Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine (Tuulevälja, Kivijärve)

KÄSKKIRI 11.12.2025 nr 122 Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine (Tuulevälja, Kivijärve) 1. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel ning volitatud asutuse Maa- ja Ruumiameti haldamisel on Ida-Viru maakonnas asuvad järgmised riigi kinnisasjad (edaspidi kinnisasjad): 1) Alutaguse vald, Võrnu küla, Tuulevälja kinnisasi (katastritunnus 49801:001:2000, pindala 1 157 759 m2, sihtotstarve 80% tootmismaa ja 20% veekogude maa); 2) Lüganuse vald, Aidu-Nõmme küla, Kivijärve kinnisasi (katastritunnus 43801:001:0165, pindala 2 230 902 m2, sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30% veekogude maa). Riigi kinnisvararegistri 01.09.2025 menetluses nr 25-4460 ja 03.09.2025 menetluses nr 25-4311 on tuvastatud, et nimetatud vara ei ole hetkel vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 96 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikutele. RVS § 15 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib riigivara anda kasutamiseks, kui vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine. Taastuvenergia tootmiseks sobilikud maa-alad säilitatakse riigi maareservina ja antakse taastuvenergia ehitiste ehitamise eesmärgil kasutamiseks. RVS § 8 lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Seega peab riigivara kasutamiseks andmisel tehingute läbipaistvuse tagamiseks valima menetlusviisi, mis annab kõigile riigivara kasutamisest huvitatud isikutele võrdse võimaluse riigivara kasutusõiguse saamiseks. Taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste rajamise eesmärgil riigimaa kasutamisest huvitatud isikute võrdse kohtlemise, menetluste õiguspärasuse, kontrollitavuse ja läbipaistvuse tagamiseks antakse käskkirja lisas loetletud kinnisasjad vastavalt RVS § 17 lõike 1 punktile 1 kasutamiseks avalikul enampakkumisel. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse leping riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Hoonestusõiguse alusel rajatakse taastuvenergia ehitised, mille abil toimub taastuvenergia tootmine kuni ehitiste likvideerimise ja utiliseerimiseni. Kinnisasjad kattuvad osaliselt Eesti põlevkivimaardla Aidu kaevevälja põlevkivi aT plokiga 1, pR plokiga 5 ja aR plokiga 4. Nimetatud maavaravaruga aladel on kaevandamistegevus lõppenud ja puudub kehtiv kaevandamisluba. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 14 lõike 21 punktist 2 tulenevalt võib lubada taastuvenergia ehitise ehitamist põlvekivimaardla alale, mille kohta ei ole  2 kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust, tähtajaliselt kuni 35 aastaks. Sama paragrahvi lõike 8 punkti 1 kohaselt ei ole eelnimetatud luba vajalik juhul, kui vastav tegevus on planeeringu kaudu kooskõlastatud Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus. Maa-amet, kelle ülesanne oli MaaPS § 14 lõike 2 ja kliimaministri volituse alusel kuni 2024. a lõpuni tagada riigi geoloogiaalane pädevus, on oma 07.06.2023 kirjas nr 6 3/22/6957-5 MaaPS § 15 lõike 7 alusel kooskõlastanud Kivijärve ja Aidu karjääriväli 2 kinnisasjale kehtestatud detailplaneeringu lahenduse, millega on nimetatud kinnisasjadele kavandatud rajada taastuvenergia tootmispark. Enampakkumise võitjale antakse hoonestusõiguse lepinguga õigus rajada kinnisasjadele taastuvenergia tootmispark vastavalt kehtivale Aidu taastuvenergiapargi detailplaneeringule. RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 251 lõike 1 kohaselt võib hoonestusõigust seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kinnisasja anda tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi Valitsus andis 14.11.2025 korraldusega nr 213 riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 2 alusel nõusoleku kinnisasjade avaliku enampakkumise korras turupõhise kasutustasu eest kasutada andmiseks hoonestusõiguse seadmise teel tähtajaga kuni 35 aastat. AÕS § 241 lõike 1 kohaselt tekib isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ulatub hoonestusõigus lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks. Taastuvenergia tootmiseks kasutamiseks andmisel lähtutakse sellest, et kavandatavate tootmisüksuste eeldatav opereerimisperiood on 35 aastat. Seega antakse riigimaa kasutamiseks taastuvenergia ehitiste rajamise ja käitamise eesmärgil hoonestusõiguse seadmise teel kokku 35 aastaks. Vastavalt RVS § 18 lõikele 1 antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. RVS § 60 lõike 1 kohaselt määrab riigivara kasutamiseks andmisel avalikul enampakkumisel kasutamiseks andmise otsustaja alghinna. Alghinna määramisel juhindutakse RVS §-s 181 sätestatust. RVS § 181 lõike 2 punkti 7 alusel võib turupõhise kasutustasu leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel, kui turupõhist kasutustasu ei ole võimalik hinnata aktiivse turu puudumise või võrdlusandmete ebapiisavuse tõttu ja selle kohta on vastava kutsetunnistusega hindaja kirjalik kinnitus. Kinnisasjade taastuvenergia tootmise eesmärgil kasutada andmise tehingute kohta ei ole piisavalt avalikult kättesaadavaid võrdlusandmeid. Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ § 25 lõike 2 kohaselt võib turupõhise kasutustasu hinnata kinnisasja väärtuse kaudu, määrates kasutusse antava hoonestatud kinnisasja kasutustasuks 5% kinnisasja väärtusest. Tuginedes RVS § 181 lõike 2 punktile 6 on Maa- ja Ruumiamet turuanalüüsi alusel välja selgitanud kinnisasjade turupõhise maakasutustasu alghinna, mis on kinnisasjade kogumi eest kokku 67 773 eurot. Kasutustasu leidmiseks on katastri riigivara ruumiandmete keskkonna hindamissüsteemis koostatud 25.11.2025 hindamisaruanne numbriga 2025/454. Lõplik aastane maakasutustasu kujuneb enampakkumise tulemusel. Tootmisperioodil lisandub maakasutustasule tootmiskomponent 5% hoonestaja poolt lepingu esemetel toodetud elektrienergia müügitulust aastas. Tootmiskomponendi protsendi määr on leitud eksperdilt KPMG Baltics OÜ poolt 10.11.2025 kinnitatud hindamisaruande alusel. Tootmiskomponendi tasu arvestatakse tasu maksmisele eelnenud kalendriaasta majandusaasta aruandes kajastatud andmete alusel.  3 Hoonestusõiguse seadmisel võib AÕS § 254 lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata ja sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav. RVS § 18 lõike 6 kohaselt peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. Maakasutustasu ajakohasus vastavalt turupõhise tasu muutusele tagatakse sellega, et pooled lepivad lepingus kokku maakasutustasu tõusus iga kolme aasta möödumisel 10% võrra eelmisest tasust. Tulenevalt RVS § 27 lõikes 2 sätestatust tuleb hoonestusõiguse seadmisel sätestada tingimus, et hoonestaja kohustub küsima riigivara valitsejalt nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnistusraamatusse. AÕS § 249 lõike 11 teise lause alusel on otstarbekas hoonestusõiguse seadmisel kehtestada tingimus, et riigi kui kinnisasja omanikupoolse nõusoleku andmise tingimuseks on kõigi riigi ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse seadmise eesmärk on tagada taastuvenergia ehitiste püstitamine riigimaadel, et alustada taastuvenergia tootmistegevusega mõistliku aja jooksul. Seetõttu on mõistlik sätestada hoonestusõiguse seadmise lepingus tingimus, et hoonestaja on kohustatud taastuvenergia tootmisega seotud ehitised püstitama kolme aasta jooksul hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise päevast arvates. Riik kinnisasjade omanikuna annab hoonestusõiguse seadmisega nõusoleku kinnisasjadele püstitada detailplaneeringus kavandatud ehitised, kuid õigusaktides ettenähtud ehitamisega seotud lubade, kooskõlastuste, nõusolekute ja muude dokumentide saamise korraldamine on hoonestaja kui ehitamise eest vastutava isiku kohustus. Seega sätestatakse hoonestusõiguse seadmise lepingus tingimus, et hoonestusõiguse seadja ei vastuta kinnisasjadele ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ega nõusolekute saamise eest. RVS § 18 lõike 5 kohaselt tuleb riigivara kasutamiseks andmise lepingus sätestada, et riigivara kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. AÕS § 255 sätestab, et kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Seega on vajalik kehtestada tingimused, et hoonestaja on kohustatud tagama hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste ning hoonestusõigusega koormatud kinnisasjade korrashoiu hoonestusõiguse kestvuse jooksul ning tasuma kõik hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadel lasuvad maksud ja muud kõrvalkohustused ning hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise notaritasu ja riigilõivu. Tulenevalt RVS § 18 lõikest 7 sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et hoonestaja võib maaomaniku esindaja nõusolekul teha kinnisasjadele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi vaid omaniku esindaja kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha. Vastavalt RVS § 25 lõikele 2 sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et omaniku esindajal on õigus kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised ning hüvitama omanikule tekitatud kahju. Kui hoonestaja rikub kohustust, on omaniku esindajal õigus  4 määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist. RVS § 27 lõike 4 kohaselt sätestab riigivara valitseja hoonestusõiguse seadmise lepingus hoonestusõiguse seadja ja hoonestaja vahelise kokkuleppe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, lähtudes AÕS §-des 252 ja 253 sätestatust. AÕS § 252 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud hoonestaja õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei nõua ehitise tasu eest endale jätmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Juhul, kui kinnisasja omanik on esitanud ära vedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise ära vedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. AÕS § 252 lõike 4 alusel kehtib eelnev niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti. Selleks, et hoonestusõiguse alusel püstitatavad ehitised ja rajatised ei takistaks kinnisasjade vaba kasutamist pärast hoonestusõiguse lõppemist, on riigil kinnisasjade omanikuna mõistlik hoonestusõiguse seadmisel kohe kehtestada nõue, et hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel rajatud ehitised ja neid teenindavad tehnorajatised likvideerima ja ära vedama enne hoonestusõiguse lõppemist või ennetähtaegset lõpetamist ning kandma kõik sellega kaasnevad kulud. Samal põhjusel on vajalik kehtestada tingimus, et kui hoonestaja tähtaegselt ei likvideeri ega vea ära ehitisi, sh tehnovõrke ja -rajatisi või likvideerimisele kuuluvaid teid, on kinnisasja omanikul õigus need ehitised likvideerida ning nõuda hoonestusõiguse igakordselt omanikult kulude hüvitamist. Selleks, et ehitiste likvideerimise ning ära vedamise kohustus oleksid hoonestajale siduvad ega tooks kinnistu omanikule kaasa lisakulusid, sätestatakse lepingus tingimus, et riigil maaomanikuna on õigus nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse tasu, võimalike leppetrahvide tasumise ning ehitise likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude ja kahju hüvitamise tagamiseks pangagarantiid summas, mis vastab hoonestusõiguse eest makstava kolme aasta maakasutustasule. Täitmisgarantii peab kehtima vähemalt kümme aastat. Omaniku nõudmisel on hoonestaja kohustatud täitmisgarantii kehtivust pikendama. Tagamaks hoonestusõiguse kehtivuse ajal lepinguliste kohustuste täitmise, on vajalik kehtestada tingimused, et maaomaniku esindajal on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab vähemalt rikkumisele eelnenud aasta eest arvestatud hoonestusõiguse aastatasule, kui hoonestaja: 1) ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt planeeringus või projekteerimistingimustes ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil; 2) ei püstita nõuetekohaselt hoonestusõiguse seadmise eesmärgi täitmiseks vajalikke ehitisi ja rajatisi või ületab selleks lepinguga ettenähtud tähtaega rohkem kui kuus kuud; 3) viivitab hoonestusõiguse tasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kuus kuud; 4) põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 5) ei täida lepinguga võetud kinnisasjade korrashoiu kohustust; 6) ei täida ehitise kindlustamise kohustust või ei esita omaniku nõudmisel pangagarantiid; 7) viivitab hoonestusõiguse omanikule või tema nimetatud isikule üleandmiseks või hoonestusõiguse kustutamiseks notariaalse lepingu sõlmimisega, ei ilmu notaribüroosse kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda; 8) ei anna hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt; 9) ei anna lepingu ülesütlemise õiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise korral kinnisasja otsest valdust omanikule üle.  5 Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku esindaja poolt, sh võib omaniku esindaja nõuda leppetrahvi korduvalt samasisuliste rikkumiste eest. AÕS § 2441 lõige 1 annab riigile kui kinnisasjade omanikule võimaluse juhul, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks ning sama paragrahvi lõike 21 kohaselt võib kinnisasja omanik hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. Tulenevalt AÕS § 2442 lõikes 1 sätestatust võib hoonestusõiguse seadmisel kokku leppida, et eeltoodud põhjusel hoonestusõiguse omanikule langemisel ei pea riik kinnisasja omanikuna tasuma hoonestajale hüvitist hoonestusõiguse eest. Tuginedes AÕS § 252 lõikele 1 on otstarbekas kehtestada tingimus, et hoonestusõiguse omanikule langemise korral on hoonestajal õigus ehitised ning tehnovõrgud ja -rajatised likvideerida ja ära vedada kaheksateist kuu jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Kui hoonestusõiguse leping öeldakse üles põhjusel, et kinnisasi on vajalik omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, siis tuleb ehitised likvideerida ja ära vedada kahe aasta jooksul vastava nõude esitamisest. Tulenevalt RVS § 27 lõikes 1 ja AÕS § 2551 sätestatust lepitakse hoonestusõiguse seadmisel kokku, et hoonestusõiguse kohta avatavasse registriossa kantakse järgmised hoonestusõiguse sisu ja tingimusi puudutavad kokkulepped: 1) hoonestusõiguse tähtaeg kolmkümmend viis aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele, 2) hoonestusõiguse lepingu ülesütlemise, hoonestusõiguse lõppemise ja omanikule langemise alused, 3) kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel, 4) kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek, 5) kokkulepe, et hoonestusõiguse kohta avatava registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale kantakse reaalkoormatis lepingu eseme(te) kohta kinnistusregistris avatud registriosa(de) kinnistu igakordse omaniku kasuks hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks. RVS § 20 lõige 4 sätestab, et riigivara valitsejal tuleb kasutuslepingus sätestada tingimus, mille alusel kasutuslepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti. Antud juhul ei kohusta seadus ega välisleping tähtaega pikendama ning kinnisasja kasutamisel püstitatakse energiatootmise ehitised, mille efektiivne kasutusaeg on piiratud hoonestusõiguse tähtajaga. Seega ei ole põhjendatud kehtestada hoonestusõiguse pikendamise tingimust. Tulenevalt RVS § 20 lõikest 2 sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et riigivara valitseja jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutada antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Maa- ja Ruumiameti põhimääruse § 5 lõike 2 punkti 5 kohaselt haldab Maa- ja Ruumiamet hoonestamata riigimaid ja teeb tehinguid selleks antud volituste piires. Seega on põhjendatud määrata vastavalt RVS § 8 lõikes 7, § 23 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 sätestatule riigivara kasutada andmise korraldajaks Maa- ja Ruumiamet.  6 RVS § 65 lõike 1 alusel arvatakse riigivara kasutada andmisest laekuvast rahast maha kasutada andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, ülejäänud kasutustasust saadav tulu laekub riigieelarvesse. 2. OTSUS Riigivaraseaduse § 19 lõike 1 alusel, juhindudes sama seaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 15 lõike 1 punktist 4 ning lõikest 5, § 17 lõike 1 punktist 1, § 18 lõigetest 1 ja 5-7, § 181 lõike 2 punktist 7, § 19 lõike 2 punktist 2 § 20 lõigetest 1, 2 ja 4, § 21 lõike 1 punktidest 1- 6, § 22 lõikest 2, § 23 lõikest 1, §-dest 24, 25 ja 26; § 60 lõikest 1, § 62 lõigetest 2 ja 3, § 65 lõikest 1, § 70 lõikest 1 ja § 71 lõikest 1, otsustan: 2.1. Määrata järgmiste kinnisasjade valitsemise eesmärgiks reservina säilitamine ning anda need kinnisasjad avaliku enampakkumise korras kogumina ühise tasu eest hoonestusõiguse seadmise teel kasutamiseks: 2.1.1. Alutaguse vald, Võrnu küla, Tuulevälja kinnisasi (katastritunnus 49801:001:2000, pindala 1 157 759 m2, sihtotstarve 80% tootmismaa ja 20% veekogude maa); 2.1.2. Lüganuse vald, Aidu-Nõmme küla, Kivijärve kinnisasi (katastritunnus 43801:001:0165, pindala 2 230 902 m2, sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30% veekogude maa). 2.2. Määrata punktides 2.1. nimetatud kinnisasjade kogumi hoonestusõiguse aastatasu koosseisu kuuluva maakasutustasu alghinnaks 67 773 eurot ja tootmispõhise tasu määraks 5% energia müügist aastas teenitavast tulust. 2.3. Määrata punktis 2.1 nimetatud kinnisasjade kogumi enampakkumise tagatisrahaks 16 943 eurot ja osavõtutasuks 1355 eurot. 2.4. Enampakkumise võitjal sõlmida 60 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates hoonestusõiguse seadmise leping kehtivusega 35 aastat. Lepingu sõlmimise notaritasu ja hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise riigilõivu tasub hoonestaja. 2.5. Punktis 2.4 nimetatud lepingus sätestada vähemalt kokkulepped ja tingimused, mis on märgitud käskkirja lisas. Lepingu tingimuste lõpliku sõnastuse vormistab tehingut tõestav notar. Hoonestusõiguse seadmise lepingus võivad pooled kokku leppida käskkirja lisas nimetamata tingimustes või muuta tingimuste sisu ulatuses, mis ei ole vastuolus hoonestusõiguse seadmise eesmärgiga ega pikenda hoonestusõiguse kehtivuse tähtaega. 2.6. Määrata riigivara kasutada andmise korraldajaks ja riigivara valitseja õiguste teostajaks lepingu haldamisel, lepingu tingimuste muutmisel ja lepingu lõpetamisel volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. 2.7. Katta kinnisasja kasutusse andmise korraldamisega otseselt seotud kulud kasutamise eest laekunud raha arvelt.  7 3. VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  8 KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 11.12.2025 käskkirjaga nr 122 Lisa Hoonestusõiguse lepingu tingimused 1. Taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste jaoks moodustatud kinnisasjadele seatakse tasuline hoonestusõigus tähtajaga 35 aastat arvates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse (edaspidi hoonestusõiguse seadmine). 2. Hoonestusõigus ulatub Lepingu objektiks olevatele kinnisasjadele nende kogupindala ulatuses. 3. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb avalikustada vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule. 4. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga ja hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse. Nõusoleku andmise tingimuseks hoonestusõiguse võõrandamisel on: 4.1. kõigi omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete täielik ja tingimusteta ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt; 4.2. hoonestusõiguse võõrandamine ei tohi tuua kaasa olulist muutust lepingu täitmises ega ohustada hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki, sh peab omandaja omanikule tõendama enda kavatsust ja võimet lepingut täita. 5. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud: 5.1. kaasama omaniku ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja esitama projektlahenduse omanikule kooskõlastamiseks enne ehitusloa taotluse esitamist kohalikule omavalitsusele; 5.2. arvestama omaniku esitatud ettepanekutega projektlahenduse kohta. Kui nimetatud ettepanekute arvestamine ei ole võimalik, siis on hoonestaja kohustatud selgitama omanikule vastavaid asjaolusid ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks omaniku huvidega; 5.3. kooskõlastama projekteerimistingimused ja ehitusloa Kaitseministeeriumiga ning arvestama Kaitseministeeriumi seisukohaga, et taastuvenergia tootmise sobivaks vahendiks on eelkõige päikeseenergia ning tuuleenergia tootmisele võivad rakenduda olulised piirangud; 5.4. hiljemalt kolme aasta jooksul arvates hoonestusõiguse seadmisest planeeringuga või projekteerimistingimustega taastuvenergia tootmisega seotud ehitised valmis ehitama. Kohustus loetakse täidetuks, kui nimetatud tähtpäevaks on väljastatud ehitiste kasutusluba; 5.5. täitma kinnisasjade suhtes õigusaktidest, planeeringust ja/või projekteerimistingimustest tulenevaid kohustusi ning hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele või loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide kasvualade kahjustamist ja säilitama liikide soodsa seisundi; 5.6. rajama kinnisasjadele taastuvenergia tootmiseks vajalikud ehitised ning nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised vastavalt kehtivale planeeringule ja  9 ehitusprojektile. Taastuvenergia tootmisega seotud ehitisi, mida ei ole planeeringus ettenähtud, võib ehitada vaid omaniku eelneval nõusolekul; 5.7. tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu, mille saamise eest kinnisasjade omanik ei vastuta; 5.8. vajadusel sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks planeeringus või projekteerimistingimustes ette nähtud servituudialade maa omanikega, kusjuures servituudialadele kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist võib alustada pärast servituudi kinnistusraamatusse kandmist; 5.9. kui ehitamisel, ehitiste renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks, ajutiste konstruktsioonide või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga liikumiseks vaja kasutada kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja, taotlema vastava kinnisasja omaniku nõusolekut; 5.10. kokku leppima kinnisasjadele juurdepääsuks kasutatavate eraomandis olevate kinnisasjade omanikega juurdepääsuteede kasutamises. Omanik ei vastuta eraomandis olevatel kinnisasjadel asuvate juurdepääsuteede kasutamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ega nõusolekute saamise eest; 5.11. heastama või hüvitama ehitiste rajamiseks vajalike tegevustega omanikule põhjustatud kahju; 5.12. hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama ja tagama tootmisvõimsuse taastamise, välja arvatud juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omanik nõustub taastamata jätmisega; 5.13. vastama omaniku päringutele seoses lepingu täitmisega hiljemalt 10 tööpäeva jooksul päringu saamisest. 6. Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasjade kasutamisel ja korrashoiu tagamisel: 6.1. Hoonestaja on kohustatud tagama rajatavate ehitiste, nende vahele jäävate alade, kinnisasjadel asuvate teede, radade, kraavide, tammide, tarade, veejuhtmete ja muude kinnisasjade kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete tavapärase korrashoiu kogu hoonestusõiguse kestvuse jooksul; 6.2. Hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasjade kasutamisel ja hoonestusõiguse teostamisel kinnisasjade suhtes õigusaktidest, kaitsekorrast, planeeringust või projekteerimistingimustest tulenevaid tingimusi ja nõudeid, sh piirama ehitustööde ajal kaitstavate liikide kasvukohad kogu ulatuses tõketega nii, et kaitstavate liikide kasvukoha kahjustamine oleks välistatud. 6.3. Hoonestaja on kohustatud vältima ehitamisel ja ehitiste hooldamisel keemiliste tõrjevahendite kasutamist või kui see on vältimatu, siis kooskõlastama tegevuste aja ja keemiliste materjalide kasutamise Keskkonnaametiga; 6.4. Hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust põlevmaterjalist ja krundi välispiirist ning mitte ladustada põlevmaterjali elektrijaotla või elektrijaotuspunkti sees, all, peal või vastas; 6.5. Hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjadelt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt kahe kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates; 6.6. Hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasju mõjutava ohu korral ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omanikule asjaoludest,  10 mis võivad vähendada kinnisasjade väärtust; 6.7. Hoonestajal on õigus teha kinnisasjadele tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi vaid omaniku kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud taastuvenergia tootmisega seotud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha. 7. Poolte kokkulepped ehitiste saatuse osas 7.1. Tootmisperioodi lõppemisel või muul põhjusel tootmise lõpetamisel peab hoonestaja koheselt alustama ehitiste likvideerimist ja hiljemalt hoonestusõiguse lõppemise tähtpäevaks hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitised ja muud rajatised likvideerima, kõik materjalid ära vedama ja ala korrastama, kui omanikuga ei lepita kokku teisiti. Rajatud teede likvideerimise vajaduse lepivad omanik ja hoonestaja eraldi kokku hiljemalt kaks aastat enne hoonestusõiguse lõppemist. Ehitiste likvideerimise ja ala korrastamise kulu kannab hoonestaja. 7.2. Hoonestusõigusega koormatud ala korrastamisel tuleb lähtuda eesmärgist saavutada kliimaneutraalsus ning looduslike funktsioonide ja elurikkuse taastumist soodustav lahendus. 7.3. Hoonestajal on kohustus omaniku nõudmisel sõlmida pangagarantii kokkulepe ulatuses, mis tagaks ehitiste likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude, kahju ja leppetrahvi hüvitamise. 8. Poolte kohustused hoonestusõiguse tasu, kõrvalkulude ja lepingu sõlmimisega seotud kulude osas 8.1. Hoonestusõiguse tasu moodustub järgmistest osadest: 8.1.1. maakasutustasu, mis on enampakkumise tulemusel … eurot aastas ja see suureneb iga kolme aasta järel 10% võrra võrreldes tasu tõstmise aastale eelneva aasta tasuga. 8.1.2. tootmispõhine tasu on 5% hoonestatud alal asuva taastuvenergiapargi müügitulust. 8.2. Hoonestusõiguse tasu tuleb maksta järgmiselt: 8.2.1. Ehitusperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 8.1.1. Ehitusperiood algab hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise kuupäevast ning lõpeb 3 aasta möödumisel või taastuvenergiapargi võrguga sünkroniseerimisele eelneval päeval, sõltuvalt sellest, kumb tähtpäev saabub hiljem. Taastuvenergiapargi võrguga sünkroniseerimise päevaks loetakse päev, millal taastuvenergiapark annab esimest korda elektrienergiat võrku, otseliini või salvestusseadmesse. 8.2.2. Tootmisperioodil tasub hoonestaja maakasutustasu vastavalt punktile 8.1.1 ja tootmispõhist tasu vastavalt punktile 8.1.2. Tootmisperiood algab taastuvenergiapargi võrguga sünkroniseerimise päeval ja kestab kuni hoonestusõiguse lõppemiseni. 8.3. Tootmispõhise tasu arvestamiseks esitab hoonestaja omanikule hiljemalt 1. augustiks andmed hoonestatud alal asuva taastuvenergiapargi toodetud elektrienergia mahu kohta 1 MWH täpsusega ja müügitulu kohta 1 euro täpsusega. Tasu arvestatakse tasumise tähtpäevale eelneva majandusaasta müügitulu alusel. 8.4. Punktis 8.1.1 sätestatud maakasutustasu tuleb tasuda hiljemalt 30. jaanuariks järgneva perioodi eest ette ning punktis 8.1.2 sätestatud tootmispõhist tasu hiljemalt 30. septembriks tasumise tähtpäevale eelneva aasta eest.  11 8.5. Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata, kui muutub riigivaraseaduse või muu riigivara valitsemist reguleeriva õigusakti asjakohane regulatsioon. 8.6. Hoonestusõiguse tasu perioodilise maksmise kohustuse tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistri ossa reaalkoormatis riigi kasuks. 8.7. Hoonestusõiguse tasu mittetähtaegsel tasumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. 8.8. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse tasule kõik hoonestusõigustega koormatud kinnisasjadel lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse alusel kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele või energia tootmisele hoonestusõiguse kehtivuse ajal. 8.9. Hoonestaja on kohustatud tasuma maaparandusühistu liikmemaksu, kui hoonestusõigusega koormatav kinnisasi arvatakse maaparandusühistu tegevuspiirkonda ning liikmeõiguste teostajaks maaparandusühistus määratakse omanik. Liikmemaksu tasumise kohustus tekib alates päevast, kui maaparandusühistu liikme kohustused lähevad üle omanikule. 8.10. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud tavapärast korrashoidu ületavate põhjendatud kulutuste tasaarvestamist hoonestusõiguse tasuga. Kulud hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku lubatud ulatuses pärast parenduste tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast hoonestusõiguse tasust. 8.11. Hoonestaja on kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse lepingu sõlmimise hetkeks esitama omanikule hoonestusõiguse tasu, võimalike leppetrahvide tasumise ning ehitise likvideerimise kohustuse täitmata jätmisega kaasnevate võimalike kulude ja kahju hüvitamise tagamiseks Euroopa Liidus tegutseva krediidiasutuse (edaspidi garantiipank) väljastatud ning omaniku poolt aktsepteeritava täitmisgarantii summas, mis vastab punkti 8.1.1 järgi arvestatud kolme aasta maakasutustasule. Täitmisgarantii tuleb esitada tingimustel, mis lubavad omanikul esitada lepingujärgsete hoonestusõiguse tasu, leppetrahvide ja hüvitiste kohese ja primaarse nõude garantiipanga vastu ning garantiipanga poolse makse aluseks on üksnes omaniku kiri, milles tuuakse hoonestaja poolse lepingurikkumise asjaolud ja garantiipanga poolt maksmisele kuuluv rahasumma. Täitmisgarantii peab kehtima vähemalt 10 aastat. Omaniku nõudmisel on hoonestaja kohustatud täitmisgarantii kehtivust pikendama. 8.12. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates nende sünkroniseerimisest võrguga oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu Euroopa Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi sisaldada ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi. Omaniku nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama. 8.13. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui lepingu muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on tingitud hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub vastava tehinguga seotud kulud omanik.  12 9. Omaniku õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega. 9.1. Omanikul on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi olukorra fikseerimiseks kohapeal. 9.2. Omanik peab olema kaasatud ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja omanikul on õigus esitada projektlahenduse osas ettepanekuid 10 päeva jooksul arvates hoonestaja poolt projektlahenduse tutvumiseks esitamisest; 9.3. Omanikul on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab leppetrahvi kohaldamise aastal kehtivale punktide 8.1.1 ja 8.1.2 alusel arvutatud hoonestusõiguse aastatasule, kui hoonestaja rikub järgmisi lepinguga võetud kohustusi: 9.3.1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt planeeringus või projekteerimistingimustes ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil; 9.3.2. ei püstita nõuetekohaselt hoonestusõiguse seadmise eesmärgi täitmiseks vajalikke ehitisi ja rajatisi või ületab punktis 5.4 toodud tähtaja rohkem kui 6 kuud; 9.3.3. viivitab hoonestusõiguse tasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 6 kuud; 9.3.4. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 9.3.5. ei täida punktides 6.1 või 6.5 nimetatud korrashoiu kohustust; 9.3.6. ei täida ehitise kindlustamise kohustust või ei esita omaniku nõudmisel pangagarantiid; 9.3.7. viivitab punktis 9.9 sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda; 9.3.8. ei anna vastavalt punktis 10.3 sätestatule hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt; 9.3.9. ei anna punktis 9.6 sätestatud juhul kinnisasja otsest valdust omanikule. 9.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku poolt. Omanikul on õigus nõuda punktis 9.3 nimetatud alustel leppetrahvi iga rikkumise kohta eraldi ja iga 6 kuu möödumisel viimasest leppetrahvi nõudmise aluse tekkimisest, kui hoonestaja on jätkuvalt rikkumas punktis 9.3 viidatud kohustusi; 9.5. Kui hoonestaja rikub lepingust tulenevaid kohustusi, on lisaks seadusest ja lepingust tulenevale omanikul õigus: 9.5.1. kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised; 9.5.2. kohustada hoonestajat hüvitama omanikule tekitatud kahju; 9.5.3. määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahju hüvitamist. 9.6. Hoonestajapoolse lepingu olulise rikkumise korral on omanikul õigus leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ja nõuda hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku poolt nimetatud isikule. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled muuhulgas järgmisi hoonestaja tegevusest või tegevusetusest tulenevaid rikkumisi:  13 9.6.1. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmise või muu rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 12 kuud; 9.6.2. hoonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt ehitusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil. Sihtotstarbelise kasutamise kohustuse rikkumiseks loevad pooled eelkõige, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtajaks nõutavaid ehitisi hiljemalt lepingus sätestatud tähtajaks, millele lisandub kuus kuud; 9.6.3. omaniku kasuks ei ole antud käesolevas lepingus sätestatud tingimustele vastavat täitmisgarantiid hoonestaja kohustuste täitmise tagamiseks, kui hoonestaja on lepingu järgi kohustatud tagama sellise garantii olemasolu; 9.6.4. esineb põhjus, mis annab objektiivse aluse kahelda selles, et hoonestaja suudab edaspidi täita lepingutest tulenevaid kohustusi (eelkõige kui hoonestaja esitab avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks, kui hoonestajale nimetatakse ajutine pankrotihaldur või kui kuulutatakse välja hoonestaja pankrot); 9.6.5. hoonestaja põhjustab kahjustusi kinnisasjale või selle olulistele osadele ega lõpeta või kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 9.6.6. hoonestaja rikub oluliselt muid lepingulisi kohustusi ning ei kõrvalda puudusi ka omaniku antud täiendava tähtaja jooksul. 9.7. Lepingu ülesütlemise õiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise korral tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe, mille raames on hoonestaja eelkõige kohustatud andma nõusolekud, mis on vajalikud hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule. Lepingute tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh hoonestusõiguse, kinnisasjale jäävate ehitiste, hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemist) ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist. 9.8. Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, võib omanik hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõppeb hoonestusõiguse leping 2 aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest. Omanikupoolse erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule üleandmise korral hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kui hoonestaja on omaniku nõudmisel ehitised likvideerinud. Hoonestusõiguse harilik väärtus leitakse lepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust kinnistusraamatus märgitud tähtaja lõpuni. Hüvitis tasutakse 10 tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguse üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise notariaalsest tõestamisest. 9.9. Kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemist) või on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja kohustus hoonestusõiguse üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on muutunud sissenõutavaks, on hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul omanikult vastavasisulise teate saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu hoonestusõiguse üleandmiseks (omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Punktis 9.8 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel muutuvad hoonestaja kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja otsese valduse üleandmiseks sissenõutavaks 2 aasta möödumisel vastava teate esitamisest.  14 10. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel 10.1. Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omanik avalduse hoonestusõigusega seotud kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Juhul kui nimetatud kannete kustutamiseks on vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama nõusolekute andmise kolmandate isikute poolt. 10.3. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud asjaõiguste lõpetamise ning tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel tasuma hoonestusõigusele seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate hüpoteekide kustutamise hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse üle andma või kinnistusraamatust kustutama. 10.4. Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole hoonestajal õigust hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu, sh välistavad pooled AÕS § 2442 lõikes 1 sätestatud õiguse hüvitisele. 10.5 Punktis 10.4 sätestatud hüvitise mittemaksmise kokkulepe ei kohaldu punktis 9.8 sätestatud erakorralise ülesütlemise või hoonestusõiguse üleandmise korral. Sellisel juhul hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu, kui hoonestaja on omaniku nõudmisel ehitised likvideerinud. 10.6. Pärast hoonestusõiguse tähtaja möödumist tasub hoonestaja omanikule hoonestusõiguse tasu ja teisi käesoleva lepingu järgi kohustuslikke makseid kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust. Pärast hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud tasuma omanikule tasu vastavalt punktile 8.1.1 ja hüvitama omanikule tekkiva kahju seni, kui hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt eemaldatud või hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja otsene valdus on üle antud omanikule. 10.7. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud: 10.7.1. koheselt pärast omanikult vastavasisulise teate saatmist alustama hoonestusõiguse alale hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala korrastamisega. 10.7.2. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt 18 kuu jooksul punktis 10.7.1. nimetatud teate saatmisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles punktis 9.8 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2 aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest. 10.8. Kui hoonestaja rikub punktis 10.7.2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks osadeks,  15 nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused täita hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist. 10.9. Kui hoonestaja ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 10.7.2 sätestatud tähtajal, kohustub hoonestaja maksma omanikule leppetrahvi ühe aasta maakasutustasu summas iga viivitatud päeva eest. Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped: 1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme(te) hoonestusõigusega koormamises ning avaldavad soovi lepingu eseme(te) registriossa kanda: 1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme(te) kohta avatud registriossa(osadesse) esimesele järjekohale hoonestusõigus(ed) tähtajaga 35 aastat ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele; 1.2. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel; 1.3. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek. 2. Omanik ja hoonestaja paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava registriosa esimesse jakku: 2.1. hoonestusõigus tähtajaga 35 aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest; 2.2. hoonestusõiguse lepingu ülesütlemise, hoonestusõiguse lõppemise ja omanikule langemise alused; 2.3. kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel; 2.4. kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku nõusolek. 3. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping (hoonestaja). 4. Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale reaalkoormatise lepingu eseme(te) kohta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa(de) kinnistu igakordse omaniku kasuks hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks. Kooskõlas AÕS § 254 lõike 42 punktiga 1 lepitakse kokku, et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik.