Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine

MÄÄRUS 19.12.2025 nr 34 Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse mõõteseaduse § 6 lõike 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler Lisa Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad  Majandus- ja taristuministri 18.12.2018. a määrus nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ Lisa (muudetud sõnastuses) Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad Mõõtevahendite nimistu neljandas veerus kasutatakse mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel nõutava metroloogilise kontrolli liigi ja asjakohaste menetluste tähistamiseks alljärgnevaid lühendeid: 1) V1 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/32/EL mõõtevahendite kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 149–250) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine; 2) V2 – kohustuslik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/31/EL mitteautomaatkaalude kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 107–148) sätestatud vastavushindamisprotseduuride läbimine; 3) EÜ – kohustuslik on mõõtevahendite üksikdirektiivide alusel valmistatud EÜ tüübikinnitusega mõõtevahendi EÜ esmataatluse läbimine tüübikinnituse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.10.2016; 4) ST1 – kohustuslik on kehtiva, kuid enne 30.10.2006 riigisisese tüübikinnitustunnistuse saanud mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine tunnistuse kehtivusaja jooksul, kuid mitte hiljem kui 30.10.2016; 5) ST2 – kohustuslik on riigisisest tüübikinnitustunnistust omava mõõtevahendi riigisisese esmataatluse läbimine;  Mõõtevahendi liik Kasutusala Täpsusnõue1 Metroloogilise Taatluskehtivusaeg kontrolli liik ja aastates menetlus mõõtevahendi turule laskmisel ja kasutusele võtmisel 1 2 3 4 5 1. MASSIMÕÕTEVAHENDID 1.1 Mitteautomaatkaalud, 1.1.1 jaekaubanduses ja muudes klass III V2 1 mis on hinnanäidikuga või tehingutes tarbijatega või hinnanäidikuta, kokkuostul trükiseadmega või 1.1.2 väärismetalli, klass II trükiseadmeta elektroonsed, väärismetalltoote, vääris- või elektromehaanilised või poolvääriskivi kaalumiseks mehaanilised jaekaubanduses või kokkuostul 1.1.3 tee või maitseainete klass II või III kaalumiseks jaekaubanduses või kokkuostul 1.1.4 postiteenuse osutamisel klass III 1.1.5 tollitava või aktsiisikauba klass II või III koguse mõõtmisel 1.1.6 aktsiisikauba klass II etanoolisisalduse määramiseks 1.1.7 kinnispaki pakendaja või klass II või III importija käitlemisprotsessides täitekoguse kontrollimiseks 1.1.8 ravimi koguse klass II kontrollimiseks või valmistamiseks apteegis 1.1.9 lossitava kala koguse klass III või IIII mõõtmisel 1.1.10 romusõidukist eraldatud klass III või IIII osade ja vedelike kaalumiseks 1.1.11 väärismetalltoodete klass II riiklikus järelevalves, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise kontrollimiseks otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.12 ekspertiisi tegemiseks klass II või III kohtueelses menetluses ja väärteo kohtuvälises menetluses 1.1.13 kontrollostul toote massi klass II või III määramiseks tulenevalt tarbijakaitseseadusest, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.14 sõiduki kaalumiseks, kui klass III mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.15 sõiduki ratta- ja klass III või IIII teljekoormuse mõõtmiseks ning selle alusel sõiduki kogumassi  määramiseks, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.16 kinnispaki täitekoguse klass II või III ning mõõtemahutina kasutatava pakendi mahu kontrollimiseks, kui mõõtevahendit kasutatakse õigusaktis kehtestatud nõuete täitmise riiklikus järelevalves otseselt kontrollmõõtevahendina 1.1.17 meditsiinis patsiendi klass III 5 tervise kontrollimiseks, diagnoosimiseks või ravimiseks 1.2 Etiketi ebavõrdse täitumusega kauba klass XI, XII, XIII, XIIII, Y(I), V1 1 trükkimisseadmetega eelpakendamiseks juhul, kui Y(II), Y(a) või Y(b) varustatud automaat- või kaalu näit ja selle väljatrükk klass II või III V2 mitteautomaatkaalud loetakse paki täitekoguse lõpptulemuseks jaekaubanduses vastavalt tüübikinnitusele ST1 1.3 Automaatkaalud 1.3.1 jaekaubanduses, kinnispaki klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); V1 1 täitekoguse kontrollimiseks, Y(II); Y(a); Y(b) tollitava või aktsiisikauba koguse (automaatpiirkaalud); klass mõõtmiseks Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 0,2; 0,5; 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 0,5; 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) ST1 vastavalt tüübikinnitusele  1.3.2 liikuva vaguni või rongi klass 0,5 V1 2 kaalumiseks tollitava või ST1 aktsiisikauba koguse mõõtmiseks 1.3.3 liikuva sõiduki kaalumiseks klass 0,5 ST2 1 tollitava või aktsiisikauba koguse mõõtmiseks 1.3.4 liikuva sõiduki kaalumiseks kogumass ±1%, ±2%, ±3%, ±5%, ST2 0,5 riiklikus järelevalves ±7%, ±10%; 1.3.5 lossitava kala koguse klass XI; XII; XIII; XIIII; Y(I); V1 1 mõõtmisel Y(II); Y(a); Y(b) (automaatpiirkaalud); klass Ref(x)/X(x) (automaatsed gravimeetrilised kaalannustid); klass 1 või 2 (tsüklilise toimega summeerkaalud); klass 1 või 2 (pideva toimega summeerkaalud) 2. VEDELIKE, VÄLJA ARVATUD VESI, KOGUSE MÕÕTEVAHENDID 2.1 Kestva dünaamilise 2.1.1 vedeliku koguse klass 0,5 V1 1 toimimisega mõõtmiseks jaekaubanduses, mõõtesüsteemid: sh tollitava või aktsiisikauba koguse EÜ kütusetankur; mõõtesüsteemid mõõtmiseks autotsisternil; laeva, raudtee- ST1 ja autotsisterni laadimisel; lennuki tankimiseks; piima ja 2.1.2 enne 30.10.2006 riigisisese ST1 muu toiduvedeliku tüübikinnitustunnistuse saanud mõõtesüsteemid elektroonsed massimõõtesüsteemid (tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) vedeliku koguse mõõtmiseks või tollitava või aktsiisikauba koguse  mõõtmiseks 2.2 Pideva toimimisega tollitava või aktsiisikauba koguse klass 0,3 V1 1 mõõtesüsteemid torustikel mõõtmiseks ST1 2.3 Vedelgaaside jaekaubanduses, tollitava või klass 1,0 V1 1 mõõtesüsteemid (vedelgaas aktsiisikauba koguse mõõtmiseks on rõhu all ja temperatuuril – ST1 10 °C või kõrgem) ning punktide 2.1 ja 2.2 kohased mõõtesüsteemid vedelikele, mille temperatuur on alla –10 °C või üle 50 °C, dünaamiline viskoossus suurem kui 1000 mPa·s või suurim mahukulu mitte üle 20 l/h 2.4 Baarimõõdunõud jaekaubanduses ja muudes ülekandemõõdud: ±2 ml / ±3% V1 piiramatu (mahumõõdud) tehingutes tarbijatega (joonmõõt) või +4 ml / +6% või kuni sündmuseni, (servamõõt); mis võib mõjutada serveerimismõõdud: ±5% / ±(5 ml mõõdunõu +2,5%) (joonmõõt) või +10% / geomeetriat +(10 ml +5%) (servamõõt) 3. GAASIKOGUSTE MÕÕTEVAHENDID 3.1 Gaasiarvestid mille näitude alusel toimub klass 1,5 või 1,0; kordustaatluses V1 piiramatu võrguettevõtja ja tema kliendi kehtib veapiiride kahekordne vaheline tehing, aktsiisikauba väärtus koguse mõõtmiseks ±3% / ±2% EÜ membraangaasiarvestid; ±2% / ±1% rootor- ja turbiingaasiarvestid;  kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus 3.2 Gaasi leppekoguse mille näitude alusel toimub ±0,5%, ±0,7% või ±1,0% V1 8 mõõturid võrguettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing, aktsiisikauba ST1 koguse mõõtmiseks 4. VEE- JA SOOJUSARVESTID 4.1 Veearvestid2 puhta vee mõõtmiseks, mille 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 5; elektromagnetilised näitude alusel toimub vee- ≤ 30 °C) või ±5% / ±3% ja ultraheliveearvestid ettevõtja ja tema kliendi vaheline (veetemperatuuril > 30 °C); 10 tehing, DN < 300 mm; vee kordustaatluses kehtib veapiiride võtmisel koguse mõõtmisel kahekordne väärtus keskkonnakaitseloaga, kui klass A, B või C; kordustaatluses EÜ kasutatakse veearvestit, kehtib veapiiride kahekordne DN < 300 mm väärtus klass A, B või C; klass 1 või 2; ST1 kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus keskkonnakaitseloaga vee 5% / ±2% (veetemperatuuril V1 10 võtmisel vee koguse mõõtmisel, ≤ 30 °C) või ±5% / ±3% kui kasutatakse veearvestit, (veetemperatuuril > 30 °C); DN < 300 mm ja nimikulu < 900 kordustaatluses kehtib veapiiride m3/h kahekordne väärtus klass A, B või C; kordustaatluses EÜ kehtib veapiiride kahekordne väärtus klass A, B või C; klass 1 või 2; ST1 kordustaatluses kehtib veapiiride kahekordne väärtus  soojusenergia koguse klass 2 või 3 V1 5 mõõtmiseks, mille näitude alusel 4.2 Soojusarvestid ja nende toimub võrguettevõtja ja tema vastavalt tüübikinnitusele ST1 alakoostud kliendi vaheline tehing, kulumõõtemuunduriga, mille DN < 300 mm 5. VAHELDUVVOOLU ELEKTRIENERGIA MÕÕTEVAHENDID 5.1 Staatilised mille näitude alusel toimub klass A, B või C V1 12 aktiivelektrienergia arvestid võrguettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing, aktsiisikauba vastavalt tüübikinnitusele EÜ koguse mõõtmiseks klass 1, 2, 0,2S või 0,5S ST1 5.2 Elektromehaanilised mille näitude alusel toimub klass A, B või C V1 16 aktiivelektrienergia arvestid võrguettevõtja ja tema kliendi vaheline tehing, aktsiisikauba koguse mõõtmiseks klass A, B, 1 või 2 ST1 6. PIKKUSMÕÕTEVAHENDID 6.1 Pikkusmõõdud jaekaubanduses, või kauba klass I, II, III, D või S V1 piiramatu, (mõõdulindid ja jäigad või eelpakendamisel; tollitava või klass I, II või III EÜ kui enne seda ei toimu pooljäigad mõõdud) aktsiisikauba koguse mõõtmisel, sündmust, mis võib tasu arvestamiseks postiteenuse mõjutada osutamisel; riiklikus järelevalves ST1 pikkusmõõdu ja sõiduki tehnonõuetele geomeetriat vastavuse kontrolli teostamisel 4 ülevaatuspunktis, kui pikkuse pikkusmõõdud klass mõõtmisel kasutatakse D, S ja lood- mõõdulinti mõõdulindid 6.2 Statsionaarsete mahutite tollitava või aktsiisikauba koguse klass II ST2 2 automaatsed nivoomõõturid mõõtmiseks 6.3 Pikkusmõõtemasinad koguse mõõtmiseks klass I, II või III V1 3 jaekaubanduses või kauba ST1 eelpakendamisel 6.4 Mõõterattad liiklusjärelevalves, kui pikkuse klass I, II või III ST2 3 mõõtmisel kasutatakse mõõterattaid 6.5 Mitme dimensiooni paki mõõtmete määramiseks vea piirväärtus ±1d, kus d on V1 10 mõõtemasinad posti- või hoiuteenuse osutamisel skaalajaotise väärtus 7. MUUD MÕÕTEVAHENDID 7.1 Taksomeetrid taksoveol, kui hinna arvestamine laboritingimustel: ±0,1% aega ja V1 2 ei toimu infoühiskonna teenuse ±0,2% vahemaad väljendavate vahendusel impulsside arvust, ±0,1% tasunäidu arvutamise viga ST1 7.2 Kiirusmõõturid liiklusjärelevalves veapiir taatlemisel kaudsel ST2 1 meetodil laboritingimustes: kiirusel kuni 100 km/h ±1 km/h ja kiirusel üle 100 km/h ±1% mõõtevahendi näidust 7.3 Mootorsõidukite liiklusjärelevalves ja sõiduki klass 0 või I V1 1 heitgaaside analüsaatorid tehnonõuetele vastavuse ST1 kontrolli tegemisel ülevaatuspunktis 7.4 Tõenduslikud riiklikus järelevalves ±0,020 mg/l väärtustel kuni 0,4 ST2 0,5 alkomeetrid mg/l , ±5% väärtustel 0,4 mg/l kuni 2 mg/l, ±20% väärtusel üle 2 mg/l; kordustaatlusel ±0,032 mg/l väärtustel kuni 0,4 mg/l; ±8% väärtustel 0,4 mg/l kuni 2 mg/l, ±30% väärtusel üle 2 mg/l Märkused: 1 Täpsusnõue tuleneb asjakohasest nõudeid esitavast Euroopa Liidu direktiivist, rahvusvahelisest standardist ja/või tehnilisest normdokumendist. Taadelda ja kasutada võib kõrgema täpsusnõudega mõõtevahendit. 2 Korteriühistu võib kasutada sisemises arveldamises puhta vee mõõtmiseks taadeldud veearvesteid.  18.12.2025 Majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 18. detsembri 2018. a määrust nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 65). Eelnõuga kavandatud muudatuse tulemusel ettevõtjate halduskoormus väheneb. Tehtava muudatusega pikendatakse elektromagnetiliste ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaegasid kaks korda, mis vähendab eelkõige vee-ettevõtjate kulu taatlusega seotud toimingutele. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tööstuse osakonna metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb (tel: 5663 2448, e-post: [email protected]). Eelnõule on õigusekspertiisi teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu koostamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitanud ettepanekud loastamise ja järelevalve tõhustamiseks oma valitsemisalas 12.06.2025. a Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisele (valitsuskabineti nõupidamine), kus käesolevas eelnõus käsitletud lihtsustus heaks kiideti. Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu aluslepingu punkti 9.1 alapunktiga 224 „Ettevõtluse kasvuks vähendame halduskoormust ning lihtsustame teenuseid ja regulatsioone. Pidev tegevus.“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu kohaselt kehtestatakse määruse nr 65 lisa uues sõnastuses ning selle käigus muudetakse punkti 4.1, pikendades elektromagnetiliste veearvestite ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaega viielt aastalt kümne aastani. Muudele veearvestitele jääb kehtima varasem taatluskehtivusaeg, milleks on viis aastat. Muude veearvestite all mõeldakse eelkõige mehaanilisi veearvesteid. Tänapäevasemad elektromagnetilised ja ultraheliveearvestid ei sisalda liikuvaid mehaanilisi osi, mistõttu on nende kulumine ajas oluliselt väiksem võrreldes mehaaniliste arvestitega. Tootjate esitatud töökindluse andmed kinnitavad, et nende arvestite mõõtetäpsus säilib ka oluliselt pikema aja jooksul kui viis aastat. Mõõtetäpsuse säilimist pikema aja vältel kui viis aastat kinnitavad ka olemasolevad taatlusandmed. Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) kogutud 2024. aasta andmete põhjal, mis koondab 25 vee-ettevõtte andmeid, on ultraheliveearvestid taatluse tulemuste järgselt 99% ulatuses nõuetekohased. Samuti on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis nende arvestite taatluskehtivusaeg juba praegu kümme või rohkema aastat. Näidetena saab tuua Belgia, kus see on kuni 16 aastat, Prantsusmaal kuni 15 aastat ja Portugalis kuni 12 aastat. Täpne aeg sõltub nendes riikides veearvestite kasutusintensiivsusest – mida väiksem kasutusintensiivsus, seda pikem taatluskehtivusaeg. Fikseeritud lahendust kasutavad näiteks Itaalia, kus mehaaniliste veearvestite taatluskehtivusaeg on kümme aastat ja muud tüüpi (nt ultraheliveearvesti) arvestitel 13 aastat, ning Tšehhi, kus mehaanilistele arvestitele on ette nähtud viieaastane ja ultraheliveearvestitele kaheksa-aastane taatluskehtivusaeg. Eelneva põhjal on otstarbekas elektromagnetiliste ja ultraheliveearvestite taatluskehtivusaega pikendada viielt aastalt kümnele, millega väheneb ettevõtjate halduskoormus ja hoitakse kulusid poole võrra kokku. Vee-ettevõtja taatluskulud võivad ulatuda EVEL-i saadetud 2024. aasta andmete põhjal 100 000 euroni aastas. Samuti motiveerib muudatus ettevõtjaid kasutusele võtma tehnoloogiliselt vastupidavamaid arvesteid, mis on üldjuhul ka kaugloetavad. Pikem taatluskehtivusaeg koos potentsiaalse kaugloetavuse funktsiooniga annab teenuseosutajale võimaluse kulusid kokku hoida ja on teenuse tarbijale mugavam, kuna ei pea teatama näite ja arvestit vahetatakse harvem. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu sisaldab tehnilist regulatsiooni, mille puhul on tegemist tehnilise normiga Euroopa Liidu õiguse tähenduses. Seetõttu kohaldub ka tehniliste eeskirjade teavitamise kord. Teavitamise käigus Euroopa Komisjonilt ja teistelt liikmesriikidelt tagasisidet ei tulnud. 4. Määruse mõjud Määrusel puudub sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, riigi julgeolekule ja välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning regionaalarengule. Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm 1: vee-ettevõtjad Eesti vee-ettevõtluse hindamise ning jätkusuutliku vee-ettevõtluse tegevuskava raames koostatud uuringu andmetel on Eestis 2019. aasta seisuga 144 vee-ettevõtet. Eesti Vee- ettevõtete Liidu kogutud 2024. aasta andmete põhjal, mis koondab 25 vee-ettevõtte andmeid, on 25 vee-ettevõttel kokku 80 191 ultraheliveearvestit, mis moodustab 70% kõikidest veearvestitest. Ühe veearvesti taatluskulu sõltub veearvesti suurusest ning varieerub vahemikus 5 eurot ja 75 senti kuni 80 eurot ilma käibemaksuta. Näiteks veearvestite DN 15 kuni DN 20 taatluskulu on keskmiselt 15 eurot, DN 25 keskmiselt 20 eurot ning DN 32 keskmiselt 30 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnad sõltuvad ka sellest, kas arvesti vajab puhastamist või mitte. Peale eeltoodud summade tuleb juurde arvestada arvesti vahetamise kulu, transpordikulu ja tööjõukulu. Oluline ongi siinkohal märkida, et arvestite taatlemisele viimisel on põhikulud seotud tööjõukulu ja ajaga, mitte kitsalt arvesti taatluskuluga. Ettevõtte aastane taatluskulu on keskmiselt 15 731 eurot vee-ettevõtte kohta aastas, kuid sõltuvalt vee-ettevõttest võib see küündida üle 100 000 euroni aastas. Keskmine ultraheliveearvesti ostuhind oli 86 eurot aastal 2024 ning selle keskmine kasutusaeg on 15 aastat. Ettevõtjatele ei kaasne muudatuse rakendamisel lisakohustusi ega -kulusid, kuid suureneb motivatsioon kasutada uuema tehnoloogiaga veearvestit, millel on pikem taatluskehtivusaeg, mis võimaldab vähendada veearvesti taatlemisse viimisega tekkivat personalikulu ja taatlusteenuse kulu. Kliimaministeeriumi soov on hoida vee-ettevõtetele lisanduvatest keskkonnanõuetest lähtuvalt veeteenuse hind tarbijale stabiilsena. Ka Konkurentsiamet suunab vee-ettevõtjaid just personalikuludes tõhustamise kohti leidma. Arvestite vahetamine ja taatlus on personalikulu. Kontroll nende seadmete täpsuse üle säilitatakse taatlemise kaudu, lihtsalt seadme tehnoloogilisest ülesehitusest lähtuvalt saab seda teha pikema intervalliga. Sihtrühm 2: taatluslaborid, mida vastava pädevusega on neli. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väga väike. Taatlusteenust pakkuvate ettevõtete vaates tuleb negatiivse mõjuna välja tuua poole võrra pikenev taatlusintervall, mistõttu väheneb vajadus taatlusteenuse järele. Sihtrühm 3: vee-ettevõtjate kliendid Mõju vee tarbijatele tuleneb pikemast taatluskehtivusajast. Mida pikem on taatluskehtivusaeg, seda vähem kulukas on see vee-ettevõttele, mis omakorda vähendab vajadust tõsta tarbija jaoks veeteenuse hinda. Negatiivse mõjuna tuleb pikema taatlusvahemiku vaates välja tuua võimalus, et pikendatud taatluskehtivusega veearvesti hakkab teatud aja möödudes süsteemsete või juhuslike rikete tõttu mõõtma tarbimist ebakorrektselt, hinnates üle tegelikku veetarbimist. Kuigi ultrahelitehnoloogia tagab suurema mõõtetäpsuse ja stabiilsuse, ei ole ükski tehnoloogia täiesti tõrkevaba. Mida pikem on taatluskehtivusaeg, seda rohkem nihkub mõõtevigadega seotud risk tarbija õlule, eriti olukorras, kus mõõteseade kuulub vee-ettevõtjale ning tarbijal puudub kontroll selle seisukorra üle. Teise poole pealt säilib ka võimalus, et veearvesti mõõdab tarbija kasuks, näidates veetarbimist tegelikkusest väiksemana. Siinkohal tuleb taas välja tuua, et kontroll nende seadmete täpsuse üle säilitatakse taatlemise kaudu, lihtsalt seadme tehnoloogilisest ülesehitusest lähtuvalt saab seda teha pikema intervalliga. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) Mõju TTJA-le on väheoluline, kuid positiivne. Kirjeldatud veearvestite taatluskehtivusaja pikenemisel saab TTJA järelevalve planeerimisel vähendada ultraheliveearvestite ja elektromagnetiliste veearvestite taatluskehtivusaja nõuete järgimisele planeeritavat ressurssi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisategevusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, AS-ile Metrosert, Tepso Labor OÜ-le, Alice Labor OÜ-le, Taatluslabor Wega OÜ-le, Eesti Vee-ettevõtete Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale. Määruse eelnõule ei esitatud kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise käigus märkusi.