Väljaminev kiriAvalik
Vastus
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 19. detsember 2025
- Viit
- 13-3/4063-5
- Registreeritud
- 19. detsember 2025
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Saarte Energiaagentuur
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 13 Maa ja ruumiloome
- Sari
- 13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus
- Toimik
- 13-3/25/11
- Vastutaja
- Monika Korolkov (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)
Sisu (failidest)
Sulev Alajõe Teie 02.12.2025
Saarte Energiaagentuur
[email protected] Meie 19.12.2025 nr 13-3/4063-5
Vastuskiri
Täname pöördumise ja ettepaneku eest.
Elering AS esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) 01.12.2025 taotluse
Põhjamaade-Balti vesiniku koridori (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) riigi
eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Riigi eriplaneering ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi
eriplaneeringu algatamise nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
Tulenevalt planeerimisseaduse § 28 lõikele 4 on 30 päeva jooksul teate avaldamisest huvilistel
võimalik esitada täiendav samasisuline taotlus. Kui see periood on möödunud, saame MKM-i
poolt strateegiliste dokumentide põhjal kujundada seisukoha Vabariigi Valitsusele riigi
eriplaneeringu algatamise või algatamata jätmise osas.
Elering AS seisukoht on, et Põhjamaade-Balti vesinikutaristu näol oleks võimalik planeerida
Eestis vesiniku baasvõrk, mis võimaldaks tulevikus luua haruühendusi vesiniku
tootmise/tarbimise jaoks. Leiame, et haruühenduste planeerimine ja rahastamine peaks toimuma
eraldiseisvalt.
Lisaks selgitame, et mereplaneeringus määratletud ulatuslikud tuulealad loovad võimaluse
tuuleenergeetika arendamiseks aga see, kas, millal ja kui palju tuuleparke sinna reaalselt rajatakse,
ei ole teada. Enamasti sisaldavad tuuleparkide hoonestusloa taotlused ka võimalust kohapealseks
vesiniku tootmiseks juhul, kui tehnoloogia on selleks ajaks piisavalt arenenud. Kohapeal toodetud
vesiniku transportimiseks nähakse täna kahte võimalikku lahendust – laevade või toruühendusega,
aga arvestades tegevuste ajalist perspektiivi ja tehnoloogia arengut, on veel liiga vara sellise otsuse
tegemiseks. Seega, mereplaneeringu elluviimiseks ei ole vesiniku ühendustoru rajamine otseselt
vajalik. Merepõhja täiendava taristu rajamine toimub hoonestusloa alusel ning selleks ei ole vaja
planeeringut.
Lisateavet riigi eriplaneeringu taotluse kohta leiab: Põhjamaade-Balti vesinikutaristu |
Riigiplaneering.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivari Rannama
Tartu mnt. 85 / 10115 Tallinn / (+372) 625 6314 / [email protected] / www.ojk.ee
Registrikood 70003158
juhataja
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Monika Korolkov
+372 5884 7055 [email protected]
2 (2)