LEPING nr 8-1/357-1
Tallinn 19.12.2025
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM), mida esindab majandus- ja
tööstusminister Erkki Keldo,
ja
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi Eraldise saaja), mida esindab juhatuse liiges
Ursel Velve,
edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmivad riigieelarvelise sihtfinantseeringu
kasutamiselepingu alljärgnevas.
1. Lepingu objekt
1.1. Käesoleva lepingu objektiks on riigi 2025. aasta teises lisaeelarve seaduses Eraldise saajale
finantseerimistegevuseks kinnitatud sihtfinantseeringu eraldamine summas 27 300 000
(kakskümmend seitse miljonit ja kolmsada tuhat) eurot (edaspidi eraldis), mille eesmärk on
rahastamisvahendi loomine ettevõtjate innovatsiooni ja uute toodete turule toomise toetamiseks,
vastavalt käesoleva lepingu Lisa nr 1 toodud MKM suunistele.
1.2 Eraldise saaja kasutab eraldatud vahendeid enda välja töötatud ning Lepingu punktis 1.1 nimetatud
eesmärgile vastava meetme (edaspidi Meede) rakendamiseks kooskõlas riigiabi reeglitega. Eraldise
saaja ei pea Meetme rakendamisel tagama laenu andmisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema
perioodi vältel.
1.3. Meetme alusel võib laene väljastada kuni 31.12.2035. Pärast nimetatud tähtaja saabumist on
Eraldise saajal õigus jätkata raha kasutamist samal eesmärgil, välja arvatud juhul, kui pooled sõlmivad
enne käesolevas punktis nimetatud tähtaega teistsuguse täiendava kokkuleppe.
2. Eraldise väljamaksmine ja kasutamine
2.1. MKM kannab eraldise Eraldise saaja e-riigikassa kontole 3500082253 ühe maksena seitsme
päeva jooksul lepingu allkirjastamisest arvates.
2.2. Eraldise saaja kasutab eraldist:
2.2.1. Enda välja töötatava ning lepingu lisas nimetatud eesmärgile ja tingimustele vastava Meetme
rakendamiseks, sh Meetme rakendamisel ilmnevate laenukahjude katmiseks;
2.2.2. Meetme rakendamisega seotud kulude hüvitamiseks kuni 15% ulatuses välja makstud laenude
mahust.
2.3. Eraldise saaja võib Meetme rakendamisel välja makstud tagasilaekuvaid vahendeid kasutada
uuesti punktis 1.2 nimetatud otstarbel. Meetme alusel võib laene väljastada kuni 31.12.2035. Pärast
nimetatud tähtaja saabumist on Eraldise saajal õigus jätkata raha kasutamist samal eesmärgil, välja
2
arvatud juhul, kui pooled sõlmivad enne käesolevas punktis nimetatud tähtaega teistsuguse täiendava
kokkuleppe.
3. Vahendite rakendamise põhimõtted
3.1 Meetme elluviimisel teeb Eraldise saaja järgmised mahaarvamised:
3.1.1. Eraldise saaja tegevuskulud, sh tähtaja ületanud võlgnevuste sissenõudmise kulud. Käesoleva
punkti alusel maha arvatavate kulude määraks on 15% tegelikult välja antud laenude mahust;
3.1.2. laenukahjud.
3.2. Eraldise saaja võib tagasilaekunud vahendeid kasutada uuesti samal eesmärgil laenude
väljastamiseks.
4. MKM õigused
4.1. MKM-il on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust õigusaktidele, Lepingu ja
Meetmete tingimuste nõuetele ning eraldatud vahendite kasutamise sihipärasust ja mõju, sealhulgas:
4.1.1. kontrollida eraldist puudutavalt kohaste meetmetega talle esitatud aruandluse, informatsiooni ja
dokumentide õigsust ning eraldise kasutamisega seotud asjaolude paikapidavust;
4.1.2. auditeerida Eraldise saaja tegevust lepingu täitmisel, millega seonduvalt on Eraldise saajal
kohustus tagada auditeerivatele MKM-i ametnikele juurdepääs asjakohasele informatsioonile ja
dokumentidele.
4.1.3. leppida kokku Eraldise saajaga tulemusnäitajad ja saada täiendavat infot meetme rakendamise
kohta vastavalt punktile 5.5.
5. Eraldise saaja õigused ja kohustused eraldise kasutamisel
5.1. Eraldise saaja ei kajasta eraldist sihtfondis.
5.2. Eraldise saaja kooskõlastab punktis 1.2 nimetatud Meetme tingimused enne kehtestamist MKM-
ga. Kui MKM ei anna nimetatud tingimustele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hinnangut
7 päeva jooksul arvates tingimuste kättesaamisest, loevad pooled tingimused MKM poolt
heakskiidetuks. Juhul kui MKM teeb nimetatud aja jooksul rahastamisvahendi tingimuste osas
ettepanekuid, on EIS kohustatud neid arvestama.
5.3. Eraldise saajal on õigus teha MKM-ile ettepanekuid Meetmega seonduva ja Lepingu tingimuste
muutmiseks.
5.4. EIS-il on kohustus informeerida MKM-i viivitamata olukorrast, kus lepingu täitmine on
muutunud oluliselt raskemaks või võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad Pooled kokku leppima
järgneva 30 kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ning muudavad vajadusel Lepingut. Muudatus
vormistatakse Lepingu lisana.
5.5. EIS koostab alates 30.06.2026 kaks korda aastas (28. veebruariks ja 31. augustiks) ülevaate
eraldise kasutamise ning tekkinud kulude kohta. Aruandes peavad sisalduma vähemalt andmed välja
makstud laenude, laenudest tagasilaekunud vahendite, laenukahjumite katmiseks tehtud eraldiste ja
punktis 2.2 nimetatud Meetme rakendamisel tehtud kulutuste mahu kohta.
6. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine
6.1. Ministeeriumil on õigus Leping üles öelda Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise
või mittenõuetekohase täitmise korral.
6.2. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg on 60 kalendripäeva.
3
7. Lõppsätted
7.1. Poolte kontaktisikud lepingu täitmisega seonduvas on:
7.1.1. MKM-ist Evelyn Jõgi, tel: +372 5432 0681, e-post:
[email protected];
7.1.2. EIS-ist Kaja Kuivjõgi, tel: +372 627 9700, e-post:
[email protected].
7.2. Lepingu sõlmimisel on sellel järgmine lisa „Innovatsioonilaenu suunised tootetingimuste
väljatöötamiseks“.
MKM: EIS:
Majandus- ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Kommunikatsiooniministeerium registrikood: 90006012
registrikood: 70003158 Sepise 7
Suur-Ameerika 1 11415 Tallinn
10122 Tallinn Telefon: 6279 700
Telefon: 6 256 330
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo Ursel Velve
majandus- ja tööstusminister juhatuse liige
Lisa 1. Innovatsioonilaenu suunised tootetingimuste väljatöötamiseks
Eesmärk
Innovatsioonilaenu eesmärk on parandada ettevõtete ligipääsu kapitalile innovatsioonimahukate
projektide elluviimisel, vähendades turutõrget eelkõige 0,5–5 miljoni euro suuruste investeeringute
segmendis. Laen on mõeldud ettevõtetele, kellel on juba välja töötatud ja valideeritud toode või
tehnoloogia, kuid kellel on raskusi selle skaleerimise, sertifitseerimise või kommertsialiseerimise
rahastamisel.
Sihtgrupp
Innovatsioonilaen on suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning valitud suurettevõtetele,
kelle projekt on innovatiivne ning seotud uue tehnoloogia, toote või tootmisvõimekuse arendamisega.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka kaitsetööstuse ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiate arendamisele,
kus turutõrge on eriti suur ning kapitali kättesaadavus piiratud.
Suunised tootetingimuste väljatöötamiseks
Eraldise saaja peaks innovatsioonilaenu tootetingimuste väljatöötamisel lähtuma uuringust
„Innovatsioonimahukate investeeringute rahastamise turutõrke uuring koos kaitsetööstuse valdkonna
analüüsiga“1. Uuringus toodud näited ja võimalikud laenutooted on alusmaterjaliks sobivate tingimuste ja
sihtrühmade määratlemisel.
Laenu väljatöötamisel tuleks keskenduda eelkõige innovatsioonimahukate ettevõtete rahastamisele, sh
pilootliinide ja demotehaste rajamisele, immateriaalse põhivara arendamisele, uute tehnoloogiate
skaleerimisele ja tootmisvõimekuse kasvatamisele. Eesmärk on toetada ettevõtteid, kelle projektid on
majanduslikult realistlikud, kuid liiga riskantsed kommertspankade finantseerimiseks.
Riigiabi raamistik
Innovatsioonilaenu rakendamisel tuleb abi andmisel jälgida Euroopa Liidu riigiabi raamistikku,
sealhulgas Komisjoni määrust (EL) nr 651/2014 ja Komisjoni määrust (EL) 2023/2831. Abi andmisel
tuleb tagada, et riigi sekkumine ei moonutaks turgu, vaid leevendaks ilmset turutõrget innovatsiooni
rahastamisel.
Eeldatav mõju
Innovatsioonilaenu rakendamine toetab Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekuse ja konkurentsivõime
kasvu, aitab suurendada investeeringuid kõrgema tehnoloogiariskiga projektidesse ning toetab
kaitsetööstuse ja süvatehnoloogia arengut. Laen aitab täita turul oleva rahastamislõhe, võimaldades
ettevõtetel viia arendusprojektid laborist tööstuslikku tootmisesse.
1 https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2025-
10/Innovatsiooni%20ja%20kaitset%C3%B6%C3%B6stuse%20turt%C3%B5rke%20uuring.pdf