, et ehitis ei ole strateegiliselt oluline ehitis. Enne PT menetlust peab taotleja saama haldusotsuse, et vastav ehitis on strateegiliselt oluline ehitis (vastav otsus esitatakse ka PT taotlusega). Kuna loodav eriregulatsioon on mõeldud kasutamiseks vaid konkreetsete ehitiste kavandamiseks , siis on oluline, et PT- sid saab anda vaid sellistele ehitistele. Kontaktpunkt saab keelduda k ooskõlastuse andmisest, kui menetluses selgub näiteks, et soovitakse ehitada muud hoonet või tunduvalt väiksemas mahus või kavandatakse teistsuguste toodete tootmist . Paragrahv iga 121 9 reguleeri takse strateegiliselt olulise ehitise PT kehtetuks tunnistamise aluse id . PT-d võib kehtetuks tunnistada , kui strateegiliselt oluli n e ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulise ehitise määratlusele . Samuti võimaldab EhS § 44 p unkt 8 pädeval asutusel ehitusloast keelduda, kui pädev asutus on algatanud ehitusprojekti aluseks olnud PT-de kehtetuks tunnistamise menetluse. See tagab, et PT-de kehtivus on seotud tegelike asjaoludega ja võimaldab reageerida muutustele. Kuna tegemist on erireeglitega väga olulistele ja teatud kriteeriumitele vastavatele ehitistele, siis on lisatud aluse d vajalikud, kui menetluste käigus selgub, et kavandatakse teistsugust lahendust (muu hoone, väiksem maht, teistsuguse toote tootmine jne). Paragrahv iga 121 10 reguleeri takse strateegiliselt olulise ehitise ehitus- ja kasutusteatist ning ehitus- ja kasutusluba. PT-de menetlusele järgneb ehitusloa menetlus, mis viiakse läbi tavapärases korras. Kontaktpunkt kaasatakse vastavatesse loamenetlustesse ja tema roll on kontrollida , kas menetlusse esitatud taotluses olev ehitis vastab endiselt strateegilise ehitise kriteeriumitele. Samamoodi nagu PT taotluse puhul , on ka loamenetlustes võimalik nii taotlusest keelduda kui ka vastav luba kehtetuks tunnistada, kui ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulise ehitise kriteeriumitele. Kuna tegemist on erireeglitega väga olulistele ja teatud kriteeriumitele vastavatele ehitistele, siis on lisatud aluse d vajalikud, kui menetluste käigus selgub, et kavandatakse teistsugust lahendust (muu hoone, väiksem maht, teistsuguse toote tootmine jne). Strateegiliselt olulise ehitise PT taotleja peab arvestama, et tegu on tegevusloaga KeHJS - e mõttes, st vajaduse korral võib tegevus eeldada KMH algatamist. Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse EhS § 130 lõiget 3 punktiga 9 , mille kohaselt teeb T TJA riiklikku järelevalvet strateegiliselt olulise ehitise kasutamisele esitatavate le nõuet ele vastavuse, s ealhulgas kasutusotstarbele vastavuse üle. Sätte eesmärk on tagada , et strateegiliselt olulise ehitise kavandamiseks kasutatud erimenetlusi ei kuritarvitataks ja et ekspressraja tulemusel kavandatud ehitist kasutataks vastavalt kasutusloale. Eelnõu § 3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus Eelnõuga nähakse EhSRS-is ette uus paragrahv 30 12 eelnõu järelhindamise kohta. MKM korraldab 2030. aasta 31. detsembriks seaduse järelhindamise , millega hinnata strateegiliselt olulise investeeringu ja ehitise regulatsiooni eesmärgipärasust ja rakendamisega kaasnenud mõjusid ning vajaduse korral esitab ettepanekud regulatsiooni muutmiseks . Eelnõu § 4 . Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse KeHJS -t §-ga 28 4 ning luuakse erisus strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi KMH ja REP - i KSH koordineerimiseks ehk võimalus menetleda strateegiliselt olulise ehitise KMH -d ja KSH -d samal ajal . Eesti konkurentsivõime parandamiseks ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks on vaja lühendada ning pare mini koordineerida suurprojektide ruumilise planeerimise ja mõjuhindamise algfaase . Arendusprojektide puhul on praktikas kõige sagedasem probleem see , et arendaja ei saa alustada kriitilisi uuringuid õigel ajal. Näiteks riigile või KOV- i le kuuluva maa puhul ei ole uuringute tellimine reeglina võimalik asjakohase menetluseta , s amas kui p laneeringute ja selle KSH protsessi ei juhi mitte arendajad , vaid planeeringu koostamise korraldaja . Planeeringu koostamise l tellitakse uuringud reeglina korraga , lähtudes kõigist lahendamist vajavatest probleemidest, mis ei pruugi lähtuda arendaja vajadust est . S eega ei ole planeerimismenetluses arendaja otsustada küsimus, kes ja mis ajal koosta b näiteks uuring u , mis on vä ltimatult vajalik selleks, et otsusta da , kas kavanda ta va t suurarendus t saab antud asukohas jätkata enne planeerimisprotsessi algatamist . Halduskoormust ning avaliku ja erasektori kulusid suurendavad omakorda korduvad avalikustamised ja seisukohtade küsimised . See on kaasa toonud olukorra , kus KSH menetlused venivad ja väljund on liiga üldine, mistõttu tuleb sõltumata KSH-st algatada hil jem KMH . Mitmed ja korduvad protsessid on avalikkus e vaatest segased . Kehtiv õigus ei anna selget võimalust KSH ja KMH menetluse koordineerimiseks . Soraineni analüüsis te htud võrdlus Soome ja Leedu ga näitab, et planeeri mis menetlusega paralleelne / koordineeritud mõjuhindamine on õiguspärane praktikas kasutatav lahendus, mis aitab vältida dubleerivaid toiminguid ning alustada vajalikke uuringuid varem . Võrdlusriikidest Soomes tuleb KMH lõpetada enne tegevusloa taotluse esitamist. KMH-d võib viia läbi paralleelselt maakasutust puudutava planeeringuga. Soome õigusraamistik näeb ette, et näiteks ehitusloa võib erandjuhtudel väljastada sõltumata sellest, kas tegevus vasta b planeeringule. Erandeid saab rakendada sõltumata sellest, kas tegevus on käsitletav olulise keskkonnamõju tegevusena. Leedu õigusraamistiku kohaselt võib tegevusloa ja planeeringu muutmise KSH toimuda samal ajal ning KSH protsess ei pea lõppema enne KMH protsessi. Mõlemad menetlused võivad kulgeda erinevalt , arvestades et KMH lõpetatakse enne planeeringu kehtestamist või tegevusloa andmist. Ka EL -i õiguse suunis tes rõhuta takse , et KMH direktiivi eesmärk on ühendada ja koordineerida sama projekti suhtes nõutavaid keskkonnahindamisi . See vastab ühise menetluse põhimõttele, mille kohaselt tagab pädev asutus konkreetse projekti ühtse KMH, mida nõutakse õigusaktidega. See suunis lähtub KMH direktiivi art ikli 2 lõikest 3 ja Euroopa Komisjoni teatisest . Euroopa Komisjoni uuring ust nähtub , et KSH ja KMH ühildamine on ainus viis suurendada sünergiat ning vähendada dubleerivaid menetlusi . Varasemates õigusanalüüsides on selgitatud, et ehkki direktiiv iga nõu takse, et KMH viidaks läbi enne projekti le loa andmist (art ikli 2 l õige 1), ei pea KMH ole ma tingimata tehtud KMH direktiivis mainitud loamenetluse raames (st KMH võib eelneda loamenetlusele). Nii KMH direktiiv (art ikli 2 l õige 3) kui ka KSH direktiiv (art ikli 11 l õige 2) julgustavad liikmesriike ühendama erinevaid keskkonnamõju hindamise menetlusi, et tagada projekti ühekordne hindamine . Eelnevat arvesse võttes luuakse strateegiliselt olulistele investeeringutele täiendav menetlusvõimalus, millega saab: alustada KMH - d varasemas etapis ( kas enne planeerimismenetlust või sellega samal ajal ), et menetlused saaksid toimuda võimalikult varakult ; koordineerida REP - i KSH -d ja projekti tasandi KMH -d nii, et uuringu i d ja konsultatsioon e ei dubleeri ta ks . Arendajal on võimalik tellida kriitilised uuringud esimesel võimalusel. Eelnõuga kavandatav muudatus ei muuda Eesti keskkonnamõju hindamise (KSH/KMH) üldist süsteemi ega EL - i direktiivide st tulenevaid põhikohustusi. REP KSH ja tegevusloa KMH eesmärgid ning sisu jää vad samaks . Riigi eriplaneeringu KSH puhul kohaldatakse jätkuvalt PlanS § 2 l õike 3 nõudeid . Samuti jäävad muutumatuks tegevusloa andmisel kohaldatavad KMH põhimõtted . Juhul , kui riigi eriplaneeringu või tegevusloa menetluse raames esineb eeldus oluliste piiriüleste mõjude tekkeks, tuleb jätkuvalt täita kõik KeHJS -e s sätestatud menetlusnõuded ning tagada, et keskkonnamõju hindamine viiakse läbi m uu hulgas kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega. K avandatav muudatus või mal dab siiski suurendada paindlikkust, sest lisandub veel üks võimalus : KMH -d (sh uuringu i d) saab alustada varem , ilma et peaks ootama planeeringu algatamise või selle KSH lõpuleviimist. Samuti tagab suurema õigusselguse see, et REP KSH raames, s ealhulgas algatamisel või algatamata jätmisel , võib seaduse järgi tugineda sama projekti raames koostatud uuringutele ja konsultatsioonidele. Sealjuures säilib andmete kasutamise õigus ka olukorras, kus KMH menetlus alles käib. Erisuse loomi ne ei tähenda, et edaspidi asendab KMH REP - i KSH- d. Riigikohtu väljakujunenud praktika kinnitab, et KSH direktiivi põhjendusest 9, art ikli 4 l õike st 3 ja art ikli 5 l õike st 2 tuleneb nn reastamise põhimõte, st otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil. Nn reastamise põhimõte ei tähenda, et KMH saaks asendada KSH-d või et KSH raames võiks jätta hindamata need mõjud, mille hindamine on just KSH ülesanne. Kui KMH puhul on üldjuhul kesk ne küsimus see , kuidas konkreetset arendustegevust teoks teha (vt KeHJS v.r § 2 l õige 1), siis KSH eesmärk on mõjutada arendustegevuse alternatiivide valikut otsustusprotsessi varases staadiumis, kui on veel võimalik analüüsida alternatiive ja seeläbi mõjutada strateegilisi valikuid. Reastamise põhimõtte järgi ei saa KMH see ga asendada KSH-d, kuid see ei tähenda, et mõjuhindamise menetlusi ei saaks korraldada ja reguleerida selliselt, et ühes menetluses oleks täidetud KSH ja KMH direktiivi nõuded. Samuti ei muuda erisus üldist loogikat või ka selle rakendamise praktikat, mille kohaselt eelneb strateegilise planeeringu KSH reeglina tegevuslubade KMH menetlusele ning KSH-d saab omakorda läbi viia KMH täpsusastmes , lähtudes KeHJS § 11 l õike st 6. Erisuse rakendamine ei ole kohustuslik ning valiku teeb arendaja, kes kaasab vajaduse korral keskkonnakonsultante ja peab nõu asjaomaste asutustega. Strateegiliste investeeringute erisus võiks olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus arendaja soovib kavandatava tegevuse asukohas esimesel võimalusel läbi viia kriitilise tähtsusega uuringuid, et selgitada välja tegevusloa taotluse ja/või planeeringu taotluse esitamise perspektiiv. Uuringud võivad olla omakorda vältimatult vajalikud selleks, et selgitada välja REP -iga kaasnev oluli n e keskkonnamõju. Menetluse sujuvust aitab tagada ÜKP loomine, kelle ülesanne on koordineerida kõigi menetluste – KMH, KSH ja REP-i – ajakav u ning avalikkuse kaasamist. Eelnev maandab ka Riigikohtu viidatud riski, mille kohaselt ei õigusta KMH varajane algatamine võimalust kasutada KMH raames ko gutavat teavet hiljem, sest KMH-s on suur arendaja roll, mis võib suurendada kaalutlusvigade teket. Paragrahv i 28 4 lõikes 1 on sätestatud, et kõnealust erisust kohaldatakse PlanS § 27 lõike 2 punktis 7 nimetatud strateegiliselt olulise ehitise keskkonnamõju hindamisele. Paragrahv i 28 4 l õi k e s 2 on sätestatud menetluste koordineerimi ne : k ui strateegiliselt olulise ehitise püstitamiseks on vajalik riigi eriplaneeringu koostamine ning KSH ja sama ehitise kavandamisega seoses algatatakse KMH KeHJS § 26 1 alusel, võib keskkonnamõju hindamise viia läbi koordineeritult riigi eriplaneeringu ja KSH- ga . KMH viiakse läbi KeHJS - e kohaselt ( KeHJS § 26 1 alusel) ja KSH viiakse läbi planeeringu koostamisel vastavalt PlanS-ile (arvestades KeHJS - e nõudeid). Paragrahv i 28 4 lõi kes 3 käsitle takse järgnevat olukorda. Kehtiva KeHJS § 26 1 l õike 6 kohaselt on keelatud otsustajal algatada KMH (enne tegevusloa taotluse esitamist), kui kavandatav tegevus on vastuolus kehtiva planeeringuga. Seda arvestades peaks arendaja ka varases staadiumis projekti puhul igal juhul esmalt pöörduma planeeringu koostamise korraldaja poole taotlusega planeeringu algatamiseks. Menetlus es lähtu takse seega rangest järjestikkuse põhimõttest, mille kohaselt eeldab tegevuse kavandamine esmalt planeeringut ja selle KSH-d ning selle le järgneb tegevusloa taotlus ja vajaduse korral KMH. Seega ei ole reeglina ka uuringute tegemine võimalik. Seetõttu on § 28 4 lõikes 3 ette nähtud , et e randina KeHJS § 26 1 lõikes t 6 võib käesolevas paragrahvis sätestatud KMH algatada ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas selle asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga. Paragrahvi 28 4 lõike 4 kohaselt peab otsustaja koordineeritud KMH ja KSH menet l use kohaldamisest teavitama KeHJS §-s 2 3 nimetatud asjaomaseid asutusi ning isikuid. Erisuse rakend amise õiguslik ule alus ele peab olema teates selgelt viidatud. Samuti tuleb osalisi teavitada sellest, kui menetluste koordineerimise vajadus selgub KMH menetluse käigus . Tegemist on olukorraga, kus KMH algatamise hetkel ei olnud REP-i , s ealhulgas selle KSH algatamise vajadus teada ning see selgub hiljem (vt ka PlanS § 27 2 l õike 3 p unkt 2 – eelnõu punkt 7) . Paragrahv i 28 4 lõi k e 5 kohaselt võib kõnealuse erisuse kohaldamise korra l keskkonnamõju hinnata või keskkonnamõju hindamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist juhtida sama juhtekspert või eksperdirühm juhteksperdi juhtimisel. KeHJS § 14 lõike s 1 on sätestatud, et keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu . KeHJS § 34 lõike s 5 on sätestatud, et REP-i detailse lahenduse elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või selle hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert. Säte on lisatud eesmärgiga suurendada efektiivsus t ja tagada õigusselg us , ku na esineb suur tõenäosus, et mõlemat menetlust hakkab juhtima sama juhtekspert. Järgn e valt on täpsemalt selgitatud REP-i ning KSH ja KMH menetlus t e koordineerimist. KMH algatamise jär el koostatakse KMH programm ( KMH ulatuse määrami seks) . Strateegilis t e investeeringute ehitis t e erisus ega programmi koostamise õigusraamistikus muudatusi ette ei nähta . Praktilise poole pealt mõjutab strateegilis t e investeeringute ehitiste erisuse rakendamine siiski programmis kirjeldatavat ajakava ja hindamise ulatust. Olene valt projekti eripärast ja REP - i menetlus järgust peavad arendaja, otsustaja ning planeeringu koostamise korraldaja ÜKP- ga kokku leppima , milli ne on konkreetse projekti eripära de alusel kõige tõhusam ja mõistlikum viis koordineeritud menetluse läbiviimiseks. See peab kajastuma k avandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste KMH ning selle tulemuste avalikustamise ajakava s ( KeHJS § 13 l õike 1 p unkt 7) . KMH programm peab kajastama kavand a tava tegevuse seost strateegiliste planeerimisdokumentidega, s ealhulgas asjaolu, et REP on koostamisel või ei ole veel a l gatatud ( KeHJS § 13 l õike 1 p unkt 4). Programmi koostamisel tuleb arvestada, et riigi eriplaneeringu puhul ei ole programmi koostamine kohustuslik, kui kavandatavat lahendust soovitakse kehtestada detailse lahenduse alusel. KMH programm is tuleb lisaks käsitleda kasuta ta va hindamismetoodika kirjeldust, s ealhulgas teavet KMH- ks vajalike uuringute kohta ( KeHJS § 13 l õike 1 p unkt 4). Eelduslikult on põhjendatud nii ajakavas kui ka uuringute loetelus näidata uuringud, mis on vältimatult vajalikud näiteks investeerimisotsuste sisendina ja/või REP -i algatamiseks või koostamiseks. Kui valitakse koordineeritud tee, saab arendaja alustada KMH uuringu id enne planeeringu KSH lõppemist; KSH saab kasuta da KMH tulemusi, vältides topeltuuringuid . K MH järgmi sed samm ud on kavandatava tegevusega kaasneva olulise keskkonnamõju hindamine ja KMH aruande koostamine. Strateegilis t e investeeringute erisus aruande õigusraamistikus muudatusi ette ei näe . Aruande võib koostada sama l ajal REP -i KSH- ga . Aruanded võivad tugineda samadele uuringutele ja konsultatsioonide tulemustele, kui d peavad valmima siiski eraldiseisvalt. KMH raames tehtud uuringute ja konsultatsioonide tulemuste kasutamine KSH menetluses ei ole vastuolus kehtiva õigusega. Riigikohus on selgitanud, et KSH menetluse tõhusaks läbiviimiseks on hindajal esmalt võimalik lähtuda näiteks nn maksimumstsenaariumist, st kavandatava tegevuse elluviimisest suurimas mahus, mida koostatav planeerimisdokument võimaldaks. Alles olukorras, kus maksimumstsenaarium osutub keskkonna seisukohast problemaatiliseks, on hindajal koostöös planeeringu koostajaga võimalik modelleerida ja hinnata täiendavaid tõenäolisi stsenaariume, mil planeering viidaks ellu tegevuse asukoha ja laadi mõttes piiratumal kujul. Strateegiliste investeeringute ehitiste erisuse alusel on võimalik ja põhjendatud ühildada KMH programmi ja aruande osas asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimise ning avalikustamise etapid planeerimismenetlusega . Menetluste koordineerimine tähendab seda, et erinevad avalikustamised ( nt KMH program mist ja REP - i koostamise st teavitamine) võivad toimuda ühel ajal . Oluline on täita mõlema menetluse nõu ded . A valikkus ja asutus ed kaasa takse võimaluse korral ühiselt ( nt KMH aruanne + KSH aruanne), järgides KeHJS - e ja PlanS -i nõudeid. Täpne koordineerimisvõimalus on projektispetsiifiline. K MH viima ne etap p on KMH tulemuste arvestamine tegevusloa andmise või andmata jätmise otsuse tegemisel ning otsusest teavitamine. Kehtiva õiguse kohaselt esitab arendaja kuue kuu jooksul pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale , kes kontrollib selle vastavust nõuetele. Põhjendatud juhul on otsustajal võimalik aruande esitamise tähtaega pikendada. Näiteks juhul , kui arendaja ning ÜKT ja planeeringu koostamise korraldaja on kokku leppinud , et KMH ei valmi enne KSH aruannet. Kehtiva õiguse kohaselt kontrollib otsustaja KMH aruannet muu hulgas veendumaks, et tegevusloa andmiseks vajalik teave on piisav . Strateegilise investeeringu erisuse puhul tuleb arvestada, et KMH võib olla piisav tegevusloa väljastamiseks. Seevastu olukorras, kus koostamisel on REP ja KSH, ei ole võimalik tegevusluba väljastada enne planeeringu kehtestamist. Eelnõu § 4 punktiga 2 jäetakse KeHJS § 33 lõike 1 punktist 2 välja sõna d „riigi või “. Muudatus on seotud e elnõu § 1 punktiga 7 , millega muudetakse Plan S § 27 lõiget 6, asendades seni s e imperatiiv s e kohustus e nõuda REP -i algatamisel alati KSH -d sellega, et KSH on kas kohustuslik või selle vajadus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Muudatu sega sätestatakse, et REP-i koostamisel – kui planeering on KeHJS § 6 lõike 1 kohase tegevuse alus – on KSH kohustuslik . Muul juhul ( st kui kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust) tuleb anda eelhinnang ning kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. KSH direktiivi 2001/42/EÜ preambuli punkti 10 kohaselt tuleb läbi viia kõigi nende kavade ja programmide strateegiline hindamine , mis koostatakse mitme sektori tarvis ning millega luuakse raamistik tulevase nõusoleku saamiseks projektidele, mis on loetletud KMH direktiivi I ja II lisas, ning kõigi nende kindlaksmääratud kavade ja programmide strateegiline hindamine , mille korral on direktiivi 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) järgi tõenäoliselt oluline keskkonnamõju. Kui kavades ja programmides määratakse väikese piirkonna kasutamine kohalikul tasandil või kui on tegemist eespool nimetatud kavade või programmide väiksemate muudatustega, tuleb neid hinnata ainult siis, kui liikmesriigid otsustavad, et kavadel või programmidel on oluline keskkonnamõju. Eelnevat arvesse võttes ei nõua direktiiv ilmtingimata väikeseid piirkondi hõlmavate planeeringute ja olemasolevate planeeringute puhul ilmtingimata KSH algatamist. Seega võib ka REP puhul KSH algatamine o lla kaalutlusõigus, mitte automaatselt kohustuslik. Muudatus on põhjendatud, sest lisaks detailplaneeringule ei ole kehtiva õiguse kohaselt KSH automaatselt kohustuslik ka maakonnaplaneeringu ega üldplaneeringu teemaplaneeringu koostamisel. Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 punkti 4 pärast sõna „detailplaneering“ sõnadega „ või riigi eriplaneering“ . Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7 ja eelmise punktiga – vt vastavaid selgitusi. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7 , millega muudetakse Plan S § 27 lõiget 6, asendades seni s e imperatiiv s e kohustus e nõuda REP algatamisel alati KSH-d sellega, et KSH vajadus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel. Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse KeHJS § 34 lõiget 1 pärast tekstiosa „ § 4 lõikes 2 1 “ tekstiosaga „või § 28 lõikes 8 “ . Kehtiva õiguse kohaselt vastutab KSH eest ja kannab sellega seotud kulud strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja. Planeeringu koostamise korraldaja võib ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu KSH kulude kandmiseks sõlmida PlanS § 4 lõikes 2 1 sätestatud lepingu. Muudatusettepaneku järgi võimaldatakse riigi eriplaneeringu menetluses planeeringu koostamise korraldajal sõlmida haldusleping huvitatud isikuga ka KSH dokumendi koostamiseks või tellimiseks. Tegemist on PlanS § 131 analoogiaga, kus planeeringu koostamise korraldaja ei tohi dokumendi koostamise korraldamist ega koostamisel vajalike menetlustoimingute tegemist üle anda . Eelnõu § 5 . Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmine Eelnõu § 5 punktiga 1 täiendatakse Ke ÜS-i § - ga 4 3 1 , millega luuakse strateegilise lt olulise investeeringu korral ÜKP teavitamise kord keskkonnaloa menetluses . Muudatusega nähakse ette, et keskkonnaloa andja teavitab PlanS § 4 lõike 3 1 kohast ÜKP-d keskkonnaloa taotluse esitamisest viivitamata pärast selle saamist ja uuesti pärast taotluse nõuetekohaseks tunnistamist . Muudatus on vajalik, et tagada keskkonnaloa menetluses ÜKP kaasamine selleks, et ÜKP-l oleks ülevaade strateegilise investeeringu projektiga seotud menetluste seisust . 3. 1 . E elnõu vastavus põhiseadus ele Eelnõuga muudetakse kehtivat REP menetlust ja strateegiliselt olulise ehitise PT andmist ning luuakse nendeks menetlusteks kiirem menetluskord. Sellega saab osa projekte eelise võrreldes teiste projektidega . S ee tõstatab võrdse kohtlemise küsimuse koosmõjus ettevõtlusvabadusega (PS §-d 12 ja 31). Sageli soovitakse REP -i või PT- sid lähtuvalt omandiõigusest kinnistule – seega on asjakohane ka omandipõhiõigus (PS § 32). Kolmandaks tähendab REP korras planeerimine selle kehtestamist mõne KOV -i territooriumil – KOV saab küll menetluses kaasa rääkida, aga lõp p sõna on riigil. Se ega kerkib ka KOV -i autonoomia sse sekkumise küsimus (PS § 154). Järgnevalt analüüsitakse neid lähemalt. 3. 1 .1. Võrdsuspõhiõigus koosmõjus ettevõtlusvabadusega Eelnõuga luuakse regulatsioon sellise ehitise püstitamiseks, mille vastu on suur strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi tootmise, riigikaitse ja julgeoleku, taastuv energeetika, või maavarade töötlemise valdkonnas. Seega ei ole muid ehitisi võimalik REP -i detailse lahenduse kaudu menetleda. Tekib küsimus, miks ei saa ettevõtjad kasutada muudes valdkondades sama (soodsat) menetluskorda. PS § -s 31 on sätesta tud õigus tegeleda ettevõtlusega. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse ( RKPJKo , 06.07.2012, 3-4-1-3-12, p unkt 41). Kui teatud tüüpi ehitise püstitamiseks tuleb läbida (planeerimis)menetlus ja saada kinnitused või load, riivab see ettevõtlusvabadust. PS § 31 teise lause kohaselt või b seadus sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja kor ra . Seega ei ole ettevõtlusvabadus absoluutne ning seda võib piirata juhul, kui piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ning kasutatud vahendid proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Ettevõtlusvabadust võib piirata näiteks teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse või avalike huvide eesmärgil. Käesoleval juhul on eelnõu eesmär k kehtestada strateegiliselt oluliste investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks tõhus, selge ning prognoositav menetluskor d , mis võimaldab vähendada halduskoormust ja lühendada oluliste tööstusprojektide menetlusaega, säilitades samal ajal keskkonna- ja ruumilise planeerimise kvaliteeti. Strateegiliselt oluliste projektide kiirendatud menetlus tagab Eesti majandus e ja julgeoleku seisukohalt olulistes valdkondades (nt kaitsevaldkonnas) projektide tõhusama elluviimise. Seega riivatakse eelnõuga ettevõtlusvabadust avalikes huvides, mis on ettevõtlusvabaduse piiramiseks lubatav eesmärk. PS § 3 l õikest 1 tuleneva seadusereservatsiooni põhimõtte kohaselt peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohast olulised küsimused otsustama seadusandja. Samuti tuleneb sellest põhimõttest, et põhiõiguste piiramine seadusandjast alamalseisva organi poolt vajab seadusandja volitust. Kuigi üldjuhul tuleb ettevõtlusvabaduse piirangud sätestada seadusega, ei pea seaduses olema kõik piirangud detailselt määratletud ning need võib sätestada ka määrusega tingimusel, et seadus määratleb raamid, mille sees täitevvõim täpsustab seaduse vastavaid sätteid. Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda täpsem peab olema seaduses sisalduv volitusnorm. Vähemintensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega. Volitusnorm peab sätestama akti andmiseks pädeva haldusorgani ning talle antava volituse selge eesmärgi, sisu ja ulatuse. Eelnõu § 1 punktiga 5 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega strateegiliselt olulise investeeringu täpsemad nõuded, hindamise korra ja hindamiskomisjoni koosseisu. Eelnõus on selgelt sätestatud määruse andmiseks pädev institutsioon ja tema antava määruse eesmärk, milleks on strateegiliselt olulise investeeringu mõiste ning selle hindamise korra täpsustamine. Samuti nähakse eelnõuga ette, et määrusega täpsustatavad strateegiliselt olulise investeeringu tingimused peavad hõlmama kapitaliinvesteeringu vähimat lubatud mahtu, lubatud projekti valdkonda ja taotleja registrijärgse asukoha piirangut. Seadusandja sätestab sellega kriteeriumid, milles t peab strateegiliselt olulise investeeringu hindamisel lähtuma. Volitusnormi sõnastusest nähtub selgelt ka selle sisu ja ulatus. Eelnõuga võimaldatakse strateegiliselt olulise ehitise kriteeriume täitvate ehitiste puhul viia läbi kiirendatud planeerimis- või P T-d e andmise menetlus, mis ei halvenda senist ettevõtjate kohta kehtivat õigusraamistikku. Vastupidi, eelnõuga soodustatakse strateegiliselt oluliste ehitiste arendajate jaoks projekti elluviimist ehk võimaldatakse neil taotleda erikorras menetluse läbiviimist. Seetõttu ei seata määrusega ettevõtlusvabadusele piiranguid, vaid kehtestatakse strateegiliselt olulist investeeringut elluviivatele ettevõtjatele soodsam ja ettevõtlusvabadust vähem riivav menetluskord. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud strateegilise investeeringu määratlemise, hindamise jm seotud asjaolude kehtestamine Vabariigi Valitsuse määrusega ning eelnõuga sätestatud volitusnorm on kooskõlas seadusereservatsiooni põhimõttega. PS § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Riigikohus on selgitanud, et võrdsuspõhiõigus hõlmab ka igaühe õigust olla seadusandja poolt võrdselt koheldud. Õigusloome võrdsus nõuab üldjuhul, et seadus ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt (RKPJK , 03.04.2002, 3-4-1-0-02, p unktid 16 ja 17). Riigikohus on selgitanud, et üldise võrdsuspõhiõiguse kaitseala riive tuvastamisel tuleb leida, kas sarnaseid isikuid või isikute gruppe on ebavõrdselt koheldud. Juhul , kui neid koheldakse ebavõrdselt, on üldine võrdsuspõhiõigus riivatud. Kindlaks tuleb määrata võrreldavate isikute grupid, kelle suhtes oletatakse ebavõrdset kohtlemist , ning kirjelda d a nende ebavõrdset kohtlemist ( RKPJKo , 30.09.2008, 3-4-1-8-08, p unkt 20). Praegusel juhul koheldakse erinevalt ettevõtjaid : a) kes soovivad püstitada sellist ehitist, mille vastu on suur strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi tootmise, riigikaitse ja julgeoleku, taastuvenergeetika, või maavarade töötlemise valdkonnas; b) kes soovivad püstitada muud ehitist. Võrdlusgrupp a saab kasutada kiiremat REP -i menetlust või taotleda PT- sid kiiremini kui võrdlusgrupp b. Seega saab grupp a eelise ja riivatakse ettevõtlusvabadust (PS § 31) koosmõjus võrdse kohtlemise põhimõttega (PS § 12 l õige 1). Kahe sarnase isikute grupi ebavõrdne kohtlemine on lubatav, kui sellel on esiteks legitiimne eesmärk. Riigikohus on selgitanud, et üldine võrdsuspõhiõigus on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus ( RKÜKo , 07.06.2011, 3-4-1-12-10, p unkt 31). Ettevõtlusvabaduse puhul sätestab PS § 31 l õige 2, et seadus võib sätestada selle ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, st ka see on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus. Järelikult on mõlemad põhiõigused piiratavad igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel (vt nt RKPKo , 22.06.2023, 5-23-6 , p unkt 63). Praegusel juhul luuakse nn ekspressrada (õiguslik regulatsioon) teatud tüüpi ehitiste püstitamiseks eelis järjekorras . Selle põhjus on asjaolu , et p laneerimis menetlused kestavad sageli aastaid ja p raktikas ei ole võimalik püstitada olulisi ehitisi vajaduse ilmnedes piisavalt kiiresti. Seega on eesmär k prioriteetsete ehitiste menetlusi kiiremini läbi viia. Nimetatud eesmärk on PS- i ga kooskõlas ja järelikult legitiimne. Taotletav meede peab lisaks selle legitiimsele eesmärgile olema põhiseaduspärasuse jaatamiseks ka sobiv, vajalik ning mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Eelnõuga sätestatakse selged kriteeriumid strateegilistele investeeringutele, mida on võimalik kiirendatud korras REP menetluse kaudu ellu viia. Seega aitab taotletud muudatus prioriteetsete ehitiste menetlus i kiirendada ja tegu on eesmärgi elluviimiseks sobiva meetmega. Meede on vajalik juhul, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelnõuga sätestatakse võimalus menetleda kiiremini strateegilise investeeringu kriteeriumitele vastavat projekti, mille vastu on suur strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi. Et s trateegiliste investeeringute menetlus t kiirenda da, on vaja sätestada sellistele ehitistele kohaldatavad kriteeriumid ja võimaldada kiirendatud planeeri mis menetluse läbiviimist, millele puudub ettevõtlusvabadust vähem piirav alternatiiv. Eelnõuga taotletav abinõu on seega vajalik legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Abinõu mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Võrdsuspõhiõiguse riive intensiivsus peab põhiseaduspärasuse jaatamiseks olema mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega. Riigikohus on seejuures pidanud ebaproportsionaalseks juhuslikku ja ulatuslikku erinevat kohtlemist. Seejuures tuleb arvestada ka ettevõtlusvabaduse riive intensiivsus t . Eelduslikult viiakse strateegiliselt oluliste ehitiste planeerimismenetlus läbi kiiremini kui muude ehitiste menetlused. Samas saab muid ehitisi püstitada teiste menetluste kaudu ja seega ei ole muude ehitiste püstitamine keelatud. Lõpptulemuse mõttes koheldakse võrdlusgruppe a ja b sarnaselt. Menetluse pikkus võib aga mõnel juhul mitu korda erineda ja seega peavad võrdlusgruppi b kuuluvad ettevõtjad oma huvide realiseerumist märkimisväärselt kauem ootama . Arvestades võrdlusgrupi a ettevõtjate suurt ajalist eelist, tuleb võrdsuspõhiõiguse riivet pidada keskmiseks. Ettevõtlusvabaduse riive on samas vähese intensiivsusega, kuna juba kehtiva olukorraga võrreldes võimaldatakse ettevõtjatel teatud kriteeriumide täitmisel läbida kiirendatud planeeri mis menetlus, mis muudab nende ettevõtjate jaoks olukorra soodsamaks. Eelnõuga antakse menetluslik eelis nende ehitiste püstitamiseks, mille vastu on suur strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi kindlates valdkondades ( PlanS § 27 l õige 1) . Planeerimismenetlused venivad mitmel põhjusel, kuid üks peamisi läbivaid probleeme on asutuste piiratud ressursid. Menetlusi lahendatakse reeglina kas taotluse saabumise ajalise järjekorra alusel või mõne juhusliku teguri mõjul kujunenud järjekorras. Kõigile projektidele ei ole võimalik tagada ühtviisi kiiret menetlust, sest ka sellisel juhul põrkutaks samade ressursipiirangutega ning tulemuseks oleks kõigi menetluste ühtlaselt aeglane edenemine . Praegusel juhul määratakse seadusega ära esiteks huvi tasand – strateegili ne , riiklik või rahvusvaheli ne huvi. Riiklik ja rahvusvaheline huvi näitab suurt avalikku huvi. Strateegiline huvi on täiendus võrreldes kehtiva õigusega (vt PlanS § 27 l õike 1 selgitus ed ) . Seejuures arvestatakse EL -i strateegilis i huv e ja strateegilise huvi puhul on tegemist eelkõige projekt idega , mis edendavad tehnoloogiate tootmis t ja vähendavad EL-i strateegilist sõltuvust . Seega võib ühest küljest olla tegu erahuviga, mis aitab kaasa ka olulise avaliku huvi elluviimisele. Teiseks on ette nähtud, et strateegiline, riiklik või rahvusvaheline huvi peab esinema mõne konkreetse seaduse ga või selle alusel antud määruse ga reguleeritud valdkon nas. Loetelu järgib peamiselt sam asid valdkondi mis kehtivas õiguses – n eed on valdkonnad, mis on olulised ühiskonna toimimise tagamiseks ning lisatud on olukorrad, mille puhul esineb riigi oluline strateegiline huvi, kuna see võib kaasa aidata riigi üldiste eesmärkide saavutamisele (konkurentsivõime kasv, sotsiaalmajanduslikud mõjud jms) . Nende eelisarendamise vastu on riigil õigustatult suur huvi. Eeltoodut arvestades on eesmärk kaalukas. Arvestades seda, et võrdsuspõhiõigust riivatakse mõõdukalt ning ettevõtlusvabadust väheintensiivselt, samas kui eesmärkide saavutamise suhtes on suur avalik huvi, on võrdsuspõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive proportsionaalne ning lubatav. 3 . 1 .2. Omandipõhiõigus PS § -s 32 on sätesta tud omandipõhiõigus, mille l õike 2 järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kui õigusnormid näevad ette, et omandi teatud viisil kasutamiseks tuleb läbida (planeerimis)menetlus ja saada vastavad load, piirab see paratamatult omandi vaba kasutamist. Võrreldes kehtiva õigusega ei tekitata eelnõuga täiendavat omandipõhiõiguse riivet – ka praegu tuleb selliste objektide püstitamiseks viia läbi planeering või saada ehitusluba või PT- d. Seetõttu ei tehta siinkohal täielikku omandipõhiõiguse analüüsi. Lühidalt võib öelda, et strateegilise investeeringu objektid on olulise ruumilise mõjuga, mistõttu on põhjendatud kinnistuomanike omandiõigust avalike lubadega reguleerida. Kuna se lles osas koheldakse kõiki kinnistu- või hoonestusõiguse omanikke ühtmoodi, ei ole vaja täiendavalt võrdsuspõhiõigust arvestada . 3. 1 . 3 . Kohaliku omavalitsuse autonoomia PS § 154 l õ i kes 1 on sätesta tud , et kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad KOV-id , kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt ( s.o KOV -i enesekorraldusõigus ) . Riigikohus on leidnud, et KOV -i enesekorraldusõigus hõlmab p laneerimisautonoomia t , mille järgi KOV- i l on õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil ( RK PKo , 19.06.2025, 5-24-34 , p unkt 36). Kui s trat eegiliselt olulise ehitise REP -i koostamise ja otsustamise või PT-de andmise pädevus on riigiasutusel, mitte KOV-il , ei saa KOV ise otsustada oma territooriumil sellise ehitise püstitamise üle. Sellega lõpeb KOV-i võimalus otsustada se lles osas oma territooriumi üle. Lisaks peab KOV hiljem tegelema ehitise võimalike mõjudega ning vajaduse korral muutma oma arenguplaane (vrd RKPKo , 19.06.2025, 5-24-34, p unktid 50 – 5 2 ). Seega on tegemist KOV-i enesekorraldusõiguse riivega PS § 154 l õi k e 1 mõttes. PS §-st 3 tuleneva seadusereservatsiooni põhimõttest tuleneb, et kõik põhiõiguste seisukohast olulised küsimused peab seadusandja ise otsustama ning ei tohi nende otsustamist täitevvõimule delegeerida. Eelnõuga antakse REP-i kehtestamise otsuse õigus Vabariigi Valitsuse asemel valdkonna eest vastutavale ministrile. Kuna kehtivas regulatsioonis on seadusandja juba delegeerinud REP-i kehtestamise otsuse täitevvõimule, ei muutu KOV-i enesekorraldusõiguse riive intensiivsemaks. Samuti on Riigikohus pidanud REP-i kui riigile oluliste objektide püstitamist tagava instrumendi algatamist, koostamist ja kehtestamist riigielu küsimuseks, mille reguleerimisel on Riigikogul suur otsustusruum. Lisaks ei tule enesekorraldusõiguse riive põhiseaduspärasuse kontrollimisel järgida proportsionaalsuse kontrolli nõudeid, kuna KOV ei ole põhiõiguste kandja. See tähendab ühtlasi, et seadusandjal on lai pädevus REP-i kehtestamisega seotud küsimusi otsustada, arvestamata sealjuures KOV-i enesekorraldusõiguse riive intensiivsu st . Eeltoodust tuleneb, et KOV i enesekorraldusõiguse riive , mis tulene b vastava valdkonna ministri õigusest REP-i kehtestada , on kooskõlas PS-ist tuleneva seadusereservatsiooni põhimõttega. Eelv iidatud lahendis on Riigikohus KOV -i enesekorraldusõiguse riive õiguspärasust REP -i menetlu se puhul põhjalikult käsitlenud . Asjaolu, et paratamatult asub REP-i ala mõne KOV-i territooriumil, ei tee sellest kohaliku elu küsimust. Riigikohus leidis, et k ui seadusandja määrab kindlaks REP -i menetluse kui erandliku planeerimis menetluse tingimused , kasutab ta oma otsustusruumi ega jäta meelevaldselt KOV-i ilma otsustusõigusest (p unkt 80) . Kohus kaalutles, et KOV-i vastuseisu tõttu võiks riiklikult oluline ehitis muidu üldse püstitamata jääda. Kuna REP- ga lahendatakse riigielu küsimust, ei peagi KOV- i l vetoõigust olema (p unkt 81). Riigikohus märkis , et KOV-i enesekorraldusõiguse põhiseadusliku tagatise järgi on nõutav, et riik kaaluks REP -i menetluses suurt riiklikku või rahvusvahelist huvi puudutatud KOV-i õigustatud huvidega kontrollimist võimaldaval viisil ( RKPKo , 19.06.2025, 5-24-34, p unkt 82). PlanS § 10 l õike 2 järgi peab riiklikku huvi väljendav planeering võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi arvestama ning KOV saa b oma huvid REP menetluses välja tuua ja neid kaitsta (p unkt 84). Riigikohtu kaalutlused kehtivad üldistatult ka eelnõuga tehtavate muudatuste kohta. Strateegiliselt olulise ehitise lisandumine REP -i eelduste hulka lähtub samuti riiklikust huvist, olenemata sellest, et viidatud lahend ei käsitanud konkreetselt detailse lahenduse alusel kehtestatavaid REP-e . Seega, strateegiliselt olulise ehitise püstitamine REP detailse lahenduse alusel peaks olema lubatav ka KOV-i vastuseisu olukorras. Seda aga eeldusel, et KOV-i huvi menetluses kaalutakse ja selle arvestamata jätmist põhjendatakse. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid „ s trateegiliselt oluline investeering “ , „ strateegiliselt oluline ehitis “ ja „kaitsetööstuspark“. Terminite kasutuselevõtmine on tingitud vajadusest eristada strateegiliselt olulisi investeeringuid ja nende alusel kavandatavaid ehitisi teistest investeeringutest ning nende alusel kavandatavatest ehitistest , mille le eelnõuga erimenetlust ette ei nähta. Samuti on eesmärgiks anda ühtne mõiste sellistele REP- idele , mis koostatakse kaitsetööstuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL -i õigusega. Strateegiliste investeeringute kiirendatud menetluse loomisel on arvestatud EL -i viimastel aastatel vastu võetud ja ajakohastatud õigusakte, mis näevad ette kiirendatud loamenetluse, menetlustähtaegade lühendamise, menetluste koondamise ning ÜKP ( Single P oint of C ontact ) loomise kohustuse või võimaluse. Alljärgnevalt on välja toodud kõik EL -i õigusaktid, mis sisaldavad ÜKP loomise nõuet või seda toetavaid põhimõtteid ning millele eelnõu loomisel tugineti : Net- Zero Industry Act (NZIA) – määrus (EL) 2024/1735 ; Critical Raw Materials Act (CRMA) – määrus (EL) 2024/1252 ; TEN‑E määrus – (EL) 2022/869 ; Defence Readiness Omnibus (DRO) – Euroopa Komisjoni õigusettepanek (2025) . Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas pööratud tähelepanu EL -i algatustele, mille kohaselt töötatakse välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru s t, milles käsitletakse üleeuroopalise energiataristu suuniseid ja millega muudetakse määrusi (EL) 2019/942, (EL) 2019/943 ja (EL) 2024/1789 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2022/869 , aga ka sama määruse kohaldamise vajadustest lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive (EL) 2018/2001, (EL) 2019/944 ja (EL) 2024/1788 seoses loamenetluste kiirendamisega. Eelnõu on samuti kooskõlas EL -i riigiabi reeglitega. Riigiabi reeglite eesmärk on tagada aus konkurents siseturul, vältides olukordi, kus riiklikud ressursid annavad valikulise majandu s liku eelise konkreetsetele ettevõtjatele. Kui riik annab ettevõtjale eelise, mida ta vabal turul ei saaks – näiteks soodsatel tingimustel maa või hoonestusõiguse –, tuleb hinnata, kas see kujutab endast riigiabi. Riigiabi tunnustele vastab riigi tegevus juhul , kui vastus kõigile allolevatele küsimustele on jaatav: Kas abi pärineb riigilt ja on antud riigi vahenditest? Kas abi annab ettevõtjale majandus liku eelise, mida ta turutingimustel ei saaks? Kas abi on valikuline, st suunatud konkreetsele ettevõtjale või tegevusele? Kas abi võib moonutada konkurentsi ja mõjutada kaubandust EL-is? Strateegiliste investeeringute ekspressraja loomine ei ole käsitletav riigiabina. Olukorras, kus riik näeb vaid ette menetlusliku eelise kiirendatud menetlusena, ei saa ettevõtja eelist riigi ressurssidest. EL -i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses kujutavad endast riigiabi aga üksnes need eelised, mis on võimaldatud otseselt või kaudselt riigi ressurssidest. Ehkki menetluse korraldamine on riigile omistatav ja see täidab riigiabi esimese tingimuse esimese alatingimuse (riigile omistatavus ), ei ole kiirendatud menetluse võimaldamise puhul iseenesest tegemist riigi vahendite üleminekuga ettevõtjale ning täitmata on riigiabi esimese tingimuse teine alatingimus. Riigi vahendite üleminek toimub juhul, kui riik annab ettevõtjale otsetoetuse, laenu, garantii, omandab osaluse ettevõtjate kapitalis, annab mitterahalise hüvitise, võtab kindla ja konkreetse kohustuse muuta riigi vahendid kättesaadavaks teataval hilisemal ajahetkel või loobub riigile muidu makstavast sissetulekust, pakub lepingut, mis tekitab riigile konkreetse tulevikus tekkida võivate lisakohustuste riski või pakub ettevõtjatele turumäärast madalama hinnaga kaupu, teenuseid, eri- ja ainuõigusi või ligipääsu loodusvaradele või investeerib mõnda ettevõtjasse viisil, mis ei ole kooskõlas turumajandusliku investori põhimõttega . Riik ei anna strateegilisele investeeringule kiirema menetluse võimaldamisel ettevõtjale riigi vara kasutada ega loobu riigi tuludest ettevõtja kasuks. Riik täidab iga haldusmenetluse läbiviimisel oma avalik-õiguslikke kohustusi, olenemata sellest, millise kiirusega see menetlus toimub. Riigi halduskulu on avalik-õiguslike kohustuste täitmisel haldusmenetluse läbiviimiseks sarnane, olenemata menetluse kiirusest. Alternatiivsel juhul – kui kiirendatud menetluse asemel peaks riik sama ettevõtja taotlust menetlema pikema menetluse käigus – tekiksid riigile tõenäoliselt isegi suuremad halduskulud kui menetluse kiirema läbiviimise korral. Seega ei anta kiirendatud menetlusega riigi ressurssidest ettevõtjale eelist. Samasugust järeldust toetab analoogia Euroopa Kohtu praktikaga, mille kohaselt ei kujuta tööhõiveseaduse sätete erand, mis muudab lepinguliste suhete raamistikku, riigi vahendite üleminekut, isegi kui selline õigusraamistiku muutmine võib vähendada riigi maksutulu. Sarnaselt on Euroopa Komisjon Euroopa Kohtu praktikast lähtudes järeldanud, et regulatiivsetest meetmetest tulenev kaudne negatiivne mõju riigi tuludele ei kujuta endast riigi vahendite üleminekut, kui see mõju on regulatiivse meetmega lahutamatult seotud. Seejuures ei ole strateegiliste investeeringute ekspressraja puhul isegi tuvastatud otsest ega kaudset negatiivset mõju riigi ressurssidele. Kuna strateegiliste investeeringute kiirendatud menetlus ei vasta riigiabi esimesele tunnusele, ei ole sellise menetluse puhul tegu riigiabiga isegi juhul, kui strateegiliste investeeringute ekspressraja loomisel esineksid kolm ülejäänud riigiabi tunnust: majanduslik eelis, valikulisus ning mõju konkurentsile ja kaubandusele. Eelnõuga kehtestatavast ekspressraja lahendusest erineks olukord siis, kui riik annaks ettevõtjale kiirendatud menetluse käigus majandusliku eelise riiklikest vahenditest. Näiteks kui riik näeb ette menetlusliku soodustuse – maa või hoonestusõiguse otsustuskorras andmise –, on tegu riigi tegevusega, mis täidab riigiabi esimese tingimuse alatingimuse. Kui selle menetluse käigus jääks riigil saamata turuhind, loetaks, et ettevõtja on saanud riigi vahendeid enda kasutusse ulatuses, mis võrdub kasutusse saadud maa või hoonestusõiguse turuhinna ja tasutava hinna vahega. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu praktikas on rõhutatud, et ligipääsu andmine riigivarale või loodusvaradele või eri- või ainuõiguste andmine ilma piisava turumääradele vastava tasuta võib kujutada endast riigituludest loobumist. Sel juhul oleksid täidetud riigiabi esimese tingimuse mõlemad alatingimused, kuna ettevõtja saaks riigi tegevuse tulemusel riigi ressursid enda kasutusse viisil, mille tõttu jääb riigil saamata teatud tulu. Kui esimeses etapis tuvastataks riigi ressursside ettevõtjale üleandmine, oleks vaja kontrollida lisaks riigiabi ülejäänud kolme eeldust. Kuivõrd aga ekspressraja loomisel ei käsitleta riiklikest vahenditest eeliste andmist ettevõtjale, ei selgitata sellise kontrolli tulemusi käesolevas seletuskirjas põhjalikumalt. 6. Seaduse m õju d Menetluste kiirenemine tõenäoliselt kiirendab investeeringute elluviimist ning võib kasvatada investorite huvi, kuid eeldab suuremat koormust ja suutlikkust menetluse varasemates etappides. Muudatuste peamised sihtrühmad on: avalikkus, kellele võib mõju avalduda ennekõike kaasamissätete muutmise kaudu; ettevõtted, kes saavad tulevikus kasutada ekspressrada projekti elluviimiseks; ning riigiasutused, kes peavad oma töökorralduses arvestama uusi menetlusreegleid ja täitma ka kontaktpunkti lisaülesandeid. Paindlikum kaasamine võib parandada sisulist koostööd, kuid võib kaasa tuua riski, et avalikkust ja huvirühmi ei kaasata piisavalt või ühtlaselt. Keskkonnamõjude hindamise korralduse muutmine (nt KSH vajaduse paindlikum hindamine ja KMH varasem läbiviimine) võib menetlust kiirendada, kuid võib kaasa tuua riski, et mõjud ei ole varases etapis piisavalt täpselt hinnatud. Ekspressraja rakendamine puudutab väikest arvu strateegilisi projekte, kuid nende elluviimine toob endaga tõenäoliselt kaasa selgelt positiivse majandusmõju, mille kaudu avaldub ka soodne mõju regionaalarengule. Mõjude tegelik ulatus sõltub sellest, kuidas paindlikke menetluslahendusi praktikas rakendatakse ning millised juhised ja kontrollimehhanismid kehtestatakse. 6.1. Sotsiaalsed mõjud 6.1.1. Mõju ühiskonnaelus osalemisele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga soovitakse muuta planeeringute menetlused (sh seadusest tulenev kaasamisformaat) kiiremaks ja tõhusamaks. Kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest osa puudutab otseselt ka avalikkuse kaasamist. Mõju avaldavad muudatused on samad ja ka mõju ise samalaadne nagu mittetulundussektori puhul (vt peatükk 6.3.3), kuid kuna tegemist on erinevate mõjuvaldkondadega, käsitletakse neid eraldi alapeatükkides. Eelnõu järgi ei pea REP -i algatamise üle täiendavalt otsustama, vaid menetlus algab taotluse alusel (kui seda ei tagastata). Taotlus avalikustatakse samamoodi nagu praegu: avalikustatakse algatamise otsus, kuid seaduses ei ole edaspidi ette nähtud täpset avalikustamise aega ja viisi. Planeeringu koostamise korraldaja otsustab kaasamiskava koostades, kuidas teade avalikustatakse ja avalikkust täpsemalt kaasatakse. Kirjalikult teavitatakse taotluse saamisest: asjakohaseid riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi; isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada; isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või REP -i elluviimise vastu, sealhulgas valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel ning PlanS § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse kirjalikult. Kavas on Soome eeskujul rakendada kaasamiskava, mis võimaldaks kaasamist senisest paindlikumalt ja vähem formaalselt ellu viia. Soomes teevad eri osalised koostööd tihti koosolekute, mitte kirjavahetuse kaudu, et kaasamine oleks sisukam. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut ( DP ). Sel juhul saab alustada PT menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Avatud menetluse sätteid ei ole kavas eelnõuga muuta. Strateegiliselt olulise ehitise detailse lahendusega ja riigikaitselise ehitise REP -i puhul ei ole ette nähtud populaarkaebuse esitamise õigust. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine Sihtrühm Sihtrühma moodustavad inimesed, kes sooviksid planeeringu menetlemises kaasa rääkida, kuid kelle võimalus selleks võib olla vähenenud seeläbi, et: projekti elluviimiseks vajaliku ehitise rajamiseks ei ole vaja ehitusõigust anda enam DP kehtestamise kaudu, vaid PT-de andmisega või seaduses ei ole enam otsesõnu määratud konkreetseid reegleid kaasamise korraldamiseks (kuigi kaasamise kohustus säilib). Küll on riigi eriplaneeringu puhul üldsätteks PlanS § 9. PT puhul tulenevad avalikustamise nõuded haldusmenetluse seaduse (HMS) avatud menetluse peatükist; REP kehtestamise korral ei saa esitada populaarkaebust. Mõju ulatus Kuigi mõju ulatus on kokkuvõttes hinnanguliselt väike, kuna vaid vähesed projektid ja arendusplaanid kvalifitseeruvad strateegiliselt olulisteks objektideks, võib olla tegu suure ruumilise mõjuga objektidega, mistõttu võib eeldada puudutatud isikute ja avalikkuse suurt huvi olla planeeringulahenduse kujunemisse kaasatud. Samamoodi nagu MTÜ-de puhul (vt peatükk 6.3.3), on ka kohalikes kogukondades inimesi, kes tõenäoliselt soovivad projekti elluviimises kaasa rääkida ja lahenduse kujundamist suunata. Kaasamine REP -i menetluses Kuigi seaduses ei ole otseselt enam kirjas, kuidas peab avalikkust teavitama, ei saa sellest automaatselt järeldada, et see toob endaga kaasa ebapiisava teabe jagamise. Viimastel aastatel on üha rohkem avalikus arutelus ja valdkonna koolitusprogrammides räägitud sellest, et kaasamine peaks olema vähem formaalne ning paindlikum, vajaduspõhine. Civitta 2020. aastal valminud uuringus „Eesti detailplaneeringute probleemide ja parendusvõimaluste analüüs“ käsitletakse ka avalikkuse kaasamisega seotud kitsaskohti ning pakutakse võimalusi nende lahendamiseks (uuringut on kasutatud muu hulgas mittetulundussektorile avalduva mõju kirjeldamiseks peatükis 6.3.3 ). Kokkuvõttes on avalikkuse kaasamist puudutavad probleemid viidatud uuringu alusel järgmised (esitatud on valik, mis aitab käsitleda inimeste ühiskonnaelus osalemise võimalusi): Kaasamine toimub sageli liiga hilja. Ei kaasata piisavalt. Info ei jõua inimesteni: seaduses ette nähtud teavitamiskanalid (nt pabermeedia) ei pruugi olla sobivad ega jõua huvirühmadeni. Tõhusa kaasamise saavutamiseks peab kasutama lisakanaleid (sotsiaalmeedia, internet, e-kiri). Mõnel juhul on teavitamine sisuliselt formaalne või läbipaistmatu. Näiteks konfidentsiaalset infot sisaldavate planeeringute puhul ei avaldata piisavalt nende sisu ning see tekitab umbusku ja vastuseisu. Osalus on kallutatud rahulolematute poole. Civitta uuringus pakutakse avalikkuse kaasamisega seotud probleemidele muu hulgas järgmisi võimalikke lahendusi: Paindlikumad kaasamisreeglid seaduses: vaadata üle kaasamise põhimõtted nii, et KOV saaks arvestada kohalikke eripärasid (näiteks avaliku väljapaneku asukoht ei peaks alati olema valla või asula keskuses, kui planeering on äärealal ja väikese mõjuga). Tähitud kirjade asendamine e-teavituste ja iseteenindusega: kasutada rohkem e kanaleid ning luua võimalus, et sihtrühm saab soovi korral ise mugavalt infot jälgida ja sellega tutvuda. Meedias teavitamise põhimõtete uuendamine: vähendada sõltuvust pabermeediast ja parandada teavituse nähtavust elektroonilistes kanalites (sh probleem, et kuulutused ei ole ajalehtede e versioonides piisavalt nähtavad). Selgemad juhised kaasamise mahule ja meetoditele: juhendmaterjalis tuleks täpsustada, milline kaasamise maht on piisav, millised etapid ja kanalid sobivad huvitatud isikuteni jõudmiseks ning kuidas detailplaneeringu infot huvirühmadele arusaadavalt esitada (sõnastus, vorm). Rohkem kaasamist kui seaduses nõutud: rõhutada, et avalikke ja poolavalikke arutelusid võib korraldada ka rohkem kui seaduses ette nähtud miinimum. Tasakaalustatum tagasiside, mitte ainult puudused: luua tava tuua probleemide kõrval välja ka häid ja eeskujulikke lahendusi (sh juhendmaterjalis). See aitaks tasakaalustada rahulolematute seisukohti ja annaks realistlikuma pildi avalikust arvamusest. Nagu näha, on enamik Civitta uuringus kajastatud ettepanekuid seotud kaasamise paindlikumaks ja vabamaks muutmisega. Seega võiks eelnõus kavandatud muudatused toetada ettepanekute elluviimist, kui kaasamine ei oleks enam seaduses nii täpselt määratletud, vaid toimuks koostatava kaasamiskava alusel, kus on muu hulgas võimalik ette näha erinevaid uudseid lähenemisviise. Teisisõnu otsustab planeeringu korraldaja iga kord, lähtudes konkreetsest planeeringust ja asjaoludest, kuidas ja kui tihti kaasata, et avalikkus oleks teavitatud ning planeeringu koostamiseks ja selle üle otsustamiseks oleks olemas vajalik teave. Samas ei ole plaanis sätestada täpsemalt, kuidas paindliku kaasamise kava rakendatakse. Teisisõnu, eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks täpsem regulatsioon, kuidas peab REP menetluses teavitama, kuid ei ole näiteks kehtestatud kohustust koostada kaasamiskava vms. See ei tähenda, et seda tuleks seaduses reguleerida – seaduses tuleb käsitleda üksnes seda, mida seadusandja peab otsustama ja õigussuhetes reguleerima. Küll aga peab seaduse rakendamisel sel juhul paindliku kaasamise rakendamisele eraldi tähelepanu pöörama ning tagama kindlad kontrollimehhanismid, mis kohustavad koostama näiteks kaasamiskava, korraldama korduvaid arutelusid (kui vaja) jne. Ilmselt võiks siin kaaluda haldusesiseste korralduste kehtestamist, kus pandaks paika üldised kohustused kaasamise korraldamisel. Muidu on küsitav, kas paindlik ja tõhus kaasamine ka tegelikult toimib (kindlasti ei saa see teoks vaid seadusesätte kehtetuks tunnistamise kaudu). Siin tuleb arvestada, et paindlikum kaasamisformaat tähendab seda, et menetleja ehk kaasamiskava koostaja ei pruugi ära tunda kõiki huvipooli või võib alahinnata teatud mõjusid. Niisuguse riski maandamiseks on vajalik (Soome eeskujul) teatavate kaitsemehhanismide olemasolu, näiteks kaasamiskava võimalikult varajane avaldamine, et huvirühmad saaksid kohe teada anda, kui neid tuleks samuti kaasata. Kuna selliseid nn kaitsemehhanisme seaduse tasandil ei reguleerita, tuleb nende jälgimine tagada seaduse rakendamisel. Populaarkaebuse esitamisel tuleks tähele panna, et füüsilistel ja juriidilistel isikutel säilib õigus pöörduda kohtusse enda õiguste ja vabaduste kaitseks, kuid PlanS-is ei ole enam alust pöörduda kohtusse avaliku huvi kaitseks (mis oli seni võimalik PlanS § 54 alusel). Teisisõnu, kui isik – näiteks kohalik elanik või kohalikke elanikke koondav juriidiline isik – tunneb, et tema õigusi või vabadusi on riivatud, siis on tal nende kaitseks õigus pöörduda kohtusse nii nagu ka praegu. Küll aga ei saa isik, kelle õigusi konkreetne planeering ei puuduta, esitada kaebust avaliku huvi kaitseks. Samuti on oluline tähele panna, et alles jääb ka keskkonnaorganisatsioonide õigus pöörduda kohtusse KeÜS § 30 lõike 2 alusel, mille järgi eeldatakse põhjendatud huvi või õiguste rikkumist, kui haldusakt või toiming (sh planeerimismenetluses tehtavad toimingud või planeeringu kehtestamine kui haldusakt) on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et juhul, kui REP peale pole õigust esitada populaarkaebust, toob see kaasa märgatava või suurema muutuse sihtrühma käitumises. Kui isik tunneb, et planeering tema õigusi või vabadusi riivab, on tal endiselt võimalik kohtusse pöörduda ning keskkonnaorganisatsioonide vastav õigus tuleneb keskkonnaseadustiku üldosa seadusest. Kaasamine projekteerimistingimuste menetluses Ühe kavandatud muudatusena on kavas kehtestada võimalus anda ehitusprojekti koostamiseks vajalikud tingimused mitte enam ainult DP-s, vaid ka PT- dega . Seetõttu on oluline kirjeldada, kas sellisel juhul väheneb inimeste võimalus kaasa rääkida ja ühiskonnaelus osaleda. DP menetluses (kui peab ka koostama KSH ) on inimestel võimalik kaasa rääkida planeeringulahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamisel vastavalt sellele, kas inimene on kaasatud isik või mitte. Kui inimene on kaasatud, saab ta enda arvamust avaldada kooskõlastamise etapis; kui ta ei ole kaasatud, siis avaliku väljapaneku ajal. Mõlemal juhul on arvamuse andmiseks aega 30 päeva. PT avalikus menetluses toimub kaasamine ühe korra: pädev asutus küsib arvamust isikult, kelle õigusi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. HMS § 47 kohaselt avaldatakse ajalehes teade, § 48 kohaselt toimub väljapanek ning § 50 kohaselt korraldatakse vajadusel avalik istung. Arvamuse avaldamiseks on tavamenetluses aega 10 päeva, kuid strateegiliselt olulise ehitise PT menetluse jaoks on eelnõu järgi ette nähtud 30 päeva. Ka PT menetlus ise kestab strateegiliselt olulise ehitise puhul kauem: kuni 120 päeva (tavapärases avatud menetluses kuni 60 päeva). Nii DP kui ka PT menetluses on strateegiliselt olulise ehitise puhul arvamuse avaldamiseks 30 päeva. Samas jääb ära üks arvamuse avaldamise võimalus: DP menetluses saab arvamust avaldada ka lähteseisukohtade etapis. Seega on PT menetluses suurem tõenäosus, et inimesi ei kaasata menetlusse piisavalt. Ka siin on lahenduseks ilmselt seaduse rakendamisel täpsemad juhised, kuidas PT avatud menetluses tagada, et avalikkusel ja eriti puudutatud isikutel oleks võimalik oma arvamust avaldada. Kokkuvõttes on mõju ulatus siiski väike, sest eelnõuga ei tehta kaasamises põhimõttelisi muudatusi – inimestel on siiski võimalik nii planeerimismenetluses kui ka PT-de menetluses kaasa rääkida ning nende õigust ühiskonnaelus osaleda ei vähendata oluliselt. Ka aeg, mille jooksul saab dokumentidega tutvuda ja oma arvamus kujundada, jääb samaks. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et inimestel on senisest vähem võimalusi enda õiguste eest seista. Küll aga tuleks negatiivse mõju avaldumise riski vältimiseks rohkem tähelepanu pöörata seaduse rakendamisele – kuidas saaks tõhusamalt kaasata, kuidas kaasamiskava koostada ja rakendada ning kuidas avatud menetluses kaasamist korraldada. Kaasamise üle otsustab kaalutlusõiguse alusel menetluse läbiviija ning vastutab selle eest, et kõiki isikuid, kelle õigusi või menetlus puudutada, oleks teavitatud ning vajadusel ära kuulatud. Mõju sagedus Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5 planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Võimalik ebasoovitav mõju on see, et inimesi ei kaasata otsustusprotsessi piisaval määral. Seda on käsitletud mõju ulatuse juures. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on keskmine, kuna konkreetne paindlikuma teavitamise rakendamise plaan ei ole mõju hindamise ajal teada. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. Seaduse rakendamisel on vaja läbi mõelda, kuidas tagada paindlik ja tõhus kaasamine, muu hulgas kaasamiskava koostamine ja selle kommunikeerimine ning avalikkuselt ja huvipooltelt sisendi kogumine. Seda tuleks teha nii REP kui ka PT menetluses. 6.2. Haridus, kultuur ja sport 6.2.1. Mõju kultuuripärandi kaitsele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga on ette nähtud erinevad planeeringumenetlust kiirendavad muudatused, muu hulgas võimalus teatud juhtudel KSH läbiviimisest loobuda. Menetluste kiirendamiseks on ette nähtud, et KMH võib teha enne tegevusloa taotluse esitamist ning REP taotluse esitamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle. Tuleb rõhutada, et see muudatus ei puuduta ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid, vaid kõiki REP-sid . Muudatuse eesmärk on tagada, et KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (sarnaselt kehtivale PlanS § 124 lõikele 4 detailplaneeringute puhul). Seega võib kirjeldada, kas sellega kaasneb oht kultuuripärandi säilimisele, kuna sellele avalduvat mõju ei pea enam igas REP menetluses KSH raames hindama (kuigi eelhinnang peaks andma ammendava vastuse, kas kultuuripärandi säilimisele võib kaasneda oht – kui kultuuripärandile võib avalduda oluline mõju, on KSH kohustuslik). Mõju hinnang Sihtrühm väike/ keskmine Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike Sihtrühm Kaudne sihtrühm on kogu ühiskond, aga otsene mõju avaldub neile, kelle kultuuripärand ei säili, kuna projekti elluviimisel ei ole teda kaitstud (kultuuripärandi kaitsega tegelevad riigi- ja kohaliku tasandi asutused, kultuuripärandi objektide omanikud ja arendajad ning pärandväärtustega seotud piirkondade kogukonnad). Kuna Eestis on riikliku kaitse all üle 26 000 kultuurimälestise, võib sihtrühma pidada väikeseks või keskmiseks. Mõju ulatus Mõju ulatus kultuuripärandile on hinnanguliselt väike. KMH läbiviimine juba enne tegevusloa taotluse esitamist võimaldab kaasata eksperte varases etapis ning lahendada võimalikke konflikte kultuuripärandiga varakult. Võib tekkida küsimus, kas nii varajases etapis antud hinnang on piisavalt täpne, sest hilisemas etapis võib arenduse sisu täpsustuda ja avalduda enne teadmata mõju. See aga tõenäoliselt praktikas probleeme ei tekita, kuna tegevusluba antakse projektile, mille mõju on piisavalt hinnatud. Kui projekt hilisemas etapis muutub, tuleb läbi viia uus KMH. Mõju sagedus Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5 planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Samuti ei pruugi iga planeeringu puhul esineda kultuuripärandit mõjutavaid asjaolusid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk On olemas risk, et kui KMH väga varakult läbi viia ja KSH ära jätta, võib mõni kultuuripärandiga seotud mõju jääda piisavalt hindamata või avalduda alles hilisemas menetlusetapis, mis võib kaasa tuua lisauuringuid või pikema menetlusaja. Kuna KSH eelhinnangu peab igal juhul läbi viima (mis peaks andma ammendava vastuse võimaliku avalduva mõju täpsema hindamise vajalikkuse kohta) ning ka tegevusluba ei anta projektile, mille mõju ei ole piisavalt hinnatud, on riski avaldumise tõenäosus väike. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.3. Majanduslikud mõjud 6.3.1. Mõju majanduskeskkonnale Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eesti majanduse üks kitsaskohti on võrreldes naaberriikidega suurinvesteeringute elluviimisega seotud bürokraatia ning aeglased planeerimis- ja loamenetlused. Rahvusvaheline investeerimispraktika näitab, et suurinvesteeringute puhul on menetluskiirus vähemalt sama oluline kui maksutase või tööjõukulu. Soraineni analüüsi kohaselt on Soomes võimalik strateegilise investeeringu planeerimis ja loamenetlused läbi viia kuni ühe aastaga, sealhulgas teatud rohepöördeprojektide puhul anda ehitusluba kuue kuuga. Eestis kestavad suure mõjuga investeeringuid (nt Neo magnetitehas) puudutavad menetlused tavaliselt vähemalt mitu aastat. Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid ellu viia kiiremini ja koordineeritumalt, vähendades haldus menetluslikke takistusi ning menetlusest tulenevaid riske. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike Sihtrühm Sihtrühmaks on strateegiliselt olulisi investeeringuid kavandavad ettevõtted, kelle investeeringumaht vastab eelnõus sätestatud kriteeriumile (vähemalt 0,1 protsenti Eesti SKP-st ehk ligikaudu 40 miljonit eurot 2024. aastal). Tegemist on valdavalt suuremahuliste tööstusprojektidega, millele lisanduvad riigikaitse arendamisega seotud ehitised, kus investeeringu lävend on madalam kui teistel strateegiliselt olulistel projektidel (15 miljonit eurot 40 miljoni asemel). Mõju ulatus 2024. aastal investeerisid Eestis tegutsevad ettevõtted põhivarasse kokku 6,05 miljardit eurot. Samal aastal ulatus välismaiste otseinvesteeringute netosissevool 845 miljoni euroni, mis moodustas ligikaudu 14 protsenti kõikidest investeeringutest. Sisend väljundmudelite põhjal tekitab iga suuremahuline tööstus- või tehnoloogiainvesteering lisaks otsesele tegevusele kaudsed mõjud tarneahelates, kusjuures multiplikaatorite suurusjärk jääb arenenud majandusega riikides tavaliselt vahemikku 1,3–1,8, olenevalt majandusstruktuurist. Tootmise kiirem käivitumine tänu ekspressraja kasutamisele tähendab, et majandustegevus ja lisandväärtuse loomine algavad varem, mistõttu nihkub ka kasvumõju varasemasse perioodi. Aeganõudvad loamenetlused nihutavad praegu seda SKP kasvu edasi. Seetõttu on ekspressraja loomine majanduslikult põhjendatud: menetluskiirus ei ole pelgalt halduslik mugavus, vaid mehhanism, mis toob majanduskasvu mõjud Eesti majandusse varem, suurendades riigi konkurentsivõimet. Ekspressraja rakendamise peamine majanduslik mõju avaldub investeeringute elluviimisega seotud riskide ja kulude vähenemises ettevõtjatele . Lühem ja prognoositavam planeerimis ja loamenetlus kahandab perioodi, mil ettevõtja kapital on seotud ilma tootlust teenimata. See omakorda alandab nii omakapitali alternatiivkulu kui ka laenukapitali intressikulu ning parandab investeeringute finantsstruktuuri, muutes projektide rahastamise stabiilsemaks ja prognoositavamaks. Kiirem planeerimis- ja loamenetluse etapp mõjutab positiivselt ka investeeringute tasuvust. Menetluste lühenemine tõstab investeeringute sisemist tasuvusmäära ning võimaldab ellu viia projekte, mis tavamenetluse puhul jääksid pika ajahorisondi ja sellega kaasnevate riskide tõttu tasuvuspiiri alla. Seeläbi suureneb tõenäosus, et investeeringud tehakse Eestisse. Selged tähtajad, vastutuse jaotus ning koordineeritud menetlus, sealhulgas kontaktpunkti kasutamine, vähendavad halduslikku killustatust ja ebaselgust nii ettevõtjate kui ka avaliku sektori vaates. See parandab menetlusprotsesside töökindlust, suurendab avaliku sektori ressursside tõhusamat kasutust ning toetab läbipaistvamat ja prognoositavamat investeerimiskeskkonda. Kokkuvõttes võib öelda, et mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine. Mõju sagedus Arvestades Soraineni analüüsist tulenevaid kriteeriume ja rahvusvahelist praktikat, on hinnanguliselt realistlik, et ekspressrada rakendataks aastas ligikaudu kuni viiele projektile , mis vastavad nii investeeringumahule kui ka strateegilisele mõjule. Samale tulemusele viitavad ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ( EIS ) viimase viie aasta jooksul nõustatud ja Eestisse maandatud projektid (tabel 1). Seega on mõju sagedus väike. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . EIS-i Eestisse maandatud investeerimisprojektid 2021–2025 Investeeringu suurus Investeeringute hulk Kuni 1 miljon eurot 17 1 – 5 miljonit eurot 52 5 – 10 miljonit eurot 27 10 – 30 miljonit eurot 23 30 – 50 miljonit eurot 4 50 – 70 miljonit eurot 5 Üle 100 miljoni euro 4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Strateegiliselt olulistele investeeringutele luuakse võrreldes tavamenetlusega kiirendatud menetluskord, mis annab neile projektidele ajaliselt eelistatud positsiooni teiste arendusprojektide ees. Samas tuleb rõhutada, et ekspressrada on kavandatud piiratud ulatusega erimenetlusena ja selle sihtrühm on väike. Hinnanguliselt rakendatakse ekspressrada aasta kohta üksnes vähestele projektidele, mis vastavad rangetele investeeringumahu ja strateegilise olulisuse kriteeriumidele. Tegemist on projektidega, millel on riigi seisukohast laiem majanduslik, julgeolekualane või strateegiline tähendus, mistõttu on põhjendatud nende eristamine tavapärastest arendusprojektidest. Lisaks on ekspressraja rakendamiseks ette nähtud eraldi kontaktpunkt, mille ülesanne on koordineerida strateegiliste projektide menetlust ja tagada selle sujuvus . Arvestades ekspressraja piiratud kasutusmahtu, rangelt määratletud sihtrühma ja eraldi koordineeriva struktuuri olemasolu, hindame ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski väikeseks. Kokkuvõte Ekspressraja loomine mõjutab Eesti majandust hinnanguliselt positiivselt, kuid mõju hindamise metoodika järgi on selle sihtrühm, mõju sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väikesed, mistõttu puudub vajadus läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.3.2. Mõju IT-sektorile Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid (sh IT-sektori projektid) kiiremini ja lihtsamalt ellu viia, suunates need strateegiliselt olulistesse valdkondadesse. See aitab suurendada IT-sektori investeeringute arvu, soodustab uute tehnoloogiliste projektide elluviimist ning tugevdab majanduse innovatsioonivõimet. Fookuste ja valdkondade täpsem määratlus antakse eelnõu kohaselt Vabariigi Valitsuse määrusega, kuna nii valdkonnad kui ka fookus ajas muutuvad ning määruse tasandil on võimalik peamiste maailmaturu või õiguskorra muudatustega kiiremini kaasas käia. Selleks kavandatud muudatused on järgmised: Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel on eelnõus ette nähtud selged taotluse tagastamise alused. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab kõiki REP-sid , mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on koordineerida projekti elluviimist ja olla peamine suhtluskanal. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine Sihtrühm Sihtrühmaks on IT-ettevõtted. Info- ja sideettevõtteid oli Maksu- ja Tolliameti 2025. aasta andmete alusel Eestis 16 697. Samas on oluline tähele panna, et ekspressraja sihtrühmaks on tõenäoliselt ennekõike just info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT ) tööstusliku tootmisega tegelevad ettevõtted, mitte nii-öelda tüüpilised IT-teenuseid osutavad ettevõtted. IKT tööstusliku tootmisega tegelevaid ettevõtteid oli 2024. aastal Eestis Statistikaameti andmete alusel 92. Tõenäoliselt on nende hulgas vähe ettevõtteid, kes sooviksid ekspressrada kasutada, sest see eeldab olulise investeeringu tegemist. Kuna mõju hindamiseks ei ole kättesaadavad täpsemad andmed ettevõtete investeerimis- ja äriplaanide kohta, on raske öelda, kui palju oleks tegelikke huvilisi. Kuigi investeeringute tegemine ei sõltu ainult ja otseselt ettevõtte müügitulust ja omakapitalist, on need suhtarvud aastate lõikes suhteliselt stabiilsed ning neid võib sihtrühma hindamiseks kasutada. 2025. aastal oli Eestis 10 info- ja sideettevõtet, mille müügitulu ületas 100 miljonit eurot. Suure tõenäosusega hakkavad ekspressrada investeeringulävendi tõttu kasutama peamiselt rahvusvahelised IT-ettevõtted, kelle arvu on aga keerukas prognoosida. Mõju ulatus Tööjõu mõttes ei pruugi IT-projektil alati suur mõju olla. Näiteks Ericsson Eesti plaanis ehitada Ülemiste Citysse tootmis- ja tehnoloogiakeskuse, kuid 2024. aasta detsembris loobus sellest mõttest. Tegu oleks olnud 155 miljoni euro suuruse investeeringuga, kus oleks hinnanguliselt tööd saanud 2200 inimest . Küll aga ei tähendanud see 2200 täiesti uue töökoha loomist, vaid valdavalt olemasolevate töökohtade koondamist ühte kohta. IT-valdkonnas on andmekeskused üha rohkem strateegiliselt olulised objektid ning võimalik, et ka nende rajamiseks saaks kasutada ekspressrada. Nende puhul on aga tööjõu vajadus pigem väike – täisajaga töökohtade arv võib suure tõenäosusega jääda tunduvalt alla 100 . Küll võib andmekeskuse rajamine aidata luua paremad eeldused IT-sektori arendamiseks IT-taristu tugevdamise kaudu. Mõju ulatus on seega hinnanguliselt väike. Mõju sagedus Mõju sagedus on väike, kuna ekspressrada kasutavaid projekte on MKM-i hinnangul 2–5 aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1) ja on ebatõenäoline, et kõik neist on IT-sektoris. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kuna suure tõenäosusega kasutavad ekspressrada peamiselt rahvusvahelised ettevõtted, võib tekkida olukord, et kohalikud ettevõtted ei suuda konkureerida ja jäävad rahvusvaheliste suurettevõtetega võrreldes halvemasse olukorda. Mõjuhindajatele ei ole kättesaadavad täpsemad andmed turuolukorra kohta, et oleks võimalik riski realiseerumist täpsemalt hinnata. Seetõttu hinnatakse risk keskmiseks. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.3.3. Mõju mittetulundussektorile Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga soovitakse muuta planeeringute menetlused (sh seadusest tulenev kaasamisformaat) kiiremaks ja tõhusamaks. Kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest järgmised puudutavad otseselt ka asjaomase mittetulundussektori kaasamist: Eelnõu järgi ei pea REP algatamise üle otsustama, vaid menetlus algab taotluse alusel (kui seda ei tagastata). Taotlus avalikustatakse samamoodi nagu praegu – avalikustatakse algatamise otsus –, kuid seaduses ei ole edaspidi ette nähtud täpset avalikustamise aega ja viisi. Planeeringu korraldaja otsustab, kuidas teade avalikustatakse ja avalikkus kaasatakse (see lepitakse ilmselt kokku kaasamiskavas). Kirjalikult teavitatakse taotluse saamisest: asjakohaseid riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi; isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada; isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Detailse lahenduse koostamise menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamise korraldaja veebilehel ning käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse kirjalikult. Kavas on Soome eeskujul rakendada kaasamiskava (vt seletuskirja osa eelnõu § 1 punkti 1 kohta), mis võimaldaks kaasamist senisest paindlikumalt ja vähem formaalselt ellu viia. Soomes teevad eri osalised koostööd tihti koosolekute, mitte kirjavahetuse kaudu, et kaasamine oleks sisukam. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Avatud menetluse sätteid ei ole kavas eelnõuga muuta. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine Sihtrühm Sihtrühm on MTÜ-d – eelkõige need, mis on seotud keskkonna, kultuuripärandi ja kogukondlike huvidega. Äriregistri andmete põhjal on Eestis umbes 24 400 registreeritud MTÜ-d ja sihtasutust . Neist umbes 310 tegevusalad on keskkonna- ja looduskaitseühendused, keskkonnakaitse korraldamine ning looduskaitsealade tegevus. Umbes 115 tegevusalad on ajalooliste paikade ja mälestistega seotud tegevus ning kultuuripärandi säilitamine, taastamine ja muud säilitamise abitegevused. 1725 MTÜ tegevusalad on piirkondlikku/kohalikku elu edendavad ja toetavad ühendused. Mõju ulatus Kuigi mõju ulatus on kokkuvõttes hinnanguliselt väike, kuna vaid vähesed projektid ja arendusplaanid kvalifitseeruvad strateegiliselt oluliseks, on potentsiaalselt tegu suure ruumilise mõjuga ehitistega, mistõttu võib eeldada asjakohaste MTÜ-de suurt huvi olla planeeringulahenduse kujunemisse kaasatud. VKG biotoodete tootmiskompleksi planeeringu näitel oli Eesti Keskkonnaühenduse Koda (mis koosneb 10-st keskkonnaga tegelevast MTÜ-st ja SA-st ) pidevalt planeeringuprotsessi kaasatud, esitades arvamusi ja ettepanekuid vahemikus 2022–2024. Lisaks esitasid eri etappides arvamusi ja ettepanekuid veel mõned MTÜ-d (nt Päästame Eesti Metsad MTÜ, Eesti Loodushoiu Keskus). REP algatamise otsusest loobumine ei avalda sihtrühmale eelduslikult ulatuslikumat mõju, sest taotlusest peab samamoodi teavitama ning ei ole põhjust arvata, et algatamise otsusest loobumine võiks ohustada mittetulundussektori eesmärkide elluviimist või nõuaks MTÜ-delt oma tegevuse ümberkorraldamist. Kaasamise mõju ulatust on analüüsitud järgnevates lõikudes (sarnaselt nagu peatükis 6.1.1). Kaasamine REP menetluses Kuigi seaduses ei ole otseselt enam kirjas, kuidas peab avalikkust teavitama, ei saa sellest automaatselt järeldada, et see toob endaga kaasa ebapiisava teabe jagamise. Viimastel aastatel on üha rohkem avalikus arutelus ja valdkonna koolitusprogrammides räägitud sellest, et kaasamine peaks olema vähem formaalne ning paindlikum, vajaduspõhine. Sellest võib järeldada, et praegu kehtiv, küllaltki üksikasjalik kaasamise regulatsioon ei ole endaga kaasa toonud sisulist ja tõhusat kaasamist, mida kinnitatakse ka 2020. aastal Civitta koostatud uuringus (mille käigus tehti 55 intervjuud erinevate planeerimismenetluses osalejatega). Civitta uuringus analüüsiti detailplaneeringute probleemkohti ja võimalikke lahendusi ning leiti muu hulgas, et „detailplaneeringu kõrge kvaliteedi tagamiseks on oluline saavutada erinevate osapoolte (detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik, KOV, planeerimiskonsultant, huvirühmad jne) vaheline tihe koostöö. Alati aga ei toimi see koostöö vajalikul tasemel.“ Põhjustena loetleti ka vajadust „hoida kinni menetluse vormistuslikust poolest ehk „jätta maha jälg“ tegevusest; kartus, et huvitatud osapool ei arutle, vaid püüab oma tahtmist peale suruda või manipuleerida (vähene konstruktiivsus) . “ Kodanikuühenduste kohta leiti uuringus järgmist: „Kuna valmislahenduse puhul on arendajad juba palju tööd ära teinud, siis ei olda enam alati valmis sisulisi muudatusi tegema. Intervjueeritud kodanikuühendused tõid välja, et KOVide -poolne kaasamine võiks olla tihedam, seda kõigi planeeringuliikide puhul.“ Teavitamiskanalite kohta märgiti uuringus järgmist: „Probleeme võib esineda ka vajaliku info avalikkuseni jõudmises. Planeerimisseaduses toodud teavitamise meetodid ja kanalid ei pruugi olla alati sobivaimad (näiteks pabermeedia) ega aidata jõuda hea tulemini, mis tähendab, et nende järgimine toob kaasa küll ressursikulu, kuid reaalselt huvirühmadeni jõudmiseks tuleb ikkagi kasutada muid meetodeid (näiteks sotsiaalmeedia, veebilehed, e-kirjaga teavitamine jm). Kodanikuühendused tõid välja, et kursis olemiseks seiratakse avalikke teadaandeid, tuvastamaks enda jaoks asjakohaseid teemasid. See on aga ajakulukas. Kohati on teavitamine ka ainult formaalne tegevus, näiteks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse detailplaneeringute puhul, mis sisaldavad salajast või konfidentsiaalset teavet, ja seetõttu ei avaldata, milliseid objekte planeeritakse. Sellisel juhul kaasneb sageli negatiivne reaktsioon ning avalikkuse automaatne vastuseis.“ Seega võib kokkuvõttes öelda, et praegu REP-i osas kehtiv küllaltki üksikasjalik kaasamise regulatsioon ei ole siiski taganud, et kaasamine oleks piisavalt paindlik ja tõhus. Eelnõuga kavandatud muudatused on kantud paindlikkuse ja tõhususe eesmärgist – mitte määrata seaduses, kuidas peab kaasama (mis võimaldab formaalset kaasamist), vaid lasta planeeringu koostamise korraldajal iga kord otsustada, kuidas ja kui tihti on kõige mõistlikum kaasata selleks, et avalikkus oleks planeeringust teavitatud ning planeeringu koostamiseks ja selle üle otsustamiseks oleks olemas vajalik teave. Eelnõuga ei reguleerita, kuidas on kavas paindlikku kaasamist rakendada. Teisisõnu, eelnõu järgi tunnistatakse kehtetuks täpsem regulatsioon, kuidas peab REP menetlusest teavitama, kuid ei ole näiteks kehtestatud kohustust koostada kaasamiskava vms. See ei tähenda, et seda tuleks seaduses reguleerida – seaduses tuleb käsitleda üksnes seda, mida seadusandja peab otsustama ja õigussuhetes reguleerima. Küll aga peab seaduse rakendamisel sel juhul paindliku kaasamise rakendamisele eraldi tähelepanu pöörama ning tagama kindlad kontrollimehhanismid, mis kohustavad koostama näiteks kaasamiskava, korraldama korduvaid arutelusid (kui vaja) jne. Ilmselt võiks siin kaaluda haldusesiseste korralduste kehtestamist, kus pandaks paika üldised kohustused kaasamise korraldamisel. Muidu on küsitav, kas paindlik ja tõhus kaasamine ka tegelikult toimib (kindlasti ei saa see teoks vaid seadusesätte kehtetuks tunnistamise kaudu). Siin tuleb arvestada, et paindlikum kaasamisformaat tähendab seda, et menetleja ehk kaasamiskava koostaja ei pruugi ära tunda kõiki huvipooli või võib alahinnata teatud mõjusid. Niisuguse riski maandamiseks on vajalik (Soome eeskujul) teatavate kaitsemehhanismide olemasolu, näiteks kaasamiskava võimalikult varajane avaldamine, et huvirühmad saaksid kohe teada anda, kui neid tuleks samuti kaasata. Kuna selliseid nn kaitsemehhanisme seaduse tasandil ei reguleerita, tuleb nende jälgimine tagada seaduse rakendamisel. Kaasamine PT-de menetluses Ühe kavandatud muudatusena on kavas kehtestada võimalus anda ehitusprojekti koostamiseks vajalikud tingimused mitte enam DP-s, vaid PT- dega . Seetõttu on ka oluline kirjeldada, kas sellega väheneb MTÜ de võimalus kaasa rääkida. DP menetluses (kui peab ka koostama KSH ) on MTÜ-del võimalik kaasa rääkida: lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel; planeeringulahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamisel – kui MTÜ on kaasatud isik, saab ta enda arvamust avaldada kooskõlastamise etapis; kui ta ei ole kaasatud, siis avaliku väljapaneku ajal. Mõlemal juhul on arvamuse andmiseks aega 30 päeva. PT avalikus menetluses toimub kaasamine ühe korra: pädev asutus küsib arvamust isikult, kelle õigusi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Arvamuse avaldamiseks on tavamenetluses aega 10 päeva, kuid strateegiliselt olulise ehitise PT menetluse jaoks on eelnõu järgi ette nähtud 30 päeva. Ka PT menetlus ise kestab strateegiliselt olulise ehitise puhul kauem: kuni 120 päeva (tavapärases avatud menetluses kuni 60 päeva). Nii DP kui ka PT menetluses on strateegiliselt olulise ehitise puhul arvamuse avaldamiseks 30 päeva. Samas jääb ära üks arvamuse avaldamise võimalus: DP menetluses on võimalik arvamust avaldada ka lähteseisukohtade etapis. Seega on PT menetluses suurem tõenäosus, et MTÜ-sid ei kaasata menetlusse piisaval määral. DP menetluses on asjakohasel MTÜ-l võimalik avalikest allikatest teada saada, et menetlus on algatatud ja koostatud on lähteseisukohad, kuid PT menetluses seda võimalust ei ole. Mõju sagedus Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5 planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Võimalik ebasoovitav mõju on see, et MTÜ-sid ei kaasata otsustusprotsessi piisaval määral. Seega võib siin ebasoovitava negatiivse mõju riski pidada keskmiseks. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.3.4. Mõju halduskoormusele Probleemi kirjeldus Eestis on planeerimis- ja ehitusvaldkonna menetlused sageli ajamahukad, mis võib pärssida investeeringute tegemist. Eriti just suuremate investeeringute puhul on menetlus sageli mitmetasandiline ja aeganõudev. MKM on koostanud detailplaneeringute analüüsi , mille käigus vaadeldi 01.01.2023–30.06.2025 Eestis kehtestatud detailplaneeringuid. Analüüsist selgus, et detailplaneeringu keskmine menetluse aeg on 29 kuud ja mediaan 20 kuud. Detailplaneeringute puhul kulub üldjuhul 80 protsenti ajast algatamisest vastuvõtmiseni ja 20 protsenti ajast vastuvõtmisest kehtestamiseni. Andmete kohaselt läheb vastuvõtmisest kehtestamiseni keskmiselt kuus kuud (mediaan on kolm kuud). Kuigi vastuvõtmisest kehtestamiseni kuluv aeg moodustab menetluse kogukestusest väiksema osa, lükkab see planeeringu kehtestamist ajaliselt edasi ning võib seetõttu pikendada arendusprojektide realiseerimise algust. Analüüsist selgus samuti, et KSH- ga detailplaneeringute menetluse aeg on enam kui kaks korda pikem kui KSH-ta detailplaneeringutel ehk keskmiselt 69 kuud 28 asemel (mediaan on 52 kuud 20 asemel). Siin tuleb küll arvestada, et KSH- ga detailplaneeringuid kehtestati analüüsitaval perioodil vähe (19), mistõttu ei pruugi see statistiliselt tervet pilti näidata. Pikim KSH- ga detailplaneeringu menetlusaeg oli 219 kuud võrreldes 211 kuuga KSH-ta detailplaneeringu puhul. See illustreerib, et menetluse pikkus ei sõltu ainult KSH vajalikkusest. REP- ide puhul on statistika vähem usaldusväärne – tegu on 12 planeeringuga, millest kõigest üks on kehtestatud (kaitseväe keskpolügoon ) ja üks osaliselt kehtestatud (kaitsetööstuspark). Kaks planeeringut on lõpetatud. Keskpolügooni puhul läks vastuvõtmisest kehtestamiseni natuke üle seitsme kuu. REP-de puhul on ajakulu taotluse esitamisest algatamiseni üldiselt umbes neli kuud ja algatamisest planeeringu koostamiseni (lepingu sõlmimiseni) keskmiselt kuus kuud (jäävad vahemikku 3–9 kuud). Mõjuhindajatele ei olnud kättesaadavad piisavad andmed projekteerimistingimuste menetlusaegade kohta, mistõttu ei ole neid siin kajastatud. Probleemi lahendamiseks kavandatud muudatused Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamise etapp. Algatamise asemel kehtestataks selged taotluse tagastamise alused. Eelnõuga luuakse võimalus sõlmida REP koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks haldusleping huvipoolega. Halduslepingu sõlmimisel ei ole riigihanke korraldamine enam vajalik. Eelnõus nähakse ette, et detailse REP taotluse menetlemisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse läbi vaid siis, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames). Muudatus puudutab kõiki REP-sid , mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on koordineerida projekti elluviimist ja olla peamine suhtluskanal. Eelnõus nähakse ette erisätete loomine EhS-i olukorraks, kui sobiv asukoht on juba määratud mõnes varasemas planeeringus, näiteks maakonna- või üldplaneeringus. Sellisel juhul ei pea enam läbi viima eraldi planeerimisetappi. Lahendusena pakutakse välja eri PT (projekteerimistingimused) normid EhS-i , kuhu luuakse eraldi peatükk strateegiliselt olulise ehitise PT eriregulatsiooniks. PT- ga erinormidega saab vajaduse korral täpsustada planeeringutest tulenevaid tingimusi, sealhulgas ÜP tingimusi. PT erinormide kasutamine on kaalutlusotsus, mis tähendab, et soovi korral saab järgida tavapäraseid menetlusnorme, arvestades et nimetatud PT ese puudutab mitmeid eriehitisi, mille kohta on EhS-i eriosas sätestatud muud erinormid, näiteks riigikaitseline ehitis, elektriliinid, teed jne. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike Sihtrühm Lähtudes eelnõu eesmärkidest ja investeeringumahu nõudest, kasutaksid ekspressrada eelduslikult ennekõike välismaa ettevõtted. Eesti ettevõtete puhul võiksid ekspressrada kasutada töötleva tööstuse ning võib-olla ka info- ja sideettevõtted, mille käive on vähemalt 100 miljonit eurot. Niisuguse käibega ettevõte oleks suhtarvude põhjal võimeline sellises mahus investeeringut tegema. EMTA andmetel oli 2025. aastal üle 100 miljoni euro suuruse käibega töötleva tööstuse ettevõtteid 34 (kokku oli nende käive 6,3 miljardit eurot, nad andsid tööd üle 13 000 inimesele ja maksid peaaegu 350 miljonit eurot riiklikke makse). Info- ja sideettevõtteid oli 10, kes 2025. aastal deklareerisid üle 100 miljoni euro suuruse müügitulu. Mõju ulatus Ajavõit ettevõttele ning selle kaudu halduskoormuse vähenemine etappide ja KSH võimaliku ärajätmise tõttu, PT lahenduse tõttu ning kontaktpunkti rolli loomise tõttu võiks olla märkimisväärne. Samuti on üks kavandatud muudatusi see, et planeeringu koostamise saab halduslepinguga anda üle arendajale, et jätta ära ajamahukas riigihanke menetlus. Samas on võimalik, et planeeringu koostamise ajal halduskoormus kasvab, kuna menetluskiiruse saavutamine eeldab arendaja kiiret tegutsemist (vajalikud tegevused tuleb võrreldes varasemaga lühema aja jooksul ära teha). Riigi eriplaneeringute menetluse statistika põhjal võiks eeldada, et kui algatamise etapp kaotatakse, võiks planeeringu menetlus lüheneda mitme kuu võrra. Poliitiliste otsuste arv ja menetluse seiskumise risk võiksid väheneda. Vaidluste puhul võib see aga tähendada, et osa riigiga suhtlemise koormusest liigub teise etappi. MKM-i analüüsis on kasutatud PLANK-i andmeid, kus ei eristata etappide ajakulu enne vastuvõtmist, vaid hinnatakse algatamisest vastuvõtmiseni kulunud aega. Et võimalikku ajavõitu täpsemalt hinnata, on järgnevas tabelis ( REF _Ref224916463 \* MERGEFORMAT tabel 2 ) esitatud ka täpsem etappide jaotus ja hinnatud võimalikku ajakulu. Tabelis illustreeritakse, kus on võimalik ekspressraja abil menetlust lühendada võrreldes teiste riigi eri- ja detailplaneeringutega. Eeldatav ajavõit võrreldes üheetapilise riigi eriplaneeringuga on seitse kuud. Sellest tabelist nähtub ainult detailse lahenduse hinnanguline ajakulu, mitte PT lahenduse oma (kuna mõjuhindajatel puudusid hindamise ajal piisavad andmed PT ajakulu kohta). Planeeringuliik ja etapi ajakulu Etapp ÜP-kohane DP (kuudes) ÜP-d muutev DP (kuudes) Kahe-etapiline REP (kuudes) Ühe-etapiline REP (kuudes) Ekspressrada, detailne lahendus (kuudes) Ettevalmistus / algatamise-eelne etapp pärast taotlust 1 – 2 1 – 2 6 6 3 Lähteseisukohtade koostamine ja ettepanekute koostamine X ** X ** 4 4 X Eskiislahenduse/ REP asukoha eelvaliku koostamine ja kooskõlastamine 2 – 4 3 – 4 5 – 6 5 – 6 X Eskiislahenduse/ REP asukoha eelvaliku avalikustamine 1 – 2 1 – 2 2 2 X Eskiislahenduse/ REP asukoha eelvaliku vastuvõtmine X X 1 X X Põhilahenduse/ REP detailse lahenduse koostamine 1 – 2 1 – 2 5 X 5 Kooskõlastamine + täiendamine 2 – 3 2 – 3 1 X 1 Vastuvõtmine ja/või avalikustamine 2 – 3 2 – 3 2 X 2 Kehtestamine 2 2 – 4 (sh MaRu heakskiit) 1 1 1 Kokku 12-18*** (praegu mediaan ilma KSH-ta 20 kuud) 13-20**** (praegu mediaan ilma KSH-ta 26) 28+ 19+ 12+*** * X-ga on märgitud etapid, mida ei pea tegema. Sinisega on märgitud ajaline võit REP ekspressrada kasutades. ** Tavaliselt tehakse koos algatamisega. *** Ekspressrada on võimalik 12 kuuga läbi viia vaid juhul, kui projekt on põhjalikult ette valmistatud (sh uuringud tehtud ja halduslepingu läbirääkimised peetud, mis annab võimaluse riigihankest loobuda). **** Mõju hindajate hinnang, kui palju võiks aega võtta praeguste menetlusreeglite järgi DP menetlus. Tootmis- ja tööstusalade DP-de mediaan on praegu üle Eesti 19 kuud (2023–2025 I poolaasta). Kui KSH läbiviimine ei ole enam iga REP puhul sisuliselt vajalik, saab planeerimisprotsessi kiirendada eeltöö ja uuringute varasema läbiviimise kaudu. Küll aga jääb suure tõenäosusega väikeseks nende projektide arv, mille puhul ei ole vaja KSH-d läbi viia. Eelhinnangu alusel saab otsustada, milliseid KSH teemasid tuleb menetluse jooksul käsitleda, võimaldades arendajal teha vajalikke KMH uuringuid enne loamenetluse algust. See tagab, et KSH koostamine protsessi sees on tõhusam, ilma et jääks ooteaegu uuringute kogumise või andmete puudumise tõttu. Lisaks võib kontaktpunkti rolli edukas täitmine muuta asjaajamise tõhusamaks ja vähendada ettevõtete halduskoormust. Kokkuvõttes on mõju ulatus hinnanguliselt keskmine. Mõju sagedus Mõju avaldub harva, aga puudutab mahukaid investeeringuid ja projekte. Ettevõtte jaoks on mõju sagedus mingil perioodil (planeeringu koostamise ajal) suur, kuid ei ole püsiv ega pikas perspektiivis suur. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõju halduskoormusele on suure tõenäosusega positiivne (halduskoormus ettevõttele väheneb), kuna ekspressrada tähendab vähem etappe ja lühemat ajakava. Küll aga on risk, et halduskoormus jaotub ümber teistesse planeeringu etappidesse. Näiteks võib planeeringu lahenduse koostamise etapp muutuda teiste etappide arvelt aja- ja ressursimahukamaks. Riski maandamiseks on oluline ühtse kontaktpunkti roll, et tagada tõhusam ajakasutus ja õigeaegne menetlus. Kokkuvõte: Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.4. Keskkonnamõjud 6.4.1. Mõju rohepöördele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid kiiremini ja lihtsamalt ellu viia, suunates need strateegiliselt olulistesse valdkondadesse, mille hulka kuuluvad muu hulgas: rohetehnoloogiad; nullnetotehnoloogiad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrusega (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks); taastuvatel energiaallikatel või ülemineku kütustel põhinevate juhitavate elektritootmis- või salvestuskäitiste rajamine ja käitamine või energiatootmises fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega. See aitab luua eeldused rohesektori investeeringute arvu suurendamiseks. Selleks kavandatud muudatused on järgmised: Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel kehtestatakse selged taotluse tagastamise alused. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada PT menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab kõiki REP-sid , mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on koordineerida projekti elluviimist. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk keskmine Sihtrühm Sihtrühmaks on rohepöördega seotud valdkondades tegutsevad ettevõtted. Investeeringute hulka ei kuulu tuulepargid. Tuulikute mõju ümbritsevale elu- ja looduskeskkonnale on erinev tavapärasest tööstusehitisest. Tuuleparkide puhul on väljakutseks asukohavalik ja erinevad keskkonnauuringud , sh lindude rändekoridoride küsimused, mis on ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul probleemiks üldjuhul ei ole. Tuulepargid ei sobitu ekspressraja mõttega – võimaldada strateegiliselt oluliste tootlike investeeringute võimalikult sujuvat realiseerimist Eestis. Samuti on investeeringumahu lävendi tõttu (kavandatud 0,1 protsent Eesti SKP-st ehk 2024. aastal umbes 40 miljonit eurot) suure tõenäosusega tegu valdavalt välisriikide ettevõtetega. Mõju ulatus Rohepöörde seisukohalt on taastuvenergia tootmine Eestis viimastel aastatel märgatavalt kasvanud, moodustades umbes 31,9 % elektri kogutarbimisest ja 41 % energia lõpptarbimisest (2023). Samuti ulatus keskkonnakaupade ja -teenuste sektori (mis hõlmab taastuvenergia tehnoloogiaid ja energiatõhusust) maht 2023. aastal 4,1 miljardi euroni ning sektor hõlmas ligi 30 000 töötajat , näidates roheteemade majanduslikku ulatust Eestis. Arenguseire Keskuse raportis rohepöörde trendide teemal hinnati, et „roheinvesteerimisega seostatavate tegevustega on seotud ligi 13 000 täistöökohta aastas ajavahemikus 2023–2035“ . Tööjõu mõttes ei pruugi rohepöördeprojektidel alati suurt mõju olla. Näiteks päikesepargid ei loo tõenäoliselt kohapeal uusi pikaajalisi töökohti. Rohesektoris oleva tehase puhul oleks mõju ulatus suurem. Kokkuvõttes on mõju ulatus hinnanguliselt väike. Mõju sagedus Mõju sagedus on väike, kuna ekspressrada kasutavaid projekte on hinnanguliselt 2–5 aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1) ja on ebatõenäoline, et kõik neist on rohesektoris. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kuna suure tõenäosusega kasutavad ekspressrada peamiselt rahvusvahelised ettevõtted, võib tekkida olukord, et kohalikud ettevõtted ei suuda konkureerida ja jäävad rahvusvaheliste suurettevõtetega võrreldes halvemasse olukorda. Mõjuhindajatele ei ole kättesaadavad täpsemad andmed turuolukorra kohta, et riski realiseerumist täpsemalt hinnata. Seetõttu hinnatakse risk keskmiseks. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.4.2. Mõju keskkonnakaitsele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Ekspressraja eelnõu eesmärk on kiirendada menetlusi ja selleks kavandatud muudatused on muu hulgas järgmised: Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab kõiki REP-sid , mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid. KeHJS § 26 täpsustamisel nähakse ette, et KMH võib teha enne tegevusloa taotluse esitamist, isegi kui tegevus eeldab uue planeeringu koostamist või olemasoleva planeeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist. Samuti eemaldatakse säte, mille järgi oli menetlus automaatselt perspektiivitu, kui kehtiv planeering tegevust ei toetanud. Nii saaks keskkonnamõju hinnata juba arenduse kavandamise alguses, enne kui algatatakse põhimenetlus. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt, mille eesmärk on koordineerida projekti elluviimist ning millel on tõenäoliselt suur roll ka KSH ja KMH korraldamisel. Kuna KSH ja KMH läbiviimine planeeringutes on menetluslikult ning ajaliselt mahukas, käsitletakse eelnõus ka selle osa tõhustamist. MKM-i detailplaneeringute analüüsist selgus, et KSH- ga detailplaneeringute keskmine menetlusaeg oli Eestis 2023. aastast 2025. aasta keskpaigani 69 kuud, s.o kaks korda pikem kui KSH ta detailplaneeringute menetlusaeg (keskmiselt 28 kuud). Menetlusaja mediaanid olid vastavalt 52 ja 20 kuud. Küll aga oli selles ajavahemikus kehtestatud ainult 19 KSH- ga detailplaneeringut (2 protsenti kõikidest), mistõttu on statistilised järeldused piiratud. 2020. aasta keskkonnamõju hindamise süsteemi analüüsis leiti, et „vaadeldes viimasel viiel aastal algatatud KMH- sid , siis on keskmine KMH läbiviimise aeg (aeg KMH algatamisest aruande nõuetele vastavaks tunnistamiseni) olnud 22 kuud, minimaalne aeg 10 kuud ja maksimaalne aeg senini 42 kuud“. Võrdluseks on välja toodud, et „KSH keskmine menetlusaeg on olnud 33 kuud, minimaalselt on KSH suudetud läbi viia 7 kuuga ning maksimaalselt on selleks kulunud 58 kuud“. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike/keskmine Sihtrühm Sihtrühmaks on Eesti keskkonnakaitsega tegelevad asutused ja ühingud. Asutuste hulka kuuluvad näiteks Keskkonnaamet, Kliimaministeerium ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Äriregistri andmete põhjal on Eestis umbes 24 400 registreeritud MTÜ-d ja sihtasutust . Neist ligikaudu 310 tegevusalaks on keskkonna- ja looduskaitseühendused, keskkonnakaitse korraldamine ning looduskaitsealade tegevus. Mõju ulatus Käesoleva keskkonnakaitse mõju hindamise käigus konsulteeriti keskkonnamõju hindamise juhtekspertidega, kellega tehtud intervjuu peamised järeldused on toodud allpool. Juhtekspertide hinnangul võib KMH läbiviimine enne taotluse esitamist praktikas osutuda keeruliseks ning selle mõju planeeringute kiirendamisele ei pruugi olla märkimisväärne. KMH jaoks on vaja projekti täpsusega sisendit (täpset asukohta, mahtu, kasutatud tehnoloogiaid jm). Kui mingid aspektid projekti käigus muutuvad (mis on tõenäoline), tuleb nendega seotud mõju uuesti hinnata. Eksperdid pidasid probleemseks arusaama, nagu saaks keskkonnamõju hindamist (KMH) teha visioonitasemel ilma selge projektita: KMH eeldab sisuliselt, et on teada, mida ja kuidas kavandatakse (tehnoloogia, tootmine, tegevused), kuid planeeringu varases etapis võib selline täpsusaste puududa. Samas – nagu näitab kaitsetööstuspargi REP menetlus – on teatud tingimustel võimalik jõuda tulemuseni ka umbes aasta jooksul, kuid see eeldab otsustajalt valmisolekut langetada otsus ka siis, kui KSH-s tuuakse välja määramatusi. Sel juhul on oluline, et määramatused oleksid selgelt esile toodud. Lisaks peab arvestama, et suurarenduse puhul kasvab loodusvaatluste ja andmepunktide hulk järsult ning tekib küsimus, kuidas hinnata mitteametlike või varieeruva kvaliteediga andmete kasutatavust. Praegu ei ole Eestis kõik KMH jaoks vajalikud andmed koondatud ühtsesse süsteemi – need paiknevad tihti eri asutustes, registrites või on üldse ekspertide valduses. Näiteks pinnavee taseme ja vooluhulga täpsed andmed kraavides ja ojades võivad küll olla olemas varasemates seireandmetes, kuid need on hajutatud eri registrite ja aruannete vahel. Seetõttu ei ole alati realistlik, et arendaja saab enne taotluse esitamist kogu vajalikku teavet piisava täpsusega koondada, ning see võib piirata KMH varajast läbiviimist (kuigi kontaktpunkti üks rolle on sellega abistamine). Järelikult kasvab ka tõenäosus, et andmete saamiseks on vaja teha uusi uuringuid, mis võtavad samuti aega ega pruugi aidata menetlust kiirendada. Kui koguma peab primaarandmeid, on paljudes uuringutes oluline sesoonsus (nt linnustik, taimestik), st neid ei saa kiirustades teha. Kaasamist ei tohiks vähendada, sest see pole pelgalt obstruktsioon . Avalikkuselt on võimalik saada sisulist kohapõhist infot. Kogukondade vaates on eriti tähtis arendaja usaldusväärsus ja kokkulepetest kinnipidamine: paljudes konfliktides on see elanike jaoks määravam kui abstraktne keskkonnamõju arutelu. Keskkonnamõju hindajate vaates ei ole põhjust arvata, et kiirendamine vähendaks nende töömahtu. Mõjuhindajatele tuleb pigem tööd juurde ning ühtlasi suureneb tõenäosus, et hindamised muutuvad kallimaks, kuna samasisuline töö tuleb teha lühema ajaga ja suurema riskiga. Samuti peab arvestama, et eksperte on mõnes valdkonnas vähe, nad võivad olla hõivatud ja nende leidmine võtab aega, mis tähendab, et uuringute ja KMH läbiviimise aeg ei lühene. Kokkuvõttes rõhutati, et KSH/KMH aruande sisu nõuded ajasurve tõttu ei kao: aruandes tuleb ikkagi käsitleda kõiki nõutavaid osi. Lisaks tekkis praktiline küsimus, kus ja kuidas fikseeritakse hindamise lähteülesanne (kui algatamisest loobutakse), sest mõju hindamine saab alguse lähteülesandest. Kokkuvõttes ei ole ekspertide hinnangul kiirendamise kitsaskoht üksnes menetluse pikkus, vaid eelkõige sisendi kvaliteet, andmete kättesaadavus, uuringute ajastus ning otsustusjulgus olukordades, kus teatud määramatus on vältimatu. Muudatuste elluviimiseks on olulised andmete kättesaadavus ja kvaliteet. Ka 2020. aasta keskkonnamõju hindamise süsteemi parandusettepanekute analüüsist selgus, et „KMH süsteemi ühtlustamiseks, KMH-de andmete paremaks kättesaadavuseks ja KMH-de menetluseks oleks vajadus praeguse eri ametiasutuste vaheline killustatud süsteem koondada ühtsesse andmebaasi“ . Eestis on keskkonnaotsuste infosüsteem (KOTKAS), millesse on koondatud KMH-d/KSH-d, mille puhul Keskkonnaamet on kas otsustaja või järelevalvaja , ja alates 2025. aastast ka taastuvenergeetikat puudutavad KMH-d/KSH-d (ülejäänud KMH sid /KSH- sid seal veel ei ole). Viimastel aastatel on KOTKAS-t arendatud selliselt, et aruandeid oleks lihtsam otsida ja kasutada. Kuid KOTKAS-e andmete täielikkus võib praegu jääda mõne projekti‑ ja piirkonnapõhise info poolest piiratuks. Eestil on plaanis Soome eeskujul arendada KMH/KSH ühtne menetluskeskkond, mis aitaks seda protsessi tunduvalt lihtsustada, aga selle valmimise aeg ei ole veel teada. Konsulteeritud juhtekspertide sõnul ei ole enne andmebaasi sellisel kujul valmimist realistlik, et KMH läbiviimine enne taotluse esitamist menetlust kiirendaks. KSH ärajätmine oleks pigem erand. KSH vajalikkus otsustatakse eelhinnangu alusel. Kokkuvõttes on hinnanguline mõju ulatus väike, kuna keskkonnamõju hindamise kohustus ja sisu ära ei kao. Mõju sagedus Mõju sagedus on väike, kuna ekspressrada kasutavaid projekte on MKM-i hinnangul 2–5 aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ebasoovitavate mõjude risk seisneb selles, et menetluse kiirendamise ja lihtsustamise tulemusena võivad mõned keskkonnamõju hindamised jääda kas tegemata või liiga üldisele tasemele. Sellisel juhul ei pruugi kõik olulised keskkonnategurid saada piisavalt analüüsitud, mistõttu võib tekkida kahjulik keskkonnamõju, mida ei ole aegsasti avastatud ega maandatud. Kui hindamise ajaraamistik on piiratud, võib suureneda risk, et osa mõjusid jääb ebaselgeks. Sarnane risk võib avalduda ka teiste strateegiliste investeeringute puhul, kui menetlusaja lühendamine ei ole tasakaalus piisava andmekogumise ja uuringute tegemise võimalusega. Ühtne kontaktpunkt võib märkimisväärselt maandada riski, et kõiki keskkonnategureid ei saa KMH varajases etapis või KSH käigus piisavalt analüüsida. Kontaktpunkti ülesanne võiks olla koordineerida projekti elluviimist, sealhulgas tagada aktiivne suhtlus keskkonnakaitsega seotud asutuste ja ekspertidega, ning jälgida, et vajalikud andmed ja uuringud oleksid varakult kättesaadavad. Nii saab menetluse kiirendamise eesmärgi paremini ühitada keskkonnaalase kvaliteediga. Samuti on Euroopa Komisjoni keskkonnamõju hindamise direktiivis (2011/92/EL, muudetud 2014/52/EL) sätestatud, et kõiki olulisi mõjuvaldkondi tuleb põhjalikult käsitleda. Seega on ebasoovitava mõju kaasnemise risk kokkuvõttes väike või keskmine. Kokkuvõte: Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. Soovitud mõju avaldumiseks (menetluste kiirendamiseks) on oluline, et mõju hindamiseks kasutatavad andmed oleksid kvaliteetsed ja ühtselt kättesaadavad. 6.5. Riigivalitsemine 6.5.1. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga soovitakse muuta planeeringute menetlused kiiremaks ja tõhusamaks. Kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest järgmised puudutavad otseselt ka KOV-i ülesandeid ruumilise planeerimise valdkonnas. Eelnõu järgi laiendatakse REP kohaldamisala nii, et PlanS § 27 lõike 3 1 alusel moodustatud hindamiskomisjon otsustab, kas tegemist on strateegiliselt olulise ehitisega. Hindamiskomisjoni koosseisu kaasatakse valdkondlike ministeeriumide vastavad valdkondlikud asekantslerid, MKM-i koosseisus olev ühtne kontaktpunkt ja KOV-i liitude esindaja. Eelnõu järgi ei pea REP algatamise üle otsustama, vaid menetlus algab taotluse alusel (kui seda ei tagastata). Kirjalikult teavitatakse taotluse saamisest ka asjakohaseid kohaliku omavalitsuse asutusi ning isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või REP elluviimise vastu, sealhulgas valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Kavas on Soome eeskujul rakendada kaasamiskava, mis võimaldaks kaasamist senisest paindlikumalt ja vähem formaalselt ellu viia. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada projekteerimistingimuste (PT) menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Avatud menetluse sätteid ei ole kavas eelnõuga muuta (v.a tähtaja erisused strateegiliselt olulise objekti menetluses). Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus väike/keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike/keskmine Sihtrühm Sihtrühm on KOV-id , kelle territooriumile kavandatakse strateegiliselt olulist objekti. Aastas võidakse vastavaid taotlusi esitada hinnanguliselt 2–5 (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Ei ole teada, mis piirkonda see enam puudutaks või millises omavalitsuses oleks investorite huvi suurem. Eestis on 78 KOV-i , millest 5 protsenti moodustavad 4 omavalitsust – seega on tegemist väikse sihtrühmaga. Mõju ulatus REP koostamine detailplaneeringu asemel Kõige suuremat mõju võib KOV-idele avaldada see, et otsustusõigus teatud strateegiliste investeeringutega seotud planeeringute puhul liigub kohalikult tasandilt riigile. Ka praegu on riigil võimalik REP algatada, kuid selle kohaldamisala on kitsam kui eelnõus kavandatud. Kehtiva PlanS § 27 lõike 1 järgi koostatakse REP olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Sellele järgneb näidisloetelu valdkondadest, kus võib sellist huvi eeldada – riigikaitse ja julgeolek, energeetika, gaasi transport, jäätmemajandus ning maavarade kaevandamine. Lisatud on ka täpsustus, et REP koostatakse ennekõike maakonnaüleste huvide väljendamiseks. PlanS § 27 lõikes 2 on nimetatud objektid, mille planeerimiseks tuleb REP kindlasti koostada. Eelnõu järgi täpsustatakse REP koostamise võimalust nii, et peale riikliku või rahvusvahelise huvi võib tegemist olla ka strateegilise huviga, ning Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatakse täpsemad kriteeriumid, millele projekt peab vastama, kui soovitakse ekspressrada kasutada: projekt peab kuuluma strateegiliselt olulisse valdkonda; kapitaliinvesteeringute kogumaht peab olema vähemalt 0,1 protsenti SKP-st (ehk 2024. aasta andmete järgi umbes 40 miljonit eurot); äriplaan peab olema küps, kestlik ja mõjus ning muu hulgas peab esitama teavet regionaalarengu toetamise ja kohalike töökohtade kohta; projekt peab vastama avaliku korra, julgeoleku ja tervisekaitse valdkondade nõuetele ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Sel juhul on arendajal võimalik taotleda REP koostamist, et saada projekti elluviimiseks ehitusõigus REP detailse lahendusega. Võib eeldada, et kui ekspressraja võimalust ei oleks, peaks huvitatud isik tõenäoliselt taotlema KOV-ilt DP algatamist (kui maa-alal juba ei kehti arendajale sobiv planeering). Kuna REP koostamist korraldab MKM, siis liigub otsustusõigus KOV-ilt riigi tasandile. Eelnõu kooskõla põhiseaduses sätestatud KOV-i autonoomia põhimõttega on käsitletud käesoleva seletuskirja peatükis 3.2.3 – siin neid järeldusi ei korrata, vaid keskendutakse otsustusõiguse muutuse praktilistele küsimustele. Kui DP koostamist korraldab KOV, kes ühtlasi otsustab DP kehtestamise üle, siis REP puhul on KOV vaid kaasatav isik. Seetõttu tekib küsimus, kas KOV-il on piisavalt võimalust kaasa rääkida sellise objekti rajamisel, mille rajamisel ja kasutamisel avaldub keskmisest suurema tõenäosusega oluline ruumiline ja keskkonnamõju. REP detailse lahenduse koostamisse kaasatakse KOV(-id), kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist (PlanS § 44 lõige 2). Oluline on tähele panna, et KOV ei osale menetluses kooskõlastava asutuse, vaid arvamuse andjana, st KOV-i arvamust peab planeeringu korraldaja küll võimaluse korral arvesse võtma, kuid ta ei ole sellega seotud nii tugevalt nagu kooskõlastaja seisukohaga: planeeringu kehtestamiseks peab üldreeglina olema vastava valdkonna valitsusasutuse kooskõlastus; arvamuse andja ei pea planeeringule kooskõlastust andma, vaid esitab enda seisukohad (millele planeeringu koostamise korraldaja peab vastama, kuid millega ta pole samamoodi õiguslikult seotud). Seega on riigil võimalik otsustada projekt KOV-i territooriumil ellu viia ka juhul, kui KOV seisab planeeringule vastu. See on KOV-ile kahtlemata oluline muudatus, sest muidu peaks arendaja algatama DP ja otsustusõigus oleks KOV-il . Samas ei tähenda see, et praktika oluliselt muutuks. Ka praegu kavandatakse riikliku (või maakondadeülese ) huviga objekte REP- dega (ning ka maakonnaplaneeringutega, nt Harju maavarade teemaplaneering). See tähendab, et kuna KOV-id osalevad menetlustes kaasatud isikutena juba praegu, teavad nad enda õigusi ja kohustusi ning suudavad menetluses osaleda nii, et planeeringulahenduse kujundamisel võetaks kohalikku huvi ja KOV-i arvamust piisavalt arvesse. Seega ei nõua muudatus sihtrühmalt suurt käitumise kohandamist. Civitta 2020. aastal tehtud uuringus kirjeldatakse KOV-i kui menetlusosalise rolliga seotud probleeme kokkuvõttes järgmiselt. KOVide ametnike pädevus ja kogemus on ebaühtlane, mistõttu ei pruugi nad anda planeerimisprotsessis piisavat sisendit või keskenduvad liigselt vormistuslikele ja juriidilistele detailidele, mitte sisulistele ruumilahendustele. Arendajate hinnangul lähtuvad ametnikud sageli oma isiklikust veendumusest, mis raskendab argumenteerimist. Vormilistele küsimustele keskendumist soodustab ka asjaolu, et planeeringu kehtestamise vastutus lasub KOV-il ja vigade korral jõutakse kiiresti kohtusse. Probleeme süvendavad pädevate töötajate vähesus (eriti maapiirkondades), ametnike vahetumisega kaasnev järjepidevuse kadumine, suur töökoormus, poliitiline surve ja ootused olla kursis väga paljude planeeringutega. Seega võib ühest küljest väita, et strateegiliselt olulise investeeringu puhul on KOV-ile kergem, kui menetlust juhivad ja planeeringu kehtestamise üle otsustavad riigi, mitte KOV-i ametnikud. See aga eeldab, et ministeeriumi ametnikud on pädevamad planeerimismenetlust läbi viima ja otsustajale vajalikku infot koondama. Teisisõnu liigub otsustuspädevus sinna, kus on võimalik menetlust tõhusamalt läbi viia. Mõjuhindajal ei ole andmeid KOV-i ja riigiametnike kvalifikatsiooni kohta, et seda täpsemalt hinnata, kuid võib eeldada, et põhimõttelist erinevust ametnike kvalifikatsioonis ei ole. Samuti tuleb arvestada, et kui üle Eesti töötab KOV-ides kümneid ehitus- ja planeerimisspetsialiste, kes on kursis kohalike oludega, siis MKM- is on mõju hindamise ajal kaheksa riigi planeeringu nõunikku, kes peavad REP menetluses tasakaalustama nii strateegilisi kui ka kohalikke huve ja vajadusi. Civitta uuringus on ühe võimalusena nimetatud KOV-i ametnikele pädevusnõuete kehtestamist, kuid sel juhul tuleb arvestada võimaliku negatiivse mõjuga, nagu raskused pädevate töötajate leidmisel, eriti maapiirkondades, ja võimalik menetluskiiruse vähenemine. Seejuures on oluline, et planeerimisprotsessi korraldaja pädevus ei pea olema sama mis planeeringu koostajal. Eestis kasutatakse planeeringute koostamisel laialdaselt konsultante, kes toetavad menetluse läbiviimist ja kaasamist, mistõttu ei pruugi ametnike pädevuse küsimus olla nii määrav, kui esmapilgul tundub. Samas ei tähenda konsultandi kasutamine automaatselt, et planeerija alati kõiki ülesandeid lõpuni objektiivselt täidaks. Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostatud analüüsis nenditakse: „Väga paljudelt kutse taotlejatelt saab küsida sama küsimust planeerija kutse taotlemise „Kompetents B.2.5 Tasakaalustatud ja põhjendatud planeeringulahenduse väljatöötamise korraldamine ja lahenduse koostamine vastavalt oma erialale“ tõendamisel: mitu planeerimislahenduse varianti koostasite? Ning vastuseks on 99% juhtudel – meil oli ainult üks variant, kuna tellija juba teadis, mida ta tahab. Seega, planeerijad tihti ei taju, et vajalik on lisaks kompetentse meeskonna moodustamisele teha ka tööd parima lahenduse välja töötamiseks.“ Kokkuvõttes on raske öelda, kas otsustuspädevuse liikumine kohalikult omavalitsuselt riigile toob praktikas kaasa olulise muutuse ja mis suunaline see on. Muudatuse tulemusel väheneb KOV-i töökoormus, sest DP asemel on planeeringu korraldaja MKM. PT menetlus DP asemel Teine oluline muudatus on DP asemel PT menetluse algatamine. Kui enne võis KOV-il olla õigus nõuda ehitise kavandamiseks DP-d (vastavalt seadusele ja üldplaneeringu tingimustele), siis nüüd võib arendaja DP asemel taotleda PT- sid . See on võimalik siis, kui PT-de andmisel arvestatakse, et PT- ga kavandatav tegevus: ei kahjustaks ülemääraselt isikute õigusi või avalik ke huvisid ega oleks vastuolus õigusaktidega; arvestaks hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; ei oleks vastuolus üldplaneeringuga . PT- ga võib kõrvale kalduda: planeeringuala üldistest kasutus- ja ehitustingimustest, kui tegu on äri-, tootmis-, riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maaga, sealhulgas juhtotstarbest, maksimaalsest ehitusmahust, hoonestuse kõrgus- ning sügavuspiirangust ja haljastusnõuetest; tehnovõrgu või -rajatise ning avalikult kasutatava tee asukohast ja liigist; olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohaga seonduvatest tingimustest; arhitektuurilistest, ehituslikest ja kujunduslikest tingimustest; liikluskorralduse üldistest põhimõtetest . Seega saab ehitusõigust PT menetluses päris palju muuta. PT-d väljastab üldjuhul ehitusloa andja ehk KOV (näiteks riigikaitseliste objektide puhul TTJA). KOV-il on seega võimalik avatud menetluses otsustada, millised tingimused ehitusprojekti koostamiseks anda. PT antakse avatud menetluses, mis kestab strateegiliselt olulise ehitise puhul kuni 120 päeva (tavapärases avatud menetluses kuni 60 päeva). PT avalikus menetluses toimub kaasamine ühe korra: pädev asutus küsib arvamust isikult, kelle õigusi võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. HMS § 47 kohaselt avaldatakse ajalehes teade, § 48 kohaselt toimub väljapanek ning § 50 kohaselt korraldatakse vajadusel avalik istung. Arvamuse avaldamiseks on tavamenetluses aega 10 päeva, kuid strateegiliselt olulise ehitise PT menetluse jaoks on eelnõu järgi ette nähtud 30 päeva. Töökoormuse vaates vähendab muudatus seega KOV-ide töökoormust, sest PT andmine avatud menetluses on tunduvalt kiirem kui DP menetluses (vt ka peatükk „Mõju halduskoormusele 6.3.4“). Samas toob muudatus KOV-ile kaasa vajaduse suhteliselt lühikese aja jooksul otsustada, kas ja mil määral PT- ga alal kehtivat planeeringut muuta. Kuna PT- ga võib strateegiliselt olulise investeeringu puhul ehitusõigust suhteliselt suures osas muuta (ilma et läheks vastuollu üldplaneeringu juhtotstarbega), peab KOV suutma kõik otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud välja selgitada lühikese aja jooksul, sealhulgas kaasama kõik asjassepuutuvad isikud ja asutused. Kuna eelnõu järgi on võimalik uuringuid ja KMH läbiviimist alustada enne tegevusloa taotluse esitamist, on PT andmine olulisema mõjuga ehitise jaoks võimalik ilmselt vaid siis, kui uuringuid on juba alustatud ning olemas on piisav info, mille alusel saab KOV otsuse teha. PT andmisest on KOV-il võimalik keelduda muu hulgas siis, kui ehitisega kaasneb oluline keskkonnamõju, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada ( EhS § 32 punkt 7) või ehitis on vastuolus üldplaneeringuga. KOV-id annavad ka praegu PT ehitusprojekti koostamiseks. Seega ei ole põhjust arvata, et PT menetlus muudab oluliselt KOV-i ülesandeid. Kokkuvõttes on hinnanguline mõju ulatus väike või keskmine. Mõju sagedus Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5 planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1). Eestis on 78 KOV-i siis puutuvad nende üksikute menetlustega kokku vaid aeg-ajalt ning ilmselt mõned üksikud KOV-id ehk suuremal osal ka pikema perioodi jooksul sellega kokkupuuteid ei pruugi olla. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Võimalik ebasoovitav mõju on see, et KOV-e ei kaasata otsustusprotsessi piisaval määral ning KOV peab pärast projekti elluviimist tegelema võimalike negatiivsete häiringutega, mida projekti elluviimine võib endaga kaasa tuua. Tööstusobjektidega kaasneb tihtipeale visuaalne ja õhusaaste või mürahäiring ning v õib tekkida oht, et kiirendatud menetluses ei hinnata mõju piisavalt põhjalikult või ei analüüsita kõiki võimalikke tagajärgi. Seda on täpsemalt kirjeldatud alapeatükis „Mõju keskkonnakaitsele“ (vt punkt 6.4.2). Nagu peatükis kirjeldatud, ei ole tõenäoliselt tegemist olulise mõjuga. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk hinnanguliselt väike või keskmine. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. Seaduse rakendamisel tuleks läbi mõelda, kuidas tutvustada muudatusi KOV-idele nii, et KOV-id neid rakendada oskaksid (ennekõike PT-de andmist puudutavas osas). Tõenäoliselt peaks riik pakkuma koolitusi ja koostama juhendmaterjale. 6.5.2. Mõju riigiasutustele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused S trateegiliselt oluliste investeeringute arv Eestis on olnud piiratud – investeeringute tegemiseks on tihti eelistatud teisi riike peamiselt seetõttu, et võrdlusriikides viidi menetlus lõplikult läbi kiiremini . Põhjamaades võivad menetlused võtta mõnel juhul kauem aega kui Eestis (nt keskkonnalubade puhul 7–18 kuud võrreldes Eesti 90 või 180 päevaga) , kuid üldiselt tehakse seal lõplik otsus kiiremini . Ekspressraja eelnõu eesmärk on kiirendada menetlusi ja muuta need sujuvamaks, et pakkuda konkurentsieeliseid niisuguste investeeringute Eestisse meelitamisel. Lisaks nõuab see riigiasutustes teatavaid korralduslikke muudatusi. Ekspressrajaks kavandatud muudatused on järgmised: Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel kehtestatakse selged taotluse tagastamise alused. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul saab alustada PT menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse üldjuhul avatud menetlusena (v.a riigikaitseliste objektide puhul). Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab kõiki REP-sid , mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid. Eelnõus nähakse ette, et MKM-i koosseisu luuakse ühtne kontaktpunkt (ÜKP), mille eesmärk on muuta strateegiliste investeeringute menetlus kiiremaks, selgemaks ja ettevõtjale arusaadavamaks. Kontaktpunkt koordineerib nii hindamis- kui ka eksperdikomisjoni tööd (vt peatükk 2.2). Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus keskmine Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike Sihtrühm Sihtrühmaks on riigiasutused. Eriti oluline on MKM, kus töötab 2025. aasta seisuga 166 inimest . ÜKP roll jääb MKM- ile . Mõjutatud saab olema eelkõige MKM-i maa- ja ruumipoliitika osakond. Teised asutused (nt Keskkonnaamet, TTJA) on samuti mõjutatud, kui nad on seotud planeeringutega ning on oma pädevusvaldkonnas projektide menetlejad ja menetlusi toetava eksperdikomisjoni liikmed. Samuti mõjutab asutusi asjaolu, et teatud projektide puhul võib kaasneda keskkonnalubade taotlemise vajadus. Mõju ulatus Strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemise koondamine riigi tasandile vähendab kohalike omavalitsuste koormust, kuid suurendab vastavalt keskvalitsuse asutuste menetlus- ja koordineerimiskoormust. Mõju ulatus sõltub menetletavate projektide arvust, kuid hinnanguliselt nõuab REP menetlus vähemalt 0,5 täistööajaga ametniku panust aasta jooksul. Seega võib 2–5 strateegilise projekti menetlemine aastas tähendada umbes ühe täiendava täistööajale taandatud vastava töökoormuse tekkimist riigiasutustes. Hetkel töötab MKM- is riigiplaneeringute valdkonnas 8 täistööajaga inimest. Ministeeriumi hinnangul on võimalik lisakoormus nende vahel ära jagada ja REP menetlustest ei tulene uute töökohtade loomise vajadust. Täiendav koormus kaasneb kontaktpunkti rolli täitmisega, mille jaoks on vaja luua üks täiskoormusega ametikoht. Kuigi ka teised asutused (nt Keskkonnaamet) on mõjutatud, ei nõua strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemise koondamine riigi tasandile eeldatavalt täistööajaga ametnike lisamist asutustesse. Näiteks 2024. aastal algatas Keskkonnaamet 899 keskkonnamõju hindamise menetlust ja andis 501 arvamust planeeringutele – seega ei tohiks 2–5 projekti lisandumine aastas tähendada ametile kuigi suurt töömahu suurenemist. Ekspressraja projektide toetamiseks luuakse eksperdikomisjonid, mida ÜKP kokku kutsub, teenindab ja vajaduse korral juhib. Töörühmades osaleksid kõik menetluses rolli omavad asutused, arendaja ning vajaduse korral kogukonna esindajad. Selline formaat võib parandada infovahetust ja vähendada järjestikust kirjalikku kooskõlastamist, võimaldades küsimusi lahendada samaaegselt ühe laua taga. Eksperdikomisjonide loomine ei eelda tingimata uusi struktuuriüksusi ega ametikohti, kuid suurendab olemasolevate ametnike ajakulu konkreetsete projektide menetlemisel ning eeldab aktiivsemat osalemist ja kiiremat otsustusvalmidust. Seega avaldub mõju eelkõige tööintensiivsusele, mitte ei eelda uute töökohtade loomist. Eksperdikomisjon on üks koostöö vorm konkreetse strateegilise investeeringu elluviimiseks ning strateegilise investeeringu olulisust arvestades on põhjendatud selle menetlemise prioriteetsemaks pidamine. Eelnõu mõjutab riigiasutuste omavahelisi suhteid, tugevdades tsentraalset koordineerimist strateegiliselt oluliste investeeringute menetlemisel. Kontaktpunkti loomine ning kohustuslike eksperdikomisjonide kasutamine suurendavad asutuste koostööd ning suhtluse tihedust, kuid samal ajal vähendavad üksikute asutuste autonoomiat menetluse ajastamisel ja prioriteetide seadmisel. Kokkuvõttes on ülaltoodust lähtuvalt hinnanguline mõju ulatus riigiasutustele väike. Mõju sagedus Mõju sagedus on keskmine, sest kuigi lisanduvaid töökohti on hinnanguliselt vähe, on kontaktpunkti roll ja muud vajalikud töökohad pidevad ning pikaajalised. Samas täidab MKM juba praegu kontaktpunkti rolli NZIA valdkonnas ja tööl on ametnikud, kes korraldavad REP koostamist. Seega ei ole tegemist põhimõttelise muudatusega MKM-i tööülesannetes. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kui planeeringute menetlused muutuvad kiiremaks ja ajaraamistik lüheneb, võib see tähendada riigiasutustele suuremat töökoormust – samasisuline töö tuleb ära teha lühema ajaga. Kui eesmärk on ekspressraja projekt ellu viia 12 kuuga (võrreldes 19 kuuga üheetapilise REP puhul ja 28 kuuga kaheetapilise REP puhul) (MKM i hinnang), tähendaks see 37–56 protsendi võrra lühemat menetlusaega. Sellele lisandub võimalus, et planeerimismenetlusi tuleb senisest rohkem läbi viia. See võib suurendada vajadust lisapersonali järele või tuua kaasa olemasolevate töötajate suurema ajasurve. Pikemas perspektiivis võib see tähendada avaliku sektori tööjõukulude kasvu. Samuti võib asutuste koostöö sisulisemaks muutmine (nt kirjaliku kooskõlastamise asemel regulaarsete töörühmade ja koosolekute kaudu) suurendada ajakulu ja koordineerimisvajadust. Kui rollid ja vastutus ei ole piisavalt selgelt määratletud, võib see menetlusi mingil määral hoopis aeglustada. Lisaks eeldab niisugune töökorralduse muutus organisatsioonikultuuri kohanemist mitmes asutuses (mitte ainult Ü KP rolli sisaldavas asutuses), mistõttu ei pruugi üleminekuperiood olla sujuv. Samas on risk hinnanguliselt väike, kuna strateegiliste projektide arv on piiratud ning võimalik lisakoormus puudutab eelkõige konkreetseid valdkondlikke üksusi. Eeldusel, et menetluskorraldus on selge ja ressursside planeerimine realistlik, on riskid juhitavad. Samuti ei pruugi täiendavate ametikohtade loomine olla negatiivne mõju, kui ekspressrada täidab oma eesmärki ning toob Eestisse suuremahulisi investeeringuid ja uusi töökohti, mille laiem majanduslik mõju kaalub üles avaliku sektori lisakoormuse. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.6. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele 6.6.1. Mõju riigikaitsele Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Kuigi riigikaitsega seotud riigi eriplaneeringutel on kõrgem prioriteetsus (seni ainsad kehtestatud ja osaliselt kehtestatud riigi eriplaneeringud on riigikaitse valdkonnas), on menetlused jätkuvalt üsna keerukad. Seetõttu võib väheneda strateegiliselt oluliste investeeringute maht Eestis ka riigikaitse valdkonnas. Lisaks on riigikaitse sektoris ajategur sageli kriitilisem kui mujal, kuna muutuv julgeolekuolukord võib nõuda kiiret planeerimist ja strateegiliselt oluliste objektide rajamist. Riigikaitse arendamisega seotud ehitised kuuluvad strateegiliselt oluliste investeeringute hulka. Samuti on riigikaitse projektide puhul investeeringu lävend madalam kui teistel strateegiliselt olulistel projektidel (15 miljonit eurot ligikaudu 40 miljoni asemel (202 4. aasta SKP andmetel) ), mis aitab meelitada Eestisse rohkem riigikaitsega seotud investeeringuid. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus väike Mõju ulatus keskmine Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike Sihtrühm Kaudne sihtrühm on kogu Eesti riik ja tema elanikud ning nende turvalisus. Otseselt mõjutab muudatus aga neid riigikaitse eest vastutavaid asutusi nagu Kaitseministeerium, Siseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning Välisluureamet , kelle tööd kaitsevõime tagamisel võib investeeringu venimine takistada. Mõju ulatus Mõju ulatus on hinnanguliselt keskmine, sest riigikaitsega seotud riigi eriplaneeringuid koostatakse küll piiratud arvul, kuid eelnõu loob eeldused riigikaitseliste investeeringute kasvuks, võimaldades senisest kiiremat menetlust ning võrreldes teiste investeeringutega madalamat lävendit . Selliste planeeringute eesmärk on võimaldada kiiresti rajada riigi julgeoleku seisukohalt vajalikke objekte, mistõttu võib menetluse kiirenemine oluliselt mõjutada riigikaitse arendamise ajakava. Samuti võib muutuv geopoliitiline olukord tulevikus nõuda senisest enam planeeringuid ja senisest kiiremaid menetlusi riigikaitse sektoris. Euroopa Liidu tasandil on viimaste aastate jooksul näha suurt kaitsekulude kasvu. Kümne aastaga on EL-i kaitsekulud kahekordistunud (191 miljardilt eurolt 2015. aastal 381 miljardile eurole 2025. aastal ). Eesti riigikaitse arengukava 2022–2031 näeb muu hulgas ette „riigikaitsega seotud äriettevõtete tegevuse hõlbustamist, misläbi peaks paranema valdkonnaga seotud ettevõtete, nt kaitsetööstussektori rahvusvaheline konkurentsivõime“. Ekspressraja muudatused aitavad neid eesmärke saavutada. Lisaks on riigikaitse arengukavas märgitud, et „sõjalise kaitse ettevalmistamisel vajalikud taristuinvesteeringud ning märkimisväärne osa hangetest on suunatud Eesti ettevõtjatele, panustades seeläbi majandusse positiivselt“. Kuigi üldiselt on suurem osa ekspressrajast suunatud pigem välisinvesteeringutele, toetab madalam lävend riigikaitse sektoris Eesti ettevõtjate kaasamist. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 2025.–2029. aasta tegevusplaani järgi on viimase kolme aastaga investeeringumaht riigikaitses suurenenud üle viie korra. Samuti on välja toodud, et kaitsekulude osakaal SKP-st on kasvanud 2,24 protsendilt 2022. aastal 3,33 protsendile 2025. aastal. Rahandusministeeriumi sõnul on plaanis aastatel 2026–2029 eraldada riigikaitseks keskmiselt 5,3 protsenti SKP-st aastas . Seega on riigikaitse investeeringud selges kasvutrendis ning eelnõu aitab neid ellu viia senisest kiiremini ja lihtsamalt, toetades uute investeeringute tegemist. Mõju sagedus Mõju esineb harva, kuna strateegilist ekspressrada kasutatakse eeldatavalt ligikaudu 2–5 planeeringu puhul aastas (täpsem selgitus peatükis 6.3.1), millest kõik ei ole suure tõenäosusega riigikaitse valdkonnas. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Riigikaitsega seotud arenduste menetluse kiirenemisel ja teatud menetlusetappide lihtsustamisel võivad mõned ruumilised või keskkonnaalased konfliktid selguda alles hilisemas etapis, mis võib kaasa tuua täiendava analüüsi vajaduse või menetluse pikenemise. Samuti võib menetluse lühenemine vähendada teiste osaliste kaasamise ulatust, mis võib tuua kaasa konfliktid (nt kohalike kogukondadega) ning mõjutada projekti elluviimist. Küll aga on varasemate projektide põhjal näha (nt Nursipalu harjutusväli), et isegi kui menetlus kestab pikka aega ja viiakse läbi erinevaid kaasamisüritusi, võib vastuseis olla suur. Seega ei pruugi pikem menetlus taolisi konflikte maandada ning risk võib realiseeruda olenemata ekspressraja menetlusest. Arvestades, et riigikaitsega seotud planeeringud on üldjuhul riigi tasandil koordineeritud ja neid koostatakse piiratud arvul, on riski esinemise tõenäosus hinnanguliselt väike. Kokkuvõte Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 6.7. Regionaalareng, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkonnad 6.7.1. Mõju regionaalarengule Probleemi kirjeldus ja kavandatud muudatused Eelnõuga kavandatud ekspressrada võimaldab strateegiliselt olulisi investeeringuid kiiremini ja lihtsamalt ellu viia, suunates need strateegiliselt olulistesse valdkondadesse. See aitab suurendada investeeringute arvu Eestis ning tugevdada majanduse innovatsioonivõimet. Investeeringute tegemise kiirendamiseks kavandatud põhimuudatused on järgmised: Eelnõu järgi on kavandatud ära jätta REP algatamine. Algatamise asemel kehtestatakse selged taotluse tagastamise alused. Kui on otsustatud, et tegemist on strateegiliselt olulise investeeringuga, ei ole enam kohustuslik algatada detailplaneeringut (DP). Sel juhul alustatakse PT menetlust. Strateegiliselt olulise ehitise PT menetlus korraldatakse avatud menetlusena. Eelnõus nähakse ette, et REP algatamisel otsustatakse KSH vajalikkuse üle ja KSH viiakse läbi vaid juhul, kui selleks on sisuline vajadus (hinnatakse eelhinnangu raames), välja arvatud siis, kui tegemist on KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusega. Muudatus puudutab kõiki REP-sid , mitte ainult strateegiliselt olulisi investeeringuid. KeHJS § 284 lisamisega nähakse ette, et KMH võib teha enne tegevusloa taotluse esitamist ka juhul, kui kavandatav tegevus ei ole kooskõlas asukohaga seotud kitsenduste või kehtiva planeeringuga. Samuti eemaldatakse säte, mille järgi oli menetlus automaatselt perspektiivitu, kui kehtiv planeering tegevust ei toetanud. Nii saaks keskkonnamõju hinnata juba arenduse kavandamise alguses, enne kui algatatakse põhimenetlus. Eelnõus nähakse ette, et luuakse ühtne kontaktpunkt (ÜPK), mille eesmärk on koordineerida projekti elluviimist ja olla peamine suhtluskanal. Mitmes Eesti piirkonnas on töövõimaluste nappus, mis võib kaasa tuua elanike väljarände ja süvendada piirkondlikku sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. Ekspressrada võimaldaks perspektiivselt tuua suuremahulisi investeeringuid kiirema ja lihtsama menetluse kaudu ka regioonidesse. Strateegiliselt olulise investeeringu üks hindamiskriteeriume on „projekti strateegilisus, sealhulgas mõju Eesti majandusele ja regionaalarengule“. Mõju hinnang Sihtrühm väike Mõju sagedus keskmine Mõju ulatus väike Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike Sihtrühm Tegu on Eesti äärealadega ehk piirkondadega, mis on madalama arengutasemega. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (REM) üks regionaalpoliitika prioriteete on luua kõigi Eesti piirkondade arenguks soodsamad eeldused, millega pidurdada liigset pealinnastumist ja kindlustada piirkonniti ühtlasemat arengut. Eriliseks fookuseks on Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti (Põlvamaa, Valgamaa ja Võrumaa) arengu kiirendamine. Nende puhul on kokku tegu 18 omavalitsusega (ehk 23 protsenti Eesti KOV-idest ). Mõlemad on ühed kõige kiiremini elanikke kaotanud piirkonnad ning ka Statistikaameti rahvastikuprognoos näeb sinna põhistsenaariumi järgi ette rahvastiku vähenemise ( REF _Ref224907224 \* MERGEFORMAT tabel 3 ). Kagu-Eesti arengukavas 2030 on märgitud, et piirkonna ettevõtlussektor vajab tuge oma potentsiaali väljaarendamiseks (nii tööjõu osas kui ka muudes aspektides). Ettevõtted on üldiselt väiksed ja ekspordivad vähe. Ida-Virumaa jaoks on loodud õiglase ülemineku fond , et investeerida maakonda ja toetada tema majanduse elavdamist, eriti kohaliku põlevkivitööstuse vähenemise tõttu. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Rahvastikuprognoos (põhistsenaarium) maakondade kaupa Maakond Elanikud 01.01.2026 Rahvastikuprognoos aastani 2050 Elanike arvu muutus võrreldes 2026. aastaga Harju maakond 649 816 670 986 +3% Hiiu maakond 9798 6616 –32% Ida-Viru maakond 126 309 105 704 –16% Jõgeva maakond 26 677 21 239 –20% Järva maakond 28 909 24 856 –14% Lääne maakond 20 391 17 006 –17% Lääne-Viru maakond 57 220 51 697 –10% Põlva maakond 23 444 19 766 –16% Pärnu maakond 86 566 81 009 –6% Rapla maakond 33 645 29 885 –11% Saare maakond 34 300 27 362 –20% Tartu maakond 162 933 171 923 +6% Valga maakond 26 815 22 668 –15% Viljandi maakond 44 390 39 238 –12% Võru maakond 33 890 28 126 –17% Ekspressraja regionaalarengut puudutav mõju võiks avalduda ennekõike seal, kus praegu võtavad detailplaneeringud rohkem aega (sest kui eelnõuga lahendatav probleem on see, et investeeringuid pärsib pikk planeerimismenetlus, võiks ekspressraja kasutamise vastu olla huvi suurem just seal, kus need võtavad kauem aega). Alloleval joonisel ( REF _Ref224907277 \* MERGEFORMAT joonis 2 ) on näidatud, et keskmine menetluse pikkus varieerub märkimisväärselt. Ida-Virumaal on menetluse aeg pigem pikk, aga Kagu-Eesti puhul sõltub väga palju omavalitsusest, kusjuures osas omavalitsustes menetletakse detailplaneeringud umbes aasta jooksul. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Detailplaneeringute keskmine menetlusaeg kuudes kohalike omavalitsuste kaupa Nagu jooniselt näha, ei ole kõikides regionaalpoliitika prioriteetsete piirkondade omavalitsustes pikk menetlusaeg, mis viitab, et investeeringuid nendesse piirkondadesse ei pärsi niivõrd detailplaneeringute menetlemise kiirus, kuivõrd muud tegurid. Kagu-Eesti ja tööstusalade kohta on 2020. aastal valminud eraldi uuring, mille tulemustest ei ilmne küll otseselt planeeringutega seotud probleeme, kuid rõhutatakse eraldi seda, et investorile on oluline kiire ja lihtne asjaajamine. Kagu-Eesti tööstusalade uuringus on leitud: „ Väärtuspakkumise põhiargumendid on: terviklikkus – tööstusala on tervenisti ette valmistatud, s.o planeeritud ja kommunikatsioonid rajatud; kiirus – ala on võimalik kiiresti kasutusele võtta; hind – maa ost või hoonestusõiguse seadmine on ettevõtte jaoks soodsad; logistika – alad asuvad hästi ligipääsetavates kohtades suurte teede vahetus läheduses; hea elukeskkond – Kagu-Eesti loodus on kaunis, vajalikud teenused kohapeal olemas .“ 2018. aastal tehtud ja kogu Eestit hõlmavas tööstusalade uuringus leitakse: „Paljude tööstusalade puhul pole olnud järjepidevat arendustegevust. On hulk alasid, mille jaoks pole määratletud soovitavat spetsialiseerumist. Paljudel juhtudel pole aastate jooksul lahendatud maaomandi küsimusi, koostatud detailplaneeringuid. Oodates esmalt nõudluse ilmnemist pole aga võimalik tulemuslikult siseneda konkurentsi tööstusinvesteeringute pärast. Ettevõtete leidmiseks on vaja olla nähtav, tuntud, tegeleda promotsiooni ja turundusega. Investeeringu saamise eelduseks on sobiva detailplaneeritud ja taristuga varustatud kinnisvara olemasolu, millel on kindel hind ja selged võõrandamistingimused. Investeeringute hulk, kus ettevõtjad otsivad omavalitsustes sobivat kohta ja on valmis mitu aastat ootama krundi ja taristu ettevalmistamist, on väga väike. Reeglina ei ole ootama valmis välisinvestorid.“ Seega märgitakse uuringus, et oluline on juba ette valmistatud krunt ning juhul, kui alal pole veel ka DP-d, võib see olla lisatakistus piirkonda investeeringu tegemiseks. Lisaks DP- le on oluline see, kui palju tegelikult soovitakse piirkondades tööstushooneid ehitada, sest DP olemasolu ei tähenda veel selle elluviimist. Järgmisel joonisel ( REF _Ref224907260 \* MERGEFORMAT joonis 3 ) ja allolevas tabelis ( REF _Ref224907337 \* MERGEFORMAT tabel 5 ) on maakondade kaupa näidatud ehitus- ja kasutusload ning ehitamise alustamise teatised 1000 elaniku kohta. Kasutatud on nii ehitus- kui ka kasutuslube ning ehitamise alustamise teatisi, sest need kokku näitavad üldist aktiivsust ning kõiki protsessi elemente enne, kui tööstushoone on rajatud ja võimalik kasutusele võtta. Lisaks on tabelis näidatud 2025. aastal käivet deklareerinud ettevõtete arvu 1000 elaniku kohta, mis iseloomustab maakondade elanike üldist ettevõtlusaktiivsust. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Uute tööstushoonete jaoks väljastatud ehitus- ja kasutusload ning ehitamise alustamise teatised 1000 elaniku kohta maakonna kaupa 2020–2024 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 5 . Uute tööstushoonete jaoks väljastatud ehitus- ja kasutusload ning ehitamise alustamise teatised 1000 elaniku kohta Maakond Tööstushoone load 1000 elaniku kohta Ettevõtted 1000 elaniku kohta Harju maakond 0,49 167 Hiiu maakond 0,31 153 Ida-Viru maakond 0,84 59 Jõgeva maakond 1,01 93 Järva maakond 1,52 93 Lääne maakond 1,03 118 Lääne-Viru maakond 1,61 96 Põlva maakond 0,85 101 Pärnu maakond 1,20 112 Rapla maakond 0,89 114 Saare maakond 1,34 132 Tartu maakond 1,08 116 Valga maakond 1,49 90 Viljandi maakond 1,13 103 Võru maakond 1,00 110 Nagu jooniselt ja tabelist näha, on Ida-Virumaal, Põlvamaal ja Võrumaal uute tööstushoonete ehituslubade ja -tegevuse maht pigem väike (Valgamaal suurem). Ida-Virumaa, Põlvamaa ja Võrumaa on ka regionaalpoliitika prioriteetsed valdkonnad, mistõttu võib öelda, et investeeringute kiirem võimaldamine võib kiiremate menetluste kaudu regionaalarengut edendada ning tuua nendesse piirkondadesse uusi tööstusinvesteeringuid. Samas on sihtrühma määratlemisel oluline arvestada, et kuna ekspressrada kasutavaid ettevõtteid ja projekte on tõenäoliselt vähe (2–5 aastas, täpsem selgitus peatükis 6.3.1), on ka tegelik sihtrühm väike, sest suuri investeeringuid ei tehta kõikidesse regionaalpoliitika prioriteediga KOV-idesse . Kui eeldada, et ekspressrada kasutatakse ennekõike Maa- ja Ruumiameti kaardistatud eelistatud tööstusaladel , kitseneb tõenäoliste alade hulk veelgi. Viidatud tööstusalad on näidatud joonisel REF _Ref222390753 \h \# 0 \* MERGEFORMAT 3 . Jooniselt nähtub, et alasid paikneb üle Eesti, kuid need on väga erineva suurusega ning suuremad või tihedamalt paiknevad maa-alad on koondunud Ida-Virumaale ja suuremate linnade ümbrusse (Tallinn, Pärnu, mingil määral Tartu), kuigi Valgamaal on samuti kaardistatud mitmeid sobivaid alasid. Seetõttu võib pidada tõenäoliseks, et vähemalt osa investeeringutest tehakse piirkondadesse, mis ei ole riikliku regionaalpoliitika prioriteetsed maakonnad. Kui eeldada, et projekte soovitakse ellu viia ühtlaselt üle Eesti kaardistatud tööstusaladel, siis umbes kolmandik maa-aladest (mitte punktiobjektidest) asub regionaalpoliitika prioriteetsetes maakondades ja kaks kolmandikku mitte. Seega võiks ühtlase jaotuse puhul eeldada, et 0,33 tõenäosusega esitatakse ekspressraja taotlus kohalikku omavalitsusse, mis asub prioriteetses piirkonnas. Tegeliku investori huvi väljaselgitamiseks oleks vaja teha täpsem ruumiline analüüs, kus kaardistatakse tööstuse arendamiseks vajalikud täpsemad eeldused, kuid sihtrühma suuruse hindamiseks ei ole nii täpne analüüs vajalik. Nende omavalitsuste hulk, keda muudatus mõjutab, on eelduslikult väike. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Eesti tööstusalad (joonisel lillad) Mõju ulatus Strateegiliselt oluliste investeeringute tegemise mõju regionaalarengule on pigem positiivne (võimalikku negatiivset mõju on kirjeldatud negatiivse mõju riski alapunktis), sest võib eeldada, et investeeringuga kaasneb otsene ja kaudne mõju kohalikule tööturule, samuti ettevõtluskeskkonnale. Arvestades, et kaks kolmandikku Eesti SKP-st luuakse Harjumaal, võib suurtel investeeringutel väljaspool Harjumaad olla regionaalarengule tuntav mõju. Ekspressrada saaks regionaalarengut soodustada peamiselt töökohtade loomise kaudu. Strateegilised investeeringud loovad nii otseseid kui ka kaudseid töökohti. Otsesed töökohad on seotud konkreetse projektiga, näiteks ehituses, paigalduses ja hilisemas käitamises. Lisaks tekivad kaudsed töökohad tarneahelas, kus projektiga seotud ettevõtted ostavad kaupu ja teenuseid teistelt ettevõtetelt. Tüüpilise suurinvesteeringu puhul tähendab 30 otsest töökohta ligikaudu 100 töökohta majanduses kokku. Eeldusel, et väiksemad investeeringud loovad umbes 20 töökohta ja suuremad investeeringud (100 miljonit eurot ja rohkem) kvalifitseeruvad suuremahuliste investeeringute toetusele, mille üks kriteeriume on vähemalt 30 uue töökoha loomine vähemalt tegevusala keskmise palgaga Eestis, on tulemuseks umbes 130 otsest töökohta aastas ja kokku 430 töökohta. Suurema lisandväärtusega ja paremini tasustatud töökohtade lisandumine väljaspool Harjumaad aitab vähendada regionaalseid arenguerinevusi ning tasakaalustada sissetulekute jaotust üle Eesti. Näiteks 2025. aastal avatud Narva magnetitehas lõi avamisel 100 töökohta eesmärgiga suurendada seda lähiaastatel 400-ni. Üldiselt võib eeldada, et ehitamisetapis tekib ajutine tööjõunõudlus: kui piirkonnas on sobivat ja vaba tööjõudu ning ka vajalikke ettevõtteid, on mõju suurem; kui mitte, osutavad vajalikke teenuseid teiste piirkondade ettevõtted ja töötajad. Euroopa Komisjoni ühtekuuluvuspoliitika raames rõhutatakse, et avalduv mõju sõltub piirkonna ekspordivõimest ja kapitali nappusest – kui piirkonnas on vähem vaba kapitali, võib iga investeeritud euro anda suurema lisamõju. Kuna Eesti regionaalpoliitika järgi on prioriteetsetes piirkondades vähem kohalikke finantseerimisvõimalusi, on investeering nendes piirkondades mõjusam. Investeering loob ka kaudseid töökohti: uued otsesed töökohad kasvatavad nõudlust kohalike teenuste järele. Kui lähtuda Berkeley Ülikooli 2010. aasta hinnangust, võiks 1 töökoht tootmises luua umbes 1,6 kaudset töökohta (toitlustus, kaubandus, kinnisvara, iluteenused): kui tegemist on kõrgemat kvalifikatsiooni nõudva töökohaga, võib sellega kaasneda 2,5 kaudset töökohta; kui madalamat kvalifikatsiooni nõudva töökohaga, siis 1 kaudne töökoht. Oluline on märkida, et tüüpiliselt on strateegilistes valdkondades (nagu rohe- ja digitehnoloogiad ning riigikaitse) tavaliselt kõrgemad oskuse- ja palganõuded: see võib tõsta piirkonna palgataset, aga tekitada ka oskustööjõu puuduse. Kui piirkonnas sobivat tööjõudu ei ole, võib see vähendada investeeringu tegemise tõenäosust konkreetsesse piirkonda või ka seda, et kui investeering tehakse, leitakse sobiv tööjõud lähedal asuvast suuremast linnast. Suurema lisandväärtusega ja stabiilsemate töökohtade teke võib parandada piirkonna atraktiivsust ning toetada rahvastiku püsimist ja võimalikku tagasirännet, eriti kui sellega kaasnevad paremini tasustatud töö ja karjäärivõimalused. Investeering võib ka elavdada kohalikku ettevõtluskeskkonda: suureneb nõudlus kohalike tarnijate ja teenusepakkujate järele, tekivad kõrvaltegevused (nt hooldus, logistika, inseneriteenused ) ning pikemas vaates võivad kujuneda teadmussiirdevõrgustikud (nn klastriefekt ). Majandustegevuse kasv suurendab sel juhul kohaliku omavalitsuse eelarvet, mis omakorda võimaldab parandada avalikke teenuseid ja elukeskkonda, eeldusel et juhtimis- ja koostöömudelid toetavad reinvesteerimist piirkonda. Samas sõltub positiivse mõju avaldumine arendaja meelitamisest piirkonda. Nagu näha jooniselt REF _Ref222390753 \h \# 0 \* MERGEFORMAT 3 , on sobivaid tööstusalasid kogu Eestis, mitte ainult regionaalpoliitika prioriteetsetes asukohtades. Maa- ja Ruumiameti Eesti tööstusalade jooniselt (joonis REF _Ref222390753 \h \# 0 \* MERGEFORMAT 3 ) nähtub, et Ida-Virumaal on peamiste linnade juures suhteliselt palju ja suuremaid tööstusalasid. Kagu-Eestis on tihedus väiksem, kuid mitte nii väike kui näiteks Jõgeva- ja Viljandimaal. Seega võiks tööstusalade järgi ekspressrada regionaalarengut toetada. Samas on ka Tallinna, Pärnu ja Tartu piirkondades suurem tööstusalade tihedus. Seega on võimalik, et olulised investeeringud tulevad hoopis nendesse piirkondadesse ja piirkondlik ebavõrdsus süveneb. Arendaja soovib projekti ellu viia ikka seal, kus seda on majanduslikult otstarbekam ja asukoha mõttes kergem teha ega lähtu enda otsustes Eesti regionaalpoliitika eesmärkidest (vähemalt mitte olulisel määral), kui selleks ei ole rahalist või muul moel kasulikku motiivi. Isegi kui mõne projekti asukohaks saab regionaalarengu mõttes oluline piirkond, jääb mõju kogu regionaalarengule suure tõenäosusega ebaühtlaseks, sest väga suure tõenäosusega ei rajata ekspressraja kaudu uusi projekte igas prioriteetses piirkonnas. Seega ei saa öelda, et mõju regionaalarengule oleks oluline. Kuna praegu ei ole mõjuhindajale teada ühtki konkreetset arendust või projekti, mida soovitaks ekspressraja abil ellu viia, ei ole ka võimalik kindlalt öelda, et positiivne mõju regionaalarengule avaldub. Seetõttu hinnatakse mõju ulatus väikeseks. Mõju sagedus Mõju sagedus on keskmine, sest eeldatavalt aitab ekspressrada luua neid kiiremini ja suuremas mahus kui seni on suudetud . See avaldab mõju ka piirkonna arengule ja tulubaasile. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Eelnõu seadusena rakendamisel võivad kaasneda riskid, mis võivad positiivset mõju regionaalarengule vähendada või jaotada seda ebaühtlaselt. 6.7.2. Eluasemehinnad Kiire töökohtade lisandumine võib tekitada eluasemehindade ja üürituru surve, kui elamufond ning teenused (ennekõike lasteaiad, koolid) ei kasva samas tempos. Riski avaldumine on tõenäolisem vähese elamuarenduse ja eluruumidega piirkondades. Pigem iseloomustab kõiki regionaalpoliitika prioriteetseid piirkondi väike uute eluruumide hulk. Järgmisel joonisel (Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs ) on näidatud, et 2000–2023 ehitatud eluruume on Kagu- ja Ida-Eestis suhteliselt vähe. Olemasolevate eluruumide seas on nii Ida- kui ka Kagu-Eestis suhteliselt palju asustamata eluruume (vt joonis REF _Ref222407914 \h \# 0 \* MERGEFORMAT 5 ), mis võiks viidata, et piirkondades ei ole üldist eluruumide puudust, kuigi võib olla puudus nüüdisaegsetest eluruumidest, mille vastu võib kvalifitseeritud tööjõul suurem huvi olla. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Aastatel 2000–2023 ehitatud eluruumide osakaal elamufondis Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Asustamata eluruumide osakaal elamufondis Regionaalpoliitika prioriteetsetes piirkondades ei ole probleeme taskukohase hinnaga eluruumidega, vaid üle 90 protsendi korteritest on piirkonna elanikele taskukohased (korterite andmed on näidatud joonisel REF _Ref222408574 \h \# 0 \* MERGEFORMAT 6 , samasugune pilt kehtib ka eramute kohta). Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Taskukohase hinnaga korterite osakaal elamufondis Seega ei saa riski realiseerumist pidada tõenäoliseks, sest piirkonnas on taskukohaseid eluruume. Probleem võib tekkida uute eluruumide kättesaadavusega, kuid pigem on see arendaja risk, mis võib talle avalduda sobiva tööjõu leidmisel (kõrgemalt kvalifitseeritud tööjõud võib soovida ka uuemaid eluruume). Regionaalarengu vaates on tegemist väikse riskiga. Tööjõu ümberjaotumine Kui piirkonnas on tööjõudu vähe, võib tekkida ka tööjõu ümberjaotumine: uus suur tööandja palkab spetsialiste ja oskustööjõudu olemasolevatelt tööandjatelt (eriti avalikest teenustest ja kohalikust ettevõtlusest), mis võib olemasolevad ettevõtted panna keerulisse olukorda. Kui investeeringu teinud ettevõtja vajab sama profiiliga inimesi, keda piirkonnas juba napib (nt mehaanikud, elektrikud, automatiseerimise spetsialistid), ja kui pakutav palk või muud hüved on piirkondliku tööturu keskmisest paremad, võib risk realiseeruda. Taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika analüüsis kaardistati ka kõrge ja madala staatusega ametialade esindajate osakaal Eestis (vt joonis 8) ning nagu jooniselt näha, on Kagu- ja Ida-Eestis mõnevõrra vähem kõrge staatusega ametialasid ning mõnevõrra rohkem madala staatusega ametialasid. See ei tähenda automaatselt, et piirkonnas peavad sama tööjõu pärast võistlema investeeringu teinud ettevõtja ja olemasolevad ettevõtted, kuid mõningane konkurents võib siiski tekkida. Seda aga peab hindama konkreetse projekti raames ning ennekõike on tegemist arendaja äririskiga, mitte niivõrd regionaalarengut pärssiva teguriga, sest kahtlemata loob uus investeering peale kõrgema tasemega töökohtade ka madalama tasemega töökohti. Seega võib negatiivse mõju riski pidada väikeseks. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Kõrge staatusega ametialade (ISCO 1 ja 2) esindajate osakaal 2024. aastal Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Madala staatusega ametialade (ISCO 5–9) esindajate osakaal 2024. aastal Sõltuvus üksikust tööandjast Kui piirkonda tehakse oluline suur investeering ning piirkonna areng jääb sõltuma üksikust suurest tööandjast, võib see kasvatada piirkonna haavatavust: kui ettevõtte strateegia muutub, automatiseerimine vähendab tööjõuvajadust või tootmine paigutatakse ümber, võib mõju avalduda järsult just kohalikul tasandil ja avaldada mõju ka regionaalarengule. Ida-Virumaa majandus ja tööturg on ajalooliselt olnud suurettevõtete ja energiatööstuse mõju tõttu tundlikumad ning piirkond on ka eraldi õiglase ülemineku fookuses. See tähendab, et kui Ida-Virumaal tehakse üle 40 miljoni euro suurune investeering ühe suure tööandja näol, on võimalik, et kohalikul tasandil kujuneb temast oluline üksik tööandja, kelle käekäigust sõltub ka piirkonna areng. Kuna piirkonnas on õiglase ülemineku raames sellistele sõltuvustele eraldi tähelepanu pööratud, võib eeldada, et investeeringu tegemisel soovib riik või omavalitsus samuti riskile ennetavalt tähelepanu pöörata ning arendajaga koostööd teha, et riski realiseerumist vältida. Praegu on Ida-Virumaal tekkinud suur huvi õiglase ülemineku toetuste vastu (96 protsenti toetusest on projektidele eraldatud) ning võib eeldada, et ettevõtluskeskkond muutub selle tulemusel mitmekesisemaks. Seetõttu võib riski realiseerumise tõenäosust pidada pigem väikeseks. Kagu-Eesti on juba praegu mitmekesisema ettevõtluskeskkonnaga kui Ida-Virumaa ning kuigi kohaliku omavalitsuse tasandil võib investeeringu teinud arendaja kujuneda olulise mõjuga tööandjaks, on piirkonna arengule avalduv risk ilmselt väike. Pealinnastumine On ka risk, et ekspressrada kasutavad planeeringud võivad hoopis soodustada pealinnastumist. Näiteks IT sektoris võib muutuda kaalukohaks IT-taustaga tööjõu ja taristu (sh lennujaama, tulevikus Rail Balticu) lähedus. Seda riski peab aga hindama konkreetse projekti kontekstis, kuna ei ole teada, milline on tehtava investeeringu nõutud tööjõu profiil jms. Samuti osaleb kohalik omavalitsus ekspressraja puhul senisest vähem otsustus- ja menetlusprotsessis. See tähendab, et on suurem oht, et mõned kohaliku tasandi asjakohased teemad võivad jääda tähelepanuta (nt taristu, elukohad, teenused). Teatud juhtudel võib strateegiliselt oluline investeering regionaalarengut hoopis pärssida ja prioriteetseid piirkondi vähem atraktiivseks muuta. Mõne objektiga kaasnevad visuaalne ja ruumiline mõju, õhusaaste, müra ning liiklus, mis võivad soodustada elanikkonna lahkumist piirkonnast. Neid mõjusid on käsitletud kohalikule omavalitsusele avalduva mõju juures. Kokkuvõte: Tegemist ei ole metoodika kohaselt olulise mõjuga, mille kohta tuleb läbi viia täiendav mõju hindamine. 7. S eaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega on seotud nii ministeeriumid, allasutused kui ka kohalikud omavalitsused. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse luuakse ühtne kontaktpunkt ning sellega kaasnevad kulud on ministeeriumi eelarves olemas . Mõjuanalüüsis tuuakse välja, et kuna ekspressrajale tuleb 2–5 projekti aastas, on mõju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele väike. Menetlemise kiirendamiseks on ette nähtud erinevad muudatused, millest osa puudutab otseselt ka kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) ülesandeid ruumilise planeerimise valdkonnas. Seaduse rakendamisel on vaja koostada juhendmaterjale ning pakkuda koolitusi, et KOV-id oskaksid ette nähtud muudatusi ka rakendada. Ekspressraja puudumisel võib osa investeeringutest jääda Eestisse tulemata või liikuda alternatiivsetesse asukohariikidesse, kus menetlus on kiirem ja riskid väiksemad. Sellisel juhul tekib kogu investeeringuga seotud maksutulu teises riigis, mitte Eestis. Ekspressrada vähendab seda riski, suurendades tõenäosust, et investeeringud realiseeruvad Eestis ja nendega seotud maksutulu kujuneb siin. Samas tuleb rõhutada, et investeeringute mõju eelarvetuludele ei ole automaatne ega täielikult garanteeritud. Mõju suurus sõltub investeeringu liigist, tööjõumahukusest, majandustsüklist ja ressursside kättesaadavusest. Seetõttu on ekspressraja roll eelkõige ennetav ja soodustav: see aitab vältida olukordi, kus potentsiaalne majandus- ja maksutulu jääb realiseerumata üksnes menetlusest tulenevate viivituste tõttu. Rahandusministeeriumi juhendmaterjalis on esitatud näide, milline on ühe 100-miljonilise täiendava ehitise mõju maksutuludele. On hinnatud, et maksutulu suurusjärk on sellisel juhul umbes 40 miljonit eurot, millest käibemaksu osa moodustab ligikaudu 17 miljonit eurot, tööjõumaksud ligikaudu 17 miljonit eurot ja tarbimismaksud ligikaudu 6 miljonit eurot. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Näidis (100 mln € CAPEX ) – maksutulu komponendid Maksutulu komponent Suurusjärk (mln €) Käibemaks ~ 17 Tööjõumaksud ~ 17 Tarbimismaksud ~ 6 Kokku ~ 40 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja : 8.1. eelnõukohase § 27 lõike 3 2 alusel kehtestada Vabariigi Valitsuse määrus „ Strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded ning investeeringu vähima lubatud mahu, projektivaldkonna ja taotleja registrijärgse asukoha piirangud, strateegiliselt olulise investeeringu hindamise kord ja hindamiskomisjoni koosseis “ (seletuskirja lisa 1); 8.2. muuta regionaalministri 04.10.2023. aasta määrust nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele esitatavad nõuded“ (seletuskirja lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine ei eelda täiendavaid ettevalmistusi , mistõttu ei nähta s eaduses ette konkreetset jõustumise aega ehk seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Õigusanalüüsi „Strateegiliste investeeringute ekspressraja väljatöötamine“ raames viidi läbi kaks töötuba järgmiselt: 12.12.2025 avaliku sektori asutustega (Kliimaministeerium, TTJA, KeA ); 17.12.2025 KOV-idega (Rae vald, MaRu , KeA , Lääne-Harju vald, Valga linn, TTJA, Kliimaministeerium, Põlva vald, Lüganuse vald); 13.01.2026 ettevõtjatega ( Fibenol , BLRT, IVIA, efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda). Seaduseelnõu koostamise käigus toimusid järgmised kohtumised: 27.02.2026 huvirühmadega (Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda); 06.02.2026 Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Eelnõu esimestele versioonidele on mitteametlikku tagasisidet andnud ja/või eelnõu on nendega arutatud/neile tutvustatud: huvirühmad: Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Linnade ja Valdade Liit; avalik sektor: Justiits- ja Digiministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Rahandusministeerium, Maa- ja Ruumiamet; TTJA, Keskkonnaamet, Õiguskantsleri Büroo, Riigikantselei; erasektor: efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda.
Justiits- ja Digiministeerium
27.04.2026 nr 2-2/1209-14
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
(strateegiliste investeeringute ekspressrada)
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Edastame kooskõlastamiseks planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu.
Palume anda hinnang eelnõule hiljemalt 30.04.2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) seletuskirja lisad.
Ahto Pahk
+372 5307 2548,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
26-0394
2-2/1209-1
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri
Lisa 3
Kooskõlastustabel
Nr Ettepaneku/märkuse sisu Seisukoht Selgitus
Keskkonnaamet (1-5/26/31-2)
1. Eelnõu § 1 punkt 7. Eelnõu PlanS § 272 lg 3 p 3 kohaselt, Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
kui riigi eriplaneeringu koostamisel detailse lahenduse
alusel on algatatud keskkonnamõju strateegiline Eelnõu kohaselt algab kõnealusel juhul riigi
hindamine, lähtutakse järgmisest erisusest – enne riigi eriplaneeringu menetlus detailse lahenduse
eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju koostamise taotluse esitamisega planeeringu
strateegilise hindamise aruande esitamist koostamise korraldajale (§ 272). Riigi eriplaneeringu
kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks tuleb küsida algatamise taotlusele esitatavad nõuded on
käesoleva seaduse § 44 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste kehtestatud regionaalministri 04.10.2023 määrusega
ja isikute seisukohta keskkonnamõju strateegilise nr 66. Muu hulgas tuleb taotluses esitada kavandatava
hindamise aruandes kogutava teabe ulatuse kohta. ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste
majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
Seletuskirjas lk 12 on „aruandes kogutava teabe ulatuse looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldus.
kohta“ märgitud, et „asutused (oma pädevusvaldkonnast Sealjuures on käesoleva eelnõu raames kavandatud
lähtuvalt) ja isikud annavad 30 päeva jooksul seisukoha täiendada ka regionaalministri määrust (vt lisa 2
selle kohta, mida tuleks KSH menetluses arvestada, eelnõu kavandit). KSH käigus eeldatavalt oluliste
sealhulgas millist olulist keskkonnamõju hinnata.“ Samuti mõjude kaardistamise ja hindamise vajaduse,
on analüüsitud KSH programmide koostamise teemat, sh hindamismetoodika, vajalike ekspertide jmt osas (ehk
KSH direktiivi nõuete valguses. aspektid, mis kehtivas regulatsioonis leiavad
käsitlemist KSH programmis) saab muu hulgas
Keskkonnaamet rõhutab, et KSH programmi üks tugineda riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele.
olulisimaid eesmärke on kaardistada ja välja tuua, mis
keskkonnamõjud on eeldatavalt olulised ja vajavad KSH Nagu on seletuskirjas selgitatud, siis vajalikud
käigus hindamist, kuidas mõju hindamine läbi viiakse, sh uuringud, analüüsid ja hinnangud võivad olla tehtud
hindamismetoodika, mis valdkonna eksperte tuleb kaasata ka enne riigi eriplaneeringu algatamise taotluse
jm. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks välja tuua, et kui antud esitamist – ka sellele teabele saab tugineda KSH
juhul KSH programmi ei koostata, siis millest KSH ekspert käsitlemist vajavate mõjude/aspektide
lähtub, et mis mõjud vajavad KSH käigus hindamist ja väljaselgitamisel.
KSH aruandes käsitlemist ning kuidas seda tehakse.
Lisaks, eelnõuga on kavas sätestada, et REP-i
Siin tuleb arvestada, et strateegiliselt oluliste ehitiste näol koostamisel võib KSH olla kohustuslik või tuleb anda
on tegemist suuremahulisemate arendustega, mille hulka eelhinnang ning kaaluda KSH vajadust (kehtivas
võivad kuuluda ka sellised, mille osas puudub Eestil ja regulatsioonis on KSH alati kohustuslik). Seega saab
asutustel kogemus. Seega, antud juhul ei saa nt analoogia KSH käsitlemist vajavate mõjude/aspektide
korras lähtuda KMH reformi käigus tehtud ettepanekust väljaselgitamisel tugineda ka eelhinnangule ning
(https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju- asjaomaste asutuste seisukohtadele.
hindamise-reform#tootati-valjakmh-pr) jätta KMH
programm koostamata nn standardsete juhtumite korral, Arusaadavalt on KSH eksperdirühmal oluline roll
kus keskkonnamõjud on teada ja uuringud olemas. KSH ulatuse määratlemisel (nii nagu kehtivaski
Seetõttu ei saa eeldada, et MKM kontaktpunktina või regulatsioonis).
kaasatavad asutused suudaksid (alati) KSH ulatuse
tervikuna ette anda, sealhulgas määratleda
hindamismetoodika. Asutused saavad ja peavad esitama
kogu neile teada oleva teabe, kuid KSH eksperdirühm peab
tõenäoliselt ka omalt poolt tegema pingutusi, et selgitada
välja või täpsustada KSH ulatust (sh arvestades asutuste
seisukohti) ning tagada kõigi oluliste mõjude asjakohane
hindamine.
2. Eelnõu § 1 punkt 7. Eelnõu PlanS § 272 lg 5 kohaselt Selgitame REP-i menetlustähtaja osas on seletuskirja punktis
tehakse riigi eriplaneeringu detailse lahendusena 6.3.4. selgitatud, millele tuginedes on 1-aastane
kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus hiljemalt ühe tähtaeg põhimõtteliselt asjakohane.
aasta möödumisel taotluse esitamisest arvates, kui taotlus
vastab käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel
kehtestatud määruse kohase menetluse kiirkorras
läbiviimise taotluse nõuetele.
2
Seletuskirjas (lk 12) on selgitatud: „Viidatud määrus loob
võimaluse läbida menetlus konkreetsetel eeldustel
kiirkorras. See tähendab eeldust, et planeeringu
koostamise taotluse esitamise hetkel on tehtud vajalikud
uuringud (nt elustiku-uuringud), analüüsid ja hinnangud
ning menetluse käigus puudub vajadus oluliselt
täiendavate uuringute läbiviimiseks. Tegemist on
tähtajaga, mida saab HMS-is ette nähtud juhtudel
pikendada, kuid haldusorgan ei tohi sealjuures ise olla
viivituses.“
Keskkonnaameti hinnangul tuleks seletuskirjas selgitada,
mille alusel on jõutud järeldusele, et üks aasta on piisav
riigi eriplaneeringu detailse lahenduse kehtestamise või
kehtestamata jätmise otsuse tegemiseks. Seejuures tuleks
täpsustada, millest lähtuvalt on seletuskirja lk 12 leitud, et
taotluse esitamise ajaks on vajalikud uuringud (nt elustiku-
uuringud), analüüsid ja hinnangud juba tehtud. Kuigi
materjalides on selgitatud, et uuringuid ja muid vajalikke
töid on võimalik teha ka enne REPi ja KSH koostamist (nt
KMH käigus), ei ole see käsitatav vältimatu
eeltingimusena.
3. Eelnõu § 3 p 1. Eelnõu KeHJS § 284 sätestab strateegiliselt Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
olulise ehitise keskkonnamõju hindamise erisuse,
seletuskirjas on selgitatud muudatuse vajalikkust ja sisu. KMH programmi koostamata jätmise erisus on
kavandamisel eraldiseisva KeHJS muutmise seaduse
Seletuskirja lk 26 on kirjas: „Järgnevalt on täpsemalt eelnõuga (eelnõus kavandatud kui „keskkonnamõju
selgitatud REP-i ning KSH ja KMH menetluste hindamise algatamisel keskkonnamõju hindamise
koordineerimist. KMH algatamise järel koostatakse KMH ulatuse määramine“). Viidatud eelnõu jõustumise
programm (KMH ulatuse määramiseks). Strateegiliste järgselt on asjakohasel juhul võimalik kohaldada
3
investeeringute ehitiste erisusega programmi koostamise KMH programmi koostamata jätmise erisust ka
õigusraamistikus muudatusi ette ei nähta.“ Lisaks on strateegiliselt olulise ehitisi menetluses. Seetõttu ei
seletuskirjas ka kajastatud, mida peab KMH programm sisaldu antud muudatusettepanek käesolevas eelnõus.
sisaldama.
Seega erinevalt käesoleva eelnõu § 1 punktis 7 toodust, on
strateegiliselt olulise ehitise KMH erisuse rakendamisel
vaja siiski koostada KMH programm. Jääb arusaamatuks
selline erinev lähenemine – REPi KSH korral ei ole
programmi koostamine vajalik, kui kavandatavat
lahendust soovitakse kehtestada detailse lahenduse alusel.
Samas, strateegiliselt olulise ehitise KMH korral peetakse
programmi koostamist jätkuvalt vajalikuks. Seletuskirjas
tuleks tehtud valikut selgitada.
4. Seletuskirja lk 28 (eelnõu § 3 punkt 3) on ekslikult kirjas: Arvestatud Seletuskirja on täiendatud.
„Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7, millega
muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, asendades senise
imperatiivse kohustuse nõuda REP algatamisel alati KSH-
d sellega, et KSH vajadus otsustatakse kaalutlusõiguse
alusel.“
See ei vasta eelnõule. Eelnõu kohaselt on edaspidi REPide
korral KSH kohustuslik (KeHJS § 6 lg 1 tegevuste korral)
või otsustatakse KSH vajadus kaalutlusõiguse alusel
(muud tegevused), st KSH vajadust ei otsustata alati
kaalutlusotsuse alusel. Seletuskirja lk 27 on õigesti kirjas –
„Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 7, millega
muudetakse PlanS § 27 lõiget 6, asendades senise
imperatiivse kohustuse nõuda REP-i algatamisel alati
KSH-d sellega, et KSH on kas kohustuslik või selle
vajadus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel.“
4
5. Peatükk 6.5.2. Mõju riigiasutustele: Seletuskirja lk 63 on Mittearvestatud Seletuskirjas on aluseks võetud (viidatud)
analüüsitud võimalikku koormust Keskkonnaametile: Kliimaministeeriumis koostatud ja 04.06.2025
„Kuigi ka teised asutused (nt Keskkonnaamet) on käskkirjaga nr 1-2/25/240 kinnitatud „Keskkonna
mõjutatud, ei nõua strateegiliselt oluliste investeeringute tulemusvaldkonna 2024. a tulemusaruanne“.
menetlemise koondamine riigi tasandile eeldatavalt Tulemusaruande lk 27 sisaldab seletuskirjas
täistööajaga ametnike lisamist asutustesse. Näiteks 2024. kajastatud andmeid: „Keskkonnaameti
aastal algatas Keskkonnaamet 899 keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise juhtumite arv kasvas, eriti
hindamise menetlust ja andis 501 arvamust seoses metsateatiste eelhinnangutega. Algatati 899
planeeringutele81 – seega ei tohiks 2–5 projekti keskkonnamõju hindamise menetlust ning anti 501
lisandumine aastas tähendada ametile kuigi suurt töömahu arvamust planeeringutele. Menetlused olid 100%
suurenemist.“ tähtaegsed. Protsessi tõhustamiseks tehakse
ettevalmistusi digitaliseerimiseks.“
Keskkonnaamet rõhutab, et seletuskirjas toodud info on
ekslik, mistõttu seda tuleb parandada. Selgitame, et
Keskkonnaamet tegi 2024. a 899 KMH algatamise ja
algatamata jätmise otsust (s.o 899 on KMH algatamise ja
algatamata jätmise otsused kokku), millest 725 tehtud
metsateatistele (lisan infona, et Keskkonnaametis on
metsateatiste puhul eelhinnangu andmine tehtud paljuski
juba automaatseks). 2024. aastal tegi Keskkonnaamet 10
KMH algatamise otsust, mitte 899.
501 on Keskkonnaameti keskkonnakasutuse valdkonna
planeeringutega seotud arvamuste koguarv, kus oleme
andnud arvamuse, seisukoha, esitanud ettepanekuid
planeeringu lähteseisukohtade ja eskiisi kohta, andnud
kooskõlastuse/jätnud kooskõlastamata planeeringu. Seega,
see number kajastab Keskkonnaametis 2025. aastal
arvamuste-seisukohtade kirjade mahtu, mitte erinevate
planeeringute menetluste arvu.
5
Palume seletuskirjas üle vaadata eelnõu rakendamise mõju
hinnang Keskkonnaametile ja viia see tegelikkusega
kooskõlla. Mõju hinnangusse lisada ka
keskkonnakaitseload ja nende andmine. Ühtlasi märgime,
et igal aastal 2–5 suure arenduse lisandumine ei ole
koormuse mõttes tühine. Võttes aluseks senise suuremate
arenduste kogemuse, siis materjalide läbivaatamine ja
seisukoha kujundamine ning koostöö tegemine nõuab
erinevate valdkondade spetsialistide aega ning töötunde.
Palume korrigeerida ja täiendada.
European Energy A/S Baltic (08.04.2026)
1. Praeguses ettepanekus ei taga määrus võrdseid võimalusi Selgitame Eelnõu peamine eesmärk on parandada Eesti
tuuleenergiaprojektidele ega hübriidsetele positsiooni selliste investeeringute saamisel, mis
taastuvenergiajaamadele (sh salvestusprojektidele), kuna panustavad riigi tööstuse arengusse.
strateegilise investeeringu staatus antakse ainult salvestus-
või muudele kontrollitavatele elektritootmisprojektidele. Tuulikute mõju ümbritsevale elu- ja
See lähenemisviis eirab asjaolu, et tuuleenergiaprojektid looduskeskkonnale on erinev tavapärasest
on planeerimis- ja lubade andmise menetluste osas ühed tööstusehitisest. Tuuleparkide puhul on väljakutseks
kõige aeganõudvamad taastuvenergiaprojektid. asukohavalik ja erinevad keskkonnauuringud, sh
lindude rändekoridoride küsimused, mis on
Tuuleenergiaprojektide – või tuuleenergiat kasutavate ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul
hübriidelektrijaamade – lisamine strateegiliselt oluliste probleemiks üldjuhul ei ole. Tuulepargid ei sobitu
investeeringute hulka kiirendaks oluliselt Eesti edusamme ekspressraja mõttega – võimaldada strateegiliselt
dekarboniseerimise eesmärkide saavutamisel. Lisaks tooks oluliste tootlike investeeringute võimalikult sujuvat
selline kaasamine laiemat majanduslikku kasu, sealhulgas realiseerimist Eestis.
suurenenud investeeringuid, töökohtade loomist ja
energiajulgeolekut. Tuuleenergeetika arendamiseks on kehtiva õiguse
kohaselt juba olemas mitu erandit, mistõttu täiendava
Seetõttu teeme ettepaneku lisada tuuleenergiaprojektid ja menetluskorra lisamine ei tooks tulemust. Näiteks:
tuuleenergiat kasutavad hübriidelektrijaamad suurte tuuleparkide kavandamiseks on juba
praegu olemas tõhus riigi tasandi menetlus –
6
selgesõnaliselt eelnõu § 2 „Strateegiliselt oluline asukoha eelvaliku alusel kehtestatav riigi
investeerimine“ lõike 2 punkti 5 alla. eriplaneering. REP-i ühe-etapiline menetlus
võimaldab liikuda asukoha eelvaliku etapist (sh
vajalike uuringute läbiviimine) vahetult PT-de
menetlusse ning sealt edasi ehitusloa andmiseni.
Kuigi seadus seob tuuleelektrijaamade puhul riigi
eriplaneeringu võimalikkuse eelduslikult alates
400 MW kavandatavast võimsusest, ei välista
kehtiv õigus ka väiksema võimsusega
tuuleparkide käsitlemist strateegilise huviga
objektidena (sellisel juhul tuleb huvi olemasolu
hinnata konkreetse projekti asjaolusid arvestades
ja teha vastav otsus);
Riigikogu menetluses olev planeerimisseaduse
muutmine (683 SE) näeb ette kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kaotamise
ja asendamise detailplaneeringuga. Pooleliolevad
KOV EP-d saab lõpuni menetleda, kuid uute
arenduste puhul muutub menetlus lihtsamaks,
kuna detailplaneeringu puhul ei nähta ette asukoha
eelvalikut;
Ka KOV EP-d ennast on tuuleenergeetika
vajadustest tulenevalt üle vaadatud – nt alates
2023. aastast saab tuuleparke planeerida vaid
KOV EP asukoha eelvaliku etapi alusel ilma
detailse lahenduse välja töötamiseta.
Tuuleparkide puhul ei näi kitsaskoht olevat tõhusa
menetluskorra puudus, vaid menetlusnormidest
mittesõltuvad tegurid (nt põrkuvad huvid), mida aga
ei saa lahendada käesoleva eelnõuga. Lisaks märgime,
7
et ettepanek puudutab eelnõu kavandit, mille põhjal
koostatakse eraldi eelnõu.
Maa- ja Ruumiamet (09.04.2026 nr 1-10/26/4662-2)
1. Punkti 5 kohaselt täiendatakse paragrahvi 27 (Riigi Arvestatud Kehtivas sõnastuses on arvesse võetud tõika, et mida
eriplaneering ja selle koostamise korraldaja) lõigetega 31 osaliselt täpsemalt on asjaolud kajastatud seaduses, seda
ja 32 , millega sätestatakse strateegiliselt olulise ehitise ja keerulisem on tulevikus vastavaid aspekte muuta, kui
investeeringu põhitunnused seaduse tasandil, kuid selle selleks peaks vajadus tekkima. Norm peab säilitama
sisu on suures osas avatud ja sisustatud Vabariigi Valitsuse piisava paindlikkuse. Lisatud on strateegiliselt olulise
määruse tasandil. Eelnõu paragrahvi 27 lõiked 31–32 investeeringu mõiste ja üldisemad kriteeriumid.
annavad Vabariigi Valitsusele väga laia volituse
kehtestada investeeringu kriteeriumid, sh vähima mahu,
projektivaldkonnad, taotleja registrijärgse asukoha
piirangud ning hindamise korra, samas kui määruse
kavandis on need sisulised tingimused juba detailselt välja
toodud (määruse § 2, § 5 ja § 6).
MaRu on seisukohal, et strateegiliselt olulise ehitise
põhitunnused ja ekspressraja kohaldamise
põhikriteeriumid on mõistlik sätestada lühidalt ja selgelt ka
seaduses.
2. Punkti 7 kohaselt täiendatakse seadust paragrahviga 272, Selgitame Eelnõuga ei nähta ette REP-i detailse lahenduse
mis võimaldab loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja koostamisele kehtivate avalikkuse kaasamisega
kehtestada riigi eriplaneeringu (REP) detailse lahenduse seotud üldnormide muutmist. PlanS §-d 50–52 ei
alusel. Samuti on sätestatud avalikustamise ja kaasamise muutu ning osundatud sätted reguleerivad REP-i
põhimõtted, sh et detailse lahenduse koostamise avalikku väljapanekut REP-i detailse lahenduse
menetluses avaldatakse teated vaid planeeringu koostamisel. Seega ei saa nõustuda, et REP-i detailse
koostamise korraldaja veebilehel ning PlanS § 44 lõikes 2 lahenduse puhul avalikkuse kaasamine võrreldes
nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse kirjalikult. varasemaga muutub.
8
Kuigi seaduse muudatuse eesmärk on tagada strateegiliselt
olulise ehitise menetluse efektiivne ja kiire läbiviimine
ning seetõttu on leitud, et selliste menetluste puhul on
põhjendatud loobuda populaarkaebuste esitamise
võimalusest, ei ole MaRu hinnangul põhjendatud
kitsendada avalikkuse võimalust planeeringu menetluses
osaleda ja ettepanekuid esitada. Kui kaheetapilise REP-i
koostamisel toimub avalikkuse kaasamine läbi
avalikustamise ja avaliku arutelu korraldamise, siis
kavandatavas regulatsioonis avatud menetlust senisel kujul
ja mahus ette ei nähta, kuigi tegemist võib olla suurt
avalikku huvi omava objektiga, millega võib kaasneda ka
negatiivseid mõjusid, mille osas võib eeldada piirkonna
elanike laiemat huvi. Ka projekteerimistingimuste
menetluses (ehitusseadustiku (EhS) § 31 lg 1) on avalik
menetlus ette nähtud EhS §-i 27 kohaldamisel. Seetõttu
leiame, et kuna avalikes huvides vaidlustamise võimalust
enam ette ei nähta, siis tuleks eelnõu paragrahvi 272
kohases menetluses tugevamalt tagada isikute võimalikult
varajane kaasamine, sh kohalike omavalitsuste ning
puudutatud isikute ja asjaomaste asutuste sisuline
kaasamine. Samuti näeme vajadust korraldada vähemalt
üks avalik väljapanek ja avalik arutelu ning korduv
avalikustamine juhul, kui lahendus oluliselt muutub.
Avaliku menetluse läbiviimine selliste objektide
kavandamisel oleks kooskõlas ka hea planeerimistavaga.
3. Paragrahvi 272 lõikes 5 sätestatakse, et riigi eriplaneeringu Selgitame REP-i menetlustähtaja osas on seletuskirja punktis
detailse lahendusena kehtestamise või kehtestamata 6.3.4. selgitatud, millele tuginedes on 1-aastane
jätmise otsus tehakse hiljemalt ühe aasta möödumisel tähtaeg põhimõtteliselt asjakohane.
taotluse esitamisest arvates, kui taotlus vastab PlanS § 3
9
lõike 6 punkti 21 alusel kehtestatud määruse kohase
menetluse kiirkorras läbiviimise taotluse nõuetele.
Leiame, et see tähtaeg on väga lühike eriti juhul, kui läbi
viiakse keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH).
Samuti oleme seisukohal, et paragrahvi 272 kohase REP-i
menetluse puhul ei ole otstarbekas haldusjärelevalve
läbiviimine selle menetluse tähtaegade täitmise osas ning
MaRu ei peaks selle menetlusliigi puhul haldusjärelevalvet
tegema.
4. Paragrahv 272 võimaldab REP-i kehtestada detailse Mittearvestatud Asukoha valik sõltub peamiselt konkreetse taotleja
lahenduse alusel eelvalikuta, kuid seadusest ei nähtu eelistustest ning asukohaga seotud võimalustest
piisavalt selgelt, kuidas toimub alternatiivsete asukohtade (transpordisõlmed, juurdepääs vajalikule taristule
kaalumine või muude mõistlikke lahenduste leidmine. jne). Eelnõukohase lahenduse puhul on peamiseks
Samas jääb muudetava paragrahvi 30 loogika endiselt eelduseks, et asukoha on taotleja enda jaoks kindlaks
seotuks sobivaima asukoha leidmisega. teinud, muu hulgas kasutades tööstusalade
kaardirakendust. Asukoha valimine võib toimuda ka
MaRu teeb ettepaneku lisada paragrahvi 272 juurde enne REP-i menetlust, nt kontaktpunkti abiga ning
tingimus, et eelvalikuta menetluses tuleb detailse selle täiendav reguleerimine ei ole eelnõu sisu ja
lahenduse ja KSH/KMH raames hinnata alternatiivide eesmärki arvestades asjakohane.
puhul vähemalt mõistlikke asukohti (kui neid on) mahu-
või tehnoloogiaalternatiive ja nullalternatiivi ning
analüüsida valitud lahenduse põhjendatust võrreldes
muude realistlike võimalustega.
5. Eelnõu kohaselt tehakse muudatused ka ehitusseadustikus Arvestada Seletuskirja täiendatud.
(EhS) ning seadustikku täiendatakse 131. peatükiga osaliselt
„Strateegiliselt oluline ehitis“ ning sätestatakse PT Täiendavalt selgitame, et eelnõukohane PlanS § 272
andmise alused strateegiliselt olulise ehitise püstitamiseks on erinorm, mis tähendab, et tavapärast olulise
detailplaneeringu või selle koostamise kohustuse ruumilise mõjuga ehitist selle alusel planeerida ei ole
puudumisel (§ 1212) ning riigi eriplaneeringu detailse võimalik.
10
lahenduse või detailplaneeringu olemasolul (§ 1213).
Sätetes on toodud mitmeid erisusi, mis võimaldavad
strateegiliselt olulise ehitise rajamiseks anda PT-sid
enamatel ja suuremaid kõrvalekaldeid lubavatel alustel kui
näeb ette kehtiv EhS-i PT andmise üldregulatsioon.
Sellega seoses palume täpsustada, millise planeeringuga
vastuolu on paragrahvi 1212 lõikes 3 mõeldud, kas
vastuolu maakonnaplaneeringu või üldplaneeringuga ning
selgitada paragrahvi 1212 lõikes 4 ja paragrahvi 1213 lõike
5 punktis 1 toodud äri-, tootmis-, riigikaitsemaa
juhtotstarbega sarnase maa olemust. Samuti palume
täpsustada ORME asukohaga seonduvaid tingimusi,
millega strateegiliselt olulise ehitise REP võib vastuollu
minna. Samuti palume selgitada, kas ORME puhul on
eelnõus mõeldud kehtivat ORME planeeringut (KOV EP)
või olukorda, kus üldplaneeringus ei ole ORME määratud
või see on määratud teise asukohta või teise objekti
tarbeks, mille kavandamiseks tuleb praegu koostada KOV
EP. ORME puhul on nõutav vähemalt detailplaneering ja
PT-de andmist saab MaRu hinnangul kaaluda kui
planeeringus on määratud juhtotstarve (äri-, tootmis-,
riigikaitsemaa või sarnase juhtotstarbega maa) PT andmist
võimaldab.
Ühtlasi märgime, et eelnõust ei selgu, kas siin on mõeldud
ka võimalust kavandada ORME-t PT-ga või DP-ga juba
sellel aastal, kui KOV EP instrument on PlanS-is veel
olemas. Kuna seadus jõustub üldises korras, võib juhtuda,
et KOV EP regulatsioon on käesolevate muudatuste
kehtima hakkamisel veel endiselt kehtiv.
11
6. Eelnõu paragrahvi 1213 lõike 5 punkti 3 kohaselt nähakse Selgitame Haldusaktidel on üldjuhul topeltmõju ehk haldusakt,
ette võimalus täpsustada projekteerimistingimustega mis on antud kellegi suhtes soodustavalt (nt
asjakohasel juhul planeeringus sätestatud müra-, ehitusluba), võib olla samas teise isiku õigusi rikkuv.
vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning Haldusmenetluses tuleb leida tasakaal isikute
muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete muutmiseks. õigususte kaitsmisel, järgides õigusaktides sätestatud
piiranguid ja nõudeid. Seega oleme nõus, et haldusakt
Eelnõust ei selgu, milles seisneb nende tingimuste peab igal juhul olema õigusaktidega kooskõlas ning
võimalik täpsustamine. Neid tingimusi ei tohiks kindlasti isikute põhiõiguste riive peab mahtuma õigusaktis
PT-ga leevendada selliselt, et negatiivsed häiringud ettenähtud piiridesse.
suurenevad. Lahendus peab olema kooskõlas vastavate
õigusaktide ja normidega.
7. MaRu hinnangul sisaldab kavandatav PT andmise Selgitame Erinevus EhS üldsätetest on põhjendatud, kuna
eriregulatsioon põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva tegemist on strateegiliste ehitistega.
üldise PT andmise reeglistiku ja põhimõtetega eelkõige
võimaluses kehtivaid planeeringuid sisuliselt ja
olemuslikult muuta. See seab taotlejad ebavõrdsesse
olukorda ning sellega võib kaasneda olukord, kus
keskkonda vähem mõjutava ehitise rajamiseks tuleb läbida
oluliselt aeganõudvam detailplaneeringu menetlus samas
kui strateegiliselt olulist ehitist võimaldatakse edaspidi
püstitada nö kiirendatud korras. Leiame, et PT-de andmine
strateegiliselt olulise ehitise tarbeks peab olema võimalik
olukorras, kus planeeringuid olemuslikult ei muudeta.
Seetõttu teeme ettepaneku täpsustada paragrahve 1212 ja
1213 nii, et PT-ga võib teha üksnes selliseid muudatusi, mis
ei muuda üld- ega detailplaneeringu põhilahendust, maa-
ala ruumilise arengu põhisuundi ning mis on vajalikud
projekti tehniliseks täpsustamiseks või toimimise
tagamiseks.
12
8. Eelnõu järgi on kontaktpunktil keskne roll taotluse Selgitame Sellise täiendava sätte lisamine ei ole asjakohane,
kontrollimisel, hindamiskomisjoni kokkukutsumisel, kuna eelnõuga ei nähta ette ühegi pädeva asutuse
eksperdikomisjoni töö juhtimisel ja menetluste ülesande terviklikku või osalist üleandmist
koordineerimisel. Samas ei ole piisavalt selge, kus lõpeb kontaktpunktile. Kontaktpunkt ei ole haldusorgan
koordineeriv roll ja kus algab sisuline mõju üksikutele ning tema tegevus on seotud MKM-i üldise
otsustele. Teeme ettepaneku eelnõus sätestada, et ühtne pädevusega. Sellele on tähelepanu pööratud ka
kontaktpunkt koordineerib menetlusi, kogub infot ja seletuskirjas.
korraldab komisjonide tööd, kuid ei asenda pädeva asutuse
kaalutlusõigust ega kooskõlastusõigust.
9. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu paragrahvi 6 kohane Selgitame Hindamiskomisjon ei tee eelnõu kohaselt otsustusi,
hindamiskomisjoni ja paragrahvis 8 nimetatud mis mõjutavad konkreetset ruumiotsust.
eksperdikomisjoni koosseis ei näe sõnaselgelt ette Hindamiskomisjoni ülesanne on hinnata
riigiarhitekti või muud sõltumatut ruumilise kvaliteedi investeeringu projekti. Eksperdikomisjon
eksperti. Hindamiskomisjoni koosseis on praegu moodustatakse menetluse läbiviimise huvides, millel
valdkondlike asekantslerite, kontaktpunkti ja ELVL-i on pigem koordineeriv roll. Kumbi komisjonidest ei
esindaja põhine. Palume kaaluda riigiarhitekti kaasamist langeta ühtki sisulist otsust pädevate asutuste eest.
strateegiliselt oluliste investeeringute hindamiskomisjoni Seega ei ole täiendava liikme lisamine komisjoni
või vähemalt eksperdikomisjoni koosseisu. Arvestades, et koosseisu otseselt ka vajalik.
komisjonid teevad otsuseid, millel on lisaks
majanduslikule ja julgeolekulisele mõõtmele ka oluline
ruumiline ja avaliku ruumi kvaliteeti mõjutav mõju, peaks
komisjonide töös olema tagatud ka sõltumatu ruumilise
kvaliteedi ja arhitektuurivaate esindatus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (09.04.2026 nr 2-2/2026/0430)
1. Määruse kavandi § 2 lõike 2 punkt 3 näeb ette strateegilise Selgitame Võtame arvesse määruse eelnõu koostamisel.
investeeringu projekti ühe valdkonnana kaitsetööstuse, kui
see on seotud strateegilise kauba seaduse § 2 lõigetes 2 ja
8 märgitud kauba tootmisega või sama seaduse § 4 lõikes
1 märgitud tegevusega. Määruse kavandi § 4 lg 3 sätestab
kontaktpunktile ülesandeks korraldada projekti taotlusega
13
kavandatud investeeringu usaldusväärsuse hindamine,
mida teeb TTJA võttes aluseks välisinvesteeringute
hindamise seaduse (edaspidi VUHS) §-s 10 nimetatud
menetluse. Peame oluliseks märkida, et VUHS ei näe ette
sihtettevõtjana relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud
sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona käitlemisega
tegelevat ettevõtjat (VUHS § 4 lg 1 p 3). VUHS seletuskiri
(lk 33) selgitab eeltoodud ettevõtja sihtettevõtjana mitte
käsitlemist järgmiselt: „relvaseaduse 111. ptk 2. jaos on
reguleeritud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegeleva ettevõtja aktsiate ja osade ning
ettevõtja omandamine, sealhulgas olulise osaluse või
ettevõtja omandamise näol. Eelnimetatud relvaseaduse
alusel menetlus on oma olemuselt sarnane eelnõus
olevaga, kuid laieneb füüsilistele ja juriidilistele isikutele
sõltumata nende päritolust. Seetõttu ei kohaldu eelnõu
kõnealuste sõjaliste kaupade käitlemisega tegelevale
ettevõtjale“.
Seega on VUHS-ile kohase välisinvesteeringu hindamise
puhul sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega seotud loamenetlus ära jäetud, et mitte
dubleerida sisuliselt relvaseaduse alusel kehtivat
loamenetlust. Leiame, et selline lähenemine oleks mõistlik
ka strateegilise investeeringu projekti puhul, mistõttu on
ettepanek täiendada määruse kavandi §-i 4 lõiget 3 vastava
välistusega näiteks järgmises sõnastuses: „Kontaktpunkt ei
korralda projekti taotlusega kavandatud investeeringu
usaldusväärsuse hindamist, kui projekt on seotud 2 (2)
relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegeleva
ettevõtjaga“.
14
Kui eelnõu ja määruse kavandi eesmärgiks on VUHS
kohaldamisala laiendamine ka sõjarelva, laskemoona ja
lahingumoona käitlemisega tegelevatele ettevõtetele ning
täiendava loamenetluse läbiviimine, siis leiame, et vajalik
on ka VUHS-i muutmine, kuivõrd VUHS § 10 kohase
loamenetluse eelduseks on VUHS § 4 lõikes 1 toodud
sihtettevõtja osa omandamine ning käesoleval hetkel on
vastav ettevõte sihtettevõtjaks määramisel välistatud.
Samuti leiame, et kui peetakse vajalikuks kahe sisult väga
sarnase ja sama eesmärgiga loamenetluse läbiviimist,
tuleks selle vajadust eelnõu seletuskirjas selgitada.
2. Lisaks teeme ettepaneku täiendada määruse kavandi §-i 3 Arvestatud Võtame arvesse määruse eelnõu koostamisel.
järgmiste nõuetega, mis kehtivad ka välisinvesteeringu loa osaliselt
taotlemisel ja mis muudaksid dokumentide esitamise ning
nende menetlemise lihtsamaks ja selgemaks: „Taotlus
esitatakse eesti keeles. Taotlusele lisatud ingliskeelse
dokumendi võib esitada tõlketa. Taotlusele lisatud muus
võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi
kinnitatud eesti- või ingliskeelse tõlkega.“ „Ministeerium
või kontaktpunkt võib dokumendi halva kvaliteedi ja
loetamatuse tõttu või dokumendi ehtsuse kontrollimiseks
nõuda dokumendi originaali või dokumendi esitamist
mõnes muus elektroonilises formaadis.“.
Eesti Taastuvenergia Koda (09.04.2026)
1. Teeme ettepaneku, et strateegiliselt oluliste Selgitame Eelnõu peamine eesmärk on parandada Eesti
investeeringutena oleks võimalik käsitleda ka tuuleparke positsiooni selliste investeeringute saamisel, mis
näiteks alates elektrilise nimivõimsusega 50 MW eeldusel, panustavad riigi tööstuse arengusse.
et samas mahus ehitusõigust andev planeering (kohaliku
15
omavalitsuse eriplaneering või detailplaneering) on Tuulikute mõju ümbritsevale elu- ja
läbinud Keskkonnaameti kooskõlastuse. looduskeskkonnale on erinev tavapärasest
tööstusehitisest. Tuuleparkide puhul on väljakutseks
asukohavalik ja erinevad keskkonnauuringud, sh
lindude rändekoridoride küsimused, mis on
ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul
probleemiks üldjuhul ei ole. Tuulepargid ei sobitu
ekspressraja mõttega – võimaldada strateegiliselt
oluliste tootlike investeeringute võimalikult sujuvat
realiseerimist Eestis.
Tuuleenergeetika arendamiseks on kehtiva õiguse
kohaselt juba olemas mitu erandit, mistõttu täiendava
menetluskorra lisamine ei tooks tulemust. Näiteks:
suurte tuuleparkide kavandamiseks on juba
praegu olemas tõhus riigi tasandi menetlus –
asukoha eelvaliku alusel kehtestatav riigi
eriplaneering. REP-i ühe-etapiline menetlus
võimaldab liikuda asukoha eelvaliku etapist (sh
vajalike uuringute läbiviimine) vahetult PT-de
menetlusse ning sealt edasi ehitusloa andmiseni.
Kuigi seadus seob tuuleelektrijaamade puhul riigi
eriplaneeringu võimalikkuse eelduslikult alates
400 MW kavandatavast võimsusest, ei välista
kehtiv õigus ka väiksema võimsusega
tuuleparkide käsitlemist strateegilise huviga
objektidena (sellisel juhul tuleb huvi olemasolu
hinnata konkreetse projekti asjaolusid arvestades
ja teha vastav otsus);
Riigikogu menetluses olev planeerimisseaduse
muutmine (683 SE) näeb ette kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kaotamise
16
ja asendamise detailplaneeringuga. Pooleliolevad
KOV EP-d saab lõpuni menetleda, kuid uute
arenduste puhul muutub menetlus lihtsamaks,
kuna detailplaneeringu puhul ei nähta ette asukoha
eelvalikut;
Ka KOV EP-d ennast on tuuleenergeetika
vajadustest tulenevalt üle vaadatud – nt alates
2023. aastast saab tuuleparke planeerida vaid
KOV EP asukoha eelvaliku etapi alusel ilma
detailse lahenduse välja töötamiseta.
Tuuleparkide puhul ei näi kitsaskoht olevat tõhusa
menetluskorra puudus, vaid menetlusnormidest
mittesõltuvad tegurid (nt põrkuvad huvid), mida aga
ei saa lahendada käesoleva eelnõuga.
Me ei pea vajalikuks käesoleval ajal menetluses
olevate planeeringute nn ümbersuunamist teise
menetlusse. Sellised menetlused tuleks menetleda
lõpuni.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon (09.04.2026)
1. Teeme ettepaneku: Selgitame Eelnõu peamine eesmärk on parandada Eesti
täpsustada eelnõu ja rakendusaktide sõnastust nii, positsiooni selliste investeeringute saamisel, mis
et strateegiliste investeeringute ekspressrada panustavad riigi tööstuse arengusse.
hõlmaks selgesõnaliselt ka tuuleparkide rajamist;
sõnastada taastuvenergia valdkonna projektide Tuulikute mõju ümbritsevale elu- ja
määratlus tehnoloogianeutraalselt, hõlmates lisaks looduskeskkonnale on erinev tavapärasest
juhitavatele tootmis- ja salvestuskäitistele ka tööstusehitisest. Tuuleparkide puhul on väljakutseks
tuuleenergia tootmisrajatised; asukohavalik ja erinevad keskkonnauuringud, sh
arvestada, et uued taastuvenergia projektid on üha lindude rändekoridoride küsimused, mis on
sagedamini hübriidprojektid, kus tootmine, ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul
17
salvestus, vesinik ja muud paindlikkuslahendused probleemiks üldjuhul ei ole. Tuulepargid ei sobitu
moodustavad ühe terviku. ekspressraja mõttega – võimaldada strateegiliselt
oluliste tootlike investeeringute võimalikult sujuvat
Võimaliku sõnastusliku lahendusena võiks kaaluda realiseerimist Eestis.
vastava projektivaldkonna sõnastamist näiteks järgmiselt:
„taastuvatel energiaallikatel põhinevate elektritootmis-, Tuuleenergeetika arendamiseks on kehtiva õiguse
salvestus- ja hübriidkätiste, sealhulgas tuuleparkide, kohaselt juba olemas mitu erandit, mistõttu täiendava
rajamine ja käitamine, samuti energiatootmises menetluskorra lisamine ei tooks tulemust. Näiteks:
fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega.” suurte tuuleparkide kavandamiseks on juba
praegu olemas tõhus riigi tasandi menetlus –
Leiame, et selline muudatus oleks kooskõlas nii Eesti asukoha eelvaliku alusel kehtestatav riigi
energiajulgeoleku vajaduste, tööstuspoliitiliste eesmärkide eriplaneering. REP-i ühe-etapiline menetlus
kui ka tegeliku arenduspraktikaga. Eesti vajab senisest võimaldab liikuda asukoha eelvaliku etapist (sh
rohkem kodumaist elektritootmist ning ekspressrada peab vajalike uuringute läbiviimine) vahetult PT-de
toetama neid investeeringuid, mis seda eesmärki reaalselt menetlusse ning sealt edasi ehitusloa andmiseni.
aitavad saavutada. Kuigi seadus seob tuuleelektrijaamade puhul riigi
eriplaneeringu võimalikkuse eelduslikult alates
400 MW kavandatavast võimsusest, ei välista
kehtiv õigus ka väiksema võimsusega
tuuleparkide käsitlemist strateegilise huviga
objektidena (sellisel juhul tuleb huvi olemasolu
hinnata konkreetse projekti asjaolusid arvestades
ja teha vastav otsus);
Riigikogu menetluses olev planeerimisseaduse
muutmine (683 SE) näeb ette kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kaotamise
ja asendamise detailplaneeringuga. Pooleliolevad
KOV EP-d saab lõpuni menetleda, kuid uute
arenduste puhul muutub menetlus lihtsamaks,
kuna detailplaneeringu puhul ei nähta ette asukoha
eelvalikut;
18
ka KOV EP-d ennast on tuuleenergeetika
vajadustest tulenevalt üle vaadatud – nt alates
2023. aastast saab tuuleparke planeerida vaid
KOV EP asukoha eelvaliku etapi alusel ilma
detailse lahenduse välja töötamiseta.
Tuuleparkide puhul ei näi kitsaskoht olevat tõhusa
menetluskorra puudus, vaid menetlusnormidest
mittesõltuvad tegurid (nt põrkuvad huvid), mida aga
ei saa lahendada käesoleva eelnõuga.
Evecon OÜ (09.04.2026)
1. Evecon palub strateegilise investeeringu projekti Selgitame Eelnõu juurde lisatud rakendusaktide kavandid ei ole
valdkonnana lisada ka sellised energia tootmisüksused, lõplikud ning vastavate eelnõude koostamise käigus
mis ei ole taastuvatel energiaallikatel põhinevad, kuid saab ettepanekut täiendavalt hinnata.
millised on võimelised taga ma ENMAK 2035 -s selgitatud
vajadusi.
2. Kuigi eelnõus on analüüsitud, et on raske öelda, et kas Selgitame Meie hinnangul on REP-i instrumendi
otsustuspädevuse liikumine KOV-ilt riigile toob praktikas põhiseaduspärasust kaalutud ja selgitatud piisavalt.
kaasa olulise muutuse ning millise suunaga see on, siis KOV-i otsustuspädevuse ülemineku regulatsioonist
leiame, et Eelnõus tuleks täiendavalt analüüsida KOV -i riigile on käesoleva eelnõu menetluse käigus
otsustuspädevusse sekkumise riske mitte ainult selle loobutud. Kui koostatakse REP, siis on see riikliku
formaalse ja materiaalse põhiseaduspärasuse tasandil, huvi väljendus, kuid eelnõuga nähakse ette KOV-
nagu on seda veenvalt tehtud Eelnõu seletuskirja p-s 3.1.3, idele võimalus strateegilise investeeringuga
vaid ka praktilisel tasandil. kavandatava ehitise osas otsust langetada (PT-de
andmise kaudu).
On tõsi, et strateegiliselt olulise ehitise püstitamine võib
olla lubatav, olenemata KOV-i vastasseisust, kui see on
põhjendatud kõiki olulisi huve kaaludes. Samas on
selliseid käike, kus riik sekkub KOV-i otsustuspädevusse,
äärmiselt lihtne politiseerida. Sellest tulenevalt oleks
19
äärmiselt oluline käesoleva seaduse ellukutsumisel teha
laiaulatuslikku selgitustööd KOV-idele ja vajaduse korral
avalikkusele laiemalt, kui eelnõu ettenähtav praktiline
kasutus võib vastasel juhul viia tulemini, kus kordub Est-
fori puidurafineerimistehase REP-i menetlus osas, milles
kohalik elanikkond oli riigipoolse sekkumise tõttu
polariseeritud.
Kultuuriministeerium (10.04.2026 ja 13.04.2026 nr 1-12/387-2)
1. Eelnõu eeldus, et eelhinnang annab ammendava vastuse, Selgitame Eelnõu ei lähtu eeldusest, et eelhinnang annaks
kas kultuuripärandi säilimisele võib kaasneda oht, ei ole ammendava vastuse kultuuripärandile avalduva mõju
kultuuripärandi kontekstis realistlik ega praktikas toimiv. kohta. Eelhinnangu eesmärk on KSH vajalikkuse
Eelhinnang tugineb olemasolevatele andmetele ega hõlma esmane kaalumine. Juhul, kui eelhinnangu või
süsteemset välitööd ega uuringuid. Ilma täiendavate asjaomaste asutuste seisukohtade alusel ilmneb, et
uuringuteta või valdkonna eksperte kaasamata ei ole kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua
tuvastatav see osa kultuuripärandist, mis ei ole kaitse all olulise mõju kultuuripärandile, algatatakse KSH.
(eelkõige arheoloogiline ja veealune pärand). Sellise Eelnõu ei muuda muinsuskaitseseadusest tulenevaid
pärandi tuvastamine toimub praktikas sageli alles KSH või kohustusi ega välista täiendavate uuringute nõudmist.
KMH protsessis tehtavate uuringute käigus või
eksperthinnangus, seega ei ole eelhinnangu põhjal
võimalik teha usaldusväärset järeldust, et mõju
kultuuripärandile puudub. Muinsuskaitseseaduse § 31
näeb ette mistahes paigas tööde tegemisel
arheoloogiapärandi avastamisel kohustuse teavitada sellest
Muinsuskaitseametit, kellel on õigus tööd peatada, et teha
kindlaks uuringute vajalikkus või hinnata asja vastavust
riikliku kaitse eeldusele. Seega ei aita mõjude hindamata
jätmine ja piirdumine vaid eelhinnanguga kuidagi kaasa
oluliste investeeringute protsessi kiirendamisele.
Täiendavalt märgime, et eelhinnang ei ole oma olemuselt
mõeldud põhjaliku keskkonnamõju analüüsi tegemiseks
ega asenda keskkonnamõju hindamist. Praktikas tugineb
20
eelhinnang peamiselt olemasolevatele registriandmetele
ning selle raames tavaliselt pärandieksperti ei kaasata ega
tehta täiendavaid uuringuid. Selline lähenemine ei ole
piisav kultuuripärandiga seotud mõjude tuvastamiseks.
Näiteks süvendamise, kaadamise, metsamaade raadamise
puhul võivad riskid kultuuripärandile olla
märkimisväärsed, kuna tegevuse ruumiline ulatus on suur
ning sellega kaasnevad maastikumuutused on sageli
pöördumatud.
2. Juhime tähelepanu, et eelnõu lisas 1 sätestatud strateegilise Selgitame Strateegiliste investeeringute ruumiline ulatus ja
investeeringu kriteeriumid (mh investeeringu minimaalne keskkonnamõju võivad projektiti oluliselt erineda.
maht vähemalt 0,1% SKP-st ning projektide kuulumine Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda strateegilise
tööstus-, energia-, kaitse- või toormesektorisse) viitavad investeeringu staatust automaatselt olulise
projektide väga suurele ruumilisele ja keskkonnamõjule. keskkonnamõju esinemise eeldusena. KSH vajalikkus
Tegemist on investeeringutega, millega kaasnevad tuleb määrata juhtumipõhiselt, lähtudes kavandatava
eelduslikult ulatuslikud pinnasetööd, infrastruktuuri tegevuse iseloomust ja võimalikust mõjust.
rajamine ning sageli ka senise maakasutuse oluline
muutus. Suuremahulised arendusprojektid võivad otseselt
mõjutada kultuuripärandit, seda ümbritsevat keskkonda,
suurendada hävimisohtu ja vähendada
kasutusatraktiivsust. Selle tulemusel võib näiteks ehitis- ja
ajaloomälestiste kasutamine muutuda raskendatuks, mis
omakorda suurendab nende kasutusest väljalangemise ja
lagunemise riski. Sellest tulenevalt on nende projektide
potentsiaalne mõju kultuuripärandile olemuslikult kõrge
ning ei saa olla käsitletav üksnes marginaalse riskina.
3. 2.1 Ühtne kontaktpunkt (PlanS § 4 täiendamine) Toetame Selgitame Eelnõu kavandiks oleva Vabariigi Valitsuse
menetluste paremat koordineerimist, kuid juhime määrusega nähakse ette eksperdikomisjoni loomine,
tähelepanu, et eelnõus puudub selge kohustus kaasata kuhu kaasatakse strateegilise investeeringu projekti
kultuuripärandi ekspertiis varases etapis. elluviimisega seotud valdkondlikud asutused,
21
vajadusel muu hulgas ka Muinsuskaitseamet või
Teeme ettepaneku täiendada regulatsiooni selliselt, et Kultuuriministeerium. Seetõttu ei ole vajadust
ühtne kontaktpunkt tagab Muinsuskaitseameti või muu Muinsuskaitseameti PlanS § 4 lõikes 11 eraldi
pädeva kultuuripärandi eksperdi kaasamise strateegiliste nimetamiseks.
investeeringute menetluse algfaasis.
4. 2.2 Riigi eriplaneeringu (REP) muudatused (PlanS § 27) Selgitame/mitte- REP on ka kehtiva õiguse kohaselt ehitusõiguse
REP kohaldamisala laiendamine ning strateegilise huvi arvestatud aluseks olev planeerimisinstrument ega muutu
mõiste avardamine võimaldavad kasutada REP-i ka selliseks konkreetse eelnõuga. REP detailse lahenduse
erasektori algatatud projektide puhul. Sellega seoses menetlus on ette nähtud üksnes strateegiliste
juhime tähelepanu järgmistele riskidele: investeeringute puhul ega välista kavandatava
1) asukoha eelvaliku menetluse ärajätmine vähendab asukoha sobivuse sisulist hindamist. KSH või
võimalust vältida arheoloogiatundlikke alasid; asjakohaste mõjude hindamise raames (lähtuvalt mõju
2) alternatiivsete lahenduste analüüsi puudumine olulisusest) käsitletakse alternatiive ulatuses, mis on
nõrgestab ennetavat pärandikaitset. Seadusemuudatused konkreetse kavandatava tegevuse puhul võimalikud ja
võivad praktikas avaldada suurt survet kultuuripärandile, asjakohased. See ei tähenda automaatset kohustust
sest nii võivad ajaloolised hooned, arheoloogiapärand ja kaaluda asukohaalternatiive juhtudel, kus
kultuurmaastikud sagedamini sattuda arenduste kavandatava tegevuse asukoht on funktsionaalselt
mõjualasse ning nende kaitse jääda teatud juhtudel määratud või piiritletud (nt varasemad riiklikud
teisejärguliseks. Sellised täiendused on vastuolus otsused, julgeoleku- või varustuskindluse
muinsuskaitseseadusest (MuKS) tulenevate põhimõtetega, kaalutlused).
mis rõhutavad kultuuripärandi väärtustamist ja säilitamist
kui ühiskonna ühist kohustust. Strateegiliste investeeringute alla kuuluvad objektid
3) REP-i muutumine sisuliselt ehitusõigust andvaks on oma olemuselt valdavalt maismaal paiknevad
instrumendiks vähendab menetluse sisulist kontrolli. punktobjektid, mistõttu nende kavandamine avalikule
Täiendavalt juhime tähelepanu, et riigi eriplaneeringu veekogule või merealale on praktikas pigem erandlik
kohaldamisala hõlmab ka avalikke veekogusid ja ning võimalik mõju veealusele kultuuripärandile
majandusvööndit, mistõttu on eelnõul otsene mõju ka sõltub konkreetsest projektist.
veealusele kultuuripärandile. Arvestades veealuse pärandi
vähest kaardistatust, suurendab see oluliselt riski, et Kui kavandatav asukoht osutub mh kultuuripärandi
olulised leiukohad jäävad varases etapis tuvastamata. seisukohalt mittesobivaks ja mõju ei ole võimalik
22
Teeme ettepaneku sätestada: vältida ega leevendada, ei võimalda kehtiv õigus
1. kohustuse hinnata alternatiivseid asukohti vähemalt REP-i kehtestada.
minimaalsel tasemel, et tagada kultuuripärandi säilimine
soodsates tingimustes; Vastus ettepanekule 1. Alternatiivide käsitlemine
2. arheoloogilise ja veealuse pärandi säilimise riskide toimub KSH või asjakohaste mõjude hindamise
hindamise läbiviimise nõue enne REP menetluse raames juhtumipõhiselt vastavalt tegevuse
algatamist. iseloomule. Üldise kohustuse kehtestamist
alternatiivsete asukohtade hindamiseks ei saa pidada
põhjendatuks.
Vastus ettepanekule 2. Arheoloogilise ja veealuse
pärandi kaitse on tagatud kehtiva õiguse alusel ning
vastavate riskide hindamine toimub vajaduse korral
KSH või asjakohaste mõjude hindamise raames.
Täiendava üldkohustuse kehtestamist enne REP
menetluse algatamist ei saa pidada põhjendatuks.
5. 3.1 Projekteerimistingimuste (PT) laialdasem kasutamine Selgitame Uuringu tegemise vajadus määratakse EhS alusel,
detailplaneeringu asemel võib vähendada arheoloogiliste MKA kaasamine pole seetõttu eraldi vajalik. PT-de
uuringute mahtu ja süsteemsust. Detailplaneering on seni üldnormid eelnõuga ei muutu.
olnud oluline instrument kultuuripärandi, sh
arheoloogiapärandi, varajaseks tuvastamiseks ja
arvestamiseks.
Teeme ettepaneku sätestada:
1. kohustuslik arheoloogiline uuring või eksperthinnang
PT menetluses, kui ala paikneb arheoloogiatundlikul alal;
2. Muinsuskaitseameti kohustuslik kaasamine sellistes
menetlustes.
6. 3.2 EHS-i lisatava § 1212 lg 4 p 4 kohaselt ei loeta Selgitame PT-de andmine on igal juhul kaalutlusotsus, mille
strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste langetab KOV. Eelnõuga nähakse ette KOV-ile
23
andmisel oluliseks vastuoluks kõrvalekallet planeeringus võimalus üldplaneeringust vajadusel kõrvale kalduda,
kindlaks määratud arhitektuurilistest, ehituslikest ja eelnõu KOV-e selleks samas ei kohusta. Kui
kujunduslikest tingimustest. menetluse käigus on kõrvale kaldumine võimalik ja
asjakohane, siis saab seda kasutada. Juhime
Teeme ettepaneku nimetatud säte jätta välja. Erakorraliste tähelepanu asjaolule, et sättes on kasutatud võib-
investeeringute puhul on oluline tagada ruumiline kvaliteet konstruktsiooni ehk sätte kohaldamine eeldab
ning arhitektuuriliste tingimuste järgimine on selles keskse kaalumist.
tähtsusega ega pikenda kuidagi ka ajaliselt protsessi.
Arusaadav on, et eriplaneeringu protsesse tehakse sageli
kiirendatud korras ja seal tuleb teha mööndusi pika
kaalumisperioodiga teemades, kuid arhitektuurilised
tingimused seda ei ole ja ruumilise kvaliteedi tagamiseks
on nende arvestamine seega veelgi olulisem.
Aeganõudvate protsesside puhul võivad olla põhjendatud
läbi kaalutletud leevendused (teatav kaalutlusvabadus
alatingimuste ulatuses, nt kõrguspiirangu või teatud
juhtudel ka nt arhitektuurikonkursi vajaduse osas), aga
tervikuna arhitektuuriliste tingimuste eiramine ei ole
aktsepteeritav, kuna sel juhul jääb loodava keskkonna
ruumiline kvaliteet tähelepanuta.
7. Eelnõu kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus eelhinnangu Mittearvestatud Eelnõu lähtub mõjupõhisest lähenemisest, mille
alusel ning KSH ei ole enam automaatselt nõutav. Leiame, kohaselt KSH algatamise kohustus ei sõltu üksnes ala
et selline lähenemine ei taga piisavalt kultuuripärandi formaalsest staatusest, vaid kavandatava tegevuse
kaitset, kuna: võimalikust mõjust lähtuvalt selle olulisusest. KSH
1. suur osa arheoloogiapärandist ei ole eelnevalt kohustuste kehtestamine ettepanekus toodud juhtudel
dokumenteeritud ja võib seetõttu ilmneda ehitustööde ei ole põhjendatud.
käigus juhuslikult;
2. eelhinnang ei pruugi tuvastada mõju mitte kaitse all PlanS-is on selline konstruktsioon kasutuses juba
olevale arheoloogiapärandile; praegu (vt PlanS § 124) ning kuivõrd strateegiliselt
3. juhul kui KSH vajalikkus otsustatakse eelhinnangu olulise investeeringu elluviimine eeldab üldjuhul
alusel, kaasnevad kultuuripärandi kaitse seisukohalt punktobjekti ehitamist, mille mõju ei pruugi olla
24
mitmed riskid. Eelhindamine ei pruugi piisavalt tuvastada ulatuslik, ei ole ka mõistlik eeldada, et KSH kohustus
otseseid, kaudseid ega kumulatiivseid mõjusid peaks olema igakordne.
kultuuripärandile. Menetluse kiirendamine suurendab
omakorda riski, et mõju kultuuripärandile ei arvestata
otsustes piisavalt.
Teeme ettepaneku sätestada, et KSH on kohustuslik
vähemalt juhtudel, kus:
1. planeeringualal asuvad kultuurimälestised,
muinsuskaitsealad või nende kaitsevööndid;
2. tegevus toimub arheoloogiatundlikul alal.
3. kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².
8. 4.2 KMH varasem läbiviimine võib aidata konflikte Mittearvestatud Vt vastust punktis 7.
varakult tuvastada, kuid juhime tähelepanu, et varases
etapis ei pruugi projekti detailid olla piisavalt selged, Täiendavalt ettepanekutele 1 ja 2 märgime, et KMH
mistõttu võib mõju hinnang jääda ebatäpseks. Sellest koostamisele kohaldatakse KeHJS nõudeid, mis muu
lähtuvalt on optimaalne suurema mõjuga objektide puhul hulgas lähtuvad ka kultuuripärandi hindamise
jagada eeluuring etappideks: vajadusest, muu hulgas ka seda, kas ja mitu etappi on
1) olemasolevate andmete läbi töötamine; hindamise protsessis.
2) maastikuseire;
3) vajadusel kaevamine.
Teeme ettepaneku:
1. sätestada KMH täiendamise kohustus projekti
täpsustumisel;
2. rakendada mitmeetapilist lähenemist arheoloogilistele
uuringutele;
3. teha KSH läbiviimine kohustuslikuks planeeringualadel,
kus asuvad kultuurimälestised, muinsuskaitsealad või
nende kaitsevööndid.
25
9. 5. Hindamiskomisjon Selgitame Hindamiskomisjoni roll on peamiselt hinnata
Juhime tähelepanu, et strateegiliselt olulise investeeringu strateegiliselt olulise investeeringu projekti, selle
määratlemisel osaleva hindamiskomisjoni koosseisus ei teostatavust ning sellega seotud aspekte. Selles
ole ette nähtud kultuuripärandi valdkonna esindatust. staadiumis ei ole mõistlik kaasata valdkondi eksperdi
Arvestades, et komisjon teeb otsuse projekti strateegilise tasemel.
staatuse kohta, millel on otsene mõju menetluslike erisuste
kohaldamisele, on vajalik tagada ka kultuuripärandi
aspektide arvestamine juba selles etapis. Samuti on oluline
kaasata muinsuskaitse valdkonna ekspert ekspertkomisjoni
töösse.
Teeme ettepaneku sätestada kohustuslik kultuuripärandi
eksperdi ehk Muinsuskaitseameti kaasamine
hindamiskomisjoni ja ekspertkomisjoni töösse.
10. 6. Ekspertkomisjon Selgitame Eelnõu kavandiks oleva Vabariigi Valitsuse
Juhime tähelepanu, et ekspertkomisjoni, mille minister määrusega nähakse ette eksperdikomisjoni loomine,
moodustab projekti menetluse jälgimiseks ja kuhu kaasatakse strateegilise investeeringu projekti
edendamiseks, koosseisus ei ole pärandieksperti. Samas on elluviimisega seotud valdkondlikud asutused,
oluline tagada kultuuripärandi aspektide arvestamine vajadusel muu hulgas ka Muinsuskaitseamet või
projekti menetluse käigus. Kultuuriministeerium.
Teeme ettepaneku sätestada kohustuslik kultuuripärandi
eksperdi ehk Muinsuskaitseameti kaasamine Eelnõu ei piira võimalust hinnata olulisi
ekspertkomisjoni töösse. keskkonnamõjusid ega ole vastuolus KSH direktiivi
eesmärgiga. Eelhinnangu kasutamine KSH
Juhime ka tähelepanu, et eelnõu ei pruugi olla vastavuses vajalikkuse välja selgitamiseks on kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001/42/EÜ – direktiivist tuleneva lähenemisega ning KSH tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga algatada kõikidel juhtudel, kus see on eeldatava mõju
(KSH). Keskkonnamõju hindamise süsteemi eesmärk on olulisuse tõttu vajalik.
võimalike mõjude varajane tuvastamine ja ennetamine.
Seetõttu on oluline, et kavandatavad muudatused ei
vähendaks võimalust hinnata oluliste mõjude võimalikkust
26
õigeaegselt, vaid toetaksid läbimõeldud otsuste tegemist
juba kavandamise varases etapis.
KC Energy (10.04.2026)
1. PlanS eelnõu § 1 planeerimisseaduse muutmine all on Selgitame Eelnõuga ei ole ette nähtud käesoleval ajal kehtivate
punkt 2 millega soovitakse muuta paragrahvi 27 lõikeid 1 REP eelduste muutmist.
ja 2. Lõikes 2 on välja toodud, et riigi eriplaneeringuga
kavandatakse järgmisi ehitisi milleks on ka
tuuleelektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 400
megavatti. Leiame, et tänasel päeval 400 MW ainuüksi
tuulepargi vaatest on liiga ambitsioonikas eesmärk.
Palume siin eraldi konsulteerida ka Kliimaministeeriumi
vastavate ametnikega kellel on Eesti taastuvenergia
arendajate arendusportfellidest üldine ülevaade olemas
millises suuruses üks kavandatav keskmine tuulepark
tänasel päeval planeerimisprotsessides on. Kui
strateegilise investeerigu alla ainult tuulepark arvestada
ning selle juures hübriidpargi kontseptsiooni eirata, siis
pakuks 400 MW asemel ideaalis alates 50 MW.
Hübriidpargi puhul (taastuvenergia tootmine + salvestus)
saab see võimsus selle arvelt ka suurem olla.
2. Lisaks soovime välja tuua, et eelnõu ja selle seletuskirjas Selgitame Tegemist ei ole vastuoluga. Tavapärase REP-i puhul
on suur vastuolu. Nimelt eelnõus selgub, et ei ole välistatud ka tuuleelektrijaamade rajamine
tuuleelektrijaamale on riigi eriplaneering võimaldatud, aga (käesoleval ajal PlanS § 27 lõige 2). Eelnõuga ei nähta
seletuskirjas on 6.4. Keskkonnamõjude peatüki Sihtrühm tuuleelektrijaama puhul, et tegemist oleks strateegilise
alapealkirja all välja toodud järgmine lause: investeeringuga, mille puhul kohaldatakse
2
"Investeeringute hulka ei kuulu tuulepargid." Palume selle eelnõukohast PlanS §-i 27 .
lause kindlasti sealt eemaldada.
3. Samas 6.4 Keskkonnamõjude peatüki all on välja toodud Selgitame Eelnõu kavandis nähakse ette, et strateegiliseks
strateegiliselt olulised valdkonnad milleks üks on investeeringuks loetakse juhitavaid energiatootmisi.
27
taastuvatel energiaallikatel või ülemineku kütustel
põhinevate juhitavate elektritootmis- või salvestuskäitiste
rajamine ja käitamine või energiatootmises fossiilkütuste
asendamine taastuvate energiaallikatega. Kas siin saame
õigesti aru, et taastuvad energiaallikad peavad igal juhul
olema juhitavad? Ehk siis leiame, et REPi rakendamise
tingimuse tuuleparkidele peab kindlasti adekvaatselt üle
vaatama, et see vastaks tänasele turuolukorrale ning
juhitavuse aspekti lisamine tähendaks automaatselt siis ka
salvestuse lisamist pargile ehk siis hübriidpargi rajamist
(viide käesoleva kirja esimesele punktile).
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (09.04.2026 nr 1.4-2/941-1)
1. Teeme ettepaneku sõnastada planeerimiseseaduse § 27 Mittearvestatud Kehtivas seaduses on selleks otstarbeks regulatsioon
lõige 1 järgmiselt: juba ette nähtud. PlanS § 27 lõige 3 märgib, et
Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral
„(1) Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise koostatakse riigi eriplaneering PlanS § 27 lõikes 2
ruumilise mõjuga või strateegiliselt olulise ehitise nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab
püstitamine või alade määramine, mille asukoha valiku või PlanS § 27 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Eelnõuga
toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. muudetakse küll PlanS § 27 lõiget 3, kus lõike
Riigi eriplaneering koostatakse riigikaitse ja julgeoleku, esimeses lauses asendatakse Vabariigi Valitsus
sealhulgas toidujulgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, valdkonna eest vastutava ministriga. Seega on
jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise võimalik, et kui Regionaal- ja
valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks Põllumajandusministeerium peab oma ülesannete
avalikus veekogus ja majandusvööndis.“. täitmiseks vajalikuks REP-i koostamist, saab seda
teha ka praegu.
2. Nõustume eelnõu seletuskirja regionaalarengu mõju Selgitame Regionaalset aspekti hinnatakse strateegilise
hinnangus väljatooduga, et Tallinna, Pärnu ja Tartu investeeringu kohta kehtestatavas Vabariigi Valitsuse
piirkondade suurem tööstusalade tihedus ning tootmiseks määruses.
vajaliku tööjõu ja taristu parem kättesaadavus võib tuua
kaasa riski, et olulised investeeringud koonduvad eelnõuga
28
kaasnevate muudatuste mõjul veelgi rohkem
enamarenenud piirkondadesse. Misläbi võib piirkondlik
ebavõrdsus süveneda. Seetõttu peame lihtsustatud
planeeringu- ja loamenetlust ning keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
protsessi võimaldavate strateegiliselt oluliste
investeeringute ning ehitiste määratlemisel väga
vajalikuks ka investeeringu regionaalse mõju arvestamist
ühe piisavalt suure kaaluga hindamiskriteeriumina. See
aitaks nimetatud riski leevendada ning tugevdada eelnõu
mõju ühtlasema regionaalarengu suunas. Samas leiame, et
regionaalarengu mõju hindamise aluseks olevad
kriteeriumid vajavad edaspidi veel täpsustamist.
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
regionaalpoliitika osakond on valmis selles osas tegema
koostööd.
3. Juhime tähelepanu eelnõu seletuskirjas regionaalpoliitika
prioriteetpiirkondadena Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti
nimetamise kõrval, et riigi regionaalpoliitika eesmärgiks ei
ole siiski ainuüksi nende kahe regionaalpoliitika
fookuspiirkonna arengu kiirendamine, vaid ka kõigi teiste
Eesti piirkondade arenguks soodsamate eelduste loomine,
millega liigset pealinnastumist pidurdada ning piirkonniti
ühtlasemat arengut kindlustada. Seetõttu leiame, et eelnõu
seletuskirjas tuleks väljendada selgemalt eesmärki tuua
suurprojektide kiirema planeerimis- ja loamenetluse
võimaldamise kaudu täiendavaid tööstusinvesteeringuid,
töökohti ning lisatulusid ka muudesse tööstuse ja
taastuvenergeetika arendamiseks vajalike eeldustega Eesti
piirkondadesse peale Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti.
29
4. Eelnõu punktiga 23 tehakse muudatus planeerimisseaduse Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.
§ 53 lõikes 1, mille kohaselt kehtestab riigi eriplaneeringu
valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
Eelnõus on alahinnatud muudatuse mõju, millega riigi
eriplaneeringu kehtestamise pädevus viiakse Vabariigi
Valitsuselt ministrile. Riigi eriplaneering on oma
olemuselt horisontaalne ja võib puudutada mitut
valdkonda. Selliste otsuste tegemine eeldab erinevate
huvide tasakaalustamist. Valitsuse kollegiaalne otsustus
tagab erinevate huvide – sealhulgas regionaalsete ja
keskkonnahuvide – tasakaalustamise, samas kui ministri
otsustus on paratamatult kitsamalt valdkonnapõhine, mis
võib viia ühe huvi (nt majandushuvi) domineerimiseni. See
võib suurendada põhiõiguste riive intensiivsust, mitte jätta
seda samaks, nagu eelnõu seletuskirjas on väidetud.
5. Planeerimisseaduse §-ga 272 lõike 2 muudatuste kohta on Selgitame Seletuskirjas on rõhutatud, et ka strateegiliselt olulise
eelnõu seletuskirjas (leheküljel 11) märgitud, et investeeringuga kavandatava ehitise REP-i puhul
menetlusse on kaasatud kohalik omavalitsus, kellel on peab planeerimisalase tegevuse korraldaja lähtuma
võimalus teavitada konkreetsemaid kogukondi. PlanS §-s 9 sätestatud kaasamise põhimõtetest. See
tähendab, et kaasama peab isikud, kelle huve võib
Selline käsitlus, et kogukondade kaasamine jäetakse planeering puudutada ja isikud, kes on soovinud olla
kohaliku omavalitsuse otsustada, ei ole kohaliku kaasatud. Selgituses viidatakse üksnes, et kui KOV
omavalitsuse vaates põhjendatud. Riigi eriplaneeringu peab vajalikuks juba kaasatavatele isikutele veel
menetlus on sisuliselt riigi juhitud menetlus, kus nii kellegi kaasamist, siis on see põhimõtteliselt
menetlemine kui ka lõppotsuse tegemine on riigi võimalik. Eelnõuga ei nähta ette ega ole ka
pädevuses. Sellises olukorras ei ole põhjendatud panna eesmärgiks, et planeerimisalase tegevuse korraldaja
kogukondade kaasamise korraldamise ja sellega seotud toetub KOV-i otsustusele isikute kaasamise osas.
vastutuse kandmise kohustust kohalikule omavalitsusele. Tegemist on üksnes võimalusega, mida
põhimõtteliselt on võimalik kasutada juba käesoleval
30
Haldusõiguse üldpõhimõtetest tuleneb, et menetluse ajal, kuna selle osas ei kavandata ühtki keelavat normi
läbiviija peab vastutama ka menetluse õiguspärasuse ja ja sellist normi ei kehti ka praegu.
kvaliteedi eest. Kui otsustusõigus on riigil, peab ka
kaasamise ja teavitamise korraldamine olema riigi
ülesanne. Vastasel juhul tekib olukord, kus kohalikule
omavalitsusele pannakse sisuline vastutus menetluse
olulise osa eest, ilma et tal oleks võimalik otsust mõjutada,
mis ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega.
Lisaks kaasneb sellega praktiline probleem, et kohalik
omavalitsus peab tegelema kogukondade ootuste ja
võimalike konfliktidega olukorras, kus tal puudub sisuline
otsustusõigus. See võib kahjustada nii kohaliku
omavalitsuse kui ka riigi usaldusväärsust kohalike elanike
silmis.
Seetõttu on põhjendatud lahendus, et keskvalitsus
korraldab riigi eriplaneeringu menetluses kogukondade
teavitamise ja kaasamise. Kohaliku omavalitsuse roll
peaks piirduma eelkõige kohaliku info ja kontaktide
edastamisega ning vajaduse korral koostööga
kaasamistegevuste läbiviimisel, kuid mitte juhtiva
vastutuse kandmisega.
6. Eelnõu kooskõla põhiseaduses sätestatud kohaliku Selgitame Oleme seisukohal, et eelnõu seletuskirjas on KOV-ide
omavalitsuse autonoomia põhimõttega on käsitletud autonoomia osas antud selgitus piisav. Juhime
eelnõu seletuskirja punktis 3.1.3. (lehekülgedel 32–33). tähelepanu asjaolule, et strateegilise investeeringuga
Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse riive vaates kavandatavat ehitist võib planeerida REP-iga või anda
vajab see seletuskirja lõik täpsustamist, kuna esitatud PT-d. PT-de andmise pädevus on KOV-il ning seda ei
põhjendused ei ole kõigis osades piisavad ega veenvad. ole eelnõuga plaanis muuta. Strateegiline investeering
panustab Eesti majandusse üldiselt, mis ongi riikliku
huvi väljendus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse
31
Esiteks on korrektne järeldus, et tegemist on põhiseaduse järelevalve käigus on hinnatud REP-i sisulist
§ 154 lõikes 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse kooskõla PS-iga ja muu hulgas KOV-ide
enesekorraldusõiguse riivega, kuna kohalikult autonoomiaga. Seletuskirjas on mõjude osas
omavalitsuselt võetakse otsustusõigus tema territooriumil analüüsitud ka majanduslikku mõju, mille kohaselt on
olulise ruumilise arengu küsimuses. Samas on riive tegelik väga suure investeeringu puhul ette näha positiivseid
ulatus tekstis alahinnatud. Eelnõu ei puuduta üksnes muutusi nii riigieelarvele otsese maksutulu näol kui
üksikuid riiklikult vältimatuid objekte, vaid loob uue ja laia ka kaudselt näiteks tarneahelate tekkimisel.
kategooria strateegilistele investeeringute näol, mille Seletuskirja on ka täiendatud.
puhul kohalik omavalitsus kaotab sisulise otsustusõiguse
ning võimaluse otsust mõjutada. Seetõttu on tegemist Juhime tähelepanu ka sellele, et oma arvamuses
süsteemse (mitte üksikjuhtumil põhineva) riivega. eelnõule ei ole KOV enesekorraldusõiguse osas ka
ELVL probleemi tõstatanud, mistõttu leiame, et
Teiseks ei ole põhjendatud eeldus, et viidatud Riigikohtu eelnõu on KOV-ide enesekorraldusõiguse
varasem praktika riigi eriplaneeringute kohta on põhimõtetega kooskõlas.
automaatselt ülekantav strateegilistele investeeringutele.
Riigikohtu käsitletud juhtumid puudutasid objekte, mis on
otseselt seotud riigi toimimise põhifunktsioonidega, nagu
taristu või julgeolek. Eelnõus käsitletav strateegiline
investeering võib aga põhineda ka majanduslikel
kaalutlustel ning selle määratlus on avatud ja hinnanguline.
Seetõttu ei saa neid kahte kategooriat samastada ilma
täiendava õigusliku põhjenduseta.
Kolmandaks ei ole piisavalt sisustatud väide, et
strateegiline investeering kujutab endast riigielu küsimust.
Kohaliku omavalitsuse autonoomia piiramiseks peab
esinema selge ja kaalukas riiklik huvi. Pelgalt suur
investeering või majanduslik mõju ei pruugi seda
kriteeriumi täita, eriti kui tegemist ei ole riigi toimimiseks
vältimatult vajaliku objektiga.
32
Neljandaks on eksitav järeldus, et proportsionaalsuse
kontroll ei ole vajalik, kuna kohalik omavalitsus ei ole
põhiõiguste kandja. Kuigi kohalik omavalitsus ei ole
klassikaline põhiõiguste subjekt, tuleneb Riigikohtu
praktikast siiski kohustus kaaluda riiklikke ja kohalikke
huve ning vältida meelevaldset sekkumist. Seega tuleb ka
käesoleval juhul hinnata, kas riive on sisuliselt
põhjendatud ja tasakaalustatud.
Lõpuks ei ole veenev väide, et kohaliku omavalitsuse
huvide arvestamine on piisavalt tagatud üksnes
võimalusega esitada menetluses arvamus. Eelnõu
menetluslikud muudatused – sealhulgas kiirendatud
menetlused ja tsentraliseeritud otsustamine – vähendavad
kohaliku omavalitsuse tegelikku mõju otsusele ning
võivad muuta kaasamise formaalseks.
Kokkuvõttes on tegemist intensiivse kohaliku
omavalitsuse enesekorraldusõiguse riivega, mille
põhiseaduspärasus ei ole automaatselt tagatud varasema
Riigikohtu praktika alusel. Eelnõu vajab täiendavat ja
sisuliselt tugevamat põhjendust, eelkõige strateegilise
investeeringu mõiste, riikliku huvi ulatuse ning kohaliku
omavalitsuse rolli tegeliku tagamise osas.
Siseministeerium (09.04.2026 ja 19.04.2026 nr 1-7/114-3)
1. Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete käsitlus (KemS § Osaliselt Seletuskirja vastavalt ettepanekule täiendatud.
32) arvestatud
Me ei pea vajalikuks eelnõusse vastava sätte lisamist,
Eelnõuga kavandatav strateegiliselt oluliste ehitiste kuna olenemata sellest, kas kavandatakse strateegilist
menetlus peab tagama vastavuse kemikaaliseaduse ehitist või mitte, peab KemS tunnustele vastava
(KemS) ohutusnõuetele. KemS § 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt ehitise planeerimisel muu hulgas lähtuma
33
on ohtliku kemikaali käitlemine tegevus, mis võib kaasa väljakujunenud nõuetest. Rõhutame, et eelnõu ei tee
tuua suurõnnetuse riski. erandeid KeHJS-es selliste tegevuste osas, mis võivad
liigituda suurõnnetuse ohuks.
Eelnõu kohaselt on võimalik riigi eriplaneeringu (REP)
koostamisel loobuda asukoha eelvaliku menetlusest ja
liikuda otse detailse lahenduse juurde (Eelnõu § 1 p 7).
Juhime tähelepanu, et juhul kui strateegiliselt olulise
investeeringu või ehitisega kaasneb ohtlike kemikaalide
käitlemine ning tegevus kvalifitseerub kemikaaliseaduse
(KemS) mõistes suurõnnetuse ohuga ettevõtteks või
ohtlikuks ettevõtteks, peab täies ulatuses rakenduma KemS
§ 32. See tähendab, et kui strateegiliselt olulise ehitise
puhul on tegemist ohtliku ettevõttega KemS §
21 tähenduses, peab Päästeamet saama hinnata, kas
kavandatav tegevus suurendab suurõnnetuse riski (KemS
§ 32 lg 5 p 1) ning kas õnnetuse ennetamiseks kavandatud
meetmed on piisavad (KemS § 32 lg 5 p 2).
KemS § 32 lg 1 kohaselt tuleb maakasutuse planeerimisel
ja ehitise projekteerimisel arvestada käitisest lähtuvate
asjaoludega, sealhulgas säilitada ohutu vahemaa ja teha
kindlaks doominoefektiga käitised. KemS § 32 lg
4 kohaselt tuleb esitada Päästeametile kooskõlastamiseks
planeering ja ehitusprojekt uue käitise asukoha valikul või
olemasoleva laiendamisel ning ohtliku ettevõtte ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala
planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel. KemS § 32
lõike 3 kohaselt tuleb planeerimise ja projekteerimise
faasis, kui toimub keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH) või keskkonnamõju hindamine (KMH), hinnata
käitisega seotud riskid ja ohud ning teavitada nende
hindamise käigus ka avalikkust. Juhul kui riskide
34
hindamist ei teostata KSH või KMH raames, tuleb läbi viia
eraldiseisev riskide hindamine, et tagada inimeste,
keskkonna ja vara kaitse. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu
piisavalt selgelt, kuidas on see kohustus strateegiliste
investeeringute ekspressraja raames tagatud ning kuidas
välditakse vastuolu KemS §-s 32 sätestatud põhimõtetega.
Samuti puudub selgus, kuidas ja millises menetlusfaasis
kaasatakse vastavad pädevad asutused, sealhulgas
Päästeamet.
Teeme ettepaneku täiendada eelnõud ja seletuskirja
selgesõnalise viitega, et strateegiliselt oluliste ehitiste
puhul, millega kaasneb suurõnnetuse oht või ohtliku
ettevõtte risk, tuleb riskide hindamine läbi viia kas
KSH/KMH raames või eraldiseisvalt vastavalt KemS §-le
32 ning tagada avalikkuse teavitamine ja pädevate asutuste
kaasamine.
2. Päästeseaduse võimalik muutmisvajadus (PäästeS § 5 lg 1 Selgitame Päästeameti pädevus planeeringute menetlemisel on
p-d 7 ja 8) muu hulgas sätestatud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruse nr 133 „ Planeeringute koostamisel koostöö
Jääb ebaselgeks, kas ja millises ulatuses eeldab kavandatav tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
regulatsioon ka Päästeseaduse § 5 lõike 1 punktide 7 ja 8 alused“ § 3 punktis 10, mille kohaselt
muutmist või täiendamist. Kehtiv päästeseadus ei käsitle kooskõlastatakse planeering, kui planeeringuga
hetkel riigi eriplaneeringu (REP) menetlusi ega kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga
strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste ettevõtte rajamist, kui planeeringualal või selle
andmist ning sellega seonduvaid Päästeameti pädevusi. vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga
Kuna eelnõuga luuakse uus instrument – strateegiliselt ettevõte või kui planeering käsitleb
olulise ehitise projekteerimistingimused (Eelnõu § 2 p 1), tuleohutusnõudeid.
mida võib anda ka detailplaneeringu kohustuse korral
detailplaneeringut koostamata, siis kehtiv PäästeS § 5 tekst Seega ei ole päästeseaduse muutmine käesoleva
ei kata sellist menetlusliiki. eelnõu raames ei otstarbekas ega vajalik, sest ka
35
strateegilise investeeringuga kavandatava ehitise
Arvestades, et eelnõu toob kaasa olulisi erisusi ja planeerimisele REP-i menetluses kohaldatakse PlanS
kiirendatud menetlusi planeeringute, üldnorme, muu hulgas PlanS § 48 nõudeid. Seega
projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade kaasatakse Päästeamet REP-i menetlusse
andmisel, võib osutuda vajalikuks täpsustada ka kooskõlastaja rollis mitte päästeseaduse, aga PlanS ja
Päästeameti rolli ja pädevust seaduse tasandil. Eelnõu eespoolnimetatud määruse alusel.
lubab projekteerimistingimustega teha olulisi
kõrvalekaldeid planeeringu tehnovõrkude, asukoha ja
ehitustingimuste osas. Kui tegemist on KemS § 32 lg
4 tähenduses ohtliku käitisega, on Päästeameti kaasamine
kriitiline. PäästeS § 5 vajaks täiendamist volitusega
kooskõlastada ka riigi eriplaneeringuid ja strateegiliselt
oluliste ehitiste projekteerimistingimusi, et tagada
õigusselgus ja menetluslik pädevus.
Teeme ettepaneku analüüsida eelnõu seletuskirjas selgelt,
kas ja millisel määral on vajalik Päästeseaduse muutmine
ning kuidas tagatakse Päästeameti pädevuste selgus
strateegiliselt oluliste ehitiste menetlustes. Kuna eelnõu
loob uue menetlusliigi – riigi eriplaneeringu (REP)
koostamine detailse lahenduse alusel (PlanS § 27²) ja
laiendab projekteerimistingimuste (PT) rolli strateegiliselt
oluliste ehitiste puhul (EhS § 121² ja 121³), peab PäästeS §
5 lg 1 sisaldama selget viidet ka nende dokumentide
kooskõlastamisele Päästeameti poolt.
3. Asutuste kaasamine Selgitame Vt eelmist selgitust. Päästeamet kaasatakse PlanS § 48
ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133
Eelnõu ja seletuskiri ei anna piisavat selgust Päästeameti alusel.
kaasamise protsessi kohta, eelkõige olukordades, kus
strateegiliselt oluline ehitis on seotud ohtlike kemikaalide
käitlemise või suurõnnetuse riskiga. KemS-ist tulenevate
36
kohustuste täitmine eeldab Päästeameti sisulist ja
õigeaegset kaasamist nii riskide hindamisse kui ka
planeerimis- ja loamenetlustesse.
Eelnõu kohaselt teavitatakse detailse lahenduse
menetluses PlanS § 44 lg 2 nimetatud asutusi kirjalikult.
Kuigi Päästeamet võib kuuluda isikute/asutuste hulka,
kellel on põhjendatud huvi (PlanS § 44 lg 2), on KemS §
32 lg 4 ja KemS § 34 p 1 erinormid, mis nõuavad
Päästeameti sisulist kooskõlastust, mitte üksnes arvamust.
Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või seletuskirjas,
millises menetlusfaasis ja millisel õiguslikul alusel
Päästeametit kaasatakse ning kuidas see suhestub ühtse
kontaktpunkti rolliga planeerimisseadusesse kavandatava
§ 4 lõike 11 tähenduses. Kavandatavas EhS peatükis 13¹
sätestatud erisused ei saa välistada KemS §
32 kohaldamist. Strateegiliselt olulise ehitise
projekteerimistingimuste andmisel peab pädev asutus EhS
§ 121⁷ lg 3 alusel kaasama Päästeameti, kui tegu on KemS
tähenduses ohtliku käitisega. Menetluste koordineerimisel
peab ühtne kontaktpunkt tagama, et kõik KeHJS § 11 lg 2²
ja § 33 lg 6 nimetatud asjaomased asutused (sh Päästeamet
ja julgeolekuasutused) saaksid esitada oma seisukohad
eelhinnangutele ja mõjude hindamise vajalikkusele.
4. Julgeolekuohtude hindamine ja maandamine Selgitame Eelnõu näeb ette strateegiliselt olulise
investeeringuga ette nähtud ehitise kavandamist kas
Juhime tähelepanu, et kiirendatud menetlus ei tohi kaasa REP-iga või PT-dega. Julgeolekuga seotud riskide
tuua olukorda, kus võimalikke planeeringu-, projekti- või hindamine toimub ehitusloa menetluses, mille osas
elluviimisfaasiga seotud julgeolekuohte ei hinnata või ei eelnõu erandeid või muid täiendavaid tingimusi ette ei
maandata piisaval määral. Kuigi kehtivas
37
planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus on olemas näe. Seega oleme veendunud, et julgeolekuohtu on
õiguslikud alused julgeolekuriskide arvestamiseks, sh võimalik piisavalt ennetada.
isikute sobivuse, tehnoloogiliste valikute ja taristu
haavatavuste hindamiseks, ei selgu eelnõust ja
seletuskirjast piisavalt selgelt, kuidas on nende riskide
hindamine ja maandamine tagatud kiirendatud ja erikorra
alusel toimuvates menetlustes. Näiteks võib investeering
olla energiajulgeoleku vaates strateegiline, kuid samal ajal
ei tohi lubada selle kavandamist või rajamist isikute poolt
või tehnoloogiliste lahendustega, mis loovad objektile
täiendavaid julgeolekuhaavatavusi.
Eelnõu ei tohi piirata EhS § 120 lg-s 1 ja EhS §-s 121
nõutud kooskõlastuste nõuet. EhS § 8 kohaselt on ehitis
ohutu vaid siis, kui see ei põhjusta ohtu riigi julgeolekule.
Ehitusloa andmisest peab saama keelduda, kui ehitamisega
kaasneb oht riigi julgeolekule (EhS § 44 p 101).
Teeme ettepaneku täpsustada eelnõus või seletuskirjas, et
strateegiliselt oluliste investeeringute ja ehitiste
menetlemisel tuleb ka kiirendatud korras tagada
kehtivatest seadustest tulenev julgeolekuohtude hindamine
ja maandamine ning pädevate asutuste kaasamine selliste
riskide tuvastamiseks.
Eurowind Energy OÜ (09.04.2026, täiendav 20.04.2026)
1. Eurowind Energy OÜ teeb ettepaneku täpsustada Selgitame Ettepanekut saab kaaluda eelnõuga ette nähtud
strateegiliselt olulise investeeringu mõistet selliselt, et Vabariigi Valitsuse määruse kavandi põhjal eelnõu
mõiste sisaldaks omavahel seotud taastuvenergia koostamisel.
hübriidprojekte ja/või projektide lahendusi, kus ühe
tervikliku investeeringu osadeks on näiteks andmekeskus,
tuulepark, päikeseelektrijaam, energiasalvesti, liitumis- ja
38
võrgutaristu või muu taastuvenergia kasutamist toetav
taristu või ka tarbija.
2. Teeme ettepaneku muuta eelnõud nii, et PlanS § 27 lg 2 p Selgitame Eelnõuga ei ole ette nähtud käesoleval ajal kehtivate
5 alusel kavandatava planeeritava tuulepargi 400 MW REP eelduste muutmist. Viidatud 400 MW on
võimsuslävend tühistada või kohaldada seda ainult sellisena sätestatud ka kehtivas seaduses. Säte
sellistele tuuleparkidele, mille juurde hübriidlahedust ei sõnastatakse ümber parema jälgitavuse huvides ning
rajata. Juhul kui tuulepark kavandatakse osana eelnõuga ei kavandata lävendite muutmist.
hübriidlahendusest, tuleks selle strateegilist olulisust
hinnata projektipõhiselt, arvestades kogu arenduse Juhime samas tähelepanu, et osundatud piirmäärad on
koosmõju ja terviklikku mõju ning võimaldada selle põhimõtteliselt indikatiivsed ning olulise riikliku huvi
rajamist investeeringute ekspressraja alusel. Seadusega korral ei välista kehtiv õigus, et REP-iga planeeritakse
sätestatud 400 MW võimsuslävend võib hübriidlahenduste ka PlanS-is toodud väärtusest väiksema määraga
puhul osutuda põhjendamatult kõrgeks. Pigem on võimalik ehitist.
rajada ühtset majanduslikku ja tehnoloogilist tervikut
moodustavaid arendusi, kus tuulepark on vaid üks osa
laiemast energialahendusest. Selliste projektide puhul on
põhjendatud lähtuda mitte ainult tuulepargi
nimivõimsusest, vaid kogu projekti sisust ja mõjust.
Ettepanekut tasakaalustab ühtlasi määruse eelnõus
sisalduv nõue, mille kohaselt peab projekti elluviimise
kapitaliinvesteeringu mahuks olema vähemalt 0,1 protsenti
Eesti aastasest sisemajanduse koguprodukti
nominaalmahust.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (09.04.2026 nr 1-4/31)
1. Selleks, et kavandatav planeerimisseaduse muutmise ja Selgitame Ettepanekut saab kaaluda eelnõuga ette nähtud
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Vabariigi Valitsuse määruse kavandi põhjal eelnõu
(strateegiliste investeeringute ekspressrada) aitaks kaasa koostamisel.
põllumajandus- ja toidusektori terviklikule arengule,
teeme ettepaneku lisada selle Lisas 1 § 2 (2) toodud
tegevusalade loetelule põllumajandustootmise tegevusala.
39
Eesti Planeerijate Ühing (10.04.2026)
1. Täiendada strateegiliselt olulise investeeringu määratlust Selgitame Ettepanekut saab kaaluda eelnõuga ette nähtud
selliselt, et lisaks majanduslikele kriteeriumidele Vabariigi Valitsuse määruse kavandi põhjal eelnõu
arvestatakse ka investeeringu ruumilist ja keskkonnamõju, koostamisel.
sh mõju ümbritsevale asustusele, taristule ja
looduskkeskkonnale.
2. PlanS § 27 lõike 1 sõnastuses asendada mõiste „olulise Selgitame Käesoleva eelnõuga ei ole plaanis olulise ruumilise
ruumilise mõjuga ehitis“ sõnaga „ehitis“ ning kaotada mõjuga ehitise mõiste seadusest väljajätmist, kuna see
planeerimisseadusest ORME mõiste ja sellega seotud eeldab laiemat arutelu. MKM kaalub ettepanekut
eriregulatsioon tervikuna. planeerimissüsteemi kaasajastamisel, mille kohta
kavandame 2026. aasta lõpuks koostada üldise
kontseptsiooni.
3. Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi eriplaneering detailse Selgitame Eelnõu kohaselt eeldatakse, et kui strateegiliselt
lahenduse alusel hiljemalt ühe aasta möödumisel vastava olulise projektiga kavandatav tegevus eeldab
taotluse esitamisest. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu keskkonna uuringute tegemise vajadust, siis ei ole
üheselt, kuidas suhestub detailse lahenduse koostamise ühe võimalik REP-i menetlust aasta jooksul menetleda. 1-
aasta pikkune tähtaeg keskkonnamõju strateegilise aastane tähtaeg on kohaldatav juhul, kui projekti
hindamise (KSH) läbiviimisega. elluviimiseks on vajalikud uuringud kas tehtud, või
kui neid ei ole tehtud, siis REP-i menetluse pikeneb
Kui detailse lahenduse koostamisel kavandatav ehitis selle võrra.
kuulub tegevuste hulka, mille puhul tuleb vastavalt
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusele hinnata olulist keskkonnamõju, võib tekkida
vajadus läbi viia KSH. Sellisel juhul tekib küsimus, kas
detailse lahenduse koostamise ja KSH menetluse
läbiviimine on praktikas võimalik kavandatud ühe aasta
pikkuse tähtaja jooksul, arvestades KSH menetluse
tavapäraseid etappe, vajalikke uuringuid ning avaliku
menetluse nõudeid.
40
4. Eelnõu kohaselt võimaldab ehitusseadustiku uus peatükk Mittearvestatud/ Eelnõu järgi annab PT-d ja seotud ehitusloa KOV.
131 strateegiliselt olulise ehitise projekteerimistingimuste Selgitame Seega ei nähta ette, et PT-de puhul oleks PT-de
andmisel teha ulatuslikke kõrvalekaldeid kehtivatest andjaks KOV ja ehitusloa andjaks TTJA. REP-i puhul
planeeringutest. Sisuliselt saab eelnõu kohaselt ignoreerida on ehitusloa andjaks TTJA vastavalt EhS § 39 lõikele
kehtivat detailplaneeringut, samas kui detailplaneeringule 2.
ei viida läbi kehtetuks (või osalise) tunnistamise menetlust.
Selline projekteerimistingimuste võimaldamine loob Strateegiliselt olulise investeeringu puhul on
konfliktolukorra kohaliku omavalitsuse, kes suunab märksõnaks menetluse kiirus. Kuivõrd suurte
omavalitsuse ruumilist arengut, ja riigi vahel. Eriti projektide puhul peab arvestama muu hulgas
olukorras, kus kohalik omavalitsus on teinud rahvusvahelist konkurentsi, siis peab seadusloome
detailplaneeringu kehtestamise otsuse kuid riik (TTJA) seda peegeldama ehk tagama reeglistiku, mis on
väljastab projekteerimistingimused, mis muudavad §1212 piisavalt paindlik. Sellest tulenevalt nähakse ette
lg4 ja 1213 lg4 ulatuses kehtivat detailplaneeringut. teatud kõrvalekallete võimaldamine
üldplaneeringutest just nimelt sellel eesmärgil, et
EPÜ hinnangul ei ole põhjendatud olukord, kus vältida pikka detailplaneeringu menetlust, millega
planeeringuga kujundatud ruumilist kokkulepet muuta üldplaneeringu põhilahendust. Kõrvalekallete
muudetakse olulises ulatuses üksnes ja nende ulatuse üle otsustab KOV oma
projekteerimistingimuste menetluses, isegi kui tegu on siseveendumuse põhjal kaalutlusotsusega. Juhul, kui
strateegiliselt olulise investeeringuga rajatava ehitisega. KOV-i hinnangul on taotletavate PT-de puhul
Arvestades PlanS § 27 lõike 32 alusel kehtestatavaid kõrvalekalle üldplaneeringust ulatuslik, siis on eelnõu
määruse kriteeriumeid, võib eeldada, et strateegiliselt järgi võimalik läbi viia REP-i menetlus.
olulised investeeringud on kapitaliinvesteeringu mahust
ning investeeringu valdkonnast tulenevalt oluliselt Eelnõu seletuskirjas on selgitatud EhS § 1212 ja § 1213
olemasolevat ruumilist keskkonda muutvad. sätete sisu ning nende eesmärke ning tegemist on
vajalike sätetega.
Planeeringud väljendavad laiemat ruumilist kokkulepet.
Kui strateegilise ehitise kavandamine eeldab planeeringu
olulist muutmist, on selleks sobivaks instrumendiks riigi
eriplaneeringu detailne lahendus, mille koostamiseks näeb
eelnõu ette ühe aasta pikkuse tähtaja. Mitte ebamäärane
käsitlus, mis sisuliselt väljendab, et planeering muutub
41
kehtetuks kuid samas ei ole vajalik ette võtta ei teavitusi
ega ka menetlust kehtiva planeeringu muutmiseks.
Seaduses on määratlemata, millistel juhtudel saab uue
hoone püstitada detailplaneeringu alusel ja millistel
juhtudel saab püstitada projekteerimistingimuste alusel.
Antud määratlus on äärmiselt oluline, kuna
detailplaneeringut menetleb kohalik omavalitsus kuid
projekteerimistingimusi saab väljastada ka riik. Vajalik on
aru saada piiridest, kes saab teha otsuse strateegiliselt
olulise ehitise püstitamiseks, samuti kes saab teha otsuse
kehtiva planeeringu nii olulisteks muudatusteks.
Kõikidel nendel paragrahvidel on veel erisused, mis teeb
seaduse loogika ja arusaadavuse äärmiselt keeruliseks
millistel juhtudel seaduse punkte rakendatakse ja millistel
mitte.
Vastavalt PlanS §124 lg2 on detailplaneeringu eesmärk
eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale
ruumilise terviklahenduse loomine. Vastavalt sama
paragrahvi lg4 on detailplaneeringu olemasolul või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral see
ehitusprojekti koostamise alus. Planeeringuala ruumilise
terviklahenduse loob eelkõige planeeringuga antav
ehitusõigus. Vastavalt PlanS §126 lg4 määratakse
ehitusõigusega krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete või
olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või
nende puudumine alal, ehitisealune pind, maksimaalne
kõrgus ja suurim lubatud sügavus.
42
Kui lähtuda §1212 lg3 ja §1213 lg3, siis muutuvad
järgmised lõiked seaduses sisuliselt vastuolus olevateks
nimetatud lõigetega.
Ettepanek: kustutada eelnõust EhS §1212 lg 4; § 1213 lg 4,
lg 5 ja lg 6. Seadus on arusaadavam ja rakendatavam ilma
antud lõigeteta.
Kaitseministeerium (10.04.2026)
1. Palume eelnõu § 1 punktiga 23 kavandatava PlanS § 53 Arvestatud Seletuskirja täiendatud.
lõike 1 muudatuse seletuskirja täiendada selliselt, et sellest
nähtuks üheselt, et juhul, kui Vabariigi Valitsus on
riigikaitse valdkonda puudutavates küsimustes määranud
riigi eriplaneeringu koostamise korraldajaks
Kaitseministeeriumi või selle valitsemisala asutuse, on
vastava riigi eriplaneeringu kehtestajaks kaitseminister.
Kehtiva sõnastuse põhjal võib ekslikult järeldada, et
planeeringu kehtestamise pädevus kuulub üksnes
planeerimisvaldkonna eest vastutavale ministrile.
2. Palume eelnõu § 1 punkt 24, millega PlanS § 54 lisatakse Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud alternatiivse
teine lause, et käesoleva seaduse §-s 272 sätestatud juhul sõnastusega.
võib isik riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse
vaidlustada üksnes oma õiguste kaitseks, sõnastada
järgmiselt:
„24) paragrahv 54 sõnastatakse järgmiselt:
„Riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks
võib isik pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates
päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama
planeeringu kehtestamisest, kui otsusega on rikutud tema
õigusi või piiratud tema vabadusi. Käesolev paragrahv ei
piira muus seaduses sätestatud kaebeõigust.“;“
43
Alternatiivselt
„24) paragrahvi 54 täiendatakse teise lausega järgmises
sõnastuses:
„Käesoleva seaduse §-s 272 sätestatud juhul või
riigikaitselist ehitist puudutava riigi eriplaneeringu
kehtestamise otsuse võib isik vaidlustada üksnes oma
õiguste kaitseks.“;“
Selgitus: Kaitseministeerium nõustub eelnõu seletuskirjas
toodud sätte selgitustega, kuid on seisukohal, et
põhiseadusega oleks kooskõlas ka kõikide riigi
eriplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamise puhul
loobuda populaarkaebuse esitamise võimalusest.
Kaitseministeerium on teinud varasemalt Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku riigi
eriplaneeringu kehtestamise otsuse puhul populaarkaebuse
esitamise võimaluse kaotamiseks ning sarnast ettepanekut
on varasemalt Kaitseministeeriumile esitanud ka Justiits-
ja Digiministeerium. Alternatiivselt, kui Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei ole antud
eelnõu raames põhjendatud kaotada ära kõikide riigi
eriplaneeringu kehtestamise otsuste vaidlustamiste puhul
populaarkaebuse esitamise võimalust, siis palume lisada
erisuse riigikaitselist ehitist puudutava riigi eriplaneeringu
kehtestamise otsuse vaidlustamise osas (vt ülaltoodud
alternatiivset sõnastusettepanekut).
44
3. Palume eelnõu § 3 punktis 1, millega täiendatakse Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud.
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadust §-ga 284 , teha järgmine muudatus:
„§ 284. Strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi
keskkonnamõju hindamise erisus
(1) Käesolevas paragrahvis sätestatud erisust kohaldatakse
planeerimisseaduse § 27 lõike 2 punktis 7 nimetatud
strateegiliselt olulise ehitise ja kaitsetööstuspargi
keskkonnamõju hindamisele.“.
Selgitus: Palume täiendada sätet sõnaga
„kaitsetööstuspark“, et näha ka kaitsetööstuspargi puhul
ette käesolevas paragrahvis sätestatud keskkonnamõju
hindamise erisused. Kaitsetööstuspark on riigi julgeoleku
ja kaitsevõime seisukohalt olulise tähtsusega ehitiste
kompleks. Kaitsetööstuspark aitab saavutada riigikaitse
eesmärke ning sinna koondatakse tootmisrajatised, taristu
ja tugiteenused relvade, laskemoona, lahingumoona või
nende oluliste osade arendamiseks ja tootmiseks. Seetõttu
on põhjendatud kohaldada ka selle kavandamisele ja
rajamisele keskkonnamõju hindamise menetluses erisusi.
4. VV määruse kavandi osas teeme järgmised ettepanekud: Selgitame Võtame arvesse määruse eelnõu koostamisel.
§ 2 lõige 3 sätestab erisused kaitsetööstuse valdkonna
projektidele. § 2 lg 3 p 2 sätestab, et vähemalt 50% projekti
tegevusest on kaitsetööstuse valdkonnas ning ülejäänud
osas peab projekt olema seotud kaitsetööstuse valdkonna
projekti toetava majandustegevusega.
45
Kaitseministeerium teeb ettepaneku eemaldada lauseosa
„ülejäänud osas peab projekt olema seotud kaitsetööstuse
valdkonna projekti toetava majandustegevusega“, kuna
seda on raske defineerida ja hinnata, mis see toetav tegevus
on. Kaitseministeeriumi jaoks esmatähtis, et vähemalt 50%
oleks kaitsetööstuse valdkonnas.
§ 3 lõige 1 sätestab, et taotlus projektile strateegiliselt
olulise investeeringu staatuse saamiseks esitatakse
valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (edaspidi
ministeerium), kes edastab selle lahendamiseks
strateegiliste investeeringute kontaktpunktile (edaspidi
kontaktpunkt).
Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada täpsustus
selguse mõttes, et siin on mõeldud planeeringute
valdkonna eest vastutavat ministeeriumit.
§ 3 lõige 3 sätestab, millised dokumendid koos taotlusega
esitatakse.
Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada
kaitsetööstusvaldkonna projekti puhul täiendav nõue, et
taotlusega koos esitatakse kaitsetööstuse valdkonna puhul
ka dokument, millest nähtub, et projekt vastab käesoleva
määruse § 2 lõike 3 punktis 2 sätestatud tingimusele
§ 3 lõige 3 sätestab, et kontaktpunkt korraldab projekti
taotlusega kavandatud investeeringu usaldusväärsuse
hindamise, et tagada Eesti ja muu Euroopa Liidu
liikmesriigi julgeolek ning avalik kord. Projektiga
kavandatud investeeringu usaldusväärsust hindab
46
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, võttes aluseks
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse §-s
10 nimetatud menetluse. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet teeb otsuse projektiga kavandatud
investeeringu usaldusväärsuse kohta välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise seaduse § 11 kohaselt ning
edastab otsuse viivitamatult kontaktpunktile.
Kaitseministeerium teeb ettepaneku määruse sätet
täpsustada nii, et see oleks kooskõlas VUHSis sätestatuga.
Selgitus: Määruse § 2 p 1 kohaselt peab taotleja olema
asukohariigi õiguse kohaselt õigusvõimeline juriidiline
isik, mis on registreeritud muu hulgas Euroopa Liidu
asjaomases registris. VUHS § 3 sätestab, et kes on seaduse
järgi välisinvestor, sama § lg 2 kohaselt on kolmas riik
käesoleva seaduse tähenduses riik, kes ei ole Euroopa
Liidu liikmesriik. St, et VUHSi alusel TTJA ei teosta
usaldusväärsuse hindamist EL liikmesriigis registreeritud
ettevõtja puhul. Kui määruse mõte on kõikide (sh EL
liikmeriikidest registreeritud ettevõtjate) puhul hinnata
usaldusväärsust, siis Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole
TTJA-l pädevust seda teha kasutades VUHSis sätestatud
analoogiat.
Kaitseministeerium teeb ettepaneku lisada määruse
sättesse, et kui projekt on seotud relvaseaduse 111. peatüki
2. jaos nimetatud sõjarelva, laskemoona ja lahingumoona
käitlemisega tegeleva ettevõtjaga, siis hindab
usaldusväärsust PPA.
47
Selgitus: VUHS § 4 lg 1 p 3 kohaselt ei ole sihtettevõtja
relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos nimetatud sõjarelva,
laskemoona ja lahingumoona käitlemisega tegelev
ettevõtja. Seega on mõistlik jätta usaldusväärsuse
hindamine PPAle. Siinjuures juhime tähelepanu, et
erinevalt VUHSist, peaks RelvSi arvestades, hindama
usaldusväärsust ka EL liikmesriigis registreeritud ettevõtja
puhul.
Kliimaministeerium (13.04.2026 nr 1-5/26/1328-2)
1. Teeme ettepaneku võimaldada strateegiliselt olulise Selgitame Eelnõu peamine eesmärk on parandada Eesti
investeeringu alla hõlmata elektrijaamad (sh positsiooni selliste investeeringute saamisel, mis
tuuleelektrijaamad) alates 90 MW võimsusest. Selgitame, panustavad riigi tööstuse arengusse.
et menetluses on seaduseelnõu, mille raames plaanitakse
ETO (elutähtsa teenuse osutamine) piiri elektri tootmisel Tuulikute mõju ümbritsevale elu- ja
tuua senise 200 MW pealt 90 MW peale. Eelnõu looduskeskkonnale on erinev tavapärasest
seletuskirjas on avatud, et kõik vähemalt 90 MW üksused tööstusehitisest. Tuuleparkide puhul on väljakutseks
juba piisavalt suure tähtsusega Eesti elektrisüsteemile, et asukohavalik ja erinevad keskkonnauuringud, sh
nad peaksid edaspidi olema määratletud kui elutähtsa lindude rändekoridoride küsimused, mis on
teenuse osutajad. Seetõttu on põhjendatud strateegiliste ajamahukad ja tavalisemate tööstusobjektide puhul
projektide ekspressraja puhul sarnast lähenemist kasutada. probleemiks üldjuhul ei ole. Tuulepargid ei sobitu
ekspressraja mõttega – võimaldada strateegiliselt
oluliste tootlike investeeringute võimalikult sujuvat
realiseerimist Eestis.
Tuuleenergeetika arendamiseks on kehtiva õiguse
kohaselt juba olemas mitu erandit, mistõttu täiendava
menetluskorra lisamine ei tooks tulemust. Näiteks:
suurte tuuleparkide kavandamiseks on juba
praegu olemas tõhus riigi tasandi menetlus –
asukoha eelvaliku alusel kehtestatav riigi
eriplaneering. REP-i ühe-etapiline menetlus
48
võimaldab liikuda asukoha eelvaliku etapist (sh
vajalike uuringute läbiviimine) vahetult PT-de
menetlusse ning sealt edasi ehitusloa andmiseni.
Kuigi seadus seob tuuleelektrijaamade puhul riigi
eriplaneeringu võimalikkuse eelduslikult alates
400 MW kavandatavast võimsusest, ei välista
kehtiv õigus ka väiksema võimsusega
tuuleparkide käsitlemist strateegilise huviga
objektidena (sellisel juhul tuleb huvi olemasolu
hinnata konkreetse projekti asjaolusid arvestades
ja teha vastav otsus);
Riigikogu menetluses olev planeerimisseaduse
muutmine (683SE) näeb ette kohaliku
omavalitsuse eriplaneeringu (KOV EP) kaotamise
ja asendamise detailplaneeringuga. Pooleliolevad
KOV EP-d saab lõpuni menetleda, kuid uute
arenduste puhul muutub menetlus lihtsamaks,
kuna detailplaneeringu puhul ei nähta ette asukoha
eelvalikut;
ka KOV EP-d ennast on tuuleenergeetika
vajadustest tulenevalt üle vaadatud – nt alates
2023. aastast saab tuuleparke planeerida vaid
KOV EP asukoha eelvaliku etapi alusel ilma
detailse lahenduse välja töötamiseta.
Tuuleparkide puhul ei näi kitsaskoht olevat tõhusa
menetluskorra puudus, vaid menetlusnormidest
mittesõltuvad tegurid (nt põrkuvad huvid), mida aga
ei saa lahendada käesoleva eelnõuga.
Lisaks, juhime tähelepanu, et ekspressrajaga on
taastuvenergeetikat käsitletud, kuid kitsamalt:
49
„taastuvatel energiaallikatel põhinevate või
taastuvate energiaallikate kasutamist võimaldavate
juhitavate elektritootmise- või salvestuskäitiste
rajamine ja käitamine, või energiatootmises
fossiilkütuste asendamine taastuvate
energiaallikatega“.
2. Eelnevaga seonduvalt palume vastavalt ka PlanS § 27 Selgitame Käesoleva eelnõu eesmärgiks ei ole REP-i
lõikes 2 esitatud piirmäärad ümber vaadata, kuna need on piirmäärade või aluste ümberhindamine. Juhime
ei pruugi vastata Eesti tegelikule energiatootmise ja - samas tähelepanu, et osundatud piirmäärad on
arenduste kontekstile. Eestis kavandatavad elektrijaamad põhimõtteliselt indikatiivsed ning olulise riikliku huvi
on üldjuhul oluliselt väiksema võimsusega kui kehtivas korral ei välista kehtiv õigus, et REP-iga planeeritakse
PlanS-s sätestatud lävendid. Näiteks gaasielektrijaamade ka PlanS-is toodud väärtusest väiksema määraga
puhul on tavapärased kavandatavad võimsused ehitist.
suurusjärgus kuni 100 MW. Sarnane olukord on ka
tuuleelektrijaamade lävendi osas. Eesti ruumiliste ja Märgime, et MKM-il on kavas planeerimissüsteemi
keskkonnatingimuste, eelkõige looduskaitseliste ajakohastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas
piirangute ning elamualadest kauguse nõuete tõttu ei ole ka REP-i instrumendiga seotud asjaolusid.
sellise koguvõimsusega tuuleelektrijaama rajamine kuigi
realistlik.
3. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tuvastatakse eelnõu Selgitame Seletuskirjas on viidatud, et kui PT-de menetluse ajal
§ 2 punktis 1 ettenähtud EhS § 12110 lõikes 3 sätestatu selgub, et ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulise
korral, et ehitis ei vasta enam strateegiliselt olulisele ehitise tunnustele (nt soovitakse hoopis millegi muu
ehitisele esitatavatele tingimustele. Seletuskirja kohaselt tootmist), siis kohaldatakse eelnõus toodud alust EhS
on mõeldud objektiivseid tingimusi nagu väiksem maht, § 1218. Selle põhjal saab PT-de andmiseks pädev
teistsuguse toote tootmine vms, aga sealt ei selgu, kas asutus teha PT-de andmisest keelduva otsuse või kui
pädev asutus peab selle kohta võtma vastu eraldi otsuse ja seda ei ole tehtud, keeldub kontaktpunkt
kas ja kuivõrd kaasatakse selle otsuse tegemisse kooskõlastuse andmisest, mis on omakorda PT-de
hindamiskomisjon, kes on teinud tingimustele vastavaks andmise menetlust välistavaks asjaoluks vastavalt
tunnistamise otsuse. EhS § 32 punktile 6 ja § 31 lõike 4 punktile 1.
50
PT-de andmisest keeldumine allub tavapärasele
haldusmenetlusele ehk pädev asutus annab selle kohta
haldusakti. Menetlusse võib HMS § 40 alusel kaasata
vajadusel hindamiskomisjoni, kuid eelnevas
menetluses on kontaktpunkt samuti kaasatud, kes on
VV määruse eelnõu kohaselt samuti
hindamiskomisjoni liige. Seega on hindamiskomisjon
PT-de andmise menetlusse põhimõtteliselt kaasatud,
muu hulgas kooskõlastajana.
4. Eelnõu jõustumine toob kaasa ehitisregistri IT-arenduste Selgitame Vajalikud arendused tehakse MKM eelarvest.
vajaduse. Palume eelnõu koostajatel selgitada, kuidas
tagatakse ehitisregistri arendusteks vajalik eelarve ning
näha eelnõu jõustumiseks ette piisav ajavaru. Samuti
palume vastavate arenduste kokku leppimiseks pöörduda
Maa- ja Ruumiameti poole.
Eesti Linnade ja Valdade Liit (13.04.2026 nr 2-3/84-2)
1. ELVL mõistab ja toetab eelnõu eesmärki kiirendada riigile Selgitame Eelnõuga nähakse ette, et strateegiliselt olulise
strateegiliselt oluliste investeeringute kavandamist ja investeeringuga kavandatava ehitise puhul on
elluviimist ning suurendada Eesti investeerimiskeskkonna võimalikke elluviimise viise kaks: REP-iga ja PT-
konkurentsivõimet. Seletuskirjas toodud vajadus dega. Eelnõuga nähakse ette, et PT-de andmise
menetluste prognoositavuse suurendamiseks, pädevus on KOV-idel ning REP-i puhul riigil. Seega
menetlusaegade lühendamiseks ja parema koordineerituse on meie hinnangul pädevuse jaotumine selge ja
tagamiseks on põhjendatud ning kooskõlas kohalike üheselt arusaadav. Kui KOV-id on valmis
omavalitsuste praktiliste kogemustega. strateegiliselt olulise investeeringu ellu viima, siis see
võimalus on olemas ning sellisel juhul riik sellesse
Samas peab ELVL vältimatult vajalikuks, et eelnõu tegevusse ei sekku. Kontaktpunkti ja
rakendamisel oleks selgelt, üheselt ja õiguslikult eksperdikomisjoni rolliks jääb taotluse menetlemisel
määratletud riigi ning kohalike omavalitsuste rollid, KOV-i abistada ning toetada.
vastutus ja otsustusruum, eelkõige taastuvenergia –
sealhulgas tuuleenergia – arendamise kontekstis.
51
Kiirendusmehhanism ei tohi viia olukorrani, kus kohalike Otsuspädevus ei muutu strateegiliselt olulise
omavalitsuste sisuline kaalutlusruum ning kogukondlikud investeeringu liigist, niisamuti toimub nii REP-i kui
huvid taanduvad või muutuvad menetlustehniliseks PT-de puhul PlanS § 9 kohaselt kaasamine.
formaalsuseks.
2. Energiavarustuskindlus ning riiklikud Selgitame Strateegiliselt olulise investeeringu puhul ei nähta ette
taastuvenergiaeesmärgid on oma olemuselt riigi vastutus. üksnes (taastuv)energiaga seotud valdkondi. Eelnõu
Eesti energiajulgeolek, taastuvenergia tootmismaht ja eesmärk ei ole seotud riiklike taastuvenergia
kliimaeesmärgid on määratletud riiklikes eesmärkide saavutamisega vaid pigem tööstusega
arengudokumentides, sealhulgas riiklikus energia- ja seotud investeeringute Eestisse toomisega.
kliimakavas ENMAK 2035. Tegemist on riikliku tasandi
poliitikaeesmärkidega, mille täitmine eeldab riigi
otsustusõigust, koordineerimist ja vastutust.
Kohalikel omavalitsustel ei ole ega saa olla kohustust
vastutada riiklike energiapoliitiliste sihtide täitmise eest
olukorras, kus neil puudub otsustusõigus eesmärkide
ulatuse, mahu ja ruumilise jaotuse üle.
Üleriigilise mõjuga, sealhulgas energiatootmise ja -
ülekande taristu kavandamine eeldab riigi juhtivat rolli.
Nimetatud valdkondade ruumiline, keskkondlik ja
sotsiaalmajanduslik mõju ulatub sageli üle ühe kohaliku
omavalitsuse haldusterritooriumi ning eeldab seetõttu
riiklikku koordineerimist.
ELVL hinnangul peab selliste arenduste kavandamine
olema riiklikult juhitud ning koordineeritud, mitte
vaikimisi delegeeritud kohalikele omavalitsustele.
Samas peab kohalike omavalitsuste roll taastuvenergia
arendamisel olema vajaduspõhine ja motiveeritud, mitte
52
sunduslik. Kui arendus on suunatud eelkõige kohaliku elu,
elanike või kohaliku ettevõtluse energiavajaduste
katmiseks, peab kohalikul omavalitsusel olema selge õigus
ja kaalutlusruum vastava planeeringu algatamiseks ja
menetlemiseks. Kui aga arenduse alus tuleneb riigi
energiajulgeoleku või riiklikes arengudokumentides
sätestatud eesmärkide täitmisest, ei tohi selle elluviimise
kohustus kanduda kohalikele omavalitsustele.
3. ELVL peab vajalikuks täpsustada planeerimisseaduse § 27 Selgitame Eelnõuga ei ole ette nähtud käesoleval ajal kehtivate
regulatsiooni viisil, mis tagab selge eristuse: REP eelduste muutmist. Viidatud 400 MW on
millal on taastuvenergia (sh tuuleenergia) sellisena sätestatud ka kehtivas seaduses. Säte
arendamine seotud riigi energiajulgeoleku ja sõnastatakse ümber parema jälgitavuse huvides ning
varustuskindluse tagamisega; eelnõuga ei kavandata lävendite muutmist.
millal on tegemist kohaliku energiavajaduse
rahuldamiseks kavandatava arendusega. Juhime samas tähelepanu, et osundatud piirmäärad on
Eelnõu seletuskiri ei välista piisava selgusega olukorda, põhimõtteliselt indikatiivsed ning olulise riikliku huvi
kus riiklikest energiapoliitilistest eesmärkidest tulenev korral ei välista kehtiv õigus, et REP-iga planeeritakse
arendussurve kandub de facto kohalikele omavalitsustele, ka PlanS-is toodud väärtusest väiksema määraga
samas kui vastutus eesmärkide täitmise eest jääb riigi ehitist.
tasandile.
Eelnõu kohaselt kavandatakse riigi eriplaneeringuga muu
hulgas: „elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150
megavatti ja tuuleelektrijaam elektrilise nimivõimsusega
alates 400 megavatti“.
ELVL hinnangul ei ole tuuleelektrijaamade 400 MW
nimivõimsuse lävendi sätestamine seaduse tasandil
piisavalt põhjendatud. Seletuskirjast ei selgu valitud
piirmäära sisuline põhjendus.
Konkreetse tehnilise lävendi kehtestamine seaduses:
53
võib piirata kohalike omavalitsuste kaalutlusruumi
keskkonna-, visuaalsete ja tervisemõjude
hindamisel;
võib soodustada arenduste kunstlikku
„optimeerimist“ lävendi alla või üle selle;
ei arvesta piisavalt projektide tegelikku
mõjuulatust ja sisulist seost riiklike
energiapoliitiliste eesmärkidega.
Riiklik energia- ja kliimakava määratleb strateegilised
eesmärgid, mitte üksikute tootmisobjektide tehnilisi
parameetreid. Seetõttu peab riigi eriplaneeringu
kohaldamine lähtuma projekti sisulisest seosest riigi
energiajulgeoleku ja varustuskindlusega, mitte üksnes
nimivõimsuse kriteeriumist.
ELVL muudatusettepanek
ELVL teeb ettepaneku sõnastada planeerimisseaduse § 27
lõike 2 punkt 5 järgmiselt:
„5) elektrijaam elektrilise nimivõimsusega alates 150
megavatti ning tuuleelektrijaam või tuulepark, mille
rajamine või käitamine on vajalik riigi energia- ja
varustuskindluse tagamiseks või riiklikes
arengudokumentides, sealhulgas riiklikus energia- ja
kliimakavas, sätestatud eesmärkide saavutamiseks.“
4. ELVL rõhutab, et strateegiliste investeeringute Selgitame Eelnõu kohaselt saab strateegiliselt olulise
ekspressraja kohaldamine ei tohi vähendada investeeringu elluviimisega seotud otsuseid teha ka
planeerimisotsuste sisulist kvaliteeti ega kahjustada KOV (vt vastust real 1). Seega lähtub arvamus
kohaliku ruumilise arengu tasakaalu. ebaõigest eeldusest, et strateegiliselt oluline
investeering viiakse ellu vältimatult REP-iga.
Ekspressraja rakendamisel peab olema tagatud, et:
54
kohaliku omavalitsuse roll ei piirdu üksnes Kui KOV ei soovi strateegiliselt olulise investeeringu
menetlusliku osalemisega, vaid hõlmab sisulist elluviimist ise otsustada, siis alustatakse REP-i
kaalutlusõigust kohaliku ruumi, taristu ja menetlust ning see järgib kõiki käesolevaks ajaks
elukeskkonna küsimustes; väljakujunenud planeerimise põhimõtteid.
strateegilise investeeringu määratlemise
kriteeriumid on selged ja õiguslikult piiritletud; Märgime ka, et eelnõu kavandi kohaselt on ELVL-i
ekspressrada ei muutu instrumendiks kohaliku esindaja hindamiskomisjoni liige, seega on KOV-ide
vastuseisu ületamiseks ilma tegeliku strateegilise esindajal võimalus algses otsustusprotsessis kaasa
vajaduseta; rääkida.
seos kehtivate üld- ja detailplaneeringutega säilib
ning kõrvalekalded on erandlikud ja selgelt
põhjendatud;
keskkonnamõju hindamine ja kaasamine on
sisulised ja efektiivsed.
5. ELVL peab eelnõu kooskõlastamisel vältimatult Mittearvestatud Eelnõu eesmärgiks ei ole REP-iga või PT-dega
vajalikuks, et strateegiliste investeeringute kavandamisel kavandatava strateegiliselt olulise investeeringu tõttu
ja nn ekspressraja rakendamisel sätestataks seaduses riigi KOV-idele kompensatsioonimehhanismi loomine.
selge kohustus töötada välja ühtne, läbipaistev ja Tegemist ei ole PlanS-i reguleerimisesemega.
õiguslikult siduv leevendus- ja
kompensatsioonimehhanism kohalikele omavalitsustele. Kompensatsioonimehhanismi väljatöötamine eeldab
Selline mehhanism peab rakenduma eelkõige juhtudel, kui KOKS-i või muude sellise valdkonna õigusaktide
strateegilise investeeringu ekspressrada kasutatakse muutmist.
üldplaneeringu vastaselt või väljaspool kehtivat
üldplaneeringut, kui kohaliku omavalitsuse siduv
otsustusõigus asendub riikliku otsusega või kui
investeering toob konkreetsele omavalitsusele või
kogukonnale kaasa märkimisväärse ruumilise, sotsiaalse,
keskkonna- või taristulise koormuse. Olukorras, kus riik
võtab üle sisulise otsustusõiguse, peab sellega kaasnema
ka vastutus investeeringu mõjude leevendamise ja
kaasnevate kulude katmise eest.
55
Kompensatsioonimehhanism peab hõlmama vähemalt
järgmisi elemente:
1. rahaline kompensatsioon kohaliku taristu ja avalike
teenuste täiendava koormuse katteks;
2. sihtotstarbeliste toetuste instrumendid juhtudel,
kus investeeringu mõju ja maksutulu jaotus ei ole
tasakaalus. Lähtuda samadel alustel nagu riigikaitseliste
objektide rajamise ja kasutamise alused (näiteks Kaitseväe
harjutusväljakute puhul);
3. leevendusmeetmete rahastamine, sealhulgas müra-
, liiklus- ja keskkonnamõjude vähendamise meetmed.
ELVL rõhutab, et ilma selgelt reguleeritud ja ette nähtava
kompensatsioonimehhanismita suureneb õiguslik
ebakindlus nii riigi kui ka omavalitsuste jaoks, kasvab
vaidluste ja kohtumenetluste risk ning süveneb kohalike
kogukondade vastuseis riiklikele investeeringutele. See
omakorda aeglustab strateegiliste eesmärkide saavutamist
ja vähendab avalikku usaldust riigi planeerimisotsuste
vastu.
Seetõttu peab ELVL vältimatult vajalikuks, et eelnõu
täiendataks vastava regulatsiooniga juba seaduse tasandil,
tagades riigi ja kohaliku tasandi vastutuse tasakaalu ning
õigusselguse strateegiliste investeeringute kavandamisel ja
elluviimisel.
6. Lisaks peab riiklik strateegiline vajadus olema seaduses Selgitame Strateegiliselt oluliste investeeringute sisu on
üheselt, kitsendavalt ja kontrollitavalt määratletud. Riigi keeruline väga selgelt määratleda, kuna tegemist on
erandlikud planeerimisinstrumendid ei tohi muutuda ajas muutuva mõistega. Eelnõu juures oleva kavandi
kohaselt luuakse selle huvi väljaselgitamiseks ja
56
üldiseks arendusmehhanismiks, vaid peavad olema seotud formuleerimiseks hindamiskomisjon, kuhu on
tõendatud üleriigilise ja vältimatu strateegilise huviga. plaanitud ka ELVL-i esindaja. Niisamuti on
strateegiliselt olulise investeeringu elluviimisel ette
Riiklike strateegiliste investeeringute kavandamine ja nähtud eksperdikomisjon, kuhu kuulub selle KOV-i
elluviimine peab põhinema selgel vastutuse jaotusel, esindaja, kuhu investeeringuga seotud ehitis rajatakse.
proportsionaalsel sekkumisel ning kohaliku tasandi
planeerimispädevuse austamisel. Riigi erandlikud Lisaks peab rõhutama, et selliseid investeeringuid on
planeerimisinstrumendid tohivad rakenduda üksnes selgelt aastas umbes 2-5 ehk ei saa rääkida väga ulatuslikult
määratletud ja vältimatu üleriigilise huvi korral ega tohi kasutusele võetavast instrumendist, mistõttu on see
muuta kehtiva üldplaneeringu rolli kohaliku ruumilise erandlikkus asjakohane.
arengu alusinstrumendina. Strateegiliste otsuste tegemisel
peab riik olema avatud ja kaasav, kaasates varases etapis Üleriigiline huvi väljendub selles, et strateegiliselt
nii kohalikke omavalitsusi kui ka investeeringute olulise investeeringuga kaasneb nii maksutulu, mis
mõjupiirkonna kogukondi, sest ainult sisulise koostöö muu hulgas mõjutab ka KOV-ide sissetulekuid, kui ka
kaudu on võimalik saavutada ühiskondlikult võimalikud uued tarneahelad ja investeeringuga
tasakaalustatud, õigusselge ja kestlik tulemus. seotud teenused. Kõik need ergutavad vastavas KOV-
id ettevõtlusmaastikku.
Justiits- ja Digiministeerium (18.04.2026 nr 8-2/2630)
1. Eelnõu § 1 p 1 (PlanS § 4 lg 11) – sättega nähakse ette, et Selgitame Eelnõu küll viitab osundatud EL õigusaktidele, kuid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium täidab ühtse eelnõuga ei nähta ette nendes EL õigusaktides
kontaktpunkti ülesandeid strateegiliselt olulise ehitise nimetatud kontaktpunktide ülesannete MKM-ile
menetlustes. Seletuskirja selgitustest mõistame, et ühtne panemine. Käesoleval ajal täidab kontaktpunkti
kontaktpunkt on eelnõus eeskätt asutus koordinaatori ülesandeid viidatud EL määruste osas MKM ainult
rollis. Seletuskirja punktis 5 on loetletud ELi õigusaktid, NZIA alusel. EL määrustele on tehtud viide eeskätt
mis sisaldavad ühtse kontaktpunkti loomise nõuet või seda seetõttu, et nendest tulenevad erinevad strateegiliste
toetavaid põhimõtteid ning millele eelnõu koostamisel investeeringute valdkonnad, millele eelnõu on
tugineti (NZIA, CRMA, TEN-E ning Defence Readiness suunatud.
Omnibus). Samas jääb ebaselgeks, kuidas ja millises
ulatuses nende õigusaktide nõuded seonduvad eelnõuga
kavandatava kontaktpunkti/koordinaatori rolliga. Palume
lisada seletuskirja selgitus nimetatud erinevate
57
kontaktpunktide õigusliku seoste ja ülesannete kohta (sh
millised nõuded kooskõlastusel oleva eelnõuga üle
võetakse ning millised mitte).
2. Eelnõu § 1 p 4 (PlanS § 27 lg 3) – sättega viiakse riigi Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.
eriplaneeringu (REP) koostamise otsustusõigus Vabariigi
Valitsuse tasandilt valdkonna eest vastutavale ministrile
ehk käesoleval ajal majandus- ja tööstusministrile. Kehtiva
õiguse kohaselt teeb REP-i koostamise otsuse
planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lõikes 2 nimetamata muu
ehitise puhul Vabariigi Valitsus. Praegu teeb kõik olulised
otsused REP suhtes Vabariigi Valitsus, kuna tegemist on
suurte ja oluliste projektidega. Justiits- ja
Digiministeeriumi hinnangul on mõistetav soov muuta
regulatsioone paindlikumaks. Samas on seletuskiri selle
muudatuse kohta väga napp. Üksnes see, et muudatuse
tulemusel muutub protsess kiiremaks, ei ole piisav
põhjendus. Lisaks tuleb silmas pidada, et riigi
eriplaneering ei puuduta vaid ühe ministeeriumi või ühe
ministri vastutusvaldkonda, vaid võib olla seotud või
mõjutada ka teiste ministrite vastutusvaldkondi. Ka sellest
tulenevalt ei ole otsustustasandi muutmine põhjendatud.
Seetõttu ei toeta Justiits- ja Digiministeerium viidatud
muudatust.
3. Eelnõu § 1 p 5 (PlanS § 27 lg 32 p 2) – eelnõuga luuakse Arvestatud Eelnõu vastavalt muudetud.
volitusnorm, mille järgi Vabariigi Valitsus kehtestab
määrusega kriteeriumid strateegiliselt olulise
investeeringu määramiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90
lg 1 järgi võib seadusandja anda volitusnormi, mis lubab
täitevvõimul kehtestada täpsemaid kriteeriume (HMS § 90
lg 1). Määrus on mõeldud piiritlemata arvu juhtude
58
reguleerimiseks (HMS § 88) ja seaduse täitmiseks (VVS §
26 lg 1), mitte uute omavoliliste piirangute seadmiseks (PS
§ 13 lg 2). Seega, kuigi tehnilised ja dünaamiliselt
muutuvad detailid võivad olla määruse tasandil, peavad
kriteeriumide põhiolemus, eesmärk ja piirid olema selgelt
fikseeritud seaduses, et tagada vastavus põhiseaduse §-dele
3, 11 ja 13. Kui „olulise investeeringu“ kriteeriumid on
aluseks isikute põhiõiguste (nt ettevõtlusvabadus PS § 31)
piiramisele või kui need on olulise tähendusega riigielu
küsimused, peavad olulisemad raamid ja kriteeriumide
alused tulenema seadusest endast. Palume eelnõu vastavalt
täiendada.
4. Eelnõu § 1 p 5 (PlanS § 27 lg 32 p 3) kohaselt kehtestab Arvestatud Eelnõu vastavalt täiendatud.
Vabariigi Valitsus määrusega ka strateegiliselt olulise
investeeringu hindamiskomisjoni ja eksperdikomisjoni
moodustamise korra ning komisjonide töökorralduse
põhimõtted. See, kes komisjoni kuuluvad, peaks olema
sätestatud seaduses. Palume eelnõu vastavalt täiendada.
5. Eelnõu § 1 p 6 (PlanS § 27 lg 6) kohaselt muudetakse Selgitame/ Eelnõu lähtub mõjupõhisest lähenemisest, mille
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine Mittearvestatud kohaselt KSH algatamise kohustus ei sõltu üksnes ala
riigi eriplaneeringu (REP) menetluses kaalutlusotsuseks. formaalsest staatusest, vaid kavandatava tegevuse
Kehtivas õiguses on KSH läbiviimine REP puhul võimalikust mõjust lähtuvalt selle olulisusest.
kohustuslik (PlanS § 27 lg 6 ja keskkonnamõju hindamise
ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 1 p 2), mis PlanS-is on selline konstruktsioon kasutuses juba
väljendab seadusandja senist selget eeldust, et REP-ga praegu (vt PlanS § 124) ning kuivõrd strateegiliselt
kavandatavad objektid (mh suured taristu- ja olulise investeeringu elluviimine eeldab üldjuhul
energiarajatised, riigikaitselised ehitised, maavarade punktobjekti ehitamist, mille mõju ei pruugi olla
kaevandamine) omavad olulist keskkonnamõju. REP ongi ulatuslik, ei ole ka mõistlik eeldada, et KSH kohustus
õiguskorras ette nähtud üksnes olulise ruumilise mõjuga ja peaks olema igakordne.
riikliku huviga objektide jaoks ning sellest tulenevalt on ka
59
keskkonnamõju strateegiline hindamine seni olnud selle
menetluse lahutamatu osa. KSH algatamise muutmine
kaalutlusotsuseks tähendaks REP menetluse seniste
üldpõhimõtete sisulist muutmist ning eeldaks REP kui
erandliku planeerimisinstrumendi (oluline mõju, riiklik
huvi, ulatuslikud mõjud) ümbermõtestamist. Selline
muudatus nihutab fookuse menetluse läbipaistvuselt ja
ettevaatuspõhimõttelt haldusorgani avarale diskretsioonile
olukorras, kus keskkonnamõju olemasolu on õiguskorras
seni juba ette eeldatud. Palume eelnõu edasise menetluse
raames hinnata, kas KSH algatamise muutmine REP puhul
kaalutlusotsuseks on kooskõlas REP eesmärgi ja
olemusega ning keskkonnaõiguse põhimõtetega (mh
ettevaatus- ja ennetuspõhimõte), arvestades REP-ga
kavandatavate tegevuste iseloomu ja ulatust. Palume ka
seletuskirja vastavalt täiendada.
6. Eelnõu § 1 p 7 (PlanS § 272) näeb ette võimaluse loobuda Selgitame REP on ka kehtiva õiguse kohaselt ehitusõiguse
riigi eriplaneeringu (REP) menetluses asukoha eelvaliku aluseks olev planeerimisinstrument ega muutu
menetlusest ning kehtestada REP üksnes detailse selliseks konkreetse eelnõuga. REP detailse lahenduse
lahenduse alusel. Tegemist on REP menetluse senist menetlus on ette nähtud üksnes strateegiliste
loogikat oluliselt muutva põhimõttelise muudatusega, mis investeeringute puhul ega välista kavandatava
vajab põhjalikku ja sisulist läbikaalumist. Kehtiva õiguse asukoha sobivuse sisulist hindamist. KSH või
kohaselt eeldab REP mh nn riiklikku asukohaotsingut, asjakohaste mõjude hindamise raames (lähtuvalt mõju
mille eesmärk on võrrelda erinevaid võimalikke asukohti olulisusest) käsitletakse alternatiive ulatuses, mis on
ja selgitada välja sobivaim lahendus. Eelnõu järgselt konkreetse kavandatava tegevuse puhul võimalikud ja
loobutaks sellest lähenemisest ning hinnataks üksnes asjakohased. See ei tähenda automaatset kohustust
konkreetse, algataja poolt välja pakutud asukoha sobivust, kaaluda asukohaalternatiive juhtudel, kus
ilma alternatiivide süsteemse kaalumiseta. Selline kavandatava tegevuse asukoht on funktsionaalselt
muudatus vähendab REP menetluse strateegilist iseloomu määratud või piiritletud (nt varasemad riiklikud
ning võib oluliselt nõrgendada nii ruumilise tervikvaate otsused, julgeoleku- või varustuskindluse
kujundamist kui ka otsustusprotsessi läbipaistvust. Lisaks kaalutlused).
60
kaasneb asukoha eelvaliku menetlusest loobumisega
teavitamis- ja kaasamisprotsesside kitsenemine, mille Strateegiliste investeeringute alla kuuluvad objektid
tulemusel võib isikute tegelik ärakuulamisõigus (HMS § on oma olemuselt valdavalt maismaal paiknevad
40) muutuda sisuliselt formaalseks. Arvestades, et REP punktobjektid, mistõttu nende kavandamine avalikule
puudutab üldjuhul laia ringi isikuid ja oluliste mõjudega veekogule või merealale on praktikas pigem erandlik
objekte, on varajane ja sisuline kaasamine menetluse ning võimalik mõju veealusele kultuuripärandile
keskne element. Palume eelnõu edasise menetluse raames sõltub konkreetsest projektist.
hinnata, kas kavandatav muudatus on kooskõlas REP
eesmärgi ja olemusega ning haldusmenetluse seadusest Alternatiivide käsitlemine toimub KSH või
tulenevate hea halduse ja menetlusosaliste õiguste kaitse asjakohaste mõjude hindamise raames
põhimõtetega (mh ärakuulamisõiguse tegelik sisustatus). juhtumipõhiselt vastavalt tegevuse iseloomule.
Palume ka seletuskirja vastavalt täiendada.
Ärakuulamisõiguse problemaatikale viitamine ei ole
käesoleval juhul asjakohane, kuna samalaadne
menetluskord kehtib ka detailplaneeringute puhul
üksnes selle vahega, et lahendus töötatakse välja REP-
i või PT-de menetluses. Kuivõrd eelnõukohase REP-i
detailsele lahendusele kohaldatakse jätkuvalt PlanS
§ 44 nõudeid, ei saa pidada õigeks järeldust, et
ärakuulamisõigus ja isikute kaasamine saaks
kahjustada.
7. Eelnõu § 1 p 8 (PlanS § 28 lg 1) – loobutakse Vabariigi Selgitame Muudatus eelnõust välja jäetud.
Valitsuse algatamise eraldi otsusest ning nähakse ette, et
REP-i ja KSH-d korraldab otse MKM või muu PlanS § 27
lõikes 7 nimetatud valitsusasutus. REP-i eesmärk on sellise
olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille
asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või
rahvusvaheline huvi. Sellel põhjusel on REPiga seotud
otsused viidud valitsusasutuse tasandile. Justiits- ja
Digiministeerium ei toeta otsuste viimist madalamale
tasemele kui Vabariigi Valitsus.
61
8. Eelnõu § 1 p 24 (PlanS § 54) näeb ette, et eelnõuga Selgitame Eelnõu väljatöötamisel lähtuti eeldustest, et
kavandatava planeerimisseaduse (PlanS) §-s 272 sätestatud strateegiliselt oluliste investeeringute elluviimisel on
juhul võib isik riigi eriplaneeringu kehtestamise otsuse peamiseks eesmärgiks menetluse operatiivsus ning
vaidlustada üksnes oma õiguste kaitseks. Kehtiv PlanS § avalikes huvides vaidlustamise võimaluse piiramine
54 annab õiguse riigi eriplaneeringuid kohtus vaidlustada on selle tõttu ka asjakohane.
ka juhul, kui isik leiab, et riigi eriplaneeringu kehtestamise
otsus on vastuolus avaliku huviga (nn populaarkaebus). Oleme nõus, et ehkki avalikes huvides planeeringute
Eelnõuga aga nähakse ette, et riigi eriplaneeringu vaidlustamine populaarkaebusega on erandlik ning
kehtestamisel detailse lahenduse alusel võib isik selle keskkonnaorganisatsioonidele on see lisaks ette
kohtus vaidlustada üksnes oma õiguste kaitseks. nähtud ka KeÜS-iga, vajab selle võimaluse täielik
seadusest väljajätmine analüüsi, mis on kavas läbi viia
Justiits- ja Digiministeerium leiab, et kavandatav planeerimissüsteemi edasise reformi käigus.
kaebeõigust puudutav muudatus on põhjendatud. Teeme
ettepaneku kaaluda kaebeõiguse kitsendamist kõigi riigi
eriplaneeringu kehtestamise otsuste puhul selliselt, et
kaotada avalikes huvides kaebuste esitamise võimalus.
Muudatus aitaks kaasa riigi eriplaneeringute kiiremale
menetlusele ning halduskohtute koormuse vähendamisele.
Halduskohtumenetluse põhieesmärk on tagada isiku
subjektiivsete õiguste kohtulik kaitse ning avalikes
huvides esitatavad kaebused peavad olema lubatud üksnes
väga erandlikel ning põhjendatud juhtudel. Leiame, et riigi
eriplaneeringute menetluste puhul ei ole põhjendatud
sedavõrd laia kaebeõiguse võimaldamine ning teeme
ettepaneku muuta vastavalt PlanS §-i 54, nähes ette
kaebeõiguse üksnes isiku oma õiguste kaitseks.
9. Eelnõu § 2 p 1 (EhS § 1216) – EhSi lisatakse haldusleping, Selgitame Halduslepingu eelnõukohane regulatsioon EhS-is
kuid eelnõust ega ka seletuskirjast ei selgu, kes selle üle järgib PlanS-is olevat regulatsiooni ning teeb sellele
haldusjärelevalvet teostab. Palume eelnõu ja seletuskirja ka viite.
vastavalt täiendada.
62
Haldusjärelevalvet teeb halduslepingu üle selle
sõlminud haldusorgan, vt HMS §-d 95 ja 102.
10. Seletuskirja sisukokkuvõttes tuleb kokkuvõtlikult anda Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Juhime tähelepanu asjaolule,
hinnang eelnõu muudatuste mõjust isikute (ettevõtjad, et eelnõu seletuskirjas on punktis 6.3.4. mõju
vabaühendused, inimesed) halduskoormusele. Kui eelnõu halduskoormusele selgitatud.
muudatustega kehtestatakse mõni uus nõue või
muudetakse olemasolevaid nõudeid või kohustusi isikutele
koormavamaks, tuleb lähtuvalt halduskoormuse
tasakaalustamise reeglist leida ja märkida ka need
koormavad kohustused, mida kas neile isikutele
leevendatakse või üldse ära kaotatakse (HÕNTE § 1 lg 41).
Hetkel puudub vastav hinnang ja kokkuvõte nimetatud
seletuskirja osast. Palume seletuskirja täiendada.
11. Ebasoovitavad mõjud ja riskid. Eelnõu seletuskirja Selgitame REP-i menetlus on haldusmenetlus. Seega ei saa
mõjuanalüüs on mahukas, kuid jätab siiski tähelepanu alt tekkida kahtlust, et REP-i puhul on menetluse
välja muudatustega kaasneda võivad kohalikke kogukondi läbiviijaks haldusorgan, kelleks eelnõu kohaselt on
või kohalikke elanikke puudutavad ebasoovitavad mõjud. MKM. Järelikult vastutab õige kaasamise eest
Riskina on mainitud kaasamise edasist piiratumat menetluse läbiviija. Isegi kui seadusest jäetakse välja
läbiviimist – seda loodetakse maandada kaasamise kõik kaasamisega praegu seotud nõuded, ei tähendaks
juhendite jms rakenduslike vahenditega. Samas otsest see seda, et menetluse läbiviimisel vabanetaks
vastutajat ei nimetata. Ebasoovitava keskkonnamõju kohta kohustusest isikuid menetlusse kaasata mõnel muu
nenditakse võimalikke tekitatavaid häiringuid ning alusel (HMS § 40).
üldjoontes sellega piirdutaksegi, ehkki mõjuanalüüs
väidab, et seda on pikemalt analüüsitud. Ka VTK-d
asendanud õiguslikus analüüsis ei ole analüüsitud
sihtrühmadele avalduvat mõju. Seetõttu palume
seletuskirja mõjuanalüüsi vastavaid osi täiendada, tuues
mh ära ka ebasoovitavate mõjude põhilised
leevendusmeetmed ning kes nende meetmete
63
väljatöötamise või edasise rakendamise eest vastutuse
võtab.
12. Seletuskirjast ei nähtu üheselt, millised infosüsteemid on Selgitame Seletuskirjas on nimetatud infosüsteemid, mille kaudu
kavandatavate muudatustega seotud. Seletuskirja punktis menetlust läbi viima hakatakse, kuna sarnaseid
2.2 on viidatud planeeringute infosüsteemi (PLANIS) menetlusi viiakse läbi seal juba praegu. Eelnõuga ei
rakendamisele ning märgitud, et ettevalmistamisel on lisata ega arendata välja ühtki täiendavat
laiem planeerimissüsteemi reform; punktis 6.4.2 on infosüsteemi.
viidatud keskkonnaotsuste infosüsteemile (KOTKAS).
Palume seletuskirjas selgelt loetleda kõik infosüsteemid, Viitatud mõjude punkt käsitab üksnes eelnõu mõju
mida eelnõu muudatused ja/või ekspressraja rakendamine infotehnoloogiaettevõtetele eelnõuga ettenähtud
mõjutavad, ning kirjeldada iga süsteemi puhul seose menetluse kasutamise osas. Tegemist ei ole aga
olemust (st milline konkreetne funktsioon, andmevahetus eelnõus kavandatavate muudatuste mõjust
või protsess eelnõust tulenevalt muutub väljatoodud infotehnoloogiaettevõtete tegevusele.
infosüsteemis). Seletuskirja punktis 6.3.2 on käsitletud
majanduslikke mõjusid IT-sektori ettevõtjatele, kuid
hindamata on jäänud laiemad mõjud infotehnoloogia ja
infoühiskonna valdkonnale. Palume seletuskirja täiendada
ning käsitleda vähemalt järgmisi aspekte:
kas eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad e-
teenuseid ja riigi infosüsteemi toimimist – kui ei, siis tuleks
seda ka seletuskirjas selgitada;
kas ja milliste riigi infosüsteemi kuuluvate
andmekogudega on kavandatav lahendus seotud;
kas eesmärkide täitmiseks on vaja luua uusi
andmeteenuseid või muuta olemasolevaid;
Halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamise
juhis:
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/202
5- 06/Halduskoormuse%20tasakaalustamise%20juhis.pdf
4
64
kas kavandatud muudatused eeldavad IT-arendusi ning
kes arendused teostab (sh kas on vaja arendada
olemasolevaid infosüsteeme või luua uusi); palume esitada
ka IT-arenduste hinnanguline ajaraam, vajaminevad
ressursid ning info selle kohta, kas ressursid on olemas -
kui mitte, siis kuidas ressursside leidmist kavandatakse;
kas arendustega on seotud teised osapooled (sh riigi- ja
KOV-asutused) või kolmandad osapooled; kui jah, siis
palume kirjeldada nende rolli ning selgitada, milline on
arenduste mõju infosüsteemide kasutajatele (kodanikele,
ettevõtjatele ning teistele seotud osapooltele, sh andmete
kasutajatele ja andmeandjatele).
13. Kaasamine. Palume kinnitada, kas ettevõtjaid kaasati Selgitame Vt eelnõu seletuskirja punkti 10, kus on selgitatud,
eelnõu I kooskõlastusringis. Kui ettevõtjate kaasamist ei kellega ja millisel viisil on eelnõu väljatöötamisel
toimunud, palume eelnõu edastada neile arvamuse koostööd tehtud.
avaldamiseks. IKT valdkonna vaatest palume eelnõu saata
arvamuse avaldamiseks ka Eesti Infotehnoloogia ja
Telekommunikatsiooni Liidule.
14. Järelhindamine. Eelnõule eelnemata jäänud Arvestatud Järelhindamine kavandatakse 2030. aasta jooksul.
väljatöötamiskavatsust (VTK) põhjendati seletuskirjas nii
2025. a koostatud analüüsi eelnemisega kui ka Vabariigi
Valitsuse otsusega töötada eelnõu välja 2026. a II
kvartaliks. Märgime, et eelneva õigusanalüüsi koostamine
ega valitsuse seatud ajakavast tulenev kiireloomulisus ei
anna alust jätta VTK koostamata ning eelnõuga kaasnevad
eelduslikult siiski mitmed olulised mõjud või on nende
avaldumine praeguses etapis ebamäärane. Seetõttu tuleb
eelnõu koostajal võtta kohustus viia piisava aja
möödumisel läbi muudatuste mõju järelhindamise analüüs
(vt ka järelhindamise kohustuse võtmise juhendit). Nt
65
märgitakse seletuskirja p-s 6, et mõjude tegelik ulatus
sõltub sellest, kuidas paindlikke menetluslahendusi
praktikas rakendatakse ning millised juhised ja
kontrollimehhanismid kehtestatakse, mille tõttu saab anda
tegeliku hinnangu sellele, kas soovitud tulemus saavutati,
alles mõne aasta pärast ning vajadusel viia sisse ka
täiendavad muudatused. Palume eelnõu täiendada
järelhindamise sättega.
66
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri
Lisa 1
EELNÕU KAVAND
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad nõuded ning
investeeringu vähima lubatud mahu, projektivaldkonna ja taotleja registrijärgse asukoha
piirangud, strateegiliselt olulise investeeringu hindamise kord ja hindamiskomisjoni
koosseis
Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 27 lõike 32 punktide 1, 2 ja 3 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega sätestatakse strateegiliselt olulise investeeringu kindlaksmääramise täpsemad
nõuded ning investeeringu vähima lubatud mahu, projektivaldkonna ja taotleja registrijärgse
asukoha piirangud, strateegiliselt olulise investeeringu hindamise kord ja hindamiskomisjoni
koosseis.
(2) Määrusega täpsustatakse strateegiliselt olulise investeeringu kontaktpunkti ülesanded ja
pädevus määruses toodud projekti hindamise läbiviimisel.
2. peatükk
Strateegiliselt oluline investeering
§ 2. Strateegiliselt oluline investeering
(1) Strateegiliselt oluline investeering on Eesti Vabariigi maismaal elluviidav investeering, mis
vastab järgmistele tingimustele:
1) projekti elluviimise kapitaliinvesteeringu mahuks on vähemalt 0,1 protsenti Eesti aastasest
sisemajanduse koguprodukti nominaalmahust, võttes aluseks Statistikaameti viimati avaldatud
näitaja;
2) projekt kuulub lõikes 2 sätestatud valdkonda.
(2) Strateegilise investeeringu projekt peab olema koostatud ühes järgmistest valdkondadest:
1) masina- ja metallitööstus, merendussektor, puidutööstus, tervisetehnoloogia, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiad, toidu- ja joogitööstus tingimusel, et projekt panustab Vabariigi
Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil protokollilise otsusega heaks kiidetud „Teadus- ja
arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ fookusvaldkonda või
selle väärtusahelasse;
2) nullnetotehnoloogiad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735, millega
kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi
tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.06.2024)
tähenduses;
3) kaitsetööstus, kui see on seotud strateegilise kauba seaduse § 2 lõigetes 2 ja 8 märgitud kauba
tootmisega või sama seaduse § 4 lõikes 1 märgitud tegevusega;
4) kriitiliste toormete töötlemine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2024/1252, millega
sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse
määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (ELT L,
2024/1252, 03.05.2024) tähenduses;
5) taastuvatel energiaallikatel põhinevaid või taastuvate energiaallikate kasutamist võimaldavad
juhitavad elektritootmise- või salvestuskäitiste rajamine ja käitamine, või
energiatootmises fossiilkütuste asendamine taastuvate energiaallikatega.
(3) Kaitsetööstuse valdkonna projektidele kehtivad võrreldes lõikes 1 toodud tingimustele
järgmised erisused:
1) projekti elluviimise kapitaliinvesteeringu maht peab olema vähemalt 15 miljonit eurot;
2) vähemalt 50 protsenti ettevõtte projekti tegevusest on kaitsetööstuse valdkonnas ning
ülejäänud osas peab projekt olema seotud kaitsetööstuse projekti toetava majandustegevusega.
3. peatükk
Nõuded taotlusele ja taotlejale
§ 3. Nõuded taotlusele ja taotlejale
(1) Taotlus projektile strateegiliselt olulise investeeringu staatuse saamiseks esitatakse
planeeringute valdkonna eest vastutavale ministeeriumile (edaspidi ministeerium), kes edastab
selle lahendamiseks strateegiliste investeeringute kontaktpunktile (edaspidi kontaktpunkt).
(2) Nõuded taotlejale:
1) taotleja peab olema asukohariigi õiguse kohaselt õigusvõimeline juriidiline isik, mis on
registreeritud Euroopa Liidu, Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), Põhja-
Atlandi Koostööorganisatsiooni (NATO) liikmesriigi või riigi, kellega Eesti Vabariik on
sõlminud salastatud teabe vahetuse lepingu, asjaomases registris;
2) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,
sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
3) taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse 651/2014, ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) artikli 2 punkti 18 tähenduses;
4) taotlejal, tema seaduslikul esindajal või tegelikul kasusaajal ei ole kehtivat karistatust;
5) taotleja, tema kontrollorgani liige, tegelik kasusaaja või muu taotleja üle valitsevat mõju omav
isik ei tohi olla rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;
6) taotlejal puudub ajatamata maksuvõlg.
(3) Taotlus projekti hindamiseks esitatakse koos:
1) taotlemisele eelnenud majandusaasta aruandega;
2) äriplaaniga kontaktpunkti täpsustatud vormil;
3) volikirjaga, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
4) taotleja jooksva majandusaasta bilansiga ja kasumiaruandega taotluse esitamisele eelneva
kvartali seisuga;
5) dokumendiga ettevõtte asukohariigi vastavas registris registreerimise kohta;
6) allkirjastatud kinnitusega selle kohta, et taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku
suhtes ei ole algatatud asukoha- või kodakondsusriigis likvideerimis-, sundlõpetamis- või
pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
7) allkirjastatud kinnitusega selle kohta, et taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa
Komisjoni määruse 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses;
8) taotleja, tema seadusliku esindaja või tegeliku kasusaaja asukoha- või kodakondsusriigi
pädeva asutuse väljastatud tõendiga kehtiva karistatuse puudumise kohta, mis peab olema
väljastatud mitte enam kui 6 kuud enne taotluse esitamist;
9) allkirjastatud kinnitusega selle kohta, et taotleja, tema kontrollorgani liige, tegelik kasusaaja
või muu taotleja üle valitsevat mõju omav isik ei ole rahvusvahelise sanktsiooni subjekt;
10) selgitusega, millist osa taotlusest ja esitatud dokumentidest peab taotleja oma ärisaladuseks;
11) kaitsetööstuse valdkonna puhul dokument, millest nähtub, et projekt vastab käesoleva
määruse § 2 lõike 3 punktis 2 sätestatud tingimusele;
12) muude taotleja hinnangul oluliste ja vajalike dokumentidega.
(4) Taotleja esitab lõikes 3 nimetatud dokumendid ja kinnitused juhul, kui andmeid ei ole
võimalik saada Eesti asuvatest registritest.
4. peatükk
Taotluse menetlemine, projekti hindamine ja projektile strateegiliselt olulise
investeeringu staatuse andmine
§ 4. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Kontaktpunkt hindab projekti taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele
ning kui taotleja või taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise käigus avastatakse puudusi,
teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme
tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(2) Kontaktpunkt tagastab taotluse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest, kui see ei vasta
ilmselgelt § 4 lõigetes 2–4 toodud nõuetele või kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul
puudusi kõrvaldanud.
(3) Eesti ja muu Euroopa Liidu liikmesriigi julgeoleku ning avaliku korra tagamiseks viiakse
kontaktpunkti taotlusel läbi projektiga kavandatud investeeringu usaldusväärsuse hindamine
järgmiselt:
1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis, kes võtab aluseks välisinvesteeringu
usaldusväärsuse hindamise seaduse §-s 10 nimetatud menetluse. Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet teeb otsuse projektiga kavandatud investeeringu usaldusväärsuse kohta
välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse § 11 kohaselt ning edastab otsuse
viivitamatult kontaktpunktile;
2) Politsei- ja Piirivalveametis, kes võtab aluseks relvaseaduse 111. peatüki 2. jaos sätestatud
nõuded.
(4) Kui kontaktpunkti hinnangul on taotlus kooskõlas käesoleva määruse nõuetega, kutsub ta
kokku hindamiskomisjoni taotlusega esitatud projekti hindamiseks.
§ 5. Projekti hindamine
(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse vastavalt majandus- ja tööstusministri
käskkirjaga kinnitatud hindamismetoodikale.
(2) Hindamismetoodika koostamisel lähtutakse järgmistest hindamiskriteeriumidest:
1) projekti strateegilisus, sh mõju Eesti majandusele ja regionaalarengule;
2) taotleja võimekus projekti ellu viia, sh taotleja varasem investeeringute elluviimise kogemus,
tehnilised ja kvalifikatsiooni põhised eeldused, finantsvõimekus ning riskide juhtimise oskus;
3) projekti kvaliteet, sh projekti tegevuste põhjendatus, arusaadavus, ajakava realistlikkus ning
projekti efektiivsus.
(3) Täpne hindamismetoodika tehakse kättesaadavaks ministeeriumi veebilehel.
§ 6. Hindamiskomisjon
(1) Komisjon moodustatakse kontaktpunktile esitatud projekti strateegiliselt oluliseks
investeeringuks tunnistamiseks.
(2) Komisjoni moodustab majandus- ja tööstusminister.
(3) Komisjoni kuuluvad:
1) ministeeriumi planeeringute asekantsler;
2) Kliimaministeeriumi elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler;
3) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu asekantsler;
4) Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler;
5) Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler;
6) kontaktpunkt;
7) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja.
(4) Komisjoni esimeheks on ministeeriumi planeeringute asekantsler ning tema äraolekul
kontaktpunkt.
(5) Komisjoni teenindab ministeerium ning projekti hindamisega seotud materjalid valmistab
ette ja esitab komisjonile otsustamiseks kontaktpunkt. Komisjoni töövormiks on istung, mis
võib toimuda ka elektrooniliselt. Komisjon on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt
pool komisjoni liikmetest, sealhulgas komisjoni esimees või kontaktpunkt.
(6) Komisjon teeb projekti hindamise kohta protokollilise otsuse, mis on aluseks edasiste
menetluste läbiviimisel.
(7) Komisjon teeb otsused poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks
hääleks komisjoni esimehe või tema asendaja hääl. Kui projekt on esitatud kaitsetööstuse
valdkonnas, on Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsleri hääl otsustav
olenemata hääletustulemustest.
(8) Komisjoni istungid protokollitakse, kuhu kantakse ka hääletustulemused.
§ 7. Tähtajad
(1) Projektile antakse strateegilise investeeringu staatus 30 päeva jooksul taotluse saamisest.
Selle tähtaja hulka ei arvata § 4 lõikes 3 märgitud menetluse aega.
(2) Kui projekti hindamisel avastatakse puudusi või vajatakse selle hindamiseks täiendavat
teavet, teavitab kontaktpunkt sellest viivitamatult taotlejat ja määrab täiendava teabe esitamiseks
kuni kümne tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
§ 8. Ekspertkomisjon
(1) Kui §-s 6 nimetatud hindamiskomisjon on otsustanud anda projektile strateegilise
investeeringu staatuse, siis moodustab vastava valdkonna minister selle menetluse jälgimiseks
ja edendamiseks projekti ekspertkomisjoni (edaspidi ekspertkomisjon).
(2) Ekspertkomisjoni eesmärk on tagada §-s 6 nimetatud hindamiskomisjoni otsuse elluviimine,
toetades selleks kontaktpunkti ülesandeid strateegiliselt olulise investeeringu projektiga seotud
taotluste menetlemisel.
(3) Ekspertkomisjoni liikmeteks nimetatakse strateegiliselt olulise investeeringu projekti
tegevusega seotud valdkondlike ministeeriumide ja ametite ning selle kohaliku omavalitsuse
üksuse esindaja, kuhu strateegiliselt olulise projektiga nähakse tegevus ette.
(4) Ekspertkomisjoni töövormiks on istung, mille kutsub kokku ja mida juhatab kontaktpunkt.
Ekspertkomisjoni istungid protokollitakse, kuhu kantakse käsitatud teemad ning teave sellest,
milliseid samme strateegiliselt olulise investeeringu projekti elluviimiseks astutakse, muu
hulgas koostatakse vajadusel ajakava.
Kristen Michal
peaminister
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise
seaduse (strateegiliste investeeringute ekspressrada) eelnõu seletuskiri
Lisa 2
EELNÕU KAVAND
MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS
Regionaalministri 4. oktoobri 2023. a määruse nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise
taotlusele esitatavad nõuded“ muutmine
Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.
Regionaalministri 4. oktoobri 2023. a määruses nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise
taotlusele esitatavad nõuded“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkirjast ning § 2 pealkirjast ja lõike 1 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja
sõna „algatamise“;
2) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus sätestab riigi eriplaneeringu taotlusele esitatavad nõuded, mis esitatakse valdkonna
eest vastutavale ministeeriumile.“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „kirjeldus“ sõnadega „ning
põhjendatud hinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta“;
4) paragrahvi 2 lõike 1 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „sõlmimiseks“ tekstiosaga „või
halduslepingu sõlmimiseks planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise
üleandmiseks ning rajatiste väljaehitamiseks planeerimisseaduse §-des 130 ja 131 sätestatud
korras“;
5) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
„(3) Juhul, kui esitatakse taotlus riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamiseks
planeerimisseaduse § 272 alusel ning taotleja soovib menetluse läbi viimist kiirkorras,
asendavad käesolevas lõikes sätestatud nõuded lõike 1 punktides 7–9 sätestatud nõudeid ning
taotlus peab sisaldama:
1) kavandatava ehitisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja
looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist koos hindamise tulemuse kokkuvõttega ning
põhjendatud hinnangut keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kohta;
2) planeeringu koostamiseks vajalikke uuringuid ja analüüse koos nende valmimise
kuupäevade ja koostajate andmetega;
3) planeeringu koostamise või selle tellimise ja planeerimisseaduses sätestatud mõjude
hindamise eelarvet.
(4) Lõike 3 punktide 1 ja 2 alusel esitatud andmed peavad olema sellise kvaliteediga, et need
võimaldavad planeerimismenetluses nõuetele vastava mõjude hindamise aruande koostamist.“.
Erkki Keldo
Majandus- ja tööstusminister
Ahti Kuningas
Kantsler
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/26-0394 - Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (strateegiliste investeeringute ekspressrada)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiits- ja Digiministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 30.04.2026 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a915e089-a1c9-43f1-8bf8-1309004393a9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a915e089-a1c9-43f1-8bf8-1309004393a9?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main