Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu

Justiits- ja Digiministeerium 10.12.2025 nr 2-2/4136-1 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu Esitame kooskõlastamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ootame tagasisidet hiljemalt 05.01.2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusministri ülesannetes Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) rakendusakti kavand; 4) seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel). Lisaadressaadid: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Tööinspektsioon Tervise Arengu Instituut MTÜ Lastekaitse Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Sotsiaalministeerium Sotsiaalkindlustusamet Haridus- ja Teadusministeerium Stella Vogt +372 5886 4172, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 28.11.2025 Töölepingu seaduse muutmise seadus Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–42“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata.“; 3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg; 2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal; 3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“; 4) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõna „kümne“ sõnaga „kahe“; 5) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“; 6) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57“ tekstiosaga „§-s 57“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2025. a _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2025. a  28.11.2025 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS). TLS-is tehtavad muudatused on seotud alaealise iga-aastase põhipuhkuse, pereettevõttes töötamise, koolivaheaegadel töötamise ning 7–12-aastase alaealise tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa taotlemisega. Heaolu arengukavas 2023–2030 on noori kirjeldatud kui üht ebasoodsamas olukorras olevat riskirühma tööturul. Selleks, et tõsta noorte tööjõus osalemise määra, tuleb tegeleda nende tööturule toomise ja seal püsimise toetamisega1. Nimetatud arengukava eesmärkide elluviimiseks on koostatud tööturu programm aastateks 2023–2026, mis keskendub kõrge tööhõive saavutamisele, sh noorte seas. Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende vähese töökogemuse ja ebapiisavate teadmiste tõttu oma õigustest ning tööandja kohustustest keerulisem võrreldes teiste elanikkonnarühmadega. Eelkõige on murekoht 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr2, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra3. 2024. aastal ulatus 15– 24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsendini, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Eeltoodud näitajad tõstavad esile vajadust tegeleda alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamisega ja sihipäraste meetmete rakendamisega, et toetada noorte võimalikult varast kaasamist tööturule esimese töökogemuse omandamiseks ja nende tööga hõivatust. Varase töökogemuse saamine on noorele oluline, kuna see pakub hariduse kõrval tööellu sisenemiseks ja seal toimetulekuks vajalikke teadmisi, erinevaid praktilisi oskusi, samuti üldisemaid eluks vajalikke oskusi4. Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt on arvukalt neid, kel on huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on mõistlikud leevendused alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud. Eelnõuga ei kavandata uusi kohustusi. Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei suurene halduskoormus. Eelnõukohase seadusemuudatusega luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere ettevõttes kohaldamata tema suhtes tegevusvaldkonna piiranguid. Samuti võimaldab eelnõukohane seadus alaealisel töötada koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, täpsustades iga koolivaheaja kohta eraldi maksimaalse töötamise perioodi. Eelnõu kohaselt lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt kahe tööpäevani. Samuti ühtlustatakse eelnõu kohaselt alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestusega, lühendades alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Viimati nimetatud muudatusega seoses tehakse ka muudatus tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete 1 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 13. Heaolu arengukava 2023-2030.pdf. 2 2024. a 19,1%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund. 3 2024. a 7,6%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330. 4 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 39. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel_0.pdf. 1 loetelu“, mille tulemusena ei hüvitata tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema iga-aastase põhipuhkuse osa (28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava seitsme kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post maria- [email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunikud Age Viira (e- post [email protected], tel 5910 7348) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected], tel 5366 8522). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–20275 (edaspidi koalitsioonilepe), mille kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil, neist viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist. Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (edaspidi direktiiv 94/33) artikli 2 lõike 2 punktiga b. Eelnõu arvestab direktiivi selle sätte nõuetega. Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range reguleerimise ja kaitsmise. Liikmesriigid peavad tagama noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistaks hariduse omandamist. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõukohase seadusega on kavas muuta TLS-i 01.09.2025 jõustunud redaktsiooni (RT I, 23.12.2024, 6). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 koosmõjus § 104 lõikega 2). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263 5 Valitsusliidu programm aastateks 2025–2027. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele, mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkust töötaja õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus. Alaealised on riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, mistõttu on oluline toetada nende võimalusi siseneda tööturule varases eas. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, kuivõrd muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi direktiiviga 94/33 ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste töötamise tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses tavapäraselt kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulist menetlust põhjendab ka see, et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba järgmise aasta suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle tegevuse täitmise tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. TLS-i § 7 kehtivas lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15- aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7 lõikega 42. TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. Seejuures vanusevahemikus 7–17 on ka 17-aastased kaasa arvatud. Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või 3 lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 lõige 1)6. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS § 80 lõige 2)7. Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega. Seega, TLS-i §-i 7 lisatava lõike 6 puhul tuleb tööandjana mõista eelkõige töölevõetava alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat. Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse kasuvanem või eestkostja. PKS-i § 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi. EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda mõistet erinevates tähendustes. EL-is oli 2015. aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni8. Samas ollakse kahes põhitunnuses enam-vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt pool ühingu osalusest, 2) selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu juhtimises (st osalema ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa Komisjoni eksperttöörühm püüdis 2009. aastal määratleda terminit „pereettevõte“. Raportis „Overview of Family Business Relevant Issues“ pakuti välja käsitlus9, mille kohaselt ettevõte on pereettevõte, kui: 1) häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle ettevõtte asutaja(d), või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste pärijate käes; 2) häälteenamus on otsene või kaudne; 3) vähemalt üks pere või suguvõsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega.10 Direktiiv 94/33 lubab erandina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast eluaastast tööle pereettevõttesse ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b, et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad endiselt alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealisega töölepingu sõlmimisele ja alaealise töötamisele, muu hulgas peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega kahjustada tema tervist. Kuivõrd direktiivis 94/33 sisaldub mõiste „pereettevõte“ ühekordselt (artikli 2 lõike 2 punkt b), ei saa seda mõistet eelnõus sisustada, sest EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisteid) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Sellised mõisteid vajavad õiguskäibes sisustamist tõlgendamise teel. EL-i õiguskorras on selline ettevõtmine seotud spetsiifiliste ohtudega. Nimelt, kuna EL-i kuulub 27 riiki, esineb arvestatav risk, et ühte ja sama mõistet võidakse eri liikmesriikides mõista erinevalt. Seda silmas pidades on Euroopa Kohus EL-i õigusnormidele antavate 6 RT I, 07.05.2025, 17. 7 Samas. 8 European Parliament. Committee on Industry, Research and Energy. Report on family businesses in Europe. REPORT on family businesses in Europe | A8-0223/2015 | European Parliament. 9 See pereettevõtte määratlus ei ole aga õiguslikult siduv ega ole kasutusel üksikutes liikmesriikides. 10 Mandl, I. 2008. Overview of Family Business Relevant Issues. Final Report, p 161. 4 tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. Pereettevõttes, näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas (suvekohvikutes, väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes jms), võib perel olla tegelik vajadus oma perekonna laste abi järele. Kui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 teise lause kohaselt 7– 12-aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus lubatud, võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab pereettevõttes töötamise erisust just „juhutööde või lühiajaliste tööde“ korral. Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. Selline pereliikmete abistamine on noorte puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tavapäraselt toimub alaealise töö pereettevõttes ilma töölepingut kirjalikult vormistamata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise suhtega, kui esinevad töösuhtele omased elemendid, millisel juhul tuleks vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris. Alaealisega alates seitsmendast eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusvaldkonda lühiajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise võimaluse seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult, alustada varakult pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises keskkonnas esmase töökogemuse omandamise. Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine, mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise vastu. Tegemist oleks alaealise jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires. Eelnõu punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2. TLS-i § 8 kehtiv lõige 2 reguleerib alaealise seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks, sätestades, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu, õppimiskohustuslik alaealine võib kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest (näiteks kui vaheaeg kestab 14 päeva, võib alaealine töötada kuni seitse päeva). Muudatusega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel. Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Näiteks 5 kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 22.12.2025 kuni 04.01.2026, saab seaduslik esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni kümnel päeval. Seejuures on oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat, s.o 28 kalendripäeva, jääb puhkamiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue suvevaheajal tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järeldustest11. Muudatusega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks, et koolis käivate alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise periood ei ületaks seaduses iga koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja puhkamise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja õigus. Muudatuse eesmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takistaks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist. Eelnõu punktiga 4 asendatakse TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „kahe“. Seega on TLS-i § 8 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kahe tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris.“ Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimist on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS-i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS-i § 8 lõike 4 kohaselt tuleb tööandjal enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist taotleda selleks luba Tööinspektsioonilt. TLS-i § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne nimetatud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib Tööinspektsiooni tööinspektor kümne tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga, alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ning et alaealine soovib tööd teha. Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaega kümnelt tööpäevalt kahe tööpäevani. See tähendab, et edaspidi on Tööinspektsioonil aega kontrollida kahe tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks alaealisele keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduse nõuetega ja alaealine soovib tööd teha. Seega ei saa ka edaspidi 7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud või kui Tööinspektori nõusolekut eeldatakse pärast loa menetlemiseks ette nähtud kahe tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt. Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks on vajalik pädeva ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusoleku enne alaealise töölevõtmist. Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab tegema kontrolli ja andma nõusoleku ka edaspidi enne 7–12-aastase tööle lubamist. 11 Euroopa sotsiaalharta juriidilise tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteel. 6 Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aastase alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3 sätestatud alaealise töötaja töötamise registris registreerimise tähtajast või töösuhe oli juba lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis. Arvestades seda, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises töös olnud juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, samuti ei registreerita töötamise registris 7– 12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6), on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg loa menetlemiseks piisav. Kuivõrd alaealiste töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh juhtumi põhjal ehk konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui enne. TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet muudetavale § 8 lõikele 3:  TLS-i § 8 lõige 5: „Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna TLS-i § 8 lõige 5 osutab lõikele 3, milles on praegu sätestatud kümne tööpäeva pikkune Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaeg, samal ajal kui lõige 5 ei korda loamenetluse tähtaega, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.  TLS-i § 8 lõige 6: „Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna see ei sisalda konkreetset tähtaega Tööinspektsiooni antava loa menetlemiseks, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega. Eelnõu punktiga 5 asendatakse TLS-i § 54 lõikes 3 tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“. Seega on TLS-i § 54 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi.“ Kuivõrd eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mis näeb ette alaealisele töötajale 35 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse ja muudatuse kohaselt hakkaks edaspidi alaealistele kohalduma TLS-i § 55 järgne 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus, siis on vaja TLS-i § 54 lõikest 3 jätta välja viide §-le 56. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS-i § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Samas on TLS-i § 55 kohaselt täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus lüheneb seitsme päeva võrra, seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS-i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse reegel. Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama kokkuleppe põhipuhkuse kestuse kohta, nähes ette seaduses kehtestatud alammäärast pikema põhipuhkuse. Alaealiste töötajate suhtes kehtivate erisuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate valmisolekut alaealisi tööle võtta. Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise võimalusi töökogemust omandada, kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelles suhtes kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse 7 printsiipi. Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende suhtes12. TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet kehtetuks tunnistatavale §-le 56:  TLS-i § 54 lõige 3: „Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 5, sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.  TLS-i § 66 lõige 1: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Seda sätet muudetakse eelnõu punktiga 7, sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Eelnõu punktiga 7 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, jättes sellest välja viite §-le 56, kuna eelnõu punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57 ette nähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Kui kehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja puhul, siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest vaid osalise või puuduva töövõimega töötaja puhul, kuna eelnõukohase seadusega lühendatakse alaealise iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele termin „pereettevõte“. Kuivõrd see on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada seda mõistet riigisiseses õiguses, siis ei määratleta mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduv üks seadusemuudatus on seotud Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl13, mille artikli 2 lõike 2 punkt b annab liikmesriikidele võimaluse lubada noori alates seitsmendast eluaastast pereettevõttesse tööle ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus sõlmida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega tähtajaline tööleping kerge töö tegemiseks igas tegevusvaldkonnas. See muudatus lähtub otseselt Euroopa Liidu õigusest. 6. Seaduse mõjud Seaduse jõustumise korral võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset mõju, majanduslikku mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid; siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 12 Enne eelnõu koostamist, 30. aprillil 2025. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud, kus arutati muu hulgas alaealiste töötamise reeglite lihtsustamist ning huvirühmade ja ametiasutuste esindajad said jagada oma esmaseid mõtteid ja seisukohti alaealiste töötamise tingimusi leevendavate seadusmuudatuste kohta. Sotsiaalkindlustusameti esindaja märkis, et koolinoortelt saadud varasema tagasiside põhjal soovivad alaealised, et neid koheldaks tööelus võrdselt täiskasvanud töötajatega. 13 EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12–20. 8 6.1. Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud Muudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale: suureneb tööandjate paindlikkus ja paranevad võimalused alaealisi töötajaid tööle võtta, väheneb halduskoormus ja paraneb tööjõu kättesaadavus, eriti hooajatöödeks. See omakorda loob lastele ja noortele võrdsed võimalused olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused osaleda tööturul, mis võimaldab rohkematel lastel ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning saada töökogemus, mis toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju sihtrühmaks kaks osapoolt: tööandjad ja alaealised. Sihtrühm 1: tööandjad Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi14 palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–270015. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi16 kohaselt oli 2018. aastal 7–17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtete arv 3800, mis moodustas kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi kohaselt on 13–16-aastaseid palganud tööandjatest 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%). Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodide pikendamise positiivne mõju tööandjatele on suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimaliku tööjõupuuduse leevendamine suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal. Tööjõu järelkasvu koolitamise vajadus ja soov pakkuda noortele esmast töökogemust on peamised argumendid noorte värbamisel. Seega aitab koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini katta hooajalist tööjõuvajadust, pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja võimalust tulevikus ettevõtte püsivaks tööjõuks saada. Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab selles vanuserühmas alaealiste kiiremat töölevõtmist (eriti hooajatöödel) ning vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. 7–12-aastasi tööle võtnud tööandjate arv kogu tööandjate sihtrüma võrdluses on marginaalne (alla 50 ettevõtte aastas). Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise tööandjale mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb asendamise vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-kalendripäevase põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte lõppedes väheneb tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade hüvitamise kulu. 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb töötamise ajal vähem puhkusepäevi (ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase põhipuhkuse korral (ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: töösuhe kestis 01.01.2026–31.03.2026. Töötajale 14 Praxise analüüs keskendus 13–16-aastaste vanuserühmale. Analüüsi kohaselt oli kuni 12-aastaseid töötavaid alaealisi kõikidest töötavatest 7–17-aastastest alaealistest 2021.–2023. aastal 1–2%, 13–16-aastaseid 63–64% ning 17-aastaseid 35%. 15 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 29. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel_0.pdf. 16 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 23. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf. 9 kohaldub kehtiva korra kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus. Töötaja ei kasutanud töösuhte jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele töötajale töösuhte lõppedes hüvitama 8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6). Muudatuse jõustumise järel peab tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9). 7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata pere lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes, kui 7–12-aastane laps töötab muul tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus. Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju avaldumise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna peamiselt suvevaheaegadel, aga mitte igapäevane. Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla rohkem motiveeritud alaealisi palkama, kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega tööandjatele kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks. Sihtrühm 2: lapsed ja noored vanuses 7–17 Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses 7–17, mis moodustab umbes 11% samavanustest noortest. Seega mõjutab muudatus keskmise suurusega sihtrühma. Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest töötavad enim 16–17-aastased, tüdrukud (Praxise uuringu kohaselt 56–58% töötajatest) ning Põhja-Eestis elavad noored, kus ka elab enim noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis. 13–16-aastased töötavad kõige sagedamini lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena. Koolivaheajal lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivaheajal töötada soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt. 7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi analüüsi käigus koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures. Seega soosib muudatus juba levinud praktikat. Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele võimaldab noortel kiiremini tööle asuda. Tööinspektsiooni andmetel on nende noorte arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest. Keelduvaid otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte lubada alaealist tööle. Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud tööd, kuid ei ole sobivat tööd leidnud, ning 16% on tööd otsinud, kuid ei ole tööle võetud. 10 Ebasoovitavate mõjude risk. Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noortele lühemat aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekkimise riski, vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. 2024. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) puhkusetasu hüvitist 302 ettevõttele 2180 alaealise eest. Risk on siiski minimaalne, kuna muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega. Tööinspektsiooni loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää piisavalt aega veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu võib laps asuda tööle talle sobimatutesse tingimustesse. Arvestades seda, et loamenetlusi on võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur) ning sisulisi puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise tõenäosus minimaalne. Kuna muudatuste tulemusena võib oodata alaealiste tööhõive kasvu, võib ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste arv. Seni on alaealistega toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal 18 ehk kuni 0,5% kõikidest tööõnnetustest17) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad haavad või pindmised vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste tulemusena ei vähene tööandja kohustused tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega Tööinspektsiooni järelevalve alaealiste töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb tööandjal alaealistele nende vähese töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata. Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada ning teenida sissetulekut, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine. 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Tööinspektsioon 2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei olnud vaja teha18. Tööinspektsiooni antava loa menetlemine on praegu ühe tööinspektori vastutusalas. 7–12-aastaste tööle lubamisele eelneva kontrolli kohta on veel teadmised kahel Tööinspektsiooni järelevalveametnikul, kes täidavad seda ülesannet vastutava ametniku äraoleku korral. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt kahele vähendab alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega, mis võib muuta Tööinspektsiooni senise töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate haigestumise korral. Seega nõuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi, et tööaja planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks. Taotluste arv on siiski väike (115 taotlust 2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja töötatud. Lühem menetlustähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab teenuse kasutajate rahulolu. Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud 17 Tööinspektsiooni avaandmed, Tööõnnetused 2023-2024 . 18 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. 11 puhkusetasu, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas. Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase põhipuhkuse (seitsme lisanduva kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on eraldiseisev hüvitise liik SKA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste jõustumise korral ei pea SKA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest. 2024. aastal oli SKA andmetel hüvitise saajate arv 2180 alaealist 302 ettevõttest. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. SKA toetuste ja hüvitiste koguportfelliga võrreldes (SKA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu väikesemahulise meetmega. SKA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus SKA-le väikesed. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, et teenuse muutumine põhjustab tööandjate seas segadust, kuid see on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid. Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud, sest riik ei pea enam hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust kuni seitse kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu. Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026–2029 (alaealise töötaja põhipuhkuse tasu hüvitamine)19 2026* 2027 2028 2029 43 000 77 000 81 000 85 000 * Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte. Seaduse vastuvõtmise korral on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõikeid 1 ja 4 selles osas, mis puudutab viidet TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28- kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest (eelnõu kavand lisatud seletuskirjale, lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. 19 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti suveprognoos 06.08.25 ja MKM-i arvutused. 12 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust, kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja võtta uusi meetmeid. Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad, kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle. Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult ettepanekuid ja kommentaare, et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu koostamise protsessis. Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamisele on olnud valdavalt positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks sammuks, mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu, toimik 25-1105, Justiits- ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu kohta olid märkused Haridus- ja Teadusministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojal, Eesti Ametiühingute Keskliidul, Eesti Tööandjate Keskliidul, Tööinspektsioonil, Tervise Arengu Instituudil, Lastekaitse Liidul, Eesti Õpilasesinduste Liidul, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2025. a 13  Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 7 alusel. Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest;“; 2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaealise ja“; 3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaealise või“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Ahti Kuningas Majandus- ja tööstusminister Kantsler  Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõule esitasid märkused või ettepanekud Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse töölepingu Selgitatud. Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 seaduse (TLS) § 7 lõiget 1 selliselt, et edaspidi lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide loetakse alla 15-aastase või õppimiskohustusliku sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. Kehtivas alaealisega töölepingu sõlmimise erandi hulka ka TLS-i § 7 lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille lõikes 41 sätestatud tingimustel töötamine. kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42. Viidatud lõike sõnastus vajab üle vaatamist, kuna Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 eesmärk ongi kehtivas sõnastuses reguleerib lõige 41 üksnes 13- üksnes esitada 13-aastaste alaealiste lubatud tööliikide aastaste alaealiste töötamist, mis ilmselt pole olnud näitlik loetelu. Selle sätte aluseks on direktiivi 94/33 sätte eesmärk. Tõenäoliselt oleks asjakohane artikli 4 lõike 2 punkt c. Direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 1  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus sõnastada sätte algus järgmiselt: „Vähemalt 13- 2 punkti c kohaselt võib 13-aastane alaealine teha kerget aastase alaealisega võib tööandja töölepingu tööd ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning sõlmida järgmiste tööde tegemiseks:“. direktiivist 94/33 ei tulene nõuet kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele alaealistele. Kuivõrd direktiivi 94/33 kohaselt tuleb lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine ka üle 13- aastastele piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks. Kaaluda võiks ka § 7 lõigete 4 ja 41 omavahelist Selgitatud. Selgitame, et TLS-i § 7 tuleb lugeda paremat seostamist. Eelnõu sõnastusest ei ole selliselt, et lõikes 1 on üldreegel ja erandid sellele selgelt aru saada, kas lõige 41 täpsustab lõiget 4 või tulevad järgmistest lõigetest, st lõigetest 4, 41 ja milline on nende omavaheline seos. eelnõuga kavandatavast lõikest 42. 2. Eelnõu § 1 punktiga 2 lubatakse pereettevõttel Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu § 1 punktiga 2 vähemalt 7-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise kavandatavale muudatusele ei ole vajalik lisada „välja töölepingu kerge töö tegemiseks igas arvatud juhul, kui see on vastavat tegevusvaldkonda tegevusvaldkonnas. Teeme ettepaneku täiendada reguleeriva seaduse järgi keelatud“. Selgitame, et TLS- eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatavat § 7 lg-t 42 i §-i 7 lisatava lõike 42 eesmärk ei ole teha erisusi järgmiselt (lisatud tekst on allajoonitud): „(42) tubakaseadusest, alkoholiseadusest ega muudest Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega õigusaktidest, milles on sätestatud keelud alaealistele sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks teatud tegevusvaldkondades töötamiseks. Kui mõni igas tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui see muu seadus keelab alaealisel töötada konkreetses on vastavat tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse valdkonnas, kohalduvad need piirangud automaatselt järgi keelatud.“ Ilma selle täienduseta pole meie ning nende rakendumine ei sõltu sellest, kas TLS neile hinnangul üheselt selge, et ka pereettevõttes otsesõnu viitab. Välja pakutud täienduse lisamisel töötamisel kehtivad alaealisele alkoholiseaduse § 47 tekiks hoopis küsimus, miks analoogset viidet ei ole TLS-i § 7 lõigetes 4 ja 41, mis samuti reguleerivad 2  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lg-s 5, tubakaseaduse § 28 lg-s 6 jms õigusaktides töölepingu sõlmimist alaealisega. TLS-i § 7 oma sätestatud keelud. ülesehituselt ei sisalda viiteid teiste seaduste keeldudele ning üksikule lõikele sellise lisandi tegemine ei oleks kooskõlas TLS-i senise stiili ega loogikaga. Kõik muud õigusaktid kohalduvad alaealistele nii või teisiti ning neid piiranguid ei ole vaja eraldi TLS-i § 7 uues lõikes üle korrata. Seetõttu ei pea me viidatud täiendust vajalikuks. Samuti on küsitav, kas üksnes sõlmitava töölepingu Mittearvestatud. Reeglina töötavad alaealised tähtajalisus tagab direktiivi 94/33 artikli 2 punktis lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil. 2a sätestatud tingimuse täitmise, mille kohaselt Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte võivad liikmesriigid lubada alaealisel pereettevõttes kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni töötada juhutööde või lühiajaliste tööde tegemiseks. 18. eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui TLS § 9 lg 1 järgi võib tähtajalise töölepingu alaealine seda soovib. Leiame, et tehtud ettepanek, mille sõlmida kuni 5 aastaks, mida eriti alaealise kohaselt võiks TLS-i § 7 lõikesse 42 lisada konkreetse kontekstis ei saa ilmselt lugeda lühiajaliseks. ajalise piiri töölepingu tähtaja kohta, oleks liiga piirav. Seetõttu teeme ettepaneku kaaluda vastavasse Tähtajalise töölepingu sõlmimine eeldab mõjuva sättesse konkreetse ajalise piirangu lisamist, seades põhjuse olemasolu ja mõjuvaks põhjuseks on nt töö piirangu kestuse vajadusel sõltuma alaealise hooajalisus. Alaealised valdavalt töötavadki hooajaliselt vanusest. ehk lühiajaliselt. Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et mõistet Mittearvestatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud „pereettevõte“ ei ole seni üheski kehtivas õigusaktis liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid kasutatud, mistõttu vajab see defineerimist TLS-is, sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn et säte oleks üheselt mõistetav nii selle rakendajatele määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb kui ka järelevalve teostajatele. konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse 3  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest. Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka eelnõus. Samuti ei tulene eelnõu tekstist, et pereettevõte võib Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikumalt sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes vaid juhul, kui alaealine, kellega leping sõlmitakse, töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid on pereettevõtte enamusosaluse omanike pereliige mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus (alaneja või külgjoones sugulane), nagu sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping seletuskirjas on selgitatud. Palume eelnõu selles pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi osas täiendada. ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda. Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat 4  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda. 3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetava § 8 lg 2 punkti 1 Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. („(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud suvevaheajal“) puhul on seletuskirjas välja toodud, et Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järelduste järgi peab õppimiskohustuslik alaealine saama suvevaheajal puhata vähemalt 4 järjestikust nädalat ehk 28 kalendripäeva. Eelnõuga välja pakutav sõnastus seda aga ei taga, kuna suvevaheaeg kestab vähem kui 3 kuud (2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad–Riigi Teataja ). Seetõttu tuleks § 8 lg 2 punkti 1 sõnastust vastavalt muuta. 4. Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse tööandjale õigus Arvestatud selles osas, et 7–12-aastase alaealise tohib lubada 7–12-aastane alaealine tööle ühe tööpäeva eelnõukohase seadusmuudatuse järel tööle lubada möödumisel alaealise registreerimisest töötamise ülejärgmisel tööpäeval pärast tema töötamise registris. Sõltumata seletuskirjas toodud selgitustest registreerimist, kui kahetööpäevane loamenetluse ei pruugi see tagada Tööinspektsioonile võimalust tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku ennetavalt reageerida juhtudel, kui alaealise õigused andmisest keeldunud (vt ka TLS-i § 8 lõiget 6). Oleme ei ole tema töölevõtmisel tagatud. Nõustume, et teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et praegune 10-tööpäevane tähtaeg on liiga pikk, ent Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase teeme ettepaneku kaaluda selle lühendamist pigem alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva. 5  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3 tööpäevani või nt sätestada, et alaealise tohib tööle Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7– lubada ülejärgmisel tööpäeval peale registreerimist 12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, (mis kindlustaks Tööinspektsioonile vähemalt ühe jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei täistööpäeva reageerimiseks), mitte muuta seda ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud peaaegu olematuks. juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve- eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav. 5. Me ei toeta eelnõu paragrahvis 2 tehtud ettepanekut Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, alkoholiseaduse muutmiseks, mis võimaldaks millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- edaspidi alaealistel (16-17. aastastel) valmistada, aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi müüa ja müügiks pakkuda alkohoolseid jooke. valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli Kuigi eesmärk lihtsustada alaealiste töötingimusi palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus reguleerivat korda on tervitatav, tuleb siiski seada eelnõust eemaldatud. esikohale alaealiste tervis, turvalisus ja heaolu. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suurendab lapse viibimine alkoholi tarvitamist normaliseerivates keskkondades (näiteks baarides) oluliselt riski alustada varem alkoholi tarvitamisega ning teha seda sagedaminini. Uuringud näitavad, et alaealiste risk alkoholi kahjuliku mõju tekkeks suureneb, kui nad puutuvad rohkem kokku alkoholiga seotud keskkondadega, müügikohtades oleva reklaami ja teiste inimeste alkoholi tarbimisega. See võib normaliseerida alkoholi 6  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tarvitamist ja kujundada positiivseid ootusi alkoholi tarvitamise suhtes. Hindame ettepanekut laste heaolu kahjustavaks ja märgime, et ka teistes Balti riikides ega ka Põhjamaades alaealistel lahtise alkoholi käitlemise õigust ei ole. Ka seletuskirjas viidatud „Analüüsis varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas“ (Sotsiaalministeerium, 2020), kus on alkoholiga seotud piirangud noorte teatud valdkondadesse töölevõtmisel ühe takistusena välja toodud, sellist lahendusettepanekut probleemi lahendamiseks ei tehtud. Lisaks märgime, et alkoholi müües peab tegema kahtluse korral kindlaks ka ostja vanuse ning keelduma alkoholi müügist joobetunnustega inimesele. On kaheldav, et need ülesanded (eriti viimane) oleksid lapsele jõukohased. Haridus- ja 1. Eelnõuga täiendatakse töölepingu seadust (TLS) Selgitatud. Selgitame, et seletuskiri ei anna mõistele Teadusministeerium sättega (§ 7 lg 42), mis võimaldab töötamist „pereettevõte“ definitsiooni ja see ei olegi olnud pereettevõttes igas valdkonnas. Antud laiendus eesmärk. Seletuskirjas on selgitatud, mida eelkõige pereettevõttes töötamiseks on igati tervitatav, kuid mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud samas võib olla piirav. Pereettevõte ei ole erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, reguleeritud termin, nagu on toodud välja ka kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega seletuskirjas, mistõttu kasutatakse seda mõistet tööleping pereettevõttes töötamiseks: Pereettevõttes erinevalt. Arvestades mitmekesist perekonna töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus mudelit, siis pereettevõttena võib käsitleda ka nt tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas kasuvanem, kes ei ole lapsendanud või vanema selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, 7  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus elukaaslast, kes omab ettevõtet. Samas seletuskirjas külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse toodud definitsioon sellist võimalust ette ei näe, (PKS) tähenduses. mistõttu on pereettevõttena käsitletud üsna kitsast ringi, mis võib olla ebamõistlikult piirav. Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi, sh Teie pakutud näidet, et kasuvanem sõlmib vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu pereettevõttes töötamiseks. Leiame, et liialt detailne seaduse sätte sõnastus piiraks taotletavat paindlikkust ega võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. 2. Eelnõuga kavandatakse uut alkoholi käitlemise Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, erandit alaealistele, lubades neil alkoholi sisaldavate millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-, aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi majutus- ja muudes teenindusettevõtetes valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli (alkoholiseaduse § 47 lg 5). Meie hinnangul on vaja palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus paremat õiguslikku selgitust, kuidas ei lähe see eelnõust eemaldatud. Seega ei ole vajalik esitada eelnõu muudatus vastuollu EL direktiivi 94/33 artikli 2 seletuskirjas Teie palutud õiguslikku selgitust. lõike 2 punktiga b, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. 3. Lisaks teeme ettepaneku muuta TLS-is alaealiste Mittearvestatud. TLS § 43 lõike 4 aluseks on direktiivi tööaega reguleerivaid sätteid. TLS § 43 lõikes 4 on 94/33 artikli 8 lõike 1 punkt b, mis sätestab järgmist: õppimiskohustusliku alaealise õppeveerandi kestel Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust töötamisele seatud ajaline ülempiir 2 tundi (teatud kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et 8  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus juhtudel 3) päevas ning kuni 12 tundi nädalas. Meie piirata laste tööaega: b) kahe tunnini koolipäevas ja 12 hinnangul on taoline piirang liigselt jäik ning võib tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta avaldada olulist negatiivset mõju tööandjate jooksul väljaspool kooliaega, tingimusel et siseriiklikud valmisolekule alaealisi tööle värvata. õigusaktid ja/või tava seda ei keela. 4. Teeme ettepaneku muuta TLS § 43 lõike 4 punkti 3 Mittearvestatud. MKM ei arvesta ettepanekuga muuta ning lõiget 42 selliselt, et õppeveerandi kestel oleks TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 ja sama sätte lõiget 42, vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal selliselt, et vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku lubatud väljaspool kooliaega töötada kuni 8 tundi töötaja lubatud tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool päevas. kooliaega oleks kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (eelnevalt märkisite, et 12 töötundi nädalas on piirav). Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 602 SE, sh muudatused TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 kohta, mille kohaselt: (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 3) vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal – 2 tundi koolipäevas, 8 tundi koolivälisel päeval, kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.“ Kui Eesti Vabariigi president kuulutab välja selle seaduse, siis see tähendab, et vähemalt 15-aastasel 9  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus õppimiskohustuslikul töötajal on lubatud teha tööd 2 tundi koolipäevas (nagu ka varem), 8 tundi koolivälisel päeval (nädalavahetusel, pühadel), kuid eeldusel, et töötundide arv nädala jooksul ei ületa 12 tundi (nagu ka varem). Seega nüüd on eraldi välja toodud lubatud töötundide arv koolipäevas ja koolivälisel päeval. Koolivälise päeva töötundide arvu lisamise aluseks on direktiivi 94/33 artikli 8 lõike 1 punkti b teine tekstiosa, mis lubab vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada koolivälisel päeval kuni 8 tundi. 5. Samuti peame vajalikuks tõsta õppeveerandi kestel Mittearvestatud. Selgitame, et alaealiste lubatud lubatavate töötundide arvu. töötundide arvu õppeveerandi kestel ei ole Eestil võimalik tõsta, kuna alaealiste töötundide arvu, sh õppeveerandi kestel, reguleerib rangelt direktiiv 94/33, millest peame kinni pidama ja mis on TLS-i üle võetud miinimummahus. Eesti Hotellide ja Ettepanek 1: Tahaksime lisada järgmise punkti, mis oli Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel Restoranide Liit arutluse all kevadel, kui see teema MKM-i poolt toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle tõstatati, seda võiks MKM kaaluda, tagasi panna: üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud Raha käitlemise vanusepiiri ülevaatamine: küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada Tööinspektsiooni rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla seaduses raha käitlemisele vanusepiir, sest TLS ei näe 15-aastased üldjuhul raha käitlemisega seotud töid ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei teha, kuivõrd selline töö ei ole alaealisele sobiv (kõrge ole plaanis muuta selle põhjal seadust, kuid jätkame pinge, vastutus, riskid jne). Arvestades, et tänapäeval arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku leevendamise üle. 10  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus enamasti ei arveldata enam sularahas, siis võiks selle vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani. Ettepanek 2: Alkoholiseaduse muutmisega nähakse Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on müügiks pakkumise ja müügiga (eelnõu § 2 ja seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks seletuskirja lk 7-8). Eelnõuga kavandatav uus alkoholi pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset käitlemise erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust valmistamist ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi mitte kogu tootmist. Muudatuse eesmärk on, et tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, alaealine saaks teenindusettevõttes klienditeenindajana ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks töötades täita muuhulgas tööülesandeid, mis tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi puudutavad alkoholi sisaldavate jookide valmistamist sisaldanud klaaside koristamisel. ning sellega motiveerida tööandjad alaealisi klienditeenindajatena tööle võtma. Alkohoolse joogi See tähendab, et jätkuvalt jääb kehtima üksnes üks valmistamise all peetakse silmas alkoholi sisaldavate erand alaealiste puhul, mis puudutab alkoholi käitlemist kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-, majutus-ja on sätestatud AS-i § 47 lõikes 5: „Alaealist ei tohi ja muudes teenindusettevõtetes rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel Teeme ettepaneku, et alates 16. aastast võiks olla kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine alkoholi käitlemise õigus noortel (st võib serveerida puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholi avatuna ja võib ka koristada alkoholi klaase alkoholiga.“ jms), kuid alates 13-aastaselt võiks olla võimalus rakendada noort laudade koristamisse, sh alkoholi sisaldanud klaaside koristamisse. Eesti Kaubandus- Ettepanek 1: Alkoholiseaduse muutmine – Leiame, et Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud Tööstuskoda tuleks kaaluda võimalust lubada 13–15-aastastel noortel alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba täita abistavaid koristusülesandeid toitlustusasutustes, rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on 11  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus sh alkoholiklaaside koristamine, kui on tagatud, et nad seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks ei osale alkoholi serveerimises ega müügis. Selline pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset lahendus looks tööandjatele vajaliku paindlikkuse. tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi kohaselt võib 13–15-aastast alaealist rakendada tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, toitlustusasutustes abistavates töödes, mis hõlmavad ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks laudade, nõude ja klaaside koristamist, sealhulgas tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi alkohoolseid jooke sisaldanud nõude koristamist, sisaldanud klaaside koristamisel. tingimusel, et alaealine ei osale alkohoolse joogi serveerimises ega müügis. Ettepanek 2: Majandus- ja Kommunikatsiooni- Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel ministeerium kaalus kevadiste seadusemuudatuste toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle raames võimalust lubada juba 12-aastastel teha teatud üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses raha käitlemisega seotud töid. Tööinspektsiooni Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla 15-aastased küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada üldjuhul raha käitlemisega seotud töid teha, kuivõrd seaduses raha käitlemisel vanusepiir, sest TLS ei näe selline töö ei ole alaealisele sobiv. Kuna tänapäeval ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei enamasti ei arveldata sularahas, siis oli kaalumisel ole plaanis muuta selle järgi seadust, kuid jätkame võimalus see vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani. arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku leevendamise üle. Kaubanduskoda palub eelnõusse vastav muudatus lisada, kuna selline muudatus suurendab tööandjate paindlikust. Leiame, et kuigi seadus näeb ette teatud miinimumnõuded, siis on igal ettevõtjal võimalus seada see alampiir oma ettevõttesiseselt seaduses sätestatust kõrgemaks. Lisaks on jätkuvalt vaja vanema nõusolekut alaealise tööle asumisel ning kui alaealine ei ole valmis 12  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus teatud vanuses sularaha kätlema, siis on vanemal õigus keelduda last sellisele tööle laskmast. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt võib vähemalt 12-aastane teha raha käitlemisega seotud töid. Eesti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis Selgitatud. Selgitame, et Teie välja pakutud muudatust Põllumajandus- koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku teeb ei tehta käesoleva eelnõuga ja ei muudeta mitte TLS-i Kaubanduskoda ettepaneku töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse § 43, vaid muudatus on tehtud TLS-i §-s 7, et taastada muutmise seaduse eelnõu menetluse käigus muuta endine olukord, kus põhikooli lõpetanud või 17- töölepingu seaduse §-i 43, et võimaldada üle 15- aastaseks saanud alaealisel oli võimalik töötada aastastel alaealistel töötada seadusest tulenevate täistööajaga. Nimelt Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu piirangutega. töölepingu seaduse muudatuse, millega täiendatakse TLS-i § 7 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses: Seoses koolikohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani on oluliselt vähenenud noorte võimalused töötada. Kehtiva „(11) Õppimiskohustus on käesoleva seaduse töölepingu seaduse § 43 lg 3 p 3 järgi loetakse vähemalt tähenduses alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni 15-aastase õppimiskohustusliku töötaja täistööajaks või 17-aastaseks saamiseni.“ vaid 2 tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi kestel ning 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas Selle sätte eesmärk on võimaldada põhikooli lõpetanud koolivaheajal. Lisaks ei tohi alaealine töötada 15–16-aastasel või 17-aastaseks saanud alaealisel soovi koolivaheajal rohkem kui poole vaheaja kestusest. korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi EPKK liikmete tagasiside põhjal ei ole ettevõtjatel seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Muudatus on võimalik ega mõistlik sellistel tingimustel noori tööle tingitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatustest, võtta – näiteks loomakasvatusettevõtetes kulub juba millega muudeti koolikohustus õppimiskohustuseks farmi sisenemiseks vajalikele hügieeniprotseduuridele ning tõsteti õppimiskohustuse iga, mille tulemusena ligi pool tundi, mis arvestatakse tööajaks. Kahe tunni hakkasid ka põhikooli lõpetanud 15–17-aastastele pikkune tööaeg ei kata töö korraldamise ega alaealistele kehtima õppimiskohustuslikele alaealistele kohalduvad tööaja piirangud. Nii tööandjad kui ka 13  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus väljaõppeks kuluvat aega ning seetõttu jäävad noored mitmed keskkooliõpilased pöördusid MKM-i poole tööturult kõrvale. sooviga taastada endine olukord, mida tänaseks ongi tehtud. Muudatus mõjutab oluliselt ka kutseõppes osalevaid noori, kelle võimalused omandada praktilist töökogemust on piiratud. Ettevõtjad on väljendanud ebakindlust, kuidas tõlgendada tasustatud praktikat – kas seda käsitletakse töölepingu seaduse tähenduses töötamisena. Kuigi töölepingu seaduse § 43 lg 4¹ võimaldab kutseõppeasutuse õppijal olla tööpraktikal 14-aastase puhul 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning vähemalt 15- aastasel 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, ei ole selge, kas praktika käigus makstava töötasu puhul kehtivad samad piirangud. Samuti juhime tähelepanu, et paljud gümnaasiumid on suunatud kindlatele erialadele – näiteks Tallinna Laagna Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi IT- ja tervishoiusuunad, kus praktiline töökogemus on õppimise jätkamisel kõrgkoolis oluliseks eeliseks. Seetõttu teeb EPKK ettepaneku taastada töölepingu seaduse varasem redaktsioon (RT I, 02.05.2024, 28) ning tunnistada kehtetuks § 43 lg 3 p 3, mis piirab õppimiskohustuslike noorte tööaega. Lisaks juhime tähelepanu töölepingu seaduse § 7 lg 4¹ Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 aluseks on sõnastusele, mille järgi võib tööandja sõlmida 13- direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkt c. Selgitame, et 14  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus aastase alaealisega töölepingu järgmiste tööde eelviidatud direktiivi sätte kohaselt võib 13-aastane tegemiseks nagu põllumajandustööd, kaubandus- või alaealine teha kerget tööd ainult seaduses määratud teenindusettevõttes tehtavad abitööd, toitlustus- või tööliikide puhul ning direktiivist 94/33 ei tulene nõuet majutusettevõttes tehtavad abitööd või muud tööd, mis kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud alaealistele. Kuivõrd vastavalt direktiivile 94/33 tuleb nõuetele. Praegune sõnastus võib jätta eksliku mulje, et lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise samasid töid ei tohi teha 14-aastane alaealine. puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine Soovitame normi sõnastust täpsustada, et see kajastaks üle 13-aastaste alaealiste puhul piiraks oluliselt selles üheselt vanusepiiranguid ja lubatud tööliike. vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks. Eesti Ametiühingute 1. Eelnõu § 1 punkt 2 (TLS § 7 lõige 42): Paragrahvi Selgitatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud Keskliit 7 täiendus tekitab küsimusi. On arusaamatu, mis on liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid pereettevõte. Seadust lugedes peaks aru saama, sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn millist ettevõtet loetakse pereettevõtteks. Paraku on määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb selgitus ainult eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa järgi tuleb tööandjana mõista töölevõetava alaealise Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes lapsendajat, samuti alaealise lapse eestkostjat. Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, Leiame, et pereettevõttesse kuuluvate isikute ring et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka on liialt lai. Samas ei hõlma see isikuid, kes ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu tegelikult võivad ühise pere moodustada (näiteks õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele kärgpere). nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, Ka pereettevõttes töötamiseks tuleks saada tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. Tööinspektsioonilt nõusolek. Jääb arusaamatatuks, Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel mille alusel Tööinspektsioon hindab, kas tegemist liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes on pereettevõttega. Direktiivi 94/33 järgi vähemalt endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada 13-aastased ei tohiks töötada muudes valdkondades liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest. alal. Eelnõu järgi võib aga pereettevõttes teha Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne 15  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus kergeid töid igas tegevusvaldkonnas. Saab õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna järeldada, et eelnõu ei ole direktiiviga kooskõlas. õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka eelnõus ega seletuskirjas. Seletuskirjas on põhjalikumalt selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda, kuna kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda. Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 94/33. Veelgi enam, direktiiv näebki ette sellise võimaluse kehtestamise riigisiseses õiguses. Siinkohal tuleb vaadata kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b, millest tuleneb liikmesriigile õigus reguleerida riigisiseses õiguses pereettevõttes töötamist. Nimelt on üldreegel see, et alates 7. eluaastast on lubatud teha kerget tööd kultuuri- , kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Sellest 16  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus üldreeglist võimaldab teha erandi direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b, mis sätestab järgmist: Liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata käesolevat direktiivi juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuuluvad: b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. Seega ei saa kuidagi väita, et eelnõu oleks direktiiviga 94/33 vastuolus. Pereettevõttes töötamine ehk oma vanemate Mittearvestatud. Kordame seletuskirjas selgitatut. abistamine on igati normaalne tegevus, kuid selleks Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TLS-i § 7 lõike 4 lause 2 ei peaks perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muudel töölepinguid ja töötamist kajastama töötamise tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või registris. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on reklaamitegevus lubatud, mis võib see viia olukorrani, piiratud teovõime. Seega lapsevanem lapse kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga seadusliku esindajana peaks kaitsma alaealise huve töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda lepingu sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib pöörduda töövaidlusorganisse. Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel konkreetse pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem) määrata karistuse. Mõistame, et pereettevõttes sõlmiks lapsega osalise ajaga töölepingu. töötamine ja oma vanemate abistamine on igati Lapsevanem tööandjana peaks lepingu sõlmimisel normaalne tegevus. Sel juhul toimub tavaliselt alaealise kokku leppima lapsele makstava töötasu, töötamine pereettevõttes kirjaliku töölepinguta, kuigi 17  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tööülesanded, konkreetse palgapäeva jms. oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise Lapsevanem tööandjana peaks täitma kõiki suhtega. Alaealisega alates 7. eluaastast pereettevõttes tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga kuu väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama ohutud reklaamitegevus-valdkonda töölepingu sõlmimise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad võimaluse seaduses sätestamine võimaldaks noorel töötingimused, pidama tööajaarvestust, töötada seaduslikult ja alustada varakult pensionistaaži töökohustuste rikkumisel juhtima tähelepanu kogumist. Rõhutame, et tegemist on lisavõimalusega, rikkumisele hoiatamisega, vajadusel esitama mitte kohustusega. kirjaliku ülesütlemisavalduse, tegema kandeid töötamise registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes Kui alaealise tööle võtnud pereliige rikub alaealisega kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut rikutakse sõlmitud töölepingut, siis teda kaitseb Tööinspektsioon, – nt ei maksta kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu kelle poole on võimalik pöörduda kaebusega. Seega ei tema eest on sõlminud sama isik, kes omab jää lapse õigused kaitseta. pereettevõtet. Seega jäävad lapse õigused kaitsmata. Jääme oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö reguleerimiseks oma peres. 2. Eelnõu § 1 punkt 3 (TLS § 8 lõige 2): Koolis käiva Mittearvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealise peamiseks ülesandeks on hariduse alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et omandamine. Samas on hea, kui alaealine saab see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest töötamise kogemuse varakult. Peame mõistlikuks paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad lahendust, mille kohaselt alaealine saab töötada võimalused varast töökogemust omandada ja kaks kuud suvevaheajal. Lühikeste vaheaegade tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel pikemalt korral peaks saama ka puhata ja seega, kui töötada töötamine on võimalus alaealistele, mitte kohustus. sisuliselt koolivaheajal kõikidel tööpäevadel, siis Alaealine ise peab olema nõus töötama koolivaheajal muudeks tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame, pikemalt, samuti tuleb alaealise seaduslikul esindajal et õigus töötada ei tohiks olla pikem kui pool anda nõusolek oma lapse koolivaheajal töötamisele. koolivaheaja kestusest. 18  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3. Eelnõu § 1 punkt 4 (TLS § 8 lõige 3): Alaealine ei Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on kompromissi eesmärgil muudatuse, millest tuleneb, et selleks nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile peab Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase jääma aega, et hinnata töö sobivust alaealisele. alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva alates EAKL ei ole vastu 10-päevase tähtaja TÖR-is kande tegemisest. Arvestades sellega, et lühendamisele, kuid üks päev on meie hinnangul Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu liialt lühike aeg veendumaks, et konkreetne töö on alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse lapsele ohutu. Ühepäevane tähtaeg võib praktikas kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni vähendada tegeliku järelevalve tõhusust ja muuta senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks nõusoleku formaalseks. Kümnepäevast tähtaega esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle võiks vähendada 5 päevani. lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav. 4. Eelnõu § 1 punkt 5 (TLS § 56 kehtetuks Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase tunnistamine): Väga paljud 16–17-aastased töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas alaealised töötavad kogu kalendriaasta jooksul. (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline Alaealistele pikema põhipuhkuse andmise ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja põhjuseks on nende suurem vajadus puhkuse järele, juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse võttes arvesse nende arengulisi eripärasid ja haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli piiranguid töökeskkonnas. Pikema põhipuhkuse kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine näol on tegemist täiendava kaitsemeetmega noore hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine töötaja taastumisaja pikendamiseks. Koolis üldjuhul kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. käivatele alaealistele on oluline, et töö ja õppimine Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse oleks tasakaalus ning kindlasti vajavad nad pikemat kestuse lühendamine suurendada tööandjate põhipuhkust lisaks tervise kaitsmisele ka hariduse 19  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus omandamiseks. Eeltoodud põhjustel leiame, et 35- motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda päevase puhkuse lühendamine ei ole vajalik. suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. 5. Eelnõu § 2: Eelnõuga tehtavate muudatuste Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, kohaselt võiks näiteks 16-aastane alaealine töötada millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- alkoholi valmistavas ettevõttes või alkoholi müüvas aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi toitlustusasutuses. Ei ole ka välistatud alaealise üksi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli töötamine töökohas, kus alaealine peaks lisaks palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus muudele ülesannetele ka serveerima alkoholi seda eelnõust eemaldatud. tarbivatele klientidele. Seega eelnõu ei hoia ära alkoholi tõttu tekkivaid võimalikke ebaturvalisi olukordi, näiteks nagu ebakaines olekus klientide teenindamine. Alaealiste poolt tehtav töö ei peaks olema seotud alkoholiga. Erandjuhul võiks alaealise töö olla seotud üksnes avamata pakendis alkoholiga. Praegu kehtiv alkoholiseaduse § 47 lg 5 lubab alaealist rakendada alkoholi käitlemisega seotud töödel ainult juhul, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga, näiteks ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil. Leiame, et eeltoodud alkoholiseaduse säte annab piisavad piirid alaealistele tööülesannete täitmise käigus alkoholiga kokku puutumiseks ning ei ole vajadust kehtiva alkoholiseaduse § 47 lõike 5 muutmiseks. Eesti Tööandjate Toetame töölepingu seaduse muudatusi, mille Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, Keskliit eesmärk on muuta alaealiste töötamist millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- 20  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus paindlikumaks. See loob noortele paremad aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi võimalused varakult töökogemust saada ja valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli tööharjumust kujundada. Pooldame ka palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus alkoholiseaduse muudatust, mis võimaldaks eelnõust eemaldatud. alaealistel alates 16. eluaastast töötada alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga seotud töödel. Ettepanek: Samas teeme ettepaneku täpsustada Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud regulatsiooni nii, et noortel oleks alates 16. alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba eluaastast lubatud alkoholi käitlemine – näiteks rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on serveerimine ja avatuna alkoholi sisaldavate seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks klaaside koristamine. Lisaks võiks alates 13. pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset eluaastast olla lubatud noorte rakendamine laudade tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust koristamisele, sealhulgas samuti alkoholi eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi sisaldanud klaaside koristamisele. Selline muudatus tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, annaks võimaluse kaasata alaealisi senisest enam ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks erinevatesse tööülesannetesse toitlustus-, majutus- tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi ja teistes teenindusettevõtetes. sisaldanud klaaside koristamisel. Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei saa nõustuda töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise eelnõus toodud järgmiste ettepanekutega: 1. Alaealiste loamenetluse tähtaja lühendamine Arvestatud osaliselt. Selgitame, et Tööinspektsioon ise kümnelt tööpäevalt ühele: Seletuskirja kohaselt on andis MKM-i analüütikule eelnõu koostamisel teavet, jõutud järeldusele, et üldiselt ei ole mille kohaselt keelduvaid otsuseid alaealise tööle Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte alaealise tööle lubamisest ja töötamise registris ei lubada alaealist tööle. Tööinspektsiooni aastaraamatus 21  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus registreerita 7–12-aastaseid alaealisi ülemäära 2023. aasta kohta on samuti toodud välja, et 2023. aasta palju, siis peaks 1 tööpäeva pikkune tähtaeg olema jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid loa menetlemiseks piisav. Selgitame, et nimetatud lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused muudatusega kaasneb koormus Tööinspektsioonile, vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat kes peab taotlused 10 korda lühema ajaga läbi otsust ei olnud vaja teha. Lisaks taotluste arv on vaatama. Alaealiste töötamisel peab arvestama, et valdavalt väike (115 taotlust nt 2023. aastal ning 88 loamenetluse eesmärk on ennekõike ennetada taotlust 2024. aastal), mis on üldjuhul koondunud suve- alaealiste kui tööturu kõige nõrgema osapoole eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud kokkupuuteid talle ebasobiva tööga. Uues olukorras suvemalevatega). me suure tõenäosusega tuvastame ikkagi tagantjärgi, et töö polnud alaealisele sobiv ja Oleme teinud eelnõusse kompromissi eesmärgil tegelikkuses on need lühiajalised töö tegemised muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on selleks hetkeks juba lõppenud, kui Tööinspektsioon aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist suudab kontrolligi alustada. Valdav enamus kokku kaks tööpäeva alates TÖR-is kande tegemisest. noortest, kelle osas meile täna loataotlus esitatakse, on suvevaheajal toimuvad malevad ja nende raames pakutavad töökohad täituvad kiirelt ning nimekirjad kinnitatakse ette juba varakult. Seega nende osas teate esitamine Tööinspektsioonile ei ole sedavõrd aeganõudev, et kaaluks üle muudatusvajaduse. Ka ei ole Tööinspektsioon pidanud üldjuhul probleemiks kui nimekirjades on toimunud üksikuid muudatusi ootamatult (nt haigestumised) ka seni on koostöö maleva esindajate ja Tööinspektsiooni vahel olnud sujuv. Kui MKM siiski näeb eelnevast hoolimata reaalset vajadust lühendada loamenetluse pikkust, siis jääme siinjuures varasemalt korduvalt väljendatud 22  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ettepaneku juurde, et see ei peaks olema lühem kui 5 tööpäeva. Arvestama peab, et Tööinspektsiooni ressursid on täna niigi piiratud ning mitte iga tööinspektor ei tegele täna alaealiste loamenetluse raames nõusoleku andmisega. Lisaks esineb olukordi, kus tööinspektor, kes tavapäraselt nõusolekumenetlustega tegeleb, haigestub ootamatult, osaleb terve tööpäeva kestvas kontrollimenetluses, kohustub osalema Tööinspektsiooni korraldataval koolitusel jne ehk see tähendaks pidevat ressursside väga kiiret ümberjaotamist, mis eesmärki arvestades ei ole mõistlik. 2. Eelnõu § 2: Näeme, et kavandatava alkoholiseaduse Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, § 47 lg 5 p 2 puhul tekiks vastuolu lõikega üks ning millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- lisaks ei lähe see kokku ei ILO konventsioonides aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi toodu ega ka Eesti Vabariigis kehtiva valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli alkoholipoliitikaga. palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust eemaldatud. ILO töölevõetava isiku vanuse alammäära konventsioon (nr 138) artikkel 1 kohaselt, liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima riiklikku poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk- järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Artikkel 3 lg 1 lisab, et vanuse alammäär tööle võtmiseks, mille laad või 23  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui 18 aastat. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine“ artikkel 3 punkti d kohaselt, mõistel sobimatu töö ja muu sobimatu tegevus on tähenduses, töö, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik. Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, artikkel 1 lg 3 kinnitab ILO konventsioonides sätestatut, et liikmesriigid kindlustavad üldiselt, et tööandjad tagavad noortele eakohased töötingimused. Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist. Tööinspektsioon leiab, et ka 16–17-aastane on liiga noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama ning olema kokkupuutes alkoholsete jookidega üldiselt. Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha 24  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma täiskasvanu ülesandeks. Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik. Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille kohaselt peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi müügialal, et vältida laste juhuslikku sattumist sinna müügialale ning alla 18-aastastele alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja võib kaasa tuua süüteovastutuse. Seetõttu on eelnev ettepanek vastuolus üldise Eesti alkoholipoliitikaga ja ei tohiks lastel alkoholi serveerimist lubada. Alkohoolsete jookide müümisel tulevad alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida on kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita muuta, näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse korral küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord – alaealine, kes enne 18. eluaastat ei tohi alkoholi tarbida, seda osta, peaks kontrollima mh täisealise ostja puhul, kas viimasel on olemas õigus alkoholi osta. Lisaks võib tekkida ka probleem nt olukorras, kus kohvikus või restoranis alkoholi serveerivalt alaealiselt klienditeenindajalt küsitakse joogisoovitusi (nt milline vein või kokteil vms sobiks x toidu juurde). Alkoholiseaduse § 45 keelab müüa alkoholi joobetunnustega isikutele. On kaheldav, et alaealiste jaoks oleks eelkirjeldatud 25  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus nõuete ja ülesannete järgimine jõukohane. Laste turvalisust silmas pidades on oluline meeles pidada, et purjus inimeste teenindamine võib olla oht noorte vaimsele ja füüsilisele turvalisusele. Tervise Arengu 1. Me ei toeta alkoholi serveerimise õiguse vanusepiiri Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, Instituut toomist 16 eluaastale, ilma, et oleks maandatud selle millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- muudatusega kaasnevad riskid. Ilma kogemuseta ja aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi koolituseta on alkoholi serveerimisega seotud valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli töökohal noore jaoks mitmeid riske: palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust välja jäetud.  Teismelise aju arengulised iseärasused mõjutavad tema enesejuhtimise- ja otsustusvõimet, mistõttu ta võib riske alahinnata ja teha otsuseid, mis mõjutavad teda negatiivselt.  Alaealised töötajad võivad tunda survet müügieesmärkide täitmiseks ja pakkuda seetõttu alkoholi vastuolus seaduse või oma väärtustega.  Alkoholi serveerimine toob kaasa suurema riski kokkupuuteks joobes ja agressiivsete klientidega ning ahistamise juhtumitega. Nende olukordadega toimetulemine ületab noorukite füüsilist ja psühholoogilist võimekust.  Samuti võib alkoholi serveerimise vanusepiiri alandamine anda noortele signaali, et ka alkoholi tarvitamine on alaealistele aktsepteeritav ning mõjutada nende hoiakuid ja arvamusi alkoholist. 26  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Juhul kui siiski seadusandja otsustab alkoholi serveerimise vanusepiiri langetada 16 eluaastale, tuleks sätestada ka sellega seotud ettevõtja kohustused:  Tagada noorele kohapeal täiskasvanu järelevalve töö ajal.  Tagada koolitus enne töö alustamist.  Tagada, et alaealine ei degusteeri ega tarvita alkoholi töö käigus. 3. Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse juhtumid, kui alaealine eksib seaduse vastu, müüb või serveerib alkoholi isikule, kellele ta seda müüa ei tohiks? Oleme seisukohal, et seaduses peavad olema selgelt sätestatud järelevalve teostamisega seotud aspektid, tööandja vastutus ja võimalikud karistused. Lastekaitse Liit Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki lihtsustada alaealiste töölevõtmist ning toetada noorte tööelu alustamist ametlikus ja turvalises keskkonnas. Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud eelnõus sisalduvate muudatuste kohta. 1. Alkoholi käitlemise muudatus: Lubades alates 16. Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, eluaastastel noortel töötada toitlustus- ja millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- teenindusettevõtetes töödel, mis on seotud aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi alkohoolse joogi valmistamise, müügiks pakkumise valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli ja müügiga, vastab valitsusliidu eesmärgile palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus leevendada tööjõupuudust, kuid riik peab tagama, et eelnõust eemaldatud. 27  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus see ei tooks kaasa ohtu lapse tervisele ega arengule. Muuhulgas juhime tähelepanu, et kavandatav muudatus on vastuolus riikliku strateegiadokumendiga „Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035“, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust, nähtavust ja noorte kokkupuudet alkoholiga. Arengusuunad rõhutavad, et alaealiste varajane kokkupuude alkoholiga, sealhulgas töö kaudu alkoholiga seotud keskkondades, suurendab normaliseerumist ning võib nõrgendada ennetustegevuse mõju. Kuigi Eesti noorte seas on alkoholitarvitamine viimastel aastatel vähenenud, on see jätkuvalt märkimisväärne probleem. 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et alkohol on noortele liiga kättesaadav ja sotsiaalselt normaliseeritud nähtus. Rahvusvahelised uuringud12 näitavad, et alkoholiga seotud töökeskkondades on riskid eriti kõrgendatud, sh seksuaalse ahistamise, agressiivse käitumise ja eakaaslaste surve osas. Eesti kontekstis kinnitab noorte töötajate haavatavust ka Statistikaameti suhteuuring (2023), mille kohaselt on 53% noori naisi vanuses 18–29 kogenud tööl seksuaalset ahistamist. See näitab, et just nooremad töötajad, 1 Opoku, E., Wimalasena, L., Sitko, R. (2024). Sexism and workplace interpersonal mistreatment in hospitality and tourism industry: A critical systematic literature review. Tourism Management Perspectives 53 2 La Lopa, J., Gong, Z. (2020). Sexual Harassment of Hospitality Interns. Journal of Hospitality & Tourism Education, 32 (2), 88–101. 28  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus sealhulgas tööelu alustavad alaealised, on selles valdkonnas oluliselt haavatavamad. On oluline, et töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muudatused, mis lubavad alaealiste osalemist alkoholi käitlemisega seotud töödel, ei suurendaks kokkupuudet ega riski veelgi. Konsulteerides muudatusettepanekuid ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutega (noored vanuses 15–18,) tõid nad välja järgmised riskid: • kokkupuude joobes klientidega ja sobimatu käitumine; • alkoholitarbimise normaliseerimine ja võimalik suurem kättesaadavus; • ebaturvaline keskkond; • vastuolu põhimõttega, et noor ei tohi alkoholi tarbida, kuid võib seda müüa või serveerida. • „Kui 16-aastane saab müüa alkoholi siis, kes kaitseb teda selle eest, kui näiteks teenindussektoris (kohvikud ja baarid) tulevad mingid inimesed ja küsivad, et mida see noor soovitaks ja täiskasvanut pole kõrval? Mida see noor tegema peaks, kui tegu on juba purjus inimestega või inimesega, kes on ka natuke ülbed ja ei austa noort? Minu arust ei ole see sobiv lahendus lasta 16-aastane alkoholiga tööle, jah on võimalus, et ta töötab kinniste pudelitega ja vajadusel viib neid lauda vms, aga 29  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus keegi ei taga seda, et noor ise salaja teeb pudeli lahti ja joob. Ma nõustun küll sellega, et noortel on raske tööd leida, aga selline töö võib reaalselt olla kahjulik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Minu hinnang on sellele see, et pigem ei tohiks lasta 16-aastast alkoholiga tööle, sest ta ei tohi seda tarbida, aga ta peab seda pakkuma.” (15-aastane) Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et alkoholi käitlemise töökohtades võib alaealine sattuda olukorda, kus ta peab hindama kliendi joobetunnuseid või keelduma alkoholi müügist. Kehtiva õiguse järgi on joobes isikule alkoholi müümine keelatud, kuid selliste olukordade lahendamine nõuab kogemust, enesekindlust ja suhtlemisoskust. Joobes kliendiga suhtlemine võib olla ebameeldiv, hirmutav ja potentsiaalselt ohtlik, mis võib alaealisele põhjustada tugevat stressi ja ebaturvalisust. Kuigi noored tõdesid, et sobiva töö leidmine on sageli keeruline ja nad on huvitatud töödest teenindus- ja toitlustussektoris, leidsid nad, et selline muudatus seaks ohtu noorte turvatunde ja heaolu töökohtadel. Noored pidasid lahendusena mõistlikuks, et töö piirdub suletud pudelite kandmise või letitööga, mis annab esimesi töökogemusi teeninduses. 30  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Nõustume eelnõu koostajatega, et muudatusettepanek loob paremad võimalused noortele saada ametlik töökogemus teenindusvaldkonnas, kus hooajaline tööjõuvajadus on suur, võib vähendada ebaseadusliku töötamise ja ümbrikupalga riski, ja tugevdab tööõiguste kaitset ja järelevalvet ning suurendab tööandjate valmisolekut noori tööle võtta. Samas tuleb tööjõupoliitika kujundamisel vältida olukorda, kus tööjõupuudust lahendatakse alkoholimüügi piirangute leevendamise kaudu, mis on vastuolus nii riikliku alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kui ka terviseedenduse strateegia eesmärkidega. Lastekaitse Liit soovitab hinnata kavandatava meetme mõju lapse õigustele ning koostada võrdlev analüüs teiste riikide praktikast alaealiste kaasamisel alkoholi käitlemisele ja selle mõjust. 2. Pereettevõttes ja koolivaheaegadel töötamine: Selgitatud. Pereettevõttes töötamise erandi Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu loob rakendamisel jäävad alaealiste suhtes kehtima TLS-ist paindlikuma võimaluse alaealistel töötada tulenevad piirangud alaealise tööajale, lisaks peab pereettevõttes ja koolivaheaegadel, võimaldades tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega seaduslikult vormistada töösuhteid, mida paljud kahjustada tema tervist. Mis puudutab koolivaheaegadel lapsed juba praegu peredes täidavad. Muudatused pikemalt töötamist, siis see on noorele võimalus, mitte vastavad ka noorte endi ootusele, et töö oleks kohustus. Lisaks peab alaealise seaduslik esindaja lubatud, kuid selgelt piiritletud ning jätaks aega ka andma nõusoleku oma alaealise lapse töötamiseks puhkuseks. Lastekaitse Liit toetab muudatusi, mis koolivaheajal. Nõustume, et oluline on lapse õigus soodustavad noorte tööelu alustamist ja ametlike puhata ja mängida. Eelnõu eesmärk on võimaldada töösuhete kujunemist, kuid peab oluliseks, et eelnõu 31  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus rakendamisel tagatakse lapse puhkeõiguse ja nendel alaealistel, kes seda soovivad, töötada mänguaja säilimine ning välditakse olukorda, kus koolivaheagadel pikemalt. töö muutub lapse jaoks kohustuseks või liialt koormavaks. 3. Tööinspektsiooni loa menetlusaeg 7–12-aastaste Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse tööle lubamisel: Kuigi muudatus vähendab muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on bürokraatiat ja võimaldab kiiremat tööleasumist aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist hooajatöödel, on tegemist väga noore kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et vanusegrupiga, kelle puhul iga töö peab olema Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu eelnevalt kontrollitud. Soovitame hinnata alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse menetlusaja lühendamise mõju ja kaaluda kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni kompromissi (nt 3 tööpäeva) või kirjeldada, kuidas senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks Tööinspektsioon tagab sisulise kontrolli ka nii esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lühikese tähtaja puhul. lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav. 4. Põhipuhkuse kestus: Lastekaitse Liit ei nõustu Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase eelnõu ettepanekuga lühendada alaealiste töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas põhipuhkust 35 päevalt 28-le, kuna selle (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline muudatusega ei ole prioriteediks seatud lapse ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja parima huvi printsiipi, vaid selle eesmärk on juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse vähendada tööandjate ja ka SKA halduskoormust haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli ning riigieelarve kulusid hüvitiste maksmisel. kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine Leiame, et tegemist on lapse õigusi ja hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine 32  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus arenguvajadusi kahjustava sammuga. Pikem puhkus niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. toetab lapse füüsilist ja vaimset taastumist ning aitab Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse hoida tasakaalu töö, kooli ja vaba aja vahel. Puhkuse kestuse lühendamine suurendada tööandjate lühendamine vähendab laste võimalust puhata ning motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda on vastuolus LÕK artiklitega 31 ja 32, mis tagavad suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. lapse õiguse puhkusele ja kaitsele majandusliku ekspluateerimise eest. Lastekaitse Liit soovitab säilitada alaealiste põhipuhkuse 35 kalendripäeva. Riigi varasem hüvitissüsteem tööandjale peaks samuti jätkuma, kuid taotlusprotsessi tuleks lihtsustada. Sellisel viisil väheneks bürokraatia, kuid säiliks tööandjate motivatsioon noori tööle võtta. Lisaks toome esile ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Liise Lugna kõneka kommentaari: „Minu arvates peaks noortel siiski jääma pikem puhkus. Veelgi enam – võiks hoopis rohkem rõhutada, et töö ei ole elu keskpunkt ja et puhkamine, loovus ja eneseareng on sama olulised kui töö tegemine. On tähtis, et noored ei kasvaks üles ainult mõttega „õpin - töötan - teenin raha“, vaid saaksid kaasa ka arusaamise, et inimene on loodud looma, unistama, katsetama ja avastama.“ Eesti Õpilasesinduste Eelnõus sisalduvad sätted, mis tekitavad probleemkohti Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, Liit seoses noorte hoiakute kujundamisega alkoholi millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- käsitluse kontekstis. Eelkõige tekitab küsimusi aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi alkoholiseaduse lõike 5 muudatuse teine punkt, mis valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli lubab vähemalt 16-aastasel isikul tööülesannete 33  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus täitmisel alkohoolseid jooke valmistada, müügiks palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus pakkuda ja müüa. eelnõust eemaldatud. Peame mõistlikuks, et 16-aastane noor võib töö käigus käsitleda alkoholi ladustamisel või avamata pakendis, kuid erineva kangusega jookide, näiteks kokteilide, valmistamine ei ole selle vanuse puhul sobiv. Noore inimese regulaarne kokkupuude alkoholi valmistamise ja serveerimisega võib normaliseerida alkoholitarbimist ning vähendada tema enda kriitilist suhtumist alkoholi tarvitamisse. Noore inimese arenguline ja sotsiaalne küpsus ei pruugi veel võimaldada tulla toime olukordadega, mis kaasnevad alkoholi serveerimise ja müügiga – näiteks purjus või flirtivate klientidega suhtlemine, konfliktide lahendamine või eetiliste piiride hoidmine. Osa uuringuid viitavad, et varane kokkupuude alkoholiga, isegi mitte tarbimise vaid tööalase kokkupuute kaudu, suurendab tõenäosust, et noor hakkab tulevikus alkoholi tarvitama sagedamini ja riskantsemalt. Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarvitamise normaliseerumist ning hoida noori alkoholikultuurist eemal vähemalt täisealiseks saamiseni. Kui noored ise valmistavad ja serveerivad alkoholi, õõnestab see ennetuspoliitika põhimõtteid ja saadab ühiskonnale vastuolulise sõnumi. Alkoholimüügi olukordades võib tekkida ka 34  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ebaturvaline või ebamugav töökeskkond, kus tööandjal on keeruline tagada alaealise töötaja kaitse. Euroopa tööohutusega seotud raamdokumendid näevad ette, et noori ei tohi panna tööle, mis nõuab kõrget sotsiaalset küpsust või võib mõjutada nende väärtushoiakuid – alkoholi valmistamine ja serveerimine on selgelt selline töö. Samuti on muudatus vastuolus alkoholiseaduse üldise eesmärgiga vähendada alkoholi kättesaadavust ja tarvitamise sotsiaalset aktsepteeritavust. Riiklikud strateegiad on korduvalt rõhutanud vajadust kaitsta noori alkoholiga seotud mõjude eest, mitte neid suurendada. Kokkuvõttes ei ole 16-aastasele noorele alkohoolsete jookide valmistamise ja müümise lubamine kooskõlas noorte kaitse, rahvatervise ega alkoholipoliitika eesmärkidega. Mõistlik kompromiss oleks võimaldada alaealisel tööalaselt käsitleda ainult avamata või ladustatavat alkoholi, vältides olukordi, kus ta peab seda valmistama, serveerima või müüma täisealistele klientidele. Soolise 1. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase võrdõiguslikkuse ja töölepingu seaduse § 56, mis lühendaks alaealise töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas võrdse kohtlemise põhipuhkuse 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale. (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline volinik Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse kes seletuskirja andmetel moodustavad noorte haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli 35  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine ületöötamise ja stressi riski, eriti hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine koolikohustuslikele noortele, kelle peamiseks niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. ülesandeks peaks olema õppimine. Seletuskirjas Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse puudub vastav mõjuanalüüs. Teen ettepaneku kestuse lühendamine suurendada tööandjate koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. vähemalt kuni 16. eluaastani. 2. Tööinspektsiooni loa tähtaegade lühendamine Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse kümnelt tööpäevalt ühele. Aja lühendamine muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on kümnekordselt tekitades Tööinspektsioonile aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist suurema töökoormuse võib vähendada riigi kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et suutlikkust kontrollida, kas töötingimused on noore Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu tervise ja ohutuse seisukohalt sobivad. Järelevalve alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse nõrgenemine võib võimaldada muuhulgas soolist kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni ahistamist või väärkohtlemist tööandjapoolse senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks järelevalve puudumise tõttu. Teen ettepaneku esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3-päevane lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning luua ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest täiendavaid kohustusi tööandjatele ohutu registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa töökeskkonna tagamiseks alaealistele. Sellisteks neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul võtmisel kohustus koolitada noori oma õigustest piisav. tööelus, sealhulgas diskrimineerimise ning soolise ja seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja sellele reageerimisest. 36  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3. Alkohoolse joogi valmistamine ja müügi lubamine Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, alates 16. eluaastast: Tegemist on käesoleva sügise millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- jooksul juba teise plaanitava muudatusega, millega aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga. valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli Arvestades, et alaealised on haavatav grupp, kelle palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus heaolu eest peab ühiskond seisma, kelle eelnõust eemaldatud. väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja kujunemas ning kelle keha, sealhulgas aju on alles arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab Vabariigi Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle grupi kokkupuudet alkoholiga soodustada. Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste haavatavust on mõistlik neil töökogemuse omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii lähedalt kokku alkoholi valmistamise ja müügiks pakkumisega. Samuti teen ettepaneku lisada seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest ilma sanktsioonideta. Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul olnud põhjust esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus oleks läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs ning seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi vastavad andmed selliste erisuste kohta on 7– 17-aastaste laste ja noorte kohta välja toodud. Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga 37  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus võimaldatavat paindlikkust tööandjatele, kuid ei käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega piirkondlikule ebavõrdsusele. 4. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu olev mõjuanalüüs muudatused soodustavad pigem madalapalgalisi ja on piisavalt põhjalik. ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid võimalusi. 5. Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, 47 lõige 5 muudatus on proportsionaalne soovitud millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- eesmärgi ja võimalike ohtude loomisega aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi alaealistele. Samuti teen ettepaneku seletuskirja valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli mõjuanalüüse täiendada ning kaaluda täiendavaid palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus riiklikke mehhanisme, mis tagaksid noortele eelnõust eemaldatud, mistõttu ei ole enam vajalik Teie töökogemuse kasvavates tulevikusektorites. palvel hinnata AS-i § 47 lõike 5 proportsionaalsust ega täiendada mõjuanalüüsi. Kõnealuse eelnõu menetlemine toimub kiireloomulisena, kuna selle koostamine on seotud koalitsioonileppe eesmärgiga leevendada alaealiste töötamise tingimusi, et võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle eelnõu Vabariigi Valitsusse esitamise tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal, st käesolev eelnõu peab jõudma Vabariigi Valitsusse veel selle aasta lõpuks. Eelnevast tulenevalt ei asu me käesoleva eelnõu raames välja töötama täiendavaid riiklikke mehhanisme. 38