Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused

Kliimaministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 09.12.2025 nr 1-6/3315-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega Ülle Leht [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Siseministri 10. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/47 „Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 10. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/47 „Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1. Muudan siseministri 10. märtsi 2023. a käskkirja nr 1-3/47 „Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt: „Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“. 2. Muudan käskkirja punktis 4.1. toodud projekti „Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe kuritahtlikele ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks“ väljundnäitajaid järgmiselt: Muutunud O.2.2 Ekspertide arv 15 40 Selle näitaja puhul tähendavad julgeolekuolukorrast kohtumiste / koosolekud/seminarid/õppekülas tulenev õpikodade / tused/ühised õppused esmareageerijate õppekülastuste / vastastikust õppimist, et jagada väljaõpe ühisõppuste arv teadmisi ja häid tavasid. kuritahtlikele ja O.2.3 Ostetud arv 0 0 Seadmed - materiaalne vara, terroristlikele seadmete arv millele on riiklike eeskirjade sündmustele kohaselt antud inventarinumber. reageerimiseks See näitaja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. 3. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi.“. 4. Muudan käskkirja punkti 10.8. ja sõnastan selle järgmiselt: „10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“. 5. Muudan käskkirja punkti 11.7. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“. Lisa: Seletuskiri  Lisa 2 Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 10. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 1-3/47 kinnitatud Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimusi. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu Käskkirja muudatusega muudetakse projekti „Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe kuritahtlikele ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks“ näitaja „ostetud seadmete arv“ sihttaset seoses näitaja metoodika muutusega. Kuna selle näitaja raames saab lugeda vaid neid seadmeid, millele antakse inventari number, on sihtväärtuseks „0“, sest projekti raames soetatavaid seadmeid (peamiselt emaabipakid) kasutatakse vaid koolitustel ja neile ei anta inventari numbrit. Täpsustatakse elluviija kohustustega seonduvat. Kehtiva toetuse andmise tingimuste käskkirja punkti 9.2. kohaselt järgib elluviija ostumenetluse läbiviimise reegleid, kui selline kohustus tuleneb ühendmäärusest. Seega toetuse saaja kohustused ei muutu, sõnastust muudetakse, et vältida mitmetimõistetavusi elluviijale kohalduvate kohustuste osas. Muudetakse punktis 10.8. toodud kohustust anda elluviijale aruande puuduste kõrvaldamiseks 10 tööpäeva, kuna Siseministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile esitatava aruande tähtaeg ei võimalda nii pikka tähtaega puuduste kõrvaldamiseks elluviijale anda. Täpsustatakse punkti 11.7. sõnastust nii, et see vastab ühendmääruse § 13 lõike 1 sisule. Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja – metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149. IV Käskkirja mõju TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub allkirjastamisel. VI Käskkirja kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.  KÄSKKIRI 09.12.2025 nr 1-6/3315-1 muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122 muudetud siseministri 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/46 Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.08.2029 Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet Sisekaitseakadeemia Maksu- ja Tolliamet Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 2.1 „Piiriülese koostöö tõhustamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 2 „Parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde.“. TAT sätestatud toetatavad tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - koolitus; - parimate tavade vahetamine, õpikojad, konverentsid, üritused, teadlikkuse suurendamine, kampaaniad, teavitusmeetmed; - seadmed. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. TATi tegevused panustavad „Eesti 2035“ näitajatesse „Usaldus riigi institutsioonide vastu“. Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi. 1.1.2. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ ja selle tegevussuuna „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“ ning eesmärgi „Tark ja innovaatiline siseturvalisus“ ja selle tegevussuundande „Inimeste hoidmine ja arendamine“ ning „Innovatsiooni ja tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamine“ täitmisse. TATi tegevused on seotud ka programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetmega „Kindel sisejulgeolek“. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 2 täitmisele; - on kooskõlas siseturvalisuspoliitika fondide seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. 2 (12)  määruse nr 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus. Nimetatud põhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste EE 2035 näitajatega: "Soolise võrdõiguslikkuse indeks", millesse panustatakse soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmise tegevustega; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, millesse panustatakse võrdse kohtlemise alase teadlikkuse tõstmisega ja „Ligipääsetavuse näitaja“, millesse rahvusvahelise politseikoostöö projekt panustab teadlikkuse tõstmisega erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisest; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata määruse nr 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TATi raames viiakse ellu järgmisi projekte, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. Rahvusvahelise politseikoostöö ja SIS/Sirene alaste teadmiste parendamist toetava e-kursuse loomine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on suurendada Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) politseiametnike ja Sisekaitseakadeemia (edaspidi SKA) kadettide teadmisi rahvusvahelisest politseikoostööst, sh Schengeni infosüsteemist (edaspidi SIS). Projekti raames luuakse SKA ja PPA ekspertidega paindlik, aja- ja asjakohane ning parimaid võimalikke e-õppe meetodeid kasutav e-õppe kursus rahvusvahelise politseikoostöö ja SIS/Sirene4 teemal, mis tagab mugava ligipääsu kõigile PPA politseiametnikele ja SKA kadettidele. Samuti tagatakse e-kursuse ajakohastamine projekti abikõlblikkuse perioodil. 2.1.2. Projekti tulemus Projekti tulemusena on loodud parimaid võimalikke e-õppe meetodeid kasutav rahvusvahelise politseikoostöö ja SIS/Sirene e-kursus, millel on ligipääs kõigile PPA politseiametnikele ja SKA kadettidele. 2.1.3. Projekti sihtrühm PPA politseiametnikud ja SKA kadetid 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.02.2023 – 31.12.2026 2.1.5. Projekti elluviija: Politsei- ja Piirivalveamet 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 4 Sirene tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest. 3 (12) 2.2. Koostöö tõhustamine kolmandate riikidega inimkaubandusega seotud kuritegude lahendamise võimekuse tõstmiseks 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on vähendada inimkaubandusega seotud probleeme. Projekti raames tõhustatakse koostööd kolmandate riikidega, eeskätt Ukraina ja Moldova ametivõimudega, võitlemaks organiseeritud kuritegevusega inimkaubanduse ja sellega seotud kuritegudega. Eelkõige on probleemiks kupeldamine, ebaseadusliku tööjõu tööalane ekspluateerimine, samuti kelmuste (sh arvutikelmuste) ettevalmistamine ja toimepanemine (välismaalastele identiteedi loomine Eestis, mille kaudu sunnitakse ohvrit kuritegu toime panema, vahendades ohvri kaudu kuritegelikul teel teenitud rahalisi vahendeid kolmandasse riiki või pannakse kuritegu toime ohvri teadmata ja tema andmeid kasutades). Nende kuritegude vähendamiseks Eesti suunal on oluline tutvustada partneritele kolmandates riikides PPA väljatöötatud monitoorimismeetodeid, vajadusel luua ühiseid uurimisgruppe ning koolitada välispartnereid. 2.2.2. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena paraneb PPA koostöö kolmandate riikidega. Kindlad ja usaldusväärsed infokanalid võimaldavad operatiivselt vahetada infot inimkaubanduse või sellega seotud kuritegude kohta. Sündmustele operatiivse reageerimise tulemusel vähenevad inimkaubanduse juhtumid. 2.2.3. Projekti sihtrühm PPA teenistujad, kolmandate riikide inimkaubanduse vastase võitlusega tegelevad teenistujad. [muudetud siseministri 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/46] 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023– 31.12.2027 2.2.5. Projekti elluviija Politsei- ja Piirivalveamet 2.3. Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe kuritahtlikele ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on tõsta esmareageerijate teadlikkust kuritahtlike ja terroristlike sündmuste kohta. Esmareageerijate väljaõppeks tehakse koostöökoolitusi, väli- ja lauaõppuseid, samuti luuakse baaskoolituse e-õppemoodulid, et tõsta esmareageerijate teadlikkust erinevates valdkondades (nt CBRN5, plahvatusoht, terrorismi ohvrite kohtlemine jne). E-õppes omandatud teoreetilisi teadmisi kasutavad esmareageerijad koostöökoolitustel ja õppustel. Koostööharjutuste ja õppuste raames suurendatakse teadlikkust teiste asutuste poolt juhitavatest sündmustest, ühtlustatakse asutuste esmareageerijate teadmisi ja oskusi ohtu hinnata ning õigesti käituda, parandatakse koostööd asutuste vahel. 2.3.2. Projekti sihtrühm Kaitsepolitseinikud, politseinikud, kiirabi meditsiinitöötajad, päästjad ning Keskkonnaameti, Maksu- ja Tolliameti, Häirekeskuse, Terviseameti ja ministeeriumite ametnikud. 5 CBRN – keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaained 4 (12) 2.3.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena on esmareageerijad koolitatud käituma kuritahtike ja terroristlike sündmuste korral. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.3.5. Projekti elluviija Sisekaitseakadeemia 2.4. Maksu-ja Tolliameti uurimisjuhtide kontaktvõrgustiku ning rahvusvahelise kriminaalkoostööoskuse parendamine 2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk Projekti eesmärk on parandada MTA uurimisjuhtide kontaktvõrgustikku Europolis. Projekti raames lähetatakse MTA ja PPA kriminaaluurimisega tegelevad ametnikud Haagis asuvasse Europoli Eesti sidebüroosse praktikale. Europol on Euroopa Liidu õiguskaitseasutus, mis panustab raske ja organiseeritud kuritegevuse vastasesse võitlusesse ning mille eesmärk on aidata kaasa, et Euroopa oleks turvalisem kõigi Euroopa Liidu kodanike hüvanguks. Europoli mandaadi alla kuuluvad uimastite, inimkaubanduse, küberkuritegevuse, intellektuaalomandivastaste kuritegude, aktsiisikaupade salakaubanduse, Euro võltsimise, käibemaksupettuste, rahapesu ja kriminaaltulu jälitamise, organiseeritud kuritegelike gruppide, ebaseaduslike mootorrattajõukude ning terrorismi vastane võitlus. 2.4.2. Projekti sihtrühm MTA ja PPA kriminaaluurimisega tegelevad ametnikud 2.4.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena muutub Eesti rahvusvaheline kriminaalkoostöö Europoli ja teiste Euroopa Liidu õiguskaitseasutustega paremaks. See omakorda muudab Eesti ja Euroopa Liidu majanduskeskkonna kaitseks ellu viidud kriminaalmenetlused mõjusamaks ja aitab kaasa turvalisele Eestile ja Euroopa Liidule ning võrdsele majanduskeskkonnale. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.12.2026 2.4.5. Projekti elluviija: Maksu- ja Tolliamet Projekti partner: PPA Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 5 (12)  4. Tulemused ja näitajad 4.1. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase tase ühik 2024 2029 Koostöö tõhustamine O.2.2 Ekspertide arv 5 10 Selle näitaja puhul tähendavad kolmandate riikidega kohtumiste / koosolekud/seminarid/õppekülast inimkaubandusega õpikodade / used/ühised õppused vastastikust seotud kuritegude õppekülastuste / õppimist, et jagada teadmisi ja lahendamise ühisõppuste arv häid tavasid. võimekuse tõstmiseks Muutunud O.2.2 Ekspertide arv 15 40 Selle näitaja puhul tähendavad julgeolekuolukorrast kohtumiste / koosolekud/seminarid/õppekülast tulenev õpikodade / used/ühised õppused vastastikust esmareageerijate õppekülastuste / õppimist, et jagada teadmisi ja väljaõpe ühisõppuste arv häid tavasid. kuritahtlikele ja O.2.3 Ostetud arv 0 0 Seadmed - materiaalne vara, terroristlikele seadmete arv millele on riiklike eeskirjade sündmustele kohaselt antud inventarinumber. reageerimiseks See näitaja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. Maksu-ja Tolliameti O.2.2 Ekspertide arv 15 33 Selle näitaja puhul tähendavad uurimisjuhtide kohtumiste / koosolekud/seminarid/õppekülast kontaktvõrgustiku õpikodade / used/ühised õppused vastastikust ning rahvusvahelise õppekülastuste / õppimist, et jagada teadmisi ja kriminaalkoostööosk ühisõppuste arv häid tavasid. use parendamine 4.2. Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0 Projekt Näitaja kood ja nimetus Näitaja Sihttase Selgitav teave mõõt- 2029 ühik Rahvusvahelise R.2.10 Nende Schengeni arv 1 Schengeni hindamissoovitus politseikoostöö ja hindamise raames antud on liikmesriigile SIS/Sirene alaste soovituste arv, mida on politseikoostöö valdkonnas teadmiste parendamist arvesse võetud antud soovitus kooskõlas toetava e-kursuse nõukogu määruse 1053/2013, loomine millega luuakse hindamis- ja järelevalvemehhanism Schengeni acquis' kohaldamise kontrollimiseks, artikliga 15. Käesoleva näitaja kohaldamisel võetakse arvesse ainult soovitusi ISF-i reguleerimisalasse kuuluva finantsmõjuga politseikoostöö valdkonnas. 6 (12) Koostöö tõhustamine R.2.8 Selliste haldusüksuste arv 3 Kui haldusüksus on osa kolmandate riikidega arv, kes on hiljuti välja suuremast haldusüksusest inimkaubandusega töötanud / kohandanud kõrgemal tasandil, millest seotud kuritegude olemasolevaid tuleb samuti teatada, tuleb lahendamise mehhanisme/menetlusi/ näitajana tuua kõrgema võimekuse tõstmiseks vahendeid/juhiseid tasandi üksus. koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Muutunud R.2.8 Selliste haldusüksuste arv 8 Kui haldusüksus on osa julgeolekuolukorrast arv, kes on hiljuti välja suuremast haldusüksusest tulenev töötanud / kohandanud kõrgemal tasandil, millest esmareageerijate olemasolevaid tuleb samuti teatada, tuleb väljaõpe kuritahtlikele mehhanisme/menetlusi/ näitajana tuua kõrgema ja terroristlikele vahendeid/juhiseid tasandi üksus. sündmustele koostööks teiste reageerimiseks liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Maksu-ja Tolliameti R.2.8 Selliste haldusüksuste arv 4 Kui haldusüksus on osa uurimisjuhtide arv, kes on hiljuti välja suuremast haldusüksusest kontaktvõrgustiku ning töötanud / kohandanud kõrgemal tasandil, millest rahvusvahelise olemasolevaid tuleb samuti teatada, tuleb kriminaalkoostööosku mehhanisme/menetlusi/ näitajana tuua kõrgema se parendamine vahendeid/juhiseid tasandi üksus. koostööks teiste liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus Riiklik Kokku Kaudsete (75% kaasfinantseering EUR kulude määr abikõlblikest (25% (% otsestest kuludest) EUR abikõlblikest kuludest) kuludest) EUR Rahvusvahelise politseikoostöö ja SIS/Sirene alaste teadmiste 90 000 30 000 120 000 4% parendamist toetava e-kursuse loomine Koostöö tõhustamine kolmandate riikidega inimkaubandusega 150 000 50 000 200 000 2% seotud kuritegude lahendamise võimekuse tõstmiseks 7 (12) Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe 375 000 125 000 500 000 7% kuritahtlikele ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks Maksu-ja Tolliameti uurimisjuhtide kontaktvõrgustiku ning rahvusvahelise 262 500 87 500 350 000 0% kriminaalkoostööoskuse parendamine 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SIM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.4. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.5. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.5.1. ühendmääruse §-s 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.5.2. koolituste, seminaride, konverentside, infopäevade korraldamise kulu (sh lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses sise- ja väliskoolitusega (sh majutus- ja reisikulud); ruumide ja esitlustehnika rent, transport, toitlustus); 7.5.3. koolitusprogrammi, koolitusmaterjalide, metoodikate, infomaterjalide ja juhiste kulu (sh koolitusprogrammi, -materjalide koostamine ja uuendamine, toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine (nt õppevideod)); 7.5.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge (k.a sünkroontõlge)); 7.5.5. temaatilistel riigisisestel ja välismaistel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel õppevisiitidel, koolitustel, seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e-toetuse keskkonna kaudu Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud vormil vähemalt 45 päeva enne õppevisiidi, koolituse, seminari või konverentsi toimumist; 7.5.6. kommunikatsioonitegevused (sh personalikulu ja teenuse ostmise kulu); 8 (12) 7.5.7. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine, meened, üritused); 7.5.8. tööjõumaksud ning erisoodustus ja sellelt tasutav maks; 7.5.9. infosüsteemi arendamise ja tööshoidmise kulu; 7.5.10. õppevahendite, ohutusvahendite ning seadmete ostmise ja rentimise kulu projektis „Muutunud julgeolekuolukorrast tulenev esmareageerijate väljaõpe kuritahtlikele ja terroristlikele sündmustele reageerimiseks“. 7.6. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktides 7.5.2 ja 7.5.10 nimetatud juhtudel. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.2 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija või partneri kuludest; [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija ja partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija ja partner esitavad SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast arvates. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9 (12) 9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §- des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiidi) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TATi muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Tegevuse elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.[muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1- 3/122] 9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti.[muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1- 3/122] 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse 10 (12)  elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1- 3/122] 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11 (12) 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab [muudetud siseministri 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/46] 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui tehakse finantskorrektsioon, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. [muudetud siseministri 03.06.2024 käskkirjaga nr 1-3/46] 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023. [Siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122 on punktides 7.5.5., 8.4., 9.3.5., 9.3.7., 10.1., 10.2., 10.4., 10.5. ja 10.9. läbivalt sõnad „e-toetuste keskkond“ asendatud sõnadega „e-toetuse keskkond] (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Seletuskiri Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht [muudetud siseministri 18.10.2023 käskkirjaga nr 1-3/122] 12 (12) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/25-1379 - Sisejulgeolekufondi meetme 2.1 "Piiriülese koostöö tõhustamine" toetuse andmise tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73d44ed5-2e15-47f4-a3ce-20f7837492d1 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/73d44ed5-2e15-47f4-a3ce-20f7837492d1?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main