Taotlus sidekanalisatsiooni paigaldamiseks 18292 Räpina-Aravu , 45 Tartu-Räpina-Värska

-864235 -144145 Urmas Koch AQUA MARINA AS [email protected] Teie 27.09.17 e-kiri Meie 27.11.17 nr 15-2/17-00014/739 Räpina linnas Vabaduse tn 2 kinnistul Olerex teenindusjaam-tankla teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Põlva maakonnas Räpina vallas Räpina linnas riigitee nr 45 Tartu – Räpina – Värska (edaspidi riigitee nr 45) km 62,53-62,60 ja riigitee nr 18292 Räpina – Aravu (edaspidi riigitee nr 18292) km 0,0-0,09 kaitsevööndis paikneva Vabaduse tn 2 kinnistu (katastritunnusega 70501:002:0170) Olerex teenindusjaam-tankla teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni põhiprojekti. Projekti ga on lahendatud tankla territooriumi ja juurdepääsude teede-ehituslik ja liikluskorralduslik osa, kinnistuväliste teekatete taastamine ja territooriumi sademevete kanaliseerimine. Osaliselt riigitee alusel maal ja kaitsevööndis kavandatavateks tegevusteks on maa-aluste kütusemahutite ning sisse- ja väljasõiduviitade paigaldamine, tankla territooriumi ning juurdepääsude rekonstrueerimine, riigiteel nr 45 ülekatte tegemine ning haljastus ja heakorrastustööde teostamine. Tehnovõrkudest on projektiga kavandatud tankla-teenindusjaam toimimiseks vajalike veetrassi, sadevee kanalisatsiooni, restkaevu ning sadeveerenni paigalda mine. Projekti koostamiseks on Maanteeamet 17.11.16 kirjaga nr 15-2/16-00723/141 esitanud Vabaduse tn 2 kinnistul asuva tankla rekonstrueerimisprojekti projekteerimistingimuste eelnõule ettepanekud. Projekti koostamisel on tehtud Maanteeametiga koostööd edastades mitmel korral lahendust üle vaatamiseks ning seisukoha saamiseks. 01.06.17 toimus projektlahenduse arutamiseks koosolek, kust võtsid osa Maanteeameti esindajad, tellija esindaja ning projekteerija. Arutelu tulemusena muutus projekti asendiplaaniline lahendus. Tagamaks ristumiskohtadel nähtavuskaugusi ning liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekorikoridore nihutati riigiteedel asuvaid ristumiskohti, tankimisrajatisi ning hoonet. Korrigeeritud lahendus on esitatud kirjale lisatud joonisel nr 429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS ) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab E. Jahhu Projektbüroo OÜ koostatud töö nr 429-17 „Olerex Räpina teenindusjaam-tankla. Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaan ilised joonised (429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06; 429-17_PP_TL-4-03_V04_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06), ristlõiked (429-17_PP_TL-6-05_V04_LÕIKED_2017-11-06) ja seletuskiri (lisa d ). P rojekti realiseerimisel tuleb arvestada alljärgneva te nõuetega : Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. Ristumiskohtade ümbere hitamiseks ja riigiteele nr 45 ülekatte tegemiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Ehitusloa taotlusele palume lisada käesolev kooskõlastus. Arvestada, et riigitee nr 45 ülekatte tegemisel ei tohi katte kõrgus olemasoleva olukorraga võrreldes muutuda. Ehitusloa lahutamatuks osaks on ehitusaegne liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7 1 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja tari stuministri 13.07.2015 määrusele nr 90 Liikluskorralduse nõuded teetöödel . Projekt esitada koos ehitusloa taotlusega. Tehnovõrgu ( sadevee kanalisatsioon vms) paigaldamisel riigitee alusele maale (transpordimaale) kohustub tehnovõrgu omanik enne projekti realiseerimist esitama Maanteeametile taotluse tehnovõrgu- ja rajatise talumise lepingu sõlmimiseks. Taotluse esitamiseks tuleb järgida alljärgnevaid Maanteeameti kodulehel avalikustatud materjale (www.mnt.ee – Ametist – Blanketid – Te hnovõrgud ): „Protseduur tehnovõrgu ja -rajatiste teemaale ehitamiseks ja talumiseks vajaliku maakasutuse kokkuleppe sõlmimiseks“ „Taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks“. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud m ajandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Ehitustööde käigus riigiteele sattunud pinnas tuleb projekti realiseerimisest huvitatud isiku poolt ära koristada. Ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected] . Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehti b 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marten Leiten planeeringute menetlemise talituse juhataja Lisa d : Seletuskiri 429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06 429-17_PP_TL-4-03_V04_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06 429-17_PP_TL-6-05_V04_LÕIKED_2017-11-06 Sama: E. Jahhu Projektbüroo OÜ [email protected] Anni Luht 509 0807 [email protected]  E. J A H H U PROJEKTBÜROO OÜ E. Jahhu Projektbüroo OÜ Reg.nr. 10209600 Variku 45, 50110 Tartu tel. 5010233 e-mail: [email protected] TÖÖ №: 429-17 TELLIJA: AS AQUA MARINA Võru tn 79 Tartu Tartumaa 50112 ASUKOHT: Vabaduse 2 (70501:002:0170), Räpina linn, Põlvamaa OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI JA JOONISED Projekti juht: Elmo Jahhu Tartu, november 2017  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 2/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine Projekti koosseis: Seletuskiri A Üldosa • Kehtivad normdokumendid ja juhendid tööde teostamiseks • Geodeetiline alusplaan • Külgnevad looduskaitsealad ja muinsuskaitse all olevad objektid • Liikluskorraldus ehituse ajal • Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine • Olemasolev olukord B Projektlahendus B-1 Teede-ehitus ja liikluskorraldus • Üldosa • Juurdepääsuteed • Hoonestus ja territoorium • Haljastus ja heakorrastus • Vertikaalplaneerimine • Märkimistööd • Mullatööd ; kasvupinnase- ja mulde aluspinnase eemaldamine • Muldkeha ehitus • Katendite ehitus ja kattekonstruktsioonid • Liikluskorraldus B-2 Sadeveekanalisatsioon B-3 Üldised juhised ja nõuded tööde teostamiseks C Kokkuvõte Joonised Jrk Joonise nimetus Mõõtkava Formaat nr. Joonise number Vertikaalplaneerimine ja kattekonstruktsioonid. Katete taastamine 1. 1:500 A3 429-17_PP_TL-4-01_V04_VERTIKAAL_2017-11-06 Liiklus- ja parkimiskorraldus 2. 1:500 A3 429-17_PP_TL-4-02_V04_LIIKLUS_2017-11-06 Sadeveekanalisatsiooni asendiplaan 3 1:500 A3 429-17_PP_TL-4-03_V04_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06 Konstruktiivsed põiklõiked L1 – L1 ja L2 – L2 4. Territooriumi katendite ühendamine riigimaanteega. 1:50 A2 429-17_PP_TL-6-05_V04_LÕIKED_2017-11-06 2 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 3/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine A ÜLDOSA Käesolev projekt 429 - 17 on koostatud vastavalt AS Aqua Marina tellimusele. Projekt lähtub Eesti Vabariigi projekteerimisnormidest ja on lahendatud põhiprojekti vajalikus mahus. Hoone projekti autoriks on - Weidenberg OÜ, registrikood 11500125. Tanklahoone ehitusprojekt lähtub Räpina Vallavalitsuse poolt 06.12.2016 väljastatud projekteerimistingimustest nr 1611802/03722, välialade lahendus arvestab Maanteeameti 17.11.2016 ettepanekutega projekteerimiseks nr 15-2/16-00723/141. Töö hõlmab Põlvamaal, Räpina linnas, Vabaduse 2 (70501:002:0170) kinnistul paikneva Olerex tankla rekonstrueerimist kaasaja nõuetele vastavaks teenindusjaamaks. Käesoleva töö raames on lahendatud tankla territooriumi ja juurdepääsude teede-ehituslik- ja liikluskoralduslik osa, kinnistuväliste teekatete taastamine ja territooriumi sademevete kanaliseerimine. KEHTIVAD NORMDOKUMENDID JA JUHENDID TÖÖDE TEOSTAMISEKS: Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest, mis on kättesaadavad: o Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1) ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; o Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101); o Linnatänavate projekteerimise normid EVS 843; o Tee projekteerimise normid (RTL 05,08,2015 nr 106, „Maanteede projekteerimisnormid“); o Tee seisundinõuded (RT, 14.07.2015 nr 92); o Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 02.07.2015 nr 82); o Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RT, 13.07.2015 nr 90); o Maanteeameti peadirektori 19.01.2016.a. käskkirjaga nr 14 kinnitatud Teetööde tehnilised kirjeldused; o Maanteeameti koduleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, määrused; o Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“; o Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkiri nr 0314 "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis; o „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613; o „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614; o „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; o Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT, 14.04.2016 nr 34); o EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk; o EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt. Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise. EHITUSGEODEETILINE ALUSPLAAN: Geodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ poolt oktoobris 2016. aastal (töö nr GEO 16-854). Koordinaadid L-Est 97 süsteemis; kõrgused 1977.a. Balti süsteemis. 3 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 4/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine KÜLGNEVAD LOODUSKAITSEALAD JA MUINSUSKAITSE ALL OLEVAD OBJEKTID Projektiga hõlmatud lõigus kaitsealad ja looduskaitsealused objektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud eritingimusi. Käesoleva projektiga hõlmatud lõigul muinsuskaitseobjektid puuduvad – objekti projekteerimiseks pole väljastatud muinsuskaitselisi eritingimusi. LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL Ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". Ajutise liikluskorralduse korraldab objektil Töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus tuleb eelnevalt kooskõlastada Maanteeametiga. OLEMASOLEVATE EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. OLEMASOLEV OLUKORD Tankla krunt asub Räpina linna keskmes ja külgneb idast maanteega nr. 18292 Räpina-Aravu, läänest maanteega nr. 45 Tartu-Räpina-Värska ning lõunast neid ühendava ringteega. Mootorsõidukite ja kergliiklejate juurdepääs kinnistule on võimalik nimetatud liikluspindadelt. Hoonestusest asub kinnistul väike tanklahoone. Rajatistest asub tanklahoone ees, krundi lõunaosas eraldiseisev maapealne kütusemahuti ja tankimisplats, valgustusmastid ning säiliv 7 m hinnapost. Projektiga käsitletavas ulatuses on ala lauge pinnareljeefiga, kõrgused jäävad vahemikku 36.85…38.05 m abs. Hoonest põhja poole jääb osaliselt kõrghaljastatud haljasala. B PROJEKTLAHENDUS B-1 TEEDE-EHITUS JA LIIKLUSKORRALDUS ÜLDOSA Projekteeritavad rajatised paiknevad osaliselt riigitee 45 Tartu-Räpina-Värska ja 18292 Räpina-Aravu kaitsevööndites (vastavalt EhS § 71 on tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit); nimetatud piir on kantud projekti asendiplaanilistele joonistele. Projektis on arvestatud riigiteel paikneva ringristmiku nähtavuskolmnurkadega, riigiteede külgnähtavusega ning vaba ruumi nõudega vastavalt majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisale „Maanteede projekteerimisnormid“ tabelid 5.1, 5.2, 2.14 ja 2.17 lähtetasemel „rahuldav“. Nähtavuskolmnurka ja külgnähtavusalasse ei ole projekteeritud nähtavust piiravaid takistusi. Ringristmiku ja tanklasse sissesõitude nähtavuskolmnurgad kajastuvad joonisel nr. 429-17_PP_TL-4-03_V02_LIIKLUS_2017-11-06. Maanteeamet on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Samuti ei võta Maanteeamet kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks ja finantseerimiseks. 4 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 5/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine JUURDEPÄÄSUTEED Transpordivahendite juurdepääs on tagatud olemasoleva asfaltbetoonkattega sisse- ja väljasõitude kaudu riigiteedelt nr. 45 Tartu-Räpina-Värska (km 62,57) ja nr. 18292 Räpina-Aravu (km 0,04). Eelnimetatud maanteedel liikluskorraldus ei muutu. Tankla territooriumi ja mahasõitude geomeetrilist lahendit on kontrollitud arvutiprogrammi “AUTOTURN” abil ning arvutuslikuks autoks on võetud sadulauto (16.5m), mis oma parameetritelt vastab tanklat teenindavale kütuseveokile. Nimetatud auto trajektoor (tanklat läbides) on kantud ka joonisele nr. 429-17_PP_TL-4-02_V03_LIIKLUS_2017-11-06 „Liiklus- ja parkimiskorraldus“. Maanteeameti poolt 24.01.17 saadetud kirja nr 15-2/17-00015/052 „Räpina linnas Vabaduse tn 2 kinnistu teenindusjaam-tankla arhitektuursest ehitusprojektist“ punktis nr. 5 käsitletud liiklusaart ristumisele riigiteega nr 18292 ei ole võimalik rajada kuna mistahes kujuga saar nimetatud mahasõidul välistaks 10m pikemate sõidukite pääsu tankla territooriumile ja seal välja. HOONESTUS JA TERRITOORIUM Rajatava tanklahoone paigutamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast ja tellija soovidest, arvestades sõidukitele vajalike liiklusalade ja pöörderaadiustega. Rajatava hoone asukoht on olemasolevast, lammutatavast hoonest põhja pool asuval haljasalal. Tankimisplats tankurisaartega ning varikatus on projekteeritud lammutatava tanklahoone asemele. Rajatava tanklahoone kaitseks ehitatakse sillutiskivist uus pandus. Tankimisplatsi piiravad madalad betoonkünnised. Kõvakattega ala hakkab ümbritsema tanklahoonet kõikidest külgedest. Nõnda tagatakse ligipääs ka hoone taga paiknevale LPG tankurile ning luuakse mugav liikumine kogu ala piires. 3 Rajatistest on projekteeritud krundi lõunanurgas asuva haljassaare alla 2 x 60 m maa-alused kütusemahutid. 3 Uuest tanklahoonest loodesse tanklat ümbritseva liiklusala serva rajatakse LPG tankur koos maapealse 10 m suuruse mahutiga. Krundi sissepääsude lähedusse rajatakse sisse- ja väljasõidu viidad. Rajatakse sillutiskivist terrass välikohviku jaoks, sõiduautode ja rendihaagiste parkla. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine on kavandatud vastavalt EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Parkimine märgitakse maha 7 sõiduauto ning 3 rendihaagise jaoks. Parkimiskohad sõiduautodele on projekteeritud mõõtudega 2,6 x 5 m. HALJASTUS JA HEAKORRASTUS Valdav osa krundil leiduvast kõrghaljastusest jääb ehitustegevusele ette ning kuulub likvideerimisele, samuti võsa krundi kirdeosas. Säilitamisele kuuluvad puud ja põõsad kaitstakse ehituse ajaks püsivalt, pidades silmas nii juuri, tüve kui ka oksi. Üksikpuude tüvekaitseks sobib umbes 4m kõrgune püstplankudest kaitse, kusjuures tüve ja plankude vahele asetatakse pehme polster. Säilitamisväärsete okste olemasolu korral neid tüvekaitse pärast ei kärbita, vaid kaitse tehakse selle võrra madalam. Tarastatud alal on liikumine keelatud ja seda maad ei tohi kasutada ehitusplatsina. Olemasolevate täiskasvanud pärnade asenduseks maantee nr. 18292 Räpina-Aravu ääres rajatakse uus tervikliku ilmega pärnarida Harilik Pärn, (Tilia Cordata) tanklakrundi idaküljele. Puude istikud peavad olema vähemalt 4,0 m kõrged ja projektis kirjeldamata muude kvaliteedi nõuete osas vastama EVS 778:2001 alleepuude standardile. Istiku kõrgus Tüve läbimõõt 1 m kõrguselt Vähim okste arv Mullapalli minimaalne Mullapalli minimaalne (cm) juurekaelast (mm) võras (tk) läbimõõt (cm) kõrgus (cm) min 400 min 40 11 min 60 min 40 Haljasalade rajamine Projekteeritud haljasalad ja nõlvad kaetakse kasvupinnasega (h=10cm) ja planeeritakse. Haljastatavatele aladele tehakse murukülv. Murukattega alad rajatakse vastavalt RT 89-10639-et ptk.6 tarbemurudele esitatavatele nõuetele. Tarbemuru kasvumulla pinna maksimaalne kõrvalekalle projekteeritud tasapinnast ja kujundusest on kõige rohkem ±20mm 5m vahemaa kohta. Murude rajamisel kasutatakse ainult sertifitseeritud seemneid. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Muru tuleb külvata kogu ulatuses ühtlaselt. Ehitustööde lõpetamisel tuleb tööjäljed koristada. Ettenähtud hooldetööd ja parandused peavad olema tehtud. Murualadel ei tohi olla veelohke ega paljandeid. Projekti mahus on ette nähtud tööde teostamise järgselt teemaa ja sellega külgneva ala korrastamine ning taastamine tööala piires. 5 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 6/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine VERTIKAALPLANEERIMINE Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed: Vertikaalplaneeringu koostamisel on aluseks võetud olemasolev reljeef ja sadevee ärajuhtimiseks vajalik sadeveekanalisatsiooni torustiku paiknemissügavus. Riigiteede nr. 45 Tartu-Räpina-Värska ja nr. 18292 Räpina- Aravu servas kinnistu piiril säilivad olemasoleva teepinna kõrgusmärgid. Hoone paiknemiskõrgus: Ehitatava hoone põranda suhteliste kõrgusele ±0.00 vastab absoluutkõrgus 37.70. Projekteeritud hoone sissepääsud on ilma välistreppideta. Territooriumi vertikaallahendus: Tankla kõrgusliku lahenduse aluseks on maanteel paikneva olemasoleva sadeveetrassi kõrgus (sellest tulenev territooriumi pinna tõstmine). Territooriumi projekteeritud kõrgus on optimaalne sademevee ärajuhtimise tagamiseks; torustik minimaalsügavusel ja lõiguti soojustatav. Kinnistu piirile mahasõidul riigiteele nr. 45 Tartu- Räpina-Värska on projekteeritud sadeveerenn ACO DRAIN S150K ja sadeveerestkaev, vältimaks sademevee valgumist riigitee alusele maaüksusele. Projekti vertikaalplaneeringu lahenduse koostamisel on lähtutud sellest, et piki- ja põikkallete resultant oleks vähemalt 1.5% (EVS 843:2016 punkt 7.1.1). Haljasalade kalded on projekteeritud olemasolevat maapinda arvestades. Sadeveed juhitakse käesoleva projektiga lahendatud sadeveekanalisatsiooni (tankimisalad ja riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska poolne ala) või immutatakse pinnasesse (maantee nr. 18292 Räpina-Aravu poolne ala ja rajatava hoone tagune ala). Sõiduteed, kõnniteed ja haljasalad on üksteisest eraldatud äärekividega (kõik äärekivide kõrguse muutused on sujuvuse tagamiseks lahendatud 1-2m ulatuses (vt asendiplaani joonised). Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid joonisel nr. 429-17_PP_TL-4-01_V03_VERTIKAAL_2017-11-06 ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. a) Sõidutee servas, h=10cm; b) Parkla servas, h=8cm; c) Hoonet ümbritseva kõnnitee servas, h=5-8cm; d) Kõnnitee ristumisel sõiduteega (sisenemine hoonesse), h=0cm. e) Betoonkivist kattega kõnniteede servas kasutada 80x200 mm ristlõikega betoonist äärekive. Äärekivid paigaldada kõnnitee serva pinnast ca 5mm madalamale vältimaks sadevee äravoolu takistamist äärekivi poolt. Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 300 mm) ja jalgtee betoonäärekivi (80x100 mm) , peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. MÄRKIMISTÖÖD Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piirinaabrite piirid, mis peavad säiluma ehitus garantiiperioodi lõpuni, vajadusel tuleb neid ehitustööde käigus uuendada. MULLATÖÖD ; KASVUPINNASE- JA MULDE ALUSPINNASE EEMALDAMINE Kasvupinnas eemaldatakse kogu paksuses (arvestuslik h=30cm) projekteeritud sõidutee mulde laienduste alt. Olenemata ehitatava mulde kõrgusest tuleb püsikatendite korral aluspinnas tihendada 0,5m sügavuselt tihendustegurini vähemalt 0,98. Eemaldatud mulla aluse või süvendi põhja planeerimine nõutava kaldeni ja tihendamine tihendustegurini kuuluvad kaevetööde koosseisu. Kõlblik kasvumuld ladustatakse või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem nõlvade ja kraavide kindlustuseks ning teemaa haljastusel. Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse ja sõelutakse. Sobilik muld ladustatakse reservi. Kaevetööde teostajal peab olema pidev ülevaade kõikidest maa-alustest kommunikatsioonidest tööde piirkonnas. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide ning truupide peal ja kaitsetsoonis pole lubatud. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse tee maa-alale reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Materjali kasutamine mulde all peab olema kooskõlas järelevalve heakskiiduga ning tingimusel, et selle filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5m/ööp. Paigaldatud materjal planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse muldkeha ülakihis vähemalt tihendustegurini 0,98. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. 6 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 7/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine MULDKEHA EHITUS Käesolevas projektis on arvestatud, et kogu teede muldkeha ehituseks kasutatav materjal on vajalik juurde vedada karjäärist. Muldkeha moodustab täidend projekteeritud killustikaluse alumise pinnani. Mulde töökihis kasutatava materjali nõutav vähim filtratsioonimoodul on 2.0m / ööpäevas ja tihendustegur 0.98 – 1.0 sõltuvalt töökihi sügavusest. Suurimate pinnaseosiste läbimõõt ei tohi ületada 2/3 tihendatava kihi paksusest. Muldkeha täitepinnasena kasutatakse vajadusel ehituseks peenliiva. Muldkeha rajamine toimub max 30 cm kihtide kaupa, pealispind planeeritakse projektis ette antud kalleteni ja tihendatakse vähemalt tihendustegurini 0,98. KATENDITE EHITUS JA KATTEKONSTRUKTSIOONID Kattekonstruktsioonid on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Põhikatendite konstruktsioonid on valitud vastavalt tugevusarvutustele, ülejäänud konstruktsioonid vastaval tüüplahendustele. Katendi tugevusarvutuses on kasutatud “Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52” metoodikat ja Maanteeameti poolt väljatöötatud katendiarvutusprogrammi KAP (versioon 17.12.2012). Katendi kasutusajaks võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks võetud 2017. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. Enne katendite ehituse algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Sõiduteede katendite ehitusel ning ühendamisel oleva kattega kasutatakse tüüpkonstruktsioone ST-1 - ST-3, erinevate kattekonstruktsioonide tüübid on kirjeldatud joonisel „Vertikaalplaneerimine ja kattekonstruktsioonid. Katete taastamine“ № 429-17_PP_TL-4-01_V03_VERTIKAAL_2017-11-06 erinevate toonidega.
Tüüp ST-1 Kasutamine Tänavate ja laadimisala kahekihilise asfaltbetoonkatte rajamisel uuel alusel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm Poorne asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm Keskliivast alus (dreenkiht) min 30cm Täitepinnas (vajadusel) peenliivast
Tüüp ST-2 Kasutamine Kokkuviimisel olemasolevate teede katete kõrgustega KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 5cm Tasanduskiht tihedast asfaltbetoonist AC 8 surf 70/100 max 4 cm Olemasolev- või tasandusfreesitud asfaltbetoonkate
Tüüp ST-3 Kasutamine Kasutatakse tankimis ja laadimisalade ehitusel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Betoonist sillutiskivi 8cm Jämeliivast või sõelmetest paigalduskiht 3cm Killustikalus fr. 31.5/63 kiilutud fr. 16/31.5 ja fr. 4/16 25cm Raudbetoonist plaat 20cm Tehnoloogiline kiht keskliivast min 40cm HDPE -kile (1.5mm) Kõnniteede kattekonstruktsioonid on toodud tüüplahendusena. Projektis on kasutatud kahte tüüpset konstruktsiooni:
Tüüp KT-1 Kasutamine Hoonet ümbritseva kõnnitee- ja välikohviku terrassi rajamisel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Betoonist sillutiskivi 6cm Jämeliivast või sõelmetest paigalduskiht 3cm Opt. terakoostisega paekillustik fr. 0-31.5 15cm Keskliivast alus (dreenkiht) min 20cm Täitepinnas (vajadusel) peenliivast 7 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 8/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine
Tüüp KT-2 Kasutamine Oleva kõnnitee asfaltbetoonkatte sidekanalisatsiooni rajamisjärgsel taastamisel KATENDI KIHT KIHI PAKSUS Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5cm Ridakillustikust alus fr. 4/63 15cm Keskliivast alus (dreenkiht) min 20cm Täitepinnas (vajadusel) peenliivast Märkused:  Sõidutee pealiskihi täitematerjal peab 100% olema tardkivist. Täitematerjal valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. Pindaktiivse lisandi Wetfix AP17 sisaldus 0,4% sideaine kaalust. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1;  Kiilekillustiku kulu 16-31,5 mm 35 kg/m²ja 4-16 mm 15 kg/m²;  Pideva terakoostisega kivimaterjalisegu peab vastama määrusele “Tee ehitamise kvaliteedinõuded” (Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101) ning terakoostise osas lisale 10; LIIKLUSKORRALDUS Liiklusmärgid Uusi liiklusmärke käesoleva projektiga ei ole ette nähtud. Teekattemärgised Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Teekattemärgistuse materjal ja märgistuse pinna peegeldavad omadused vastavalt Maanteeameti peadirektori kinnitatud käskkirjale 30.12.2004 nr 215 “Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele”. Parkimiskohti eraldavad märgistusjooned on termoplastikust. B-2 SADEVEEKANALISATSIOON Territooriumi (tankimisalad ja riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska poolne ala) sadeveekanalisatsiooni eelvooluks on riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska ääres paiknev De400 sadeveetrassil paiknev sadeveekaev OSK (vt. joonis № 429-17_PP_TL-4-03_V03_SK-ASENDIPLAAN_2017-11-06). Maantee rekonstrueerimise käigus ei ole arvestatud kõrvalasetsevate kinnistute võimaliku sadevee ärajuhtimisvõimalusega ning sadeveetrass on rajatud põhjendamatult kõrgele. Seetõttu on tankla territooriumi pinda tõstetud tagamaks territooriumi optimaalset sademevee ärajuhtimist. Rajatav torustik paigaldatakse minimaalsügavusele ja lõiguti soojustatakse (kriitilistes lõikudes) soojustusplaadiga STYROFOAM 400 SL-A-N). Sademeveetorustik on projekteeritud De160 ja De200 torudest. Plastmassist isevoolsed kanalisatsioonitorud peavad vastama RIL77 p.2 „Torud, toruliitmikud ja kanalisatsioonikaevud“ nõuetele. Toru materjal peab vastama standardile EN 13476-3. Sademevekanalisatsioon on esitatud joonistel välisläbimõõdu (De) järgi. Reovee juhtimine sademevekanalisatsiooni torustiku on rangelt keelatud. Nimetatud torustikku on lubatud juhtida ainult sademevett ja drenaaživett. Sademeveekanalisatsioonitorustikule on projekteeritud teleskoopsed plastkaevud De 560/500 ja De 400/315. Liikluspiirkonnas asuvate kaevude luugid peavad olema kandevõimega 40T. Kaevude kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevuluugid peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuva” raamiga) ning paigutatud teekattega samale tasapinnale. Maksimaalne lubatud erinevus kaevukaane ja ümbritseva teekatte kõrguses on +/-3mm. Restkaevudena kasutada ISO-SVK800 plastkaeve 300l settepesa mahuga. Restkaevudele paigaldada kantluugid (luugi ribi suund ei tohi ühtida sõidusuunaga. Restluugid peavad olema kandevõimega 40T. Restkaevude teleskoopide sisse paigaldada külmumiskaitse. Restkaevud ühendada peatorustikuga PVC De 200 torudega. Kinnistu piirile mahasõidul riigitee nr. 45 Tartu-Räpina-Värska rentslisse (kinnistu piirile) on projekteeritud malmluugiga sadeveerenn ACO DRAIN S150K ja sadeveerestkaev, vältimaks sademevee valgumist riigitee alusele maaüksusele. NÕUDED KAEVUDELE o Sademevee kanalisatsiooni vaatluskaevudena kasutada tehases valmistatud PE kaevusid. Kaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2., kaevu tõusu- ja teleskooptoru min rõngasjäikus SN2 kN/m². o Kaevud peavad olema veetihedad. 8 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 9/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine o Kaevu kaaned peavad olema malmist ja vastama standardile EN-124. Transpordi maa-alal asetsevad kaaned peavad olema nn „ujuv“- tüüpi ja peavad olema klass D400. Tänavatel paiknevad kaaned peavad olema korralikult fikseeritud, ei tohi liikuda ja tekitada müra. o Kaevud tuleb paigaldada vertikaalselt, hälve tohib olla max 10 mm 1 m kohta. o Kanalisatsioonikaevude ja-torude liitmikud peavad olema vee- ja õhutihedad. Olemasolevate restkaevude torustike ühendamisel kasutada tehases valmistatud liugmuhve. o Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks deformatsioone ega kahjustaks tihendust. o Kaevud ja kaaned ümbritsetakse külmakerketa liiva või kruusaga. Täide tihendatakse lähedaseks ümbritseva põhipinnase kandvusele. KAEVIK, TASANDUSKIHT , TORUSTIKE PAIGALDAMINE JA KAEVIKU TÄIDE Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt EVS-EN 1610, RIL77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele. Paigaldamisel arvestada tootjafirma poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Torude paigaldusel peab kaevikud toestama nii, et vajalik tööohutus ja heakord oleks tagatud. Torustik tuleb rajada kuivale pinnasele. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,5m, toestatud kaevikul 1,0m. Ühenduste tegemisel kraavis tuleb tööruumi tarbeks kaevata ühenduskoha ümber süvend minimaalse laiusega 0.6 m ja pikkusega vähemalt 1.5 m. Kaevude kohal tuleb kaevik teha nii lai, et kaeviku ja kaevu seina vahele jäävat tagasitäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Kaevik kaevata piisava nõlvusega või kasutada nõlvatoestust. Toestuse kasutamisel lähtuda EPN-ENV 7.1 nõuetest. Kaeviku põhja peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 200 mm. Liikluspiirkonnas tehakse tasanduskiht kõikidele torustikele kas liivast, kruusast või killustikust. Kaevikus torustike aluskihina kasutada peenkillustikku fraktsiooniga 16÷32 mm. Tasanduskihi tihedus peab olema vähemalt 98%, tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Toru tasanduskihi laius peab olema kaeviku laius. o Ehitustehnilised tööd teostada vastavalt RIL77 ja KT-02 viimaste väljaannete nõuetele ning valmistajatehase poolsete soovitustele torude, ühenduste ning seadmete paigaldamiseks. Enne paigaldust kontrollida, et torudel ja tarvikutel ei oleks kahjustusi. o Torude paigaldust alustada allavoolu asetsevast otsast. Torud peavad olema paigaldatud projektijärgsele asukohale ja kõrgusele. o Plasttorude paigaldamisel tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-1990 Enne torustike paigaldamist tuleb kontrollida, kas kaevik ja torustiku alus on joonistele vastavad. Torustik paigaldatakse nii, et ta toetub kogu pikkuses tihendatud aluskihile. Muhvide ja äärikute kohal tehakse toru aluskihti süvised. Toru ei tohi paigaldada klotside ega muude tarindite peale. o Paigaldustööde ajal peab kaeviku hoidma kuivana. Tööde teostusel tuleb vajadusel teostada veetõrjet. o Torustike paigaldamisel on lubatud järgmised kõrvalekalded projektis märgitud asukohast: - horisontaalkaugus projekteeritud asukohast ± 100mm - vertikaalkaugus projekteeritud asukohast ± 50mm - kaevude kõrvalekalle vertikaalist on 1% kaevu kõrgusest - rajatud torustiku langu lubatud erinevus projekteeritust kaevude vahelisel lõigul on projekteeritud langu 5 ‰ ja rohkem korral 1.5 ‰, projekteeritud langu 3 - 5 ‰ korral 1.0 ‰. o Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus o Esimene algtäide toru ümber tasanduskihi peal peab ulatuma vähemalt 300 mm torulae peale. Algtäite materjal peab olema teraline, liikluspiirkonnas tehakse algtäide torustikele kas liivast, kruusast või killustikust. Kiht tihendatakse nii, et torud ei nihku ega aluspõhja struktuuri ei rikuta. o Mehhanismidega võib alustada tihendamist alles siis kui toru peale jääva täitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite tihedus peab olema vähemalt 95% o Liikluspiirkonnas peab lõpptäide olema tihendatav, kasutatav pinnas ei tohi sisaldada orgaanilisi aineid, kive, betooni tükke. Lõpptäide tihendatakse mehaaniliselt 98% tiheduseni. 9 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06  Objekti nimi: Staadium: Kuupäev: Muudatus: Lk /lehti: OLEREX Räpina teenindusjaam-tankla PP 06.11.2017 03 10/10 Teedeehitusliku- ja sadeveekanalisatsiooni osa projekteerimine o Kaevu kaane ülemine pind peab liikluspiirkonnas jääma 0...5 mm teekattest kõrgemale, liikluspiirkonnast väljaspool 10...20 mm maapinnast kõrgemale. Kaane kalle peab olema võrdne tee pinna kaldega. o Torude tähistamine. Iga paigaldatud torustiku kohale ( mitte lähemale kui 30 cm torust ) asetada märkelint. B-3 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Tööde teostamise aeg Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. Töövõtjal tuleb arvestada asjaoluga, et tehtud tööd tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ja tehtud tööde akteerimisel tuleb lähtuda tegelikult tehtud töömahtudest. Kõik erinevad tööde teostamise etapid antakse tellijale eraldi üle, enne üleandmis-vastuvõtmis akti allkirjastamist ei tohi alustada järgmise etapi töödega (kui ei ole eelnevalt kokkulepitud teisiti). Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Pikemaajaliseks materjalide ladustamiseks tööpiirkonnas tuleb saada Inseneri nõusolek. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb territooriumi valdaja ja Inseneriga kooskõlastada enne tööde algust. Iga tööpäeva lõppedes tuleb koristada tööpiirkonnast väljapoole sattunud ehituspraht ja pinnas nii, et taastuks ehituseelne heakord. Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“, (RT I, 15.07.2015, 5). Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile, mille peab koostama tööde teostaja enne tööde algust. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. C KOKKUVÕTE Kavandatav ehitustegevus toob kaasa peamiselt positiivseid mõjusid. Peamiseks negatiivseks mõjuks on ehitusaegne tegevus, mis segab tavapärast liiklust ning vähesel määral võib ohustada keskkonda, kuid see on ajutine. Oluliselt paranevad inimeste teenindusega ja kasutusmugavusega seotud tingimused. Projekteeritud lahend ja valitud rajatised ei halvenda paikkonna keskkonnakaitselist olukorda. Seletuskirja koostas: Ins. Elmo Jahhu 10 429-17_PP_TL-3-01_V03_SELETUSKIRI_2017-11-06    PROJEKTI�KOOSKÕLASTUS�NR�27891546 Kliendinumber 814518 Isikukood/Registrikood 11043780 Nimi JOONWERK�OÜ Kontaktisik Joonas�Tuuling�telefon�53461133 e-post [email protected] Aadress PÄRNAMÄE�ALLEE�7,�ROSMA�KÜLA,�PÕLVA VALD�63221,�PÕLVAMAA Objekti�asukoht�ja�projekti Räpina�linn,�Põlvamaa�:�Räpina�teenindusjaam- nimi tankla Projekti/töö�nimetus Räpina�teenindusjaam-tankla Kooskõlastamisele�esitatud 1.�Info�fail OLEREXRAPINA_EP_AR-4-03_tehno_2017-01-12.p dokumendid 2.�Projektjoonis OLEREXRAPINA_EP_AR-4-03_tehno_2017-01-12.d 3.�Jooniste OLEREXRAPINA_EP_AR-1-05_geoalus_2016-12-05 referentsfailid 4.�Projekti OLEREXRAPINA_EP_AR-3-01_seletus_2017-01-12 seletuskiri Telia�Eesti�AS�(edaspidi�"Telia")�seisukohad�esitatud�dokumentide�kooskõlastamisel: Tööde�teostamisel�tuleb�lähtuda�sideehitise jah kaitsevööndis�tegutsemise�Eeskirjast: Töid�võib�teostada�ainult�Telia�volitatud�esindaja jah kirjaliku�tööloa�alusel: Info�tööloa�saamiseks�telefoninumbril: 5175614 Maa-alal�paikneb�Teliale�kuuluv�sideehitis: Maakaabel Kooskõlastus�kehtib�kuni�15.01.2018 Kooskõlastuse�võttis�vastu: Kooskõlastuse�andis: Joonas�Tuuling Telia�Eesti�AS: Helmut�Hirsik e-post:�[email protected] telefon:�7994410 Telia�Eesti�AS klienditeenindus e-post:�[email protected] Valge�16�19095�Tallinn ärikliendid�1551 e-post:�[email protected] Registrikood�10283074 erakliendid�123 https://www.telia.ee/  Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 0.2 Seletuskiri SISUKORD 0.3 Üldosa ...................................................................................................................................... 2 0.3.1 Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 0.3.2 Üldandmed............................................................................................................................ 2 1.0 ASENDIPLAAN ......................................................................................................................... 4 1.1 Vastavus lähteandmetele ......................................................................................................... 4 1.2 Olemasolev olukord ................................................................................................................. 4 1.3 Plaanilahendus ......................................................................................................................... 4 1.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ............................................................................. 4 1.4 Teed ja platsid .......................................................................................................................... 4 1.3 Haljastus ja heakorrastus ......................................................................................................... 5 2.0 ARHITEKTUUR ........................................................................................................................ 5 2.1 Ehitise üldandmed ................................................................................................................... 5 2.2 Ehitise tehnilised näitajad ........................................................................................................ 5 2.3 Ehitise arhitektuursed pinnakatted, viimistlus ......................................................................... 5 2.4 Ehitise piirdekonstruktsioonid ................................................................................................. 6 2.5 Tuleohutusnõuded ................................................................................................................... 8 2.6 Tervisekaitsenõuded .............................................................................................................. 10 2.7. Hoone sisearhitektuur ........................................................................................................... 11 2.8. Energiatõhusus...................................................................................................................... 11 3.0 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) ..................................................................... 12 3.1 Kasutatavad normdokumendid .............................................................................................. 12 3.2 Üldinfo ................................................................................................................................... 13 3.3 Geoloogilised tingimused ...................................................................................................... 13 3.4 Koormused............................................................................................................................. 13 4.0 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS .............................................................................. 13 5.0 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................ 14 6.0 ELEKTER JA NÕRKVOOL .................................................................................................... 14 7.0 TEHNOLOOGILINE OSA ....................................................................................................... 15 8.0 VEDELGAASI TANKIMISSEADE ........................................................................................ 15 Weidenberg OÜ 12.01.2017 1 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 0.3 Üldosa 0.3.1 Sissejuhatus Käesoleva arhitektuurse ehitusprojekti seletuskiri on koostatud Räpina linnas Vabaduse tn 2 krundile kavandatud tankla-teenindushoone kohta. Tanklahoone ehitusprojekt lähtub Räpina Vallavalitsuse poolt 06.12.2016 väljastatud projekteerimistingimustest nr 1611802/03722, välialade lahendus arvestab Maanteeameti 17.11.2016 ettepanekutega projekteerimiseks nr 15- 2/16-00723/141. Krundil paiknev olemasolev tankla koos maapealse kütusemahutiga kuulub lammutamisele. Rajatistest säilib olemasolev hinnapost ja osad tehnovõrgud, olemasolevad platsid rekonstrueeritakse vajalikus mahus; vastavalt vajadusele rajatakse ja ehitatakse ümber tanklahoone väliseid platse, abirajatisi ja tehnovõrke. Arhitektuurne projekt kavandab uue kauplusehoone, tankimisplatsi kahe tankurisaare ja varikatusega sõiduautodele ning eraldi tankurisaare veokite tarbeks. Haljassaarele olemasoleva hinnaposti kõrvale paigaldatakse maa-alused 60 m3 kütusemahutid. Tankahoonest loode suunda rajatakse LPG tankur varikatusega ning 10 m3 suurune maapealne kütusemahuti. Eraldi projekti alusel uuendatakse ka krundisisesed tehnovõrgud ja platsid ning lahendatakse liiklusskeem ja vajalike abirajatiste paiknemise. Rajatakse vajalikud tehnovõrkudega liitumised ning uus välisvalgustus. Kauplusehoone ning varikatuse konstruktsioonid jms ehitusmaterjalid (v.a. välisviimistlus) võetakse võimalikult suures ulatuses Lihulas asuvast demonteeritavast tanklahoonest (edaspidi viidatud kui „Lihula hoone“). Rajatava hoone gabariitmõõdud on 19,7 x 9,5 x 4,3 m, tankla varikatusel 14,0 x 12,3 x 5,3 m. Hoone elueaks on kavandatud vähemalt 50 aastat. Käesolev seletuskiri vastab sisult EVS 865-1:2013 „Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri“. Antud seletuskirja ülesehitust on kohandatud vastavalt käesolevale objektile. Käesoleva projekti seletuskiri, joonised jm projektiga seotud dokumendid moodustavad ühtse terviku ning neid tuleb käsitleda koos. Vastuolude esinemisel erinevate ehitusprojekti dokumentide vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kui need ei võimalda üheselt määratleda tööliigi ulatust, ehituslikku teostatavust või nende vahel ilmnevad vastuolud, peab töövõtja enne tööde teostamist pöörduma projekteerija või tellija poole täiendava informatsiooni hankimiseks. 0.3.2 Üldandmed 0.3.2.1 Hoone nimetus Olemasolevad Ehitisregistris kajastatud ehitised: Bensiinijaam (ehitisregistri kood 110020230); Kütusemahuti (220470876). Rajatava hoone kasutusotstarve: Toitlustushoone 12130, jaekaubandushoone 12310 0.3.2.2 Tellija andmed Tellija AS AQUA MARINA Tellija kontaktisik Urmas Koch, [email protected] Telefon +372 6 100 105 Weidenberg OÜ 12.01.2017 2 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 Aadress Sõbra 56, 51013 Tartu 0.3.2.3 Kinnistu andmed Lähiaadress Vabaduse tn 2, Räpina linn, Põlva maakond Katastritunnus 70501:002:0170 Olemasolev sihtotstarve ärimaa 100%, 3 517 m2 Omanik AS AQUA MARINA 0.3.2.4 Projekteerija andmed Projekteerija Mihkel Lember [email protected] Viktoria Koppel [email protected] Vastutav spetsialist Ragnar Pabort [email protected] Projektijuht Rain Veidenberg [email protected] Ettevõte Weidenberg OÜ (reg. kood 11500125) Telefon +372 508 2249 Juriidiline aadress Toome 3, 63303 Põlva Postiaadress Raekoja plats 1 / Ülikooli 7, 51003 Tartu Projekteerimine MTR reg. nr: EEP001430 (27.08.2008) Omanikujärelevalve MTR reg. nr: EEO001982 (30.07.2009) Ehitiste ekspertiiside tegemine MTR reg. nr: EEK000638 (30.07.2009) Ehitusprojektide ekspertiiside tegemine MTR reg. nr: EPE000519 (30.07.2009) Ehitusjuhtimine MTR reg. nr: EEJ002717 (09.08.2011) Elektritööd MTR reg. nr: TEL001805 (18.10.2011) Ehitamine MTR reg. nr: EEH005934 (10.11.2011) 0.3.2.5 Aluseks võetud õigusaktide, tehniliste kirjelduste ja eeskirjade loetelu  Ehitusseadustik1  Majandus- ja taristuministri 17. 07 2015. a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015 a. määrus nr 58 „Energiatõhususe miinimum- nõuded“  Majandus- ja taristuministri 05. juuni 2015 a. määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1"  Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015 a. määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1"  ET-1 0106-0175 „Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded“  EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt  EVS 865-1:2013 Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 2: Põhiprojekti ehituskirjeldus  Tarindi RYL 2000 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Kande- ja piirdetarindid“  Viimistlus RYL 2000 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Viimistlustööd ja sisetarindid“  Maalritööde RYL 2001 „Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Maalritööd ja viimistluskombinatsioonid“ Weidenberg OÜ 12.01.2017 3 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 1.0 ASENDIPLAAN 1.1 Vastavus lähteandmetele Käesolev arhitektuurne projekt on kooskõlas Räpina Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega nr 1611802/03722 ja arvestab Maanteeameti 17.11.2016 ettepanekutega projekteerimiseks nr 15-2/16-00723/141 ning tellija soovidega. 1.2 Olemasolev olukord Tankla krunt asub Räpina linna keskmes ja külgneb idast Meeksi maanteega, läänest Vabaduse tänavaga ning lõunast tänavaid ühendava ringteega. Mootorsõidukite ja kergliiklejate juurdepääs kinnistule on võimalik nimetatud liikluspindadelt. Hoonestusest asub kinnistul väike tanklahoone. Rajatistest asub tanklahoone ees, krundi lõunaosas eraldiseisev maapealne kütusemahuti ja tankimisplats, valgustusmastid ning säiliv 7 m hinnapost. Projektiga käsitletavas ulatuses on ala lauge pinnareljeefiga, kõrgused jäävad vahemikku 36.85…38.05 m abs. Hoonest põhja poole jääb osaliselt kõrghaljastatud haljasala. 1.3 Plaanilahendus Rajatava tanklahoone paigutamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast ja tellija soovidest, arvestades sõidukitele vajalike liiklusalade ja pöörderaadiustega. Rajatava hoone asukoht on olemasolevast, lammutatavast hoonest põhja pool asuval haljasalal. Tankimisplats tankurisaartega ning varikatus on projekteeritud lammutatava tanklahoone asemele. Rajatistest on projekteeritud krundi lõunanurgas asuva haljassaare alla 2 x 60 m3 maa-alused kütusemahutid. Uuest tanklahoonest loodesse rajatakse LPG tankur koos maapealse 10 m3 suuruse mahutiga. Krundi sissepääsude lähedusse rajatakse sisse- ja väljasõidu viidad. Rajatakse sillutiskivist terrass välikohviku jaoks, sõiduautode ja rendihaagiste parkla ning uus välivalgustus hoonestusala perimeetrile rajatavate valgustusmastide ning hoone ja tankurisaarte varikatuse külge paigaldatavate LED-valgustite abil. 1.3.2 Ehitusgeodeetiline alusplaan Geodeetiline alusplaan on koostatud Geopartner OÜ poolt oktoobris 2016. aastal (töö nr GEO 16-854). 1.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine on kavandatud vastavalt EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Parkimine märgitakse maha 4 sõiduauto ning 3 rendihaagise jaoks. Parkimiskohad sõiduautodele on projekteeritud mõõtudega 2,6 x 5 m. Sissesõidud kinnistule säilivad Meeksi maanteelt ning Vabaduse tänavalt vastavalt olemasolevale olukorrale. Liikluskorraldust muudetakse vaid kinnistu piires. 1.4 Teed ja platsid Transpordivahendite juurdepääs on tagatud olemasoleva asfaltbetoonkattega sisse- ja väljasõidu kaudu Meeksi maanteelt ning Vabaduse tänavalt. Rajatava tanklahoone kaitseks ehitatakse sillutiskivist uus pandus. Tankimisplatsi piiravad madalad betoonkünnised. Kõvakattega ala hakkab ümbritsema tanklahoonet kõikidest külgedest. Nõnda tagatakse ligipääs ka hoone taga paiknevale LPG tankurile ning luuakse mugav liikumine kogu ala piires. Weidenberg OÜ 12.01.2017 4 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 1.3 Haljastus ja heakorrastus 1.3.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Valdav osa krundil leiduvast kõrghaljastusest jääb ehitustegevusele ette ning kuulub likvideerimisele, samuti võsa krundi kirdeosas. Olemasolevate täiskasvanud pärnade asenduseks Meeksi maantee ääres rajatakse uus tervikliku ilmega pärnarida tanklakrundi idaküljele. 1.3.2 Jäätmekäitlus Prügikonteinerid paigutatakse hoone taha. 2.0 ARHITEKTUUR 2.1 Ehitise üldandmed Rajatav hoone võetakse kasutusse kauplus-tanklana. Hoone gabariitmõõte vt ptk 0.3.1 „Sissejuhatus“. Hoones on ca 97 m2 müügisaali pinda. 2.2 Ehitise tehnilised näitajad  Krundi pindala, sihtotstarve – ärimaa 100%, 3 517 m2  Korruselisus – 1  Hoonealune pind – 187,2 m2 (varikatuseta), ehitisealune pind – 348,9 m2 (koos kütusetankurite varikatusega)  Hoone suletud brutopind – 187,2 m2  Hoone suletud netopind - 166,2 m2  Hoone kasulik pind – 166,2 m2  Hoone köetav pind – 166,2 m2  Hoone kubatuur, sh maa-alune kubatuur – 750 m3  Täisehitusprotsent – 5,3 %  Krundisiseste teede ja platside pind – asfaltkate ja betoonkivi  Hoone tulepüsivusklass – TP2  Hoone eluiga – 50 aastat 2.3 Ehitise arhitektuursed pinnakatted, viimistlus 2.3.1 Hoone piirdekonstruktsioonide üldine iseloomustus konstruktsioonitüüpide järgi Hoone välispiirde moodustavad:  Viimistlusplaatidega kaetud 150 mm kihtpaneelseinad  Avatäited, sh alumiiniumraamidega klaasfassaad Välisviimistluse värvilahendused ja materjalid (täpsemalt vt jooniseid):  Hoone fassaadid kaetakse 6 x 645 x 2800 mm Fundermax fassaadiplaatidega, toon 0326 (või Gentas plaatidega), vuuk 5 mm, plaatide aluspind mustaks värvida, plaadid paigaldada plaatidega sama tooni võimalikult väikese peaga kinnitusvahenditega  Ligikaudu poole kaupluse esiseinast (lõunafassaad) moodustab alumiiniumraamidega klaassein, osaliselt on klaasid taustvärvitud tumehalliks (RR23)  Varikatuste tugipostid – katteplekk, läikiv kollane (Pantone 109 / RAL 1021) Weidenberg OÜ 12.01.2017 5 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66  Varikatuste servamooduli metallist ülemine osa - kollane (Pantone 109 / RAL 1021), servamooduli alumine plastist osa – oranž. Kütusetankurite varikatusel on 780 mm kõrge moodul, gaasitankuril 600 mm kõrgune moodul  Varikatuste alumine külg Ruukki CL20 metall-lamellidest – hõbedane (RR40)  Kõik muud metallpinnad (plekkliistud, avatäidete raamid, ukselehed jms) ning võimalusel ka tehnoseadmed katusel – tervikuna tumehallid (RR23), abiruumi tõstuks erandina seest RAL 9002  Reklaampinnad – taust üldjuhul kollane (Pantone 109 / RAL 1021)  Lipumastid – valged, 8 m kõrgused Märkus: varikatuste postide katteplekid ja servamoodulid ning muud reklaamelemendid kuuluvad reklaami töövõttu, mitte ehituse alla. 2.4 Ehitise piirdekonstruktsioonid 2.4.1 Põrandad pinnasel Hoone RB põrandad rajatakse pinnasele. Põrand pinnasel, U = 0,37 W/(m2·K) kaupluse osas  Siseviimistluseks täismass-põrandaplaat  Monoliitne RB plaat 80 mm  Ehituskile 0,2 mm (ülekattega ja teibitult)  EPS 100 soojustusplaat, t = 100 mm  Tihendatud killustikalus 150 mm  Geotekstiil  Tihendatud liivalus 150 mm  Pinnas Sokkel S-1 (kaupluse kihtpaneel-välisseina VS-1 osas) U=0,45 W/(m2·K):  Tsementkiudplaat 8 mm  SPU AL 50 mm soojustusplaat  RB soklipaneel vastavalt EK osale (võimalusel ära kasutada Lihula hoone paneele) 2.4.2 Katused, katuslaed, nende soojustehnilised näitajad Hoonel on soojustatud sisemise äravooluga lamekatus, katusekalle mitte laugem kui 1:40. Võimalusel kasutada kaupluse osal Lihula hoone katusematerjale ning taastada algne katus. Hoone kaupluse osa katuslagi uue rajamise korral, U = 0,15 W/(m2·K)  2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2  Tuulutussoonega kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm või analoog  EPS 60 soojustusplaat 200 mm (kõik läbiviigud plaadist ümbritseda 200 mm tulekindla mineraalvillaga)  Aurutõke, kokku sulatatud ülekatetega bituumenrullmaterjal  Kõvavill-soojustusplaat Isover OL-TOP 30 mm, Paroc ROS 30 või analoog  Kandev profiilplekk (vastavalt EK osale)  Terasfermid või –talad (vastavalt EK-osale) Müügisaali, personalile mõeldud ruumide ja WC-de lagedel 600 x 600 mm puitliistude ja mustast kangast taustaga ripplaeplaadid, ülejäänud kaupluse osa ruumidel Ecophon POP 600 x 600 ripplaeplaadid Weidenberg OÜ 12.01.2017 6 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 2.4.3 Välisseinad, nende soojustehnilised näitajad 1) Hoone välissein Lihula hoone olemasolevate paneelide kasutamisel algse projekti põhjal U = 0,21 W/(m2·K); uute kihtpaneelide kasutamisel U = 0,20 W/(m2·K):  Välisviimistluseks 6 x 645 x 2800 mm Fundermax fassaadiplaat  Fassaadiplaati ja fassaadilamelle kannab vertikaalne terasroov 20 mm  Kihtpaneel 150 mm (kui saab ära kasutada Lihula hoone paneele); uute paneelide kasutusel 120 mm, näiteks Ruukki SP2E PIR / SP2E PU või analoog  Terasest nelikantpostid vastavalt EK-osale  OSB 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid-kappe)  Kipsplaat 13 mm  Siseviimistluskiht (valge värv või keraamiline plaat) NB! Kõikjal kihtpaneeli tuletundlikkus - B-s1,d0 (B-s2,d0, kui kõik läbiviigud tihendatakse tulekindla mastiksiga). 2) Hoone välisseinale lisandub WC-des, personali- ja juhataja ruumis sisekihtidena:  Teras- või puitkarkass (vastavalt kandvale teraspostile, üldjuhul 150 mm) + mineraalvill  OSB 12 mm (võimaldab seinale kinnitada riiuleid-kappe)  Kipsplaat 13 mm  Siseviimistluskiht (valge värv või keraamiline plaat) 2.4.4 Siseseinad Mittekandvad siseseinad SS-1 üldjuhul 115 mm, näiteks Gyproci tüüpsein või analoogne lahendus:  Alusvöö põrandal ja laes GypSteel SK 66/37 või SK 66/60  Püstkarkass GypSteel LR 66/40, samm 600 mm  Kummalgi pool OSB 12 mm  Kummalgi pool Gyproc-kipsplaat 12,5 mm või Gyproc PROTECT F 15,4 mm (niisketes ruumides kasutada niiskuskindlat plaati)  Vähemalt 50 mm mineraalvill karkassi vahel Helikindlam mittekandev sisesein SS-2 (190 mm), mis eraldab tehnoruumi müügisaalist ja personaliruumist, on ehituselt muus osas analoogne siseseinaga SS-1, kuid karkass villaga on sellel kahekordne. Mittekandvad külmikute seinad KS-1 rajatakse külmkambril 80 mm ja sügavkülmal 100 mm valget värvi kihtpaneelist, mis müügisaali poolelt viimistletakse altservast roostevaba terasplekiga ning külgedelt ja ülevalt puitimitatsiooniga mööbliplaadiga. Sügavkülma 100 mm kihtpaneelsein KS-2 kaetakse tehnoruumi poolt täiendavalt OSB ning 2 x kipsplaadiga, see annab seinale riiulite kinnitamise võimaluse ja tulepüsivuse EI30. Siseviimistluseks kuivades ruumides pahtel ja valge värv (Bindo 7), niisketes ruumides keraamilised seinaplaadid ja valge värv (Bindo 20). NB! Kõik kaupluse osa vaheseinad ehitada kandva profiilplekini müraleviku tõkestamiseks. 2.4.5 Avatäited, sh soojustehnilised näitajad, päikesekiirguse otsene ja kogu läbilase Akende-ustena kasutada võimalusel ära kasutada Lihula hoone avatäited. Weidenberg OÜ 12.01.2017 7 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 Uute akende paigaldamisel kasutada kahekordse klaaspaketiga aknaid:  klaaspakett U = 1,1 W/(m2·K) (2 x pakett, madala emissiivsuse ehk kiirgusvõimega, argoontäidis)  klaaspaketi vaheliist - "soe serv", SGG Swisspacer/TGI vaheprofiil  klaaspaketi g-väärtus ≥ 0,50  raami/lengi profiil U = 1,2 W/(m2·K) Välisuksed, U = 1,5 W/(m2·K) Välisusteks on müügisaali osas elektriliselt avanev klaaspaketiga liuguks, abiruumil käsitsi avatav metallist tõstuks ning tehnoruumil metallist pöörduks. Kõikide avatäidete metallosade toon tumehall (RR23), erandina tõstuks seest valge (RAL 9002). Müügisaalist nähtavad siseuksed tervikuna musta (RAL 9005) tammespooniga, nende kohale jääv seinaosa katta kuni ripplaeni samuti sama välimusega mööbliplaadiga. Ülejäänud siseuksed helehallid (Pantone Cool Grey 2C / RAL 7035). Abiruumide akende klaasid ning müügisaali klaasfassaadi alumised kaks klaasi on üldjuhul kirkad ja läbipaistvad, müügisaali klaasfassaadi ülemine klaasirida ja müügileti ulatus ning juhataja ruumi klaaside alumine osa on taustvärvitud tumehalliks (RR23), WC aken aga piimkiletatud. 2.4.6 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone välisperimeetril asuvad konstruktsioonid Kütusetankurite kohal on soojustamata sisemise äravooluga lame varikatus, katusekalle ei või olla laugem kui 1:120. Võimalusel kasutada Lihula hoone varikatuse detaile. Uue või osaliselt uue varikatuse rajamisel kasutada:  2 x bituumenrullmaterjal, klass TL 2  Veekindel vineer  Puidust prussid kallete andmiseks  Profiilplekk (vastavalt EK osale)  Kuumtsingitud terasest kandekonstruktsioon (vastavalt EK-osale)  Riputatud hõbedased fassaadilamellid CL20  Välisserv 780 mm kõrgusest moodulist - ülaosa kollane alumiiniumplekk (Pantone 109 / RAL 1021), alaosa oranž valgustatav plast  Varikatusel, selle tugipostidel ning esifassaadil on musta värvi ja valgustusega reklaamsildid Tankla varikatuse metallpostid ümbritseda kollaseks värvitud katteplekiga (läikiv Pantone 109 / RAL 1021). Gaasitankuri varikatus – välisilmelt ja ülesehituselt analoogne kütusetankurite varikatusega, ülevaade on antud joonistel, täpsemalt vastavalt EK-osale. 2.5 Tuleohutusnõuded 2.5.1 Kasutatud normdokumentide loetelu  Tuleohutuse seadus  Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded Vabariigi Valitsuse 2. juuni 2015. a määrus nr 54 Weidenberg OÜ 12.01.2017 8 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66  Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“  Siseministri määrus nr 1 " Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse "  EVS 812-2:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“  EVS 812-5:2014 „Ehitiste tuleohutus. Osa 5: Kütuseterminalide ja tanklate tuleohutus“  EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“  EVS 812-7:2008 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus“  EVS-EN 1838:2013 „Valgustehnika“  EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“  EVS-EN 62305-1:2011 „Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted“  EVS-EN 62305-2:2011 „Piksekaitse. Osa 2: Riskianalüüs“  EVS-EN 62305-3:2011 „Piksekaitse. Osa 3: Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht elule“  EVS-EN 62305-4:2011 „Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid“  EVS 871:2010 „Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine“ 2.5.2 Tuleohutusnäitajad  Arvestuslik keskmine hoones viibivate inimeste arv on 20 inimest, maksimaalne arv 37 (kuni 5 töötajat ja arvestuslikult 3 m2 inimesele saali ca 97 m2 kasuliku pinna kohta)  Hoone kasutusviis - IV kasutusviis  Kujad - hoonete vaheline tuleohutuskuja 8 m nõue on tagatud, samuti tanklahoone ja tankurite vaheline nõutav 3 m kuja ning tankurite ja tänavate vaheline 10 m kuja.  Mahutite tuulutuspüstiku suudme kuja hoonest ja mahutite täitmiskohast peab olema 6 m ning tänavast 10 m.  Hoone tulepüsivusklass - TP2  Eripõlemiskoormus hoones - ei määrata  Tuleohuklass - I tuleohuklass  Tulekaitsetase - ei määrata  Hoone ja varikatuse kandekonstruktsioonide tulepüsivused - R30  Tankimisplatsi varikatuse kattekonstruktsioon peab olema mittepõlevast materjalist  Korruste arv - hoone on ühekorruseline  Põrandate klass – DFL-s1  Siseseinte ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tulelevikuklass - B-s1,d0 (B-s2,d0, kui kõik läbiviigud tihendatakse tulekindla mastiksiga)  Katusekatte klass - hoone katuste ja kütusetankurite varikatuse pealispinna kate peab olema klassist BROOF.  Välisseinte pinnakihi süttivustundlikkuse klass - D-s2,d2  Hoone jaotus tuletõkke sektsioonideks, sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass - hoone on jagatud kaheks tuletõkkesektsiooniks, eraldi sektsioonid moodustavad tehnoruum ja ülejäänud hoone osa. Sektsioonide piirdekonstruktsioonide tulepüsivusklass on EI30. Weidenberg OÜ 12.01.2017 9 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66  Hoonel on 2 evakuatsiooniväljapääsu – müügisaali peasissepääs (liuguks, 1500 x 2150 mm) ja personaliruumi pöörduks (1000 x 2150 mm). Lisaks pääseb hädapääsuna abiruumist otse välja tõstukse kaudu (1200 x 2150 mm) ning tehnoruumist pöördukse kaudu (1100 x 2150). Müügisaali liuguks tuleb varustada automaatse avanemisega automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) poolt häire korral (sh akuga elektrikatkestuse puhuks) ja pöörduks avariilingiga. Evakuatsiooniteede pikkus ei ületa 30 m.  Turvavalgustuse kestus peab olema minimaalselt 1 h, selleks paigaldada evakuatsiooni- teedele ja väljapääsude juurde suunava kleebisega varustatud valgustid, millistel on 1 h vastupidavusega akumulaatorid. Nimetatud valgustid ühendada tööle pidevrežiimis ning selliselt, et oleks tagatud nende pidev toide. Turvavalgustus peab hakkama tööle põhitoite katkemisel. Täpsemad lahendused tuleb anda elektri- ja nõrkvoolu eriosa projektis vastavalt tuleohutuse seadusele.  Suitsuärastus - hoonesse ei ole ette nähtud eraldi suitsutõrje vahendeid, suits eemaldatakse uste ja akende kaudu  Tuleohutusabinõud hoones – hoones on ette nähtud esmased tulekustutusvahendid. Tulekustutite paigaldus ja valik peab olema vastavuses siseministri määrusega nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“. Hoonesse paigaldada vähemalt 1 tulekustuti (soovituslik asukoht peaukse juures). Hoonesse paigaldatakse ATS, mille keskseade paigaldada müügisaali leti taha ning varustada reservtoite akudega, mis peavad tagama süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Anduritena kasutada optilisi suitsuandureid, temperatuuritundlikke kaableid ning tulekahjuteatenuppe. Andurid paigaldada valvatavale alale ühtlaselt ja kinnitada ruumi kõrgematesse kohtadesse; suitsuandurid paigaldada nii, et anduri poolt valvatav ala oleks kõige rohkem 60 m2. Tulekahjuteatenupud paigaldada nähtavale ja hästi ligipääsetavatele kohtadele põrandast 1,5 m kõrgusele. Täpsemad lahendused tuleb anda nõrkvoolu ja elektripaigaldise süsteemide eriosa projektile vastavalt tuleohutusseadusele. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad on ühendatud ATS keskseadmega nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsiooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist toimub manuaalselt. Hoonesse eraldi kütteseadet ei rajata, kütmine toimub ripplakke paigaldatud elektrikalorifeeridega või elektriradiaatoritega. Tulekustutusvee normatiivne vajadus on 20 l/sek 3 h jooksul. Lähim tuletõrjevee hüdrant asub Rahu ja Vabaduse tänavate ristis, see jääb rajatavast hoonest ca 250 m kaugusele, teine lähim hüdrant on ca 370 m kaugusel Vabaduse tänava ja Tartu maantee ristis. Hoonesisest pääsu katustele ei rajata. 2.6 Tervisekaitsenõuded 2.6.1 Üldist, kasutatud tervisekaitsenormide loetelu Tanklahoones tuleb tagada kõigi vastavate tervisekaitsenormide (valgustus, ventilatsioon, sisetemperatuur, hügieen) täitmine, käesolevas projektis on arvestatud järgnevate nõuetega: Weidenberg OÜ 12.01.2017 10 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66  EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“  Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määrus nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“  ET-1 0106-0175 „Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded“  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta  Vabariigi valitsuse 01.07.2007 a määrus nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“  Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (ET1 0111-0685)  Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (ET-1 0111-0701) 2.6.2 Invanõuded Kogu hoone sise ja välisosa on lahendatud vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.11.2002 määrusele nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Hoonesse on projekteeritud invanõuetele vastav tualettruum (seal asub ka kokkuklapitav mähkimislaud) ning pääsud selleni. Hoonesse pääseb madaldatud äärekiviga panduse kaudu, mis ei või olla kõrgem kui 25 mm. Täiendavad nõuded, millega arvestada:  ilma astmeteta ja piisava laiusega liikumistee müügisaalist WC-ni, vaba ruumi peab tagama tellija sisseseade paigutamisel;  ukse sulgemiseks seestpoolt täiendav käepide;  2-3 nagi inva WC's;  tualettpaberi kaugus WC potist 30 - 40 cm;  peegli kõrgus põrandast 90 - 100 cm inva-WC-s. 2.7. Hoone sisearhitektuur 2.7.1 Viimistlusmaterjalide valik ja kvaliteeditase Kaupluse osas on ruumide põrandad kaetud täismassplaatidega (erandiks abi- ja tehnoruum ning külmikud, kus on betoonpõrand). Siseruumide seinaliistud on helehallid. Müügisaali valgustuseks kasutada musta värvi korpusega suund- ja lintvalgusteid. Ülejäänud siseviimistlusmaterjalid ja –lahendused kirjeldatud peatükkides 2.4.2-2.4.5. 2.8. Energiatõhusus 2.8.1 Aluseks võetud normdokumendid  Majandus- ja taristuministri 03.06.2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika1"  Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele1" Weidenberg OÜ 12.01.2017 11 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 2.8.2 Üldinfo Tanklahoone energiatõhusus on kooskõlas Majandus- ja taristuministri 03.06.2015. a määrusega nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1“ Energiamärgis on kantud ehitisregistrisse. Energiamärgise kood - 1711566/00035. Ehitatava tanklahoone energiatõhususarv (ET) vastab kaubandushoonetele esitatud piirväärtusele - 230 kWh aastas ruutmeetri kohta. Kõik energiamärgise arvutamiseks vajalikud andmed on kirjeldatud lisalehtedel Ehitusregistris. 3.0 EHITUSKONSTRUKTSIOONID (TARINDID) Ehituskonstruktsioonid on ülevaatlikult kajastatud peatükis 2.4, täpsemad lahendused anda hoone EK osa tööprojektis lähtuvalt järgnevatest nõuetest. 3.1 Kasutatavad normdokumendid 3.1.1 Üldist  EVS-EN 1990:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 3.1.2 Koormused  EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.  Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.  EVS-EN 1991-1-3:2006 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.  Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus.  EVS-EN 1991-1-4:2007 Eurokoodeks 1. Ehituskonstruktsioonide koormused.  Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus. 3.1.3 Raudbetoonkonstruktsioonid  EVS-EN 1992-1-1:2007+NA:2007 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks. 3.1.4 Teraskonstruktsioonid  EVS-EN 1993-1-1:2006 Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine.  Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.  EVS-EN 1993-1-8:2006+NA:2006 Eurokoodeks 3.  Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-8: Liidete projekteerimine.  EVS 1090-1:2009 + A1:2011 Teraskonstruktsioonide valmistamine.  Osa 1: Üldreeglid ja reeglid hoonekonstruktsioonidele.  EVS-EN ISO 5817:2007 Keevistööd 3.1.5 Puitkonstruktsioonid  EVS-EN 1995-1-1:2007 Eurokoodeks 5. Puitkonstruktsioonide projekteerimine.  Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks 3.1.6 Vundamendid  EVS-EN 1997-1:2006+NA:2006 Eurokoodeks 7. Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. 3.1.7 Kvaliteedinõuded  Maa RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Pinnasetööd ja alustarindid.  Tarindi RYL2010: Ehitustööde üldised kvaliteedinõud. Kande- ja piirdetarindid.  RIL 107-2012  Toimivat katot 2012 Weidenberg OÜ 12.01.2017 12 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 3.2 Üldinfo 3.2.1 Tulepüsivus Kandekonstruktsioonide tulepüsivus R30 3.2.2 Ehitise kavandatud eluiga Hoone elueaks on kavandatud 50 a. 3.3 Geoloogilised tingimused - 3.4 Koormused 3.4.1 Kasuskoormus  Teenindussaali põrandal: 5,0 kN/m2 & 4,0 kN 3.4.2 Lumekoormus  Lumekoormus maapinnal: 1,5 kN/m2  Lumekoormuse kujutegur: 0,8…2,27  Lumekoormus katustel: 1,2…3,4 kN/m2 3.4.3 Tuulekoormus  Tuulekiirus: 21 m/s  Maastikutüüp: III  Kiirusrõhk: 0,369 3.4.4 Muud koormused Kandekonstruktsioonide dimensioneerimisel on arvestatud järgmiste max koormustega:  Riputuskoormus hoone katuslagel: 0,3 kN/m2  Riputuskoormus varikatusel: 0,2 kN/m2  Soojustatud katuslae omakaal (plekita): 0,3 kN/m2  Varikatuse omakaal (plekita): 0,2 kN/m2 3.4.5 Ülekoormustegurid Ülekoormustegurid kandepiirseisundis:  Kasuskoormus: 1,5  Omakaalukoormus: 1,2 Ülekoormustegurid kasutuspiirseisundis:  Kasuskoormus: 1,0  Omakaalukoormus: 1,0 4.0 KÜTE, VENTILATSIOON JA JAHUTUS Hoones tuleb tagada sisekliima klass C vastavalt EVS 906:2010 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele“. Hoonesse nähakse ette ühine soojustagastiga väljatõmbe-sissepuhke ventilatsioonisüsteem. Kohtväljatõmme paigaldada kiirtoiduletile. Kogu hoone ventilatsiooni töötamisel tuleb vastava automaatikaga tagada, et kohtväljatõmbe sisse-väljalülitamisel ei tekiks hoones alarõhk. Hoonet köetakse lokaalselt – peamiseks soojuse saamise liigiks on õhk-õhk soojuspump. Lisaks tuleb varustada peasissepääs õhkkardinaga, märjad ruumid põrandaküttega ning kõik ruumid ekstreemsemate temperatuuride jaoks elektrikalorifeeridega. Küte peab kindlustama vajaliku temperatuuri kõikides ruumides. Kütte töötamine peab olema ökonoomne: reguleerimisautomaatika peab kindlustama soojusvarustuse reguleeritavuse sõltuvalt ruumi- ja välistemperatuurist. Hoonesse nähakse ette aktiivjahutus. Weidenberg OÜ 12.01.2017 13 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 Täpsemad hoone KV lahendused antakse vastava eriosa projektiga. 5.0 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Hoonevälised vee- ja reoveekanalisatsioonitorud tuua hooneni olemasolevast liitumisest krundi idaküljel. Hoonesiseselt varustatakse veega kõik hoone sanitaartehnilised seadmed. Torustik paigaldatakse šahtidesse, lae alla ripplae taha ja/või põranda soojustuse sisse. Torustikuks kasutatakse komposiittorusid. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse toru ümber tuletõkkesegu. Hoonesse paigaldatakse sooja tarbevee ringlus. Hoone sisene reovete süsteem lahendada õhustatud püstiku ja isevoolsete kogumistorudega. Torustikule paigaldada puhastuskorgid/puhastusluugid. Põrandas olevad trapid peavad olema lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioonitorustik ehitatakse põranda alla. Isolatsioon peab vastama pinnakatte süttimistundlikkus – tulelevikuklass on B-s1,d0. Tuletõkketarinditest läbimisel paigaldatakse torustikele tuldtõkestavad mansetid. Täpsemad hoone VK lahendused antakse vastava eriosa projektiga. 6.0 ELEKTER JA NÕRKVOOL 6.1. Tugevvool. Tankla territooriumil kulgev olemasolev õhuliin demonteeritakse. Elektrilevi OÜ projekteerib ja paigaldab krundi läänenurka uue liitumiskilbi ja selle toitevõrgu. Paigaldatavast liitumiskilbist hakkab saama toite ka demonteeritava õhuliini toitel olev hoone Vabaduse tn 2b. Paigaldatavast liitumiskilbist ehitatakse kaabelliin kuni tanklahoone tehnoruumi paigaldatava peajaotuskilbini PJK. Krundil paiknevate elektriseadmete ja välisvalgustuse toitekaablid paigaldatakse pinnases PVC torudes. Tankurisaartel paiknevate elektriseadmete toiteliinid paigaldatakse läbi gaasilukk-kaevu. Peajaotuskilp ja hoonesisesed rühmakilbid paigaldatakse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele. Jaotuskilbid komplekteerida pealülitiga ja väljuvad liinid 1-ja 3- faasiliste lühis- ja ülekoormuskaitsmetega varustatud automaat-kaitselülititega. Hoonesisesed jõuseadmete, valgustuse ja pistikupesade toitevõrgu liinid ehitada plastisolatsiooniga vaskkaablitega PPJ. Kaablite installatsioon teostatakse valdavalt varjatult hoone konstruktsioonides, kinnitatult ripplagede taga, süvistatult seintes, põrandasse süvistatud PVC torudes, kaabliredelitel. Kohtades, kus on kaabli vigastamise oht, kaitsta kaablid PVC toru või kaablikarbikuga. Tehnilises ruumis paigaldada kaablid pinnapealselt. Kassade, arvutivõrgu seadmete, videovalve jms. jaoks paigaldada tsentraalne UPS seade. Üldvalgustuseks kasutada ruumidele vastava kaitseastmega peamiselt LED tehnoloogial põhinevaid valgusteid. Valgustite tüüp, võimsus, kaitseaste, kaitseklass jm. parameetrid peavad vastama kasutuskoha tingimustele. Teenindushoonesse nähakse ette vähemalt 1 h toimeajaga hädavalgustus. Tanklale ehitatakse piksekaitse. 6.2. Nõrkvool. Tanklahoonele ehitada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Weidenberg OÜ 12.01.2017 14 | 15 Räpina teenindusjaam-tankla arhitektuurne ehitusprojekt - eelprojekt töö nr 2016-66 Paigaldada vajalikumahuline ATS keskseade. Peale paigaldustööde lõppu tuleb kontrollida reservtoite akude mahtuvust arvestusega, et nad kindlustaksid süsteemi töö põhitoite katkestuse korral 72 tunni jooksul normaalolukorras ja lisaks 30 minuti jooksul häireolukorras. Ventilatsiooniseadmete juhtahelad ühendada ATS keskseadme alarmiväljundiga nii, et alarmi rakendumisel lülitatakse ventilatsioon välja. Ventilatsooni taaskäivitamine peale häireolukorra lõppemist peab toimuma manuaalselt. Side välisühendus lahendatakse optilise kaabliga Telia AS olemasoleva ja ehitatava sidekanalisatsiooni kaudu. Hoone sisevõrk lahendatakse vähemalt Cat6 kaablite ja komponentidega (klass E). Side- ja arvutivõrgu kaabelduse liidesed tulevad paigaldatavasse andmesidekappi. Teenindushoone inva-WC varustatakse teavitussüsteemiga, mis võimaldab ruumis hättasattunud isikul sellest märku anda müügisaalis viibijaile (personalile). Täpsemad hoone tugev ja nõrkvoolu osa lahendused antakse vastava eriosa projektiga. 7.0 TEHNOLOOGILINE OSA Tehnoloogilised erilahendused antakse vastava eriosa projektiga. 8.0 VEDELGAASI TANKIMISSEADE Vedelgaasi tankimisseadme tehniline ülesehitus antakse vastava eriosa projektiga. Seletuskirja koostas Weidenberg OÜ projekteerija: Mihkel Lember /allkirjastatud digitaalselt/ Weidenberg OÜ 12.01.2017 15 | 15   VOLIKIRI 18.09.2018 AS Aqua Marina, registrikood 10120426 (edaspidi Volitaja), asukoht Võru 79, 50112 Tartu, tegutsedes oma seadusliku esindaja Antti Moppel (isikukood 36812252714) isikus, volitab Tarmo Siimsaare´t (isikukood 38106276522) sõlmima Volitaja nimel elektri-, vee-, kanalisatsiooni- jt võrguvaldajatega vastavate võrkude ehitamise ning teenuse kasutamisega seonduvaid lepinguid ja kokkuleppeid; esindama Volitajat planeeringute ja projekteerimisega seotud küsimustes avalik- ja eraõiguslike isikute ees, sh esitama ja vastu võtma Volitaja nimel taotlusi, avaldusi, kooskõlastusi ning muud dokumentatsiooni, pidama Volitaja nimel planeerimis- ja projekteerimisläbirääkimisi; sõlmima planeerimis-, projekteerimis- ja ehituslepinguid lepingu kogumahuga kuni 50 000 eurot. Volikiri kehtib (1) üks aasta ning on edasivolitamise õiguseta. /digiallkirjastatud/ Antti Moppel AS Aqua Marina juhatuse liige Enn Kraav LEONHARD WEISS ENERGY AS Teie 11.06.2019 [email protected] Vesse 8 Meie 13.06.2019 nr 15-2/19/27571-2 11415, Tallinn Elektriprojekti kooskõlastamine riigiteede nr 45 ja 18292 maaüksuste piires ja teede kaitsevööndites Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud elektrikaabli ja liitumis- ning jaotuskilpide paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 45 km km 62,53-62,60 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Ristumine riigiteega nr 18292 km 0,01 ja km 0,11 kinniselt, kaitsetorus, km 0,01-0,09; km 0,10-0,17 tehnovõrgu kulgemine riigitee alusel maal, km 0,00-0,01; km 0,09-0,10; km 0,17-0,20 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss Energy AS töö nr LP6727 „Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine“. Juhime tähelepanu, et kooskõlastuse objektiks on ainult projektis sisalduvad elektrirajatised ja muudele projekti asendiplaanil välja toodud ehitistele see ei laiene. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 18292 km 0,000-0,983 kehtib pindamisjärgne garantii kuni 18.01.22. ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: LP6727_TP_EL-4-12_Ristumine Rapina-Aravu te....pdf LP6727_TP_EL-4-13_Ristumine Rapina-Aravu te....pdf LP6727_TP_EL-4-01_Asendiplaan A1V400 Asendi....pdf LP6727_TP_EL-3-01_seletuskiri.docx Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)  TELLIJA: Elektrilevi OÜ TÖÖPROJEKT Tellimus: EPP-659351-1 Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. Vabaduse tn. 2, Räpina linn, Põlvamaa Töö nr. LP6727 Projekteerija: Enn Kraav Pädevustunnistus nr. EL 054-17 Tel.: +372 53359520 e-post: [email protected] Kontrollis: Andres Mee Tel. 5119005 e-post: [email protected] Tartu Mai 2019 LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 715 4100 [email protected] Registrikood 12083348 11415 TALLINN EL12083348-0001 www.leonhard-weiss.ee  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 2 - (12) SISUKORD 1. Asukoht - lk.3 2. Tehnilised põhinäitajad - lk.3 3. Seletuskiri - lk.4 3.1. Üldosa - lk.4 3.2. Tehniline lahendus - lk.5 3.2.1. 10/0,4 kV komplektalajaam AJ9045 ja sidumine - lk.6 3.2.2. 0,4 kV kaabelliin, jaotus- ja liitumiskilbid - lk.7 3.2.3. Tähistused - lk.7 3.2.4. Demontaaz ja materjalide utiliseerimine - lk.8 3.2.5. Maandamine - lk.8 3.2.6. Maastiku ja pinnakatete taastamine - lk.8 3.2.7. Ehitustööde korraldamine ja järelevalve - lk.9 3.2.8. Käidujuhend - lk.9 Lisad: 1.Elektrilevi OÜ projekteerimisülesanne nr. 319822, 15.01.2019.a.a. 2. Lähteülesande asendiplaan AS 319822 3. Põhimaterjalide spetsifikatsioon. 4. Töömahtude tabel Joonised: Jrk nimetus mõõt Joonise nr nr 1. Asendiplaan A1/1:400 LP6727-1 2. 0,4 kV võrgu skeem A2 LP6727-2 3. Alajaama AJ9045 skeem A3 LP6727-3 4. Liitumiskilbi LK161922 skeem A4/ LP6727-4 5. Kilpide JK49489 /LK161921 skeem A4/ LP6727-5 6. Liitumiskilbi LK161923 skeem A4/ LP6727-6 7. Kilpide JK49490 /LK161924 skeem A4/ LP6727-7 8. Kilpide JK49491 /LK161925 skeem A4/ LP6727-8 9. Liitumiskilbi LK161926 skeem A4/ LP6727-9 10. Komplektalajaama AJ9045 paigaldusjoonis A4/ LP6727-10 Komplektalajaama maanduspaigaldise 11. A4/ LP6727-11 põhimõtteskeem Ristumine teega: Räpina –Aravu tee nr. 12. A4/ LP6727-12 18292, km. 0,015 Ristumine teega: Räpina –Aravu tee nr. 13. A4/ LP6727-13 18292, km. 0,10  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 3 - (12) 1. Asukoht Joonis 1. Projekteeritud piirkonna asukohaskeem; Vabaduse 2 ja Meeksi mnt., Räpina linn, Põlvamaa 2. Tehnilised põhinäitajad Tabel 1. Tehnilised näitajad Nimiparameetrid, tüüp Projekteeritud seade Kogus* Ühik (pinge/vool/võimsus/vmt) Komplektalajaam KA 1VM630, 10/0,4 kV 1 tk Trafo 250 kVA, D/Yn 1 tk Jaotuskilbid 0,4 kV 3 tk Liitumiskilbid 0,4 kV 6 tk Keskpinge kaabelliinid 10 kV, AHXAMK-W 3x120/35 30 m mm² Madalpinge kaabelliinid 0,4 kV, AXPK 4G25 100 m 0,4 kV, AXPK 4G50 50 m 0,4 kV, AXPK 4G120 60 m 0,4 kV, AXPK 4G240 350 m Demonteeritavad mastid 0,4 kV 4 tk Demonteeritav komplektalajaam KTPK 10/0,4 kV 1 tk Demonteeritav trafo 160 kVA 1 tk  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 4 - (12) *Toodud pikkused on mõõdetud horisontaalprojektsioonina asendiplaanilt (trassipikkus kaevises). Liinide projekteeritud pikkused koos varuga on toodud elektriskeemidel ja spetsifikatsioonis, trasside projektsioonide pikkused tööde mahtude tabelites. 3. Seletuskiri 3.1. Üldosa Käesolevas elektrivarustuse projektis lahendatakse Põlvamaal Räpina linnas Vabaduse tn. 2 asuva Olerexi tankla olemasoleva peakaitse suurendamine, (LP6727) ja sellega seotud kaasneva investeeringu raames elektrivõrgu ümberehitustööd (IL5919). Projekti mahus sisalduvad järgmised tööd: Liitumisühenduse LP6727mahus:  Kütimaa 10/0,4 kV alajaama kõrvale uue alajaama 630VM, AJ9045 paigaldus ja sidumine olemasoleva 10 ja 0,4 kV võrguga.  Olemasoleva Kütimaa 10/0,4 kV komplektalajaama ja seadmete demontaaž.  Uue kaabelliini AXPK 4G240 ehitus.  Jaotuskilpide paigaldus - 1 tk.  Vabaduse 2 liitumiskilbi paigaldus – 1 tk.  Kütimaa alajaama juures asuva tänavavalgustuse juhtimis- ja liitumiskilbi ümberpaigutus. Kaasneva investeeringu IL5919 mahus:  Jaotuskilpide paigaldus – 2 tk.  Liitumiskilpide paigaldus – 5 tk  Tarbijate sidumine uute liitumiskilpidega  Mittevajaliku õhukaabelliini ja mastide demontaaz. Projekteerimisel on aluseks Elektrilevi OÜ projekteerimisülesanne nr. 26929, välja antud 31.01.2019.a. ja asendiplaan AS - IL3840. Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest standarditest, eeskirjadest, normidest jms: - ehitusseadustik, nõuded ehitusprojektile, tuleohutuse seadus, ja teised kehtivad seadused, nõuded ja õigusaktid; - Elektrilevi OÜ võrgustandardid ja muud kehtivad juhendid, normid ning nõuded. - Elektroonilise side seadus; - EVS-HD 60364-4-41:2017 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest; - EVS-HD 60364-4-42:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest; - EVS-HD 60364-4-444:2010/AC:2012 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-444: Kaitseviisid. Kaitse pingehäiringute ja elektromagnetiliste häiringute eest; - EVS-HD 60364-5-52:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud;  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 5 - (12) - EVS-HD 60364-5-54:2011 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid; - EVS-EN 61936-1:2010 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded; Minimaalselt kolm päeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistu valdajatega ja omavalitsusega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega, ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostada kooskõlastatult Elektrilevi OÜ Põlva piirkonna varahalduri ja arendus-ehitusosakonna projektijuhiga ning vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Tööd elektripaigaldiste kaitsevööndis teostada vastavalt “Elektripaigaldiste käidu ohutusjuhendile”, taotleda kaitsevööndis tegutsemiseks tööde luba elektrivõrkude omanikult (luba taotleda vähemalt 10 päeva enne planeeritud töid). Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehitustööde käigus ja elektripaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest. Enne ehitustööde algust kutsuda ehitaja poolt kokku objekti avakoosolek kooseisus: varahaldur, projektijuht ja vajadusel projekteerija. Ehitajal tuleb koosolekule kaasa võtta tööde teostamise graafik. Peale koosolekut vormistada protokoll Elektrilevi OÜ vormil V165. Projektis on lisaks Elektrilevi lähteülesandele kasutatud järgmisi materjale: 1. Räpina Olerexi teenindusjaam-tankla ehitusprojekt. Töö nr. 2018-54, koostas Weidenberg OÜ. 2. Meeksi mnt., Karja tn. ja Kastani tn. piirkonna geoalus ja tehnotrasside teostusjoonised. 3.2.Tehniline lahendus 3.2.1. Kütimaa 10/0,4 kV alajaama asendamine uue komplektalajaamaga AJ9045 ja sidumine Projekteeritud 10/0,4 kV komplektalajaamana AJ9045 kasutada tehasetootelist välisteenindusega metallkestaga komplektalajaama 1VM630, mis vastab Elektrilevi OÜ nõuetele ja käesoleva projektiga määratud lisatingimustele. Alajaam komplekteerida vastavalt elektriskeemile (vt joonis LP6727-2 ja LP6727-3). Võimalusel kasutada Elektrilevi OÜ raamhankelepinguga hangitavat ABB komplektalajaama 1VM630, (KP skeem CCF, 3 kambrit), kui see vastab käesoleva projekti lahendusest tulenevatele täiendavatele nõuetele või see on täiendavate töödega muudetav nendele nõuetele vastavaks. Projekteeritud alajaam paigaldada olemasoleva Kütimaa alajaama kõrvale vastavalt asendiplaanile ja alajaama paigutusjoonistele, (vt joonised LP6727-1 ja LP6727-10), arvestades olemasoleva maapinna kõrgusmärke, ning asendiplaanil näidatud kaugusi kõrvalolevatest objektidest. Komplektalajaam paigaldada ettevalmistatud ja tasandatud killustikalusele tootja poolt alajaama paigutusjoonistel määratud kõrgusele. Alajaama paigaldada uus trafo 250kVA,10/0,4 kV,  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 6 - (12) ühendusgrupiga D/Yn-11 ja ühendada 10 ja 0,4 kV jaotlatega vastavalt tarnitud alajaama montaazijuhistele. Kontsentraator ja bilansiarvesti tõsta olemasolevast alajaamast uude alajaama nr. AJ9045 ümber. Arvesti seadistada ümber vastavalt muutunud voolutrafode ülekandetegurile. Alajaama paigaldada bilansiarvesti SMA410CT44.0089, 5A, vastavalt projekteerimisülesandes märgitule. 0,4 kV fiidrite sulavkaitsed valida vastavalt joonistele LP6727-2 ja LP6727-3. 10 kV kaablid ühendada olemasolevast alajaamast lahti ja kaevata välja joonisel nr. LP6727-1 märgitud pikkuses. Olemasolevaid kaableid pikendada jätkumuhvide abil kaablitega AHXAMK-W 3*120/35, teha uued otsamuhvid ja ühendada 10 kV jaotlasse vastavalt skeemile, (vt. joonised nr. LP6727-1 ja LP6727-3). 0,4 kV olemasolevad väljuvad kaablid ühendada Kütimaa alajaama 0,4 kV jaotlast lahti, kaevata lahti joonisel nr. LP6727-1 näidatud pikkuses, pikendada jätkumuhvide abil kaablitega AXPK 4G120, teha uued otsamuhvid ning ühendada uude 0,4 kV jaotlasse vastavalt skeemile, (vt. joonis LP6727-2 ja LP6727-3). Karja tn.-ga ristuvad Räpina KEK-i 10 kV kaabel, JK Meeksi 9, 6986JK ja 6985JK kaablid KEK-i 0,4 kV kaablid kaevata Karja tn. äärse kraaviga ristumisel lahti ning paigaldada sügavusele vähemalt 0,5 m kraavi põhjast. Tänavalgustuse liitumis-juhtimiskilp tõsta olemasoleva alajaama seinalt ümber Meeksi mnt. ÕL mastile nr. 1 ja siduda uue alajaamaga. Karja ja Kastani tn. 0,4 kV õhuliinide sidumiseks uue alajaamaga paigaldada kaablid AXPK 4G120 ja ühendada õhukaablitega mastis nr. 1. Ülesviigud masti kaitsta kuni 2 m kõrguseni spetsiaalsete kaablikaitsekatetega. Õhuliini väljaviigud Kütimaa alajaamast demonteerida. Alajaama ümbritsev ala katta vahetult alajaama perimeetri ulatuses plaatkattega, plaatide laiusega min. 0,6 m ning sellest kuni 0,2 m kauguseni ulatuva killustikkattega, sellest kaugemal pinnas tasandada ja külvata muru. Kaablite sisseviigud, (ja reservtorud), teha PVC torudega, paigaldatud kaablitorude otsad tihendada peale kaablite paigaldamist tulekindla montaaživahuga. Alajaama soklis olevad torudevahelised avad täita ja tihendada vastavalt tootja poolt ettenähtud tüüplahendusele, selle lahenduse puudumisel laduda soklisse jäävad avad kinni kivimaterjaliga ja tihendada. Projekteeritud kaablite otsamuhvid ankurdada jaotusseadme külge. Montaažtööd teha kooskõlas kehtivate normide ja ohutustehnika eeskirjadega. Paigaldada nõutud tähistused vastavalt kehtivale ELV standardile P346 “Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded”. Alajaama maanduspaigaldis ehitada välja vastavalt Elektrilevi normidele ja nõuetele. Projekteeritud alajaama AJ9045 10 kV toide on Räpina 35/10 kV alajaama 10 kV võrgust, kus mahtuvuslik maaühendusvool on suurusjärgus 10 A. Vastavalt sellele on alajaamale projekteeritud keskpinge ja madalpinge ühitatud maanduspaigaldis, mis koos olemasoleva madalpingevõrgu maanduspaigaldisega peab tagama maandusimpedantsi Rm<4 om [50V / 10A = 5 ] (vt. joonised LP6727-1, LP6727-2, LP6727-11). 3.2.2. 0,4 kV kaabelliin, jaotus- ja liitumiskilbid. Komplekteerida jaotuskilbid koos liitumiskilpidega JK49489 / LK161921, JK49490 / LK161924, JK49491 / LK161925 ning liitumiskilbid LK161922, LK161923 ja LK161926 vastavalt joonistel LP6167-2 ja LP6727-4….LP6727-9 toodud skeemidele ja paigaldada asendiplaanil joonis LP6727-1  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 7 - (12) näidatud kohtadesse soklitega pinnasesse. Kõikidele liitumis- ja jaotuskilpidele ehitada maanduspaigaldised takistusega R<100 om, kusjuures liitumiskilpidele LK161923, LK161926 ja kilpidele JK49491/LK161925 ehitada ka potentsiaalitasanduskontuurid. Jaotuskilbi ja liitumiskilpide orienteeruv kõrgus on 0,9 m maapinnast. Paigaldada 0,4 kV kaabel AXPK 4G240 alajaamast AJ9045 lahtisesse kaevikusse vastavalt joonisel LP6727-1 toodud trassi plaanile. Kaabel paigaldada kogu pikkuses kaablikaitsetorus D=110 mm, ristumistel tänavate ja sissesõiduteedega paigaldada kaabel tugevdatud kaablikaitsetorusse, tugevusklassiga 750 N. Üldjuhul paigaldada kaabel 0,7 m sügavusele, teemaal ja ristumistel sissesõiduteedega on paigaldussügavuseks 1 m. Läbiviigud tänavate alt teha puurimise teel sügavusel vähemalt 1,5 m tee pinnast. Puuritavad lõigud ja puurimise alguse ning lõpu kohad on märgitud joonisele. Kaabli peale kogu pikkuses 0,3 m kaablist kõrgemale paigaldada kaablimärkelint. Puudest lähemal, kui 2 m, teha kaevetööd käsitsi. Kaablite otstele teha liimotsamuhvid ja ühendada liitumis- ja jaotuskilpidesse Kaablite paigaldusel teiste kommunikatsioonide lähedusse järgida minimaalselt lubatavaid tehnovõrkude vahelisi kujasid, (vt. EVS 843:2015“Linnatänavad”. Paralleelkulgemistel: Kaugus olemasolevatest töötavatest kaablitest vähemalt 0,3-0,5m; Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest soovitavalt 1 m; Kaugus sidetrassist – soovitavalt 1,0 m, minimaalne lubatav kaugus on 0,3 m Kaugus ehitistest vähemalt 1,0m. Kaugus puudest – 2,0 m Ristumistel: Kaugus olemasolevatest side- ja elektrikaablitest vähemalt 0,2m; Kaugus vee/kanalisatsioonitrassidest vähemalt 0,3m; Ristuvatele allmaarajatistele lähemal kui 2 m kaevata üldjuhul käsitsi, (vt. kooskõlastuste tingimusi). Mehhaniseeritud kaevamine on lubatav ainult maa-aluste rajatiste valdajate loal, seejuures enne kontrollides, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kaabli paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes käsitsi kaevates kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Kaevetööde tegemisel olemasolevate kommunikatsioonide vahetus läheduses (all, kõrval jne.) toestada ja kaitsta need selliselt, et need ehitustööde jooksul ei liiguks või neid ei vigastataks. Kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, leppida kokku tööde teostaja ja võrguvaldaja ehitusjärelevalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist. Lahtikaevatud kaabelliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Olemasolevate kommunikatsioonide alla ja kõrvale tehtav kaevise tagasitäide tihendada uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Kogu kaablitrassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Trassi paiknemine looduses kanda geodeetilisele teostusjoonisele. Kaitsetorude otsad tuleb tihendada ehitusvahuga (alajaamas kasutada toru otste tihendamiseks tulekindlat ehitusvahtu, mille tulepüsivuspiir on >2h). Kaabli montaažil jälgida kaabli tootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid.  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 8 - (12) Teostatavad tööd kilpide lõikes: Liitumiskilp LK161922: Kaabel AXPK 4G240 ühendada topeltklemmidele kilbist viia uus toitekaabel AXPK 4G25 elamuni Meeksi mnt. 8 ja ühendada klemmkarbis maja sisseviigu juht,etega. Olemasolev õhuliinisisestus demonteerida. Arvesti tõsta maja kilbist ümber uude liitumiskilpi. Jaotuskilp JK49489/LK161921: Projekteeritud kaabel ühendada uude jaotuskilpi vastavalt skeemile, samasse kilpi ühendada ka Pärna tn. kaablikapist KK1 Meeksi mnt. õhuliinimasti nr.5 ühendatud kaabel AXPK 4G240. Mastil nr. 5 asuv Meeksi mnt. 6 elamu liitumiskilp demonteerida, selle arvesti tõsta ümber liitumiskilpi LK161921 ja samasse ühendada ka olemasolev elamu sisestuskaabel. Meeksi mnt. 1 elamu toide on projekteeritud jaotuskilbist JK49489 kaabliga AXPK 4G25 tee alt kinnise kaevena. Liitumiskilp LK161923 paigaldada olemasoleva masti nr. 6 kõrvale ja ühendada olemasoleva maja sisestuskaabliga. Olemasolev arvesti tõsta elamust ümber liitumiskilpi. Mast nr. 6 koos tõmmitsa ja kilbiga ning masti nr. 5 tõmmits demonteerida. Jaotuskilp JK49490/LK161924: Projekteeritud kaablid ühendada uude jaotuskilpi vastavalt skeemile, (vt. joonis nr. LP6727-7). Kaablikapist KK Võõpsu mnt. 17 Meeksi mnt. ÕL masti nr. 10 ühendatud kaabel nr. 0304375 tõsta mastist ümber jaotuskilpi JK49490. Jaotuskilbist viia kaabel ASXPK 4G240 tee alt kinnise kaevena tankla kinnistule projekteeritud jaotuskilpi JK49491. Liitumiskilbist LK161924 viia kaablid Meeksi mnt.2 ja Võõpsu mnt 1 hoonete olemasolevate sisestusteni ja seina peale paigaldatavates klemmkarpides teha ühendused majade sisestusjuhtmetega. Arvestid tõsta maja kilpidest ümber kilpi LK161924. Kaablite ülesviigud seintel kaitsta kuni 2 m kõrguseni kaitsekattega. Olemasolevad sisestusvisangud ja torupüstik demonteerida. Jaotuskilp JK49491/LK161925: Projekteeritud kaablid ühendada uude jaotuskilpi vastavalt skeemile, (vt. joonis nr. LP6727-8). Liitumiskilbi LK161926 toitekaabel AXPK 4G120 paigaldada jaotuskilbist Vabaduse 2b kinnistule tankla sissesõidutee alt olemasolevat reservtoru kasutades. Tankla olemasolev liitumiskilp õhuliinimastilt nr. 11 demonteerida ja tarbija kaabel ühendada uude liitumiskilpi LK161925. Liitumiskilp LK161926: Uus liitumiskilp on projekteeritud olemasoleva õhuliinimasti kõrvale. Tarbija kaablile teha uus otsamuhv ja ühendada ümber uude liitumiskilpi, samuti tõsta arvesti vanast kilbist ümber uude kilpi. Demonteerida õhuliinimastid nr. 10, 11, 11A ja 12 ning nende mastide tõmmitsad ja masti nr. 11 tugi. Ülejäänud fiidri F6 õhuliinimastid M1…M9 jäävad alles, kuna nendel paikneb Räpina Vallavalitsusele kuuluv tänavavalgustus. Mastile nr. 9 paigaldada tõmmits. Kõikide elamute sisestuste ümberehitusel ja arvestite ümberpaigutamisel taastada tarbijate elektrivarustus ja sama faaside järjestus Liitumiskilpide tabel Liitumiskil Tarbija nimi Kinnistu EIC kood Peakaitse Märkused bi nr. LK161921 Kaire Härm Meeksi mnt. 38ZEE-00633570-C C 3P20 A Olemasolev 6 tõsta ümber LK161922 Riho Naruski Meeksi mnt. 38ZEE-00359208-5 C 1P20 A Olemasolev 8 tõsta ümber LK161923 Lydia Tolmusk Meeksi mnt. 38ZEE-00245303-H C 3P16 A Olemasolev 1 tõsta ümber LK161924 Nelli Võõpsu 38ZEE-00649983-A C 3P20 A Olemasolev Kenkmann mnt. 1 tõsta ümber  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 9 - (12) Enna Maidla Meeksi mnt. 38ZEE-00082855-9 C 3P40 A Olemasolev 2 tõsta ümber LK161925 Olerex AS Vabaduse 2 38ZEE-00284567-N 3*160 A P2P, voolutrafod 300/5 A LK161926 T.K.Holding Vabaduse 38ZEE-00528093-5 3*40 A Olemasolev, OÜ 2b tõsta ümber Kaevetööde tegemisel olemasolevate kommunikatsioonide vahetus läheduses (all, kõrval jne.) toestada ja kaitsta need selliselt, et need ehitustööde jooksul ei liiguks või neid ei vigastataks. Kaitsmise tehnilised lahendused, mida ei ole toodud projektis, leppida kokku tööde teostaja ja võrguvaldaja ehitusjärelevalve spetsialisti poolt enne kaevetööde alustamist. Lahtikaevatud kaabelliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Olemasolevate kommunikatsioonide alla ja kõrvale tehtav kaevise tagasitäide tihendada uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Kogu kaablitrassi ulatuses tähistada kaabel märkelindiga. Trassi paiknemine looduses kanda geodeetilisele teostusjoonisele. 3.2.3.Tähistused Projekteeritud seadmed tähistada vastavalt Elektrilevi OÜ võrgustandardile P346 “ Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded.”, 16.06.2018.a. Alajaamade jaotla ustele paigaldada alajaama tähis „AJ9045“, elektriohumärk ja jaotusseadmete tähised „0,4 kV JS“ ning 10 kV JS“ Alajaama 0,4 kV fiidri F1 sulavkaitselülitile paigaldada spetsiaalne elektritootja toiteliinile osutav tähis „Hoiatus, kahepoolne toide“ Trafo võrkpiiretele paigaldada elektriohumärgid ja tähis: „T1“, „250 kVA“ Mõõtetrafod tähistada faaside kaupa järgmiselt: Voolutrafod – VT1…VT3 Kõikidel juhtidel tähistada faasid vasakult paremale vastavalt L1 L2 L3. Voolutrafode sekundaarahelate ühendusjuhtmete ja klemmide tähistustele klemmliistudel lisada faasi tähis, tähistada vastavalt L1S1, L1S2, L2S1,L2S2, L3S1,L3S2. Väljuvatele fiidritele paigaldada tähised vastavalt käesoleva projekti skeemidel toodudetele. 10 kV liini mastidele nr. 83 ja 84 paigaldada mastide numbrid ja elektriohumärgid. Ehitajal lisada nõuetekohased tähised ehitatud elektripaigaldistele: alajaama ja jaotuspunkti jaotusseadmes paiknevad lülitus-kaitseseadmed, kaablid ning projektiga muudetud tähised . Kaablid tuleb kogu ulatuses tähistada hoiatuslindiga. Hoiatuslint peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga ja informatsiooni selle kaabli omaniku kohta. Hoiatuslintide paigaldussügavuseks on 30 cm ülalpool kaablit. Kaabli otsad tuleb tähistada kaablilipikutega. Kaablilipikutele tuleb kanda kaabli unikaalne number, kaabli tootemark ja ristlõige. Kaablimuhvide faasid tähistada faasinumbritega. Kilbi ukse välisküljele tuleb kanda kilbi unikaalne tähis ning märk “Elektrioht”. Alajaamas tähistada paigaldatud lülitusaparatuur nimisuuruse ja peakaitsmed tarbimiskoha aadressiga.  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 10 - (12) 3.2.4. Demontaaž ja materjalide utiliseerimine Endine Kütimaa alajaam ühendada lahti, trafo ja alajaam demonteerida ning utiliseerida. Alajaama ümber olevad kõnniteeplaadid ja alajaama aluspaneelid võtta üles ja utiliseerida. Kõik maapinnast välja ulatuvad maandusjuhid ja kaablite otsad lõigata maha allpool maapinda sügavusel mitte alla 0,7 m, et alajaama endist platsi oleks võimalik kasutada muul otstarbel. Plats tasandada, katta kasvupinnasega ja peale külvata muru. Demonteeritavate seadmete kasutust reguleerib ELV normdokument nr J3106 „Mittevajaliku vara ja tagastuvate elektriseadmete käitlemine”. Info demonteeritavate seadmete / materjalide kohta on kantud tabelisse (Demonteeritav ja tagastuv materjal). Tabel 4. Demonteeritav ja tagastuv materjal. Nr Nimetus Kasutusviis MÜ Kogus Kütimaa 10 /0,4 kV KTPK tüüpi kmpl 1 1. komplektalajaam Utiliseerida Kaitselüliti Tmax, 160 A, kmpl 1 2. Anda üle Elektrilevi OÜ-le Trafo 10/0,4 kV 160 kVA kmpl 1 3. Utiliseerida Alajaama aluse r/b paneelid kmpl 1 4. Utiliseerida R/b mast, 0, kV tk 2 5. Utiliseerida Puitmast tk 4 6. Utiliseerida 7. Tõmmits Utiliseerida kmpl 5 Liitumiskilp, mastikinnitusega kmpl 4 8. Anda üle Elektrilevi OÜ-le 0,4 kV õhukaabel EX 4*50 m 400 9. Utiliseerida 10. 0,4 kV õhukaabel EX 4*25 Utiliseerida m 50 Utiliseerimise eest vastutab litsentseeritud utiliseerimist teostav ettevõte ja utiliseeritav ning tagastuv materjal dokumenteeritakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt kehtestatud korrale. 3.2.5. Elektriseadmete ohutus ja maandamine Projekteeritud elektriseadmete ohutus on tagatud:  valitud seadmete ja materjalidega ( so. põhikaitse e. otsepuutekaitse, mis tagatakse ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahelise nõuetekohase põhiisolatsiooniga ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamisega ).  toite automaatse väljalülitamisega koos maandatud potentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega ( so. rikkekaitse e. kaudpuutekaitse).  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 11 - (12) Projekteeritud alajaamale ehitada kesk- ja madalpinge ühine maanduspaigaldis maandustakistusega R<4 oomi. Alajaama maanduspaigaldis rajada maandusringina ümber alajaama, viimase seinast kuni 2 m kaugusele 4 maanduselektroodiga, (maandusringi nurkades). Vajadusel pikendada maanduskontuuri piki projekteeritud kaablitrassi ja lisada täiendavaid maandusvardaid. Vertikaalmaandurite vahe maanduspaigaldise kontuuri kiires peab jääma minimaalselt 6 m,(3 m pikkuste püstelektroodide korral). Vertikaalmaandureid ühendav maandusjuht paigaldada allapoole maakaabelliini trassi, min. 1 m sügavusele pinnasesse. Kontrollida alajaama juures asuvate õhuliinimastide maanduspaigaldiste seisukorda ja terviklikkust ning nende kasutuskõlblikud osad siduda projekteeritud alajaama maanduspaigaldisega. Maanduspaigaldise projekteerimisel on arvestatud liivsavi-pinnasega, eritakistusega 200 om. Juhul, kui pinnase eritakistus osutub maanduspaigaldise kohal suuremaks ja maandustakistus ei anna soovitud tulemust, siis tuleb paigaldada täiendavaid maanduselektroode või vajaduse korral ehitada süvamaandur. 3.2.6. Maastiku ja pinnakatete taastamine. Taastamistööde üldised nõuded: Ehitus- ja demonteerimistööde käigus tekkinud kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning taastada muru ja juurdepääsuteede katted väljaspool otsest ehitusala, mis said kahjustatud ehitus-, lammutustööde ja ajutise alajaama elektrivarustuse rajamise ja likvideerimise käigus; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide, vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil ja demonteeritud alajaamade platsidel. Kõlvikult koristada tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadijupid, betooni ja kivide tükid vms). Kaevealade katted taastada, viies need vähemalt töödele eelnevasse seisu. Kaevis tihendada tagasitäite käigus kihtide kaupa. Hilisemate erimeelsuste vältimiseks on soovitav koos huvitatud osapooltega eelnev olukord fikseerida, (fotod vmt), enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõppu. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud reeglitele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid. Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada, rikutud haljastus taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada. Demonteeritud alajaamade asukohad täita kasvupinnasega ja tihendada vajumiste vältimiseks ning platsidele külvata muru. Taastatava murukatte pinna suurus – 570 m2 3.2.7. Ehitustööde korraldamine, dokumenteerimine ja järelevalve. Ehitustööd korraldada hea ehitustava kohaselt. Ehitus ja kaevetööde ajaks piirata ehitusplatsid piirdelindiga ja tähistada ohutusmärkidega. Töökoht tähistada nõuetekohaselt tööde tellija ja tööde teostaja andmetega.  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 12 - (12) Kuna ehitustegevus toimub toimub väljaspool liiklusteid, siis teede sulgemiste vajadus puudub. Laadimis- ja tõstetööde puhul võimalike liikluspiirangute vajadus selgub tööde käigus. Ehitustööd korraldada selliselt, et tarbija elektrikatkestuse aeg oleks minimaalne, tagades samal ajal tööde teostamise täieliku ohutuse ja korrektsuse. Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi “Ehitusseadusest” ja Elektrilevi OÜ elektripaigaldise kasutuselevõtu protseduurist. Ehitatud elektripaigaldised kanda teostusjoonisele. Teostusjoonis esitada ka kohalikule omavalitsusele. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega, s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult. 3.2.8. Käidujuhend Peale valmisehitamist teostab elektripaigaldise ehitaja paigaldise elektrimõõtmised, vajalikud katsetused ja organiseerib tehnilise kontrolli teostuse, et saada kinnitust elektripaigaldise kasutuskõlbulikkuses ning annab paigaldise omanikule üle järgmise dokumentatsiooni: Elektripaigaldise teostusjoonised. Akt potentsiaaliühtlustuse teostuse kohta. Elektrimõõtmiste protokollid. Tööde vastuvõtu-üleandmisakt. Ehitaja deklaratsioon tööde teostamise kohta Elektripaigaldise auditi akt. Uue elektripaigaldise esimese ekspluatatsiooniaasta järgselt tuleb teha seadmete ja liinitrassi ülevaatus. Ülevaatus teha päevasel ajal kontrollides põhjalikult elektriseadmete kõiki elemente. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrab selle/nende kõrvaldamise viisi ja aja võrguvaldaja. Kontrollimisel pöörata erilist tähelepanu järgmistele elementidele: • õlipinna kontroll trafo õliseisu näitajates ja õlilekkimise puudumine; • sulavkaitsmete vastavus ja korrasolekule; • nähtavate kontaktühenduste seisukorrale; • maandusseadmete ja seadmete potentsiaaliühtlustuse; • lukkude ja juurdepääsuteede korrasolekule; • kaablitrassi ja taastatud murukatte seisukorrale; • kaablite ja kaablimuhvide, isolaatorite ja liigpingepiirikute seisukorrale; • märkide, plakatite, hoiatuste ja pealkirjade olemasolule. Pärast esimest ekspluatatsiooniaastat lähtuda ülevaatuste ja hooldustööde planeerimisel jaotusvõrgu juhenditest ja nõuetest, elektripaigaldiste käitu korraldada käidukava alusel, mis arvestab elektripaigaldise käitamiseks vajalikke tehnilisi, organisatsioonilisi, struktuurilisi ja funktsionaalseid iseärasusi. Seadmete ülevaatusel täita ülevaatuse leht ja kanda sellele avastatud defektid. Defektide avastamisel määrata selle kõrvaldamise viis ja aeg. Koostas: Enn Kraav 28.05.2019.  Tööprojekt LEONHARD WEISS Räpina konteinertankla peakaitsme suurendamine. - LP6727 18.05.2019 OÜ Vabaduse 2, Räpina linn, Põlvamaa 13 - (12) Pipelife Eesti AS Põrguvälja tee 4 EE 75306 Tallinn Estonia Tel. +372 605 5100 Fax +372 605 5101 E-mail: [email protected] DECLARATION OF CONFORMITY No. 2012-06-14-1 Product description: Corrugated double wall cable conduits in coils for buried underground applications Nominal dimensions: Ø 50 mm, Ø 75 mm, Ø 110 mm, Ø 160 mm Resistance to compression: 450 N Resistance to impact: L Resistance to bending: Pliable Material: Corrugated outer layer: HDPE Inner layer: LDPE Product standard: EVS-EN 61386-24:2010 Conduit systems for cable management - Part 24: Particular requirements. Conduit systems buried underground EVS-EN 61386-1:2008 Conduit systems for cable management -- Part 1: General requirements Manufactrurer: Pipelife Eesti AS Place of manufacturing: Põrguvälja tee 4, Lehmja, Rae vald, Estonia Hereby Pipelife Eesti AS confirms that products mentioned above are manufactured in accordance to the requirements of the standards mentioned above. Pipelife Eesti AS holds the certificate of conformity no 5527-02 issued by Inspecta Sertifiointi Oy assuring that the quality management system of Pipelife Eesti AS conforms to the requirements of the standard ISO 9001:2008. Issue date: 14.06.2012 Lembit Salla Quality and Technical Manager