Erkki Keldo Teie 18.11.2025 nr 2-2/3920-1
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium Meie 11.12.2025 nr 18-2/252500/2508964
[email protected]
Arvamus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ja
riigilõivuseaduse täiendamise seaduse eelnõule
Lugupeetud minister
Tänan Teid võimaluse eest esitada arvamus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsÜS)
ja riigilõivuseaduse täiendamise seaduse (eksperimenteerimisprojekt) eelnõu kohta.
Palun kaaluge eelnõu ettevalmistamisel järgnevaid mõtteid.
1. Eelnõu § 281 kohaselt võib pädev asutus eriseaduses sätestatud volituse alusel teha erandi
nende õigusnormide kohaldamisest, mis takistavad uuendusliku toote, teenuse või
tehnoloogia katsetamist tegelikus elukeskkonnas. Erandi tegemine on lubatud, kui ettevõtja
täidab nende õigusnormide eesmärgid muul viisil.
Kui soovitakse sõnastada volitusnorme, mis lubavad valdkondliku eriseaduse või selle alusel
kehtestatud nõuetest teha erandeid, tuleks lähtuda sellest, mil määral võib erandi lubamine
mõjutada põhiõiguste teostamist ning kui täpselt on seetõttu vaja piirata täitevvõimu otsustusruumi
(Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 3, 11, 13, 14 ja 15). Põhiõigusi ei tohi selge ja konkreetse
Riigikogu loata asjaomases seaduses piirata ka katsetamise eesmärgil.
Eelnõule lisatud näitlikustav erandisäte (vt eelnõu lisa 1, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse
§ X lõige 2) lubab halduslepinguga teha innovaatilise toote, teenuse või tehnoloogia katsetamise
eesmärgil ajutise erandi kogu seaduse või selle alusel antud õigusakti nõuetest. Selline
kõikehõlmav erandisäte ei pruugi sobida valdkondadesse (nt tervishoid, toiduohutus,
liiklusohutus, ohtlike ainete käitlemise ohutus jms), kus nõuded on kehtestatud eelkõige selleks,
et kaitsta elu, tervist, turvalisust või muid kaalukaid õigushüvesid. Sellistes valdkondades peab
Riigikogu otsustama, millised miinimumnõuded peavad olema täidetud ka katsetamise ajal ning
millistest nõuetest võib erandeid kaaluda. Vastasel juhul tekib oht, et haldusorgan otsustab ise
põhiõiguste piirangu üle, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega (PS §-d 3, 11 ja 13).
Katsetamisel tähendab haldusleping mingis küsimuses sisuliselt ju seaduse asendamist
haldusorgani otsustega. Kuna halduslepinguga luuakse konkreetse projekti jaoks ajutine õiguslik
raamistik, peab selle üle olema tagatud tõhus kohtulik kontroll. Ka see eeldab, et Riigikogu on
2
piisavalt täpselt määranud kindlaks erandi lubamise tingimused ja piirid, mis võimaldaksid
kontrollida, kas haldusorgan on püsinud talle antud volituse raamides.
Vajadusel saab erandi kohaldamise täpsemad tingimused kehtestada ka volitusnormi alusel antava
määrusega, mis tagab vajaliku paindlikkuse.
2. Eelnõu § 283 lõike 5 kohaselt edastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
(MKM) positiivse esmahinnangu korral taotluse 15 tööpäeva jooksul pädevale
majandushaldusasutusele kooskõlastamiseks. Seletuskirjas on öeldud, et MKM võib
taotluse menetlemisse kaasata ka teisi pädevaid asutusi.
Kuna eksperimenteerimisprojektidel võib lisaks MKM-ile ja pädevale majandushaldusasutusele
olla puutumus ka teiste asutustega, oleks otstarbekas sätestada nende kaasamise võimalus või
kohustus seadusega. Selguse huvides tuleks seejuures täpsustada ka kaasatavate asutuste rolli: kas
neilt oodatakse kooskõlastuse andmist, arvamuse avaldamist või neid üksnes teavitatakse.
3. Eelnõu § 283 lõike 11 punkti 3 järgi kehtib haldusleping kõige rohkem kaks aastat ning
seda võib § 284 lõike 5 järgi pikendada korraga kuni üheks aastaks. Seejuures on
seletuskirjas öeldud, et „selline lühike ja selgelt piiritletud pikendamisvõimalus on vajalik,
et välistada lõputud katseperioodid ning säilitada erandi ajutine iseloom“.
Eelnõust ei selgu siiski, kui pikalt võib eksperimenteerimisprojekt kesta. Kui projekti maksimaalne
kestus jäetakse täielikult haldusorgani otsustada, suureneb oht, et erand kaotab ajutise iseloomu.
Seetõttu oleks mõistlik sätestada seaduses projektile kas konkreetne pikim kogutähtaeg või piirata
pikendamise võimalust ühe või kahe korraga. Teine võimalus on reguleerida projekti tähtaega
valdkondliku eriseadusega.
Arvestada tuleb ka võimalusega, et projekti elluviimiseks sõlmitud haldusleping vaidlustatakse
kohtus. Kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset ja peatab projekti elluviimise
(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 251 lg 1, § 252 lg 4), võib see mõjutada projekti
ajakava osapooltest sõltumata. Seega tuleks kaaluda, kas eelnõusse võiks lisada tähtaja
arvestamise kohta erisätte, juhul kui haldusleping vaidlustatakse ja kohus peatab projekti
elluviimise esialgse õiguskaitse korras.
4. Seletuskirjas (lk 8) on märgitud, et eelnõu koostajad on teadlikult jätnud eelnõusse lisamata
nõude esitada eksperimenteerimisprojekti taotlus eesti keeles. Nii soovitakse soodustada
ka välisinvestorite ja rahvusvaheliste ettevõtete osalemist eksperimenteerimisprojektides.
Praegu puudub eelnõust säte, mis teeks erandi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 20 sätestatud
põhimõttest, mille kohaselt haldusmenetluse keel on eesti keel ning mis lubab võõrkeelt kasutada
üksnes keeleseaduses sätestatud tingimustel (MsÜS § 2 lg 6, HMS § 20).
Keeleseaduse (KeeleS) § 12 lõige 1 annab asutusele kaalutlusõiguse otsustada, kas nõuda
võõrkeelse avalduse või dokumendi esitajalt selle tõlkimist eesti keelde. Riigikohus on selgitanud,
et KeeleS § 12 lõikega 1 antud kaalutlusõiguse teostamisel (HMS § 4 lg 2) tuleb esmajärjekorras
arvestada avalikku huvi, et asjaajamine riigiasutustes toimuks riigikeeles. Seejärel on asjakohane
arvesse võtta ka kulusid, mida haldusorgan peab kandma, kui tal tuleks avaldus või dokumendid
ise tõlkida (RKHKo 1.07.2022 nr 3-20-1214, p 9).
3
Kui taotlusi ja lisadokumente ei pea esitama eestikeelsena, tuleb haldusorganil – olgu selleks
MKM või pädev majandushaldusasutus –, kohtuvaidluse korral tagada, et kõik vaidlustatud
haldusotsuse aluseks olnud tõendid esitataks kohtule eestikeelsena (HKMS § 80 lg 1, § 81 lg 1).
See tähendab, et haldusorgan peab korraldama tõlkimise omal kulul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Mariann Salomets 6938410
[email protected]