ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Dana Kadanik Teie 14.11.2025 nr
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie 28.11.2025 nr 2.3-4/25/3735-2
Arvamuse avaldamine eelnõule (töötervishoiu ja tööohutuse seadus)
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse (TTOS), Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning
maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. AKI-l on esitatud eelnõu osas järgmised
tähelepanekud.
Eelnõu § 5 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 13 lõigetega 3 ja 4, mis loovad tööandjale
võimaluse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine
mõju all olemist.
Töötajate joobe kontrollimise näol on tegemist põhiõiguste riivega, kuna see võimaldab teha
järeldusi inimese tervisliku seisundi kohta. Lisaks võib see mõjutada ka inimese eneseteostuse
võimalusi, kui seadmega tuvastatud joobe tõttu otsustatakse näiteks inimesega töösuhe lõpetada.
Mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise
aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka menetlusnormid. Isikuandmete kaitse üldmäärus
(IKÜM) art 9 lg 2 p b näeb ette, et eriliiki (sh terviseandmete) isikuandmete töötlemise keeld ei
kehti, kui töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või andmesubjekti tööõigusest ning
sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja eriõigustega
niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase
kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased kaitsemeetmed andmesubjekti
põhiõiguste ja huvide kaitseks. Seletuskirjas on öeldud, et eelnõuga tehtavate muudatuste
eesmärk on luua sätted, mis võimaldavad tööandjal põhjendatud kahtluse korral kontrollida töötaja
joovet ning töödelda selleks vajalikke terviseandmeid, tagades samal ajal töötaja õiguste kaitse.
Samas ei näe säte ette ühtegi IKÜM art 9 lg 2 p-s b mainitud kaitsemeedet isiku õiguste osas.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et tööandja peab kehtestama korra töötaja õiguste kaitseks. Näiteks
joobe tuvastamisel peab töötajale tutvustama tema õigusi - õigust vaidlustada kontrolli tulemust,
õigust kordustestile, õigust teada toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda
indikaatorvahendiga kontrollimisest ja millised tagajärjed keeldumisega kaasnevad jne.
Seletuskirjal aga ei ole õigust loovat funktsiooni ehk seletuskirjaga ei saa tööandjat kohustada
vastavat korda looma ega rakendama. AKI hinnangul võiks õiguste teostamise kord olla
reguleeritud seaduse tasandil (näiteks nagu korrakaitse seaduse regulatsioon joobeseisundi
kontrolli osas). Juhul, kui seadusandja leiab, et ühtset regulatsiooni seaduse tasandil ei ole võimalik
kehtestada ja soovib jätta tööandjale otsustusruumi, tuleb selgesõnaline tööandja kohustus
kehtestada kord töötaja õiguste kaitseks siiski seadusesse kirja panna.
Lisaks juhime siinkohal tähelepanu ka sellele, et tööandjale kui isikuandmete vastutavale töötlejale
kehtivad kõik IKÜM-is sätestatud vastutava töötleja kohustused sõltumata sellest, kas need on
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
siseriikliku õigusaktiga kehtestatud või mitte, sh ka kõik IKÜM-i art 5 tulenevad andmetöötluse
põhimõtted (nt läbipaistvus, õiglus, andmete säilitamise piirang).
Eelnõu seletuskirjas on eksitavalt märgitud, et tööandja võib töökorralduse sisekorra reeglite alusel
kehtestada kindla korra, kuidas toimub joobe tuvastamine, mis vahenditega, kuidas positiivset
tulemust menetletakse ja kui kaua andmeid säilitatakse. AKI rõhutab, et loetletud reeglite paika
panemine ei ole soovituslik, vaid kohustuslik, kui tööandja soovib joovet kontrollida tagades
IKÜM-i viidatud põhimõtete järgimise ning seega ei ole seletuskirjas sõna „võib“ kasutamine
IKÜM-iga kooskõlas. Palume muuta eelnõu seletuskirja sõnastuse selliselt, et see ei tekitaks
vastutaval töötlejal ekslikult muljet, et joobeseisundiga seotud isikuandmete töötlemise korra
kehtestamine on vabatahtlik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Irina Meldjuk
[email protected]
627 4108
2 (2)