Üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" visioonilahendusest

PÕLVA VALLAVALITSUS Lp Ivan Sergejev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 04.12.2025 nr 7-6/25-2308-1 [email protected] Üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" visioonilahendusest Põlva Vallavalitsus tänab Teid ja üleriigilise planeeringu koostamise meeskonda võimaluse eest selgitada oma seisukohti koostatava üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ visioonilahendusele. Koostatav üleriigiline planeering sõnastab ühe ruumipoliitilise põhialusena mitmekesistamise põhimõtte. See toetab erinevate funktsioonide ja kasutajagruppide kooseksisteerimist, eluaseme- ja ettevõtlusvõimaluste mitmekülgsust ning ruumilise sidususe tugevdamist. Tasakaalustatud tihendamine loob eeldused kompaktsete, kuid inim- ja loodussõbralike asulate arenguks, mis on kohanemisvõimelised ning vastupidavad muutuvatele majanduslikele ja sotsiaalsetele tingimustele. See põhimõte toetab Põlva valla ettepanekut loobuda kavandatavast toimepiirkondade jaotusest ning keskenduda eelkõige neljale tugevale regionaalsele linnale mille ümber moodustuksid tugevad regioonid, koos maakonnakeskustega, mis esindaks kohalikku mitmekesisust. Meie ettepanek on viia samale tasemele rahvusvaheline ja regionaalne linn (sh moodustub üks Ida-Viru linnastu) ja liita piirkondlik linn ja piirkondlik väikelinn üheks piirkondliku linna grupiks. Need oleksid siis peamiselt maakonnakeskused, mh Türi-Paide moodustuv kaksiklinn. Oleme seisukohal, et Tallinna mõju suurenemist on võimalik peatada üksnes teiste regionaalsete linnade jõulise tugevdamisega, mille ümber moodustuks tugevad regioonid, mis esindaksid ja veaksid ühiselt eest vastava regiooni huve, tulenevalt regiooni omapärast ja regioonide erinevatest arengusuundadest ning vajadustest. Maakonnakeskuste võrdsele tasemele asetamine annab kõikidele võimaluse esile tuua omad eelised ning üheskoos tagada regioonikeskustele tagamaa säilimise. Põlva Vallavalitsusele tundub, et rööbastranspordi käsitlemine liikuvuse selgroona ja praegune toimepiirkondade kavand ei ole omavahel kooskõlas. Kui ühtpidi öeldakse, et raudtee on suur arengupotentsiaal, siis teisalt ei näe riik raudteega ühendatud linnadel (Rapla, Jõgeva, Valga, Põlva) tagamaad ega arengupotentsiaali. Raudtee kui liikuvuse selgroo esiletoomine tähendaks, et sarnaselt peaks käsitlema kõiki maakonnalinnu, mida raudtee läbib. Üleriigilise planeeringu visioonilahenduse tabel “Asustuse liigitus omadustega“ selgitab asustuse arengu mudelit ja kontseptsiooni, mis on üldine raamistik Eesti mitmekesise asustuse ruumiliseks arenguks. Tabelis kirjeldatakse asustuse liikide omadusi, mis on minimaalselt vajalikud oma rolli täitmiseks. Mainitakse, et täiendavate omaduste saavutamine on soodsate olude puhul võimalik ja soositav. Põlva Vallavalitsus taunib sellise tabeli koostamist, sest tabel kajastab muuhulgas ka valdkondi, millede arengusse ja asukohavalikusse riik sekkuda ei tohiks. Maarja tn 2 tel 799 9470 Swedbank AS 63307 Põlva e-post [email protected] EE172200221012204673 Registrikood 75038581 www.polva.ee AS SEB Pank EE021010402018689001 Küsitav on, miks peaks üleriigiline planeering reguleerima näiteks äriteenuseid – et piirkondlikus linnas on mitmekesised äriteenused ja väikelinnas mõned äriteenused – või siis ettevõtete mitmekesisust. Ka haiglavõrgu kajastamine tabelis on küsitav, sest Eestis on 8 haiglat, mis kuuluvad riigile, kohalikele omavalitsustele kuulub aga 12 haiglat. Leiame, et veerud haridus, valitsemine, kultuur, tervishoid, äriteenused on ebavajalikud ja tooksid kaasa liigse riigi sekkumise, kui seekord tõesti hakataks üleriigilise planeeringu täitmist jälgima, mida varasemalt kahjuks juhtunud ei ole. Loodame, et Põlva Vallavalitsuse ettepanekuid arvestatakse üleriigilises planeeringus koostamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martti Rõigas vallavanem Tiia Zuppur 5347 1669, [email protected] -2-