Riigihanke “Andmepõhise aruandluse õigusanalüüs” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

KÄSKKIRI 05.12.2025 nr 93 Riigihanke “Andmepõhise aruandluse õigusanalüüs” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada alla eriteenuse piirmäära jääva riigihange “Andmepõhise aruandluse õigusanalüüs” (CPV kood 79111000-5 „Õigusabiteenused“) (edaspidi riigihange), mille eeldatav maksumus on 52 000 eurot käibemaksuta. 2. Moodustan hankekomisjoni (edaspidi komisjon) käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 2.1 Komisjoni esimees: Adele Johanson – digimajanduse osakonna andmehalduse ekspert. 2.2 Komisjoni liikmed: 2.2.1 Viktoria Bõstrjak–Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonnajuht; 2.2.2 Artam Kivisild – digimajanduse osakonna projekti koordinaator. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna andmehalduse eksperdi Adele Johansoni. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid: pakkumuskutse ja selle lisa (lisatud). Valitud hankemenetluse ja hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  PAKKUMUSKUTSE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkond (edaspidi hankija) teeb ettepaneku pakkumuse esitamiseks õigusanalüüsi läbiviimiseks, et kaardistada andmepõhise aruandluse (edaspidi nimetatud ka APA) kehtiv õiguslik raamistik ja käesolev riigiülene praktika, arvestades seejuures asutustepõhist spetsiifikat, töötades välja metoodika, mis võimaldaks määrata erinevatele ettevõtjalt riigile esitatavate andmete töötlemisele seatud piiranguid ning kirjeldada tulevast õigusraamistikku, mis lihtsustaks andmepõhise aruandluse lahenduste kasutusele võtmist. Tutvustus Õigusanalüüsi käigus tuvastatakse võimalikud õiguslikud takistused erineva tundlikkusega andmete ühekordse esitamise ja hilisema riigiasutuste vahelise jagamise korraldamisel ning töötatakse välja uued õiguslikud lahendused, mis võimaldasid APAt rakendada kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga. Nende lahenduste hulka kuuluvad volituste haldamise mehhanismid, andmete jagamine omaniku nõusoleku alusel ning seadusandlusest tulenev alus andmete kategoriseerimiseks nende kasutusotstarbe ja/või tundlikkuse alusel. Maailmas ei ole seni ükski riik täielikult rakendanud once-only põhimõtet, mistõttu projekti tulemused loovad uue teadmusbaasi nii Eesti, Euroopa Liidu kui teiste aruandlust standardiseerivate riikide ja piirkondade jaoks. Väljatöötatav õigusraamistik ja andmete kategoriseerimise metoodika on sisendiks Euroopa Liidu tasandil kavandatavale once-only põhimõtte juurutamisele ning aitab luua konkurentsieeliseid, vähendades bürokraatiat ja halduskoormust. Tihti koguvad erinevad avaliku sektori asutused samu või sarnaseid andmeid ning see põhjustab ettevõtjate jaoks segadust ja liigset halduskoormust. Halduskoormust aitaks vähendada see, kui üks asutus saaks andmeid teise asutusega jagada, selleks tuleb luua selge õiguslik raamistik. Andmepõhise aruandluse üks põhimõte on, et ettevõtte esitab andmed oma tarkvarast avaliku sektori asutustele võimalikult algandmete lähedaselt ning kõik arvutused, agregeeringud ning tuletatud näitajad arvutatakse riigi poole. APA eesmärk on vähendada aruandluskoormust, suurendada andmete kvaliteeti ja ajakohasust ning luua terviklik ja kasutajasõbralik süsteem, mis toetab ettevõtluskeskkonna lihtsust ja riigi haldusvõimekust. Andmete esitamise nõuded ja esitamisega seotud piirangud on killustatud eri õigusaktides ja andmekogudes. Asutused küsivad sarnaseid andmeid erineva granulaarsusega ning erinevas ajaraamis, mis muudab andmete jagamise kas keeruliseks või õiguslikult küsitavaks. Puudub ühtne selgus, milline andmekogu on või peaks olema konkreetse aruande või andmevälja osas primaarne, millised on andmete töötlemise õiguslikud alused ning millised on erinevate täpne roll, kohustused andmete kogumisel ja jagamisel. Seetõttu on vajalik läbi viia õigusanalüüs, mis kaardistab APA rakendamist mõjutavad kehtivad õigusaktid, selgitab välja juriidilised takistused andmepõhise aruandluse rakendamisel ja pakub välja vajalikud muudatused, täiendused või uued normid, mis võimaldaksid APA visiooni elluviimist. Töö eesmärk ja sisu Eesmärgiks on tellida teadmusbaasi loomiseks õigusanalüüs, mille eesmärk on kaardistada hetkel kehtiv andmepõhise aruandlusega seotud õigusraamistik ning analüüsida, milliste õigusaktides sätestatud nõuetega tuleb horisontaalse andmepõhise aruandluse ellu viimisel arvestada, võttes arvesse andmepõhise aruandluse põhimõtteid, õigusandlust, kohtupraktikat, asjakohaseid juhendeid (sh Andmekaitse Inspektsiooni poolt väljatöötatuid), riigiülest asutustepõhist praktikat jm materjale. Töö tulemiks on kirjalik õigusanalüüs (s.o lõpparuanne). 1. Töövõtja ülesanded 1.1. Töövõtja peab analüüsima lahenduste väljatöötamiseks: 1.1.1 riigi poolt väljatöötatud andmepõhise aruandluse dokumentatsiooni; 1.1.2 Euroopa Liidu õigusandlust (sh GDPR); 1.1.3 riigisisest õigusandlust: sh haldusmenetluse seadus (HMS), avaliku teabe seadus (AvTS), tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), isikuandmete kaitse seadus (IKS) ja nende alusel kehtestatud asjakohaseid määrusi; 1.1.4 kohtupraktikat; 1.1.5 asjakohaseid juhendeid (sh AKI poolt väljatöötatuid); 1.1.6 muud asjakohast õigusandlust. 1.2. Analüüsi käigus peab töövõtja käsitlema vähemalt järgmisi teemasid: 1.2.1. Andmepõhise aruandlusega seotud õigusaktide analüüs (s.o hetkel kehtiv õigusraamistik) ja sellest tulenevad nõuded ja praktikad andmepõhise aruandluse täieulatuslikuks riigiüleseks rakendamiseks. Analüüs peab vastama järgmistele tingimustele, analüüsipunktidele ja küsimustele: 1.2.2. APA lahenduste puhul on eelistatud once-only põhimõte, mille kohaselt esitab ettevõtja aruandluseks või muul põhjusel esitatavaid andmeid riigile ainult ühe korra. Edaspidi tagab riik nende andmete korduvkasutuse, jagamise ja töötlemise erinevate asutuste vahel. Samu või sarnaseid andmeid koguvad asutused peaksid juhul, kui selleks ei ole õiguslikke või tehnilisi või sisulisi takistusi, andmeid omavahel vahetama ning vajadusel koguma lisaandmeid ka teise asutuse eest, et ettevõtja halduskoormust  vähendada. Once-only põhimõtet on rakendatud ka juhul, kui ettevõte on andmed ühe korra oma tarkvarasse sisestanud ja need seal seadistanud ning saadab need ühe korraga välja erinevatele riigiasutustele. 1.2.3. Millised kehtivates õigusaktides sätestatud nõuded kujundavad täna andmepõhise aruandluse õiguslikku keskkonda? 1.2.4. Millistest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad piirangud APA rakendamisel? Muuhulgas tuua välja, millised Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad täna õigusliku aluse andmete esitamiseks ettevõtjalt riigile või seavad sellele piiranguid? Millised Eesti või Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad õigusliku aluse andmete vahetamiseks riigiasutuse vahel või seavad sellele piiranguid? 1.2.5. Millised teised Eestis või Euroopa Liidus kehtestatud õiguslikud piirangud täna APA lahenduste juurutamist mõjutavad? Muuhulgas tuua välja, kas ja millistel tingimustel nõutakse andmete edastamisel ettevõtjalt riigile andmete edastaja elektroonilist tuvastamist (e-ID)? 1.2.6. Kuidas on APA rakendamist mõjutavates Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides täna kirjeldatud erinevat tüüpi andmeid? (isikuandmed, avaandmed etc) Millised on erinevat tüüpi andmete töötlemisele seatud õiguslikud piirangud ning millistest õigusaktidest need tulenevad? 1.2.7. Millistel õigusaktidel on puutumus nõusolekuteenuse lahendusega? Millised Eesti või euroopa Liidu õigusaktid seavad piirangud nõusolekuteenuse kasutamiseks? Millised Eesti või Euroopa Liidu õigusaktid mis toetavad nõusolekuteenuse kasutamist? 1.2.8. Nõusolekuteenust saaks kasutada andmete edastamisel, kui andmete omanik (APA puhul ettevõte, kes on andmeid esitanud), on nõus avaliku sektori asutusele esitatud andmete edastamisega kas mõnele teisele riigiasutusele aruandluskohustuse täitmiseks või siis mõnele teisele ettevõttele näiteks oma keskkonnamõjude näitamiseks, paremate laenutingimuste saamiseks või muul ettevõtte huvidest lähtuval viisil kasutamiseks. 1.2.9. Kas ja millistes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides on määratud see, millise granulaarsusega tohib erinevatesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid koguda? Kas ja kui täpselt on granulaarsus määratud? 1.2.10. Millistes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides määratud andmete töötlemisega seotud rollid? Millised rollid on õiguslikes raamistikes välja toodud? Millised on iga rolliga kaasnevad õigused, kohustused, piirangud ja neile kehtivad nõuded? 1.2.11. Millistes Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktides määratud andmete töötlemisega seotud täpsemad toimingud? Millised andmete töötlemisega täpsemad toimingud on õiguslikes raamistikes välja toodud? Millised on iga tegevusega kaasnevad õigused, kohustused, piirangud ja nõuded asutustele, mis neid tegevusi teevad? 1.2.12. Õigusanalüüsi lõpparuanne peab võimaldama hinnata erinevatele ettevõtjalt riigile esitatavate andmete tundlikust ning töötada välja lahendused, mis võimaldaksid erinevat tüüpi andmete puhul kasutada once-only põhimõtet või muid lahendusi, mis vähendavad ettevõtja halduskoormust. Õigusanalüüsi lõpparuandes peavad olema välja toodud kogutavate ettevõtlusega seotud andmete edasise töötlemise ja jagamise õiguslikud piiranguid avaliku sektori jaoks. Samuti peavad olema välja toodud võimalikud lahendused, mis aitaksid APA-t rakendada. Selleks tuleb luua metoodika, mis peab vastama allolevatele küsimustele või nõuetele. 1.2.13. Õigusanalüüsi tulemusel peab olema võimalik kategoriseerida riigi poolt kogutavate ettevõtlusega seotud andmeid lähtuvalt sellest, millised on nende andmete töötlemisega seotud piirangud? Piirangud võivad lähtuda andmete kasutusotstarbest (nt statistika, järelevalve, maksustamine, avaandmed) ja/või tundlikkuseest (nt ärisaladus, isikuandmed, terviseandmed) või teistest õiguslikest aspektidest. 1.2.14. Luua metoodika riigi poolt kogutavate andmete omaniku määramiseks. Näiteks palgaandmete puhul on küsimus, kas andmete omanik on andmeid esitav ettevõte või isik, kelle kohta palgaandmeid esitatakse. 1.2.15. Millised on peamised piirangud erinevatesse eelpool kirjeldatud kategooriatesse kuuluvate andmete töötlemisel (vastuvõtmine, salvestamine, edastamine, jagamine, kustutamine, analüüs, andmetele juurdepääsu andmine jm)? 1.2.16. Luua kehtivast õigusraamistikust lähtuv metoodika erinevatesse ülal kirjeldatud kategooriatesse kuuluvate andmete jagamiseks riigiasutuste vahel ka siis, kui tänane õigusraamistik seda piirab (nt nõusoleku alusel või anonümiseerimise kaudu). 1.2.17. Luua metoodika hindamaks, milliste ülal kirjeldatud kategooriate puhul on õiguslikult põhjendatud, et riik ei tohi vastu võtta algandmeid, vaid üksnes agregeeritud või tuletatud näitajaid? 1.2.18. Luua õiguslik metoodika hindamaks, millised ülal kirjeldatud andmekategooriad on sobivad once-only printsiibi rakendamiseks (andmete esitamine vaid üks kord), ja millised ainult “ühekordse sisestamise” printsiibi alusel (andmed sisestatakse tarkvarasse ühe korra kuid edastatakse riigiasutustele erinevate andmesektsioonidena)? 1.2.19. Luua metoodika, mille alusel määrata primaarse andmekoguja (kes andmed vastu võtab) ja sekundaarse kasutaja (kellega andmeid jagatakse) õigused ja kohustused once-only põhimõtte rakendamisel? 1.2.20. Luua metoodika, mille alusel erinevatesse kategooriatesse kuuluvate andmete puhul primaarse andmekogu ja sekundaarse andmete kasutaja õigused, kohustused, nõuded ja nendele kehtestatud piirangud? 1.2.21. Luua metoodika hindamaks, millistel tingimustel ja milliste andmekategooriate puhul võib üks asutus keelduda andmete jagamisest teise asutusega? Sama metoodika alusel peab saama hinnata, millal on andmete jagamine kohustuslik. 1.2.22. Luua metoodika, millest lähtudes luua andmete töötlemisega seotud toimingute (vastuvõtmine, salvestamine, edastamine, jagamine, kustutamine, analüüs, andmetele juurdepääsu andmine jms), metaandmed. 1.2.23. Luua metoodika, millest lähtudes avaldada andmete töötlemisega seotud toimingute (vastuvõtmine, salvestamine, edastamine, jagamine, kustutamine, analüüs, andmetele juurdepääsu andmine jms), metaandmeid. 1.2.24. Luua õiguslik metoodika, mille rakendamisel üks asutus tohib teisele asutusele anda õigus enda eest lisaandmevälju koguda, kui andmeid koguval või vastu võtval asutusel ei ole õiguslikku alust nende andmete töötlemiseks? Kui tänane õiguslik raamistik seda ei võimalda, tuleb välja tuua õiguslikud muudatused, mille sisse viimisel saaks üks asutus teisele asutusele taolise õiguse anda. Tuua välja, milliste eelpool mainitud andmekategooriate puhul on võimalik taolist lahendust kasutada? Tuua välja, milliste  eelpool mainitud andmekategooriate puhul ei ole võimalik taolist lahendust kasutada ja miks. 1.2.25. Kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses on vaja APA visiooni realiseerimiseks vaja muuta, täiendada või luua, arvestades õigusaktidest tulevaid nõudeid nimetatud visiooni ning võimalikku õigusaktide muutmise vajadust, skoopi ja sisu lahenduse kasutuselevõtuks. 2. Töö tulemusel üleantavad dokumendid 2.1. Töövõtja esitab hankijale pärast töö teostamist elektroonilisel kujul lepingu punktis 2.3. nimetatud tähtajal: 2.1.1. andmepõhise aruandluse õigusanalüüsi lõpparuande, mis sisaldab kehtiva õigusraamistiku kaardistust (sh kõik viited ja allikad, lisaks kasutatud teadusartiklid, kohtupraktika, uuringud, juhendid, parimad praktikad jms, kui neid on kasutatud lisaks nõutud alusmaterjalidele); 2.1.2. kokkuvõtliku memo poliitikakujundajatele (kuni 3 lk); 2.1.3. kokkuvõtliku esitluse (PowerPointis või muus levinud esitlusformaadis) analüüsi tulemusest; 2.1.4. kokkuvõte ja esitlusslaidid peavad olema tõlgitud ka inglise keelde. 3. Pakkumuse esitamise tingimused 3.1. Pakkuja esitab kogumaksumuse käibemaksuta (juhul kui lisandub käibemaks, tuleb see välja tuua) punktis 1 “Töövõtja ülesanded” nimetatud töö teostamiseks. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks ja üleandmiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Lepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid töövõtjale ei tee (v.a punktis 5.3 nimetatud juhul). 3.2. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkumus on jõus vähemalt 60 kalendripäeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide pakkumuskutses sätestatud tingimuste ülevõtmist. 4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 4.1. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja pakkumuse kogumaksumuse alusel. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud pakkumus, mille kogumaksumus km-ta on madalaim. Võrdse maksumusega pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mille hankija sai järjekorras esimesena. 4.2. Kui pakkumuste maksumused ületavad punktis 5.1. toodud eeldatavat maksumust on hankijal õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse alandamiseks ning paluda pakkuja(te)l esitada uus (kohandatud), madalama maksumusega pakkumus. Juhul, kui läbirääkimiste tulemusena ületavad kõik pakkumused eeldatava maksumuse, on hankijal õigus kõik pakkumused tagasi lükata. 4.3. Hankija lükkab pakkumuse või kohandatud pakkumuse tagasi, kui see ei vasta pakkumuskutses esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust pakkumuskutses esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse  vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses nimetatud tingimustest. 4.4. Hankija võib nõuda pakkujalt põhjendatud ja asjassepuutuvaid kirjalikke selgitusi pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Pakkuja on kohustatud selgitused hankijale esitama 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 5. Muu oluline info 5.1. Eeldatav maksumus (kõik töövõtja poolt teostatavad tööd) on 52 000 eurot ilma käibemaksuta. 5.2. Töö teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl töövõtja ja hankija vahel saavutamaks töö eesmärke. 5.3. Hankijal on vajaduse korral õigus tellida ja töövõtjal on kohustus teostada töö esemega seotud täiendavaid töid (töö esemega seotud tööde täiendamine/asendamine, mahu suurendamine või töö mahtu esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 15% ulatuses pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusest. Hankija maksab nimetatud tööde eest vastavalt täiendavate tööde tellimise ajal töövõtja kehtivale hinnakirjale. Hankija teavitab töövõtjat täiendavate tööde tellimisest ette vähemalt 3 tööpäeva. Töövõtja peab esitama hinnapakkumise ning hankija esitab seejärel tellimuse täiendavate tööde tellimiseks või loobub sellest. Poolte volitatud esindajad vormistavad täiendavate tööde tellimuse e-kirja teel. 5.4. Tööd tellitakse ja teostatakse Euroopa Liidu vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF). Töö teostamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.12.2021 määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“1. 5.5. Edukas pakkuja esitab hankelepingu sõlmimise järgselt viivitamatult hankijale hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta järgmise info: alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number, lepingu summa ja garanteerib, et eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse. 5.6. Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva, numbri ja summa. 5.7. Kui töövõtja ei täida pakkumuskutses esitatud tingimusi nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on hankija õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5.8. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad lepingu, mille projekt on toodud pakkumuskutse lisas. Pakkumuskutse lisa: töövõtulepingu eritingimuste projekt (hankelepingu projekt). 1 Kättesaadav veebilehelt: Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused– Riigi Teataja  TÖÖVÕTULEPING nr … ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel digimajanduse osakonna juhataja … (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on õigusanalüüsi läbiviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke1 „Andmepõhise aruandluse õigusanalüüs“ tulemusena ning vastavalt pakkumuskutsele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja vastavalt pakkumuskutse punktile 2 annab selle elektrooniliselt tellijale üle 10 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. 3.2. Tellija tasub töö eest pärast töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist. 3.3. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.4. Arvele märgitakse lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Adele Johanson, telefon +3726397622, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on … , telefon … , e-post … . 1 CPV koodiga 79111000-5 „Õigusabiteenused“ alla riigihanke piirmäära eriteenuse hange tellija hankekorra § 11 lg 7 alusel. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. lisa 1. Pakkumuskutse (kättesaadav tellija dokumendihaldussüsteemis); 5.1.2. lisa 2. Töövõtja pakkumus (kättesaadav tellija dokumendihaldussüsteemis); 5.1.3. lisa 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega (töö) tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)  Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi tellija), tõendamaks, et töövõtja andis üle poolte vahel /……/ sõlmitud lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud talljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms). 2. Tellija on töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse töövõitja poolt üle antud töö vastuvõetuks. Akt on aluseks töövõtja poolt tellijale arve esitamiseks summas /……/ eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale poolele. Töövõtja Tellija (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)