dokumendiregister.ee
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. detsember 2025
Viit
13-3/4063-5
Registreeritud
19. detsember 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saarte Energiaagentuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
13 Maa ja ruumiloome
Sari
13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus
Toimik
13-3/25/11
Vastutaja
Monika Korolkov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)

Failid

Sisu (failidest)

Sulev Alajõe Teie 02.12.2025 Saarte Energiaagentuur [email protected] Meie 19.12.2025 nr 13-3/4063-5 Vastuskiri Täname pöördumise ja ettepaneku eest. Elering AS esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) 01.12.2025 taotluse Põhjamaade-Balti vesiniku koridori (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Tulenevalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul teate avaldamisest huvilistel võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus. Kui see periood on möödunud, saame MKM-i poolt strateegiliste dokumentide põhjal kujundada seisukoha Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise osas. Elering AS seisukoht on, et Põhjamaade-Balti vesinikutaristu näol oleks võimalik planeerida Eestis vesiniku baasvõrk, mis võimaldaks tulevikus luua haruühendusi vesiniku tootmise/tarbimise jaoks. Leiame, et haruühenduste planeerimine ja rahastamine peaks toimuma eraldiseisvalt. Lisaks selgitame, et mereplaneeringus määratletud ulatuslikud tuulealad loovad võimaluse tuuleenergeetika arendamiseks aga see, kas, millal ja kui palju tuuleparke sinna reaalselt rajatakse, ei ole teada. Enamasti sisaldavad tuuleparkide hoonestusloa taotlused ka võimalust kohapealseks vesiniku tootmiseks juhul, kui tehnoloogia on selleks ajaks piisavalt arenenud. Kohapeal toodetud vesiniku transportimiseks nähakse täna kahte võimalikku lahendust – laevade või toruühendusega, aga arvestades tegevuste ajalist perspektiivi ja tehnoloogia arengut, on veel liiga vara sellise otsuse tegemiseks. Seega, mereplaneeringu elluviimiseks ei ole vesiniku ühendustoru rajamine otseselt vajalik. Merepõhja täiendava taristu rajamine toimub hoonestusloa alusel ning selleks ei ole vaja planeeringut. Lisateavet riigi eriplaneeringu taotluse kohta leiab: Põhjamaade-Balti vesinikutaristu | Riigiplaneering. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivari Rannama Tartu mnt. 85 / 10115 Tallinn / (+372) 625 6314 / [email protected] / www.ojk.ee Registrikood 70003158 juhataja Maa- ja ruumipoliitika osakond Monika Korolkov +372 5884 7055 [email protected] 2 (2)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →