Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu

Välisministeerium Kliimaministeerium Sotsiaalministeerium 19.12.2025 nr 2-2/4269-1 Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu Esitame Teile kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu. Ootame tagasisidet 14 päeva jooksul. Arvestades, et nõukogu direktiivi (EL) 2017/159 seni üle võtmata sätete Eesti õigusesse ülevõtmiseks muudetakse lisaks sellele Vabariigi Valitsuse määrusele ka meretöö seadust (meretöö seaduse muutmise seadus 700 SE), mis on praegu Riigikogu menetluse lõppetapis, on vajalik tagada meretöö seaduse ja kõnealuse Vabariigi Valitsuse määruse ajaliselt lähestikune vastuvõtmine, mistõttu on põhjendatud lühendatud kooskõlastamistähtaeg. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) vastavustabel (direktiiv 2017/159). Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing Eesti Laevaomanike Liit Eesti Laevajuhtide Liit Stella Vogt 5886 4172, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 18.12.2025 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruses nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses: „§ 11. Terminid (1) Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus. Vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil. (2) Käesoleva määruse tähenduses on baaslaev sihtotstarbeline varustus- või töötlemislaev kalalaevade teenindamiseks.“; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.“; 3) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 41–43 järgmises sõnastuses: „(41) Kambüüs ja toiduvarude hoiuruum peavad olema puhtad. (42) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega kuiv, jahe ja hästi ventileeritud toiduvarude hoiuruum, et vältida toiduvarude riknemist. (43) Laevadel, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab olema lõikes 42 sätestatud tingimustele vastav toiduvarude hoiuruum, külmik ja muu madala temperatuuriga hoiukoht.“; 4) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Juhul kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole käesoleva paragrahvi nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval, millega kalalaev on seotud.“. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35) Nõukogu direktiiv (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Vastavus Eelnõu Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Eesti õigusele Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (ELT L 25, 31.01.2017, lk 12–35) MÕISTED Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määrust nr Artikkel 1 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja j) loodsirgete vaheline pikkus – vööri loodsirge ja ahtriloodjoone tööohutuse nõuded“ täiendatakse §-ga 11 vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörträävi välisservaga veeliinil, järgmises sõnastuses: kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil; „§ 11. Terminid (1) Käesoleva määruse tähenduses on perpendikulaaridevaheline pikkus vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus. Vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil. (2) Käesoleva määruse tähenduses on baaslaev sihtotstarbeline varustus- või töötlemislaev kalalaevade teenindamiseks.“ Artikkel 25 Ei ole vaja üle võtta. Üle 1 Õigusnormid või muud meetmed, mille liikmesriik võtab vastu võetakse II artiklite 22–24 alusel, jõustavad täielikult kokkuleppe II lisa. lisas sisalduvad punktid. II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Eluruumid kalalaeval 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Üldsätted tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega Punkt 6 6 järgmises sõnastuses: Ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele võimaldatakse sellised eluruumid ja sõlmed „(6) Juhul kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei emalaeva pardal. ole käesoleva paragrahvi nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval, millega kalalaev on seotud.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Punkt 76 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid tuleb hoida puhtana. tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kambüüs ja toidu hoidmise ruumid peavad olema puhtad.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Punkt 71 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Toiduvarude jaoks peab olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude 42 järgmises sõnastuses: riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmikud või muu madala temperatuuriga hoiukoht. „(42) Laeval peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega kuiv, jahe ja hästi ventileeritud toiduvarude hoiuruum, et vältida toiduvarude riknemist.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr Punkt 72 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Laevadel, mille loodsirgete vaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega kasutatakse toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala 43 järgmises sõnastuses: temperatuuriga hoiukohta. 2  „(43) Laevadel, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, peab olema lõikes 42 sätestatud tingimustele vastav toiduvarude hoiuruum, külmik ja muu madala temperatuuriga hoiukoht.“ II LISA Ei vasta Vabariigi Valitsuse 17.05.2001. a määruse nr PUHTAD JA ELAMISKÕLBLIKUD TINGIMUSED 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja Punkt 75 tööohutuse nõuded“ § 15 täiendatakse lõikega Eluruumid tuleb hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida 31 järgmises sõnastuses: kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks. „(31) Laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks.“ 3  18.12.2025 Vabariigi Valitsuse 17. mai 2001. a määruse nr 173 „Kalalaevadele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määruse eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle nõukogu 19. detsembri 2016. a direktiivi (EL) 2017/159, millega rakendatakse Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (Cogeca), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF) ja Euroopa Liidu kalandusettevõtete riiklike organisatsioonide ühenduse (Europêche) vahel 21. mail 2012 sõlmitud kokkulepe, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist (edaspidi direktiiv 2017/159), seni üle võtmata sätted, mille üle võtmata jätmise tõttu on Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) algatanud 24. jaanuaril 2020 Eesti suhtes rikkumismenetluse nr INFR(2020)0035. Eelnõuga üle võetavad sätted puudutavad laevapere eluruumide, kambüüsi ja toiduvarude hoiuruumi puhtust ja üldist seisukorda ning nõudeid toiduvarude hoidmise kohta. Eelnevaga seoses lisatakse määrusesse ka perpendikulaaridevahelise pikkuse termin. Samuti lisatakse määrusesse baaslaeva termin. Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Kaia Läänemets-Ester (teenistusest lahkunud) ja Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), töösuhete poliitika juht Liis Tõnismaa (e post [email protected]) ja töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]). Direktiivi 2017/159 sätete ülevõtmiseks muudetakse lisaks meretöö seadust, Vabariigi Valitsuse 10.07.2014. a määrust nr 112 „Nõuded laevapere liikme laeval majutamise tingimustele“ ja tervise- ja tööministri 24.07.2014. a määrust nr 50 „Meditsiiniabi korraldamise nõuded laeval ja laeval nõutava meditsiinivarustuse loetelu“. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määrust §-ga 11, mille punktiga 1 lisatakse määrusesse perpendikulaaridevahelise pikkuse termin ja punktiga 2 baaslaeva termin. Lisatava § 11 punkti 1 kohaselt on perpendikulaaridevaheline pikkus selle määruse tähenduses vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus. Vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus pikkust mõõdetakse, ning ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil. 1 Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 artikli 1 punkti 1 alapunkti j ülevõtmisest, mis on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Selle sätte kohaselt on „loodsirgete vaheline pikkus“ vööri loodsirge ja ahtriloodjoone vaheline kaugus; vööri loodsirge ühtib vöörtäävi välisservaga veeliinil, kus pikkust (L) mõõdetakse; ahtriloodjoon ühtib roolipalleri telgjoonega samal veeliinil. Eelnõuga võetakse mõiste „loodsirgete vaheline pikkus“ üle kui „perpendikulaaridevaheline pikkus“, kuna esiteks kasutatakse selle määruse § 1 mitmes lõikes terminit „perpendikulaaridevaheline pikkus“ ning teiseks on nõukogu direktiivi 93/103/EÜ, 23. november 1993, kalalaevade pardal kohaldatavate tööohutuse ja -tervishoiu miinimumnõuete kohta, artikkel 2 punktis b tõlgitud ingliskeelne termin length between perpendiculars kui „perpendikulaaridevaheline pikkus“. Seejuures on ülevõetava direktiivi 2017/159 artikli 1 punkti 1 alapunkti j ingliskeelses tekstis kasutatud samuti terminit length between perpendiculars, kuid eestikeelses tekstis on tõlgitud see kui „loodsirgete vaheline pikkus“, kuid direktiivi 93/103/EÜ tõlget arvestades peaks olema „perpendikulaaridevaheline pikkus“. Lisatava § 11 punkti 2 kohaselt on baaslaev sihtotstarbeline varustus- või töötlemislaev kalalaevade teenindamiseks. Baaslaeva termini määratlemine määruses on vajalik, kuna § 15 täiendatakse lõikega 6, milles kasutatakse seda terminit määruses esmakordselt. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 15 lõikega 31. Lõikega 31 sätestatakse, et laevapere eluruumid peavad olema puhtad ja elamiskõlblikud ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks. See muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 75 ülevõtmisest, mis on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Punkti 75 kohaselt tuleb eluruumid hoida puhta ja elamiskõlblikuna ning neis ei tohi hoida kaupu ega varusid, mis ei ole nende asukate isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse § 15 lõigetega 41–43. Lisatava lõike 41 kohaselt peavad olema kambüüs ja toiduvarude hoiuruum puhtad. Kõnealune muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 76 ülevõtmisest, mis on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Punkti 76 kohaselt tuleb kambüüs ja toidu hoidmise ruumid hoida puhtana. Lisatava lõike 42 kohaselt peab laeval olema toiduvarude jaoks piisava mahutavusega kuiv, jahe ja hästi ventileeritud toiduvarude hoiuruum, et vältida toiduvarude riknemist. Muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 71 ülevõtmisest, mis on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse seni üle võtmata. Punkti 71 kohaselt peab toiduvarude jaoks olema piisava mahutavusega sobiv koht, mida saab hoida kuiva, jaheda ja hästi ventileerituna, et vältida varude riknemist, ning kui sõnaselgelt ei ole sätestatud teisiti, võimaluse korral külmik või muu madala temperatuuriga hoiukoht. Lisatava lõike 43 kohaselt peab laevadel, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, olema lõikes 42 sätestatud tingimustele vastav toiduvarude hoiuruum, külmik ja muu madala temperatuuriga hoiukoht. 2 See muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 72 ülevõtmisest, mis on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Selle punkti kohaselt kasutatakse laevadel, mille loodsirgetevaheline pikkus on 15 meetrit ja rohkem, toiduvarude hoiuruumi ja külmikut ning muud madala temperatuuriga hoiukohta. See säte on seotud ka direktiivi 2017/159 artikli 1 punkti 1 alapunktiga j, kus on esitatud „loodsirgete vahelise pikkuse“ ehk „perpendikulaaridevahelise pikkuse“ mõiste, mis samuti Eesti õigusesse kõnealuse eelnõu punktiga 1 üle võetakse. Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 15 lõikega 6. Selle lõike kohaselt tuleb juhul, kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole määruse § 15 nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, ja kalalaev on seotud baaslaevaga, võimaldada need laeval töötavatele kaluritele baaslaeval. See muudatus on tingitud direktiivi 2017/159 II lisa punkti 6 ülevõtmisest, mis on komisjoni hinnangul Eesti õigusesse üle võtmata. Selle sätte kohaselt võimaldatakse ilma sobivate eluruumide ja sanitaarsõlmedeta abilaevade pardal töötavatele kaluritele sellised eluruumid ja sõlmed emalaeva pardal. Seejuures ei kasutata termineid „abilaev“ ega „emalaev“ üheski teises kõnealuse direktiivi sättes. Eesti õiguses ei ole mõisted „abilaev“ ja „emalaev“ defineeritud, kuid emalaevaks peetakse üldiselt baaslaeva1 ning abilaeva all peetakse silmas kalapüügilaeva, mis annab oma päeva jooksul püütud kalakoguse merel üle baaslaevale kui n-ö vastuvõtulaevale. See on tavapärane tegutsemisviis ookeanipüügil. Läänemerel kodusadama lähedal töötades annab kalapüügilaev saagi üle sadamas ning vajaduse korral tagab reeder majutuse kaldal. Ookeani-, avamere- või kaugpüügi korral on n-ö sadamaks baaslaev ning kütuse- ja muu varu täiendamine (ja vajadusel meeskonna majutus, meditsiiniabi jne) toimub selle baaslaeva kaasabil. Direktiivi 2017/159 üle võtmata sätete ja Eesti õiguse võrdlustabel on lisatud eelnõu seletuskirjale (lisa). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus Euroopa Liidu õigusega, kuna eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle direktiivi 2017/159 seni üle võtmata sätted. 4. Määruse mõjud Praegu kehtiv regulatsioon näeb ette mitu nõuet kalalaevade elu- ja olmeruumidele, et tagada nende ohutus ning vastavus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Eelnõu muudatustega täpsustatakse neid nõudeid, sätestades, et laevapere eluruum peab olema puhas ja elamiskõlblik ning kambüüs ja toiduvarude hoiuruum peavad samuti olema puhtad, laevapere eluruumides ei tohi hoida kaupa ega varusid, mis ei ole laevapere liikmete isiklikud esemed ega ole vajalikud ohutuse või päästetööde jaoks ning toiduvarude hoidmiseks peab olema kuiv, jahe ja hästi ventileeritud toiduvarude hoiuruum Lisaks täiendatakse kehtivat määrust sättega, et kui kalapüük toimub kalalaeval, millel ei ole teatud nõuetele vastavaid elu- ja olmeruume, tuleb laeval töötavatele kaluritele need võimaldada baaslaeval, millega kalalaev on seotud. Muudatuste rakendamisega kaasneb järgmine mõju: 1) sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju; 2) majanduslik mõju. Eelnõu mõju olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud mõju nelja 1 Täpsem info emalaeva ehk baaslaeva selgituse kohta on siin: https://www.kalapeedia.ee/5189.html. 3 kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta haridust, kultuuri ja sporti, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; keskkonda; riigivalitsemist, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldust, riigikaitset ja välissuhteid, siseturvalisust ega regionaalarengut, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud Mõjutatud sihtrühm: kasutuses olevate vähemalt 18-meetrise perpendikulaaridevahelise pikkusega või (ümber)ehitatavate vähemalt 15-meetrise perpendikulaaridevahelise pikkusega kalalaevade laevapere liikmed Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Põllumajandus- ja Toiduameti peetava kalalaevade registri2 andmetel oli 1. jaanuari 2023. a seisuga Eestis registreeritud 31 kalalaeva, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 18 m või enam. Ehitatavate või ümberehitatavate laevade arv ei ole teada. Sihtrühma kuuluvate laevapere liikmete arv ei ole teada. Statistikaameti andmetel3 töötas 2023. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 900 inimest, mis moodustab kogu Eesti hõivatutest ca 0,1%, seega on muudatustest mõjutatud sihtrühm väike. Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad laevapere liikmetele ohutud, puhtad ning mugavad elu- ja töötingimused. Juba praegu on kehtivas määruses esitatud kalalaevade eluruumidele mitu nõuet. Nimelt määruse § 2 sätestab kapteni kohustuse tagada, et töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid täidetakse igas tööga seotud olukorras, arvestades kõigi ohtudega, millega laevapere liikmed võivad kokku puutuda, ja § 15 nõuab, et kalalaeva kambüüs ja mess peavad olema hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti puhastatavate pindadega ja varustatud külmkapiga, ning § 17 kehtestab üldventilatsiooninõuded. Seega võib eeldada, et valdavalt on nende sätete alusel juba tagatud, et laevapere eluruumid oleksid puhtad, elamiskõlblikud ja ohutud, samuti kambüüs ja toiduvarude hoiuruum oleksid puhtad ning et toiduvarusid säilitatakse nõuete järgi. Samuti sätestatakse, et olukorras, kus kalalaeval kõnealuse määruse § 15 nõuetele vastavad elu- ja olmeruumid puuduvad ja kalalaev on seotud baaslaevaga, tuleb need ruumid võimaldada baaslaeval. Praktikas mõjutab see muudatus eeskätt ookeani-, avamere- või kaugpüügiga tegelevaid sihtrühma laevu, kuna Läänemerel kodusadama lähedal töötades annab kalapüügilaev tavaliselt saagi üle sadamas ning vajadusel tagab reeder majutuse kaldal. Seetõttu on muudatuse mõju ulatus praktikas väike. Nendel laevadel, kus praegu veel kõik muudatusega kaasnevad tingimused täidetud ei ole, muutub nende täitmine kohustuslikuks, mis parandab laevapere liikmete töötingimusi ja heaolu. Eelduse kohaselt on praktikas muudatusest tulenev mõju siiski väikese ulatusega ja seega on ka mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Järeldus mõju olulisuse kohta Eelnõuga kavandatavad muudatused mõjutavad sihtrühma positiivselt, kuna tagavad kalalaevade laevapere liikmetele ohutud ja puhtad elu- ja töötingimused. Mõjutatud sihtrühm 2 https://pta.agri.ee/kalalaevade-register-klr 3 Tabel TT0200: Hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 4 moodustab ca 0,1% kõikidest töötajatest ja on seega väike. Ka juba praegu kehtiva regulatsiooniga on sätestatud mitu nõuet ohutuse ja puhtuse tagamiseks kalalaeva eluruumides ning praktikas tagab reeder Läänemerel tegutseva kalalaeva laevapere liikmete majutuse valdavalt kaldal, seega on muudatustega kaasneva mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Majanduslikud mõjud Mõjutatud sihtrühm: kasutuses olevate vähemalt 18-meetrise perpendikulaaridevahelise pikkusega või (ümber)ehitatavate vähemalt 15-meetrise perpendikulaaridevahelise pikkusega kalalaevade omanikud Mõju ulatus, mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju sagedus Põllumajandus- ja Toiduameti peetava kalalaevade registri4 andmetel oli 1. jaanuari 2023. a seisuga Eestis registreeritud 31 kalalaeva, mille perpendikulaaridevaheline pikkus on 18 m või enam. Ehitatavate või ümberehitatavate laevade arv ei ole teada. Sihtrühma kuuluvate laevaomanike arv ei ole teada. Statistikaameti viimaste andmete5 kohaselt tegutses 2022. aastal kalapüügi ja vesiviljeluse tegevusalal 222 ettevõtet, mis moodustab kõikidest Eesti ettevõtetest ca 0,15%, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Eelnõuga kavandatavad muudatused võivad kalalaevade omanikele tuua kaasa lisakulusid. Puuduvad andmed, kui paljudel kalalaevadel vastavad praegu eluruumid ja toiduvarude hoiuruumid eelnõuga sätestatavatele nõuetele. Juba praegu on kehtivas regulatsioonis esitatud kalalaevade eluruumidele mitu nõuet. Kehtiva määruse § 2 lõike 2 punkt 1 sätestab kapteni kohustuse tagada, et töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid täidetakse igas tööga seotud olukorras, arvestades kõigi ohtudega, millega laevapere liikmed võivad kokku puutuda, ja § 15 nõuab, et kalalaeva kambüüs ja mess peavad olema hästi valgustatud ja ventileeritud, kergesti puhastatavate pindadega ja varustatud külmkapiga, ning § 17 kehtestab üldventilatsiooninõuded. Seega võib eeldada, et valdavalt on nende sätete alusel juba eelnõuga sätestatavad muudatused praktikas tagatud. Samuti sätestatakse, et olukorras, kus kalalaeval endal teatud nõuetele vastavad elu- ja olmeruumid puuduvad ja kalalaev on seotud baaslaevaga, tuleb need ruumid võimaldada baaslaeval. Praktikas mõjutab see muudatus eeskätt ookeani-, avamere- või kaugpüügiga tegelevaid sihtrühma laevu, kuivõrd Läänemerel kodusadama lähedal töötades tagab reeder vajaduse korral majutuse kaldal, seega on praktikas muudatuse mõju väikese ulatusega. Kuigi võib eeldada, et eelnõuga kavandatavad muudatused on praktikas valdavalt juba tehtud, tekivad ühekordsed kulud siiski neil kalalaevade omanikel, kelle laevadel praegu veel kõik muudatustega kaasnevad nõuded täidetud ei ole. Eelduse kohaselt on siiski praktikas muudatusest tuleneva mõju ulatus väike ja seega on ka mõju avaldumise sagedus väike. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Järeldus mõju olulisuse kohta Juba praegu kehtiva regulatsiooniga on sätestatud mitu nõuet ohutuse ja puhtuse tagamiseks kalalaeva eluruumides ning praktikas tagab reeder Läänemerel tegutseva kalalaeva laevapere liikmete majutuse valdavalt kaldal, seega on muudatustega kaasnev mõju väikese ulatusega. 4 https://pta.agri.ee/kalalaevade-register-klr 5 Tabel EM001: Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute arvu järgi. 5 Siiski kaasnevad muudatuste elluviimisega lisakulud nende kalalaevade omanike jaoks, kus kõik nõuded praegu veel täidetud ei ole. Kui muudatuste elluviimiseks on vaja siiski kulutusi teha, on tegemist ühekordse investeeringuga, seega on avalduv mõju väikese sagedusega. Ka muudatusest mõjutatud sihtrühm on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 5. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud seoses määruse rakendamisega Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid ja tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu, Välisministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, Eesti Laevaomanike Liidule ja Eesti Laevajuhtide Liidule. 6